GÜNTHER H. HEEPEN
keskaja ravitarkused PÜHA HILDEGARDI pärand v Maarohud, tervendavad toidud ja ravitoimega kivid
Saksa keelest tõlkinud Eha Kattai
18 18 19 21 23
TOIT KUI RAVIM Hildegard oli oma ajast ees Hildegardi toitumisõpetuse põhimõtted Hildegardi paast kehale ja hingele Mida Hildegard ebatervislikuks pidas
24
HILDEGARDI FÜSIOTERAAPIA
28
RAVITOIMEGA KIVID
Hildegardi ravimtaimed
Kirjastaja märkus Ravimtaimetinktuurid, -kompressid, -segud ja -teed sobivad tervise igapäevaseks turgutamiseks. Tõsisemate tervisehäirete korral tuleb aga alati pidada nõu arstiga. See raamat ei ole mõeldud asendama professionaalset meditsiinilist abi. Siin leiduvaid soovitusi ja teavet kasutab lugeja omaenese vastutusel, võttes arvesse, et kirjeldatud on eelkõige sajanditetaguseid ravimeetodeid. 5
Eessõna
Bingeni Hildegard 8 8 12 13 14
MÜSTIK JA VISIONÄÄR Elu kloostris Bingeni Hildegardi teosed Hildegardi ravikunsti ajalugu Hildegardi ravikunst tänapäeval
40 42 44 46 47 48 50 52 53 54 55 56
Neitsi-ringlill Kalganirohi Nelk Keel-raunjalg Ingver Salvei Raudrohi Lagritsa-magusjuur Maasapp Lõhnav kannike Koirohi Kaneel
Hildegardi arstimite varakamber 62 63 64 65 66 67 68 70
Kurekellamesi Kurekellavein Ürt-penimündivein Aarumi-eliksiir Karujuure-pirnimesi Hariliku tõnnikese padjad Nõgeseõli Kastanimesi
71 72 73 74 76 77 78 79 80 82 84 86 87 88 89 90 91 92 93 94 96 98 99 100 101 102 104 106 108 109 110 112 114 115 116
Tarasariku-salveipulber Apteegitilli segupulber Apteegitillijook Teeleheseemnevein Kalganirohumesi Kalganirohupüree Kalganirohuvein Kustutatud vein Keel-raunjala eliksiir Ingveri-maopulber Piparmündivein Kopsurohuekstrakt Kopsurohuvein Kopsupulber Roosaka piimputke vein Muskaadi-kaneeliküpsised Lõhnava neitsikummeli salv Oliivi-roosiõli Oliivisalv Peterselli-meevein Nõmm-liivateesalv Soolikarohuvein Viinapuutuha-hambavein Kurekaelapulber Lõhnavate ürtide segu Raudrohupulber Kuuseokkasalv Maasapivein Kannikese-eliksiir Kannikeseõli Kannikesesalv Kadakaeliksiir Koirohu-raudürdivein Koirohuõli Koirohuvein
Haiguste ravi Hildegardi meetodil 120 HAIGUSED KEHAPIIRKONDADE KAUPA 122 HINGAMISTEED JA PEA
128 SILMAD 134 PÕIS, NEERUD, EESNÄÄRE 138 NAISTEHÄDAD 142 LIIGESED JA LUUD
218 220 221 222
Mandli-speltariisipallikesed Speltafrikadellid Kõrvitsasalat Loomalihapallid mandlimädarõikakastmega 224 Kõrvenõgese-kalkunirullike 225 Speltanuudlid
168 HING JA PSÜÜHIKA
226 MAGUSTOIDUD 227 Šokolaadi-mündikreem kirss-kontpuu marjadega 228 Sigurikreem espressoga/ speltakohviga 229 Panna cotta põldmarjatarretisega 230 Vaarika-martsipanikreem kitsepiimajogurtiga
172 AINEVAHETUS
Lisad
186 VIGASTUSED
232 233 234 239 239
148 JUUKSED, NAHK JA KÜÜNED 156 SÜDA JA VERERINGE 164 KÕRVAD
190 HAMBAD
Hildegardi tervislik köök 202 203 204 205 206 207
HOMMIKUSÖÖK Speltanisukohv Speltanisu-kaerapuder Apteegitillitee Mandlipiim Kitsepiim kastanimeega
208 SUPID 209 Speltanisujahu- või speltamannasupp 210 Apteegitilli-püreesupp 211 Õunapüreesupp 212 Kastanipüreesupp 214 215 216 217
PÕHIROAD Küdoonia-juustuburger Talleraguu Kikerhernelõigud
Täiendavat lugemist Aadressid Register Retseptide register Toiduretseptid
BINGENI HILDEGARD v
Bingeni Hildegard on keskaja üks kütkestavamaid isiksusi, kes ühendab endas nii teoloogi, luuletajat, muusikut, t, m uusikut, ravitsejat kui ka looduseuurijat. Lisaks urijat. L isaks laiahaardelistele teostele, mis mis temast temast maha jäid, oli ta ka alusepanija usepanija tänapäevasele holistilisele meditsiinile. meditsiinile.
