Pluss 1/2022

1/2022 Kevad 3,50 €

Eduard Ülevain võimaluste rohke elu

Türi Misjonikoguduse noortekas

Kuninganna Ester Encanto – maja täis võimeid ja võimalusi

Projekt Ööbik

Sisukord

28

Inimeste lood

Suured plaanid?

Pluss lugu: Eduard Ülevain teab nii mõndagi võimalustest kinni haaramisest, lk 4 Gospel: Projekt Ööbik, lk 8 Persoon: Liisi Talv, lk 11 Misjon: Võimaluste Festival, lk 12 Tänavaküsitlus: Millist head võimalust viimati kasutasid? lk 38

Need ei pea vaid plaanideks jääma.

Piibliõpetus

4

Eduard Ülevain

õnnistatud võimalusterohke eluga

+3 lood: Jeesus on ainus võimalus igaveseks eluks? lk 23 Piiblitegelane: Ester, lk 24 Seitse: 7 võimalust, mida Jeesus inimestele andis, lk 26 Piibliõpetus: Suured plaanid? lk 28 Kirjutab Olli Olenius.

Kas teadsid? Käte pealepanemise komme, lk 32 Hingehoidja: Kuidas mitte karta võimalusi maha magada? lk 34

11

15

Liisi Talv

Otsuste langetamine

Jeesus ilmus ja tervendas.

tee seda koos Jumalaga.

Elust enesest Toimetajalt: Suhe Jumalaga määrab, milliseid otsuseid langetame, lk 15 Film: Encanto, lk 16 Raadio: Plusspunkt, lk 19 Noortekas: Türi Misjonikoguduse noored, lk 20 Noortejuht: Eliis Horm, lk 22 Test: Kas Sina teed oma valikuid Jumala kasuks? lk 36 Elukool: Kuidas alustada päeva? lk 37

TOIMETUS

22

Eliis Horm noortejuht Türi Misjonikoguduses

Reelia Kolk, Olli Olenius,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Robert Bunder, Eleri Viinalass,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Ingel Madleen Tiitus, Kristofer

EELK Misjonikeskus

Petermann, Jonatan Ilus, Samuel

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Reinaru, Madis Kask, Karl Hendrik

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Bachmann, Helari Hellenurm, Elerin

plussmeedia.ee

Tammel, Hanna Rebeka Leinštrep, Küljendus Kalev Rodima

Stefan Carl Seppel, Ott Rahuvarm.

Keeletoimetus Kaire Petrenko

Väljaandja EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Laura Jõgar, Renata Kaleininkas, Regina Virma, Triinu Tsupsman, Triinu Pikkmets, Kristi Tüvi, Kaanefoto Helari Hellenurm

Soovid toetada Plussi?

Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Koostöös Norra Misjoniselts Soome Luterlik Evangeeliumiühendus

Swedbank EE482200001120254269

Johannes Ots, Oliver Õunmaa, Laura

SEB EE551010602016015008

Kookmaa, Raina Kolk, Hanna Toots,

Selgitusse: Pluss

TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri

Sinu võimalus Tere, armas Plussi lugeja!

Soovin Sulle rohkelt Issanda õnnistusi imekaunisse kevadesse!

Sellest ajakirjanumbrist saad lugeda, milliseid võimalusi pakub Jeesus ning kuidas saada vabaks näiteks FOMOst. Kindlasti leiad eest mitu uut põnevat persooni ja võib-olla kohtud mõne pikaaegse tuttavaga. Nii nagu hea võimaluse puhul ei maksa asja pooleli jätta, ära tee seda ka käesoleva ajakirjaga :) Mäletan enda noorusest, et olin kõva asjade alustaja. Mulle meeldis käia välja ideid ja tormata neid ellu viima, aga mingi aja pärast … leidsin lihtsalt uue tegevuse. Nüüd vanemana ja tänu Jumalale ka targemana olen hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas asju hästi lõpetada – mitte pooleli jätta, vaid lõpuni viia.

Erinevad võimalused elus on justkui uued teeotsad, mis esmapilgul ei pruugi palju tõotada, kuid need viivad kuhugi. Võimalusest kinnihaaramine on nagu teeotsa valimine, aga sihtpunkti kohalejõudmiseks võib kuluda aega. Seepärast vajame väga selget juhatust, milliseid teid jalge alla võtta. Kristlasena on siin maailmas elamine selles mõttes lihtsam, et saame Jumalalt alati paluda tarkust, tegemaks vahet õige ja vale vahel. Mitmes kohas me korraga viibida ei saa, nii et kõigi võimaluste jaoks pole meil aega, ja kui väheke mõelda, siis kõik ei ole meile kasulikud ka. Mõnest võimalustest, näiteks sõrme sahtli vahele jätmisest, on mõistlik loobuda, ka siis, kui keegi seda väga veenvalt reklaamib.

Vahel on aga nii, et me ei pea ainult võimalusi ootama ja siis nende vahel valima. Meenub lugu Piiblist, kus Jeesus kutsub Peetruse paa-

Foto Samuel Reinaru

dist välja vee peale (Mt 14). Tegelikult Peetrus ise nõudis seda võimalust Jeesuselt, öeldes: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!“ Ja selle peale Jeesus ütleb: „Tule!“ Ma arvan, et Jeesus vaatas Peetruse innukusele väga rõõmsalt – samal ajal kui teised mehed paadis kisendasid, lõi Peetrus endale unikaalse võimaluse ning noppis niisuguse kogemuse, mida pärast kodus teistelegi rääkida.

Mõnel päeval on nii palju põnevat toimumas ning kahju kohe, et ei saa kolmes kohas korraga viibida. Teine päev või lausa periood tundub nii vaikne ja tühi. Võib-olla ongi Sinu elus just see aeg, kus koged seda viimast, ja mõtled, et Sul on midagi viga. Tea, et see aeg võib olla Jumalalt. Kuidas? Sest see on võimalus kohtuda Jeesusega! Piiblis on nii palju kirjutatud, et Issandat tuleb oodata, ja ootamine vajab aega. Ära lase seda võimalust ometi käest, sest „kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad“ (Js 40:31).

See on Sinu võimalus!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik: Kuidas Sina oled saanud kellegi teise ellu võimalusi luua?

Johannes Ots, 23 EELK Jüri kogudus Kõige parem on õppida inimest hästi tundma ja temaga aega veeta.

Kristlasena tekib vahel ikka võimalusi oma usust rääkida ja selle kaudu võib teine inimene leida suurima kingituse – isikliku armastava Jumala.

Küsitles Renata Kaleininkas Fotod Madis Kask ja erakogu

Reelia Kolk, 24, Kuressaare Siioni kogudus Üritan elada järgneva piiblisalmi järgi: „Tehkem head kõikidel, eriti aga usukaaslastele!“ (Gl 6:10) Koguduses kaasateenimine ei tähenda vaid pühapäeviti teenistusel abistamist.

Olen vahel koguduses käiva pere kodus nende väikeseid lapsi hoidunud, et vanematel oleks võimalus kahekesi kirikusse minna ja teenida seal andidega, mis Jumal neile on andnud.

3

Pluss 1/2022

Pluss lugu Tekst Laura Jõgar Fotod Karl Hendrik Bachmann, Helari Hellenurm

4 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

„Mulle oli tähtis, et ma ei vali eriala lihtsalt prestiiži pärast, vaid lähen õppima seda, mis päriselt meeldib ja sobib.“

EDUARD

ÜLEVAIN –

õnnistatud võimalusterohke eluga Eduard Ülevain (25) on aktiivne noor, kes õpib Tartu Ülikoolis õigusteadust, on veetnud aasta Saksamaal, Prantsusmaal ja Venemaal ning üks Ruut koguduse loojatest. Eduard leiab, et teda on õnnistatud eluga, kus ta saab nii palju teha.

Vahetusõpilaseks Saksamaale Kui Eduard oli 16-aastane, tuli talle mõte minna välismaale vahetusõpilaseks. Tema sõber, kes oli äsja veetnud aasta Saksamaal, julgustas teda seda võimalust kindlasti kasutama. Seega hakkas Eduard vajalikku raha koguma: noormehel õnnestus saada üleeuroopaline stipendium ning ta kirjutas oma ideest ka Facebooki. Paljud sõbrad, kes postitust lugesid, tulid talle appi ning väiksematest ja suurematest toetustest saigi kokku vajalik summa. Kuid enne tuli ületada üks takistus – nimelt organisatsioon, mille kaudu Eduard plaanis vahetusaastale minna, ei võimaldanud tal seda teha tema epilepsia pärast. Eduard aga ei heitnud meelt ja leidis võimaluse taas Facebooki vahendusel.

Nimelt kirjutas ta Hamburgi eestlaste gruppi, et otsib vahetusperet Saksamaal, ja saigi vastuse ühelt perelt, kes oli valmis teda enda juurde võtma. „Peres oli ka minust mõni aasta noorem tüdruk, kellega sain õppida samas klassis ja kellele võisin selle aasta jooksul toeks olla,“ räägib ta. Nii koges Eduard õppimise, spordi ja kõige muu välismaaelu kõrval, kuidas Jumal oli juhtinud teda nii vahvalt, et täpselt vajamineval hetkel sai ta olla sellele perele abiks.

Kasulikud kogemused ja tugi välismaal Kui Eduard oli Saksamaalt tagasi Eestisse jõudnud, siis täheldas tema õde, et võõrsil veedetud aeg on venda kasvatanud. Saksamaal õppis agar noormees esimeste kuude jooksul ära ka saksa keele ja püüdis elada sealse kultuuri järgi. „Välismaal olles meeldib mulle sulanduda võimalikult palju kohalikku kultuuri,“ seletab ta. Võõrsil viibides otsib Eduard esiteks perekonda või ühiselamukaaslasi, kellelt tuge saada. Teiseks püüab ta leida võimalust teha sporti, kuna ta on kergejõustiklane, täpsemalt kümnevõistleja.

Trennigrupist saab sõbrad ja toetava keskkonna.

Kolmandaks otsib ta kohaliku koguduse, mille keskel olla ja kust samuti sõpru leida.

Prantsusmaale ja Venemaale „Pärast gümnaasiumit tahtsin minna aastaks Prantsusmaale, et seal töötada ja õppida prantsuse keelt.“ Oma soovist kirjutas ta taas Facebooki, gruppi Eestlased Prantsusmaal. Nii leidis ta inimese, kes pakkus talle tööd ja elukohta.

Eduardile pakkumine sobis ja nii ta veetiski aasta Prantsusmaal, töötades alguses puude istutajana ning hiljem ühes aiandis. Ka prantsuse keelt õppis ta seal olles kõnelema. Tööandjaga said nad headeks sõpradeks ja suhtlevad siiani. Ülikoolis tekkis aga soov minna vahetusüliõpilaseks ja seejuures mitte tüüpilisse noorte seas populaarsesse paika, nagu Austraalia või USA, vaid Eduardil oli huvi hoopis Venemaa vastu. „Läksin aastaks õppima vene keelt ja kultuuri Voroneži ülikooli, mis jääb Moskvast 500 km kagu poole. Seal olemine andis huvitava kultuurikogemuse, kuna see on ehtne Vene piirkond, Euroopa kultuurist üsna vähe mõjutatud,“ põhjendab Eduard ebatavalist valikut. Aeg Saksamaal, Prantsusmaal ja Venemaal on tema sõnul oluliselt laiendanud arusaama maailmast. „Sellised kogemused õpetavad teisi inimesi paremini mõistma,“ on tema hinnang.

