k va r ta a l n e r a a m at u a j a k i r i
november 2009, nr 1
Uudised usutlused arvustused
Indrek Hargla
suured plaanid
Gabriel Garcia Marquez
mees teispoolt üksindust
Jaan Kaplinski Elisabet Tamm
Tutvumishind 19.-
9 771736 871011
Mida loeb
ISSN 1736-8715
maailmad
Kõigi novembris ajakirja tellijate vahel loositakse välja 100 luulekogu „Raamat:-)“
Telli raamatuajakiri Aasta tellimus vaid 90 krooni Ajakiri hakkab ilmuma 4 korda aastas – veebruaris, mais, augustis ja novembris. Ajakirja üksiknumbreid saab osta vaid Apollo raamatupoodidest. Ühe numbri hind 29.Ühe numbri hind Apollo püsikliendile 25.-
www.apollo.ee
2 Lugu | november 2009
Telli kohe ühel järgmistest võimalustest: Apollo kodulehelt www.apollo.ee helista tööpäevadel telefonil 68 33 400 saada kiri e-posti aadressile info@apollo.ee vormista tellimus lähimas Apollo kaupluses
sisukord
46 32 UUDISED
Nobel ja Booker jagatud. Hasso Krulli „Meeter ja Demeeter“ soome keeles. Räägime „Raamatust :-)“, mis räägib raamatust.
6
EESTI
12
FOOKUS
14
MAAILM
18
Kelle liblikad lendavad tundmatu linna kohal? Romaanivõistluse võitja Milvi Piiri Kelle elu kõige sumedam? Läbi elu jalutaja Kalev Kesküla
18 kuud luku taga Gabriel García Márquez
20
Pulitzeri-raamat Ameerika indialastest ja Bookerite Bookeri raamat India indialastest
14
Jhumpa Lahiri ja Salman Rushdie
LUGEJA
20
KRIMI
28
FANTAASIA
30
LAPSED
32
Mida loeb Elisabet Tamm?
Kuidas Rootsi plika eesti meeste südamed võitis Kaks vaadet Stieg Larssoni Millenniumi-triloogiale
Eesti kirjanduse trooja hobune Indrek Hargla
Mida lapsed ostaksid Räägivad Siim, viiene, ja Triinu-Liis, seitsmene
ÜLEVAATED
NOORED
36
TEATMEteosed
40
Must tüdruk nelja kassiga Saage tuttavaks – Emily the Strange
Kui palju jõuab saja aasta jooksul mõelda? Filosoofialoo monumentteos ja sõnaraamat, mida tehti pool sajandit
KIRJANDUSKLUBI 21 LUULE 22 SÕDA 26 LUGEMISE AASTA 35 AJALUGU & ÜHISKOND 38 TEATMEKIRJANDUS 40 KODU 42 KÄSITÖÖ 44 TOIT & TERVIS 46 REIS 48
TEGIJA
Kuidas tehakse tõlkijaid? Räägib Triin Tael
LUGU on raamatuajakiri, mis ilmub 4 x aastas: veebruaris, mais, augustis ja novembris. Järgmine number ilmub veebruaris 2010. Väljaandja: Apollo Raamatud, Peterburi tee 64a, 11315 Tallinn Apollo Raamatud infotelefon: 68 33 400 Peatoimetaja: Kätlin Kaldmaa I Toimetajad: Mari Klein, Mihkel Kaevats I Korrektor: Livia Ulman Kontakt: lugu@apollo.ee I Reklaam: reklaam@apollo.ee I Tellimine: info@apollo.ee Kujundus ja makett: Profimeedia I Trükk: AS Printall Raamatuajakiri Lugu on müügil kõigis Apollo raamatukauplustes.
50
s ta e o t l ist ita m nd kap a r a älj tuu v l a irj Ku k ja ti A es novemberE2009 | Lugu 3
juhtkiri kaasautorid
Hurraa!
Hanneleele Kaldmaa loeb igasuguseid raamatuid ja õpib Tallinna Prantsuse Lütseumi X klassis.
Eesti esimene raamatuajakiri on teoks saanud. Tere, lugeja, siin on Lugu!
