Eurokiri

Euroopa tasemel tegija

Kristiina Ojuland

Euro

on õigete valikute boonus

Urmas Paet:

Eesti oskab euroopalikke vabadusi eriliselt hinnata

Siim Kallas:

europarlamenti kompetentsed ja Euroopa-meelsed inimesed

Lahenda ristsõna ja võida õhtusöök Kristiina Ojulandiga Brüsselis!

euroopa2009.reform.ee

I L VA

Euroopa tasemel tegijad!

7. juunil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.

Väikese riigina saame sinna saata kõigest 6 saadikut.

Seetõttu on eriti oluline, et Eestit esindaks inimesed, kes tunnevad Euroopat põhjalikult ja kes tahavad ning suudavad meie seisukohti kaitsta.

Inimesed, kelle sõna võetakse tõsiselt. Ei piisa sellest, et oled tegija Eesti poliitikas.

Europarlamenti tuleb valida Euroopa tasemel tegijad.

Selline meeskond on nendel valimistel vaid Reformierakonnal.

Parem Eesti kõigile

2

e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

ANNIKA ARRAS

Kes on Euroopas tegija?

Selleks, et Euroopa Liidu poliitikat kujundada, peab eelkõige olema Euroopa-meelne, Euroopa-usku, arvab Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

raskustega, kas suudetakse ehitada midagi uut, kas inimestel jätkub tasuvat tööd, kas elu läheb paremaks? „Euroopa Komisjonile, ja mitte ainult vaid tervele Euroopale ja ka Eestile, on oluline tugev Euroopa Parlament. Ootame siia Euroopa tasemel tegijaid!“

V

Reformierakonnas on Euroopa tasemel tegijad

iie aasta jooksul, mil Siim Kallas on Euroopa Komisjonis töötanud, on tal päris palju tulnud tegemist teha Euroopa Parlamendiga. Ta on seal esinenud, osalenud aruteludel, vastanud küsimustele. „Oli ettekujutus, et tean päris suurt hulka europarlamendi liikmeid nime- ja nägupidi,“ ütleb Siim Kallas Kord hakkas ta uurima parlamendi kodulehekülge soovides teada saada ühe saadikurühma koosseisu. Lähemal uurimisel selgus, et seal on hulk inimesi, kellest ta kunagi midagi kuulnud pole. Ei ole kuulnud ta neid ei esinemas, märganud küsimusi esitamas, ei tea ühtegi nende kirjutatud artiklit.

Veel enam, selgus, et ka saadikute kodumaal ei teata neist suurt midagi. „Väga suur hulk inimesi on Brüsselisse jäljetult kadunud,“ tõdeb Siim Kallas.

Europarlamenti kompetentsed ja Euroopa-meelsed inimesed „Seepärast ongi väga oluline, millised inimesed Euroopa Parlamenti Eestit esindama lähevad,” jätkab Kallas. „Võin kinnitada, et europarlamendi e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

liikmetest sõltub päris palju. Europarlamendi saadik peab olema veendunud Euroopa ideaalides, ning toetudes meie oma ajaloo tundmisele, peab ta uskuma Euroopa rahvaste ühendusse ja olema Euroopa-meelne,“ ütleb Kallas. Nii

Pole tarvis juhuslikke tegelasi, kes mitte midagi Euroopast ei taipa, ja keda Euroopa üleüldse ei huvita. nagu rahvusparlamentide puhulgi, on oluline, et seadusandjate hulka valitakse asjalikud ja asjatundlikud inimesed.

Pole tarvis juhuslikke tegelasi, kes mitte midagi Euroopast ei taipa, ja keda Euroopa üleüldse ei huvita.

Euroopa Liit on võimas, kuid ka keeruline masinavärk. Brüsselis tehtavatest otsustest sõltub nii maailma, Euroopa kui ka Eesti tulevik. Mis ootab meid homme? Kuidas tullakse toime

Kallas kinnitab, et Reformierakonnal pole kunagi olnud probleeme Euroopa idee toetamisega. „Meie erakond on alati olnud üks kõige Euroopa-meelsemaid Eesti erakondi. Oleme üksmeelselt toetanud tugevat Euroopa Liitu, tema laienemist, Eesti ühiskonna ja majanduse võimalikult aktiivset ning süvendatud lõimumist Euroopaga,“ ütleb Siim Kallas. „Ja üks ajalooliselt huvitav fakt on seegi, et Eesti liitumislepingu Euroopa Liiduga on allkirjastanud tollal välisministriks olnud Kristiina Ojuland,“ tõdeb ta.

Töö Brüsselis ei ole lihtne ega kerge.

Mitte igaüks ei saa sellega hakkama.

Eestile on tähtis, et meie riiki esindaksid Euroopa Parlamendis inimesed, kes tunnevad Euroopat ja Euroopa Liitu põhjalikult, kes suudavad ja tahavad meie seisukohti kaitsta. Need, kellel on rahvusvahelise töö kogemus ja keda võetakse tõsiselt. „Mõelge kõigele sellele, kui oma hääli andma hakkate,“ paneb Siim Kallas kõigile südamele. 

3

KATRINA SOKK

Kristiina Ojuland: Euroopa tuleviku määravad liberaalid ELDR asepresident Kristiina Ojuland on veendunud, et just liberaalid on Euroopa Parlamendis mõjukaim poliitiline jõud, kelleta ei sünni ükski kogu Euroopat mõjutav otsus.

„E

elmises koosseisus juhtis liberaal Pat Cox europarlamenti. Siim Kallast Euroopa Komisjoni asepresidendina teatakse ja hinnatakse kogu Euroopas.

Liberaalist Taani peaminister, Eesti hea sõber ja vaarisade poolt juurtega siitmailt pärit Anders Fogh Rasmussen valiti hiljaaegu NATO peasekretäriks.

See on üks tähtsamaid ameteid kogu maailmas,“ ütleb Ojuland, kelle sõnul on liberaalidel head võimalused eelolevatel valimistel europarlamenti kohti veelgi juurde saada. Liberaalide ideed hoiatavad liigse riikliku sekkumise eest, mis võib praegust majanduskriisi pigem süvendada. Need pakuvad kogu maailma majandusele uusi võimalusi arenguks.

Eesti on siin heal positsioonil, sest sotsiaaldemokraatlik turu moonutamine isekeskis jagatavate toetustega või konservatiivide suletus ja kahtlemine uuendustes on liberaalidele võõrad. Liberaalide asi on hoida vabaturumajan-

4

duse põhimõtete liidri rolli ja mitte alla anda. Suurem riigikesksus vaid piirab inimeste otsustusvõimet ja eneseteostuse tahet.

Poliitikas pole soorollidel tähtsust Kuigi Kristiina Ojuland oli kevadel Tallinnas toimunud konverentsi „Naised, kelle sõna Euroopas maksab“ üks korraldajatest, on ta veendumusel, et poliitikas pole mingeid sookvoote vaja.

Nende taotlejad näitavad sellega iseenese nõrkust. Naised, kes tahavad poliitikas midagi tõsiselt ära teha, jõuavad asja tõsiselt võttes kindlasti kohale, kus see on võimalik. „Tasub märkida, et USA viimased välisministrid on olnud naised: Madeleine Allbright, Condoleezza Rice ja Hillary Clinton,“ räägib Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei aseesimees Ojuland, kelle hinnangul peaksid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid omavahel senisest veelgi paremini läbi saama.

Kristiina Ojuland endise Taani peaministri, nüüdse NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga.

Kui küsida Kristiina Ojulandilt eeskujusid maailmaajaloost, kes Eesti tänasesse päeva jõudmist kõige enam mõjutanud on, vastab ta: „Ronald Reagan. Ametissesaanuna näitlejaks ning Texase kauboiks nimetatud mees tegi teoks asja, mis isegi Ameerika luurele e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

CV Kristiina Ojuland Sündinud 17. detsembril 1966. aastal Kohtla-Järvel Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti Diplomaatide Kooli On täiendanud end Šveitsi Rahvusvaheliste Suhete Ülikooli seminaris, Birminghami Ülikoolis ja Viini Diplomaatilises Akadeemias

Töökogemus

näis ilmvõimatu – surus põlvili kurjuse impeeriumi – Nõukogude Liidu. Selle tagajärjel lõppes okupatsioon ka Eestis.“ Kristiina hindab väga ka Margaret Thatcherit, kes pööras Suurbritannia taas näoga turumajanduse suunas, ja tuletab meelde Thatcheri 1988. aastal peetud kõnet Brügges Euroopa Kolled-

Euroopat ei tohi täna ravida sotsialismiga, sest see on sama, mis leukeemia ravimine kaanidega. žis, kus „raudne leedi“ ütles, et Euroopa on tugevaim just siis, kui Prantsusmaa jääb Prantsusmaaks ja Suurbritannia Suurbritanniaks, iga riik oma traditsioonide ja identiteedi juurde ning oleks rumal üritada neid mingi fiktiivse Euroopa identiteedi raamidese u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

se suruda. Thatcherit parafraseerides lausub Riigikogu aseesimees, et Euroopat ei tohi täna ravida sotsialismiga, sest see on sama, mis leukeemia ravimine kaanidega.

Energiajulgeolek esiplaanile Kui valiti eelmist europarlamenti, ei osanud keegi arvata, et energeetikast saab sedavõrd tähtis teema. Juunis valitav uus Euroopa esinduskogu peab koosnema inimestest, kes on valmis ootamatute küsimuste esilekerkimisel kiireid ja pädevaid otsuseid langetama.

Energeetikas peab Euroopa Liit asuma ühtsele positsioonile. Ei tohiks olla nii, et prantsuse põllumeestele pakub Euroopa Liit tollituge ja kaitset väljaspool euroliitu toodetud põllumajandustoodangu eest, aga energeetikas ajavad suurriigid Venemaaga oma toruäri. Venemaaga suhtlemisel on Eestil Euroopale kindlasti üht-teist hoiatuseks ütelda, kuid nõustuda tuleb

Alates 1994 Riigikogu liige 2007- … Riigikogu I aseesimees 2002-2005 Eesti Vabariigi välisminister 1997-2001 Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eurointegratsiooni Instituudi direktor 1993-1994 Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogus 1999-2002 ja alates 2008 Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) poliitikakomitee aseesimees 1999-2002 LDRi fraktsiooni esimees ENPAs 1996-2002 Eesti delegatsiooni juht ENPAs 1998-2002 ja alates 2007 Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei (ELDR) aseesimees

Diplomaatilised saavutused 2004 Eesti Vabariigi kandidaat Euroopa Nõukogu peasekretäri ametikohale 2004 liitumislepingute allkirjastamine Euroopa Liidu ja NATOga 2002-2004 välisministrina läbirääkimiste delegatsiooni juht liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga

Keeleoskus Eesti, inglise, vene ja prantsuse keel

5

KATRINA SOKK

Urmas Paet, välisminister:

Annemie Neyts-Uyttebroeck,

SCANPIX: REUTERS

Kristiina Ojulandi vaieldamatult silmapaistvamaid töötulemusi on Eesti liitumisläbirääkimiste lõpetamine Euroopa Liiduga. Paljudes küsimustes saavutati Eesti jaoks head tulemused ja ei saa kuidagi kahelda, et läbirääkimiste tulemus sõltus läbirääkijast. Nõustun Siim Kallase arvamusega: Kristiina Ojuland on läbini euroopameelne poliitik Euroopa Parlamendis, ta oskaks kindlasti end kehtestada ja kuulama panna ning sellest oleks kasu kogu Eestile.

Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei (ELDR) president: Rohkem kui kümme aastat kestnud tutvuse järel tunnen Kristiina Ojulandi inimesena ja töökaaslasena väga hästi. Ta on suurepärane poliitik ning Euroopa Parlamendis on just temasuguseid inimesi vaja, sest siis on kindel, et nii eestlastele kui kõigile eurooplastele tähtsate otsuste tegemine on õigetes kätes.

Mihhail Kasjanov, endine Venemaa peaminister Olen Kristiina Ojulandiga palju koostööd teinud, eriti viimastel aegadel, olles oma erakonnaga üleeuroopalise liberaalide partei liikmed, mille asepresident ta on.

Suuresti tänu temale meie partei sinna ka vastu võeti. Ma julgen kinnitada, et Kristiina Ojuland teab Venemaad ning ta mitte ainult ei räägi meiega ühte keelt, vaid ka meie mõtted on ühel lainel. Inimõigused ei ole tema jaoks tühi sõnakõlks. Ta on valmis jõudu säästmata võitlema ülekohtu ja ebaõiglusega ja ta on seda korduvalt tegudega tõestanud.

