2/2022 Suvi
3,50 €
Elsbet Helena Tiitus ideaalne vahetusaasta või täielik pettumus?
Laikrete perebänd Trampolines Eestis! Laager G2
Sisukord
28
Inimeste lood Pluss lugu: Elsbet Helena Tiituse vahetusaasta teisel pool maakera - ideaalne või pettumus? lk 4 Gospel: Laikrete perebänd, lk 8 Persoon: Veslemøy Grydeland, lk 11 Misjon: Trampolines, lk 12
Meile jäetud rahu Millisest rahust rääkis Jeesus?
Piibliõpetus
4
Elsbet Helena Tiitus
aasta täis seiklusi
+3 lood: Jumal armastab neid, kes on ideaalsed? lk 23 Piiblitegelane: Need, kelle päralt on taevariik, lk 24 Seitse: 7 muusikainstrumenti Piiblis, lk 26 Piibliõpetus: Rahu ma jätan teile... Kirjutab piibliõpetaja Illka Puhaka, lk 28 Kas teadsid? Maailma suurim, väiksem ja vanim kirik, lk 32 Hingehoidja: Liigne enesekriitika? lk 34
15
11
Pürgimine täiuslikkusele
Veslemøy Grydeland
parim on alles ees.
teeb praktikandina noortetööd Eestis.
Elust enesest Toimetajalt: Pürgides täiuslikkuse poole, lk 15 Film: Kaardilt kadunud, lk 16 Raadio: Plusspunkt - ka Spotifys! lk 19 Noortekas: G2 laager, lk 20 Noortejuht: Urmas Sassian, lk 22 Test: Mõtteradadel koos Piibliga, lk 36 Elukool: Jäätisekokteilid, lk 37
TOIMETUS
Kaanefoto Kayla Serene Photography
22
Urmas Sassian noortetöö juht EMK Tallinna koguduses
Eliisabet Toodo, Regina Virma,
Väljaandja
Peatoimetaja Joel Reinaru
Triinu Pikkmets, Laura Kookmaa,
EELK Misjonikeskus
joel.reinaru@plussmeedia.ee
Grete Naissoo, Ilkka Puhakka, Robert Bunder, Eleri Viinalass, Kristina
Koostöös
Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas
Lillemets, Eliis Daisi Kažjava, Kadre
Norra Misjoniselts
katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee
Arikainen, Stefan Carl Seppel,
Soome Luterlik
Kayla Serene, Michael Halbrook,
Evangeeliumiühendus
Küljendus Kalev Rodima
Anete Toming, Peeter Sadam, Elis
Keeletoimetus Kaire Petrenko
Tomingas, Brittany Butterworth,
Teoloogiline toimetus
Mitchell Martinez, Kali Turner, Cory
Soovid toetada Plussi?
Kristjan Luhamets
Maxwell, Blanche Siirak
Toetamisvõimalus
Ajakirja koostasid
Toimetuse kontakt
Kristo Toots, Ingel Madleen
Plussmeedia
Tiitus, Raahel Poolakese, Renata
EELK Misjonikeskus
Kaleininkas, Maria-Kristiina Luik,
Tehnika 115, Tallinn 10139
Raina Kolk, Karl Johannes Randrüt,
pluss@plussmeedia.ee
Jonatan Ilus, Oliver Õunmaa,
plussmeedia.ee
SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele: Swedbank EE482200001120254269 SEB EE551010602016015008 Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress
Juhtkiri
Ideaalne Tere, armas Plussi lugeja! Kas see maailm on elamiseks ideaalne paik? Jah ja ei. Jah, sest ühelgi teisel planeedil ei ole elu lihtsalt võimalik. Maa on täpselt selles kohas, kus päike küpsetab tomatid mõnusalt punaseks – veidi lähemal me kõik kõrbeksime ja veidi kaugemal oleksime jääkuubikud. Ei aga seepärast, et kogu elu varjutab lokkav ülekohus, ebaõiglus ja kurjus, mis on meie ideaalse planeedi palet tundmatuseni muutnud. Ka inimestes on olemas Jumala-näolisus, mida saatan ei saa ära võtta, vaid ainult moonutada ning saasta alla peita. Püha Vaim aga suudab oma väega plekid ja mustuse meilt maha pühkida. Selle Plussi peateema on ideaalne. Mõni aeg tagasi korraldas mu hea sõber oma pulmi. Ma ei ole kogu oma eelneva elu jooksul kuulnud nii palju sõna „ideaalne“, kui nende pulmade ettevalmistamise jooksul. Kuna tegemist oli uskliku paariga, siis nad said, mida tahtsid – kõik oligi ideaalne!
Foto Stefan Carl Seppel Kristlastele heidetakse ette, et nad peavad endid teistest paremaks. Tegelikult ei ole see ju taunitav, kui keegi elabki hästi ja õigesti. Ometi võib ka tubli kristlane tunda oma elus risti vastupidi, et asjad on ideaalist kaugel. Mida teha, kui ootused kellegi, millegi või iseenda suhtes on kõrged, tulemus aga kesine? Hingehoidja rubriigist saab lugeda, kuidas enesekriitikaga toime tulla. Õnneks ei ole meie esimesed jüngrid, vaid meil on eeskujud, kellele raskustes vaadata. Paljuski kogeme sarnaseid olukordi ja küsimusi, nagu Jeesuse jüngrid Temaga koos käies. Hea ja kasulik lugemine selle ajakirja kaante vahel viib Su mõtted Jumala juurde, kes ainukesena on muutumatu, täiuslik ja Püha ning keda tohime nimetada oma Isaks.
Hetk suvepäevas koos jäätisekokteili ja Plussiga ei ole lihtsalt väga hea, vaid lausa ideaalne!
Ideaalsuse kohta on Jeesus öelnud: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“ (Mt 5:48) Super äge, et Ta ootab meilt nii palju, sest Tema tunneb meid ning teab, mis meis peidus on. Ta ju ei seaks meile võimatuid eesmärke, ise vaikselt itsitades, et nii kui nii me ei suuda. Kui me veel ideaalsuseni ei ole jõudnud, ei tähenda, et me sinna ei võiks jõuda. Oluline on liikuda edasi, kuid mitte sihitult, vaid teadlikult ja õiges suunas, nagu selle ajakirja erinevad persoonid, ükskõik kus maailma otsas nad ka ei oleks. Kuidas seda teha? Uuri Piiblit ja leiad, et meile on antud selleks suurepärane abiline!
Plussi ajakirjanik: Milline on Sinu ideaalne hommik? Eliisabet Toodo, 17 EMK Tallinna kogudus Ärkan kell 7 kevadsuvisel päikesepaistelisel hommikul. Teen putru, röstitud avokaado-võiku ja head jääkohvi. Lähen koeraga mõnusalt pikale jalutusringile, mis tekitab värske hommikutunde. Sooja ilmaga haaran mati ja teen õues trenni. Sellele järgnevad minu meelistegevused, nt viiuli ja klaveri mängimine, kunst jne.
Joel Reinaru Plussi peatoimetaja
Küsitles ja fotod Kristo Toots
Madis Kask, 25 EELK Rannamõisa kogudus Ideaalsel hommikul olen ärgates saanud piisavalt unetunde. Kella 7-ks lähen sõbraga jõusaali, sest koos on vahvam. Pärast seda tulen koju sööma ja loen mõne Piibli kirjakoha. Seejärel valmistan ennast päevaks ette.
3
Pluss 2/2022
Pluss lugu Tekst Ingel Madleen Tiitus Fotod Kayla Serene Photography, Michael Halbrook ja erakogu
„Kui Jumal mind siia saatis, siis miks ma peaksin kartma?“
ELSBET HELENA
TIITUS –
ideaalne vahetusaasta või täielik pettumus? Elsbet Helena Tiitus (18) on särasilmne noor neiu, kel vaatamata oma eale on ette näidata vägagi eriline kogemustepagas. Hetkel veedab ta vahetusaastat teisel pool maakera Alaska lumiste mägede vahel.
Kristlaseks kasvamine Elsbet on pärit kristlikust perest, kus isa teenib kirikuõpetajana ning ema organistina. Olgugi et pere lapsed on üles kasvanud kirikupinkide vahel joostes ja kirikulaule kaasa jorisedes, ei ole Elsbet ennast alati kristlaseks pidanud. „Lapsena oli küll Jumala olemasolu minu jaoks väga enesestmõistetav ja ma ei saanud aru inimestest, kes seda eitasid.“ Mässumeelse teismelisena tundis tüdruk aga piinlikkust, et tema pere on kirikuga seotud. „Küsimise peale vastasin alati, et käin kirikus vaid selleks, et vanematele heameelt teha,“ tunnistab ta. Suurema tõuke usus kasvamisele andis leerikool, kuhu Elsbet läks 15-aastasena. Tema jaoks oli leeris käimine nagu motivaator, mis innustas ise Piiblit lugema ja Jumalat otsima. Nüüdseks ei kujuta Elsbet elu ilma Jeesuseta ettegi: „Sul võib olla ükskõik kui palju asju, aga kui sul pole Jeesust, on alati tunne, et midagi on puudu.“
4 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
Jumal juhtis Alaskale 9. klassi sügisel jäi Elsbetile Facebookis silma reklaam tasuta vahetusaastast USA-s. Huvi pärast registreeris ta end kandidaadiks, kuid ilma eriliste ootusteta, sest tasuta vahetusaastale soovijaid on tõesti palju. Ometi olid Elsbeti esseed veenvad ja ta pääses edasi Tartus toimuvasse finaalvooru. Tartust koju sõites surus neiu aga alla pettumusepisaraid ning jättis mõttes vahetusaastaga hüvasti, sest talle tundus, et ingliskeelne intervjuu ebaõnnestus täielikult. Järgmisel päeval osales Elsbet Kirikunoorte Talvepäevadel töötoas nimega „Kuidas kuulda Jumala häält.“ Töötoa lõpus võeti paaridesse, et üksteise eest palvetada, ning Elsbet sattus kokku talle võõra naisega. „Kui too naine oli minu eest palvetanud, ütles ta, et Jumal oli talle palve ajal näidanud mind lennukile astumas ja perele lehvitamas ning hiljem USA traditsioonilist koolimütsi õhku viskamas.“ Selle peale rääkis pisarates Elsbet naisele, et osalebki just vahetusaasta konkursil. „Tol hetkel teadsin, et olenemata sellest, kuidas intervjuu minu arust läks, olen ma stipendiumi võitnud,“ meenutab tüdruk. Paar kuud hiljem saigi Elsbet oodatud kõne, milles kinnitati tema võitu. Koroona tõttu lükkus ettevõtmine küll aasta võrra edasi, kuid ka sellel olid tegelikult omad plussid. „Tunnen, et vahepealse aasta jooksul kasvasin palju küpsemaks ja iseseisvamaks,“ leiab Elsbet.
„Sul võib olla ükskõik kui palju asju, aga kui sul pole Jeesust, on alati tunne, et midagi on puudu.“ Elsbeti seiklustest Alaskal saad lähemalt lugeda tema blogist aadressil elsbetinalaska.blog 5
Pluss 2/2022
„Kui ma tunnen ennast täiesti üksi, kogen eriliselt Jumala ligiolu ja seda, kui väga ma just Teda ja ainult Teda vajan.“
Elu nagu filmis Nii jõudiski oodatud ärasõidupäev lõpuks kätte. Uued inimesed ja võõras keskkonnas hakkamasaamine Elsbetti ei hirmutanud. Pigem võttis ta seiklust väljakutse ja erilise võimalusena. „Kui Jumal mind siia saatis, siis miks ma peaksin kartma? Kui Tema kedagi kutsub, ei hakka Ta hiljem kahtlema, et oi, äkki see inimene ikka ei saa seal hakkama,“ räägib neiu. Kohale jõudes tundus kõik nagu filmis: kollane koolibuss, kisakooritüdrukud ja locker-kapid. Avastamist ja uusi asju oli tohutult. Tagantjärele mõeldes aga tunnistab Elsbet, et esimene nädal Alaskal oli ühtlasi ka kõige raskem: „Olin ajavahest ja pikast reisist nõrkemiseni väsinud, ometi ei maganud ma esimesel ööl minutitki. Nutsin ja mõtlesin, et selle eluga ei harju ma kunagi.“ Esimene ehmatus oli suuresti tingitud ka karmimatest kodustest reeglitest. Näiteks on Elsbetti võõrustavas peres üsna rangelt piiratud nutiseadmete kasutamine. Nutisõltuvus tütarlast ei kimbuta, kuid ehmatavaks tegi olukorra fakt, et nutiseadmed on vahetusaasta jooksul ainus viis lähedastega kontakti hoida. Õnneks on Elsbetil mõistvad võõrustajad ning talle tehti selles osas järeleandmisi.
