„Oma metsas kõndida – see on ikka täiesti isevärki tunne.“

rele hinnates väga arukas plaan – sest kui koroona tuli, olid meil suuremad tööd tehtud ja saimegi pikemaks ajaks maale kolida.“

Ootamatu halb üllatus

Järgmisel kevadel ootas aga ees halb üllatus: majataguses metsas algasid raietööd. „Alles jäi vaid see, mis oli meie kinnistu piirides, nii et päris lagedale me ei jäänud, aga et senise seletamatut turvalisusetunnet sisendanud rohelise müüri asemel oli maja taga vaid hõre pitsiline riba ja üks pisut tihedam metsatukk – sellega oli alguses ikka raske harjuda,“ kirjeldab Kaido. „Seepeale tuli meelde, et talu endiste omanike lapselaps, kes seda müüs, isegi rääkis sellest, et osa kunagistest talumaadest müüdi juba mõni aasta varem ära, et enne oli see koht suurem. Siis see meie tähelepanu ei pälvinud, meile oli seda taluhoovigi rohkem kui küll ja kinnistu piir läks nagunii veel veidi kaugemalt. Nüüd tuli aga mõte, et ehk pole sel ostjal pärast metsamüüki kinnistu vastu enam suuremat huvi – ehk õnnestuks see tagasi osta. Alguses üllatas see mõtteidu ennastki, aga ju oli meie kohaotsingute käigus kusagil sügaval sisimas sellele soodne pinnas tekkinud – olime ju näinud nii tohutult palju paljaks raiutud nukraid paiku, mis mõnikord meele päeva lõpuks päris mõruks võtsid.“

Aega võttis, aga asja sai – eelmisest sügisest saati kuulub ka majatagune raiesmik talu juurde ja Kaido elab sisse metsaomaniku rolli.

„Alguses uurisin asja omal käel – et kas ja kuidas seda maad ette tuleks valmistada, kui tahaks metsa istutada, mida üldse istutada, kust taimi saada ja kõik muud sellised asjad,“ räägib ta. „Tagantjärele imestan, miks mulle kohe ei tulnud pähe võtta ühendust kohaliku metsaühistuga, kust oleks kõigile küsimustele kohe vastused saanud.

Aga no ega need omal käel omandatud tarkused ka vast mööda külgi maha jookse – olengi saanud rohkem süveneda.“

Järeltulijaile mõeldes

Kõige rohkem, ütleb Kaido, meeldib talle mõte sellest, et tema lapsed, ehkki praegu veel väikesed, saavad kevadel oma käega istikuid mulda panna („Mõne taime istutamisega saavad ikka hakkama!“) ja edaspidi vaadata, kuidas nende oma mets kasvab.

„Kui mõelda, et nii kuuekümne-seitsmekümne aastaga peaks siin ju jälle päris korralik metsamüür olema, läheb süda soojaks,“ tunnistab mees. „Kui minu lapsed seda oma lastele-lapselastele üle hakkavad andma, saavad rääkida, kuidas seda siin omal ajal kasvama sai pandud –ikka hea võimalus oma järeltulijaile end meelde tuletada!“

Talu ostuaegsetesse piiridesse jäävas väikeses metsatukas on Kaidol üks suure kiviga lemmikpaik, kus talle meeldib suvistel varahommikutel istumas käia, et võimsate vanade puude kohina ja lindude vidistamise saatel mõtteid mõlgutada ja plaane pidada.

