A Originaali tiitel: The Complete Guide to Attics & Basements Copyright © 2007 Creative Publishing international, Inc. 18705 Lake Drive East Chanhassen, Minnesota 55317 1-800-328-3895 www.creativepub.com All rights reserved Director of Photography: Tim Himsel Lead Photographer: Steve Galvin Authors: Philip Schmidt, Matthew Paymar Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978-1-58923-302-7 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2086-0 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Georg Samuel, 2010 Tõlke toimetanud Helje Heinoja Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee
Tõlkija selgitus The complete guide to attics & basements (Creative Publishing) on üks kolmekümne kolmest BLACK & DECKER-i sarja raamatust, mis pakub kinnistu omanikule ja isetegijale juhiseid ehituselementide kavandamiseks ja rajamiseks. Sarja raamatud on mõnevõrra sarnased sama kirjastuse iseehitajatele mõeldud teiste raamatutega, näiteks ka kirjastus Varraku poolt tõlgitud ja avaldatud „KODU RENOVEERIMISE” mõne osaga. Käesolev raamat küll sisaldab kuigipalju „KODU RENOVEERIMISEGA” identset pildi- ja tekstimaterjali, ent erineb siiski nimetatust, kuna autorite ring on täiesti erinev ja ka kasutatud teabeallikad on teised ning kogu materjal paikneb mitu korda suuremal lehekülgede arvul. Raamat pakub teavet nii väljaehitamise kavandamise kui ka kavandatu elluviimise kohta ning seda võivad kasutada laitmatu tulemi saamiseks nii hoonete omanikud, sealhulgas ka isetegijad, projektdokumentatsiooni lähteülesannete koostajad kui ka projekteerijad, kooskõlastajad, tööde teostajad, kontrollijad ja vastuvõtjad. Raamatu originaalpealkirjas kasutatud termin complete tähendab tõlkes küll täielikku, ent seda ei tule väljaspool raamatu päritolumaad (USA) liiga tõsiselt võtta. Meie Eestis teeme mõningaid asju teisiti ja see rahuldab meid, aga teeme ka seda, mida käesolev tõlge ei käsitle. Alati tuleks raamatus esitatut võrrelda meie reaalsusega ning vajaduse korral toimida nii, nagu meie jaoks parem on. Samuti tuleks järgida ka mitte USA, vaid Eesti ehituslikke regulatsioone ja opereerida meetermõõdustikus. Raamatus oleva teabe väärtust see ei kahanda, alati tasub teada, mida mujal loetakse otstarbekaks ja laitmatuks, ning hinnata, kas ka meil oleks mõtet samamoodi talitada.
2 ■
A Sisukord Kavandamine ja inspiratsioon Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Perekonna ühisruumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 Kabinetid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Harrastusruumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .38 Puhkeruumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .50 Täiskasvanute mänguruumid . . . . . . . . . . .53 Laste mänguruumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . .55 Treeningu- ja lõõgastusruumid . . . . . . . . . .58 Vannitoad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62 Magamistoad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .68 Apartemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .78
Kavandid
Mehaanilised süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . .138 Süsteemide kavandamine . . . . . . . . . . . . .140 Pesemisruumi rajamine keldrisse . . . . . . .141 Lettide ja valamute paigaldamine
. . . . . .147
Klosetipoti paigaldamine . . . . . . . . . . . . . .151 Reoveekogujaga klosetipoti paigaldamine . .154 Duši paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . .155 Mullivanni paigaldamine . . . . . . . . . . . . . .156 Ruumi elektritööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . .163 Hõõglambivalgustid . . . . . . . . . . . . . . . . . .166 Süvistatud valgustid . . . . . . . . . . . . . . . . .167 Siinivalgustid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .168 Põrandaliistu küttekehad . . . . . . . . . . . . .169 Kütte ja jahutuse tagamine . . . . . . . . . . . .170
Alustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .86
Õhkküte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .172
Pööningu hindamine . . . . . . . . . . . . . . . . . .88
Seinte ja lagede viimistlemine . . . . . . . . . . . .174
Keldri hindamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .90
Soojustuse paigaldamine . . . . . . . . . . . . . .176
Tegelemine keldri niiskusega . . . . . . . . . . .92
Katuste soojustamine ja tuulutamine . . . .178
Trepid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .95
Seinte ja lagede heliisoleerimine . . . . . . .180
Kavandi etapid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .96 Tarindid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .98
Seinaplaatide paigaldamine ja viimistlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . .184
Sõrestike kavandamine . . . . . . . . . . . . . . .100
Ripplae paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . .190
Keldripõrandate rajamine . . . . . . . . . . . . .102
Pööningulae vooderdamine . . . . . . . . . . . .194
Pööningupõrandate rajamine . . . . . . . . . .106
Uste ja akende paigaldamine . . . . . . . . . . . . .198
Keldri seinte vooderdamine . . . . . . . . . . .110
Tehasevalmi ukseploki paigaldamine . . . .200
Lae- ja püstkastide rajamine . . . . . . . . . . .115
Akende paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . .202
Vaheseinte rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . .118
Katuseakna paigaldamine . . . . . . . . . . . . .206
Nivendiseinte rajamine . . . . . . . . . . . . . . .122
Uste ja akende piirlaudade paigaldamine . .212
Pööningulae rajamine . . . . . . . . . . . . . . . .124
Toiduvalmistuskoha rajamine . . . . . . . . . .214
Uste ja akende sõrestikuavade moodustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .126
Niširiiulite lisamine nivendiseina . . . . . . . .221
Uste ja akende sõrestikuavade moodustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .130
Põrandakütte paigaldamine . . . . . . . . . . .231
Keldriakende parendamine . . . . . . . . . . . .134
Gaasikolde paigaldamine . . . . . . . . . . . . . .225 Teabe- ja fotode allikad . . . . . . . . . . . . . . . . .235 Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .237
■ 3
Sissejuhatus
K
as teie majas jääb ruumi väheks, aga te ei taha vahetada oma elamut suurema vastu? On teie elu muutunud sellest ajast peale, kui te selle maja ostsite, ning kas vajate täiendavat pinda töö tegemiseks vabakutselisena omas kodus, või kohta teleka vaatamiseks, või eraldi tube lastele, või eraldi magamistuba sugulase jaoks? Või nüüd, kui teie kohustused on muutunud, unistate kohast, kus saaksite tegeleda oma harrastustega? Käesolev raamat aitab teil leida häirivalt tühja pööningu või keldri parimat kasutusmoodust, inspireerib suurte kavandite ideedega ja annab praktilisi soovitusi teie enda kavandite loomiseks ja elluviimiseks. Põhja-Ameerika majadest on üle poolte vanemad kui 30 aastat. Nende vanemate kodude pööningud ja keldrid on sageli valdavalt alakasutatud ruumid. Nad kas seisavad tühjadena või on risustatud seal hoitava, tolmu koguva katkise mööbli ja kasutatud rõivaste kastidega. Ka uutes majades jäetakse pööningud ja keldrid sageli lõpliku kujunduseta, nii et vastsed omanikud saavad ise valida, kuidas neid ruume kasutada.