Kogudus kui teine kodu Kristlasena oli Elsbeti jaoks väga oluline leida Alaskal kogudus, kus ta ennast koduselt tunneks. Selle ta ka leidis. Kui Eestis kuulub Elsbet luteri kiriku ridadesse, siis Alaskal hakkas ta käima oma võõrustajapere kodukoguduses, milleks on vabakogudus The Crossing. „Kogesin seal väga sooja vastuvõttu ning tundsin, et just kirikus on need minu inimesed,“ jutustab
6 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
ta. Koguduse tüdrukutegrupist leidis neiu endale palju sõbrannasid, kellega on lühikese aja jooksul väga lähedaseks saadud. Just neid tüdrukuid jääb ta Alaskalt ka kõige rohkem igatsema. Kuna kogudus on suur, on ka noortetöö väga aktiivne. Iganädalaselt toimuvad kirikus noortekad eri vanusegruppidele ning juba ainuüksi Elsbeti vanuserühmas osaleb iga kord 50– 60 noort.
Akude laadimine Vahetusaasta on erakordne võimalus ja kangesti tahaks kõigest osa võtta, sest vaevalt et teist korda elus niisugune uks avaneb. Ei sõideta ju teise maailma otsa selleks, et toas istuda ja telekat vahtida. Samas ei jaksa inimene päevad läbi võõras keskkonnas uusi emotsioone kogeda. Oluline on leida tasakaal. Elsbeti jaoks on parim viis akude laadimiseks lugeda Piiblit ning veeta aega Jumalaga. „Kui mõnel hommikul jääb Piibli lugemine vahele, on seda kohe enesetundes märgata. Kõik näib raskem ja millegi tegemiseks pole jõudu,“ tõdeb ta. Samuti naudib neiu väga looduses viibimist ja loodust Alaskal juba on! Mägedesse armus tüdruk esimesest silmapilgust ning võõrustajaperega käiakse tihti kõrgustes matkamas.
„Olin ajavahest ja pikast reisist nõrkemiseni väsinud, ometi ei maganud ma esimesel ööl minutitki.“
„Kui mõnel hommikul jääb Piibli lugemine vahele, on seda kohe enesetundes märgata. Kõik näib raskem ja millegi tegemiseks pole jõudu.“ Inimestest ümbritsetud, aga üksi Elsbet teadis, et Jumal ei tee vigu ja on tüdruku Alaskale saatnud põhjusega. Ometi oli talle selge, et ka sellel erilisel teekonnal on oodata mitmeid raskusi ja proovikive. Ameerikasse jõudes ei tundnud Elsbet seal mitte kedagi. „Inimesed olid küll väga sõbralikud, aga keegi neist ei mõistnud mind täielikult,“ tõdeb ta. Elsbet peab oma esmaseks armastuse keeleks füüsilist puudutust, mida võõras keskkonnas eriti alguses tõeliselt nappis. Lähedastega saab neiu küll videokõnede kaudu suhelda, kuid nad on siiski teisel pool maakera. Seetõttu on Elsbet vahetusaasta jooksul ka palju üksindust tundnud. Just sellised hetked on teda aga Jumalale lähemale viinud: „Kui ma tunnen ennast täiesti üksi, kogen eriliselt Jumala ligiolu ja seda, kui väga ma just Teda ja ainult Teda vajan.“ Tihti tunneb neiu, et tal pole kellelegi teisele toetuda ning kõik teed viivadki Jumalani. Sellistel hetkedel aitavad teda palve, ülistus ning Jumalaga aja veetmine.
Muutused, muutused... Muutusi on Elsbetis selle erilise aasta jooksul toimunud palju. See Elsbet, kes ühel ilusal augustikuu hommikul lennukile astus ja üle ookeani lendas, tahtis kangesti kõigile meele järgi olla ja inimestele meeldida. Nüüdseks on ta aga mõistnud, et see ei vii kuhugi ning et on tähtsamaidki asju, millele aega pühendada. „Mind on viimasel ajal väga julgustanud kirjakoht Pauluse kirjast: „Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan
Elsbet oma võõrustaj
aperega
ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.“ (Gl 2:20) See tuletab meelde, et kui mõni Jumala esitatud väljakutse mind hirmutab, ei pea ma seda ju ise vastu võtma. Mina ise ei taha seda võib-olla üldse teha, kuid Jeesus minu sees ütleb selgelt vastupidist – seetõttu ma usaldan Jumalat ja teengi seda,“ selgitab ta.
Mida toob tulevik? Eestisse naasmise osas on Elsbetil kahetised tunded. Ühest küljest igatseb ta väga lähedasi, kodu ja muidugi ka Eesti toitu. Samas on aga kurb mõelda, et väga paljusid Alaska sõpru ei näe ta tõenäoliselt enam kunagi. Tulevikuplaane vahetusaasta aga väga suurelt mõjutanud ei ole: „Teadsin juba enne Ameerikasse tulekut, et siia elama jääda ma ei plaani, mind tõmbab ikka Eestisse tagasi. See pole siiani muutunud.“ Kodumaale naastes Elsbetil edasiseks veel kindlaid plaane ei ole: „Eks näis, mis Jumalal mulle järgmisena varuks on.“ Vahetusaasta on endaga kaasa toonud nii pettumusi kui ka ideaalseid hetki. Kuigi aasta pole veel läbi, on Elsbet seni kogetuga rohkem kui rahul ning julgustab ka teisi noori sellisest pöörasest seiklusest osa võtma.
Elsbeti Alaska koguduse tüdrukutegrupp
7
Pluss 2/2022
Gospel Tekst Raahel Poolakese Fotod Anete Toming ja Peeter Sadam
„Teeb nii tänulikuks, aga samas ka alandlikuks, kui inimesed oma mõtteid meile avaldavad. Me ei tohi alahinnata oma lugusid.“
Laikrete perebänd Muusika sünnib tavaelu keskel 8 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
„Jumal on kinkinud kõigile mingi talendi. Särama läheb see koos Temaga.“
Kõiki perebändi kontserte ja tegemisi kajastavad kodulehekülg www.laikre.ee ja FB lehekülg. Kodulehelt tuleb üles otsida „Kontsertkalender“, kus on kõik vajalik info koha ja kellaajaga kirjas.
L
Laikrete perebänd sai alguse ligikaudu viis aastat tagasi, kui Marek Sadam palus neil oma ema juubelil väikese etteaste teha. Kuigi vanemate igapäevatöö sisaldas palju muusikat ja ka lapsed olid kaasatud erinevatesse muusikalistesse tegemistesse, ei olnud nad perekonnana varem sellele mõelnud, et üheskoos midagi suuremat teha. Esialgsest etteastest on nüüdseks kasvanud välja Laikrete perebänd.
Lauludesse põimitakse erinevad lood Bändi koosseisu kuuluvad lapsevanemad Tõnu ja Piret ning lapsed Jordan (18), Andre (16), Rael (11) ja Nora (6). „Videotes teevad vahel kaasa ka perekonna kaks väiksemat, Rafael (3) ja Ester (1). Näha on, et armastus muusika vastu on neiski,“ kirjeldab Piret. Eelkõige luuakse laule peresiseselt, kuid koostööd on tehtud ka mitmete andekate pillimeestega. Enne perebändi moodustamist kõnetas Jumal neid ühe prohveteeringu kaudu: „Te hakkate tegema muusikat, mis pole kristlik, aga mille mõju on kristlik.“ Nüüdseks on sõnum täide läinud ning kuulajaskond ei ole pelgalt usklik auditoorium. Esinemistel luuakse soe ja kodune atmosfäär sellega, et lauldakse väga lihtsatest igapäevastest asjadest ning lugude vahele põimitakse mõtteid elu keerdkäikudest ja seikadest.
9
Pluss 2/2022 1/2022
Muusika sünnib tavaelu keskel, nii nagu Jumal kõnetab argielu tegemistes. Kontserdid võtab enamasti kokku laul „Palvesse sean käed“, mis annab tunnistamiseks hea võimaluse. Tõnu sõnul peab ta esinemistel aegajalt kahekõnet Jumalaga ning palub tarkust ja juhtimist mõne kaalukama mõtte jaoks. Kuulajatele läheb korda vahetu ja siiras eneseväljendus, mida Laikrete perebänd edasi annab. „Teeb nii tänulikuks, aga samas ka alandlikuks, kui inimesed oma mõtteid meile avaldavad. Me ei tohi alahinnata oma lugusid,“ tõdeb Piret.
Inspiratsioonipuhang Kui Tõnu tegeleb rohkem arranžeeringutega, siis Pireti väljenduseks on viisi ja vahel ka sõnade kirjutamine. Muusika sünnib tavaelu keskel, nii nagu Jumal kõnetab argielu tegemistes. Nii võib inspiratsioonipuhang esile tulla kodus nõusid pestes või perega õhtust süües. Piret leiab, et mõni päev võib sündida lausa mitu lugu ning täna kõnetav laul ei pruugi kõnetada homme. „Enne loo lendulaskmist kuulame-vaatame koos tulemuse üle ning edasise üle puudub meil kontroll,“ selgitab Tõnu. Ülejäänud on Jumala teha. Laikrete perebänd salvestab väga palju oma lugusid. “Salvestamata muusika inimesteni ei jõua,” lisab Piret. Kui perebänd hoiaks laule vaid enda tarbeks, ei saaks kuulajad nii suure õnnistuse osaliseks.
Perekond nagu iga teine Kui kuulajatele-vaatajatele või lugejale näib, et tegu oleks justkui ideaalse perekonna musternäidisega, siis tegelikkuses jätkub neilgi mure-
10 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
dega võitlemist. Tihti ei räägita lavatagustest, aga perekond Laikred on veendumusel, et ka neid peab vahel avaldama, et olla julgustuseks igaühele. „Toome vahetekstides välja selle, et me pole mingi näidisperekond, kus kammitud lapsed teevad kohusetundlikult kõiki kodutöid, harjutavad igal vabal hetkel oma pille ja ei istu mobiilis,“ selgitab Piret päris elu jagamise kohta. Protsess hea tulemuseni pole sageli kerge, aga koos üles kasvades, musitseerides ning Jumalat otsides tuntakse lõpuks nii laval kui ka salvestusel üksteise seltsis ennast mugavalt ja turvaliselt. Kuid ka mõned viperused käivad elu juurde. Põhilised perebändi ootamatused on seotud riietusega. Nii on koju unustatud ülikonna asemele otsitud telestuudiost kopitushaisune kostüüm ja salvestus siiski ära tehtud. Pildistamisele on tulnud Tõnu riietatud kukekate ja lotendavate pükstega poisid – riided läksid kogemata vahetusse. Laval on ka helistikud sassi läinud, aga nendest tullakse võimalikult loomulikult välja. Esialgu tekitavad ootamatused segadust, aga hiljem on neid põnev meenutada.
Parimal viisil Laikrete perebänd püüab elada nii, et nende elu austaks Jumalat. Nad teevad seda, mida Jumal on neile andnud – parimal viisil. „Jumal on kinkinud kõigile mingi talendi. Särama läheb see koos Temaga,” tõdeb Tõnu.