MÜSTIK JA VISIONÄÄR v
Hildegard, ild ldeg egar eg ard, ar d sünnijärgse d, sün ünni nijä ni järg jä rgse rg se nimega nim meg egaa von von BermersBerm Be rm mer erssheim (1098–1179), nägi ilmavalgust Bermersheimis Alzey lähedal. Ta sündis rahutul ajal. Kristlus oli lõhestunud lääne- ja idakirikuks, inimesed eemaldusid usust, ilmalik võim ja kirikutegelased tülitsesid paavstluse pärast ning aadlikest rüütlid alustasid 11. sajandi lõpul ristisõdu Väike-Aasiasse, et vabastada Palestiina moslemite käest. Hildegard oli aadlik Hildebert von Bermersheimi ja tema naise Mechthild von Merxheimi kümnes ja viimane laps. Juba lapsepõlves märkasid tema vanemad ja teised teda ümbritsevad inimesed, et ta nägi asju, mida teised ei näinud. Hildegard kirjutab oma esimestest nägemustest lapsepõlves järgmiselt: „Kolmandal eluaastal nägin nii suurt valgust, et minu hing sees värises, ent kuna olin laps, ei osanud ma seda seletada [---]” Esialgu rääkis ta kõigest, mida nägi, aga kui ta taipas, et teised neid asju ei näinud, hakkas ta tasapisi kõike enda teada jätma. Ta kirjutab selle
koht ko htaa nii: ht n i: „Kuni ni „Ku Kuni ni viieteistkümnenda vii iiet etei et eist ei stkü st kümn kü mn nen enda da eluaastani elu luaa aast aa stta kohta nägin ma palju ja rääkisin sellest nii mõndagi, nii et need, kes sellest kuulsid, imestasid, kust ja kellelt see kõik tuleb. Siis pani see ka mind ennast imestama ja ma hakkasin oma nägemusi varjama – nii hästi, kui suutsin.” Nägemuste tõttu ja kuna ta oli von Bermersheimide kümnes laps, saatsid vanemad Hildegardi 1106. aastal Jutta von Sponheimi juurde, kes elas Disibodenbergi mungakloostri eraklas. Klooster asus Alzey ning Bad Kreuznachi vahelisel künkal ja oli oma nime saanud iiri munga Disbodi järgi.
