TEEMAD:
Kuidas last kooliminekuks ette valmistada? Lk 2 Miks mu laps kooli ei taha minna? Lk 4 Miks on vaja huviringe? Lk 6 Koolilapse garderoob... Lk 8-9
Algkooli õppealajuhataja Merje Aavik: «Kõige tähtsamad
on lapse sotsiaalsed oskused.» lk 2
Tere, KOOL!
TEEMALEHT 18. AUGUST 2021
2 || Tere, kool!
postimees, 18. august 2021
Õppealajuhataja annab nõu: kuidas last kooliminekuks ette valmistada?
Lapsed on enamasti kooli osas ootusärevad, rohkem vajavad kohanemisaega hoopis lapsevanemad.
K
aua oodatud ja kardetud esimene kooliaasta on paljudel ukse ees. Sageli on ootajad lapsed ja kartjad lapsevanemad. Tundub ju hirmutav saata laps sammuke iseseisvamasse eluetappi. Kuidas last esimeseks kooliaastaks ette valmistada? Kooli algus toob üleöö suured muudatused. Siiani range järelvalve all kasvanud võsuke peab nüüd suure osa päevast ise enda ja oma kohustustega hakkama saama. Sageli tundub see hirmutav, kui mitte kujuteldamatu. Ülenurme gümnaasiumi algkooli õppealajuhataja Merje Aaviku sõnul on reeglina lapsed seitsmeaastaselt kooliks valmis, rohkem vajavad harjumist ja kohanemist hoopis vanemad. Kõige enam küsimusi tekib lapsevanematel tavaliselt viimase lasteaia-aasta sügisel. Kas mu laps ikka loeb ja arvutab piisavalt kiiresti, on ta ikka kooliks valmis? «Aasta on lapse arengus väga pikk periood. Kõige tähtsamad on lapse sotsiaalsed oskused. Neid tuleb arendada aastate vältel: viisakus, suhtlemisoskus ja -julgus, teistega arvestamine, kaaslaste abistamine, abi küsimine,» loetleb Aavik vajalikke oskusi. Mis puutub lugemisse, kirjutamisse, arvutamisse ja muudesse taolistesse oskustesse, siis ei pea vanemad nende pärast nii palju muretsema. «Andke aega ja
suhtuge õppimisse kui mängu. Lugege tänavate silte, loendage autosid parklas, käbisid metsa all ja kive kõnniteel. Tänapäeval on väga head lauamängud: sõnamängud, nuputamis- ja silmaringimängud. Laps õpib teilt ja teiega koos. Head nõu ja abi võib saada mure korral hoopis lasteaiaõpetajatelt, kes last ja tema sotsiaalset küpsemist aja jooksul näinud.»
Suur muutus terve pere jaoks «Kooli erinevus lasteaiaga ilmneb kohe esimestel nädalatel,» räägib Aavik. Lisaks sellele, et muutub lapse päevakava, kasvab ka lapse otsustus- ja vastutusõigus. Lisaks hakkab laps osalema liikluses. Kui lasteaeda viib ja toob lapsevanem, siis esimesse klassi minnes liikleb laps juba peagi ise. «Kooli tulekuga jääb lapsele rohkem otsustamist: millist teed mööda lähen kooli, kui kiiresti, kellega ja millal jõuan koju. Laps hakkab iseenda tegude ja käimiste eest rohkem vastutama. Et üleminek kulgeks loomulikult, peab järkjärgulist iseseisvust ja vastutust kasvatama juba lasteaia-aastatel,» soovitab Aavik. Et kooliga kohanemine kulgeks valutult kõigile, on hea teha enne kooliaastat mõni ettevalmistus. Õppealajuhataja sõnab, et suurte muutustega võiks järk-järgult algust teha enne kooliaasta algust.
Spikker lapsevanemale – koolilapse ettevalmistus Teie laps saab üleöö suure vabaduse ja vastutuse. Ta peab hakkama tegema ise otsuseid ning saama hakkama lihtsamate kohustustega, näiteks koduukse lukustamine. Andke kontrollitud iseseisvust ja õpetage vajalikke oskusi lapsele juba lasteaia viimasel aastal. Õpetage selgeks kell ja kellaaegadest kinnipidamine. Rääkige läbi, keda tuleb vajadusel plaanide muutustest teavitada ning selgitage lapsele kokkulepete tähtsust. Laps saab osaks liiklusest. Harjutage koos kooliminekut ja kojutulekut. Käige koolitee mitu korda läbi ning näidake täpselt, kus ületada sõidutee,
et see oleks võimalikult turvaline. Laske lapsel üksi koolitee läbida ning jälgige, kuidas õpitu on kinnistunud või kuidas laps käitub, kui tuleb koju kaaslastega või üksi. Leppige kokku piirid ja reeglid. Millal võib keegi külla tulla ja millal tohib laps ise kellelegi külla minna? Kas ja kuhu laps võib minna pärast koolipäeva? Kuidas ja keda teavitab sellest? Et laps veedab järsku suure osa päevast otsese kontrolliva pilgu alt väljas, on oluline olla kursis ta uue suhtlusringkonna ja tugivõrgustikuga. Tutvuge lapse klassikaaslastega ja sõpradega ning hoidke ühendust õpetajaga. Õpetaja
INFO «Head lapsevanemad! Teie laps vajab teid ja teiega koosolemist. Leidke aega tegelemaks oma lapsega, avastage uuesti mäng ja tegevused. Kuulake lapse mõtteid, arutage päevasündmusi ja olge talle toeks ebaõnnestumiste puhul. Viimaste aastate keerulistes olukordades vajavad eelkõige lapsed tuge ja mõistmist,» ütleb Merje Aavik
on nüüd aastaid teie lapse kõige lähedasem kontaktisik koolis. Kirjutage lapsele päevikusse telefoninumbrid, kust lapsevanemaid on võimalik päeva jooksul kätte saada. Samuti märkige üles õpetaja ja sõprade, klassikaaslaste ja nende vanemate telefoninumbrid ning aadressid. Rääkige läbi tegevused kodus ja osavõtt huviringidest. Hea on leida esimesel kooliaastal ükskaks huviringi. Nii jääb lapsele aega koolieluga kohanemiseks ning uue rutiiniga harjumiseks. Kõige tähtsam – toetus, rõõmsameelsus, positiivsus kooli ja õpetajate suhtes. Ärge
kunagi halvustage lapse kuuldes kooli ega õpetajaid. Laps armastab õpetajat ja klassikaaslasi. Vastuoluliste sõnumite korral satub laps ärevusse ja segadusse. Küsimuste korral võtke õpetaja(te)ga ühendust. Koolides on tugimeeskonnad, kes aitavad vajadusel alati õpilasi (sotsiaalpedagoog, psühholoog, eripedagoog, õppealajuhataja). Tundke siirast huvi lapse rõõmude ja murede vastu. Lapse päevategemised on niisama tähtsad kui teie omad ning tema tekkinud rõõmud vajavad jagamist ning küsimused abi ja toetust.
