kontrollitakse metsades

da raietööd nii, et see ei häiriks metsalindude pesitsemist,“ ütles Vakra.

Mullukevadise pesitsusrahu ajal peatas keskkonnaamet 30 raiet ja tuvastas 12 kaitsealuse liigi pesitsemise.

Kui 2021. aastal laekus keskkonnaametile 160 metsaraiega seotud pesitsusrahu kaebust, siis 2022. aastal vaid 92. Muudatust on näha ka vaidlustuste arvus: kui kaks aastat tagasi esitati raie peatamise ettekirjutusele vaie 13 korral, siis eelmisel aastal vaid ühel korral.

Amet tegutseb juhtumipõhiselt

Raietegevusel on kõige suurem mõju linnustikule vanades viljakate kasvukohatüübi puistutes, kus lindude liigiline mitmekesisus ja asustustihedus on kõige suurem. Nagu eelmiselgi aastal, suunab keskkonnaamet ka tänavu oma kontrolli eelkõige puistutesse, kus pesitsusrahu järgimine on kõige olulisem. „Tegevuste piiramisel tegutseme juhtumipõhiselt, lähtudes mõistlikkuse printsiibist. Kui tuvastatakse ainult võimalik pesitsemine, lubatakse raietöödega jätkata,“ selgitas Vakra.

Haudelindude asustustiheduse maatriksi ning juhendi pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimiseks leiab keskkonnaameti veebilehelt. Metsaomanikud saavad metsaportaalis (register.metsad.ee) kontrollida metsakorraldusandmetest lähtuvalt metsaeraldise kasvukohatüüpi ja vanust ning selle alusel hinnata lindude pesitsemise tõenäosust.

Nõu ja abi saamiseks saab pöörduda keskkonnaameti klienditoe poole telefonil 662 5999 või e-posti teel klienditugi@keskkonnaamet.ee.

Linnusõbralik metsamajandamine

z Ära alusta metsatöid enne, kui oled teinud kindlaks, kas metsa majandamisele kohalduvad mingid piirangud. Kui tegu on looduskaitseala, mõne liigi püsielupaiga või muu piirangualaga, siis järgi sealsete metsade majandamiseks kehtestatud reegleid. Väljaspool kaitsealasid järgi üldisi seadustest tulenevaid metsamajandamise nõudeid.

z Võimalusel majanda metsi püsimetsana, tehes ainult valikraiet. Nii majandades kujuneb välja mitmerindeline ja erivanuseline mets, kus on suurem elurikkus. Püsimetsana majandatavas metsas ei ole soovitatav teha ka hooldusraiet.

z Tee võimalikult palju raietöid väljaspool lindude pesitsusaega. Enamiku metsalindude pesitsusaeg (munemisest poegade väljalennuni) jääb vahemikku märtsi keskpaigast juuli lõpuni. Kõige varasemad pesitsejad on merikotkas, kaljukotkas ja kakud, kel on märtsis juba munad pesas. Paljude rööv lindude pojad lendavad pe sast välja aga alles juuli teisel poolel, mõnel isegi augustis.

z Jäta alles võimalikult palju püstiseisvaid surnud puid, eriti jämedaid. Puutüükad on väga oluliseks rähnide toidulauaks ning neis olevad või tekkivad õõnsused sobivad pesitsemiseks pal judele teistele liikidele.

z Püüa säilitada vanu tugeva te harudega puid. Need on tule vikus head pesa- või mängukohad suurematele lindudele. Kotkastele ja musttoonekurele valmistab sageli muret sobiva pesapuu leidmine, eriti majandusmetsades.

