Pluss 1/2023

Ülistustiim AWE

Uus palve rubriik!

Mees nimega Otto

Ebareaalsed ja reaalsed ootused meie usuelus

ELISABET VÕRK

Kas teadsid, et ristiusk ei jõudnud Eestisse tule ja mõõgaga?

Valeprohvetidkes nad on?

üleloomulik elu koos Jeesusega

28

Inimeste lood

Pluss lugu: Elisabet Võrk tänab Jumalat, et kasvanud julgus on viinud teada kohtadesse, kuhu ise eales ei oleks oodanud, lk 4

Gospel: Tõde Jeesuses ülistusbänd, lk 8

Misjon: Põltsamaa talvepäevad, lk 12

Persoon: Martti Rautell - soomlase muljed Eestist, usust ja õigusest, lk 20

Piibliõpetus

+3 lood: uus palverubriik! lk 21

Piiblitegelane: Valeprohvetid, lk 24

Seitse: 7 arusaama, mida peetakse ekslikult piibellikuks, lk 26

Elisabet Võrk julgus ja misjon käsikäes

Ebareaalsed ootused millele toetub Sinu usuelu? 4 20

Martti Rautell muljed Eestist põhjanaabri pilgu läbi

Elust enesest

Film: Mees nimega Otto, lk 16

Suure südamega mees mitmes mõttes.

Raadio: PlussPunkt uued lk 19

Toimetajalt: Kas mulle meeldib see reaalsus, mis minu elus on või üritan seda eirata? lk 22

Telesaade: 5Pluss kevad saated, lk 23

Test: Plussi test, lk 36

Elukool: Kaerahelbe-šokolaadiküpsised, lk 37

TOIMETUS

Peatoimetaja Joel Reinaru joel.reinaru@plussmeedia.ee

Tegevtoimetaja

Katarina Kaleininkas katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Küljendus Kalev Rodima

Keeletoimetus Kaire Petrenko ja

Eliise Vahero

Teoloogiline toimetus

Kristjan Luhamets

Ajakirja koostasid

Salome Olenius, Laura Kookmaa, Olli Olenius, Triinu Pikkmets, Oliver Õunmaa, Kristo Toots, Betty Alvre, Reelia Kolk, Kaarel Purde,

Piibliõpetus: Ebareaalsed ja reaalsed ootused meie usuelus, lk 28 et ristiusk ei jõudnud Eestisse tule

Kuidas tulla toime pettumusega? lk 34

5Pluss 23

8

Tõde Jeesuses

südamega kogudusi teenimas

Neemo Raasik, Robert Bunder, Maire Latvala, Karl Johannes Randrüt, Josefiine Maria Salong, Raahel Poolakese, Madis Kask, Kätriin-Eliis Haamer, Elis Tomingas.

Plussmeedia

EELK Misjonikeskus

Tehnika 115, Tallinn 10139 pluss@plussmeedia.ee plussmeedia.ee

Väljaandja

Toimetuse kontakt

Soovid toetada Plussi?

Toetamisvõimalus

SA EELK Misjonikeskuse

arveldusarvetele:

Swedbank

EE482200001120254269

SEB

EE551010602016015008

Selgitusse: Pluss

EELK Misjonikeskus

Koostöös

Norra Misjoniselts

Soome Luterlik

Evangeeliumiühendus

TRÜKK Kroonpress

Kaanefoto erakogu

Tere, armas Plussi lugeja!

Selles ajakirjanumbris tuleb juttu reaalsetest ja ebareaalsetest ootustest inimestele ja ka Jumalale, pettumustest ja andestamisest ning paljudest toredatest persoonidest. Meil on kodus lasteraamat, kus kilpkonn ja jänes otsustavad võidu joosta. Juba see mõte ise tundub naljakas, sest kõik teavad, kui väle on jänes ja kui aeglaselt liigub kilpkonn. On ju ilmselge, et jänes võidab jooksu suure edumaaga, kilpkonna võit oleks lihtsalt ebareaalne.

Lugu aga võtab totaalse pöörde, kui ennasttäis jänes saavutab piisava edumaa ning otsustab siis pisut puu all puhata. Jänes vajub unne ja sellel ajal venib kilpkonn aeglaselt, aga visalt esimesena finišisse. Hetkega on asjad muutunud selliselt, nagu keegi ei osanud ette näha.

Arvame, et teame, mis on reaalne ja mis mitte. Jumalaga koos käies aga näeme tihtipeale, kuidas olukorrad üleloomulikult pöörduvad ning see, mis maailmas näib võimatu, on Jumalale ometi võimalik.

Jeesuse elu ja tegevus olid täis ettearvamatuid pöördeid.

Käsklus, mille Jeesus halvatule annab, on pealtnäha täiesti ebareaalne: „Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!“ (Lk 5:24) Ometi ajabki halvatu kõigi silme ees end üles, korjab oma voodi kokku ja jalutab Jumalat ülistades minema.

Niisuguses taevariigi reaalsuses õpetas Jeesus elama ka oma jüngreid. Peetrus, vaadates sünnist saati jalutut kerjavat meest, ütleb talle: „Jeesuse nimel – tõuse ja kõnni!“ (Ap 3:6) Peetrus aitab jalutu püsti ning too hakkab hüppama ja keksima.

Kas tead, et Jeesus julgustab igat oma jüngrit elama nii, nagu Tema elas, ning tegema samu tegusid, mida Tema tegi (Jh 14:12)?

Vahel on meie ootused Jumalale vastuolulised ja ebareaalsed. Nii nagu prohvet Joonal, kes soovis põgeneda kuhugi, kus Jumal teda ei näeks, aga mõned päevad hiljem lootis sellele, et Jumal siiski võiks näha kõikjale, isegi „haua sisemusse“, nagu ta kala kõhus olemist nimetas (Jn 2:3). Jumal nägi ja kuulis ning andis talle uue võimaluse – mitte võimaluse veelkord põgeneda, vaid võimaluse alistuda Tema käsule.

Terve mõistus ja asjadest õigesti arusaamine tuleb Issanda käest (Õp 2:6).

Peame õppima tundma Jumalat, et teada, millal on vaja võidelda palves kätte ebareaalsed tulemused ning millal peame olukorraga leppima. Jeesus tegi küll imesid ja tunnustähti, kuid oluline on märgata, et paljudel kordadel jättis Ta need tegemata (Mt 27:40). Jeesus teadis, mis on Isa tahe, ja käis selles.

Elu Jumala lapsena on võimalik. Saame elada nii, et TEAME, mis on Jumala tahe meie elus.

See pole ebareaalne!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Foto

ELISABET VÕRK –üleloomulik elu koos Jeesusega

Elisabet Võrk (21) elab üleloomulikku elu koos Jeesusega. Oma noore ea kohta on ta jõudnud juba mitmeid muutusi kogeda, viimaseks neist on õpingud Awakening School of Ministry piiblikoolis Saksamaal.

JUMALA ABIGA JULGUST JUURDE

Kristlikust perekonnast pärit Elisabeti jaoks ei ole muutused tundmatud, näiteks on nad perega elanud mitmes Eesti paigas. Ent üks märgilisemaid muutusi on toimunud tema iseloomuga. „Lapsena olin väga arglik ja ei julgenud inimestega rääkida,“ kirjeldab ta. „Ei suutnud koolis klassi ees esitlusi teha, sest kartsin nii väga. Hoidsin ennast igaks juhuks alati tagaplaanil, sest pelgasin, et ütlen midagi valesti või keegi hakkab naerma.“

15-aastasena otsustas Elisabet, et ei taha enam inimestekartuses elada. Ta sai ristitud ja hakkas palvetama, et Jumal teda aitaks.

Tasapisi hakkas neiu kogema, kuidas Jeesus muudab nii tema iseloomu kui ka hirmu inimeste ees. Viimane ei kadunud paugupealt, vaid sellest vabanemine on olnud protsess. „Jeesus päästis mind, see on olnud suur ime,“ räägib ta.

Paar-kolm aastat tagasi sai Elisabet Jumalalt tugeva kutsumise jutlustamiseks ja Jumala riigi tööks. Jumal hakkas teda Piibli kaudu evangeelse eluviisi osas kõnetama. Tol hetkel

ei näinud ega kogenud Elisabet oma elu üldse sellisena, olles ikka veel tagasihoidlik ja mitte väga jutukas. Alguses oli tal raske uskuda, et ta võiks hakata teistele evangeeliumi jagama ja maailma muutma. „Aga aastate jooksul on see kutsumus kasvanud,“ kinnitab Elisabet. Ka teised inimesed on talle sellest rääkinud ja prohveteerinud ning samuti on Piiblist loetu kutsumust kinnitanud.

Otsustav hetk saabus eelmise aasta suvel, kui Elisabet käis sõpradega Awakening Europe konverentsil. Seal kuulis ta Awakening School of Ministry piiblikoolist, mis tegutseb Lõuna-Saksamaal väikeses Eimeldingeni linnas Šveitsi ja Prantsusmaa piiri ääres. Jumal oli Elisabetile juba varem piiblikoolist rääkinud ja nii otsustaski neiu sinna minna.