INFO
Leppige lapsega kokku reeglid ja kirjutage talle üles kõik vajalikud telefoninumbrid, kust lapsevanemat vajadusel kätte saab.
«Iga laps on erinev. Igaühes on peidus kümneid andeid, mis tuleb üles leida ja ellu äratada. Ühe mõõdupuuga kõiki ja kõike mõõtes ei saagi ju tulemuseks olla enamat kui tugev keskmine. Ja sellest ei piisa, sest see pole õige,» sõnab Aavik, «Pole olemas keskmist inimest, keskmist õpetajat, keskmist õpilast, tüüpilist last. Igaüks meist on erinev ja eriline. Siia saavad oma panuse anda nii lapsed, õpetajad kui lapsevanemad.»
Toimetaja: Angela Blumkvist || Projektijuht: Svetlana Perijainen, tel 565 5569 || Reklaamitoimetaja: Elina Sirol || Keeletoimetaja: Piret Bristol || Küljendaja: Martin Perens || Väljaandja: AS Postimees Grupp || Trükk: AS Kroonpress
4 || Tere, kool!
postimees, 18. august 2021
Miks mu laps kooli ei taha minna?
E
simene september, esimene koolipäev. Laste seas on nii palju elevust! Aga miks minu laps kooli ei taha minna? Psühhoterapeut Maria Kanter aitab mõista, miks laps kooli minna ei taha ning kuidas teda selle emotsiooniga aidata.
Mida teha, kui sügisel esimesse klassi minev laps ütleb, et ei taha kooli minna? Koolilapsele tähendab kooliminek iseseisvumist ja vastutuse võtmist. Ent selleks pole pahatihti valmis vanemad, kes ihkavad lapse õppimist pidevalt kontrollida ja juhtida. Samuti vanemate ootused ning kahtlused – milline on hea kool, kas see annab hea hariduse, kas lõpetajad pääsevad edasi õppima, kas nad saavad hea ameti – kõik see tekitab vanematele ärevust, mis kandub üle lastele. Seda enam on lastel hirm läbi kukkuda ning mitte vastata nii õpetaja kui vanema ootustele. Enamasti pole kasu lapse pinnimisest, miks ta kooli minna ei soovi. Ta ei oska öelda, mis on koolitõrke taga. Laps tunneb lihtsalt ebamugavust ja reageerib sellele: kurdab hommikuti valu või kehva enesetunnet, ei suuda voodist tõusta, nutab igal hommikul või laseb end küll kooli viia, kuid tundi ei jõua. Lapsed, kes kooli minna ei taha, on üldjuhul heade vaimsete võimetega, aga neil on iseendale väga kõrged toimetulekuootused ning kõrge ärevuse foon. Nagu öeldud, võib selle põhjus olla üldises ärevuses, ka perekondlikes oludes. Lapsed kuulavad ja jälgivad vanemaid ka siis, kui täiskasvanu seda tähele ei pane. Seega võivad jutud, mida täiskasvanud omavahel räägivad, lapseni jõuda, mis omakorda lapses ärevust tekitab. Seega on oluline lapsevanema enda ärevustase õppimise ja kooli teemal. Kui lapseva-
nem tuleb toime oma ärevusega ning suudab olla rahulik, ootuste- ja hinnangutevaba, siis on ka lapsel tunduvalt kergem kooliteed alustada.