6

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase arvamusega, et Eesti saadik europarlamendis ei saa ärgata vaid siis, kui kuuleb sõna Venemaa. „Läänemere-äärsetel inimestel on seoses Nord Streami gaasijuhtmega loomulikult oma hirmud ja neid hirme ei tohi ignoreerida. Iga ruutsentimeeter sellest trassist peab olema põhjalikult läbi uuritud. Leian, et Eesti saadikute roll Euroopa Parlamendis on seista keskkonnasäästliku ja rohelise Euroopa eest. Vastutustundlik tarbimine ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine peab kujunema loomulikuks osaks iga inimese elus,“ kõneleb Ojuland, juhtides tähelepanu asjaolule, et võrreldes muu Euroopaga on Eestis veel palju puhast ja saastamata loodust ning ainulaadse elukooslusega piirkondi. See on meie ainulaadne vara muuhulgas loodusturismi ja ökoloogilise mõttelaadi süvendamiseks, milleta on kogu maailma tulevik tume.

Euroopa ideaale ei maksa alahinnata Ükskõik, millise eluvaldkonna juurde Euroopas tulla, jõuame me ikka identiteedini. See on kogum eurooplaste väärtushinnangutest, hoiakutest, kultuurist, keelest, traditsioonidest. Igal rahvusel on identiteet kujunenud oma rada mööda, sellest tõsiasjast ei saa

kuidagi mööda vaadata. Ei ole võimalik defineerida ühtset Euroopa identiteeti.

Euroopa Liidu välisministrite seas alati särava naeratusega silma torganud Ojuland meenutab üht kõnet Saltzburgis, kus Prantsusmaa peaminister arutles, et eurooplased tunnevad end kodus igal pool, kus on kohvikuid.

Need on kosmopoliitsed kohad, kus loetakse maailma ajalehti ja suheldak-

Leian, et Eesti saadikute roll Euroopa Parlamendis on seista keskkonnasäästliku ja rohelise Euroopa eest. se ning filosofeeritakse. „See on väga romantiline lähenemine euroopalikule identiteedile, õieti see ongi puhteuroopalik lähenemine.

Noorema põlvkonna jaoks kõlab selline romantism vast isegi kentsakalt, sest noorte suhtluskoht on täna pigem internet ja blogid,“ lausub Ojuland kavalalt naeratades, ja lisab, et Euroopa identiteeti ei tohi siiski alahinnata, kuna paljud Euroopa Liitu kooshoidvad otsused sünnivad just tänu sellele identiteedile. e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

REPRO SCANPIX: TOOMAS HUIK, POSTIMEES

Kristiina Ojuland allkirjastamas välisministrina Eesti ühinemislepingut Euroopa Liiduga.

Kristiina Ojuland NATO kunagise peasekretäri lord George Robertsoniga.

Eesti tulevik on helge Kristiina Ojulandi hinnangul kipuvad eestlased eneses liiga tihti kahtlema ja saavutatut unustama. Kui midagi läheb hästi, kohmatakse üksnes ehteestlaslikult: pole paha, kuigi saavutatu vääriks enam tundeid. „Ma ei häbene pisaraid, mis tikkusid silma, kui viis aastat tagasi tõusis NATO peakorteri ees masti Eesti lipp. Hiljuti esitas üks noor ajakirjanik mulle Ukrainas pressikonverentsil küsimuse: „Kuidas on võimalik, et kuigi nii Eesti kui Ukraina e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

vabanesid kommunismist ühel ajal, on Eestil õnnestunud liituda nii Euroopa Liidu kui NATOga, samas kui ukrainlased siplevad endiselt sisepoliitilises segapuntras ilma mingi selge perspektiivita?“ Küsime seda korraks ka endalt ja peame rõõmsalt tunnistama, et Eestis on tehtud õigeid asju.“ Räägitud on sellestki, et kui Kristiina

Ojuland pääseb Euroopa Parlamenti, võiks ta kandideerida seal mõnele juhtkohale, olgu siis oma saadikurühmas või mujalgi. Asjaosaline ise seda ei kommenteeri. „Kõigepealt võidame valimised, siis järgneb kõik muu,“ ütleb Riigikogu aseesimees, kes pole endale ei elus ega poliitikas kunagi madalaid eesmärke seadnud. 

Tükk põlevkivi, ettevõtte tulumaks ja Saksamaa “murdmine” Kristiina Ojuland on Eestit Euroopas juba aastaid tutvustanud ja meie riigi seisukohti esindanud. Euroopa Liitu astumise läbirääkimiste käigus pani Kristiina vanade ja tähtsate eurooplaste paremaks veenmiseks läbirääkimistelauale tüki põlevkivi, et osapooltele näidata, millest täpselt meil elektrienergiat toodetakse. Euroopa Liidus puudus põlevkiviga seotud seadusandlus, kuna seda maavara kasutati sellisel kujul vaid Eestis. Vaja oli saavutada põlevkivienergia kasutamiseks vajalike tingimuste kokkulepe, tagada Eestis põlevkivienergia säilimine.

Kristiina oli veenev ka maksupop liitika peatüki läbirääkimistel, stel, kus Eesti eesmärk oli ettevõtte tulumaksuseaduse kaitsmine, et säiliks olemasolev tulumaksusüsteem, mis võimaldab ettevõttesse

taasinvesteeritud kasumi maksuvabastust ja annab Eestile maksukonkurentsis olulise eelise.

NATOga liitumisläbirääkimistel tuli Kristiina Ojulandil Eesti delegaadina vastanduda mitmele Euroopa “vana” riigi esindajale, eriti toonasele Saksamaa välisministrile, kes tõsikindlalt uskus, et Eestile ei ole vaja NATOt ja NATOle Eestit. Selle vastuseisu murdmine oli Eesti välispoliitikas tookord äärmiselt oluline võit, sest ilma Saksamaa nõusolekuta poleks Eesti kindlasti NATOsse pääsenud. Kristiina on korduvalt avalikult välja öelnud sedagi, et täna ei oleks Eesti NATOga liitumine enam võimalik, sest se st maailm on meie liitumise ajast oluliselt liitum muutunud. m Kõik mainitud läbirääkimised lõplä pesid Eestile edukalt. pe

7

KATRINA SOKK

Urmas Paet: hinnakem vabadust Eesti kuulumine Euroopa Liitu on enesestmõistetav, selle väärtust tuleb osata hinnata, ütleb välisminister Urmas Paet.

K

ui just oli täitumas viis aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, küsis mult üks välismaine ajakirjanik, et miks tähtpäev tänavapildis kuidagi silma ei torka ning miks Eestis seda suurelt ei tähistata. Tunnistasin, et mul polnud meeleski sellele päevale kuidagi suuremat tähelepanu pöörata ning seda enam siis eriliselt tähistada. Ilmselt on sama tunnetus suurel osal Eesti ühiskonnast.

Ja millest see räägib? Kindlasti mitte sellest, et me ei tähtsustaks Eesti kuulumist Euroopa Liitu, vaid pigem vastupidi. Eesti liikmelisus Euroopa Liidus on mõne aastaga saanud niivõrd iseenesestmõistetavaks, et sellele erakorralist tähelepanu lihtsalt ei pöörata. Pigem tundub uskumatuna, et on olnud aegu – ja veel päris hiljuti – mil Eesti polnud osa Euroopa Liidust, vaid üritas sinna alles pääseda.

Toetame uusi kandidaatriike See on tore, et jutt Eesti alatisest kuulumisest Euroopasse on veel kord kinnitust saanud ka hoiakutes, mis Eesti inimestel on Euroopa Liidu ja sellesse kuulumise suhtes.

Selle üks väljendusi on nii toetuse järsk tõus Euroopa Liitu kuulumisele kui ka see, et Eesti Euroopa Liidu liikmelisus on tänaseks täiesti ainumõeldav olek.

Ehk on aga meie liitumiseelsest kogemusest kasu ka neil, kel see tee alles pooleli või alguses. Eesti ei ole isekas. Me tahame, et võimalus Euroopa Liitu pääseda oleks kõigil Euroopa riikidel, kes seda tahavad ja on selleks valmis. Ja me oleme valmis neid

8

e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

aitama oma kogemuste ja nõuannetega. Nii nagu kunagi olid meie sõbrad need, kes olid valmis meid abistama.

Kui enne Euroopa Liiduga ühinemise referendumit üritasid mõned tegelased Eestis mängida loodetavale teadmatusele ja kõhklustele ning panid püsti loosungi, et alles ühest liidust pääsesime ja nüüd trügime teise, siis tuli ikka seletada, mis on Nõukogude Liidu ja Euroopa Liidu vahe. Täna näib selline võrreldamatute võrdlemispüüe igava ja ebaõnnestunud huumorina.

Säilitame saavutatud võimalused Suur osa Eesti inimestest on rahul, et Eesti on Euroopa Liidus. Täna näib ainumõeldav nii lihtne ja piirideta reisimine, õppimine ja töötamine teises Euroopa otsas, kaupade vaba liikumine, uute teede ja kultuuriobjektide rajamine solidaarsusrahaga kui näiteks ka tugi põllumeestele. Euroopa Liitu kuulumisega on tugevamaks saanud ka Eesti rahvusvaheline positsioon ja määratult suurenenud Eesti võimalused panustada rahvusvahelise elu murede lahendamisele.

Aga ka nüüd ei juhtu kõik iseenesest. Selleks, et kõik tänaseks Euroopas saavutatud vabadused ja väärtused ka alles jääksid, tuleb panustada ja tegutseda iga päev. Ja Eesti peaks oskama euroopalikke vabadusi ja väärtusi eriliselt hinnata, teades, kui kerge on neist ilma jääda.

CV Urmas Paet Sündinud 20. aprillil 1974. aastal Tallinnas Lõpetanud Tartu Ülikoolis politoloogia eriala. Täiendanud end Oslo Ülikoolis rahvusvaheliste suhete magistrikursusel

Töökogemus 2005-…. Eesti Vabariigi välisminister 2003-2005 Eesti Vabariigi kultuuriminister 1999-2004 Tallinna Nõmme linnaosa vanem 1998-1999 AS Postimees, uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik 1994-1998 AS Postimees, uudistetoimetus, reporter 1993-1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja 1991-1992 Eesti Raadio, välisinfo peatoimetus, toimetaja

Keeleoskus Eesti, vene, inglise ja saksa keel

Eesti ja Euroopa Liidu patrioot Eesti Vabariigi välisministri, eestlase ja eurooplasena peab Urmas Paet ülimalt tähtsaks, et iga eestlase südames oleks oluline koht eurooplusele ja niisamuti ka teiste Euroopa Liidu rahvaste südames.

Urmas on Eesti patrioot ja ka Euroopa Liidu patrioot ning oma kandideerimisega Euroopa Parlamenti tahab ta seda usku süstida igale eestlasele. „Pean vajalikuks, et Eesti jätkab kursil, mis aitaks kaasa Euroopa ühtse Venemaa-suunalise poliitika kujundamisele,“ ütleb Paet.

Dialoog Venemaaga on Euroopa Liidule Eestiga võrdväärselt oluline. Suhted meie idanaabriga peavad põhinema võrdsel partnerlusel ning inimõiguste ja demokraatia põhimõtetel.

Eestil on õnn omada häid suhteid üle maailma. See on läbimõeldud ja diplomaatiliselt õigesti kujundatud välispoliitilise töö e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

tulemus. „Mul on hea meel, et meie diplomaatilise ühistöö tulemusena on meil ette näidata viisavabaduse jõustumine Ameerika Ühendriikidega eelmise aasta lõpul ja Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga aasta varem,“ tunneb Urmas uhkust. Ühtse Euroopa kujundamisel on oluline roll ka kompromissidel. Eesti poolt 2007. aasta detsembris allkirjastatud Lissaboni leping on selge märk meie koostöösoovist ja võimekusest. Lissaboni leping muudab Euroopa Liidu otsustusprotsessi lihtsamaks ja kiiremaks ning seab sisse ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kujunemist soodustava Euroopa Liidu välisteenistuse. „Meie eesmärgiks on majanduslikult edukas ja turvaline Euroopa, kus inimestel on hea elada ja lapsi sünnitada. Sellises Euroopas soovin ma elada,“ ütleb Urmas Paet.

9

Vali Euroopa tasemel tegijad!

Kristiina Ojuland

Urmas Paet

Igor Gräzin

Silver Meikar

Raivo Järvi

Laine Jänes

Mati Raidma

Hannes Astok

Urve Tiidus

Tõnis Kõiv

Rein Lang

Kalev Kallemets

7. juunill toimuvad t Euroopa Parlamendi valimised.

Väikese riigina saame sinna saata kõigest kuus saadikut.