PIIBLIKOOLIS JEESUS REAALSEMAKS

Elisabeti sõnul kasvatab nimetatud kool Euroopa järgmisi noori juhte. Õpitakse Piiblit ja seda, kuidas olla õige juht, kasvatada koguduses austuse kultuuri ja käia armastuses. Harjutatakse ka evangelismi – igal neljapäeval käivad piiblikooli õpilased outreach ´idel, kus palvetavad tänavatel inimeste eest. Piiblikoolis on ka väikerühmad ja teenitakse kaasa pühapäevastel jumalateenistustel. Eli-

„Esiteks peab Jeesus saama kristlase elus reaalseks, et see ei tundu miski selle juures enam ebareaalne.“

„Kõige parem toit tuleb Piiblist.“

sabeti lemmikülesanded seal on tervitamine ja tehnikatiimis laulusõnade näitamine.

Mida on Elisabet piiblikoolis õppinud?

„Taevase Isa armastust. Olgugi et maine isa armastab ja annab endast parima, ometi on Jumala Isa-armastus sellest nii palju suurem. Oleme õppinud, kuidas Ta päriselt tahab meie eest head hoolt kanda,“ seletab neiu. Elisabetil on tavaks uued avastused ja erakordsed momendid üles kirjutada. Nüüdseks on niisuguseid ülestähendusi kogunenud juba kolm vihikutäit. „Need aitavad meeles hoida, kust olen tulnud ja kuhu teekond edasi läheb.“

Piiblikooli õpetustest on kõige enam Elisabetti mõjutanud arusaamine, mida Jeesuse ristisurm tegelikult tähendab. Kahe nädala jooksul õpetas pastor sügavuti, kuidas Jeesuse surm on tegelikult seotud Vana Testamendi tallede ohverdamistega. Ohver pidi olema veatu, täiesti puhas, nagu Jeesus ristilöömisel. „Arvasin, et tean seda kõike, kuna olen lapsest saati kuulnud, et Jeesus suri ristil meie eest. Aga see oli väga emotsionaalne, kuna sain täpsemalt aru, mida Jeesus tegi minu ja kõigi inimeste heaks maailmas,“ selgitab Elisabet. „See oli minu jaoks pöördeline koht, sest mõistsin päriselt, mida Jeesuse surm tegelikult tähendab.“

MISJONIREISILE PRANTSUSMAALE

Veel üks põnev osa piiblikoolist on igakuine õppemaksu tasumine. „See on mu usku väga palju kasvatanud.“ Otsuse minna piiblikooli langetas Elisabet vaid kaks kuud enne selle algust. Kuigi tööd sai tehtud võimalikult palju, siis ilmselgelt ei tulnud terve aasta jaoks vajalik summa nii lühikese perioodiga kokku. Kuid Elisabetiga on mitu korda juhtunud ime, et vajaminev raha jõuab temani kõige üllatuslikumal viisil. Hea näide on piiblikooli korraldatud veebruarikuu misjonireis, mille jaoks oli Elisabetil vaja 1500 eurot. „Olin palunud oma kogudusel – Järvamaa Kristlikul Keskusel – teha üleskutse minu õpinguid toetada. Koguduse ülistusõhtule tuli mulle tundmatu pastor, kes annetas väga suure summa misjonireisi kulude katmiseks,“ seletab Elisabet, kuidas reis sai tänu paljudele toetajatele õigeaegselt tasutud.

Selleks reisiks jagati piiblikooli 70 õpilast gruppidesse, kes läksid erinevatesse Euroopa riikidesse. Elisabet oli 10-liikmelise tiimiga Prantsusmaal ja Luxemburgis. Pariisis korraldatakse järgmine Awakening Europe konverents ja misjonireisi eesmärk oli piirkond selleks ette valmistada. Koostöös kohalike kogudustega korraldati noorteõhtuid ja evangeliseeriti tänavatel. Lisaks toimus Eiffeli torni all flashmob

Kuidas niisuguseks reisiks ette valmistati? Lisaks piiblikooli programmis õpitule saadi kokku tiimiga, et palvetada ja jagada nägemusi. Viimased kolm nädalat

„See oli minu jaoks pöördeline koht, sest sain päriselt aru, mida Jeesuse surm tegelikult tähendab.“

enne misjonireisi paastuti igal esmaspäeval. Igaühel oli võimalus valida, kuidas seda teha. Elisabet otsustas juua ainult vett. Paastumise juures oli kõige tähtsam end palves misjonireisi jaoks valmis seada ja vaimulikult toita, sest Elisabeti sõnul „tuleb kõige parem toit Piiblist“.

KAS ELU ON ALATI ÜLELOOMULIK?

Elisabet leiab, et tema elu on alati olnud üleloomulik, sest ta suudab märgata detaile. Nii on imed Elisabeti jaoks igapäevased, vaja on vaid tähelepanelikku silma ja oskust mitte võtta õnnistusi enesestmõistetavalt. „Minu jaoks oli mikrofoni rääkimine suurim hirm maailmas. Varem ei oleks ma kunagi uskunud, et jagan läbi mikrofoni evangeeliumi ja lähen kahenädalasele misjonireisile.“

Üleloomulikku jagub ka igapäevastesse tegemistesse, näiteks kui keegi maksab lõunasöögi eest. „Tol korral oli mul just see raha puudu,“ meenutab Elisabet. „Inimesed arvavad, et üleloomulik elu on siis, kui näed iga päev imepäraseid tervenemisi. Aga ka väikesed imed on üleloomulikud. Minu jaoks on inimestekartusest ülesaamine, Jumala juhtimise usaldamine ja ka siin piiblikoolis õppimine üleloomulikud protsessid.“ Üleloomuliku elu juures on tema sõnul oluline südamehoiak ja tänulikkus Jumalale, kes neid imesid teeb.

„Iga kristlase elus on momente, kus tundub, et Jumal on tasa ja ei vasta palvetele,“ arvab Elisabet. Aga ta on märganud, et kui Jumal tundub vaikivat, siis tegelikult on Ta midagi taustal muutmas. Alles hiljem saab aru, et Jumal ikka vastas palvele.

„Olen ise väga palju palvetanud, et Jumal vormiks mu iseloomu ja teeks mind rohkem Jeesuse sarnaseks.“ Siiski näeb Elisabet aegajalt puudujääke enda elus ja ei tee alati täpselt nii, nagu Jeesus oleks teinud. „Siis tunnen, nagu midagi ei olekski muutunud.“ Kuid paari kuu pärast iseendale tagasi vaadates on neiu avastanud, et ei reageeri asjadele nii nagu varem või endist kartust ei ole enam. Protsessid võtavad aega.

KUIDAS ELADA ÜLELOOMULIKKU ELU?

Elisabet julgustab elama igat hetke koos Jeesusega. „Esiteks peab Jeesus saama kristlase elus reaalseks,“ arvab Elisabet. Kuidas see võiks sündida? „Jeesus saab kindlasti reaalsemaks, kui lugeda Piiblit koos Jumalaga.“ Tuleb paluda, et Püha Vaim avaks Piibli, nõnda et seda on lihtsam mõista. Elisabet julgustab ka palvetama, et Jeesus näitaks Piibli kaudu, kes Ta on ja kuidas Ta tahab meid kasutada. Elisabet on veendunud, et Jumal vastab meie palvetele, kui oleme näljased elu järele koos Jeesusega.

Koostöös kohalike kogudustega korraldati noorteõhtuid ja evangeliseeriti tänavatel. Lisaks toimus Eiffeli torni all flashmob.

Ülistustiim „Tõde Jeesuses“ on nagu suur ühtehoidev pere, kus kõigil on südames kuulutada Jumala sõna läbi muusika. Nad on koos ülistanud juba ligi 15 aastat ja plaanivad jätkata missiooniga, millesse Jumal neid on juhtinud.

Ülistusbändi pikaajalise tegutsemise jooksul on valminud hulganisti laule ja seda täiesti ette planeerimata. Mitte kunagi pole keegi tulnud proovi eesmärgiga täna uus lugu valmis kirjutada. Lugude sünd saab alguse südamest ja Jumala ligiolu kogemisest enda sees. Tavaliselt tekivad uute ülistuslaulude ideed ülistusõhtutel – ajal, mil Jumala puudutus on eriliselt tajutav. Proovid toimuvad kord nädalas. Nende alguses võetakse alati aega palvetamiseks ja Piibli lugemiseks ning alles pärast seda alustatakse ülistusprooviga, mis võib kesta kaks kuni kolm tundi. Proovi ajal tehakse saadud lauludes tihti muudatusi ja kirjutatakse üles uusi ideid. Mõtteid pannakse kirja ka hiljem, nii et pärast ülistust on sageli mõned ideed järgmiseks korraks juba olemas. Tulevikus on plaan oma lood ka Spotify´s kättesaadavaks teha. Senikaua saab neid kuulata ja jälgida Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku videote ja sotsiaalmeedia kaudu.

Ülistustiim mõistab, kui tähtis on koguduste omavaheline ühtsus. Seetõttu hoitakse suhteid ka välismaa kogudustega, kus on käidud ülistamas. Näiteks on neil sõprussuhted Lätis, Soomes ja Venemaal. Kirikute omavahelise ühtsuse tugevdamiseks tegutseb ühing nimega AWE – Awakening Worship Evenings. Selle raames viiakse kord kuus läbi kirikutevahelisi ülistusõhtuid. Ettevõtmine sai alguse igatsusest olla ühenduses ka teiste Tallinna kogudustega. Südames põles soov ehitada üles kirikutes ja linnades terve ülistuse kultuur ja teha seda läbi ühtsuse Pühas Vaimus. Ülistustiim usub siiralt, et tänu ühtsusele saavad nad näha veelgi rohkem innukaid inimesi, kes armastavad Jumalat ja Tema tööd. AWE alustas üsna hiljuti, aastal 2018, ja on andnud väga palju julgustust edasi tegutseda, sest see tõesti tugevdab kristlastevahelist ühtsust.

