Marts 2010, nr 6 (257) www.harku.ee
Aasta betoonehitiseks valiti Tallinki büroohoone FOTO: KAI MARAN
Eesti Betooniühing tutvustas 17. märtsil lauluväljaku klaassaalis peetud kümnendal betoonipäeval konkursi „Aasta betoonehitis 2009” nominente ja kuulutas välja võitjad.
A
Tabasalu Teelahkme Lasteaed Hämariku tee 1/5 76901 Tabasalu teelahkme.lasteaed@mail.ee www.teelahkme.ee
kohustusi või on neid planeerinud pikemaks ajaks, kavandatakse arengukava pikemaks perioodiks. Arengukava on vallaeelarve koostamise, investeeringute kavandamise ja nende jaoks rahaliste jm vahendite taotlemise aluseks, samuti toetutakse sellele laenude võtmise või kapitalirendi kasutamise korral. Avalike arutelude kaudu kaasatakse arengukava koostamisse kõik huvigrupid. Et ärgitada vallaelanikke neil teemadel kaasa mõtlema, avab vallaleht uue rubriigi „Valla areng”. Jagagem oma väärt ideid ka teiste huvilistega!
Kai Maran
Ülestõusmispühadel
Aasta betoonehitis asub Tallinnas Sadama 5/7.
maja on väärikas, huvitav ja pilkupüüdev.” Ehitaja auhinna pälvis sel korral AS Merko Ehitus, betoonelementide auhinna AS Tartu Maja Betoontooted ja betooni tarnija auhinna AS Rudus. Tellija auhinna sai OÜ Fastinvest ja konstruktori auhinna Finnmap Consulting. Konkurss „Aasta betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. „Tahame võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, be-
toonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet,” märkis Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson. Kokku laekus tänavusele konkursile 17 tööd. Esitada sai 2009. a jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi. Lugejail tasub võimaluse korral kindlasti külastada OÜ-s Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid projekteeritud tehnikaülikooli uut valgusküllast ja erkrohelise värvilahendusega vaimu virgutavat raamatukoguhoonet Mustamäel. Kai Maran
Vallavalitsus teatab 9. märtsi 2010. a korraldusega nr 309 on algatatud Tutermaa külas asuva Tutermaa seltsimaja detailplaneeringu koostamine eesmärgiga selgitada välja võimalus rajada planeeritavale maa-alale Tutermaa seltsimaja. Planeeritav maaüksus piirneb Tuter-
Harku valla pikaajaline arengukava on vastu võetud aastaiks 2002–2012, lähiajal seisab omavalitsusel ees uue arengukava koostamine. rengukava on dokument, mis määratleb tasakaalustatult valla peamised arengusuunad ja nende elluviimise võimalused ning millest lähtuvalt võtab volikogu igal aastal vastu tegevuskava. Täismahus saab praegu kehtivat arengukava ja tegevuskavasid lugeda valla koduleheküljel www.harku.ee rubriigis „Eelarved, arengukavad, planeeringud”. Kehtiv arengukava peab hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vald on võtnud varalisi
M
ullune aasta paistab silma mitme omanäolise arhitektuuriteose poolest, mille peamise ehitusmaterjalina on kasutatud kodumaist betooni. Nimetagem suurepäraselt maastikuga harmoneeruvat Eesti maaülikooli spordihoonet või avarat komposiitkangasse mähitud Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu. Parima betoonehitise tiitlile konkureerisid ka Virtsu sadamarajatised, Vabaduse väljaku maa-alune parkla Tallinnas ning mitu tootmis-, büroo- ja eluhoonet. Võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile. 2009. aasta betoonehitiseks valis žürii AS-i Meelis Pressi Arhitektuuribüroo projekteeritud Tallinki büroohoone. „Väljapaistev on hoone nii arhitektuuriliselt ja tehnoloogiliselt kui ka betoontoodete ja betoonitööde kvaliteedilt,” kommenteeris võidutööd žürii esimees Aadu Kana. „Loomulikult äratab tähelepanu hoone absoluutne arhitektuurne dominant – uhke valgest betoonist X-kujuline fassaadiribistik koos peaukse portaaliga. Meelis Pressil on alati olnud väga hea koostöö tellijatega, mis on võimaldanud tal rakendada oma arhitektimõtet täies mahus,” lisas Kana, viidates arhitekti eelmisele võidutööle samal konkursil aastal 2005. Žürii liige Enno Rebase sõnul tuleb ära märkida ka tootjat ja transporti: „Hoone fassaadi peenikeste betoonelementide kohaletoomine Tartust võis paras pähkel olla. Tellija võib kindlasti rahule jääda:
Vald hakkab koostama uut arengukava
maa teega. Planeeritava ala suurus on u 1550 m2. 15. aprillil 2010 tutvustatakse Harku vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna koosolekute saalis (Ranna tee 1, Tabasalu) järgmiste detailplaneeringute lähteseisukohti ja eskiislahendusi:
kuulutab välja konkursi LASTEAIAÕPETAJA (puhkuse asendaja) MAJANDUSJUHATAJA ja LIIKUMISÕPETAJA (osaline koormus) ametikohale
Kandidaadilt eeldame: kvalifikatsiooninõuetele vastavat haridust meeskonnatöö oskust, rõõmsameelsust
• kell 16 Vaila külas asuva Karjaotma IV kinnistu ja lähiala detailplaneering; • kell 16.30 Tabasalu alevikus asuva Metsa tänav 1 detailplaneering. Lisateavet saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.