S

ee on vähem kui üks protsent kõigist europarlamendi liikmetest. Me ei saa endale lubada, et Eestit esindaksid inimesed, kes ei ole Euroopa asjades kodus, kes ei pääse seal löögile ning kelle arvamusega ei arvestata. Eestit peavad europarlamendis esindama Euroopa tasemel tegijad.

Reformierakond – Euroopa tasemel tegijad Eesti on välispoliitiliselt olnud väga edukas. Oleme Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslik liige, mitmes valdkonnas, näiteks maksusüsteem ning e-riik, oleme eeskujuks kogu Euroopale.

Reformierakonnal on Eesti välispoliitikas olnud määrav roll. Meie ridadest on tulnud neli tugevat ja pikaajalist välisministrit, kellest kolm – Kristiina Ojuland, Urmas Paet ja Rein Lang – kandideerivad ka neil valimistel meie nimekirjas Euroopa Parlamenti. Neljas, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, on kõige mõjukamale rahvusvahelisele ametikohale jõudnud eestlane läbi aegade.

Millist kasu toovad Euroopa tasemel tegijad Sulle?

Kui Eestit esindavad Euroopa tasemel tegijad, tähendab see, et Eestit märgatakse ja meie arvamuse ning huvidega arvestatakse. Näiteks siis, kui me räägime Eesti majandusele hädavajalikest Euroopa Liidu toetustest. Näiteks siis, kui me räägime euro kiirest kasutuselevõtust. Näiteks siis, kui me räägime Euroopa Liidu asjaajamise muutmisest kodanikule lihtsamaks, läbipaistvamaks ja odavamaks.

10

See kõik tähendab Eestile suuremat konkurentsivõimet. Sinule ja Su perele tähendab see tasuvat ja arendavat töökohta, turvalist säästmisvõimalust ning kriisiajal nii vajalikku kindlustunnet.

Mis juhtub, kui Sa ei vali Euroopa tasemel tegijaid?

On selge, et kõik parteid ja kandidaadid lubavad ühtviisi seista Eesti huvide eest.

Seetõttu saab määravaks küsimus, kes seda tänases Euroopas tegelikult suudab. See eristabki tegijaid lubajatest.

Mõni kandidaat võib ju olla Eesti tasemel tegija, aga kui ta ei ole kunagi näidanud üles huvi või seisukohti Euroopa küsimustes, siis ei jõua tema sõnum Euroopa otsustajateni. Ning Sinu hääl läheb raisku.

Valides Reformierakonna, valid Euroopa tasemel tegijad!

Teist kanditaati võivad Euroopa asjad isegi huvitada, aga temal ja tema meeskonnal puudub vajalik kogemus esindamaks Eesti riiki rahvusvahelisel tasandil.

Sa ei peaks riskima sellega, et Sinu kandidaat osutub vaid lubajaks. Tee oma valik kindla peale! Head kontaktid Euroopas, tugevad taustajõud, kogenud ja säravad kandidaadid teevad Reformierakonna nimekirja nendel valimistel kõige tugevamaks.

Valides Reformierakonna, valid Euroopa tasemel tegijad! 

e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

Euro

on õigete valikute boonus Pikema rahandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik kulusid kokku tõmmata, euro kasutuselevõtt on aga preemia tehtud pingutuste eest, räägib peaminister Andrus Ansip.

I

ga pere ja ettevõte peab oma kulud hoidma tuludega tasakaalus. Mõni periood on võimalik kulutada rohkem, kuid siis peavad hiljem jällegi sissetulekud suurenema, et vahepealsed kulutused tasa teha. Ja kulutamise käigus peab jälgima, et raha päris otsa ei saaks. Et ettevõte saaks oma töötajatele palka maksta ja pere leiva lauale.

Sama lugu on riigiga. Kuigi vahel arvatakse, et riigil on olemas nõiduslik rahapada, millest raha kunagi otsa ei saa, siis tegelikult see ei ole nii. Riik saab raha oma kulutusteks ikka ja ainult kodaniku käest.

Reservid pole igavesed Õnneks on Eesti riik kogunud headel aegadel märkimisväärsed reservid.

Kuigi sissetulekud on vähenenud, on kulutusi võimalik katta osaliselt reservidest. Aga kui reservid saavad otsa, kust me siis raha võtame? Ja nad saavad otsa, kui me kulutusi ei vähenda.

Selleks on vaja paika panna raamid, millest rohkem me ei kuluta. Et ei tekiks olukorda, kus riigil pole raha pensionide või palkade väljamaksmiseks.

Euro kasutusele võtmisele ei ole krie u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

teeriumid seatud põhjuseta, vaid need on tugeva majanduse näitajad. Eesti riik peab jälgima, et riigi kulude ja tulude erinevus ei ületaks kolme protsenti, sest nii saavad palgad ja pensionid igal juhul õigeaegselt makstud ja meie majandus kriisist välja tugevana. Euro on boonus, kui me teeme ära vajalikud kärped eesmärgiga säilitada riigi finantsstabiilsus ka pikemas perspektiivis.

tavad selle nimel, et hoida valitsussektori defitsiiti kümne protsendi piirides, on meie eesmärgiks endiselt mitte ületada kolme protsendi piiri. Defitsiidi madalal hoidmine on eelkõige vajalik

Defitsiit alla kolme protsendi

Euro on ülioluline eesmärk, mis aitab riigi rahanduslikku kindlust tulevikus veelgi tõsta.

Oleme kärpinud ja otsinud valitsussektori eelarve tasakaalu selleks, et riik oleks rahanduslikult jätkusuutlik ka siis, kui kriis kestab kauem. Siiani oleme suutnud kriisi ebameeldivatele väljakutsetele valitsussektori kulutuste kokkutõmbamisega kiirelt reageerida.

Seda on adekvaatselt hinnanud ka reitinguagentuurid.

Kui mõned ELi liikmesriigid pingu-

rahandusliku stabiilsuse tagamiseks meie riigis.

Euro on kindlasti ülioluline eesmärk, mis aitab riigi rahanduslikku kindlust tulevikus veelgi tõsta. Kuid euro on boonus, mille saame, kui suudame tagada riigi finantsilise stabiilsuse. 

11

KATRINA SOKK

Huumoriga humanist Igor Gräzin Igor Gräzin armastab Euroopat ja on eurooplasena uhke, et kaasaegne tsivilisatsioon sai just siit alguse.

A

ga Igor arvab ka, et uhkustamisest on vähe: tuleb püüda lahti saada kõigest, mis Euroopat pidurdab – sajast tuhandest leheküljest seadustest, tüüpilise euroametniku haigutustest (võtku oma palk ja ärgu segagu!) – kes kordki on taotlenud mingit pisisummat näiteks Archimedese programmist (et uurida kimalast Tartu Botaanikaaias või patenteerida liblikmutrit suusaklambrile), ei tee seda enam kunagi.

Igor on inimese poolt ja tema alandamise vastu. Kohtuni ja kõigi maailma Lissabonideni välja. Igaüks on nüüd väljas iseenda eest ja iga ametnik seda enam. Lühidalt: Euroopa tuleb inimestele tagasi anda!

Euroopa energialiit on elu ja surma küsimus Euroopa häda mitmekordistub sündinud julgeolekuriskide tõttu. Külm sõda Venemaaga on tagasi. Venemaa on asunud Euroopat tükkhaaval purustama varustades energiaga igat Euroopa riiki eraldi: koos Saksamaaga – Poola vastu, koos Itaaliaga Kesk-Euroopa vastu, Ungari abil sama ja isegi Läti energiahoidlatest on juba venekeelset juttu kostnud.

Euroopa energialiit on küsimus Euroopa elust ja surmast!

12

Ärgem armastagem Euroopa Liitu Eestis!

Aga armastagem Euroopat Euroopa Liidus! Ja ma usun – me mängime välja.

Sellepärast kandideeringi. „Kas kaob ajapikku meie tsivilisatsioon ja asendub slaavi-bütsantsi kultuuri ja tehnilise allakäiguga, või me kanname Euroopa tõrvikut edasi?“ küsib Gräzin.

Euroopa Liitu rohkem inimlikkust Enda kohta ütleb Gräzin: „Olen venelane, inglise ja vene keel on nii vabad, et kirjutan kogemata isegi luuletusi. 14

aastat praktiseerisin Euroopa Liidu äriõigust. Õpetan rahvusvahelist äriõigust.“ Selles mõttes on Euroopa Liit Igori eriala, mis ei tähenda, et see talle kõiges meeldib. „Politseinik võib oma ametit armastada, aga talle ei pruugi meeldida iga konkreetne tänaval vedelev kalkar,“ toob Igor värvika võrdluse.

Igor arvab, et täna vajab Euroopa Liit patrioote. Humaniste. Vajame Euroopat, kus inimesed on tähtsamad kui institutsioonid. Lissaboni majanduskava oli oodatud läbi kukkuma, sest tema eesmärgiks oli teatavate paberite loomine, aga mitte see, et inimesel oleks parem elada. „Parafraseerides kuulsat vene dramaturgi Stanislavskit: Ärgem armastagem Euroopa Liitu Eestis! Aga armastagem Euroopat Euroopa Liidus! Ja ma usun – me mängime välja. Sellepärast kandideeringi,“ ütleb Igor Gräzin.  e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

KATRINA SOKK

Silver Meikar kujundab maailma Poliitikaga tegelemine ei ole Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Silver Meikari jaoks eesmärk omaette, vaid vahend parema maailma kujundamiseks. See on ka põhjus, miks ta soovib saada valitud Euroopa Parlamenti.

S

ilver peab end parandamatuks liberaaliks, kes soovib elada maailmas, kus kõikjal austatakse inimõigusi ja kodanikuvabadusi. „Euroopa Parlamendis on võimalik rohkem aidata diktatuurirežiimide all kannatavaid inimesi,“ arvab Silver. Ta on veendunud, et Eestile tuleb kasuks jagada oma ikkest vabanemise kogemusi. Aidates kaasa demokraatlike väärtuste levikule maailmas, kinnistame demokraatiat Eesti ühiskonnas ja meie endi väärtushinnangutes.

Silver on seisukohal, et alles hiljuti rõhumise alt vabanenud riikidel lasub kohustus toetada neid, kes ikka veel elavad diktatuuri küüsis. Euroopa Liidu liikmesriigid saavad olukorda parandada vaid ühiselt tegutsedes ning Euroopa Parlament ongi kohaks, kus ühistegevust korraldada.

Euroopa südametunnistus „Euroopa Parlament, mida on tihtipeale kutsutud ka „Euroopa südametunnistuseks”, omab määrava tähtsusega e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

rolli rahu ja vabaduse tagamisel nii liikmesriikides kui ka väljaspool liidu ja Euroopa piire,“ ütleb Silver Meikar, toetades nii Euroopa Liidu laienemist kui ka süvitsiminekut liidu ühispoliitikates. Ainult nii saab heaolu ja turvalisust Euroopas ja selle piiride taga suurendada.

Euroopa Parlamendi inimõiguste

Soovin, et asjaajamine Euroopas muutuks samuti läbipaistvaks, keskkonnasõbralikuks ja lihtsaks. allkomisjoni liikmena soovib Silver tähelepanu pöörata nendele rahvastele ja riikidele, kes ikka veel kannatavad rõhumise all. „Järelevalve inimõiguste ja kodanikuvabaduste üle kogu maailmas on viimase kümnekonna aastaga tõusnud olulisele kohale Euroopa Liidu ja

Euroopa Parlamendi tegevuses ning valituks osutudes jätkan tööd kriisikolletes, et pakkuda komisjonile asjatundlikku sisendit,“ teatab Silver Meikar.

Asjaajamine lihtsaks ja läbipaistvaks Silver peab oluliseks ka Eesti e-riigi kogemuste rakendamist Euroopas, mis vähendab paberibürokraatiat ja kiirendab asjaajamist. „Soovin, et asjaajamine Euroopas muutuks samuti läbipaistvaks, keskkonnasõbralikuks ja lihtsaks. Euroopa Parlamendi liikmena koostan Euroopa Parlamendi kirjaliku deklaratsiooni, milles kutsun Euroopa Parlamenti loobuma kõigile 785 liikmele trükitavatest dokumentide paberkoopiatest,“ lubab Silver Meikar.

Keskkonnasõbralik Euroopa Meikar toetab keskkonnasõbralikumat Euroopa Liitu. „Euroopa Liit peab kujunema kodanikele ökoloogiliselt vastutustundlikuks ja keskkonnasäästlikuks elukeskkonnaks,“ arvab Silver. Üle-euroopaline rongiteede võrgustik tagab loodussõbralikuma transpordiühenduse liikmesriikide kodanikele.