„See on nii mõnus koht! Vahel mõtlen, et küllap talu kunagine peremees, kes ehk omal ajal selle metsa istutas, käis ka just seal iseendaga aru pidamas,“ ütleb ta. „Või siis hakkan lihtsalt vanaks jääma, et sellised mõtted üldse pähe tulevad. See vanuse asi võib paljuski põhjus küll olla, sest kümme aastat tagasi poleks ma isegi mõelnud metsa ostmisele, aga nüüd soovitan seda kõigile. Minu praegune vana metsatukake on küll väike, aga ka siin olen kogenud, et jutud metsa teraapilisest mõjust vastavad tõele. Ja päris oma metsas ringi kõndida – see on ikka üks täiesti isevärki tunne.“

Tasub teada, kui tahad saada metsaomanikuks

Metsakinnistuid on müügis kõikjal üle Eesti. Kas inimene, kellel on tekkinud plaan saada metsaomanikuks, võib muretult osta müügikuulutuses pakutava kinnistu või tuleks selle ostueelseks hindamiseks kasutada asjatundja abi? Mida üldse oleks oluline jälgida?

Vastab metsakonsulent TRIIN ALATALO (Eesti Metsamajandajate Selts)

Kui metsakinnistu asub osta soovijale sobivas asukohas või sellel on mõni muu talle meelepärane omadus ja kinnistu hind mahub osta soovija eelarvesse, siis muidugi – miks mitte osta! Küll aga tasuks kontrollida, kas müügihind vastab turuhinnale, selleks soovitan pöörduda metsa hindamise ja inventeerimisega tegelevate professionaalide poole.

Metsakinnistu hind koosneb üldjuhul kahest komponendist: maa ja sellel kasvava metsa väärtusest. Kinnistutel, kus kasvav mets on värskelt raiutud, kujuneb hind ainult maa väärtuse alusel ja seetõttu võib värskelt raiutud metsamaa olla oluliselt soodsama hinnaga.

Jälgida tuleks metsamajanduslikke piiranguid. Näiteks kui kinnistule kehtib mõni looduskaitsepiirang, siis on võimalik, et metsa majandamisel tuleb tulevikus arvestada näiteks raietöid kitsendavate piirangutega.

Kui kavatsetakse osta raiutud metsamaad, siis tuleks arvestada investeeringute juurde ka võimalikud uue metsa rajamise ja hooldamise kulud. Kui raiest on möödas juba mõni aasta, siis tuleb järele uurida, kas eelmine omanik on raiesmiku uuendanud ning selgitada välja kasutatud metsakultuuride hooldusvajadus ja sellega kaasnevad investeeringud järgnevatel aastatel.

Kui metsamaa on jäänud uuendamata, siis lisanduvad vastavalt metsaomaniku eesmärgile ka sellega seotud kulud.

Kas uus omanik võiks ostetud maatükil loota lihtsalt metsa looduslikule uuenemisele või peaks igal juhul valmistuma külvamiseks-istutamiseks?

Selleks, et metsainvesteeringud oleksid tulemuslikud, soovitame minna istutamise teed. Kindlasti on oma koht ka looduslikul uuenemisel, aga selle edukuse tõenäosus on istutamisega võrreldes üldjuhul väike.

Juhul, kui soetatud metsamaal on juba tekkinud looduslik uuendus ja kasvama on hakanud antud kasvukohale sobivad puuliigid optimaalse tihedusega, siis tasuks kindlasti seda teket soosida ja teha vajadusel vajalikud hooldusraied.

Enamasti kipuvad aga viljakad kasvukohatüübid pärast raiet võsastuma kiirekasvuliste, aga väheväärtuslike puu- ja põõsaliikidega. Seepärast tasub kaaluda võsa eemaldamist ja uue metsakultuuri rajamist. Sellisel juhul tuleb arvestada, et tavapärastele metsakultuuri rajamisega seotud kuludele lisanduvad ka võsa eemaldamise kulud.

Jälgi toetuste tähtaegu

puistule omasem liigiline koosseis ja rindeline struktuur. Arvestada tuleks sellega, et eri puuliikidel on erinev kasvukiirus ja valgusnõudlus.

Metsaomanikul on metsa uuendamise kohustus. Kui kinnistu on ostetud pärast seal tehtud lageraiet, kas siis laieneb uuendamiskohustus ostjale? Kas on mingid tähtajad, mis hakkavad alates ostuhetkest talle kehtima?