•
Kuidas toetada ja julgustada last sellisel elumuutval perioodil? Vanemad nõuavad lapselt õppimist, kuid enamusel esimese klassi lastest puudub oskus õppida. Õigesti tegemine on selles vanuses lapsele äärmiselt tähtis ning tihti tekib lapse ja vanema vahel kahetsusväärne arusaamatus, kus laps väidab, et ei oska midagi teha, kuid selle taga on peidus sõnum, et ta ei julge seda üksi teha, vältimaks valesti tegemist või eksimist. Selline olukord tingib lapsevanema juuresoleku ning abistamise, tihti ka lapse eest ärategemise – mis ei ole üldse vajalik. Vanema vastutus on lapsele õppimiseks ja arenguks vajalike tingimuste loomine. Lapse kooliminek tähendab lapsevanemale lapse toetamist viisil, et areneksid lapse vastutustunne ja iseseisvus. Lapsevanem saab luua tingimused õppimiseks nii, et lapsed suudaksid enamiku kodustest ülesannetest ise lahendada. • Enne õppima asumist luua positiivne meeleolu. Tunnustada last, et ta on juba ise kooliasjad välja võtnud, avanud päeviku ja vaadanud, mis tunnid järgmisel päeval on. Märka tema iseseisvaid samme. Lapsevanema rõõmus ja toetav hoiak annab lapsele julgust asuda koolitöö juurde. Oluline on, et lapsel ei tekiks hirmu eksida, kui tal kõik kohe hästi välja ei tule. • Väga tähtis on ka, et vanemad ise kooli ei kardaks ega umbusaldaks ning tunneksid huvi koolielu vastu. Kui probleem tekib, tuleb vanemal ja koolil omavahel kohe rääkida – ka eri-
•
•
•
nevatest tunnetest. Õpetage lapsele selgeks mõni lihtne lõdvestus- ja hingamisharjutus. Lapsevanemana oled ehk isegi kogenud, et mõnikord on väga raske end kokku võtta ja saamatuse mõnusast ohvrirollist välja astuda. Sama raske on see lapsele, kes võib jätkuvalt sulle suurte silmadega otsa vaadata ja korrutada: ei saa aru. Aita tal sellest üle saada: kiida, kui läheb hästi, tunnusta, kui midagi saab tehtud. Näe seda, mis juba õnnestub ja õpeta ka last seda märkama. Ja ära muretse: kõik lapsed õpivad lugema, kirjutama ja arvutama – kusjuures õppimise kiirus ei määra veel tulevikku. Küll mõjutab last, kui vanem tema õpivõimesse ei usu. Ära rutta abistamisega – lase lapsel enne ülesande täitmist rääkida, mida ja kuidas ta hakkab seda tegema. Nii kujuneb tal harjumus tegevus lõpuni läbi mõelda enne selle täitmise juurde asumist. Tegevuse mõtestamist võib harjutada ja praktiseerida ka muude eluliste tegevuste juures. Palju sõltub ka, kuidas täiskasvanud reageerivad laste lõpututele vabandustele miks mitte asju teha. Viis, kuidas laps hakkab õppimisse suhtuma, on temasse ladestunud ammu enne esimest koolipäeva. Kasvavat inimest mõjutavad vanemate eluviisid, nende huvi maailmas toimuva ning teadmiste omandamise vastu. Erinevate tunnetega toimetulemise õpetamine – rääkige erinevatest tunnetest. Õpetage lapsele selgeks mõni lihtne lõdvestus- ja hingamisharjutus. Harjutage neid koos
Õppides on oluline hoida positiivset ja toetavat õhkkonda ka siis, kui lapsel ülesanne valesti läheb või ta selgitustest aru ei saa.
Kui laps ei taha kooli minna, võib selle taga peituda sooritusärevus.
õhtuti, et kujuneks lapse jaoks efektiivne toimetuleku viis, kuidas enda paha enesetunnet eemale ajada.
Kuidas saaks harjutada last koolirutiini või reeglitega? Lapsed ja nende õppimismeetodid on väga erinevad. Isegi ühe pere lapsed võivad kodustesse ülesannetesse erinevalt suhtuda. Üks istub televiisori ees, töövihikud lahti, teine ei tee koolikotti enne lahtigi, kui ema on kodus, ning kolmas õpib kõik koolis ära. Hea on peres panna paika koduse õppimise reeglid juba koolitee alguses. • Millal on õppimise aeg? Selleks peaks olema kindel ajavahemik kokku lepitud ning ennekõike kokku lepitud õppimise alguse aeg kellaajaliselt. Peale kella 20 õhtul õppimine on kõige vähem produktiivne • Kus ja milline on õppimise koht? Seada sisse kindel õppimiskoht, mis oleks soovitatavalt oma õppimislaud ning et õppimislaual ei oleks liigseid asju, mis viiksid tähelepanu eemale (arvuti või telefon). Õppimise juures on tähtis ruumis olev valgus. Valgus ei tohiks olla liiga erk ega pime. Õppimise juures peaks olema kohtvalgustus, mis pole kollane, sest kollane valgus soodustab aju puhkust ja pigem und, mis omakorda teeb õppimise ja tahtliku tähelepanu suunamise raskemaks. Laua taga peaks olema hea ja mugav istuda, et kehaasend oleks sirge ja ergas – seega toolid, mis palju liiguvad ja ringi sõidavad, ei pruugi jälle kõige toetavamad olla õppetööle kes-
•
•
•
kendumisel. Tähtis on reguleerida ka laua kõrgust vastavalt individuaalsusele, et kael ei peaks väga alla vaatama ning käed saaksid mugavalt lauale toetuda. Kehaliste pingete tulemusena on õppetöö samuti raskem, sest õppija on keskendunud enamasti enesetunde reguleerimisele õppetööle keskendumise asemel. Laud peaks olema piisavalt suur, et sinna mahuksid ühe õppeaine raamatud ja töövihikud lahtiselt ning ka kirjutamisruumi sinna kõrvale, kuid kui laud on liiga suur, siis võib juhtuda, et õppija paneb kõik raamatud ja töövihikud hunnikusse ja segamini lauale ning see takistab ka ühele ainele keskendumist, kui laual on väga palju asju korraga õppimise ajal. Koos tuleks harjutada asjade õige koha leidmist, näiteks pliiatsi kodu on alati pinalis ja pinali kodu on alati koolikotis. Pausid on kasulikud, kui soovime midagi uue õppida, sest peame sel juhul seda meenutama. Meenutamise mehhanism areneb ainult sel viisil, kui me korraks teeme pausi ning tegeleme muuga ja siis tuleme tagasi teema juurde, mida on vaja selgeks saada või meelde jätta. Olla kaasatud õppimise protsessi – ema või isa lähedalolek, kui laps peaks abi vajama. Leppida kokku, mida laps ise teeb ja mida koos vanematega. Järjepidevalt tuleks jälgida, et lapsel oleks õige pliiatsihoid. Kaasatud lapsevanem on toetav, kan-
•
•
natlik ja struktureeritud abistamises. Kindlasti ei tasu teha lapse eest ära, vaid toetavalt motiveerida ja julgustada niivõrd, et ta on suuteline õppetööd tegema. Lapsele peaks jääma aega tegeleda oma lemmiktegevustega. Kuna kool ja õppimine seostuvad paljudel soorituse ning hindamisega, siis tuleks leida tegevusi, kus puudub võistlus- või hindamismoment, et laps saaks pingevabalt end tunda tegevust tehes. Unerežiimi jälgimine. Arenev aju vajab kvaliteetset und, seega tasub pöörata tähelepanu magamistoale ning vajadusel seda kohandada nii, et laps tunneks end seal paremini, veel turvalisemalt ning saaks sügavamalt välja puhata.