Sissejuhatus
■ 5
Pööningu või keldri lõplik väljaehitamine on eluruumi lisamise lihtsaim moodus. Kuna kande- ja piirdetarindid on juba valdavalt paigas, on tarindite rajamise rasket tööd ja välistöid seejuures vähe ning kavandi elluviimise ajal ei muutu igapäevaelu juba kasutusel olevates ruumides. Olulisim on, et te saate juurde kasutuskõlblikku põrandapinda. Keldri või pööningu väljaehitamine võib asendada majale juurdeehitise rajamist ja tähendada raha kokkuhoidu, sest võtate kasutusele juba olemasolevad ruumid. Keldrid ja pööningud on juba olemasolevad piiretesisesed ruumid, millel on kandetarindid ja katus, ning seintes võivad juba paikneda vajalikud elektrijuhtmed ja torustikud. Keldri või pööningu väljaehitamine läheb tavaliselt maksma 50% vähem kui sama lisapinnaga juurdeehitise rajamine ning eluruumi lisamine tõstab ka teie kodu väärtust.
6 ■ PÖÖNINGUTE JA KELDRITE VÄLJAEHITAMINE
Pööningule või keldrisse võite üle viia mistahes ruumi. Ruumi paiknemisel on omad eelised ja puudused, sõltuvalt teie vajadustest ja eluviisist. Järgnevates peatükkides käsitleme kõiki neid aspekte. Ent kui te tõepoolest tahate välja ehitada lõpetamata keldrit või pööningut, võtke arvesse, et seejuures võib esineda planeeringu- ja ehituspiiranguid, samuti probleeme lubatavuse ja projekteerimispiirangutega. Paljudes piirkondades kehtivad ranged planeeringupiirangud, mis kas keelavad suurendada olemasolevate hoonete kasulikku pinda või muudavad juurdeehituse rajamise protseduuri lausa luupainajaks – veel üks hea põhjus eelistada keldri või pööningu väljaehitamist maja juurdeehitusele. Projekteerimispiirangud kehtivad nii keldrite kui ka pööningute kohta, lähtudes ohutuse tagamisest ja ruumi otstarbe muutmise sobivusest.
Sissejuhatus
â– 7
(Ülal) See viilkatuse all olev pööning on hubane pagemiskoht nii lõõgastumiseks kui ka kudumiseks. Kudumisvahendeid saab hoida lihtsates vitstest punutud korvides, mis ilmestavad ruumi, ja sahtlikappides (kummutites), kus leiavad koha nii vardad, lõngavihid kui ka mustrilehed. Kui ruum avatakse külalistele, saab asju eemale tõsta. (Vasakul) Õmblemine ja polsterdamine on tegevused, mis vajavad pinna episoodilist laiendamist, aga ka panipaiku erinevate toodete jaoks. Hea valgustus, tasased tööpinnad ja mugavad istmed on hea õmblusruumi eeltingimusteks. Odaval laminaatpõrandal on kalli, punapuidust punn-soonlaudadest põranda välimus, ning kuna põrand on sile, on mahakukkunud nõela sellelt kerge leida. Kõikjale ulatuv laevalgustus võimaldab näha detaile ning muudab hõlpsamaks õmbluste paigutamise ja kangaste mustrite kokkusobitamise.
