Aiaspaa keset põlde. Lk

Foto: LAtgALe turISmIInFokeSkuS

Saunakene tiigi ääres sobib nii Mannidele kui Mikkudele.

Fotod: VernI LeIVAk

OMAPÄRANE. Šmakovka meister avas kodutalu lähedal aiaspaa. Puhkus põldude keskel

Väikesest Malnava linnast kolme kilomeetri kaugusel on Latgale piirkonna tunnusjoogi šmakovka vaaritaja Jānis Krivtežsi sünnitalu lähistele rajatud nn aiaspaa.

Jānis on varasemate «Puhkus Lätis» veergudel kahel korral figureerinud, aga ikka seoses oma väikese šmakovkatehasega. Seekord astub ta meie ette oma sünnitalu lähistele soetatud vana küüniga, mille ta on suvitamiseks korda seadnud.

DarzaSPA ehk aiaspaa uhkuseks on aga glämping ehk soovi korral kahetoaliseks muudetav mugavuste ja suure uhke voodiga telk, saun, kööginurk, omakaevatud südamekujuline tiik koos mullivanniga ning dušš ja tualett, mis asuvad sõna otseses mõttes põõsavilus.

«Kui mul sünnipäev oli, ütlesin sõpradele, et kinkigu mulle aiapuid,» räägib Jānis. «Kui taimed siia maha istutasin, arvasin, et teen veganitele taimede tundmaõppimiseks nn õpperaja, aga märganud, kui kaunis vaade siit ümberkaudsetele põldudele avaneb, mõtlesin ümber. Avastanud, et maailmas on suured telgid, milles elektergi sees, väga populaarsed, otsustasin siiagi sellise soetada.»

Põllud, millest Jānis räägib, kuuluvad samuti temale. Just siit saab ta teravilja, millest «Latgales šmakovkat» ehk kohalikku puskarit keeta. Ta mainib teenitud uhkusega, et praegu on ta joogi restoranidele müümiselt orienteerunud poodidele ja internetipoele ning äri läheb topeltedukalt.

Põldude keskel asuvas puhkekeskuses on, nagu öeldud, elektrivool, rajatud on veevärk ja korralik kanalisatsioon. On ühtaegu veider, kuid samas sürreaalne tunne vajutada põõsavilus asuva tualetipoti veenupule, et loputuspaagist elutegevuse jääke uhuv vesi välja pursata.

Foto: LAtgALe turISmIInFokeSkuS

Jānis Krivtežs on juba oma kõigi mugavustega telgis ehk glämpingus koha sisse võtnud.

a.l V /

Vt lähemalt o VK K latgalessma darza-spa K 2 nr 8 aardil l Vt K

Kuigi telki mahub kuni neli inimest, leiab küünist veel kaks magamiskohta. Aga ka suure bluetooth-kõlari, kust saab otse telefonist oma lemmikmuusikat nii kõvasti kui hing ihkab, kuulata.

«Kes tahab, võib toidud ise kaasa võtta, aga saab ka barbeque-õhtusöögi tellida,» räägib Jānis.

«See valmistatakse teile kokkulepitud ajaks kohapeal, nii et saabudes võite kohe sooja toitu sööma hakata. Küüni võib tellida ka professionaalse massasööri, kes valdab muuhulgas kuumade kivide abiga tehtavat massaaži.»

Filtreeritud veega tiiki saab hüpata otse selle juurde rajatud miniatuursest saunast. Janise aiaspaast on omaniku sõnul puudu veel katusealune koos pinkidega, kus oleks mõnus juttu ajada, ja kamin.

Öö telgis maksab 120 eurot, saun koos sooja mullivanniga 85 eurot, massaaž ühele 60, kahele 100 eurot ja õhtusöögi eest küsitakse 30 eurot iga sööja kohta.

Rēzeknes valmis järveäärne rannahoone

Kuna Rēzekne linnas saab suviti aega veeta järve ääres, püstitasid linnaisad sinna kauni ja kaasaegse rannahoone.

Rannahoone, mis jääb täpselt Rēzekne järve päevitamisala juurde, võimaldab oma arhitektuurilise iseärasuse tõttu ühel küljel huvilistel spordiga tegelda, teisel aga katusel istuda, et pilk järvel kaugusse suunata või hoopis mõnele võistlusele kaasa elada.

