Regionaalhaigla ajakiri 2017 nr 5

AJAKIRI

2017 nr 2

Dr Helis Pokker: kasvajaga peab õppima elama Dementsuse diagnostika uued võimalused Dr Ülle Võhma tumedatest tunnetest Regionaalhaigla näitab noortele teed

Dr Ilmar Kaur – bariaatria eestvedaja

e-konsultatsioon aitab tõhusamalt arsti juurde

doonorlus

n

huvide konflikt

n

psühhiaatria

n

IT-teenistus

n

konverentsid

doonorlus

Round Table’i noored mehed käisid verekeskusel külas Verekeskusel käisid külas noori mehi ühendava liikumise Round Table Tallinna 15. klubi neli tegusat meest – Tarvo Räbokon, Tauno Telvik, Risto Hansen ja Ronnie Jaanhold.

Idee tulla verekeskusesse külla tuli klubi presidendilt Tarvo Räbokonilt, kes 2014. aastast on tubli afereesidoonor.

Verekeskuse tegemisi ja doonorlust tutvustasid verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste ning verekeskuse vanem­ arst dr Gulara Khanirzajeva, kes mõlemad tõdesid, et nii paljude ja asiste küsimuste ning ettepanekutega doonorluse huvilisi pole ammu kohanud.

Mis kõige toredam – neljast mehest kolm on ka ise doonorid ning neljaski mees lubas doonoriks tulla, rääkimata sellest, et doonoriks olemise olulisust lubati ka teiste klubiliikmete seas levitada. Round Table’i külaskäiku jääb lisaks piltidele meenutama pühenduse ja allkirjadega kena klubi vimpel.

Round Table on noori mehi vanuses 18– 40 eluaastat ühendav rahvusvaheline liikumine, mille ajalugu sai alguse 1927. aastal Inglismaalt.

Loomaomanike ja lemmikloomade ühine doonoripäev 7. veebruaril toimus Rannamõisa tee äärses PetCity Loomakliinikus esimest korda Eestis inimeste ja loomade ühine doonoripäev.

Vahva ettevõtmine sai teoks verekeskuse ja loomakliiniku koostöös.

Loomakliiniku peaarsti dr Heli Säre sõnul ei ole Eestis siiani lemmikloomade verepanka, kuigi vajadus selle järele on suur.

Dr Säre rõhutas: „Sarnaselt inimestega võib vereülekanne olla tihti ainus võimalus lemmiku elu päästmiseks. Soomes näiteks toimib vabatahtlikkuse alusel loodud lemmikloomade verepank juba aastast 2000.”

Selleks, et olla doonor, on kehtestatud vastavad nõuded nii inimestele kui ka lemmikloomadele. Verekeskuse töötajad ja doonoripäeval osalejad said teada, et doonoriks sobib terve, täiskasvanud koer või kass, kes on vähemalt ühe aasta vanune, aga mitte vanem kui kaheksa-aastane, kassi vanus võib olla ka kuni kümme aastat. Doonorkoer peaks kaaluma vähemalt 25 kg, doonorkass vähemalt 4 kg. Doonoriks sobib rahuliku iseloomuga sõbralik loom, kes on vaktsineeritud ning saanud regulaarselt ussirohtu. Samuti ei tohi loom olla reisinud viimase 6 kuu jooksul väljapoole Euroopa Liidu riike.

Koertelt võetakse korraga nagu inimesteltki 450 ml verd ja kassidelt 60 ml verd.

2

LÕVIDE VÄÄRT ÜLESKUTSE Rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti piirkonna lõvide eesmärk on koguda Lions 100 aasta juubeli balliks, s.o 29. aprilliks 2017 vähemalt 100 veredoosi või veel parem 100 liitrit verd ning on usinalt eesmärgi poole rühkimas.

13. veebruaril kogunesid Tallinna südalinnas DoonoriFoorumis doonorina lõviverd loovutama mitmete klubide esindajad. Oli neid, kel see oli esimeseks korraks, ja ka neid, kelle jaoks oli see kolmekümnes kord. Kokku oli lõvisid üle kümne inimese, nii, et peaaegu 5 liitrit verd laekus heategevuskampaania kujutletavasse vereanumasse.

pöördumine

Hea lugeja!

K

FOTO: DAISY LAPPARD

äesolev Regionaalhaigla ajakiri puudutab just neid teemasid, mis on viimastel kuudel olnud aktuaalseks kas Regionaalhaiglas või tervishoiuvaldkonnas tervikuna ning kus oleme vaieldamatult kompetentsikeskuseks Eestis. Märksõnad on muu hulgas Regionaalhaigla töötajate aktiivne panus e-konsultatsioonide hüppelisse arengusse, sisuline panus vähiravi arengusse, tunnustatult kõrge tase rasvumise kirurgilisel ravil.

Selle positiivse kõrval pidime kahjuks aga selle aasta alguses seisma silmitsi politseiametnikega, kel kaasas läbiotsimis-

määrus, milles viited korruptsioonile, altkäemaksule, riigihangete nõuete rikkumisele.

Tegelemine huvide konflikti ja korruptsiooni vältimisega ei saa olla tabuteema Regionaalhaiglas.

Meie tegeleme teemaga avatult ja valehäbita. Parem end piirangutega kurssi viia, kui hiljem kahetseda. Kõik algab infojagamisest ja teema teadvustamisest, seda mitte pelgalt Regionaalhaigla kui riigi sihtasutuse töötajatele, vaid ka meie partneritele. On ilmne, et seda on avalikus sektoris veel vähe tehtud. Sisuliselt iga partneri kingitus võib suurendada riski, et huvide konfliktist kasvab

välja korruptsioon ja seda isegi haiglatöötajale pahaaimamatult.

Meie haigla viimane korruptsioonijuhtum päädis kahtlustuse saanud isikutele ka töökoha kaotusega usalduse kaotuse tõttu.

Samas ka sellega, et anname oma kolleegidele temaatikast enam infot, mille üks näide on administratiivdirektori Aivi Karu artikkel käesolevas ajakirjanumbris.

Siiski, positiivset on Regionaalhaigla meeskonna tegevustes sadu kordi enam. E-konsultatsioon on uus tööriist, mis viib kokku perearsti ja eriarsti ning võimaldab esmalt nõustada perearsti ja määratleda patsiendi vajadus eriarsti visiidiks ning seda vajadust prioriseerida. Olen kindel, et tegemist on just sellise lahendusega, mis aitab ka tervisehoiuvaldkonda reformida, saavutada suuremat efektiivsust, koostööd, patsientide suuremat rahulolu ja väikestki leevendust ravijärjekordadele. Oleme olnud aktiivsed piloteerijad ning teeme omaalgatuslikult teavitustegevust, ennekõike piirkondades, kus asuvad Regionaalhaigla tütarhaiglad.

Me ei vaata võrgustumist kitsalt äriregistri kandena, vaid sisulise muudatusena, kuhu kaasame ka esmatasandi tervishoiu. Tahame tänavu laiendada ka erialade nimistut, kus e-konsultatsiooni pakume. Eeskujuks tuleb tuua meie sisekliiniku enam kui entusiastlik tegevus selles vallas. Meilt oodatakse uuendusmeelsust ja seda meil Regionaalhaiglas ka on!

