Pluss 4/2022

Inimeste lood

Pluss lugu: Holden Karl Hain räägib, kuidas igapäeva elus saame peegeldada oma usku, lk 4 Gospel: Perebänd The Petersens, lk 8 Persoon: Gloria Siirak - sotsiaalmeedia ehk filtreeritud elu, lk 11 Misjon: Misjonipraktika Ucrew Stavangeris, lk 12

28Peegeldus

mida näeme enda peegelduses?

11Gloria Siirak väljendab ennast läbi sotsiaalmeedia

Holden Karl Hain

kõik oluline ei tule kohe kergelt.

Piibliõpetus

+3 lood: Piibli järgi on mehed väärtuslikumad kui naised? lk 23

4Piiblitegelane: Keerubid ja seeravid, lk 24 Seitse: 7 asja, millest kristlased ei räägi, lk 26

Piibliõpetus: Peegeldus

Kirjutab Herkis Roosimaa, lk 28 Kas teadsid, mida tähendas peegel Piibli ajal? lk 32 Hingehoidja: Igavesti ilus peegelpilt, lk 34

Elust enesest

Toimetajalt: Vahest on mõistusel ja mõistmisel vahe? lk 15 Film: Kalev, lk 16 Mängus on rohkem kui võit. Raadio: PlussPunkt! lk 19 Noortekas: 3D noortekas, lk 20 Noortejuht: Marlen Pihl, lk 22 Test: Kas oled nutisõltlane? lk 36 Elukool: Küünalde valmistamine, lk 37

TOIMETUS

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Küljendus Kalev Rodima Keeletoimetus Kaire Petrenko Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Ajakirja koostasid

Kristo Toots, Laura Jõgar, Raina Kolk, Eliis Daisi Kažjava, Johannes Ots, Renata Kaleininkas, Oliver Õunmaa, Josefiine Maria Salong, Eliise Vahero, Triinu Pikkmets,

15

Mõistus ja mõistmine kirjutab

Reelia Kolk, Herkis Roosimaa, Robert Bunder, Eleri Viinalass, Hanna Toots, Kristofer Petermann, Karl Johannes Randrüt, Regina Virma, Karl Hendrik Bachmann, Blanche Siirak, Stefan Carl Seppel, Aaron Clark, Richard Markus Tamm, Grete Usin, Laura Kookmaa.

Johannes Ots.

Toimetuse kontakt Plussmeedia

EELK Misjonikeskus Tehnika 115, Tallinn 10139 pluss@plussmeedia.ee plussmeedia.ee

Väljaandja EELK Misjonikeskus

Koostöös Noora Misjoniselts Soome Luterlik Evangeeliumiühendus

Peegeldus

Rahulikku ja kaunist jõuluaega Sulle, armas Plussi lugeja!

Ole julge ja rõõmus, sest väike beebi-Jeesus tuleb peagi tagasi Kuningana ning, armas sõber, see saab olema võimas!

Super tore, et Jeesus on jõuluaja keskmes ning igaüks meist võib mõelda oma isiklikule suhtele Temaga. Selle ajakirja teema on “Peegeldus”. Saad lugeda mitmeid artikleid ja mõtteid, kuidas me kristlastena võiksime olla need, kes justkui peegeldavad Jumala valgust, soojust ja armastust ümbritsevasse maailma. Teeb väga rõõmsaks, et nii paljud noored ei taha enda mainet kujundada või end esile tõsta, vaid igatsevad, et see, kes neist välja paistab, oleks Jeesus.

Vahel tehakse naljakaid saateid, kus keegi inimene mängib mõnda kuulsust. Ta räägib tema moodi, proovib välja näha nagu tema ja kasutab mingeid parasiitsõnugi temaga sarnaselt. Välimuse muutmine on ehk kõige lihtsam – piisab vaid pildist, et leida õige parukas ja riided ning teha meik, aga ägedaks muutub asi siis, kui on ära tabatud kuulsuse olemus. See saavutatakse pikki tunde kuulsusega veetes või temast videomaterjale vaadates.

Kui tahame olla Jeesuse jäljendajad, siis ka see ei õnnestu lihtsalt mõnda kunstiteost vaadates ja siis vastavalt riietudes, mis kindlasti võiks päris cool välja näha, vaid ikka Jeesusega aega veetes. Seda võid teha lausa iga päev ja nii palju, kui ise soovid. Meie suhe Temaga on armastussuhe. See tähendab, et kui ollakse koos, siis ei maksa kogu aeg kella vaadata, sest see võib jätta mulje, et Sa tegelikult tahaksid olla kusagil mujal.

Plussi ajakirjanik: Kuidas Sa peegeldad Jumalat?

Raina Kolk, 18 Kuressaare Siioni kogudus

Palvetan palju, et inimesed näeksid Jeesust minu kaudu. Vestlustes valin hoolikalt sõnu ja räägin Jumalast. Peegeldan Teda ka tegudega: koolitöödesse kirjutan Jumalast, alustasin koolis palvegrupiga, teenin kaasa koguduses ning jagan armastust.

Armastajad julgevad üksteisele silma vaadata. Seal, kas tead, sünnib üks imelisemaid peegeldusi, kui Sina näed ennast Tema silmades ja Tema end Sinu omades (2Kr 3:18). See tähendab, et pilgud on kohtunud ja nüüd on teineteist leitud.

Ma ei saa enda kohta öelda, et ma leidsin Jeesuse, sest Tema pole kunagi kadunud olnud, vaid mina olin ja Tema leidis mind! Pigem oli see nii, et Tema silmad vaatasid kogu aeg minu poole, aga mina vahtisin ringi, selle asemel et otsida Tema pilku (2Aj 7:14). Armas sõber, võid olla kindel, et Sa muutud selleks, mida vaatad. Palun vaata rohkem Jeesust, siis näed ka seda, kelleks Sa tegelikult oled loodud.

Järgmine kord, kui kohtume, vaata mulle kindlasti silma ja ütle, mida Sa sealt näed! :)

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Josefiine Maria Salong, 14 EELK Tallinna Jaani kogudus

Üritan Jumalat peegeldada nii, et kui ma kedagi kohtan, siis proovin teda näha Jumala silmade läbi – teda mõista, mitte hukka mõista. Igaüks on omamoodi, eriline ning oluline. Tuleb hoolida ja armastada, nagu Jumal armastab!

Küsitles Kristo Toots Fotod Blanche Siirak ja Stefan Carl Seppel

HOLDEN KARL HAIN –

julgelt Jumalaga argipäevas

Holden Karl Hain (21) on Tartu noormees, kes õpib ülikoolis informaatikat. Risttee koguduses üles kasvanuna on usk olnud alati tema elu loomulik osa. Pikalt on ta kaasa teeninud ka kristlikus tudengite üritustesarjas Agape Kohvik.

Holden on pärit usklikust perekonnast. Ühel hetkel hakkas ta aru saama, et ehkki ta seda ei vääri, on Jeesus ikka oma elu tema eest andnud. Holden mõistis, et tal saab olla suhe kõige Loojaga, ta võib Jumalaga rääkida ja Jumal vastab ka. Sellest alates hakkas ta teadlikult oma suhet Jumalaga üles ehitama. See on olnud teekond tõusude ja langustega. „Oluline on tänulikkus selle eest, mida Jeesus on teinud,“ leiab Holden. Ta teab, et ei saa Jeesuse ohvrit kinni maksta, kuid just see teadmine sütitab teda otsima Jumala tahtmist, andma endast nii palju kui võimalik ja proovima kasvada päevast päeva Temaga sarnasemaks. Samuti on Holden Jumalale väga tänulik oma pere eest.

Õpime Jumalale

Ehkki gümnaasiumis sai Holden hästi hakkama, ei leidnud ta seal ometi eriti palju põhjust õppimiseks. Nüüd ülikoolis õpib noormees rohkem kui kunagi varem ja peab seda

loomulikuks. Tudeerimisele kuluv aeg ei vii teda Jumalast eemale, vaid ka õppida saab Jumala auks ja koos Temaga. „Ikka tuleb ette olukordi, kui on vaja midagi Jumalale kurta või paluda tarkust või energiat mingiteks asjadeks,“ on ta kogenud. Holden on Jumalale tänulik võimaluse eest õppida: kõrgharidus on Eestis tasuta ja Looja on andnud talle vajaliku võimekus teadmiste omandamiseks. Jumala abi kogeb Holden igapäevastes asjades. Näiteks kui ta tunneb ülikoolis, et ei jõua mõnda suuremat teemat selgeks õppida ja ei tea, kust selleks aega leida, siis toob ta oma mure Jumala ette ja olukord laheneb. Kiired ajad on vahel muutnud raskemaks hingamispäeva pidamise, sest hingata tahaks ju küll, aga õppida on ka palju. Samas on Holden kogenud, et kui otsustada siiski Jumala kasuks, siis Tema kannab läbi, nii et ka õppimine läheb korda. Seega julgustab Holden kristlasi kiiretelgi aegadel hingamispäeva pidama, pole seda ju asjata meile Piiblis ette antud. Siiski ei tähenda see, et võiksime Jumalat usaldades ise vastutustundetuks muutuda ja oma osa tegemata jätta – ka endast tuleb anda parim, aga üleliia muretseda pole tarvis.

Ainult inimese kirikusse kutsumisest aga ei piisa.