Stress ja hirm ei saa võitu

Mida teha, kui kõigi toi metuste keskel hakkavad kuhjuma pinged ja stress?

„Siis on vaja võtta puh kust!“ teab Jury. Jumal viib tõepoolest meid raskustest läbi ja me peame omalt poolt ka nii palju pinguta ma, kui võimed lubavad. Kuid lõpmatuseni me pin geid taluda ei suuda ja siis ongi vaja midagi ette võt ta. Kui Jury ennast väsinu na tunneb, läheb ta spaasse. Seal paneb ta telefoni kõr vale ja tööasjadega ei tegele. Pole häbiasi tunnistada, et töö kõrvalt lisaks veel proo vide ja muu tegemine väsitab vahel ära. Siis tulebki võtta aega, et olla vaid Jumalaga ja lõõgastuda. Nii saab end taas uuteks väljakutseteks koguda. Jumala tööd on keeruline teha, kui oleme alatasa väsinud ja stressist kurnatud.

Kui mõnikord kimbutab hirm ja tundub, et on raske kõikide kohustustega hakkama saada, siis julgustuse saamiseks on Jury sõnul hea minna kas sõbra või pastori juurde, kes Su eest palvetab. Palvel on vägi. Üksteise toetamisel ja tei neteise eest palvetamisel on meie elus väga oluline roll. Jumal on meid loonud üksteist armastama. Ihuüksi on võima tu kõigega hakkama saada.

Konkreetseid plaane ülistus tiimil tulevikuks ette mõel dud ei ole. Nad kavatsevad jätkata selle tööga, kuhu Ju mal neid on juhtinud. Vaid Jumal teab, mida on vaja teha ja mis meid tu levikus ees ootab – seega pole vajadust ebareaalsete mõtetega pead murda. Ju mal on üleloomulikult hea ja Tema juhtimisel oleme hoitud.

Tulevik

Lugude sünd saab alguse südamest ja Jumala ligiolu kogemisest enda sees.

„Mitte miski ei ole ebareaalne, kui elame Jumalaga!“

Oled huvitatud ÜLISTUSTIIMI tegevustest? Rohekem infot veebis!

Kogudus „Tõde Jeesuses“

Koduleht Instagram

Noortetöö

Instagram

Noortekonverents #MKUNITED

Ülistusõhtud AWE

Facebook Youtube Instagram Facebook Instagram

Misjon

Põltsamaa talvepäevad –Enesekaitse

Kiriku missioon on kuulutada rõõmusõnumit Jeesusest. Eesti noored said sellest taaskord osa Põltsamaa kirikunoorte talvepäevadel. Mitmed noored kuulsid julgustavat sõnumit heas seltskonnas ja omandasid enesekaitsevõtteid, mida kasutada nii füüsilise kui ka vaimse rünnaku korral.

Tekst Olli Olenius

Fotod Kätriin-Eliis Haamer

Alateadlik julgustus

Juba üle 20 aasta korraldatud talvepäevad tõi Põltsamaa kiriklasse ja kirikusse kokku umbes 50 noort üle Eesti. Selle aasta teema oli enesekaitse. Õpetati oskusi, kuidas ükskõik missugustes raskustes tegutseda. Enesekaitsetrennile lisaks sisaldas nädalavahetus seminare, töötubasid, jumalateenistusi, mänge, aardejahti, Taizé palvust ja head toitu.

Põhjuseid sellise ürituse korraldamiseks on mitu. Aastaid meeskonnas tegutsenud Mattias Haamer kommenteeris, miks talvepäevi organiseeritakse: „Selleks, et noored saaksid kokku tulla ning üksteise ja just kristlaste seltsis viibida. See on väga tähtis. Koos olles noored tegelikult enesele teadmata julgustavad üksteist õigel teel käima. Nii saame neid õpetada ja nende usus kasvamisele kaasa aidata.“ Talvepäevade tähendust mõtestas lahti ka õhtujuhina tegutsenud Stefan: „Noored saavad siin leida uusi sõpru ning nautida aega koos teiste kristlastega. Talvepäevadel saab uusi kontakte ja kohtuda selliste noortega, kellega muidu kokku ei puutuks.“

Seminarid ja aardejaht

Talvepäevadel toimus kaks seminari. Esimese kõnelejaks oli kutsutud Hiiumaa pastor Herkis Roosimaa, kes võttis oma enesekaitse teemalised mõtted kokku nii: „Tasub otsida kaitset Jumalalt. Samas peab ennast ka ise kaitsma ning seda tehes vaatama, et me ei ründa teisi. Tuleb meeles pidada, et meid ründavad inimesed võivad olla ise ohvrid ja nende käitumist põhjustavad nende oma eluraskused.“

Teise seminari kõneleja oli Lääne-Nigula kirikuõpetaja Kristo Hüdsi. Oma seminari kõige tähtsama sõnumi pani Kristo kokku nii: „Jumal armastab meid kõiki. Noored pole

mitte kunagi mitte üheski olukorras üksi, vaid Jumal on nendega.“ Seminaride turvaline ja Piiblil põhinev sõnum on see, mis noori kindlasti kõnetab.

Aardejahi šokeerivaim hetk saabus siis, kui möödasõitvast pakiautost tuli välja „relvastatud eriüksus“, kes „röövis“ aardejahi juhi.

Üks põnevamaid sündmusi oli kahtlemata laupäevane aardejaht. Õhtuhämaruses otsisid noored Põltsamaa lossi maastikul legendaarse kirikuõpetaja Herbert Kuurme kuldaaret. Aardejahi šokeerivaim hetk saabus siis, kui möödasõitvast pakiautost tuli välja „relvastatud eriüksus“, kes „röövis“ aardejahi juhi. Ei jäänud muud üle, kui pidi omal käel vihjete abil aardeni jõudma. Lõpus selgus, et kirikuõpetaja aare ei olnudki kuld, vaid noored, kes olid tulnud kirikusse.

Ülistus ja muljed

Talvepäevad algasid ja lõppesid jumalateenistusega Põltsamaa kirikus. Armulauaosaduses võisid noored kogeda Jeesuse kohalolekut ja uskuda, et nende patud on andeks antud Jeesuse liha ja vere läbi. Noortepärane muusika muutis teenistused elavamaks ja palved olid hästi korraldatud. Kirikus sai kuulda muusikat ka laupäevaõhtusel noortebändi Future kontserdil, kus esinejad soovisid, et kogu kontsert oleks palve ja ülistus Jumalale.

Talvepäevadel osalenutele meeldis üritus väga. Lõuna-Eesti noorte autoga Tartust kohale sõitnud Rebekka ütles, et talle päris meeldis ja ta sai ka puhata. Põlvast saabunud Katariinale meeldis eriti seltskond ja ta leidis mitu uut sõpra. Noorte suust võis kuulda, et järgmisel aastal soovitakse taas osaleda.

Talvepäevad on tõepoolest kvaliteetselt korraldatud ja selge eesmärgiga noorteüritus. Kristlasnoored igatsevad kohtuda teiste omasugustega ning vajavad Jumala kaitset.

Ürituse lõpetuseks jäid kõlama Põltsamaa luteri koguduse õpetaja Markus Haameri sõnad: „Soovin, et noored tuleksid ja jääksid kiriku juurde ning saaksid tugevamaks. Oluline on, et Eesti noored näeksid teisi omavanuseid kristlasi ning nende vahel sünniksid sidemeid ja uued kontaktid.“

„Jumal armastab meid kõiki. Noored pole mitte kunagi mitte üheski olukorras üksi, vaid Jumal on nendega.“

„Noored saavad siin leida uusi sõpru ning nautida aega koos teiste kristlastega.“

Mees nimega Otto –mees, kellel on suur süda

„Mees nimega Otto“ (2022) on film mehest, kelle elu on kujunenud rutiinseks ja kes peab õigeks kindlalt reeglite järgimist. Teda peetakse tõredaks ja pahuraks vanameheks kuni uued naabrid terve ta elu pea peale pööravad.

Uued elanikud äärelinnas

Pennsylvanias Pittsburghi äärelinnas saame tuttavaks Ottoga, kelle elus on olnud palju tragöödiaid. Kümneid aastaid tagasi sattus ta koos oma abikaasaga bussiavariisse, mille tulemusel naine invaliidiks jäi ja veel sündimata poja kaotas. Mõned kuud tagasi suri ka naine ja Otto maailm varises kokku. Peagi jäi ta tööstki ilma. Selle kõige tagajärjel on ta kaotanud elu mõtte ja otsustanud oma naisele järele minna.

Ottot iseloomustab suhtumine: „Kui teised on saamatud ega oska asju õigesti teha, pean need ise ära tegema.“ Kui ühel päeval kolib naabermajja noor elavaloomuline perekond, kel on kolimispäeval raskusi haagisega auto parkimisel, on just see suhtumine põhjus, miks Otto otsustab perele appi minna. Ta ei suuda seda uskumatut saamatust pealt vaadata ja pargib auto ise. Sellest saab alguse

Film nimega„MeesOtto“ on Fredrikkirjutatud Backmani romaani

„Mees nimega Ove“ põhjal.