K
es ei oleks vahel tundnud, et raapannud. Huvitav, kas mõni eestlane ormatuid ilmub nii palju, et igasubiidil ka on käinud? Vaat sellest tahaks gune ülevaade kaob ära ja ei oska kangesti lugeda. midagi valida ei endale ega järelReisikirjandus ja maailmakirjandus tulevale põlvele. Lugu hakkabki kajastakäivad natuke ühes taktis. Kui reisiraama kõike seda küllust, mida raamatupoomatud viivad meid kaugetele kontinentidides leida, sellest on kindlasti kasu ka dele, siis maailmakirjanduseski seilame kirjandusõpetajatel ja raamatukoguhoidseekord postkoloniaalsel lainel, jõuame jatel. Nagu kohe varsti näete, ei räägi me Indiasse ja Afganistani. mitte ainult ilukirjandusest, vaid kõikPõnev on see, kuidas teatud teemad ja võimalikest raamatutest. Selles numbris niidid korduma ja seoseid punuma haknäiteks sõja-, koka-, ajalooraamatutest kavad. Kui Jhumpa Lahiri kirjutab India ja millest kõigest veel. ja Ameerika kokkupuutepunktidest, siis Lugu hakkab ilmuma neli Salman Rushdie kirjutab läkorda aastas, järgmine kord Põnev on see, hemalt elust Indias ja Pakisjuba veebruaris, ja esimest mis ühelt poolt läbi kuidas teatud tanis, numbrit toetas lahkesti Eesti maagilise realismi seob teda teemad ja niidid meie ajakirja fookuskirjaniKultuurkapital. Aitäh neile! On kirjanikke ja raamakorduma ja ku Gabriel García Márqueze tuid, mis liigutavad ühekorraja teiselt poolt Jaan Kaplinsseoseid punu- kiga, kes oma raamatus ga tuhandete lugejate meeli. Ajakirja ajaloolises esimeses ma hakkavad. „Jää...“ kirjeldab kohtumisi numbris avaldame austust ja peaaegu kohtumisi Jaan Kaplinskile. Lausa miljoSalman Rushdiega. neid lugejaid puudutab meie seekordse Ja kui te selle ajakirja kinni panete, fookusloo autor Gabriel García Márquez. siis need need niidid lähevad edasi järgEga krimikirjanduse kuningas Stieg Larsmisse ajakirja ja järgmisse ja järgmisse. songi maha jää – Millenniumi-triloogia Ausõna, meil pole aimugi, kuhu need esimesed romaanid on kirjutama pannud viimaks välja viivad. Saame koos teada. kaks lugejat. Poolt ja vastu? Poolt ja poolt? Vastu ja vastu? Kes loeb, saab teada. Eestlased jõuavad igale poole. Seekord on nad käinud Argentiinas, Paraguais, Indias ja Hiinas, ja läbielatud muljed kirja Kätlin Kaldmaa, peatoimetaja
Ilona Martson on Tähekese
peatoimetaja. Vabal ajal tõlgib, loeb raamatuid ja jõudumööda kirjutab ajalehtedele-ajakirjadele ka.
Jaan Martinson on Õhtulehe
spordiajakirjanik. Vabal ajal loeb kriminulle ja muid raamatuid ning peab Õhtulehes raamatublogi. www.ohtuleht.ee/raamatublogi
Janne Paabor armastab lugeda Gailitit ja on Tallinna Prantsuse Lütseumi X klassi õpilane. Kaarle-Kullervo Klaus on Eesti Humaniraarinstituudi Aasia kultuuriloo üliõpilane, tõeline idamaade kirjanduses tuhnija. Tunneb põhjalikult filmiajalugu, armastab arutleda (tihtipeale terve öö) ja mängib löökpille Ruubik Kuubikus. Kärt Kukkur on Tallinnas ja
Roomas õppinud sisekujunduse magister. Sisekujunduse kõrvalt ka loeb, pildistab ja kujundab raamatuid.
Lembit Liivak õpetab vanalinnakoolis, Tallinna ülikoolis ja rahvaülikoolis erinevaid hispaania keelt ja kultuuri puudutavaid aineid, tõlgib raamatuid ja näidendeid, tavaliselt hispaania, aga ka inglise keelest. Rain Veetõusme peab suhtekorraldaja ametit. Viimati lõi aktiivselt kaasa Vabaduse Monumendi sihtasutuse töös. Puhkehetkel eelistab telekale, raadiole ja ajalehtedele raamatuid. Sash Uusjärv on vabakutseline
tõlkija. Tõlketöö vahele ja kõrvale on kultuuri- ja kirjandustoimetajana töötanud ka mitmes väljaandes. Hiljuti ilmus tema tõlkes Chris Woodingi linnafantaasia "Alaizabel Cray painajad"
Urve Eslas on Postimehe arvaKätlin Kaldmaa
on luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik, kelle ööpäevas tundub olevat vähemalt 28 tundi ja tal endal vähemalt kolm klooni. Teisiti lihtsalt ei ole võimalik nii palju teha. Tõlkimine on tema kirg ja luule tema usk. Ja raamatuteta ei ole elu, on ta kindel. Ta on pannud eesti keelde hulga asju alates Mitch Albomist ja lõpetades Gabriel García Márquezega, aga tema süda kuulub jäägitult Jeanette Wintersonile, kelle loomingust eestlased temata vist küll midagi ei teaks. Tema enda luulekogudest viimane, “Nägemata ilmad” ilmus tänavu ja saladuskatte all võib öelda, et Mari tulemas on ka midagi uut.
