http://www.profimeedia.ee/upload/docs/brm

Balti

rubriik

raamatu-

mess 6.–8.05.2010

Nokia Kontserdimaja Estonia pst 9, Tallinn Mess avatud: Neljapäev 6.05 kl 12–20 Reede 7.05 kl 10–20 Laupäev 8.05 kl 10–17 www.estbook.com

s ä ä p a e t s u s i s S ta

ajakava Neljapäev

6. mai

13.00 Messi pidulik avamine. Avasõnad kultuuriminister Laine Jäneselt.

Kontserdisaal 10.00–15.30 Eesti Lastekirjanduse Keskuse õpipäev „Head lapsed kasvavad raamatuga”.

16.00–19.30 Turundusseminar kirjastajatele. Seminari viivad läbi eksperdid Soomest, Inglismaalt ja Islandilt. Moderaator Asta Trummel. Inglise keeles.

Sissepääs kutsetega.

Teatrikohvik 13.15–14.00 Kirjastus SE&JS esitleb: Käbi Laretei „Ludus tonalis. Kirg”.

Sissejuhatav sõnavõtt kultuuriminister Laine Jäneselt, autoriga vestleb Sirje Endre.

15.00–15.30 Kirjandusturg „Raamat filmiks”. Läbiviija Tiina Lokk, MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival.

16.00–17.00 Eesti Kirjanike Liidu vestlusring „Elukirjandus ja ilukirjandus”. Vestlust juhib Teet Kallas, osalevad Merca, Mihkel Raud ja Olavi Ruitlane.

17.00–17.45 Kirjastus Grenader esitleb: kohtumine „Soomepoisid. Võitlus jätkub” autoritega Mart Laar, Meelis Saueauk, Peep Pillak, Hain Rebas.

18.30–20.00 Goethe Instituut Eestis esitleb: saksa kirjanduse austajate õhtu. Anu Lamp, Jüri Kuuskemaa ja Eeva Park loevad ette katkendeid oma lemmik­teostest ning arutlevad Veiko Tääri juhtimisel saksa kirjanduse mõjude üle.

Raamatukohvik 13.15–14.00 Kirjastus TEA esitleb: „Eesti muistendite kuldraamat”.

14.00–14.45 Kirjastus Grenader esitleb: Contra ja Urmas Nemvalts „Poiste aabits”. Kohtumine autoritega.

15.00–15.45 Kirjastus Koolibri esitleb: Raivo Tihanovi ulmepõnevik noortele „Täiega pöördes”.

16.00–16.45 Eesti Päevaleht esitleb: raamatu „Punane printsess” autor Sofka Zinovieff räägib tsaari­ perekonna vürstitari saamisloost punaseks printsessiks.

2

17.00–17.45 Kirjastus Koolibri esitleb: Irvine Welsh „Trainspotting”.

Raamatu tõlkija Olavi Teppaniga vestleb Juku-Kalle Raid.

18.00–18.45 Raamatukauplus Krisostomus esitleb: „e-raamat ning e-raamatu lugeja”. Ülevaade e-raamatute formaadist, ostmisest, lugemisseadmetest jms.

matu müügiga ning digitaalsete õigustega seotud aspektid.

17.00–19.00 Eesti Kirjanike Liit esitleb: rahvusvaheline Poetry Slam’i näidisvõistlus. Moderaator Päär Pärenson.

19.15–20.00 Kirjastus Argo esitleb: inBoili luuleraamat „Sajast sada”.

Kontsert.

Raamatukohvik

Reede

7. mai

Kontserdisaal 10.00–15.30 Ümarlaud e-raamatu teemal. Osalevad eksperdid Prantsusmaalt, Saksamaalt, Lätist ja Eestist. Moderaator Aavo Kokk. Ümarlaud toimub inglise keeles.

Eelregistreerimisega.

16.00–16.45 Kirjastus Argo esitleb: Aleksei Turovski tutvustab oma uusimat raamatut „Живые знаки“ ning vastab publiku kõikidele küsimustele nii olemaolevate kui ka väljamõeldud loomade, lindude, kalade ja putukate kohta.

17.00–18.45 Vestlusring „Suur ja väike ajalugu”. Osalevad Imbi Paju, Aigi Rahi-Tamm ja Sofka Zinovieff.

Vestlust juhib Mart Laar.

Teatrikohvik 13.00–13.45 Vestlusring „Teine, teised, teistest”. Moskva Linna Arkadi Gaidari nimelise Raamatu­kogu teaduslik töötaja Ljudmila Muravjeva tutvustab Venemaa Väliskirjanduse raamatukogu projekti „Teine, teised, teistest”.

Moderaator Artur Laast.

14.00–15.30 Loeme koos: eesti ja vene tänapäeva lastekirjandusele pühendatud vestlusringis osalevad Venemaa Raamatupalati teaduslik töötaja, kriitik, ajakirja Tsitajem vmeste autor, eesti lastekirjanduse arvustaja Maria Porjadina, Moskva Riikliku Pedagoogilise Ülikooli õppejõud, eesti lastekirjanduse kursuse lektor Irina Arzamastseva ja Rahvusvahelise Lastefondi Liidu president Albert Lihhanov. Vestlust juhib Ilona Martson. Vene keeles.

16.00–16.45 Raamatukaupluse Krisostomus esitlus kirjastustele: e-raa-

11.00–11.45 Ajakirja Täheke tund koos Andrus Kivirähkiga.

12.00–13.30 Kirjastus Koolibri esitleb: Natalja Litvinova „Loomerõõm” – nukkude valmistamine autori juhendamisel.

14.00–14.45 Kirjastus TEA esitleb raamatusarja „Heinakübar ja Viltsuss”. Üritust viivad läbi Olivia Saar, Eve Leete, Tallinna Soome Kooli ja Tallinna Toomklubi Teatrikooli õpilased.

15.00–15.45 Eesti Rahvusraamatukogu esitleb: „Kingi raamatule uus elu ja telli e-raamat”.

16.00–16.45 Eesti Päevaleht esitleb: Tove Janssoni „Suveraamat”.

Läänemere saarest ja lõpututest suvedest saarel räägib Tove Janssoni vennatütar Sophia Jansson.

17.00–17.45 Kirjastus Argo esitleb: tuntud rändajad Taimi ja Jaanus Paal tutvustavad põnevate faktide, mõnusate maitseelamuste ning igale reisihuvilisele vajalike soovitustega teost „Lõuna- maised puuviljad. Rännumehe taskuraamat”.

18.00–18.45 Tartu Kirjandusfestival Prima Vista esitleb: Leonie Swanni „Lambakriminull”. Autoriga vestleb Piret Pääsuke, katkendeid raamatust loeb Janek Joost.

Laupäev

8. mai

Kontserdisaal 12.00–13.30 Eesti Lastekirjanduse Keskuse Nukitsa konkursi laureaatide autasustamine. Sissepääs kutsetega.

14.00–15.30 Kirjandusfestival Prima Vista esitleb: Dmitri Bõkovi „Mahakantud”. Autoriga vestleb Juku-Kalle Raid.

tervitus Teatrikohvik 10.00–10.45 Kirjandushommik PEN-iga: mis on PEN kõnelevad ja esinevad Eesti PEN-i liikmed.