5

Pluss 1/2022

„Jumal võib meid juhtida uskumatult kaugele, kui võtame alguses väikesed väljakutsed vastu ja oleme nendes ustavad.“

Õigusteadust õppima Põhikooli lõpus hakkas Eduardile huvi pakkuma õigusteadus. Tema pereliikmed on pigem loominguliste ametite esindajad, kuid vanavanaisa oli jurist. Selleks, et kindlamalt teada saada, kas tegu on ikka sobiva alaga, tegi Eduard gümnaasiumis uurimistöö rahvusvahelisest õigusest. „Mulle oli tähtis, et ma ei vali eriala lihtsalt prestiiži pärast, vaid lähen õppima seda, mis päriselt meeldib ja sobib.“ Seega õppis ta gümnaasiumis ka õiguse aluseid ning mõistis, et see ala on tema jaoks. Ülikoolis on möödunud esimene, teine ja kolmaski aasta ning Eduard tõdeb, et eriala meeldib talle endiselt – sinna jõudmine on olnud asjade loomulik käik.

Võimaluste äratundmine Eduard tunnistab, et võimalusi leidub elus väga palju. On hetki, mil tuleb kasuks oskus öelda ei. Samas on palju olukordi, kus on kasulikum öelda jah. Näiteks tänu saksa ja prantsuse keele oskusele, mille Eduard välismaal elades omandas, on teda hiljem kaasatud mitmetesse rahvusvahelistesse projektidesse. „Elus me tihti ei tea, mis kasu võib tulla sellest, kui me mingi väljakutse vastu võtame,“ mõtiskleb ta. „Ühele võimalusele võib järgneda teine ja teisele omakorda kolmas. Jumal võib meid juhtida uskumatult kaugele, kui võtame alguses väikesed väljakutsed vastu ja oleme nendes ustavad.“ Eduardi pereliikmed on samuti tegusad inimesed, kes näitavad talle oma mitmekülgse ja aktiivse eluga eeskuju. Noormees ise usub, et kõike saab teha: „Kui midagi väga tahta, siis tasub lihtsalt peale hakata.

Kui keegi ütleb, et miski on võimatu, siis tekib pigem just soov see ära teha. See aga ei tähenda, et kõik valikud oleksid igaühele. Vahel selgub aja jooksul, kas pähe tulnud idee on inimese jaoks hea valik või mitte.“ Eduard soovitab siiski peale hakata ja katsetada, kui on tõsine soov midagi head teha. Võita on rohkem kui kaotada ja ka katsetused, mis ei jää kestma, võivad olla kasulikud õppetunnid. Talle sobisid vahetusaastad välismaal hästi, samas teab ta inimesi, kes on olnud võõrsil ühe semestri ja tunnistanud siis, et see pole nende jaoks. Ent kui nad poleks sinna läinud, poleks nad seda teada saanud.

„Elus me tihti ei tea, mis kasu võib tulla sellest, kui me mingi väljakutse vastu võtame.“ 6 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Venemaa 2019

Saksamaa 2016 Prantsusmaa 2018

Kui Jumal tahab ja meie tahame Kristlasena teame, et peame oma tegevustes otsima ka Jumala tahet. Kui oleme Tema tahtega kooskõlas, siis saadab meid õnnistus. Samas on Eduard läbi kogemuste õppinud, et loeb ka meie panus ja tahe. „Ei piisa sellest, kui Jumal midagi tahab ja meie lihtsalt palume, et see sünniks, ning jääme siis tegevusetult ootama. Tihti juhib Jumal meid asjasse oma panust andma ja seejuures on tähtis, et me ise sedasama asja tahame.“ Jumal ei sunni meid Teda järgima, vaid küsib, kas me tahame Teda järgida. Samamoodi küsib Ta erinevates olukordades, kas me tahame seda teha. Kui Jeesus kõndis järvel ja tema jüngrid olid paadis, ütles Peetrus: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!”

(Mt 14:28) Siis Jeesus kutsus teda ja Peetrus sai vee peal kõndida, sest tema tahtis ja Jeesus tahtis seda. Inimesed ei kahetse oma elule tagasi vaadates tihti mitte niivõrd seda, mis nad on teinud, kuivõrd seda, mis on tegemata jäänud.

Ruut kogudus Eduardil on ammu olnud ka idülliline unistus, et üks asi, mida elu jooksul teha võiks, on koguduse loomine. „Esialgu arvasin, et hea aeg selleks oleks umbes 50–60-aastaselt, kui kogemusi on juba üksjagu.“ Kuid osaledes Kõrgema Usuteadusliku Seminari noorteprojekti Futuurum kohtumisel, tuli talle see idee sõbraga vesteldes jälle südamesse – mis oleks, kui luua kogudus hoopis nüüd, noorena? Seejärel võttis ta ühendust oma sõbra Jakob Gilliga, kuna sai teada, et ka tema on koguduse rajamise plaani pidanud. Teiste mõttekaaslaste leidmine polnud aga lihtne. Möödus pool aastat ning Jakob kirjutas talle taas, küsides: „Kuidas selle asjaga siis on?“ Nii jõutigi koguduse loomiseni, mis tegutseb 2021. aasta septembrist.

„Seal olemine andis huvitava kultuurikogemuse, kuna see on ehtne Vene piirkond, Euroopa kultuurist üsna vähe mõjutatud.“

Kogudus, kuhu võib tulla igaüks igal hetkel Koguduse juures on Eduardi arvates äärmiselt tähtis selle keskkond. Kogudusse peaksid saama tulla kõik ja see peaks inimeste jaoks olemas olema. „Ühes vestluses mittekristlasest sõbraga mainisin, et kogudus võiks olla koht, kuhu igaüks saab tulla igal hetkel.

Sõber vastas naerdes: „Kogudus küll selline koht ei ole! Sa ei sa ju tulla koguduse uksest sisse, ilma et keegi sinu üle kohut mõistaks.““ Eduardi jaoks on selge, et nii see olla ei tohi.

Tema igatsus on, et kogudus jõuaks inimesteni, kelleni teised ei jõua. Kogudus peab olemas olema ilma tingimusteta. Seal ei loe, kas inimene on kohe valmis ütlema: „Jah, ma tahan järgida Jeesust!“ või veel mitte – kogudus on kõigi jaoks alati avatud. Kes kohale tuleb, saab kogeda, et seal on inimesed, kes järgivad Jeesust ja on vastu võtnud selle, mida Jumal pakub. Kõiki neid väärtusi püüab Ruut kogudus ka kanda.

7

Pluss 1/2022

Gospel Tekst Regina Virma Fotod Elerin Tammel

Projekt Ööbik –

P

Projekt Ööbik on uus neljaliikmeline kristlik bänd, mis sai alguse 2021. aasta suvel. Selle koosseisu kuuluvad Raili Lilleorg, Egon Veevo, Marek Talts ja Aleksandra Kremenetski. Bänd näeb Jumala armu ja õnnistust koos musitseerimises.

Kosutus kuulajatele Bändi omapärane nimi tuli lihtsal, aga tähenduslikul viisil. Viljandi linnas jalutades kuulis Raili ühel maikuu õhtul, pärast raskemat aega oma elus, ööbikut laksutamas. „Kui ööbik laulis, siis sain aru, et nii vähe on tegelikult vaja, et olla kellelegi kosutuseks. Sellest, mis mul on, piisab,“ arutleb Raili tänutundega. „Ööbik on hall ja pisikene, aga kui ta teeb oma noka lahti, siis tema laul kosutab inimesi.“ Aleksandra lisab, et tema lemmikmuinasjutt on Hans Christian Anderseni „Ööbik“.

Rõõm väikestest asjadest Ööbikut seostatakse õhtu ja ööga, aga kuidas kirjeldab bänd õnnestunud päeva? „See on niisugune päev, kus üks meile armas inimene, Anneli Tombak, teeb meile lõunasöögi,“ on kõik ühel meele. Aga see pole ainus vastus. Raili sõnul võib õnnestunuks lugeda päeva, kus heliproov ehk soundcheck läheb hästi ja selle tegemiseks on piisavalt aega, päike paistab, heli pole kontserdi ajaks tuksi läinud ja ka sõnad on peas.

8 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

väikesest linnust, Jumala õnnistustest ja Tema kuulamisest „Minu jaoks on hea päev see, kui silmad lahti teen,“ vastab Egon rõõmsalt ja kommenteerib, et temale valmistab rõõmu ja toob sära silmadesse basskitarri mängimise võimalus.

Aleksandra jaoks aga on tähtis, kui ta saab teha Jumala riigi tööd hästi – kiita ja ülistada Jumalat südamest. Eriti tore on, kui inimesed tema ümber teevad seda sama hästi ja see toimib üheskoos.

Marek nendib, et rõõm on siis, kui sissemängud õnnestuvad. „Tore, kui saab mitu lugu järjest mängida ja kui on head võtted ehk inglise keeles takes. Pärast seda on bändil mõnus minna helges meeleolus lõunapausile,“ tõdeb ta.

Vaimulikud eeskujud Kõik bändiliikmed on küll kristlased, kuid igaühel on Jumalaga erinev lugu. Näiteks Railit võttis väiksena tema tädi kirikusse kaasa ja viis pühapäevakooli. „Sealt sai kõik alguse,“ usub ta. Egon on pärit Hiiumaalt, pastoriperest. „Olen kirikus üles kasvanud, oma usuotsuse tegin üheksa- või kümneaastaselt,“ kommenteerib mees. Aleksandra jõudis Jumala juurde üheksa-aastaselt. „Mu ema tuli usule ning iseenesestmõistetavalt käisid kõik lapsed temaga pühapäeviti kirikus kaasas,“ meenutab ta. Sealt alustas Aleksandra teenimist laulmise ja trummimänguga. Pärast seda läks ta õppima Georg Otsa nimelisse muusikakooli, seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Lisaks on Aleksandra õppinud muusikat ka Göteborgi muusikakõrgkoolis Rootsis.

Ü h e s ü da m e

ülistuslaul

Niisugust nim e kannab Mare kirjutatud lug ki u plaadil „Kiid a, mu hing“.

Kõik sai alguse ühest pühapä eva õhtust, mil Mareki sü dames kõlas m eloodia.

Seejärel võttis ta kitarri ning salvestas pala üles. Hilje m sai Raili salv estuse ja mõtles, millest see laul võiks rääkida.

Raili tahtis sõ nu kirjutada n ii , et pala ilu ei kaoks n ing et tekst tu leks tema südamest. Se ejärel jagati lu gu teiste bändiliikmete ga ning Aleksa ndra kirjutas keelp illikvarteti arr a n že eringu.

Sellise koostö ö tulemusel sü n d iski „Ühe südame ülistuslaul“.

„Me oleme nii eriilmelised, kuid Jumal on meid ühendav lüli.“

9

Pluss 1/2022

Bändi koosseis:

„Kui ööbik laulis, siis sain aru, et nii vähe on tegelikult vaja, et olla kellelegi kosutuseks.

Sellest, mis mul on, piisab.“ Mareki lugu on täiesti teistsugune. Tema ei kasvanud kristlikus keskkonnas. „Pigem olen pärit katkisest perest,“ nendib mees. Teda huvitasid murdeeas filosoofia ja idamaade kultuur. Marek oli sel ajal natuke protestimeelne ning ei tahtnud teha asju, mis tema sõprade jaoks tundusid põnevad. Ühel hetkel kohtus ta kristlastega. „Joosep Tammo kinkis mulle Uue Testamendi ning näitas vaimulikku eeskuju,“ meenutab Marek.

Ühendav lüli Tore ning lisaks sellele ka ülistav – nii iseloomustavad bändiliikmed oma koosseisu. „Mulle tundub, et meie mängitav looming on eelkõige selline, mis toob Jumalale au,“ selgitab Raili.

