Suvi 2023

Lastega seiklema LK 2

Telgivalik - mida võtta, mida jätta LK 6-7

Perereisi hoolikas kavandamine LK 10-12

Suvise Soome miljöövaateid LK 14-15

SUVI

Lemmikloomaga reisima LK 16-17

Suve maitsvamad hetked LK 18-19

Luba suvi riidekappi! LK 20-21

Hea enesetunne päikesega LK 22

7. JUUNI 2023

MATKARAJAD. Lastega matkama minnes on kasulik teha ära väike eeltöö ja valida matkarajad, mis on ka lasteaiavõi algklasside lapsele jõukohased. Valides liiga pika distantsi võib juhtuda, et laps keeldub edaspidi loodusmatkast, sest vaeva oli rohkem kui lõbu. Retk loodusesse olgu jõukohane ja huvitav, siis on pingutus märkamatu.

Lastega seiklema – matkaradadel saab ronida, joosta ja uurida sipelgapesi

Silja j oon

Kõige kindlam viis Eesti looduses matkamiseks on tähistatud ja hooldatud matkarajad – need on turvalised, pole vaja karta äraeksimist ning võib oletada, et ka puugioht on sellistel radadel kulgedes väiksem, kui pole tarvis kõrge rohu sisse astuda.

Eestis on sellisele matkarajale lihtne minna – tee toob kõndija turvaliselt matkaraja algusesse tagasi. Ei ole muret, et tee viib kusagile padrikusse ning hiljem ei leia üles autot või kärmemaid pereliikmeid.

Lastele sobivad hästi paari kilomeetri pikkused rajad. Hea mõte on võtta kaasa piknikukorv – mõte toredast einest looduses paneb silmad särama nii suurtel kui väikestel, pealegi läheb värskes õhus liikudes kõht kiiremini tühjaks.

Märgistatud matkateid leiab iga linna külje all – mõne matkaraja algusse jõuab poole tunniga.

Põhja-Eestis tasub üles otsida Keila-Joa pargi loodusrada. Selleks tuleb sõita Tallinnast Lohusalu poole, kuni viit osutab Keila-Joale. Park mõjub muinasjutuliselt – seal leidub veejugasid, mõisatreppe ja rippsildu. Võite seal tabada pruutpaari pildistamas või Mati Karmini südamete skulptuuri külge pulmalukku kinnitamas. Keila juga pole ohtlik – lastega saab minna seda päris lähedalt uurima. Tegu on puhtalt loodusliku vaatamisväärsusega –joa kõrgus on 6,1 meetrit. Vaba ja vahutav vesi pakub toredat vaatemängu. Alates päikeseloojangust kuni südaööni valgustatakse juga igal täis- ja pooltunnil mõned minutid. Tasub aga teada, et 16. maist – 31. juulini joavalgust ei kasutata, sest see segab nahkhiirte pesitsust.

Soomaa Rahvuspark ühendab nagu riik riigis Pärnumaad ja Viljandimaad. Tallinna, Pärnu ja Tori suunalt saabuvad matkasellid võivad sõita Tori asulasse ning keerata sealt Soomaa rahvusparki suunduvale teele. Tartu ja Viljandi suunalt tulles tuleb sõita Kõpu asulani ning võtta sihiks Raudna jõe sild, ning sealt edasi algabki Soomaa.

Viienda aastaaja uputust tuleb minna küll kindlatel kevadistel kuupäevadel kaema – ent siis on seal ka uudistajaid murdu.

Aastaringselt on avatud jalutajatele ja uudistajatele Riisa ja Ingatsi õpperajad. Oma asukoha tõttu on need ühed hinnatumad Soomaal – autotee ja parkla paiknevad kohe raja värava juures.

Jõesuu-Tõramaa tee ääres asub viit, mis kutsub 4,8 km pikkusele laudteele ümber

maalilise Riisa raba. Riisa õpperada on mõnus teekond igal aastaajal ning pakub imelisi rabavaateid. Puidust jalgtee on nii lai, et seda mööda saab matkata kasvõi lapsevankri või ratastooliga. Vaatetornist avaneb lummav panoraam ning sambla seest võib leida jõhvikaid ja ka põdrapabulaid.

Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla, kus näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele.

Karuskosele suunava viida juurest edasi sõites viib tee teisegi lastele sobiva rajani –see on 4,3 km pikkune Ingatsi õpperada. Raja esimene pool viib läbi lodumetsa. Seejärel tõusete mööda kõrget rabarinnakut üles Kuresoole. Rabarinnakule on püstitatud vaatetorn. Edasi viib laudtee teid laugaste vahele. Rajale on ehitatud mitmeid puhkekohti kaunite vaadetega Kuresoole.

Kui liikuda Läänemaa suunas, tasub üles otsida rabarada, mis pakub vaateid Eesti noorimale soostikule. Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suuremaid ja paikneb merest 10 km kaugusel. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks,

läänepoolset Tuudi rabaks. Sõjajärgselt püüti küll sood kuivendada, kuid õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks. Raja alguses asub koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga valminud unikaalne vaatetorn «Trepp». Matkarada on 950 meetrit pikk ning liikumine toimub laudteel, mis võib märja ilmaga olla libe. Raja läbib tunni ajaga.

Eestimaa loodus on uskumatult vaheldusrikas, mida saab kogeda Läänemaalt Lõuna-Eestisse sõites.

Lõuna-Eestis ootavad matkajaid metsikud jõesängid, liivakivipaljandid ning maalilised järvekesed. Lastele jõukohane ja täiskasvanute jaoks maagilisi vaateid pakkuvaks matkateekonnaks on Taevaskoja matkarada. Ahja jõe ürgoru kohal kõrguvad kollasest liivakivist kaldad, täis seinte külge klammerduvaid kõverikke männijuurikad. Veepiiril võib näha laste fantaasiale ohtralt ainest pakuvaid põnevaid koopaid.

Saarte loodusrajad on veelgi äkilisemad. Näiteks Orjaku õpperada viib kõndijad piki laudteed läbi imelise Käina lahe kaldaroostiku ja tutvustab sealseid sulelisi elanikke. Matkarada viib üle märja maa, vee ja raba sinna, kuhu muidu ei pääse.

Kunagine saarlaste kuningas Suur Tõll on kohalike seas

au sees veel praegugi. Saaremaal Salme jõe kaldale on rajatud Suure Tõllu raiesmaa, kus lühikesel tervislikul matkarajal (0,9 km) saab oma jõudu ja osavust proovida erinevate vägilasega seotud takistuste juures. Sellelt ranna äärde rajatud mõnesaja meetri pikkuselt terviserajalt leiad legenditahvlitega varustatud punktid kiikumiseks, tasakaaluharjutusteks ja jõukatsumiseks.

Kui soovite näha maastikku, mis nägi välja samasu gune ka tuhandeid aastaid tagasi, siis võtke suund Rapla maakonda, kus Eidapere lähe dal asub Mukri raba. Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi ja seda peetakse Eesti üheks vanemaks sooks. Rabasse viib laudtee ning matkaraja pik kus sobib laste legi läbimiseks.

Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, saab siin ujuda. Rabamätastelt saab

võib Sibulatee alguspunktiks lugeda Emajõe suudmes asuvat Varnjat ja selle lõpuks Kodavere kandi põlisküla Sääritsat –teekond on 30 km pikk. Läbi tasub astuda Kolkjas paiknevast Peipsimaa külastuskeskusest, kus tutvustatakse vene vanausuliste traditsioonilisi eluviise ja käsitöökultuuri. Selles piirkonnas leiab mitmeid lühemaid kuni 3,5 km matkaradu, näiteks Emajõe õpperada (3 km), Padakõrve (3,6 km), Järvselja Ürgmetsa loodusõpperada (3,5 km), Tammeluha matkarada (3 km). Tublimatele matkasellidele sobivad rajad on Selisoo matkarada (4 km), Meenikunno matkarada (5,8 km) ja Poruni matkarada (5 km).

Lastele sobivad matkarajad asuvad veel näiteks Tartumaal Tartu-Jõgeva puhkealal, kus leiate eest Palumägede matkaraja (1 km). See mitmete tõusude-langustega matkarada algab Palumägede teise parkla juurest.

marju korjata. Raja peal asub ka uhke vaatetorn, kus saab nautida vaadet kogu rabale.

Liikudes Peipsi järve kaldale, satute põnevasse kanti, kus samuti jagub mitmeid lühemaid matkaradu. 17. sajandil koondusid sinna Venemaalt pagenud vanausulised, kes sõbrunesid kohaliku põlisrahvaga ja asusid kasvatama sibulaid. Lõunast lähenedes

Tehvandi jooksu- ja kepikõnni matkarada (5,5, km) algab Tehvandi Spordikeskuse peahoone kõrvalt staadioni poolt ja kulgeb kaunil vahelduva reljeefiga maastikul Kunimäe, Ansomäe, Kasemetsa, Kuusemetsa, Savimäe, Tehvandi mäe, Tehvandi soo, Lättemäe ja Linnamäe ümbruses. Rajalt avaneb hea vaade ka uuele Tehvandi K90 hüppemäele. Rada on looduses hästi tähistatud ning suhteliselt raske ja huvitava maastikuprofiiliga, kaetud osaliselt saepurukattega ja tähistatud punase-valge kilelindiga. Vapramäe looduse õpperajal (3,5 km) saab mõnusa füüsilise koormuse vallseljakul kõndides, sekka saab lugeda legende Kalevipojast ning uudistada Põlismändi, Kuninga pärna ja Kerikmäge. Rada saab alguse Vapramäe peatusest. Vapramäe loodusmaja juures võib matkata veelgi edasi ja külastada Tartu observatooriumit.

Põlvamaal Kiidjärve-Kooraste puhkealal asuval umbes ühe kilomeetri pikkusel rajal võib matkaja tunda end hiiglasena imetillukeste kuklaste maailmas. 20 hektaril paikneb 200 kuklaste pesa, neist suurim 1,7 m kõrgune; samas võib imetleda rekordkõrget kuuske (42 m). Rada on varustatud viitade, infotahvlite ja sipelgate kiirteid ületavate sillakestega.

Riisa õpperada on mõnus teekond igal aastaajal ning pakub imelisi rabavaateid.

Fotod: ShutteStock Mukriraba

MATKA ABC. Matkamine on paljude suvine lemmiktegevus, kuid mida jalgsimatkale kaasa võtta ja millega enne teele asumist arvestada? Siin on mõned nõuanded, kui oled iseendale matkakorraldaja.

Korralda endale ise mõnus jalgsimatk!

Kri Stina t ra KS Emajõe-Suursoo loodusretkejuht

Alusta sellest, et paned paika, kui pikalt sa üldse matkata sooviksid. Kas lähed päevaks välja ja ei plaani ööbimist või kavatsed mitu päeva jutti sammuda? Või mõtled hoopis autoga mõnele RMK lõkkeplatsile sõita ning seal ümbruskonnas veidi jalutada. Kõigest sellest sõltub, mida on sul vaja oma retkele kaasa võtta.

Matkaplaane tehes hinda oma füüsilist võimekust kriitiliselt ja arvesta, et seljakotiga matkarajal, metsas või rabas liikumine ei ole sama, mis ilma koormuseta asfalteeritud linnatänaval kõndimine. Kindlasti tasub alguses pigem võtta ette lühem distants (20 kilomeetrit päevas on enam kui küll!), kui et seada utoopilisi eesmärke stiilis «kõnnin 30 kilomeetrit päevas ja nii 7 päeva jutti». Halvemal juhul oled pärast sellist ettevõtmist kogu matkateemas pettunud, sest varbad on villis, põlved valutatavad, õlad on koti tassimisest kanged ja jalalihased piimhappest valusad.