ELU KLOOSTRIS Hildegardi juhendaja Jutta von Sponheim tutvustas tüdrukule kloostrielu reegleid, õpetas talle vaimulikke luuletusi, selgitas pühakirja ja õpetas talle ladina keele kõrval ka matemaatikat, astronoomiat, muusikat, grammatikat ja retoorikat. Aga tunniplaanis olid ka ilmalikud asjad, nagu
BINGENI HILDEGARD
8
aiatöö, mõningate ravimtaimede kasvatamine ja käsitöö. Kui Hildegard oli 14-aastane, otsustas ta jääda elama benediktiinide kloostrisse. 1112. aastal võttis piiskop Otto von Bamberg Mainzi piiskopkonna esindajana temalt kloostrivande. Jutta von Sponheim, keda Hildegard väga austas, juhatas vahepeal suuremaks paisunud nunnakloostrit kuni oma surmani aastal 1136. Seejärel valisid nunnad Hildegardi ühehäälselt kloostri ülemaks, kuigi ta oli lapsest saati haiglane olnud. Enda sõnul kannatas ta pidevalt mitmete vaevuste all, ei suutnud seetõttu sageli jalul püsida ning pidi tihti voodisse jääma.
järk-järgult valmis ka uus kloostrihoone. Koos 18–20 nunnaga kolis Hildegard uude kloostrisse Bingenis. Tol ajal avaldas ennenägematut muljet veetorustik, mille ta lasi paigaldada tööruumidesse. Rupertsbergil oli ka soodne asukoht Reini ääres. 1165. aastal rajas Hildegard Reini vastaskaldal Einbingenis veel teisegi kloostri, mida ta külastas kaks korda nädalas.
KUULUS JUBA ELUAJAL Kõige mahukam on Hildegardi esimene raamat „Scivias” („Tunne teid”) – see on pühaku peateos, mis tegi ta kuulsaks juba eluajal. Kui paavst Eugenius III (ametiaeg 1145–1153) ja tookord juba tuntud abt, hiljem pühakuks kuulutatud Bernhard von Clairvaux (1090–1153) osalesid Trieris kirikukogul, loeti seal ette ka Hildegardi „Scivias”. Paavst oli vaimustuses ja pärast seda, kui oli saatnud Disibodenbergi kloostrisse komisjoni Hildegardi tegevust kontrollima, julgustas naist oma nägemusi ka edaspidi üles kirjutama ja avaldama. Clairvaux, kellega Hildegard pidas kirjavahetust, oli tsistertslaste ordu silmapaistev munk, kes vastutas ordu tegevuse laiendamise eest kogu
PÖÖRDEPUNKT HILDEGARDI ELUS Aastal 1141 sai Hildegard – nagu ta ise väitis – jumalalt käsu oma nägemused üles kirjutada. Pärast algseid kõhklusi ja siis, kui jumal oli ta haigevoodisse aheldanud, alustas ta lõpuks oma esimest nägemusteraamatut „Scivias” (vt lk 12). Seejuures oli tal abiks magister ja munk Volmar. Raamatu lõpliku valmimiseni kulus kümme aastat, sest ikka ja jälle kahtles Hildegard oma tegevuse õigsuses. Sellele ajale, nimelt 1150. aastale, langes ka tema õeskonna ümberkolimine Disibodenbergi kloostrist Rupertsbergi kloostrisse. Disibodenbergi kloostri naisteerakla oli kitsaks jäänud. Pealegi oli Hildegard saanud nägemuse, milles tal kästi rajada omaenda klooster, ja nimelt Püha Ruperti haua kohale. Uue kloostri rajamist varjutasid erimeelsused abti ja Disibodenbergi munkade vahel, sest nad ei tahtnud Hildegardil minna lasta. Nende vaatekohast oli see ka täiesti mõistetav, sest Hildegard oli vahepeal nii kuulsaks saanud, et ta ei toonud kloostrisse mitte ainult noviitse juurde, vaid otse loomulikult pärandati ning kingiti kloostrile ka raha ja maavaldusi. Mõjukate sugulaste ja sõprade kaasabil sai Hildegard siiski loa uue kloostri ehitamiseks. Esialgu asendas kirikut vana kabel, kuid
NOMEN EST OMEN
Nimi „Hildegard” moodustub vanaülemsaksa sõnast „hilta”, mis tähendab „võitlus”, ja germaani sõnast „gard”, mis tähendab „kaitse”. Kokku tähendab see „võitluses kaitsja” või „võitleja”. Nimi ei sobi Hildegardi füüsisega, sest ta oli haiglane laps. Kuid oma elutöö tõttu võib ta seda auga kanda. Bingeni Hildegard on loodusteadlaste ja filoloogide patroon.