Kandideerijal palume esitada: avaldus, elulookirjeldus (sh töö- või teenistuskäik), isikut tõendava dokumendi ärakiri, haridust tõendava dokumendi koopia. Muud dokumendid, mida peab oluliseks (täienduskoolitused, projektid jne) Dokumendid esitada 31. märtsiks 2010 Teelahkme lasteaiale aadressil Hämariku tee 1/5, 76901 Tabasalu, Harjumaa.
Lihavõttepühad, kevadpühad, kiigepühad, munapühad, ülestõusmispühad – heal lapsel mitu nime ja kõik need räägivad eneste eest. Eesti vabaõhumuuseum kutsub pühapäeval, 4. aprillil värvima mune, laulma kiigelaule, punuma paelu ja meisterdama roopilli. Paastuaja lõpetuseks on kaetud pühadelaud. Päevakava • Kl 12 laulab Sutlepa kabelis Eesti kunstiakadeemia kammerkoor, • kl 15 I ülestõusmispüha jumalateenistus. • Kl 11–16 Sassi-Jaani õuel munade värvimine ja munamängud. • Kiigelaulude õpituba Kuie kooli II korrusel, kl 15 ühislaulmine külakiigel. • Kl 11–16 Kuie klassitoas lihavõttekaartide näitus ja joonistamine. • Kl 11–16 Kolu kõrtsi ees munakoksi-
• • •
• • •
mise võistlus ja kaunima pühademuna konkurss. Kl 11–16 Kolu kõrtsi tallis roopillide õpituba. Kl 11–16 Härjapea talus paelte punumise õpituba. Linnuvaatluspäeva jalutuskäik loodusesse koos Linda Metsaoruga, kogunemine kl 12 Kolu kõrtsi ees. Kl 11–16 Kolu kõrtsi tallis pildiprogramm lindudest. Kl 11–16 Sepa talus pesakastide valmistamise õpituba. Päeva piletihinnad: üksikpilet 50 kr, sooduspilet 25 kr, lapsepilet 10 kr ja perepilet 75 kr.
13. aprillil kell 13.30 Tabasalu raamatukogus lugejate kohtumine ajakirjanik ja kirjanik
Hille Karmiga Karm on kirjutanud mitu kogupereraamatut,, on lugejatele tuttav oma g j „Õnnerahva lugudega” ningg on ka Helgi Sallo allo ja Elle Kullili elulooraamatu autor.
Väljaandja: Harku Vallavalitsus Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond tel 600 3848, faks 600 3854 e-post: harku@harku.ee kodulehekülg: www.harku.ee Toimetaja: Kai Maran e-post: kai.maran@harku.ee tel 606 3830 Kujundus ja kirjastaja: OÜ Profimeedia Trükk: AS Kroonpress Trükiarv: 6000 Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval, v.a riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.
Märts 2010, nr 6 (257) www.harku.ee
HARKU VALLA TEATAJA Tunnustus FOTO: KAI MARAN
Energiaaudit selgitab renoveerimisvajaduse
H
Vallavalitsuse vastuvõtul andsid tublimatele õpilastele tänukirja üle vallavanem Kaupo Rätsepp ja valla lastekaitse spetsialist Helve Keel (paremal).