11.00–11.45 Vestlusring „Ravimtaimed rahvuskultuuris nüüd ja minevikus”. Osalevad Ulve Pihlik ja Rein Sander. Vestlust juhib Ain Raal.

12.00–12.45 Noorsookirjanduse vestlusring „Kas maailm ees ja Eesti järel?”. Kõnelevad Ivar Soopan, Sash Uusjärv ja Tauno Vahter.

Vestlust juhib Kätlin Kaldmaa.

14.00–14.45 Ajakiri Lugu esitleb: raamatuajakirja Lugu tegijad ja kaasautorid räägivad kohtumistest oma lemmikutega: raamatutega, luuletustega, kirjanikega.

15.00–15.45 Põnevik Eesti moodi – elu või väljamõeldis? Kõneleb kirjanik ja stsenarist Andres Anvelt. Küsitleb Jaak Urmet.

16.00–16.45 Kirjastus Argo esitleb: Tiit Lauk ja tema raamat „Džäss Eestis 1918–1945”. Kontsert.

NB! Messi ajakavas võib esineda muudatusi!

Raamatukohvik 10.15–11.00 Eesti kunstnike loodud mäng-raamatu “Põssa Polli lahedad laanelood” esitlus.

Mäng-raamatut tutvustavad idee autor Irmeli Jaanson, teksti autor Sandra Mälk ning kunstnikud Mattias Mälk ja Silver Vaher.

11.00–12.30 Emma Leppermanni õpi­ tuba lastele – kingituse meisterdamine emadepäevaks.

13.00–13.45 Kirjastus Pegasus esitleb: „Nullpunkt. See ei ole minu elu”.

Raamatu autor Margus Karu kohtumine lugejatega. Autoriga vestleb Peeter Helme.

14.00–14.45 Norden ja Taani saatkond esitlevad: kohtumine Taani näitekirjanik Astrid Saalbach’iga ja tema raamatu „Leegikeeltel” esitlus. Autoriga vestleb Kätlin Kaldamaa.

15.30–16.15 Tartu kirjandusfestival Prima Vista ja Soome Instituut esitlevad: Zinaida Lindén. Autoriga vestleb Jevgenia Garanža.

Näitused:  Kasuline kokaraamat. Näituse koostas Eesti Rahvusraamatukogu.  Soome, Läti, Leedu ja Eesti 2009. aasta kauneimad raamatud.  Väljapanek lasteraamatute illustratsioonidest. Näituse koostas Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Raamatud kui Kogujad

A

asta 2010 on eriline, sest on Lugemisaasta. Aastad on läinud ja ajad on muutunud, inimpõlved on läinud ja tulnud, aga raamat on ikka jäänud meiega. Raamat ühendab inimesi, mõtteid, legende, mälestusi, ajalugu, sajandeid. Heades raamatutes elav salapärane ja imeline maailm, raamatute vaba vaim on see alusmüür, millele toetub Eesti ja kogu maailma kultuurilugu.

Lugemisaasta kevad toob Eestisse kirjanduslikud suurüritused – Tallinn võõrustab taas rahvusvahelist Balti raamatumessi, mis sai siin alguse juba 15 aastat tagasi ja toimub nüüd igal aastal ühes Balti riikide pealinnadest. Seekordne mess toimub 6.–8. maini Tallinnas Nokia kontserdimajas samaaegselt Tallinna kirjandusfestivaliga HeadRead ja Tartus aastaid tagasi sündinud suurejoonelise kirjandusfestivaliga Prima Vista.

Balti raamatumessi kolm päeva on pilgeni täis raamatuid ning üritusi raamatutest ja kirjandusest. Olles kohtumispaigaks eri riikide kirjastajatele, on mess ka paik, kus üksteist näevad ja ajavad omavahel juttu kirjanik ja tema lugeja. Seda võimalust pakuvadki raamatumessiga samaaegselt aset leidvad kirjandusfestivalid HeadRead ja Prima Vista, mis esitlevad oma põnevaimaid külalisi ka messi külastajatele – oma raamatuid on lubanud tulla esitlema lisaks Eesti kirjanikele ka mitmed välisautorid.

Messil saab kuulata ja ka öelda ise sõna sekka näiteks elektroonilise raamatu oleviku ja tuleviku teemadel, on võimalus vabaks vestlusringiks elu- ja ilukirjandusest, eesti ja vene lastekirjandusest, ravimtaimedest rahvuskultuuris, elust üldse. Eesti Kirjanike Liidu eestvõttel saab aimu, mida kujutab endast rahvusvaheline Poetry Slam.

Klassik Ellen Niit kirjutab: „Sõnadel on musttuhat palet”. Sõnad lahutavad ja liidavad meid. Raamatud on Kogujad. Nad saadavad inimesi vaimse liitlasena elu rännuteel. Vahendades teadmisi ja uskumusi, erinevaid kultuure ja ajastuid loob raamat põlvkondade vahelise silla, mis püsib sajandeid.

Raamatute lugemine ei paku ju ainult uusi teadmisi, vaid ka naudingut ja põnevust. Lugemine, raamatutest rääkimine ja neist mõtlemine, nende sisu üle vaidlemine, eriti koos kirjanikuga, on elamus.

Kes vähegi viitsib lugeda, saab ajapikku teada, kuidas teha oma elust muinasjutt.

Laine Jänes kultuuriminister

3

nota bene Foto: erakogu

Rein Sander Kubja ürditalust

Ravimtaimed rahvuskultuuris 8. mail kell 11 toimub Nokia kontserdimaja Teatrikohvikus ligikaudu tunni vältav vestlusring, milles osalevad Ulve Pihlik ja Ain Raal Tartu Ülikoolist ning Rein Sander Kubja ürditalust. Asjaosalised tutvustavad enda kirjutatud ravimtaimeraamatuid ja nende koostamisega seotud probleemistikku, aga ka isiklikke kogemusi ravimtaimede kasvatamisel ja kasutamisel. Pikemalt tuleb jutu eestikeelsest ravimtaimealasest kirjandusest minevikus ja praegu, aga ka ravimtaimede osast meie rahvuskultuuris ning tervishoius.

Ka koduraamatukogu vajab hoolt Kolmel messipäeval jagavad Eesti Rahvusraamatukogu säilitusspetsialistid nõuandeid, kuidas hooldada koduraamatukogu. Kogude säilitusosakonna juhataja Kadi Kiipuse sõnul on oluline jälgida raamatute asukohta. Kindlasti ei ole mõistlik raamatuid hoida otseses päikesevalguses ega küttekolde (ahi, radiaator) läheduses. Liigne valgus ja soojus kiirendavad paberi ja kaanematerjali vananemist. Sagedasemaid vigu koduraamatukogus on suure­ formaadiliste väljaannete paigutamine riiulis püstiasendisse. Kogukate teoste asetamine lamavasse asendisse aitab köidete säilimisele hästi kaasa. Ideaalis võiksid raamatud kodus olla klaasustega raamatukappides, et vältida tolmu.