Harrastusruumid
■ 43
Kavandid: Alustamine
K
uigi paljud pööningud ja keldrid on väljaehitamiseks sobivad, leidub siiski ka teistsuguseid. Mõned paigad on kas lihtsalt liiga väikesed, või liiga madala laega, või neid ohustavad üleujutused, mis muudab investeerimise riskantseks. Ruumid võivad olla küll renoveeritavad, aga see võib kaasa tuua kulukaid ettevalmistustöid ohutuse ning tarindite kestvuse tagamiseks. Muidugi on hea, kui kõik on teada juba eelnevalt ega selgu alles ehitustööde käigus. Seetõttu on esimeseks etapiks ruumi enda uurimine, et määrata, mida on vaja teha ja mida muuta, ning mis see kõik maksma läheb. Kõigepealt tuleb uurida pööningu või keldri vastavust kohaliku ehituskoodeksi nõuetele. Koodeks esitab kõik nõuded teie eluruumidele ja sellega tuleb arvestada teie kavandi mistahes aspektide juures. Koodeks spetsifitseerib kõike, alates ruumi minimaalkõrgusest kuni pistikupesade minimaalse arvuni teie uues elutoas. Koodeksiga saate tutvuda kohalikus raamatukogus, ent enamjaolt saate vajaliku teabe ehitusametkonna ametnikelt. Nad võivad hoiatada teid ka piirkonnas esinevate spetsiaalsete probleemide eest, nagu liigvesi või kerkeohtlik pinnas. Käesolev peatükk näitab teile põhilisi elemente, mida on vaja uurida kas keldris või pööningul. Suurt osa neist saate kontrollida ise; mõnega peavad tegelema aga asjatundjad. Pärast seda, kui olete pööningut või keldrit juba uurinud, palgake arhitekt, ehitusinsener või ehitusettevõtja, et nood vaataksid üle ruumi ja selle elemendid, mida võivad mõjutada teie kavandi elluviimine. Te võite kasutada ka maja ehitamise tehnilist dokumentatsiooni, et saada selgust maja põhikonstruktsioonide osas ja teha kindlaks varjatud kommunikatsioonide paiknemine, seinte sisse auke lõhkumata. Kui teil ei ole maja tehnilist dokumentatsiooni, otsige seda maja ehitanud ettevõttelt või linna arhiivist, ja laske teha endale koopia. Kui olete uurimisetapi lõpetanud ja valmis kavandama rekonstrueerimist, võtke endale tegevuse planeerimiseks veidi aega. See etapp hõlmab ruumi (arhitektuurset ehk mahulist) kavandamist, ehitusloa taotlemist ja saamist ning tööde ajalist järjestamist. See on rekonstrueerimise otsustav etapp, ent kavandi elluviimiseks on oluline ka järgneva tegevuse efektiivne ajaline planeerimine. Alustamine
■ 87
Pööningu hindamine Alustage hindamist pööningutarindite kiirest ülevaatamisest. Kui katust kannavad sarikad, võite hindamist jätkata siin esitatud teksti kohaselt. Kui katust kannab katusesõrestik, otsustage hoopis keldri väljaehitamise kasuks. Sõrestiku toed jätavad liiga vähe ruumi pööningu kasutuselevõtmiseks ega ole seejuures ka asendatavad. Hindamise järgmine etapp on ruumi võimaliku kõrguse ja põrandapinna kindlakstegemine. Enamik ehituskoodekseid nõuab 7½ jala (~ 2,3 m) kõrgust lage vähemalt 50% kasutatava põrandapinna kohal. Kasutatavaks põrandapinnaks loetakse seda pinda, mille kohal lagi on vähemalt 5 jalga (~ 1,5 m) kõrge. Pidage meeles, et need mõõtmed kehtivad vooderdatud pindade kohta – seega pärast seda, kui lagi on vooderdatud ja põrandakate paigaldatud. Ruumi kõrgust võivad mõjutada ka muud tegurid, nagu näiteks pööningutalastiku tugevdamine või sarikatele kõrguse lisamine kas tugevdamiseks või soojustuse paigaldamiseks. Pööningul võib leiduda ka mitmesuguseid tugevdavaid tarindeid, mis piiravad ruumi kasutust. Pennid on rõhtplangud sarikate vahel sarikate sildeava ülemise kolmandiku tasemel. Need takistavad sarikate tõstmist tugeva tuulega. Penne võib sageli mõne tolli võrra tõsta, ent neid ei tohi eemaldada. Sarikatõmmad hoiavad sarikaotsi paigal. Enamikul pööningutest täidavad sarikatõmbade rolli pööningutalad. Pärlinid on rõhtplangud uus uuk
7½ jalga (~ 2,3 m) 5 jalga (~ 1,5 m)
Eluruumide pind peab olema vähemalt 70 ruutjalga (~ 6,5 m²) ja ruumide küljed peavad olema vähemalt 7 jala (~ 2,1 m) pikkused. Ruumi kõrguse nõude täitmiseks peab lagi olema vähemalt 50% kasutatava põrandapinna kohal 7½ jala (~ 2,3 m) kõrgusel. Ruumi kasutatavat pinda ja nõuetekohase lae pinda saab suurendada uute uukide rajamisega katusesse. Uugid annavad peale selle ruumile ka valgust ja tuulutusvõimaluse.
88 ■ PÖÖNINGUTE JA KELDRITE VÄLJAEHITAMINE
sarikad
pööningutalad
Sarikatega pööning loob vaba ruumi, sest sarikad võtavad enda peale enamiku katuse koormustest.
vööd
toed
Katusesõrestikud on tehtud omavahel ühendatud vöödest ja tugedest, mis hõivavad suure osa pööningu ruumist.