4 Lugu | november 2009
Mari Kleinil
on kaks kassi, hall Juss ja kollane Jass. Mari on aastaid töötanud ajakirjanduses ja lühikese aja jooksul on ta suutnud toimetada aukartustäratava hulga raamatuid. Lisaks täiendab ta end keeletoimetamise magistrantuuris ja õpib Räpinas aiandust. Mari elab Kakumäel ega pea õnneks iga päev linna kontoriseinte vahele tulema. Niisiis jätkub tal aega ja silmi rohelusele, looduse imedele ning talle meeldib oma aias askeldada. Istub kodus mõne käsikirja taga ja vaatab aknast välja, kuidas väljas tegutsevad tihased, puukoristajad ja porr. Mari on kindla seisukohaga toimetaja, ta Mihkel teab, millest ta räägib.
Mihkel Kaevats
on erksa tajuga luuletaja ja kirjanduskriitik, kes parajasti tõlgib oma esimest raamatut – tõelise kultustegelase Hunter S. Thompsoni tõeliselt kultuslikku ja hullumeelset teost „Fear and Loathing in Las Vegas“. Kohtasin teda tõlkijate seminaril, kus tema lausutud „särasilmakütus“ kõigil seminaristidel silmad särama lõi. Äsja ilmus temalt uus raamat – „Eile hommikul ja täna“ –, ja kevadel asutas ta Uues Maailmas uudse kohtumispaiga, täielikult vabatahtlikkuse alusel töötava raamatukogu „Kapsad“. Mihklis saavad kokku teadmised, paindlikkus ja luuletaja avar maailmavaade. Kätlin
mustoimetaja ja Vikerraadio Kultuurikaja kaasautor. Tal on magistrikraad filosoofias. Praegu filosoofia doktorant.
Ülo Kaevats on filosoofiaprofessor Tallinna Tehnikaülikoolis. Selle kõrval on tema südame kutse korrastada looduskauneid võpsikuid Kassaris ja Saaremaal ning luua neist idüllilisi metsaparke.
Õie-Mari Aasmäe on Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistrant.
Wimberg on kirjanik, kirjandusuurija, stsenarist, staarblogija. Hiljuti avaldanud romaani ”Pille-Riin”, lähitulevikus on tulemas ülevaatlik luulekogu viimaste aastate loomingust ja uus romaan. http://laulukene.blogspot.com
SUUR AITÄH KÕIGILE!
avamine
Eesti moodsaim raamatupood pildid: kärt kukkur
10.
oktoobril avas Apollo Raamatud oma üheksanda kaupluse. Ligi 1500ruutmeetrine pood uhiuues Solarise keskuses Tallinna kesklinnas on nüüd kahtlemata Eesti esinduslikem. Urmo ja Tüüne-Kristin Vaikla omanäolise sisekujundusega poes pakuvad põnevust eesti kirjanike pildid ja käekirjad seintel, mugavad tugitoolid ja mõnusad rippuvad korvtoolid, aga ka digiseadmetega boksid, kus tutvuda uute filmide ja muusikaga. Avaral laval hakkavad toimuma kontserdid, esitlused ja kirjandusklubi õhtud. Tohutu raamatuvalik võib seejuures tunduda koguni vaid meeldiva lisaboonusena, kuid on ikkagi poe suurim pluss ja võtmesõna. Ja sortiment ei piirdu kaugeltki vaid raamatutega. Avastamisrõõmu pakuvad ka filmid, muusika, kunsti- ja koolitarbed, lauamängud, kaardid ja gloobused. Avastage uued maad ja raamatud! NB! 6. novembril avab Apollo uue suure raamatupoe ka Tartus Lõunakeskuses!
3 Peaaegu otsatu… nagu raamatute valikki… ja ometi on see vaid üks osa kogu poest (ja kirjandusest). 4 Raamat ja tugitool kuuluvad ühte nagu sai ja moos või juust ja vein – tarbida saab ka eraldi, aga gurmaanid naudivad koos.