Alati on küsimus, kuhu matkale minna. Häid soovitusi ja vihjeid saab küsida matka-

gruppidest või matkamisega tegelevatelt sõpradelt. Eestis on palju huvitavaid ja heas korras matkaradu, tasub lihtsalt süveneda ja endale meeldiv välja valida. Arvesta ka oma meelelaadiga – kas sulle meeldib veeta ööd koos teiste seltskondadega mõnel rahvarohkel lõkkeplatsil või eelistad privaatsust? Tasub teada, et populaarsemad avalikud lõkkeplatsid on nädalavahetustel väga tihti ülerahvastatud.

Eeltööd ei saa matka jaoks kunagi liiga palju teha, sestap uuri ka mõnuga kaarte. Minu lemmikuks on maa-ameti kaardirakendus, kus leidub igasuguseid temaatilisi kaarte (looduskaitse, kohapärimus, ajaloolised kaardid jne) ja mida on väga lihtne kasutada nii arvutis kui ka telefonis.

Matkale minnes peab tingimata arvestama ilmaga. Milline on ilm sinu valitud sihtkohas, saab vaadata erinevatest ilmaportaalidest. Eesti ilm on heitlik ning nõnda ei tasu jääda kinni uskumustesse nagu «maikuus peaks väljas olema soe» või «suveöödel külm ei hakka», vaid tuleb justnimelt reaalaja ilmaga arvestada. Tegelikult võib ju vabalt olla nii, et mais on vaja selga tõmmata talvejope või augustiööks pugeda talvisesse magamiskotti, sest ilm on juba nii jahe.

Varustuse küsimus Varustuse küsimus on matkamise juures lõputu. On võimalik mõnusalt matkata äärmiselt lihtsa, odava ja napi varustusega või siis kulutada väga palju raha kalli varustuse soetamiseks. Rusikareegel ütleb siiski, et mida kergem on varustus, seda rohkem see maksab. Kui käid sageli pikematel matkadel, siis oled kindlasti juba investeerinud korralikku varustusse, mis teenib

sind aastaid. Samas kui matkad vaid korra-paar aastas, siis võib telki, magamiskotti või seljakotti küsida laenuks sõbralt või rentida vastavatelt firmadelt.

Kõige lihtsam on varustuseteema mõnetunnise lühimatka puhul. Pane selga mõnus riietus, jalga sobilikud jalatsid, võta väike (25-liitrisest juba piisab) seljakott, pista sinna joogipudel, midagi näksimist ja naudi teekonda!

Ööbimisega jalgsimatkadel nii lihtsalt enam ei pääse. Vaja läheb mahukat ja mugavat seljakotti, näiteks minul on kasutusel 80-liitrine Ferrino seljakott, kuhu mahub lahedalt kogu matkakraam. Kotti läheb ööbimisvarustus (magamiskott vastavalt ilmastikule, rippvoodi või telk, magamismatt) ja laagririided ehk soojad mõnusad riided, mille saab selga tõmmata matkapäeva lõpuks laagris olles. Kuna ma ise ööbin enamasti n-ö met-

sikult (ehk mitte ettevalmistatud lõkkekohtades), siis on minu eelistuseks kasutada rippvoodit. Alati võtan matkale kaasa piisavalt suure koormakile, mille saab sättida vihmavarjuks rippvoodi kohale või luua endale õdusa laagrivarjualuse. Oma osa ruumi kotis võtab köögiasjandus – toit ja söögivalmistamise riistad. Gaasipriimus on ehk kõige lihtsam ja kergem variant. Kui matkakokkamine seisneb vaid vee soojendamises ja kasutatakse matkakuivtoite, siis vajad üksnes nõud vee soojendamiseks, lusikat ja kruusi. Kui meeldib matkal n-ö päristoitu valmistada, tasub hoolega läbi mõelda, milliseid toiduaineid ja tarvikuid selleks vaja läheb ning pakkida kokkuhoidlikult. Matkakotis peab leiduma ruumi ka isiklike hügieenivahendite ja esmaabikotikese jaoks. Ära unusta kaasa võtta pealampi, laetud akupanka ja laadimisjuhet. Vajadusel pista kotti ka sääsetõrjevahend ja päevituskreem. Ülejäänud matkavarustus on aga juba täielikult maitseasi ning läheb rubriiki «mugavus». Minu seljakotis leiab koha veel binokkel, kaamera, tihti mõni raamat, indiaaniflööt, mida on mõnus matkaõhtul kuskil soosaarel puhuda ja mõnikord ka veiniklaas. Matkamine on mõnus!

Matka üks toredamaid osi on õhtune laagrimelu.

Fotod: ShutteStock

TELKIMINE. Telkide valik võtab silme eest kirjuks – on kupleid, tunneleid, viilukujulisi, kalleid ja odavaid. On neid, kuhu vaevu mahub sisse üks inimene ja on neid, kus end lahedalt tunneb kogu pere. Kuidas kogu selles virr-varris

Telgivalik võtab silme eest kirjuks – mida

Stina t ra KS Emajõe-Suursoo loodusretkejuht

atkamaailma turundusjuht ja matkavarustuse entusiast Mariliis Kitsaspea ütleb, et telgi valimisel tuleb eelkõige selgeks teha, kuidas matkatakse. Näiteks kui paigast paika liikuda autoga, siis ei mängi telgi kaal ja pakitud kujul kompaktsus väga rolli, kuid tähtis on telgi funktsionaalsus ja veepidavus. «Jalgsi perega matkamisel arvesta, et väikeste laste seljakotid on pigem aksessuaarid, kuhu mahuvad snäkid, veepudel ja mõni riideese ning kõike muud kannavad seljas vanemad,» tõdeb Mariliis. «Nii tulebki telki valides selle peale mõelda ja siin on ülioluline kaal ning edasi tulevad kõik muud näitajad – hind, kvaliteet, veepidavus. Minu soovitus lapsevanema ja perega matkajana on valida ühe suure telgi asemel hoopis kaks kergemat.»

Kellele meeldib üksi matkamas käia, siis kõige olulisem valikukriteerium on telgi kaal, edasi hinnaklass, kompaktsus ja veekindlus. Kahe -

kesi matkates on hea nipp koos kasutatavat varustust jagada – nii on ka koorem kergem kanda.

MSuvisel ajal võib muidugi magada ka lihtsalt tarbi ehk varikatuse all, aga sellisel puhul soovitab Mariliis lisada komplekti ka putukavõrk. Üldiselt on tema sõnul nii, et telgi hinnaklass näitab enamasti päris hästi kätte seda, mida saad: soodsamate telkide materjalid on tihti raskemad ja mitte nii kvaliteetsed, näiteks võivad vaiad ja kaared katki minna. Samas võib muidugi leida väga häid soodsaid tooteid ja ka selliseid, kus kõrge hind sisaldub peaasjalikult brändi nimes.

Telke igale maitsele

Telke on tõesti väga erinevaid –kuppel-, tunnel-, tipitelke. Leidub eriti kergeid, mida saab püstitada matkakeppide abil ja on suuri mitmetoalisi, kus saad kogu elamise telki sättida. Lisaks veel auto katuseraamidele käivad telgid ning rippvoodid.

Mariliisi sõnul on kõige klassikalisem valik kahekihiline kuppeltelk. «Väga lihtne püstitada ja telk on enamasti piisavalt ruumikas, et seal sees saab ka istuda. Enamik kuppeltelke on vähe -

Klassikaline kuppeltelk on matkajate seas endiselt valik number üks.

Fotod: ShutterStock

virr-varris orienteeruda?

võtta, mida jätta?

malt sisetelgi poolest nööride abita püsti seisvad. Ehk kui on palav ja vihmavaba öö, saad magada ainult sisetelgis ning läbi võrgu tähti piiluda,» sõnab ta.

Autoga matkaja võib valida ükskõik millise suure Outwelli 4–5-inimese telgi. Nende hinnavahe tuleneb kaarte läbimõõdust ning telgi keerukusest. Tasub ka teada, et mitmetoalised telgid maksavad rohkem kui 5-inimest-ühe-kupliall-telgid. Samuti on päris toredad tipitelgi tüüpi telgid Robensil.

Kui lähed matkale üksi, pead kõike ise tassima ja iga üleliigne gramm loeb. Matkamaailma valikus leidub paar päris toredat soolomatkaja telki Trimmilt. Hästi kompaktne on näiteks Trimm Pack DSL (kaalub 657 grammi) või kaheinimese telk Trimm Himlite DSL. «Esimene on üsna minimalistliku vajadusega väiksemat kasvu inimesele tore valik, teine on kerge kuppeltelk, mida võid kasutada üksi või kahekesi matkates,» soovitab Mariliis. «Soolomatkajale on tore alternatiiv ka rippvoodi, mis on nagu võrkkiik, aga ei ole võrgust ja on matkajale sobilikust materjalist rippuv magamisase.»

Kerge tassida ja üles panna Mariliis ütleb, et palju küsitakse viimasel ajal ülikergeid telke ja rippvoodeid, kuid kadunud ei ole ka klassikalise kuppetelgi soov. «Matkajate maailma vallutavad ülikerged materjalid – dyneema või hästi kerge veekindlaks töödeldud nailon, samuti matkavarustuse nutikas mitmekülgne kasutamine (nt matkakepid telgi püstitamiseks),» sõnab ta. «Matkajad tahavad jõuda kiiremini ja väiksema vaevaga edasi ning mida kergem on varustus, seda mõnusam on matkata.»

Teatud matkajate seltskond on rippvoodiusku. Rippvoodi võlu seisneb selles, et ta on tihti tavalisest telgist kergem, võtab seljakotis vähe ruumi ja teda saab kasutada igal pool, kus leidub kaks teineteisest sobival kaugusel olevat puud. Veel toob Mariliis välja bushcraftsuuna, mis on samuti trendikas ja võidab kiiresti poolehoidjaid. Siin on kasutusel tugevad, toekad ja pigem rasked telgid, millesse saab ka ahju küdema panna. «Ehk see on metsas ja looduses viibimise lihtne eluviis killukese ellujäämiskunstiga,»

ütleb ta.

Kus telkida?

Telkima minnes tasub arvestada, et mitte igas kohas ei tohi oma ajutist elamist üles seada. Telkida võib riigimaal selleks ettevalmistatud kohas (RMK lõkkeplatsidel) või piiramata ja/või tähistamata eramaal kuni üks ööpäev juhul, kui omanik seda suuliselt ei keela. Telki eramaal üles sättides tuleb arvestada maaomaniku privaatsusega – ei ole viisakas luba küsimata telkida elumaja vahetus läheduses, kuuldekauguses või koguni kellegi aias. Kui matkad looduskaitsealal, siis uuri, millised on seal piirangud telkimisele – see on kirjas vastava ala kaitse-eeskirjas. Üldiselt on telkimine looduskaitsealadel lubatud vaid ettevalmistatud telkimisplatsidel või siis õuemaadel eraomaniku loal.