Mida teha, kui laps ei räägi oma koolipäevast ja muredest? Ärge kartke vaikust või vastuse saamatajäämist. Kui lapsel on raske mingil teemal rääkida, siis ta otsib sõnu ja vajab mõtete väljendamiseks aega. Ema ja isa võiksid rääkida sellest, mida nemad on analoogsetes olukordades teinud, ja selgitada, et hirm on loomulik osa elust. Vanemad on lastele alati eeskujuks, seega ei ole mõtet hakata muretsema või ärevusest küsimusi küsima, sest see õpetab lapsele just muretsemist ja ärevustunnet. Vahel on ka lapses niivõrd palju tugevaid tundeid, mida ongi väga raske vähese sõnavaraga väljendada. Alati tasub proovida ka füüsilisi maandavaid tegevusi nagu ujumine, jooksmine, mängimine, batuudil hüppamine ja teised tegevused.
Tere, kooL! || 5
postimees, 18. august 2021
KOOLIALGUSE ERIPAKKUMINE
S P A L V E IN M I S S A L K . 1 LT E L A A M E T T O L AINU 8 .0 28 .08 JA 2921! 20
TASUTA!
Kampaania täpsed tingimused
www.lottemaa.ee
6 || Tere, kool!
postimees, 18. august 2021
Miks on vaja huviringe?
Õ
ppetöö on peamine osa koolilapse argipäevast, kuid sinna mahub ka hobisid ja huvitegevust. Võib tunduda, et esimesel kooliaastal on seda lapse jaoks liiga palju. Tegelikult pakub see lapsele palju võimalusi nii enda arendamiseks kui energia paigutamiseks. Kuidas aga leida lapsele sobiv huviring? «Huviringides osalemine on üks võimalus meelepäraselt veeta vaba aega,» räägib Melliste algkool-lasteaia direktor Aile Kilgi – laps saab huvitegevusega arendada oma võimeid ja oskusi ning harrastada hobisid. Huvitegevuse hulgast leiab tavaliselt ka erinevaid õppeaineid toetavaid ringe, näiteks matemaatilist ja loogilist mõtlemist arendavaid tunde. See on eriti kasulik lastele, kes õpivad kiirelt ning kel hakkab tavatundides kiiresti igav. Lisaks arendab Kilgi kinnitusel huviringides osalemine suhtlemis- ja meeskonnatöö oskusi ning kasvatab lapses kohuse- ja vastutustunnet. Lisaks vaimu treenimisele ja sõprade leidmisele aitab huvitegevus ka liikumisharjumusi kujundada. Selleks sobivad kõik spordiringid. «Iga õpilane peaks liikumis-
vajaduse rahuldamiseks osalema õppeaasta jooksul vähemalt ühes liikumist soodustavas ringis, olgu need pallimängud, võimlemine, kergejõustik, orienteerumine, tants või ujumine,» arvab Kilgi. Lisaks füüsilisele koormusele on liikumisringid direktori sõnul mitmekülgsed ja arendavad koordinatsiooni, vastupidavust, ruumilist mõtlemist ja palju muud. Lühidalt öeldes toetab huvitegevus lapse füüsilist ja vaimse arengut ning hoiab silmad säramas.
Kuidas valida sobiv huviring? Huviringide valik on suur ning neist esimesel aastal valikut teha võib olla keeruline. Mõni laps tahaks proovida kõike, teises jälle ei tekita ükski valik emotsioone. Lapsevanemad tahaksid sageli suunata last ringidesse, mis neile endale kasulikud või huvitavad tunduvad. Lasteaed-algkooli direktori sõnul on vanema teadlik suunamine oluline, kuid esikohal peaksid olema lapse huvid. «Vanem teab oma lapse võimeid ja huve,» selgitab Kilgi, et suunata võiks last vastavalt tema tugevustele. Lisaks on lapsevanemad tõenäoliselt saanud oma lapse tugevuste ja annete kohta infot ka lasteaiaõpetaja-
telt ning oskavad selle põhjal lapsele nõu anda. Kui sõelale jääb mitu erinevat ringi, saab käia nendega tutvumas ning seejärel valiku teha. Oluline roll on lapsevanemal ka huvitegevuse tutvustamisel lapsele. «Koolides pakutavat huviringide valikut võiks vanem lapsele tutvustada, selgitada olulisust ja ringitöö põhimõtteid, mis aitab lapsel valida,» räägib Kilgi ning soovitab julgustada last proovima ka uusi tegevusi. «Koolides saab käia ka ringiga tutvumas ehk kui laps kõhkleb, saab ta enne otsuse langetamist käia ka niiöelda proovitundides ringitööga tutvumas.»
