miljöövaateid

nuväärseimaks ehitiseks. Ligi 800 aastat tagasi asutatud Turu on Soome vanim linn ja endine pealinn. Turu toomkiriku hoone on võimas – mida lähemalt vaadata, seda võimsam. Kiriku välist ilmet ja sisemust on korduvalt ümber ehitatud ning seal vilksatab nii romaani, gooti, uusgooti stiili kui ka barokki. Lõunapoolsete kabelite kohal muuseumis säilitatakse mingi ime läbi tulest pääsenud kirikuaardeid.

Teinegi võimas ajaloo tunnistaja asub Helsingis. 1868. aastal valminud Uspenski katedraal Katajanokkal on Lääne-Euroopa suurim õigeusu kirik. Kuldkupliga ja punastest tellistest hoone on üks nähtavamaid märke Vene mõjust Soome ajaloos.

Kui soovite näha talupoeglikku ja lihtsat pühakoda, siis Helsingist 270 kilomeetri kaugusel põhjas asuv Petäjävesi vana puukirik just selline ongi. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv kirik ehitati aastatel 1763–1765.

looduskeskus. Unikaalset elamust pakub suvehooajal Muonios asuv arktiline saunamaailm, kus Jerisjärvi kaldal asuvat Pallas-Ylläse rahvusparki ääristavate kaunite mägede vahele on surutud viis sauna – see on saamidele püha koht ja tuntud oma kalarohkuse poolest.

Lapimaal on palju külastamist väärt looduslikke vaatamisväärsusi. Olgu selleks rahvuspargid, kosed või kanjonid. Veel üks Lapimaal külastatav põnev koht on kolme riigi piiripunkt, kus ristuvad naaberriikide Rootsi, Norra ja Soome piirid.

Hingemattev ilu vad rääkida tondijutte, tunnevad üksindust ja uurivad müstilist loodust. järel kuulutas Soome end 1917. aastal iseseisvaks riigiks. Teise maailmasõja järel pidi Soome tunnistama küll Venemaa üleolekut, ent sarnaselt Balti riikidele Soomet ei okupeeritud ning see jätkas iseseisva demokraatliku riigina – eeskujuks seati Rootsi.

Kas teadsite, et kolmetunnise autosõidu teekonna kaugusel Helsingist asub idapiiri ääres Imatra kosk, mis on IdaEuroopa suurim ning seda kutsutakse hellitavalt Euroopa Niagaaraks?

Imatra kärestik on Soome vanim turismiobjekt, mis on austajaid meelitanud juba 19. sajandist. Kärestik paisutati elektri tootmiseks 1929. aastal ja on täna Soome suurim hüdroelektrijaam.

Soomes on arvukalt lõbustus-, teema- ja teadusparke. Naantali lähedal väikesel saarel paikneb Muumide teemapark, kus igaüks võib Muumimajas ringi seigelda, oma silmaga Muumipere elamist kaeda ja Muumidega silmast silma kohtuda.

Tunnetamaks ajalugu arhitektuuri kaudu, tasub suund võtta Helsingist 167 kilomeetri kaugusel asuvasse Turusse, et kaeda Turu toomkirikut, mida peetakse Soome rahvuspühamuks ja kogu maa tähelepa-

Omapärased saamid ja Lapimaa

Arvatakse, et soomlaste genotüüp on valdavalt indoeuroopalik, ent esisoomlasteks peetakse saami rahvast, karmides elutingimustes karastunud rändkarjakasvatajaid ja kütte. Neile on tagatud Soomes kultuuriautonoomia ja võimalus saada saamikeelset haridust.

Parim viis saami kultuuriga tutvumiseks on külastada Inaris asuvat kultuurikeskust Sajos. Keskuses asub saami parlament. Samas kandis paikneb Siida muuseum ja

Helsingi asub Läänemere kaldal ning näeb välja nagu tüüpiline Euroopa linn, mida ümbritsevad rohelusse uppuvad eeslinnad. Sealsed õdusad ridaelamud või avarate rõdudega kortermajad pakuvad rahulikumat elustiili, ent mitte piisavalt – soomlaste jaoks on tähtis side loodusega ning seepärast armastavad nad jätkuvalt ehitada arvukate järvede kallastele suvekodusid, mis sellest, sinna jõuavad sinna vaid paar korda aastas. Usutakse isegi, et järved on soomlaste rahuliku meelelaadi sümboliks. Järvi kohtab Soomes igal sammul. Need on ilusad, täis kalu, jahutavad ning karastavad, kaldale on püsti pandud Soome saun. Lisaks on 2/3 Soomemaast metsa all. Metsad on soomlaste jaoks olnud põhimine tegevusala ja elatis. Pole seepärast ka midagi kummalist selles, et soomlaste eeposes Kalevala esineb hea ja kurja võitlust pidavate kangelaste kõrval rohkesti metsa- ja vetevaimusid.