Tubli ja aktiivne koolinoor 2010 Vallavalitsusel on tava Eesti vabariigi aastapäeva paiku tunnustada tublisid koolinoori, kes on olnud hoolsad õppetöös ja tegusad ka väljaspool kooli. Tänukirja pälvisid TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMIST (TÜG) 6. klass Raili Lepp hea õppeedukuse ja vabariiklikel saksa keele konkurssidel saavutatud heade tulemuste eest Raiko Pappel aktiivsuse ning heade tulemuste eest spordis kooli esindamisel Ronald Emanuil Kivipelto hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest Johanna-Liis Udumets väga hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja aktiivsuse eest koolielu korraldamisel Marco Sepp aktiivsuse eest koolielu korraldamisel Emma Ambur hea käitumise ja aktiivsuse eest koolilehe toimetamisel 7. klass Liisa Loigu väga hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja maakondlikul olümpiaadil geograafias saavutatud heade tulemuste eest Liise Hämarmets hea õppeedukuse, olümpiaadidel saavutatud heade tulemuste ning aktiivse ja eduka esinemise eest eri projektides Krista Norak hea õppeedukuse, vabariiklikel saksa keele viktoriinidel saavutatud heade tulemuste ning aktiivse ja eduka esinemise eest eri projektides Artur Auchynikau kohusetundliku õppimise ja vabariiklikul vene keele konkursil saavutatud III koha eest 8. klass Agnes Meriküll aktiivsuse eest koolielu Õpilaste vastuvõtt Tabasalu ühisgümnaasiumi 10. klassi 2010/2011. õppeaastaks 4.–17. juunini saab dokumente esitada 10. klassi astumiseks. 18. juunil kell 10 test 10. klassi astumiseks (keskmine hinne madalam kui 4,0). Alus: Tabasalu ühisgümnaasiumisse vastuvõtu kord (määrus nr 2, 13. jaanuar 2009)
korraldamisel ning eduka esinemise eest vabariiklikul õpilasetlejate konkursil Kaur Kirikall hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja maakondlikul inglise keele olümpiaadil saavutatud I koha eest Bety Mehide hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja maakondlikul matemaatika olümpiaadil saavutatud II koha eest Alice Varbula hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja vabatahtliku töö eest pikapäevarühma abiõpetajana Maarja Tuga hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja vabatahtliku töö eest pikapäevarühma abiõpetajana 9. klass Aliis Mehide hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja olümpiaadidel saavutatud heade tulemuste eest Leif-August Kirs hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja maakondlikul geograafia olümpiaadil saavutatud heade tulemuste eest Marelle Linde hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest Tabasalu ühisgümnaasiumis 10. klass Käroli Kullamaa hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja klubide rühmvõimlemise maailmameistrivõistlustel saavutatud esikoha eest Kersti Niinemägi hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja eduka esinemise eest modellina Janika Ojamäe hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja vabariiklikul vene keele olümpiaadil Harjumaal saavutatud III koha eest Helen Klasman hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest Carl-Ruuben Soolep hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja aktiivsuse eest õpilasesinduse presidendina
11. klass Magda-Liisa Lepp hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest Sven- Joonatan Siibak hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest 12. klass Pille-Triin Palkov hea õppeedukuse, eduka esinemise eest vabariiklikel saksa keele viktoriinidel ja aktiivse osalemise eest eri projektides Malle Kolk hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise, aktiivsuse ja vabariiklikel konkurssidel saavutatud heade tulemuste eest VÄÄNA LASTEAIAST-ALGKOOLIST Pille Kaljuvee väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest Kerdo Kristjan Tamm väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest HARKUJÄRVE LASTEAIAST-ALGKOOLIST Kadi Kristina Laine hea õppeedukuse ning sõbraliku ja eeskujuliku käitumise eest Lev Savinov hea õppeedukuse, eeskujuliku käitumise ja eduka esinemise eest olümpiaadidel ÕPETAJAD Mai Kostijainen TÜG-i õpilaste eduka juhendamise eest olümpiaadidel Valve Meesak TÜG-i õpilaste eduka juhendamise eest olümpiaadidel Leo-Kaupo Kivirand TÜG-i õpilaste eduka juhendamise eest olümpiaadidel Niina Peerna TÜG-i õpilaste eduka juhendamise eest olümpiaadidel TÜG-i huvijuht Kaja Rasmann laste ja noorteürituste korraldamise eest vallas
Meeldetuletus majandusalal tegutsevaile ettevõtjaile
M
ajandustegevuse registri seaduse (§ 26) kohaselt on majandustegevusega seotud ettevõttel ja eraisikul kohustus kinnitada oma registreeringu õigsust iga aasta 15. aprilliks. Ettevõtja peab esitama haldusorganile, kellele esitati registreerimistaot-
lus, iga aasta 15. aprilliks kinnituse registreeringu õigsuse kohta juhul, kui ettevõtja registreerimisest või registreeringu muutmisest ettevõtja taotlusel on möödunud rohkem kui kolm kuud. Kui ettevõtja seda kohustust ei täida, peatab haldusorgan ettevõtja registreeringu.