Mari Klein
3 Pidulik hetk: AS-i Apollo Raamatud tegevjuht Arvo Pihl peab uhiuue, värskest värvist ja veel värskematest raamatutest lõhnava poe avakõne.
0 Tõeliselt tänuväärne mõte oli katta poe salapärane must sein klassikute piltide ja kaasaegsete kirjanike valgete autograafidega. Ei tunne me arvutiajastul ära tuttavategi käekirja, saati siis kirjanike oma… ja kellel oleks selles osas veel parem võimalus meid harida kui raamatupoel. november 2009 | Lugu
5
uudised Hasso Krulli „Meeter ja Demeeter” soome keeles
H
elsingi raamatumessil tutvustas luuletaja ja mõtleja Hasso Krull oma auhinnatud eepose „Meeter ja Demeeter” värsket soomekeelset tõlget (eesti keeles 2004, soome keelde tõlkinud Anu Laitila). Tegemist on luuletaja esimese tervikuna tõlgitud raamatuga. Pärast eepost on Hasso Krull avaldanud kaks luulekogu: „Talv” (2006) ja „Neli korda neli” (2009, vt Lugu lk 23). Tänavusel Helsingi raamatumessil, mille fookuses oli sedakorda Rootsi, rõhus Eesti laiemalt pagulaskirjanduse tutvustamisele. On Soomes ju terve hulk eesti kultuuri huvilisi, kellele pagulaskirjanduse olemus ja saatus tähtis. Eesti Instituut Soomes korraldas mitme nimeka eesti kirjandusteadlase osavõtul vestlus-ringid, kus keskenduti Rootsis elanud Karl Ristikivile, kelle päevaraamatud hiljuti eesti keeles ilmusid.
Küsimustele vastab „Raamatu :-)” koostaja Maarja Kangro Millisena näeb eesti luuletaja raamatut? Kas eestlaste tunded raamatute vastu on sinu meelest muutunud? Raamat on luuletajale nagu kook pagarile, loomulikult peab ta seda promoma! Selles raamatus on harda suhtumisega luuletusi päris mitu, ja ainus tõeline epateerija on nooruke Andrus Kasemaa, kelle luuletuses raamatud lammastele ei maitse. Mõni luuletaja laiendab raamatu mõistet kirjale üldse, teised näevad raamatus suurt metafoori, mõni mängib raamatu kui füüsilise objektiga ja muidugi tuntakse raamatu saatuse pärast ka muret. Muud meediumid kipuvad raamatu rolli proportsionaalselt kahandama ja meelelahutus on lugejale armas, mis seal salata. Samas, raamatukultuuri allakäigu üle kaebas 19. sajandi algupoolel juba itaallane Leopardi, nii et mõnes mõttes on ka siin kriis ammutuntud asi. Ma ei usu, et eestlaste tunded raamatute vastu oleksid viimasel ajal väga palju jahtunud või kuumenenud. Arvan, et kui nõukaajal oleks ilmunud nii palju eluloolisi raamatuid, oleksid ka need vihinal kaubaks läinud. Mida pead „Raamatu :-)" suurimaks õnnestumiseks? Ma arvan, et „Raamatu :-)” üks väärtusi on antoloogiline kirevus: siin on koos väga erisuguseid luuletajaid, kellelt on ära toodud ka foto ja käekirjanäidis. Luuletajad olid nii kenad ja kirjutasid need tekstid spetsiaalselt selle raamatu jaoks. Ma arvan, et samal teemal kirjutamine aitab autorite eripäral, stiilil ja hoiakul hästi esile tulla. Loodan, et see raamatuke aitab poeete lugeja jaoks rohkem teadvustada. Mulle väga meeldib Andro Küüni lihtne ja elegantne kujundus. Mis on sinu jaoks raamatu juures tähtis, kas ja miks on raamat teiste kultuurinähtuste seas oluline? Mulle isiklikult meeldib raamat ka kui objekt, ilus asi. Digiraamat mind nii ei võlu, sel kujul pole raamatust enam fetišit ega midagi, teda ei saa katsuda ega nuusutada. Mulle meeldib raamat kui tervik, millel on ka füüsilises maailmas omad piirjooned. Raamat on üks ebamäärane ja huvitav ühik, millesse me (kirja)kultuuri jaotatakse. See on ju tore, kui keegi on sinu eest vahel mingi osa infot juba üheks kogumiks koondanud, olgu see kogum kui tahes meelevaldne. Raamatutega ümberkäimise oskust tuleks inimesele õpetada maast madalast, et talle võimalikult palju kanaleid avada. Aga eks täiskasvanuna otsusta igaüks ise, kas raamatute lugemine annab talle eluga toimetulekuks eelise või mitte.