MÜSTIK JA VISIONÄÄR
9
mida sa näed ja kuuled. Ära kirjuta neid üles enda või mõne teise inimese äranägemise järgi, vaid selle tahte kohaselt, kes kõike teab ja näeb ja kõike oma saladuslikus eraldatuses korraldab.”” Hildegardi enda kirjutatu kohaselt ei saanud ta oma nägemusi mitte ekstaasis viibides, vaid selge meelega: „Ma ei näe neid asju mitte oma väliste silmadega ega kuule väliste kõrvadega. Ma näen neid pigem ainult oma hinges, füüsilised silmad lahti, mitte kunagi teadvusetult ega ekstaasis olles. Ma vaatan neid ärkvelolekus nii päeval kui ka öösel.” Pärast eespool kirjeldatud ilmutust Disibodenbergi kloostris Hildegard algul kõhkles, kas oma nägemust üles kirjutada või mitte, põhjuseks ilmselt tagasihoidlikkus ja ebakindlus – kas see ikka tõepoolest tõsi ja õige on –, või ei söandanud ta naisena üksildasest kloostrist avalikkuse ette astuda. Seda tõrkumist näeme Hildegardi puhul tema elu jooksul sageli. Alati jäi ta seejuures haigeks ja tervenes uuesti alles siis, kui asus oma nägemusi edasi kirjutama.
Hildegard võtab vastu jumalikku ilmutust ja edastab seda munk Volmarile (Rupertsbergi manuskript).
Avalikud esinemised Euroopas. Tema vennaskond kujunes keskaegse kloostrielu vaimseks keskuseks. Oma nägemustest kloostris kirjutab Bingeni Hildegard nii: „Ja vaata, kui 43. eluaastal tabas mind taevane nägemus, mis täitis mind suure hirmu ja värinaga, nägin ma säravalt heledat valgust, millest taevane hääl mulle hüüdis: „Sina, vilets inimlaps, põrm ja kõdu, räägi ja kirjuta, mis sa näed ja kuuled. Aga kuna sa oled rääkimiseks arg, mõistmiseks lihtne ja üleskirjutamiseks harimatu, siis ära räägi ega kirjuta sellest mitte inimeste keeles, isegi mitte inimese mõistusele arusaadavalt ega inimliku vormi kohaselt, vaid vastavalt sellele, mida sa Jumala taevalikes imetegudes näed ja kuuled. Niisiis selgita seda nii, nagu kuulaja, kes jagab oma õpetaja sõnu, kuulutades ainult tema õpetust, nii nagu too tahab, selgitab ja käsib. Nii räägi ka sina, inimene, sellest,
Tänu Trieri sinodile ja oma tööle kloostris, aga ka tänu oma karismale, saavutas Bingeni Hildegard tuntuse kogu Euroopas. Ta pidas tihedat kirjavahetust mõjukate inimestega. Üks nendest oli Friedrich I, keiser Barbarossa, keda Hildegard 1154. aastal kohtas. Keiser nimetas naist prophetissa teutonicaks (saksa prohvetiks) – Hildegard ise pidas ennast jumala pasunaks – ja kasutas esimest korda sõna „abbatissa” (abtiss). Temalt sai Hildegard ka kaitsekirja oma kloostrile. Kirikurahutuste ja inimeste usust eemaldumise tõttu hakkas Hildegard avalikult jutlustama. Esimese palverännaku tegi ta 1158. aastal mööda Maini jõge sellistesse linnadesse nagu Mainz, Wertheim, Würzburg, Kitzingen, Ebrach ja Bamberg. Samal aastal kirjutas ta raamatu „Liber vitae meritorum” (lk 13). Aastal 1159 toimusid paavsti valimised ja skisma (skisma = religioosse usuühingu lõhene-
BINGENI HILDEGARD
10
KANNIKE v Viola odorata
LEVILA
BINGENI HILDEGARD KIRJUTAB
Kannike on pärit Lõuna-Euroopast, tänapäeval leidub teda kõikjal Euroopas lehtmetsades, põõsastikes, metsa- ja teeservades. Ka on ta levinud aedadesse.