Endiselt on juga võimalik vabalt näha Imatra linna korraldatavatel etendustel suvisel ajal. Siis juhitakse vesi läbi tammi lüüside Vuoksi vanasse sängi kiirusega ligi 500 kuupmeetrit sekundis 20 minuti jooksul. Kärestikunäitusi korraldatakse tavaliselt jaanipäevast augusti lõpuni. Etendused on tasuta ja piirkonnas on palju vaatepunkte, kus kärestikku imetleda. Tänapäeval on etendused Imatra linna peamine vaatamisväärsus, sest vabalt pulbitsev oja on unustamatu. Imatra kose langemise kõrguseks on 18 meetrit. Soomes on ligi 40 rahvusparki ning igaühes on matkarajad ja telkimiskohad. Metsik telkimine on kõikides rahvusparkides tasuta, kuna Soomes kehtivad «rändamise vabaduse» seadused (Jokamiehen Oikeudet), mis võimaldavad teil rahvusparkides metsikult telkida, kui olete vaikne ja lugupidav. Muinasjutumaad ja seiklusrajad Soome mentaliteeti peegeldavad hästi Tove Janssoni loodud Muumid – võluvalt rahulikud, looduslähedased ja melanhoolsed olendid, kes armasta-

Serena veepark on omade seas Euroopas suurim. Suur lainebassein ja kosed, põnevad vesiliumäed ning mullivannid loovad suurepärase suveelamuse isegi keset talve. Särkaniemis on peale lõbustuspargi atraktsioonide ka Soome kõrgeim vaatetorn Näsinneula, akvaarium, planetaarium, delfinaarium ja Tornaado – supermägirada, mille kiirus ulatub 75 km/h-ni. 490 meetri pikkune koseseiklus pakub endiselt elamusi kõigile.

Linnanmäki kõige populaarsemad atraktsioonid on puidust Ameerika mäed, raketikiirendusega taevasse lennutav Raketti, möllavate koskedega Canyon Coaster ja kogu Helsingist suurepärase pildi andev Helsingi vaateratas. Linnanmäki kõrval asub ülitore meremaailm Sea Life.

Loetellu võiks lisada veel Kesämaa, Puuhama, Tykkimäki ja Visulahti lõbustuspargid.

Teaduspark Heureka Vantaas on kogu pere näituse- ja tegevuskeskus, mille pärl on ainulaadne Verne’i teater – planetaarium, kus esitletakse ka superfilme ja kus võib kujutleda end filmis osalemas.

Ka erinevaid sportlikke seiklusparke on Soomes mitmeid – Turus, Vierumäkil,

Ähtäris, Tamperes, Hämenlinnas, Ahvenamaal. Üldjuhul kehtib Soomes asula piires kiiruspiirang 50 km/h ja väljaspool neid 80 km/h. Mõlemad piirangud rakenduvad tavaliselt siis, kui muud kiiruspiirangut pole. Suurtel maanteedel saab suvel sõita 100 km/h. Kiirteedel on suvine piirang 120 km/h. Talvel vähendatakse maanteedel kiirust 80 km/h ja kiirteedel 100 km/h.

Soomes on seadus, et autojuhtidel peavad tuled põlema –olenemata aastaajast ja isegi keskööpäikese käes. Keskööpäike on Lapimaa loodusnähtus, mida saab täielikult kogeda vaid polaarjoone kohal. Alates mai keskpaigast kuni augusti keskpaigani ei looju päike silmapiiri taha, vaid tiirleb taevas ööl ja päeval, muutes päevad põhja pool uskumatult pikaks ja maagiliseks tänu igikestvale kuldsele valgusele. Keskööpäikest on mõnus nautida mõnes Lapimaa kaunis rahvuspargis.

Kui vastutulev sõiduk vilgutab sulle Soomes kaugtulesid, tähendab see tavaliselt, et sul ei põle esituled. Kuid vilgutamine võib tähendada ka seda, et ees on õnnetus või loom on teel, seega tasub olla kindlasti valvel.

Kui Soomes pikemalt elanud välismaalaselt küsida Soome riigi tugevuste kohta, siis ütlevad nad, et Soomes on funktsioneeriv ühiskond, rahulik ning turvaline elukeskkond. Soomlane austab lihtsust ega pea lugu suurelisusest. Arvatakse, et oma osa on siin ka kõrgetel maksudel, mis õpetavad hindama tagasihoidlikkust.

LEMMIK. Paljudes peredes käivad lemmikloomad koos pereliikmetega ka puhkusereisidel kaasas. Mida pidada silmas koeraga suvel reisides?