Metsaistutuspäev tõi kokku tuhatkond vabatahtlikku

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Harju-, Rapla- ja Tartumaal kogunes reedel tuhatkond vabatahtlikku

Riigimetsa Majandamise

Keskuse (RMK) korraldatud metsaistutuspäevale, mille jooksul pandi kasvama ligi 30 000 puud.

Uued puud istutati Nõmbra, Koogimäe ja Vorbuse küla lähistel raiesmikele, kus varem olid olnud küpsed kuusikud. Vabatahtlikke olid juhendamas kogenud metsakasvatajad, kes selgitasid tööde käigus majandusmetsade eluringi ja istutamisele järgnevaid töid kvaliteetse metsa saamiseks. RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul on istutuspäeva eesmärk pakkuda metsasõpradele võimalust ise käed riigimetsa uuendamiseks külge panna. „Ühtlasi tunnustame nii meie tublide metsakasvatajate ja metsaistutajate tööd, kes selle kevadega istutavad kokku üle 20 miljoni puu. Istutustööde igapäevase korraldamisega tegeleb 31 RMK metsakasvatajat, istutamiseks on käed löödud 146 töövõtjaga, samuti istutavad metsa RMK raietöölised. Ühtekokku on töödega seotud ligi 1700 inimest. Tuleb veel pingutada, viimane veerand on jäänud – siis on kevadine hooaeg läbi,“ rääkis Väät.

Harjumaal kogunes reedel Nõmbra küla lähistele RMK metsaistutuspäevale ligi 400 metsasõpra.

Kuus istutusmasinat jätkavad tööd edasi. RMK kasutab ära kõik taimekasvatusvõimalused, tuues külmhoonest taimi ja juulist alates uusi taimi juba peenrast. Seega kestab istutusaeg tegelikult kevadest hilissügisiseni.

„Istutamine ise on füüsiliselt raske, aga pärast seda tegelik töö alles algab. Järgmised 15 aastat on kõige tähtsam etapp, et kasvaks kvaliteetne mets. Käime noorte puude kasvutingimusi pidevalt kontrollimas ja aitame neid parandada,“ selgitas Väät, et riigimetsa kujundamisel on vaade sada aastat ette.

RMK istutab selle aasta jooksul kokku 22,3 miljonit uut puud, uus mets hakkab kasvama 9700 hektaril. Veel 1500 hektarit raiesmikke jääb looduse uuendada.

Kõige rohkem puid saab tänavu mulda Ida-Virumaal (2,7 mln), Harjumaal (2,1 mln), Pärnumaal ja Lääne-Virumaal (2,2 mln).

Kasvama pannakse kõige enam

Mulda sai 30 kuuse-000 taime okaspuid – mände ja kuuski, neile lisaks ka kaski ja sangleppasid.

RMK investeerib metsakasvatusse sel aastal 24,7 miljonit eurot, millest 13,7 miljonit kulub maapinna ettevalmistuseks, taimedele, istutamiseks ja metsakaitsetöödele. 11 miljonit kulub metsauuenduse ja noore metsa hooldamisele ning valgustusraiele.

Kõik taimed, mis riigimetsa istutatakse, on kasvanud RMK taimlates. RMK

Eestis pesitseb üle 200 linnuliigi, pea pooltele neist – haudelinnupaaridest aga umbes 70% – on oluliseks pesitsus- ja elupaigaks just mets.

Kõige rohkem linnuliike pesitseb liigirikastes laane- ja salumetsades, mis kasvavad viljakatel muldadel – seal võib pesitseda kuni 70 eri linnuliiki. Neid metsi asustavad linnud ka kõige tihedamalt. Turbaaladel kujunenud toitaine- ja liigivaestes rabametsades on linnuliike umbes kolm korda vähem. Metsa majandamisel on oluline arvestada metsaelustikuga nii liigirikastes kui ka liigivaesemates kooslustes.

Voldikus „Märka lindu!“ jagab keskkonnaministeerium metsaomanikele juhiseid, kuidas käituda metsa majandades nii, et linnustikku võimalikult vähe kahjustada. Kui kevadsuvist raiet ei saa mingil põhjusel vältida ega edasi lükata, siis tuleks z vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades; vältida lageraiet ja eelistada teisi raievõtteid; z vältida lageraiejärgsete lankide puhastamist okstest ja muust risust, soosides seeläbi maapinnal pesitsevaid linnuliike; z harvendusraiete korral jätta alles metsaalune võsa, mis on lindudele soodsaks toitumisja pesitsuspaigaks; z säilitada osa puistust linnuliikide arvukuse kiireks taastumiseks: jätta langile säilikpuid, säilitada lamapuitu ja tüükaid;

Märka lindu!

z paigaldada majandatud metsa pesakastid, mis soodustavad õõnelindude pesitsust, mis omakorda mõjub positiivselt asurkondade suurusele. Pesakaste ei tohiks olla liiga tihedalt, ka on vaja neid varakevadel hooldada.

Erinevate raiete mõju

LAGERAIE. Lokaalsele linnustikule kõige halvem. Kui seda tehakse pesitsusajal, hävivad linnumunad maapinnal, põõsastes, puuõõnsustes ja -võrades ning hukkuvad lennuvõimetud pojad.

MÕÕDUKAS TURBERAIE. Ei mõjuta linnustikku pikaajaliselt. Mõõdukas häiring suurendab metsa liigilist mitmekesisust