Ilusat tärkavat kevadet looduses ja ideedes! n Agris Peedu

3

juhtkiri

T

ervishoius on alati raha vähe. Vajadused ja soovid on suuremad kui võimalused. Nende väljakutsetega töötavad paljud targad inimesed igapäevaselt. Üks võimalik lahenduse koht eriarstiabi paremaks kättesaadavuseks on e-konsultatsioonide laiem kasutamine. See on üks teema, mida selles ajakirjanumbris pikemalt käsitleme.

WHO ennustab, et järgneval kahel kümnendil kasvab uute kasvajajuhtumite arv 70%. Sel kurval taustal on rõõm tõdeda, et vähielulemus Eestis on suurenenud ja osa paikmete puhul edestab Eesti viie aasta elulemusnäitajate poolest Soomet. Intervjuus keemiaravi keskuse juhataja dr Helis Pokkeriga räägime lähemalt vähiravi arengutest.

Rasvumine on probleem nii Eestis kui ka mujal. Bariaatria on Eestis väga hästi korraldatud valdkond. Juba 2004. aastal tehti Regionaalhaiglas esimene bariaatriline operatsioon. Valdkonna eestvedaja dr Ilmar Kaur räägib bariaatrilise kirurgia võimalustest.

Vananevas ühiskonnas on dementsusest saamas üha suurem valupunkt. Tänapäevastest dementsuse diagnostika arengutest on juttu dr Malle Parise ja dr Sergei Nazarenkoga.

Tähelepanu all on veel hulk teemasid.

Tumedatest tunnetest – depressioonist ja suitsidaalsusest – ning sellest, mida nendega peale hakata, räägib dr Ülle Võhma.

Südametervisest on juttu dr Jüri Voitkiga.

Dr Aet Saarts kirjutab uutest võimalustest koljupõhimiku kasvajate kirurgiliseks raviks.

Vaatame ka tugiteenistuste poolele ja saame osa IT-helpdesk’i tööpäevast.

Head lugemist!

Toimetuse nimel Hede Kerstin Luik

2

doonorlus

3

pöördumine

5

lühidalt Uudised

6

persoon

9

lühidalt Uudised

Ilmar Kaur: kirurgia ei päästa maailma, kirurgia päästab inimese

10 huvide konflikt

Meetmed tulevaste huvide konfliktide vältimiseks

13 noor arst

Neurokirurg dr Kennet Kõiv: ainult tahtmisest ei piisa!

14 dementsus

Regionaalhaigla suunab avalikkuse tähelepanu dementsusele

17 e-konsultatsioon

E-konsultatsioon avab patsiendile õige ukse.

Quo vadis, e-konsultatsioon?

20 õendus

Aidates teha valikuid

22 rütmoloog

Tea oma pulssi, see võib päästa su elu

24 psühhiaatria

Tumedad pilved mõtete kohal

28 vähikeskus

Dr Helis Pokker: kasvajaga peab õppima elama!

31 IT-teenistus

Arvuti kiirabi

33 IT-teenistus

Ohtlik kübermaailm

34 kirurgia Kurgu-nina-kõrvakirurgia muutusterohked aastakümned

TOIMETUSE KOLLEEGIUM:

Nr 2 / 2017

Hea lugeja!

dr Andrus Remmelgas, Aleksei Gaidajenko, Aivi Karu, Stina Eilsen, Hede Kerstin Luik

MAKETT: Ajakirjade Kirjastus AS AJAKIRJA PEATOIMETAJA: Teele Teder KUJUNDAJA: Riina Lestal KEELETOIMETAJA: Sven Saun TRÜKK: Printall TIRAAŽ: 1500

VÄLJAANDJA

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Sütiste tee 19, 13419 Tallinn KÜSIMUSED JA TAGASISIDE:

press@regionaalhaigla.ee

lühidalt

Regionaalhaigla läheb üle elektroonilistele saatekirjadele 1. juunist 2017 saab Regionaalhaiglas arstile vastuvõtuaegu broneerida perearsti saatekirja nõudega erialadel ainult digisaatekirjaga nii telefoni teel, digiregistratuuris kui ka kohapeal. „Plaanime täielikult üle minna elektrooniliste saatekirjade kasutamisele ja eelkontrollile, et perearsti saatekiri on olemas ja põhjendatud,” ütles Regionaalhaigla meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet. „Juba täna on 60% saatekirjadest digisaatekirjad ja on aeg loobuda paberversiooni kasutusest,” lisas ta. Eriarsti vastuvõttudele on paljudel erialadel patsiendil mõistliku aja jooksul raske aega broneerida ja see valdkond vajab korrastamist haigla ja perearstide koostöös. Ei ole harvad juhtumid, kui inimesed broneerivad arsti vastuvõtule aja Regionaalhaiglasse ilma perearstipoolse meditsiinilise vajaduse hindamiseta ja arstid pannakse lihtsalt fakti ette, et saatekirja on vaja ja arsti vastuvõtt tuleb Regionaalhaiglas teha. Pabersaatekirjad teevad meedikutele juurde aeganõudvat vormistamistööd, samuti ei ole pabersaatekirjade puhul alati tagatud vajalike andmete korrektne esitus.

Digisaatekirja puhul on lihtsam patsiendi terviseandmed siduda patsiendi terviselooga.

Saatekirja paberversioon jääb edaspidi kasutusse eriolukordades, kui infosüsteemides on pikemaajalisi tõrkeid. Üleminek digisaatekirjadele algab 1. juunil 2017. „Palume perearstidel ja patsientidel sellega juba varakult arvestada,” ütles Normet. „Samas on perearstidel jätkuvalt suurepärane võimalus suhelda meie tippspetsialistidega e-konsultatsiooni võimalusi kasutades.”

Meeldetuletuseks: perearsti saatekirja ei ole vaja, kui pöördute naistearstile, silmaarstile, naha- või suguhaiguse arstile, psühhiaatri juurde või kui eriarstiabi osutatakse tuberkuloosi tõttu või trauma puhul (erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel).

Regionaalhaigla korraldab interdistsiplinaarse vähiravikonverentsi Sügisel toimub Põhja-Eesti Regionaalhaigla konverents „Regionaalhaigla kui interdistsiplinaarne vähikeskus”. Rahvusvaheline konverents peetakse 17. novembril Swissôteli konverentsikeskuses.

Interdistsiplinaarse vähiravikeskuse teemalise konverentsi korraldamisse panustavad kõik vähi diagnostika, aktiivravi ning toetus- ja taastusraviga tegelevad kliinikud ja struktuuriüksused ning kõik meie interdistsiplinaarsed onkoloogilised töögrupid. Onkoloogilise raviga alustati Põhja-Eestis rohkem kui 70 aastat tagasi ja areng on olnud tähelepanuväärne. „Tänapäevane onkoloogilise haige käsitlus on interdistsiplinaarne ja ravi multimodaalne,” ütles Regionaalhaigla juhatuse liige-ülemarst dr Andrus Remmelgas ja lisas: „Käsitleme konverentsil pahaloomuliste kasvajate diagnostikat ja ravi väga mitmest aspektist.”