Hiljuti salvestatud lugu “Näe tänu” ei saanud esialgu kodus erilise heakskiidu osalis eks. Kuid selle au tor Piret ei heitnud m eelt, lasi laulul riiu lil seista ning mingi l hetkel oli vaja ju st selleteemalist lugu esitada. Laulu uuesti kätte võttes mõtles Tõnu selle le ägeda bassikäigu ja pala hakkas ka tema jaoks elama. Ei läinud kuigi ka ua, kui juba teistel pe reliikmetel hakka s lugu gruuvima ja sellest sai mõnus tänu täis laul.
Persoon Intervjueeris Renata Kaleininkas Foto Elis Tomingas
Veslemøy Grydeland – praktika-aasta peapeale pööratud ootused Veslemøy Grydeland (21) on noortetöö praktikant Norrast, kes lööb kaasa EELK Saku ja Mustamäe kirikutes. Ta töötab ka Magda misjonipoes ja õpib eesti keelt. Kust tuli mõte tulla noortetööd tegema just Eestisse? Kandideerisin vahetusaastale läbi NMS’i (Norra Misjoniselts) ja nad tahtsid mind saata Eestisse. Võtsin päeva mõtlemiseks, uurisin, mida töö endast kujutab, ja natuke guugeldasin Eestit. Riik nägi piltidel äge välja ning kõige selle põhjal otsustasin, et olen nõus minema. Töö olemus oli suur tegur, mis pani mind lõppude lõpuks jahsõna ütlema.
Kuidas siiamaani on sujunud? Tõusude ja mõõnadega. Üldiselt on päris raske üksi teise riiki kolida. Teen tööd üksi, sest mu paariline ei saanud tulla. Keel on ka raske ja norra keelega võrreldes väga teistsugune. Kui saan aga üksi Eestis hakkama, siis tulen ka teiste asjadega elus toime.
Millised ootused Sul olid? Ma ei sea väga ootusi, sest olen tihti leidnud, et need ei teostu. Mind hoiatati, et mul saab olema raske sulanduda kirikutesse, sest inimesed on kinnised. Õpilaselamus elades arvasin, et leian vaevata sõpru. Tegelikkus osutus aga vastupidiseks – seal ma ei õppinudki kedagi päriselt tundma, seetõttu ka kolisin. Kogudustes, kus ümberringi olid kristlased, sain aga juba esimeselt ürituselt häid sõpru.
Millised on olnud seni parimad hetked? Olen kohtunud nii paljude toredate ja lahkete inimestega, nii et kohe algusest olen tundnud end teretulnuna nii kirikutes kui ka kogudustes. Tavaliselt tegelen lihtsalt igapäevaelu toimetustega ja olen väga keskendunud väikestele asjadele, näiteks parimad hetked on kohvikutes, kust leian head kohvi ning vestlen toredate sõpradega.
Kuidas on praktika-aasta mõjutanud Sinu suhet Jumalaga? Sel vahetusaastal tahtsingi fokusseerida eelkõige oma suhtele Jumalaga, sest olen paar aastat sellega maadelnud. Arvan, et olen saanud Temaga lähedasemaks. Muidugi on alati kasvamisruumi, et leida sügavam suhe Temaga. Väheke lähemale jõuda on alati parem kui üldse mitte midagi ning ütleksin, et see on võit. Kristlikus keskkonnas viibimine on andnud mulle rohkem aega järele mõelda, kes ma olen, millised on minu vaated ja kes on Jumal. Praktika-aastat soovitan kõigile, kes on lõpetamas gümnaasiumi või mõtlevad võtta vaheaasta. See on tõesti ainulaadne võimalus, millest paljud ei ole teadlikud.
11
Pluss 2/2022
Misjon Tekst Maria-Kristiina Luik Fotod Brittany Lane Butterworth, Mitchell Ray Martinez, Kali Grace Turner ja Cory Maxwell
Bänd Trampolines – hüpates Jumala radikaalsesse kutsesse
Ameerika Ühendriikidest pärit abielupaar Lane ja Cary Terzieff on otsustanud Jumala radikaalsele kutsele vastata ning oma mugavused USA-s seljataha jätta, et aidata puudust kannatavaid inimesi üle maailma.
Pärast aastatepikkust popmuusika viljelemist peavoolu muusikatööstuses tundsid Lane ja Cary, et neil pole inimestele hea sõnumi levitamisega enam aega raisata. „Leidsime end Kagu-Aasias ülistusmuusikat mängimas, lastega rääkimas ja inimeste eest palvetamas ning meie sees oli igatsus veel enama järele. Tahtsime teha misjonitööd igas paigas, kuhu läheme,“ kirjeldab Lane Terzieff bändi alguslugu. „Naljakal kombel plaanisin õppida raamatupidamist ja saada raamatupidajaks,“ naerab Cary, „ent kui Lane’iga kohtusin, käis ta välja mõtte teha koos muusikat ning ütles, et raamatupidamist võin alati hiljem õppida.“ Alustades bändis DJ-na, kasvas Carys armastus esinemise ning sellele järgnevate vestluste vastu publikuga. „Kui alustasime oma bändiga, sai bänd mulle kiiresti väga kalliks. Aina rohkem lauldes kasvas ka lavakindlus ja julgus inimeste eest esineda,“ meenutab ta lavahirmust ülesaamist. Kumbki abikaasadest pole ametlikult muusikat õppinud ning Lane’i esimene ja seni ka viimane klaveritund lõppes tõdemusega, et see on nõme… „Läksin koju, leidsin süntesaatori ja hakkasin elektroonilist muusikat tegema endale sobival viisil.“ Caryl jagub abikaasa andekuse jaoks vaid kiidusõnu: „Lane on muusikateooriat täiesti ise õppinud ja ta on suurepärane muusikalooja. Tänu suurele tööle ja vaevale iseendaga kirjutab ta nüüd häid lugusid,“ tunnustab Cary.
Batuudikeskus suhete ehitamiseks Huvitaval kombel sündis bändi nimi nende suurest armastusest batuutide (inglise keeles trampolines) vastu. „Valmistusime oma pulmadeks ning Cary viskas nalja, et äkki võiks batuudil abielluda, sest meile mõlemale meeldivad batuudid väga,“ meenutab Lane. Esialg-
12 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
sest naljast sai aga reaalsus ning altari asemel andsidki nad pulmavande hoopis batuudil. „Mõni aeg hiljem kolisime riiki, kus inimestele Jeesusest rääkimine on seadusevastane,“ räägib Lane. „Uute sõprussuhete loomiseks hakkasime neid viima batuudikeskustesse. Toona tundsime, et on aeg uue projekti jaoks, milleks oligi bänd Trampolines.“
Hiina orb toob üleöö südamemuutuse „Teadsime 2019. aastal, et tahame teha misjonitööd,“ ütleb Cary. „Minu südamehoiakus toimus muutus üleöö, kui nägin pilti Hiina lastekodus elavast orvupoisist, kes sõi põrandal piimapulbrit. Lastekodul polnud raha ei töötajate palkamiseks, kes laste eest hoolitseksid, ega toidu ostmiseks. Seda pilti nähes istusin lennujaamas ja nutsin. Küsisin endalt, miks mina ei tee midagi, et seda poissi aidata ning tuua rõõmu neile, kes tunnevad end unustanuna,“ meenutab Cary. Selsamal päeval esitas ta abikaasale väljakutse – mis oleks, kui nad müüksid ära kõik, mis neil on, ning keskenduksid ainult misjonitööle? „Arvasin, et mu abikaasa peab mind hulluks, aga ta oli minu mõttega nõus!“
Vastates Jumala kutsele raskustest hoolimata Rääkides misjonitööst ning pädevusest selleks, meenutab Cary enda kohta: „Tundsin väga pikka aega, et ma ei ole misjonitööks piisavalt kom-
Lane’i esimene ja seni ka viimane klaveritund lõppes tõdemusega, et see on nõme…
Bänd on teinud misjonitööd mitmel pool üle maailma. • Evangeeliumi jagamine Süüria ISISe sõjatsoonides ja Myanmaris Kareni džunglites. • Abistamine uue koguduse rajamisel Hiinas. • Inimkaubandusest pääsenute õpetamine ning abistamine Kambodžas ja Tais. • Misjonitöö inimkaubanduse ohvritega tegeleva organisatsiooniga Lõuna-Ameerikas. • 2022 suvel on bänd erinevatesse Euroopa riikidesse tulemas 6 nädalaks, et esineda koolides ja rääkida oma misjonist, sh Eestis! • Bändi näeb 13. mai kell 18:30 Rakvere Karmeli PÖÖRDES noortekal. Tule Sina ka! Bändile saab kaasa elada Instagramis: @trampolines_official, Facebookis: Trampolines ning kodulehtedel: TrampolinesOfficial.com, LaneandCary.com
Kuidas toetada? Trampolines teeb enda sõnul poole ajast muusikat ning täisajaga misjonitööd. Noored saavad neid toetada, jagades nende muusikat sõpradele, et hea sõnum leviks. Kodulehel on võimalus bändi ka rahaliselt toetada, kõik annetused lähevad misjonitöö heaks. Samuti on teretulnud eestpalved bändi eest, et nende misjon saaks jätkuda ning nad võiksid sellesse veel enam panustada.
13
Pluss 2/2022
„Uute sõprussuhete loomiseks „Uutehakkasime sõprussuhete neid viima loomiseks hakkasime batuudikeskustesse.“ neid viima batuudikeskustesse.“
endale meenutanud, et Jumal on kannatustes meiega, me ei ole üksi. See toob palju rahu ja lohutust.“ „Minu arvates on Ameerika kõige raskem paik, kus kristlane olla, sest meil on siin liiga palju mugavusi,“ lisab Lane abikaasa jutule.
