3 minute read

Mida tähele panna kui lähed vastvalminud korterit üle vaatama?

„2020. aasta alguses tekkinud buumi tulemusena oli uusarenduse korterit võimalik osta ainult nii-öelda paberilt, sest maja valmimise ajaks olid kõik korterid juba müüdud. Praeguseks on see tendents raugemasja ilmselt hakkab olema nii nagu varem: maja valmimise ajaks on umbes pooled korterid müüdud, aga ülejäänuid saavad ostuhuvilised vaadata ja siis otsustada, millist korterit nad soovivad,“ kõneleb Uus Maa kutseline maakler Meelis Paldre.

Väga oluline on, et kõik ostja soovid oleksid kirjalikult dokumenteeritud, joonistele kantud ja allkirjastatud.

Advertisement

Paldre sõnul oli tänu pankade madalatele laenuintressidele kuni selle aasta alguseni uusarenduste korterite müük väga edukas. „Selle aasta kevadest alates on üha rohkem märgata, kuidas kiire in atsioon, ostujõu vähenemine, Ukraina sõda ja intressimäärade tõus on tarbijate ebakindlust kasvatanud ning kõige selle tulemusena on märgata kinnisvaraturu aktiivsuse kahanemist,“ selgitab maakler. Ta osutab, et praegu tundub hoopis, et paljud ostjad on uusarenduse asemel valmis maksma ühe kuni kolme aasta vanuste korterite eest kõrgemat hinda – just selliste kodude müük on läinud väga hästi ja üha kõrgemate hindadega.

Hea valgus aitabmärgata puudusi

Siiski on väga palju neid, kes eelistavad jätkuvalt kodu nii-öelda paberilt osta. Siinkohal on eeliseks näiteks see, et ostja saab valida talle sobiva siseviimistluse ning lasta projektis teha väikseid muudatusi – muuta pistikupesade ja valgustite asukohti. Kui aga saabub aeg minna korterit vastu võtma, tuleb see-eest olla ekstra tähelepanelik.

Kortermaja ehituse käigus tulevast korteriomanikku tavaliselt ehitusobjektile ei lubata. „Kõik siseviimistluse valikud (seinte/lagede värv, parkett, keraamiline plaat) tehakse näidiste ja piltide põhjal. Kõik projekti muudatused (pistikupesade asukoht ja kogus, lae- ja seinalampide asukohad) tehakse jooniste järgi. Väga oluline on, et kõik ostja soovid oleksid kirjalikult dokumenteeritud, joonistele kantud ja allkirjastatud,“ räägib Paldre.

Korteri esimesel ülevaatusel tuleks kõigepealt veenduda, et siseviimistlus on teostatud vastavalt valikutele ja et kõik soovitud muudatused tehtud vastavalt kokkulepetele. „Üle võiks kontrollida, kas kõik aknad ja uksed sulguvad kergelt ja tihedalt või oleks midagi vaja reguleerida. Samuti võiks kontrollida, kas kõigist kraanidest tuleb piisava survega vesi ja kas kraanikausi, duši ja WC äravoolud töötavad,“ juhendab ta.

Edasi peaks üle vaatama siseviimistluse kvaliteedi. „Kui märkate värvitud pindadel, parketil, plaatidel või akendel mingeid defekte, siis tuleb sellele tähelepanu juhtida ja järgmise ülevaatuse ajaks need kõrvaldatakse,“ lisab Paldre.

Siseviimistluse defektide märkamiseks on hea valgus väga oluline. Võimalusel peaks korteri ülevaatuse tegema päevasel ajal. „Kuna vastvalminud korteris ei ole tavaliselt valgusteid, siis hämaramal ajal peaks ülevaatusel kasutama prožektorit, sest näiteks lae viimistluse ebaühtlus võib muidu nähtavale ilmuda alles siis, kui olete sisse kolinud ja oma lambi lakke paigaldanud,“ toob Paldre välja. Kui ise ei tunne end vastavas maailmas kuigi koduselt, siis soovitab maakler palgata spetsialisti – seda eriti juhul, kui hakata ostma kasutatud korterit või maja.

Kui kortermaja ehitab tuntud fi rma, siis võib eeldada, et neil on töö kvaliteedi üle kontroll paigas. Kui korteris siiski ilmneb hiljem mõni puudus või defekt, tuleb sellest arendajat või ehitajat teavitada ja puudus likvideeritakse garantiikorras. Uutele korteritele ja majadele annab ehitaja tavaliselt kaheaastase garantii. Võlaõigusseadusest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduste eest kolm aastat.

Väikesed puudused parandatakse garantiiaja lõpul

Puudused, mis ei sega elamist, parandatakse tavaliselt garantiiperioodi lõpus kogu kortermajas korraga. Seevastu puudused, mis segavad elamist, parandatakse esimesel võimalusel (näiteks aken või uks ei sulgu; probleemid vee, kanalisatsiooni, kütte või elektriga).

Kortermaja valmimisel plaanitakse korteri ülevaatuseks tavaliselt üks tund. „Elu on näidanud, et inimeste iseloom ja põhjalikkus on väga erinevad – mõnel kulub ülevaatuseks 10 minutit ja teisel 1,5 tundi. Mõned inimesed on tähelepanelikumad – vaatavad kõik kohad hoolega üle ja märkavad iga pisikest kriipsu või värviplekikest. Teised leiavad, et kõik on väga hästi ja tahaks kohe sisse kolida. Nendega olen siis vahel ise aknaid ja uksi avanud ning kraanidest vett lasknud, et veenduda, kas kõik ikka ilusti toimib,“ seletab Paldre.

Ülevaatuse juures viibib alati ehitaja esindaja, kes paneb kõik puudused kirja ja märgistab probleemsed kohad värviliste teibitükkidega. Sk.

This article is from: