Mets ja Põld märts 2023

Mets ja Põld

Lendorava püsielupaikade kaitseks

Keskkonnaamet esitas keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks lendorava püsielupaikade kaitseeeskirja eelnõu, mille järgi on kavas võtta kaitse alla 15 uut lendorava püsielupaika ning muuta kümne olemasoleva püsielupaiga piire ja piiranguvööndi kaitsekorda. Määruse kehtestamisel suureneb lendorava püsielupaikade pindala 1614 ha võrra.

Lendorav – tänavu pärjatud ka aasta looma tiitliga – on I kaitsekategooriasse kuuluv kriitiliselt ohustatud loomaliik, kelle levila on viimasel sajandil oluliselt vähenenud ja kes tänaseks asustab veel vaid Virumaa ja Põhja-Jõgevamaa vanu metsi. Looduskaitseseadus nõuab I kaitsekategooria liikide kõigi teadaolevate elupaikade kaitse tagamist kaitstavate alade loomisega.

„Heas seisus elupaigad on meie looduses lendorava säilimiseks üks olulisemaid eeldusi,“ märkis keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Elupaikade järjest tõhusam kaitse on pidurdanud liigi arvukuse langust ja koos muude kaitsekorralduslike tegevustega võib loota selle aeglast tõusu.“

Kehtiv kaitstavate alade võrgustik ja püsielupaikade kaitsekord ei taga lendorava säilimist meie looduses, mistõttu alustas keskkonnaamet 2020. aastal uute püsielupaikade kaitse alla võtmise ettevalmistamist ja nende kaitsekorra muutmist, et vältida raiete negatiivset mõju just liigi püsielupaikades.

Kaasamiskirjad arvamuste ja ettepanekute saamiseks saadeti kõigile asjasse puutuvatele maaomanikele, kellelt oodati muu hulgas ettepanekuid, kuidas saaks riik püsielupaikade moodustamisega seotud piiranguid paremini kompenseerida. Teavituskirja said ka vastavad kohalikud omavalitsused. Tagasisidena saadud kompenseerimisettepanekud edastati keskkonnaministeeriumile.

Lendorava püsielupaikade pindala suureneb eelnõu alusel 1614 ha võrra, sellest 651 ha sihtkaitsevööndina ja 964 ha piiranguvööndina. Sihtkaitsevöönd on range kaitsekorraga, kus on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, mis hävitaks lendorava pesametsad. Piiranguvööndi kaitsekord on leebem, olulise piiranguna on kavandatud uuendusraiete keeld.

Sihtkaitsevööndites saab määruse kinnitamisel taotleda erametsatoetust 134 eurot hektari kohta aastas, piiranguvööndites kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Praegu, kui määrus on veel töös, saab kavandatavates püsielupaikades Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu taotleda aprillis toetust kuni 60 eurot hektari kohta aastas.

Liigi kaitse tegevuskava on kättesaadav keskkonnaameti veebilehel. IA MIHKELS

EUROOPAS TUNTUD, EESTIS TOODETUD

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Pereisa Kaido (41) ostis eelmisel sügisel tüki metsa. Õigemini metsamaad, sest metsa sel maalapil praegu pole –aasta enne ostu oli seal tehtud lageraie. Maikuus kavatseb vastne omanik sõbrad-sugulased istutustalgudeks kokku kutsuda, vahepealse ajaga on aga püüdnud end metsa majandamise üksikasjadega kurssi viia.

„Tegelikult ei olnud mul veel mõni aeg tagasi üldse mingit plaani metsa osta – ma olen mitmendat põlve linnainimene, mida mina metsaga teen! Küll aga oli meil abikaasaga tasapisi küpsenud mõte, et väike maakodu võiks ju olla – saaksid lapsed suvel paljajalu ringi joosta, põõsast oma käega marju ja peenrast maasikaid noppida. Kuskil viis aastat tagasi hakkasime selle plaaniga ringi sõitma ja kinnisvarakuulutustes pakutavat üle vaatama.“

Oma leida pole lihtne

Esialgu oli plaan leida mõni väiksem talu või maja, mis ei vajaks ülemäära suurt remonti, oleks looduslikult ilusas kohas ja poleks pealinnast liiga kaugel. „Ikka selline tahtmine – mere ääres, metsas sees ja kesklinnas,“ naerab Kaido. Tasapisi nihkus piirkond linnast aina kaugemale, sest lähemalt midagi sobivat lihtsalt ei leidnud. Pikkade otsingute tulemusel jäi mõni koht küll silma, millega otsustati lähitutvust teha, kuid väga lootusrikas asi ei paistnud.

