Noort metsa ei maksa omapäi

Millal hooldada

Metsanduse kutsevõistlus tulekul

Traditsiooniline metsanduse kutsevõistlus toimub tänavu 9.–10. juunil Järvseljal. Kutsevõistlustega hoitakse elus metsanduse tavasid ning väärtustatakse tarka ja tasakaalukat toimetamist metsas.

53. kutsevõistluse kahepäevane kava on mitmekülgne. Esimesel päeval võtavad mõõtu metsandusametite esindajad: metsakasvatajad, metsameistrid, metsamasinate operaatorid, võsamehed jt. Võistluspäeva viimaseks proovikiviks on mälumäng, mis on alati olnud väga populaarne. Paralleelselt võistlustega panevad oma täpsuse ja kiiruse proovile raiesportlased TOP10 Eesti raiespordi sarja etapil.

Tagatud on põnev meelelahutusprogramm kogu perele: lasteala, mahekohv ratastel, Järvselja muuseum, ekskursioon taimeaias, vibulaskmise töötuba, rodeo, ansambel Ahoi, saunaelamused, geto disko – igaüks leiab oma.

Teisel päeval korraldavad metsandustudengid Järvselja suvemänge: võisteldakse võrkpallis, jalgpallis, ümber järve jooksus, paadirallis, puusuusatamises ning metsamehe ja rammumehe aladel. Samal ajal toimub Järvseljal ka rogainietapp, mis toob hulgaliselt pealtvaatajaid. IA MIHKELS

Pärast uue metsapõlve kasvama panekut tuleb istikute sirgumist jälgida ja neile kasvuabi pakkuda. Kes õrnas eas taimelapsed omapäi jätab –sest mets kasvab ju ise! –, võib ühel päeval avastada, et suur osa istutamisel nähtud vaevast on tühja läinud. Olukorra parandamine võib nõuda rohkemgi vaeva kui oleks kulunud korrapärasele hooldamisele.

„Ka siis, kui esimesel paaril aastal on mulda pandud taimede eest korralikult hoolt kantud, ei maksa veel arvata, et edasi tulevad nad ise toime,“ tõdeb nelja aasta eest metsaomanikuks saanud Andri. „Mina olen ise see, kes jättis paariaastase hooldatud metsa neljaks aastaks igasuguse tähelepanuta. Just selle arusaamisega, et mets – see kasvab ju ise.“ z Uut metsa kasvama pannes tuleks esimene hooldus teha juuni keskel. Rohttaimed võib maha niita, mõistlikum on aga tallata, sest niidetud alale kasvab kiiresti uus rohi. z Viljakal alal tuleks rohtu eemaldada ka juulis-augustis, viimane hooldus oleks paras teha septembrikuus. Siis tuleb jälgida, et kulu ei langeks taimedele ega koolutaks neid maha. z Põuaajal ei maksa rohtu tõrjuda, siis võivad kahju saada metsataimed. z Heinast tuleks puhas hoida taime ümbrus, mitte kogu raiesmik. z Lähimast metsaühistust võib saada üksikasjalikud juhised, kuidas oma metsa eest hoolt kanda, aga hoolduse saab ka tellida.

Tallinnas sündinud ja kasvanud Andri elab siiani pealinnas ja sai metsaomanikuks üsna ootamatult: vanaisa suri ja pärandas oma kodutalu lapselastele.

„Õde on oma elu sisse seadnud välismaal, tal on seal pere ja pikad plaanid ning ütles kohe, et omanikukohustusi ta võtta ei taha, sest nagunii jõuab Eestisse üsna harva. Küll aga leidis temagi, et maakoht, millest meil mõlemal on hulk ilusaid lapsepõlvemälestusi, ei peaks siiski võõraste kätte jõudma. Lubas maja kordategemistki toetada, sest tahaks ehk ise ka suviti Eestis käies seal olla. Nii saigi minust omanik: maamaja ja kuus hektarit maad.“

Esialgu jõudis Andri maale aga harva, sest ajad olid kiired: ta töötas aasta välismaal, siis abiellus, ostis remonti vajava korteri, sündis esimene laps.

„Neli aastat läks nagu lennates, maakodu jaoks aega eriti ei jäänud. Suviti seal mõned korrad ikka käisime, aga siis keskendusime ka rohkem sellele, mis majas kohe vaja ära teha ja pidasime remondiplaane, metsa polnud asja,“ räägib ta.

Vanaisa plaan oli hoida majatagune vana mets puutumatuna, küll aga oli ta kolm aastat enne surma müünud metsa kinnistu kõige kaugemast servast, et majal katus vahetada.

Aasta hiljem sai seal uus mets kasvama.

