omapäi jätta

Aira Toss tunnistab, et ehkki selliseks tööks võiks appi võtta võsalõikurid, trimmerid jmt, siis talle endale igasugused põrisevad tööriistad eriti ei meeldi, tema eelistab mehaanilisi. Selliseks tööks, mis Andril ees seisab, kasutab ta ise näiteks Fiskarsi kiini.

„Mingit hirmkallist imeriista ei soovita alguses juba seepärast soetada, et kui peaks selguma, et inimesel siiski pole tahtmist ise sedasorti tööd teha, jääb see lihtsalt seisma,“ märgib ta. „Aga jah – vähemalt proovida ise sellega hakkama saada soovitan ma kindlasti.

See on suurepärane võimalus kogeda rõõmu ja rahulolu, mida metsas askeldamine annab, ning oma metsaga rohkem kokku kasvada.“

Asjatundja nõuanded abiks

Konsulendi sõnul on kuueaastane mets veel nii noor, et midagi eriti ära rikkuda seal ei saa. „Mida aga täpselt ette võtta, sõltub ennekõike sellest, mis seis seal parajasti on: kui palju on kuuski, mis ootavad vaid vabamat hingamist ja valguse ligipääsu, et kasvuhoog sisse saada, mis puuliigid selles pealt- näha võsas veel kasvavad,“ selgitab ta. „Tõenäoliselt on seal ka noori kaski ja muid lehtpuid, millest osale võiks kindlasti ka eluvõimalust pakkuda – monokultuurne mets ei peaks olema eesmärk, pigem võiks kasvatada segametsa.“

Selleks, et saada sotti, millest alustada, mis kasvama jätta, mis maha võtta ja kuidas täpselt seda teha, tasub aru pidada asjatundjaga: võtta ühendust kohaliku metsaühistu või mõne metsakonsulendiga, kes tuleks kohale, vaataks olukorra üle ja selgitaks, kuidas on kõige mõistlikum edasi talitada.

„Muidugi leiab mujaltki juhiseid selle kohta, kuidas võsas kasvavale kuusele eluvõimalus anda. Youtube näiteks on täis õppevideoid kõikvõimalike tööde-tegemiste kohta, ei ole erandiks ka metsatööd,“ ütleb Aira. „Erametsaportaalist leiab samuti nii kasulikke juhiseid ja videoid kui ka viiteid õppekirjandusele. Kõige kiirem võimalus on aga kahtlemata mõne spetsialisti kutsumine, kes koha üle vaataks ja annaks just selles konkreetses paigas kõige paremini töötavad juhised.“

Metsauuenduse Rekordi

„Metsa võib uuendada küll ühe puuliigiga, aga tänapäeval on saamas tavapäraseks, et hooldamise käigus jäetakse kasvama ka looduslikult tulnud liike, mis lisavad tulevikus elupaiku erinevatele liikidele ja muudavad metsa kahjustustele vastupidavamaks.“ Tänavu kevadel tehtud uuendustööde (sh eelmisel aastal tehtud maapinna mineraliseerimise) eest saab toetust taotleda juba sel suvel. Kõigi metsahooldust puudutavate küsimuste ja toetuste taotlemise soovi puhul tuleks ühendust võtta piirkondliku metsaühistuga. Ühtekokku istutati mullu Eesti metsadesse üle 42 miljoni uue metsataime, neist umbes 38 miljonit on kasvatatud Eesti taimlates. RMK ja metsanduskoolid istutasid üle 24 miljoni puu, erametsades sai mulda u 18 miljonit taime. Et metsa uuendatakse ka seemnekülviga ja osa metsaomanikke kasvatab taimi ise, võib see arv olla suuremgi. KIK

Selleks, et luuletusi kuulata, on kõigepealt vaja Play poest või App Store`ist tasuta alla laadida rakendus Loquiz. Seejärel tuleb valida soovitud luulerännak (vt allolevat valikut) ning sisestada meelepärase luulerännaku juures olev kasutajanimi ja parool. Mis aga eriti oluline: luuletuste kuulamiseks on vaja looduses liikuda –paigal seisvale kuulajale luule kõrva ei kosta!

Muhe luulerännak z Kasutajanimi: muhe z Parool: luule

Sellel rännakul saab nautida muhedat ja head tuju loovat luulet. Looduses liikudes saad luuletusi kuulates teada, mis juhtub, kui liiga kauaks metsa jääda, miks on oluline kevadel pesa punuda ja kuidas lõppes tädi kohtumine karuga.

