Suvine Soome pakub toredaid miljöövaateid

tusi, kasulikke kodutarbeid või midagi igapäevaelu ilmestamiseks.

Avaras müügisaalis leidub kõikide kuulsate Soome kaubamärkide toodangut, sealhulgas Iittala, Arabia, Fiskarsi ja Hackmani disaini. Valikust leiate soodsaid lõpumüügi pakkumisi.

Helsingist 30 kilomeetri kaugusel Kirkonummi tee peal asub teinegi Eestis vähereklaamitud disaini- ja arhitektuurisõprade kuum kohtumispaik. See on Hvitträsk. Nimelt armus Soome kuulsate arhitektide kolmik Gesellius, Lindgren ja Saarinen Vitträski järve maastikku ja ehitasid sinna oma rahvusromantilise ateljeekodu. 1903. aastal valminud Hvitträsk on tõeline pärl ja täiesti ainulaadne kunstiteos. Saarineni kodus on nüüd muuseum ja muuseumi ees hoovis on kohvik.

Espoos asub aga kunstniku Akseli Gallen-Kallela (1865–1931) projekteeritud ja ehitatud lossilaadne Tarvaspää ateljee ja elamu, kuhu on rajatud nüüd muuseum. Näitused tutvustavad Gallen-Kallela ja tema kaasaegsete kunsti ja elu ning tänapäevase kunsti teoseid. Kohvik-restoran Tarvaspää asub muuseumi kõrval villas.

Helsingis tasub üles otsida kunstimuuseum Amos Rex, kus kohtuvad Soome kunsti minevik, olevik ja tulevik.

Amos Rex esitleb kaasaegsete kunstnike ja nende modernistlike eelkäijate loomingut.

Miljöövaateid avastama Soovides kogeda Soomet sealse miljöö kaudu, tasub ringi vaadata Helsingist 200 kilomeetri kaugusel läänerannikul. Kui pandeemia ajal oli maailm lukus, oldi külastuskohtades ametis ekspositsioonide värskendamise ja uuendamisega, mida nüüd tore vaatama minna. Maaliline Naantali vanalinn on kuulus oma värviliste puitmajade poolest. Selle ajalugu ulatub 15. sajandisse, mil Naantalis asus Püha Birgitta katoliku klooster. Tänapäeval on Naantali vanalinn võluv sihtkoht täis butiike, kunstigaleriisid, hotelle, restorane, suvist meelelahutust ja elavat muusikat. Naantali asub mugavalt ajaloolise Turu linna kõrval.

Neristan on osa Kokkola linnast ning sealgi ilutseb 18. ja 19. sajandi ajalooliste puitmajade rägastik, kus leidub butiikstiilis poode, kohvikuid, restorane ja võõrastemaju. Rauma vanalinn on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv.

Tasub teada, et väike osa rannikul ning Lõuna-Soomes elavaid soomlasi räägib emakeelena rootsi keelt – kuni 19. sajandi lõpuni kõneles Soome haritlaskond rootsi keelt. Seetõttu on

Soome kakskeelne. Koolis õpetatakse mõlemat keelt ehk väikestele soomlastele rootsi ja rootslastele soome keelt.

Soomlaste eesnimed on tihtipeale seotud loodusega nagu Eestiski.

Soomeliku otsingul

Kui talvel pimeduse kaamose ajal tervitame Soomes paksu lund, kuuma leili, põhjapõtru, jõuluvana või jääkaru, siis mida pakub Soome meile suvel? Olgu lisatud, et jääkarusid siiski Soome loodusest ei leia, seal müttavad metsades ringi samasugused pruunkarud kui Eestiski.

Ajaloost on teada, et Soome territooriumi pärast madistasid nii Novgorodi õigeusklikud, katoliiklikud taanlased ja rootslased. Rahumeelsetel soomlastel olid head kala- ja jahisaagikohad ning nad olid loodusjõude – peajumal Ukkot ja veejumal Ahtit – kummardavad paganad. Ristiusku pööramine toimunud keskajal rahumeelselt, kuigi üks talupoeg, kel saanud hing täis, löönud 12. sajandil kir- vega maha ühe Rootsi piiskopi. Mõlemad aga tõsteti sõbralikult au sisse – üks kuulutati rahvuskangelaseks, teine pühakuks! Soomest sai 600 aastaks Rootsi koloonia.

Soome esimene kirjakeel oli ladina keel, hiljem rootsi keel. 16. sajandil võeti Soomes omaks luteri usk.

Napoleoni sõdadega jagati taas maid ning Soome liigutati sajaks aastaks Vene võimu alla. Helsingist sai pealinn ning ärkas rahvuslik vaim. Murdelise Vene revolutsiooni