„Kui saatan ei saa sind panna pattu tegema, siis ta teeb lihtsalt su elu kiireks.“

Meie identiteet pole hinnetes

Noortel võib tekkida aeg-ajalt tunne, et kui nad ei saa alati häid hindeid, siis nad pole piisavalt tublid ja head inimesed. Selle väite ümberlükkamiseks julgustab Holden meeles pidama, et meie identiteet on Jumalas, mitte hinnetes. Kõige enam loeb see, et oleme Jumala lapsed. Lisaks on maailmas nii palju muud peale õpingute ja heade hinnete. Need ei peaks olema ainus prioriteet. Holden on siinkohal lähtunud Piibli kirjakohast Mt 6:33: „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“

Isiklik aeg Jumalaga

Noormees on kogenud, et alati ei tule iga päev Jumalale aja võtmine nii loomulikult. „Vahel on isegi tundi või poolt päris keeruline leida,“ teab ta. Siis on vaja ise midagi selleks teha, et saaks iga päev Jumalaga kahekesi olla. „Alati ei tulegi kõik oluline loomulikult,“ ütleb Holden. Teda on toetanud mõte John Mark Comeri raamatust „The Ruthless Elimination of Hurry“: „Kui saatan ei saa sind panna pattu tegema, siis ta teeb lihtsalt su elu kiireks.“ Tagajärjed on mõlemal juhul tihti sarnased: Sa oled lahus Jumalast, sest Sul ei ole aega, mida Jumalale pühendada, ja sa oled lahus ümbritsevatest inimestest, sest Sul ei ole aega nendega suhelda. Et seda ei juhtuks, aitavad Holdeni kogemuste põhjal head harjumused ning kindel rütm päevas ja nädalas. Ka pühakirja lugemisel on abiks süsteemsus. Kasuks tulevad Piibli lugemise kavad. Holden on kasutanud äppi YouVersion, mis pakub Piibli lugemise plaani ja mida saab järgida ka sõbraga koos, nii et mõlemad näevad, kui kaugel kumbki oma lugemisega on. Mõlemad saavad äppi kirjutada Piibli uurimisel tekkinud mõtteid ning neid vastastikku lugeda. Nii tekib sõbra ees justkui vastutus Piiblit lugeda ning ka motivatsiooni on rohkem. Muidugi tuleb selgi juhul meeles pidada pühakirja lugemise tegelikku eesmärki, mis peitub Jumalas, mitte inimestes.

Kus kaks või kolm…

Kristlastena ei pea me seda teed käima üksi, vaid meie kõrval on usukaaslased. Holdenit on aidanud usuteel püsida väikegrupid. Üheski koduosaduses noormees hetkel ei käi, küll aga kuulub ta ühte DNA-gruppi, mille formaat näeb ette, et koos käivad kaks või kolm inimest, just nagu Jeesus on öelnud: „Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.“ (Mt 18:20) „DNA-grupp on koht, kus saab rääkida kõikidest oma väljakutsetest ja aidata üksteisel nendega toime tulla,“ selgitab Holden. Lisaks on selle formaadi juures paika pan-

dud, et grupi liikmed peavad olema samast soost. See võimaldab jagada väga isiklikke asju, millest suuremas seltskonnas rääkida ei söanda. Muidugi võib ka oma sõpraderingis tõsised teemad üles võtta, aga Holden kinnitab, et just struktureeritus on siin oluline. „Kui tihti me ikka kellegagi kogudusest kokku saame ja küsime nagu muuseas mõne raske teema kohta tema elus?“ mõtiskleb ta.

Valguseks seal, kus oled

Teinud aastaid aktiivselt noortetööd, on Holden koos kaastöölistega seisnud ikka ja jälle küsimuse ees, kuidas aidata noortel kogudusse jõuda. Tema jaoks on selles küsimuses olulisel kohal isiklikud suhted. „Kui Sa käid koolis, siis Jumal on Sind pannud just sinna klassi ning see on loomulik ja hea keskkond, kus rääkida erinevatest teemadest, ka usust,“ ütleb ta. Kuna klassikaaslased puutuvad üksteisega palju kokku, tekib neil omavahel teatud usaldus ja ollakse avatud. Kuigi võib ju karta, et teised ei taha usust midagi teada, on Holden kogenud, et enamasti see nii ole. Küllalt leidub neid, kes tunnevad usuküsimuste vastu siirast huvi. Ainult inimese kirikusse kutsumisest aga ei piisa. Suurem väljakutse võib olla tema usus hoidmine, kasvatamine ja jüngerdamine, teab Holden. See on pikk protsess: tasub inimesega regulaarselt suhelda ja kokku saada ning pakkuda talle võimalikult palju tuge, et ta ei tunneks ennast usuteel üksi. Niimoo di isiklikult panustades saab teha jüngreid, kes hiljem omakorda panustavad järgmis tesse inimestesse.

Jumal kasvatab teenimistöö läbi ka Sind ennast

Koguduses teenimine on olnud Holdenile suur õnnistus. Ta on tundnud, kuidas Jumal on teda noortetöö käigus palju kasvatanud. Need on olnud väga kasulikud kogemused ja väljakutsed. Sõprade kutsumine noorteka le, Piibli arutelu uute inimestega või väikegrupi juhtimine – kõik on õpetanud nii palju. Teenimine on muutnud Holdeni suhet Jumalaga, aidanud Jumalast pare mini aru saada, andnud igatsuse Teda ja Tema sõna enam tundma õppida ning pannud mõtlema, kuidas roh kem Jeesuse sarnaseks kasvada. Hea on kaasata teenimistöösse ka uusi inimesi, kes on alles hakanud ko

guduses käima. Mõned tulevadki üritustele kohale vaid siis, kui neil on mingi ülesanne. Alguses tasub pakkuda noortele lihtsamaid vastutusi, mis ei nõua eelteadmisi, kuid hiljem võib kaasata neid ka millessegi keerukamasse. Me kõik oleme võimelised õppima ja kui teeme midagi, mida ideaalselt ei oska, saab Jumala abi hästi esile tulla. Siis kogeme, et Tema on üle kõige ja aitab. „Ka Piiblist loeme, et Jumalale meeldib kasutada inimesi, kes ise ei pea ise ennast erinevateks ülesanneteks just kõige sobilikumaks, kuid Jumala abiga saavad nad siiski hakkama.“

Kuigi võib ju karta, et teised ei taha usust midagi teada, on Holden kogenud, et enamasti see nii ole.

„Alati ei tulegi kõik oluline loomulikult.“

The Petersens –

Ameerika rahvusmuusika helid

The Petersens on üks tuntumaid USA bluegrass`i perebände. Kuigi nende Youtube`i kanal on kogunud üle 161 miljoni vaatamise, edastavad nad oma repertuaari kaudu Jumala sõna alandlikkuse ja rõõmsa meelega.

Gospel

Tekst Kristo Toots

Fotod TGC Photography, Aaron Clark Photography

„Õdede-vendade dünaamika ongi terve bänd. Me lihtsalt naudime koosolemist.”

Kuula bändi The Petersens siit:

Rohkem infot petersenband.com

Laval õdede-vendadega

Suure osa bändist The Petersens moodustab õdede-vendade vaheline dünaamika. „See dünaamika ongi terve bänd. Me lihtsalt naudime koosolemist,” naerab keskmine õde Ellen. Ta teab, et ka inimestele meeldib esinemistel õdede-vendade sünergiat vaadata. Neile endile teeb see nalja, sest perebändi jaoks on hea koostoime normaalne. Ellen toob välja, et seesama dünaamika on neid ka muusika juures hoidnud, lisaks Jumala kutsele, mida kõik jätkuvalt tunnevad.

Muidugi tõmbab inimesi ligi ka bluegrass oma orgaanilise, autentse ja akustilise stiiliga. Bändil The Petersens on bluegrass`i instrumentidest mandolin, kitarr, bass, banjo, fiddle ehk viiul ja nad on tänulikud ka dobro (metallist resonaatoriga kitarri) eest oma koosluses. Bluegrass`is ei kasutata erinevalt

kantrist trumme ja sellel on omanäoline pillide mängimise stiil. Ka kristlus on paljude vanade gospelhümnidega bluegrass`i omajagu mõjutanud.

Esimene banjo

Üles kasvades on Petersenide lapsed pidanud iga kahe-kolme aasta tagant elukohta vahetama, kuna nende isa töötas USA õhuväes. Ringi reisides on nad külastanud mitmeid ajaloolisi paiku. Gettysburgi lahinguväljale jõudes sai pere osa seal toimuvast bluegrass`i festivalist, mis muutis nende elu. Nähes perekondi musitseerimas ja mitte televiisorit vaatamas või videomänge mängimas, otsustas Petersenide pereisa Jon, et nende perekonnast saab samuti bluegrass`i bänd. Sellel festivalil ostis ta Ellenile banjo ja ülejäänu on ajalugu.

“Pühakirja õppimine koos inimestega, kes hoiavad mind vastutavana, on olnud suur kingitus.”

Live-muusika pealinn

Praegu tegutseb The Petersens looduskaunis Bransonis, Missoruris, mida kutsutakse maailma live -muusika pealinnaks. Branson on koduks mitmetele erinevatele muusikakooslustele ja seal leidub palju esinemiskohti. Linnake on muusikažanrite poolest mitmekesine, aga peamiselt harrastatakse kantrit. The Petersens on seal arvatavasti ainuke bluegrass`i bänd, mis annab neile võimaluse eristuda ja vaheldust pakkuda. Branson on muusikute jaoks hea koht elatise teenimiseks, sest niiviisi ei pea pidevalt erinevatesse linnadesse reisima nagu enamik elukutselisi muusikuid. Bändi The Petersens igateisipäevastele ja -neljapäevastele esinemistele sõidab inimesi kohale kõikjalt.