„Lõpuks läks ikka nii nagu kuuldavasti sageli läheb,“ muigab Kaido. „Naine ütles: kuule, läheme vaatame veel korra seda kõige esimest kohta. Oli sügise kõige ilusam aeg, puud väikese talu hoovis majataguse võimsa kuusemetsa taustal veel eriti värvilised – seal tekkis esimest korda tunne, et see võiks meie kodu olla küll.“

Pärast ostu läks esimene suvi suurte remonditööde tähe all: maja vajas soojustamist, aknad vahetamist, küttekolded korrastamist. „Kui maja juba meie oma oli, tekkis mõte, et see ei peaks olema ainult suvekodu vaid seal võiks soovi korral ka talvel aega veeta,“ räägib Kaido. „Tagantjä-

„Oma metsas kõndida – see on ikka täiesti isevärki tunne.“

rele hinnates väga arukas plaan – sest kui koroona tuli, olid meil suuremad tööd tehtud ja saimegi pikemaks ajaks maale kolida.“

Ootamatu halb üllatus

Järgmisel kevadel ootas aga ees halb üllatus: majataguses metsas algasid raietööd. „Alles jäi vaid see, mis oli meie kinnistu piirides, nii et päris lagedale me ei jäänud, aga et senise seletamatut turvalisusetunnet sisendanud rohelise müüri asemel oli maja taga vaid hõre pitsiline riba ja üks pisut tihedam metsatukk – sellega oli alguses ikka raske harjuda,“ kirjeldab Kaido. „Seepeale tuli meelde, et talu endiste omanike lapselaps, kes seda müüs, isegi rääkis sellest, et osa kunagistest talumaadest müüdi juba mõni aasta varem ära, et enne oli see koht suurem. Siis see meie tähelepanu ei pälvinud, meile oli seda taluhoovigi rohkem kui küll ja kinnistu piir läks nagunii veel veidi kaugemalt. Nüüd tuli aga mõte, et ehk pole sel ostjal pärast metsamüüki kinnistu vastu enam suuremat huvi – ehk õnnestuks see tagasi osta. Alguses üllatas see mõtteidu ennastki, aga ju oli meie kohaotsingute käigus kusagil sügaval sisimas sellele soodne pinnas tekkinud – olime ju

näinud nii tohutult palju paljaks raiutud nukraid paiku, mis mõnikord meele päeva lõpuks päris mõruks võtsid.“

Aega võttis, aga asja sai – eelmisest sügisest saati kuulub ka majatagune raiesmik talu juurde ja Kaido elab sisse metsaomaniku rolli.

„Alguses uurisin asja omal käel – et kas ja kuidas seda maad ette tuleks valmistada, kui tahaks metsa istutada, mida üldse istutada, kust taimi saada ja kõik muud sellised asjad,“ räägib ta. „Tagantjärele imestan, miks mulle kohe ei tulnud pähe võtta ühendust kohaliku metsaühistuga, kust oleks kõigile küsimustele kohe vastused saanud.

Aga no ega need omal käel omandatud tarkused ka vast mööda külgi maha jookse – olengi saanud rohkem süveneda.“

Järeltulijaile mõeldes

Kõige rohkem, ütleb Kaido, meeldib talle mõte sellest, et tema lapsed, ehkki praegu veel väikesed, saavad kevadel oma käega istikuid mulda panna („Mõne taime istutamisega saavad ikka hakkama!“) ja edaspidi vaadata, kuidas nende oma mets kasvab.

„Kui mõelda, et nii kuuekümne-seitsmekümne aastaga peaks

siin ju jälle päris korralik metsamüür olema, läheb süda soojaks,“ tunnistab mees. „Kui minu lapsed seda oma lastele-lapselastele üle hakkavad andma, saavad rääkida, kuidas seda siin omal ajal kasvama sai pandud –ikka hea võimalus oma järeltulijaile end meelde tuletada!“

Talu ostuaegsetesse piiridesse jäävas väikeses metsatukas on Kaidol üks suure kiviga lemmikpaik, kus talle meeldib suvistel varahommikutel istumas käia, et võimsate vanade puude kohina ja lindude vidistamise saatel mõtteid mõlgutada ja plaane pidada.

„See on nii mõnus koht! Vahel mõtlen, et küllap talu kunagine peremees, kes ehk omal ajal selle metsa istutas, käis ka just seal iseendaga aru pidamas,“ ütleb ta. „Või siis hakkan lihtsalt vanaks jääma, et sellised mõtted üldse pähe tulevad. See vanuse asi võib paljuski põhjus küll olla, sest kümme aastat tagasi poleks ma isegi mõelnud metsa ostmisele, aga nüüd soovitan seda kõigile. Minu praegune vana metsatukake on küll väike, aga ka siin olen kogenud, et jutud metsa teraapilisest mõjust vastavad tõele. Ja päris oma metsas ringi kõndida – see on ikka üks täiesti isevärki tunne.“

Tasub teada, kui tahad saada metsaomanikuks

Metsakinnistuid on müügis kõikjal üle Eesti. Kas inimene, kellel on tekkinud plaan saada metsaomanikuks, võib muretult osta müügikuulutuses pakutava kinnistu või tuleks selle ostueelseks hindamiseks kasutada asjatundja abi? Mida üldse oleks oluline jälgida?