sarikate all, mis on toetatud talade peale kaldtugedega. Need tarindid vähendavad sarikate sildeava, võimaldades kasutada sarikate jaoks väiksema ristlõikega puitu. Te võite saada loa asendada pärlinid nivendiseintega. Kui peate vajalikuks tugisüsteemi muutmist või teisaldamist, pidage nõu arhitekti või ehitusinseneriga. Ka sarikaid tuleb hoolikalt uurida. Kontrollige neid pingestumise ja kahjustuste osas, nagu praod, vajumid ja putukakahjustused. Otsige tumedaid laike, mis viitavad katuse läbijooksudele. Kui leiate lekkeid või teate, et katus on kasutuskõlblikkuse juba minetanud, tehke enne pööningu väljaehitamist katus korda. Ning kuigi sarikad näevad välja veatud, ei pruugi nende ristlõige olla piisav soojustusest ja laevoodrist tuleneva lisakoormuse kandmiseks. Ka madala
otsaviilu tuulutusava penn sarikas
otsaviilu sein pärlin kaldtugi
pööningutalad (sarikate tõmmad) kandev välissein sisemine kandesein
ristlõikega sarikad võivad olla probleemiks, kui nad ei paku piisavalt ruumi soojustusele nende vahel. Nüüd on õige aeg lasta mõnel asjatundja vaadata üle pööningu ja selle all olevate korruste tarindid, kaasa arvatud sarikad ning tarindid allpool pööningupõrandat. Vahel on pööningu väljaehitamine samaväärne korruse lisamisega majale, mis tähendab seda, et kõik allolevad tarindid peavad suutma tekkiva lisakoormuse vastu võtta. Pööningupõrandad on sageli dimensioneeritud ainult asustamata pööningu koormuste vastuvõtmiseks ega ole kohandatud eluruumide kasuskoormusele. Pööningutalasid saab tugevdada lisatalade kinnitmisega nende külge või uute talade paigaldamisega olemasolevate talade vahele. Pööningupõranda koormused võtavad vastu allolevad kandeseinad ja edasi – vundament. Kui need tarindid ei ole kohaldatud lisatavate koormuste kandmiseks, tuleb neid tugevdada. See võib olla lihtne seinte tugevdamine vineerpaneelidega, või siis keeruline, nagu näiteks lisapostide ja lisatalade paigaldamine ning vundamendi tugevdamine.
Peale tarindite probleemide arvestage pööningu hindamisel ka üldkoodeksi muid nõudeid. Kui kavatsete rajada magamistuba, peab sel olema vähemalt üks hädaväljapääs. See võib olla uks välistrepile või hädaväljapääsu aken. Enamik koodeksid seab ka nõuded minimaalsele ventilatsioonile ja loomulikule valgustusele, mis tähendab, et teil tuleb lisada aknaid või katuseaknaid. Pööningu kasutuselevõtmisel on üks suuremaid kulutusi pääsu rajamine pööningule: te vajate 36" (~ 90 cm) laiust treppi 36" (~ 90 cm) pikkuste mademetega nii trepi alumises kui ka ülemises otsas. See on kavandamise üks olulisi aspekte, sest trepp mõjutab ruumi pinnalaotust mitte ainult pööningukorrusel, vaid ka alumisel korrusel. Lõpuks uurige ka pööningul paiknevaid tehnovõrke. Torustike ja juhtmete teisaldamine on suhteliselt lihtne, aga korstnad tuleb ruumi sisse jätta ja nad joonistel ette näha. See on õige aeg lasta tuleohutusametnikul kontrollida maja korstnat ning tutvuda ehituskoodeksi nõuetega ehitamiseks ümber korstna. Pööningu hindamine
■ 89
Pööningu hindamine Keldri ümberehitamise plaani võivad takistada kaks asjaolu: ruumi ebapiisav kõrgus ja niiskus. Alustage hindamist talade aluspinna kõrguse mõõtmisest põranda suhtes. Enamik ehituskoodekseid nõuab eluruumi kõrgust valmis põranda pinnalt laevoodri madalaima koha alla vähemalt 7½ jalga (~ 2,3 m). Siiski võivad vähemalt 4-jalase (~ 1,2 m) vahemaa tagant paiknevad takistused, nagu talad, torud ja muud laeriputised, jääda sellest mõõdust kuni 6" (~ 15 cm) võrra madalamale. Koridoride ja pesemisruumide lagi peab olema vähemalt 7 jala (~ 2,1 m) kõrgusel. Kuigi keldrile kõrgust lisada on ebapraktiline, on siiski võimalusi tegutseda nõuete piires. Torusid on sageli võimalik laest eemaldada, tala kohale võib rajada vaheseina või kavandada ruumi nii, et tala jääb niši või muu ruumi sisse, millele kõrgusnõudeid ei esitata. Mõned koodeksid lubavad ka teatud ruumidele, näiteks puhkeruumidele, madalamaid lagesid. Kui ruumi kõrgus on probleem, rääkige enne oma unistuste täideviimise juurde asumist kohaliku ehitusametkonnaga. Kui keldri lae kõrgus võimaldab hinnanguliselt ruumi kasutusele võtta eluruumina, saate hakata tegelema järgmise probleemiga – niiskusega.