Kuna kvaliteetne telk maksab päris palju, tasub oma telgi eest ka korralikult hoolt kanda, sest nii kestab ta aastaid. Iga kord pärast kasutamist puhasta ja kuivata telk ning paki alles siis kokku. Kui sul parasjagu telki vaja ei lähe, siis võibki teda hoida kokkupakituna. Telki päikese kätte nädalateks lahtiselt seisma pole mõtet jätta, sest UV-kiirgus hakkab lõpuks ka kõige kangema materjali peale.

SUVE OHUD. Lisaks paitavale päikesele ja ahvatlevatele loodusretkedele toob suvi kaasa riske, mis võivad lõõgastava puhkuse ootamatult nurjata. Seepärast peaksime varitsevate ohtude osas teadlikud olema ning nende eest ka pere väiksemaid maailmaavastajaid kaitsma.

Et suvevõlud ei muutuks suveohtudeks

Kri Sta Kiin

Millised on suvepuhkuse levinumad tervisemured ning mida nende ennetamiseks või leevendamiseks reisiapteeki kaasa pakkida?

Kaitset putukate ründe eest Esmalt toob suvi kaasa arvukalt tüütuid tegelasi. Mõistagi käib jutt putukatest, kes soojal aastaajal meid igast küljest ründavad. Küsimus ei ole pelgalt nõelamistes ja sügelevates kuplades, mis putu -

kad ebameeldivaks muudavad – nad võivad levitada raskeid haigusi. Puuke, kes kannavad peamiselt kaht haigust, puukentsefaliiti ja -borrelioosi, ei leidu ainult metsas või heinamaal, vaid pahalase võib saada ka oma koduaiast või linnapargist. Paraku on puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud. Puugiründe vältimiseks on hea kanda metsas heledaid, pikkade varrukatega riideid, et vereimejaid märgata. Püksisääred võiks toppida sokkide või kummikute sisse. Võimalusel tasub vältida kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms). Lisaks on soovitav kasutada putukatõrjevahendeid ning pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist peaks hoolikalt kontrollima üle kogu keha, ka kõrvatagused. Siinsed putukad väga mürgised ei ole, aga osal meist lööb

tugevamalt välja allergiline reaktsioon putukahammustustele, eriti kihulaste ja mõningate mullas elavate põrnikate puhul. Ka leidub inimesi, kel tekib reaktsioon mesilase või herilase nõelamisele. Et nõelajaid tõmbavad ligi lõhnastatud seebid ja kreemid, tasuks nende kasutamist vältida. Metsas ei tohiks lastel lubada mängida puutüvede ja kändude lähedal, kus võib olla herilaspesi. «Enne loodusesse minekut võiks kindlasti kaasas olla vahendid külma hoidmiseks, näiteks jääkott või külmasprei, et nõelamiskoha turset alandada,» soovitab Benu apteegi farmatseut Lauri Baar. «Lisaks võib allergiatableti või hüdrokortisooni manustamine vähendada valu, punetust ja paistetust vaevatud kohal. Väikeste tangide või pintsettidega tuleks eemaldada hammustuskohale jäänud astel.» Kui on teada, et reaktsioon on väga tugev, tasub rääkida ka perearstiga, kes kirjutab välja spetsiaalse ravisüsti, mis on väga kiire toimega ega

lase tekkida anafülaktilisel šokil.

Kuumus soodustab toidu riknemist

Nii meil kui mujal maailmas on iga aastaga tõusnud suvekuumus, mis tekitab suuremat vee ja mineraalide kadu organismist. Seetõttu võiks rohkem juua soolaseid või mineraaliderohkeid vedelikke.

Lisaks tasub meeles pidada, et kuumaga rikneb toit kiiremini kui tavaliselt, iseäranis kui loodusesse või matkale minnes pole külmkappi käepärast. Kõige tavalisemad vaevused riknenud toidu söömisel on röhitsused, gaasid, kõrvetised ja oksendamine, sest keha tahab mürgist vabaneda. «Teisesed vaevused ilmnevad siis, kui organism on toidu juba seedinud ning siis tekivad kõhulahtisus, tugevam oksendamine, spasmid ja valu, mis ei ole üldjuhul ühekordsed,» jätkab Lauri Baar. Kui on aru saada, et tegu võib olla toidumürgitusega, võiks

apteekri soovitusel tarvitada absorbente nagu aktiveeritud süsi ja muid aineid, mis aitavad mürkainet siduda ja seda organismi imendumata kehast läbi liigutada. Samuti võib kasutada iiveldust vähendavaid preparaate nagu ingver ja piparmünt ning seedimist parandavaid vahendeid (kinnistid, gaaside ja spasmi vastased preparaadid), olenevalt kui intensiivsed reaktsioonid tekivad.

Kui oksendamine on kestnud pikemat aega, tuleks taastada organismis kaotatud soolad ja leevendada happest kahjustatud kurku, seda näiteks

astelpaju või mõne muu kootava õliga kattes. Samuti soovitavad apteekrid pikema kõhulahtisuse korral kasutada hemorroidikreeme või pantenoolikreemi pärakupiirkonna raviks. «Kõige parem oleks siiski ennetada riknenud toidu söömist, jälgides selle välimust, lõhna ja pakendit –riknenud toit eritab tavapärasest rohkem gaase ja anum paisub,» märgib Baar.

Suvekuumaga seostub seegi oht, et väikelapsed ei oska arvestada päikese soojendava toimega ja võivad end vastu mänguväljakute metall-

Loodusmatkale minnes võiks kaasas olla reisiapteek. Fotod: ShutteStock

osi ära põletada. Seega tuleb pere pisemaid mänguväljakutel topelthoolega jälgida.

õnnetusi nagu kukkumised ja jala välja väänamised, samuti tuleb ette hõõrumisest tingitud ville.

«Kui jalad on liiga kuivad ja tekivad lõhed, tuleks kasutada niisutavaid kreeme, alustades tavalistest baaskreemidest,» soovitab Lauri Baar. Kui neist pole abi, võib proovida spetsiaalseid, näiteks uureaga kreeme. Liigse jalahigistamise vastu tasuks kasutada beebi- või talgipuudrit või kuivatava toimega tsinksalvi. Hästi sobivad apteekri kinnitusel ka mentooli- ja alkoholispreid, mis on jalga ajutiselt jahutava toimega. Kui higistamine haarab terve keha, võiks juua paar korda päevas salveiteed, see aitab vähendada liigset higistamist. Jalavillide tohterdamiseks võib kasutada näiteks hüdrokolloidplaastreid (maakeeli villiplaastrid), mis tekitavad uue nahakihi ja samal ajal ravivad nahka. Neid võib ka põletuste peale panna.

Allergiad ja suvised jalavaevused

Taimed põhjustavad allergikutele vaevusi ka siis, kui nende õitseaeg läbi saab, olgugi, et seda mitte nii suurel määral kui varasemalt. Et allergiatekitajaid limaskestadelt maha pesta, on kõige parem nina ja silmi loputada ning vajadusel allergiatabletti võtta, et tekkinud allergilist reaktsiooni maha suruda.

Mida vähem allergeeni organismi satub ehk mida rohkem nina ja silmi puhastada, seda vähem tekitavad erinevad taimed ka allergilisi reaktsioone.

Kuna me liigume suvisel ajal rohkem vabas õhus, juhtub paratamatult ka rohkem

Apteegist päikesepõletuse puhuks

Rannamõnude nautimisel ei pääse pahatihti ka päikesepõletusest ja -allergiast ehk nende ennetamiseks tasuks nahale

kanda SPF-iga (Sun Protection Factor) päikesekaitsekreeme, mis takistavad kahjulikul ultraviolettkiirgusel nahka imendumast. UV-kiirgus ju õigupoolest kahjustab nahapinda, mille kaitseks nahk muutubki pruunimaks.

Päikesepõletuse puhul oleks kõige lihtsam määrida kahjustunud kohta aaloe geeli või mõne muu niisutava kreemiga, mis ei ole väga rasvane. Hästi sobib ka teepuuõli, sest see laseb õhku läbi ega tekita haudumisprotsessi nagu pantenool, mida varem rohkem soovitati, kuid nüüd pigem välistatakse põletuste korral. On olemas ka spetsiaalsed geelid ja plaastrid, mis on mõeldud tugevama põletuse jaoks, kuid sobivad hästi ka päikesepõletuse korral. Kui põletus on väga tugev – nahk muutub lillakaks ja tekivad villid –, võib võtta allergiatabletti, et suruda maha keha immuunsusreaktsiooni päikese vastu. Valuliku põletuse korral võib nahka määrida mõne jahutava salviga või erinevaid määritavaid preparaate omavahel segada.

Päikesekaitsekreeme kasutades tasub arvestada, et 1 SPF võrdub ligikaudu 15 minutiga, mille jooksul võib päikese käes olla – ehk SPF10 kreemiga saab viibida 2,5 tundi päikese käes. Seda ideaaltingimustes, kus kreem higistamise, vees käimise ega käterätiga hõõrumise toimel nahalt maha ei kulu. Isegi kui SPF50 kreemiga saab teoreetiliselt terve päeva väljas liikuda, ilma et päike nahka kahjustaks, tasuks seda siiski vahepeal uuendada.

KOGUPERE EESTI REIS. Hiiumaa uues uhke ronimisseinaga kuuekorruselises Tuulekojas olete käinud?

Või Võrtsjärve Järvemuuseumis, kus hiigelsuured kalad teie jalge all akvaariumis ringi ujuvad? Miks mitte põigata uude Alutaguse rahvuspargi külastuskeskusse? Nuusutada Ikla muulil Läti õhku ning jälgida seejärel Lepanina rannamändide all, kuidas päike otse merre loojub!

Perereis nõuab hoolikat kavandamist Piknikukorv kaasa ja tuttavaid paiku uudistama!

Silja joon

Asudes planeerima paaripäevast suvist koguperereisi, on mõttekas ette võtta üks Eesti piirkond korraga –alustada näiteks saartest või Lõuna-Eestist. Või hoopis vaadata ringi meie riigi lõuna- või idapiiri ümbruses. Uudistada tasub kõigepealt sellist piirkonda, kuhu te viimasel viiel või kümnel aastal sattunud pole –võib kihla vedada, et avastate palju uut ja põnevat!

Perereisi mõnusa meeleolu huvides on arukas kavandada reisi nii, et iga pereliikme huvid või hobid oleksid puudutatud. Suvel tasub panustada värskes õhus asuvate looduskaunite kohtade või kultuuriväärtuste uurimisse, sest looduses liikumine on tervislik ning meeliülendav, seal ei hakka kunagi kitsas ning samal ajal kogute ühiseid toredaid mälupilte!

Haapsalu Piiskopilinnuse keskaega tutvustav muuseum saab nüüdsest külasta-

jaid vastu võtta aastaringselt, rajatud on ka uus suur sissepääsupaviljon. Ekspositsioon tutvustab elu keskaegses väikeriigis. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, kus elab Eesti kuulsaim kummitus Valge Daam! Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.

Saartele saab ühe hoobiga minna nii, et kasutada SõruTriigi parvlaevaliini. Tasub teada, et Hiiumaa ja Saaremaa vaheline laevaühendus on igapäevane. Merereis Hiiumaal Emmaste otsas asuva Sõru ja Saaremaal Leisi külje all oleva Triigi sadama vahel võtab aega ligikaudu tunni. Liini teenindab riigile kuuluv parvlaev Soela, kuhu mahub 30 sõiduautot ja 200 reisijat. Hiiumaal Käinas avatud elamuskeskus Tuuletorn pakub põnevat ajaveetmist. Tuuletornis on natuke muuseumi, teaduskeskust ja mängumaad, mis pakub mitmekülgset ning harivat sisu igas vanuses külastajale ja annab põhjaliku ülevaate

Perepiknik kaunis Eestimaa suves.