„Kui kellelgi valutab pea või kellegi liha sööb vähk, või on tal kehas mingid haavandid, siis võtku ta kannikesemahla ja ühe kolmandiku osa oliiviõli ja kitserasva vastavalt kannikesemahla hulgale. Pangu see kõik korraga potti keema ja valmistagu sellest salv.”
VÄLIMUS 5–10 cm kõrgusel taimel on südamekujulised rosetina kasvavad lehed. Violetsed ja purpursed lõhnavad õied avanevad kevadel märtsis-aprillis.
MIDA ÜTLEB SELLE KOHTA TEADUS? Komisjon E (lk 42) sõnul ei ole kannikese mõju tõestatud. Loodusravis kasutatakse kannikest palavikku ja valu pärssiva toime tõttu, sest ta sisaldab salitsüülhapet. Peale selle leevendab kannike mõruaine sisalduse tõttu seedehäireid, maovaevusi ja krampe. Ta on ka heaks toonikuks nõrkuse puhul. Röga lahtistava (sekretolüütilise) ja baktereid hävitava toime tõttu võib kannikest kasutada köha ravis. Sisaldab saponiine ja glükosiide. Kannikest soovitatakse ka neuralgia ja reuma puhul.
MILLIST TAIMEOSA KASUTATAKSE? Maapealseid taimeosasid värskelt või kuivatatult.
MILLEKS TARVITATAKSE? Retseptid: kannikese-eliksiir (lk 108), kannikeseõli (lk 109), kannikesesalv (lk 110).
HILDEGARDI RAVIMTAIMED
54
KOIROHI v Artemisia absinthium
LEVILA
BINGENI HILDEGARD KIRJUTAB
Algselt levis koirohi Lõuna-Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Tänapäeval leidub teda kogu Euroopas, kuna taim on metsistunud. Kasvab kõnnumaal, prügimägedel ja teede ääres.
„Koirohi on väga soe ja väga jõuline ja parim vahend väsimuse vastu.”
MIDA ÜTLEB SELLE KOHTA TEADUS?
Koirohi võib kasvada üle meetri kõrgeks. Lehed on hallikasrohelised ja altpoolt valkjad. Tagasihoidlikud kollased õied on longus ja kerajad. Õitseb juunist septembrini.
Koirohu toimet on tõestanud vähemalt üks tunnustatud hindamiskomisjon (lk 50) isutuse, sapiteede haiguste ja häiritud sapierituse puhul, maksahaiguste, seedehäirete ja puhituste korral. Taime vesiekstrakt takistab parasiitide paljunemist sooles umbes nagu pärmiseen ning omab ka bakteritsiidset toimet.
MILLIST TAIMEOSA KASUTATAKSE?
ETTEVAATUST!
VÄLIMUS
Kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti, mida korjatakse õitsemise ajal, samuti võrsete ülemisi tippe.
Koirohtu ei tohiks tarvitada kauem kui neli nädalat, sest taim sisaldab närve kahjustavat toimeainet tujooni. Rohkem kui 3 grammi droogi päevas võib esile kutsuda maovaevuseid, iiveldust, peavalu ja oksendamist. Rasedad ja rinnaga imetavad emad peaksid koirohust loobuma.
MILLEKS TARVITATAKSE? Retseptid: koirohu-raudürdivein (lk 114), koirohuõli (lk 115 ), koirohuvein (lk 116 ).
JUMALA APTEEK
55
KANEEL v Cinnamomum verum
LEVILA
MIDA ÜTLEB SELLE KOHTA TEADUS?