Euroopa Parlamendi liikmena avaldaks Silver Meikar survet Euroopa Komisjonile ja selle alluvuses töötavale Euroopa Raudteeagentuurile, et töötataks välja ühine rongiliiklust puudutav seadusandlus ning loodaks meetmed Euroopa Liidu raudteeinfrastruktuuri kiireks integreerimiseks. 

13

Raivo Järvi „Eesti on väike ja saadikute arv samuti, seetõttu pean europarlamenti valituks osutumisel erakordselt tähtsaks tegutsemist väljaspool oma komisjoni ja fraktsiooni koosseisu,” ütleb Raivo Järvi.

Peamiseks relvaks siinkohal on laialdane tihe suhtlemine teiste parlamendisaadikute ja võtmetegelastega. „Ainult nii võime saavutada ärakuulamist ja võimalikku edu Eestile elutähtsates punktides. Seda nii Euroopa Liidu siseste reformide läbiviimisel kui ka välispoliitikas.”

Arvestades Eesti seisundit EL piiririigina ja Venemaa ettearvamatut käitumist kiirelt muutuvas maailmas, peab Järvi elutähtsaks eriti EL suurriikide, aga ka potentsiaalsete liitlaste puhul püüda avada nende silmi võimalikele ohtudele tulevikus.

Laine Jänes „Soovin viia Eesti kultuuri Euroopasse ja tuua Euroopa kultuuri Eestisse,” ütleb Laine Jänes, uskudes, et kultuur on ainus järjepideva arengu tagaja.

Euroopa erilisus seisneb selles, et Euroopa on moodsa kultuuri lähtekoht.

Mida tugevamalt me suudame end Euroopa kui kultuurikolde külge haakida, seda tugevam on meie elujõud. Me ei pea kartma, et võiksime kuidagi lahustuda või alla neelatud saada.

Laine arvab, et kui me tahame olla suured vaimult ja saada tõelisteks Euroopa kodanikeks, peame andma Euroopa kultuuri arengusse oma panuse. „Eesti võiks olla Euroopa kultuuririik, mis on teistele oma püüdluste ja tegemistega etaloniks.” Töö Euroopa Parlamendis on Laine Jänese jaoks üks võimalus aidata Eestil seda unistust ellu viia.

Hannes Astok „Euroopa peab väljuma majanduskriisist tugevamana kui enne – tulevik kuulub nii nutikale majandusele kui ka kohalikele paindlikele tootjatele,” ütleb Riigikogu majanduskomisjoni liige Hannes Astok.

Eurooplaste heaolu ja julgeoleku tagab ainult uuendusmeelsus ja tugev majandus. Hannes on veendunud, et Euroopa uus tõus algab innovatsioonist, töötades selle nimel, et Eesti ettevõtjatel oleks võrdsed võimalused konkureerimiseks kõigil Euroopa turgudel.

Europarlamenti on vaja tegusaid inimesi. Astok on aastaid olnud nõustajaks ja koolitajaks rahvusvahelistes e-riigi teemalistes koostööprojektides. „Usun, et minu kogemused teevad minust väärika Eesti ja Reformierakonna esindaja Euroopa Parlamendis,” ütleb Hannes Astok.

14

Mati Raidma „Olen aastate jooksul Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitika probleemidest ning võimalikest lahendustest saanud hea ettekujutuse ning võimaluse kaasa rääkida,” ütleb Mati Raidma, kelle töö Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehena on tihedalt seotud ka osalemisega nii NATO kui Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitika kujunemisprotsessis.

Raidma toetab EL julgeoleku- ja kaitsealase koostöö arendamist, et suurendada Euroopa rolli rahu ja julgeoleku tagamisel maailmas.

Samuti pooldab ta EL kiirreageerimisüksuste ja kaitseagentuuri ning ühise küberkaitsepoliitika väljatöötamist. „Toetan Euroopa sõjaväe järk-järgulist väljaarendamist, et laiendada Euroopa sõjalist ja tsiviilvõimekust,” ütleb Raidma. e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

Urve Tiidus Kuressaare linnapea Urve Tiidus on üks mitmest miljonist eurooplasest, kelle kodu asub Läänemere kaldal. „Sõltume sellest, kui palju on meres kala, kui puhas on mere keskkond, kui turvaliseks kujuneb transpordi- ja energiainfrastruktuur, kui intensiivseks kujuneb turism, millised on tulevased arengud nii vee ääres, peal kui vee all,” ütleb Tiidus.

Urve tahab kaasa aidata, et Euroopa Liidu Läänemere strateegia saaks rahastamisprogrammi, mis oleks lülitatud Euroopa Liidu eelarve kavasse 2014-2020. Tiidus leiab, et toetusrahaga saab muuta paljud Läänemerd kaitsvad eraldiseisvad tegevused ühiseks tervikuks, mille tulemusel muutub Läänemere-äärne regioon dünaamilisemaks, innovaatilisemaks ja loomulikult konkurentsivõimelisemaks.

Rein Lang „Minu sooviks on elada turvalises Euroopas, kus kuritegevuse vastu võitlemine toimuks riikideühiselt, kuid samas oleksid kaitstud kõik isikuvabadused,” ütleb Rein Lang.

Rein seisab võimalikult kiire euro kasutuselevõtu, madalate maksude ja iseseisva maksupoliitika eest, mis suurendab usaldust Eesti kui areneva majanduskeskkonna vastu.

Lang peab oluliseks hoida Euroopa Liidu seadusandlust lihtsa, õiglase ning kodaniku- ja ettevõtjasõbralikuna, seistes ka Eesti ettevõtjate võrdsete võimaluste eest Euroopa turul.

Rein Langi laialdased kogemused nii ettevõtluses kui sise- ja välispoliitikas annavad talle tugeva eelise Euroopa Parlamendi töös tulemuslikult kaasalöömiseks.

e u r o o p a 20 2 0 0 9.r 9. r efo 9 e eff o r m.e m .e ee

Tõnis Kõiv Tõnis Kõiv mõistis juba pea kümme aastat tagasi, et Euroopa Liit hakkab meie igapäevaelus üha suuremat rolli mängima.

Paide linnapeana nägi Kõiv, kuidas Euroopa Liidu toel elluviidud projekti järel said linnakodanikud tarbida puhast joogivett. Jätkuna valmib sel aastal Paides 21. sajandile vääriline kanalisatsioon. „Lõviosa sadadesse miljonitesse ulatuvatest investeeringutest on tulnud euroliidu abiprogrammidest,” räägib Tõnis Kõiv.

Euroopa Liit on eelkõige solidaarsusprojekt – ühiselt tehtud asjad on kasulikud kõigile.

Näiteks Eesti keskkonnainvesteeringutest Läänemere puhtuse tagamiseks saavad kasu kõik Läänemere-äärsed riigid. „Just soov ise ühistest võimalustest rohkem teada saada ja seda jagada on peapõhjuseks, miks otsustasin kandideerida europarlamendi valimistel,” räägib Tõnis Kõiv.

Kalev Kallemets Kalev Kallemets omab MTÜ Eesti Tuumajaama liikmena laialdasi teadmisi tuumaenergia kasutamisest. „On ilmne, et kliimamuutuse teemast on tehtud labastatud teadusmudel ning poliitiline hüsteeria, mis läheb lähiaastatel Euroopa kodanikele maksma sadu miljardeid eurosid ning mis tõstab Eesti elektri hinna kahekordseks,” räägib Kallemets, kes pooldab tuumaenergiat kui kõige odavamat, reaalsemat ja stabiilsemat Euroopa toodetud elektriallikat.

Teise olulise teemana tunneb Kalev muret Euroopa madala sündimuse pärast. Paarikümne aasta pärast on Euroopa mitmes riigis enamuses pensionärid ning rahvused vähenevad. „Enamuse Euroopa riikide sotsiaalsüsteem kaotab igasuguse motivatsiooni laste saamiseks. Vajalikud on Euroopa tasemel dramaatilised sammud,” räägib Kalev Kallemets.

15

Reformierakonna kava Euroopa Parlamendi valimisteks

PARIM PLAAN majanduskasvu ja julgeoleku tagamiseks Reformierakonnal on plaan, kuidas taastada majanduskasv Eestis, suurendada Eesti julgeolekut, luua roheline ning keskkonnasäästlik Euroopa ja edendada vabadust ning demokraatiat kogu Euroopas.

Plaan Eesti majanduskasvu taastamiseks Seame euro ja majanduse elavdamise esikohale!

Reformierakond seisab selle eest, et Eesti võtaks euro kasutusele võimalikult kiiresti, sest see on kasulik Eesti inimestele ja majandusele. Euro suurendab usaldust Eesti kui areneva majanduskeskkonna vastu ning laob aluse Eesti uuele majanduskasvule. Reformierakond seisab euro kiire kasutuselevõtu eest!

Seisame madalate maksude ja iseseisva maksupoliitika eest!

Reformierakond ei lase sisse seada üleeuroopalisi makse ja jätkab tööjõumaksude vähendamist Eestis. Võitleme tulumaksu vähendamise eest 18%ni ja

16 1 6

sotsiaalmaksule tarku töökohti soosiva lae kehtestamise eest Eestis. Me ei lase ära rikkuda Eesti head majanduskeskkonda. Reformierakond ei ole lasknud ega lase ka tulevikus Eestis kehtestada astmeliselt kasvavat tulumaksu, sest nii nagu üle-euroopalised maksud tähene u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

daks seegi täiendava raha võtmist Eesti inimeste taskust. Oma töö vilja kasutamise üle otsustagu iga inimene ise.

Eesti maksude üle otsustagu ainult Eesti parlament. Reformierakond seisab Eesti madalate maksude ja Eesti iseseisva maksupoliitika eest.

Seisame vaba turu ja Eesti ettevõtjate võrdsete võimaluste eest!

Reformierakond ei lase ühtlustada tulumaksupoliitikat Euroopa Liidus ja rikkuda Eesti head maksusüsteemi! Reformierakond seisab selle eest, et maksud jäävad madalaks!

- sest just need kaks annavad ettevõtjale kindlustunde ja ärgitavad uusi inimesi tööle palkama. Reformierakond toetab Euroopa Liidu „sinise kaardi” sisseviimist, mida haldab iga liikmesriik ja mis lihtsustab kõrgelt haritud tippspetsialistide kaasamist uute töökohtade loomiseks Eestis.

Reformierakonna esindajad Euroopa Parlamendis vastutavad selle eest, et seadused oleksid lihtsad ja õiglased ega tekitaks ebavõrdset olukorda Eesti ettevõtetele. Reformierakond seisab kõikide Eesti ettevõtjate ja põllumeeste vaba juurdepääsu kindlustamise eest kogu Euroopa turul. Me oleme vastu mistahes Euroopa riigi valitsuse soovile luua oma tootjatele või tervetele majandusharudele riigi toetuste kaudu eeliseid Eesti tootjate ees. Eesti inimesed on töökad ja nutikad. Meil on kõik eeldused vaba ja võrdse konkurentsi korral Euroopas tõsta tunduvalt Eesti inimeste sissetulekuid ja heaolu. Reformierakond seisab selle eest, et Eesti ettevõtjatel oleksid Euroopa turul võrdsed võimalused!

Reformierakond seisab tarku töökohti soosiva maksu- ja tööturupoliitika eest!

Võitleme targa majanduse ülesehitamise eest!

Reformierakond toetab Lissaboni strateegia eesmärki muuta Euroopa maailma konkurentsivõimelisimaks piirkonnaks. Selleks tuleb ühise põllumajanduspoliitika ja regionaalfondide raha juhtida haridusse, teadus- ja arendustegevusse ning infrastruktuuri.

Seisame selle eest, et Euroopa Liidu järgnevate aastate eelarveprioriteet oleks investeeringud uurimistegevusse, uuenduslikkusesse, infrastruktuuri ja keskkonnakaitsesse. Reformierakond võitleb selle eest, et Euroopa Liidu eelarveraha kasutataks targa majanduse ülesehitamiseks!

Toome Eestisse rohkem tarku töökohti!

Reformierakond seisab selle eest, et Eestisse tuleks rohkem tarku töökohti.

Uute kõrgepalgaliste töökohtade teke suurendab Eesti inimeste heaolu ja vähendab tööpuudust. Me seisame Eesti ja Euroopa soodsa maksukliima ning tööturu paindlikumaks muutmise eest, e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

Võitleme kodaniku- ja ettevõtjasõbraliku seadusandluse eest!

Reformierakond seisab Eesti e-riigi kogemuste rakendamise eest Euroopas, mis vähendab mõttetut paberibürokraatiat ja kiirendab asjaajamist.

