Et suvevõlud ei muutuks suveohtudeks

Kri Sta Kiin

Millised on suvepuhkuse levinumad tervisemured ning mida nende ennetamiseks või leevendamiseks reisiapteeki kaasa pakkida?

Kaitset putukate ründe eest Esmalt toob suvi kaasa arvukalt tüütuid tegelasi. Mõistagi käib jutt putukatest, kes soojal aastaajal meid igast küljest ründavad. Küsimus ei ole pelgalt nõelamistes ja sügelevates kuplades, mis putu - kad ebameeldivaks muudavad – nad võivad levitada raskeid haigusi. Puuke, kes kannavad peamiselt kaht haigust, puukentsefaliiti ja -borrelioosi, ei leidu ainult metsas või heinamaal, vaid pahalase võib saada ka oma koduaiast või linnapargist. Paraku on puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud. Puugiründe vältimiseks on hea kanda metsas heledaid, pikkade varrukatega riideid, et vereimejaid märgata. Püksisääred võiks toppida sokkide või kummikute sisse. Võimalusel tasub vältida kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms). Lisaks on soovitav kasutada putukatõrjevahendeid ning pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist peaks hoolikalt kontrollima üle kogu keha, ka kõrvatagused. Siinsed putukad väga mürgised ei ole, aga osal meist lööb tugevamalt välja allergiline reaktsioon putukahammustustele, eriti kihulaste ja mõningate mullas elavate põrnikate puhul. Ka leidub inimesi, kel tekib reaktsioon mesilase või herilase nõelamisele. Et nõelajaid tõmbavad ligi lõhnastatud seebid ja kreemid, tasuks nende kasutamist vältida. Metsas ei tohiks lastel lubada mängida puutüvede ja kändude lähedal, kus võib olla herilaspesi. «Enne loodusesse minekut võiks kindlasti kaasas olla vahendid külma hoidmiseks, näiteks jääkott või külmasprei, et nõelamiskoha turset alandada,» soovitab Benu apteegi farmatseut Lauri Baar. «Lisaks võib allergiatableti või hüdrokortisooni manustamine vähendada valu, punetust ja paistetust vaevatud kohal. Väikeste tangide või pintsettidega tuleks eemaldada hammustuskohale jäänud astel.» Kui on teada, et reaktsioon on väga tugev, tasub rääkida ka perearstiga, kes kirjutab välja spetsiaalse ravisüsti, mis on väga kiire toimega ega lase tekkida anafülaktilisel šokil.

Kuumus soodustab toidu riknemist

Nii meil kui mujal maailmas on iga aastaga tõusnud suvekuumus, mis tekitab suuremat vee ja mineraalide kadu organismist. Seetõttu võiks rohkem juua soolaseid või mineraaliderohkeid vedelikke.

Lisaks tasub meeles pidada, et kuumaga rikneb toit kiiremini kui tavaliselt, iseäranis kui loodusesse või matkale minnes pole külmkappi käepärast. Kõige tavalisemad vaevused riknenud toidu söömisel on röhitsused, gaasid, kõrvetised ja oksendamine, sest keha tahab mürgist vabaneda. «Teisesed vaevused ilmnevad siis, kui organism on toidu juba seedinud ning siis tekivad kõhulahtisus, tugevam oksendamine, spasmid ja valu, mis ei ole üldjuhul ühekordsed,» jätkab Lauri Baar. Kui on aru saada, et tegu võib olla toidumürgitusega, võiks apteekri soovitusel tarvitada absorbente nagu aktiveeritud süsi ja muid aineid, mis aitavad mürkainet siduda ja seda organismi imendumata kehast läbi liigutada. Samuti võib kasutada iiveldust vähendavaid preparaate nagu ingver ja piparmünt ning seedimist parandavaid vahendeid (kinnistid, gaaside ja spasmi vastased preparaadid), olenevalt kui intensiivsed reaktsioonid tekivad.

Kui oksendamine on kestnud pikemat aega, tuleks taastada organismis kaotatud soolad ja leevendada happest kahjustatud kurku, seda näiteks astelpaju või mõne muu kootava õliga kattes. Samuti soovitavad apteekrid pikema kõhulahtisuse korral kasutada hemorroidikreeme või pantenoolikreemi pärakupiirkonna raviks. «Kõige parem oleks siiski ennetada riknenud toidu söömist, jälgides selle välimust, lõhna ja pakendit –riknenud toit eritab tavapärasest rohkem gaase ja anum paisub,» märgib Baar.

