Mets ja Põld

Lendorava püsielupaikade kaitseks

Keskkonnaamet esitas keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks lendorava püsielupaikade kaitseeeskirja eelnõu, mille järgi on kavas võtta kaitse alla 15 uut lendorava püsielupaika ning muuta kümne olemasoleva püsielupaiga piire ja piiranguvööndi kaitsekorda. Määruse kehtestamisel suureneb lendorava püsielupaikade pindala 1614 ha võrra.

Lendorav – tänavu pärjatud ka aasta looma tiitliga – on I kaitsekategooriasse kuuluv kriitiliselt ohustatud loomaliik, kelle levila on viimasel sajandil oluliselt vähenenud ja kes tänaseks asustab veel vaid Virumaa ja Põhja-Jõgevamaa vanu metsi. Looduskaitseseadus nõuab I kaitsekategooria liikide kõigi teadaolevate elupaikade kaitse tagamist kaitstavate alade loomisega.

„Heas seisus elupaigad on meie looduses lendorava säilimiseks üks olulisemaid eeldusi,“ märkis keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Elupaikade järjest tõhusam kaitse on pidurdanud liigi arvukuse langust ja koos muude kaitsekorralduslike tegevustega võib loota selle aeglast tõusu.“

Kehtiv kaitstavate alade võrgustik ja püsielupaikade kaitsekord ei taga lendorava säilimist meie looduses, mistõttu alustas keskkonnaamet 2020. aastal uute püsielupaikade kaitse alla võtmise ettevalmistamist ja nende kaitsekorra muutmist, et vältida raiete negatiivset mõju just liigi püsielupaikades.

Kaasamiskirjad arvamuste ja ettepanekute saamiseks saadeti kõigile asjasse puutuvatele maaomanikele, kellelt oodati muu hulgas ettepanekuid, kuidas saaks riik püsielupaikade moodustamisega seotud piiranguid paremini kompenseerida. Teavituskirja said ka vastavad kohalikud omavalitsused. Tagasisidena saadud kompenseerimisettepanekud edastati keskkonnaministeeriumile.

Lendorava püsielupaikade pindala suureneb eelnõu alusel 1614 ha võrra, sellest 651 ha sihtkaitsevööndina ja 964 ha piiranguvööndina. Sihtkaitsevöönd on range kaitsekorraga, kus on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, mis hävitaks lendorava pesametsad. Piiranguvööndi kaitsekord on leebem, olulise piiranguna on kavandatud uuendusraiete keeld.

Sihtkaitsevööndites saab määruse kinnitamisel taotleda erametsatoetust 134 eurot hektari kohta aastas, piiranguvööndites kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Praegu, kui määrus on veel töös, saab kavandatavates püsielupaikades Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu taotleda aprillis toetust kuni 60 eurot hektari kohta aastas.

Liigi kaitse tegevuskava on kättesaadav keskkonnaameti veebilehel. IA MIHKELS