Sõnum noortele
petentne. Tõde on aga see, meie või meie oskused ei olegi olulised. Tähtis on vastata kutsele, mille Jumal on südamesse pannud, ning usaldada, et Tema ise varustab meid kõigega, mida vajame. Vahel tuleb astuda hullumeelsetesse olukordadesse, mis võivad tunduda hirmuäratavad ja ebakindlad, ning me ei pruugigi tunda valmisolekut.“ Ta julgustab misjonitööle rohke palve abiga ning Jumalale toetudes. Raskustes ammutavad Lane ja Cary jõudu teadmisest, et nad on Kristuse kaaskannatajad. „Raskustega silmitsi seistes meenutame, et Jeesus maksis ülima hinna, kui oli naelutatud ristile ja suri. Mõningad unetud ööd, pikad lennureisid või toit, mis meile ei maitse, on sellega võrreldes pisiasjad,“ räägib Lane. Kui mõista, kui palju Jeesus on meie jaoks teinud, ei jää nurisemiseks aega. Cary lisab, et Ameerika mugavas ühiskonnas on lihtne Jumalata hakkama saada. Jumalat on ta kogenud väga lähedalt ikkagi siis, kui olukord on mugavusest kaugel. „Kõige enam rõõmu olen tundnud situatsioonides, kui oleme seisnud silmitsi hirmuga või meil ei ole olnud raha näiteks toidu ostmiseks. Olen siis
14 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
Küsides duolt, millise sõnumi nad soovivad noortele edasi anda, vastab Lane sihikindlalt: „Ärge laske vanemal põlvkonnal või kristlastel minevikust kujundada oma arusaama sellest, kes on Jumal, sest iga generatsioon teeb vigu. Piiblit lugedes õpid Sa tõeliselt tundma Jumalat ning Tema plaani meie jaoks.“ Abikaasa Cary julgustab omalt poolt: „Olen alati tahtnud inimestele teada anda, et nad ei ole kunagi Jumalast liiga kaugel. Igaüks saab alati Jumala juurde tagasi tulla. Paljud arvavad, et Jumalale liginemiseks peavad nad oma elu korda seadma, aga see ei ole üldse nii. Jumal alati ootab meid ning kuuleb, kui me Tema poole hüüame. Pole vahet, mida oleme teinud või kuhu oma eluga jõudnud – meil on alati võimalus Jumala juurde tagasi tulla.“
PÜRGIDES TÄIUSLIKKUSE POOLE
M
õtle maailmale, kus valitsevad armastus ja rahu, kus ei ole haigusi ega pisaraid, kus lõvi ja lambatall lebavad koos, ümberringi kasvavad parimad viljad ning kliima on täiuslik – paradiis. Piiblist loeme, et sellises maailmas elasid kord Aadam ja Eeva. Paraku astusid nad Jumala käsust üle ning patt ja viletsus vallutasid maailma. Viimaste aastatega oleme liikunud kriisist kriisi ja õnnetusest õnnetusse. Seda enam saab selgeks, et see maailm ei ole meie kodu, vaid me elame siin üürikest aega. „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust.“ (1Jh 2:15) Praeguses maailmas on tohutult palju ahvatlusi ja aeg Jumalaga kipub käest libisema. Seega tuleb end maailmast ja selle meelelahutustest lahti siduda ning end pidevalt Piibliga täita. Olen kunagi arvanud, et mida rohkem ma maises elus saavutan, mida rohkem kuulsust kogun, seda õnnelikum olen ning nii saabubki ideaalne elu. Tegelikult kõik, mida vajan, on Jeesus! Kui allutan oma anded, unistused, igatsused Tema tahtele ja teen kõike koos Temaga, saan olla päriselt rahuldatud ja püsin õigel rajal. Olen avastanud, et minu elu on tõeline ja täiuslik siis, kui teised näevad läbi minu Jeesust ning Tema armastust. Vähem mind ja rohkem Jeesust! Apostlite tegude raamatut lugedes näeme, kuidas apostlid olid pidevalt palves, võtsid ette misjonireise ja suutsid rõõmustada, kui sattusid viletsusse evangeeliumi kuulutamise pärast. Kannatustes olles tundub, et kõik on valesti, kuid just läbi raskuste katsutakse meid läbi ja täiustatakse. Jeesus ütles, et meie oleme maailma valgus, ja valgusel ei ole midagi tegemist pimedusega. Ta kutsub meid olema pühad ja laitmatud: „Puhastage endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses.“ (2Kr 7:1) „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“ (Mt 5:48) Jah, oleme inimesed ja teeme vigu, kuid me ei saa seda vabanduseks tuua. Peame iga päev liikuma täiuslikkuse suunas! Teha tuleb seda, mis muudab meid pühaks, mitte seda, mis meid rahuldab. Tõelist elu saame juba siin maa peal olles kogeda ainult koos Jeesusega – Temas leiame rahu, rõõmu, vabaduse, elu mõtte. Kui tõesti otsime Jumalat, pühendame oma elu Talle ja käi-
Toimetajalt
Tekst Raina Kolk Foto Blanche Siirak
me puhtuses, siis saab Tema meid kasutada, ning Temaga koos peame vastu viletsuses. Armasta vähem seda elu ja rohkem Issandat. Toetu alati oma täiuslikule Isale: „Tema on kalju, Tema töö on täiuslik, sest kõik Tema teed on õiged. Jumal on ustav ja Temas pole väärust, Tema on õige ja õiglane.“ (5Ms 32:4) Pea meeles, et ideaalne elu on taevas. Seega – parim on alles ees!
Pluss 2/2022
15
Film Tekst Karl Johannes Randrüt, Jonatan Ilus Fotod Movie Stills DB
Kuigi alguses otsustab mees aardejahi üldse katki jätta, on ta lõpuks siiski valmis viima lõpule selle, mida ta vend alustas.
KAARDILT KADUNUD – kus on tõeline aare?
Uncharted (2022) on film aardeküttidest Nathanist (Tom Holland) ja Victorist (Mark Wahlberg), kes proovivad leida 500 aastat tagasi kadunud kuldaaret. Kuid nad ei ole ainsad, kes selle jahil on. Inspireerituna samanimelisest populaarsest videomängusarjast peavad seiklejad mitmeid kordi ümber mõtlema oma motiivid ja suutma vahet teha, kes on sõber ja kes mitte. 16 Pluss 2/2022 1/2022
| www.plussmeedia.ee
Noormehes tärkavad taas nii lootus oma venda uuesti näha kui ka lapsepõlveunistus leida üle 500 aasta kadunud olnud aare.
Kuldne unistus Lastekodus kasvanud vendade Sami ja Nathani teed lähevad lahku, kui katse varastada ajaloo esimesel ümbermaailmareisil valminud maakaart ähvardab Sami vangi saata. Põgenedes lubab vanem vend tol hetkel 10-aastasele Nathanile, et ei unusta teda ja nad kohtuvad jälle. 15 aastat hiljem on Nathan New Yorgis elav baarmen ja suli, kes varastab baarikülastajatelt väärtuslikke esemeid. Kuigi ta oli eemal, saatis vend talle pidevalt postkaarte kohtadest, kus oli käinud, ja lubas, et ükskord saavad nad jälle kokku. Kohtudes endise mereväelase Victor Sullivaniga, pakub too Nathanile võimalust tulla temaga aardejahile. Kui Sullivan mainib, et nad olid Samiga parimad sõbrad, tärkavad noormehes taas nii lootus oma venda uuesti näha kui ka lapsepõlveunistus leida üle 500 aasta kadunud olnud aare.
Keda usaldada? Kuid kohe algusest peale ei ole aardeküttide vahel usaldust. See võib olla tingitud mängus olevatest suurtest rahasummadest, mis paneb mõtlema, et iga hetk võib partner käru keerata. Kogu aeg peab olema valvas ning otsima võimalust ise kaaslasest võimalikult ruttu lahku lüüa, et üksinda teekonda jätkata. Sedasi oleks võinud ka minna, kui aarde leidmiseks olulise võtme röövil ei kavatsenudki Sullivan Nathanit päästa ja jättis ta turvameeste kätte. Matteuse 6:21 ütleb: „Sest kus su aare on, seal on ka su süda.“ See, mida inimene peab kõige olulisemaks, juhib tema käitumist. Filmi kangelaste jaoks oli sõna otseses mõttes tegemist aardega, mis pani proovile, kui kaugele nad on valmis selle kättesaamiseks minema.
17 17
Pluss 2/2022 Pluss 1/2022
Kuid ühest võtmest ei piisa. Nendega liitub Chloe, Sullivani tuttav, kelle käes on teine kahest võtmest, mis pidi avama aardekambri ukse Barcelonas. Kõigil kolmel on üksteist vaja. Kuigi naine alguses keeldub koostööd tegemast – Sullivan pole kunagi aus mees olnud –, vajab ta teiste oskusi ja abi. Neist kolmest teab Nathan kõige paremini aarde asukohta. Ei jää muud üle, kui käed lüüa ja aardejaht lõpuni viia.
Reeturi reetmine, petturi pöördumine Umbusalduseks oligi põhjust. Kui kolmik on lõpuks leidnud aardekambri, mis ei sisalda varandust, vaid hoopis kaarti kulla asukohani, reedab Chloe oma tiimikaaslased. Seda teeb ta kokku kolmel korral, aga lõpuks ree-
18 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
Ei jää muud üle, kui käed lüüa ja aardejaht lõpuni viia. detakse ka teda ennast. Nii võib märgata filmis mustrit, kuidas kurjus saab oma karistuse korduvalt kätte: „Häda sulle, hävitaja, kes ise oled hävitamata, reetur, keda ei ole reedetud! Kui oled hävitusega valmis, hävitatakse sind, kui oled reetmise lõpetanud, reedetakse sind.“ (Js 33:1) See põhimõte kehtib ka siin. Selgub ka Sullivani pettus. Esimesel aardeotsingul oli mees kuulihaava saanud Sami lihtsalt surema jätnud. See ja lisaks fakt, et Sullivan lükkab süü kõigi teiste kaela, ajab Nathani vihale. Kuigi alguses otsustab mees aardejahi üldse katki jätta, on ta lõpuks siiski valmis viima lõpule selle, mida ta vend alustas. Kes filmi näinud, teavad, et ka Sullivan teeb viimasel otsustaval hetkel kannapöörde, valides varanduse asemel oma hättasattunud partneri Nathani päästmise. Otsused näitavad, kus on peidus inimese tõeline aare.
Raadio Tekst Oliver Õunmaa Fotod erakogu
PLUSSPUNKT saade noortelt noortele
Statistikaüliõpilane Elis Sams kirjeldab Plusspunkti Tartu saates „Maitsekas mood“, kuidas ta valis eneseupitamise asemel alandlikkuse. „Oleksin võinud hüljata oma pere ja kodumaa, et Inglismaal moedisaini õppida ning hullumeelselt töötades oma edu üles pumbata,“ ütleb ta. „Oleksin saanud tõestada oma andeid ja olla nii-öelda maailmapäästja. Aga sain aru, et see oleks mu uhkuse ja edevuse pärast. Kristlasena valisin ilmselgelt teise tee – jääda kodumaale, olla perele lähemal, õppida mõnda täppisteadust ja varsti abielluda. Nii jäin ise väiksemaks, kui võinuks olla.“ Elise abikaasa Hans Hubert Sams tuletab Tartu saates „New age, teadus, kristlus“ meelde, et teadus ja kristlus ei ole vastanKES ja KUS? did. Paljud kuulsad teadlased Tallinnas Oliver Õunmaa ja läbi ajaloo on olnud kristlased. Anna Neutal, „Läksin füüsikat õppima, et teada Tartus Artur Sirk ja Raul saada, kuidas maailm töötab. Mul Villem Reedi oli lihtsalt inimlik huvi,“ räägib ta. „Kui aga sain kristlaseks, KUS ja MILLAL? tekkis mu õpingutele uus mõte Pereraadios iga kuu 1. ja 3. – tahtsin läbi Jumala loomingu teisipäeval kell 22, kordus uurimise saada rohkem teada järgmisel päeval kell 16 Jumala enda kohta.“ Plusspunkti Tallinna stuudio SAGEDUS? saates „Noored ja kristlus“ aga Tallinnas 89,6 MHz; räägib Andres Roosimaa kaTartus 89,0 MHz. ridest, mis noore kristlase elu ohustavad, kukkumistest ja koos JÄRELKUULATAV? Jumalaga taas jalule tõusmisest. Jah! Pereraadio.ee ja Spotifys „Kristlust saab levitada eelkõige sõprade kaudu – see ongi viis, PS! Saadete muusika leiab kuidas jüngerdamine toimub. Plussmeedia Spotifys Sa saad olla oma mittekristlastest sõpradele inspiratsiooniks ja vajadusel abiks,“ selgitab Andres. „Samas on ohtlik ülemäära viibida mittekristlikus seltskonnas, kui Sa ise ei ole veel kristlasena täiesti välja kujunenud. Siis võivad need sõbrad hakata hoopis Sind ennast vales suunas mõjutama.“ Saates „Beebikristlased“ kirjeldab värske kristlane Monica Mustjõgi, kuidas tänu põlvetraumale hakkas ta tantsimise asemel Jumalat esikohale tõstma. Samuti on jutuks, millised õnnistused ning raskused beebikristlasi saadavad. „Arvasin, et keeltes palvetamine on mingi imelik asi, kuni ma piiblikoolis lihtsalt loengut kuulates hakkasin korraga keeltes palvetama. See jätkus ka pärast koduteel,“ räägib ta. „Samas on värsketel kristlastel raske aru saada kristlikest mõistetest, mis teistele on väga selged, nagu näiteks „teenimine“ või „õde ja vend Kristuses“.“
19
Pluss 1/2022
Noortekas Tekst Eliisabet Toodo ja Regina Virma Fotod G2 Media
G2 LAAGER –
eri keeli kõnelevad noored üheskoos Jumalat teenimas Iga-aastane Tallinna metodisti vene koguduse noorte eestvedamisel korraldatav noortelaager G2 on suutnud ühendada eri taustaga ja erinevaid keeli kõnelevaid noori. See on koht, kus vene- ja eestikeelsed ning veel mitme muu emakeelega noored jätavad oma erinevused kõrvale ning kiidavad koos Jumalat. G2-s käib fun ja Jumala tundmaõppimine käsikäes. Peale elamusrohkete aktiivsete tegevuste on jäänud noortele meelde ülistus- ja palveõhtud, kus sünnivad imed.
nivad kaasa inimesed teistest kirikutest. Viimastel aastatel on meiega ühinenud ka eestikeelsed noored. Nende osalemine on kasvanud iga aastaga ja selle üle on meil väga hea meel,” kinnitab laagrikorraldaja Anton. Programmi kohandati eesti noortele ja tööle asus ka tõlk. Lisaks korraldatakse Tallinna metodisti kirikus paralleelselt noortekaid nii eesti kui ka vene noortele. Eestikeelsed noortekad nimega Metonoored toimuvad Ele Paju ja Urmas Sassiani juhtimisel kord kuus. Lisaks noortekatele korraldavad G2 noored ülistusõhtuid, kus eesti ja vene koguduse noored saavad koos Jumalat teenida.