Konverentsi ettekanded käsitlevad muu hulgas vähktõve sotsiaalmajanduslikke aspekte, ennetust, diagnostikat ja erinevaid vähi aktiivravi meetodeid nagu kirurgilist, süsteem- ja kiiritusravi. Eraldi on õdede sessioon, mis on pühendatud vähihaigete toetus- ja taastusravile.

5

persoon

Ilmar Kaur:

kirurgia ei päästa maailma, kirurgia päästab inimese

Meditsiinis, eriti kirurgias juhtub harva, et tekib täiesti uus valdkond. 2004. aastal tehti Regionaalhaiglas esimene bariaatriline operatsioon. Sellega sündis eriala, mille eestvedaja on praegusel ajal dr Ilmar Kaur.

TEKST: Teele

Teder

FOTOD: Regionaalhaigla

6

persoon

Milline oli bariaatriliste operatsioonide algus Regionaalhaiglas?

Pidime alguses kõvasti pingutama, et patsiente leida. Kui meie vaatevälja sattusid tugevalt rasvunud inimesed, siis me ikka aktiivselt informeerisime neid uuest raviviisist. Teist võimalust ju polnud. Sellisest operatsioonist ei teadnud enamik kolleegidestki midagi, rääkimata patsientidest.

Tegemist oli uue ja tundmatu valdkonnaga Eestis ja mitte mingisugust nõudlust selle järele ei saanudki eksisteerida. Oli hea, et alustasime kohe laparoskoopiliste lõikustega (lukuaugukirurgia), see osutus ainuõigeks teeks. Lahtiste operatsioonide korral oleksime saanud oluliselt enam tüsistusi ja negatiivseid kogemusi.

Esimese laparoskoopilise bariaatrilise operatsiooni Eestis viis läbi soome kirurg dr Pekka Tolonen 2004. aastal Regionaalhaiglas. 2005. aastal tegime ise kolm operatsiooni.

Esimesed operatsioonid Eestis ja Regionaalhaiglas toimusid tänu dr Rein Adamsonile ja dr Toomas Ümarikule. Mina olin toona väga noor, just residentuuri lõpetanud ning oma kohta meditsiinis alles otsimas. Nägin selles oma võimalust ja n-ö hüppasin ree peale.

Esimesed operatsioonid kestsid kuni kuus tundi, patsiendid veetsid haiglas terve nädala. Nüüd kestab operatsioon alla tunni ja patsiendid on harva üle 2 päeva haiglas.

Kui palju bariaatrilisi operatsioone tänaseks tehtud on?

Esimesed viis aastat kulus n-ö adra seadmiseks ja aastane operatsioonide arv oli mõnikümmend. Üle saja operatsiooni tegime esmakordselt 2010. aastal. Alates 2012. aastast teeme u 240 operatsiooni aastas. Kokku oleme Regionaalhaiglas opereerinud üle 1800 patsiendi. Eesti aastane operatsioonide arv on 650–700.

Operatsioonide arv 1 miljoni elaniku kohta Eestis on ligi 550, Soomes 160 ja Rootsis veidi üle 600. Kõige suurem, 900–1000

ühe miljoni kohta on see number Belgias ja Iisraelis.

Haigekassa-poolne bariaatriliste operatsioonide rahastamine on olnud stabiilne: umbes 530 operatsiooni eest aastas tasub haigekassa ja see pole viimastel aastatel muutunud.

Kes teiste operatsioonide eest tasub?

Operatsiooni järjekord on Eestis poolteist kuni kaks aastat ja kõik patsiendid ei soovi või ei suuda nii kaua oodata ning tasuvad operatsiooni eest ise. Patsiente tuleb ka teistest riikidest, enamasti neist, kus on tugevad bariaatrilise kirurgia traditsioonid ja nõudlus.

Ka seal on sama probleem: järjekorrad on pikad ja kes oodata ei soovi ning on pisut hinnatundlikum, läheb seda tegema mõnda teise riiki, näiteks Eestisse. Eesti tervishoiuraha hulka arvestades on meie haiglad üledimensioneeritud, raviteenuste eksport aitab kasutamata potentsiaali rakendada.

Kui ohtlikud need operatsioonid on?

Bariaatria valdkonna äpardused satuvad väga hõlpsasti meedia huviorbiiti. Tänaseks oleme sellega harjunud ja teame, et teiste riikide kogemused on täpselt samasugused. Jäämäe veealust osa siin pole, surmajuhtumid bariaatrilises kirurgias on kõik meediast läbi käinud. Aastatel 2004–2016 on operatsioonidega seotud suremus Eestis 0,1% ehk 1 patsient tuhandest opereeritust. See võib näida ja on madal, kuid kaotatud patsient on 100% surnud ja lähedasi statistikaga lohutada ei saa.

Arsti ülesanne ongi viia riskid miinimumini, olla riskijuht.

Tänapäeva kirurgia, sõltumata valdkonnast, on üldiselt madala riskiga. Kui teha õigeid asju, õiges järjekorras ja õigele patsiendile, siis on võimalik ka väga suuremahulised tegevused patsiendi jaoks väga turvaliselt läbi viia. Arst ei saa ja ei tohigi kunagi lubada garanteeritud ravitulemust, tüsistusi pole vaid neil, kes midagi ei tee.

Küll aga saame eesmärgiks seada võimalikult väikese lisakahju tekitamise oma tegevuse kaudu. Üldiselt on bariaatria Eestis korraldatud, heas mõttes rutiinne ja kokkulepitud valdkond. Meie tegevuse raamistab Eesti Haigekassa erialane ravijuhend, on välja kujunenud haiglad, kus operatsioone hea kvaliteediga tehakse.

Patsiendi jaoks, kes otsustab bariaatrilise operatsiooni kasuks Eestis, on see täpselt sama turvaline kui näiteks Rootsis.

Kui rahul on hiljem need inimesed, kes on bariaatrilise operatsiooni läbi teinud?

Uuringud, ka Eestis läbi viidud, näitavad, et 95% opereeritutest hindab oma elukvaliteeti võrreldes eelnevaga paremaks.

Kõrvaltoimed, tüsistused, mitteootuspärased ravitulemused jne on meditsiini pärisosa, nii ka bariaatrias, kuid inimese kui terviku puhul kaaluvad positiivsed mõjud siin eelnimetatud selgelt üles.

Muuseas, päris rahulolematute patsientide puhul on sagedamini põhjuseks ebareaalsete ootuste mittetäitumine, mitte kõrvaltoimed või tüsistused.

Kas bariaatria võiks olla lahendus inimkonna rasvumisele?

Pigem mitte. Kirurgia saab päästa inimese, kirurgia ei päästa maailma. See ongi kirurgia häda ja piiratus, et ükskõik kui hästi me endast arvame, tegeleme me ikkagi üksikjuhtumitega. Ka pikk ja töökas karjäär võimaldab neid vaid piiratud arvul.

Rasvumise leviku põhjused peituvad pigem meie elukeskkonnas, mitte niivõrd naudisklevas eluviisis. Stress, unehäired, toidu koostis, ravimid jne on vaid mõned põhjused. Maailm pääseb rasvumisest, kui suudame need põhjused leida ja kõrvaldada.

On haiguslikke seisundeid, ja rasvumine on üks nendest, mida esineb populatsioonis massiliselt.