Vastab metsakonsulent TRIIN ALATALO (Eesti Metsamajandajate Selts)

Kui metsakinnistu asub osta soovijale sobivas asukohas või sellel on mõni muu talle meelepärane omadus ja kinnistu hind mahub osta soovija eelarvesse, siis muidugi – miks mitte osta! Küll aga tasuks kontrollida, kas müügihind vastab turuhinnale, selleks soovitan pöörduda metsa hindamise ja inventeerimisega tegelevate professionaalide poole.

Metsakinnistu hind koosneb üldjuhul kahest komponendist: maa ja sellel kasvava metsa väärtusest. Kinnistutel, kus kasvav mets on värskelt raiutud, kujuneb hind ainult maa väärtuse alusel ja seetõttu võib värskelt raiutud metsamaa olla oluliselt soodsama hinnaga.

Jälgida tuleks metsamajanduslikke piiranguid. Näiteks kui kinnistule kehtib mõni looduskaitsepiirang, siis on võimalik, et metsa majandamisel tuleb tulevikus arvestada näiteks raietöid kitsendavate piirangutega.

Kui kavatsetakse osta raiutud metsamaad, siis tuleks arvestada investeeringute juurde ka võimalikud uue metsa rajamise ja hooldamise kulud. Kui raiest on möödas juba mõni aasta, siis tuleb järele uurida, kas eelmine omanik on raiesmiku uuendanud ning selgitada välja kasutatud metsakultuuride hooldusvajadus ja sellega kaasnevad investeeringud järgnevatel aastatel.

Kui metsamaa on jäänud uuendamata, siis lisanduvad vastavalt metsaomaniku eesmärgile ka sellega seotud kulud.

Kas uus omanik võiks ostetud maatükil loota lihtsalt metsa looduslikule uuenemisele või peaks igal juhul valmistuma külvamiseks-istutamiseks?

Selleks, et metsainvesteeringud oleksid tulemuslikud, soovitame minna istutamise teed. Kindlasti on oma koht ka looduslikul uuenemisel, aga selle edukuse tõenäosus on istutamisega võrreldes üldjuhul väike.

Juhul, kui soetatud metsamaal on juba tekkinud looduslik uuendus ja kasvama on hakanud antud kasvukohale sobivad puuliigid optimaalse tihedusega, siis tasuks kindlasti seda teket soosida ja teha vajadusel vajalikud hooldusraied.

Enamasti kipuvad aga viljakad kasvukohatüübid pärast raiet võsastuma kiirekasvuliste, aga väheväärtuslike puu- ja põõsaliikidega. Seepärast tasub kaaluda võsa eemaldamist ja uue metsakultuuri rajamist. Sellisel juhul tuleb arvestada, et tavapärastele metsakultuuri rajamisega seotud kuludele lisanduvad ka võsa eemaldamise kulud.

Jälgi toetuste tähtaegu

puistule omasem liigiline koosseis ja rindeline struktuur. Arvestada tuleks sellega, et eri puuliikidel on erinev kasvukiirus ja valgusnõudlus.

Metsaomanikul on metsa uuendamise kohustus. Kui kinnistu on ostetud pärast seal tehtud lageraiet, kas siis laieneb uuendamiskohustus ostjale? Kas on mingid tähtajad, mis hakkavad alates ostuhetkest talle kehtima?

Metsaseaduse alusel tuleb rakendada metsauuendamiseks sobilikke võtteid pärast raiet kahe aasta jooksul ning metsauuendus kasvukohatüübile sobivate puuliikidega tuleb tagada hiljemalt viie aasta jooksul (loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümne aasta jooksul). Täpsemalt on see kirjeldatud metsaseaduse § 24 ja § 25.

Uuendamiskohustus laieneb ka uuele metsaomanikule, küll aga on tal vajaduse korral võimalik esitada taotlus uuendamistähtaja pikendamiseks.

Selle aasta algul ühinesid Erametsakeskus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), liitumise järel sai Erametsakeskusest KIKi metsaosakond, mis jätkab senist tööd erametsanduse arendamisel. Endisel viisil jätkub ka erametsandustoetuste taotlemine.

„Metsale vajalikud tegevused on sageli üsnagi kulukad, seepärast tasub meeles pidada, et metsade hooldamisel ja uuendamisel on võimalik KIKist toetustena saada ka rahalist tuge,“ ütles KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu.

võimalik hilinenud taotlusi vastu võtta,“ rõhutas Kiivramees.

„Seega ei maksa taotluse esitamist jätta viimasele minutile.“

KIKi metsaosakond loodab tänavu näha metsaomanike suuremat aktiivsust ka üraskikahjustuste ennetamise toetuse taotlemisel, sest ennetus on alati parem kui hilisem tagajärgedega tegelemine.