Fotod: ShutteStock

Hiiumaast. Veel on keskusesse püstitatud Baltikumi kõrgeim siseronimissein koos üheteistkümne rajaga. Seal asub ka kohvik.

Külastaja teekond Tuuletornis saab alguse Hiiumaa veealusest maailmast, kus saab õppida Hiiumaa tekkeloo, merekultuuri ja veealuse ajaloopärandi kohta. Rannikukorrus tutvustab Hiiumaa mitmekesist loodust, vaatamisväärsusi ja külastusobjekte. Hiidlaste lugude korrusel keskendutakse hiidlaste kogukonnale ja hiiu elutajule. Eraldi korrus on lõbus lustimisala lastele, kes saavad seal turnida ja vahvaid mänge proovida.

Tuuletorni ekspositsioon julgustab külastajat Hiiu -

maad omal käel edasi avastama. Võtke näiteks kurss Kõpu suunas. Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning vanuselt väidetavalt maailmas teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud. Torn on 36 meetri kõrgune ning asub Hiiumaa kõrgeimas punktis. See sai valmis 1531. aastal ning rajati hansakaupmeeste initsiatiivil, kes soovisid, et nende kaubad jõuaksid ohutult sihtpunkti. Majaka tippu ronimine on äge ning kotkapilguline vaade tornitipust närvekõditav.

Relvadest või sõjatehnikast huvituvale meessoole võib pakkuda silmarõõmu endises Tahkuna piirivalve kordonis

2007. aastal avatud Hiiumaa militaarmuuseum. Kõik on ehe ja hirmutavalt päris. Väliekspositsioonis saab käega katsuda soomustransportööre, autosid, piirivalvekaatrit, uurida meremiine, tankitõrjesuurtükki, piirivalve vaatetorni, radari- ja raadiomaste, tsiviilkaitse varjendit. Eksponeeritud on suurtükimürske ja mürsukesti, kiivreid, mütse ja vormiriietust, sidevahendeid ja tsiviilkaitse varustust.

Idüllilisi linnavaateid pakkuv 17.–19. sajandist pärit Kuressaare vanalinn on restaureeritud ning täis vaatamisväärsusi. Kuressaare piiskopilinnus on ilmselt kõige paremini säilinud keskaegne

Hiiumaa tuletorn.

linnus kogu Baltikumis (rajatud 13. sajandi II poolel). Linnuses on Saaremaa Muuseumi ekspositsioon, mis tutvustab Saaremaa ja Kuressaare ajalugu ning siinset loodust.

Võttes suuna Muhu suunas, tasub üle kaeda Kaali meteoriidikaater, mille sügavikku vaadates saab mõtiskleda, et viibite Euraasia efektseimal kraatriväljal. Kaali meteoriidikraatrite väli on Eesti haruldasim loodusmälestis. Suurim kraater on 110 m läbimõõduga ning 16 meetri sügavune. Ümbruskonnast on leitud kokku 8 kraatrit. Kaali meteoriit on viimane (u 7500 aastat tagasi) maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Kraatri külje all asub Meteoriitika- ja paekivimuuseum.

Teel Muhu suunas asub Koguva küla, mis on Eestis kõige paremini säilinud külaansambel. Seal leiab arhailised kiviaedadega ääristatud külatänavad, rookatustega palktared, põlispuud ja kooguga kaevud. Muistne tunne on garanteeritud!

Pärnust Ikla poole sõites liigute lauskmaal, kus kohtate kauneid randu, vaheldusrikkaid metsi ja toredaid rabasid. Kabli rannikul laiuvad lummavad liivarannad ning lähemat saab tutvust teha Kabli linnujaama tegevuse ning Kabli RMK looduskeskusega. Sügisrände ajal on harukordne võimalus osa saada ja jälgida lindude rõngastamist. Lisaks lindudele saab teavet nahkhiirte ja kiilide rändest. Kabli RMK looduskeskus asub mereäärses männitukas, kus jagatakse ka teavet lähipiirkonnas asuva-

test majutusasutustest ja toitlustuskohtadest.

Kui Pärnu muul on kõigile tuttav, siis enamik pole jalutanud Ikla või täpsemalt Heinaste põhjamuulil. Muul valmis 1928. aastal ja osal muulil kulges kitsarööpmelise raudtee haru. Muul on umbes 660 meetrit pikk ning asub Eesti piirist 70–90 meetri kaugusel.

Kui valite sihtkohaks Lõuna-Eesti, siis kuppelmaastikule jõudes võtke suund Suure Munamäe suunas. Nii suur ta küll pole, et kaugelt kätte paistaks, aga tegu on siiski Baltikumi kõrgeima punktiga (318 m, jalamilt 62 m), mis asub asub Haanja küla lõunaosas, Võrust 18 km lõunas. Mäe tipus olevas liftiga vaatetornis on püsinäitus. Lisaks kaunitele kuppelmägedele, sügavatele orgudele ja maalilistele väikejärvedele on Võrumaal säilinud põliskülad, vanad kombed ja kultuuritraditsioonid.

Põlvamaal ootab külastajaid Ahja jõe ürgorus paiknev Taevaskoda. Väikese Taevaskoja liivakivipaljandist voolab välja Emaläte. Suur Taevaskoda olnud kauges minevikus pühapaik, kus tehti ohverdusi loodusjõududele. Praegugi viskavad külastajad vette münte ning tunnetavad selle maagilise looduspaiga hingekosutavat väge. Kiidjärvel asub RMK looduskeskus, kust saab suviti infot Kiidjärve-Kooraste puhkeala ja ümbritsevate matkaradade kohta.

Tore koguperemuuseum on Eesti Maanteemuuseum, mis asub Varbusel ning on kunagine ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks

Eestis. Suures masinahallis on eksponeeritud nii aegade jooksul Eesti teedel sõitnud masinad kui ka tehnika, millega teid rajati. Uusim näitusekeskkond on Teeaeg, mis kujutab endast ajas ja ruumis lahtirullitud teed, kus külastajad saavad teha ajarännaku alates sooteest tänapäeva teeni, sõita postitõllaga. Laste jaoks on huvitav liikluslinnak.

Kui juba Lõuna-Eestile tiiru peale tegemas olete, siis vaadake üle ka vaateplatvormiga Vastseliina piiskopilinnus. Keskajal oli Vastseliina linnus tänu imettegevale ristile katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Vastseliina piiskopilinnuse juures asuva Piiri kõrtsi vastas on avatud renoveeritud endises sepikojas vahakujudega linnuse muuseum. Jõgevamaa kaudu Virumaa poole suundudes tasub läbi sõita Elistvere loomapargist, kus on võimalus tundma õppida kodumaiste looma- ja linnuliikide esindajaid. Tutvuda saab Euroopa piisonite, kitsede, põtrade, karu, ilveste, metssigade, kährikute ja rebastega, kes elutsevad looduslähedastes tingimustes. Mõisapargis asuvad ka näriliste uurimise keskus, looduse õpperajad ning linnuvaatlustorn. Ida- ja Lääne-Virumaa märgilisteks paikadeks on saja elanikuga Kuremäe nunnaklooster, Kohtla-Nõmmel asuv Eesti kaevandusmuuseum, Kiviõli Seikluskeskus ning taasavatud Narva linnus. Põnevust tõotab kaevandusmuuseumi allmaamuuseum, mille moodustavad endised kaevanduskäigud.

Elistvere loomapark.

Maanteemuuseum.

Fotod: ShutteStock

Silja joon

Heaoluühiskonda eestlastest paarkümmend aastat kauem nautinud soomlaste lipukirjaks on rahvuskirjanik Aleksis Kivi ütlus: Tugev tahe viib mehe läbi halli kivi! Ja kivine on see maa tõepoolest. Ilma tugeva tahteta poleks Põhjala karmides tingimustes elanud hõimud ellu jäänud.

Ka soomlase ilumeel tervitab seda karmi lihtsust. Keskajal võlusid kirikuehitajad hallist graniidist välja õrnu ornamente, Sibelius vormis need elemendid muusikasse, modernistlikud kunstnikud klaasesemetesse.

Kui soovite tutvuda Soome reisil geniaalsete loojatega ja olete kunstisõber, siis võtke suund Helsingist 95 kilomeetri kaugusel asuvasse Hämeenlinna, mis jääb Tamperesse viivale teele.

Iittala klaasivabrik toodab Soome disaini klassikat nagu Alvar Aalto Aalto vaas ja Kaj Franki Kartio klaasid. Tehases on töötanud paljud kuulsad disainerid, nende hulgas Tapio Wirkkala, Kaj Frank ja Timo Sarpaneva. Iittala Outlet on Skandinaavia disaini fännide unistuste sihtkoht. Siit saate osta väärtuslikke kingi-

SÕIDAME SOOME. Mida soomelikku me avastame, kui võtame ette reisi põhjanaabrite juurde? Leiame järved, metsadega kaetud puhta looduse, meilegi tuttavad

Suvine Soome pakub toredaid miljöövaateid

tusi, kasulikke kodutarbeid või midagi igapäevaelu ilmestamiseks.

Avaras müügisaalis leidub kõikide kuulsate Soome kaubamärkide toodangut, sealhulgas Iittala, Arabia, Fiskarsi ja Hackmani disaini. Valikust leiate soodsaid lõpumüügi pakkumisi.

Helsingist 30 kilomeetri kaugusel Kirkonummi tee peal asub teinegi Eestis vähereklaamitud disaini- ja arhitektuurisõprade kuum kohtumispaik. See on Hvitträsk. Nimelt armus Soome kuulsate arhitektide kolmik Gesellius, Lindgren ja Saarinen Vitträski järve maastikku ja ehitasid sinna oma rahvusromantilise ateljeekodu. 1903. aastal valminud Hvitträsk on tõeline pärl ja täiesti ainulaadne kunstiteos. Saarineni kodus on nüüd muuseum ja muuseumi ees hoovis on kohvik.

Espoos asub aga kunstniku Akseli Gallen-Kallela (1865–1931) projekteeritud ja ehitatud lossilaadne Tarvaspää ateljee ja elamu, kuhu on rajatud nüüd muuseum. Näitused tutvustavad Gallen-Kallela ja tema kaasaegsete kunsti ja elu ning tänapäevase kunsti teoseid. Kohvik-restoran Tarvaspää asub muuseumi kõrval villas.

Helsingis tasub üles otsida kunstimuuseum Amos Rex, kus kohtuvad Soome kunsti minevik, olevik ja tulevik.

Amos Rex esitleb kaasaegsete kunstnike ja nende modernistlike eelkäijate loomingut.

Miljöövaateid avastama Soovides kogeda Soomet sealse miljöö kaudu, tasub ringi vaadata Helsingist 200 kilomeetri kaugusel läänerannikul. Kui pandeemia ajal oli maailm lukus, oldi külastuskohtades ametis ekspositsioonide värskendamise ja uuendamisega, mida nüüd tore vaatama minna. Maaliline Naantali vanalinn on kuulus oma värviliste puitmajade poolest. Selle ajalugu ulatub 15. sajandisse, mil Naantalis asus Püha Birgitta katoliku klooster. Tänapäeval on Naantali vanalinn võluv sihtkoht täis butiike, kunstigaleriisid, hotelle, restorane, suvist meelelahutust ja elavat muusikat. Naantali asub mugavalt ajaloolise Turu linna kõrval.