z Püüa säilitada suurte õõnsustega puid. Õõnsusi leidub kõige enam vanades haabades, pärnades ja kuivanud mändides. Suured puuõõn- sused on head pesitsuskohad kakkudele, kellele meie majandusmetsades on sobivaid pesakohti vähe. z Jäta nii uuendus- kui ka muude raiete käigus kasvama suuremaid ja vanemaid puid ehk säilikpuid. Linnud saavad neid metsa uuenemiseni kasutada pesapuudena ja säilikpuud tagavad ka jämeda surnud puidu tekkimise järjepidevuse. z Leitud suurest linnupesast teata võimalikult kiiresti keskkonnaametile, Eesti Ornitoloogiaühingule või Kotkaklubile. Kui pesa juures või kohal on näha suuri linde, pesas värskeid oksi või lindude väljaheiteid, peata võimalusel töö, sest pesa on ilmselt asustatud. Anna teada ka muudest sinu arvates lindudele olulistest paikadest või elementidest, näiteks metsise mängukohtadest või kohatud haruldasest liigist. z Vältimatu metsatöö korral säilita mets pesapuu ümbruses. Kui on kindel, et leitud suur pesa ei kuulu mõnele I või II kaitsekategooria liigile ja metsatööd selle läheduses on vältimatud, siis säilita kindlasti pesapuu ja jäta mets võimalusel pesast vähemalt 30 meetri raadiuses kasvama. Nii säilib lootus, et mõni röövlind seda pesa siiski veel kasutab. Lagedale (nt lageraielangile) või ka langi serva jäänud pesa jätavad linnud enamasti maha. z Hoidu soode ja soometsade kuivendamisest. Ära raja uusi kraave liigniisketesse metsatüüpidesse (rabastuvad, samblasoo-, rohusoo- ja soovikumetsadesse), võimalusel jäta hooldamata sealsed kraavid, sest veerežiimi muutmine kahjustab oluliselt sealset elustikku. Allikas: Käsiraamat „Metsasõbra meelespea“ (ELF)

Kaitsealad said seadusega kooskõlla

Eestis on 403 kaitseala, millest paljude kaitse-eeskiri vajas uuendamist enne 1. maid – sellest kuupäevast alates oleks lõppenud enne looduskaitseseadust kinnitatud eeskirja kehtivusaeg.

„Oleme selle ülesande täitnud: Eesti kaitsealadel on tehtud kaasaegsed ekspertiisid ja nende põhjal koostatud kaitse-eeskirjad,“ võttis keskkonnaminister Madis Kallas kokku mitu aastat kestnud töö. „Vajadusel on erinevaid kaitsealasid liidetud ja nende piire korrigeeritud. Väärtuste kadumisel on objekte kaitse alt välja arvatud, samas on moodustatud ka täiesti uusi kaitsealasid.“

Ministri sõnul on läbirääkimised kogukondadega olnud eeskirjade uuendamisel võtmetähtsusega. Ta märkis ka, et kuna loodus on pidevas muutumises ja arengus, parandatakse alade kaitsekorda edasi. Uue kaitse-eeskirja said: z Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, z Vilsandi rahvuspark, z Panga maastikukaitseala, z Malluste looduskaitseala, z Kõrvemaa maastikukaitseala, z Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala, z Matsalu rahvuspark, z Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala. KESKKONNAAMET

Riik jagab mesinikele toetust

Viiel järgmisel aastal toetab riik mesindussektorit ligi

1,5 miljoni euroga, et tõsta selle kon kurentsivõimet.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et toetatakse mesinikele suunatud nõustamisteenuseid, koolitusi, kahjurite ja mesilaste haigustega võitlemist, laborianalüüse, teadusalast koostööd, müügiedendust, teavitustegevusi ja turundust. Tegevusi hakkab ellu viima Eesti mesindussektori organisatsioonidest loodud mesinduskogu.

„Eesti puhas loodus ja keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv soosivad mesindusega tegelemist ning mesinduse valdkonnas on meil veel palju kasutamata potentsiaali,“ märkis minister. Põllumajandusloomade registri andmetel oli Eestis 2022. aasta 31. oktoobri seisuga 2911 mesiniku 5471 mesilas kokku 52 131 mesilasperet. Mesindussektorisse suunatav toetus on peaaegu 281 000 eurot eelarveaasta kohta ning ligi

1 405 000 eurot 2023–2027 peale kokku, seda toetust rahastatakse 50% ulatuses Euroopa Liidu eelarvest ning 50% ulatuses Eesti riigieelarvest.

MAAELUMINISTEERIUM

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Põllumajandusuuringute keskuse mulluse uuringu „Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis“ tulemustest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi võimalustest annavad ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kristine Tiirats ja maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ragne Lokk.

2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud 113 tegutsevat põllumajanduslikku tulundusühistut, kõige rohkem oli neid teravilja- ja piimasektoris. Tulundusühistud koondasid 2259 põllumajandustootjat. Ligi pooled (49%) ühistutest on väikesed – kuni viie liikmega. Ühistute esindajad on hinnanud, et umbes 75% nende liikmetest on aktiivsed osalejad, kasutavad järjepidevalt ühistu pakutavaid teenuseid ja hüvesid ning panustavad ise ühistu arengusse.

Enim põllumajanduslikke tulundusühistuid on registreeritud kahes suuremas tegevusvaldkonnas: teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatuses (64 TÜd) ning piima- ja piimatoodete tootmises (21). Siiski on neid ka kõigis teistes sektorites: veisekasvatuses 7, seakas-