Kohaliku metsaühistu poole tasub metsaomanikul pöörduda nii oma metsa hooldamist või metsatööde korraldamist puudutavates küsimustes kui ka metsandustoetuste taotlemiseks.

segametsa,

Kui vastne metsaomanik tahaks oma maatükil näha just segametsa, kas siis võiks looduslikult kasvama hakanud puudele soovikohaseid lihtsalt lisaks istutada?

Segametsade teket soosib üld-

metsamaa ühe-kahe puupuistus tekkida juurde

Segametsade teket soosib üldjuhul ka loodus, lisades puhtpuistutesse peaaegu alati teisigi puuliike. Seepärast võib segametsa rajamist alustada sarnaselt puhtpuistu rajamise võtetega, uuendades näites metsamaa ühe-kahe puuliigiga ja lastes hiljem puistus tekkida juurde ka looduslikku uuendust. Hilisemate kultuurihoolduste ja valgustusraietega on võimalik kujundada sega-

Uuel omanikul soovitan uuendamise ette võtta esimesel võimalusel, sest pärast raiet on kolme aasta jooksul võimalik taotleda metsauuendamise ja kultuurihoolduste toetust. Kiire reageerimise korral on võimalik ära hoida ka värskelt raiutud metsaosade uuenemine ebasoovitavate

taotleda metsauuendamise ja kultuurihoolduste toetust. Kiire reageerimise korral on võimalik ära osade puuliikidega.

Osakonna toetuste üksuse juht Piia Kiivramees märkis, et juba aprillis oodatakse erametsaomanikke taotlema hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimiseks. Taotleda saab seda 4. aprillist kuni 30. aprillini. „Oluline on meeles pidada, et enam ei ole

Küsimustega toetuse taotlemise kohta saab kirjutada e-posti aadressil natura@kik.ee või telefonidel 5668 3263 ja 5683 3428. Erametsaportaalist www.eramets. ee leiab endiselt üksikasjalikku infot toetuste ja nende taotlemise tingimuste kohta.

IA MIHKELS

Tähtajad 2023

tuda metsaseltsi või mõon võimalik saada met-

Kindlasti soovitan kõigil alustavatel – aga ka staažikatel – metsaomanikel liituda metsaseltsi või mõne metsaühistuga, kust on võimalik saada metsandusnõustamist ja konsultatsioone ning abi nii toetuste taotlemisel kui ka kõigis vajalikes metsatöödes.

 Looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus – 4.04–30.04

 Natura 2000 metsa toetus – 4.04–30.04

 Metsa uuendamise toetus – 3.07 ja 1.12

 Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus – 3.07

 Metsamaaparandustööde toetus – 1.09

 Üraskikahjustuste ennetamise toetus – 13.09

 Metsameetme toetus – 15.09–6.10

 Metsa inventeerimise toetus – 13.12

Kanakulli kodud kaitse alla

Keskkonnaministri allkirja on saanud otsus võtta kaitse alla 41 uut kanakulli püsielupaika. Ekspertide hinnangul on nüüd Eestis kaitse all üle 56 protsendi kanakulli pesapaikadest.

„Kanakulli elupaigavalikut ja pesitsust mõjutab enim lageraie, seetõttu on uute püsielupaikade moodustamine igati õigustatud,“ selgitas muudatuse vajalikkust keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma. „Lisaks kanakullile saavad kaitset ka teised liigid, kes vajavad elupaigana vanemat metsa.“

Eestis pesitseb hinnanguliselt 400-600 kanakullipaari, eelmise sajandi lõpul oli nende arvukus kaks korda suurem. Kanakull on Eestis II kaitsekategooria liik. Püsielupaikade moodustamine on võimaldanud kanakulli asurkonnal püsida viimasel ajal stabiilsena.

Uute ja laiendatavate püsielupaikade kogupindala on 1656,23 ha, millest 1490,9 ha moodustavad sihtkaitsevööndid. Neis on ekspertiis kindlaks teinud 59 ha vääriselupaiku, kus on suur ohustatud ja haruldaste metsaliikide esinemise tõenäosus.

Sihtkaitsevööndisse jääb 202 ha laanemetsi, 6 ha loometsi, 44 ha salumetsi ja 183 ha soovikumetsi. Väärtusliku metsa kaitset alla võtmist toetavad ka ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja metsastrateegia.

KESKKONNAMINISTEERIUM

Pesitsusrahu kontrollitakse linnurikastes metsades

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Lindude kõige intensiivsem pesitsusaeg on aprilli keskelt kuni suve keskpaigani, sel ajal tuleks metsades peatada raietööd ja tagada pesitsusrahu, et tiivulistel oleks võimalus järglasi saada ja nad üles kasvatada.

Lindude tahtlikku häirimist looduses, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelab ka looduskaitseseadus. Keskkonnaameti järelevalve pesitsusrahu kaitseks on tänavu kavandatud 15. aprillist 30. juunini.

Eelmisel aastal koostas keskkonnaamet haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele, ning juhendi pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimiseks. Seda kasutatakse ka tänavu, juhendit on amet tutvustanud nii keskkonnaministeeriumile kui ka kodanikuühendustele ja metsamajandajatele.