Usk on bändi muusikas väga olulisel kohal.

Album „Kiida, mu hing“ on saadavad Logose raamatupoes ja Oleviste koguduse raamatuletis.

Plaati saab kuulata

Raili Lilleorg – vokalist, laulukirjutaja, ukulele mängija Egon Veevo – basskitarrist Marek Talts – kitarrist, laulukirjutaja Aleksandra Kremenetski – löökpillide, vibrafoni mängija „Kui me ei oleks usklikud, kas me siis mängiksime koos ühes bändis? Me oleme nii eriilmelised, kuid Jumal on meid ühendav lüli,“ lisab ta. Seetõttu on ka õnnestunud kontsert bändi jaoks selline, kus kuulajad pööravad koos muusikutega oma tähelepanu ning südame rohkem Jumala poole ja saavad õnnistatud. Tähtis on kontsertide ajal kuulata muusikat, teineteist ja Jumalat, et Ta tõuseks esile ja saaks kogu au.

Vaata ka „Kiida, mu hing“ plaadiesitluskontserti live´i

Bändi tegemistel saab silma peal hoida Instagramis @projektoobik Võta ühendust: projektoobik@gmail.com

10 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Persoon

Liisi Talv –

Intervjueeris Triinu Tsupsman Foto erakogu

„Suutsin ainult Jeesust hüüda, ja Ta ilmus!“ Liisi Talv (35) töötab radioloogina Läänemaa haiglas ja imesid tema elus jagub. Oma ametini, aga ka elu suunda ja otsuseid on väga selgelt juhtinud Jumal, tehes seda ilmutuste ja Piibli kirjakohtade kaudu.

Kuidas juhtis Sind Jumal Sinu ametini?

Kristlaseks sain 2009. aastal. Olin siis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna arstiõppes. Kui pidin edasiõppimiseks eriala valima, oli mu ees kaks varianti: kardioloogia või radioloogia. Usaldasin otsuse palves Jumala kätte ja juhtus nii, et ma ei saanud eelistatud kardioloogiasse sisse. Tagantjärele vaadates näen, et see oli 100% õige tee, mis sobib mulle kõige paremini. Jumalal on igaühe elu jaoks plaan ja arstiks olemine on osa minu omast.

On Sul mõni tunnistus, mis on Su elu või usku täielikult muutnud?

Jah, neid on olnud palju, kuid kõige erilisem usukogemus leidis aset kaks aastat tagasi. Olin siis väga haige ja mõtlesin, et suren kohe ära. Suutsin ainult Jeesust hüüda, ja Ta ilmus mu tuppa nähtava vaimu kujul, rääkis minuga ja tervendas mu. Temast kiirgas hoomamatut rahu ja majesteetlikkust, mida on raske kirjeldada. Pärast seda on mul täielik kindlus Jeesuses. Ei ole enam üldse vahet, kas elan maa peal või Taevas. Mõistan Paulust, kui ta kirjutas: „Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!“ (Fl 1:21)

Kuidas on Jumal Sind kirjakohtade kaudu juhtinud?

Kui hakkasin paluma Jumala täielikku juhtimist oma ellu, hakkas Ta mulle andma kirjakohti. Kõlab võib-olla uskumatult, aga pärast palvet avan Piibli, panen sõrme tekstile ja loen. Nii otsisin kord põlvedel Jumala tahet oma toas Tallinnas.

Kui avasin Piibli, tuli kirjakoht: „Mu silmad otsivad ustavaid maa peal, et nad elaksid mu juures. Kes käib laitmatut teed, see peab olema minu teenija.“ (Ps 101:6) Tahtsin olla niisugune teenija, aga aega pühendunud eluks nappis. Kas Jumal tahab, et koliksin Tallinnast ära?

Tuli uus kirjakoht: „Aga nemad puistasid oma jalgade põrmu nende peale ja tulid Ikoonioni. Ja jüngrid täitusid rõõmu ja Püha Vaimuga.“ (Ap 13:51–52) Küsisin, kus see Ikoonion siin Eestis on, kuhu Jumal mind ootab. Teadsin, et Piiblis ei leidu Viljandi, Paide ega Haapsalu nime, aga neis paigus olid tuttavad ees ja vajadus ka radioloogi järele.

Sõbranna kaudu jõudis minuni vastus: Maale, maale, mere äärde, siis kui kõik see möödas on! Nii teadsin, et kevadise koroonakriisi möödudes pidin kolima Haapsallu. Selgus, et Läänemaa haiglas oli hädasti abi vaja, sest viimane radioloog oli veidi aega tagasi töölt lahkunud.

Mis on olnud parim võimalus, millest oled osa saanud?

Usun, et iga päev on parim võimalus, iga päev teeb Jumal midagi erilist ja räägib oma lastega, kes Teda paluvad. Palvetasin, et Jumal annaks selle artikli lugejate jaoks sõna oma südamest. Tuli kirjakoht: „Tänage taeva Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti!“ (Ps 136:26)

Vaata siit Liisi tunnistust ja selle intervjuu täispikka versiooni loe Plussi kodulehelt!

11

Pluss 1/2022

Misjon Tekst Triinu Pikkmets Fotod Elerin Tammel ja Hanna Rebeka Leinštrep

Võimaluste Festival –

aasta suurim võimalus

Võimaluste festival on 3D koguduse iga-aastane suur suveüritus, kuhu on oodatud kõik huvilised, nii kristlased kui ka mittekristlased. See on hea võimalus leida uusi tutvusi ja sõpru ning õppida rohkem Jumala kohta.

„Sain aru, et kristlus on mõeldud ka mulle, täiesti tavalisele inimesele.“

Mis on Võimaluste festival? „Võimaluste festival toimus esimest korda aastal 2014. Täpsemat protsessi ma isegi ei mäleta, kuid sõnapaar „Võimaluste festival“ on meie jaoks sümboliseerinud mittekristlaste võimalust tulla kuulama ja kogema seda, millist elu Jumal neile pakkuda tahab,“ räägib Mihkel Rehepapp, 3D koguduse suvefestivali programmijuht. Festival kestab kolm ööpäeva ja see on piisavalt pikk aeg, et inimeste elusid mõjutada. „Meil on elus palju võimalusi esitleda Jeesust, kes on tee, tõde ja elu. Oleme isegi arvutanud, et Võimaluste festivali kolme ööpäeva jooksul veedame kogudusena koos rohkem aega, kui muidu poole aasta jooksul. See on suurima mõjuga üritus meie koguduses – suurim võimalus aastas.”

Millal ja kellele?

Festival on juba kaheksa aastat järjest toimunud juulis-augustis. Suve teine pool on valitud, et aidata kogudusel rutiinirohkele sügisele vastu minema. Kui seada suve lõpul paika hea rutiini Jumalaga, annab see võimekuse olla evangeelne igapäevastes keskkondades: tööl, koolis või trennis.

Festival on mõeldud kõigile, nii 3D koguduse liikmetele kui ka neile, keda vähegi huvitab,

12 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Festivalil osaleb ca 200 inimest.

Rohkem infot festivali kohta leiab 3D koguduse kodulehelt.

kes on Jumal, kes on Jeesus ja miks meil üldse Jeesust vaja on. Siiski võtavad festivalist osa peamiselt noored ja noored täiskasvanud vanuses 15–30 aastat. Mihkli sõnul on selline ka 3D koguduse liikmete keskmine vanus. Festival pakub palju tegevusi kõigile: sportmängud, kvaliteetaeg, huvitavad kõned ja tunnistused.

Kuulda saab ka ülistusmuusikat 3D koguduse bändilt.

festivalile tulnud mitukümmend mittekristlast, kes saavad asendamatu kogemuse Jumala ja kogudusega. Muidugi ei tee kõik otsust Jumala kasuks. Ent festivali korraldajad usuvad, et see on üks parimaid võimalikke keskkondi, mida saab inimestele luua, et neil oleks võimalus kohtuda Jumalaga.

Festivali eesmärk

Meeldejäävaid lugusid, kuidas festivalil osalemine on elusid muutnud, leidub mitmeid. „Esimesena meenub Claus, kes tuli festivalile, arvates, et seal toimub mingi finantskoolitus,“ meenutab Mihkel. „Selleteemaline seminar leidis tõepoolest aset, kuid kogu festivali üldine suunitlus oli talle kohale jõudes üllatuseks.

Pärast kolmepäevast koosviibimist tegi mees otsuse järgneda Jeesusele ning sai ka ristitud.

Festivalil on mitu eesmärki. Esiteks veeta kord aastas kogudusega pikemalt aega ja ehitada selle pinnalt ühtsust ning samas julgustada inimesi vaimulikult kasvama, Jumala Kuningriigis enam kaasa teenima ja olema evangeelsed igapäevases elus.

Teine eesmärk on jõuda inimesteni, kes Jumalat veel ei tunne. Igal aastal on Võimaluste

Ootamatu elumuutus

13

Pluss 1/2022

Kui mõnikord lõpevad sellised lood kurvalt, sest üsna pea pärast eufoorias tehtud otsust kaob inimene ära, siis Claus on hetkel koguduses aktiivne, tegutseb kogukonna juhina ning teenib kaasa mitmel rindel ka väljaspool kogudust.“ Oma kogemusest räägib ka Kaarel. „Mul ei olnud plaanis ennast Võimaluste festivalil ristida lasta, aga kuna Jumal vastas mulle seal, siis tundsin, et ristitud saamine on ainuõige,“ selgitab ta oma otsust. „Iga päev toimusid erinevad loengud, mille seast valisin välja teemad, mis tundusid huvitavad ja praktilised ning seda nad tõepoolest ka olid.

Kõige rohkem jäi meelde Allan Kroll,“ meenutab Kaarel. „Kuulsin teda esimest korda.

Verivärske kristlasena ja alles ilmalikust maailmast tulnuna oli minu mulje: „Vau, siin on üks päriselt kindel ja täiskasvanud mees, millist ei näe just kuigi tihti, ja ta räägib Jumalast, Pühast Vaimust ja usust nii, et see kõlab täiesti normaalse, tavalise ja üldsegi mitte veidrana!“ Eriliselt meeldis mulle töötuba, kuidas ütelda ei kiusatustele – vägagi aktuaalne teema minu jaoks ja midagi, mida mulle ei olnud varem kusagil õpetatud.“ Lisaks loengutele ja töötubadele on festivalil ka tegevused, mida võiks oodata suvelaagrist: spordivõistlused, rahvatants, mängud ja

14 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

„Võimaluste festival on meie jaoks sümboliseerinud mittekristlaste võimalust tulla kuulama ja kogema seda, millist elu Jumal neile pakkuda tahab.“

palju muud. „See meenutas mulle, et kristlased on tavalised inimesed, kes ei hinga, söö ega joo ainult pühakirja ning ei prohveteeri ettekuulutusi,“ seletab Kaarel. „Sain aru, et kristlus on mõeldud ka mulle, täiesti tavalisele inimesele.“ Projektijuht Mihkel julgeb öelda, et festival on muutnud kõikide inimeste elusid, kes seal käinud on. „Ühtedele on see avaldanud suuremat, teistele väiksemat mõju, aga oleme näinud võimsaid elumuutvaid kogemusi.“

Toimetajalt

Tekst Kristi Tüvi Foto Stefan Carl Seppel

SUHE JUMALAGA MÄÄRAB, MILLISEID OTSUSEID LANGETAME

S

ul on iga päev uus võimalus teha valikuid. Võimalus käituda eilsest erinevalt: lõpetada ära tüli vana sõbraga, võõrastele rohkem naeratada või oma kaaslasi tänada ja abistada. Valikud nõuavad otsuseid. Mõnikord teame kindlalt, millal öelda „jah“ või „ei“. Teinekord on otsuse langetamine keerulisem, kui alguses võis tunduda. Oluline on endalt küsida ja selgeks mõelda, kas mu valikud põhinevad minu tahtmisel või sellel, mida Jumal on mulle õpetanud.