Suvekuumaga seostub seegi oht, et väikelapsed ei oska arvestada päikese soojendava toimega ja võivad end vastu mänguväljakute metall- osi ära põletada. Seega tuleb pere pisemaid mänguväljakutel topelthoolega jälgida. õnnetusi nagu kukkumised ja jala välja väänamised, samuti tuleb ette hõõrumisest tingitud ville.

«Kui jalad on liiga kuivad ja tekivad lõhed, tuleks kasutada niisutavaid kreeme, alustades tavalistest baaskreemidest,» soovitab Lauri Baar. Kui neist pole abi, võib proovida spetsiaalseid, näiteks uureaga kreeme. Liigse jalahigistamise vastu tasuks kasutada beebi- või talgipuudrit või kuivatava toimega tsinksalvi. Hästi sobivad apteekri kinnitusel ka mentooli- ja alkoholispreid, mis on jalga ajutiselt jahutava toimega. Kui higistamine haarab terve keha, võiks juua paar korda päevas salveiteed, see aitab vähendada liigset higistamist. Jalavillide tohterdamiseks võib kasutada näiteks hüdrokolloidplaastreid (maakeeli villiplaastrid), mis tekitavad uue nahakihi ja samal ajal ravivad nahka. Neid võib ka põletuste peale panna.

Allergiad ja suvised jalavaevused

Taimed põhjustavad allergikutele vaevusi ka siis, kui nende õitseaeg läbi saab, olgugi, et seda mitte nii suurel määral kui varasemalt. Et allergiatekitajaid limaskestadelt maha pesta, on kõige parem nina ja silmi loputada ning vajadusel allergiatabletti võtta, et tekkinud allergilist reaktsiooni maha suruda.

Mida vähem allergeeni organismi satub ehk mida rohkem nina ja silmi puhastada, seda vähem tekitavad erinevad taimed ka allergilisi reaktsioone.

Kuna me liigume suvisel ajal rohkem vabas õhus, juhtub paratamatult ka rohkem

Apteegist päikesepõletuse puhuks

Rannamõnude nautimisel ei pääse pahatihti ka päikesepõletusest ja -allergiast ehk nende ennetamiseks tasuks nahale kanda SPF-iga (Sun Protection Factor) päikesekaitsekreeme, mis takistavad kahjulikul ultraviolettkiirgusel nahka imendumast. UV-kiirgus ju õigupoolest kahjustab nahapinda, mille kaitseks nahk muutubki pruunimaks.

Päikesepõletuse puhul oleks kõige lihtsam määrida kahjustunud kohta aaloe geeli või mõne muu niisutava kreemiga, mis ei ole väga rasvane. Hästi sobib ka teepuuõli, sest see laseb õhku läbi ega tekita haudumisprotsessi nagu pantenool, mida varem rohkem soovitati, kuid nüüd pigem välistatakse põletuste korral. On olemas ka spetsiaalsed geelid ja plaastrid, mis on mõeldud tugevama põletuse jaoks, kuid sobivad hästi ka päikesepõletuse korral. Kui põletus on väga tugev – nahk muutub lillakaks ja tekivad villid –, võib võtta allergiatabletti, et suruda maha keha immuunsusreaktsiooni päikese vastu. Valuliku põletuse korral võib nahka määrida mõne jahutava salviga või erinevaid määritavaid preparaate omavahel segada.

Päikesekaitsekreeme kasutades tasub arvestada, et 1 SPF võrdub ligikaudu 15 minutiga, mille jooksul võib päikese käes olla – ehk SPF10 kreemiga saab viibida 2,5 tundi päikese käes. Seda ideaaltingimustes, kus kreem higistamise, vees käimise ega käterätiga hõõrumise toimel nahalt maha ei kulu. Isegi kui SPF50 kreemiga saab teoreetiliselt terve päeva väljas liikuda, ilma et päike nahka kahjustaks, tasuks seda siiski vahepeal uuendada.

KOGUPERE EESTI REIS. Hiiumaa uues uhke ronimisseinaga kuuekorruselises Tuulekojas olete käinud?

Või Võrtsjärve Järvemuuseumis, kus hiigelsuured kalad teie jalge all akvaariumis ringi ujuvad? Miks mitte põigata uude Alutaguse rahvuspargi külastuskeskusse? Nuusutada Ikla muulil Läti õhku ning jälgida seejärel Lepanina rannamändide all, kuidas päike otse merre loojub!