Sel eesmärgil peame oluliseks, et Eestist kujuneks Euroopa Liidu infotehnoloogiline keskus. Me seisame selle eest, et Euroopa asjade ajamine oleks lihtne, odav ja tavakodanikule mugav. Meie siht on kodanikusõbralik Euroopa. Reformierakond võitleb selle eest, et Euroopa Liit alustaks programmiga „Paberivaba asjaajamine”, mille eesmärk on digitaliseeritud dokumendihalduse ja kirjavahetuse sisseviimine. Me toetame direktiivide revisjoni ja vajadusel nende kehtetuks tunnistamist eesmärgiga lõpetada ülereguleerimine ja vähendada bürokraatlikke ettekirjutusi. Reformierakond seisab selle eest, et muuta Euroopa juhtimine läbipaistvamaks ja majanduskeskkond tõhusamaks: rohkem e-lahendusi, vähem bürokraatiat ja direktiive!

Toetame investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse!

Reformierakond seisab selle eest, et Euroopa Liidu struktuurifondid investeeriksid uutesse tehnoloogiatesse, mis tagavad madala süsinikujalajäljega tugeva majanduse tekke. Mure kliimamuutuse ja energiavarude üle loob ainulaadseid võimalusi tehnoloogilisteks uuendusteks. Investeeringute suurendamine uuenevatesse tehnoloogiatesse on oluline meie energiavarude kindlustamiseks vajalike uuenduslike lahenduste leidmiseks. Reformierakond seisab selle eest, et Euroopa Liidu struktuurifondid investeeriksid uutesse tehnoloogiatesse!

17

sed riikide erihuvidest tulenevad ühtse turu toimimise takistused tuleb kõrvaldada ning laiendada Euroopa Liidu ühtset turgu energeetika, postiteenuste, rahandusteenuste, raudteede ja tervishoiuteenuste valdkonda. Toetame jõupingutusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni uue kokkuleppe saavutamiseks, mis võimaldab vabamat kaubandust, kaitseb investoreid ja intellektuaalset omandit ning annab arenevatele riikidele parema ligipääsu Euroopa Liidu turgudele.

Toetame teadmiste vaba liikumise muutmist Euroopa Liidu viiendaks põhivabaduseks!

Reformierakond seisab teadmiste vaba liikumise võimaldamise eest Euroopas!

Võitleme Eesti põllumeestele soodsama Euroopa põllumajanduspoliitika eest!

Reformierakond seisab selle eest, et Euroopa Liit reformiks põhjalikult ühist põllumajanduspoliitikat ning teeks lõpu tänasele ebaausale konkurentsile Eesti põllumehe suhtes. Eesti põllumeestel on kõik eeldused vaba ja ausa konkurentsi korral Euroopas läbi lüüa ning tõsta seeläbi Eesti inimeste sissetulekuid ja heaolu. Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika tuleb asendada turule orienteeritud maaelu- ja keskkonnapoliitikaga, mis kindlustab ohutu ja tervisliku toidu tarbijatele ning jõukuse ja euroopaliku elukeskkonna kõikjal Eestis. Toetades Euroopa põllumajanduspoliitika radikaalset reformi muudame Eesti maapiirkonnad puhtaks ja jõukaks euroopalikuks maakeskkonnaks! Reformierakond võitleb ELi ühise põllumajanduspoliitika radikaalse reformi eest, mis kindlustaks Eesti põllumeeste võrdse kohtlemise ja vabastaks raha keskkonnakaitseks ning targa majanduse ülesehitamiseks!

Seisame Eesti elanike töötamisvõimaluse eest kogu Euroopas!

Reformierakond soovib Eesti inimestele kehtestatud teistes riikides töötamise piirangute kohest tühistamist.

Euroopa tööruumi avamine viib töötasude ühtlustumiseni, mis Eesti inimestele tähendab palgatõusu. Eestlased väärivad rahvusvahelist töökogemust esimesel võimalusel. Samas seisame selle eest, et iga välismaal töötav Eesti inimene naaseks kodumaale, tuues kaasa uusi oskusi ja kogemusi. Reformierakond võitleb Eesti elanike õiguste eest vabalt töötada Euroopa Liidu mistahes riigis!

18

Toetame jõulisi samme Euroopa Liidu ühtse turu väljaarendamiseks!

Reformierakond võitleb selle eest, et kujundada Euroopa Liidu siseturust ka tegelikkuses ühtne ja vaba turg. Täna-

Reformierakond seisab selle eest, et Euroopa Liidust saaks edukalt toimiv ühtne siseturg!

SCANPIX: KARIN KALJULÄTE, MAALEHT

Reformierakond toetab teadmiste vaba liikumise muutmist Euroopa Liidu viiendaks põhivabaduseks inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kõrval. Teadmiste vaba liikumine liikmesriikide vahel on oluline, et soodustada leiutamist ja avastamist ning Euroopa muutmist maailma konkurentsivõimelisimaks targaks majanduseks. Me toetame intellektuaalse omandi ühtse turu loomist, teaduslikel põhjustel teises ELi riigis õppivate või töötavate ELi kodanike töö- ja elamislubade nõude kaotamist, õpilasvahetuste edendamist ning kutseoskuste täielikku vastastikust tunnustamist kõikjal ELis. Reformierakond kutsub üliõpilasi üles kasutama võimalusi õppida ka teistes Euroopa ülikoolides.

Seisame mahukate Euroopa investeeringute jätkumise eest Eesti infrastruktuuri!

Reformierakond seisab selle eest, et jätkuksid Euroopa Liidu investeeringud Eestile olulise infrastruktuuri rajamiseks nii energeetika, teede, ühistranspordi, vee ja kanalisatsiooni, turismi kui kultuuri vallas. Reformierakond hoolitseb selle eest, et Eestile eraldatud Euroopa Liidu raha kasutataks majanduse elavdamiseks võimalikult tõhusalt. Läänemerest on saanud Euroopa Liidu sisemeri ja Euroopa Liidu Läänemere strateegia on sõnastanud Põhjala riikide ühishuvid. Nende ühiste eesmärkide saavutamiseks jätkame tööd selle nimel, et Euroopa Liidu Läänemere strateegia rahastamine lülitataks Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014-2020. Reformierakond võitleb selle eest, et Euroopa rahalisel toel saaks Eesti nüüdisaegse infrastruktuuriga edukaks riigiks!

e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

SCANPIX: RAIGO PAJULA, POSTIMEES SCANPIX: SVEN ARBET, MAALEHT

Kaitseme Eestis edukalt toimivaid lahendusi!

Reformierakonna algatusel on Eesti läbi viinud tulumaksureformi langetades maksumäära 26%lt 21%le ja vabastades ettevõtete investeeringud tulumaksust ning seadnud sisse sündimust oluliselt tõstnud vanemahüvitise. Me ei lase Eestis edukalt toimivaid majandus- ja sotsiaalpoliitilisi lahendusi ära lõhkuda! Reformierakond seisab selle eest, et uute ideede otsimine ja rakendamine majanduse edendamiseks ning sündivuse suurendamiseks muutuks Euroopa südameasjaks ja Eesti visiitkaardiks Euroopas.

NATO KODULEHT

Reformierakond kaitseb Eesti peresid ja pensionäre, emasid ja väikesi ilmakodanikke vastutustundetute poliitikute lammutustegevuse eest Eestis ja Euroopas!

Plaan Eesti julgeoleku suurendamiseks

Teeme Tallinnast Euroopa pealinna!

Reformierakond seisab selle eest, et Tallinnast saaks aastal 2011 kõigi aegade kõige edukam Euroopa kultuuripealinn. Seisame selle eest, et eesti keel ja kultuur püsiks läbi aegade. Toetame Eesti kõrgkultuuri viimist Euroopasse. Rikkalik ja eripärane kultuuriruum on Euroopa suurim konkurentsieelis. Eestil on selle säilitamisel suuremgi roll kui Euroopa suurriikidel. Reformierakond soovib kujundada Tallinnast aastal 2011 kultuuriprogrammilt ja majanduslikult edukaima Euroopa kultuuripealinna läbi aegade!

e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

Toetame Euroopa Liidu iseseisva kaitsevõime arendamist tugevas partnerluses NATOga! Reformierakond toetab Euroopa Liidu suhete tugevdamist NATOga ning Euroopa enda kaitsevõimekuse kiiret väljaarendamist tihedas koostöös NATOga. Toetame Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsealase koostöö arendamist, et tagada Euroopa kodanike ja väärtuste kaitse ning suurendada Euroopa rolli rahu ja julgeoleku tagamisel maailmas. Pooldame Euroopa Liidu kiirreageerimisüksuste ja kaitseagentuuri väljaarendamist ning ühise küberkaitsepoliitika väljatöötamist.

Toetame Euroopa sõjaväe järk-järgulist väljaarendamist, et laiendada Euroopa sõjalist ja tsiviilvõimekust.

Näeme ideaalina, et kogu Põhjala oleks hõlmatud kolme olulise raamistikuga: NATO (täna ei hõlma Soomet ja Rootsit), EL (väljas Norra ja Island), eurotsoon (väljas Eesti, Läti, Leedu, Taani, Rootsi, Island, Norra). Selliselt ühtne Põhjala looks Eestile uuel tasemel poliitilise ja majandusliku julgeoleku ning tugevdaks Põhjala positsiooni Euroopa Liidus. Reformierakond seisab Euroopa kaitsevõime ja Põhjala julgeoleku suurendamise eest koostöös NATOga!

Seisame hea Euroopa Liidu võimekuse ja prestiiži tõusu eest!

Reformierakond toetab Lissaboni lepingu jõustumist, mis muudab Euroopa Liidu otsustusprotsessi lihtsamaks ja kiiremaks ning seab sisse ühtse välisja julgeolekupoliitika kujunemist soo-

19

dustava Euroopa Liidu välisteenistuse.

Me toetame ÜRO Julgeolekunõukogu reformi, mille tulemusel Euroopa saaks tugevama positsiooni. Reformierakond toetab Euroopa Liidu mõjuvõimu suurenemist maailmas!

Euroopa Liit panustaks rahaliselt märgatavalt rohkem energeetika uurimisse ja uuendustesse, keskendudes taastuvenergia, energiasäästu ja energiajulgeoleku valdkondadele; Euroopa Liit mõistaks tungivalt hukka energiatarnija positsiooni väärkasutamise poliitilise surve osutamiseks tarbijariigile, ning näitaks üles solidaarsust liikmesriigiga, kes langeb sellise suhtumise ohvriks; Euroopa Liit seisaks tugevalt vastu gaasi eksportivate riikide või ettevõtete ülemaailmse kartelli moodustamisele; Euroopa Liidu riigid tugevdaksid koostööd energiaallikate ja transiidimarsruutide mitmekesistamiseks, fossiilsete kütuste osakaalu vähendamiseks ning energiatõhususe suurendamiseks.

Peame oluliseks Eesti piiriülest koostööd Venemaaga. Mistahes agressiivsus oma lähinaabrite suunal ohustab Euroopa Liidu julgeolekut ja selle ilmingutele tuleb ühiselt otsustavalt vastu astuda. Reformierakond seisab Euroopa ühtse ja realistliku Venemaa-poliitika eest, mis tugineb võrdsele partnerlusele ning inimõiguste ja demokraatia põhimõtetele!

Seisame Euroopa ühtse Venemaa-suunalise poliitika kujundamise eest!

Toetame Euroopa Liidu ühise energiapoliitika väljakujundamist!

Reformierakond seisab selle eest, et Euroopa Liit kujundaks kiiresti tervikliku lähenemise energiajulgeoleku edendamisele, võttes seejuures arvesse nii majanduslikud, keskkonna- kui ka poliitilised tegurid. Reformierakond seisab selle eest, et: energiavarustust käsitletaks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika lahutamatu osana; arendataks välja Euroopa ühtne energiaturg, mis põhineb suurimal võimalikul konkurentsitasemel ning loodaks uued Euroopa Liidu sisesed energiaühendused; asutataks Euroopa energeetikaamet, mis tagab toimiva järelevalve vaba konkurentsi toimimise üle Euroopa Liidu turul; Euroopa Liit toetaks tugevamalt tuumareaktorite energiale üleminemist Euroopa Liidu energiapoliitika osana;

20

Reformierakond seisab selle eest, et Venemaale ei tehtaks Euroopaga suhtluses põhjendamatuid erandeid. Seisame Euroopa Liidu ühtse Venemaapoliitika eest. Toetame Venemaa õiglase kohtlemise põhimõtet – viisavabaduse, vabakaubanduse või muude õiguste andmisel suhetes Euroopa Liiduga ei tohi teha järeleandmisi euroopalike standardite järgimise osas.