Rahvusraamatukogu kogudesse kuulub üle kolme miljoni trükise. Kogude

Neljapäeval, 6.mail kell 18.30 ootavad Tallinna Saksa Kultuuriinstituut/Goethe Instituut ja Eesti Kirjastuste Liit saksa kirjanduse austajaid Nokia kontserdimaja teatrikohvikusse, kus kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, näitleja, lavastaja ja tõlkija Anu Lamp ning kirjanik ja selleaastase Die Brücke kirjandus- auhinna nominent Eeva Park loevad ette katkendeid oma saksa lemmikautorite teostest ning arutlevad õhtujuhi Veikko Tääri eestvedamisel saksa kirjanduse mõjude üle nii oma kujunemistees ja loomingus kui ka Eesti kunstis ja kirjanduses laiemalt.

Kirjandusõhtu on osa 4.–9.maini toimuva ning Tallinna Saksa Kultuuri­ instituudi/Goethe Instituudi ja Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna korraldatava festivali „Saksa kevad” programmist (vt ka www.saksakevad.ee).

4

Koduse raamatukogu korrashoid nõuab hoolt ja ka vastavaid teadmisi. säilitusosakond tegeleb raamatukogu trükiste seisundi ja säilitustingimuste jälgimisega ning teavikute korrashoiu, köitmise ja ennistamisega. See ei jäta enamasti aega teenustöödeks, kuid Rahvusraamatukogu Eestis ja Euroopas tunnustatud restaureerijad jagavad meelsasti kogemusi ja nõuandeid.

Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival esitleb:

Kingi vanale raamatule uus elu!

Õhtu saksa kirjanduse austajatele

Foto: shutterstock

Euroopa raamatukogudes on miljoneid väärtuslikke raamatuid, mille autoriõiguse tähtaeg on lõppenud ja mida saab tellida EOD (eBooks on Demand) e-raamatuna. Ajaloo- ja kultuuri­ huvilistele, koduloouurijatele, keele- ja kirjandusteadlastele, lavastajatele jt huvipakkuvad tekstid on vaid hiireklõpsu kaugusel. EOD e-raamatuid pakub üle 20 raamatukogu Euroopas, nende seas Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul on see lugejatele suurepärane võimalus kaasa rääkida, milliseid trükiseid digiteerida, ning e-raamatute tellimisega panustada kultuuripärandi säilimisse.

Teenust tutvustatakse lähemalt 7. mail kell 15 Nokia kontserdimaja Raamatukohvikus. Vt ka www.rahvusraamatukogu.ee/eod

Kirjandusturg „Raamat filmiks” „Nipernaadi”, „Kevade”, „Nukitsamees”, „Sügisball” ja „Mina olin siin” – need on vaid mõned näited sellest, kui armastatud raamatust on saanud menukas film. Kirjandusturg „Raamat filmiks” on sillaks kirjandus- ja kinomaailma vahel, luues kohtumispaiga professionaalidele mõlemast valdkonnast, julgustades Eesti kirjanikke oma teoseid esitlema ja produtsente rohkem kirjandusmaailmast ideid ammutama.

Rahvusvahelise kirjandusturu fookuses on Eesti kirjandus.

Milleks üks kirjandusturg filmifestivalile? Kuidas kirjandusest kino luua?

Lähemalt räägib Tiina Lokk Nokia kontserdimaja teatrikohvikus neljapäeval, 06. mail kell 15–15.30.

fookuses Foto: Sven Arbet, Maaleht

Mis on üldse ajalugu?

Oma perekonna ajalooga tutvumine ja selle läbitunnetamine võib olla teraapiline protsess, arvab Imbi Paju.

I

mbi Paju on oma filmide ja raamatutega ajaloo paljudele inimestele lähemale toonud.

Mida tähendab ajalugu teile?

Ajalugu tähendab elujuurte väärtustamist, oma ajaloo tunnetamist, selle mõistmine teeb inimese väärikaks. Mälutusest algab kultuuri allakäik ja hääbumine. Ajalugu tähendab empaatiat elu mõistmisel, puudutagu see siis vägivalla konstruktsioone või seda, milline filosoofia ja emotsionaalne maailm on meie rahvusmustritesse põimitud.

Laiemalt tähendab see inimkonna ajalugu või väiksemat, samas aga võimsat energiaallikat – iga inimese perekonna ajalugu, mille läbikäimine on omal moel teraapiline, inimene võib sel teekonnal tunda uhkust ja häbi, ta võib naerda ja nutta, kuid kõik see kuulub elu juurde.

Te ei ole väljaõppinud ajaloolane, ometi olete viimastel aastatel oma tegevuses keskendunud just ajaloole.

Olen võtnud Helsingi ülikoolis erinevaid ajalookursusi, osalenud Helsingi ülikooli Kristiina instituudi naisajalugu puudutavates töörühmades. Sealt olen saanud palju häid töövahendeid ajaloo mõtestamiseks.

Mul on tihe side Eesti kirjandusmuuseumi juures tegutseva Elulugude ühendusega, olen teinud koostööd Max Jakobsoni ajalookomisjoniga, vene vanausku uurivate inimestega, juudimuuseumi inimestega, eestirootslaste ja baltisakslaste ajaloo uurijatega. Mulle on tähtis ühendada faktid eluga, et minu teos kannaks endas nii emotsioone kui ka intellektuaalsust ja paneks inimesi edasi mõtlema.

Kas olete kohanud ka n-ö professionaalide vastuseisu?

Vastupidi, ma teen professionaalsete ajaloolastega koostööd nii Eestis kui ka välismaal. Olen esinenud erinevatel foorumitel Euroopas ja USAs just koos professionaalsete ajaloolastega, minu filmid on aidanud luua ettekujutust, mis antud ajavahemikul toimus.

Tegelete väga valusate kohtadega ajaloos ja mitte ainult eestlaste ajaloos.

Kuidas nende teemadeni jõudsite?

Nende teemadeni viis mind õppimine Helsingi ülikoolis ja töötamine ajakirjanikuna Soomes, kus puutusin kokku nõukogude ajupesust läbipõimunud narratiividega stiilis, et eestlased olid fašistid ja on ise oma okupatsioonis süüdi.

Mul oli kaks võimalust – kas jääda ohvriks ja rääkida sõpradele-tuttavatele, kuidas keegi eestlastest aru ei saa, või olukorra selgitamiseks ise midagi ette võtta. Selle töö käigus avanes mulle endalegi meie ajaloost uusi nüansse,

Imbi Paju osaleb 7. mail kell 17 vestlus­ ringis „Suur ja väike ajalugu”

tuua näite vene ohvitserist, kes ostis mu emale uue rongipileti, kuna teel Venemaa sunnitöölaagrist Eestisse oli ema pilet nii kortsunud, et piletikontroll ei aktsepteerinud seda. See inimlik kaastundeavaldus ühe noore vangivammustes tüdruku vastu on osa minu ema isiklikust ajaloost, osa inimlikkuse ajaloost üksikinimese elus, mis on killuke kollektiivsest mälust.