Väljakutsed

Vaatamata täisajalisele kohale Branson Shows, tuleb bändil The Petersens elatise teenimiseks käia ka kontserttuuridel, toota Youtube`i jaoks videoid ning hallata Patreoni ja online muusikaplatvormide kontosid. Muusiku elustiil paneb stabiilsust ja rutiini igatsema, kuna keeruline on süüa ja magama minna järjepidevalt samal ajal ning planeerida treeningut või vaikset aega Jumalaga. Siin tuleb kasuks sihiteadlikkus, mistõttu osaleb Ellen regulaarselt naiste piiblilugemise grupis. Kui ta oma vaiksel ajal pühakirja ei loeks, jääks ta piibligrupi kavast maha. „Pühakirja õppimine koos inimestega, kes hoiavad mind vastutavana, on olnud suur kingitus.“ Lisaks on oluline palvetada, et oskaks üksteist armastada ja hästi suhelda, sest pereliikmetega bändi tegemine võib mõnikord vaidluste tõttu problemaatiline olla. Samas toob Ellen välja, et rutiini puudumine on ka üks tema lemmikaspektidest muusikuks olemise juures. Iga esinemine on täiesti erinev kogemus ja mängima hakates kurbus haihtub.

Soome ja tulevikuplaanid

Minevikust rääkides meenutab Ellen, et ringreisid on neid välja viinud isegi Metsiku Lääne linnaks ehitatud kauboimütse täis festivalile Soomes. Irooniliselt said nad alles vahetult enne esinemist teada, et tegemist oli ainult soome keelt rääkiva piirkonnaga. Sellegipoolest mäletab Petersenide pere Soome reisi kui väga toredat elamust armsate inimeste ja maailma parima lõhega.

Kergitades tulevikuplaanide kohalt saladuseloori, läheb Ellen jällegi ajas tagasi lapsepõlve, õhtute juurde, mida veedeti isa kitarrimängu saatel lõkke ümber lauldes. Nendest mälestustest on praegu välja koorumas album, mille lugusid saavad inimesed samuti laagrilõkke ümber laulda. Hiljem hakkavad nad arvatavasti salvestama jõulualbumit 2023. aasta jõuludeks. The Petersens teeb peamiselt lugude kavereid, kuid neile meeldib ka ise laule kirjutada. Näiteks on ühed tuntumad Katie lood „Ring Song“, „California“ ja „Hey Grandpa“. Just eluraskuste keskel on Katie suutnud kirjutada muusikat, mis on toonud tervenemist nii kirjutajale kui ka kuulajatele. Ellen tõdeb, et inimesed kogesid eriliselt muusika tervendavat ja julgustavat mõju hullumeelsel 2020. aastal. “Muidugi ei olnud see puhtalt bändi The Petersens töö, vaid Jumal kasutas meie muusikat, et aidata inimesi,” lõpetab Ellen.

Gloria Siiraksotsiaalmeedia peegeldab elu filtreeritult

Gloria Siirak (20) on Saaremaalt pärit rõõmsameelne kunsti- ja moehuviline neiu, kes jagab julgelt oma usku igapäevaelus. Küll aga soovitab ta olla ettevaatlik sotsiaalmeedias ringi rännates. Millest kõnelevad Sinu postitused?

Tahan näidata seda, mis toimub minu peas. Mulle meeldib näha ilu kõiges, otsida Jumala sõrmejälgi inimestes ja looduses ning neid fotodel jäädvustada. Olen otsustanud, et ei pane üles paljastavaid bikiinipilte ega vali taustaks halva sõnumiga populaarset muusikat, vaid püüan kirjutada postitustele kristlikke sõnumeid.

Kas ja kuidas peegeldab sotsiaalmeedia tegelikku elu?

Usun, et sotsiaalmeedia peegeldab päriselu filtreeritult – seal näitan ainult ühte ennast, kuid minu ümber on veel kihte ja eriilmelisi jooni. Võrdleksin sotsiaalmeediat teatrietendusega, kus näeme laval toimuvat näitlemist, kuid kõrval ja taga olev jääb märkamata. Rasked on võrdlusmomendid, mil olen kade või isegi pahane, kui keegi liigub oma eluga edasi, samal ajal kui mina seisan ühe koha peal. Nendel hetkedel kutsub Jumal ootama ja usaldama Teda. Võibolla tegelevad teised probleemidega, mis on minul juba ammu lahendatud, seega ei saa teiste elusid imetlema jääda.

Tekst Eliis Daisi Kažjava Fotod erakogu

Ucrew misjonipraktika

Juba kolmandat aastat järjest saadab EELK Misjonikeskus välja praktikante Norrasse, Stavangeri, kus nad teenivad kaasa noortekirikus Ukirke. Seekord veedavad aasta Norras Eliis Daisi Kažjava (21) ja Katre Kristiine Kotiesen (19).

„Minu jaoks on see seni lahedaim kogemus, kuna teadsin Preikestoleni kaljust juba varem.“

Polnud plaanis

Mõlemad noored osalesid aktiivselt oma koguduste noortetöös. Norrasse minek ei olnud kummalgi plaanis, eriti mitte Katrel, kes armastab oma kodulinna ja Eestit väga: „Inimesed minu ümber teavad, et kui Rakveres oleks ka ülikool, siis ei lahkuks ma sellest linnast kunagi.“ Kuid Jumala plaanid on inimeste omadest kõrgemad. Mõlemad neiud said kinnitust ja rahu südamesse, et praktika Norras on õige otsus ning Jumal on nendega, kuhu iganes nad lähevad.

Nimekirja jagu tööd ja seiklusi Ukirkes on tüdrukute ülesanne aidata korraldada iganädalasi üritusi, nagu Opentkirke ehk avatud kirik, kus pakutakse noortele Norra pannkooke ning veedetakse koos aega lauamänge mängides, või „Mat og prat“ ehk toit ja jutt, kus igal neljapäeval teeb keegi noortest süüa ning on aeg vestlemiseks. Katre ja Eliis aitavad korraldada ka kord kuus Ukirkes toimuvat teenistust ning on kahes Stavangeri ülikoolis abiks vahvlite küpsetamisel. Tööd on palju, tüdrukute endi sõnul mõõdukalt, ning vaba aega saab veeta erinevates kohtades.

Norrasse saabudes otsustasid Eesti noored koostada nimekirja asjadest, mida nad teha tahaksid. Üks nendest oli Preikestoleni matkaraja läbimine. „Minu jaoks on see

seni lahedaim kogemus, kuna teadsin Preikestoleni kaljust juba varem ning ootasin, et sinna minna. Kuna see oli meie nimekirja esimene seiklus, olin eriti õnnelik, kui selle tehtud saime,“ jutustab Katre. „Kindlasti ägedaim koht, kus oleme lõunat söönud!“

Märksõna – sai

Katre ja Eliis on Norras elanud juba septembri algusest saadik ning jõudnud selle ajaga omajagu kohalikku kultuuri maitsta. Kõlab küll natuke naljakalt, aga tüdrukute suurim kultuurišokk oli see, kui palju saia norrakad süüa suudavad. Norras serveeritakse saia hommikuks, lõunaks ning ka snäkina vahepeal. Ainult õhtusöögiks saab sooja toitu. „Kõige raskem on olnud laagrites, kus terve päev on tegemist ning keha vajab sooja einet, aga ka õhtusöögiks on üks hot dog. Samas lastele see meeldib,“ jagab Eliis. „Poleks kunagi arvanud, et sai on Norra teema. Sai iseloomustab meie misjoniaastat väga hästi, kuna ka suur osa meie teenimistööst on vahvlite ja pannkookide küpsetamine.“

Jumal siin tegutseb

Üks suurimaid väljakutseid on tüdrukutele olnud Norra kiriku kultuurist arusaamine. „Mäletan, et esimene teenistus Ukirkes oli minu jaoks väga raske. Tulles nelipühi kirikust, tundus mulle kummaline ülistuse ajal istuda ja vaadata, kuidas ülistusbänd muusikat teeb. Pärast leivamurdmist olin ainus, kes jäi seisma ning ülistas püsti. Kuid tundsin, et see oli minu jaoks vajalik,“ jagab Eliis oma kogemust. Mida aeg edasi, seda enam on mõlemad neiud mõistnud, et erinevatel kogudustel on kogukonnas erinev roll.

Kuidas

„Poleks kunagi arvanud, et sai on Norra teema.“

Ukirke on koht noortele, kes ei ole kunagi varem kirikus käinud, ning seal proovitakse tulla nende tasemele, et noored tunneksid end kirikumajas turvaliselt. Seetõttu ei kasutata Ukirkes spetsiifilist kristlikku sõnavara ega proovita näida „püha kohana“. Ukirke visioon on, et iga noor, kes sinna sisse astub, tunneb end oodatuna ja turvaliselt. Kui neiud sellest aru said, oli neil kergem mõista, kuidas Jumal Ukirkes töötab – läbi suhete ja usalduse.

Jumal õpetab

Praktiline tegevus, mis aitab Katrel ja Eliisil leida vaimulikku osadust ning saada täidetud, on igaõhtune Piibli lugemine ja pal-

vetamine. „Kohe esimestel nädalatel, kui Stavangeri jõudsime, hakkasime igal õhtul enne magamaminekut lugema Piilit ja koos palvetama. See on hea viis ka sõpruse tugevdamiseks,“ selgitab Katre. Samuti käivad tüdrukud vabadel pühapäevadel teistes kogudustes, et end vaimulikult üles ehitada.

Nii Katre kui ka Eliis on väga tänulikud Ukirkes kaasateenimise kogemuse eest ning võimaluse eest näha ja õppida, kuidas Jumal erinevates riikides ja kogudustes tegutseb. Noorte sõnul õpetab see aasta neid kindlasti Jumalat rohkem usaldama ning uskuma, et Tema töötab. Isegi kui seda ei näe ja nagu ütleb PP laul: „Isegi kui ei kuule“.