takistused, mis paiknevad 4 jala (~ 1,2 m) kaugusel üksteisest: * eluruumid: 7 jalga 7½ jalga (~ 2,1 m) (~ 2,3 m)
koridorid ja pesemisruumid: 7 jalga (~ 2,1 m)
Probleemi täielikuks käsitlemiseks vaadake alapeatükki „Tegelemine keldri niiskusega” lk 92. Pidage silmas, et niiskuseprobleemid tuleb lahendada enne muude tööde alustamist. Hästi ehitatud keldril on hulk seni hästi toiminud tugikonstruktsioone, ent enne kui vooderdate ruumi seinad, põrandad ja lae, tehke kindlaks võimalikud probleemid. Uurige hoolikalt müüritist. Laiad praod võivad tunnistust anda vundamenditaguse pinnase nihkest, kummis või loodist väljas seinad võivad olla konstruktsioonilt ebakindlad. Peened praod võivad tavaliselt põhjustada niiskumis-, mitte aga tugevusprobleeme. Need tuleb edasise pragunemise vältimiseks kinni teha. Abi saamiseks vundamentide asjus võtke ühendust ehitusinseneri või vundamentidele spetsialiseerunud ettevõtjaga. Kui on tegu vanema majaga, võib keldri laes näha läbivajunud talasid või mädanevaid poste ja talasid; iga defektne puittarind tuleb kas tugevdada või asendada. Järgmine oluline hindamisobjekt on tehnovõrgud. Boilerite, torustike, juhtmete, elektrikilpide, katelde ja ventilatsioonisüsteemi paiknemine võib oluliselt mõjutada kavandi maksumust ja töömahukust. Kas saate jätta need paigale või peate need teisaldama? Kas ripplae jaoks on piisavalt kõrgust, et varjata tehnovõrke, ent säilitada neile juurdepääs? Või tuleb teil paigutada tehnovõrke ümber, et saavutada ruumi vajalikku kõrgust? Elektrikud ning kütte, ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise asjatundjad võivad aidata teil hinnata süsteeme ja pakkuda välja lahendusi. Kelder võib olla pime ja jube koht ning lisaks võib seal esineda ka mürgiseid aineid. Kõige sagedamini esineb radooni, värvita ja lõhnata radioaktiivset gaasi. Usutakse, et pikaajaline viibimine radooniga saastatud keskkonnas võib põhjustada kopsuvähki. Keskkonnakaitse Agentuur (The Environment Protection Agency) on avaldanud trükiseid, mis aitavad tuvastada radooniohu olemasolu ja alandada radooni taset majas. Esialgu võite sooritada lühitesti, kasutades vastavat laenutatavat komplekti. Kui näete väljendit „Vastab Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) nõuetele”, on komplekt andnud teile soodsa vastuse. (Eestis kasutatakse selleks dosimeetrit. – Tõlkija.) Pidage siiski silmas, et Keldri kõrgus on sageli piiratud lae all paiknevate talade, torude ja muud laeriputistega. Siin on näidatud lae tüüpiline minimaalne kõrgus: eluruumides vähemalt 7½ jalga (~ 2,3 m); koridorides ja pesemisruumides vähemalt 7 jalga (~ 2,1 m); 7 jalga (~ 2,1 m) takistuste all, mis paiknevad üksteisest vähemalt 4 jala (~ 1,2 m) kaugusel.
90 ■ PÖÖNINGUTE JA KELDRITE VÄLJAEHITAMINE
■ Nõuandeid keldrite hindamiseks
Tehnovõrkude ümbertõstmine suurendab kiiresti oodatavaid kulutusi. Vaagige hoolikalt oma võimalusi.
Nõrgenenud ja alamõõtmelisi talasid tuleb kas tugevdada või need siis asendada.
Vana soojustus, mis sisaldab asbesti, kujutab endast vigastatuse või lagunemise korral tõsist terviseriski.
Peeni pragusid, nagu need siin müüritises või põrandas, saab tavaliselt kinni teha ja unustada, aga tõsised praod võivad viidata tõsistele konstruktsiooniprobleemidele.
lühitesti tulemus ei ole lõplik. Selleks on vajalik pikaajalise fotofilmi testi. Juhul kui teie test näitab kõrget radoonitaset, võtke ühendust vastava ala asjatundjaga. Keldri teine ohuallikas on asbest, mida vanemates majades on tavaliselt kasutatud ventilatsiooni- ja küttetorustike soojustamiseks. Selle soojustuse võib tavaliselt jätta alles, kui see on heas seisundis ning vigastamata. Juhul kui teie hinnangul võib soojustus kujutada endast ohtu, võtke ühendust asbestieemalduse ettevõtjaga, et ohtu hinnata ja asbest vajaduse korral turvaliselt eemaldada. Vaadake kohalikest koodeksitest järele eluruumideks kasutatavate keldrite väljapääsudele esitatavad nõuded. Enamik koodekseid nõuab kahte hädaväljapääsu. Tavaliselt on üheks väljapääsuks trepp. Teiseks
hädaväljapääsuks võib olla välja avanev uks, või allpool maapinda paiknev aken, millel on väljas aknašaht, või välistrepp uksega keldrisse. Igal magamistoal peab samuti olema hädaväljapääs kas siis süvistatud, aknašahtiga akna või ukse näol. Ka trepid peavad vastama kohaliku koodeksi nõuetele, vastasel korral tuleb teil tõenäoliselt palgata keegi, kes ehitaks nad ümber. Tüüpilisi nõudeid treppidele vaadake leheküljelt 95. Kui kavatsete välja ehitada keldrit uues majas, küsige ehitajalt, kui kaua peaksite ootama enne värskeltvalatud betoonipindade katmist. Valatud betoonseinad ja põrandad vajavad enne katmist väljakuivamiseks aega. Sõltuvalt elukohast tuleb teil hea tulemuse saavutamiseks oodata kuni kaks aastat. Pööningu hindamine
■ 91
Tegelemine keldri niiskusega
praod seintes
halvasti kavandatud keldriakna šaht
maapinna vale kalle
lekkivad liited
praod põrandalamikus
taldmik
Keldri niiskumise tavalised põhjused on pinnase vale kalle ümber vundamendi, räästarennide ja sajuveetorude vale või vigane süsteem, niiskumine ja kondensaadi (kastevee) sadestumine, praod vundamendis, lekkivad liited tarindite vahel ja halvasti kavandatud aknašahtid. Suuremateks probleemiks on laiad praod vundamendis, drenaaži puudumine või kahjustatus, pinnasevee kõrge tase või maa-aluste veesoonte olemasolu. Sageli kombineeruvad erinevad tegurid.