Lennart Meri suutis enda ümber koondada vaimselt tugevaid ja säravaid inimesi, et ühendada Eesti läänemaailmaga. Olen ise tundnud, et olen maailmas midagi oma töödega muutnud. Me kõik näeme, mida Sofi Oksaneni „Puhastus” maailmas korda saadab. Võib ju öelda, et raamat ei räägi just Eesti ajaloost, ent see räägib vägivalla ajaloost Eesti näite varal.

Need tööd on elutahte väljendus.

Igaüks võib olla oma perepiiris ajaloolane, mälu kaardistaja. lisandus meie vähemusrahvuste ajalugu jmt. Minu märksõna on empaatiline ajalooväljendus. See ei tähenda, et kiidad heaks kõik ajaloohullused, vaid püüad aru saada, miks see või teine asi juhtus. Mõistmine teeb emotsionaalselt vabaks ja tugevaks.

Milline on teie arvates üksikisiku roll ajaloos? Kas üks inimene suudab midagi muuta?

Ma arvan, et igal inimesel on suur roll. Hitleris ja Stalinis väljendus samal ajal nende toetajate viha ja frustratsioon, millega tavainimesed manipuleeriti kaasa tulema. Kuid samas võin

Mida soovitate Eesti inimesele?

Kuulake eelmiste põlvkondade mälestusi, lindistage, pidage päevikuid, kaardistage aega ja oma suguvõsa ja iseenda lugusid. Igaüks võib olla oma perepiiris ajaloolane, mälu kaardistaja. 

5

fookuses

Elektrooniline raamat iga padja alla Foto: marko mumm

Kas ja kuidas muudavad uued tehnilised lahendused raamatute lugemise harjumusi ning raamatuturgu, arutleb Aavo Kokk.

O

len elektroonilist raamatut kasutanud nüüd vast juba poolteist aastat. See on Sony Reader ja kaalub umbes 300 grammi.

Sobib parajasti mantli põuetaskusse.

Failide laadimiseks on vaja seade ühendada arvutiga. Uuemad pidid olema juba ka ise suutelised internetist otse faile laadima.

Seade on mustvalge ja nn passiiv­ ekraaniga, mis ise ei helenda. See tähendab, et hämaras pole võimalik ekraanilt teksti lugeda ning toas on vaja valgust nagu raamatu lugemise puhul ikka. Samas on seesugusel ekraanil selged eelised – silmad ei väsi nii kergesti ja tekst on loetav, ükskõik mis nurga alt ekraani vaadata. Nii et väga tõelise raamatu moodi.

e-lugemise eelised Sony Reader ja kõik teised e-raamatulugejad on seni mustvalged. Värvilist ekraani ei ole veel suudetud mõistliku hinnaga toota. Jah, Apple i-pad on värvilise ekraaniga ja sealt saab ka raamatuid lugeda. Kuid seni on i-pad siiski LCD ekraaniga ning niisugustelt on

6

pikka teksti lugeda üsna ebamugav.

Nõnda ei nimetata seda seadet mitte e-lugejaks, vaid tablettarvutiks.

Nii või naa on e-lugejad ja tablettarvutid piisavalt kompaktsed, nendega saab lugeda raamatuid ka bussis, lennukis, tualetis ja vannis.

Kas ma ise loen oma Sony Readerist raamatuid? Jah loen küll. Reisil olles.

Kui reis on piisavalt pikk, et jätkub aega mitme raamatu lugemiseks, siis eelistan trükitud raamatute asemel kaasa võtta

failid, mis ma siis Readerisse olen sikutanud.

Readeril on muide veel üks oluline lisaväärtus. Kuna ta saab jagu kõikidest PDF dokumentidest, siis tõmban reisile minnes sageli sinna vajalikud töödokumendid. Lugemiseks, aga ka näitamiseks. Paned ärikohtumisel Readeri lauale ja näitad teistele sealt PDFiks tehtud Powerpointi või isegi Excelit.

Harjumus tekib aegamisi

Lennujaamades märkan, et üha enam inimesi kasutab e-lugejaid ja tundub, et nad loevad peamiselt ilukirjandust. Nii et vähehaaval inimesed harjuvad uue seadmega ja mida mugavamaks need muutuvad, seda rohkem eelistatakse paberraamaVähehaaval inimesed harjuvad tule elektroonilist. Kas uue seadmega ja mida paber päris ära kaob, seda ma ei arva. Pabermugavamaks need muutuvad, raamatut saab paremini seda rohkem eelistatakse lehitseda ja nii on kas või paberraamatule elektroonilist. marketingi tarvis kirjastustel mõistlik anda iniSony Readeri. Tõsi, eestikeelseid raamestele poodides võimalus raamatuid matuid on selle seadme tarvis veel raslehitseda. Nad võib-olla ei osta tulevike saada, kuid eks võtan siis ingliskeelkus enam trükitud raamatuid, vaid osseid. Kuna e-lugejad suudavad lugeda tavad sama toote elekrooniliselt. tavalisi PDF faile, olen saanud ligipääsu Kas kirjastustele on e-raamatute tuka eestikeelsetele raamatutele. Sõbralilek kasulik või kahjulik? Kaldun arvakumad kirjastused on andnud vajalikud ma, et need mõjutavad kirjastusi vähe,

fookuses kuid avavad nutikatele kirjastustele uusi võimalusi. Raske on uskuda, et uus elektrooniline raamatuformaat iseenesest ergutab inimesi rohkem raamatuid lugema või võõrutab neid sellest tegevusest.

Kui inimene ei osta teda huvitavat raamatut paberkoopiana, siis ostab ta selle elektrooniliselt. Kuigi on kardetud, et elektroonilised koopiad hakkavad kontrollimatult levima, ei kinnita senine kogemus seda. Nutikad IT tundjad suudavad muidugi kõike kopeerida, kuid tavainimesele on see tegevus raske.

Aga nagu öeldud, on võimalusi e-raamatute puhul hoopis enam ning peamiselt on see seotud hinnapoliitikaga. Näiteks Eesti Päevalehe odavate raamatute sari on näidanud, et hind ja marketing mõjutab raamatute nõudlust samamoodi nagu iga teise toote puhul.

Trükitud raamatu puhul tähendab iga uus raamat lisanduvaid trükija kohaletoimetamise kulusid. Elektroonilise raamatu puhul on seesugused kulud null. Pealegi ei ole kirjastustel vaja toota raamatuid igaks juhuks varuks. Seega võib kirjastus raamatuid müüa vaid paarikümne krooniga ja ikka kasumit teenida, kui raamatuid ostetakse madala hinna tõttu piisavalt palju.

Kuid see pole veel kõik. Kui trükitud raamat müüakse ostjale päriseks, siis elektroonilise raamatu puhul saab lisaks igavesele lugemisõigusele müüa ka kuist, nädalat või päevast lugemisõigust.  Kas e-raamatu areng on pöördumatu?

Kuidas reageerivad sellele erinevad osapooled – kirjanikud, kirjastajad, levitajad, raamatupoed? Kas areng puudutab kõiki teoseid? Milline kirjastamispoliitika kaasneb e-raamatu arenguga? Neid ja seonduvaid küsimusi arutletakse 7. mail toimuval e-raamatuteemalisel konverentsil „e-raamat: evolutsioon või revolutsioon”. Ümarlaua korraldavad Prantsuse Kultuurikeskus Eestis, Goethe Instituut Eestist ja Eesti Kirjastuste Liit. Arutelu juhatab Aavo Kokk.