2
oone energiaaudit selgitab, kuidas kasutatakse elamus energiat ja millised on võimalused energiat säästa. Audit hõlmab soojusenergia, gaasi-, elektri- ja veekasutust ning see näitab säästmisvõimalusi eelkõige nõukogudeaegsete ehitusnormide järgi püstitatud korter-elamute puhul. Energiaauditit võib vaadelda hoone seisukorra uurimise osana, mille eesmärk on kindlaks teha hoone energeetiline olukord. Energiaaudit aitab koostada hoone pikaajalist renoveerimiskava ja on eelduseks (eeliseks) maja renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel. Aktiivse kütteperioodi eel peaks iga elamuhaldaja või -valdaja üle vaatama hoone küttesüsteemi ning tegema kindlaks selle tõhususe. Mitu soojusettevõtet nõuab ka küttesüsteemi survestamist ja vastavasisulise akti esitamist. Elamu energia- ja soojakadude vähendamiseks peab esmalt üle vaatama hoone seisukorra, mille järel on võimalik paika panna, millises järjekorras renoveerimistöid teha. Paljud elanikud on paigaldanud oma korteri radiaatoritele lisaribisid. Paraku on tegu seaduse eiramisega ja saadud lisasoojus tuleb ülejäänud majaelanike arvelt. Sel viisil rikutakse ära maja küttesüsteemi tasakaal, sest eri korrustel ja korterites on erinev toatemperatuur. Probleemi saab lahendada vaid kogu küttesüsteemi tasakaalustamisega, mis on võimalik siis, kui püstakutele on paigaldatud vastavad tasakaalustusventiilid. Parim viis probleemi lahendada on pai-
galdada automaatne soojussõlm, mis võimaldab kõigis korterites ühtlaselt temperatuuri tõsta või langetada. Soojussõlmed on enamikus majades praeguseks ajaks vahetatud. Nüüd tuleks vaadata edasi ja täiustada süsteemi, et saavutada ka kokkuhoid. Selle tarbeks on turul mitmesuguseid seadmeid, nt individuaalsed küttekulude arvestussüsteemid, ilmaennustusel põhinev küttejuhtimise seade jne. Viimati nimetatut on osaühing Strantum juba tutvustanud kokkusaamisel korteriühistute juhatustega 2009. aastal. Pärast moodsa soojussõlme ja lisaseadmete paigaldamist on märgatavalt langenud elamute küttekulud, kuna amortiseerunud süsteemid lekivad sageli ja soojakadu on suur. Vanad küttetorustikud pole enamasti piisavalt isoleeritud, mistõttu süsteem kütab rohkem keldrit kui maja tervikuna. Et vanad keldri- ja trepikodade aknad pole tihti tihedad ja soojapidavad, liigub suur hulk soojust elamust välja. Paneelelamute probleem on ka ebakvaliteetselt täidetud seinavuugid. Kivi- või paneelseina täiendavaks soojustamiseks on parim võimalus paigaldada seina välispinnale lisasoojustuskiht. Kindlasti peab jälgima, et koos konstruktsioonide lisasoojustamisega korrastatakse ka ventilatsioonisüsteem, mis tagab vajaliku õhuliikumise ja hea sisekliima. Osaühingu Strantum spetsialistid on valmis tegema hoonetele energiaauditeid, väljastama energiamärgiseid ning igati kaasa aitama parima lahenduse leidmisel, projekteerimisel ja väljaehitamisel. Danil Bötker, OÜ Strantum haldusosakonna juhataja, atesteeritud kinnisvarahaldur
Harku vallavalitsus teatab Harku vallavalitsuse 2. veebruari 2010. a korraldusega nr 121 jäeti algatamata Harku vallas Laabi külas asuva Peetri 3 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine. Planeeringu eesmärk on muuta maa sihtotstarvet, moodustada tootmismaa krunt ning määrata krundi piirid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõikest 1 tulenevalt peab keskkonnamõju hindama, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise (KMH) algatas 18.01.2005 kirjaga nr 30-12-1/4025-2 Harjumaa keskkonnateenistus. KMH programmi avalik arutelu peeti 16.11.2005 ning täiendav avalik arutelu 08.12.2005. KMH programmi kinnitas Harjumaa keskkonnateenistus 13.12.2005 kirjaga nr 39-12-1/5399-2. KMH aruande avalik arutelu peeti 5.01.2006 ning aruande kiitis heaks keskkonnateenistus 02.05.2006 kirjaga nr 30-12-1/1768-2. Samuti on Harjumaa keskkonnateenistus 01.09.2006 väljastanud vee-erikasutusloa nr HR0943 OÜ-le Kivi Grupp killustiku tootmiseks kivi töötlemise jääkidest ja peakivisõelmete pesemiseks Laabi külas, kus on lubatud pinnaveevõtt Harku kuivenduskraavist 320 m3 ööpäevas. Planeeritaval alal ei asu muinsus- või looduskaitsealuseid objekte. Kavandatava detailplaneeringu elluviimine ei avalda eeldatavalt olulist mõju Natura 2000 võrgustikule. Detailplaneeringu algatas Harku vallavolikogu 20. novembri 2008. a otsusega nr 124 ning lähteülesanne kinni-
tati Harku vallavalitsuse 9. detsembri 2008. a korraldusega nr 1621. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Harku vallavalitsus. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda Harku vallavalitsuses (Ranna tee 1, 76901 Tabasalu, Harku vald, Harju maakond) selle lahtioleku aegadel. Harku vallavalitsuse 2. märtsi 2010. a korraldusega nr 228 jäeti algatamata Harku vallas Tabasalu alevikus asuva Ranna tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu eesmärk on välja selgitada võimalus rajada planeeritavale kinnistule nüüdisaegne automaattankla. Planeeritaval alal ei asu muinsus- või looduskaitsealuseid objekte. Planeeringuga ei kavandata objekte, mille rajamiseks oleks vaja hinnata keskkonnamõjusid. Kavandatava detailplaneeringu elluviimine ei avalda eeldatavasti olulist mõju Natura 2000 võrgustikule, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringu algatas Harku vallavalitsus 15. detsembri 2009. a korraldusega nr 1547 ning selle korralduse lisana kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Harku vallavalitsus. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda Harku vallavalitsuses (Ranna tee 1, 76901 Tabasalu, Harku vald, Harju maakond) selle lahtioleku aegadel.