Reformierakond vaatleb Venemaad kui koostööpartnerit, kellega dialoogi pidamine on Euroopa Liidu huvides.

Ehitame turvalise ja kurjategijatele suletud Euroopa!

Reformierakond seisab tugeva kontrolli eest ELi piiridel ning töötab selle nimel, et Euroopa seisaks kuritegevuse vastu ühiselt ja ühendatult. Me toetame Euroopa Liidu prokuröri ametikoha asutamist, Europoli laienemist, Eurojusti tugevdamist ning karistusseadustike kooskõlastamist, et tõhustada võitlust rahvusvahelise kuritegevusega. Me pooldame tõkete kõrvaldamist politsei ja eriteenistuse koostöölt ning nendevahelise andmevahetuse soodustamist. Rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi tõkestamine ei tohi aga kahjustada isikuvabadusi, seepärast peame oluliseks anda riikidele ja parlamentidele suur otsustusõigus kriminaal- ja immigratsioonialase ühispoliitika kujundamisel. Seame eesmärgiks, et Euroopa Liidust saaks ühtne eraõiguslik ruum. Reformierakond seisab turvalise Eesti ja Euroopa eest, kus isikuvabadused on kaitstud! e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

Plaan rohelise Euroopa loomiseks Kujundame rohelise, vastutustundliku ja keskkonnasäästliku Euroopa!

Reformierakond seisab selle eest, et Euroopa Liit kujuneks oma kodanikele ökoloogiliselt vastutustundlikuks ja keskkonnasäästlikuks elukeskkonnaks.

Me tunnistame looduslike ökosüsteemide, nagu metsade ja märgalade elulist tähtsust maailma kliima püsimisele ja bioloogilise mitmekesisuse toetamisele ning kutsume riike neid säilitama, kaitsma ja laiendama. Võrreldes muu Euroopaga on Eestis veel palju puhast ja saastamata loodust ja ainulaadse elukooslusega piirkondi. See on meie ainulaadne vara niihästi loodusturismi kui ökoloogilise mõttelaadi süvendamiseks. Reformierakond: seisab selle eest, et Eesti kogemus

looduskeskkonna austamisel ja säästlikul kasutamisel kujuneks eeskujuks meie partnereile Euroopa Liidus; toetab ühtse põllumajanduspoliitika reformimist, et Euroopa talunikud suudaksid paremini vastata ülemaailmsele nõudlusele keskkonnasäästlikult toodetud toiduainete järele; seisab selle eest, et Euroopa Liit rahastaks taastuvenergia, eriti teise põlvkonna biokütuste uurimist; kutsub liikmesriike täitma kohustust vähendada 2012. aastaks kasvuhoonegaaside emissioone 8% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega; toetab säästvate transpordivormide arendamist, muuhulgas kutsub looma Euroopa integreeritud raudteevõrgustikku.

Plaan vabaduse ja demokraatia edendamiseks Euroopas Seisame vaba Euroopa eest!

Reformierakond seisab selle eest, et Euroopa toetaks demokraatia ja vaba meedia arengut Lääne-Balkanil, Ukrainas, Georgias, Valgevenes, Moldovas, Armeenias, Aserbaidžaanis ja Venemaal. Eesti on hea eeskuju euroopalikuks riigiks saamise teel. Meie kogemused on vajalikud uue ja demokraatliku Euroopa loomisel. Eesti panus naabrite arengusse on oluline, sest demokraatlikud naabrid on Eesti enda täiendav julgeolekutagatis. Toetame viisavabaduse sisseviimist Euroopa Liidu naabruspoliitika sihtriikidega, ennekõike Lääne-Balkani riikide, Ukraina, Moldova ja Lõuna-Kaukaasia riikidega. e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

Seisame inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste eest!

Seisame õiglase ja võrdse kohtlemise põhimõtte range järgimise eest kõigi uute liikmete vastuvõtmisel Euroopa Liitu tulevikus. Uued liikmed peavad olema võimelised täitma samu nõudeid, mida pidi liitumiseks täitma Eesti ja tingimused täitnud peavad kõik saama võimaluse ühineda Euroopa Liiduga.

Reformierakond seisab Euroopa Liidu põhiväärtuste – rahu, stabiilsuse, jõukuse ja vabaduse – eest! Nende väärtuste kaitsmiseks soovime isikuvabadusi kitsendavate seaduste kaotamist, aitame kaasa kolmandate riikide demokraatiapüüdlustele ja teeme koostööd tugevamate sanktsioonide rakendamiseks riikide vastu, kes rikuvad oma kodanike inimõigusi. Reformierakond soovib muuta arenguabi andmist tõhusamaks ja sihipärasemaks. 

21

Hääleta mugavalt kodust lahkumata KATRINA SOKK

Euroopa Parlamendi valimiste elektrooniline hääletamine algab 28. mail kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni 3. juunil kell 20.00.

E-hääletamiseks on vajalikud: Kehtiv ID-kaart ID-kaardi PIN koodid Kehtivad sertifikaadid Internetiühendusega arvuti ID-kaardi lugeja

Esmakordne ID-kaardi lugeja kasutamine

Aga ühendades mine lehele www.

Esmakordselt ID-kaardi lugejat arvuti-

installer.id.ee. Täisautomaatne paigaldus on võimalik ainult Internet Exploreri brauseriga. Vajuta Jätka.

Bgaldamine. Peale allalaadimist ilmub

Seejärel vajuta Täisautomaatne pai-

aken Welcome to the Ideelabori ID-kaardi tarkvara Setup Wizard. Vajuta Next.

CNext ning seejärel Finish.

Loe läbi kasutajatingimused ja vajuta

Oluline info

Did.ee.

Mine uuesti aadressile www.installer.

ID-kaardi ja selle taotlemise kohta saad infot leheküljelt www.pass.ee Kui Sul on ID-kaart olemas, aga PINkoodid on aegunud, siis neid saab uuendada Swedbanki ja SEB kontorites ning Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti klienditeenindusüksustes.

22

Sertifikaatide kehtivust saad kontrollida sertifitseerimiskeskuse koduleheküljelt www.sk.ee.

Vastuseid erinevatele ID-kaardiga seonduvatele probleemidele saad aadressilt www.support.sk.ee või ID-kaardi abiliinilt 1777.

Epaigaldus.

Vajuta uuesti Täisautomaatne

Ftalleeritud ja võid asuda ID-kaarti kasuNüüd on ID-kaardi lugeja edukalt ins-

tama. e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

E-hääletamine

Gtud kandidaadi poolt hääletada,

Kui oled veendunud, et soovid vali-

vajuta Hääletan.

Aava veebileht www.valimised.ee

Enev teade: An ActiveX control on this

Vajuta Hääleta siin.

page might be unsafe to interact with other parts of the page. Do you want to allow this interaction? Vajuta Yes, et jätkata.

palutakse Sul sisestada oma ID-kaardi PIN2.

Fmist ning Otsustama klõpsamist

Ija Sul palutakse aken sulgeda. Nii on

kuvatakse kandidaadid. Kui kandidaat on valitud, tuleb järgmisel lehel valikut kinnitada.

kindel, et ühendus hääletuskeskusega on tõepoolest lõpetatud. Samuti võid oma ID-kaardi lugejast välja võtta.

Sisesta ID-kaart kaardilugejasse ja

B

Uue lehe avamisel kuvatakse dialoogiaken, kus on näha Sinu nimi ja isikukood. Vajuta jätkamiseks OK.

CID-kaardi PIN1. Sisesta kood ja vajuta

Lehe avamisel võidakse kuvada järg-

Hmis seejärel allkirjastatakse. Selleks

Süsteem salastab Sinu tehtud valiku,

Seejärel palutakse sisestada oma

OK.

Pärast sissejuhatava tekstiga tutvu-

Sellega on e-hääletamine lõppenud

Korduvhääletamine Djõuad leheküljele, mis näitab Sinu Kui sisestasid õige PIN-koodi,

andmeid. Vajuta Edasi .

Sarnaselt Windowsi kasutajatega saavad hääletada ka Maci ja Linuxi kasutajad. http://www.valimised.ee/linux.html http://www.valimised.ee/macos.html e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

E-hääletamise süsteem võimaldab ümberhääletamist. Korduvhääletamise korral läheb arvesse ainult viimasena antud hääl.

Korduvhääletamiseks tuleb eelnevaid juhiseid järgides siseneda e-hääletamise veebilehele. Süsteem tuvastab, et oled juba hääletanud ja soovib kinnitust kordushääletamise kohta.

Kui soovid oma hääle anda mõnele teisele kandidaadile, vasta kinnitusküsimusele Otsustama. Kui oled rahul oma esialgse valikuga, vasta Loobun.

23

Euroopa Liidu abiga teeme rohkem Euroopa Liit mõjutab meie elu viisil, mida peame enesestmõistetavaks.

Tänu Euroopa Liidule on meie keskkond puhtam ja toit ohutum, meil on õigus saada reisil arstiabi ja ligikaudu kaks kolmandikku Euroopa kodanikest kasutab maksevahendina ELi ühisraha.

M

varasematel aastatel. Euroopa Liidu struktuuritoetused on eraldatud Eestile selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel. Aastatel 2004-2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist 12,5 miljardit krooni.

Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 53,3 miljardi krooni ulatuses, mis teeb aastas ligikaudu kaks korda enam kui varasematel aastatel. Struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad on haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng,

eie ühisesse tulevikku investeeritakse aastas umbes 270 eurot ühe Euroopa Liidu kodaniku kohta ja ligikaudu 1% ELi rahvamajanduse kogutulust.

ELi eelarvelisi vahendeid kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

majanduskasv ja tööhõive, Euroopa konkurentsivõime suurendamine ning majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine; loodusvarade parem kaitse ja majandamine; ELi kodanike elukvaliteedi parandamine; ELi ülemaailmse rolli tugevdamine.

Tartu Maarjamõisa haigla meditsiinilinnakuks Euroopa Liidu struktuurifondide toel ehitatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnakut. Esimese ehitusjärgu avamine oli detsembris 2008.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku I ehitusjärk on osa kliinikumi strateegilisest eesmärgist arendada 2015. aastaks Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak, rajades kolm uut korpust ja korraldades ümber olemasolevate korpuste osakondade paigutus, et tagada kõigi hoonete vastavus kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele.

24

SCANPIX: SILLE ANNUK, POSTIMEES

Toetused on kaks korda suuremad kui

tervishoid ning hoolekanne.

Majandus- ja elukeskkonna arendamise programmi all on üle Eesti valminud, renoveeritud või kaasajastatud ehitisi ning infrastruktuuri, alates koolidest, kultuurimajadest ja ajaloolistest hoonetest lõpetades lennujaamade, teede, veemajandusprojektide ning raviasutustega.

Nii tõstetakse piirkondade konkurentsivõimet, muutes selle atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks.

Inimressursi arendamise rakenduskava raames aga toetab Euroopa Liit mitmesuguseid õppe- ja teadustööga seotud programme ning hariduse populariseerimist.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak. e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

SCANPIX: SILLE ANNUK, POSTIMEES

Seoses Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavate vahenditega võimaldab KredEx pankadel anda korterelamutele soodsamat ning pikema tagasimakseperioodiga laenu, mille sihtotstarve on energiasäästu saavutamine renoveerimistööde teostamise abil. Korterelamute renoveerimislaenu kättesaadavuse parandamisega toetatakse enne 1993. aastat ehitatud korterelamute põhikonstruktsioonide renoveerimist ning küttesüsteemide muutmise ja asendamisega seotud renoveerimistöid.

Teed korda ja kiire rongiühendus

Alatskivi loss renoveeritud

Kiire elutempo tõttu tuleb tihti liikuda punktist A punkti B. Seetõttu mõjutab meid oluliselt ka transpordivõrgustiku efektiivsus ning korrashoid. Euroopa Liidu abil on investeeritud maanteede korrastamisse sadu miljoneid kroone.

Lähiaastatel rekonstrueeritakse Rail Baltica trassil Tallinn-Tartu lõik, mis tagab ohutu reisirongide liikumiskiiruse 120 km/h kogu raudteelõigul.

Lisaks kaasajastatakse veeteid Emajõe, Narva jõe ning Peipsi piirkonnas.

Euroopa abiga saab teoks plaan renoveerida Alatskivi loss, et muuta see külastajatele atraktiivsemaks.

Kavas on renoveerida Alatskivi lossi idatiib, restaureerida välisfassaad, teha sisekujundus, muretseda sisustus ja luua püsiekspositsioon. Projekt kestab veidi üle kahe aasta – kui kõik läheb nii nagu plaanitud, siis maiks 2011 on Alatskivi loss nii seest kui väljast lõpuni restaureeritud, renoveeritud ja sisustatud.