Bariaatrilise kirurgia kriteeriumitele vastab u 30 000 Eesti täiskasvanut. Alternatiivset tõhusat ja

7

persoon

tõenduspõhist ravi kirurgia kõrval meditsiinil neile täna pakkuda ei ole. Kõigi opereerimiseks puudub aga nii rahaline kui ka inimressurss, seda ei suuda praegu mitte ükski riik. Mida me siis teha saame? Opereerime olemasolevate võimaluste piires neid, kelle häda kõige suurem. Me ei suuda aidata kõiki, kes abi otsivad.

Ilmajääjad peavad põhjuste kohta küsima eeskätt poliitikutelt, mitte arstidelt.

Muidugi, ravi on võimalik vaid patsiendi nõusoleku korral ja mitte kunagi ei võta kõik need 30 000 inimest end meie ukse taha järjekorda.

Miks nad ei soovi?

Ma arvan, et suur hulk inimesi lihtsalt pelgab kirurgiat. See on nende valik ja inimeste valikut peab austama. Patsient peab ise ravi tahtma ja sellega nõus olema.

Meditsiinis oleks võimalik palju asju inimesele nii-öelda pähe määrida, aga sellised olukorrad kipuvad tavaliselt halvasti lõppema.

Kui patsient soovib ravi, näiteks operatsiooni, võtab ta sellega osa ka vastutusest lõpptulemuse eest.

Halvim, mida me teha saame, on patsient täielikult oma tervise eest

8

vastutamast vabastada. Bariaatrias on see ülioluline, sest lõikus on vaid üks osa ravist. Kuna operatsiooni eesmärk on muuta elustiili, peab patsient ise päris palju muutuma.

Milliseid arenguid võib lähiaastakümnetel bariaatrias näha?

Lähikümnendid on liialt pikk ajamääratlus, saame ette näha 5, võibolla 10 aastat.

Kõige huvitavam on 2. tüüpi diabeedi kirurgilise ravi küsimus.

Me opereerime praegu patsiente eeskätt kaalulanguse eesmärgil, kuid selle käigus vabanevad nad ka diabeedist. Korrektsemalt väljendudes saavutavad nad diabeedi remissiooni. Seda on vaadeldud nii-öelda kaaspüügina, võrgud visatakse vette ühe kindla kala püüdmiseks, kuid saadakse ka teisi.

Ehk siis: kas me hakkame tulevikus opereerima patsiente eeskätt 2. tüüpi diabeedi, mitte rasvumise ravi eesmärgil. See võib kõlada harjumatult ja ehk ongi seda paljude jaoks, kuid kirurgilise ravi kaitseks on kolm väga head argumenti. Esiteks on bariaatriline operatsioon diabeedi ravis tulemuslikum kui ravimid ja nende kombinatsioonid, seda demonst-

reerivad mitmed randomiseeritud uuringud. Kirurgilist ravi saanud haigetel kujunevad diabeedi tüsistused välja hiljem ja harvemini.

Teiseks on bariaatriline kirurgia märkimisväärselt madala riskiga.

Kolmandaks on kirurgiline ravi odavam kui konservatiivne ravi.

Tegelikult on diabeedi kirurgia väga paljudes rahvuslikes ja rahvusvahelistes 2. tüüpi diabeedi ravi juhistes juba sees. Mida ma põnevusega ootan, on nende soovituste juurdumine igapäevases ravitöös.

Kui tervislike eluviisidega ise olete? Üritan piisavalt magada, süüa mitmekesiselt ja igal võimalusel seda ise valmistada. Naudin hea toiduga head veini, karsklane ma ei ole. Ärkan hommikuti varakult, kella 5 paiku. See on kuldne aeg, kui kõik teised magavad ja saan palju asju ära teha. Samal ajal joon kolm kruusitäit kohvi. Kohvi seni teadaolevad tervisemõjud on selgelt plussi poole kaldu. 3–4 päeval nädalas käin jooksmas, see on minu eluviisiga kõige enam kokkusobiv liikumisharrastus, alati käepärane ja sõltumatu ilmast või seltskonnast. Ma ei ole tervise­ friik, aga kõige patusem ka mitte. n

lühidalt

Regionaalhaigla arstid said Punase Risti teenetemärgi

I

seseisvuspäeva eel said presidendilt Punase Risti teenetemärgi kõrgelt hinnatud Regionaalhaigla arstid ortopeed dr Ants Kass ja patoloog dr Enn Jõeste.

Patoloog dr Enn Jõeste, Regionaalhaigla grand man 2005, töötab Regionaalhaiglas alates 1980. aastast. „See oli minu jaoks väga meeldiv üllatus. See tunnustus tuleb õigel ajal, sest just hiljuti tähistasin 50 aastat tegevpatoloogina, alates haigla ehitamisest olen igapäevaselt viibinud samas majas ja toas,” ütles dr Jõeste. „Teenetemärk on nagu tõestus, et midagi kasulikku on teiste inimeste jaoks aastatega tehtud ja on veel tegemisel.”

Ka dr Ants Kass on pikaaegne Regionaalhaigla arst ja kuni eelmise aastani ortopeediakeskuse juhataja, tööl alates 1980. aastast. 2015. aastal pälvis haigla auväärseima tunnustuse – grand man’i tiitli. „Mul ei ole veel kunagi olnud niisugust päeva, et ma ei tahaks tööle tulla,” ütles dr Kass intervjuus pärast grand man’i tiitli pälvimist.

REGIONAALHAIGLAS TOIMUSID KEERULISED ENDOVASKULAARSED PROTSEDUURID 26. ja 27. jaanuaril viibisid Regionaalhaiglas kaks oma eriala vaieldamatut tippu – dr Kirill Orlov Novosibirski Teaduslike Uuringute Instituudist ja dr Karlis Kupcs Stradina Ülikooli Kliinikumist, kellega koostöös teostasid Regionaalhaigla arstid mitu väga keerulist endovaskulaarset ehk soonesisest protseduuri. „Võime konstateerida, et tööseminar õnnestus paremini, kui võis oodata. Planeeritavatele neljale patsiendile lisandusid veel neli erakorralist neuroradioloogilist protseduuri, mis õnnestusid edukalt,” ütles dr Vladislav Malikov.

Endovaskulaarsete neurokirurgiliste protseduuride arv on Regionaalhaiglas viimaste aastate jooksul pidevalt kasvanud. Protseduure tehakse moodsaimate meetodite ja üha uuenevate töövahenditega. „Mõned haigusjuhud on harvaesinevad ja nende raviprotseduuride teostamiseks peame kasutama uuemaid töövahendeid, ja kogemuste saamiseks kaasame spetsialiste suurematest keskustest,” lisas dr Vladislav Malikov.

Planeeritult viidi läbi kaks keerulisema anatoomiaga ajuarteri aneurüsmi emboliseerimist, üks eelnevalt lõhkenud arteriovenoosse malformatsiooni emboliseerimine ja lõhkenud duraalse fistli emboliseerimine.

Nii dr Orlovil kui ka dr Kupcsil on selles valdkonnas väga suur kogemustepagas. Novosibirski Teaduslike Uuringute Instituut on üks suuremaid erialaseid keskusi, kuhu suunatakse neurokirurgilisi haigeid kogu Venemaalt. See keskus teeb orienteerivalt 600 neurointerventsionaalset operatsiooni aastas. Dr Kupcsi abiga teostati 2006. aastal Regionaalhaiglas esimene ajuarteri endovaskulaarse koilimise protseduur.