Ucrew misjonipraktika ei toimu ainult Stavangeris ega ka mitte ainult Norras. Lilli Orav on oma praktika-aastat veetmas Lia Gard laagrikeskuses Kesk-Norras ja Renata Kaleininkas praktiseerib noortetööd siinsamas Eestis –Mustamäe Maarja Magdaleena ning Saku Toomase kogudustes. Kõigi nelja neiu tegemistel saab hoida silma peal Facebooki lehel Misjonipraktika Ucrew.

lisaks!Vaata

Kui neiud sellest aru said, oli neil kergem mõista, kuidas Jumal Ukirkes töötab.

Vahest on mõistusel ja mõistmisel

„Mitte keegi ei ole täiuslik“ või „ikka juhtub“ – ilmselt on kõik neid lauseid kuulnud. Tavaliselt öeldakse nii siis, kui tahetakse äpardujat lohutada. Mõni võib nõnda õigustada oma eksimust ja üritada piinlikust olukorrast välja saada. Neid lauseid ei öelda kunagi siis, kui keegi on oma tegemistes õnnestunud. Seega viis, kuidas ennast väljendame või milliseid sõnu kasutame, sõltub eelkõige kontekstist. Kogu inimese elu on kulgeb kontekstis, mida tuleb osata mõista.

„Mitte keegi ei ole täiuslik“ või „ikka juhtub“ – ilmselt on kõik neid lauseid kuulnud. Tavaliselt öeldakse nii siis, kui tahetakse äpardujat lohutada. Mõni võib nõnda õigustada oma eksimust ja üritada piinlikust olukorrast välja saada. Neid lauseid ei öelda kunagi siis, kui keegi on oma tegemistes õnnestunud. Seega viis, kuidas ennast väljendame või milliseid sõnu kasutame, sõltub eelkõige kontekstist. Kogu inimese elu on kulgeb kontekstis, mida tuleb osata mõista.

Kristlikus õpetuses on kaks suunda, kuidas inimene saab Jumala silmis õigesti käituda. Esimene suund on Jumala seaduste järgimine, neid alati meeles pidades ja mitte kunagi nende vastu eksides. Paratamatult aga on iga inimene, kes pingutab kõigest väest, et olla õige, pidanud ühel hetkel loobuma püüdest saada täiuslikuks. Lähtuvalt kontekstist, mõistusest, maailma nägemise viisist ei suuda inimene alati õigeid otsuseid langetada või eksib teadlikult Jumala seaduste vastu. Nii ei ole nimetatud esimeses suunas liikumine enam võimalik: „Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.“ (Jk 2:10) Teine suund on Jumala armule lootmine Jeesuses Kristuses. Ka sel juhul inimene teab, et ta vahepeal eksib või teeb pattu, aga ta parandab meelt ja proovib järgmine kord õigesti käituda. Ta teab, et saab edasi liikuda, sest tema jaoks on lunastus ja andeksandmine. Pattude Jumalale tunnistamine on parim viis nendest vabanemiseks: „Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud.“ (Ps 32:1)

On ka teine kontekst, millele keskenduda, nimelt see, kuidas oma elu kaudu peegeldada teistele usku Jumalasse. Kui olen uutele tuttavatele oma usust rääkinud, siis on mõned tunnistanud, et nad „kahtlustasid“ seda küll. Teised on öelnud, et see seletab nii mõndagi. Ülejäänutele on minu usk tulnud üllatusena, aga õnneks ei ole neid ülemäära palju. Kristlasi küll ei mõisteta õigeks tegude järgi (Jumal tänatud!), aga mõni tegu võib kellelegi väga palju haiget teha või teise eksiteele saata. Me vastutame oma tegude eest Jumala, ent samamoodi ka inimeste ees. Arm katab hulga eksimusi, kuid palju oleneb sellest, kuidas inimene ebaõnnestumistele reageerib. On suur vahe, kas hakata kõigepealt teisi süüdistama või võtta süü omaks. Õnneks või kahjuks peegeldab iga kristlane oma kirikut ja usku: „Otsekui vees pale peegeldab palet, nõnda vastab inimsüda inimesele.“ (Õp 27:19)

Minul ei ole alati õigus, aga teistel ka mitte. Ainus, kes ei ole kunagi eksinud, on Jumal. Vast on siis põhjust Jumalat usaldada ja Tema õigust taotleda, sest inimene oma mõistusega ei hooma kogu konteksti.

Tekst Johannes Ots

Foto Richard Markus Tamm

Meie teame, mida tahame, aga Jumal teab, mida vajame.

Film

Tekst Renata Kaleininkas Fotod Allfilm

Film „Kalev“ (2022) on spordidraama, mis räägib korvpalluritest 90ndatel. Nõukogude Liit on just lagunemas ja liidu viimased meistrivõistlused ukse ees. Nüüd peab korvpallimeeskond Kalev otsustama, kas minna võistlustele, mille nimel on vaeva nähtud, või alistuda rahva arvamusele, et Eesti mehed ei peaks liidus mängima.

Pane tähele, kui suur segadus ja vaen võib tekkida ühest lihtsast otsusest.

Kindel otsus

Kalevi noormehed valmistuvad meistrivõistlusteks, aga sinna pääsemine kipub raskeks minema. Rahvas ei saa aru, miks peaksid Eesti mehed mängima NSVL meistrivõistlustel, kui Eesti on kohe vabaks saamas. Meeskonnal on aga üks eesmärk – mängida korvpalli. Nad ei ole seotud poliitiliste agendadega, vaid tahavad lihtsalt hästi mängida. Meeskond otsustab osaleda.

Ühiskonna survele vaatamata jääb Kalev oma otsusele kindlaks, ehkki meedia silmis on nende osalemine rünnak Eesti rahva vastu. Pane tähele, kui suur segadus ja vaen võib tekkida ühest lihtsast otsusest. Rahvas arvab end teadvat, mida meeskond mõtleb, ja peab neid Nõukogude Liidu pooldajateks, aga ekslikult. Nii võib teisteski olukordades valeinfo levida ja süüdistatu jääda häbiplekiks. Kristlased aga peaksid hoiduma negatiivsest suhtumisest, enne kui ei tea fakte.

Tee võiduni

Avalikust vastuseisust hoolimata võistlustele minna otsustanud Kalev kaotab oma esimese mängu. Meeskonna motivatsioon on täiesti maas. Nad ei tohi rohkem kaotada, muidu on oht juba alguses välja langeda. Kuidas aga kindlustada võit? Nende vastus: anda vastasvõistkonnale altkäemaksu. Kindla võidu asemel annavad vastased teada, et rahast hoolimata nad kokkuleppest kinni ei pea. Tiimid mängivad ja kõigi üllatuseks tuleb Kalev võitjaks!

Võidurõõmu rikub aga treeneri viha, kui ta saab pistisest teada. Treener on väga pettunud ja raevukas. Oleks see pettus välja tulnud, oleks neid arvatavasti nii või naa võistluselt välja visatud. Kaotused ja napp võit olid paljuski kehva meeskonnatöö süü. Mängijad pidi väga palju vaeva nägema, et koordineerida oma viskeid õigesti. Aga poisid õppisid oma vigadest – tehti trenni ja pettusega ei tegeletud. Ka siis, kui treener

oli lootust kaotamas, liikus meeskond edasi. Mõne aja pärast tuli uus takistus, vastastiim sai aru nende formatsioonide märguannetest. Lahendus saabus tiimitööna – treeneri märguanded said uues sisu: mis enne oli üks, oli nüüd teine. Meeskond pidi ümber mõtlema oma strateegia ja olema ühtne. Nii tuldi lõpuks ka meistrivõistluste võitjaks!

Märkimisväärne oli ühtsuse sümbol, millega alustati igat mängu. Meeskond tuli kokku, pani käed keskele ja hüüdis: „Kalev!“ Kristlastena peaksime olema samuti üks ühtne Kristuse ihu. Õpime siis oma vigadest, nagu seda tegi korvpallimeeskond, ja liigume ühise eesmärgi poole. Kui meil on sama vundament – Kristus, kui võitleme sama võitlust ja usume tõde, siis pole vahet, millise konfessiooni või kiriku liige keegi on.

Pingil paraja ajani

Filmis kohtume ka Gerdiga, kes alles liitus Kalevi tiimiga ja tahab nüüd tõestada, et on suurteks võistlusteks valmis. Kuid mitte üheski mängus ei lase treener teda platsile, vaid jätab noormehe pingile istuma. Iga mängu lõpus küsib Gert endalt, miks ta platsile ei saanud... Vahetevahel mõtleme kristlastena samamoodi. Arvame, et see, mida tahame, on kõige õigem – miks küll Jumal seda mulle ei anna? Nendel hetkedel peame usaldama Jumalat, sest Tema näeb, kuhu meie soov võib välja viia. Ta näeb tervet pilti. Psalm 62:9 ütleb: „Lootke tema peale igal

ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks!“ Meie teame, mida tahame, aga Jumal teab, mida vajame, isegi kui inimloomus arvab, et teab Jumalast paremini. Inimese süda „on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud – kes suudab seda mõista?“ (Jr 17:9) Jumal, kes lõi inimesed ja valmistas nende südamed, „paneb tähele kõiki nende tegusid“ (Ps 33:15).

Filmis ei saagi Gert platsile, aga teame, et tema edasine sportlaskarjäär oli vägagi edukas. Nii peame ka meie olema kannatlikud. Jumal teab õiget aega. „Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!“ (Ps 27:14)

Aga poisid õppisid oma vigadest – tehti trenni ja pettusega ei tegeletud.

Alustame esimesest Tartu saatest „Piibli tõlkimisest ja tõlgendamisest“, kus on külas Sander Tulk. „Piiblit ei tohiks lugeda ranges isolatsioonis, et ma olen kristlane nagu üksik hunt ja unustan kõik ümbritseva ära,“ leiab ta. Teises Tartu saates „Koduperenaisendus“ on stuudios Marit Roosimaa, kes vastavalt pealkirjale lahkab koduperenaise elu plusse ja miinuseid.