3
Märts 2010, nr 6 (257) www.harku.ee
HARKU VALLA TEATAJA
Sõnumid Abiks puuetega inimestele
Liikva küla lugu
Harku vallas tegutseb MTÜ Rahvuslikud Meened, mis pakub puuetega inimestele võimalust turustada oma käsitööd. Tihti pole puuetega inimestel võimalust teenida oma igapäevast sissetulekut, selleks olemegi andnud neile võimaluse saata oma valmistööd turustamiseks meile. Tegijaid, kes valmistavad eri tehnikates käsitöötooteid, on üle Eesti. Tooteid turustame laatadel, turismikauplustes ja suurüritustel üle Eesti, mullu nt Tartu ja Tallinna laulupeol jm. Käsitöövalmistajate hulgas on ka kaks puuetega laste kooli: Pärnu toimetulekukool ja Astangu kutserehabilitatsioonikeskus. Propageerime käsitöötoodete müügiga Eesti rahvussümboolikat, esindatud on rukkilill, suitsupääsuke ja sinimustvalge. Veel mõni aasta tagasi olid Eesti rahvussümboolikaga käsitöötooted raskesti kättesaadavad, kuid praegu on rahvussümboolika muutunud vägagi moodsaks. Müügitulust abistame puuetega lapsi. Paljud ettevõtted ja asutused toetavad puuetega laste organisatsioone, kuid meie oleme pühendunud ainult lastele, olgu siis kodus kasvavatele või lastekodulastele. Otsime sponsoreid, kes meie ettevõtmist toetaksid. Meie tooted sobivad ka kingitusteks, nt väliskülalistele. Tuleme meeleldi tooteid tutvustama ka mitmesugustele üritustele. Ühing asutati 2009. aastal, kodulehekülje aadress on www.rahvuslikudmeened.planet.ee.
Esimest osa Sõrve ja Liikva küla tuhandeaastast ajalugu käsitlevast artiklisarjast sai lugeda veebruarikuu lehes (Harku Valla Teataja nr 4).
Marika Rannamets
Koolitus Kutsume lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvaid naisi osalema kahepäevasel koolitusel „Naisena edukas – enesejõustamine ja suhtlemisoskused”. Koolitus toimub 14. ja 15. aprillil kell 10–17 Tabasalu raamatukogu koolitusklassis. Koolituse korraldab Harku valla lastekaitse ühing koostöös MTÜ-ga Arengukeskus Geneca. Eesmärk on pakkuda enesejõustamisoskusi: toetust ja enesearengu võimalusi, enesehinnangu tõstmise viise, räägime eneseteadvuse suurenemisest, motivatsiooni ja eneseusalduse tõstmisest, suhtlemisoskuste arendamisest. TEEMAD roll enesehinnang uskumused töövestluseks (intervjuu) vajalikud oskused töökohale kandideerimiseks vajalikud dokumendid (CV, kaaskiri, motivatsioonikiri) suhtlemisoskused (selge eneseväljendus, mina-keel, aktiivne kuulamine, kehtestamine) MEETODID interaktiivsed lühiloengud rühmatööd oskuste harjutamine (rollimäng, analüüs, harjutamine) loovad tegevused ja harjutused Rühma suurus kuni 15 inimest. Osalustasu 500 krooni. Registreerumine kuni 5. aprillini meiliaadressil helve.keel@harku.ee, tel 600 3868. Koolitajad ja lisateave: Marge Ensling, suhtlemistreener, eesti keele õpetaja, tel 517 2627; Õnne Aas-Udam, koolitaja ja suhtlemistreener, nõustaja, tel 528 7288. Lastekaitseühing Arengukeskus GENECA
S
õrve külast Vääna pool, praeguse Liikva teeristi ümbruses asuvad neli talu kuulusid ilmselt Vääna esimeste mõisnike de Bremede suguvõsale. Jätaksime need siin vaatluse alt välja. 1312. aastal on aga märgitud, et kaheksa selle piirkonna taluomaniku hulka on arvatud kuuluvat perekond de Like, kes esindas neid talusid Taani kuninga asehalduri vasallina. Nad ei olnud ilmselt aadlikud, sest hiljem nende nimesid rohkem ei mainita ja on alust arvata, et tegu oli kohalike ülikute, külavanemate või lihtsalt ettevõtlike ja jõukate meestega, kes koondasid enda kätte nende talude esindamisõiguse nii külaelanike kui ka Tallinna keskvõimu poolt vaadatuna. Kõige esinduslikumat, arvatavasti Likede talu, on mainitud mõisana. Külal oli ilmselt ka oma tuuleveski. Mida aga tähendab 1379. aastal ühe visiteerija poolt Liikva küla kohta kirja pandud ladinakeelne teravmeelne, lausa irooniline määratlus Antiqua curia in villa Like? Otsetõlge võiks olla: Like küla vana mõisaase, aga ehk ka: Likede maamõisa vana sõpruskond. Curia märgib ka paavsti õukonda ja linnade esindusorganeid. Liikva puhul võis see mõiste käia
Ehteid Liikva muinasaardest.