Aktiivsus algab kodust Osavõtlikkus koolielus ja ka huvitegevuses algab kodust. Ühised tegevused kodus ja pereelus loovad tugeva vundamendi lapse ülejäänud eluks. Kilgi rõhutab, et aktiivne puhkus, liikumine ja tegutsemine on vajalikud ka väljaspool kooli ja huvitegevust. «Laste liikumisharjumuste kujundamisel on vanemad suur eeskuju – mis saab olla toredam kui koos perega matkata, sportida ja tutvuda huvitavate paikadega. See toetab ning kinnistab koolis õpitut ja aitab luua õpimotivatsiooni.»
Spordiringid aitavad hoida füüsise tugeva ning arendavad meeskonnatunnet, vastutust ja usaldust.
postimees, 18. august 2021
Tere, kooL! || 7
8 || Tere, kool!
postimees, 18. august 2021
Koolilapse garderoob on praktiline, ent väljendusrikas
K
uigi paljudel koolidel on juba tänaseks kehtestatud koolivormi nõue, on palju neidki õppeasutusi, kus vormi pole. Nii jääb riiete valik ja hankimine lapsevanemate õlule. Esimese õppeaasta saabudes võib see tekitada omajagu pea-
Korralikud Eesti koolitarbed!
K
ooli algus on vaid mõne nädala kaugusel ning viimaste nädalate ilmad annavad märku lähenevast sügisest. Käes on aeg, millal vanemad lastega ja vastupidi on poodides sagimas ning uusi kooliks vajaminevaid tooteid ja kaupu otsimas. Koolikott, sussikott, akvarelliplokk ja Kohilas toodetud vihik - tuttav nimekiri koolitarvetest, mis koolitee alustaja vanematel leida tuleb. Muretseda ei ole tarvis – Charlotist saab kõik mugavalt ja lihtsalt ühest kohast, kus on korralikud koolikaubad ning palju põnevat kunsti- ja käsitöötundide tarbeks. Lisaks saab abi ja head nõu klienditeenindajalt küsida. Oleme parima valikuga kooli ja käsitöötarvetele spetsialiseerunud jae- ja hulgimüüja Baltikumis. Meie südameasjaks on aastakümned olnud korralikud kooli- ja kontorikaubad. Eestis on meil 28, Lätis 9 ja Leedus 24 kaupluskontorit ja oleme esindatud pea kõigis maakondades ja parimates kaubanduskeskustes. Ettevõte on kümnete rahvusvaheliste brändide maaletooja. Charlot enda bränd on College. Enamus College kaubamärgiga paberi ja plasttooteid valmistatakse siinsamas Eestis. Täpsemalt Charlot enda tootmisettevõttes KP Factory Kohilas. Charlot
Charlot on 26 aastane Eesti ettevõte, mis alguse saanud Lõuna-Eesti Haigla Võru kesklinnas asunud osakonna keldrikorrusel renditud 12m2 kauplusest. Ettevõtte 2007 aastal alanud ekspan-
sioon Lätti ja Leetu sundis muutma Eestis tuntuks saanud kauplusteketi Knopka välismaal sobivaks Charlot´iks. Eestis on Charlot päevaseks koduks enam kui sajale töötajale. Kümned usinad ja teotahtelised kolleegid - Aadu, Andres, Irina, Anneli, Merike, Viive, Kairi, Helena, Elgi, Lenne - on ettevõttes töötanud enam kui 20 aastat. Viimaste hulgas ka ettevõtte kõige esimene töötaja Marianne. Pikk ajalugu ning valdkonna suurepärane teadmine aitavad kaasa hea sortimendi ning asjatundliku teeninduse pakkumisel. Meilt saab head nõu aastaringselt. Charlot valikus on üle 14 000 toote. Nende hulgas nii oma toodetud kui ka tuntud välismaiste brändide tooteid. Faber-Castell, edding, Cello, Deli, Moleskine, Belmil, Parker, Sharp, Pilot, Schneider ja Eesti enda College ja Valemivihik on vaid väike osa pakutavast. Sortimendi koostamisel arvestatakse Eesti õpetajate ja lasteaiakasvatajate soove ning vajadusi. Teeme koostööd haridus- ja loomeala spetsailistidega. Tootmine Eestis
College märgiga toodetakse täna Kohilas vihikud, kaustikud, joonistus- ja akvarelliplokid, spiraal ja liimplokid, märkmepaberid, tahvliplokid, pakke- ja ümbrispaberid, blanketid, kiirköitjad, vahelehed, kiletaskud ja registraatorid. Ettevõte toodab sadu tooteid kliendi brändinguga kümnetele suurtele klientidele nagu OfficeDepot, Lyreco, Esselte. Tehases töötab üle neljakümne töö-
taja. KP Factory ekspordib 80% toodangust. Charloti 2009 aastal loodud tütarettevõte KP Factory on endise Kohila Paberivabriku otsene järglane. Charlot ostis toona suletud tootmisettevõtte Atlanta AS omaniklelt Hollandis ja USA-s. Kohila Paberivabrik sai alguse 1883 aastal, mil kohalik mõisnik samas kohas saeveski avas. Paberit ja paberitooteid toodetakse Kohilas aastast 1903. 2003 aastal lõi ettevõtte tolleaegne omanik Smead Eesti (USA) tehase brändi College. Hoiame kokku
Eestis loodud ja toodetud toode võiks olla meie kõigi esimeseks valikuks. Olgu selleks siis kanamuna või ruuduline vihik. Aita hoida töökohti, tootmist ja loovust Eestis. Registreeru püsikliendiks ning liitu tuhandete rahulolevate tarbijatega, kes aastaringselt korralikke koolikaupu ostavad ja vähemalt 10% soodustust saavad. Lisaks sünnipäevaüllatused ja hooajaallahindlused valitud toodetele. Soodustused kehtivad nii kauplusest kui ka veebipoest ostes. Püsikliendiks saab registreeruda nii kaupluses kohapeal kui ka kodulehel charlot.ee. Tulge meile Kohilasse külla! Näitame kuidas tuttavaid koolitarbeid luuakse ja toodetakse ning kuidas need lõpuks kasutajateni jõuavad. Kuno Pindmaa Charlot asutaja charlot.ee info@charlot.ee