Oma kogudusest rahvusvaheliseks
Laagris on olulisel kohal hea toit. Esmalt pannakse paika laagri söögikorrad ja siis ehitatakse programm nende ümber. Vaimulik osa koosneb hommikusest teenistusest, ülistusest, palvest ja sõnumist. Sellele järgnevad põnevad töötoad ja seminarid. Viimased on suutnud ühendada nii sportlikke kui ka vaimulikke tegevusi. Ei puudu ka erinevad külalised, näiteks eelmisel aastal oli laagris külas kunstnik Aapo Pukk.
Laagritraditsioon ulatub tagasi 1995. aastasse. Esimesed Vormsi saarel Vergis ja mujal toimunud laagrid olid väikesed, familiaarsed ja lihtsad. Osalesid üksnes vene koguduse noored, kelle juht oli toona Aleksandr Fjodorov, tänane Tallinna vene koguduse pastor. Alates 1999. aastast toimuvad laagrid aga Aa rannas Gideoni laagris. Mõned aastad hiljem asusid laagrit juhtima Robert Tšerenkov, Julia Kalašnikova ja Anton Djurjagin, kes ise laagris usule tuli. Sel ajal laiendati programmi, lisandus sport ning mitmekülgsemaks muutus ka vaimulik osa. Aastal 2005 pandi Tallinna metodisti vene koguduse noortetöö nimeks G2 ehk Generation2, sama nime kannab ka laager. Laagri eesmärk on alati olnud kristlasnoorte vaimulik kasv, aga ka üldine areng teenimisviisides ning evangelismis. See tähendab näiteks uskmatute sõprade laagrisse kutsumist. Viimase 15 aasta jooksul on laagris osalenud noori Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast, Venemaalt, Soomest ning Poolast. „Meeskond ei ole meil kunagi olnud suletud. Alati tee-
20 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
Tervendavad ülistusõhtud ja porised mängud
Jälgi G2 ja Metonoorte tegemisi nii Instagramis kui ka Facebookis. Iga kuu kolmandal reedel toimuvad Tallinna metodisti koguduses noortekad kell 19:00– 22:00. Lisaks sellele on iga kuu esimesel pühapäeval kell 10:30 paralleelselt peajumalateenistusega noorteteenistus.
Väga mitmekülgsed töötoad on sobinud igale maitsele. Nende hulgas on olnud enesekaitse, maal, fotograafia, maniküür, kokkamine, ülistus jpm. Oluline koht on spordil ja mängudel, mis nõuavad ühtaegu nii intellektuaalset kui ka füüsilist pingutust. Toimuvad viktoriinid ja meeskondlikud võistlused. Üheks noorte lemmikuks laagris on nn mustad või mudased mängud – tegevused mere ääres liivas ja vees, kus koos hullates võivad riided määrduda. Laagripäeva lõpetab õhtune teenistus. See on eestpalve-, meeleparanduse- ja ülistusõhtu, kus noored saavad terveneda nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Jumala ligiolus leitakse küsimustele vastused, saadakse vabaks ja kogetakse imesid.
Jumala töö ja tige saatan „Laagris toimub Püha Vaimu töö, kus noored saavad päästetud ja leiavad rahu Jumalaga,“ räägib Anton. See toob enesega paraku kaasa ka hingevaenlase vastutöö. „Oleme soovinud anda kõigile noortele võimaluse laagrisse tulla, abistades neid, kes seda vajavad. Erinevad rünnakud on aga põhjustanud finantsilisi ja muid raskusi, ent lõpuks on Jumal kõigest läbi kandnud.”
vusterohke ajakava ja vinge tiimitöö. Meelde jäid ühised ülistus- ja palveõhtud. Oli tunda ja näha, kuidas Jumal tegutses – mõned noored, kes ei tundnud Jumalat, tulid usule, said kõnetatud ja kogesid hingehaavade paranemist. Samuti jäid meelde kõik pöörased mängud, millest saime koos oma uute sõprade ja tiimikaaslastega osa võtta. Tuleme kindlasti järgmisel aastal uuesti! Sellisest usus kasvamisest ei taha ilma jääda,” jagavad oma muljeid Saskia, Maria ja Daniel.
Tähelepanu! Juba 27. korda on toimumas G2 noortelaager Virumaal. Üritus leiab aset Aa rannas 27.06–2.07.2022. Laagri info ja registreerimine: http://camps.generation2.ee/
Sellest ei taha me ilma jääda! Eelmises laagris osalejad toovad välja, et neid ümbritses väga eriline õhkkond. „Seal oli midagi, millesarnast me teistes laagrites kogenud ei ole: imetoredad inimesed, kes meid soojalt vastu võtsid, siiras ja avatud suhtlemine, väga tuntav Jumala ligiolu, tege-
21
Pluss 2/2022
Noortejuht Intervjueerisid Regina Virma ja Eliisabet Toodo Foto Stefan Carl Seppel
URMAS SASSIAN – noored on innukad levitama head sõnumit Jumalast ja Tema armastusest oma eakaaslastele Urmas Sassian (47) on EMK Tallinna koguduse noortejuht, kes alustas selles ametis juba üle paarkümne aasta tagasi. Urmas usub, et noored on meie kõigi tulevik, ja seega on nendel tema südames väga eriline koht.
Mis on üks asi, mida iga noor kristlane peaks teadma? Iga noor või vana kristlane peab teadma, kes ja milline on tema Päästja Jeesus ning kui väga Ta meid armastab. Läbi selle saavad nad mõista ka seda, kes nemad ise on ehk milliseks on Jumal nad loonud. Ainult vanemate või sõprade usu peal kaua ei püsi.
Millal said noortejuhiks ja kuidas see on Sind kandnud läbi aegade? Noored on minu südames väga erilisel kohal. Oma ametisse sain ilma ettevalmistuseta juba 22 aastat tagasi, kui noortejuhte hakkas koolitama tolleaegne noortepastor Taavi Hollman. Usun ja olen kogenud, et igasugune vastutus aitab rasketel hetkedel püsima jääda. Edasi
22 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
pingutades ja madalseisust välja tulles tunned taas, kui vägev on meie Jumal. Ta toetab meid ka siis, kui meil on raske uskuda või usus käia, ning Ta ei jäta meid kunagi maha.
Miks peaks tegema noortetööd? Mis kasu see toob? Noored on meie tulevik. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem kinnistuvad juba väljakujunenud arusaamad. Kasu peaks saama Jumal ehk siis Tema nimi peaks saama austatud ja Tema armastus levima. Olen näinud, kuidas noored on innukad levitama head sõnumit Jumalast ja Tema armastusest oma eakaaslastele. Lisaks on tänane ühiskond väga tehniliseks muutunud ja just noored on nendes küsimustes ees ning võimelised oma oskusi evangeeliumi kuulutamiseks hästi ära kasutama.
+3 lood Koostas Triinu Pikkmets Foto erakogu ja Unsplash.com
Selles veerus käsit
letakse erinevaid
Tõde või müü
kristlust puudutav
t?
aid väiteid.
Pean olema id e et Jumal mind aalne, armastaks
M
üüt. Jumal arm astab Sind selli sena, nagu Sa Ta armastab m oled. eid kõiki tingi musteta ja taha le parimat. Jum b meialal on igaühe jaoks plaan. Ta meil saada va aitab baks patust ja proovima seda pa hedest – me ei teha omast jõus pea t. Markuse 2:17 kuuldes ütles on kirjas: „Sed Jeesus neile: „E a i vaja arsti terv ei ole tulnud ed, vaid haiged kutsuma õigeid . M a , va id tu võtnud Jees patuseid.”” Kui use, siis aitab oleme vasTema meil saad nagu ka meie ta a täiuslikuks, evane Isa on tä nõnda iuslik (Mt 5:48 ).
t.
kirjakoh Lemmik-
as, 18, Emma Ha us 3D kogud st inid otsin toetu „Kas ma nüü as ma püüan K ? lt la a m Ju a veel mestelt või le? Sest kui m ma ei oleks te s e im in a le, siis meeldid ida inimeste ld e e m in s k a tah ) ne.” (Gl 1:10 Kristuse sula
Miks?
a käitun kas ma ikk e mis, a m le e g ulj enesega ja selt. Mis m Olen tihti meelepära slastele? Aga see le te is te õigesti ja eeldin kaa n anda Kas ma m tähtsaim o lmis. t e , e nust jääb? ld e e la si tuletab m õige Juma kirjakoht a hea eelk teistele. ll o d t si e , u g m te endast pari a tähendab ka häid rd See omako
Piibli ABC
Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.
G
Gideon Giideon – langetaja, maharaiuja, suur sõdalane Giideon oli mees, kelle Jumal valis, et tema juhtimisel päästa Iisraeli rahvas midjanlaste käest. Giideon kogus kokku suure armee, kuid ühe katse abil vähendas Jumal sõdurite hulga 300 meheni, et oleks aru saada, et võit on Issandast.
23
Pluss 2/2022
Piiblitegelane Tekst Laura Kookmaa Maal Carl Heinrich Bloch 1834 –1890
Need, kelle päralt on taevariik Laste päralt on taevariik, nõnda ütles Jeesus. Mis teeb lapsed nii eriliseks, et Piibel nendest kirjutab? Jumala silmis on lapsed väga kallihinnalised. Põhjusega pole meid nimetatud Jumala täiskasvanuteks, vaid Jumala lasteks. Mida räägib universumi kõige targem raamat laste kohta? Kes on suurim? Tihti ei mõtle täiskasvanud lastest kui eriliselt tarkadest või väärikatest inimolenditest. Jumal aga julgustab meid olema nagu lapsed. Kui jüngrid küsisid Jeesuselt, kes on taevariigis suurim, pani Jeesus nende keskele seisma lapse ja ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis. Ja kes iganes ühe niisuguse lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu.“ (Mt 18:1–5) Mida tähendab olla lapsetaoline?