kogu küla, taluperemeeste või külaelanike, selle esindustalu ehk mõisa kohta. Selle mõiste sisu on külast rääkides kasutatud ilmselt aastasadu. Algul oli küla nimi kirjutatud Like (1312), siis Lyke (1334), Licekul (1534), Lyoqwakulla (1529), Liqua (1542 ja 1564), Likowa (1689) ja Liikwa (1765). Esialgsele Likede talu nimele on aja jooksul lisandunud kogu küla kohta käiv lause kõige iseloomulikum osa Antiqua curia. Like talu nimest sai sõna antiqua (vana), lisandudes Liqua ehk Liikwa küla ehk Likede antiikne või vana küla. Kas Liked säilitasid oma võimu ka pärast Jüriöö ülestõusu? Välistada seda ei saa, sest nad paistsid olevat alalhoidlikud mehed. Uku Masing ei maini nende nime ei Taani kuninga, Saksa ordu ega
kohalike harjulastest sõdalaste vaheliste tapluste eestvedajatena. Jüriöö ülestõusu järel otsustas Taani kuningas oma meretagustest tülikaks muutunud valdustest loobuda. 1347. a müüs ta 13 000 marga ehk umbes poole tonni hõbeda eest Harjumaa ja Virumaa valdused Saksa ordule. Lõuna- ja Kesk-Eesti ning saared olid ordule kuulunud juba üle sajandi. Saksa võim kehtestas end ka Põhja-Eestis karmimalt. Maa läänistamine ja uute mõisate rajamine sai suurema hoo. Kohaliku külaühiskonna esindatust ei vajatud enam, aga aastail 1564 ja 1586 kinnitatakse, et Liqua küla kuulub Vääna mõisa alla. Kogu eelnev lugu Liikva külast jääks mõnele kirjalikule viitele toetudes lihtsalt üheks võimalikuks ilusaks looks, kui sellele ei oleks maa seest tulnud konkreetne kinnitus. 1915. aastal tuli Liikva küla Timmiste talu mail jooksukraavide kaevamisel kivivarest välja aardeleid – terve komplekt hõbedast ja pronksist naisteehteid. Ilmselt oli Esimese maailmasõja lähenedes otsustatud laiendada ja kindlustada Peeter Suure merekindluse Sõrve suurtükipatarei eelpositsioone ja kaevata jalaväe paremaks manööverdamiseks juurde jooksukraave. Leitud aarded ostis järgmisel aastal eesti rahva muuseum. Praegu asuvad Liikva aarde hõbeehted Tallinna ülikooli ajaloo instituudi hoidlates. Tegemist on hõbedast sõlgede, ripatsite, keekandjate, kaelakettide ja käevõrudega, kokku 21 eset. (Jätkub) Heinart Puhkim, ajaloolane, Vääna-Jõesuu külaseltsi liige FOTO: MATTI LOIT
Naistepäeval oli klubil külas Voldemar Kuslap.
Eakate klubi Hõbehall tegutseb Eakate klubi Hõbehall on alustanud uut elu. Läinud sügisest alates on koos käidud kord kuus.
T
ähistatud on jõulupühi, vabariigi aastapäeva ja söödud kukleid vastlapäeval. Eestvedajaiks on Aleksandra Kübarsepp ja Ülle Metspalu.
Eriti pidulik oli 8. märts, mil peeti meeles meie auväärseid naisi. Kenasti kaetud kohvilauas ulatati igale daamile tulbiõis. Külla kutsusime Voldemar Kuslapi, kes on Muraste suvekodu kaudu siinkandis nagu oma poiss. Tema igihaljad laulud panid pidulised kaasa laulma, vahele luges staažikas teatrimees muhedaid
luuletusi ja pajatas tõestisündinud naljalugusid lavatagustest juhtumustest. Ülestõusmispühade ajal koguneb klubi jälle. Matti Loit, klubi liige
Sõnumid
Õpetaja Ave Peebo juhendamisel valminud Lore Karilaidi (6 a) õlipastell „Näen autoaknast vanu talumaju”. Joonistuste kõrval on näitusel väljas ka luuluetused ja kirjatööd, konkursi tulemustega saab tutvuda valla lastekaitse ühingu kodulehel www.harkulaps.ee.