Tere, kooL! || 9
postimees, 18. august 2021 valu, sest vajalikke riietusesemeid ja sellekohaseid nõudmisi on koolides üksjagu. Moeajakirjanik ja kolme lapse ema Kristina Herodes soovitab riideid ostma hakates küsida esmalt soovitusi koolist, eriti esimesse klassi mineva lapse puhul. «Igal koolil oma tavad ja neid on ilus austada, sageli on stiiliraamat või riitust puudutavad soovitused ka kodulehel,» suunab ta uudistama koolide kodulehti. Osas koolidest on mõni element, mida saab lapse riietega täiendada. Herodes kiidab, et sellised algatused teevad riietusküsimuse hoobilt lihtsamaks, vähendavad ebavõrdsust ja tekitavad väga positiivse, ühtse ja vastastikku toetava oma kooli tunde. Enamasti annab kool lapsevanematele spikri, millised on vajalikud riided, et koolis saaksid tunnid edukalt tehtud. Kindlasti kuuluvad sinna vahetusjalanõud, kehalise kasvatuse tunni riided nii õue- kui sisetundideks. «Kui pere käib palju looduses, siis pole sellega tavaliselt üldse muret – sportlikud kihilised komplektid sobivad ka trenni jaoks,» räägib Herodes, et vahel on vajalikud riided perel juba ühistest tegevustest olemas, «Sisetunniks on igal õpetajal ja koolil tihti oma konkreetsed nõuded, mõnes koolis on tantsu- või balletitunnid, pallimängutreeningud, ujumistunnid ja muid ägedaid võimalusi liikumiseks. Selge on, et iga ala juurde käivad erinevad nõuded, sest miski ei võta väikese sportlase motivatsiooni hullemini maha, kui ebamugav ja treeninguks mittesobiv riietus või varustus. Uuri,
räägi õpetajaga ning tee seda aegsasti – siis on kõik lihtne.» Herodes soovitab lähtuda lapse kooliriiete valikul lihtsalt stiilipüramiidist – mida alumisem riidekiht, seda elutähtsam on mugavus. Mida edasi, seda vähem oluliseks praktilisus muutub. Vastu nahka võiks käia naturaalne materjal. Enim tuntud ja armastatud kehalähedane materjal on ilmselt puuvill, millele pakub moeajakirjaniku sõnul väärt alternatiivi bambus. Naturaalne materjal on kehasõbralik ning keha vastu mugav. Edasi tasub meeles pidada, et kõik, millel laps istub ja niheleb, kulub kiiremini. Seega soovitab Herodes varuda püksipaar varuks, kui laps kulunud pükstega koju saabub. «Lapsed peavad saama ka lollitada, mässata, ennast väljendada ja meelega valesti teha – kui tore lapsepõlv selleta oleks?» lisab kolme lapse ema – riided peavad võimaldama lapsel end väljendada ja välja elada. Aga mida teha jalatsitega? Neid läheb ju vaja rohkem kui üks paar – kooli minekuks, siseruumidesse, kehalise kasvatuse tundi. «Kolme lapse emana tean, et heast jalatsist algab kõik. Mugav ja ilmale sobiv peab olema nii kooli kõndimise jalats kui vahetusjalats, milles pikad päevad veedetakse. Meie oleme parimad leiud saanud spordipoest – näiteks ergonoomilised matkasandaalid on superhead.» Ta rõhutab, et tossud või tennised ei ole kindlasti jalanõud, kus lapse jalad terve päeva hauduma peaks: «Vahel nad tahavad seda teha, sest need näevad lahedad välja.» Ta möönab, et lastel on jalatsite
valikul enamasti hoopis teised kriteeriumid. Soovist teha õigeid valikuid kipuvad vanemad riiete valikul domineerima. Kooliriiete valik on lapsele aga osa kooliootuse elevusest ja rõõmust. On riideid, mida on vaja valida praktiliste kriteeriumite järgi, aga ka neid, kus saab laps rohkem valikuid teha. Et laps tunneks end koolis hästi ja mugavalt, peab ta end valitud riietuses hästi tundma. Kaasa laps riiete ostmisesse ning kuula tema arvamust. Vajadusel anna valida paari-kolme valiku vahel, mis vastavad lapsevanema nõuetele, aga jätavad lapsele otsustamisõiguse. Nii on kõik rahul ja laps ootab elevusega uut kooliaastat, et uued kooliriided selga ajada.
Kooliriietust ostes • Otsi infot kooliriiete nõuete ja vajaduste kohta kooli kodulehelt. • Kui kodulehel infot pole, kontakteeru klassijuhatajaga. • Investeeri korralikesse jalanõudesse, mis on mugavad ja lubavad jalal hingata. • Nahalähedased riidekihid olgu nahasõbralikud. • Luba lapsel riiete valikul kaasa rääkida. Vajadusel anna paar-kolm valikut, et laps saaks teha lõpliku valiku. • Lähtu reeglist: kõik, millel istutakse, kulub. Haara poest lisapüksipaar. • Vaata enne poodiminekut üle olemasolevad riided. Ehk on sobivad spordiriided lapsel juba olemas.