Osavõtt üritusest on eelregistreerimisega.

Mis toimub kaasaja lastekirjanduses?

Foto: Täheke

Eesti kaasaegsel lastekirjandusel on Venemaal oma sõpruskond. Mäletatakse meie vanema põlve lastekirjanikke, aga teatakse ka uusi, kirjutab Nelli Melts.

E

estis käimasolev lugemisaasta kutsub üles ka raamatute kooslugemisele. 7. mail toimub Balti raamatumessil rahvusvaheline lastekirjanduse seminar „Loeme koos: eesti ja vene kaasaegne lastekirjandus”. Nimetus ei ole juhuslik – sellist nime kannab Moskvas ilmuv populaarne raamatuajakiri.

Eesti lastekirjanduse uus tulemine Viimastel aastatel on avaldatud küllaltki palju eesti autorite lasteraamatuid vene keeles. Kirjastused Aleksandra ja KPD on neid tutvustanud rahvusvahelistel raamatumessidel Moskvas, Peterburis, Jerevanis ja Pihkvas. Samuti on asjahuvilistele korraldatud mitmeid kohtumisi kirjanikega ja temaatilisi seminare Moskva ja Peterburi kõrgkoolides ning raamatukogudes.

Ajakiri Loeme koos (Читаем вместе) avaldab pidevalt retsensioone ja uudiseid Eestis ilmuvate venekeelsete raamatute kohta – eritähelepanu all on kirjastuse KPD seeria „Eesti lastekirjanikud lastele”.

Kõik see on loonud Eesti kaasaegsele lastekirjandusele Venemaal olulise sõpruskonna, mis on seda kindlam, et paljud täiskasvanud vene lugejad mäletavad Eno Raua, Aino Perviku, Ellen Niidu ja Jaan Rannapi lasteraamatuid oma lapsepõlvest.

Nüüd, kus vene keeles on ilmunud Edgar Valteri „Pokuraamat”, Andrus Kivirähki „Limpa ja mereröövlid” ning „Leiutajateküla Lotte”, Leelo Tungla „Kristiina, see keskmine” ja luulekogu „Kuidas mõõta põngerjatempe” (viima-

Kes on öelnud, et raamatut saab lugeda ainult laua taga või tugitoolis?

ne ühe olulisema kaasaja vene lasteluuletaja Mihhail Jasnovi tõlkes), avastatakse eesti lastekirjandus otsekui uuesti. Samas on ka Eestis elaval lugejal, õpetajal ja raamatukoguhoidjal oluline teada, mis siis ikkagi toimub tänapäeva vene lastekirjanduses. Ja kellelt ikka seda küsida kui mitte oma ala asjatundjatelt.

Olulised teemad Seminaril osalevad Vene raamatupalati vanemteadur, ajakirja Loeme koos kriitik Maria Porjadina, Moskva linna pedagoogikaülikooli õppejõud ja Vene lastekirjanduse ajaloo koostaja Irina Arzamastseva ning Venemaa Lastefondi esimees Albert Lihhanov.

Eraldi sektsioon on pühendatud tolerantsusele. Arkadi Gaidari nimelise Moskva linnaraamatukogu töötaja Ludmilla Muravjova räägib tolerantsusele pühendatud raamatuprojektist „Teine, teised, teistest”, mille patroon on mainekas vene kirjanik Ludmilla Ulitskaja.

Seminarile on oodatud ka koolide ajalooõpetajaid, kuna ühtlasi esitletakse mälestusteraamatuid, mis räägivad lähiajaloo sündmustest nende vahetute osalejate silme läbi. 

7

osalejad Allan Tohv 0-07

Kilu 12, 13516 Tallinn Tel: +372 513 2812

Tegevus: Välja andnud raamatu „Eesti Vabariigi paberraha 1919–1940+1991– 2008”

Kes on kohal?

Ajakirjade Kirjastus 0-01 Maakri 23a, 10145 Tallinn Tel: +372 666 2489 E-mail: raamat@kirjastus.ee www.kirjastus.ee

Tegevus: Ajakirjade Kirjastus on Eesti suurim ajakirju ja raamatuid kirjastav ettevõtte, mis annab aastas välja üle saja eri nimetuse raamatuid – ilukirjandusest ja elulooraamatutest kuni käsiraamatute ja lasteraamatuteni.

Kirjastuse populaarsemad sarjad on kokaraamatutest koosnev „100 rooga” ja aiateemasid käsitlevad „100 taime” ning „Aedniku ABC”.

Aleksandra 0-08 PK 445, Tallinn 10101 Tel: +372 507 4608 E-mail: nellimelts@gmail.com

Tegevus: Kirjastus Aleksandra loodi 1990. aastal ja on üks Eesti Kirjastuste Liidu asutajatest. Annab Eestis välja venekeelset kirjandust: luule, proosa, kirjandusteadus, memuaar- ja lasteraamatud, eesti autorite teoste tõlked (K. Ristikivi, A. Kivirähk, K. Käsper, M. Saat). 1996. aastal alustas sarja „Библиотека журнала ТАЛЛИНН”, mille ilmumist toetavad kultuuriministeerium, Kultuurkapital ning Haridus- ja teadusministeerium. Kirjastus annab keelenõu, toimetab ja teeb korrektuuri, küljendab ja kujundab raamatuid.

8

Allecto 0-10 Juhkentali 8, 10132 Tallinn Tel: +372 627 7231 E-mail: allecto@online.ee www.allecto.ee

Tegevus: Inglise, saksa-, prantsuse-, hispaania- ja itaaliakeelse kirjanduse, kalendrite ja postkaartide maaletoojad, hulgi-ja jaemüüjad. 1993. aastal loodi kirjanduse tellimise teenus. Aastaringsed soodushinnad õppeasutustele ja edasimüüjatele. Express ELT, Macmillan ELT, Oxford UP ELT ja HarperCollins jt kirjastuste esindajad Eestis.

Apollo Raamatud 1-02 Peterburi tee 64A 11415 Tallinn Telefon: +372 683 3400 www.apollo.ee E-mail: info@apollo.ee

Tegevus: Apollo Raamatud on Eesti suurim raamatukaupluste kett, kuhu kuulub kümme kauplust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres. Viimasena avatud kauplused Tallinnas Solarise keskuses ja Tartus Lõunakeskuses paistavad silma oma hubasuse, kaasaegse lahenduse ning suure raamatuvalikuga. Lisaks poodidele on Apollol ka Eesti suurima müügimahuga internetikauplus.

Kirjastus Argo 0-05 Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn Tel: +372 688 8680 E-mail: argokirjastus@argokirjastus.ee www.argokirjastus.ee

Tegevus: Kirjastus Argo annab välja põhiliselt ajalooalast teadus- ja aimekirjandust nii Eesti kui ka välisautoritelt, samuti ilukirjandust, fotoalbumeid,

õpikuid ja õppe- ning eksamimaterjale põhikoolile, gümnaasiumile ja kutse- õppeasutustele.