Vaatan aknast sisse..., vaatan aknast välja Sellist pealkirja kandis tänavu Harku valla laste ja noorte omaloomingu konkurss, mis sai alguse 2001. aastal. Värvirohkete tööde näitust saab vaadata Tabasalu raamatukogu fuajees. On saanud heaks tavaks, et konkursist võtavad oma kunstitöödega osa ka Tibutare lapsed. Teema võimaldas valikut teha nelja kuu jooksul kunstitegevustes maalitud ja joonistatud tööde hulgast. Polnud sugugi lihtne valida 15 tööd nii paljude huvitavate ja isikupäraste kunstisaavutuste seast. Lõpuks valisime välja 23 tööd. Tänan oma abilisi Kairet ja Lead, kes aitasid otsustada. Mõni 6–7-aastaste laste töö valmis ka spetsiaalselt konkursi jaoks. Lapsed kujutasid ennast ja oma lemmikuid nii soojas toas kui ka talvises õues mängimas. Laste ja ka minu lemmikud on segatehnikad, kus alusjoonis on tehtud kas rasvakriidi või markeriga ja hiljem värvitud vesivärviga. Selgus, et sellised tööd jäid silma ka žüriile. Nii pälvis esiletõstmist Sandra askeldav oravapere, tehnikaks frotaaž ja õlipastellijoonistus. Maria ja Sofi-Kamilla „Kured lendavad” oli joonistatud rasvakriidiga ja maalitud seejärel vesivärvidega. Liisa pilt „Autod minu maja ees” valmis musta markeri ja värvipliiatsitega. Emma Etteli „Muinasjutuline talvemaastik” võlus ilmselt oma õrnuse ja müstilisusega, mis olid saavutatud valge õlipastelli, vesivärvi ja sädelevate rasvakriitide abil. 6-aastaste seas sai esikoha Patrick mustale taustpaberile joonistatud talumajadega. 4-aastaste laste seas tõsteti esile KenTristani tööd „Lumememmepere tuisus”, mille valmimisel oli kasutatud valget rasvakriiti, vesivärve ja guašši. Tähtis on kõigi vanuserühmade osavõtt. Eelistatud olukorras olid siiski 6-7-aastased lapsed, sest nende jaoks oli see viimane võimalus lasteaeda esindada. Korraldajad ütlesid, et tase oli kõrge ja valikuid teha üsna keeruline. Kõik osavõtnud lapsed olid väga tublid ja aukirja väärilised. Soovitan kõigil näitust vaatama minna, sest oma silm on kuningas. Ave Peebo, Tabasalu lasteaia Tibutare kunstiõpetaja
Märts 2010, nr 6 (257) www.harku.ee
HARKU VALLA TEATAJA
4
FOTO: SHUTTERSTOCK
Teated Arvutit saad nüüd hooldada aadressil Teenuste 2! Kui kohale tulla ei saa, helista 5452 4626, Margus. Fekaalivedu, küttepuude, mulla ja täitepinnase müük, kaevetööd, lumekoristus. Tel 5816 3034, e-post info@selago.ee, www.selago.ee. Veoteenus kaubikuga 12 m3 ja 1,5 t. Veame jalust ära vana mööbli, kodutehnika, ehitusprahi, vanaraua (tasuta) ja muu kola. Hinnad soodsad! Tel 5346 8430, Geotrans OÜ. Ostame vanu autoakusid. Tel 5631 6939. Väljaõppinud puudelangetaja raiub puid ja oksi. Tõstuki või köistehnikaga ohtlike puude eemaldamine hoonete lähedusest. Tel 5616 9864. Ohtlike puude turvaline langetamine. Kruntide puhastamine. Puujäätmete äravedu. Raietööd. Tel 525 0893, e-post info@vahergrupp.ee. Müüa chihuahua kutsikad. Tel 5398 0048. Soovin osta maatüki teie suurest kinnistust. Parima pakkumise teen jõe naabruses asuvale maale. Kogu asjaajamine minu kulul. Tel 554 4644, Liisu, eneliis33@hotmail.com. Väikeehitus- ja remonditööd. Kaminad, pliidid, ahjud ja nende remont. Kanalisatsiooni- ja elektritööd. Kõik keevitustööd. Sõiduautode keevitus- ja plekitööd ning värvimine, plaststangede remont. Kabriolettide katuste õmblemine. Imesepistused – teeme teie ideed teoks. Aatemees OÜ, tel 507 4924 ja 501 1573. Eterniit-, plekk- ja kivikatuste ehitus. Vanade ja uute katuste remont ja hooldus (katuste ja rennide puhastamine, ohtlike puude ja okste langetamine). E-post info@katusekuningate.ee, tel 607 2799 ja 5650 8976, www.katusekuningate.ee. Ostame vanametalli, vajaduse korral lõikame, konteinerid ja transport. Hinnad on head. Asume Tutermaal. OÜ Metanex, tel 678 2055 või 501 5433. Ostame metsa ja metsamaad. Tel 5675 4120 või 740 4232. Fekaalivedu. Tel 5662 1300, OÜ Norringsen. Fekaalivedu. Hinnad taskukohased! Tel 513 9491. Noor pere ostab metsaga maatüki, sobib ka vana talukoht. Tel 659 6141 ja 508 7146, Rein.
Beebi- ja väikelapseteemaline loengusari Tabasalu spordikompleksi mängutoas
O Kutsume vaatlema äikest Juba viiendat aastat tegutsev Eesti äikesevaatlejate võrk otsib uusi huvilisi äikest vaatlema, liituda võivad kõik huvilised vanusest ja tegevusalast olenemata.