Esimesel korrusel tegutseb restoran, mille söögisaali avaratest akendest on võimalik vett ja päikest nautida. Sadakond meetrit eemal käivad aga täie hooga ehitustööd, sest uus spaahotell tahab tuleval aastal uksed avada.

Romantiline paadisõit kuulub iga järve juurde. Foto: LAtgALe turISmIInFokeSkuS Rēzekne olümpiakeskus.

Fotod: VernI LeIVAk

Hotelli Restart välibassein.

«Peaasi, et me ei väsi unistamast»

Verni LeiVak

toimetaja

Keset Rēzekne maakonna Klasica küla laiuvaid tartapõlde on Julia ja Aleksei Danilins püsti pannud lausa väikese ökoloogiliselt puhta tatra töötlemise tehase.

«Igal asjal on põhjus,» lausub Aleksei. Kui Julia töötas varem Rēzekne turismiagentuuri direktorina ja insener-ökoloogi haridusega Aleksei põllumeestele mõeldud toetuste jagamise inspektorina, olid nad mõlemad alati tervislikku eluviisi soosinud ning otsustasid nüüd teha kannapöörde. Kuus aastat tagasi emalt päranduseks saadud kümme hektarit maad vajas harimist. Julia oli just siis taas lapseootel ja mõistis eriti teravalt, kui tähtis on tervislik toitumine ja elu maal.

«Me ei tahtnud enam kabinetis istuda, süsteemi osa olla, tahtsime ise otsustada, mida teeme, olla vaba,» kinnitab naine.

Paar võttis laenu, et asuda maale elama ja tervislikku eluviisi oma panus anda. Mis sest, et ökoloogiliselt puhta tatra ja ripsi (mitte rapsi!) kasvatamisel

Julia ja Aleksei Danilins ning nende Liepkalnsi nimeline toodang.

Foto: VernI LeIVAk

Tatra- ja hernejahu. Fotod: LAtgALe turISmIInFokeSkuS

kehtivad väga ranged nõuded, mille täitmist vahetpidamata kontrollimas käiakse. See puudutab eeskätt kemikaalidevaba umbrohu vastu võitlemist. Jah, seda võib teha ka füüsiliselt taimi välja juurides, aga muidugi mõista ei piisa kahest kätepaarist, et nüüd juba 210 hektaril kasvavaid kultuurtaimi rohida. Selle töö teevad ära kaasaegsed masinad, mille soetamine algaastail tõeline katsumuste rada oli. Nimelt ei ole need kuigi odavad.

«Oma kunagise ameti tõt-

Tatrapasta.

tu olin ma kõikide toetamisvõimalustega, mida Euroopa fondid pakuvad, kursis,» märgib

Aleksei.

Julia valab klaasi tatrapiima, mis tõepoolest suurepärane maitseb. Ka sellist hüva alns.bio K Vt lähemalt www.liep K 2 nr 10 aardil l Vt K

Tatrajahust pannkoogi laadsed suupisted viivad keele alla.

kraami toodetakse siin, nagu ka rohelist, eelnevalt kuumutamata tatart, tatra- ja hernepastat, nisujahu ja mida kõike veel. Brändinimeks on Liepkalns ehk Pärnamägi. Suur osa pakendeid on varustatud latgalikeelse tekstiga, rõhutamaks nende päritolu. Samas korraldab Aleksei meile lühiekskursiooni nn tootmispoolele, kus hetkel on vaheaeg – tatar saab valmis alles hilissügisel, kuid suurtes kottides leiab valmistoodangut küll ja veel.

«Samas oleme mõelnud ka turistidele,» räägib Julia ja kirjeldab, kuidas siinsamas keset tatrapõldu saab ehk juba tuleval aastal olema 100-ruutmeetrine suurte akendega ehitis, kus nad rahvale tatra tervislikkusest, oma toodangust kõnelema ja meistriklassi vormis süüa tegema hakkavad. Julia võib sellest kõigest lõputult ja vaimustunult rääkida.

Aleksei, kas teil pole konverentsikeskuse nimel põllumaa loovutamisest natukenegi kahju?

«Natuke kahju on küll, aga peaasi, et me ei väsi unistamast ja unistused tuleb täide viia. Ainuüksi maale elama tulek oli meie mõlema suur unistus,» kostab mees.

Danilinsitele küllamineku saab kokku leppida, helistades telefonil +371 2832 5686.