Kuidas tunda end magamistoas hästi ja välja puhata?

Kuidas tunda end magamistoashästi ja välja puhata?

Et veedame lausa kolmandiku oma elust magades, peaksmagamistuba olema võimalikult mugavja lõõgastav ruum meie kodus.

„Uni on samasugune vajadus nagu söömine ja joomine. Uni aitab organismil taastuda ning mängib olulist rolli meie aju töös. Tänapäeva elu on väga kiire ning stressirohke ja me kipume sageli une arvelt kokku hoidma. Kuid unepuudusel on negatiivsed, sageli ka ohtlikud tagajärjed, mis mõjutavad nii vaimset kui ka füüsilist tervist,“ märgib Unikulma unespetsialist Karita Hommuk.

Hea une saavutame siis, kui kogu magamise keskkond on meeldiv ja tervislik. Seega tasub hoolikalt mõelda, kuidas oma magamistuba kujundada, et nii endal kui ka kaaslasel oleks seal mõnus olla.

Ideaalis oleks suurem magamistuba parem kui väike. „Asi on selles, et suurt ruumi on mööbli ümbert ja alt lihtsam puhastada. Kui võimalik, siis ehita endale eraldi garderoob, et riietele kogunev tolm ei satuks ruumi, kus sa magad. Kasuta magamistoas materjale, mida on lihtne hooldada, mis on antistaatilised ega kogu tolmu,“ annab Hommuk nõu.

Ühtlasi tasuks vältida magamistoas lahtiseid elektrijuhtmeid, mis koguvad enda külge palju tolmu. Võimalusel peita need spetsiaalsete liistude alla ära. Kui sul on magamistoas palju elektroonikat, siis neilt pühi tolmu tihemini kui tavaliselt.

Magamistuba peaks olema vaikne, seega eelista niisuguseid aknaid ja uksi, mis ei lase välisel müral magamistuppa tungida. „Kõige paremini magad toas, milles on värske ja jahe õhk. Ideaalne temperatuur magamistoas on 18-21 kraadi. Tuuluta magamistuba alati enne voodisse minekut, sest umbses toas magamine ajab pea valutama,“ juhendab unespetsialist.

Magamistoasväldi nii alakui ka ülevalgustamist

Magamistoa valgustus olgu hubane ning vältida tuleb nii ala- kui ka ülevalgustamist. Mõlemad äärmused on inimese jaoks kurnavad. Muuseas, valgustus sõltub ka sellest, millise värvilahendusega on magamistuba – näiteks tumedad toonid neelavad valgust märksa enam kui heledad.

Üldiselt tuleb inimestel kõige parem uni pimedas toas. Kui oled üks neist, kes saab rahulikult puhata vaid toas, kuhu ei paista ükski valguskiir, siis on õige valik pimendava voodriga tekstiilkardinad, mis kataksid terve aknaosa. Muuseas, paksust materjalist pimendavatel kardinatel on teisigi plusse – näiteks isoleerivad õuest tulevat müra ning hoiavad temperatuuri stabiilsena.

Jätkates tekstiilidega, paneb Karita Hommuk inimestele südamele valida õiged vooditekstiilid. „Kasuta vaid selliseid vooditekstiile, mida saab kergesti masinas pesta. Voodisse tekivad tolmulestad, kellega koos ei taha meist keegi magada. Pese vooditekstiile 60 kraadi juures. Voodilinu on vaja pesta kord nädalas ja padjapüüre ehk isegi tihemini. Patja peaks pesema neli korda aastas ja tekki paar korda aastas,“ kõneleb unespetsialist. Patju ja tekke võiks ka regulaarselt tuulutada õues kuiva õhu käes – nii püsivad need kauem värsked ja puhtad.

Saadaval on voodipesu, mis on valmistatud nii looduslikest (puuvill, linane riie, siid) kui sünteetilistest materjalidest (satiin, spandex). Tekstiiliekspertide hinnangul on kõige parem voodipesu tehtud just puuvillast. Puuvillane kangas imab hästi niiskust, on piisavalt tugev ja näeb samas ka hea välja. Samamoodi on linane riie ja siid väga head materjalid, millest voodipesu oma kodus eelistada. Samas on need mõnevõrra kallimad.

Et kõik inimesed higistavad magamise ajal, tuletab Hommuk meelde, peaks voodiriietel laskma hingata. „Niiskus teeb su voodile halba. Seega lase voodiriietel pärast ärkamist paar tundi hingata, enne kui voodiriided kokku paned,“ lausub ta.

Loomulikult on magamistoa keskne koht mõnus ja mugav voodi. Selles, kas sul on hea magada, mängib märkimisväärset rolli just

>>>