N
agu näitavad eelnenud aastate kogemused, on häid vaatlejaid nii kooliõpilaste, täiskasvanute kui ka pensionäride hulgas. Oodatud on vaatlejad nii linnast kui ka maapiirkonnast. Vaatlemine ei eelda erialateadmisi ega mõõteriistade olemasolu, oluline on üksnes huvi ja valmisolek äikese korral seda jälgida. Olulisim on äikese esinemiskuupäevad ja kellaaeg kirja panna ning selleks pole vaja muid instrumente peale tavalise kella. Kõigile registreerunud vaatlejatele saadetakse aprilli algul tasuta vaatlusjuhend ja -lehed. Huvilistel palume endast teada anda kuni 25. märtsini tavakirjaga aadressil
Sven-Erik Enno, Tartu ülikooli geograafia osakond, Vanemuise 46–326, 51014 Tartu või meilitsi seenno@ut.ee. Kirjas tuleks kindlasti ära märkida oma nimi ja täpne postiaadress. Möödunud aastal tegutses Eestis 105 äikesevaatlejat, kes tegid kokku umbes 1500 vaatlust. Vaatlusandmeid kasutatakse automaatselt (äikesedetektorite abil) kogutud andmete täiendamiseks ja hindamiseks. Samuti võimaldab asjahuviliste vaatlusvõrk koguda andmeid äikesega kaasnenud ohtlike nähtuste ja kahjustuste kohta (vt lähemalt http://web.zone.ee/ funnelcloud/eav.htm). Möödunud suvel teatasid äikesevaatlejad näiteks tormituultest, paduvihmadest, rahesadudest, välgukahjustustest ja keravälgust.
Müügil (pelletid) Majahoidjapuidugraanulid OÜ vajab varasema töökogemusega täistööajaga SISEja VÄLISKORISTAJAT Tabasalu korterDiameeter 8 mm ja 6 mm Tiskre Aluselja900 kg (60 piirkonna kotti x 15 kg) majades. Hind 2250 kr/t + 20% km Alates 3 tonnist soodsamalt! Lisateave Merike Kilk, tel 526 6001, e-post merike.kilk@maVõimalik tellida 1 t kottides (big-bag) jahoidja.ee Vana-Narva mnt 24, Tallinn Tel 5838 0342, segeibm@hot.ee
Sven-Erik Enno, EÄV peakoordinaator
lete oodatud kuulama, kaasa mõtlema, nõu küsima ja kogemusi vahetama. Räägime imetamise nippidest, ema ja lapse tervisest ja heaolust, lapse arengust ja kasvatamisest, lisatoidust ja pere toidust, ema ja lapse immuunsüsteemi tasakaalustamisest, mudilase imetamisest ja võõrutamisest – kõigest, mis imiku ja väikelapsega perele oluline. Võimalus saada nõu imetamise kohta. Kui tuled titaga, võta kaasa aluslina või tekike. Loengutunnid on tasuta. Toetab hasartmängumaksu nõukogu ja Harku valla lastekaitse ühing
AJAKAVA 26. märtsil kell 13 KÜLMETUSHAIGUSTE ENNETAMINE JA RAVI IMIKUL JA VÄIKELAPSEL Kuidas koduste ja looduslike vahenditega lapse tervist taastada ja haigestumist ennetada. Juttu räägib ja küsimustele vastab Jana Kima, imetamise nõustaja, refleksoloog.
9. aprillil kell 13 LISATOIT RINNALAPSELE Millal alustada, mida, kuidas ja kui palju pakkuda? 16. aprillil kell 13 ALLERGIA? Seedehäired? Rahutus? Lapse immuunsüsteemi areng, ema ja lapse mikrofloora, pärmseen. Kuidas ennast ja last aidata? 23. aprillil kell 13 MUDILASE IMETAMINE JA VÕÕRUTAMINE Kui kaua võiks lapsele rinda anda? Tasakaalu leidmine lapse ja ema vajaduste vahel, elu koos suurema tissititaga, võõrutamise viisid ja nipid. 30. aprillil kell 13 PERE TERVIST TOETAVAD VALIKUD TOIDUPOES JA KÖÖGIS (I osa) Siltide saladused, lisaained toidus. 7. mail kell 13 PERE TERVIST TOETAVAD VALIKUD TOIDUPOES JA KÖÖGIS (II osa) Toidu omadused, kogus, valmistamine ja säilitamine. Juttu räägib ja küsimusi ootab imetamise nõustaja Jana Kima. Lisateave tel 5645 6432, Aile Kaljola aile@mustik.ee www.harkulaps.ee
Graniidist ja kvartsist köögi töötasapinnad OTSE TOOTJALT!
Aitan müüa ja üürile anda kinnisvara. Soodne vahendustasu! Reedik Kikkas, tel 5698 2851, reedik@2kv.ee Majahoidja OÜ vajab varasema töökogemusega täistööajaga
SISE- ja VÄLISKORISTAJAT Tiskre ja Tabasalu piirkonna kortermajades. Lisateave Merike Kilk, tel 526 6001, e-post merike.kilk@majahoidja.ee
Mõõdistame, toome kohale ja paigaldame! Näidiste saal Kasesalu 10 Saue Diapol Granite OÜ Tel 6051178
info@diapol.ee www.diapol.com
SA Vääna Mõis korraldab 17. aprillil 2010 algusega kl 19 TANTSUÕHTU VÄÄNA MÕISAS Tantsuks mängib ansambel Icebrakers Õhtu külalisesineja Terje Urbanik tutvustab piirkonna ajalugu. Kohviku toob kohale Osvald Catering. Tule ise ja võta sõber kaasa! Sissepääs 100 krooni. Info telefonil 511 0916.