92 ■ PÖÖNINGUTE JA KELDRITE VÄLJAEHITAMINE
Keldri niiskus võib muuta asjatuks teie pingutused keldrisse eluruumi rajada. Aja jooksul võib ka vähene niiskusekogus mädandada sõrestikku, muuta voodriplaadid pehmeks sodiks ning soodustada hallituse ja jahukaste (seene) teket. Õnneks on kõik niiskuseprobleemid lahendatavad, ent vastavaid meetmeid tuleb efektiivselt rakendada enne muid ehitustöid. Veendumaks, et kelder püsib aasta läbi kuiv, tuleb oodata vähemalt aasta pärast hoone valmimist, ent arvestades aja ja raha võimalikku kulu tasub ootamine end ära. Keldri niiskus esineb kahel kujul: kasteveena ja immitsemisena. Kastevesi tekib, kui veeauru sisaldav õhk puutub kokku külmade pindadega. Õhus oleva veeauru allikateks on niiske välisõhk, puuduliku ventilatsiooniga seadmed, niisked seinad ja betoonist eralduv niiskus. Vesi immitseb keldrisse läbi vundamendi ja põranda pragude ning läbi müüritise. Tavaliselt on vee sisseimmitsemise algpõhjus puudulik vundamenditagune drenaaž. Sisseimmitsemine on seotud nii sajuveega kui ka pinnasevee taseme tõusuga vundamendi taga. Kui kelder on niiske, teate, millal võib oodata niiskumist, ent te ei tea, kust vesi siseneb. Isegi kui kelder on seisnud pikka aega kuivana, otsige niiskumise jälgi. Niiskumise tüüpilised jäljed on mahakooruv värv, valge kirme müüritise pinnal, jahukaste plekid, kasteveega aknad ja torud, seadmete roostetanud jalandid, mädanev puit põranda lähedal, kummi läinud põrandaplaadid ja hallituse lõhn. Kui olete probleemi olemasolu kindlaks teinud, alustage uurimist. Kõigepealt uurige kastevee teket ja vee sisseimmitsemist. Kinnitage kleeplindiga kogu kontuuri pikkuses üks ruut plastkilet või alumiiniumfooliumi põrandale ja teine keldriseinale allapoole maapinna taset. Kahe päeva pärast kontrollige ruutusid. Kui niiskus on kogunenud ruudu välispinnale, on tõenäoliselt tegu kastevee probleemiga; kui niiskus on kogunenud ruudu alla, on tegu vee sisseimmitsemisega. Kastevee tekke vähendamiseks kasutage keldri niiskeimas osas õhukuivatit. Isoleerige külmaveetorud, et vältida õhu juurdepääsu külmadele pindadele. Kontrollige, et kuivatusseadmed ja muud seadmed oleksid varustatud ventilatsiooniga välisõhku. Tsentraalne õhukuivati keldris aitab vähendada niiskust kuumadel, ent niisketel suvekuudel. Kastevesi tekib ka põrandaaluses ruumis, kui soe ja niiske õhk siseneb läbi põranda tuulutusrestide põrandaalusesse ja puutub kokku sealse jahedama õhuga. Arutelud põrandaaluse tuulutamise kohta seni jätkuvad, ning tuulutusmeetod, mis kõlbaks mistahes kliimas, seni puudub. Abi ja nõu selles küsimuses võib saada kohalikust ehitusametkonnast. Vee sisseimmitsemise vastased lahendused võivad hõlmata nii lihtsat isetegemist kui ka kulukaid tellitud töid, näiteks
Kontrollige kastevee teket ja vee sisseimmitsemist alumiiniumfooliumi ruudu kinnitamisega kogu kontuuril kleeplindiga põrandale ja keldriseinale (allapoole pinnase taset). Niiskus fooliumi esiküljel näitab kastevett, niiskus ruudu tagaküljel aga vee sisseimmitsemist.
kaevetöid ja töid vundamentidega. Kuna vee sisseimbumise põhjuste kindlakstegemine on sageli raske, rakendage enne asjatundjate appikutsumist üldkasutatavaid meetmeid. Alustage maapinna kallete kontrollimisest ümber maja. Esimesel 6 jala (~ 1,8 m) laiusel ribal ümber vundamendi peab olema kalle majast eemale vähemalt 1" jala kohta (~ 8%) ja sealt edasi – vähemalt ¾" jala kohta (~ 6%). Kalde määramiseks kasutage vesiloodi, pikka lauda ja mõõdulinti. Juhul kui kalle on ebapiisav, kujundage vee ärajuhtimise tagamiseks kalle ümber vundamendi piisavaks. Järgmisena kontrollige sajuveerenne ja sajuveetorusid. Puhastage sajuveerennid ja paigake kõik augud. Kontrollige, et sajuveerennid oleksid sajuveetoru lehtri suunas kaldu ca 1/16" jala kohta (~ 0,5%). Eriti oluline – pikendage sajuveetoru ja vee teekonda maapinnal nii, et vesi voolaks pinnasele vähemalt 8 jala (~ 2,4 m) kaugusel vundamendist. Ka keldriakna šahtid lasevad veel tungida keldrisse. Nende kuivalthoidmise lihtsaim viis on katta need plastkilega. Kui te ei taha šahti katta, pange selle põhja kruusakiht ja vee ärajuhtimiseks drenaažtoru. Puhastage šahti korrapäraselt, eemaldades sealt niiskust hoidvat prahti. Vee sisseimmitsemise peatamiseks väljastpoolt vundamenti tehke kinni praod keldri seintes ja põrandates. Alla ¼" (~ 6 mm) laiuste pragude sulgemiseks kasutage veekindlat müürihermeetikut; laiemate pragude jaoks tsemenditaigent. Ka keldri seinte sisepinnale paigaldatud hüdroisolatsioon võib aidata vähendada vee sisseimmitsemist. Võtke siiski teadmiseks, et sissepoole paigaldatud hüdrosolatsioon saab lahendada vaid sisseimbumise väiksemaid probleeme, ent mitte tõsiseid juhtumeid (näiteks pinnasevee kõrget taset vundamendi taga). Juhul kui need lihtsad meetmed ei lahenda probleemi, rakendage tõsisemaid abinõusid. Tavaliselt lahenevad niisugused veeprobleemid vundamendi taldmiku sügavusel