Dr Viive Pille kaitses filosoofiadoktori väitekirja Detsembris kaitses Regionaalhaigla kutsehaiguste- ja töötervishoiukeskuse juhataja dr Viive Pille teemal tervishoiutehnoloogia filosoofiadoktori väitekirja „Tööga seotud käte ja õlavöötme ülekoormushaiguste ennetusmudeli väljatöötamine”.

Uuring näitas, et nii kontori- kui ka tehasetöötajate hulgas on lihasvalud laialt levinud. Mida saaksid tööandjad olukorra parandamiseks ära teha ning kuidas töötajad haigusi ennetada?

Sellest loe lähemalt Regionaalhaigla blogist.

9

huvide konflikt

Meetmed tulevaste huvide konfliktide vältimiseks Regionaalhaigla on viimase aasta jooksul saanud palju negatiivset tähelepanu. Haigla mitme juhtivtöötaja kohta on esitatud kahtlustused korruptsioonis ning olenemata sellest, mis on nendes asjades lõpuks kohtuotsuses kirjas, võime praeguseks teha ühe järelduse: Regionaalhaigla organisatsioonina ei ole piisavalt pööranud tähelepanu huvide konfliktide käsitlemisele. Puudu on olnud selged juhised töötajatele huvide konflikti ennetamiseks, äratundmiseks ja huvide konfliktis käitumiseks.

TEKST: Aivi Karu, ADMINISTRATIIVDIREKTOR

10

H

uvide konflikti on defineeritud järgmiselt: ameti­ isiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist (OECD, 2005). Lahtiseletatuna on huvide konflikt olukord,

kui ametiisikul on isiklik huvi otsuses või toimingus, mida ta ise peab ametiisikuna tegema või mida ta saab ametiisikuna mõjutada.

Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata

huvide konflikt

sellest, kas ta täidab talle pandud organisatsioonides on teadvusta- otsustada, kas tuleb midagi ette ülesandeid alaliselt või ajutiselt, mine korraldatud teadaandmise võtta. Nagu eespool selgitatud, tasu eest või tasuta, teenistuses kaudu, mis annab võimaluse ei ole huvide konflikt iseenesest olles või vabakutselisena või nii töötajale kui ka tööandjale keelatud, kuid selleks, et mitte lepingu, nimetamise või valimise saada ülevaade huvide konfliktide anda huvide konfliktile võimaalusel. Kuna Regionaalhaigla on olemasolust ning võimaldab valida lust areneda juba korruptiivseks suhteks või ka lihtsalt põhjust loodud avaliku ülesande täitmi- viisi riski maandamiseks.

Huvidest teadaandmine võib töötaja korruptsioonis kahtlustaseks (eriarstiabi osutamise tagamiseks), siis nii Regionaalhaigla olla korraldatud erinevalt. Kõige miseks, tasub tööandjal kriitilisejuhatus kui ka töölepinguga elementaarsem on rakendada mates kohtades abinõud kasututöötajad on käsitletavad ametiisi- põhimõtet, et tööülesannete täit- sele võtta.

Laias laastus on huvide konfkuna, kui neil on otsustuspädevus misel tekkinud huvide konfliktist tervishoiuteenuste osutamise või peab töötaja oma vahetule juhile likti olukorras riskimaandamise sellega seotud kõrvaltegevuste (või mõnele muule organisat- meetmete võimalusteks avalikussioonis ettenähtud isikule) teada tamine, kooskõlastamiskohustus korraldamisel. ning tegevus- ja toimingupiiIsiklik huvi võib olla nii mate- andma.

Teatud kõrgendatud tähelepanu rangud. Millist vahendit huvide riaalne (huvi oma äriühingu edule, huvi mõne isikliku tehingu tõttu, nõudvates situatsioonides võib tuvastamiseks ja huvide konfhuvi koolituskulude katmisele jne) kasutada huvide konflikti puudu- liktiga kaasnevate riskide maandamiseks kasutada, kui ka immateriaalne, sõltub konkreetsest emotsionaalne (huvi „Huvide konfliktsituatsiooni õige olukorrast. lähedaste või sõprade lahendamise esimeseks sammuks hea käekäigu vastu).

Avalikustamine Huvide konflikt ise on selle teadvustamine.”

Huvide konflikti avaliei ole ebaseaduslik või kustamine on tihti korruptiivne, kuid tegemist on olukorraga, mis vajab mise deklareerimist. Tegemist efektiivne vahend selleks, et tähelepanelikkust, sest see võib on meetmega, mis paneb töötaja üleval hoida teadlikkust ja seeläbi viia korruptsioonini või tekitada korraks järele mõtlema oma ära hoida kallutatud otsuste Avalikustamine on kõrvaltvaatajates mulje, et tege- huvide üle ning kas kinnitama tegemist. mist on korruptsiooniga. Sugugi huvide konflikti puudumist või adekvaatne meede juhul, kus võib mitte iga huvide konflikt ei vii kui huvide konflikt on olemas, siis eeldada, et kui osapooled teadkorruptsioonini, kuid korruptsioo- sellest teada andma. Kõige pare- vustavad endale huvide konflikti mini toimib see siis, kui tööandja olemasolu, siis huvide konfliktis nile eelneb alati huvide konflikt. on andnud ette ka mudeli, mille olev töötaja on oma käitumise järgi töötaja saab oma võimalikud üle ise piisavalt kriitiline, et oma Mainekahju Just seetõttu tulebki huvide konf- tööülesande täitmisega seotud isiklike huvide tegelik mõju enda likti problemaatikale igas organi- huvid läbi mõelda. poolt haigla esindajana tehtavates Kui eelnimetatud teadvustamise otsustes ning võimalik kahju satsioonis tähelepanu pöörata, sest süsteemne ja õigeaegne korralduse puhul vastutab huvide riski realiseerumise puhul oleks probleemide käsitlemine aitab konflikti äratundmise eest töötaja väike või suund riski realiseeruära hoida olukordi, mis on juba ise, annab huvide deklaratsiooni misele oleks avalikult näha (st korruptsioonina määratletavad esitamise korral töötaja tööand- sellesse oleks võimalik sekkuda). või jätavad avalikkusele mulje, jale infot enda huvide kohta, Näiteks niisuguse huvide konfet tegemist on korruptsiooniga. kuid huvide konflikti olemasolu likti kohta, kus avalikustamine Ehkki õiguslikult ei ole viimasel või puudumise tuvastamine on võiks olla täiesti piisav meede, juhul kellelegi midagi ette heita, ka tööandja ülesanne. Huvide võib olla nt lähedaste või sõprade on nii organisatsioonile kui ka deklaratsiooni kasutamine on alluvussuhe organisatsioonis. töötajale endale tekkiv maine- õigustatud, kui risk huvide konf- Võimalik, et avalikustamine oleks kahju paraku ikkagi märkimis- liktiks on suurem. Eelkõige, kui adekvaatne meede ka juhul, kui väärne ning ka selliste olukor- töötaja kontrollib märkimisväärset hankekomisjoni liige on varem dade ärahoidmisesse tasub eelarvet või muul põhjusel teeb saanud selle hanke potentsiaaloma töös otsuseid, mis oluliselt selt pakkujalt sponsoritoetust panustada. mõjutavad haigla käekäiku, õigus- koolitusteks. Selline huvide konftades seetõttu ka töötajalt tööga likt ei realiseeru korruptsiooniks, Teadvustamine Nagu iga probleemi puhul, on ka otseselt mitteseotud asjaolude kui huvi avalikustanud isik teeb huvide konfliktsituatsiooni õige kohta info küsimist. hankekomisjonis oma otsustusi Kui info huvide konflikti kohta objektiivselt ja vaid haigla huvilahendamise esimeseks sammuks selle teadvustamine. Paljudes on tööandjani jõudnud, on aeg dest lähtuvalt.