Olen elus pikalt teinud otsuseid puhtalt sellest lähtudes, mis tundub mulle hea. Kuid harva olen mõelnud, mida Jumal on minu jaoks määranud. Viimasel ajal olen kogenud, et kõikides olukordades tulevad otsused nüüd turvalisemalt ja lihtsamalt, sest olen andnud rooli ja juhtimise Jumala kätte. Usaldus Jumala vastu ei ole tekkinud üleöö ja ei peagi tulema lihtsalt. Minul kulus selleks aastaid, kuid ma olen õnnelikum kui kunagi varem. Inimesed ei ole ideaalsed ja ka kristlased mitte. Mõned meist ei loe iga päev Piiblit, ei tea kõikide ülistuslaulude sõnu ega ole ülimalt andekad või ühiskonna

normide järgi ilusad. Jumalale pole seda vaja, Tema armastab meid kõiki. Jumalale piisab, kui oleme püsivad palves, täname Teda ja uurime Tema sõna. See toob Jumala armastuse ja sära ka meie sisse.

Kuid jäta meelde, et Sinu suhe Jumalaga ei pea olema selline, nagu näed oma pastoril või sõbral. Sinu suhe on ainulaadne, just nagu iga pilv taevas – kõik on sarnased, kuid mitte ühtegi identset. Ole julge ja näiteks kõnni kooli või tööle palvetades. Palvetamine ei pea olema alati suur ja püha tegevus. Mõnikord piisab ka tänusõnast, et buss minutikese hilines ja Sina tänu sellele bussist maha ei jäänud.

Sul on võimalus kõik oma igapäevased tegevused viia Jumala ette, ära karda seda teha.

Ole aukartlik, kuid julge rääkida Jumalaga nagu oma sõbraga. Ta ootab, kuulab ja mõistab.

Usun, et Jumal tahab oma lapsi näha õnnelikena, seega ole julge ja tee valikud, mis muudavad Sind rõõmsaks. Kui Sinu süda on õnnelik ja koos Jumalaga, siis tea, et Temal on Sinu üle hea meel. Iga päev on uus võimalus ja uued valikud – vali koos Jumalaga ja Sa valid hästi!

Pluss 1/2022

15

Film Tekst Johannes Ots Fotod Movie Stills DB

ENCANTO – maja täis võimeid ja võimalusi Ühes imeilusas eksootilises Kolumbia külas asub suurejooneline villa, milles elab perekond, kellest igaühel on oma maagiline võime. Ainsaks erandiks on Mirabel, mõne silmis pere häbiplekk, aga see pole ainus probleem, mis perekonda ohustab.

Maagilised võimed Madrigalide perekonna pikk lugu algab ühel koledal õhtul, kui tollal veel noor perepea Alma koos oma pere ja ülejäänud külaelanikega peab pagema mahapõletatud kodukohast. Põgenejaile jõuavad järgi kurjategijad, kes tapavad Alma abikaasa. Ka Alma ning tema kolme väikese beebi elud on suures ohus, kuid järsku lahvatab naise käes olnud küünal suure leegiga põlema ja tõrjub vaenlased. Alles jäävad kõik külaelanikud ja Alma oma lastega.

Algab uus ajastu. Küla keskele kerkib maagiline maja, Alma ja laste uus kodu, mida valvab seesama küünal. Saabunud on pikk rahu ja õnne periood. Majas elavad lapsed koos järgnevate põlvkondadega saavad igasuguseid erilisi võimed küla abistamiseks.

Perekonna suurim saladus on onu Bruno, kes sala-päraselt kadus ja kellest keegi ei räägi.

16 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Ei, siin ei ole jutt andidest, millest Piiblis räägitakse (1Kr 12, 14). Kristlastel ei ole vaja sellist maagiat nagu Madrigali perel, vaid Jumal on andnud igaühele oma annid, millega Teda ja teisi teenida. Üle maailma on vaja Jumala riigi töötegijaid ja meid ongi kutsutud Jumala kuningriiki üles ehitama (Lk 10:1–12). Kuid pääsemised, imelisemad kui filmi küünal, ei ole välistatud, sest Jumal saab üleloomulikul viisil inimesi hädaohust välja tõmmata.

Kristlastel ei ole vaja sellist maagiat teiste teenimiseks nagu Madrigali perel.

SIS AL SÜŽ DAB PAL E JAS E TUS I!

Praod seintes peegeldasid pragusid inimestevahelistes suhetes.

Eriliselt ebaeriline Teiste aitamine – see saab Alma eesmärgiks. Ta õpetab kõikidele pereliikmetele, et neile antud võime on mõeldud külaelu korrashoidmiseks.

Maagia töötab kõige paremini siis, kui pereliikmed teevad omavahel koostööd. Seda suurem on aga üllatus, kui väike Mirabel, Alma lapselaps, ei saagi erilist võimet. Kõik pidi minema täiuslikult, aga ei läinud. Mirabel süüdistab ennast ning mida aeg edasi, seda enam ta märkab, et osadele pereliikmetele hakkab tema abitus närvidele käima. Almagi vaatab tema peale pettunud pilguga. Tüdruk tunneb, et mitte keegi peres ei armasta teda nii palju, kui ta sooviks, vaid vahel teda lausa põlatakse.

Ka teistel pereliikmetel ei ole kerge, sest Alma on nii keskendunud küla eest hoolitsemisele, et ta oma pere probleeme ja koormaid ei märka. Kui ilmnevad praod seintesse ja märgid, et midagi on korrast ära ning maja on ohus, siis aetakse see Mirabeli kadeduse ja saamatuse kaela. Mirabel oma kõige suuremas madalseisus vajab lähedaste toetust, aga seda ta väga palju ei saa. Ilmselt tunnevad kristlased samuti vahel, et on probleeme, mida mittekristlased või isegi usukaaslased ei mõista. Siiski ei ole me oma muredega üksi, sest meil on alati võimalik Jumalalt abi küsida (Js 41:10).

17

Pluss 1/2022

Sellest me ei räägi Filmi üks oluline detail ja perekonna suurim saladus on onu Bruno, kes salapäraselt kadus ja kellest keegi ei räägi. Bruno võime tulevikku näha tegi temast väga ebapopulaarse tegelase külaelanike hulgas – kõik negatiivne, mida ta ütles, ka juhtus. Kui Mirabel, proovides peret aidata, lõpuks Bruno leiab, selgub, et onu oli maja kokkuvarisemist ette näinud ning pere ees ja küla tuleviku pärast kartma löönud.

Miks oli maagiline maja kokkuvarisemise äärel? Praod seintes peegeldasid pragusid inimestevahelistes suhetes – ei saanud läbi Mirabel oma õe Isabelaga ega Alma Mirabeliga. Kuna pere ei olnud enam ühtne, hakkas ka maja mõranema. Tekkisid praod, mis ühel hetkel ei suutnud enam seinu üleval hoida ning maja koos erilise küünlaga kadus. Küla jäi ilma maagilisest majast ning selle maja lapsed oma võimetest.

Parandatud praod Maja ehitati küll uuesti üles, aga enne pidid parandatud saama suhetesse tekkinud praod – nii

18 Pluss 1/2022 2/2021

| www.plussmeedia.ee

Kristlastel ei ole vaja sellist maagiat teiste teenimiseks nagu Madrigali perel.

Raadio Tekst Oliver Õunmaa Fotod erakogu

PLUSSPUNKT saade noortelt noortele Põnevad teemad ja hea muusika Millest räägime? „Mis siis, kui kannatused ja raskused muudavadki inimese Jumalale avatumaks?“ küsib reservväelane Jakob Remmel tartlaste Artur Sirki ja Raul Villem Reedi juhitud saates „Sõda ja rahu“. „See on kummaline paradoks, et Jumalale ja elu sügavamatele teemadele mõtlemine tulebki olukordades, mis on meile ebamugavad,“ jätkab Jakob. „Ometi on võimalik inimestele Jumalast rääkida ka teisel viisil, me ei peaks selliseid olukordi otsima.

Samas tuleks sõjapidamiseks alati valmis olla, sest see on osa maailmast.“ „Kiire elutempo juures KUS? tuleb võtta aega, et korra Pereraadio seisatada ja vaadata, mis eetris ja Spotify's ümberringi toimub nii meie enda elus kui ka meie ümMILLAL? ber,“ leiab fotograaf Kenneth Kadastik Tallinna stuudiost Iga kuu 1. ja 3. teisipäeval eetrisse läinud ning Anna kell 22:00.

Neutali ja Oliver Õunmaa juhitud saates „Jumala imed SAGEDUS? läbi kaamerasilma“. „See, kui Tallinnas 89,6 MHz; ülekäigurajal kõnnib mõni vares ringi, võib tunduda Tartus 89,0 MHz. igapäevase asjana. Aga kas Sa paned tähele viisi, kuidas ta JÄRELKUULATAV? seda teeb? See võib olla üsna Jah! Pereraadio.ee meeldejääv!“

MUUSIKA? Isabela, Mirabel kui ka Alma leppisid ära ja andestasid üksteisele. Märgati üksteise koormaid ja oldi üksteisele toeks. Nendevahelised tülid ei olnud nii suured, et leppida polnuks võimalik. Nii peavad ka meie suhted Jumala ja teistega olema korras. Kristlased ei ole kunagi nii halvad, et Jumal meile ei andestaks, kui Tema poole pöördume. Seega ei tohiks ka meie olla üksteise vastu andestamatud või õelad, et teised peaksid meile andestamisega vaeva nägema (Ef 4:32). Muidu ei ole meie elus enam „maagiat“ või mis?

Spotify´s – Plussmeedia

19

Pluss 1/2022

Noortekas Tekst Laura Kookmaa Fotod erakogu

TÜRI MISJONIKOGUDUSE NOORED Igal reedel kogunevad Türi, Paide ja ka mõned kaugemal elavad noored kokku, et veeta koos imeliselt aega Türi Misjonikoguduse noortekatel.

Vahet pole, kas mängime jalgpalli, teenime kaasa koguduses või teeme pigem time-out´i – kindel on see, et siin õpime üheskoos Jumalat paremini tundma.

Koht, kus kristlasnoored kokku saavad Noortekas on alati üks nädala oodatumaid sündmusi, sest iga kord leiavad siin aset üllatused ja põnevad tegevused. Palvetame, mängime, jutustame, kuulame ning muidugi ülistame Jumalat ja loeme Tema sõna. Iga kord on eelmisest kasvõi natukenegi erinev. Noorteõhtud kestavad küll kaks tundi, kuid alati tundub, nagu oleks see kõigest kümme minutit.

Noortekal saavad kokku suurem osa Türi Misjonikoguduse noortest, aga ka noored teistest kirikutest ja kogudustest. Kuigi seltskond just väga suur pole, enamasti on meid seitse kuni kümme, ei takista see meil kokku saada. Tavaliselt noored väljaspool kogudust kaaskristlastega ei kohtugi, kuid noortekad võimaldavad üheskoos aega veeta ning osaduses olla.

20 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Erilised üritused ja TIME-OUT Suviti toimuvad meil õdusad grilliõhtud, talviti korraldame talendišõusid, kus iga noor saab end proovile panna. Kord kuus teeme rahulikuma noorteka, mida nimetame time-out´iks – siis võtame kõik koos aja maha.

