Ettevõtlik seebimullipere. Lk

MULLIPERE. Väikelinna kolinud pere korraldab mulli-show’sid. Seebimullid kõigi rõõmuks

«Näitame mullidega kõiksugu trikke,» lubab Päkapikuema kostüümi riietunud pereema Alisa Potaša Varakļāni linnast.

Alisa rõhutab, et nende perel väikeses Varakļāni linnas juuri pole. Nad on Riiast sissesõitnud. Märganud kahe aasta eest kuulutust, et suur kahekorruseline hoone on ülisoodsalt otse linna keskel kiriku kõrval müügis, otsustasid nad end proovile panna. Alisa ise, tema abikaasa Edgars, poeg ja tütar. 800-ruutmeetrine hoone, mille sünniaastaks võib ilmselt pidada aastat 1866, oli peremeheta seisnud üle 20 aasta. Algul asus siin kohalik rahvakool, majavalitsus, lasteaed ja kauplus, ja võib vaid ette kujutada, millises seisus see ostes oli.

Alisa ja Edgars, keda seob 17 aastat kestnud abielu, otsustasid, et kui suudavad ühe talve ühes toas vee ja kütteta elades vastu pidada, saavad nad kunagi ka kogu maja renoveerimise ja remontimisega hakkama. Elektri vedasid nad majja sisse, vahetasid esimese korruse aknad. Ometi on nad seni põhiliselt kõiksugu prahi väljavedamisega tegelnud, ent kunagi loodab paar siin ehk võõREKLAMA_DRUKAI_VASARA_final.pdf 1 14-Jun-22 8:46:21 AMrastemajagi avada.

Seni teenivad nad leiba seebimulli-show’dega, mis on arusaadavad kõigile. Nimelt puudub neis tekst ning tellimusi on üle riigi kõikjale. Nii erinevatele üritustele, koolidesse, lasteaedadesse kui ka sünnipäevadele.

Pärast ühe seebimullikava nägemist oli Alisa võlutud ning teatas mehele, et tema tahab ka. Enne, kui miskit välja tulema hakkas, kulus siiski mitu aastat, sest paar ei suutnud kuidagi mullitamiseks parajat seebisegu valmistada. Poodides müüdav ei sobinud ning nüüd on nad leiutanud seitsmest osisest koosneva vedeliku. Lisaks soetasid nad ülisuurte mullide tegemiseks vajali800-ruutmeetrine hoone, mille sünniaastaks võib ilmselt pidada aastat 1866, oli peremeheta seisnud üle 20 aasta. Töö ei lõpe selles majas kunagi.

ku atribuutika, mida Lätist ei leitud.

Omaette suuna moodustavad etendused erivajadustega lastele. Nende jaoks on Alisa koos logopeedidega välja mõelnud «mullitähestiku», mis tähendab, et mullitaja küljes on ka täht, läbi mille mulli puhuda saab ja kujutis asjast, mis selle tähega algab. Nii saab laps selgeks tähed, keskendumise kindlale objektile ja oskuse õhku õigesti välja puhuda, mis parandab tema keele ja huulte lihaskonda. Mis omakorda aitab tal sõnu õigesti hääldama hakata. Tänavu suvel avavad nad oma maja juures «Mulliaia», kus on tegelasteks kogu pere ehk Varakļāni päkapikud. Loomulikult on perepeaks ehk Päkapikuemaks Alisa ise ning ta esitleb meelsasti enda õmmeldud ja väljamõeldud kostüümi. Poeg Jekabs astub publiku ette Kiusupunnina, Edgarsist saab Lobamokk ja tütrest Unimüts. Ilmselgelt on see etendus juba tekstiga. Kindlasti saab igaüks ise suure mulli sees seista, lasta end pildistada ning õppida, kuidas tõeliselt vägevaid mulle teha.

Mullide tegemist pidi enne mitu aastat harjutama, kuid nüüd oskab Alisa Potaša seda teistelegi õpetada.

Vt lähemalt burbuluspeles.l V K 2 nr 13 aardil l Vt K

Niisugune näebki välja mullitähestik erivajadustega lastele.

Fotod: VernI LeIVAk