Parim tööandja

ühest ja selget soovitust on kandideerijaile pea võimatu anda. Ole kohal, ole uudishimulik, analüüsiv ja enesekindel. Ole sina ise – nii vähendad võimalust hiljem ise pettuda ja loodetavasti ei pea siis pettuma ka tulevane tööandja. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et Eesti-suguses väikeses riigis, kus kõik tunnevad kõiki, algab iga kandideerimine sinu esimesest töökohast, isegi juba varem. Sinu maine käib sinuga kaasas, tahad sa seda või ei, see järgneb sinu viiendasse töökohta ja seitsmendale konkursile. Ei maksa alahinnata seda, kui oluline on olla igal pool ja alati normaalne inimene, mõistlik ja tore kolleeg.“

Asjatundlikkus maksab

Mõni inimene, kes on pikemat aega tulutult tööd otsinud, näeb valituks mitte osutumise põhjust selles, et kuna tema on vaikse loomuga, siis ta paratamatult ei suuda nende jutupaunikute kõrval, kes on

Töövestlus kolme minutiga

Igas ametis tuleb vahel ette midagi naljakat või üllatavat, nii ka personalijuhi töös. „Kui töötasin lennukihooldusfirmas, asus meie kontor lennuvälja territooriumil, tööintervjuule tulnuile läksin autoga värvasse vastu. Tuli kandidaat, läbis samasuguse turvakontrolli nagu lennukile minnes, istus autosse ja hakkasime kontori poole sõitma,“ meenutab Piret Aess (pildil) ühte juhtumit. „Autos läks jutuks ja muu hulgas uurisin, kuidas on tal lood inglise keelega – lennunduskeeleks on ju just inglise keel. Ta ütles, et ei, seda ta küll ei mõika. Igas meie töökuulutuses oli inglise keele oskuse nõue sees! Polnudki mul muud teha, kui kohe ots ringi pöörata, kandidaat tagasi turvakontrolli viia ja välja juhatada. Ei jõudnud laua tahagi, vestlus sai kolme minutiga läbi.“ iseenda suurepärased müügimehed, kuidagi silma jääda.

„Ma ei ütleks, et alati saab valituks parem müügimees – muidugi kui tegemist pole just konkursiga müügimehe ametikohale,“ kummutab Piret Aess selle arvamuse. „Tõsi, mõnele kohe meeldib rääkida, ükskõik millest, aga töövestlustel on minu huvi selgitada kiireimal moel välja ametikohale sobivus või mittesobivus. Asjasse üldse mitte puutuv info ei aita seda eesmärki saavutada. Mõnikord tahakski öelda, et stopp, räägime asjast! Ja mõnikord ütledki.“

Vahel satuvad aga kandidaadid nii välja lobisema ka infot, mis nende kasuks ei räägi, mistõttu polegi alati mõistlik seda jutuvoogu pidurdada. Üldiselt ei pruugi sõnaohtrus aga mingit eelist anda, ikka asjatundlikkus maksab.

„Näiteks raamatupidajaks ma ei julgeks suure jutuga turundajat küll kuidagi valida,“ märgib Piret. „Igal ametikohal on edukaks hakkamasaamiseks vaja erinevat komplekti oskusi, võimekust ja isikuomadusi. Tähtis on teada ja tunda tööd ning valdkonda, tõendada oma motivatsiooni.“

Kogenud personalijuht julgeb tunnistada, et tõenäoliselt jääb otsusesse siiski alati sisse ka midagi subjektiivset: „Et me veedame enamiku oma ärkvelolekuajast töökaaslastega, siis on ilmselge, et kolleegid peavad meeldima. Ka inimestena, mitte ainult kõndivate ja mõtlevate peadena.“

Küsida või mitte?

ETTEVALMISTUSTAGAB

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele

Eesti keel

Matemaatika

Inglise keel

Bioloogia

HUVIRINGID

KEELTEKOOLTÄISKASVANUTELE

Vaata lähemalt www.gakk.ee

Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065

Suur-Kloostri 16,Tallinn

Tuleb ette sedagi, et inimene ei tea ka pärast tööintervjuud, kui suur võiks ametikohal, kuhu ta kandideerib, olla tema palk, sest tööandja seda jutuks ei võtnud ja endal oli piinlik küsida.

Ehkki tööle kandideerijat peaks väga huvitama, mis teda täpselt uuel ametikohal ees ootaks, ja alati rõhutatakse, et tööintervjuu pole ülekuulamine, vaid kahe osapoole vestlus, kipub sõnajärg olema rohkem ikka tööandja poolel, tõdeb Piret. „Tööandjal on selles olukorras rohkem kogemusi, ka pole talle kohtumine nii stressirohke kui kandidaadile – kui tegemist pole just sarikandideerijaga, kes on palju harjutada saanud. Siiski on ka neid kandidaate, kes ise küsivad, kellel on küsimused lausa kirjalikult ette valmistatud. See on normaalne, olen minagi telefoni märkmetesse enne vestlusele minekut oma mõtted-küsimused sisse trükkinud ja need intervjuul lahti võtnud.“

Tuleb ette sedagi, et inimene ei tea ka pärast tööintervjuud, kui suur võiks ametikohal, kuhu ta kandideerib, olla tema palk, sest tööandja seda jutuks ei võtnud ja endal oli piinlik küsida. „Ikka tuleb küsida,“ julgustab Piret. „Rääkida tuleb kõigest olulisest – ja palk on töösuhtes ju kahtlemata oluline!“

Kui aga tööd soovinu saab lõpuks siiski kirja teavitusega, et ta ei osutunud valituks, kas siis on mõtet veel ühendust võtta, et üksikasjalikumat põhjendust küsida ja nii sellest kogemusest järgmiseks korraks midagi kõrva taha panna?

„Mina seda ei teeks,“ ütleb personalijuht. „Valik on ju tehtud. Mingil põhjusel otsustati seekord kellegi teise kasuks – ja me pole ehk iga kord valmis neid põhjuseid kandidaadiga arutama, sest mõnikord ongi keeruline seda väikest subjektiivset nüanssi hästi põhjendada, mis täpselt kallutas sel korral kaalukeele kellegi teise kasuks. Järgmine konkurss on juba teistsugune ja see, mis sel korral võis osutuda puuduseks, ei pruugi seda teises olukorras olla.“

LAPSEHOIDJA JA LASTEAIAÕPETAJA

ASSISTENDI KOOLITUS | 296TUNDI

25.01–19.04.2023

08.02–04.05.2023

12.04–25.10.2023

TUGIISIKU KOOLITUS | 262TUNDI

07.02–14.04.2023

HOOLDUSTÖÖTAJA KOOLITUS | 212TUNDI

04.04–10.10.2023

TEGEVUSJUHENDAJA JATÖÖTAMISE

TOETAMISE KOOLITUS | 288TUNDI

05.04–27.09.2023

Kursused sisaldavad 80-tunnist juhendatud praktikat ja 16-tunnist esmaabikoolitust.

LAPSEHOIDJATÄIENDKOOLITUS | 40TUNDI

(kõne areng,suhtlemine,mäng, meisterdamine)

18.02–14.10.2023