Neristan on osa Kokkola linnast ning sealgi ilutseb 18. ja 19. sajandi ajalooliste puitmajade rägastik, kus leidub butiikstiilis poode, kohvikuid, restorane ja võõrastemaju. Rauma vanalinn on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv.

Tasub teada, et väike osa rannikul ning Lõuna-Soomes elavaid soomlasi räägib emakeelena rootsi keelt – kuni 19. sajandi lõpuni kõneles Soome haritlaskond rootsi keelt. Seetõttu on

Soome kakskeelne. Koolis õpetatakse mõlemat keelt ehk väikestele soomlastele rootsi ja rootslastele soome keelt.

Soomlaste eesnimed on tihtipeale seotud loodusega nagu Eestiski.

Soomeliku otsingul

Kui talvel pimeduse kaamose ajal tervitame Soomes paksu lund, kuuma leili, põhjapõtru, jõuluvana või jääkaru, siis mida pakub Soome meile suvel? Olgu lisatud, et jääkarusid siiski Soome loodusest ei leia, seal

müttavad metsades ringi samasugused pruunkarud kui Eestiski.

Ajaloost on teada, et Soome territooriumi pärast madistasid nii Novgorodi õigeusklikud, katoliiklikud taanlased ja rootslased. Rahumeelsetel soomlastel olid head kala- ja jahisaagikohad ning nad olid loodusjõude – peajumal Ukkot ja veejumal Ahtit – kummardavad paganad. Ristiusku pööramine toimunud keskajal rahumeelselt, kuigi üks talupoeg, kel saanud hing täis, löönud 12. sajandil kir-

vega maha ühe Rootsi piiskopi. Mõlemad aga tõsteti sõbralikult au sisse – üks kuulutati rahvuskangelaseks, teine pühakuks! Soomest sai 600 aastaks Rootsi koloonia.

Soome esimene kirjakeel oli ladina keel, hiljem rootsi keel. 16. sajandil võeti Soomes omaks luteri usk.

Napoleoni sõdadega jagati taas maid ning Soome liigutati sajaks aastaks Vene võimu alla. Helsingist sai pealinn ning ärkas rahvuslik vaim. Murdelise Vene revolutsiooni

valged suveööd, saunamõnud, musta leiva.

Imatra kosk.

Leiame sealt lugematud leiva. Mida veel?

miljöövaateid

nuväärseimaks ehitiseks. Ligi 800 aastat tagasi asutatud Turu on Soome vanim linn ja endine pealinn. Turu toomkiriku hoone on võimas – mida lähemalt vaadata, seda võimsam. Kiriku välist ilmet ja sisemust on korduvalt ümber ehitatud ning seal vilksatab nii romaani, gooti, uusgooti stiili kui ka barokki. Lõunapoolsete kabelite kohal muuseumis säilitatakse mingi ime läbi tulest pääsenud kirikuaardeid.

Teinegi võimas ajaloo tunnistaja asub Helsingis. 1868. aastal valminud Uspenski katedraal Katajanokkal on Lääne-Euroopa suurim õigeusu kirik. Kuldkupliga ja punastest tellistest hoone on üks nähtavamaid märke Vene mõjust Soome ajaloos.

Kui soovite näha talupoeglikku ja lihtsat pühakoda, siis Helsingist 270 kilomeetri kaugusel põhjas asuv Petäjävesi vana puukirik just selline ongi. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv kirik ehitati aastatel 1763–1765.

looduskeskus. Unikaalset elamust pakub suvehooajal Muonios asuv arktiline saunamaailm, kus Jerisjärvi kaldal asuvat Pallas-Ylläse rahvusparki ääristavate kaunite mägede vahele on surutud viis sauna – see on saamidele püha koht ja tuntud oma kalarohkuse poolest.

Lapimaal on palju külastamist väärt looduslikke vaatamisväärsusi. Olgu selleks rahvuspargid, kosed või kanjonid. Veel üks Lapimaal külastatav põnev koht on kolme riigi piiripunkt, kus ristuvad naaberriikide Rootsi, Norra ja Soome piirid.

Hingemattev ilu

Kas teadsite, et kolmetunnise autosõidu teekonna kaugusel Helsingist asub idapiiri ääres Imatra kosk, mis on IdaEuroopa suurim ning seda kutsutakse hellitavalt Euroopa Niagaaraks?

Imatra kärestik on Soome vanim turismiobjekt, mis on austajaid meelitanud juba 19. sajandist. Kärestik paisutati elektri tootmiseks 1929. aastal ja on täna Soome suurim hüdroelektrijaam.

vad rääkida tondijutte, tunnevad üksindust ja uurivad müstilist loodust.

Soomes on arvukalt lõbustus-, teema- ja teadusparke. Naantali lähedal väikesel saarel paikneb Muumide teemapark, kus igaüks võib Muumimajas ringi seigelda, oma silmaga Muumipere elamist kaeda ja Muumidega silmast silma kohtuda.

järel kuulutas Soome end 1917. aastal iseseisvaks riigiks. Teise maailmasõja järel pidi Soome tunnistama küll Venemaa üleolekut, ent sarnaselt Balti riikidele Soomet ei okupeeritud ning see jätkas iseseisva demokraatliku riigina – eeskujuks seati Rootsi.

Tunnetamaks ajalugu arhitektuuri kaudu, tasub suund võtta Helsingist 167 kilomeetri kaugusel asuvasse Turusse, et kaeda Turu toomkirikut, mida peetakse Soome rahvuspühamuks ja kogu maa tähelepa-

Omapärased saamid ja Lapimaa

Arvatakse, et soomlaste genotüüp on valdavalt indoeuroopalik, ent esisoomlasteks peetakse saami rahvast, karmides elutingimustes karastunud rändkarjakasvatajaid ja kütte. Neile on tagatud Soomes kultuuriautonoomia ja võimalus saada saamikeelset haridust.

Parim viis saami kultuuriga tutvumiseks on külastada Inaris asuvat kultuurikeskust Sajos. Keskuses asub saami parlament. Samas kandis paikneb Siida muuseum ja

Helsingi asub Läänemere kaldal ning näeb välja nagu tüüpiline Euroopa linn, mida ümbritsevad rohelusse uppuvad eeslinnad. Sealsed õdusad ridaelamud või avarate rõdudega kortermajad pakuvad rahulikumat elustiili, ent mitte piisavalt – soomlaste jaoks on tähtis side loodusega ning seepärast armastavad nad jätkuvalt ehitada arvukate järvede kallastele suvekodusid, mis sellest, sinna jõuavad sinna vaid paar korda aastas. Usutakse isegi, et järved on soomlaste rahuliku meelelaadi sümboliks. Järvi kohtab Soomes igal sammul. Need on ilusad, täis kalu, jahutavad ning karastavad, kaldale on püsti pandud Soome saun. Lisaks on 2/3 Soomemaast metsa all. Metsad on soomlaste jaoks olnud põhimine tegevusala ja elatis. Pole seepärast ka midagi kummalist selles, et soomlaste eeposes Kalevala esineb hea ja kurja võitlust pidavate kangelaste kõrval rohkesti metsa- ja vetevaimusid.

Endiselt on juga võimalik vabalt näha Imatra linna korraldatavatel etendustel suvisel ajal. Siis juhitakse vesi läbi tammi lüüside Vuoksi vanasse sängi kiirusega ligi 500 kuupmeetrit sekundis 20 minuti jooksul. Kärestikunäitusi korraldatakse tavaliselt jaanipäevast augusti lõpuni. Etendused on tasuta ja piirkonnas on palju vaatepunkte, kus kärestikku imetleda. Tänapäeval on etendused Imatra linna peamine vaatamisväärsus, sest vabalt pulbitsev oja on unustamatu. Imatra kose langemise kõrguseks on 18 meetrit. Soomes on ligi 40 rahvusparki ning igaühes on matkarajad ja telkimiskohad. Metsik telkimine on kõikides rahvusparkides tasuta, kuna Soomes kehtivad «rändamise vabaduse» seadused (Jokamiehen Oikeudet), mis võimaldavad teil rahvusparkides metsikult telkida, kui olete vaikne ja lugupidav. Muinasjutumaad ja seiklusrajad Soome mentaliteeti peegeldavad hästi Tove Janssoni loodud Muumid – võluvalt rahulikud, looduslähedased ja melanhoolsed olendid, kes armasta-

Serena veepark on omade seas Euroopas suurim. Suur lainebassein ja kosed, põnevad vesiliumäed ning mullivannid loovad suurepärase suveelamuse isegi keset talve. Särkaniemis on peale lõbustuspargi atraktsioonide ka Soome kõrgeim vaatetorn Näsinneula, akvaarium, planetaarium, delfinaarium ja Tornaado – supermägirada, mille kiirus ulatub 75 km/h-ni. 490 meetri pikkune koseseiklus pakub endiselt elamusi kõigile.

Linnanmäki kõige populaarsemad atraktsioonid on puidust Ameerika mäed, raketikiirendusega taevasse lennutav Raketti, möllavate koskedega Canyon Coaster ja kogu Helsingist suurepärase pildi andev Helsingi vaateratas. Linnanmäki kõrval asub ülitore meremaailm Sea Life.

Loetellu võiks lisada veel Kesämaa, Puuhama, Tykkimäki ja Visulahti lõbustuspargid.

Teaduspark Heureka Vantaas on kogu pere näituse- ja tegevuskeskus, mille pärl on ainulaadne Verne’i teater – planetaarium, kus esitletakse ka superfilme ja kus võib kujutleda end filmis osalemas.

Ka erinevaid sportlikke seiklusparke on Soomes mitmeid – Turus, Vierumäkil,

Ähtäris, Tamperes, Hämenlinnas, Ahvenamaal. Üldjuhul kehtib Soomes asula piires kiiruspiirang 50 km/h ja väljaspool neid 80 km/h. Mõlemad piirangud rakenduvad tavaliselt siis, kui muud kiiruspiirangut pole. Suurtel maanteedel saab suvel sõita 100 km/h. Kiirteedel on suvine piirang 120 km/h. Talvel vähendatakse maanteedel kiirust 80 km/h ja kiirteedel 100 km/h.

Soomes on seadus, et autojuhtidel peavad tuled põlema –olenemata aastaajast ja isegi keskööpäikese käes. Keskööpäike on Lapimaa loodusnähtus, mida saab täielikult kogeda vaid polaarjoone kohal. Alates mai keskpaigast kuni augusti keskpaigani ei looju päike silmapiiri taha, vaid tiirleb taevas ööl ja päeval, muutes päevad põhja pool uskumatult pikaks ja maagiliseks tänu igikestvale kuldsele valgusele. Keskööpäikest on mõnus nautida mõnes Lapimaa kaunis rahvuspargis.

Kui vastutulev sõiduk vilgutab sulle Soomes kaugtulesid, tähendab see tavaliselt, et sul ei põle esituled. Kuid vilgutamine võib tähendada ka seda, et ees on õnnetus või loom on teel, seega tasub olla kindlasti valvel.