„Mu isa naeratas niimoodi.“ – „Ma ei naerata.“ „Just nimelt.“

Õiged inimesed

Kaotanud elu mõtte, püüdis Otto mitu korda oma naisele järele minna, kuid iga kord, kui ta üritas endalt elu võtta, tekkis mingi takistus – keegi koputas uksele, keegi hüüdis teda, keegi vajas ta abi. Otto silmis oli see tüütuseks, kuid meile kristlastena on see tõestuseks, et Jumal oskab õigel hetkel õigeid inimesi meie ellu saata, meid halvast ja lootusetuna näivast kohast välja juhtida ja aidata meil kadunud lootuskiir taas üles leida. Ja seda kõike vajadusel kasvõi mitmeid kordi!

Pereemast Marisolist saab püsiv valgus ja elurõõmuallikas Otto elus. Marisol ei lase

Otto pahural olekul end häirida ja suhtub temasse eelarvamuseta. Ta jääb igas olukorras iseendaks ja suhtub kõigesse armastusega.

Lõpuks suudab ta oma headusega Otto tõredusest läbi murda ja tema südamesse jõuda. Otto hakkab hindama ja usaldama sõprust Marisoliga ja tema perega.

„Arvad, et pead üksi hakkama saama? Tead mis? Keegi ei saa.“

Ka Otto abivalmidus võiks olla meile eeskujuks. Jeesus ütleb mäejutluses „Anna sellele, kes sult palub ja ära käändu kõrvale sellest, kes sult tahab laenata“ (Mt 5:42). Otto ei jätnud kedagi hätta ja andis endast parima, et asjad saaks hästi tehtud, ükskõik, kui vastumeelne või vastu uhkust käiv ülesanne ka oli. Samuti ei oodanud ta oma abistamise eest tunnustust, vaid – ise seda mõistmata – tegi kõike heast südamest. Tal oli mitmes mõttes suur süda.

Üksi ei saa keegi

Me ei tea kunagi, mis kellegi elus päriselt toimub. Jeesus on meile, oma jüngritele, andnud mitmeid käsusõnu, et teaksime, kuidas teisi armastada ja nende jaoks olemas olla. Jeesus soovib, et üksteist nõnda armastaksime, nagu Tema meid on armastanud (Jh 13:34).

„Kandke üksteise koormat, ja nõnda te täidate Kristuse käsku,“ ütles Paulus kirjas galaatlastele (Gl 6:2). Kas saab olla veel lihtsamat juhist kristlikuks eluks? Jeesus on öelnud, et meie oleme maailma valgus. Ta ei taha, et hoiduksime omaette ega jagaks Tema antud säravat valgust teistega. Nagu Marisolgi Ottole ütleb: „Arvad, et pead üksi hakkama saama? Tead mis? Keegi ei saa.“ Jeesus soovib, et aitaksime ka neil, kes Teda veel ei tunne, Temani jõuda. Ta tahab, et oleksime valguseks, mis juhatab inimesi suurima ja lõppematu valguse – Jeesuseni (Mt 5:14-16; Jh 8:12).

Tartu tiimi käsitletud valdkondade hulgas on ka päris tõsine teema – „Abort ja elu pühadus“, kus Johanna Rosenvald räägib: „Kui meil ei ole mõistmist, et inimene on Jumala looming, siis me saame oma arusaamadega täiega võssa minna. Siis me võimegi näiteks öelda, et sügava puudega inimene on väärtusetu, sest ta ei tooda ühiskonnale mingit kasu. Äkki ta ei peakski elama. Nii juhtub, kui me ei usu, et iga inimene on juba lootena Jumala planeeritud.“

Tallinna saates „Noorelt noortejuhiks“ aga proovib saatejuhina kätt mõne saate tagune külaline Karmen Nikker. Tema vestluskaaslane on 19-aastane noortejuht Johanna Jürgens, kes jagab põhimõtteid, mida noortega tegelemisel võiks jälgida. „Ma tahaks noortele olla eeskuju päriselus, mitte suunamudija internetis. Samas kindlasti ei soovi ma olla noortele mingi iidol. Pigem suunanäitaja, et nad saaksid tulevikus paremini hakkama. Minu ülesanne juhina on suunata noori Jumalale lähemale ja aidata neil olla ühtsed."

KES?

Saatejuhid Tartus on Artur Sirk ja Raul

Villem Reedi ning

Tallinnas Oliver

Õunmaa ja MariaKristiina Luik

KUS?

Pereraadio eetris

MILLAL?

Iga kuu 1. ja 3. teisipäeval kell 22, kordus järgmisel päeval kell 16

SAGEDUS?

Tallinn 89,6 MHz; Tartu 89,0 MHz

JÄRELKUULATAV?

Jah! Pereraadio.ee või Soundcloud MUUSIKA?

Spotifys – Plussmeedia

Milline on olnud Sinu Eestis elamise ja õppimise kogemus?

Lisaks sõbralikele inimestele on Eesti pakkunud kahte hüve: linnas elamise mugavust ja silmapaistva iluga loodust. Lisaks võin siira usuga öelda, et Jumal on mind siin juhtinud ja oma armu näidanud erinevatel viisidel. Seoses muutunud õpikoormusega olen aga pidanud rakendama uusi õpimeetodeid ja töötamisviise. Soomes sai sellele hea vundament rajatud.

Milline on olnud Sinu kogemus tudengite palvekatel?

Esimest korda filmiõhtule ja palvekatele tulles olin ma üsna närvis, aga palveka liikmed

Tudengite

palvekate aja ja koha leiad siit:

on mind väga hästi vastu võtnud. Palvevastuste nägemine ja teiste usklikega ühenduse kogemine on olnud tõeline õnnistus. Kuigi ma loen Sõna ja palvetan igapäevaselt, siis osaduseks kokku tulemine on teistsugune Jumalaga ühenduses olemise viis. Siin on mu usk kindlasti küpsemaks muutunud.

Mil määral on Piibel õigusteadust mõjutanud?

Väga suurel määral. Piibel kui juudi seadusekogumik on suuresti mõjutanud Rooma seadust. Põhiliselt muidugi Moosese raamatud, kust pärinevad olulised õigused, s.h õigus õiglasele kohtumõistmisele. Keskaja haritlaste Piiblile toetuvad tööd moodustasid hiljem renessansiajastu seadustiku aluse, mille põhjal omakorda töötati välja tänapäevane kontinentaalne õigussüsteem. Ka inimõigused pärinevad Toorast, evangeeliumitest ja epistlitest. Kristluse üks otsestest mõjudest on näiteks see, et lõpetati ära perepea õigus tappa oma vastsündinud lapsi. Ma leian, et see on õnnistus, et kristlased pole piibellikke Iisraeli õigusi laiendanud ainult iseendile, vaid kõigile Aadama järglastele.

Palve

Eritrea

Eritrea on riik Kirde-Aafrikas, kus on juba pikalt toimunud intensiivne kristlaste tagakiusamine.

Hetkel on Eritreas kristlasi vanglas umbes 600 ja mitte ükski neist ei ole seal kuriteo tõttu, vaid nad vahistati lihtsalt Jeesuse järgimise pärast. Mõned on olnud vangis lausa 15 aastat! Enamasti ei näe vangid päikesevalgust ja neile antakse vähe vett ja toitu. Praegune president, kes on võimul olnud 30 aastat, keelustas kõik usud, sealhulgas ka evangeelsete kristlaste kogunemised. Range valitsuse kontrolli all võivad tegutseda vaid Eritrea õigeusu, katoliku ja luteri kirikud ning islam. Vaatamata takistustele levib evangeelium edasi ning oma usust lahti ei öelda. Viiele vangis olevale Eritrea kristlasele saab saata kirju leheküljel prisoneralert.com.

Faktid

Rahvaarv:

3 600 000 – 6 700 000

sõltuvalt allikast

Peamised usud:

kristlus ja islam

Keel:

tigrinja, araabia, inglise

Palveta, et

• tagakiusatud kristlased jääksid kindlaks oma usule;

• evangeelium leviks võimsalt;

• valitsuse juhid hooliksid oma rahvast.

Koostas Raina Kolk

Fotod erakogu ja Wikimedia commons

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

JJeeriko

Iisak oli Aabrahami ja Saara ainuke laps ning Eesavi ja Jaakobi isa. Tema nimi tähendab heebrea keeles naeru ja naerma puhkemist, rõõmsameelset, heatujulist, lõbusat. Iisakul pole ilmaasjata selline nimi – kui Jumal Aabrahamile ja Saarale Iisaku sündi ette kuulutas, naeris Saara selle üle, et Jumal lubas talle, 90-aastasele, kinkida lapse. Iisaku sündides pidi Saara aga nentima: „Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!“ (1Ms 21:6)

Lemmik-kirjakoht.

Lysbeth Kask, 18, EMK Kuressaare

Kogudus

Psalm 139

Kui ma esimest korda seda laulu lugesin, hakkas see mind koheselt kõnetama ja kasvatama, see läks otse südamesse. Alati, kui seda loen, kogen kirjeldamatut rahu ja avastan, kui palju vaeva on Jumal meiega näinud. Kui palju Ta meid armastab ning hoiab. Need mõtted tulevad iga kord aina enam esile.

Palve rubriigis saab rohkem teada konkreetse riigi või rahva kohta, kelle eest palvetada.