Kaneelipuu kodumaa on Sri Lanka ja Edela-India. Tänapäeval kasvatatakse teda kõikidel troopilistel aladel kuni 500 meetri kõrgusel, eelkõige Filipiinidel ja Antillidel.
Kaneelikoores sisalduv eeterlik õli ergutab isu ja seedimist ning stimuleerib soolte peristaltikat. Kaneel leevendab valu ja pärsib põletike teket. Samuti on kindlaks tehtud, et kaneelikoorel ja kaneeliõlil on antibakteriaalne toime, seega pidurdab kaneel maos põletikku tekitava Helicobakter pylori kasvamist. Uurimused on näidanud, et kaneel aitab ka 2. tüüpi diabeedi puhul. Nagu kirjutab Pharmazeutische Zeitung (number 20/2006), pani prof Khani töögrupp 1990. aastal tähele, et kaneeliekstrakti tarvitamisel tõusis insuliini aktiivsus rasvarakkudes rohkem kui kolm korda. Teises uurimuses isoleeritud rasvarakkudega (adipotsüütidega) tõusis kaneeliekstrakti kasutamisel insuliini efekt 11,8 korda (prof Berrio jt, 1990). Berrio (1992) aktsepteeris seetõttu kaneeli insuliinilaadset toimet.
VÄLIMUS 20 meetri kõrgusel puul on igihaljad nahksed lehed ja tähelepandamatud kollased õied. Puu koor on punakaspruun.
MILLIST TAIMEOSA KASUTATAKSE? Kasutatakse ainult koore sisekihti pärast väliskihi eemaldamist. Õhuke hele koor on parima kvaliteedi tunnuseks.
MILLEKS TARVITATAKSE? Kaneel on tähtis maitseine nii magustoitudes kui ka pearoogades. Hildegardi meditsiinis tarvitatakse kaneeli hormonaal- ja ainevahetushäirete, näiteks podagra ja diabeedi puhul. Retseptid kaneeliga: keel-raunjala eliksiir (lk 80), muskaadi-kaneeliküpsised (lk 90).
ETTEVAATUST!
Kaneelikoore ja kaneeliõli tavaliste ja siin soovitatud annuste kasutamise korral mürgitusnähtusi ei esine. Kui kasutada kaneeliõli väga suurtes ja ebatavalistes annustes, võib täheldada naha ja limaskesta allergilist reaktsiooni, juuste väljalangemist ja oksendamist. Raseduse ajal ei tohiks kaneeliõli kasutada.
BINGENI HILDEGARD KIRJUTAB „Kes seda sööb, sellel vähenevad halvad mahlad ja temas tekivad head mahlad. Inimene, kellel on pea raske ja tuim, nii et tal õhk ninast vaevu läbi käib, tehku kaneel pulbriks ja söögu seda pulbrit sagedasti leivatüki peal, või lakkugu seda peo pealt – see lahustab halvad mahlad, mis pea tuimaks teevad.”
HILDEGARDI RAVIMTAIMED
56
JUMALA APTEEK
57
HILDEGARDI ARSTIMITE VARAKAMBER v
Hildegardi rohud on tervisele ervisele väga väga head! Selles peatükis tahangi angi ttutvustada utvustada pulbrite, õlide, salvide, de, eeliksiiride liksiiride ja veinide praktilist valmistamist. valmistamist. Hildegardi õpetussõnade järgi järgi võib võib iigaüks gaüks ise panna kokku koduapteegi, oduapteegi, milles leidub ravimeid meid kkõikide õikide levinumate haiguste uste jaoks. jaoks.
NÕGESEÕLI v Hildegard ütleb: „Inimene, kes vastu oma tahtmist liiga palju unustab, võtku nõgeseid, pressigu sealt mahl välja, lisagu juurde veidi oliiviõli; ja kui ta magama läheb, määrigu sellega oma rinda (rinnakut) ja meelekohti. Seda tehku ta sagedasti ja unustamine hakkab vähemaks jääma.”