„Vanaisa kuulutas tookord välja istutustalgud, kõik olime kohal – see oli nagu väike suguvõsa kokkutulek,“ meenutab

Andri. „Ema-isa käisid tal hiljemgi mitu korda abis, et seal niita või rohida või ... ega ma teagi, mis nad seal täpselt tegid. Pärast vanaisa surma jäi vastne mets aga täiesti omapäi. Ma tõepoolest isegi ei mõelnud selle peale, majas oli nagunii kogu aeg üht-teist vaja kähku ja kohe ära teha.“

Sel suvel on noorel perel plaanis maamaja remont tõsisemalt ette võtta ja kui mai alguses maal oldi, tuli Andrile lapsega jalutama minnes mõte ka noorele metsale pilk peale visata. „Mõtlesin, et vaataks õige, kuidas kuusikul läheb. Pilt oli pehmelt öeldes ehmatav. Istutasime tookord kuusemetsa, nüüd vaatas mulle vastu lihtsalt võsa. Seal on heina ja põõsaid ja lehtpuid, mõned kuused ka siiski paistavad, kes on jaksanud endale eluõiguse kätte võidelda.“

Andri ütleb, et esimene emotsioon pärast ehmatust oli süütunne vanaisa ees: „Tundsin, et olen teda justkui alt vedanud. Ega ta seda kõike selleks mulle jätnud, et ma seal võsa kasvataksin. Midagi pean ma nüüd ette võtma, aga esialgu pole aimugi, millest alustada. Eks peab targematega nõu pidama, iseenese tarkusega ma sellest ilmselt välja ei vea.“

Veel pole hilja kuuski päästa

„Ehkki pilt võib esialgu olla ehmatav, siis päris lootusetu see olukord õnneks siiski pole,“ ütleb kogenud metsakonsulent Aira Toss. „Tõenäoliselt on kuused võsa sees ikka alles, sest kuusk on varjutaluv puuliik, küll aga on nende päästmiseks nüüd üsna viimane aeg.“ Konsulent märgib, et ehkki üks võimalus on hooldustööd tellida, soovitaks tema minna teist teed. „Kuueaastase metsa hooldamine ei ole nii ülejõukäiv, et seda ei võiks ise ette võtta,“ ütleb ta. „See on loominguline ja mõnus tegevus, mis kõigele lisaks annab hea emotsionaalse sideme oma metsaga.“

Erametsaomanikud tegid mullu taas metsauuenduse

Erametsade uuendamise maht on viimasel 15 aastal järjest kasvanud ja mullu tegid erametsaomanikud jälle rekordi, istutades keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) andmeil aastaga ligi 18 miljonit metsataime.

„On väga rõõmustav, et meie metsaomanikud panustavad üha rohkem meie tulevikumetsade kujundamisse,“ ütles aprilli alguses seda tulemust kommenteerides keskkonnaminister Madis Kallas. „Metsaistutus on üks nendest töödest, mille viljadest saa-

Metsa uuendamise toetus

Tänavune metsa uuendamise toetuse esimese vooru taotluste esitamise tähtpäev on 3. juuli. Tasub arvestada, et toetust saab taotleda ainult metsaühistu oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta. Erametsaomanikel on toetuse saamiseks võimalik liituda endale sobiva metsaühistuga. Kui soovid toetust küsida, tasub aegsasti sellest oma metsaühistule teada anda – metsaühistul on taotluse kokkupanekuks vaja aega ja viimasel hetkel pöördudes ei pruugi andmed enam taotlusesse jõuda. KIK vad rõõmu tunda järgmised põlvkonnad. Hea meel on näha, et metsaomanikud teevad palju tööd selle nimel, et ka tulevaste- le põlvedele jääks võimalikult hea elukeskkond.“

Põhiliselt istutati erametsadesse kuuske (10 mln), mändi mln ja kaske 3 mln . angleppa istutati natuke alla 200 000, eurojaapani lehist umbes 74 000 taime, muid vähem levinud puuliike mõne tuhande piires. Erametsaomanik võib metsa uuendamiseks saada KIKist toetust, mis osaliselt tehtud kulutusi katab. „Toetused on selge märk, et riik peab metsade head käekäiku oluliseks ja pakub selleks tuge,“ märkis KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu, kelle sõnul on metsaistutamine hea viis saada igas mõttes väärtuslik mets.

Kui maatüki, kuhu mõne aasta eest istutati kuuseistikud, on vallutanud võsa, ei pruugi olukord veel siiski lootusetu olla, ütleb metsakonsulent Aira Toss: tõenäosus, et kuuselapsed on võsa sees siiski alles, on üsna suur.