KUS?

Pereraadio eetris Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz

MILLAL?

Tallinna stuudios on samuti olnud põnev aeg. 12. klassi püüdlikult lõpetava Anna Neutali asemel on kunagisest saatekülalisest Maria-Kristiina Luigest saanud uus saatejuht Oliver Õunmaa kõrval. Preili Luik laseb sõpradel end kutsuda lühidalt MK-ks ning seda hüüdnime kuuleb saates päris sageli.

Tallinna saates keskendub Karmen Nikker noorte suhetele oma vanematega. „Täiskasvanutel on enamasti siiski õigus,“ leiab ta oma teismeea tülidele tagasi vaadates. „Neil on rohkem elukogemust, ka nemad on teismelised olnud ning läbi elanud samu asju nagu nende lapsed. Tagantjärgi olen oma vanematele tänulik.“ Saates „Õpilasest õpetajaks“ julgustab aga Miikael Metsala noori oma teadmisi ja oskusi teistele edasi andma.

Iga kuu 1. ja 3. teisipäeval kell 22, kordus järgmisel päeval kell 16.

JÄRELKUULATAV?

Jah! Pereraadio.ee või Spotify

MUUSIKA?

Spotify´s – Plussmeedia

Tekst Oliver Õunmaa Fotod erakogu

Tekst Josefiine Maria Salong Fotod Grete Usin

KOHT, KUS KASVAB SÕPRUS –3D NOORED

3D noored on põhi- ja keskkooliealiste noorte sõpruskond ning koht, kus jagatakse oma muresid-rõõme ja räägitakse Jumalast. Seal luuakse sild noorte ja Jumala vahele ning aidatakse Teda tundma õppida.

Iga reede eriline

3D noortekad toimuvad igal reedel, aga see ei tähenda, et kõik õhtud on samasugused. Rohkem noorte omavahelistele suhtele keskenduvad noortekad vahelduvad õhtutega, kus fookuses on vaimulik sõnum. Nendel kordadel, kui põhirõhk on sõpruse ülesehitamisel, mängitakse tavaliselt laua- ja meeskonnamän-

ge, vaadatakse filmi või tehakse ühiselt midagi muud põnevat. Alati on sotsiaalsematel reedetel mingil kujul esindatud ka vaimulik sõnum. Lisaks leiab noortekatelt kõnesid, tunnistusi, sööki ja palju muud toredat.

Kõik oluline paigas

Hea ja turvaline keskkond sobib ideaalselt palvetamiseks, mõnusa õhtu veetmiseks või lihtsalt sõpradega Jumala seltsis olemiseks. Hästi kokkupandud ja sisukat programmi juhivad toredad õhtujuhid. Noortekatel on ka eespalvetajad, kes on alati valmis noorte eest ja noortega koos palvetama. Üle reede tuleb uus peateema, millele sel ja järgmisel korral koos keskendutakse.

Lisaks võiks 3D noorteõhtu olla koht, kuhu saab ja julgetakse kutsuda ka oma sõpru.

Hõumi asemel uus kodu

Antud õhtud ei ole aga 3D koguduse esimene noortetöö vorm. Enne praeguseid noortekaid oli aastaid noortetööks Hõum. Nende ürituste eesmärk oli jõuda lihtsamini mittekristlasteni. Kohtuti koduses keskkonnas, kuhu paljudele oli tunduvalt mugavam tulla. Samuti oli Hõumi siht koondada noori ja anda neile võimalus rääkida olulistel elulistel teemadel, millesse oli põimitud ka vaimulikke teemasid. Tähtsal kohal olid grupivestlused. Miks sellega ei jätkatud? „Uuest hooajast tundsime, et 3D noortetöö vajab värskendust ja koroonaajast tugevat väljatulemist,“ on noortejuhi Marlen Pihli vastus. „Otsustasime 3D noortetööd revisioneerida ning pakkuda noortele rohkem võimalusi kohtumiseks ja suhete ehitamiseks. Samuti soovime tuua Jumala sõna enam esile.“

Püsivalt kvaliteetne

Vastusena küsimusele, kui palju noori kohal käib, kinnitab Marlen, et nemad rõhuvad pigem kvaliteedile, mitte kvantiteedile. „Meile on oluline, mida noored noorteõhtutelt kaasa saavad ning milliseid samme nad oma elus ette võtavad – kas nad jõuavad ka koguduse muudele kokkusaamistele, näiteks 3D kogukondadesse,“ räägib ta.

Arvuliselt tuleb 3D noortekatele kokku umbes 20–30 noort, kes on tihtipeale üsna erinevad. Läbikäinuid on veel mitmeid. „Meie suur igatsus on, et noored käiksid järjekindlalt kohal ning kujuneks püsiv grupp,“ seletab noortejuht. Lisaks võiks 3D noorteõhtu olla koht, kuhu saab ja julgetakse kutsuda ka oma sõpru.

Noortejuht

Intervjueeris Josefiine Maria Salong Foto erakogu

MARLEN PIHL

–

Oluline on teha seda, mis noortele päriselt korda läheb

Marlen Pihl (29) on 3D noortejuht ja veebikogukonna üks juhtidest. Uurisime, mis on tema jaoks selles töös kõige olulisem, mis inspireerib ja julgustab.

Kuidas sai Sinust 3D noortejuht?

Usun, et Jumal pani selle aasta veebruaris noored mulle eriliselt südamele. Oleme abikaasaga varem aastaid juhtinud teismeliste kogukondi ja veebruaris kogesime mõlemad, et noored on meil endiselt tugevalt südamel.

Mis on Sinu jaoks 3D noortetöös oluline?

Minu esmakordne PLL-i kogemus oli 2017. Oluline on, et teeksime seda, mis noortele päriselt korda läheb ning mille läbi Jumal saab noori kõnetada ja jõuda nende südameteni. Lisaks on tähtis, et noortekas oleks koht, kuhu noored tahaksid ja julgeksid tulla.

Millised omadused peaksid olema noortejuhil?

Avatud süda Jumalale ning mõistmine, et oled noortele oma eluga eeskujuks. Kindlasti üks olulisemaid omadusi igas teenimises on pühendumine – see on asi, mida küsin ka oma tuumikmeeskonnalt

Mis kirjakoht Sind inspireerib ja julgustab?

Meid inspireerib noortetöö meeskonnaga Jesaja 61:1: „Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda.“

Mis on noortetöös kõige olulisem?

Usun, et kõige olulisem kristlikus noortetöös peaks olema see, et noored leiavad Jumalaga ühenduse ja kogevad Teda. Kuid tähtis on ka suhelda noortega ja tekitada keskkond, kus neil on võimalus ning mugav rääkida endast, oma rõõmudest-muredest ja väljakutsetest, ning avada end Jumalale. Kõik see nõuab meeskonnalt julgust küsida noortelt olulisi küsimusi ja palvetada.“

Tõde või müüt? Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

Piibli järgi on mehed väär- tuslikumad kui naised.

Keeruline teema, kas pole? Kui mu sõbrad, kes ei ole kristlased, mind selle väitega silmitsi seisma panid, sattusin algul kergelt segadusse. Ei oska ju kohe midagi vastata, kui öeldakse, et naine ei ole sama hea kui mees, sest ta on tehtud mehe küljeluust. Teema üle arutledes kuulsin aga sü- dames rahustavat viisijuppi: „Jumal, Sa ei eelista kedagi.” Tões- ti, selle ülistuslaulu sõnades peitub tõde, sest sama kinnitab ka Piibel: „Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jee- suses.” (Gl 3:28) Seega on naised ja mehed Jumala silmis sama väärtuslikud. Ehkki nad on erinevad (ja seda kõige paremas mõttes), peegeldavad mõlemad suurt ja imelist Loojat. Üks on kindel – Jumala looming ja Tema peegeldus inimeses ei oleks terviklik ilma naise või meheta, sest Jumal lõi inimese sihili-

Lemmik-kirjakoht.

Müüt!

Elsa Mensalo, 27, Tartu

Maarja kogudus

„Ometi jään ma ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest. Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse.“ (Ps 73:23–24)

Mind kõnetavad kirjakohad, kus öeldakse, et Jumal haarab meie käest kinni või toetab ja juhib meid oma käega. Jumal pole kaugel, vaid Ta on meie lähedal, nii lähedal, et lausa käekõrval. See on julgustanud mind tihti, kui elus on olnud ebaselge, kuhu tee järgmisena viib. Jumal juhatab siiski oma kindla plaani järgi ja viib meid lõpuks ka koju.

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

IIisak

Iisak oli Aabrahami ja Saara ainuke laps ning Eesavi ja Jaakobi isa. Tema nimi tähendab heebrea keeles naeru ja naerma puhkemist, rõõmsameelset, heatujulist, lõbusat. Iisakul pole ilmaasjata selline nimi – kui Jumal Aabrahamile ja Saarale Iisaku sündi ette kuulutas, naeris Saara selle üle, et Jumal lubas talle, 90-aastasele, kinkida lapse. Iisaku sündides pidi Saara aga nentima: „Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!“ (1Ms 21:6)

Koostas Eliise Vahero

Fotod erakogu ja Pexels

Tekst Triinu Pikkmets

Maal Laura Kookmaa

Keerubid ja seeravid Piiblis

Kes on keerubid ja seeravid ning milleks on Jumal nad loonud? On nad inglid või täiesti omaette Jumala looming?

Kas inglid?

Keerubid ja seeravid on vaimolendid, kes ümbritsevad Jumalat ning on loodud Tema teenimiseks ja auks. Neid peetakse ingliteks, kuid erinevalt inglitest on keerubitel ja seeravitel tiivad ning nad ei ole inimese kujuga.

Keerubid sümboliseerivad Jumala kohalolu ja omadusi.

Keerubid

Keerubid on vaimolendid, keda on enamasti kujutatud kaitsmas Jumala trooni ja muud Jumalale olulist. Lisaks sümboliseerivad nad Jumala kohalolu ja omadusi. Keerubitel on neli nägu – esiküljel inimese, paremal küljel lõvi, vasakul küljel härja ja tagaküljel kotka nägu – ning kaks paari tiibu. Hesekieli raamatust saame teada, et neil on ka inimkäed tiibade all.

Keerubeid on Piiblis esimest korda mainitud 1. Moosese raamatu 3. peatükis, kui Jumal määrab nad Eedeni aeda elupuud valvama. Edasi saame 2. Moosese raamatu 25. peatükist lugeda, et Jumal andis ülesandeks valmistada seaduselaeka lepituskaanele kaks kullast keerubit, mille tiivad pidid katma lepituskaant. Jumal käskis keerubid valmistada, et nad oleksid Tema auhiilguse ja väe märgiks. Seaduselaeka lepituskaas, mis Uues Testamendis on tõlgitud laiemalt kui armu aujärg, oli koht, kus Jumal oma rahvaga kõneles ja ennast ilmutas. Selle üle asetsevad keerubid sümboliseerisid tähelepanelikkust ja valmidust teha Jumala tahte järgi. Sama eeskuju kehtib ka tänapäeval ja saame tulla armu aujärje ette (Hb 4:16).

Kuningas Saalomon lasi Jumala templit ehitades valmistada kaks suurt õlipuust keerubit, et need oleksid Jumala kohaloleku ja armu märgiks. Juudi pärimuse kohaselt oli keerubi kujutis sisse kootud vahevaibale, mis eraldas templis kõige pühamat ruumi koos seaduselaekaga.

Seeraveid on kujutatud lakkamatult Jumalat ülistamas ning nende hääl on nii vali, et paneb uksepiidad vabisema.

Seeravid

Seeraveid mainitakse Piiblis märgatavalt vähem kui keerubeid. Neid kirjeldatakse ainult kahes nägemuses, Jesaja raamatu 6. peatükis ja Ilmutuse raamatu 4. peatükis. Seeraveid on kujutatud lakkamatult Jumalat ülistamas ning nende hääl on nii vali, et paneb uksepiidad vabisema. Igal seeravil on kuus tiiba: kahega nad katavad oma palet, kahega oma jalgu ja kahte kasutavad lendamiseks.

Ajaloos

On täpselt teadmata, kust keerubi nimetus (cherub) pärineb, kuid arvatakse, et see tuleb kas heebreakeelsest sõnast keruph, mis tähendab „tiibadega ingel“, või akadikeelsest sõnast karubu, mis tähendab „õnnistama“. Renessansiaegses kunstis kujutati keerubeid tiibadega lastena.

Seeravi nimetus pärineb kreeka- ja heebreakeelsest sõnast seraphim, mis tähendab „see, kes põleb“. Seda on tõlgitud ka kui „põlev lendav madu“.

Juudi kultuuris on keerubid ja seeravid inglitest selgelt eristatud. Neil ei ole seost Jumala sõnumitoojatega. Siiski Juudi palves Kedushah, mis jäljendab inglikoori Jumalat ülistamas, on seeraveid mainitud, kuid keerubeid mitte. Uues Testamendis keerubeid ja seeraveid ei nimetata.

Taevane väehulk

Jumala taevane väehulk koosneb keerubitest, seeravitest, inglitest ja peainglitest. Ehkki nad kõik on vaimolendid, kirjeldab Piibel neid erinevalt. Me küll sageli nimetame kõiki ingliteks, kuid see ühine nimetaja ei anna taevasest väehulgast täpset pilti.

Heebrea 13:2 ütleb: „Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid.“ Sellest järeldub, et inglid on meiega sarnased, mida aga eelkirjutatust lähtuvalt ei saa öelda keerubite ja seeravite kohta.

asja, kristlasedmillest ei räägi 7

Jeesusel tuli oma teenimistöö vältel ikka ja jälle hoiatada inimesi kirjatundjate ja variseride eest, kes igatsesid saada tähelepanu oma „vagade“ tegude eest. Koloslastele 3:23 kutsub meid aga tegema kõike ainult Issandale. Milliste tegevustega ei tohiks kiidelda või millest rääkides ei peaks meie eesmärk olema teiste tunnustus?

1Palvetamine – Mt 6:5–6

Variseridele ja kirjatundjatele meeldis olla tähelepanu keskpunktis isegi palvetades, mida nad tegid nii sünagoogides kui ka tänavatel. Jeesus kutsub meid aga minema oma kambrisse, lukustama ukse ja palvetama Isa poole, kes näeb ka varjatut. Isa otsib kummardajad, kes kummardavad Teda vaimus ja tões (Jh 4:23). Loomulikult ei tohi jätta unarusse koos teistega palvetamist (Mt 18:20), aga sellele peaks eelnema üksi Jumala ees olemine. Jeesuski palvetas tihti hommikuti üksildases paigas ja oli siis valmis teiste teenimiseks.

Paastumine – Mt 6:16–18

Silmakirjatsejatel oli kombeks paastuda kur- va näoga, et inimesed paneksid nende tegu tähele. Jeesus kutsub meid pesema oma nägu, et paastumine ei oleks nähtav teistele, vaid ainult Jumalale. Jeesus ei ole meile jätnud karmi kohustust paastuda ning see ei tee meid teistest kristlastest paremaks. Kahtlemata on paast kaunis viis alanduda Jumala ees ja igatseda Teda, kuid südamehoiak peab olema õige. Me saame teistele mainida, et võtsime aega paastuks, ja hiljem tunnistada, mida Jumal sel ajal tegi, aga enese ülendamine jäägu meist kaugele!

2Annetamine – Mt 6:2–4

Silmakirjatsejad jagasid oma almu- seid sooviga saada ülistatud. Nad annetasid oma küllusest rohkelt ja seetõttu muutusid uhkeks. Jeesus õpetab annetama alandlikult ja varjatult, nii et seda näeb vaid Jumal. Summa, mida annetame, ei näita tublidust, vaid meie siirast soovi panustada Issanda riigi töö heaks. Markuse 12:41–44 kirjeldab, kuidas vaene lesknaine annetas alandlikult vaid peenraha ja ome- tigi panustas tema kõige rohkem, sest andis kõik, mis tal oli.

4Head teod – Ef 2:8–10 (2Kr 9:11; 1Pt 2:15)

Jumal on loonud meid tegema häid tegusid (Ef 2:10) ning nii saame koguda aardeid taevasse. „Selline on ju Jumala tahtmine, et te head tehes paneksite vaikima rumalate inimeste arutuse.“ (1Pt 2:15) Oma tegudega on meil eesõigus jagada siin maailmas Jumala armastust ning jäädes seejuures alandlikuks, võime sütitada teisteski igatsuse kaasa teenida. Keegi ei pea olema teadlik meie tegudest ega teenimisest. Siinkohal on eeskujuks Jeesus, kes ei kiidelnud oma heategudega, vaid teenis alandlikult Jumalat – ja sõnum Temast levis!

Hoidumine tagarääkimisest–1Pt 2:1 Polevahet,kasviibimekristlaste või mittekristlaste seas – keelepeksjasilmakirjatsemineonalati kergedtulema.„Kesvalvaboma suud,hoiabomahinge,agahuulte ammuliajajattababhukatus.“ (Õp13:3)Esmaltmõtle,kasSinu juttonvajalik,kasvõidomasõnadegakahjutekitadajakuidasend pärasttunned.Asjadtulebinimestelejulgeltsilmastsilmavälja öelda,mittesalajakoosteistega kellegieluülearutada.Seeonnii üldineprintsiipjakõikpeaksid teadma,ettagarääkidaeitohi.

Alandlikkus – Lk 18:14

Tähendamissõnas variserist ja tölnerist (Lk 18:9–14) näitlikustas Jeesus, kuidas enese ülendami- ne on Jumala silmis halb. Variser kiitles oma heade tegudega, aga tölner lõi endale vastu rindu ja tunnistas, et on patune. Jeesus kinnitas, et just tölner sai õigeks mõistetud. Mt 23:6 räägib Jeesus taas variseridest ja paneb halvaks, et nad armastavad esimesi kohti pidustustel. „Kõlblik ei ole ju see, kes ennast ise soovitab, vaid see, keda soovitab Issand.“ (2Kr 10:18)

Vali sihtgrupp, keda usaldad Jeesus jälgis oma tegutsemisaastatel hoolega, keda ja kui palju usaldada. Ta valis 12 jüngrit, keda õpetas ja kellega pidevalt aega veetis (Mk 11:11; Mt 10:1–8, 16:15–21; Jh 11:3–17). Samas olid kolm jüngrit Talle teistest lähedasemad (Lk 9:28). Peaksime samuti mõtlema, kellega oma elu jagame ning kellesse panustame. Tuleb leida inimesed, kes on oma usaldusväärsust tõestanud. Meil on oma piirid ning kõikidega nagunii pidevalt suhelda ei jaksa, jõua ega peagi. Pigem olgu sõpru vähe, aga tõelisi ning usaldusväärseid, kui palju ja tagarääkijad ning niisuguseid, kes tegelikult ei hooli.

Peegeldus

Mida Sa mõtled, kui peeglisse vaatad? „Olen ilus!“ või vastupidi: „Ma pole piisavalt ilus…“? Või Sa küll tead, kus on peegel, aga väldid seda? Paljud ei mõtle end peeglist nähes midagi, sest oleme terve elu peeglisse vaadanud ja harjunud pildiga, mis sealt vastu vaatab.

Tekst Herkis Roosimaa Fotod erakogu, Unsplash.com

See, mis toimub inimese sees, on tegelik tõde tema kohta.