Atlex M-01 Kivi 23, 51009 Tartu Tel: +372 734 9099 E-mail: atlex@atlex.ee www.atlex.ee

Tegevus: Kirjastus Atlex tegutseb alates 1992. aastast. Enamiku väljaantavast moodustavad õppe-metoodilised raamatud, käsiraamatud, õpikud üldharidus- ja kutsekoolidele ning ülikoolidele.

Kirjastuse Atlex paljude koostööpartnerite seast võib nimetada pea kõiki Eesti ülikoole ja ministeeriume koos nende allasutustega.

Draakon & Kuu 1-07 Viru 16, PK 1A 10140 Tallinn Tel: +372 538 60890 E-mail: leelo@draakonkuu.com www.draakonkuu.com

Tegevus: Draakon & Kuu kirjastab laste- ja noorteraamatuid.

Eesti Entsüklopeedia­ kirjastus 1-13 Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Tel: +372 618 1562 E-mail: ene@ene.ee www.ene.ee

Tegevus: Eesti Entsüklopeediakirjastus on vanimaid teatmekirjanduse väljaandjaid Eestis, kellele kuulub suurim Eestiteemaline andmevaramu. Antakse välja entsüklopeediaid, teatmikke, leksikone jm teatmekirjandust nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Eesti Lastekirjanduse Keskus Pikk 73, 10133 Tallinn Tel: +372 617 7230 E-mail: eltk@eltk.ee www.eltk.ee

Tegevus: Eesti Lastekirjanduse Keskus

osalejad on lastekirjandusalane teabe-, koolitus- ja teaduskeskus. Keskuses on laste- raamatukogu, eesti lasteraamatu vara- kamber ja illustratsioonigaleriid.

Keskus korraldab üleriigilisi ja kohalikke lasteüritusi ning kunstinäitusi.

Eesti Raamat

Eesti Piibliselts M-03 Kaarli pst. 9, 10119 Tallinn Tel: +372 631 1671 E-mail: eps@eps.ee www.eps.ee

Tegevus: Eesti Raamat annab välja eestikeelseid raamatuid eesti autoritelt ja tõlkeid maailmakirjandusest: ilukirjanduslik proosa, luule, memuaarid, elulood, teosed ajaloost ja kultuurist.

Kirjastuse sarjad: Eesti romaanivara, Eesti novellivara, Nobeli laureaadid, Põhjamaade romaan, Nüüdisromaan, Klassikalised lood, Mirabilia.

Tegevus: Eesti Piibliselts annab välja piibleid, teatmeteoseid ja religioosset kirjandust.

ERSEN

Eesti Päevaleht

1-14 Tartu mnt 84a-111, 10112 Tallinn

1813

0-06 Laki 26, 12915 Tallinn Tel: +372 658 7889 E-mail: georg.grynberg@mail.ee www.eestiraamat.ee

ERSEN

Tel: +372 602 3084 E-mail: info@ersen.ee www.ersen.ee 0-18 Narva mnt 13, 10151 Tallinn Tel: +372 680 4400 E-mail: raamatud@epl.ee www.epl.ee

Tegevus: Eesti Päevalehe raamatukirjastus on üleriigilise kvaliteetpäevalehe külje all tegutsenud alates 2003. aastast. „Leiutajateküla Lotte” ja „Miriami”raamatute, Regio atlaste, nelja suure raamatusarja ning kümnete teiste ilukirjandus- ja aimeraamatute avaldajana on Eesti Päevalehest saanud üks Eesti suuremaid raamatukirjastusi. Keskmiselt ilmub 60–80 raamatut aastas.

Eesti Rahvusraamatukogu 1-16 Tõnismägi 2, 15189 Tallinn Tel: +372 630 7611 E-mail: nlib@nlib.ee www.rahvusraamatukogu.ee

Tegevus: Eesti Rahvusraamatukogu on rahvus-, parlamendi- ja teadusraamatukogu, raamatukogunduse arenduskeskus, rahvusvaheliste standardnumbrite keskus ja kirjastaja, Eesti kultuuri­ pärandi säilitaja ja vahendaja ning neile tuginevate teenuste arendaja.

Tegevus: Kirjastus Ersen annab välja raamatuid erinevatest valdkondadest, sh ilukirjandus (nt Harlequini armastusromaanid ja Dan Brown), käsiraamatud, terviseraamatud, esoteerika jmt. Paljud saadaval ka e-raamatuna.

Forma Books Agency 1-03 Port-Anders gata T3, SE-721 85 Västerås Sweden Tel: +462 147 57682 E-mail: ulla.joneby@formapg.se www.formabooks.se

Tegevus: Forma Books Agency esindab kirjastusi ICA ja B. Wahlströms. Peamised valdkonnad on aimekirjandus, ilukirjandus noortele, lastele. Ilmuvad soodsate hindadega ühisväljaanded.

Grenader 0-13 Kopli 29, 10412 Tallinn Tel: +372 681 7200 E-mail: info@grenader.ee www.grenader.ee

Tegevus: Peamine kirjastamisvaldkond on ajaloo-, turismi- (kaubamärk

PhotoTour) ja lasteraamatud. Lisaks kuuluvad Grenaderi tootevalikusse kvaliteetsed kunsti-, ajaloo- ja looduskalendrid (kaubamärk Kalenderland) ja postkaardid. Grenaderil on tütarkirjastus Astlandia Läti Vabariigis.

Ilmamaa 0-02 Vanemuise 19, 51014 Tartu Tel: +372 742 7290 E-mail: ilmamaa@ilmamaa.ee www.ilmamaa.ee

Tegevus: Kirjastus Ilmamaa asutati 1992. aastal Tartus. Üks suuremaid Eesti väärtkirjanduse kirjastajaid, eriti tänu Eesti Mõtteloo ning Avatud Eesti Raamatu sarjadele. Aastas ilmub umbes 40 nimetust.

Kirjastus KPD 0-08 A.Weizenbergi 12-1a, 10150 Tallinn Tel +372 674 0647 E-mail: kpd@hot.ee www.kpd.ee

Tegevus: Kirjastus KPD asutati 1997. aastal. Kirjastab Eesti klassikute teoseid vene keeles, kaasaegse eesti kirjanduse tõlkeid, esindab vene teaduskirjandust Eestis ja välismaal, samuti lastekirjandust vene keeles (seeria „Eesti kirjanikud lastele”), sõnastikke ning populaarteaduslikku kirjandust.

Kirjastus Kunst 0-04 Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn Tel: +372 641 1766 E-mail:tellimused@kirjastuskunst.ee, kunst.myyk@mail.ee www.kirjastuskunst.ee

Tegevus: Kirjastus Kunst on asutatud 1957. aastal. Põhitegevus on kunstiraamatute väljaandmine. Samuti ilmuvad kunstiromaanid, memuaarid ja biograafiad. Kirjastuse populaarsemaid sarju läbi aegade on olnud kuldsete kaantega „Kuningaraamat”, milles avaldatakse kuulsate valitsejate elulugusid tuntud biograafide sulest.