Kui Soomes pikemalt elanud välismaalaselt küsida Soome riigi tugevuste kohta, siis ütlevad nad, et Soomes on funktsioneeriv ühiskond, rahulik ning turvaline elukeskkond. Soomlane austab lihtsust ega pea lugu suurelisusest. Arvatakse, et oma osa on siin ka kõrgetel maksudel, mis õpetavad hindama tagasihoidlikkust.

Fotod: ShutteStock

LEMMIK. Paljudes peredes käivad lemmikloomad koos pereliikmetega ka puhkusereisidel kaasas. Mida pidada silmas koeraga suvel reisides?

Lemmikloomaga reisimise ABC

Kas võtta lemmik kaasa või jätta koju? Idee koer puhkusereisile kaasa võtta võib tunduda lahe, aga mõtle asi enne tegutsema asumist põhjalikult läbi just koera heaolu seisukohalt. Kui plaanid autoreisi, aga su koer ei ole üldse autosõiduga harjunud ning see tekitab temas suurt stressi ja väsimust, siis ehk on ta mõistlikum seekord siiski koju jätta. Palju sõltub ka plaanitavast reisist. Lemmiku seisukohalt on kindlasti vahe, kas idee on minna näiteks Skandinaaviasse matkama või mööduks puhkus suveleitsakus aina linnast-linna kulgedes. Kui otsustad koera koju jätta, siis kõikjal Eestis leidub koerahoidusid ja koerahoidjaid, kelle hoolde saab lemmiku reisi ajaks muretult usaldada.

Millega reisida?

Kõige lihtsam on koeraga reisida auto või laevaga. Seda varianti kasutavad valdavalt ka need koeraomanikud, kes oma lemmikutega välismaal näitusereisidel käivad. Autoga oled vaba reisitempot ja marsruuti valima ning saad teha piisavalt peatusi, et lasta koeral

jalgu sirutada ja loomulikke vajadusi rahuldada. Laevareis on koerale samuti üsna stressivaba, sest laevadel on olemas lemmikloomakajutid, mis ongi mõeldud reisijatele, kes reisivad koos lemmikutega. Igal laevafirmal on oma lemmikloomade vedamise reeglid ja need on kirjas ettevõtete kodulehekülgedel. Tutvu nendega enne reisi, järgi reegleid ja hoolitse selle eest, et koer ei häiriks teisi reisijaid. Üldiselt ei ole laevadel lubatud lemmikuid kaasa võtta kohvikutesse ja restoranidesse. Lemmikloomadeks ei loeta pimedate juhtkoeri ja nemad võivad laeval liikuda piiranguteta.

Dokumendid korda

Nii nagu inimesed peavad reisides täitma sihtriigi nõudeid, niisamuti on ka loomadega. Koeral peab olema Euroopa Liidu lemmikloomapass ( pet passport) ning täidetud sihtriigi vaktsineerimisnõuded. Passi väljastab volitatud loomaarst. Sellesse peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, tätoveeringu või mikrokiibi number ning andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta. Nõuete täitmisesse tuleb sekelduste vältimiseks suhtuda tõsiselt.

Vaktsineerimine peab olema reisi ajal kehtiv ning vaktsineerimise ajal peab lemmikloom olema vähemalt 12 nädalat vana. Marutaudi vaktsineerimise kehtivusaeg algab kaitsva immuunsuse saavutamisega, mis toimub vähemalt 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist ja kestab kuni kuupäevani, mille veterinaararst

on märkinud lemmikloomapassi. Korduvvaktsineerimist tuleb käsitada esmasena, kui see ei toimunud eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal.

Reisides koeraga Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Maltale, Soome ja Norra, tuleb neile lisaks teha paelussi Echinococcus multilocularise vastane tõrje (ussitõrje). Parasiiditõrje tuleb teha

24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne kavandatavat sisenemist nimetatud liikmesrii -

kidesse. Parasiiditõrje peab tegema veterinaararst ravimiga, mis sisaldab piisavat annust prasikvanteeli või mõnda muud selleks ette nähtud litsentseeritud farmakoloogilist preparaati. Ussitõrje andmed kantakse ravi teinud loomaarsti poolt lemmikloomapassi vastavasse ossa.

Autosõit turvaliseks

Tee reis koerale võimalikult mugavaks ja ohutuks. Nii nagu inimestel peab sõidu ajal olema turvavöö kinnitatud, nii peab ka koer olema autos kinni, mitte vabalt ringi sebima. Kõige vastutustundlikum on kasutada spetsiaalset autopuuri, millest saab koerale mugav kodu kogu sõidu ajaks. Koer saab nii oma pesas rahulikult puhata ega sega autojuhti. Tasub teada, et mitte kõik puurid ei kaitse koera õnnetuse eest. Nii nagu laste turvahällid on läbinud tootjatestid, on ka Variocage turvapuuriga. See on ainuke

Kri Stina t ra KS

Kaalu alati koera puhkusereisile kaasa võtmist eelkõige looma heaolu seisukohalt. Fotod: ShutteStock

lemmikloomapuur, mis kaitseb koera ka siis, kui autole tagant otsa sõidetakse.

Lemmikloomapoodides müüakse ka koerte turvatrakse, millega saab looma autosõidu ajaks kinnitada.

Õpeta koerale autos olemist

On koeri, kellele meeldib autosõit, kuid on ka neid, kellele see suurt stressi valmistab. Stressis koer lõõtsutab tugevalt ja on rahutu, ta võib ilastada ja oksendada. Tihtipeale vajab autosõiduga harjumine spetsiaalset treeningut, milleks on teada mõningaid nõkse. Kuldreegel on, et ära sunni pelglikku koera vägisi autosse, vaid meelita ta sinna hea sõna ja maiusega. Hea on kasutada alati autosse minekul sama sõna (näiteks «hopp!», «autosse!» vms) ja koera vastava käitumise eest ka premeerida.

Alusta lühematest sõitudest ja tee sõit koerale nauditavaks.

Kui koer on sõidu osas väga ärev, võib olla hea teda eelnevalt pisut väsitada, näiteks mänguga ärevust maha võtta. Mõni koer võib autos oksendada. Selle vältimiseks ära anna koerale enne sõitu süüa.

Autosõidul oleks mõistlik teha peatusi iga paari-kolme tunni jooksul. Sel ajal saad pakkuda koerale vett ning lasta tal oma loomulikke vajadusi rahuldada. Katsu pausiks valida koht, kus koer saaks natuke nuuskida ja end autos istumisest puhata. Ära jaluta koeraga keset leitsakulist päeva asfaldil, sest kuumaks köetud pinnal käimine on su sõbrale piinarikas. Katsu pigem jalutamiseks leida varjuline park või metsaserv. Nii nagu koduses keskkonnas pole mõistlik lasta

oma koera suhtlema tundmatute teiste koertega, nii on ka reisil olles. Kindlasti peab koer kogu aeg olema rihmastatud.

Toiduteema reisi jooksul

Mõistlik on võtta koerale toit reisile kaasa või pakkuda talle reisil toitu, millega ta on harjunud. Ei ole hea pakkuda talle harjumatuid maiuseid ja palakesi, sest kehvemal juhul võib asi lõppeda seedehäiretega, mis vajavad veterinaari abi. Las toidueksperimendid jäävad kodusesse keskkonda, kus abi on lähemal.

On koeri, kes söövad ja joovad ainult kindlatest nõudest.

Võtagi siis talle kaasa tema harjumuspärane kauss ja ära ürita teda sundida jooma võõrast nõust. Teine variant – harjuta juba kodus teda jooma mugavast kokkukäivast silikoonkausist, et reisil olles see talle enam harjumatu ei tunduks.

Eriti suveajal paku koerale tihti vett, mis peab olema puhas ja värske. Ära luba tal juua tundmatutest veekogudest.

Autosõit kuuma ilmaga

Hoolitse selle eest, et su karvane sõber autos üle ei kuumeneks. Jahuta autos õhku pigem kliimaseadmega, selle asemel et lubad koeral sõita pea aknast väljas. Nõnda võib talle midagi silma lennata ning halvemal juhul on tulemuseks kallis veterinaarivisiit.

Koera ei tohi jätta ootama parkivasse autosse. Isegi kui autol on aknad toonitud või aken lahti jäetud, tõuseb autos ikkagi temperatuur ja koer võib saada kuumarabanduse. See ei puuduta ainult pikakarvalisi lemmikuid, vaid kõiki.

Koerale ja teistele sõitjatele on kõige turvalisem, kui neljajalgne sõidu ajal oma puuris viibib.

SUVETOIDUD. Viimaks saab nautida soojust, pikki valgeid õhtuid ja mõistagi võrratuid suveroogi: grillitud hõrgutisi, särtsakaid salateid ja karastavaid keelekasteid. Alljärgnevatest retseptidest leiab valiku igaks puhuks – suvilast linnakoduni ja lihast juurviljani. Maitsvat suve!

Suve maitsvaimad hetked

Kü S i S Kri Sta Kiin

Grillitud kanakintsud

BBQ marinaadis

Retsept ja foto: Tuuli Mathisen

«Grillihooaeg on käes ja suviste aiapidude lahutamatuks osaks on küpsema sätitud erinev kraam,» sõnab toidubogija Tuuli Mathisen. «Kui on soov midagi maitsvat ja lihtsat grillile sättida, võib proovida teha ameerikapärase pisut suitsuse maitsestusega kanakintse. Põhitegijaks on siin marinaadis grillikaste, mille maitsekombinatsioon sobib hästi nii kana- kui ka sealihaga.»

Küpsetusaeg: 20 minutit

Marineerimiseks vajalik aeg: 2 tundi

Kogus: 4 portsjonit

KOOSTISOSAD:

6 kondita ja nahata kanakintsu

4 sl BBQ kastet (näiteks Maggi)

1 sl vedelat mett või suhkrusiirupit

2–3 hakitud küüslauguküünt

0,5–1 tl tšillihelbeid või jahvatatud tšillit (soovi korral) Soola ja pipart

Valmistamine: Sega marinaadiained ehk BBQ kaste, mesi või siirup, küüslauk ja tšillihelbed. Maitsesta marinaad vajadusel soola ja pipraga ning tõsta siis kanakintsud marinaadi sisse paariks tunniks kuni üleöö. Grilli kuumal grillil mõlemalt poolt, kuni liha on läbi küpsenud ja marinaad parajalt karamellistunud. Küpsemise ajal võid liha marinaadiga pintseldada.

Vürtsikas grillitud tomatisalsa

Retsept ja foto: Tuuli Mathisen

«Üheks maitsvaks mooduseks, mida grillitud köögiviljadest teha, on Mehhiko mõjutustega grillitud tomatisalsa,» jätkab Tuuli Mathisen. «Mõistagi võib seda kombineerida mehhikopäraste lisanditega, olgu nendeks nacho ’d, avokaado või

mais.» Miks mitte kasutada salsakastet vürtsikaks lihakõrvaseks või keerata koos hoopis erinevate lisanditega tortiljatäidiseks?

Valmistusaeg: 15 minutit

Kogus: 2 portsjonit

KOOSTISOSAD:

10 kirsstomatit või 2–3 tavalist keskmise suurusega küpset tomatit

1 sibul viiludena

1–2 tšillit

4 küüslauguküünt (koorimata)

Soola ja pipart

Veidi värsket koriandrit

Laimimahla

Veidi mett või suhkrut (soovi korral)

Näpuotsatäis jahvatatud vürtsköömneid (soovi korral)

Valmistamine: Grilli köögiviljad.