5Pluss

MÄRTS

Noortesaate teine hooaeg toob kevadel vaatajateni harivaid, tõsiseid ja inspireerivaid teemasid!

• Saateteema – Kristlus koolis

• Uue Generatsiooni palvegruppidest koolis räägib Rahel Hollman

• Minu Piiblis Anna-Katariina Traks

MAI

• Saateteema – Annid

• Andide teemal vestleb tegus luuletaja Maarja-Liis Mölder

• Minu Piiblis Saara Kaptein

Mis on 5Pluss?

See on telesaade noortelt noortele, kus saatejuhid

Mattias Haamer ja Hanna

Toots intervjueerivad põnevaid külalisi, kes pannakse

mängudega proovile. Vaatajateni tuuakse ka reportaaže ja tunnistusi ning uuritakse, kuidas noored oma Piibleid loevad.

Vaata

APRILL

• Saateteema – Sõltuvused

• Oma vägevat tunnistust jagab Erik Valmsen

• Minu Piiblis Lauri Jürgenson

5Plussi Taevas TV7 eetris ja kodulehel, aga ka

Piiblitegelane

Tekst Reelia Kolk Foto Unsplash.com

Kes on valeprohvetid?

Valeprohveteid on leidunud aegade algusest ja nad jäävad maailma lõpuni. Kui mõelda Piibli esimestele peatükkidele, võib öelda, et esimene valeprohvet ilmus oma pettusega Aadamale ja Eevale Eedeni aias. Valeprohvetid võivad tungida kirikutesse ja kantslitesse, seega on hädavajalik teada, kes nad on.

Kes on prohvet, kes valeprohvet?

Prohvet oli Piiblis see, kes kuulutab Issanda sõna. Prohvetid, olles otse Jumala poolt läkitatud, rääkiksid Issanda nimel erinevatest olukordadest: nii tulevasest sündmusest kui ka hetkel toimuvast. Ka valeprohvetid esitlevad end Issanda nimel kõnelejatena, kuid tõe asemel räägivad valesid. Nad kinnitavad, et neil on prohvetikuulutuse and ja jumalik inspiratsioon. Nad võivad isegi väita, et kõnelevad Jumala eest, kuid selliseid väiteid esitavad nad kurjade eesmärkide saavutamiseks. Valeprohvetite kohta on hoiatatud: „Ärge laske endid petta oma prohveteist, kes on teie keskel, ja oma ennustajaist, ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate! Sest nad kuulutavad teile minu nimel valet; mina ei ole neid läkitanud, ütleb Issand.“ (Jr 29:8–9) Ka Uues Testamendis ennustas Jeesus valekristuste ja valeprohvetite ilmumist, kinnitades, et nad võivad teha suuri tunnustähti ja imesid (Mk 13:5–7; 13:21–23).

Valeprohvetite omadused ja tunnused

Valeprohvet võib välja näha ja kõlada nagu kristlane. Kuid välisilme on petlik: „Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!“ (Matteuse 7:15) Nad võivad pealt paista kahjutud nagu teised lambad –tunduda õiged ja kasutada vaga kõnepruuki, käia kirikus ja kodugruppides, kuid päriselt on nad äärmiselt ohtlikud, tõmmates inimesi Pühakirjast eemale ja pakkudes

Nad võivad pealt

paista kahjutud nagu

teised lambad.

asemele alternatiivset maailmavaadet. Sisuliselt ütlevad valeprohvetid Piibli sõnumite kohta, et need pole täiesti õiged, ja esitlevad hoopis uut tõlgendust. Nad „prohveteerivad“ omaenda pettekujutelmadest (Jr 14:14). Tihti ennustavad valeprohvetid vaid seda, mida inimesed kuulda tahavad ja millega nad nõustuvad. Valeprohvetid juhivad inimesi Kristusest eemale. Vanas Testamendis hoiatatakse, et nad võivad teha ka tunnustähti ja imesid. See võib panna paljusid uskuma nende ehtsusesse, kuid tegelikult on tegemist pettusega (5Ms 13:1–4). Ka Jeesus kuulutas seda ette (Mk 13:22–23).

Millist sõnumit nad räägivad?

Valeprohvetite sõnum propageerib rohkem rahateenimist kui Jeesust. Sageli kasutavad nad teiste inimeste jumalakartlikkust ja kuulekust, et oma taskuid täita. Valeprohvetitel on võime manipuleerida nende kontrollile alluvate inimeste mõtlemisega. Nad kasutavad valesid õigustuseks, et jätkata endale sobivat elustiili. „Sest tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu, ja pööravad end eemale tõest ning pöörduvad müütide poole.” (2Tm 4:3–4) Peetrus tuletab meile meelde, et paljud järgivad nende kurja õpetust ja häbiväärset ebamoraalsust. See ei pruugi alati kohe ilmneda, kuid lõpuks tuleb siiski välja. Oluline on seetõttu jälgida, kas valeprohvetite prohveteeringud täituvad – nii nagu tunneme ära puu tema vilja järgi (5Ms 18:21–22).

Kuidas mitte eksitatud olla?

Oluline on teada, kes on valeprohvet, kuid sellest tähtsam on vältida nende ohvriks langemist. Vaja on Jumala sõna ja eristamisvõimet. Jumala sõna annab selguse, mis on tõde, seega on oluline tunda Piiblit ja teada, mida usud. Kui midagi tundub õige, aga tegelikult seda ei ole, siis Jumala sõna valguses Sa tunned selle ära ja ei allu eksitustele. Kasvamine usus tähendab, „et me ei ole enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada” (Ef 4:14–15).

Seega meid ei mõjuta, kui inimesed püüavad meid petta valedega, mis on nii nutikad, et kõlavad tõena. Selle asemel räägime tõtt armastuses, kasvades igas mõttes üha enam Kristuse sarnasemaks, kes on oma ihu ehk koguduse pea.

Sageli kasutavad nad teiste inimeste jumalakartlikkust ja kuulekust, et oma taskuid täita.

Inglid kujutatud lastena

Nii kristlikus kui ka mittekristlikus kunstis on ingleid sageli kujutatud tiibadega paljaste väikeste poisslastena. See aga ei lähe üldse kokku Piiblis leiduvate kirjeldustega. Selline ettekujutus inglitest on loodud keskaegsete kunstnike poolt ning eeskujuks on võetud Antiik-Kreeka mütoloogia ja kunst.

Probleemid lahendatakse ainult palvega

Miks on vaja kristlasel minna automehaaniku või hambaarsti juurde? Jeesus ju ütles, et võite palves küsida ükskõik mida ja selle ka saate, kui vaid usute ega kahtle. Kas me siis ei usu piisavalt? Võime tunda, et peame kõik mured lahendama käte peale panemisega või eestpalvega. Kuid isegi Paulus, kelle palve peale halvatud mees sai terveks (Ap 14:10), ei põlanud ära lihtsaid praktilisi ravivõtteid, kui ta soovitas Timoteosel juua lahjendatud veini kõhuhäda vastu (1Tm 5:23). Kui Paulusele kõlbasid praktilised lahendused, siis kindlasti ka meile.

arusaama, mida peetakse ekslikult 7piibellikuks

Ilmalik kultuur ja valearusaamad võivad märkamatult imbuda ka kristlaste igapäevaellu ja kultuuriruumi.

Siin on seitse arusaama ja seisukohta, mida võime iseenesest mõistetavana kristlikuks pidada, ehkki need seda tegelikult ei ole.

Kristus sündis jõulude ajal

On levinud uskumus, eriti mittekristlaste seas, et detsembri lõpp, mil tähistame jõulupühasid, on Jeesus päris sünniaeg. Kuigi on tore, et kord aastas võib ka kaubanduskeskuse kõlaritest kuulda sõnumit Jumala armastusest ja Jeesuse Kristuse lunastustööst, puuduvad tegelikult täpsed andmed, mis päeval või aastaajal Kristus sündis.

Usuelus on ainult rõõm, hingerahu ja positiivsed emotsioonid

Kui oled käinud ülistusõhtutel, noorteüritustel või jälginud sotsiaalmeediat, siis võib jääda mulje, et kristlik elu koosnebki ainult positiivsetest emotsioonidest ja ägedatest üritustest. Kui aga Piiblit uurida, siis ei leia ühtegi head inimest, kes ei oleks läbinud suuri katsumusi ja emotsionaalsest raskust. Kuningas Taavet väljendab suurt ahastust ja kurbust oma eksimuste pärast (Ps 6). Paulus kirjeldab, kuidas on teda pekstud, kividega loobitud ja surema jäetud (2Kr 11:25). Isegi Jeesus tundis end üksinda ja mahajäetuna (Mt 27:46). Kui kavatsed jääda usus kindlaks, siis tea, et üks hetk saabuvad ka Sinu ellu tõsised raskused ja katsumused. Ole julge neid taluma!

Inimestest saavad peale surma inglid

Piiblis ei mainita, et inglid oleksid kunagi elanud inimestena. Võime hoopis leida kinnitust, et inimesed ja inglid on loodud erinevatena. Peetrus kirjutab, et inimestele määratud rõõmusõnum on nii eriline, et sellest tahaksid osa saada isegi inglid (1Pt 1:12). Paulus märgib, et kunagi tuleb meil kohut mõista inglite üle (1Kr 6:3).