Nii mõnigi kord seisan ise pikemalt peegli ees ja küsin endale sügavalt silma vaadates: „Kes see seal on?“ Seda tehes näen iga kord midagi rohkemat kui lihtsalt oma nägu –näen Jumala loodut. Usun, et näen ka seda, kes ma inimesena olen, nii-öelda oma olemust. Piiblis on öeldud, et nagu vesi peegeldab nägu, nii peegeldab inimsüda inimest ennast (Õp 27:19). Teisisõnu – see, mida teeme ja mismoodi käitume, näitab meie tõelist palet.

Kelle nägu me peeglisse vaadates näeme?

Piibli esimesest peatükist loeme, et Jumal lõi inimese oma näo järgi (1Ms 1:27a). See ei tähenda, et kõigil inimestel on Jumalaga sama nägu. Kõige ligilähedasem seletus oleks vast see, et inimene on loodud Jumala olemuse järgi. Meie ülesanne on seega armastada üksteist ning hoida kogu loodut, käitudes eeskujulikult ja heaperemehelikult (1Ms 1:28–30).

Kui me nüüd peeglisse vaatame, kas siis näeme seal kedagi, kes käitub eeskujulikult ja heaperemehelikult? Kui nii on, siis võib öelda, et peegli ees seistes näeme jumalakartlikku inimest. Kui meie elu eesmärk keskendub ainult oma „minale“, siis unustame moraali ja ligimesearmastuse ning me ei näe peeglist midagi rohkemat kui pelgalt oma füüsilist ihu.

Millisena peegeldub inimeste süda maailmas?

Jeesus rääkis kord ühe loo: „Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. Seisma jäädes palvetas variser endamisi: „Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.” Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”” (Lk 18:10–13)

Igapäevaselt võime välja näha nagu variserid, riietudes hästi, tehes häid tegusid ja naeratades, aga meie süda toob päevavalgele selle, millised me tegelikult oleme.

Variserid olid vaimulikud juhid, kes pidasid väga tähtsaks pühakirja õpetust ja ütlesid pidevalt teistele, mis need valesti tegid, näidates iseendid pühadena, aga tegelikult olid nad ülekohtused ja määrdunud südamega. Tölnerid olid variseride silmis põlatud, sest nad kogusid makse ja petsid tihti inimestelt raha välja.

Igapäevaselt võime välja näha nagu variserid, riietudes hästi, tehes häid tegusid ja naeratades, aga meie süda toob päevavalgele selle, millised me tegelikult oleme. Variserid pidasid ennast teistest paremaks ja õigemaks. Pole üllatus, et nende süda oli määrdunud ja et ka teised inimesed seda nägid. Või ehk samastame end tölneritega? Antud loos, mida Jeesus rääkis, oli tölneri süda Jumalale meelepärasem. Ilmselgelt oli variseri elustiil väliselt ilus, aga seest määrdunud. Tölneri elustiil tundub räpane, aga tema südamehoiak oli õige.

See lugu õpetab meile, et me ei tohi vaadata sellele, mis on väljas, vaid peaksime hoidma pilgu sellel, mis südames. See, mis toimub inimese sees, on tegelik tõde tema kohta. Oleme nii harjunud vaatama teisi ja andma nende kohta hinnanguid. Koolis, tööl ja mujalgi võime näha inimesi, kes sarnaselt variseridega on väliselt väga ilusad, aga nende suhtumine just kõige ilusam ei ole. Niisugustega pigem väldiks kokkupuudet. Samas ei piisa sellest, kui keegi ütleb, et ta südames on puhtad mõtted. Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on surnud ka usk ilma tegudeta (Jk 2:26). Seega kui meie süda on puhas, siis peab see ka meie eludes ilmsiks tulema.

Millisena peegeldub meie süda maailmas?

Apostel Paulus kirjutas: „Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.“ (Rm 7:19) Mõistan Paulust täielikult. Minugi sees tekib tihti konflikt. Näiteks tean, et teisi taga rääkida ei ole ilus, aga kui keegi on mulle väga haiget teinud, siis mul puudub tahe teda armastada ja pigem räägin temast halba. Kui olen seda teinud, siis hetk hiljem juba kahetsen ning tahan seda inimest jälle armastada ja talle head teha.

Usun, et taolisi olukordi on igaühel, kus me võitleme millegagi ja teeme asju, mida tegelikult hiljem kahetseme, soovides, et seda olukorda ei oleks olnud. Ega ilmaasjata ei öelda, et enne tuleb mõelda ja siis öelda. Sellistes olukordades tasub juba varem tegutseda. Piiblis ütleb Jaakobus väga targalt: “Kui himu on viljastunud, toob ta ilmale patu.” (Jk 1:15) Teisisõnu – kui oleme juba mõtetega patu sees, siis sellel on halb tagajärg.

Isegi kui oleme määrdunud, nagu too tölner, kes seda enda kohta tunnistas, siis ei tähenda see, et peame alla andma. Otse vastupidi, me peame võitlema selle eest, et anda endast parim! Meil tuleb pingutada, et meie mõtted ja teod oleksid Jumala silmis head. Kuningas Taavet ütleb ühes oma laulus: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!“ (Ps 51:12) Seega palume Jumalat, et Ta looks meile puhta südame, nii on meil uus võimalus anda endast parim. Ja ma tean, et mõnikord tuleb puhast südant paluda väga tihti, aga kui me teeme seda siiralt, ilma et mõtleksime juba järgmisele patule, siis Jumal annab meile puhta südame.

Kas Sa näed peeglisse vaadates Jumala loodut?

„Te olete kutsutud Kristuse järgijaks, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.“ (1Pt 2:21) Jeesus oli ainus inimene, kes suutiselada nii, et tema süda ei olnud määrdunud. Kui elame Jeesuse õpetuses ja Tema elab meis, siis me ei pea muretsema oma südame pärast. Tema seab kõik korda. Selliselt tulevad esile ka head teod, mida Jeesus meie kaudu teeb.

Herkis Roosimaa Hiiumaa Kristlik Misjonikogudus

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui Jeesus elab Sinu südames, siis peeglisse vaadates võid näha imelist loodut, kes teeb Jumala tahtmist ning peegeldab Kristust ja Tema te gusid.

PALVE

Jumala Sõna ütleb, et kes iganes hüüab appi Issanda nime, päästetakse!

Võid teha seda kasvõi kohe, näiteks nii:

Jeesus palun päästa mind ja anna minule andeks kõik minu patud!

Ma kahetsen neid ja tahan parandada meelt.

Ma usun, et Sa läksid ristile ka minu eest ja tahan nüüdsest peale elada Sulle!

Ma tänan Sind Jeesus, et Sa kuuled palveid.

Aamen!

Kui palvetasid, siis räägi sellest mõnele oma kristlasest sõbrale.

Oleme rõõmsad kui jagad seda ka meiega.

Illustratsioon: Freepik.com

KAS TEADSID, MIDA TÄHENDAS PEEGEL PIIBLI AJAL?

Peegel on tarbeese, millega oleme kõik tuttavad. Suure tõenäosusega leidub igas kodus vähemalt üks peegel. Ilma selle abimeheta on raske elu ette kujutada. Lipsu kaela sättides, juukseid kammides, riideid selga proovides või muud sarnast tehes on peegel asendamatu. Küllap on tähelepanelik lugeja märganud, et Piibel räägib nii Vanas kui ka Uues Testamendis mitmel korral peeglitest. Saamegi nüüd üheskoos kirjakohtade põhjal vaadata, mida peegel tolle aja inimesele tähendas.

Peegel Piiblis

Esimene peegleid puudutav kirjakoht on Teises Moosese raamatus, kus öeldakse, et seaduselaeka telgi jaoks valmistati vaskpesemisnõu ja vaskjalg nende naiste peeglitest , kes teenisid kogudusetelgi ukse juures (2Ms 38:8).

Jesaja raamatus kõneleb Jumal, et Ta võtab Siioni tütardelt karistuseks ära nende peeglid , särgid, peakatted ja hõlstid (Js 3:23).

Seega tundub, et Iisraeli naistel olid peeglid igal juhul olemas ja nad pidasid neid kalliks.

Uues Testamendis ütleb Jaakobus oma kirjas: „Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist.” (Jk 1:23)

Paulus kirjutab teises kirjas korintlastele: „Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas , muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.“ (2Kr 3:18)

Ilmselt kõige tuntum peeglit puudutav kirjakoht on armastuse ülemlaulus, mis seisab Pauluse esimeses kirjas korintlastele: „Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.” (1Kr 13:12)

Piibliaegsed peeglid ei olnud klaasist.

Peeglid tollal ja nüüd

Lugedes eelnevaid kirjakohti, võib tekkida kohe seos klaasist peeglitega, mis on tänapäeval meie jaoks niivõrd tavalised. Tuleb aga öelda, et esimesed klaaspeeglid valmistati suure tõenäosusega esimesel sajandil pKr tänapäeva Liibanoni aladel ja need ei olnud algselt lihtsasti kättesaadavad tarbeesemed.

Esimesed arheoloogilised leiud klaasist peeglite kohta pärinevad 3. sajandist pKr, seega on selge, et piibliaegsed peeglid olid valmitatud muust materjalist. Maailma vanimad leitud peeglid, mis pärinevad ajast umbes 6000 eKr, on obsidiaanist või mõnest teisest vulkaanilisest kivimist. Hiljem tehti peegleid läikima hõõrutud metallist, nagu vask, hõbe või pronks. See oli tavaline ka Piibli ajal, millele viitab 2Ms 38:8, kus öeldakse, et naiste peeglitest valmistati kogudusetelgi jaoks vaskpesemisnõu ja jalg.

