Soojuspumbad – milline sobiks just sinu koju?

Soojuspumbad on muutumas eestimaalaste kodudes üha sagedasemaks. Milliste võimaluste vahel valida ning mis on nende plussidmiinused? Teemasse toob selgust Kodukliima Grupp OÜ juhatuse liige KristjanKalvik.

Üldiselt on kliendi jaoks kõige soodsam lahendus õhk-õhk-soojuspump. Tegu on eraldiseisva seadmega, mis ei eelda küttesüsteemi (põrandaküte, radiaatorid) olemasolu hoones. „Plussiks on ka see, et õhksoojuspumpa saab kasutada palaval ajal jahutamiseks ehk konditsioneerina. Hinnaskaala ja seadmete valik on lai. Õhksoojuspump läheb koos paigaldusega maksma vahemikus 1500–3000 eurot, sealjuures Hiina tootjate seadmeid saab soodsamalt,“ selgitab Kalvik. Õhk-õhk-soojuspumba miinuseks on aga soojuse levimine eri tubade või korruste vahel. Näiteks sopilise planeeringuga hoones ei pruugi soe kaugematesse nurkadesse piisaval määral jõuda.

Õhksoojuspump on ideaalne nii põhi- kui ka abikütteks. „Näiteks ahiküttega hoones sobib soojuspump põhikütteks. Külmemal perioodil saab soojuspumpa ahiküttega toetada. Näiteks kodust ära olles hoiab soojuspump maja soojas ja kui pere kodus, siis köetakse ahju ning soojuspump saab puhata,“ osutab ta.

Õhk-õhk-soojuspumbad on ideaalsed ka jahutamiseks

Õhk-vesi-soojuspump ammutab sarnaselt õhk-õhk-soojuspumbaga soojuse välisõhust. „See seade eeldab põrandakütet või madalal temperatuuril radiaatoreid. Samuti saab õhkvesi-soojuspumbaga toota sooja tarbevett,“ märgib Kalvik. Õhk-vesi-soojuspump sobib gaasikatla kõrvale põhikütteks. Käredama külma korral, kui soojuspumba jõudlus langeb ega kata enam maja küttevajadust, võetakse gaasküte appi. Õhk-vesi-soojuspumba maksumus koos paigaldusega umbes 200ruutmeetrisesse majja on suurusjärgus 10 000 eurot.

Maasoojuspump saab soojuse maapõuest. „See eeldab sarnaselt õhk-õhk-pumbaga põrandakütet või madalal temperatuuril radiaatoreid ning saab toota sooja tarbevett. Maasoojuspump vajab maakontuuri jaoks ruumi ning maakontuuri mahapaneku puhul peab arvestama haljastustöödega,“ toob asjatundja välja. Maasoojuspumba maksumus on eelnevatest variantidest veel kõrgem – umbes 200ruutmeetrises majas läheb see maksma umbkaudu 15 000 eurot. „Maasoojuspumba eelised õhk-vesi-soojuspumba ees tulevad välja käredama pakasega, kui välisõhus sooja napib. Maapinna all aga valitsevad veel plusskraadid,“ lisab ta.

Nagu mainitud, siis jahutuseks kasutatakse enamasti õhk-õhk-soojuspumpasid. Õhk-vesi ja maasoojuspumpadega jahutamine eeldab, et maja küttesüsteemi projekteerimisel on sellega arvestatud. „Kõiki õhk-õhk-soojuspumpasid saab kasutada konditsioneerina. Vastupidi mitte – konditsioneeri nime all müüdavad kliimaseadmed ei sobi meie kliimas talviseks kütmiseks,“ toonitab Kalvik. Sealjuures on kuumad suved toonud soojuspumpade paigaldust varasemaks. Kui varem oli õhksoojuspumpade paigalduse tippaeg alates augusti teisest poolest, siis nüüd võetakse järjest tihedamini seadme soetamine ette juba kevadel. Arvestatakse ka suvise jahutamise võimalusega.

>>>

Plussiks on ka see, et õhksoojus pumpa saab kasutada palaval ajal jahutamiseks ehk konditsioneerina. Mõtleruumide suuruse, paigutuse ja maja soojustuse peale

Õige soojuspumba valimisel on nüansse, mida arvesse võtta. Kogenud spetsialistid oskavad juhtida tähelepanu asjaoludele, mille peale tavakasutaja ei tule. „Kõige tähtsam on kirjeldada võimalikult täpselt oma kodu, suvilat või kontorit, et müügimees saaks välja pakkuda sobivad seadmed. Sealt edasi saab klient valiku teha, võttes arvesse hinda, soojuspumba tootjat ja muid faktoreid,“ juhendab Kalvik.