Küsimuste esitamine või kahtluse väljendamine on halb

Kristlased ei pea trenni tegema ega oma keha eest hoolitsema

Uut Testamenti lugedes võib segamini ajada keha ja liha. Siit võib tekkida arusaam, et keha on meie vaenlane ja kuulub hävitamise, tegelikult öeldakse seda aga liha kohta, mis kujutab meie maised ihasid ning sõdib otseselt Jumala tahte vastu meie elus (Rm 7:23-24). Piibel aga rõhutab, et korras on vaja hoida nii vaim, hing kui ka ihu (1Ts 5:23). On kirjutatud, et meie oleme Jumala tempel (1Kr 3:16). Kui puidust ja kivist kirikuhoonet tuleb korras hoida, siis kui palju enam tuleb meil korras hoida oma keha, mis on Jumala tempel! Samuti oleme ju kalli hinna eest ostetud – me ei ole iseendi omad ning meil pole seepärast õigust lõhkuda seda, mis pole meie oma (1Kr 6:19-20).

Arvatakse, et kristlased ei salli küsimusi nende usu kohta. Kindlasti on mõnigi noor kristlane jätnud esitamata oma põletavad küsimused, kuna ei ole tahtnud teisi pahandada või kartis välja näidata uskmatust või teadmatust. Kristuse jünger Toomas julges ausalt kaaslastele välja ütelda – ta ei usu enne Jeesuse ülestõusmist, kui pole seda näinud omaenda silmaga ning katsunud omaenda käega. Kristus näitas Toomasele, et see tõesti on Tema ning juhtis tähelepanud sellele, et usk on midagi sügavamat, kui ainult katsumine. (Jh 20:25-28).

Tekst Neemo Raasik

Fotod erakogu ja Pixabay.com

Ebareaalsed ja reaalsed ootused meie usuelus

Kui me räägime teistele oma usust, siis kohtame sageli vastureaktsioonina ebareaalset kartust: kui usklikuks saan, siis ei või ma enam midagi põnevat teha ja elu saab olema mõttetult igav. Tunnistan ausalt, et see oli ka minu suurim hirm, mis mind päris pikka aega pöördumise otsuse tegemisest tagasi hoidis. Kuid täna, 36 aastat hiljem, võin öelda, et see oli kellegi, kurja kõrvasosistaja lausvale. Tegelikkus on vastupidine. Elu muutus täistuuridel põnevaks ja tähendusrikkaks ning järjest paremaks läheb.

Mida oodata?

Aga mida päriselt saab inimene, kes oma elu Jumalale on andnud, oodata sellelt teistmoodi elult? Teine äärmus on oodata pudrumägesid ja piimajõgesid – luua illusioon usuelust, mis üldse ei eksisteeri. Palju oleneb muidugi sellest, kes Sind usu juurde juhatas ja milline oli usuelust maalitud pilt. Kas lubati, et koos Jeesusega saab elu olema vaid lust ja lillepidu ning kõik raskused sulavad kevadise lumememmena kohe, kui vaid pöördumispalve „aameniga“ lõpetad? Küllap oled juba avastanud, et selline kuvand on nagu erakondade valimislubadused, millel ei ole sageli reaalse eluga mingit pistmist. Kui hakkad avastama seda, mida Kristus päriselt pakub, siis mõistad, et selle nimel tasub Teda järgida. Uurime, mida võime reaalselt oodata meie suhtelt Jumalaga ja räägime mõnest ebareaalsest ootusest, mida võime endale kergesti luua.

Suhe teeb mind õnnelikuks

Piiblis võrreldakse algusest lõpuni inimese ja Jumala vahelist suhet abielusuhtega. Olen ise oma abikaasaga 38 aastat õnnelikus abielus. Seega arvan enda olevat suhteliselt kompetentne rääkima abielusuhte võlust ja valust. Ja olles elanud pea sama kaua suhtes

Jumalaga, olen nende kahe suhte võrdlusest midagi ka õppinud.

Tihti seatakse esikohale enda õnn. Meenub ühe armsa noorpaar pulm, kus peigmees lubas kõikide külaliste ees, et tema pühendab nüüdsest oma elu sellele, et oma naine õnnelikuks teha. See oli külalistele tõeline vau moment! Kuid olgem ausad, tegelikult on abiellujate ootused üksteise suhtes tihti vastupidised ja abiellutakse, et ise õnnelikuks saada.

Astudes suhtesse Jumalaga, on meil sageli sarnased ootused. Arvatakse, et nüüd on mul Jumal, kes on pühendunud minu vajaduste täitmisele, minu kaitsmisele, hoolitsemisele… Nii nagu abielus, nii on ka suhtes Jumalaga, et kui kallutame selle õnnelikkuse raskuspunkti liialt enda poole, siis lakkab suhe lõpuks toimimast.

Kui armastus hakkab suhtest märkamatult tagauksest välja hiilima, hakatakse seadma suhtes rolle ja regulatsioone. Kui Sina teed seda ja mina teen teist, siis peaks suhe toimima. Nii arvas religioosne maailm Jeesuse ajal ja nii arvavad ka mõned abielusuhtesse astujad täna. Kord tuli Jeesuse juurde üks kogenud seadusetundja ja küsis: „Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?” Jeesus vastas käsutundjale, näidates sellega, et on regulatsioonidest paremgi viis: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!“ (Matteuse 22:37).

Ma ei ole ammu kuulnud seda, et me kristlastena üksteisele

ütleksime: ARMASTA

JUMALAT!

Kas lubati, et koos Jeesusega saab elu olema vaid lust ja lillepidu ning kõik raskused sulavad kevadise lumememmena kohe, kui vaid patuse palve järel jõuad „aamen“ öelda?

Sama mõtte leiame Ilmutuse raamatu teises peatükist, kus Jeesus räägib Efesose kogudusega. Nad olid innukad koguduse ehitajad, kuid olid lubanud armastuse kireleegil Issanda vastu muutuda suitsevaks tahiks. Jeesus kutsus neid tagasi pöörduma armastussuhtesse (Ilmutuse 2:5). See on võimalik nii suhtes Jumalaga kui ka abikaasade vahelises suhtes.

Kui oled minuga siiamaani nõus, siis tahan veel Sinu tähelepanu, armas lugeja, suunata ühele nüansile nendes kirjakohtades, millest vahel kergelt üle libiseme. Mõlemas kirjakohas, on rõhutatud seda, et meie armastaksime Jumalat. Meie rõhutame vastupidist – seda et Jumal meid armastab. Pole kahtlust selles, et Jumal meid armastab. Seda näeme igal päeval väikestes ja suurtes märkides enda ümber. Kuid sageli on probleem just selles, et meie tahame olla Jumalast armastatud nii väga, et unustame, et Jumal ootab ka meie armastust. Ma ei ole ammu kuulnud seda, et me kristlastena üksteisele ütleksime: ARMASTA JUMALAT!

Latt liiga kõrgel

Aastaid tagasi kohtasin ühte vast abiellunud paari, kes olid tõelised romantikud, linnukesed oksal, kes olid teineteisesse kõrvuni armunud. Seda kuni julm romantikatapja – argipäeva rütm – nende suhtes sisse lülitus. Saabusid maksmist vajavad arved ja uksele koputasid igapäeva vajadused. Naine muutus rahulolematuks: „Mees too rohkem raha sisse, me ei saa hakkama!“ Mees tundis endal perepea vastutust ja võttis õhtul veel teise töö, et rohkem teenida. Nüüd paranes nende aineline olukord ja sai üht-teist ka lubada. Kuid ei läinud kaua aega, kui naine hakkas taas poleemitsema: „Mees, ma peaaegu ei näegi sind. Kui koju jõuad, oled väsinud ja meil ei ole enam üldse teineteise jaoks aega.

Elame nagu kaks võõrast sama katuse all. Ma vajan sind, mitte raha.“ Kui mees hakkas vähem tööl käima ja naisele aega pühendama, siis oli esimene nurin peatselt tagasi.

Suhtesse astudes, on meil teineteise suhtes ootused. Inimestena peame hoidma meeles seda, et sa oled abiellunud luust ja lihast inimesega, kellel on võimete piirid. Nagu juba mõistad eelmisest näitest, siis ootus, et vaadata teineteisele 24/7 silmadesse, istuda teineteise kaisus ja omada samaaegselt suurt sissetulekut lihtsalt ei ole realistlik ootus.

Astudes aga suhtesse Jumalaga, on meil lihtsam, sest Jeesus mõistab Sind. Ta teab, et oled ebatäiuslik, et langed vahel oma himudesse, vihastud, ütled valesid sõnu, kuid ometi kutsus ja valis Ta Sind, selleks, et olla Sinuga suhtes ja pühitseda Sind. Meie ei tea enamasti seda, mis on meie väljavalitu peidetud negatiivsed omadused. Neid hakkame alles palju hiljem avastama. Abielludes oleme kindlad, et oleme leidnud täiusliku olendi, kellel pole ainsatki viga. Erinevalt meist, teab Jumal meid valides kõiki meie häid ja halbu omadusi – ka neid mida me isegi veel endast ei tea. Kuid ometigi Ta valis meid.

Tahan sinu raha

Kui abielluvad 75-aastane multimiljonär ja 18-aastane kena neiu, siis on üleliigne kommenteerida seda, mis on nende suhte alus. Siin lõhnab vaid selle järele, et üks neist loodab üsna peatselt saada väga rikkaks pärijaks. See väga drastiline võrdlus võib ilmestada paljude südamehoiakut Jumala suhtes.

