Korralda endale ise mõnus jalgsimatk!

Kri Stina t ra KS Emajõe-Suursoo loodusretkejuht

Alusta sellest, et paned paika, kui pikalt sa üldse matkata sooviksid. Kas lähed päevaks välja ja ei plaani ööbimist või kavatsed mitu päeva jutti sammuda? Või mõtled hoopis autoga mõnele RMK lõkkeplatsile sõita ning seal ümbruskonnas veidi jalutada. Kõigest sellest sõltub, mida on sul vaja oma retkele kaasa võtta.

Matkaplaane tehes hinda oma füüsilist võimekust kriitiliselt ja arvesta, et seljakotiga matkarajal, metsas või rabas liikumine ei ole sama, mis ilma koormuseta asfalteeritud linnatänaval kõndimine. Kindlasti tasub alguses pigem võtta ette lühem distants (20 kilomeetrit päevas on enam kui küll!), kui et seada utoopilisi eesmärke stiilis «kõnnin 30 kilomeetrit päevas ja nii 7 päeva jutti». Halvemal juhul oled pärast sellist ettevõtmist kogu matkateemas pettunud, sest varbad on villis, põlved valutatavad, õlad on koti tassimisest kanged ja jalalihased piimhappest valusad.

Alati on küsimus, kuhu matkale minna. Häid soovitusi ja vihjeid saab küsida matka- gruppidest või matkamisega tegelevatelt sõpradelt. Eestis on palju huvitavaid ja heas korras matkaradu, tasub lihtsalt süveneda ja endale meeldiv välja valida. Arvesta ka oma meelelaadiga – kas sulle meeldib veeta ööd koos teiste seltskondadega mõnel rahvarohkel lõkkeplatsil või eelistad privaatsust? Tasub teada, et populaarsemad avalikud lõkkeplatsid on nädalavahetustel väga tihti ülerahvastatud.

Eeltööd ei saa matka jaoks kunagi liiga palju teha, sestap uuri ka mõnuga kaarte. Minu lemmikuks on maa-ameti kaardirakendus, kus leidub igasuguseid temaatilisi kaarte (looduskaitse, kohapärimus, ajaloolised kaardid jne) ja mida on väga lihtne kasutada nii arvutis kui ka telefonis.

Matkale minnes peab tingimata arvestama ilmaga. Milline on ilm sinu valitud sihtkohas, saab vaadata erinevatest ilmaportaalidest. Eesti ilm on heitlik ning nõnda ei tasu jääda kinni uskumustesse nagu «maikuus peaks väljas olema soe» või «suveöödel külm ei hakka», vaid tuleb justnimelt reaalaja ilmaga arvestada. Tegelikult võib ju vabalt olla nii, et mais on vaja selga tõmmata talvejope või augustiööks pugeda talvisesse magamiskotti, sest ilm on juba nii jahe.

Varustuse küsimus Varustuse küsimus on matkamise juures lõputu. On võimalik mõnusalt matkata äärmiselt lihtsa, odava ja napi varustusega või siis kulutada väga palju raha kalli varustuse soetamiseks. Rusikareegel ütleb siiski, et mida kergem on varustus, seda rohkem see maksab. Kui käid sageli pikematel matkadel, siis oled kindlasti juba investeerinud korralikku varustusse, mis teenib sind aastaid. Samas kui matkad vaid korra-paar aastas, siis võib telki, magamiskotti või seljakotti küsida laenuks sõbralt või rentida vastavatelt firmadelt.

Kõige lihtsam on varustuseteema mõnetunnise lühimatka puhul. Pane selga mõnus riietus, jalga sobilikud jalatsid, võta väike (25-liitrisest juba piisab) seljakott, pista sinna joogipudel, midagi näksimist ja naudi teekonda!

Ööbimisega jalgsimatkadel nii lihtsalt enam ei pääse. Vaja läheb mahukat ja mugavat seljakotti, näiteks minul on kasutusel 80-liitrine Ferrino seljakott, kuhu mahub lahedalt kogu matkakraam. Kotti läheb ööbimisvarustus (magamiskott vastavalt ilmastikule, rippvoodi või telk, magamismatt) ja laagririided ehk soojad mõnusad riided, mille saab selga tõmmata matkapäeva lõpuks laagris olles. Kuna ma ise ööbin enamasti n-ö met- sikult (ehk mitte ettevalmistatud lõkkekohtades), siis on minu eelistuseks kasutada rippvoodit. Alati võtan matkale kaasa piisavalt suure koormakile, mille saab sättida vihmavarjuks rippvoodi kohale või luua endale õdusa laagrivarjualuse. Oma osa ruumi kotis võtab köögiasjandus – toit ja söögivalmistamise riistad. Gaasipriimus on ehk kõige lihtsam ja kergem variant. Kui matkakokkamine seisneb vaid vee soojendamises ja kasutatakse matkakuivtoite, siis vajad üksnes nõud vee soojendamiseks, lusikat ja kruusi. Kui meeldib matkal n-ö päristoitu valmistada, tasub hoolega läbi mõelda, milliseid toiduaineid ja tarvikuid selleks vaja läheb ning pakkida kokkuhoidlikult. Matkakotis peab leiduma ruumi ka isiklike hügieenivahendite ja esmaabikotikese jaoks. Ära unusta kaasa võtta pealampi, laetud akupanka ja laadimisjuhet. Vajadusel pista kotti ka sääsetõrjevahend ja päevituskreem. Ülejäänud matkavarustus on aga juba täielikult maitseasi ning läheb rubriiki «mugavus». Minu seljakotis leiab koha veel binokkel, kaamera, tihti mõni raamat, indiaaniflööt, mida on mõnus matkaõhtul kuskil soosaarel puhuda ja mõnikord ka veiniklaas. Matkamine on mõnus!

TELKIMINE. Telkide valik võtab silme eest kirjuks – on kupleid, tunneleid, viilukujulisi, kalleid ja odavaid. On neid, kuhu vaevu mahub sisse üks inimene ja on neid, kus end lahedalt tunneb kogu pere. Kuidas kogu selles virr-varris