Pokumaa teemapark Võrumaal

Pokumaale vajalikud hooned Piirkondade konkurentsi tugevdamise programmi all toetati Pokumaa teemapargi väljaarendamist koos vajaliku tugiinfrastruktuuriga. Selle raames valmis Haukale linnuvaatlustorn, külakiik, püstkoda ja piknikukohad. Pokumaa asub Võru- ja Põlvamaa ning ühtlasi Urvaste ja Kanepi valla piiril ning hõlmab 55,7 ha.

Teemapargi kontseptsioon tugineb Edgar Valteri üldtuntud ja -tunnustatud “Pokuraamatu” ainestikule. Pokumaa eesmärk on avardada laste kultuuri- ja loodusealaseid teadmisi.

SCANPIX: MARGUS ANSU, POSTIMEES

SCANPIX: ARVET MÄGI, VIRUMAA TEATAJA

Kortermajad soojaks

SCANPIX: OLIVER MATKUR, POSTIMEES

Luua Metsanduskool Elva veehoidla

Puhas joogivesi Üks, mis pea igat inimest ja kodu igapäevaselt puudutab, on puhas ja kvaliteetne joogivesi. Samuti on oluline, et reovesi ei saastaks keskkonda. Euroopa Liidu toetusega on aastatel 2007-2013 plaanis viia ellu kümneid veemajanduse u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

projekte, sealhulgas ehitatakse, rekonstrueeritakse või laiendatakse 10 reovee kogumisala ning 20 veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi. Nii saavad näiteks rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Elvas.

Kaasaegne õppekeskkond Euroopa Liidu struktuurifondid peavad oluliseks inimressursi arendamist ning elukestvat õpet. Sellega seoses investeeritakse projektidesse, mis arendavad hariduse infrastruktuuri. See hõlmab endas nii õppehoonete ja õppijate majutamiseks mõeldud hoonete ehitamist ja renoveerimist kui ka investeeringuid kaasaegsetesse õppevahenditesse.

Nii on viimastel aastatel renoveeritud mitmeid koole, ehitatud võimlaid ja kaasajastatud kutsekoole. Näiteks ehitati Euroopa struktuurifondide toel Nissi Põhikooli hoone ning viidi kaasaegsele tasemele Luua Metsanduskooli õppetöökojad ja õpilaskodu ning muretseti vajalik tehnika. Tulevikus valmib Euroopa Liidu toel näiteks TTÜ uus õppehoone ja teadusraamatukogu ning ehitatakse Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi spordihoone.

Väga palju toetatakse ka erinevaid koolitusprojekte.

25

SCANPIX: LIIS TREIMANN, POSTIMEES

Tehvandi ainulaadne spordija turismiobjekt Jaanuaris 2008 avati Tehvandi K90 suusahüppemäekompleks, kuhu kuulub lisaks suusahüppemäele ka detsembris avatud vaateplatvorm ja Eesti kõrgeim, 33meetrine kuuerajaline välironimissein. Tegemist on ainulaadse spordi- ja turismiobjektiga Põhjamaades. Projekt “Tehvandi K90 suusahüppemäekompleksi ehitus koos vaateplatvormi ja ronimisseina rajamisega“ sai toetust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.

Rannapromenaad Pärnus

Rannapromenaadid atraktiivseks teenused: paadisõidu, muusikud, piknikud, kunstnikud, õhtused kontserdid.

Võrus on eesmärk kujundada Tamula rannaala ühtseks tervikuks, tõsta atraktiivsust ning arendada välja rannapromenaadi ja rannaala tugiinfrastruktuur.

SCANPIX: TOOMAS HUIK, POSTIMEES

Kuressaare lennujaam

SCANPIX: MARGUS ANSU, POSTIMEES

SCANPIX: OLEV UUSMAA, POSTIMEES

Toetame pärimusmuusikat

Lennujaamad ohutuks ja nõuetekohaseks Lähiaastatel parandatakse Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamade infrastruktuure, mis on üks osa majanduskeskkonna arendamisest.

Kõigi nelja lennujaama puhul pööratakse erilist tähelepanu lennuliiklusohutuse parandamisele. Samuti lähtutakse lennujaamade individuaalsetest vajadustest. Näiteks Kuressaares pikendatakse lennujaama lennurada, Kärdlas ja Tartus renoveeritakse reisijaid teenindav hoone ja Ruhnus ehitatakse ilmastikukindel lennurada. Projekti tulemusena paraneb lennuohutus, luuakse võimalused õhusõidukite nõuetekohaseks teenindamiseks, hooldustehnika ja lennukite hoidmiseks.

26

Tehvandi suusahüppemägi

Elevantidele parem kodu Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise koondnimetuse all saab uue kuue ka Tallinna Loomaaia elevantide maja, millega paranevad nende elutingimused märgatavalt. Ehitatakse elevantide siseekspositsioon, kaks vaateplatvormi ja välibassein ning paigaldatakse ekraanid, et elevante oleks võimalik väljast jälgida ka siis, kui nad on siseruumides.

Euroopa toel ehitati Viljandis Kirsimäel olnud lagunenud ait Eesti Pärimusmuusika Keskuseks. Lisaks saadi hiljem struktuurifondide abil soetada ka uus valgus- ja heliaparatuur, konverentsitehnika seadmed ning nii alaline kui ringipaigutatav eriotstarbeline mööbel. Pärast uue kvaliteetse sisustuse ostmist on Eesti pärimusmuusikaalast teavet ja õpet koondav ning juhtiv keskus valmis.

Hoonesse on rajatud kaks kontserdi- ja konverentsisaali koos abiruumidega.

SCANPIX: PEETER KÜMMEL, SAKSAMAA

2006. aastal valmis Pärnus suurejooneline rannapromenaad, mis sai toetust Euroopa struktuurifondidelt. Järgmisena tehakse korda Haapsalu ja Tamula rannapromenaadid. Promenaadi rekonstrueerimine toob Haapsallu tagasi algupärase kuurordilinna õhustiku ja

Eesti Pärimusmuusikakeskus Viljandis

e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

Euroopa Liit: faktid ja sümbolid Euroopa Liit on majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 Euroopa riiki. ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas.

Lipp Kuldsetest tähekestest ring sümboliseerib Euroopa rahvaste solidaarsust ja harmooniat. 12 tähekest ei ole kuidagi seotud liikmesriikide arvuga, vaid sümboliseerib tavaliselt täiuslikkust, täielikkust ja ühtsust. Seepärast jääb lipu kujundus muutumatuks, hoolimata ELi laienemistest.

Ajalugu 1950. aasta 9. mail esitas Prantsuse välisminister Robert Schuman tihedama koostöö plaani, mis kulmineerus 18. mail 1951 Pariisi lepinguga, millega loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Ühenduse asutajaliikmeteks olid Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa.

Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas.

Euroopa Parlament Euroopa Parlamendis on 785 liiget, kes valitakse iga viie aasta tagant.

Parlament teostab järelevalvet ELi tegevuse üle ja osaleb seadusandlikus menetluses.

Eestist valitakse sinna 6 saadikut. Reformierakond kuulub Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest fraktsiooni, kellel on parlamendis 100 kohta.

Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu. Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.

Komisjoni kuulub üks volinik igast liikmesriigist. Euroopa Komisjoni asepresident on Siim Kallas. e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

Liikmed Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Taani, Suurbritannia, Kreeka, Hispaania, Portugal, Austria, Soome, Rootsi, Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia. Kandidaatriigid: Horvaatia, Türgi ja Makedoonia.

Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu eesmärk on kaitsta inimõigusi, kultuuride eripära ning riikide demokraatlikku arengut. Nõukogu on liidu põhiline otsusetegija. Iga liikmesriik on kuus kuud järjest nõukogu eesistuja ning igal istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. Eestil on nõukogu 345 häälest 4.

Euro 2002. aastal tulid käibele euro pangatähed ja mündid, praegu on ühine raha käibel 16 riigis. Pangatähed on kõikides riikides ühesugused, müntidel on ühesugune vaid esikülg – tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika.

Hümn 1985. aastal kuulutati ametlikult EL hümniks meloodia, mis pärineb Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast. Hümn väljendab ideaale, mille eest Euroopa seisab: vabadus, rahu ja solidaarsus.

Selle eesmärgiks ei ole asendada liikmesriikide rahvushümne, vaid tähistada nende riikide ühiseid väärtusi ja ühtekuuluvust.

Juhtlause Euroopa Liidu juhtlause on: „Ühinenud mitmekesisuses.“ Juhtlause mõte on, et EL ühendab eurooplasi, kes töötavad üheskoos rahu ja õitsengu nimel ning erinevate kultuuride ja keelte olemasolu on Euroopa oluline rikkus.

Euroopa päev 9. mail 1950. aastal esitas Robert Schuman Euroopa ühendamise idee, mis oli hädavajalik rahumeelsete suhete säilitamiseks. Nüüdseks tähistatakse 9. mail Euroopa päeva, mil korraldatakse erinevaid üritusi, et tuua Euroopa lähemale tema kodanikele ja lähendada ühenduse rahvaid. 

27

Miks toetada

Reformierakonda?

Reformierakond on viimasel aastakümnel Eestit kõige enam mõjutanud poliitiline jõud.

M

eenutuseks mõned tähtsamad otsused sellest ajast.

Juba kuue aasta jooksul on vanemahüvitis pakkunud kindlustunnet uuele elule ja üksikisiku tulumaksu alanemine on jätnud töötegijatele kätte kümneid tuhandeid kroone. Ettevõttesse tagasi investeeritud tulu maksuvabastus on 21. sajandil toonud Eestisse miljardeid kroone välisraha ja aidanud luua kümneid tuhandeid töökohti.

Reformierakonna valitsusjuht Siim Kallas ja välisminister Kristiina Ojuland viisid lõpule liitumisläbirääkimised NATO ja Euroopa Liiduga. See kindlustas meie riigi julgeoleku. Pea-

28

minister Andrus Ansipi valitsus on võtnud eesmärgiks kiiresti üle minna eurole. See aitaks luua uusi töökohti ja tagaks majandusliku kindluse tulevikuks meile kõigile.

2007. aasta Riigikogu valimistel usaldas Reformierakonda üle 153 000 valija ning saadi 31 kohta Riigikogus.

Reformierakonna eesmärk on võita juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Järgnevalt sellest, millised on Reformierakonna seisukohad ja miks peaks erakonda toetama.

Ühetaoline tulumaks – õiglane ja Euroopas üha tavalisem Eesti oli Euroopas 1994. aastal esimene riik, mis kehtestas proportsionaalse tulumaksu. Praeguseks on selle omaks võtnud valdav osa Kesk- ja Ida-Euroopast (vt kaarti: kollasega on riigid, kes on kehtestanud proportsionaalse tulumaksu ning helerohelisega on märgitud riigid, kus proportsionaalse tulumaksu rakendamist kaalutakse vaatamata maksukonkurentsis tahapoole jäänud Rootsi peaministri Pärssoni ja Saksa endise kantsleri Schröderi ähvardustele). Ühtlase tulumaksu puhul jääb töötajale rohkem raha kätte. Võidavad kõik. Igipõline väide nagu tehtaks vähem tulu teenivale inimesele ühtlase tulumaksuga liiga, ei vasta tõele. Iga inimese panus ongi vastavuses tema e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

JAREK JÕEPERA

võimalustega. Kuna jõukamate palk on suurem, siis maksavad nad ka riigikassasse riigi ülalpidamiseks suuremaid summasid ja väiksema sissetulekuga inimesed vähem. Kui 5000-kroonise kuupalgaga töötaja maksab täna kehtiva 21% tulumaksu puhul aastas riigile 6854,4 krooni, siis 30 000-kroonise palgaga töötaja 69 476,4 krooni.

Ei tohi unustada, et proportsionaalne tulumaks on sisuliselt siiski progresseeruv, sest sisaldab reeglina elatusmiinimumile vastavat tulumaksuvaba sissetuleku piirmäära, millelt tulumaksu ei maksta. Maksuvaba tulu oli 2001. ja 2002. aastal 12 000 krooni, 2008. ja 2009. aastal juba 27 000 krooni. Sisuliselt tähendab see, et alla 27 000 krooni aastas tulu teenivad inimesed maksavad tulumaksu 0%.

Pole mingit faktilist alust väita, et Eesti tulumaksusüsteem oleks märkimisväärseks koormaks madalapalgalistele või oma loomult ebaõiglane. Ühtlane (ilma astmeteta) tulumaks on oma olemuselt väga õiglane maks – kõigilt võetakse palgast tulumaksu võrdne osa. Vähe teenivad inimesed maksavad tänu maksuvabale tulumäärale juba praegu palju vähem tulumaksu kui kõrgepalgalised. Kedagi ei tohi töökuse pärast karistada! Astmeline tulumaks aga just seda teeb – oled tubli, teed rohkem tööd, saad ka rohkem palka ja oma tubliduse eest maksad riigile rohkem kümnist kui teised.

