Heaks enesetundeks piisab mõõdukast päikesest

Müüdid on visad kaduma

Kri Sta Kiin

Päikesekiirgus koosneb UV-kiirgusest, mis omakorda jaguneb UVA- ja UVB-kiirguseks.

«UVA-kiirgus tungib naha sügavamatesse kihtidesse ning põhjustab enneaegset vananemist –kortse, pingmendilaike ja naha kuivust,» räägib nahahooldusbrändi Eucerin Eesti esindaja Kaide Gulua. «Samuti on UVAkiirgus ka peamiseks päikeseallergia põhjustajaks. UVB-kiirgus omakorda mõjub naha pealmistesse kihtidesse ning kahjustab naha DNA-d, tekitades punetust, põletust ning halvimal juhul nahavähki.» Nähtav valgus on see osa valgusest, mida inimsilm seletab ja mis põhjustab naha enneaegset vananemist. Seega tuleb päikesekaitsetooteid valides jälgida, et neis sisalduks kaitse nii nähtava valguse kui UVA- ja UVBkiirguse eest.

Paraku kohtab päevitamise ja päikesekreemide osas ikka veel üksjagu müüte. Kõige levinumaks neist on nahahooldusbrändi Babé konsultant Kreete Põlme sõnul veendumus, et kõrge faktoriga päikesekaitsekreemi kasutades ei päevitu üldse. «See ei vasta tõele,» kinnitab Põlme. «Nahk päevitub päikesekaitsekreemile vaatamata, kuid põletust ning kahjustust ei teki. Ka jume sünnib aeglasemalt, kuid püsib kauem.» Tihti arvatakse, et päikesekaitsekreem jätab näole või kehale valge kihi. «Tänu uutele tehnoloogiatele ja filtritele on valkjalt läikiv nahk minevik,» toonitab Põlme. «Nüüdisaegsed kaitsefaktorid imenduvad hästi ega jäta nahale jälgi või läikivat kihti, pakkudes samal ajal maksimaalset kaitset.»

«Tüüpiline valearusaam on seegi, et päikesekaitsekreemi kasutades ei saa me päikesest piisavalt D-vitamiini,» toob Kaide Gulua välja. «Õigupoolest piisab suvisel ajal vajaliku koguse D-vitamiini kätte saamiseks vaid kümnest minutist näo ja paljaste käsivartega päikese käest viibimisest.»

Kolmandaks arvatakse sageli, et kui ilm on kergelt pilves, pole päikesekaitset vaja või et meie kliimas ei saagi päikesekahjustust. 80–90% päikesekiirgusest jõuab maapinnale isegi pilvise ilmaga ning ka Ees- tis on võimalik saada korralik päikesepõletus, seega on siingi päikesekaitse hädavajalik.

Kuigi eelmisest suvest on jäänud riiulisse ehk poolik päikesekaitsekreem, võiks kindluse mõttes siiski uue osta. Pakendile on reeglina märgitud, kui kaua kreem avatuna kasutamiseks kõlbulik on – tavaliselt on selleks ajaks 12 kuud. Kui see aeg on möödas, võivad päikesekaitsefiltrid laguneda ja kreemil ei ole enam kaitsvat mõju. Ka tasuks päikesekreemi hoida korralikult suletuna pimedas ja jahedas kohas. Kui kreem on vedelenud näiteks aknalaual või rannaliival päikese käes, lühendab see tema eluiga olulisel määral. Siis näitavad igasugused muutused kreemi tekstuuris või lõhnas, et võie ei ole enam kasutamiskõlbulik.

Võtmesõnaks olgu mõõdukus

Varakevadel ja suve esimeses pooles soovitavad nahaarstid kasutada kindlasti kõrget päi- kesekaitsefaktorit, soovitavalt SPF50. «Kuna talviste vammustega pikalt kaetud nahk ei ole veel päikesega harjunud, teeme esimesi kordi ilma päikesekaitsekreemita randa minnes endale karuteene,» hoiatab Kaide Gulua. «Eriti tuleks tähelepanu pöörata laste nahale –kuna nahal on mälu, võib just lapseeas saadud päikesepõletus alles kuni mitmekümne aasta möödudes endast märku anda.»