Mille poolest on lapsed erilised? Lapsed on äärmiselt uudishimulikud. Nad esitavad alatasa küsimusi. Samamoodi peaksime meie tundma huvi Jumala sõna vastu ja seda lugema. Ka on lastel kergem uskuda millessegi, mis ei tundu pealtnäha loogiline. Täiskasvanud hakkavad tihti kaalutlema ja kahtlema. Jumal ei saa aga teha imesid seal, kus on takistuseks uskmatus. Näiteks on Piiblis kirjeldatud, kuidas Jeesus läks majja kellegi tütart tervendama, inimesed toas aga naersid – ta on ju surnud, midagi ei saa enam teha! Seetõttu oli Jeesus sunnitud nad toast välja saatma, et palvetada ja tüdruk üles äratada. (Mk 5:21-43)
Lapsed ei mõtle oma maine rikkumise peale ega sellele, kui tähtsad nad on. 24 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
Ta teadis, et isegi Jumala enese pojana peab Ta oma maiseid vanemaid austama
Ära ole lapsik? Lapsed ei mõtle oma maine rikkumise peale ega sellele, kui tähtsad nad on. Nende jaoks ei ole oluline uhke välja näha või juba eemalt silmapaistvalt tark tunduda. Kord toodi lapsi Jeesuse juurde õnnistamiseks. Jüngrid tahtsid nad minema ajada, aga ka siis kinnitas Jeesus, et selliste päralt on Jumala riik. (Mk 10:13-16) Jumal kasutab lapsi heade tegude tegemiseks. Piiblist saame lugeda Saamuelist, kuidas ta kuulis noorena Jumala häält ja Teda ka kuulas (1Sm 3), ning poisist, kes ulatas Jeesusele õnnistamiseks oma viis leiba ja kaks kala (Jh 6:9). Kõnetuse tähelepanemine ja toidu jagamine ei ole iseenesest suured teod. Natuke isegi lapsik on mõelda, et need võiksid midagi olulist tähendada, aga Jumal kasutas neid tõeliselt vägevate tegude kordasaatmiseks. Jumal tahab, et oleksime teiste inimeste arvamusest üle. Kuidas muidu saaksime teha tegusid, mis näitavad meie usku – tegusid, mis võivad näida naeruväärsed neile, kes on maailmas ja Jeesusest kaugel?
Kuidas mitte olla Kuid lapsed ka valetavad, teevad pahandusi, lõhuvad, kisavad. Keegi ei ole täiuslik ja nii saab lastelt õppida sedagi, kuidas ei peaks käituma. Näiteks lugu poistest, kes prohvet Eeliisat kiilaspäisuse pärast mõnitasid, ei lõppenud hästi. Eliisa needis neid Jumala nimel ja metsast tulid kohe kaks karu, nii et neljakümne kahe poisi jaoks jäi see viimaseks korraks midagi ette võtta. (2Kn 2:23–24) See ekstreemne näide tuletab meelde, et teisi inimesi tuleb austada. Kui poisid oleksid tagajärge ette teadnud, poleks nad Eliisat narrinud. Paraku aga lapsed ega ka täiskasvanud alati nii kaugele ette ei mõtle. Isegi kui lapsed saavad mõne pahateoga hakkama, pöörduvad nad siiski ja paluvad vabandust. Seega peaksime ka meie paluma andeks oma patud ja mineviku seljataha jätma. Ent meil tuleb arvestada, et igal teol on tagajärg, olgu siis hea või halb.
Usaldus ja austus nõuab alandlikkust Lapsed sõltuvad oma vanematest. Nõndasamuti sõltuvad kristlased kui Jumala lapsed oma taevasest Isast. Ilma vanemateta ei suuda lapsed midagi. Ka meie oleme Jumalata abitud. Piiblis on kirjutatud noorest Jeesusest, kuidas ta jäi vanemate teadmata 12-aastasena templisse õpetajatega vestlema, kuid läks hiljem teda otsinud ema-isaga sõnakuulelikult kaasa. Ta teadis, et isegi Jumala enese pojana peab Ta oma maiseid vanemaid austama. (Lk 2:42–52) Nii peame alandama end lapse sarnaseks. Alandlikkusega käib kaasas usaldus. Lapsed teavad, et vanemad on suuremad ja targemad, ning seega ei tule neile hetkekski pähe millegi pärast muretseda. Nii saame meiegi Jumalat täielikult usaldada, sest kõik on Tema käes.
25
Pluss 2/2022
a k i s u u m i t n e m u r t ins
Seitse
7
Tekst Grete Naissoo Fotod Pixabay.com, Pexels.com
s i l Piib
tes. tegevus s e t e s l a akra t kui ka s nimese hääles s e k i l a i ii ilm i ka ente tis roll n evaid instrum iseks ku h m ä t a t l s a i l k i ü tati erin n muus Jumala Piiblis o itamiseks kasu i pidustustel ja i ek ideni – n Helide t f r a h ja tite trompe ngus. ena lahi d i l a a n ) sest sig
3
2 1
Laul (Ap 16
:25
s bel 8–20 cm läorisontaaal stu. Neid m i h v d i S ala oli oit eise
| www.plussmeedia.ee
st ah Jum blid Sim ud, mid löödi ük uusikud illidena. jette k i n p a taldr aalselt j strid ja m stel löök va kasta is m k e e u i vert asid pre g pidust : tänapä ldrikud, d, i t a u n t p u i k kas misel n hte tüü ud vask d taldri t a a a t o k ülis leid oli okkuse suurem i kokku. d k Simb utavad heli, ning es ja löö n ä a k e v i e . k kõ m es mas javä asid tekit hoiti kum ati ka sõ t mida leid kasu b Sim
Kellad (2Ms 28:33–35) Kui Moosese vend Aaron preestriks pühitseti, olid tema ametiriietel kuldkellukesed vaheldumisi sinisest, purpurpunasest ja helepunasest lõngast granaatõuntega, et ta pühamusse Issanda ette minnes või sealt väljudes ei sureks. Kellukeste helin näitas, et ta oli Jumala poolt vastu võetud.
) Laulu peamin e roll oli Jumal a ülistamine. kutsutakse sa Piiblilugudes geli just lauld es Issandale ki ning ka Jumal itust ja tänu av a vägevatest al tegudest tun pühakirja võtm nistama. Mitm dama eisikud on nei ed le osaks saan päästest and ud Jumala vä nud tunnistu es st lauldes, näi oli talle poja teks Hanna, ku t ja kinkinud (1Sm i Is sa 2), Sakarias R järel ja Maarj istija Johannes nd a pärast Eliisa e sünni betiga kohtu mist (Lk 1).
26 Pluss 2/2022
5:16 õõduga vavõi 1 j elt (1A bim
4
Tambu r
i
in (1Sm Piiblis m 18:6) ainitud t amburiin tänapäe id vas o Neid tõe test tamburiinid lid näoliselt est suur emad. kõige sa löökpille ged m mängija ängiti erinevate amini kasutatud d olid en l amasti n pidustustel ja võeti kä aised. Ta iku nii Ju mburiinid mala üli näiteks e stam rin õde Mirja evate tantsude isel kui ka saateks. m Moosese olles põg juhtis naisi tan tsu ja ta enenud mburiinig Egiptuse a, st (2Ms 1 5).
5
6
144:9)
epill, ga näpp le e e k e n eled rf oli küm uljaid. Harfi ke id a h e n k ii la Ant ageli õi asus saadeti s nantspõhjaga v millega o s e on harfi ööbiti r lt. Piiblis e ls a jooksid r a d ik t eeled oli tes ver selle suh naabliks. Harfi k giti nagu ka män tõlgitud ing neid e, teiselt poolt n l e lj ü k l ine poolt üh mõlema meloodil lgi ühelt li a o v e f r ä a p a H . tän ga si. sõrmede i laulu vii teise käe , mis kordas tiht nt instrume
s Harf (P
ma vera eksa õ k , h 5) väiksemme või klaat ning : 8 9 id s a (Ps oline, kulikult seisttati Jum kohas a r li ri ita es ge Lüüa oli harõf hja ja hamillega üüra mitmid eelkõia r , K ng is Lüü nantsp pepill is on lü mäng Aj 5). illimä t p p l 2 t o ( ä b a us res ega n u. Pii Lüüra ustel tem ergend l t l . a i j u e s r at lile k ke e t i l a d l e k t e l ü n e d lüür saa itud ka kraals ängis ud Sau t a t õ l g s t r i d s a v et m v a ev a t a e pre ngas T aimus i v kun urjast k i . tõ 6) m1 (1S
7
Trompet ja pasun (Esr 3:10)
es Trompet oli sirge saleda toruga metallpill, umb id pete Trom . iilita ühe küünra pikkune ja ilma vent gus lahin iseks andm kasutati peamiselt signaalide ja rahva kogumiseks. Neil oli küll olemas huulik, kuid puudusid pumpventiilid, millega ajal helikõrgust muuta. Sakraalsete toimingute olid s Lisak . puhuti tavaliselt kahte trompetit eelse kasutuses veel sarved ja pasunad, heebreak st oluli gisid män nimetusega šofarid. Puhkpillid ri müü ko Jeeri ks rolli suurtel pühadel, aga ka näite vad puhu atus langemisel (Jos 6). Ilmutuse raam inglid seitset trompetit (Ilm 8–11).
27
Pluss 2/2022
Piibliõpetus Tekst Ilkka Puhakka, tõlkinud Joel Reinaru Foto erakogu ja Unsplash.com
Jeesus ütleb: „Rahu ma jätan teile…” 16-aastasena valitses minu elu üle miski, mille külge olin justkui aheldatud. Selleks oli hirm. Mitte tavaline hirm, nagu surmahirm või kartus, et juhtub õnnetus või pean kogema läbikukkumist. See hoopis sügavam ja kõikehõlmav hirm halvas mu mõttemaailma ning tõi kaasa selle, et ma ei julgenud magada pimedas toas, vaid tuli pidi põlema kogu öö.
Mõtlesin „ei“, aga ütlesin „jah“
Ma ei saanud päriselt aru, mis oli köögis just aset leidnud, ning läksin tagasi magama.
28 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
Ühel ööl kodus ärgates läksin alla kööki, kus oli miskipärast ka mu vend. Märkasin, et ta oli seal üksi palvetamas. Mind nähes küsis ta, kas sooviksin temaga koos palvetada. Ma ei teadnud, mida talle vastata. Tahtsin viisakalt keelduda ja öelda „ei“, siis aga kuulsin ennast lausumas hoopis „jah“. Olin üllatunud, mõistmata, kust see nüüd tuli. Mu vend hakkas palvetama ja küsis korraga, kas ma tahaksin kohtuda Jeesusega. Oma mõistusega pidin talle uuesti vastama „ei“, kuid taas kuulsin ennast ütlemas „jah“. Ma ei saanud päriselt aru, mis oli köögis just aset leidnud, ning läksin tagasi magama. Hommikul ärgates märkasin kohe midagi ebaharilikku: tuled ei põlenud. Ma ei mäletanud,
millal viimati olin maganud pimedas toas. Voodi äärel istudes tundsin, et suur hirm on südamest kadunud ja selle asemel valitseb meeletu rahu. Ehkki ma tõepoolest ei saanud veel aru, mis oli toimunud, kogesin selgelt, et pidev hirm, millega olin nii harjunud, oli lõpuks ometi läinud.
Selline rahu toob endaga kaasa julguse. Julguse elada ja julguse ka surra.
Mitte nii nagu maailm Rahu minu südames aina kasvas, kuigi ma ei teadnud täpselt, kust see pärit on. Mu vend soovitas mul hakata lihtsalt Piiblit lugema. Tegingi nii. Lugesin ja lugesin ja lugesin, aga midagi aru ei saanud. Siis jõudsin kohta, kus Jeesus ütleb: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu
maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ (Jh 14:27) Neid Jeesuse sõnu lugedes mõistsin, mis minuga oli juhtunud – Jeesus oli tulnud ja võtnud ära hirmu ning asemele andnud oma rahu. See oli minu jaoks kinnitus, et Jeesus on tõeline!
29
Pluss 2/2022
Hiljem, kui tegin oma elus otsuse Piiblit sügavamalt tundma õppida, sai minu jaoks selgeks, mida Jeesus rahu all mõtleb. Jeesuse emakeeles on sõnal „rahu“ kolm tähendust. See on justkui kolmkõla muusikas – üks hääl moodustub kolmest helist. See tähendab, et meie siin kuuleme sõna „rahu“, aga Jeesuse ajal elanud inimesed kuulsid samal ajal kolme erinevat sõna.
