Maitsekas koduaed värvilistel sillutuskividel sammuda on lausa lust

FRAMM

Sillutuskivid kestavad üle põlvkondade, kuid ainult siis, kui neid hooldatakse.

Majaomanikud pööravad aiastavaliselt esimese asjana aiastähelepanu rohelusele, istutades ilupõõsaid, kauneid lilli ja igihaljaidpuid.Kuid aeda disainides tasub hoolikalt läbi mõelda ka see, kuidas erinevatele aladele kaunisraam luua või hoopiski midagieriliselt välja tuua. Siinkohal võivad heaks abimeheks olla sillutuskivid, mis loovad aiale alati viisaka ja viimistletud ilme ning sobivad kasutamiseks ka iseseisva kujunduselemendina.

Sillutuskividest laotud mustrid ja kujundid on koduaedade pärl. Tänapäeval on võimalik valida paljude eri kuju ja tooniga kivide seast just endale sobiv variant, millega luua mitmekesiseid ning efektseid mustreid nii kõnni- kui ka sissesõiduteedele. Erinevate värvidega mängides on võimalik saavutada tulemus, mis naabriski imetlust ja kadedust tekitab.

Eesti suurim betoontoodete valmistaja AS Framm oskab soovitada just selliseid kombinatsioone, mis arvestavad ka kliendi kodu fassaadi- ja katuselahendustega. Toonitud sillutuskivide tootmisel lisavad nad betoonile erinevaid värvilisi mineraaliühendeid ehk pigmente. Hea on see, et pigmenteeritud kivi värv ei kulu aja jooksul maha. Sillutuskive on võimalik toota nii läbinisti pigmenteerituna kui ka kasutada pigmenti pelgalt kivi pealmises kihis. Kuna pigmendi kulu on viimasel juhul väiksem, võimaldab see kahekihilisele toonitud kivile pakkuda soodsamat hinda.

Hoiavadjaladja käpad õigel rajal

Kivisillutisega kõnniteedega aiad on porivabad, murule ei teki sissetallatud radu ning ka vihmase ilmaga saab aias lilleõite ja kahjurite suhet kontrolli all hoida nii, et jalad jäävad kuivaks. Sillutuskivide paigalduseks on sobivaim aeg kevadest sügiseni, kui maapind ei ole läbi külmunud. Siis võib maapinna sulades pinnas ära vajuda ja põhjustada lohkude teket juba paigaldatud sillutisele.

Sillutuskivide paigaldus ei ole iseenesest keeruline töö, kuid eeldab kindlasti kvaliteetse aluskihi paigaldust: erinevad materjalikihid tuleb tasandada ja korralikult tihendada. Kvaliteetne aluskiht koosneb tavaliselt killustikust, liivast ja geotekstiilist. Juba aluskihi paigaldamisel on oluline jälgida, et kõik soovitud kalded saaksid õiged. Vastasel juhul võib hiljem hakata sademevesi sillutisele lompideks kogunema ning rikkuma nii kive kui ka kogu aia välisilmet. Seepärast soovitab AS Framm alati kivide paigaldamisel kasutada professionaalide abi.

Sillutuskivide paigaldamisega käsikäes käivad alati ka äärekivid, millel on väga oluline funktsioon – nad hoiavad sillutuskive koos. Samas võib äärekivi olla ka omaette disainielement. Äärekivide toonivalik on lai ja nendega on võimalik lisada omapärast aktsenti ning detailsust juba loodud sillutuskivide mustrile.

Kivide külmakindluse tagab toodetes graniitkillustik. Sellisel juhul peab kivi vastu ka karmile lumerohkele talvele, ei kooru ega purune. Eeskujulikud ettevõtted kasutavad kivide tootmisel rohelist energiat, minimeerimaks ökoloogilist jalajälge. Küll aga ootavad igas suuruses jalgu enda peal tatsama sillutuskivid.

Sillutuskivid kestavad üle põlvkondade, kuid ainult siis, kui neid hooldatakse. ASi Framm spetsialistide sõnul on sageli näha, et vanemate kivisillutiste vuugid on rohelised. Tänavatolm ja lendlevad taimeseemned satuvad kivide vahel vuukidesse ja loovad sellega head kasvutingimused samblale. Tänapäeval on aga ehitus- ja aianduspoodides müügil suur valik vahendeid, millega saab kerge vaevaga sammalt ja muid taimekesi kivide vahelt tõrjuda. Samuti soovitatakse kive kord aastas harjaga pesta.

Sk.

Valgusest tulvil kodu lapsepõlvemaal

Kristiine linnaosa roheluses peidab end valgusest tulvil kodu, kus põlvkondadevahelist sidet hoitakse lapsepõlvest tuttavale krundile kerkinud uues majas, mis valendab kesk sireleid ja õunapuid.

„Samal krundil kõrvalmajas asus minu vanaisa kodu. Vanaisa tegi kinnistu pooleks, tekkisid kaks 600ruutmeetrist krunti. Kui sai selgeks, et me saame siia kodu luua, hakkas projekt peagi füüsilist kuju võtma,“ meenutab peremees Indrek lapsepõlveradadele naasmise lugu.

Sobivat materjali otsimas

Et nii Indrek kui ka perenaine Maret kasvasid üles oma aiaga majas, oli sarnane kodu nende unistuseks. Enne projekti tellimist tuli aga teha nii mõnedki strateegilised otsused.