Tomatid võid mõnest kohast ka tumedaks lasta, sest need tuleb pärast grillimist nagunii koorida. Võid ka tšillipipralt mustaks kõrbenud kohalt koore ära koorida. Koori grillitud küüslaugud. Töötle kõik koostisosad kas hakkides või purustajas ühtlaseks kastmeks. Kui vaja, lisa salsale pisut vett. Säti maitsed paika, lisades kas laimimahla, mett või suhkrut või soola. Serveeri koos nacho’dega või lisandina liha või kala juurde.

Magusas tšillikastmes

lõhevardad

Retsept ja foto: Liisi Laanemäe

«Magusas tšillikastmes lõhevarraste ettevalmistusprotsess on minimaalne – vaid kala tükeldada ja segada kokku marinaadiained,» toob Laanemäe välja. «Magusas tšillikastmes kalapalad maitsevad magus-vürtsikalt, täiendades lõhe hõrku maitset. Allesjäänud lõhest saab järgmisel päeval valmistada salati.»

KOOSTISOSAD: 800 g lõhefileed

MARINAAD:

3 sl magusat tšillikastet

2 sl sojakastet

1 sl valget veiniäädikat või

õunaäädikat

Tükk riivitud ingverijuurt või 0,5 tl ingveripulbrit

1 sl fariinsuhkrut

Valmistamine: Lõika lõhefilee suuremat sorti piklikeks kangideks. Sega marinaadiained omavahel, lisa lõhekangid ja lase umbes tund aega maitsestuda. Lükka lõhetükid leotatud puuvarraste või õlitatud metallvarraste otsa. Määri veel marinaadiga. Grilli või küpseta valmimiseni, vardaid aeg-ajalt keerates.

Tomati-virsikusalat mündiga

Retsept ja foto: Liisi Laanemäe «Tomati-virsikusalat mündiga on suurepärane valik nii lõuna- kui õhtusöögiks ning sobib ka grillroogade kõrvale,» sõnab toidufotograaf ja toidublogi autor Liisi Laanemäe. «Värske ja mahlane maitse pakub suvist rõõmu ja toob esile looduslike toorainete parimad omadused.»

Kogus: 4 portsjonit

KOOSTISOSAD:

1 suur purk konservvirsikuid või

4 värsket virsikut

4 tomatit

Suur peotäis värskeid mündilehti

SALATIKASTE:

3 sl oliivõli

1 sl valget veiniäädikat

1 sl sidrunimahla

Soola

Musta pipart

Mett

Valmistamine: Sega kastmeained omavahel ja maitsesta. Poolita virsikud, eemalda kivid ja lõika virsikud sektoriteks. Lõika ka tomatid sektoriteks. Laota virsikud ja tomatid serveerimistaldrikule. Kaunista mündilehtedega ning nirista peale salatikaste.

Toniseeriv jamu ehk

Indoneesia kurkumijook

Retsept ja foto: Tuuli Mathisen

«Indoneesia iidse ajurveeda tervisejoogi põhikomponendiks on kurkum ehk kollajuur,» räägib Mathisen. «Tegemist on väga mõnusa joogiga, mis tänu oma koostisele on käsitletav ka tooniku või lausa ravimina, kui sinna kombineerida erinevaid juurikaid, õisi, seemneid, lehti, puuvilju ja mistahes ravimtaimi.»

Valmistusaeg: 30 minutit

Kogus: 8 portsjonit

KOOSTISOSAD: 100 g värsket tükeldatud ingverijuurt

50–70 g värsket tükeldatud

kurkumit

2–4 sl mett

1–2 laimi mahl

Veidi jahvatatud musta pipart Tamarindi pastat (soovi korral)

Valmistamine: Puhasta ingver ja kurkumijuur. Koorida ei ole vaja. Tükelda õhukesteks viiludeks ja tõsta potti. Kalla peale vesi nii, et ingver ja kurkum oleksid kaetud ja lase keema tõusta. Keeda umbes 20 minutit. Jahuta veidi ja tõsta siis blenderisse. Töötle vähemalt minut, et mass oleks võimalikult ühtlane.

Kurna läbi sõela ja sega siis juurde mesi, laimimahl, värskelt jahvatatud must pipar ja soovi korral ka tamarindi pasta, mis lisab ka toonikule hapukat maitset.

Serveeri kas soojalt või külmalt. Sooja variandi puhul soojenda tõmmist veidi, kuid mitte liiga kuumaks, et mee mõju mitte hävitada. Võid lisada tõmmisele ka veidi kuuma vett.

Jahutava jamu tegemiseks kalla jamu tõmmis lihtsalt jää peale.

Alkoholivaba mojito

Retsept ja foto: Liisi Laanemäe

«Jääd on mugav purustada spetsiaalse masinaga, kuid selle puudumisel võib jäätükid puhta käterätiku sisse keerata ja mõne kõva eseme – näiteks taignarulliga – peenemaks taguda,» räägib Liisi Laanemäe. «Magusama joogi jaoks võib mullivee asendada Sprite'iga – sellisel juhul ei maksa fariinsuhkrut lisada.»

KOOSTISOSAD:

1/3 kl piparmündilehti

1/2 laimi

3 tl fariinsuhkrut

8 cl mullivett

Purustatud jääd

Valmistamine: Pane klaasi põhja sektoriteks lõigatud laim ja fariinsuhkur. Pressi uhmrinuiaga laimist mahl välja. Lisa piparmündilehed ja tambi veel. Täida klaas 1/3 osas purustatud jääga ja vala peale mullivesi. Serveeri.

SUVEMOOD. «Kui suvi murrab suure hooga sisse, viska selga midagi kerget, et tuulele ja päikesele vastukalli teha!» soovitab moekunstnik Anne Metsis. «Suur lendlev lilleline kleit on alati suvesse kuulunud, nii ka nüüd.»

Luba suvi riidekappi!

Kuna aga mood vastanditeta hakkama ei saa, on selle kõrvale moehitiks liuelnud kehapidi liibuv trikotaažist tuubkleit, poolde säärde pikkuses, tihti ka pitsiauguline, või siit-sealt läbikumav.

Läbipaistev on Anne Metsise kinnitusel suve märksõna number üks. Seda võimaldab nii kiht-kihiline riietus kui ka armastus koe- ja heegelmustrite ning lehvivate narmaste vastu. «See on ka hea võimalus täiskasvanud naistel pisut prõnnakale põlvele või fitness' is kehva kolme saanud käsivartele suitsukatet teha,» lisab Metsis. «Tasub ikka üle korrata, et seenior-seksapiil on võluv ja pole kuhugi kadunud!»

Püksirindel marsivad armeest ja lennundusest moodi imporditud cargopüksid. Stiilsed nii varbavaheplätude ja trikoosärgiga kui ka kontsakingade ja littertopiga. Mitteootuspärasel stilistikal põhinev kandmis-

viis on moes sageli tähtsam kui vastselt soetatud moeese ise, meestelt laenatu juures eriti. «Kui iga daam karmist puldanist pükse jalga tõmbama ei soostu, tehakse cargosid ka siidist ja satiinist,» tõdeb moekunstnik. «Püks-

telt pärit ägedaid klapi-tripitaskuid näeb samuti pluusidel ja seelikutel.»

Suur pintsak hoiab endiselt kindlat positsiooni. «Seda võib kanda kõigega, mis samuti XXL suuruses või just vastupidi – mikrominiseelikuga,

mis vaid pisut pintsakuserva alt paistmas, kui sedagi,» jätkab Metsis. «Üks või mitu hästiistuvat pintsakut peaks lahendama igasuguse rõivakriisi ka suvel. Põline moelemmik nahast mootorratturijakk võib nüüd omandada suuremad mõõtmed, kuid selle kõrval jääb klassikaline vorm ja kuju alati ausse.»

Kleidike jaki all on sel suvel spagetitraksidega. «Kes mäletab, et sõna «spagetitraks» kõlas väga suure moeuudisena umbes täpselt 30 aastat tagasi!» meenutab Anne Metsis. «Kleit, mida õhtul kanda terava ninaga baleriinadega, muutub hommikul pluusi peal ja koos tennistega praktiliseks pihikseelikuks. Madalate kingade moodsaim vorm on slingback 'id ehk kannataguse rihmaga. Ka imetilluke konts on tagasi. Kanna selliseid kingi üleskeeratud džiinide ja vöökohani pluusiga nagu preili biitnik 1950. aastatest või hoopis piisavalt pikkade laiade teksadega, nii et ainult terav kinganina välja piilub – šikk!»

Nagu vanadest headest klassikutest veel vähe oleks, on suur «moeuudis» ka teksaseelik! Sedakorda maksipikkuses ja sammumiseks vajalike sügavate lõhikutega. «Ei, ärge rutake seda riiet moebutiigist otsima!» toonitab Metsis. «Nüüd on paras võimalus näidata oma moealast keskkonnahoidlikkust. Taaskasutuspoodide tuhanded teksapüksipaarid lausa karjuvad recycling'u järele. Käärid võib julgelt sisse lüüa ka päris algaja õmbleja, sest siseõmblusi ei pea tingimata puhastama, detaile võib kokku vuristada masinaga või ühendada käsitsi. Teksa puhul võib vabalt võtta motoks – mida enam hargnev ja kirvemeetodil, seda originaalsem.»

Oskus oma riietusega massimoest erineda kaalub üles nii mõnegi hirmkalli rõivaostu ja seda mitte ainult ümberkujundatud teksade puhul.

Kri Sta Kiin

Jätkusuutlikke materjale ning mängulisust!

«Selle aasta täiuslik päikeseprillistiil on kombinatsioon,» tõdeb Pro Optika turundusjuht Aveli Karba. 2023. aasta suurimaks moesuunaks on uus retro, ulatudes diskoajastust kuni 1970. aastate bohostiilist inspireeritud siluettide ja maalähedaste toonidega klaasideni. «Värvilised klaasid on sel aastal popid,» jätkab Karba. «Kuumad on nii erksad värvid kui pastelsed prillid.» Jätkusuut-

like materjalide suund hõlmab naturaalsest puidust, kohvist, korgist ja bioatsetaadist valmistatud prillide kollektsioone, mis mõjuvad maalähedaselt ägedalt. Paljud tootjad teevad suuri jõupingutusi, et muutuda jätkusuutlikumaks ja vähendada oma süsinikujalajälge, kasutades tootmises taaskasutatud plastikut. Üheks mänguliseks ja lõbusaks trendiks on sel suvel ka toonitud läätsedega sama värvi metallraamid. Elegantne supersize -vorm on nostalgiline 1970. aastate look, kombineerides omavahel ülisuured raamid ja elegantse stiili. Suure raamiga prillid on 2023. aasta naiste haute couture prillikollektsioonide põhitoode ning ületab ka sugudevahelisi piire: tavapäraselt naistele mõeldud kuju ja tooniga prillid on mõel-

dud hoopis meestele, ja vastupidi. «Spordiprillidest on juba mitu hooaega šnitti võetud ning see trend pole ka praegu kuhugi kadunud, ole sa parasjagu maastikuratta seljas, tennist mängimas või rannas jalgpallivõistlustele kaasa elamas,» lisab Karba. «Klassikaline naiselik kassiprill ei ole kuhugi kadunud. Selle edasiarendus on aga ovaalne ja pisut laiema raamiosaga Wanda –oversize-kassiprill, mis võib olla ka näiteks pastelsete või läbipaistvate raamidega.» Wanda kuju sobib ka ideaalselt veidi laiemale näotüübile. Peenikesed metallist raamid on äärmiselt rafineeritud trend. Prilli kuju võib olla nii geomeetriline, oversize kandiline kui ka ovaalne. Ja nagu öeldud, võib sel hooajal neid trende omavahel kombineerida!