Rahu on julgus
Rahu on terviklikus
Selle sõna esimene ja põhiline tähendus ongi rahu – rahu, mis tuleb südamesse näiteks raskuste või murede keskel või isegi surmaga silmitsi seistes. Selline rahu toob endaga kaasa julguse. Julguse elada ja julguse ka surra. Jeesus ise lubas anda meile just niisuguse rahu, et me ei peaks elama hirmu all. Kui maailm meie ümber külvab hirmu, kartust ja teadmatust, siis meie võime selle keskel kogeda südames üleloomulikku rahu.
Rahu on ühendus Rahu teine tähendus on ühtsus/osadus. „Osaduse ma annan teile, minu osaduse,“ ütleb Jeesus. Teistega mingil viisil ühenduses olemine on elu üks kesksemaid asju. Oleme loodud nii, et vajame enda kõrvale ka kaaslasi. Meil on vaja olla ühendus mitte ainult teistega, vaid ka Jumalaga. Patt rikkus selle ühenduse ära, tekitades inimese ja Jumala vahele justkui vaheseina. Jeesus aga lõhkus vaheseina maha ja taastas osaduse Jumalaga. Seda nimetatakse päästeks. Jeesuse pakutav ühendus erineb inimestevahelisest sidemetest, sest see ei katke kunagi. Ka kõige kaunim ja tugevam suhe inimeste vahel lõppeb, kui neid lahutab surm – surma jõest läheb iga inimene üle üksi. Aga suhe Jeesusega ei katke ka seal. Suhe Jeesusega algab siin maailmas, läheb läbi surmast ja kestab igavesti.
Ilkka Puhakka
30 Pluss 2/2021
| www.plussmeedia.ee
Jeesuse antud terviklikkus ei tähenda täiuslikkust, vaid seda, et Jeesus tervendab katkise inimese.
Kolmas tähendus, mida Jeesuse-aegsed inimesed kuulsid sõnas „rahu“, on terviklikkus. „Terviklikkuse ma anna teile, minu terviklikkuse… Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.“ Teame hästi, mida maailm suudab pakkuda: sõdasid, rikutud suhteid, lõhutud perekondi, katkiseid inimesi ja purunenud elusid. Selle maailma valed ja kurjus teevad inimeste eludes jätkuvalt oma laastavat tööd. Jeesuse antud terviklikkus ei tähenda täiuslikkust, vaid seda, et Jeesus tervendab katkise inimese. Inimese elu võib olla nagu kildudeks purunenud vaas. Osa kilde jäävad võib-olla juba kusagile lapsepõlve: kunagi ammu kogetud ülekohus või valusad sõnad, purunenud perekond… Need asjad rebivad midagi inimese küljest ära. Jeesus kogub kõik killud ja tükid ning paneb need uuesti kokku. Ta taastab katkise ja paneb siis meie sisse oma Elava Vee. Selline on Jeesuse antud terviklikkus, mis toob andeksandmise ja uue võimaluse igaühele, kes seda vaid soovib. Kuula nüüd tähelepanelikult, mida Jeesus ütleb: „Rahu, osaduse, terviklikkuse ma jätan teile, oma rahu, osaduse ja terviklikkuse ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“
PALVE Jumala Sõna ütleb, et kes iganes hüüab appi Issanda nime, päästetakse! Võid teha seda kasvõi kohe, näiteks nii: Jeesus palun päästa mind ja anna minule andeks kõik minu patud! Ma kahetsen neid ja tahan parandada meelt. Ma usun, et Sa läksid ristile ka minu eest ja tahan nüüdsest peale elada Sulle! Ma tänan Sind Jeesus, et Sa kuuled palveid.
TULE JA OMANDA BAKALAUREUSEKRAAD!
PIIBELLIK AKADEEMILINE RAHVUSVAHELINE OIKUMEENILINE PRAKTILINE
www.emkts.ee | seminar@emkts.ee
Aamen! Kui palvetasid, siis räägi sellest mõnele oma kristlasest sõbrale. Oleme rõõmsad kui jagad seda ka meiega.
Illustratsioon: Freepik.com
Kas teadsid? Tekst Robert Bunder Fotod Unusualplaces.org, Unsplash.com ja Heritage Conservation Jerusalem Pikiwiki Israel
Kas teadsid, kus asub maailma suurim, kus vanim ja kus väikseim kirik?
L
äbi ajaloo on kristlased ehitanud erisuguseid pühakodasid, kuhu kogudus saaks Jumala teenimiseks kokku tulla. Algkristlased kogunesid üksteise kodudesse, mis mugandati nii, et neis sai pidada jumalateenistusi ja muid kogunemisi. Kui ristiusk kasvas ja seda ei kiusatud enam riigivõimu poolt taga, läks vaja suuremaid hooneid. Kristlased võtsid üle juba Rooma impeeriumis tuntud basiilikad, mida algselt kasutati kohtuhoonetena. Basiilikate eeskujul valmisid suured ja uhked pühakojad Jumala auks ning koguduse hüvanguks. Nii on sajandite vältel eri paikadesse ehitatud kirikuid. Milline on aga hetkel maailma suurim, maailma vanim ja maailma väikseim kirik?
Maailma suurim Üldiselt ollakse ühel nõul, et maailma suurim kirik on Püha Peetruse basiilika Roomas. See on praegusel kujul valminud aastatel 1506–1626. Sama koha peal on aga kirik olnud juba mitmeid sajandeid varem. Pärimuse järgi asub kirikus apostel Peetruse haud, mida külastavad igal aastal miljonid turistid ja palverändurid. Peetruse basiilikat tuntakse kõige rohkem tänu Rooma paavstile, kes on maailma suurima kristliku konfessiooni, roomakatoliikluse pea. Paljud paavsti peetavad jumalateenistused ja muud toimingud viiakse läbi just Peetruse basiilikas, kuigi ametlikult on paavsti ehk Rooma
Püha Peetruse basiilika
32 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
piiskopi peakirik hoopis Roomas asuv Lateraani basiilika. Peetruse basiilika pindala on 15 160 m2 ja see mahutab ligi 60 000 inimest. Võrdluseks on Eesti ühe suurima pühakoja, Tallinna Kaarli kiriku pindala 1197 m2 ja selles on 1500 istekohta. Muidugi mahub Kaarli kirikusse rohkem inimesi, sest kõik ei pea istuma, kuid isegi siis ei saa see ligilähedalegi Peetruse basiilika suurusele. Kui otsida võrdväärset ilmalikust maailmast, siis on peaaegu sama suur lõunaeestlastele tuntud Tartu kaubamaja pindalaga 13 887 m2. Niisiis on Peetruse basiilika tõeliselt hiiglaslik hoone.
Ülemine tuba
Maailma vanim Tänini säilinud maailma vanimat kirikut on keeruline välja tuua. Enamik kirikuid on aja jooksul sõdades purunenud või ümber ehitatud. Kristlik pärimus peab kõige esimeseks ristiusu pühakojaks Jeruusalemmas asuvat ülemist tuba. Selles ruumis toimusid mitmed väga olulised sündmused, millest evangeeliumid kõnelevad: • Jeesus pesi jüngrite jalgu (Jh 13:4–11); • Jeesus pühitses esimest korda armulauda ehk toimus viimne õhtusöömaaeg (Lk 22:13); • Jeesus ilmus jüngritele ülestõusnuna (Jh 20:19); • jüngrid käisid seal koos pärast Jeesuse taevaminemist (Ap 1:13); • Püha Vaim laskus jüngrite peale nelipühal (Ap 2:1–4). Just viimase sündmuse tõttu võib pidada ülemist tuba esimeseks kirikuks, kuna nelipüha loetakse kiriku sünnipäevaks. Pärast Püha Vaimu laskumist alustasid jüngrid kristlikku kuulutust terves tollases maailmas ja algas kiriku missioon. Suure tõenäosusega on ülemise toa asukoht teada ja seda saab ka tänapäeval Jeruusalemmas külastada, ehkki hoone ei ole säilinud algsel kujul.
Cross Islandi kabel
Maailma väikseim Küsimusele maailma väikseima kiriku kohta on väga raske vastata, kuna paljusid pisikesi kirikuid lihtsalt ei teata laiemalt. Kindlasti on mitmes paigas olemas erakabelid, mis pole avalikkusele tuntud ega avatud. Üks USA kabel reklaamib ennast maailma väikseima kirikuna. Tegemist on New Yorgi osariigis Syracuse´i linna lähedal asuva Cross Islandi kabeliga, mis on ehitatud keset tiiki ja kuhu pääseb ainult paadiga. Kahe istekohaga kabeli pindala on ligi 2,7 m2. Kabelil puudub kogudus, kuid see on avatud kõigile kristlastele palvetamiseks ja muudeks talitusteks. Kord viidi seal läbi isegi laulatus – kabelisse mahtusid hädavaevu vaid pruutpaar ja vaimulik, külalised jälgisid tseremooniat paatidelt. Ühel reklaamlehel oli kirjas, et kabelis on tore palvetada ja mõtiskleda, kuid ei tasu loota, et selle käigus saab end vabalt liigutada või sirutada. Võite igaüks oma elukoha pindala välja uurida ja seda Cross Islandi kabeliga võrrelda. Ilmselt on teil ruumi küllaga rohkem kui seal.
Kas suur või väike või vana? Kas parem on suur või väike kirik? Või on tõeline kirik ikka piisavalt vana? Kõik pühakojad on tähtsad. Vahel arvatakse, et mida suurem ja vanem kirik, seda olulisem. Nii võib küll mõelda ilmalik maailm, kuid kristlastena teame, et Jeesus tegutses väga tagasihoidlikes tingimustes. Tihti võib näiliselt väike olla sisu poolest väliselt silmapaistvast suuremgi. Teisalt võime arvata, et suur kirik on kindlasti halb ja ei ole Jumalale meelepärane. Tegelikult sõltub kiriku suurus koguduse suurusest ja võimalustest ning rohkearvulise koguduse puhul on suurem pühakoda loomulik, et üha enam rahvast saaks tulla Jumala juurde. Ka kiriku vanus annab märku selle eripärast. Noore ja vana kiriku lugu on väga erinev, kuid koos täiendavad nad üksteist. Oluline on meeles pidada, et Kristuse ihus on palju liikmeid, kellest igaühel on täita oma osa, ning sama kehtib ka kirikute puhul. Igal kirikul on oma roll ja eesmärk ning igat kirikus olevat kogudust saab Jumal kasutada oma head tahet mööda.
33
Pluss 2/2022
Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Unsplash.com
Liigne enesekriitika? Mida teha?
L
iigne enesekriitika on osa sisemisest vestlusest iseendaga, kui hindame end ja mõistame enda üle kohut, arvates, et peame olema täiuslikud ja ei tohi teha vigu. See on sisemine hääl, mis rõhutab meie nõrkusi. Niisugune teguviis ei ole enese suhtes julgustav, vaid hävitav ning süvendab ebakindlust. „See oli minu süü / keegi ei armasta mind / keegi teine saaks sellega palju paremini hakkama / ma olen kole“ … Need on vaid mõned näited liigsest enesekriitikast, mis on halb ja hävitav, sest põhineb valedel. Toon sellest veel mõned mõtted ja hiljem vaatame, kuidas eluterve enesekriitika mõjub hoopis innustavalt.
Minu mõtted vs Jumala sõna Emana on mul väga raske kuulda oma last iseenda kohta halbu sõnu ütlemas, sest minu silmis on mu lapsed täiuslikud. Ka meie võiksime mõelda rohkem sellele, missugusena Jumal meid näeb, ja vähem sellele, kuidas me iseenda ja teiste silmis paistame. Proovi asendada enda mõtted Jumala sõnaga. Järgnevalt toon vaid mõned näited.