paikneva drenaaži või veekogumissüsteemi (sumpkaevu süsteemi) rajamisega. Taldmiku drenaaž ümber vundamendi perimeetri kogub pinnasevett ja juhib seda krundi kaugemasse, madalamasse ossa. Harilikult töötab drenaaž koos vundamendi seinte hüdroisolatsiooniga. Veekogumissüsteem kasutab ruumisiseseid, keldri põranda all olevaid drenaažitorusid vee kogumiseks sumpkaevu, sealt pumbatakse vesi elektripumbaga majast välja. Selgitage välja, kas mõnda neist süsteemidest on teie maja juures juba rakendatud. Võib juhtuda, et taldmiku drenaaž on setetega ummistunud või on seda kahjustanud puujuured. Kui keldris on sumpkaev, ent puudu on pump või väljaviigutoru, tuleb teil need paigaldada. (Ettevaatust – võivad kehtida regulatsioonid, mis sätestavad, kus saab sumbapumpa kasutada.) Uue drenaažisüsteemi paigaldamine on kallis ja seda tuleb teha õigesti. Sumpkaevusüsteemi rajamine eeldab keldri põrandalamiku purustamist piki keldri perimeetrit, kraavide kaevamist ja drenaažitorude paigaldamist kruusalusele. Pärast sumpkaevu rajamist tuleb keldripõranda betoonlamikut paigata. Vundamendi jalami drenaažitorude paigaldamine on veelgi keerukam. See koosneb vundamendi väljakaevamisest, hüdroisolatsiooni paigaldamisest vundamendi välisküljele, kruusaluse ja torude paigaldamisest ning pinnase tagasitäitmisest ja tihendamisest. Vundamendi jalami drenaažitorude paigaldamine on probleemi lahendamise sajuveerenn: kalle sajuveetoru lehtri viimane abinõu. poole 1/16" jala kohta Eestis on olulisteks teguriteks talvised kül(~ 0,5%) mad ja sulad koos ohtra lumekatte ning sulaveega, keltsa moodustumine maapinna alla, ohter ülavee (ajutine, pinnasevee tasemest kõrgemal paiknev vesi pinnases vett halvasti läbilaskva pinnase või keltsa peal) esinemine, lompide ja ülavee teke lumehangede ja keldriseina vahele sula tingimustes jne. Ka paiknevad elamud Eestis sageli üleujutatavatel aladel (näiteks Võrus Tamula järve idakaldal, Pärnus mereranniku lähedal), aga ka nõlvadel ja nende jalamisajuveetoru tel, kus nad moodustavad takistuse nii nõlvast alla voolavale pinnaveele kui ka pinnaseveele. Parandage sajuveerennide süsteemi ja maapinna kallet vundamendi ääres, et vältida sajuvee ja lumesulamisvee voolamist keldrisse. Hoidke sajuveerennid puhtad ja korras. Kontrollige, et räästal oleks iga 50 jala (~ 15 m) tagant sajuveetoru, ja juhtige sajuveetoru vesi 8 jala (~ 2,4 m) kaugusele vundamendist. Korrigeerige pinnase kallet vundamendi ääres nii, et vesi voolaks majast eemale.
sajuveetoru otsaku pikendus
pinnase kalle: 6 jala (~ 1,8 m) kauguseni vundamendist 1" jala kohta (~ 8%)
vee vastuvõtuplokk
Tegelemine keldri niiskusega
■ 93
vee ärajuhtimise voolik
vee ärajuhtimise toru
maapinnaalune drenaaž
sumpkaev
keldripõranda lamik
sumpkaevu pump
vundamendi taldmik
kruus
taldmiku drenaaž
Mida saab ning enamikul juhtudel ka peab Eestis tegema, on veeauru tungimise tõkestamine ruumi suurema niiskusesisalduse ja partsiaalrõhuga õhust väiksema niiskusesisalduse ja partsiaalrõhuga välisõhku läbi piirete. Seda saab ka piiratud oskuste korral teha ise ja selleks ei ole vaja ei ehitusdokumentatsiooni ega ehitusluba. See on välisseinte sisemise soojustuse katmine aurutõkkega, mis väldib veeauru tungimist soojustuse sisse, kondenseerumist ning soojustuse ja puittarindite niiskumist ja riknemist. Soojustust tuleb alati kaitsta ka keldrimüürilt tuleva niiskuse eest ja sedagi saab teatud oskuste korral teha ise. Igal juhul peaks olema tagatud, et eluruumina kasutatava keldri põrand jääb pinnasevee (või ka üleujutuse) maksimaalsest võimalikust tasemest vähemalt 40 cm kõrgemale. Seda saab kindlustada vundamendi taldmiku äärse drenaažiga (vt joonist) ning nõlvade korral veel ka täiendava, nn mäepealse kraaviga, mis juhib nii pinna- kui ka pinnasevee majast eemale. Hea on esitada palgatud asjatundjale nõue, et veekahjustused peaksid olema välditud järgneva 50 aasta jooksul (eurokoodeksite käsitluspõhimõte), seega tuleks arvestada viimase 50 aasta jooksul esinenud kõrgeima
94 ■ PÖÖNINGUTE JA KELDRITE VÄLJAEHITAMINE
Vundamendi drenaažisüsteemid on kavandatud taldmike juures paikneva vee eemaldamiseks. Vundamendi jalami drenaažisüsteemid koguvad vett väljastpoolt vundamenti ja viivad selle eemale. Sumpkaevu süsteemid koguvad vett keldripõranda alt ja suunavad selle sumpkaevu, kust see kaevu täitumise järel pumbatakse väljapoole maja. Maapinnaalune drenaaž eemaldab maapinna lähedal paiknevat vett.