See tähendab, et tuleme kokku, laual on tee ja vesi, istume diivanitel, loeme terve aja Piiblit ning arutleme selle üle, mida just lugesime. Alati on huvitav kuulata, kuidas piiblisalmid erinevaid noori kõnetavad.

Pärast seda räägime igaühe palvesoovidest ning palvetame.

Nii nendel kui ka tavalistel noortekatel on meie kõrval pastor, kes meile piiblikohad selgemaks õpetab. Vahetevahel oleme teinud time-out´e lausa pastori enda kodus.

Noorteõhtud kestavad küll kaks tundi, kuid alati tundub, nagu oleks see kõigest kümme minutit.

Noortekad toimuvad reedeti kell 18:00 Türil Viljandi tänaval Postimaja 2. korrusel

Noortekas on alati üks nädala oodatumaid sündmusi.

Rohkem info FB: MC Noored

Tuleb ainult küsida, alati on kusagil abi vaja.

Noorte panus koguduses Lisaks noortetööle aitavad mõned noored lastetöös, teised löövad kaasa ülistustiimis.

Kõigis valdkondades on võimalik panustada. Üks näide huvitavast sündmusest, mille korraldasid noored täiesti ise, oli koguduses toimunud romantiline laupäevaõhtu abielupaaridele. See meeldiv kogemus õpetas noortele aja planeerimist ja vastutust.

Lisaks oli väga lõbus üritust koos organiseerida ning läbi viia – tore ei olnud mitte ainult abielupaaridel, vaid ka kõigil väiksematel-suurematel aitajatel. See on hea näide, kuidas kõikidel noortel on võimalik anda oma panus kogudusse. Tuleb ainult küsida, alati on kusagil abi vaja.

Sööda mulle ka palli!

Hiljuti ühendati meie koguduses jalgpallitöö ja noortekad, mis olid varem eraldiseivad projektid. Jalgpallitöö kogus kokku andekad noored, kellele õpetati mänguoskusi ja lihviti neid. Käidi ka võistlustel. Siis aga said sealt noored otsa ja see muutus rohkem täiskasvanute jalgpallitiimiks. Niisiis otsustasid noortejuht, pastor ja jalgpallitöö läbiviija ühendada noortekad ja jalgpalli.

Nii ongi peale reedeste noortekate meil ka laupäevased jalgpalliõhtud. Sellest saavad osa võtta kõik, kel vähegi tahtmist. Ka range vanusepiirang puudub – noorim mängija on seitsmeaastane, vanim ammu täiskasvanu. Jalgpalliõhtutel ei osale mitte ainult meie koguduse noored, vaid sinna kutsume inimesi ka väljastpoolt. Nende õhtute üks eesmärk ongi kaasata mittekristlastest noored ning seejärel kutsuda nad ka noortekale.

21

Pluss 1/2022

Noortejuht Intervjueeris Laura Kookmaa Foto erakogu

ELIIS HORM –

südames põles soov, et noored saaksid tunda Jumalat nii, nagu mina Teda tunnen Eliis Horm (21) on Türi Misjonikoguduse noortejuht. Umbkaudu viis aastat tagasi sai ta südamesse jätkata eelmise noortejuhi tööd, ja seda on ta tänini innukalt Jumala juhtimisel teinud. Lisaks aitab Eliis pühapäevakoolis ning kuulub ülistustiimi.

Millal esimest korda noortekaga kokku puutusid?

Olen pärit kristlikust perest ja koguduses käinud terve elu. Enne mind hakkasid noortekatel käima minu õde ja vend. Meie noortekad on mõeldud alates 12. aastastele noortele.

On olnud ka erandeid, kuid mu õde ning vend jälgisid eriti, et ma sellest vanusepiirangust kinni peaksin. Nii et noortekatel hakkasin osalema kohe, kui olin saanud 12.

Kuidas Sinust noortejuht sai?

Kas on ka tulevikuplaane?

Enne noortekate läbiviimist olin palju abiks meie koguduse pühapäevakoolis. Hiljem, kuna minu õde-vend aitasid noortekaid korraldada, hakkasin ka mina nende eeskujul seal tasahaaval käsi külge panema.

Noortejuhiks saada mulle keegi tegelikult ei soovitanudki, see tuli mulle endale südamesse.

Minu sees põles soov, et noored saaksid tunda Jumalat nii, nagu mina Teda tunnen. Mõnede noorteni jõuab muusikaga, teisteni jalgpalliga, kolmandateni noortekatega. Mina tundsingi, et soovin panustada Jumala riigi töösse läbi noortekate ja niiviisi noori Jumalale lähemale tuua.

Algul ei julgenud ma sellest kellelegi rääkida, sest kartsin saada negatiivset tagasisidet. Siis aga läksin konverentsile „Põlev pirn“ ja sealt sain julgustust oma soovi noortepastoriga jagada. Üllatuseks tuli negatiivse tagasiside asemel hoopis positiivne.

Kuidas Jumal minu tulevikku juhib, seda ma veel ei tea. Aga kindlasti sooviksin noortega edasi tegeleda – seda kõrvale ei jätaks.

22 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Kas teekond noortejuhiks saamiseni on Sind Jumalale lähemale toonud?

Jah, kindlasti! Üleüldse on kõik raskused minu elus ainult õnnistuseks tulnud – vaid tänu nendele on mu suhe Jumalaga sügavamaks ja lähedasemaks muutunud. Sellised asjad toovadki Jumalale ligemale.

+3 lood Koostas Raina Kolk Fotod erakogu ja Unsplash.com

Selles veerus käsit

letakse erinevaid

Tõde või müü

Jeesus on ainu s igaveseks eluk võimalus s kristlust puudutav

t?

aid väiteid.

T

õde. Jumal on meile jätnud va ba tahte valida lesurutuna ei Teda. Peaoleks päästel tõ elist efekti. Va ainult kahe va lida saab riandi vahel – Jumal või saat kinnitab, et ai an . Piibel nu lt Jeesuse kaudu Isani (Jh 14:6). jõuame oma tõ Selleks tuleb tu elise nnistada oma deks paluda ja patusust, siiral lasta Jeesusel t anoma elus valit nud väga võim seda. Paulus on sad sõnad: ,,S öelest patu palk la armuand on on surm, aga igavene elu K Ju m ari st us es Jeesuses, m (Rm 6:23) Mei eie Issandas.’’ e võimalus on ju ba praegu valida elu – ja mis sa tõeline, igaven akski olla veel e parem?!

t.

kirjakoh Lemmik-

ercedes Angela M Lauge, 19 e EKNK Orissaar esti lab, võib julg u u k d in m ." s „Aga ke urja kartmata k , tu re u m a elada ja oll (Õp 1:33 )

Miks?

sse poeb, lugedes si ta h o mu k ja tuleb või seda kir Rahu, mis õimas. Ükskõik, mis dame silmad v sü on lihtsalt b – kui hoian oma rõõu õin siiralt V im . to a m e ts re ümber u , kus i pea ma m nd Looja peopesale e Jumalal, e n a , sest ann mu tunda a. e mul on h

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

F

Festus Nimi Festus tähendab „pidulik, pühalik“. Porkius Festus määrati 160 pKr prokuraator Feeliksi järglaseks Juudamaal. Tema valitsemisaeg oli poliitiliselt sama rahutu kui Feeliksi oma.

Kohe pärast ametisse astumist võttis Festus üle Feeliksi poolt lõpetamata Pauluse protsessi (Ap 25).

23

Pluss 1/2022

Piiblitegelane Tekst Hanna Toots Illustratsioon Laura Kookmaa

Kuninganna Estri julge samm Lapsepõlvest peale on meie eeskujuks olnud erinevad kangelased ja printsessid, keda oleme kohanud nii raamatutes kui ka filmides. Piiblis on juttu paljudest kangelastest, aga ka ühest nii-öelda Disney printsessist Estrist, kelle pärisnimi oli Hadassa.

Kuninganna otsingud

Estri võimalus

Hadassast räägitakse Estri raamatus, kus jutustatakse juutide puurimipüha tekkimisest Pärsias elava juudi rahva imepärase pääsemise läbi, mis sai teoks tänu Hadassale, keda kasvatas ta onu Mordokai (Est 2:7). Kui Pärsia kuningas Ahasveros (Xerxes I, 485–465 eKr) tõukas ära oma kuninganna Vasti, siis toodi kuninga ette mitmeid ilusaid neitseid, kelle hulgast Ahasveros võis valida endale uue kuninganna. Hadassa juudipärane nimi muudeti Estriks Mordokai käsul, kui Ester oli asunud kuningas Ahasverose naistemajja Suusani palees. Kuningale meeldis kõikidest naistest kõige enam Ester ja ta kroonis tema võimsa Pärsia riigi kuningannaks.

Viis aastat pärast Estri kroonimist sai Mordokai peale pahaseks kuninga kõrge ametnik Haaman, kelle ees Jumalat kartev Mordokai ei olnud kummardanud. Haaman otsustas tappa Mordokai ja temaga koos kõik riigis elavad juudid. Ta veenis kuningas Ahasverost sanktsioneerima korraldust, et kõik juudid tuleb hävitada. Mordokai rääkis vandenõust Estrile ja õhutas teda pöörduma Ahasverose enda poole. Algul Ester tõrkus, sest teadis, et igaüks, kes läheb ilma kutsumata Pärsia kuninga palge ette, võib kaotada elu. Seepeale ütles Mordokai: „Ära mõtle, et sa kuningakojas paremini pääsed kui kõik muud juudid! Sest kui sa sel ajal tõesti vaikid, tuleb juutidele abi ja pääste mujalt, aga sina ja su isa pere hukkute!“ (Est 4:13–14) Mordokai pani Estri ette kaks võimalust: Ester kas proovib päästa Jumala rahvast, isegi kui ta võib seeläbi hukkuda, või ta laseb hirmul end halvata ja ei tee midagi, ning teda ootab kindel surm. Ester otsustas usaldada oma elu Jumala kätesse ja palus, et Mordokai koguks kokku kõik Suusanis leiduvad juudid, et üheskoos tema pärast kolm ööpäeva paastuda ja palvetada. Ester teadis, et kuninga ette minekuks on tal vaja Jumala õnnistust ja imet. Me kõik vajame raskustes Jumala abi ja juhtimist ning mis võiks olla selleks veel parem, kui usukaaslaste siiras palve Jumala poole?

Mordokai Estrile: „Ja kes teab, kas sa mitte ei olegi just selle asja pärast pääsenud kuninglikku seisusesse?“ 24 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Me kõik vajame raskustes Jumala abi ja juhtimist ning mis võiks olla selleks veel parem, kui usukaaslaste siiras palve Jumala poole?

Kas õnnelik lõpp?

Jumal kuulis nende palveid! Kolme päeva pärast astuski Ester ilma kutsumata kuninga ette ja Jumal lasi Estril Ahasverose ees armu leida.

Kuningas Ahasveros küsis oma kuningannalt, mida too soovib. Ester ütles, et ta tahab korraldada peo kuninga ja Haamani jaoks. Selle peo teisel päeval avaldas Ester oma juudi päritolu ning rääkis kuningale Haamani vandenõust juutide vastu. Ahasveros andis kohe käsu Haaman hukata. Ometi ei lubanud seadus peatada ühtegi kuninga nimel väljaantud otsust, sealjuures otsust juudid hävitada. Õnneks andis Mordokai kuningale head nõu ja Ahasveros andis käsu, et kõik juudid tuleb hästi relvastada selleks, et nad saaksid anda vastulöögi igaühele, kes tahab neile kurja teha. Niimoodi säästeti juudi rahvas tänu kuninganna Estri julgusele ja Jumala usaldamisele.