Enda mõte
34 Pluss 2/2022
vs
Jumala sõna
„Ma olen kole.“
„Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud.“ (Ps 139:14)
„Ma ei oska seda üldse.“
„Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.“ (Fl 3:14)
„Ma olen nii halb inimene, vaata, mis ma minevikust tegin.“
„Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.“ (2Kr 5:17)
| www.plussmeedia.ee
Ka meie võiksime mõelda rohkem sellele, missugusena Jumal meid näeb, ja vähem sellele, kuidas me iseenda ja teiste silmis paistame.
04.-07. AUGUST TAEBLA KOOL (Gümnaasiumi tee 1, Taebla, Läänemaa)
Osalustasu: 45 € (kuni 12.juuli), hiljem 50 €
Lisainfo ja registreerimine: www.lifelaager.ee +372 56358329
Ära üldista Väga tihti tahame kasutada enda puhul sõnu „mitte kunagi“, „alati“ või „iga kord“ ja öelda, et „ma ei saa mitte kunagi hakkama“ või „iga kord olen ma sama rumal“. Peatu hetkeks ja mõtle, kas Sa tõesti ei saa mitte kunagi mitte millegagi hakkama. Võta aega ja tuleta meelde, mis on Sul minevikus korda läinud või hästi välja tulnud. Milles Sa oled hea? Võib-olla oli Sul ebaõnnestunud nädal, aga sellele eelneval nädal läks Sul suurepäraselt. Ära keskendu negatiivsele, vaid suuna end teadlikult mõtlema häid mõtteid ning loomulikult palveta, et Püha Vaim Sinu sees aitaks seda teha.
Hea kriitika?! Huvitaval kombel võib enesekriitika olla ka hea, kasulik ja edasiviiv. Seda nimetatakse konstruktiivseks kriitikaks, mille käigus pakutakse välja lahendus parendusele. Näiteks kui Sa pole rahul oma ajakasutusega, siis kriitilises dialoogis iseendaga paku välja ka lahendus. „Mulle ei meeldi, et ma nii palju telefonis aega veedan. Selle asemel võiksin järgmine kord sõbraga kokku saada.“ Või kui tunned, et Sa ei saa Piibli lugemisega hakkama, võiksid lahenduseks pakkuda erinevaid variante. Näiteks ehk aitab kellegagi koos lugemine rohkem Jumala sõnasse süveneda või kui Sul on raske lugeda, siis võib-olla oleks üks võimalus kuulata Piiblit audiosalvestusena.
LIFE KONTSERT TOIMUB 07. AUGUSTIL KELL 15:00 , TAEBLA KOOLIS
Rohkem infot: www.jape.ee
Noortefestival JäPe noortefestival_jape
Ära riku templit Jumal ütleb, et me oleme Tema tempel ja keegi ei tohi Tema templit rikkuda, sest see on püha (1Kr 3:17). Samuti loeme Pauluse kirjast efeslastele 4:29: „Ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuuljad saaksid armu.“ 2Kr 10:5b: „… ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted.“ Need salmid annavad aimu, kuidas Jumal ootab, et me mõtleme ja mida välja ütleme. Liigne enesekriitika ja halvasti rääkimine iseendast või teistest ei too meile kindlasti kasu. Oleme siis enda vastu armulised, sest Jumal on meile armuline. Mõtleme endast seda, mis on hea ülesehitamiseks, ja lubame just nii palju kriitikat, et see paneks meid positiivses võtmes edasi tegutsema.
Kristlik noortefestival JäPe 07.-10. juuli 2022
Kursi, Jõgevamaa 35
Pluss 2/2022
Test Koostas Kristina Lillemets Foto Pexels.com
a g i l b i i P s o o k l e d a d a r e t t Mõ i. rraks silmad kinn rima, pane palun ko uu ti ar ka le te de õt na m ning sõ Enne kui asud ajakirja peateema, lle se on is m , e“ ti ja aaln uurida mõttekaar Mõtle sõnale „ide ostuvad. Edasi võid se ga lle da se l öö Su M . is haakub ja tunnetele, m etega kõige rohkem nn tu ja e et õt m numi nu valida sõna, mis Si htadeni. Loe, mis sõ ko rja ki ud ot se ga s jõuad sõna tamist! rada edasi liikude b. Ilusat Sõna avas na an el tk he l se aegu kirjakoht Sulle pr
sulle teada, „Tema on andnud a. Ja mida inimene, mis on he t muud, kui et nõuab Issand sinul , armastaksid teeksid, mis on õige alandlikult headust ja käiksid a?“ Mk 6:8 koos oma Jumalag
Õp 21:21
lus g i Õ
1Pt 3:10 Ef 5:6
2Tm 2:22
Pettus
Õp 13:20
Mt 16:24–25
Eeskuju
Jr 29:11
Ideaalne
Ps 37:23
Teekond
–6
Võimatus
Fl 3:12
s u k ik l s u Täi Kannat likkus
Mt 5:48
36 Pluss 2/2022
Jh 10:27
Tt 2:7
Ideaali d Õp 3 :5
Järgimine
Jk 1:4
1Kr 13:4 | www.plussmeedia.ee
Ps 23:4 Lk 18:27
1Ms 11:6
Jeesus Gl 3:26–29
Jh 14:6
Parimad jäätisekokteili retseptid
Elukool Tekst Eliis Daisi Kažjava Foto Pexels.com Pilt on illustreeriv.
Mis oleks mõnusam, kui jahutada end kuumal suvepäeval ühe või lausa mitme jäätisekokteiliga? Jäätisekokteile hakati valmistama 20. sajandi alguses ning sellest ajast alates on need olnud nii laste kui ka täiskasvanute vaieldamatud lemmikud. Järgnevalt leiad kolm parimat jäätisekokteili retsepti, mida suvel koos pere ja sõpradega nautida.
Mmm... marjad! Marjad on suvel kõigile kättesaadavad ja miks mitte neid ka oma menüüsse kaasata! Sa vajad vaniljejäätist, piima, peotäit marju ja mikserit. Mikserda kõik koostisosad kokku ning naudi iga kord midagi uut ja värskendavat. Parim marjajäätisekokteil valmib marjadest, mida Sa kõige enam naudid, seega saad selle retsepti abil oma unistuste kokteili kokku segada.
Kindel klassika Mis siin salata, klassika ei vea alt! Kõik, mida vajad, on vaniljejäätis, piim ja soovi korral vaniljeekstrakt. Ideaalilähedase tulemuse saavutamiseks aseta tühi klaas kümneks minutiks sügavkülma ja veendu, et kasutad jahedat piima. Lisa kõik koostisosad mikserisse ning lase sellel oma tööd teha, kuni joogi konsistents on mõnusalt kreemine. Serveeri kohe ning naudi magusat ja värskendavat jäätisekokteili!
Šokolaaditükkidega küpsise ja kohvi jäätisekokteil Sa vajad hommikul päeva käimasaamiseks tassi kohvi, kuid kuumade ilmadega ei taha midagi sooja käes hoida? Mul on Sulle lahendus! Sega mikseris (šokolaadi)jäätis ja küpsised, seejärel vala purustatud küpsisesegule juurde tass kohvi. Mikserda korraks kõik omavahel läbi ja ongi valmis! Kui tahad oma jäätisekokteili klass kõrgemaks tuunida, võid selle kaunistada vahukoore ja küpsistega. Kas pole mitte maitsev viis, kuidas päeva alustada?
Boonusnipp! Kui tahad jäätisekokteili veidi eripärasemaks muuta, võid lisada gaseeritud vett või oma lemmikkarastusjooki.
37
Pluss 2/2022
Piibikool
Tekst Kadre Arikainen Fotod erakogu
Noorte Piibli- ja Misjonikursus on koht, kus julgelt kasvada Sügisel alustab EELK Noorte Piibli- ja Misjonikursus oma XI lendu. Septembrist maini kestvas piiblikoolis tahame varustada ja julgustada noori kristlasi, kelle igatsus on õppida Jumalat paremini tundma, et luua Temaga tugevam suhe. Iga kuu ühel nädalavahetusel toimuvates seminarides räägime kõikidel olulisematel kristlase igapäevaelu puudutavatel teemadel. Toimuvad ka palvused ning programmi jooksul saab tundma õppida teisi noori kristlasi. Samuti on piiblikoolis võimalus ennast proovile panna erinevate koduste ülesannete ja praktikaga – ikka selleks, et igaüks võiks leida oma tugevused ja teenimisvaldkonna, mis talle enim meeldib ning kuhu Jumal teda kutsub. Piiblikooli lõpetanu on julge ligimest teeniv Jeesuse jünger, kes tunneb Jumalat ja tutvustab Teda ka teistele seal, kus viibib, aidates kaasa nii oma koguduses kui ka mujal igapäevaelus. Lõpetajatelt oleme saanud väga palju positiivset tagasisidet ja tahame osa sellest jagada ka Plussi lugejaga.
id likool ülilaheda Mulle andis Piib erinevaid uusi kogemusi, as Jumala sõna meetodeid, kuid pru, kellega koos uurida, ja ka sõ olid piiblikooli seda teha. Lisaks d justkui väike nädalavahetuse a us. Samas ei sa puhkus igas ku näha, ka ik eva tuli ka unustada, et va li oo lik väärt. Piib aga see oli seda i st ind kindla aasta kasvatas m alast teistega m julgemaks, et Ju lju teadmisi, et rääkida. Sain pa d kristlasi, ning mõista erinevai aega Jumala võimalusi veeta , 17) ligiolus. (Marta
38 Pluss 2/2022
| www.plussmeedia.ee
ärtus Piiblikooli suurim vä minu jaoks on see, et lt õppisin seal isikliku seda ne En . lat ma Ju tundma maga mul isiklik kontakt Te oli, et justkui puudus. Äge adega sain koos heade sõpr sessioonidel osaleda te ning juttu jätkus hilis le, lle se nu Tä i. en tundid s oli iko ibl pi sin et osale , en nn tu a, eg ad pr koos sõ a et oskan nüüd ka om a ja tad toe i in rem sõpru pa a, 22) julgustada. (Karoliin
Piiblikool andis mulle julgust juurde, et astuda usue lus suuremate sammudeg a edasi – jagada teistele rohk em kristlusest ja oma isi klikust usust. Sain innustust võtta ette misjoniaasta No rras, et teha seal noortetööd ja jagada evangeeliumi ning se da, millesse usun. (Richard Markus, 20)
Rohkem infot Noorte Piibli- ja Misjonikursuse kohta leiad meie Facebooki lehelt: www.facebook.com/eelkpmk
PLUSS MUJAL PlussPunkt
ÜKS =
ÜKS
Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt ja Spotifys Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00
RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT
5Pluss
Plussmeedia ja Taevas TV7 koostöös valmiv noorte enda telesaatesari Eetris kord kuus neljapäeviti kell 20:00.
Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.
Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi
Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee
Tahad olla osa öst? Plussmeedia tö
Lõika välja ja postita
Jah, soovin tellida Plussi Aastatellimus 10 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur
Tule tiimi!
Ajakirja saaja nimi:
Teretulnud on kõik noored, kel on suur innukus meediatöö vastu, isegi kui ei ole varasemaid kogemusi.
Aadress:
Koos õpime!
Ajakirja saaja nimi:
Võta ühendust meie toimetusega või sotsiaalmeedias.
Postiideks ja linn/asula:
Tellin ajakirja kingituseks
E-post:
SIIA KLEEBI
Spotify
Telefon:
POSTMARK
E-post:
EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN
Youtube
Telefon:
Aadress:
Otsi Plussmeedia üles ka sotsiaalmeedias!
Postiideks ja linn/asula:
39
Pluss 2/2021
Plussmeedia EELK Misjonikeskus
Tehnika 115 Tallinn 10139
9 772733 220017
TEMA ON KALJU, TEMA TÖÖ ON TÄIUSLIK, SEST KÕIK TEMA TEED ON ÕIGED. JUMAL ON USTAV JA TEMAS POLE VÄÄRUST, TEMA ON ÕIGE JA ÕIGLANE. 5 Moosese 32:4