Mõeldes, milline soojuspump just sinu koju sobiks, tuleks mõtiskleda ruumide suuruse, paigutuse ja maja soojustuse peale. Samuti sellele, millise küttesüsteemiga koos soojuspumpa kasutatakse. „Üldreegel on, et 1 kW soojusvõimsusest piisab hea soojustusega hoones 20–25 ruutmeetri kütmiseks, kuid konkreetse mudeli ja seadme valikul tuleks suhelda müügiesindusega, kus osatakse tähelepanu pöörata olulistele detailidele ja saab esitada lisaküsimusi. Soojuspumpa osta ja ise paigaldada me ei soovita.“

Üldine tendents on aga, et pisemates kodudes kasutatakse tihedamini õhk-õhk-soojuspumpasid, suuremate pindade peal õhk-vesiseadmeid.

Soojuspumba paigaldusel tuleb leida kodus selleks täpselt õige koht. Näiteks tuleb soojuspumba välisosa paigaldada selliselt, et seadmest välja voolav sulatusvesi ei satuks maja seinale, akendele või trepile, kus see talvel jäätub. „Kivimaja puhul võib välisosa kinnitada seinale, puitkarkass- või palkhoone puhul tuleks eelistada välisosa paigaldust maaraamile. Õhk-õhk soojuspumba siseosa tuleks paigaldada suuremasse avatud ruumi. Sealt levib soe õhk edasi väiksematesse ruumidesse. Läbi väiksema toa suuremaid kütta ei ole eriti lootust. Soojuspump kütab pisikese ruumi soojaks ja jääb puhkama enne, kui soojus jõuab maja peale levida,“ annab Kalvik nõu.

Soojuspumpade kohta levivad visalt müüdid

Kristjan Kalvik nendib, et reklaamides lubatakse soojuspumpade kasuteguriks tihti 5 (80% kokkuhoidu) ja enam. Samas reaalses kasutuses jääb meie kliimas kütteperioodi kasutegur siiski 3-4 juurde. „Ehk siis 1 kW elektrienergiat kulutades saab vastu 3-4 kW soojusenergiat, kokkuhoid 65–75%. Soojuspump tasub valida tuntud tootjalt isegi siis, kui tehnilised andmed jäävad alla tundmatu tootja mudelile. Elu on näidanud, et kõik, mis paberil kirjas, ei pruugi reaalses olukorras paika pidada. Mudel võiks olla selline, millist on meie kliimas juba paigaldatud. Siis on teada, kuidas soojuspump siin käitub. Seadme müüjal peab olema asjatundlik paigaldusmeeskond. Nii-öelda ühemehefi rma käest seadet ostes võib ette tulla olukord, kus probleemide tekkimisel ei ole seadme müüjalt või paigaldajalt abi loota,“ seletab spetsialist.

Samuti liigub soojuspumpade ümber müüte, millest levinumad on müra, vibratsioon ja suur elektrikulu. Kõik need annab välistada, kui paigaldada asjatundliku tehniku poolt õigesti dimensioneeritud seade ja seda korrapäraselt hooldada. Müra ja vibratsioon on tavaliselt tingitud seadme rikkest, suure koormusega töötavast seadmest, valest paigaldusest jne. Suur energiakulu võib olla tingitud hooldamata või valesti seadistatud seadmest. Õhk-vesi-seadmel võib suur energiakulu olla põhjustatud liiga väikese võimsusega seadmest, mis hakkab välistemperatuuri langedes elektritenniga juurde kütma,“ osutab Kalvik.

Paigaldus jäta spetsialistile, lihtsam hooldus tee ise

Soojuspumpade paigaldus on põhjalik töö ning selle peaks kindlasti ette võtma spetsialist.

Õhk-õhk-soojuspumba standardpaigaldus võtab aega 4-5 tundi, keerulisema paigalduse puhul kulub aega terve tööpäev. Õhk-vesi-seadmete paigaldus nõuab sõltuvalt töö mahust 1–3 tööpäeva. Seadmed on soovitatav osta koos paigaldusega. „Sellisel juhul kehtib garantii nii paigaldusele kui ka seadmetele. Kui osta ainult seadmed ja siis otsida paigaldaja, võib tekkida olukord, kus rikke korral veeretavad seadme müüja ja paigaldaja vastutuse teineteise kaela,“ toob Kalvik välja.

Soojuspumpade lihtsama hooldusega saab kasutaja aga ise hakkama – näiteks õhksoojuspumba siseosa fi ltrite puhastusega. Filtrid tuleb eemaldada kord või paar kuus ning seadmete kasutusjuhendites on seda protsessi kirjeldatud. „Korra aastas tuleks teha põhjalikum puhastus ja selleks on vaja juba hooldustehniku abi. Tehnik peseb kliimaseadme soojusvahetid ja kontrollib seadme tööd. Õhk-vesi-seadmetel puhastatakse hoolduse käigus mudafi ltrid ja kontrollitakse rõhud küttesüsteemis,“ sõnab Kalvik. Sk.