MILLEKS KASUTATAKSE?
TARVITAMINE JA SÄILITAMINE • Dr Hertzka soovitab määrida rinda enne
Mäluhäirete ja unustamise korral, Alzheimeri tõbe ennetava vahendina.
magamaminekut 5–10 tilga nõgeseõliga. Kummalegi meelekohale tuleks panna 5 tilka. • Nõgeseõli säilib jahedas kohas umbes aasta.
VAJA LÄHEB 30 g nõgeseid (lehed ja varred) / mahlapressi / 30 ml oliiviõli / väikest kaussi / kulpi või segamislusikat / lehtrit / tumedat tilgutiga pudelit (50 ml)
VASTAV VALMISPREPARAAT Nõgeseõli: JURA Naturheilmittel; mäluõli: St. Hildegard Posch; nõgese-nahaõli: Hildegard Stadtdrogerie; nõgeseõli: Schloss-Apotheke, Naturprodukte Hangler.
VALMISTAMINE 1. Korja värsked nõgesed, haki jämedateks tükkideks. 2. Pane nõgesed mahlapressi ja pressi mahl nõgestest välja. Vaja on umbes 12–15 ml mahla. 3. Sega nõgesemahl ja oliiviõli kausis kokku. 4. Valmis õli kalla lehtri abil tumedasse pudelisse, sule pudel ja hoia seda jahedas, kuid mitte külmkapis.
AJU HEAKS
Nõgeseõli on unustamisvastane õli, sest ta soodustab mälu tööd ja keskendumisvõimet. Võid toimet suurendada speltajahust toidu, magusate mandlite, neitsi-ringlille ja kastanimee abil.
HILDEGARDI ARSTIMITE VARAKAMBER
68
1.
2.
3.
4.
1. Haki taimed. 2. Pressi mahl. 3. Sega mahl ja oliiviõli. 4. Kalla valmis õli tumedasse pudelisse.
ARSTIMITE VALMISTAMINE
69
KASTANIMESI v Kastanimesi on tõesti suurepärane vananemisvastane vahend. Tema toime tuleneb sellest, et ta mõjub maksale ja ainevahetusele, mistõttu avaldab positiivset mõju keha mitmesugustele funktsioonidele.
MILLEKS KASUTATAKSE?
TARVITAMINE JA SÄILITAMINE • Söö 3 korda päevas 1 tl kastanimett, soovitata-
Hildegard kasutas purustatud söödavaid kastaneid, mis ta mee sisse segas, väsimuse, nõrkuse ja maksavalude puhul. Dr Hertzka soovitab mett kõikide maksahaiguste ja üldiselt kõikide sisehaiguste korral. Mee sisse segatud kastanijahu on tema kogemuste põhjal andnud häid ja väga häid tulemusi.
valt enne sööki või söögi ajal. Kuur võiks kesta mõni kuu, soovitatavalt vähemalt pool aastat. • Mesi säilib pool aastat. Seda tuleks hoida päikese ja soojuse eest kaitstuna, kuid siiski mitte külmkapis.
VAJA LÄHEB
VASTAV VALMISPREPARAAT
kaussi / 250 g mett / 25–30 g kastanijahu / keeratava kaanega tumedat purki (300 g).
Kastanid mee sees: Maria Adam Naturprodukte (kastanimesi, mille hulka on lisatud veel mitmesuguseid ravimtaimi); mesi kastanijahuga: JURA Naturheilmittel, Hildegard Stadtdrogerie; kastanimesi: St. Hildegard Posch, Naturprodukte Hangler, Schloss-Apotheke.
VALMISTAMINE 1. Sega puhtas kausis kokku mesi ja kastanijahu. 2. Tõsta kastanimesi purki, sule purk ja säilita seda jahedas.
1. Sega mesi ja kastanijahu. 2. Täida purk seguga.
HILDEGARDI ARSTIMITE VARAKAMBER
70