10 || Tere, kool!
postimees, 18. august 2021
Väikesed nipid säästavad koolilapsi seljavalust
R
anitsa soetamine on esimesse klassi minejale eriti suure tähtsusega – esimene koolikott. Poodi suundudes võtab valik silme eest kirjuks. Värvikirevad kotid panevad unustama, et koolikott olgu eeskätt praktiline ja lapsele turvaline. Poodides leiab väga erinäolisi koolikotte – erinev disain, kuju, materjal ja nii edasi. «Koolikotti valides peaks eeskätt pöörama tähelepanu sellele, et koolikott oleks võimalikult kerge, mugav ning vastaks lapse mõõtudele,» soovitab Tartu Ülikooli kliiniku füsioterapeut Merlin Burov ning lisab, et kindlasti võiks seda ostu minna tegema koos lapsega. Koolikotti selga proovides peaks jälgima, et koti õlarihmad on pehmed, reguleeritavad ning võimalikult laiad – nii ei sooni need lapse õlgu. Kott peaks selga pannes toetuma mugavalt vastu lapse selga. Osal koolikottidel on võimalik ka eest rihm kinnitada, et kott stabiilsemalt seljas püsiks. «On välja toodud, et lülisamba normipärast asendit arvestades on kõige õigem kanda kotti selja keskosal, liiga kõrgel või liiga madalal asetsev kott sunnib last tasakaalu säilitamiseks keha liigselt ette painutama, kael ja pea liiguvad ette. See võib põhjustada kaela ja õlavöötme lihaste pinget ja valu,» selgitab Burov. Soovitused ei kehti ainult esimesse klassi mineva lapse puhul, vaid ka vanematele lastele. Erinevus võib
tulla sellest, et koolikott ei tohiks olla laiem kui lapse selg. Nii peaks koolikoti suurus kasvama koos lapsega. Füsioterapeut nendib, et just algklasside lastel kipub olema rohkem kooliasju ning vajadus suurema koti järele. Et asju kotis saab olema omajagu, on alati hea mõte valida võimalikult kerge koolikott.
Miks tekivad lastel seljavalud? Mida aeg edasi, seda mugavamaks lapsed koolikoti kandmisel muutuvad. Alguses kantakse koolikotti nii, et mõlemad rihmad üle õla, hiljem juba ühel õlal. Burovi sõnul pole see keelatud, kuid siis peaks laps jälgima, et kannab kotti kordamööda erinevatel õlgadel. Nii ei saa üks õlg märkimisväärselt suuremat koormust. «Vanemad on pöördunud tihti füsioterapeutide poole murega, et lapse selg valutab või on tekkinud rühihäire ning üheks põhjuseks toovad välja raske koolikoti kandmise. Maailmas on tehtud koolikoti kandmise mõjust nii rühile kui ka seljavalule uuringuid ning leitud vastuolulisi tulemusi,» räägib ta, «enamus uuringuid siiski leiab, et mittespetsiifilised seljavalud, mida lapsed kaebavad, ei tulene koolikoti kandmisest, vaid vähesest füüsilisest aktiivsusest ja ebaergonoomilistest asenditest, mida lapsed kasutavad. Erinevate uuringute tulemusel on ka leitud, et algklasside lastel on koolikotid raskemad, kui
Lapsevanem võiks lapsega koolikoti üle kontrollida, et laps ei võtaks kooli kaasa ebavajalikke asju.
soovitatakse, tüdrukutel omakorda raskemad kui poistel.» Mugavusest jätavad paljud lapsed kotti ka eelmise päeva vihikud, kuid see muudab koti oluliselt raskemaks. Füsioterapeut soovitab vanematel õhtuti koolikott üle kontrollida ja järgmiseks koolipäevaks ebavajalikud asjad välja võtta. «Enamus uuringuid näitab, et optimaalne koolikoti kaal on kümme protsenti lapse kehakaalust,» selgitab füsioterapeut. Eestis on õpilase koolikoti maksimaalne lubatud raskus määratletud järgmiselt: esimese kuni kolmanda
klassi õpilasel kuni kolm kilo, neljanda kuni kuuenda klassi õpilasel kuni kolm ja pool kilo ja seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilasel kuni neli ja pool kilo.
Enneta probleeme lihtsate nippidega Et vältida koolikotist tulenevaid seljaprobleeme, tasub lisaks eelnevale jälgida lapse füüsilist aktiivsust. Just seda peab Burov kõige aluseks. «Kõige olulisemad on üldine füüsiline aktiivsus ja meelepärases trennis käimine, kuna igasugu-
ne sportimine tugevdab kehatüvelihaseid, mis aitavad lapsel ka koolikoti kandmisega kenasti toime tulla.» Lisaks julgustab ta vanemaid, et füüsilise aktiivsuse alla kuulub ka koolikotiga kooli ja koju kõndimine ning seda ei peaks pelgama. «Kui koolikott tundub lapsele siiski raske, võib bussipeatuses bussi oodates selle seljast korraks ära võtta või väikese pausi teha,» soovitab ta. Kui vaatamata kõigile nippidele tundub lapse kott iga päev liialt raske, võib laps leppida pinginaabriga kokku, kes
millal raskemaid õpikuid kooli kaasa võtab. Vajadusel saab seda kokku leppida ka õpetajaga.