Puudub riigi selge otsus

Metsalindude arvukuse suur langus on Eestis juba aastaid olnud tõsine murekoht. Ehkki osalist pesitsusrahu on igal kevadel peetud, ka Riigimetsade Majandamise Keskus (RMK) on juba paarkümmend aastat kuulutanud aprilli keskpaigast välja raierahu, siis selget sõnumit ja otsust riigilt seniajani pole.

„Pesitsusrahu osas on tarvis selget otsust ja pikaajalist siduvat lahendust. Senised hädalahendused ei ole jätkusuutlikud ning meie metsalindude turvalisust raietööde käigus ei taga,“ ütles mullu kevadel Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja

Kaarel Võhandu, kommenteerides Turu-uuringute ASi küsitluse tulemusi. Uuringu andmeil pooldas 93% küsitletuist pesitsusrahu kehtestamist.

Ole metsas tähelepanelik!

kagi arvestavad kevadise pesitsusrahuga. „Eelmisel aastal pidasid metsaomanikud ja -majandajad kevadsuvisest pesitsusrahu nõudest kinni pea poole paremini kui aasta varem. Kuigi järelevalve inspektorid asuvad plaanilistele kontrollreididele alles aprilli keskpaigas, tasub juba praegu looduses liikudes tähelepanelik olla ja planeeri-

+372 5268498, 766 8587, www gersamia.ee , info@gersamia.ee

Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud

Pixabay

kontrollitakse metsades

da raietööd nii, et see ei häiriks metsalindude pesitsemist,“ ütles Vakra.

Mullukevadise pesitsusrahu ajal peatas keskkonnaamet 30 raiet ja tuvastas 12 kaitsealuse liigi pesitsemise.

Kui 2021. aastal laekus keskkonnaametile 160 metsaraiega seotud pesitsusrahu kaebust, siis 2022. aastal vaid 92. Muudatust on näha ka vaidlustuste arvus: kui kaks aastat tagasi esitati raie peatamise ettekirjutusele vaie 13 korral, siis eelmisel aastal vaid ühel korral.

Amet tegutseb juhtumipõhiselt

Raietegevusel on kõige suurem mõju linnustikule vanades viljakate kasvukohatüübi puistutes, kus lindude liigiline mitmekesisus ja asustustihedus on kõige suurem. Nagu eelmiselgi aastal, suunab keskkonnaamet ka tänavu oma kontrolli eelkõige puistutesse, kus pesitsusrahu järgimine on kõige olulisem. „Tegevuste piiramisel tegutseme juhtumipõhiselt, lähtudes mõistlikkuse printsiibist. Kui tuvastatakse ainult võimalik pesitsemine, lubatakse raietöödega jätkata,“ selgitas Vakra.

Haudelindude asustustiheduse maatriksi ning juhendi pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimiseks leiab keskkonnaameti veebilehelt. Metsaomanikud saavad metsaportaalis (register.metsad.ee) kontrollida metsakorraldusandmetest lähtuvalt metsaeraldise kasvukohatüüpi ja vanust ning selle alusel hinnata lindude pesitsemise tõenäosust.

Nõu ja abi saamiseks saab pöörduda keskkonnaameti klienditoe poole telefonil 662 5999 või e-posti teel klienditugi@keskkonnaamet.ee.

Linnusõbralik metsamajandamine

z Ära alusta metsatöid enne, kui oled teinud kindlaks, kas metsa majandamisele kohalduvad mingid piirangud. Kui tegu on looduskaitseala, mõne liigi püsielupaiga või muu piirangualaga, siis järgi sealsete metsade majandamiseks kehtestatud reegleid. Väljaspool kaitsealasid järgi üldisi seadustest tulenevaid metsamajandamise nõudeid.

z Võimalusel majanda metsi püsimetsana, tehes ainult valikraiet. Nii majandades kujuneb välja mitmerindeline ja erivanuseline mets, kus on suurem elurikkus. Püsimetsana majandatavas metsas ei ole soovitatav teha ka hooldusraiet.

z Tee võimalikult palju raietöid väljaspool lindude pesitsusaega. Enamiku metsalindude pesitsusaeg (munemisest poegade väljalennuni) jääb vahemikku märtsi keskpaigast juuli lõpuni. Kõige varasemad pesitsejad on merikotkas, kaljukotkas ja kakud, kel on märtsis juba munad pesas. Paljude rööv lindude pojad lendavad pe sast välja aga alles juuli teisel poolel, mõnel isegi augustis.

z Jäta alles võimalikult palju püstiseisvaid surnud puid, eriti jämedaid. Puutüükad on väga oluliseks rähnide toidulauaks ning neis olevad või tekkivad õõnsused sobivad pesitsemiseks pal judele teistele liikidele.

z Püüa säilitada vanu tugeva te harudega puid. Need on tule vikus head pesa- või mängukohad suurematele lindudele. Kotkastele ja musttoonekurele valmistab sageli muret sobiva pesapuu leidmine, eriti majandusmetsades.