Jaakobus hoiatab meie sellise salakavala südame kalduvuse eest: „Te abielurikkujad, eks te tea, et maailma sõprus on vaen Jumala vastu? Kes nüüd tahab olla maailma sõ -

Kui hakkad avastama seda, mida Kristus päriselt pakub, siis mõistad, et selle nimel tasub Teda järgida.

Tegelikult on abiellujate ootused üksteise suhtes tihti vastupidised ja abiellutakse, et ise saada õnnelikuks.

ber, see saab Jumala vaenlaseks. Või arvate, et Kiri asjata ütleb: "Kadeduseni ta himus tab vaimu, kes meis elab?“ (Jaakobuse 4:4-5)

Jumalat põhjalikumalt tundma õppides mõistame, et Ta suudab ja tahab meid õn nistada, meile anda häid andeid. Endale märkamatult võime leida ennast selle noo re pruudi rollist, kes mõistab oma abikaa sa varakust ja hakkab head nägu tegema, et saada temalt järjest kalleimaid kingitusi. Peatselt oleme kohas, kus me hoolime oma abikaasa rahakotist küll, kuid temast en dast mitte niipalju. Võime selle enda juures ära tunda sümptomina, et palvetame vaid siis, kui meil on midagi Jumalalt vaja.

Lõpetuseks tulen tagasi Jeesuse sõnade juurde, mida Ta ütles käsutundjast varise rile: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!“ (Matteuse 22:37)

See on Jumala ootus meie suhtes - Ta on loonud meid armastuse objektiks, kellelt peegelduks Temale tagasi siirast ja omakasupüüdmatut armastust. Ainult selliselt toimib meie suhe Jumalaga ja ainult nii võime sellest tunda rõõmu.

Oled oodatud õppima Eesti Metodisti Kiriku

Teoloogilisse Seminari!

Otsisin pikalt Jumala selget juhatust. Kõik mu enda pingutused viisid vaid kinniste uste taha. Kui lootus hakkas kaduma, avanes võimalus õppida EMK Seminari. Õnnistuseks on kõik saadud teadmised ja ilmutused. Põnevusega oota, mida on Jumal järgmisteks aastateks ette valmistanud.

Piiblikoolis õppides tuli südamesse soov seminaris õppida. Peale pikka kaalumist ja õige kooli otsinguid leidsin enda jaoks just EMK Teoloogilisse Seminari.

Kuulsin esimest korda seminarist tudengitest sõpradelt. Teadsin, et tahan teoloogiat õppida. Ootamatult avanes võimalus ja otsus õppima tulla tuli kiirelt. Seminaris õppimine on järjekordne samm Jumala tahte täitmise suunas minu elus.

pastor Neemo Raasik

Andreas Fjodorov (27), I kursus

Terli Kapsi (34), II kursus

Philip Kharchenko (24), I kursus

Tekst Robert Bunder

Foto Pexels.com

KAS TEADSID, ET RISTIUSK EI JÕUDNUD EESTISSE TULE JA MÕÕGAGA?

Küllaltki tihti võib ka tänapäeval kohata väidet, et kristlus on eestlasele midagi olemuslikult võõrast, mis on algusest peale meile peale surutud. Selle väite kinnituseks tuuakse fakt, et ristiusk olevat Eestisse jõudnud ju tule ja mõõgaga muistse vabadusvõitluse ehk Liivimaa ristisõja (1208 –1227) tulemusena. Julgen väita, et päris nii see ei ole. Ristiusk oli siinmail juba varem ja mitmed meie esivanemad võtsid selle rahumeelselt omaks. Kõlab ebareaalsena, kas pole? Selle väite kinnituseks uurime fakte.

Varajane misjon Eestis

Kristlikud misjonärid olid tegutsenud Eesti aladel juba enne ristisõdu. On teada, et munk Johannes Hiltinus, kellest hiljem sai Rootsis piiskop, oli Eestis juba aastatel 1060–1070. Teine munk, nimega Fulco, pühitseti Eestimaa piiskopiks taanlasest Lundi peapiiskop Eskili poolt aastal 1165. Fulco, kes enne piiskopiks pühitsemist oli olnud munk Prantsusmaal, ülesanne oli Jumala Sõna kuulutamine Eesti,- ja Liivimaa asukate seas. Esimeseks eestlasest misjonäriks võib pidada 1187. aastal paavst Alexander III poolt Fulcole abiliseks määratud eestlasest munka Nikolaust, kes enne elas Stavangeris Norras. Kõik eelpool mainitud mehed tegid rahumeelselt oma tööd ilma sõjaväe abita. Kahjuks ei tea me palju nende töö üksikasju ja seda, kui suurt vilja see kandis. Siiski võib olla kindel, et nii Hiltinus, Fulco kui ka Nikolaus ja paljud kirja panemata teised töötegijad andsid oma osa selleks, et sõnum Kristusest jõuaks rahumeelselt meie esivanemate hinge.

Mis meelel, see keelel

Eesti keelde olid tulnud paljud sõnad kristlike rahvaste sõnavarast. Eestimaa elanikel oli enne Liivimaa ristisõdu kokkupuuteid nii läänekristlaste ehk roomakatoliiklaste kui ka idakristlaste ehk õigeusklikega. Kusjuures viimastega olid teatud perioodidel suhted tihedamad ning paljuski on eestikeelne kristlik sõnavara üle võetud just õigeusu maade mõistetest. Sõna „rist“ tuleneb slaavi „krestist“. Raamat on mugandus „gramotast“. Läti Hendrik kirjutab, et eestlased kutsusid kristlikke vaimulikke pappideks, mis on samuti slaavi õigeusu päritolu. Huvitaval kombel säilitasid need ja mitmed muud sõnad oma kuju eesti keeles. Need on jõudnud meie keelde kindlasti enne Liivimaa ristisõda, sest selle järel oli Eestimaa läänekristlikus ruumis ning idakristluse mõjud olid väga minimaalsed. Lisaks, nagu märgib Läti Hendrik, oli nii mõnigi sõna juba kasutuses ristisõdade aegu.

Kohalikud kristlased

On teada, et oli olemas kristlastest eestimaalasi juba enne ristisõdu. Mitmed allikad viitavad sellele, et tihe läbikäimine oli olemas eestimaalaste ja Gotlandi saare vahel Rootsis. Nii näiteks kirjutab Püha Olavi saaga, et eestimaalastest noori kasvatati Gotlandil kristlikus usus. Ilmselt on kõige tuntuimaks eesti soost kristlaseks Tabelinus (või teisel kujul Tabeline), kelle kohta kirjutab Läti Hendrik oma kroonikas. Tabelinus oli Pudiviru vanem, kellele allus 14 küla. Järelikult polnud Tabelinuse näol tegemist lihtinimesega, vaid kohaliku juhtiva tegelasega. Tabelinus tõendas Liivimaa ristisõja ajal sakslastele, et ta oli juba varem ristitud Gotlandil. Siiski risiti ta uuesti sakslaste poolt ning hiljem poosid ta sel põhjusel taanlased üles. Nimelt soovisid nii taanlased kui sakslased ise ristida eestimaa-

Kristlus pole mitte nende, vaid meie usk.

Alexander III poolt

abiliseks

lasi, et saada neid oma võimu alla. Üksteisele vaadati kui konkurentidele. Selle kemplemise vahele jäi Tabelinus, kes oli juba enne ristitud ja Kristusega ühendatud. Tabelinuse kui mõjuka isiku näide tõendab, et oli olemas kohalikest koosnev kristlik kogukond ka enne ristisõdijate tulekut.

Meie kristlus

Norras.

Ristiusk mõjutas Eestimaad juba palju aega enne Liivimaa ristisõda (1208–1227) kui meid ametlikult liideti kristliku tsivilisatsiooniga. Juba enne seda oli sõnum Kristusest jõudnud mitmete meie maa inimeste südamesse, ilma tule ja mõõgata. Kindlasti ei saa pidada ristiusku millekski, mis oli ja on eestlasele kuidagi olemuslikult võõrast. Väga palju sajandeid on just see usk aidanud meie rahval püsima jääda, andnud lootust ja rõõmu raskustes ning jõudu, et minna edasi. Kristlus pole mitte nende, vaid meie usk. On hea, kui see teadmine jõuab tasapisi üha rohkemate eestlasteni.

Esimeseks eestlasest misjonäriks või pidada 1187. aastal paavst

Fulcole

määratud eestlasest munka Nikolaust, kes enne elas Stavangeris

Hingehoidja

Tekst Maire Latvala

Foto Unsplash.com

Kuidas tulla toime pettumustega?

Mõned pettumused elus võivad olla erakordselt valusad. Kui oled pannud lootuse Jumalale, kuid ikkagi on juhtunud midagi halba – see võib panna proovile usu ja usalduse Jumala vastu.