11

huvide konflikt

Kooskõlastamiskohustus

Huvide konflikti olukorras töötaja otsuste kooskõlastamine otsese juhi või mõne muu organisatsioonis ettenähtud töötajaga annab võimaluse sensitiivsetes kohtades kontrollida, et töötaja otsused on tehtud tööandjale parimal moel ning kellelegi põhjendamatuid eeliseid loomata.

Kooskõlastamiskohustus võib olla piisav meede, et maandada riske olukorras, kus näiteks tellitakse kaupa või teenuseid enda lähedasega seotud firmast või määratakse tasu enda alluvuses töötavale lähedasele või sõbrale.

Tegevus- ja toimingupiirangud

Tegevus- ja toimingupiirangute rakendamisega huvide konflikt lõpeb, sest töötajalt võetakse ära tööülesanne, mille täitmise juures on tal erahuvi. Selle meetme rakendamine on vajalik, kui huvide konfliktis riski realiseerumisel tekkiv kahju oleks suur ja töötaja tegevust otsustele jõudmisel ei ole otstarbekas kontrollida sellisel moel, et riski realiseerumine oleks ennetatav.

Samuti juhtudel, kus avalikkusel on keeruline mõista, miks muude meetmete rakendamine on piisav.

Huvide konflikti olukordadele reageerimise süsteemne praktika hakkab tekkima tasapisi vastavalt sellele, kuidas me neid olukordi teadvustame. Selle järgi on võimalik ka vajadusel haigla protseduure täiendada.

Regionaalhaigla on nt hangete kontekstis juba asunud hankekomisjonide liikmetelt küsima kinnitusi huvide konflikti puudumise kohta (vt ka kõrvalolevat), kaalumisel on ka kõrgemale juhtkonnale majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise kohustuse panemine. Plaanis on ka eetikakoodeksi loomine, mis peaks üldiste käitumisootuste kõrval andma ka üldised käitumisjuhised eetiliselt küsitavasse või vastuvõetamatusse situatsiooni sattumise puhuks (on see siis huvide konflikt, töökius, ahistamine tööl vms).

Huvide konflikti tekkimise puhul on esmane juhis vahetu ülemuse informeerimine ning selles olukorras tuleks hoiduda eelkõige Regionaalhaiglale kohustuste võtmisest (nt lepingute ja tööde või asjade üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamine) ning Regionaalhaigla tehtavate maksete allkirjastamisest. Nõu saab küsida administratiivdirektorilt. n

Regionaalhaigla hankekomisjoni liikmete täidetav huvide konflikti puudumise deklaratsioon Minu hankekomisjoni liikmeks määramise tõttu riigihankes nr [hanke viitenr] kinnitan oma huvide kohta järgmist: 1)

minule teadaolevalt ei ole selles hankes ühtegi potentsiaalset pakkujat, mille headest majandustulemustest oleks huvitatud mina isiklikult või mõni minule lähedane või seotud isik: a. abikaasa, vanemad, lapsed, õed-vennad, sõbrad; b. minule või eespool nimetatud isikutele osaliselt või täielikult kuuluv äriühing; c. riühing või muu juriidiline isik, millega mina teen koostööd või teeb keegi eelpool nimetatud isikutest (sh ülalpool nimetatud äriühingud) koostööd lepingu alusel, olenemata sellel lepingu liigist või vormist;

2)

ükski selle hanke potentsiaalne pakkuja ei ole minule võimaldanud hüvesid (sh lähetusi, koolitusi jne), mis minu hinnangul võiksid minus tekitada soovi eelistada neid hangetes teistele pakkujatele või mis olid potentsiaalse pakkuja poolt antud niisuguse eelistuse saamise eesmärgil;

3)

12

kõik viimase 12 kuu jooksul saadud koolituste ja lähetuste sponsoritoetused on minu esitatud koolituste/lähetuste taotlustel korrektselt näidatud.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED Nagu ikka, on selle ülesande täitmise käigus tekkinud küsimusi, millest levinumatele on vastused järgnevad: Keda tuleb lugeda sõbraks?

Nii sõbra kui ka lähedase mõiste sisustab iga deklaratsiooni täitja ise. Selle deklaratsiooni mõte ei ole mitte tööandja poolt töötaja suhteid kontrollida, vaid anda töötajale abivahend, mille abil töötaja saab ise oma riske analüüsida.

Kes tunneb, et kõik Facebooki sõbrad ongi tema sõbrad, võib seda deklaratsiooni täita ka kõiki neid silmas pidades.

Mida teha, kui huvide konflikte on mitu ja need ei mahu deklaratsiooni lehele ära?

Siis tuleb huvide konfliktide kohta saata selgitus aadressile sven.nirk@regionaalhaigla.ee ja deklaratsiooni märkida, et selline kiri on saadetud.

Kas see, kui mul kursusekaaslane töötab potentsiaalse pakkuja juures, välistab minu hankekomisjoni määramise? Kas see, kui potentsiaalne pakkuja on minu koolitust toetanud, välistab minu hankekomisjoni määramise?

Ei välista. Seda, kas huvide konflikt on selline, mille puhul tuleks rakendada tegevuspiirangut, tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda eraldi. Seejuures tuleb arvestada nii seda, millisel määral see huvide konflikt tegelikult riski sisaldab, kui ka seda, kas huvide konfliktiga töötaja hankekomisjoni liikmeks olemine võib kahjustada haigla või töötaja mainet, ning samuti ka seda, mis on alternatiivid selle töötaja hankekomisjonis osalemisele.

Miks ma pean iga hanke puhul uuesti seda vormi täitma?

Huvide deklaratsiooni täidetakse alati konkreetset hanget ja selle hanke potentsiaalseid pakkujaid silmas pidades.

Kuna pakkujate ring on hangetes erinev, võib ka huvide deklaratsioon sellest tulenevalt erinevaks kujuneda.

noor arst

Noor arst dr Kennet Kõiv:

ainult tahtmisest ei piisa!

Neurokirurg dr Kennet Kõiv usub, et töötades Regionaalhaiglas, Eesti suurimas raviasutuses, on head võimalused saada edukaks neurokirurgiks.

FOTO: Meeli

Küttim

Miks valisite töökohaks just Regionaalhaigla?

Meil, neurokirurgidel, on, mille üle uhke olla – meil on Ludvig Puusepp (1875– 1942), maailma esimene neurokirurgia professor.