z Püüa säilitada suurte õõnsustega puid. Õõnsusi leidub kõige enam vanades haabades, pärnades ja kuivanud mändides. Suured puuõõn-

sused on head pesitsuskohad kakkudele, kellele meie majandusmetsades on sobivaid pesakohti vähe.

z Jäta nii uuendus- kui ka muude raiete käigus kasvama suuremaid ja vanemaid puid ehk säilikpuid. Linnud saavad neid metsa uuenemiseni kasutada pesapuudena ja säilikpuud tagavad ka jämeda surnud puidu tekkimise järjepidevuse.

z Leitud suurest linnupesast teata võimalikult kiiresti keskkonnaametile, Eesti Ornitoloogiaühingule või Kotkaklubile. Kui pesa juures või kohal on näha suuri linde, pesas värskeid oksi või lindude väljaheiteid, peata võimalusel töö, sest pesa on ilmselt asustatud. Anna teada ka muudest sinu arvates lindudele olulistest paikadest või elementidest, näiteks metsise mängukohtadest või kohatud haruldasest liigist.

z Vältimatu metsatöö korral säilita mets pesapuu ümbruses. Kui on kindel, et leitud suur pesa ei kuulu mõnele I või II kaitsekategooria liigile ja metsatööd selle läheduses on vältimatud, siis säilita kindlasti pesapuu ja jäta mets võimalusel pesast vähemalt 30 meetri raadiuses kasvama. Nii säilib lootus, et mõni röövlind seda pesa siiski veel kasutab. Lagedale (nt lageraielangile) või ka langi serva jäänud pesa jätavad linnud enamasti maha.

z Hoidu soode ja soometsade kuivendamisest. Ära raja uusi kraave liigniisketesse metsatüüpidesse (rabastuvad, samblasoo-, rohusoo- ja soovikumetsadesse), võimalusel jäta hooldamata sealsed kraavid, sest veerežiimi muutmine kahjustab oluliselt sealset elustikku. Allikas: Käsiraamat „Metsasõbra meelespea“ (ELF)

Kaitsealad said seadusega kooskõlla

Eestis on 403 kaitseala, millest paljude kaitse-eeskiri vajas uuendamist enne 1. maid – sellest kuupäevast alates oleks lõppenud enne looduskaitseseadust kinnitatud eeskirja kehtivusaeg.

„Oleme selle ülesande täitnud: Eesti kaitsealadel on tehtud kaasaegsed ekspertiisid ja nende põhjal koostatud kaitse-eeskirjad,“ võttis keskkonnaminister Madis Kallas kokku mitu aastat kestnud töö. „Vajadusel on erinevaid kaitsealasid liidetud ja nende piire korrigeeritud. Väärtuste kadumisel on objekte kaitse alt välja arvatud, samas on moodustatud ka täiesti uusi kaitsealasid.“

Ministri sõnul on läbirääkimised kogukondadega olnud eeskirjade uuendamisel võtmetähtsusega. Ta märkis ka, et kuna loodus on pidevas muutumises ja arengus, parandatakse alade kaitsekorda edasi. Uue kaitse-eeskirja said: z Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, z Vilsandi rahvuspark, z Panga maastikukaitseala, z Malluste looduskaitseala, z Kõrvemaa maastikukaitseala, z Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala, z Matsalu rahvuspark, z Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala. KESKKONNAAMET

Pixabay

Riik jagab mesinikele toetust

Viiel järgmisel aastal toetab riik mesindussektorit ligi

1,5 miljoni euroga, et tõsta selle kon kurentsivõimet.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et toetatakse mesinikele suunatud nõustamisteenuseid, koolitusi, kahjurite ja mesilaste haigustega võitlemist, laborianalüüse, teadusalast koostööd, müügiedendust, teavitustegevusi ja turundust. Tegevusi hakkab ellu viima Eesti mesindussektori organisatsioonidest loodud mesinduskogu.

„Eesti puhas loodus ja keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv soosivad mesindusega tegelemist ning mesinduse valdkonnas on meil veel palju kasutamata potentsiaali,“ märkis minister. Põllumajandusloomade registri andmetel oli Eestis 2022. aasta 31. oktoobri seisuga 2911 mesiniku 5471 mesilas kokku 52 131 mesilasperet. Mesindussektorisse suunatav toetus on peaaegu 281 000 eurot eelarveaasta kohta ning ligi

1 405 000 eurot 2023–2027 peale kokku, seda toetust rahastatakse 50% ulatuses Euroopa Liidu eelarvest ning 50% ulatuses Eesti riigieelarvest.

MAAELUMINISTEERIUM

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Põllumajandusuuringute keskuse mulluse uuringu „Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis“

tulemustest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

uue programmperioodi võimalustest

annavad ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kristine Tiirats ja maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ragne Lokk.