Meeleolude luulerännak z Kasutajanimi: meeleolu z Parool: mets

Metsameeleolude luulerännaku eesmärk on pakkuda võimalust vaikseks mõtiskeluks metsarajal.

Luule lugemine või kuulamine ei ole kunagi ühepoolne – et luuletaja ütleb, kuidas asjad on. Oma osa on alati ka kuulajal ja tema mõtetel ning üks ja sama loodusluuletus võib inimestes äratada erinevaid mõtteid, aga võib ka ühte ja sama kuulajat eri aegadel või radadel kõnetada kord ühel, kord teisel moel.

Aastaaegade luulerännak z Kasutajanimi: loodus z Parool: aeg

Aastaajad, nendega seotud muutused looduses ja meeleolude vaheldumine on Eesti loodusluules üks sagedasemaid teemasid. Õnneks on meil Eestis aastaaegu tervelt neli. Kevadine värskus ja tärkamine, suvine õierikkus koos valgete ööde lummaga, sügise nukker küpsus ning talvise looduse härmas ilu on läbi aegade inspireerinud luuletajaid loodusluulet kirjutama. Luulerännaku toel võib looduses liikuja igas aastaajas avastada seni märkamata jäänud nüansse.

Luulerännak lastele

Sellesse luulerännakusse on koondatud luuletusi, mis sobivad hästi nii lastele kui ka emadeleisadele ja vanaemadele-vanaisadelegi koos liikudes kuulamiseks. Kuigi esmapilgul ehk lihtsad, ei

Liigu looduses arukalt

z Mõtle läbi, kuhu lähed, tutvu eelnevalt piirkonnaga.

z Eelista olemasolevaid matkaradu, telkimiskohti ja lõkkekohti, et mitte tekitada keskkonnale lisakoormust.

z Võimalusel eelista matka alguspunkti jõudmiseks rongi või liinibussi, sõiduautosse mahuta mitu inimest.

z Pea kinni igaüheõiguse põhimõtetest ja piirangutest.

z Ära liigu koduõuedes, mesilates, külvidel, viljas jm põllumajandusmaal.

z Arvesta tuleohutusnõudeid.

z Koer hoia looduses alati rihmas, korista matkarajalt, telkimisalalt jm looma väljaheited – mata maha või vii käimlasse.

z Ära unusta, et ühisel telkimis- ja lõkkealal kehtib üldtunnustatud öörahu aeg: kl 23–6.

z Lahkudes korista peatuspaik. Järgi põhimõtet: kõik, mis jaksan kaasa tuua, jaksan ka ära viia. RMK maksa lastele kirjutatud luuletusi alahinnata: heast luuletusest saavad täiskasvanudki hea tuju. Kindlasti annavad need salmid aga mõtlemisainet lastele, kes muidu metsarännakul ehk sootuks muudele asjadele keskenduksid. Kuu- latavad luuletused annavad neile ehk põhjust rohkem tähele panna ja süveneda. z Kasutajanimi: laste z Parool: luule IA MIHKELS Allikas: loodusegakoos.ee

Ettevaatust, karu teel!

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) on tavaliselt hoiatanud liiklejaid öösel ja videvikus metsavahelistel maanteelõikudel liikuvate sõraliste eest, kes võivad siis aktiivselt ületada sõiduteed. Nüüd võime aga sinna nimekirja lisada ka karu.

Eelmise nädala esmaspäeva öösel vastu teisipäeva kella 1.45 ajal liikus pruunkaru Tallinna—Tartu maanteel Kärkna ja Ilmatsalu risti vahel üle tee. Piirkonnas liigelnud jahimees võttis hoo maha ja tal õnnestus teed ületav karu videole jäädvustada. Karu liikus teetõkkeid ületades Tartu poole. EJS tuletab meelde, et liigeldes tuleks olla ettevaatlik, eriti videvikus ja pimedal ajal. Hoiame metsloomi ja hoiame ennast!

Selleks, et vähendada liiklusõnnetusi ulukitega, algatas EJS kolmeaastase projekti „Ulukid teel“, mille raames on paigaldatud Eestis 66 kilomeetri jagu valgusreflektorid teepostidele. Reflektorid tõkestavad möödasõitva auto tuledest saadud valguse abil loomade liikumist. EJS