9

osalejad Kirjastus SE&JS

Odamees

0-03 Endla 3, 10122 Tallinn Tel: +372 6601 894 E-mail: sejs@sejs.ee www.sejs.ee

0-11 Türi 6a, 11313 Tallinn Tel: +372 655 6288 E-mail: odamees@odamees.ee www.odamees.ee

Tegevus: Kirjastus SE&JS on asutatud 1992. aastal. Antakse välja isiku- ja elulooraamatuid, mälestusteraamatuid, originaalteoseid Eesti ajaloost, eesti luuleklassika kogumikke. Alates aastast 2007 koostab, kujundab ja teostab kirjastus SE&JS ka maestro Neeme Järvi kodulehekülge.

Tegevus: Kirjastus Odamees kirjastab aastast 1990. Antakse välja ilukirjandust (armastus- ja ajaloolised romaanid, põnevikud), lasteraamatuid ning tervise-, käsi- ja nõuanderaamatuid.

Koolibri 1-15 Lehola 8/Hiiu 38, 11620 Tallinn Tel: +372 651 5317 E-mail:koolibri@koolibri.ee www.koolibri.ee

Tegevus: 1991. aastal asutatud kirjastuse põhitegevus on õppekirjanduse väljaandmine. Õppekirjanduse kõrval kirjastab Koolibri ka sõnaraamatuid, lasteraamatuid, teatme- ja aimekirjandust, nii originaal- kui ka tõlkekirjandust.

MAP Eesti

Olion

Läti Kirjastuste Liit

1-09 Laki 26, 12195 Tallinn Tel: +372 655 0175 E-mail: kirjastus@olion.ee www.olion.ee

1-04 K.Barona 36-13, LV-1011 Riga Latvia Tel: +371 673 59178 E-mail: lga@gramatizdeveji.lv www.gramatizdeveji.lv

Tegevus: Kirjastus Olion on asutatud 1989. aastal, olles üks vanemaid eesti kirjastusi. Olionil on kauaaegne kogemus aimekirjanduse väljaandmisel, kirjastatakse ajalooraamatuid, poliitika­ käsitlusi, biograafiaid, esoteerilist kirjandust, fotoalbumeid, samuti ilukirjandust ja lastekirjandust. Aastas ilmub 50 nimetust, millest enamik on tõlgitud peamiselt inglise ja saksa keelest.

Tegevus: Asutatud 1993. aastal.

Põhi­eesmärk on edendada ja arendada kirjastustegevust Lätis ning selle kaudu Läti kultuuri ja haridust, esindada ja kaitsta kirjastajate huve suhetes riigiga.

Pegasus

1-08 Linamäe 6, Tänassilma, Saku vald, Eesti Tel: +372 680 0911 E-mail: map@mapbaltic.com www.mapantalis.ee

Tegevus: Juhtiv paberite hulgimüüja Eestis. Tootevalikusse kuuluvad paber ja pakenditooted, reklaamkiled ja paberid laiaformaadilistele printeritele.

Nebadon 1-12 Pronksi 7/9-77, 10124 Tallinn Tel: +372 559 31642 E-mail: nebadon@nebadon.ee www.nebadon.ee

Tegevus: Kirjastus Nebadon asutati 1993. aastal eesmärgiga avaldada läänemaailmas tuntud vaimu- ja enese­ abikirjandust. Aastatega on teemadering laienenud, ilmunud on erinevat filosoofia-, psühholoogia- ja tervishoiualast kirjandust.

10

Tegevus: Asutatud 1993. aastal.

Põhieesmärk on esindada ja tutvustada Leedu kirjastusi rahvusvaheliselt, esindada kirjastusi ja nende raamatutoodangut rahvusvahelistel raamatumessidel.

Liit ühendab 50 kirjastust ja alates 1999. aastast kuulub Rahvusvahelisse Kirjastuste Liitu ja alates 2003 aastast Euroopa Kirjastuste Liitu.

0-16 Pärnu mnt 139E/11, 11317 Tallinn Tel: +372 666 1720 E-mail: pegasus@pegasus.ee www.pegasus.ee

Tegevus: 2001. aastal asutatud Kirjastus Pegasus on tänaseks saavutanud koha Eesti kirjastuste esikümnes. Kirjastus annab välja nii ilukirjandust (noortekirjandus, eesti kirjandus, klassika, väärtkirjandus) kui ka praktilisi käsiraamatuid (eneseabi, psühholoogia, tervis, toitumine jm).

Leedu Kirjastuste Liit 1-05 A.Jakšto 9-231, LT01105 Vilnius Lithuania Tel: +370 526 17740 E-mail: info@lla.lt www.lla.lt

Pilgrim M-02

Tõnismägi 2, Tallinn Tel: +372 528 7380; +372 501 9787 E-mail: info@pilgrimbooks.ee www.pilgrimbooks.ee

Tegevus: Kirjastus asutati 2003. aastal ning on arvestatavaim vaimsuse ja isikliku arenguga seotud raamatute väljaandja Eestis. Peatähelepanu on suunatud inimese arengule ja sellega seotud muutustele. Samuti pakub Pilgrim käsiraamatuid kunstist.

Raamatukauplus Krisostomus 1-17 Raekoja plats 11, 50004 Tartu Tel: +372 744 0010 E-mail: kriso@kriso.ee www.kriso.ee

Tegevus: Pakub oma kodulehe kaudu laia valikut inglis-, saksa- ning venekeelset kirjandust. Alates k.a lisandusid ka eestikeelsed raamatud.

Müüb e-raamatuid.

osalejad Kultuurileht 1-11 Voorimehe 9, 10146 Tallinn Tel: +372 683 3100 E-mail: info@kl.ee www.kl.ee

Tegevus: Sihtasutus Kultuurileht annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Haridus, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar ja Õpetajate Leht.

Need väljaanded moodustavad eesti kultuuri vereringe, mille kaudu toimub kunstiloomingu, värskete ideede, ühiskondlike ja haridusalaste arutelude populariseerimine ja mõtestamine.

Ajakirjade sisu hõlmab kauneid kunste ja rahvusvahelisi suhteid, ilukirjandust nii lastele kui ka täiskasvanutele, kooliprobleeme ja kultuuridebatte, loodus- ja humanitaarteadusi, niihästi algupäraste autorite loomingut kui ka tõlkeid.

Sinisukk 1-06 Betooni 14 11415 Tallinn Telefon: +372 602 5950 E-mail: sekretar@sinisukk.ee

Tegevus: 1992. aastal asutatud kirjastus Sinisukk on orienteeritud perekesksete raamatute väljaandmisele: teaberaamatud, käsiraamatud, lasteraamatud.

Suurima osa väljaantavatest teostest moodustavad lasteraamatud. Portfelli pärliks on Astrid Lindgreni lasteraamatud. Samas ollakse maailmakuulsa ärija rahandusspetsialisti Robert Kiyosaki kirjastajad Eestis.

Stella Borealis 1-10 Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel: +372 606 6008 E-mail: info@stellaborealis.com www.stellaborealis.com

Tegevus: Kirjastus asutati 2008. aastal, selle sari „Ole teadlik” keskendub tervisega seonduvatele teemadele ning toob lugejani teadmisi laiast maailmast, mis

aitavad saavutada ja säilitada paremat füüsilist ning vaimset tervist ja head enesetunnet.

Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival Telliskivi 60A, 10412 Tallinn Tel: +372 631 4640 E-mail: info@poff.ee www.poff.ee

Tänapäev 0-17 Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn Tel: +372 669 1890 E-mail: tnp@tnp.ee www.tnp.ee

Tegevus: Kirjastus Tänapäev loodi 1999. aastal. Kirjastuse põhivaldkonnad on ilukirjandus, ajalugu, poliitika ja teatmekirjandus, elulood, tervis, laste- ja noorte­ kirjandus ning huumor. 2010. aastal kirjastab Tänapäev u 125 raamatut.

Tegevus: Pimedate Ööde Filmifestivali alla kuuluva filmituru Black Market raames leiab aset rahvusvaheline kirjandusõiguste turg „Raamat filmiks”.

Eesmärk on soodustada kirjandusel põhineva kino teket, esitledes filmi­ inimestele erinevaid kirjandusteoseid.

Valgus

TEA Kirjastus

Tegevus: Kirjastus Valgus on üks vanimaid kirjastusi Eestis, mis tegeleb sõnaraamatute, käsiraamatute, õpikute, filosoofia-, ajaloo- ja psühholoogiaalase kirjanduse ning lastekirjanduse väljaandmisega. Aastas ilmub umbes 20 raamatut.

0-09 ja 0-12 Liivalaia 28, 10118 Tallinn Tel: +372 616 1022 E-mail: info@tea.eu www.tea.ee

Tegevus: TEA Kirjastus on üks esimesi asutatud kirjastusi taasiseseisvunud Eestis. TEA toodangu põhiosa moodustavad sõnaraamatud, keeleõpikud, entsüklopeediad, vestmikud, reisijuhid ja Eesti lastekirjanduse paremik. Olulisim väljaanne on rahvusentsüklopeedia (22 köidet) koos e-Entsüklopeediaga internetis.

Tallinna Raamatutrükikoda 0-14 Laki 26, 12915 Tallinn Tel: +372 650 9990 E-mail: trt@trt.ee www.trt.ee

Tegevus: Tallinna Raamatutrükikojas sünnib ligi neli miljonit raamatut aastas. Teenustevalikust leiab iga klient individuaalse, just oma soovile vastava lahenduse. Alustame raamatu käsi- kirjast, trükime, köidame, hoiustame ning müüme TRT Hulgi kaudu.

1-01 P.Süda 3-2, 10118 Tallinn Tel: +372 617 7015 E-mail: info@kirjastusvalgus.ee www.kirjastusvalgus.ee

Varrak 0-15 Pärnu mnt. 67a, 10134 Tallinn Tel: +372 616 1035 E-mail: varrak@varrak.ee www.varrak.ee

Tegevus: Kirjastus Varrak loodi 1991. aastal ning on üks suurimatest Eesti kirjastusest. Varrakus ilmub igal aastal u 200 uut raamatut, nende seas nii ilukirjandust kui ka ajalooraamatuid, teatmeteoseid ja lasteraamatuid.

Varrakule kuulub ka Eesti suurim raamatuklubi – Suur Eesti Raamatuklubi.

Impressum Väljaandja: Eesti Kirjastuste Liit Toimetajad: Jolanta Saar

(Balti raamatumess),

Jürgen Rooste (HeadRead),

Marja Unt (Prima Vista) Kujundus: Profimeedia OÜ Trükk: Kroonpress AS

11

nota fookuses bene Astrid Saalbach: põhjamaade lavalaudade lemmik

A

strid Saalbach’il (s 1955) on akadeemiline teatriharidus ja ta on töötanud näitlejana. Pärast edukat debüüti kuuldemängu autorina 1981. aastal pühendus ta kirjutamisele.

Tema debüütteos „Jälg liival” pälvis Põhjamaade kuuldemänguauhinna.

Täna on ta üks tuntumaid taani näitekirjanikke. Näidend „Maailma lõpp” („Verdens ende”) pälvis 2004. aastal Põhjamaade näitekirjaniku auhinna.

Tema näidendeid on mängitud pea kõikjal Euroopas, aga ka USAs ja Kanadas. Sel kevadel esietendus Stockholmi linnateatris Astrid Saalbach’i uus näidend „Punane, roheline” („R¢dt og gr¢nt”) ning alates aprillist mängitakse seda Taani Kuninglikus Teatris.

Eesti keeles ilmus 2009. aastal Astrid Saalbachi mononäidend „Pietà” ning mais jõuab lugejateni kirjaniku neljas romaan „Leegikeeltel” („Fingeren i flammen”, 2005). Astrid Saalbach’i hu-

Eesti Kirjastuste Liit Roosikrantsi 6, 10119 TALLINN Telefon: + 372 644 9866 E-post: kirjastusteliit@eki.ee

Taveco Disain vitab kaasaja inimene kõikide oma väikeste ja suurte hirmudega, oma võitude ja kaotustega, iseendast ja maailmast arusaamisega, eluga toimetulemisega.

Esmapilgul tühine kohtumine võib vallandada tegelaste elus pöördeliste sündmusteahela, pöörata pea peale kogu senise elukorralduse ja inimsuhted.

Kohtumine autoriga ja raamatu „Leegikeeltel” esitlus toimub Raamatukohvikus 8. mail kell 14. 

Messi majajuht Balti Raamatumess toimub Nokia Kontserdimaja (Estonia pst 9, Tallinn) kolmel erineval tasapinnal.

0 tasapind 0-01 Ajakirjade Kirjastus 0-02 Ilmamaa 0-03 SE&JS 0-04 Kunst 0-05 Argo TTP 0-06 Eesti Raamat 0-07 Allan Tohv 0-08 Aleksandra ja KPD 0-09, 0-12 TEA Kirjastus 0-10 Allecto 0-11 Odamees 0-13 Grenader 0-14 Tallinna Raamatutrükikoda 0-15 Varrak 0-16 Pegasus 0-17 Tänapäev 0-18 Eesti Päevaleht

Teatrikohvik

1. tasapind 1-01 1-02 1-03

1-04 1-05 1-06 1-07 1-08 1-09 1-10 1-11 1-12 1-13 1-14 1-15 1-16 1-17

M-01 M-02 M-03

Läti Kirjastuste Liit Leedu Kirjastuste Liit Sinisukk Draakon & Kuu MAP Eesti Olion Stella Borealis Kultuurileht Nebadon Eesti Entsüklopeediakirjastus Ersen Koolibri Eesti Rahvusraamatukogu Raamatukauplus Krisostomus Atlex Pilgrim Eesti Piibliselts

2. tasapind – Raamatukohvik Raamatuesitluste ala Raamatuhoolduse töökoda Näituste ala Õpituba

Kirjastus Valgus Apollo Raamatud Forma Books Agency

12

Korraldajad

Lõõtsa 2B, 11415 TALLINN Telefon: + 372 618 1797 E-post: vilve.virro@taveco.ee

Messi toetajad