Kuigi Estri raamatus ei mainita Jumala nime kordagi, juhib Ta läbi kogu teksti nähtamatult ajaloosündmuste kulgu.

Loe Estri lugu Piibli samanimelisest raamatust!

Disney printsess või päris kuninganna?

Huvitav on ka see, et Pärsia õukonnaelu kirjeldus Estri raamatus langeb täiesti kokku pärsia institutsioonide ja tavadega. Raamatu „Suur piiblileksikon” (2011) andmetel on väljakaevamised Suusanis Estri raamatu kirjeldusi viimseni kinnitanud. Samuti vastavad Piibli-välised tunnistused Ahasverose iseloomu kirjeldusele Estri raamatus. Täiesti tõsi on ka fakt, et Pärsia kuningas võis toona valida oma kaasaks madalamast seisusest naise. Vaatamata mõnele lahtiseks jäävale küsimusele, on Estri raamat ajalooliselt usaldatav. Seega ei olnud Ester väljamõeldud Disney printsess, vaid päris jumalakartlik, ilus ja tark Pärsia kuninganna.

25

Pluss 1/2022

Seitse

7

Tekst Reelia Kolk Foto Unsplash.com

, t s u l võima

a d i m s u s Jee andis

e l e t s inime

est, attude e p a n n o patu nimk ri ristil i nimeste pääste es u s s u s e i Je tad ks ing taas imaliku tehes võ est ja põrgust n oojaga. Siin on L ed ida tagajärg te Jumala, oma alust, m h m i u õ s v e t d egi. nen ineva davaks t blil põh a i i a P s e e t s t t ä i se le k nimeste Jeesus i

2

Sündida

1

Saada Jum

ala

lapseks Piibli kohasel t on meil võim alik võtta Jees oma ellu vast us u ning seejär el saada Jum lapseks. See ala on imeline võ imalus vastat Jeesusele sa a ma armastuse ga, millega Ta meid on arm astanud! „Ag a kõigile, kes vastu võtsid, tema andis ta mee levalla saada Jumala lastek s, neile, kes u suvad tema nimesse.“ (Jh 1:12) Uus sead us, mis sai valitsevaks Je esusega, on andnud võim olla osaduse aluse s maailma Lo oja ja Lunasta „Moosese Sea jaga. dus ei ole ju midagi teinu täiuslikuks, as d emele tuuak se aga hoopis parem lootu s, mille kaud u m e võime saad Jumala ligi.“ a (Hb 7:19)

26 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

uuest

i Jumala lap seks saamin e on võima eeldab uue lus, mis stis tähendab m ündi vaimses mõttes.

See uutuda Jee suse sarna Ta ise ütleb seks, nagu : „Tõesti, tõ esti, ma ütl kes ei sünn en sulle, i ülalt, ei võ i näha Jum ... kes ei sü a la riiki. […] nni veest ja Vaimust, e Jumala riik i sa i. Lihast sü a minna ndinu on li sündinu on ha, ja Vaim vaim.“ (Jh ust 3:3,5–6) Sa Piiblis kirja mamoodi o s, et „Esim n ene inimen muldne, te e oli maast ine inimen e (Jeesus) Milline oli oli taevast muldne, se . llised on ka ja milline o muldsed, li taevane, sellised on Ja nii nagu ka taevase me (uskliku d. d) kuju, nii ka nname kord kandsime muldset ka taevast (1Kr 15:47– kuju.“ 50 )

3

Järgne

da

Jeesuse „ Ke s t a h le ab mind teenida, mulle, ja pe kus olen mina, sin ab järgnema teenija.

Kes igan na saab k es mind mu Isa.“ teenib, s a mu (Jh 12:26 eda aust ) Jeesuse nõuab sa ab le järgne geli ohv mine reid ning valmis n tihtipea eid toom le e a, kuna o liiga kall ma elu p i olda iks. Jees eetakse usele jär väljakut gn se loobu da kõige emine esitab kui Juma st, mis o l: „ n olu kui mind Kes isa või ema , see ei o armasta lisem b enam le mind ei võta o vä ma risti ega järg ärt. […] Ja kes mind vä ne m ärt kes oma . Kes oma elu leia ulle, see ei ole elu kaot b, kaota ab minu (Mt 10:3 pärast, le b selle, ja 7–39) iab selle .“

4

ida likuks Teen lat võima eda saab b e a e t Jum u n a s t u s t ö ö J u m a l a t . S e t s a a d a

s, eie el Jeesus Issandat, m mitte sellek ust nii a .J g e teenid ndlikult nin id Jumalalt ). Inimestel a a 8 l v 2 a , : t l a 0 e h 2 t t te es ailmas t inim t 6:1, M austus a Jeesus (M teenida. Ma ja saadab k b a t e e n i s d v a l i k , ke d t e m a e k s i t a n t e h a o u g t s o n a n s a a t a n n i n M e i e ko h u a n e e i . b u e e s l s ki l ee b valit kõigi t nime: „Üks as ta vihka i s u t a e k ja e t t s e l e a kius s d he poo ndat; k s , ke kindla ida kaht isa , või hoiab ü umalat ja n aJ st või tee mastab tei i või teenid r e a e a t j üht ära; :13) b teise põlga nat!“ (Lk 16 o mamm

5

geeliumi n a v e a d Jaga ,

e maailma odule!“ „Minge kõik mi kogu lo u li e e g n a v e oogides, kuulutage etas sünag p õ s su e Je usõnumit (Mk 16:15) i ehk rõõm m u li e e g n a v das haigeid jutlustas e ning terven t is ig ri g in n eeskuju Jumala Ku eile sellega m s e üd on tt jä , t 9:35). Nü M , ja vigaseid :1 1 6 s i, samuti (J angeelium toimida nii teistele ev a d a a d g ri ja ä s p lu g in meil võima äästetud n sid saada p ik õ v ik õ k et ! igavese elu

7

ven a iga

e elu

leb es kuu atnud, k , e l i te sa Päridtõesti, ma ütlean, kes minu oen kohtu h i, ed „Tõest na ja usub t ning ta ei lä Jh 5:24) Nii ( , õ u “ s . l e u u l e el eda min igaven d surmast , ke s T n d o e l e e u n l sel läin , et mel aid on lu ase oiatab alla, v esus, aga h d igavese e iatused Je va Ho ütleb ta, saa s (Jh 3:36). ga Jumala õ v i e k kuulda viha osalise k on surm, a Jeesuses, a al l p ses a u m t Ju „Pa Kristu avese elu : u l d e e s i e g on tõs d on igaven 6:23) Kuid i m 6:22, R n armua andas.“ (Rm :40, Jh 17:3, s 6 s I meie on palju: Jh i t õ o t u s , 20 .

3 1 : 1Jh 5

6

Kasutada Jeesuse nime

korda saata Jeesuse nime kasutades on võimalus etada palv ning usid teg id suuri Jumalat austava ad dav saa d ujai usk id taevase Isa poole. „Ku ajavad nad sellised tunnustähed: minu nimel li, tõstavad kee i uus ivad välja kurje vaime, rääg ning kui id, dus kma paljaste kätega üles mür justaks see kah ei t, ava nad jooksid midagi surm d peale, käe d eva pan neid; haiged, kellele nad nimi suse Jee ) 7–18 16:1 saavad terveks.” (Mk etada palv ega mill a, sõn võib tunduda nagu sala . jane sala pole see taevase Isa poole, aga et see tooks Palvetama peab ka siira südamega, au Jumalale (Jk 4:1–3).

27

Pluss 1/2022

Piibliõpetus Tekst Olli Olenius Fotod erakogu ja Unsplash.com

Suured plaanid?

Kas Sinul on suuri plaane? Kas tead, mida tahad elus saavutada ja mida peaks tegema, et see juhtuks? Tihti on meie plaanidel tingimus: siis, kui ma kooli lõpetan, kui mul on raha, kui olen piisavalt vana, kui mul on aega, kui leian kaaslase, kui saan lahti mingist probleemist jne. Või äkki Sa ei ole julgenudki suuremaid plaane teha, sest Sa ei tohi, Sul pole raha, aega, tarkust... ja see niikuinii ei kunagi õnnestu? Millised on tegelikult meie võimalused?

Inimeste võimalused Mitmed lifecoach´id, influencer´id ja kõnelejad julgustavad kuulajaid uskuma iseendasse: „Kui usud endasse, pole miski Sinu jaoks võimatu! Kui tõesti midagi tahad, siis Sa selle saad!“ Kuigi positiivne minakäsitlus tuleb kasuks, on siiski tähtis küsida, kas see põhineb tõel või valel. Piibli õpetus sellest, millised on meie kui inimeste võimalused, ei ole nii ilus ja julgustav. Kui Jumal hindab meie elu ja tegevusi, näeb Ta pinnast sügavamale.

Kõikteadvale Jumalale on täiesti teada meie motiivid ehk miks me midagi teeme ja milline on meie tegevuste lõpptulemus. Inimestena hindame asju tihti lühinägelikult ja tegelikult jääb palju meie mõistuse eest varju. Jumala, aga ka mitme meie enda kavatsuse eesmärk laias laastus on korda saata midagi head. Jumala tahte kohaselt peaksime seda tegema isekate motiivideta ja puhtast armastusest (Fl 2:3).

28 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Kõlab ju hästi? Aga kas see on võimalik?

Jeesuse üks inspireerivamaid jüngreid Piiblis, apostel Paulus, hindab, kui paljud on võimelised tegema head puhta südamega: „Ei ainsatki! Me oleme juba esitanud süüdistuse, et nii juudid kui kreeklased on kõik patu võimu all, nõnda nagu on kirjutatud: „Ei ole õiget, ei ühtainsatki, ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. Nad kõik on kaldunud kõrvale, üheskoos kõlbmatuks muutunud, ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki.““ (Rm 3:9–12)

Jumala võimalused Aga Jumal kutsub meid uskuma enda asemel Temasse. Kui keskendume ainult inimestele, on see kõigest väike osa meie loost. Jeesus, kes õpetab inimesi Jumalat tõeliselt tundma, näitas kord ära meie loo mõlemad pooled: „Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.“ (Lk 18:27) Jumalale on tõesti kõik võimalik! Jumal lõi kogu universumi ja selleks ei olnud Tal vaja teha muud, kui öelda sõna (1Ms 1). Kui Jeesuse ema Maarja imestas, kuidas neitsi saab lapseootele jääda, tunnistas ingel talle, et „Jumala käes ei ole ükski asi võimatu“ (Lk 1:37). Isegi surm ei ole Jumalale probleem – Tema võitis surmavalla, kui Jeesus Kristus tõusis surnuist üles. Jumal on tõesti kõikväeline ja Talle on kõik võimalik.

Aga kuidas see meid puudutab? Parim on tulemas! Seesama kõikväeline Jumal andis meile Jeesuses Kristuses vägeva tõotuse Uue Testamendi esimese raamatu viimases salmis: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:20)

Maailma parim projekt Igale inimesele, kes on ristitud ja loodab usus Jeesusele, on antud väga suur lubadus. Pole vaja käia eluteed üksi, vaid kõikväeline Jumal on tõotanud kõndida meie kõrval. Jumalal on meie jaoks ülihea plaan. Ta igatseb kõikide päästet ja tahab õpetada kõigile maailma inimestele, milline armastav Isa

Jumal ei kasuta meid nagu roboteid, vaid Ta on loonud meid eriliste, ilusate, loominguliste ja leidlike inimestena.