Miks on vaja UV-kiirguse kaitsega päikeseprille?

«Soetada tasub vaid 100%-liselt UV-kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid,» toonitab optikapoodide keti

Norman-Optika tegevjuht Hele

Vatku Kui UV-kaitse puudub, tasub päikeseprillid pigem ostmata jätta.

«Kaitseta tumedate klaasidega prillide puhul satub silma oluliselt rohkem kahjulikku UV-kiirgust, sest tumeda klaasi taga on pupill suur ning silma loomulik kaitse ehk pupilli ahenemine ereda valguse mõjul silma kaitsta ei saa,» põhjendab Vatku.

Eriti ohtlik on selliste päikeseprillide kandmine lastele. «Laste silmalääts on veel täiesti läbipaistev ja suure pupilliga, seetõttu tuleb osta neile korralikud UV-kaitsega päikeseprillid,» soovitab Vatku. Abiks on ka nokatsid või laiema äärega mütsid.

Prillipoodides on kõik päikesepril-

lid 100%-lise UVA- ja UVB-kiirguse kaitsega. Kui prille osta aga toidupoest või bensiinijaamast, seda garantiid ei ole ning tekitatakse endale ise kahju. «Lisaks saab prillipoes nõu vastavalt igaühe silmadele ja vajadustele, milline mudel ja mis klaasid on just kõige sobivamad,» lisab Hele Vatku.

Silmade kaitsmata pinnale sattuv liigne ultraviolettkiirgus võib põhjustada silmadele tõsiseid haigusi ja struktuurilisi kahjustusi nagu katarakt (silmaläätse hägustumine, mis põhjustab nägemiskahjustusi ja mõnel juhul nägemise täielikku kao-

tust), pingvekula (silmakoe muutuste tõttu tekkiv healoomuline kasvaja silma limaskestal) ning pterüügium – järk-järguline tiibkile tekkimine silma muutunud limaskesta pinnale.

Foto: norMan-oPtIka

Päikesepõletus võib silma sarvkestal tekkida samamoodi kui nahal. Sellist põletust nimetatakse fotokeratiidiks. Sarvkesta põletusega kaasnevad ebameeldivad sümptomid nagu silmade punetus, võõrkeha tunne silmas, iseeneslik pisaravool ja fotofoobia ehk valguskartlikkus. «Ultraviolettkiirguse patogeenne mõju on kumulatiivne, mõjutades silmade tervist järk-järgult,» hoiatab Vatku. «Silmahaiguste areng algab siis, kui teatud halbade mõjude annus koguneb suureks.»

PÄIKESEKAITSE. Kuigi tahaks soojemate suvepäevade saabudes ja muretu meele süvenedes võtta päikesest viimast, ei tohi unustada, et pärast pikka talve vajab nahk maksimaalset kaitset. Ühtlasi on päikesekaitse tõhusaim viis kaitsta nahka enneaegse vananemise eest, mis on peente joonekeste, sügavamate kortsude, pigmendilaikude ja tuhmi jume peamine põhjus.

Heaks enesetundeks piisab mõõdukast päikesest

Müüdid on visad kaduma

Kri Sta Kiin

Päikesekiirgus koosneb UV-kiirgusest, mis omakorda jaguneb UVA- ja UVB-kiirguseks.

«UVA-kiirgus tungib naha sügavamatesse kihtidesse ning põhjustab enneaegset vananemist –kortse, pingmendilaike ja naha kuivust,» räägib nahahooldusbrändi Eucerin Eesti esindaja Kaide Gulua. «Samuti on UVAkiirgus ka peamiseks päikeseallergia põhjustajaks. UVB-kiirgus omakorda mõjub naha pealmistesse kihtidesse ning kahjustab naha DNA-d, tekitades punetust, põletust ning halvimal juhul nahavähki.» Nähtav valgus on see osa valgusest, mida inimsilm seletab ja mis põhjustab naha enneaegset vananemist. Seega tuleb päikesekaitsetooteid valides jälgida, et neis sisalduks kaitse nii nähtava valguse kui UVA- ja UVBkiirguse eest.

Paraku kohtab päevitamise ja päikesekreemide osas ikka veel üksjagu müüte. Kõige levinumaks neist on nahahooldusbrändi Babé konsultant Kreete Põlme sõnul veendumus, et kõrge faktoriga päikesekaitsekreemi kasutades ei päevitu üldse. «See ei vasta tõele,» kinnitab Põlme. «Nahk päevitub päikesekaitsekreemile vaatamata, kuid põletust ning kahjustust ei teki. Ka jume sünnib aeglasemalt, kuid püsib kauem.» Tihti arvatakse, et päikesekaitsekreem jätab näole või kehale valge kihi. «Tänu uutele tehnoloogiatele ja filtritele on valkjalt läikiv nahk minevik,» toonitab Põlme. «Nüüdisaegsed kaitsefaktorid imenduvad hästi ega jäta nahale jälgi või läikivat kihti, pakkudes samal ajal maksimaalset kaitset.»

«Tüüpiline valearusaam on seegi, et päikesekaitsekreemi kasutades ei saa me päikesest piisavalt D-vitamiini,» toob Kaide Gulua välja. «Õigupoolest piisab suvisel ajal vajaliku koguse D-vitamiini kätte saamiseks vaid kümnest minutist näo ja paljaste käsivartega päikese käest viibimisest.»

Kolmandaks arvatakse

sageli, et kui ilm on kergelt pilves, pole päikesekaitset vaja või et meie kliimas ei saagi päikesekahjustust. 80–90% päikesekiirgusest jõuab maapinnale isegi pilvise ilmaga ning ka Ees-

tis on võimalik saada korralik päikesepõletus, seega on siingi päikesekaitse hädavajalik.

Kuigi eelmisest suvest on jäänud riiulisse ehk poolik päikesekaitsekreem, võiks kindluse mõttes siiski uue osta. Pakendile on reeglina märgitud, kui kaua kreem avatuna kasutamiseks kõlbulik on – tavaliselt on selleks ajaks 12 kuud. Kui see aeg on möödas, võivad päikesekaitsefiltrid laguneda ja kreemil ei ole enam kaitsvat mõju. Ka tasuks päikesekreemi hoida korralikult suletuna pimedas ja jahedas kohas. Kui kreem on vedelenud näiteks aknalaual või rannaliival päikese käes, lühendab see tema eluiga olulisel määral. Siis näitavad igasugused muutused kreemi tekstuuris või lõhnas, et võie ei ole enam kasutamiskõlbulik.

Võtmesõnaks olgu mõõdukus

Varakevadel ja suve esimeses pooles soovitavad nahaarstid kasutada kindlasti kõrget päi-

kesekaitsefaktorit, soovitavalt SPF50. «Kuna talviste vammustega pikalt kaetud nahk ei ole veel päikesega harjunud, teeme esimesi kordi ilma päikesekaitsekreemita randa minnes endale karuteene,» hoiatab Kaide Gulua. «Eriti tuleks tähelepanu pöörata laste nahale –kuna nahal on mälu, võib just lapseeas saadud päikesepõletus alles kuni mitmekümne aasta möödudes endast märku anda.»

Kui nahk on juba päikesega harjunud, võib SPFi vähendada 30-ni. «Need, kel on väga hele nahk või palju sünnimärke, võiksid siiski jääda kõrgema kaitsefaktori juurde,» paneb Kaide Gulua südamele. Ka pealekantava kreemi kogus omab suurt tähtsust, kuid ometi on tõestatud, et inimesed kannavad kreemi nahale lausa kuni kolmandiku võrra vähem, kui oleks vajalik. Piisav kogus oleks umbes 36 grammi ehk kuus teelusikatäit kreemi. «Sageli määritakse kreemi vaid nendele piirkondadele, mis enim on päikesele eksponeeritud,» on Kreete Põlme kogenud. Kreemi tuleks aga kanda kogu nahale rikkalikus koguses, et saada maksimaalne kaitse. Unustada ei tohiks ujumisriiete rante, kaela, kõrvu ja jalalabasid, samuti huulte kaitsmist päikese eest. Ka on oluline päikesekaitsekreemi uuendada iga kahe tunni tagant. Hea on teada, et SPF1 = 15–20 minutit

kaitset päikese eest. Kindlasti peaks päikesekaitsekreemi nahale taas kandma pärast ujumist, rätikuga hõõrumist või higistamist.

Veekindel päikesekreem ei tähenda, et pärast ujumist ei oleks vaja nahka uuesti kreemitada. «Veekindel kreem kaitseb nahka ka vees olles, kuid veest väljudes ning nahka kuivatades tuleb siiski uus kogus kreemi nahale kanda,» toonitab Kaide Gulua. Kes teeb füüsilist tööd või spordib päikese käes, võikski eelistada veekindlat päikesekreemi, mis peab higistamisele paremini vastu. «Sageli unustavad palja pealaega mehed peanahale päikesekaitset kanda ning tulemuseks on põletus ja villid,» lisab Gulua. «Sellisel puhul sobivad hästi näiteks aerosoolpudelis päikesetooted. Kuigi spreid ja aerosoolid on väga mugavad kasutada, ei tohiks unustada neid nahal laiali hõõruda, muidu saab nahk kaetud ebaühtlaselt.»

Nahahooldus suvele vastavaks Pärast päevitamist on väga oluline maha pesta sool, liiv ja päikesekaitsekreemi jäägid, kuna SPF-toodetes sisalduvad filtrid katavad naha mikroskoopilise kaitsekihiga. «Veeprotseduuride järel võiks kasutada niisutavaid kreeme, et taastada nii keha kui näonaha niiskustase,» soovitab Kreete Põlme.

«Kui nahk on hell, punane ja põletikus, peaks päevitamisjärgsetest nahahooldustoodetest otsima niisugust koostisosa nagu aaloe vera. Eksperdid soovitavad aaloed mitte ainult jahutava ja niisutava toime pärast, vaid ka põletikuvastaste omaduste tõttu.»

Rääkides suvisest nahahooldusest kehtib ka nüüd –nagu õigupoolest talvelgi –nahahoolduse põhireegel: puhastamine on esimene ja olulisim samm. «Hommikul piisab selleks veest ja puhastusgeelist, mis aitab nahalt eemaldada sinna öö jooksul kogunenud liigse rasu, higi ja ainevahetusejäägid,» annab Kaide Gulua nõu. «Puhas nahk võtab paremini vastu ka järgnevad nahahooldustooted: seerumid, kreemid ja päikesekaitsevahendid. Õhtune nahapuhastus peaks olema pisut põhjalikum: kõigepealt tuleks eemaldada meik näiteks mitsellaarvee või näopesupiimaga, seejärel pesta nägu puhastusgeeliga ning viimaseks kanda nahale öised seerumid-kreemid.»

Fotod: ShutteStock

Tänu päikesekreemide uutele koostistele on valkjalt läikiv nahk minevik.

Kui päikesekreemi hoida kuumal rannaliival, selle kasutusiga lüheneb.