Infobox Eestis on õpilase koolikoti maksimaalne lubatud raskus määratletud järgmiselt: 1.–3. klassi õpilasel kuni 3 kg, 4.– 6. klassi õpilasel kuni 3,5 kg ja 7.–9. klassi õpilasel kuni 4,5 kg.
Tere, kooL! || 11
postimees, 18. august 2021
Kooliaeg paneb lapse silmade tervise proovile
K
ooliaeg esitab väljakutse lapse iseseisvumise kõrval ka tema silmade tervisele. Pikad tunnid keskendumist, lugemist ning suurem vabadus kasutada nutiseadmeid võivad ohustada lapse silmi. Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku juhtivarst Kadi Palumaa õpetab, millised lihtsad nipid aitavad hoida lapse silmi. Millised silmatervisega seotud ohud varitsevad kooli minevaid lapsi?
Lähitöö raamatute või nutiseadmetega väsitab silmi. Laps saab oma silmi hoida, andes silmadele puhkust iga natukese aja tagant.
Kooli minnes peavad lapsed hakkama rohkem lugema, kirjutama, lähitööd tegema. Seetõttu peavad vanemad pöörama tähelepanu sellele, et lastel jääks aega ka silmi puhata ning et vabal hetkel ei vaadataks nutiseadmeid, vaid tegeldaks muude vaba aja veetmise võimalustega ja suunataks pilk hoopis kaugel asetsevatele esemetele. Lisaks peaks laps veetma iga päev aega õues, loomuliku valguse käes. Siinkohal võiks meelde tuletada 2–20–20 reeglit, mis tähendab, et iga päev peaks laps olema õues vähemalt kaks tundi ja iga 20 minuti tagant vaatama 20 sekundit kaugusesse. See aitab silmal puhata. Lähitöö väsitab silmi, sest silmaläätse kumerust muutvad lihased on pidevalt pinge all. Suure lähitöö
koormuse tulemusena võib laps hakata kurtma peavalu, udust nägemist. Kuidas saab lapsevanem suunata last paremaid valikuid tegema?
Kindlasti on oluline vanemate eeskuju. Kui ema-isa on õhtuti arvutis või nutiseadmes, on väga raske lapsele selgitada, miks talle see keelatud on. Loomulikult tuleb koolitöö ära teha, kuid puhkamiseks võiksid olla muud valikud. Kui vanemad on kodukontoris ja teevad arvutis tööd, on samamoodi ka lastel olnud sel aastal distatsõpe, peaks seda rohkem püüdma aega veeta koos värskes õhus. Kas nutiseadmete kasutamise piiramine lastel on oluline? Kui jah, siis mis on mõistlik aeg?
Võiks olla selline reegel, et kui üks tund vaatad arvutit või nutiseadet, siis üks tund veedad õues. Mis juhtub, kui laste silmade tervise eest hoolt ei kanna?
Liiga vähene loomuliku valguse käes viibimine ja lähitöö tegemine on viinud olukorrani, et üle maailma on viimase 50 aasta jooksul tõusnud hüppeliselt lühinägevusega inimeste hulk. Lühinägevus ehk müoopia on nägemissüsteemi oma-
pära, mille puhul kaugel asuvaid objekte on raske selgena näha. Põhjus on asjaolu, et silmamuna on veidi pikem kui tavalisel silmal ning valguskiired ei koondu õigesse kohta võrkkestale, vaid võrkkesta ette. Teravalt nägemiseks vajab inimene miinusprille või -kontaktläätsi. Lühinägevuse riskitegureid on uuritud pikka aega ning on leitud, et kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine. Õues veedetava aja positiivne toime on seotud päikesevalguse kordades kõrgema intensiivsusega võrreldes siseruumide valgustasemega. Kui suvel päikesepaistelisel päeval on õues valgustatus kuni 150 000 luksi, siis hästi valgustatud siseruumides vaid umbes 500 luksi. Ka pilvise ilmaga on õues kordades suurem valguse intensiivsus, kuni 10 000 luksi. Teise olulise tegurina soodustab lühinägevuse teket rohke lähitöö, mille alla kuulub arvuti ja nutiseadmete kasutamine, aga ka lugemine ja kirjutamine. Kokkuvõtlikult võib öelda, et lapsed, kes küll palju loevad, aga samal ajal piisavalt aega õues veedavad, on kaitstud lühinägevuse tekke või süvenemise eest. Hea soovitus on lugeda loomuliku valguse käes, näiteks õues, mida saab eriti häs-
ti teha suvekuudel, ja teha lähitöös pause. Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk lühinägevuse tekkeks. Oluline on märkida, et erinevad geneetilised tegurid, mida on laialdaselt uuritud, seletavad lühinägevuse teket vaid umbes 20 protsendi ulatuses. Kui aastal 2010 moodustasid lühinägevusega inimesed ehk müoobid 28 protsenti maailma rahvastikust, siis Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside kohaselt on aastaks 2050 maailmas 50 protsenti inimestest lühinägevusega. Lühinägevus on maailmas kasvav terviseprobleem. Euroopas jääb müoopia levimus mõnes riigis juba praegu 40– 50 protsendi piiresse. Aasias räägitakse tänapäeval müoopia epideemiast – teatud piirkondades Ida- ja Kagu-Aasias on 80–90 protsendil elanikest lühinägevus. Lühinägevust enam tagasi pöörata ei saa, kui see on juba tekkinud, kuid saame oma käitumise ja elustiili valikutega aegustada selle arengut. Samuti on maailmas kasutusele võetud erinevad lühinägevust pidurdavad ravimeetodid, mida on loodetavasti võimalik tulevikus pakkuda ka Eesti lastele.
