Põllumajandustootjail mõelda jõu ühendamisele

vatuses 5, puuvilja-, köögiviljaja marjakasvatuses 5, kartulikasvatuses 2, lamba- ja kitsekasvatuses 1 ning muus valdkonnas 5 (neist kolm tegelevad jaemüügiga ja kaks segapõllumajandusega).

Mis tüüpi ühistuid leidub?

2018. aastal lõi Eesti Maaülikool oma uuringu käigus põllumajandusühistu pakutavate tee- nuste või tegevuste põhjal ühistute tüpoloogia. Ühistud jagati seitsmesse tüüpi: töötlev ühistu, turustusühistu, hankeühistu, abiteenuseid pakkuv ühistu, tootev ühistu, tootev ja abiteenuseid pakkuv ühistu ning aretusühistu.

Värske uuringu kohaselt on kõige rohkem (42%) turustusühistu tüüpi ühistuid. Nende eesmärk on koondada ja turule viia oma liikmete toodetud põl- lumajandustooteid. Peaaegu kolmandik ühistutest on tootva ühistu tüüpi: ühistul on tootmiseks vajalikku ressurssi, ta turustab omatoodangut, mitte ei koonda liikmete oma. Tootev ühistu ei järgi tihtipeale oma tegevuses ühistegevuse põhimõtteid ning sarnaneb pigem osaühingu või aktsiaseltsi kui tulundusühistuga. Suur osa (51) põllumajanduslikke tulundusühistuid on loodud 1990ndatel, kui hakati reorganiseerima ühismajandeid. Sel ajal loodud ühistud on valdavalt (59%) tootvad ühistud. Paljudes neist tegutsetakse tegelikult osaühingu juhtimisvormi alusel – tulundusühistute ümbervormistamine on keeruline ning aeganõudev.

Abiteenuseid pakkuva ühistu eesmärk on jagada oma liikmetele tootmiseks vajalikke teenuseid. Sellise tüübi alla kuulus

Aldo Luud ühendamisele