6 Lugu | november 2009
Rahvusraamatukogus jõululaat ja „Paabeli raamatukogu”
N
agu paljudele tallinlastele juba traditsiooniks saanud, tasub ka tänavu detsembris sammud seada rahvusraamatukogu fuajeesse. Nii selleks, et jõuluvanakott lõhnaks kõigis kodudes pisut värske trükivärvi järele, kui ka selleks, et laadalkäija võiks ülerahvastatud kaubanduskeskustes tunglemise asemel nautida hoopis mõnd kirjandusüritust. Laat, millel osaleb umbes 60 Eesti kirjastust sadade raamatutega, algab juba 8. detsembril ja kestab 12. detsembrini. Nädala lõpus, 11.–12. detsembril saab samas osa kirjandusfoorumist „Paabeli raamatukogu”, mis toob loodetavasti kaasa terve rea kirjanike ja kirjandusteadlaste loenguid.
uudised Selleaastased Nobelid ja Booker jagatud Ameerika armastab põhjala krimikirjandust
A
meerika põnevuskirjanduse tähtsündmusel Boucheronil auhinnati kaht Põhjamaade krimiautorit: islandlast Arnaldur Indriðasoni „Tühjaksjooksva järve” („The Draining Lake”) ja 2004. aastal surnud rootslast Stieg Larssonit „Lohetätoveeringuga tüdruku” („The Girl with the Dragon Tattoo”) eest. See on mitmes mõttes erakordne ja tõestab, et ameeriklaste pikaajaline ükskõiksus värske tõlkekirjanduse suhtes hakkab muutuma huviks. Stieg Larssonist on meie ajakirjas ka pikemalt juttu (lk 30), Indriðasoni romaanid veel eesti keeles kättesaadavad ei ole.
Sarah Lee
N
obeli kirjanduspreemia läks sel aastal Rumeenia sakslasena üles kasvanud, rahvusvaheliselt suhteliselt vähetuntud luuletajale ja prosaistile Herta Müllerile. Mülleri kirjastaja sõnul otsustas Nobeli komitee „tunnustada autorit, kes keeldub laskmast kommunistliku režiimi ebainimlikkust unustusse.” Eesti keelde Herta Mülleri teoseid tõlgitud ei ole. Ingliskeelse maailma mõjukaim, Man Bookeri preemia läks sel aastal Inglismaalt pärit Hilary Mantelile. Seda hoolimata tunnustatud vastastest, kelle hulgas oli näiteks Nobeli 2003. aasta kirjandus-
Kirjuta mereäärne lavalugu! 1. veebruarini 2010 saab osaleda rahvusvahelisel näidendivõistlusel „Mereäärsed lood”. Konkursi kuulutasid rahvusvahelises projektis „New Baltic Drama 2011” välja SA Tallinn 2011 ja SA Eesti Teatri Agentuur. Võistlus toimub korraga Eestis, Soomes, Venemaal ja Rootsis. Žanri- ega pikkuspiiranguid pole. Võidutöö saab preemiaks 25 000 krooni ja esietenduse 2011. aastal. Vaata lähemalt: http://www.tallinn2011.ee/draamakonkurss_new_baltic_drama
preemia laureaat, Lõuna-Aafrika ja Austraalia kirjanik John Maxwell Coetzee. Bookerit ei anta mitte elutöö, vaid ühe raamatu eest – selleks oli ajalooline romaan Henry VIIIndast ja Thomas Cromwellist. Ingliskeelne „Wolf Hall” on ka Eestis saadaval.
November on Apollos sõjanduskuu
K
oostöös Eesti Entsüklopeediakirjastusega toimuvad kord nädalas arutelud, millel tutvustatakse eesti keeles ilmunud sõjandusteemalisi raamatuid ning diskuteeritakse sõjanduse teemal. Kohale on oodata nii Riho Terrast kui ka kindralleitnant Ants Laa-
neotsa. 12. novembril kell 18 leiab koos ajalehega KesKus aset raamatuklubi õhtu, mis on pühendatud Jung Chang ja Jon Halliday teosele „Esimees Mao. Rääkimata lugu”, mis ilmus kirjastuselt Varrak. Kõne alla tulevad Mao kangelasteod ning kuriteguderegister. Õhtut juhib Juku-Kalle Raid.
„Mõte & Mõõk” parim valik sõjanduskirjandust www.ene.ee
november 2009 | Lugu
7