Ajast, mil professor Puusepp Eestisse kolis meditsiinilist karjääri jätkama, on siin maal neurokirurgia areng olnud ikka kõrgel tasemel.

Kuigi osa neurokirurgia põhiinstrumentaariumist on aegade jooksul vähe muutunud, on siiski paljupalju uut, neurokirurgia on tohutult edasi arenenud.

Näiteks neuronavigatsioon, aju kaardistamine (brain mapping) ja neuromodulatsioon on praeguseks muutunud asendamatuks ajuhaigustega patsientide kirurgilises ravis. Tormiliselt on edasi arenenud ka seljakirurgia, seda just neuroloogia ja neurokirurgia vaatepunktist.

Eelmise aasta sügisel toimunud Ludvig Puusepa nimelisel loengul lausus maailmakuulus Tšehhi neurokirurgia prof Vladimir Beneš järgmised sõnad: „Mul on viiuldajast hea sõber. Ta on kuulus, sest selles, mida ta teeb, on ta tõeliselt hea. Ta harjutab aastas umbes 1000 tundi, lisaks kontserdid. Mis te arvate, kui mitu tundi võiks hea kirurg aastas opereerida?” Arvan, et sama palju, 3–4 tundi kirurgilist tegevust igapäevaselt. Kas see alati võimalik on, on iseasi. Usun, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Eesti suurimas raviasutuses, on

misvalmid ning muidu väga toredad muhedad inimesed.

Seda viimast hindan ma siin Regionaalhaiglas kõige enam.

võimalused saada edukaks neurokirurgiks head. Tööd on palju ning haigete ampluaa lai. Vähemalt neurokirurgias on siin noortel kirurgidel suurepärane võimalus praktiseerida ja siluda teed oma elegantsi suunas. Loomulikult, et midagi saavutada, tahta olla edukas hea kirurg, ei piisa ainult tahtmisest. Meenutagem, mida prof Beneš ütles.

Väga oluliseks pean ma niimoodi töötades ja edasi arenedes mind ümbritsevat meeskonda, kolleege.

Olen kuulnud kõrvalt, et neurokirurgiasse olevat siin sattunud kokku erilised inimesed. Ma ei oska küll seda enda kohta arvata, kuid vaadates oma töökaaslasi, ei saa ma ka kuidagi vastu vaielda.

Siinses neurokeskkonnas on elude eest kaasvõitlejad olnud minu siin töötamise esimestest tundidest peale mõistvad, alati abi- ja õpeta-

Teie peamised töised väljakutsed?

Suurt huvi pakuvad ajukasvajad. On need, nagu ka aju ise, alati minu jaoks pisut müstilised olnud.

Samuti spinaalpatoloogia, mitte ainult selle kirurgia, mis on viimastel aastakümnetel jõudsalt edasi arenenud, vaid ka nende haiguste sisuline mõistmine. See on igati aru‑ saadav: rohkem kui pooled meie neurokirurgias teostatavatest operatsioonidest haaravad selja erinevaid piirkondi, kraniovertebraalsetest kuni sakrokoksügeaalseteni. Nagu dr Alar Laks ütles, on seljaprobleemid täiesti eraldiseisev maailm, mille mõistmiseks läheb oi-oi kui kaua.

Seega, ei olegi muud kui praktiseeriva noorkirurgina, ennekõike oma eelistusi silmas pidades, ainult harjutada ja harjutada, et saavutada edu. Kui aga ennast sedavõrd kulutada õppides ja tööd tehes, peaks olema iseenesest mõistetav ka vääriline materiaalne (loe: rahaline) tasustamine – “tühi kott ei seisa püsti”.

Lähitulevikus on plaan ka doktorantuuri astuda. Kindlasti ei saa see olema meelimpsimine, kuid minu enda jaoks tähendab selline väljakutse soovi saavutada midagi. Pealegi on Regionaalhaigla üks vähestest, kus hinnatakse teaduskraadi väikse palgalisana. n

13

dementsus

Regionaalhaigla suunab avalikkuse tähelepanu

dementsusele

Vananevas ühiskonnas on dementsusest saamas aina suurem meditsiiniline ja sotsiaalne valupunkt. Varajast diagnoosi võib pidada dementsuse ravi ja leevendamise edu võtmeks.

Nukleaarmeditsiinis on viimastel aastatel dementsuse diagnoosimisel mitu suurt sammu edasi astutud.

TEKST: Stina

R

Eilsen

FOTOD: Meeli

Küttim

egionaalhaigla arstid on otsustanud suunata ühiskonna tähelepanu dementsusele kui olulisele lahendust ootavale sotsiaalsele ja meditsiinilisele probleemile. Dementsuse nihkumine tähelepanu keskmesse on paratamatu, kui arvestada elanikkonna vananemist, madalat sündimust, aga ka meedikute tööga saavutatud edu mitmete teiste nakkuslike ja mittenakkuslike haiguste diagnoosimisel ja ravimisel. Dementsuse teema käsitlemist toetab ka uute diagnostikameetodite hiljutine kättesaadavaks muutumine Eestis – eeskätt võimalus visualiseerida amüloidi ladestumist peaajus. Ravikindlustuse rahaliste vahendite piiratuse tingimustes on need diagnostika võimalused olulised, sest aitavad tuvastada isikuid, kellel on kallite ravimite kasutamisest enim kasu, ning samas vähendada üleravimisest tekkida võivate kõrvalnähtude ohtu.

Sageli seostatakse dementsust vaid eakatega ja tõmmatakse

14

justkui võrdusmärk vananemise ja dementsuse vahele. „Ent dementsus ei ole alati vaid vanemaealiste haigus, nagu seda on harjutud ette kujutama,” rõhutab Regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonna juhataja dr Sergei Nazarenko. Tegelikkuses võib dementsus tekkida igas eas, soodustavad tegurid on näiteks HIV-infektsioon, süüfilis, ajuveresoonkonna haigused ja aju-­ traumad. Ajutraumad võivad olla kas olmelised, liiklusõnnetuse või spordiga seotud. Teada on näiteks poksijate võimalik kognitiivne ehk tunnetuslik allakäik.

Dementsus on mitmekihiline teema, kus ühe pereliikme haigestudes tõmmatakse ühel või teisel moel laiemasse probleemide keerisesse kaasa kogu perekond. Regionaalhaigla multidistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad neuroloogid, psühhiaatrid ja radioloogid, on koostöös kolleegidega nii Lääne-Tallinna Keskhaiglast kui ka mujalt raviasutustest dementsuse varajasse diagnoosimisse palju

panustanud. Nukleaarmeditsiini osakonnas juurutati 2015. aasta lõpus Baltikumis esimesena innovaatiline amüloidi kuvamise meetod, mis aitab kaasa dementsuse varajasele diagnoosimisele.

Dementsus – kuidas aidata?

Nüüdismeditsiin ei võimalda paraku veel dementsust välja ravida, kuid siiski on mitmeid diagnostilisi meetodeid, mis aitavad sellele salakavalale haigusele võimalikult vara jälile jõuda ja võimaldavad otsida uusi raviviise haiguse progresseerumise pidurdamiseks. Nukleaarmeditsiini meetodite abil saab avastada haigustele spetsiifilisi aju degeneratiivseid muutusi nende varajases järgus, mis aitab aegsasti ravi alustada ja suunata see vaid nendele patsientidele, kellele ravi sobib ja eeldatavalt tulemusi annab. Samuti saab nukleaarmeditsiin kaasa aidata ravimiarendusele.