„Soovisime ehitada materjalist, mis ajas kestab,“ teab Indrek. „Otsisime midagi sellist, mis sobiks siinse piirkonnaga ja vanaisa majaga, soovisime fungilikku stiili,“ täiendab Maret.

Nii langes kaalukauss kivimaja kasuks – vaatamata esialgsele kartusele, et kivimaja ehitamine võib kulukaks osutuda, ei tundunud kiired odavlahendused pikas perspektiivis mõistlikud – otsus tehti bauroci kasuks.

Ehitusel käed külge

Alguses oli pererahval soov bauroc-plokkidest kodu kerkimisel ka ise käed külge panna, ent müüriladumine jäi siiski professionaalide hooleks – Indrek adus, et ehitajal oli oma tööjärg ja ta oleks neid pigem seganud: „Kuigi hakkama oleks ma kind uroc-plokke ladudes sain tööst maitse suhu ja kindluse, et nii on tegelikult lihtne ehitada.“

Siiski sai pererahvas maja valmimisse oma panuse anda – koos isa ja vanaisaga freesis Indrek uue kodu elektrikaablitele sooned. „See töö sai õnneks kergesti valmis, sest baurocisse on lihtne süvistada, kui õigeid tööriistu kasutada,“ räägib ta.

Ehitus vältas natuke üle poole aasta, suure osa sellest võtsid sisetööd. „Esimese korruse müürid kerkisid nädalaga – seegi näitab sellest materjalist ehitamise mugavust,“ kiidab Indrek. „Lisaks on baurocist kodu õhutihe – esimeses projektis ei olnud meil ette nähtud sundventilatsiooniagregaati, sisse kolides selgus, et see on vajalik. Nii tegime garantiiaja lõpus parandused, nüüd jätkub ka suuremat seltskonda võõrustades toas värsket õhku.“

Kodu projekteerimisel tulid appi Erik Karjus ja Kristjan Virma, samuti jätkub pererahval kiidusõnu sisearhitekt Kard Männilile, kes mõtles kaasa üldise arhitektuurse kontseptsiooni loomisel, pakkus välja alternatiivse lahenduse teise korruse ruumiplaanile, disainis trepilahenduse ja andis nõu akende paigutuse ja nende proportsioonide kohta.

Õu on toa pikendus

Kodu esimeselt korruselt leiab köögiga ühendatud elutoa, vannitoa, sauna ja abiruumid. „Esiku kõrvale jääb aga tambur, mille taga on suur katlamaja,“ juhendab peremees Indrek avaras kodus ekskursiooni. „Ja algusest peale teadsime, et vajame mahukat riiulitega panipaika.“ (Olgu öeldud, et esialgses projektis oli projekteerija panipaiga ruutmeetreid paika pannes selle kogemata suisa eraldi toaks nimetanud – ruumi mõõtmed andsid selleks tiitliks mõõdud välja küll.) „Kui hakkasime kodu planeerima, siis teadsime, et liiga suurt maja me ei soovi, samuti pani hoone mõõtmed paika krundi kuju, suurus ja ehitusalane pind,“ kirjeldab Indrek. „Samuti arvestasime ilmakaartega – soovisime, et kodu oleks valgusküllane ja helge, seega on elutoal suured aknad ja tegime hoone erinevatesse külgedesse kaks terrassi, et saaksime osa nii hommiku-, päeva- kui ka õhtupäikesest,“ täiendab Maret.

Elutoadiivanil oma aiast pärit värskelt pressitud pirnimahla rüübates uitab pilk läbi suurte akende avarale terrassile. „Meil on hoov tõesti toa pikendus, juunis me toas ei söönudki,“ räägib Maret, et hoonele lisamõõdet andev terrass on usinas kasutuses.

Igal lapsel oma tuba

Teisel korrusel on oma loogilise koha leidnud teine vannituba ja magamistoad – üks mõlemale lapsele ja üks vanematele. „Igaühel peab oma tuba ja õppimiseks oma laud olema,“ teab Indrek. „Ainuke ruum, millest kevadise kodusõppimise ajal pisut puudust tundsin, on eraldi kabinet, aga eks see on mõttekoht tulevikuks.“

Tõsi ta on – õige kodu ei saa kunagi päris valmis. Sellest hoolimata on tunda, et hoone on heas mõttes sisse elatud, asjad on leidnud oma loogilise paiga ning sisekujunduslahendused on ühteaegu efektsed ja mugavad. „Tegelikult elame siin juba 13 aastat,“ muigab Maret. „Lastetubades oleme jõudnud juba remontigi teha ja trepihalli oleme ümber kujundanud.“

Hoone on ka külalise pilguga hinnates ajale igati hästi vastu pidanud – seda nii välisviimistluse kui ka ajatu sisearhitektuurse lahenduse poolest – võib uskuda, et valgeks krohvitud kodu püsib sama kaunina ka järgmised aastakümned.

HEA TEADA:

• Maja on ehitatud bauroc-plokkidest – see materjal võimaldab kiiresti ehitada ja on energiasäästlik ning püsib ajas. • Hoonet köetakse pelletitega oma katlamajast, põrandaküte on pererahva kinnitusel optimaalne ja toimiv lahendus. • Kokku on hoones 150 m2 pinda, millest alumisel korrusel 80 m2 .