pinnasevee või üleujutusvee taset (näiteks et 50 aasta jooksul ei esineks olukorda, kus drenaaži suubla on uputatud). Ülavee sisseimbumise vältimiseks peaks keldrisein enamikul juhtudel olema väljastpoolt hüdroisoleeritud kuni lumehangede võimaliku tasemeni ning kapillaartõusu tõkestamiseks peaks hüdroisolatsioon olema pööratud allpool keldripõranda taset seina ja põranda alla. Seina kapillaartõusu tõket on väljaehitamise käigus rajada väga raske ning seina külg-hüdroisolatsiooni tuleks lasta teha asjatundjal koos – vajaduse korral – drenaaži paigaldamisega ning muidugi kruusa- või killustikukihi paigaldamisega vastu seina. Muidugi on veel palju asjaolusid, millega peaks arvestama, näiteks see, et joonisel kujutatud maapinnaalune drenaaž külmab Eestis talvel kinni ega vii ära ülavett, ent kõigest ei jõua rääkida. Probleemide korral otsige lisateavet, kui te aga probleemide lahendust ei näe, loobuge eluruumide rajamisest keldrisse. Enne kui palkate kedagi paigaldama drenaažisüsteemi, tehke veidi kodutööd. Õppige tundma ettevõtja poolt kavandatavat lahendust ning selgitage välja, kas see lahendus on olnud õigustatud teie piirkonna teiste majade puhul. Uurige ettevõtja soovitusi ning ärge kartke valida enne lepingu sõlmimist mõnda teist või kolmandat võimalust.
Täitke praod vundamendis müürihermeetikuga või tsemenditaignaga. See aitab vähendada vee sisseimmitsemist ja pragude edasist avanemist.
Trepid Kasutusele võetud pööning või kelder nõuab turvalist juurdepääsu nii uuendustööde kui ka kasutuse kestel. Kuigi teil võib juba olla sinna trepp, ei pruugi see vastata ehituskoodeksi eluruumide kohta käivatele nõuetele. Kui sinna treppi ei ole, peate seda hoolikalt kavandama, et leida uuele trepile parim asukoht. Ning kuna trepp seostub kandetarinditega, tuleks see töö teha ära esimeses järjekorras. Enamiku ehituskoodeksite kohaselt peab trepp olema vähemalt 36" (~ 90 cm) laiune ning trepiastmelt üles kuni takistuseni peab jääma vähemalt 6 jalga ja 8" (~ 2 m) läbipääsukõrgust. Iga trepiaste tohib olla kuni 7¾" (~ 20 cm) kõrge ja peab olema vähemalt 10" (~ 25 cm) pikk. Peale selle peab trepil olema vähemalt ühel pool 34" kuni 38" (0,85 kuni 0,95 m) kõrgune käsipuu ning nii trepi alumises kui ka ülemises otsas 36" (~ 90 cm) pikkused mademed. Kõik trepid peavad olema valgustatud. Trepi hindamisel võtke arvesse oma edasisi plaane. Trepiastmed peavad olema kõik võimalikult ühekõrgused, kõrgused võivad erineda vaid kuni 3/8" (~ 9 mm). Paks lamik või keldri aluspõrand võib vähendada esimese astme kõrgust, mis loob kasutusKoodeksi nõuded trepile on: trepi laius 36" (~ 90 cm); läbipääsukõrgus: 6 jalga ja 8" (~ 2 m); ühesuguse pikkuse ja kõrgusega astmed. Trepipõsed ankurdatakse all põranda külge ja ülal topelt-põrandatalade külge.
ohu ega vasta koodeksi nõuetele. Uue trepi puhul saate sellest probleemist üle, ent vana trepi puhul võib varieerimisvõimalus puududa. Kavandades uut treppi, hinnake selle mõju liituvatele pindadele ja liikumissuundadele mõlemal põrandal. Trepi tüübi valik ja asukoht sõltuvad suurel määral vaba põrandapinna olemasolust. Standardne otsene trepp võtab enamasti ära 50 ruutjalga (~ 4,6 m²) alumisel ja 35...40 ruutjalga (~ 3,2...3,7 m²) ülemisel korrusel. L-kujulised trepid teevad 90° pöörde ja mahuvad seetõttu väiksemale pinnale, ent ruumi säästmiseks ärge rajage pöörde kohale madet, vaid kasutage kiilukujulisi astmeid. See võimaldab paigaldada trepi tõusu väiksemale alale. Keerdtrepid on pööningule pääsemise põrandapinda säästev võimalus. Neid saab osta nii osade kaupa kui ka tervikutena. Siiski ei sobi nad kõigile. Vanuritel ja väikestel lastel on neid raske kasutada ning ka mõned koodeksid ei luba neid kasutada põhitreppidena.
made: vähemalt 36" (~ 90 cm)
käsipuu: 34…38" astme (~ 85…95 cm) pikkus läbipääsukõrgus: vähemalt: 10" 6 jalga ja (~ 25 cm) 8" (~ 2 m) astme kõrgus: sõrestiksein 7¼" (~ 18 cm) kuni 7¾" (~ 20 cm)
made: vähemalt 36" (~ 90 cm)
trepi kogukõrgus: ca 109" (~ 2,8 m)
trepi kogupikkus: ca 140" (~ 3,6 m)
Trepid
■ 95