Olgu mainitud, et niisugused metallpeeglid olid küllaltki hägused ja kaugeltki mitte nii detailsed kui tänapäevased peeglid. Neid tuli pidevalt hõõruda, et nad täiesti ära ei tuhmuks. Samas ajasid metallpeeglid asja ära ja andsid edasi üldpildi inimesest. Vaadates arheoloogilisi leide ja aastaarve, võime julgelt öelda, et peegel oma eri vormides on saatnud inimest juba väga pikalt. Inimene on vajanud peeglit.

Peeglist aimamisi?

Teades tausta, on meil märgatavalt lihtsam mõista Pauluse sõnu, kui ta ütleb, et praegu me näeme aimamisi, nagu peeglist (1Kr 13:12). Tänapäeva kontekstis võib see alguses segadust tekitada – näitab ju peegel inimest üsna täpselt. Kuid tuleb tunnistada, et ka

moodsad peeglid on petlikud, näiteks peegelduvad neist vasak ja parem pool vastupidi kui reaalsuses. Tolle aja metallpeegel aga näitas üsna ähmast kujutist ja iseennast võis vaid aimamisi ära tunda. Nii rõhutas Paulus, et ka inimene oma maises olekus mõistab ja näeb Jumala suuri saladusi ainult poolikult ja häguselt, adudes üldisi kontuurjooni, kuid suutmata tervikut selgelt näha ja mõista.

Peeglike, peeglike seina peal Pauluse sõnad kehtivad ka tänapäeval. Peegel ei räägi meile alati tõtt. Vahel vaatab sealt vastu kõige kenam inimene, teinekord jälle kõige hirmsam. Peegel kipub võimendama ja liialdama. Peegel ei näita meile, millised me kunagi Jumala riigis oleme ja kui väärtuslikuna Tema meid siin maailmas oma lastena näeb. Peeglist vaatab vastu meie ihulik pale, aga oma olemust terviklikult, koos hinge ja vaimuga me sealt ei näe. Peeglist vaatleme ennast aimamisi ja poolikult, aga Jumala ees ja Temaga koos oleme täielikud.

Tuleb tunnistada, et ka moodsad peeglid on petlikud.

Igavesti ilus peegelpilt

Julgen arvata, et iga inimene vaatab vähemalt kord päevas peeglisse või enda peegeldust. Võib-olla on see liiga uljas väide, aga olgu nii. Peeglist näeme enda välimust ja tihti paneb see meid end kas hästi või halvasti tundma. On veel teinegi peegel –hingepeegel, mille peegeldust on juba veidi raskem näha. Seda peame tunnetama. Ehk paistab see välja meie tegudest? Või teiste inimeste tagasisidest? Käesolevas artiklis mõtiskleme selle üle, mis on oluline, mida peaks endas muutma ja kuidas olla rahul oma peegelpildiga.

Kelle nõu kuulata?

Tänapäeva inimestel on nii palju infot, kuidas teatud moodi välja näha või kuidas oma vaimse tervise eest hoolt kanda. Võimalikke radu välimuse või oma hinge eest hoolitsemiseks on palju. Mis on aga see õige rada, mida mööda käia, ja millised on õiged valikud, mida teha? Jeremija 6:16 on kirjas: „Nõnda ütles Issand: Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga.“ Seda meeles pidades saame vastuse Jeesuse sõnadest: „Mina olen tee ja tõde ja elu.“ (Jh 14:6) Kui meie fookus on Jumalal, siis oleme õigel raja ja teeme õigeid valikuid.

Mõtle, mida mõtled

Võib-olla Sulle ei meeldi enda peegelpilt. Kuidas aga muuta oma suhtumist sellesse ja hoida fookus Jumalal? Jah, justnimelt – muuta tuleks mõtlemist, mitte välimust. Inimene võib suurepärane välja näha ja tunda end oma kehas ikka kehvasti. Suur osa sellest on seotud meie mõtlemisega, meie hinnanguga iseendale. Mõtiskle sellest, kui ilus on Jumala looming,

Inimene võib suurepärane välja näha ja tunda end oma kehas ikka kehvasti.

ja mõtle, missuguseks Ta on Sinu loonud! Mõtlemist aitab muuta Jumala sõna. Tea, et oled Jumala tempel (1Kr 3:16) ja kardetavalt imeliselt loodud (Ps 139:14). Julgustuseks on ka sõnad, mida Issand ütles Saamuelile, kui ta läks uut kuningat otsima Taaveti suurte ja tugevate vendade hulgast: „Ära vaata ta (venna) välimusele ja pikale  kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.“ (1Sm 16:7)

Tee trenni?

„Sest kehalisest harjutamisest on vähe kasu, aga jumalakartus on kasulik kõigeks ning sellel on praeguse ja tulevase elu tõotus,“ kirjutab Paulus (1Tm 4:8). Siin ei öelda, et kehalisest harjutamisest ei ole üldse kasu, vaid see kasu on väike. Rohkem on kasu jumalakartusest.

Ärge saage valesti aru – enda eest hoolitsemine on hea ja õige. Nagu enne öeldud, on Su keha Jumala tempel. Selle eest tulebki hoolt kanda. Me oleme kallilt ostetud ja peame austama Jumalat oma ihus (1Kr 6:20). Sina oled Jumala looming, kelle eest ongi tarvis hoolitseda. Küll aga ei tohi välimus, selle muutmine ja muu saada iidoliks ning pälvida rohkem tähelepanu kui Jumal.

Noortesaade 5Pluss

Plussmeedia ja TV7 koostöös valmiv noortesaade 5Pluss sisaldab intervjuusid ägedate ja inspireerivate kristlasnoortega. Saates räägitakse huvitavatel teemadel ja on lõbusaid väljakutseid. Samuti julgustab 5Pluss vaatajaid Piiblit lugema nii mängude kui ka noorte endi kogemuste läbi.

Mida Sa näed?

Järgnev on Piiblis adresseeritud naistele, aga tänapäeval võiks kehtida ka meestele. „Teie ehteks ärgu olgu välispidine juuste palmitsemine ega kuldkeede kandmine ega rõivad, mida te kannate, vaid selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.” (1Pt 3:3–4) Mõtle korraks oma hingepeeglile, südamepeeglile, mõtetepeeglile. Kas see, mis Su südames ja mõtetes toimub, on Jumala rajal? Kas oled õigel teel? „Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus,  headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.“ (Gl 5: 22–23) Kui hingel oleks peegel, siis kas need viljad ja omadused peegelduksid sellelt?

Tänapäeval saab justkui kõike muuta, aga kas kõigest on kasu? Mõtiskle ülaltoodud mõtete ja selle üle, mis on Jumala jaoks oluline. Muuda oma mõtlemist. Ütle iga päev viis positiivset asja enda välimuse või iseloomu kohta, millega oled rahul. Tee seda mõnda aega. „Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.“ (2Kr 4:16) Pöörakem tähelepanu sellele, mis on igavene, sest see on tõeliselt ilus!

Detsembrikuu 5Pluss saate teema on ühendatud. Saatekülalistega räägitakse, et kõik kristlased on tegelikult üks ihu Kristuses. Stuudiosse tuleb kõnelema ka Triin Salmu, kes tutvustab EKN3 ja kellega mängitakse kunstilist mängu. Lisaks saab vaataja tutvuda Agape kohvikuga ning Minu Piibli rubriigis on oma Piiblitega Triinu Pikkmets.

Jaanuari saates kohtume stuudios Produktiivsusklubi kaasasutaja ja koolitaja Arno Lehtsaarega, kes räägib teemal aja planeerimine ning kellega mängitakse tähelepanumängu. Samuti külastatakse Rööprähkleja konverentsi ja Lisbel Serbin jagab oma piiblilugemise harjumusi.

Veebruaris võtame fookusesse suhted, kuna sel kuul on valentini- ehk sõbrapäev. Saatesse tulevad külla Hanna Rebeka ja Mooses Leinštrep, kes jagavad nippe, kuidas oma suhteid hoida nii teineteise, oma lähedaste kui ka Jumalaga. Ühtlasi saab saates õppida paremini Piiblit tundma läbi mängu ja intervjuu.

Rõõmsa kohtumiseni kord kuus neljapäeviti Plussi Facebooki lehel ja TV7 kanalil! Jumal õnnistagu Sind! Saated esmaeetris: 8. detsembril 2022 ning

Tekst Hanna Toots

Fotod Stefan Carl Seppel

Küll aga ei tohi välimus, selle muutmine ja muu saada iidoliks ning pälvida rohkem tähelepanu kui Jumal.

7–12 punkti Suudad hoida tasakaalu reaalse elu ja digimaailma vahel. Sul ei ole probleem teha oma asjad sihikindlalt ära.

13–17 punkti Sul tekib vahel raskusi piiri pidamisega, aga oled võimeline härjal sarvist haarama.

18–21 punkti Sul on kujunemas või on juba kujunenud probleem. Sa ei ole selles üksi, võta asi kindlasti palvesse!

Plussmeedia 2022!

See aasta on Jumal andnud meile tõelist laienemist erinevatesse meedia valdkondadesse. Lisaks Plusspunkti raadiosaatele Tallinnas ja Tartus, millel täitus 10 hooaeg alustas oma esimest hooaega noortesaade 5Pluss Taevas TV7 teleeetris! Ja muidugi on ilmunud neli uut Pluss ajakirja, millest aasta viimane on just praegu Su käes, armas lugeja. Aitäh, et oled koos meiega! Palveta meie töö ja tiimi eest, sest kõik, mida Plussmeedia teeb, on võimalik vaid tänu meie ägedate vabatahtlikest noorte tõttu!

Jumala koos uude aastasse!

Fotod Stefan Carl Seppel, Kristo Toots ja erakogu

5Pluss

Jah, soovin tellida Plussi

Aastatellimus 10 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post: Tellin ajakirja kingituseks Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post: