Töölepingu Tu r v a l i s e l t p a i n d l i k t ö ö l e p i n g u s e a d u s
Uus töölepingu seadus aitab areneda sellele, et see kõik meid ei puuduta. Peame mõtlema, kuidas püsida konkurentsis.
Arengu võtmeks enesetäiendus Eesti arenguks on kõige tähtsam inimeste pidev enesetäiendamine. Euroopas koolitab ennast regulaarselt veidi alla 10% töötajatest, Eestis on see näitaja aga 6,5%. Uus töölepingu seadus avardab inimeste võimalusi õppida ning motiveerib ka ettevõtjaid oma töötajaid koolitama.
Turvaline paindlikkus Maret Maripuu, sotsiaalminister
Uue töölepingu seaduse peamine eesmärk on toetada Eesti jätkusuutlikku arengut. Selleks oleme koostanud nii tööandja kui töötaja huve arvestava töölepingu seaduse eelnõu.
M
aailm on palju muutunud. Pikka aega kõrvaltvaataja rollis olnud Aasia riikidest on saanud tööstuse süda. Raha, kaubad ja inimesed jõuavad ühest maailma otsast teise ajaga, millest veel hiljuti ei osatud unistadagi. Edukad saavad tänapäeval olla need, kes panustavad teadmistele ja kohanevad muutustega kiiresti. Eesti oma väikese avatud majandusega ei saa loota
Töösuhte lõpetamine on valus teema, kuid riigi ja majanduse arengu käigus on see aeg-ajalt paratamatu. Eestis on töösuhet lõpetada kallis. Sellele on tähelepanu juhtinud tööturu küsimustes väga kompetentsed organisatsioonid, nagu Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon. Kui soovime, et majandus areneks, et inimestel oleks tööd ja töö eest makstaks tulevikus suuremat palka kui praegu, siis on muudatused paratamatud. See ei tähenda, et töötaja turvalisus ei ole enam oluline. Muidugi on, kuid see tuleb tagada teistsuguste vahenditega kui seni. Uue seaduse järgi kompenseeritakse koondamishüvitiste vähenemine olulises osas töötuskindlustushüvitise kasvamisega. Sellega on töötajale töö otsimise ajaks tagatud korralik sissetulek. Vahe on selles, et tööandja ei pea enam tegema suuri kulutusi koondamishüvitistele ajal, mil ta on niigi majanduslikult keerulises olukorras.
Pärast töösuhte lõppu hoolitseb riik ka selle eest, et töötaja leiaks kiiresti uue töökoha. Selleks suurendatakse jätkuvalt tööturuteenuseid pakkuvate asutuste võimekust.
Kindlus töökohal Turvalisus ei seisne ainult rahas, mida inimene saab töötuks jäädes – see puudutab ka turvatunnet töötamise ajal. Uus seadus kait-
seb töötajat tunduvalt rohkem näiteks sellistel juhtudel, kui töötaja on tekitanud mingil põhjusel ettevõttele kahju. Kehtiv seadus võimaldab kohe töösuhte alguses sõlmida töötajaga piiramatu varalise vastutuse kokkuleppe. Kas töötaja ikka annab sellist lepingut sõlmides endale alati aru, millise koorma ta enda kanda võtab? Tulevikus tööandja oma ettevõtlusriski nii lihtsalt töötaja õlule panna ei saa. Kui soovitakse sõlmida varalise vastutuse
Olulisemad muudatused Kehtiv olukord Sissetulek töötuse perioodil Töötuskindlustushüvitise suurus töötaja keskmisest palgast Esimesed 100 töötuse päeva 50% Alates 101. päevast 40% Töötuskindlustushüvitise suurus keskmiPuudub sest palgast vabatahtliku töötuse korral Töötutoetuse suurus 1000 krooni Enesetäiendamise toetamine Õppepuhkus enesetäiendamiseks 14 KP Õppepuhkus tasemeõppes (põhi-, kesk-, 10 KP kutse- või kõrgharidus) osalemiseks Õigus saada õppepuhkust ka täisajaga Puudub õppimise korral Tasemeõppe kulude maksustamine Maksustatakse erisoodustusmaksuga Töösuhte lõpetamine Koondamisest etteteatamise tähtaeg Staaž alla 1 aasta 2 kuud Staaž 1–5 aastat 2 kuud Staaž 5–10 aastat 3 kuud Staaž üle 10 aasta 4 kuud Koondamistasu Staaž alla 5 aasta 2 kuud Staaž 5–10 aastat 3 kuud Staaž üle 10 aasta 4 kuud KP – kalendripäev, TK – töötukassa
Uus seadus
70% 50% 40% 50% töötasu alammäärast 20 KP 20 KP Olemas Ei maksustata
2 nädalat 1 kuu 2 kuud 3 kuud 1 kuu 2 kuud (1 katab TK) 3 kuud (2 katab TK)
leping, siis peab selle eest maksma nii lisatasu kui ka sätestama ülempiiri, millest töötaja vastutus üle ei lähe. Seega võib töötaja tunda ennast palju kindlamalt ja teha tööd teadmises, et teda ei ähvarda väikese eksimuse tõttu tohutud kahjunõuded.
Vähem bürokraatiat Töölepingu seadus võeti Eestis vastu 1992. aastal. Töölepingute kohta kehtib ka 2002. aastal jõustunud võlaõigusseaduse üldosa. On ilmne, et nii erinevatel aegadel vastu võetud seadused ei saa olla omavahel heas kooskõlas. Ebakõlad on tekitanud kohtulahendeid, mis lükkavad ümber töölepingu seaduses kehtivaid sätteid. On tekkinud olukord, kus inimene ei pruugi töölepingu seadust järgides olla kindel, et ta käitub tegelikult õiguspäraselt. Uus töölepingu seadus kõrvaldab sellised vastuolud. Lisaks eeltoodule vähendatakse ka bürokraatiat. Kahjuks sunnib kehtiv seadus paljusid inimesi iga päev mõttetult paberit määrima. Poliitikauuringute keskuselt PRAXIS tellitud analüüs näitas, et töölepingu seadusest tulenev halduskoormus oli 2006. aastal 146,7 miljonit krooni. Uus seadus jätab alles vaid selle osa halduskoormusest, mis on tõesti vajalik. Mõttetut paberimäärimist enam ei nõuta. Kokkuvõtvalt kinnitan: uus töölepingu seadus aitab Eestil areneda, tagades töötajatele kindluse, et töötuse perioodil ei jäeta teda oma muredega üksi. Uus seadus on vajalik kõigile. Seda kinnitab ka asjaolu, et seadus on saanud heakskiidu nii tööandjate kui ka ametiühingute esindajatelt.