2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud 113 tegutsevat põllumajanduslikku tulundusühistut, kõige rohkem oli neid teravilja- ja piimasektoris. Tulundusühistud koondasid 2259 põllumajandustootjat. Ligi pooled (49%) ühistutest on väikesed – kuni viie liikmega. Ühistute esindajad on hinnanud, et umbes 75% nende liikmetest on aktiivsed osalejad, kasutavad järjepidevalt ühistu pakutavaid teenuseid ja hüvesid ning panustavad ise ühistu arengusse.

Enim põllumajanduslikke tulundusühistuid on registreeritud kahes suuremas tegevusvaldkonnas: teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatuses (64 TÜd) ning piima- ja piimatoodete tootmises (21). Siiski on neid ka kõigis teistes sektorites: veisekasvatuses 7, seakas-

Põllumajandustootjail mõelda jõu ühendamisele

vatuses 5, puuvilja-, köögiviljaja marjakasvatuses 5, kartulikasvatuses 2, lamba- ja kitsekasvatuses 1 ning muus valdkonnas 5 (neist kolm tegelevad jaemüügiga ja kaks segapõllumajandusega).

Mis tüüpi ühistuid leidub?

2018. aastal lõi Eesti Maaülikool oma uuringu käigus põllumajandusühistu pakutavate tee-

nuste või tegevuste põhjal ühistute tüpoloogia. Ühistud jagati seitsmesse tüüpi: töötlev ühistu, turustusühistu, hankeühistu, abiteenuseid pakkuv ühistu, tootev ühistu, tootev ja abiteenuseid pakkuv ühistu ning aretusühistu.

Värske uuringu kohaselt on kõige rohkem (42%) turustusühistu tüüpi ühistuid. Nende eesmärk on koondada ja turule viia oma liikmete toodetud põl-

lumajandustooteid. Peaaegu kolmandik ühistutest on tootva ühistu tüüpi: ühistul on tootmiseks vajalikku ressurssi, ta turustab omatoodangut, mitte ei koonda liikmete oma. Tootev ühistu ei järgi tihtipeale oma tegevuses ühistegevuse põhimõtteid ning sarnaneb pigem osaühingu või aktsiaseltsi kui tulundusühistuga. Suur osa (51) põllumajanduslikke tulundusühistuid on loodud 1990ndatel,

kui hakati reorganiseerima ühismajandeid. Sel ajal loodud ühistud on valdavalt (59%) tootvad ühistud. Paljudes neist tegutsetakse tegelikult osaühingu juhtimisvormi alusel – tulundusühistute ümbervormistamine on keeruline ning aeganõudev.

Abiteenuseid pakkuva ühistu eesmärk on jagada oma liikmetele tootmiseks vajalikke teenuseid. Sellise tüübi alla kuulus

Aldo Luud

ühendamisele

TULEVIK: tootjate positsiooni tugevdamine

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uuel programmperioodil (2023–2027) on üks prioriteete tootjate positsiooni tugevdamine tarneahelas. Tulundusühistutel on võimalus taotleda tunnustamist tootjaorganisatsioonina – see on tootjatest koosnev, nende algatusel loodud ja liikmete endi poolt demokraatlikult juhitud organisatsioon.

Euroopa Liidus on üle 3500 tootjaorganisatsiooni, Eestis tunnustati esimest alles 2022. aastal.

Kuulumine tootjaorganisatsiooni aitab tootjatel olla paremini valmis kriisideks, ühiselt töödelda ja turustada ning saada erandeid Euroopa Liidu konkurentsireeglitest. Ka tagab see juurdepääsu ühistegevuse arendamiseks suunatud toetustele.

Eesti mõistes on tootjaorganisatsioon sisuliselt tulundusühistu, mis vastab määratletud nõuetele (liikmete arv, turustatava toodangu maht jmt). Täpsemate nõuetega saab tutvuda PRIA kodulehel.

Majandusliku elujõu ja võimekuse tõstmiseks peaksid olemasolevad tulundusühistud koonduma ja kasvama nii liikmete arvult kui ka turustatava toodangu mahult. Tootjaorganisatsioonide edasisele arengule ja kestvusele kaasa aitamiseks pakub Euroopa Liit neile mitut toetust.

Tunnustatud tootjaorganisatsioonidel on juurdepääs ka teistele toetustele, nt ühistuliste investeeringute tegemiseks, suurprojektide elluviimiseks, sektoripõhiseks sekkumiseks.

Jääb üle vaid loota, et ka Eesti põllumajandustootjad ühendavad oma jõu ja kasutavad ära pakutavad võimalused.

Uuringu täistekst: pmk.agri.ee

2020. aasta lõpu seisuga 25 põllumajanduslikku tulundusühistut. Abiteenuseid pakkuva ühistuna võivad tegutseda ka tootvad või aretusühistud, kelle tegevus ei ole nii selgepiiriliselt välja kujunenud, ning tüüpi kuulumine on aastati erinev, sõltuvalt domineerivast tegevusest.