Palju põhjuseid

Tahaksime, et elu kulgeks lihtsalt ja murevabalt, kuid tegelikkus on teistsugune. Paratamatult tuleb elus ette kogemusi, mis valmistavad pettumust. Võib-olla oled kogenud, et sõber on käitunud Sinuga hoolimatult. Sa ei väärinud seda, kuid ta tegi, kas kogemata või halvemal juhul meelega, Sulle haiget. Võimalik, et oled mõnes aines koolis nõrgem. Enamus inimestel on mõned valdkonnad, mis õnnestuvad paremini, kuid teised teemad vajavad suurt pingutust. Pole siis ime, kui oled ehk läbipõrunud kontrolltööga, eksamiga või sootuks jõudnud tõdemuseni, et see valdkond ei ole lihtsalt Sinu tugevus. Vahel tuleb tõdeda, et ise ei ole õigesti käitunud või häid valikuid teinud. Kas pole nii, et endale andestamine on mõnikord isegi raskem kui teisele?

Kuidas edasi minna?

Kõigepealt on oluline teadvustada, kus praegu oled. Mis on juhtunud ja mida Sa tunned?

Mõnikord on pettumus nii kõikehõlmav, et esmapilgul ei saa isegi aru, mida tunned. Püüa sõnastada oma valu, viha, kurbust, ärevust, nördimust, alaväärsust, süütunnet või mistahes muud tunnet, mida endas leiad. Vahel aitab mõtteid ja tundeid sõnastada see, kui saad selle endast välja kirjutada. Mõne inimese puhul aitab isegi joonistamine või käeline tegevus, olgu see voolimine või meisterdamine.

Teatud tüüpi pettumuste puhul ei ole paremat lahendust, kui proovida uuesti. Näiteks, kui oled proovinud autojuhtimist, aga esimesel korral oli see hirmus, siis ei aita

Kuid me ei pea tegema

Jumala ees head nägu,

muu, kui uuesti ja uuesti proovida. Ka eksamil põrumise hirmu vastu pole muud rohtu, kui õppida uuesti ja tõestada endale, et saad hakkama küll.

Kui oled suhetest haiget saanud, on loomulik, et vajad pettumusest taastumiseks aega. Kuid ära jää üksi. Leia keegi usaldusväärne inimene, kellega oma valu jagada. Püüa kindlasti teisele ja endale andeks anda. Tõsi on seegi, et halb kogemus teeb uute suhete osas ettevaatlikuks. Mõneti on see isegi hea. Uute inimestega kohtudes võid olla ettevaatlik, kuid proovi siiski anda teisele inimesele väikeseid võimalusi oma usaldusväärsuse kinnitamiseks.

Väline abi

Kui saadud hingehaavad vajavad põhjalikumat ärakuulamist, protsessimist ja toetust, on abiks, kui leiad usaldusväärse inimese, kes suudab Sind ära kuulata ja aitab otsida väljapääsu seesmisest segadusest. See võib olla keegi lähedane, hea sõber, õpetaja, noortejuht, pastor. Mõne teema osas on kindlasti kasu, kui julged minna psühholoogi või hingehoidja vastuvõtule.

Sageli takistab abi otsimist hirm, et mind ei mõisteta või veel hullem, kui ennast avan, peetakse mind imelikuks/mitteusklikuks/ebanormaalseks. Olen ise sarnaseid hirme kogenud ning tean, kui võimsalt on need mõnes olukorras takistanud õigeaegselt abi kätte saamist. Seetõttu tahan julgustada Sind mõttega, et professionaalne abistaja (sealhulgas pastor) on tõenäoliselt oma töö käigus kõikvõimalike teemadega kokku puutunud ja ilmselt ei suuda Sa teda üllatada. Teiseks on tal pihisaladuse/konfident -

siaalsuse hoidmise kohustus. Seega võid julgelt end avada, kartmata, et varsti teavad ka kõik teised Sinu murest.

Asi klaariks Jumalaga

On aus Jumalale öelda, kui oled pettunud. Võib tunduda mõeldamatu, kuidas üldse võib Jumala suhtes pettunud olla. Kuid me ei pea tegema Jumala ees head nägu, sest Tema näeb ju niikuinii meie südamesse. Võime kogu oma valu Tema ette välja valada ja kogeda kergendust, vastu võtta rahu. Enda kogemusele toetudes võin kinnitada, et kui hoida Jumalast kinni keset suuri pettumusi ja raskusi, olles samal ajal aus, siis usk saab läbiraputatud, kuid sellevõrra tugevam. Selle tugevama usuga on jälle omakorda edaspidi tulevatest raskustest võimalik läbi minna. Sel juhul on läbi raputatud usk ankruks, mis ei lase meil keset torme päriselt põhja vajuda.

Enda kogemusele toetudes võin kinnitada, et kui hoida Jumalast kinni keset suuri pettumusi ja raskusi, olles samal ajal aus, siis usk saab läbi raputatud, kuid sellevõrra tugevam.

Koostasid Josefiine Maria Salong, Karl Johannes Randrüt Fotod Plussmeedia

Plussi test

Kes veel ei teadnud, siis ajakiri Pluss on üks osa Plussmeediast – kristlikust meediast noortelt noortele. Lisaks ajakirjale on veel raadiosaade „PlussPunkt“ ning telesaade „5Pluss“ koos Plussmeedia Youtube´i kanaliga. Oled Sa kunagi mõelnud, millisesse Plussmeedia harusse Sa kõige paremini sobiksid? Tee test ja võib saada selgemaks, kas Sind tõmbab pigem raadio, teletöö või ajakirjaniku amet!

1. Oled pigem...

a. introvert

b. ekstravert

c. oleneb olukorrast

2. Sulle meeldib rohkem...

a. tekste kirjutada

b. järgida konkreetset kava

c. väljendada oma arvamust

3. Tahaksid meelsasti...

a. avardada silmaringi kristlikus maailmas

b. süüa palju pitsat

c. uute inimestega tutvuda ja erinevatel teemadel arutleda

4. Kui heaks hindad oma mälu?

a. Asjad on ilusti meeles ja sellepärast ei jää midagi tegemata.

b. Kui midagi ununeb, suudan ruttu lahenduse leida.

c. Kaldun pigem haugi mälu poole.

5. Kuidas hindad oma suhtlemisoskust ja julgust?

a. Räägin ainult vajalikku infot.

b. Kohanen kiiresti ja olen julge kõigest rääkima.

c. Tuttavate seas olen jutukas.

Ülekaalus

Sobid pigem ajakirja, kus saad oma tekstiloomise oskuse proovile panna ning kirjutada just sellest, mis Sulle meeldib.

Ülekaalus

Sobid pigem telesaatesse kaamera ette. Uute inimestega vestlemine ei ole Sinu jaoks probleem. Kui miski peaks salvestushetkel ununuema, siis suudad kohapeal kiirelt lahenduse leida.

Ülekaalus

Sobid pigem raadiosse. Sulle meeldib teemade üle arutleda ja Sa ei karda arvamust avaldada.

Plussmeedia töö ei piirdu vaid nende kolme haruga. Oma andeid saab rakendada muuseas ka nii kunsti ja fotograafia vallas kui ka kaameraoperaatorina. Kui taha Plussmeedia tegemistes kaasa lüüa, siis võta ühendust!

variant A

variant C

variant B

Kas tahad süüa maailma parimaid kaerahelbešokolaadiküpsiseid?

Muidugi tahad! Miks? Põhjus on väga lihtne. Kaerahelbeküpsised valmistamine ei nõua palju vaeva, peale selle on need imemaitsvad ja näevad isuäratavad välja.

Selleks on Sul vaja:

• 500g kaerahelbeid;

• 4 muna;

• 6 supilusikatäit suhkrut;

• 150 g sulavõid;

• 100 g šokolaadi;

• 1 teelusikatäit vaniljeektrakti või -suhkrut;

• näpuotsatäis soola.

Valmistamine

Esmalt vahusta munad suhkruga kohevaks heledaks vahuks. Maitsesta vanilliekstraktiga, lisa sulavõi, kaerahelbed ja rosinad. Sega hoolega, võimaluse korral lase umbes veerand tundi seista. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Tõsta supilusikaga taignaportsud ahjuplaadile ning küpseta 180 kraadises ahjus umbes 12 minutit, kuni küpsised on mõnusalt pruunid. Lase veidi jahtuda ja tõsta valminud küpsised ettevaatlikult alusele. Head maiustamist!

NB! Suhkru võid asendada ka meega ja šokolaadi asemel kasutada rosinaid, kookoshelbeid või erinevaid seemneid. Kui oled suur kaneelisõber, siis lisa maitseelamuse saamiseks just seda vürtsi.

Kas Sina tead, mis vahe on vaniljel ja vanilliinil?

Vanilje on looduslikku päritolu maitseaine, mida saadakse vaniljekaunadest. Seda müüakse ekstrakti või purustatud kaunana, mis on segatud suhkruga. Vanilje maitse tuleb ainest nimega vanilliin. Sünteetiliselt toodetuna on see küll taskukohasem, aga puuduvad loodusliku vanilje ainulaadsed maitsenoodid. Võimaluse korral kasuta ehtsat vaniljet!

PLUSS –NOORTELT NOORTELE.

PLUSS MUJAL

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

5Pluss

Plussmeedia ja Taevas TV7 koostöös valmiv noorte enda telesaatesari Eetris kord kuus neljapäeviti kell 20:00.

Plussmeedia.ee

Pidevalt uuenev uudisblogi

Tahad olla osa

Plussmeedia tööst?

Tule tiimi!

Teretulnud on kõik noored, kel on suur innukus meediatöö vastu, isegi kui ei ole varasemaid kogemusi.

Koos õpime!

Võta ühendust meie toimetusega või sotsiaalmeedias.

Otsi Plussmeedia üles ka sotsiaalmeedias!