Tulumaksu langetamine on jätkuvalt vajalik Madal tulumaks annab inimestele rohkem vabadust otsustada ise oma elu üle. Inimene ise teab kõige paremini, kuidas oma teenitud raha kõige otstarbekamalt kulutada. Kui riik võtab vähem raha tulumaksuks, jääb kodaniku taskusse seda rohkem. Lisaks ei kulutata raha maksukogumist tagavale bürokraatiale.

Madal maksukoormus parandab Eesti ligitõmbavust investeerimispaigana. Investeeringud loovad aga Eestis uusi töökohti ja parandavad Eesti majanduse võitlusvõimet rahvusvahelises konkurentsis.

Tulumaksu alandamine parandab maksulaekumist, näitab nende Euroopa riikide kogemus, kus tulumaksu on alandatud. Mida väiksem maks, seda väiksem on kiusatus oma tulusid varjata või tegelikust väiksemaks valetada.

Slovakkias kasvas tulumaksudeklarate u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

sioonide esitamine aastaga peale 19% tulumaksu kehtestamist 14,6%.

Tulumaksu alandamine sunnib ka riiki maksuraha otstarbekamalt kulutama ja selle kulutamist tähelepanelikumalt kontrollima. Et raha jääb riigi kätte vähem, sunnib see riiki üle vaatama, kas raha kulutatakse ikka õigetele asjadele või raisatakse niisama.

Madalam tulumaks = rohkem raha kodanike käes + atraktiivne investeerimiskeskkond + hea maksulaekumine + maksuraha otstarbekam kulutamine.

Tulumaksu jätkuv alanemine ei vii riiki pankrotti, vaid vastupidi, loob eeldused majanduse uueks tõusuks.

Et igal inimesel Eestis oleks tööd Koondamine või töökoha kaotus on igaühe jaoks raske hetk. Riigi ülesandeks on luua võimalused töötuse perioodil toimetulekuks, ümberõppeks, täiendhariduseks jne. Töötuse perioodil peab riik garanteerima ka ajutise sissetuleku, millega inimene toime tuleb, kuid mis ei tohi muuta inimese elu

Inimene ise teab kõige paremini, kuidas oma teenitud raha kõige otstarbekamalt kulutada. nii mugavaks, et tal kaob soov tööturule tagasi minna.

Eesti suurim õnn on, et meil ei ole tekkinud õpitud abitust, mis tööpuudusega paljudes riikides kaasnenud on.

Seetõttu on tuleviku kavandamisel väga ohtlik eeskujuks võtta Põhjamaade heaoluriikide mudelit, mis viib riigi varem või hiljem suurte probleemideni: raha laekub vähem kui on soove.

Töökohti loovad ja hoiavad ettevõtjad, mitte poliitikud. Poliitikud saavad töökohtade tekkele vaid kaasa aidata – tehes ettevõtjate elu võimalikult lihtsaks. Nii et Sinagi võiksid kaaluda ettevõtjaks hakkamist ja töökohtade loomist. Poliitikud saavad ka toetada inimesi valutumal üleminekul ühelt töökohalt teisele.

Reformierakonna initsiatiivil vastu võetud uue töölepingu seaduse kehtima hakkamisel 1. juulist tekib juurde võimalusi ja tagatisi nii töövõtjatele kui ka tööandjatele. Sotsiaalministeerium

29

on rakendamas töötutele enesetäiendamist võimaldavat koolitusosakute süsteemi, Euroopa Liidu abiga makstakse alustavatele ettevõtjatele toetust.

Uute töökohtade loomise ning tööjõu harimise ja ümberõppega tegeletakse pidevalt.

Sellele, et tööturul konkurentsis püsida, tuleb mõelda kogu aeg, mitte alles siis, kui töökohta enam pole. Arvamus, et riik, omavalitsus, tööandja või vanaema peab inimese eest otsustama, mis talle parem on, viib varem või hiljem autoritaarse riigikorralduseni, kus vabadused on kadunud ja kõike otsustabki „suur vend“.

Kuidas toetada ettevõtjaid?

On levinud väärarusaam, et päästes kõik raskustesse sattunud ettevõtted, päästetakse ka majandus. Tegelikult rikutakse sellega mitte-edukate ja edukate ettevõtete konkurentsivahekorda.

Kulutades osa alati piiratud rahahulgast valesid otsuseid teinud ettevõtete päästmiseks välistatakse sama raha efektiivsem kasutamine ja tehakse elu raskemaks tublidel ettevõtjatel, kes ei saa riigipoolset subsideerimist.

Reformierakond peab märksa tähtsamaks hea ettevõtluskeskkonna loomist, mille oluliste osadena rakendub

30 30

varsti uus töölepingu seadus, jätkuvalt kehtib tulumaksuvabastus ettevõtete reinvesteeritud kasumilt.

Uute arengute nimistus on sotsiaalmaksuvabastuse loomine kõrgelt tasustatavate töökohtade tekke soodustamiseks, ühekroonise osaühingu asutamisvõimalus ettevõtluse aktiviseerimiseks ja palju muud, mida Reformierakond oma seitsme sammu plaani majanduse elavdamiseks kirja on pannud. Üheks oluliseks sammuks siin on Euroopa Liidu pakutavate toetuste kasutuselevõtt.

Riigi ressursse tuleb kulutada ettevõtjatele tingimuste loomiseks ettevõtluse igakülgseks arendamiseks, mitte ebaefektiivsete ettevõtete pinnalhoidmiseks. Keerulistel aegadel ei pea ainuüksi töötajad üle vaatama oma võimalusi arenguks ja enesetäiendamiseks, vaid ettevõtjad ja tööandjad peavad tegema seda sama.

Tänased abipaketid on homsed maksupaketid Üle maailma on praegu rasked ajad, majanduskriis on igal pool. Rasketel aegadel tuleb kokku hoida ja ka raskeid otsuseid koos teha. Pensionitõus jätkub, küll aeglasemalt kui plaanitud, aga oluline on, et me ei loobu oma eesmärkidest. Vanemahüvitise süsteem on säilinud, selle lammutamine oleks tõsine oht meie rahva säilimisele pikemas perspektiivis.

Palju tööd on tehtud, aga palju on veel ees. Otstarbekamalt ja säästlikumalt tuleb ümber korraldada sotsiaaltoetuste süsteem. Riigid, kes sellega Euroopas üle pingutasid, on tõsistes raskustes. Sajad miljonid kroonid kuluvad toetusteks ka Eestis, kuid abi saavate inimeste elatustase ei ole tõusnud.

Häda on selles, et abiraha jaotatakse kõigile soovijaile võrdselt vähe. Riik peab leidma viise, mis aitaksid inimestel endil oma elutaset tõsta, ja toetama tänasest oluliselt suuremal määral neid, kes tegelikult abi vajavad. Nii säästetakse sadu miljoneid kroone ja ka tegelikud

abivajajad on rohkem rahul.

Vaadake korra meie lõunanaabrite poole. Lätis on olukord palju hullem kui Eestis. Kõrgema maksustamise ja riigi jõulisema sekkumisega kas hariduse või majanduse valdkonnas ei ole reaalne mingi atraktiivsema majandusvälja tekkimine, millest hakkavad kasvama Nokiad. Nokiad, Skype’id ja kõik muud edukad ärid tekivad ja arenevad tänu erakordselt leidlikele ettevõtjatele, nende pingutustele ja õnnele, mitte tänu riigile. Riik ei loo ega taga Eesti heaolu ja arengut, vaid loob tingimused selleks, et inimesed, Eesti kodanikud, seda ise teeksid.

Riigi ressursse tuleb kulutada ettevõtjatele tingimuste loomiseks ettevõtluse igakülgseks arendamiseks, mitte ebaefektiivsete ettevõtete pinnalhoidmiseks.

Maailma ja Euroopa majanduse tulevikku ohustavad praegu kõige enam massiivsed abipaketid, millega püütakse valesid otsuseid teinud ettevõtete vigu kinni maksta. Ükski toetamine ei tohi olla selline, et need, kes ise pingutavad, tunneksid ennast puudutatuna.

Kõik tänased abipaketid on homsed maksupaketid.

Reformierakond on veendunud, et Euroopa Parlament mõjutab Eesti tulevikku palju rohkem kui üldiselt arvatakse. Kui Sa ei ole Eesti tuleviku suhtes ükskõikne, siis osale kindlasti Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Parlamenti tuleb Eestist saata parimad, need, kes seal hakkama saavad, seisavad nende mõtete eest, mis Eestile parimad. 

e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e

SCANPIX: LIIS TREIMANN, SAKALA

Söö õhtust Kristiina Ojulandiga Brüsselis!

Saada ristsõna lahendus ja sõida koos kaaslasega Brüsselisse ning naudi rikkalikku õhtusööki koos Kristiina Ojulandiga.  Auhind sisaldab lennupileteid kahele Brüsselisse ja tagasi, ööbimist hotellis koos hommikusöögiga, lõunasööki ning õhtusööki koos Kristiina Ojulandiga ning külastust Euroopa Parlamendi hoonesse.  Võitja loosime välja 11. juunil 2009.

Võitjaga võetakse ühendust ning loosimise tulemus avaldatakse ka Reformierakonna veebilehel. Reisi toimumisaeg lepitakse kokku.  Auhinda ei ole võimalik edasi anda ega müüa teisele isikule ning seda ei vahetata rahaks.  Loosimisel osalevad ainult korrektselt täidetud kupongid.

Väljaandja: Eesti Reformierakond Aadress: Tõnismägi 9, Tallinn 10119 Tel 680 8080, faks 680 8081 info@reform.ee, www.reform.ee

Ristsõna vastus ……………………….………… ..........................................................................

Ees- ja perenimi …………………………….……

POSTIMAKS TASUTUD

Postiaadress või e-mail ………………….……… ..........................................................................

Luba nr. 1591

Vanus ………………………………...….……….

Telefon ……………………………...............……

Eesti Reformierakond Tõnismägi 9 10119 TALLINN

Oma andmeid edastades annate Kampaania läbiviijale (Eesti Reformierakond, Tõnismägi 9, Tallinn) õiguse kasutada edastatud kontaktandmeid Kampaania läbiviijaga seotud informatsiooni edastamiseks käesoleva Kampaania (Reformierakonna kampaania Euroopa Parlamendi valimisteks) ajal.

Edaspidise informatsiooni saamisel on teil õigus ja võimalus selle saamisest loobuda. Kampaania korraldaja ei edasta andmeid kolmandatele osapooltele.

31

Valija meelespea eelhääletamine jaoskondades.

Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. 7. juuni on valimispäev. Hääletamine toimub ainult valimisjaoskondades kell 9.00-20.00. Toimub ka kodus hääletamine.

Vali Euroopa tasemel tegijad!

Eesti Reformierakond nr 106

SCANPIX: ELMO

Igale valijale saadetakse posti teel valijakaart. Valija, kes pole 23. maiks saanud valijakaarti või kelle andmetes valijakaardil on vigu, võib pöörduda avaldusega valla- või linnasekretäri poole selgituste saamiseks või vigade parandamiseks. Elektrooniline hääletamine algab aadressil www.valimised.ee 28. mail kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni 3. juunini kell 20.00. 1.-3. juunini kell 12.00-20.00 toimub

RIIG, SAKALA

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 7. juunil 2009

Reformierakonnalt emadele.

Ka tulevastele.

Meile on tähtis kõigi emade vabadus oma lastega turvaliselt koos olla. Samas näeme täna, et seda soovi ei jaga kaugeltki kõik. Seetõttu tahame anda Sinu vanemahüvitisele Euroopa garantii. Muudame selle üleeuroopaliseks, viies rahastamise Euroopa Liidu eelarvesse.

Sinu võit: + Eesti vanemahüvitis jääb alles, + Euroopa pered saavad Eesti eeskujul suurema kindlustunde, + Eesti saab vabanenud vahenditest tõsta vanemahüvitise alammäära 6000 kroonini ning tuua tagasi 10-päevase palgalise isapuhkuse.

Loe lisaks veebist: emadele.reform.ee

Kui soovid, et Sinu vanemahüvitis säiliks vaatamata poliitilistele tõmblustele ja oleks tagatud Euroopa tasemel, vali 7. juunil europarlamenti Euroopa tasemel tegijad.

32

Parem Eesti kõigile

e u r o o p a 20 0 9.r efo r m.e e