Mitmed noored unistavad leida rahvusvahelise töö või projekti, milles kaasa lüüa.

Jumalal on Sinule pakkuda just seda: Tema nimi peab tehtama tuntuks üle maailma!

Ta on (1Tm 2:4). Mitmed noored unistavad leida rahvusvahelise töö või projekti, milles kaasa lüüa. Jumalal on Sinule pakkuda just seda: Tema nimi peab tehtama tuntuks üle maailma! Jumal võiks seda teostada ükskõik kuidas, sest Ta on kõikväeline, aga Ta on valinud tegutseda meie kaudu. Mõtle, Sind on kutsutud osalema maailma parimas projektis! Jumal valis Sind oma tööliseks!

(Mt 28:19)

Vajalik: Sina!

Jumal ei kasuta meid nagu roboteid, vaid Ta on loonud meid eriliste, ilusate, loominguliste ja leidlike inimestena. Ta näitab meile ära ülesande põhijooned, aga detailides jätab Ta meile vabad käed. Jumal kutsub meid ennekõike armastama Teda ja üksteist (Mt 22:37–39). Kui teeme plaane, peaksime alati küsima, kuidas need plaanid edastavad ligimesele parimat ja austavad Jumala nime.

See ei ole lihtne. Tavaliselt teeme plaane selle järgi, mis tundub meile endale ja meie kambale parim. Milliseid plaane Sa teeksid, kui teaksid, et Sinu grupijuht on kõikväeline Jumal?

Näpunäiteid oma võimaluste kasutamiseks Jumala suures plaanis 1. Dream big! Mäleta, et kõikväeline Jumal on lubanud olla Sinuga. Kui Jumal teeb midagi siin maailmas, kasutab Ta selleks sageli meiesarnaseid inimesi. Jumalale on kõik võimalik ja Ta tegutseb meie läbi. Miski pole Sinu jaoks võimatu, KUI see on Jumala tahe.

2. Tegemist on Jumala suure plaaniga!

Tihti tahame kasutada Jumalat meie endi kavatsuste elluviimiseks, aga niisugusel juhul on olukord pahupidi. Jumalal on hea plaan meie kõikide jaoks ja me saame olla osa sellest, mitte vastupidi! Otsi Jumala tahet Piiblit lugedes ja palvetades.

29

Pluss 1/2022

3. Sina oled Jumalale tähtis! Jumal on Su loonud ja Sa ei ole kasutu malenupp. Tihti teenivad meie endi plaanid elus edasiliikumiseks samaaegselt ka Jumala suurt plaani. Näiteks ameti või kraadi omandamine õpetab meile oskusi, mida saame kasutada Jumala riigi töös. Tööl käimine tagab meile elatise ning meil on võimalus anda osa sellest koguduse ehitamiseks ja misjonitööks.

4. Vahepeal on hea hinnata oma motiive: Keda Sinu plaanid teenivad? Mis on Sinu plaanide eesmärk? Kas see on lõppeks ligimeste armastamine ja Jumala au esiletoomine?

Või on eesmärk Sinu omandi kasv ja maine tõstmine?

5. Kasuta oma ande! Jumal on loonud Sind loominguliseks ja leidlikuks. Kõige parem on, kui leiame viisi, kuidas kasutada oma huvisid selleks, et jagada head sõnumid Jumalast. Oskad mõnda pilli mängida? Pane kokku kristlik bänd! Meeldib kirjutada? Tule tegema Plussi ajakirja! Siiski ära karda ka proovida midagi uut ja astuda välja oma mugavustsoonist. Aeg tegutseda on nüüd!

6. Ära jää üksi! Jumal on määranud kõiki Temasse uskujaid elama koguduse ühenduses (Hb 10:25). Kas Sa unistad üritusest, kus võiks tunnistada Jeesusest?

Otsi kaastöölisi kogudusest! Sul ei ole veel unistusi ja ideid? Äkki kellelgi teisel koguduses on ja saad teda aidata!

7. Ära karda ebaõnnestuda! Jumal on meister töötama meie läbikukkumiste kaudu.

Sellest tunnistab kogu Piibel. Inimestena me põrume väga tihti ja meie plaanid ei lähe korda. Siiski võib Jumal meie luhtaläinud katsetest midagi head välja tuua. Meie Jumal on andeksandmise Jumal ja Temaga saame alati alustada uuesti (Jh 3:16).

„Ma halastan, kellele ma halastan, ja heidan armu, kellele ma heidan armu.”

(Rm 9:15–16) Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.

Olli Olenius, Soome misjonär ja EELK Võru praostkonna noortetööjuht

30 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Inimestena hindame asju tihti lühinägelikult ja tegelikult jääb palju meie mõistuse eest varju.

PALVE Jumala Sõna ütleb, et kes iganes hüüab appi Issanda nime, päästetakse!

Võid teha seda kasvõi kohe, näiteks nii: Jeesus palun päästa mind ja anna minule andeks kõik minu patud!

Ma kahetsen neid ja tahan parandada meelt.

Ma usun, et Sa läksid ristile ka minu eest ja tahan nüüdsest peale elada Sulle!

Ma tänan Sind Jeesus, et Sa kuuled palveid.

Aamen!

Rohkem infot:

Kui palvetasid, siis räägi sellest mõnele oma kristlasest sõbrale.

www.jape.ee

Noortefestival JäPe noortefestival_jape

Oleme rõõmsad kui jagad seda ka meiega.

Illustratsioon: Freepik.com

Kristlik noortefestival JäPe 07.-10. juuli 2022

Kursi, Jõgevamaa

Kas teadsid?

Tekst Robert Bunder Foto Unsplash.com

Kas teadsid, kust tuleb käte pealepanemise komme kirikus?

K

ui oled külastanud erinevaid kogudusi, siis oled ilmselt märganud, et mõningatel juhtudel pannakse kellegi käed peale, puudutades tavaliselt tema pead. Seda tehakse luterlikus kirikus näiteks leeripühal, kui inimene võetakse vastu koguduse täieõiguslikuks liikmeks. Kirikutes pannakse käed kellegi peale, kui see isik läkitatakse mõnda uut tööülesannet täitma. Paljudes kogudustes tihti ka palvetatakse käsi peale pannes. Selle väga vana tava juured ulatuvad Piiblisse.

Autoriteet ja õnnistus Käte pealepanemine on tähendanud algusest peale autoriteedi või õnnistuse edasiandmist kellelegi. Mooses seadis Joosua oma järglaseks käte pealepanemise kaudu. Just nii sai Joosua tarkuse vaimu (5Ms 34:9). Kogudusetelgi teenistuseks eraldatud leviitidele pandi enne ametisse asumist käed peale (4Ms 8:10).

Jeesus ise kasutas käte pealepanemist tihti, kui Ta tervendas inimesi mitmesugustest haigustest. (Lk 4:40, Mk 8:22–26, Mk 6:5 jt). Samuti pani Ta oma käed laste peale, kui neid Tema juurde toodi (Mt 19:13–15). Kõigil juhtudel andis Jeesus sel viisil inimestele edasi oma õnnistavat väge, olgu siis tervendamiseks või mõneks muuks otstarbeks.

Jeesuse jüngrid jätkasid seda toimingut pärast Tema taevasseminekut, nii Jeesuse kui ka Vana Testamendi eeskujul. Lisaks tavapärasele õnnistamisele tähendas see nüüd nende jaoks ka Püha Vaimu edasiandmist (Ap 8:14– 19). Nii seadsid apostlid diakonid ametisse käte pealepanemise kaudu (Ap 6:6) ning samal viisil saadeti ka Paulus ja Barnabas misjonitööle (Ap 13:3). Just sel põhjusel on nimetatud kommet kõige rohkem seostatud uute töötegijate ametisse pühitsemise ja läkitamisega.

Samas, nagu näeme, ei ole käte pealepanemine seotud ainult sellega, Jeesus ise ka tervendas käsi peale pannes ning tänapäevalgi kasutatakse seda tervendus- või mõne muu palve kontekstis. Siin artiklis keskendun siiski pigem ordinatsioonile ehk ametisse pühitsemisele.

32 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Kutsumine ja kinnitus Apostlite eeskujul kasutasid ordineerimisel ehk koguduse karjaseks pühitsemisel käte pealepanemist ka järeltulevad kristlaste põlved. Käte pealepanemise kaudu võib ametisse seada ka näiteks noortejuhi või muusiku, kuid niisugustel juhtudel ei ole see kohustuslik toiming ning tähendab palvet uue töötegija eest.

Vaimuliku ametisse pühitsemisel puhul on siin kaks lisatähendust.

Esiteks tähendab vaimulikuks olemine erilist Jumala kutsumist ja seega ka Tema andi.

See on suur vastutus ning koguduse karjane saab olla ainult Jumala abiga ja Tema antud vahenditega. Käte pealepanemise kaudu palutakse, et Jumal annaks selle anni.

Teiseks, juba apostlite eluajal hakkasid levima kristlaste seas erinevad valeõpetused. Kuidas teha vahet, milline vaimulik on valeõpetaja ja milline mitte? Üks eristamise võimalus oli käte pealepanemine. Kui piiskop (kohalik ülevaataja) seadis ametisse uue presbüteri (koguduse vanema või pastori), siis käte pealepanemise kaudu tunnustas ta tema õigust ja kinnitas, et ta ei ole eksiõpetaja. Samamoodi pidi uue piiskopi ametisseseadmisel olema kohal mitu naaberpiiskoppi, kes kätepealepanemise kaudu kinnitasid tema sobivust ametisse ja õigeid õpetuslikke hoiakuid.

Järjepidevus Katoliku ja õigeusu kirikutes on säilinud pärimus, mida kutsutakse apostellikuks suktsessiooniks ja mille järgi kõik nende vaimulikud on ühendatud käte pealepanemise kaudu ühe katkematu lülina apostlite endaga. Selle pärimuse kohaselt seadsid apostlid ametisse piiskopid ja nood järgmised, kuni tänapäevani välja. Nii on tagatud kiriku järjepidevus. Ka osades luterlikes kirikutes on see teema oluline.

Teistes kirikutes pannakse rõhku õpetuslikule järjepidevusele ning apostellikule järjepidevusele käte pealepanemise kaudu erilist tähelepanu ei pöörata. See ei tähenda aga, et käte pealepanemist ka seal oluliseks ei peetaks.

Varustus vaimulikuks tööks Käte pealepanemine on komme, milles on meile oma eeskuju näidanud nii Vana Testamendi juhid ja prohvetid kui ka Jeesus ja apostlid. Selle põhitähendus on õnnistuse edasiandmine.

Jumal tahab meid kõiki õnnistada, et me võiksime olla õnnistuseks teistele. Jumala õnnistus meie jaoks tähendab erinevaid asju, meid on kutsutud Tema riigis erineval viisil teenima. Igal juhul on hea, kui meid läkitatakse välja käte pealepanemise kaudu. Eriti on see vajalik koguduse vaimuliku töös. Jumal on see, kes kutsub, õnnistab ja varustab.

33

Pluss 1/2022

Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Unsplash.com

Kuidas mitte karta võimalusi maha magada?

M

inu sõbrad, kes ei ole kristlased, ütlevad tihti: „Sul on nii palju käimisi ja tegemisi!“ Neile tundub, et kristlikus seltskonnas toimub palju üritusi, olgu nendeks siis noorteõhtud, pühapäevased teenistused, kodugrupid või isegi pulmad. Kui sellele lisada kooliüritused, trenn, sõbra sünnipäev, perega olemine ja lihtsalt puhkamine, siis võib tunduda, et ajast jääb puudu, ja peame tegema valikuid. Millele öelda jah ja millele ei? Selles on küsimus.