Kui nahk on juba päikesega harjunud, võib SPFi vähendada 30-ni. «Need, kel on väga hele nahk või palju sünnimärke, võiksid siiski jääda kõrgema kaitsefaktori juurde,» paneb Kaide Gulua südamele. Ka pealekantava kreemi kogus omab suurt tähtsust, kuid ometi on tõestatud, et inimesed kannavad kreemi nahale lausa kuni kolmandiku võrra vähem, kui oleks vajalik. Piisav kogus oleks umbes 36 grammi ehk kuus teelusikatäit kreemi. «Sageli määritakse kreemi vaid nendele piirkondadele, mis enim on päikesele eksponeeritud,» on Kreete Põlme kogenud. Kreemi tuleks aga kanda kogu nahale rikkalikus koguses, et saada maksimaalne kaitse. Unustada ei tohiks ujumisriiete rante, kaela, kõrvu ja jalalabasid, samuti huulte kaitsmist päikese eest. Ka on oluline päikesekaitsekreemi uuendada iga kahe tunni tagant. Hea on teada, et SPF1 = 15–20 minutit kaitset päikese eest. Kindlasti peaks päikesekaitsekreemi nahale taas kandma pärast ujumist, rätikuga hõõrumist või higistamist.

Veekindel päikesekreem ei tähenda, et pärast ujumist ei oleks vaja nahka uuesti kreemitada. «Veekindel kreem kaitseb nahka ka vees olles, kuid veest väljudes ning nahka kuivatades tuleb siiski uus kogus kreemi nahale kanda,» toonitab Kaide Gulua. Kes teeb füüsilist tööd või spordib päikese käes, võikski eelistada veekindlat päikesekreemi, mis peab higistamisele paremini vastu. «Sageli unustavad palja pealaega mehed peanahale päikesekaitset kanda ning tulemuseks on põletus ja villid,» lisab Gulua. «Sellisel puhul sobivad hästi näiteks aerosoolpudelis päikesetooted. Kuigi spreid ja aerosoolid on väga mugavad kasutada, ei tohiks unustada neid nahal laiali hõõruda, muidu saab nahk kaetud ebaühtlaselt.»

Nahahooldus suvele vastavaks Pärast päevitamist on väga oluline maha pesta sool, liiv ja päikesekaitsekreemi jäägid, kuna SPF-toodetes sisalduvad filtrid katavad naha mikroskoopilise kaitsekihiga. «Veeprotseduuride järel võiks kasutada niisutavaid kreeme, et taastada nii keha kui näonaha niiskustase,» soovitab Kreete Põlme.

«Kui nahk on hell, punane ja põletikus, peaks päevitamisjärgsetest nahahooldustoodetest otsima niisugust koostisosa nagu aaloe vera. Eksperdid soovitavad aaloed mitte ainult jahutava ja niisutava toime pärast, vaid ka põletikuvastaste omaduste tõttu.»

Rääkides suvisest nahahooldusest kehtib ka nüüd –nagu õigupoolest talvelgi –nahahoolduse põhireegel: puhastamine on esimene ja olulisim samm. «Hommikul piisab selleks veest ja puhastusgeelist, mis aitab nahalt eemaldada sinna öö jooksul kogunenud liigse rasu, higi ja ainevahetusejäägid,» annab Kaide Gulua nõu. «Puhas nahk võtab paremini vastu ka järgnevad nahahooldustooted: seerumid, kreemid ja päikesekaitsevahendid. Õhtune nahapuhastus peaks olema pisut põhjalikum: kõigepealt tuleks eemaldada meik näiteks mitsellaarvee või näopesupiimaga, seejärel pesta nägu puhastusgeeliga ning viimaseks kanda nahale öised seerumid-kreemid.»