Kõige vähem põllumajanduslikke tulundusühistuid klassifitseerub töötlevaks (3) või hankeühistuks (2). Töötleva ühistu eesmärk on töödelda oma liikmete toodetud põllumajandustooteid ning viia saadud kõrgema lisandväärtusega tooted turule (töötlemiseks ei peeta viljakuivatust). Kolmest töötlevast ühistust üks tegeleb piima- ja piimatoodete tootmisega, üks veiseja üks seakasvatusega.

Hankeühistu eesmärk on hankida oma liikmetele tootmissisendeid. Klassikalised hankeühis-

tud kuuluvad piima- ja piimatoodete tootmise sektorisse (1) ning teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatuse sektorisse (1). Et oma liikmetele tootmiseks vajalike sisendite hankimisega tegelevad ka teist tüüpi põllumajanduslikud tulundusühistud, siis ei ole hankeühistud kuigi levinud.

Ühistute majandusnäitajad

Head mõju tootjate koondumisele ühistutesse avaldas „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ tootjarühmadele suunatud toetus. Kava rakendamisperioodil loodi 40 põllumajanduslikku tulundusühistut, mis olid 2020. aasta lõpu seisuga majanduslikult aktiivsed. Valdavalt (62%) kuuluvad neil aastail loodud ühistud turustusühistu tüübi alla. Aktiivselt tegutsenud ühistute summaarne müügitulu oli

2020. aastal 311 miljonit eurot, millest kõige suurema osa, kokku 263 miljonit eurot (84%), teenisid turustusühistud. Tootvate ühistute summaarne müügitulu oli 27 miljonit eurot. Edukamad olid suuremad põllumajandustootmise tegevusvaldkonnad: kogu müügitulust 47% teenisid teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatuse sektorisse kuuluvad ühistud ning 45% piima- ja piimatoodete tootmise sektori ühistud.

Valdavalt on ühistute teenitav müügitulu tagasihoidlik: 80% ühistutest teenivad müügitulu alla kahe miljoni euro, üle 10 miljoni euro teenivaid põllumajanduslikke tulundusühistuid on ainult kuus.

Müügitulu liikme kohta arvutatuna näitab suuremaid sissetulekuid samuti peamistes põllumajandustootmise tegevus-

valdkondades: piima- ja piimatoodete tootmise sektoris teeniti ühe ühistu liikme kohta müügitulu 318 738 eurot ning teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatuse sektoris 256 247 eurot. Keskmine kasum ühistu kohta oli üle 125 000 euro ning kõige suuremat kasumit (183 000 eurot) suutsid teenida teraviljasektoris tegutsevad ühistud. Keskmiseks kahjumiks ühistu kohta kujunes 31 000 eurot. Kõige suurem keskmine kahjum teeniti piima- ja piimatoodete tootmise sektoris (üle 80 000 euro), selle võis põhjustada piima madal kokkuostuhind.

Üldiselt võib aga aktiivselt tegutsevaid põllumajanduslikke tulundusühistuid pidada elujõuliseks, sest peaaegu kõigis sektorites oli 2020. aasta lõpu seisuga kasumit teenivaid ühistuid rohkem kui kahjumit teenivaid. Eriti edukalt on läinud kartulikasvatussektoris ning lamba- ja kitsekasvatussektoris, kus kõik loodud ühistud teenisid kasumit. Ühistute esindajad kahes leeris

Põllumajanduslike tulundusühistute esindajad jagunevad ühistulise tegevuse suhtes kahte leeri, selgus intervjuudest.

On neid, kes peavad ühistulist tegevust oluliseks ning toovad plussina välja selle, et koostööd tehes saadakse paremat hinda nii sisendite ostul kui ka oma toodangu müügil. Ka tõstab ühistusse kuulumine investeerimisvõimekust ning suurendab võimalust tehnika- ja masinapargi nüüdisajastamiseks.

Kõikide ühistute esindajad ei ole aga nii positiivselt meelestatud ja märgivad, et nõuded ühistutele on liiga kõrged ning liikmetel pole eriti huvi koostööd teha. Põllumajanduslike tulundusühistute mainet ei paranda ka halvad mälestused Eesti ajaloost, mille tõttu ühistulist tegevust võrreldakse kolhoosidega, mida keegi tagasi ei taha. Allikas: maablogi.wordpress.com

OSTAME • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust

Merivälja tee 1, 11911 Tallinn

Tel 516 3569

taavi.mullerson@sodra.com

www.sodrametsad.ee

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte

KASVAVA METSA OST

METSAKINNISTUTE OST

ÜMARPUIDU KOKKUOST

METSATRANSPORDI TEENUS

METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

• Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.

• DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

• Kummiroomikud koppadele.

• Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

• ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

• Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

• Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad.

• Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

• Valuveljed-suurim valik.

• Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

• Tõstukite, laadurite rehvid, veljed.

• Elastikrehvid.

• Lumesaha kummiplaadid.

• CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani).

• ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

tel 501 8365