Jah-mees Mõned ütlevad kõigile jah, sest ei taha millestki ilma jääda. Vahel aitab niisugune käitumine end olulise ning vajalikuna tunda. Mõnikord kardetakse sõpradest ilma jääda, kui nendega piisavalt aega ei veeda. Põhjuseid võib olla palju, nii häid kui halbu. Pauluse kirjas efeslastele on manitsetud, et kasutaksime aega õigesti, sest päevad on kurjad (Ef 5:16). Seda kirjakohta lugedes saame julgustust öelda erinevatel üritustel osalemiseks jah, sest tundub, et diivanil passimine ju õige ajakasutus ei ole ja just nõustudes saab Jumal meid kasutada. Gl 6:10 on kirjas: „Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!“ On hea, kui Sa käid, teenid ja veedad aega oma sõpradega. Küsimus on, kas pideva tegutsemise taga peitub siiras rõõm ja tahe Jumalat teenida või tunne, et tublid kristlased on kohustatud nii tegema? Või kardad Sa hoopis millestki ilma jääda? Paulus kirjutab: „Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke kõik Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades.“ (Kl 3:17) Mida iganes ette võtame, seda peaksime tegema Jumalale ja rõõmsa südamega.

34 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

Hirm ilma jääda Mis siis, kui jah ütlemise taga peitub hirm ja kui see muutub igapäevaseks? Tänapäeval kasutatakse väljendit FOMO ehk hirm millestki ilma jääda (FOMO – inglise keeles Fear Of Missing Out). See, kui inimene tunneb, et ta jääb millestki põnevast või olulisest ilma, võib põhjustada muretsemist ja ärevust. Inimesel on hirm, et mitteosalemine on vale otsus. FOMO võib tingida selle, et kõigele vastatakse jaatavalt, aga samas ka selle, et öeldakse ei, kuna arvatakse, et tuleb midagi veel paremat, ja kardetakse pühenduda ühele kohustusele, üritusele, lubadusele. Näiteks kas teenida noorteõhtul või jätta see õhtu vabaks, sest võib-olla peab sõber sünnipäeva. Ärevus võib tekkida ka sellest, kui tahetakse mõlemal üritusel korraga viibida.

Tihti polegi FOMO seotud üritusega. Sama tunne võib esile tulla ka sotsiaalmeediat vaadates.

Võrdluse ja kadeduse vastumürk Hirm võib tekkida, kui kardame elus ilma jääda elamustest, võimalustest, rõõmust. Need tunded saavad võimendatud, kui vaatame, kuidas sotsiaalmeedias keegi postitab pilte ja videoid oma „täiuslikust“ elust. Enda ja teiste inimeste elude võrdlemine varastab meilt rahulolu ja tekitab kadedust, stressi ning vajadust olla teadlik, mida teised oma elus parasjagu teevad. Jumal ei taha meile niisugust pinget ja ütleb, et kadedus on patt (2Ms 20:17). Kui Jeesus rääkis Peetrusele tulevasest kogudusest ja oma surmast, siis Peetrus küsis Johanese kohta: „Issand, aga kuidas on temaga?”

Jeesus vastas talle, et see ei puutu temasse ja et Peetrus peaks lihtsalt Talle järgnema (Jh 21:21).

Nii nagu Peetrus, peaksime meiegi keskenduma oma isiklikule suhtele Jeesusega ja sellele, mis on Tema tahe meie jaoks, ning olema selle teadmisega rahul. Usun, et tänulikkus on hea viis ennetada hirmu millestki ilma jääda. Ole tänulik selle eest, mis sul on, ja pea silmas, et sotsiaalmeedia ei pruugi asju edasi anda nii, nagu need päriselt välja näevad!

Jah või ei?

Usun, et vastuse saamiseks peab vaatama südamesse. Vahel on oluline teenida kaasa kirikus, vahel aga minna noorteõhtu asemel oma mittekristlasest sõbra sünnipäevale ja tema eest palvetada.

Aga alati on tähtis panna Jumal esimeseks, küsida Tema tahet ja usaldada, et Temaga koos on Su süda täidetud ja Sul ei ole millestki puudus. „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“ (Rm 8:28)

Hirm võib tekkida, kui kardame elus ilma jääda elamustest, võimalustest, rõõmust.

35

Pluss 1/2022

Test

Koostas Ingel Madleen Tiitus Foto Unsplash.com

a m o d e e t a n i Kas S ? s k u s a k a l a valikuid Jum 1

2

mikul Mis rändab hom kätte?

Su esimese asjana nk ti) a) Pi ib el (2 0 pu nk ti) pu 0 (1 b) Te le fo n 0 pu nk ti) (1 ri c) H am ba ha

list tuim play la u u k fy Su Spoti koosneb… k u u ld e s a n e m a te v a id m e s t, a ) lu g u d u n k ti ) k ti ) ik s (1 0 p g n ei mä t (2 0 p u n s a ik s u u lu d e s t smu a r id e la b ) ü li s tu ta s te a p o p im c ) k õ ig e ti ) k n (1 0 p u

atud

kasut

enim on Su

3

On kauaoodatud nädalavah etus ja päikeseline pühapäevahom mik.

Sa otsustad… a) sõp rad ega väl ja mi nn a (10 pun kti ) b) lõu na ni ma gad a (10 pun kti ) c) mi nn a kir iku sse na gu iga l tei sel gi pü hap äev al (20 pun kti )

4

likute de ja tuhandete va da sa e am is se . ev Iga pä m, mõni kaalukam tu se su ht tä on t is variant ees. Mõni ne etad Sina, kui üks ng la id se su ot d ei Millis tele ine? Vasta küsimus on Jumala teenim kku ja da oma punktid ko lii lt, sa au t ul ik al võim saadki teada!

5

nis Telefo us… d n ti) rake punk 0 2 ( p ) bli äp (10 punkti a) Pii ) k eboo unkti b) Fac gram (10 p ta c) Ins

Sõber kuts ub Sind re ede õhtuk kuid Sul o s kinno, n samal a jal noorte oled luban kas, kuhu ud minna . Sa otsusta a ) p ike m d… a lt m õ tl e m a ta k in sest film tu n o m in n a ndub väg , a põnev (1 b) raske s 0 punkti) üdamega n o orteka va kuid luba hele jätta, d järgmin e kord kin kohal olla dlasti (10 punkti ) c) noortek ale minna ja sõbra k kutsuda (2 a kaasa 0 punkti)

100–120 punkti Suurepärane tulemus, Sul on prioriteedid paigas! Kindlasti jaga oma häid harjumusi ka teistega, et võiksid ümbritsevatele inimestele hea eeskuju olla!

80–90 punkti

6

irja lõpus Sa näed selle ajak reklaami. Sa… Plussi tellimise dale ja lisaks a) tellid Plussi en seks ka sõbrale kingitu (20 punkti) kunagi tellid b) mõtled, et ehk (10 punkti) tähelepanu c) ei pööra sellele (10 punkti)

36 Pluss 1/2022 4/2021

| www.plussmeedia.ee

Oled tubli, kuid vahel jääb Jumal Su elus esimesest kohast madalamale. Seda juhtub ka parimatega, nii et ära heida meelt ja tea, et Jeesus on alati õige vastus!

60–70 punkti Mõtle oma valikud rahulikult läbi ja äkki leiad ka siit testist ideid, mida teistmoodi teha. Näiteks vaata üle, kui pikk aeg Su päevast kulub sotsiaalmeediale, ning kasuta seda hoopis Piibli lugemiseks!

Elukool Tekst Jonatan Ilus ja Kristofer Petermann Foto Unsplash.com

Kuidas alustada päeva?

See, kuidas oma päeva alustame, mõjutab meie meeleolu kogu päeva jooksul. Kuidas siis hommik kõige paremini käima lükata, et sellest kujuneks hea päev?

Külm äratus Äratuskell heliseb, aga Sul on suur soov see kinni panna ja edasi magada. Tule hoopis voodist välja, mine kraani juurde ja pane endale külma vett näo peale! Külm vesi äratab Su üles ning annab päevale hea stardi.

Hommikuvõimlemine Et ennast veel enam üles ajada, võimle! Hüppa ühe koha peal, tee käteringe, puusaringe ja venita ennast.

Piiblilugemine & palve Ära mine kohe telefoni! Millal Sa viimati Piibli kätte võtsid? Ei tule meelde? Päeva alguses Piibli lugemine võib muuta kogu Sinu elu. See, millega end täidame, mõjutab meie mõtteid. Otsi endale Piibli lugemise kava ja hakka pihta. See aeg pole kohe kindlasti maha visatud. Ülistus Pane käima mõni playlist ülistuslauludega ja ole lihtsalt Jumala ees. Lase Pühal Vaimul kõneleda ja kuula, mida Ta räägib.

Piibli lugemisplaane leiad:

Playlisti soovitus: Plussi hommikuülistus

Hommikusöök Kellele meist ei meeldiks süüa! Hommikueineks tasub valida midagi, mis täidab hästi.

Siis pole Sul ülejäänud päeva ajal kogu aeg näljatunnet. Varu hommikusöögiks aega, et saaksid toitu rahulikult nautida ja ei peaks kõike rutuga alla kugistama.

37

Pluss 1/2022

Tänavaküsitlus

Küsitles Stefan Carl Seppel Fotod Ott Rahuvarm

bruses n m ü a n n li a n a v a n in ll Uurisime Ta

oortelt:

t s u l a m i õ v d a Millist he ? d i s a t u s a k i t a viim Ardo, 28

Mari-Anna, 16

Nägin head võimalust investeerida krüptosse ja haarasin sellest kohe kinni.

Kooli tuli kunstnik grafiti tegemist õpetama ja õpilastele anti võimalus osa võtta suuremast projektist. Mõtlesin, et äkki on äge kogemus ja saan õppida midagi uut, tehes suuremat projekti linnas. Läbi selle kohtusin uute loovate inimestega.

Catherina, 22

Caroline, 18

Sain võimaluse tulla Lätist Eestisse, et näha iluuisutamise Euroopa meistrivõistlusi.

Minul ja mu sõbrannal tekkis hea võimalus reisida Šveitsist Eestisse ning saame nautida oma aega siin.

Karl, 13 Minu viimane parim võimalus oli saada ristitud.

38 Pluss 1/2022

| www.plussmeedia.ee

PLUSS MUJAL PlussPunkt

ÜKS =

ÜKS

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

Plussmeedia ja Taevas TV7 koostöös valmiv noorte enda telesaatesari Eetris kord kuus neljapäeviti kell 20:00.

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT

Plussmeedia.ee

Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

5Pluss

Pidevalt uuenev uudisblogi

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee

Tahad olla osa öst?

Plussmeedia tö

Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi Aastatellimus 10 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Tule tiimi!

Ajakirja saaja nimi:

Teretulnud on kõik noored, kel on suur innukus meediatöö vastu, isegi kui ei ole varasemaid kogemusi.

Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post:

Tellin ajakirja kingituseks

Koos õpime!

Ajakirja saaja nimi:

Võta ühendust meie toimetusega või sotsiaalmeedias.

Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post:

Instagram

Spotify

SIIA KLEEBI

Youtube

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Otsi Plussmeedia üles ka sotsiaalmeedias!

39

Pluss 2/2021

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

9 772733 220017

AGA KÕIGILE, KES TEMA VASTU VÕTSID, ANDIS TA MEELEVALLA SAADA JUMALA LASTEKS, NEILE, KES USUVAD TEMA NIMESSE,