Metsaseaduse alusel tuleb rakendada metsauuendamiseks sobilikke võtteid pärast raiet kahe aasta jooksul ning metsauuendus kasvukohatüübile sobivate puuliikidega tuleb tagada hiljemalt viie aasta jooksul (loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümne aasta jooksul). Täpsemalt on see kirjeldatud metsaseaduse § 24 ja § 25.

Uuendamiskohustus laieneb ka uuele metsaomanikule, küll aga on tal vajaduse korral võimalik esitada taotlus uuendamistähtaja pikendamiseks.

Selle aasta algul ühinesid Erametsakeskus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), liitumise järel sai Erametsakeskusest KIKi metsaosakond, mis jätkab senist tööd erametsanduse arendamisel. Endisel viisil jätkub ka erametsandustoetuste taotlemine.

„Metsale vajalikud tegevused on sageli üsnagi kulukad, seepärast tasub meeles pidada, et metsade hooldamisel ja uuendamisel on võimalik KIKist toetustena saada ka rahalist tuge,“ ütles KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu.

võimalik hilinenud taotlusi vastu võtta,“ rõhutas Kiivramees.

„Seega ei maksa taotluse esitamist jätta viimasele minutile.“ segametsa,

KIKi metsaosakond loodab tänavu näha metsaomanike suuremat aktiivsust ka üraskikahjustuste ennetamise toetuse taotlemisel, sest ennetus on alati parem kui hilisem tagajärgedega tegelemine.

Kohaliku metsaühistu poole tasub metsaomanikul pöörduda nii oma metsa hooldamist või metsatööde korraldamist puudutavates küsimustes kui ka metsandustoetuste taotlemiseks.

Kui vastne metsaomanik tahaks oma maatükil näha just segametsa, kas siis võiks looduslikult kasvama hakanud puudele soovikohaseid lihtsalt lisaks istutada?

Segametsade teket soosib üld- metsamaa ühe-kahe puupuistus tekkida juurde

Segametsade teket soosib üldjuhul ka loodus, lisades puhtpuistutesse peaaegu alati teisigi puuliike. Seepärast võib segametsa rajamist alustada sarnaselt puhtpuistu rajamise võtetega, uuendades näites metsamaa ühe-kahe puuliigiga ja lastes hiljem puistus tekkida juurde ka looduslikku uuendust. Hilisemate kultuurihoolduste ja valgustusraietega on võimalik kujundada sega-

Uuel omanikul soovitan uuendamise ette võtta esimesel võimalusel, sest pärast raiet on kolme aasta jooksul võimalik taotleda metsauuendamise ja kultuurihoolduste toetust. Kiire reageerimise korral on võimalik ära hoida ka värskelt raiutud metsaosade uuenemine ebasoovitavate taotleda metsauuendamise ja kultuurihoolduste toetust. Kiire reageerimise korral on võimalik ära osade puuliikidega.

Osakonna toetuste üksuse juht Piia Kiivramees märkis, et juba aprillis oodatakse erametsaomanikke taotlema hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimiseks. Taotleda saab seda 4. aprillist kuni 30. aprillini. „Oluline on meeles pidada, et enam ei ole

Küsimustega toetuse taotlemise kohta saab kirjutada e-posti aadressil natura@kik.ee või telefonidel 5668 3263 ja 5683 3428. Erametsaportaalist www.eramets. ee leiab endiselt üksikasjalikku infot toetuste ja nende taotlemise tingimuste kohta.

IA MIHKELS

Tähtajad 2023

tuda metsaseltsi või mõon võimalik saada met-

Kindlasti soovitan kõigil alustavatel – aga ka staažikatel – metsaomanikel liituda metsaseltsi või mõne metsaühistuga, kust on võimalik saada metsandusnõustamist ja konsultatsioone ning abi nii toetuste taotlemisel kui ka kõigis vajalikes metsatöödes.

 Looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus – 4.04–30.04

 Natura 2000 metsa toetus – 4.04–30.04

 Metsa uuendamise toetus – 3.07 ja 1.12

 Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus – 3.07

 Metsamaaparandustööde toetus – 1.09

 Üraskikahjustuste ennetamise toetus – 13.09

 Metsameetme toetus – 15.09–6.10

 Metsa inventeerimise toetus – 13.12

Kanakulli kodud kaitse alla

Keskkonnaministri allkirja on saanud otsus võtta kaitse alla 41 uut kanakulli püsielupaika. Ekspertide hinnangul on nüüd Eestis kaitse all üle 56 protsendi kanakulli pesapaikadest.

„Kanakulli elupaigavalikut ja pesitsust mõjutab enim lageraie, seetõttu on uute püsielupaikade moodustamine igati õigustatud,“ selgitas muudatuse vajalikkust keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma. „Lisaks kanakullile saavad kaitset ka teised liigid, kes vajavad elupaigana vanemat metsa.“

Eestis pesitseb hinnanguliselt 400-600 kanakullipaari, eelmise sajandi lõpul oli nende arvukus kaks korda suurem. Kanakull on Eestis II kaitsekategooria liik. Püsielupaikade moodustamine on võimaldanud kanakulli asurkonnal püsida viimasel ajal stabiilsena.

Uute ja laiendatavate püsielupaikade kogupindala on 1656,23 ha, millest 1490,9 ha moodustavad sihtkaitsevööndid. Neis on ekspertiis kindlaks teinud 59 ha vääriselupaiku, kus on suur ohustatud ja haruldaste metsaliikide esinemise tõenäosus.

Sihtkaitsevööndisse jääb 202 ha laanemetsi, 6 ha loometsi, 44 ha salumetsi ja 183 ha soovikumetsi. Väärtusliku metsa kaitset alla võtmist toetavad ka ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja metsastrateegia.

KESKKONNAMINISTEERIUM

Pesitsusrahu kontrollitakse linnurikastes metsades

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Lindude kõige intensiivsem pesitsusaeg on aprilli keskelt kuni suve keskpaigani, sel ajal tuleks metsades peatada raietööd ja tagada pesitsusrahu, et tiivulistel oleks võimalus järglasi saada ja nad üles kasvatada.

Lindude tahtlikku häirimist looduses, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelab ka looduskaitseseadus. Keskkonnaameti järelevalve pesitsusrahu kaitseks on tänavu kavandatud 15. aprillist 30. juunini.

Eelmisel aastal koostas keskkonnaamet haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele, ning juhendi pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimiseks. Seda kasutatakse ka tänavu, juhendit on amet tutvustanud nii keskkonnaministeeriumile kui ka kodanikuühendustele ja metsamajandajatele.

Puudub riigi selge otsus

Metsalindude arvukuse suur langus on Eestis juba aastaid olnud tõsine murekoht. Ehkki osalist pesitsusrahu on igal kevadel peetud, ka Riigimetsade Majandamise Keskus (RMK) on juba paarkümmend aastat kuulutanud aprilli keskpaigast välja raierahu, siis selget sõnumit ja otsust riigilt seniajani pole.

„Pesitsusrahu osas on tarvis selget otsust ja pikaajalist siduvat lahendust. Senised hädalahendused ei ole jätkusuutlikud ning meie metsalindude turvalisust raietööde käigus ei taga,“ ütles mullu kevadel Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja kagi arvestavad kevadise pesitsusrahuga. „Eelmisel aastal pidasid metsaomanikud ja -majandajad kevadsuvisest pesitsusrahu nõudest kinni pea poole paremini kui aasta varem. Kuigi järelevalve inspektorid asuvad plaanilistele kontrollreididele alles aprilli keskpaigas, tasub juba praegu looduses liikudes tähelepanelik olla ja planeeri-

Kaarel Võhandu, kommenteerides Turu-uuringute ASi küsitluse tulemusi. Uuringu andmeil pooldas 93% küsitletuist pesitsusrahu kehtestamist.

Ole metsas tähelepanelik!