Dementsuse hiline diagnoos patsientidel on probleemiks kogu

dementsus

Dementsuse diagnoosimine on keeruline ja aeganõudev protsess, dr Malle Paris peab südameasjaks neuroloogilise nukleaarmeditsiini edasiarendamist Eestis.

maailmas. „The World Alzheimer leida. Regionaalhaiglas tegeleb meetoditega saab neid haigusi Report 2011” tõi välja, et vaid dementsuse kahtlusega patsien- omavahel eristada ning vajadusel 20–50% dementsuse juhtudest tide esmase vastuvõtuga neuro- välistada dementsust soodusdiagnoositakse varajases staa- loogiakeskuse neuroloog dr tavad tegurid – HIV, traumad jm. diumis, kus on võimalik patsienti Silja Kullamaa. Dr Paris soovib Dr Parise sõnul on oluline kindveel raviga aidata. kõigile perearstidele südamele laks teha ka see, kas tegemist on Regionaalhaigla nukleaarme- panna: „Kui teil on tekkinud degeneratiivse vormiga või mitte ditsiini osakonna neuroja vastavalt sellele õige loog dr Malle Paris on „Sooviksin kõigile perearstidele ravimeetod valida. Kui neuroloogilise nukleaardiagnoositakse degenerasüdamele panna: kui teil on meditsiini eestvedajaid tiivne dementsus, on see Eestis. Dr Paris on ka progresseeruva kuluga ja tekkinud kahtlus dementsuse patsientide poolt kiidetud on väga oluline, et sellele diagnoosile, suunake patsient tohter, 2016. aastal tuli on võimalikult vara jälile tema nimele kõige enam jõutud. „Dementsuse neuroloogi vastuvõtule.” tänuavaldusi. Dr Parise esimesed tundemärgid Dr MALLE PARIS hääles kõlavad posivõivad olla kerged tiivsed noodid, hiljuti on kognitiivsed häired ehk lisandunud mitmeid uusi meeto- kahtlus dementsuse diagnoosile, mälu- ja mõtlemistegevusega deid, mis aitavad dementsust suunake patsient neuroloogi seotud probleemid. Kui varakult diagnoosida senisest täpsemalt vastuvõtule.” avastame, saame tablettraviga ja varasemas staadiumis. „Ravi Dementsuse kõige sagedasem aidata, et haigus nii kiiresti ei aluseks on erinevate dement- põhjus on Alzheimeri tõbi, umbes progresseeruks ja haige tuleks suse vormide eristamine ja täpne 50–60%-l juhtudest, võrdlemisi võimalikult kaua ise toime. Kui diagnoos,” rõhutab dr Paris. palju esineb ka vaskulaarset haige püsib kauem iseseisev, on Õige raviga püütakse pidurdada dementsust ja mõnedel patsien- see suureks abiks nii tema lähehaiguse progresseerumist, kuid tidel kombineerub vaskulaarne dastele kui ka ühiskonnale terviravi aitab vaid siis, kui sellega dementsus Alzheimeri tõvega. kuna.” Kui diagnoos jääb hiljaks, varakult alustada, selleks on Regionaalhaiglas kasutusel ei avalda tabletid enam vajalikku vajalik patsiendid õigel ajal üles olevate interdistsiplinaarsete mõju.

15

dementsus

Dementsuse diferentsiaaldiagnostika

Dr Paris annab lühiülevaate dementsuse diagnoosimise võimalustest Regionaalhaiglas. „Varase kognitiivse häire avaldumisel, kui tekib kahtlus dementsuse kujunemisele, on mõistlik kasutada laboratoorseid ja piltdiagnostilisi uurimismeetodeid,” räägib dr Paris. Praktikas jõuabki patsient nukleaarmeditsiini siis, kui on eelnevate kognitiivsete funktsiooni uuringutega kindlaks tehtud vajadus diferentseerida erinevate dementsuse põhjuste ja vormide vahel. Selleks võib kasutada: • Aju perfusiooni- ja metabolismiuuringuid, kus uuringu käigus joonistuvad välja erinevad verevarustuse ja ainevahetuse mustrid erinevate haigusseisundite korral.

• Amüloidi kuvamist, mis võimaldab uurida, kas peaajus on hakanud ladestuma või kogunema amüloid. Alates 2015. aasta sügisest, kui Regionaalhaiglas tehti esimene sellelaadne protseduur, on kättesaadavad vastavad biomarkerid, mis aitavad määrata amüloidi lades-

tumist ajus. Amüloidi kogunemine peaajju on üks varasemaid tunnuseid teatud degeneratiivse dementsuse vormide puhul.

Degeneratiivsetest dementsustest esineb amüloidi kogunemine peaajus Alzheimeri tõve ja Lewy kehakeste dementsuse korral.

Kognitiivsete häirete ilmnemisel ja kahtlusel algavale degeneratiivsele dementsusele võimaldab selle meetodi rakendamine võimalikult varajases staadiumis diagnoosida Alzheimeri tõbe, samuti eristada seda teistest degeneratiivsetest dementsustest. Ühest uuringust üksi ei piisa, tuleb kombineerida mitmeid uuringuid-teste, enne kui saadakse lõplik kinnitus, et inimene on dementsusega kimpus.

• Parkinsoni tõve ja atüüpilise parkinsonismi välistamiseks sobivaid uuringuid. „Meie uuringud võimaldavad varakult diagnoosida degeneratiivset dementsust ja eristada seda teistest võimalikest dementsuse vormidest. „Näiteks on olemas ka pseudodementsus, kus inimene käitub nagu dementne, aga

Regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonnas kasutatava tehnoloogia abil on võimalik eristada dementsuse eri vorme haiguse varajases staadiumis.

Nukleaarmeditsiini osakonna juhataja dr Sergei Nazarenko ja dr Malle Paris uurivad patsiendi ajupilti, kus on näha amüloidi kogunemine peaajus, mis on Alzheimeri üheks esmaseks tunnuseks.

16

haigusnähud on tingitud hoopis depressioonist. Kuna depressioon väljendub dementsusena, siis tal depressiooniteste teha ei saa.” Ka sellised patsiendid jõuavad neuroloogide, radioloogide ja psühhiaatrite vaatevälja. „Dementsus on kognitiivsete võimete ammendumise näitaja, mis võib saabuda kas vanaduses, kui asjad hakkavad läbi kuluma või kui midagi on kulutatud väga intensiivselt,” võtab dr Nazarenko teema kokku. Kui te ei mäleta, kuhu jätsite oma võtmekimbu, ei tähenda see veel dementsust, aga seda eeldusel, et teie intellekt aitab probleemile leida lahenduse. n

n „The World Alzheimer Report 2016” andmete kohaselt elas maailmas 2015. aastal 46,8 miljonit dementsuse diagnoosiga inimest ning aastaks 2050 kasvab see arv prognooside kohaselt 131,5 miljonini.

Nukleaarmeditsiini osakonnas juurutati 2015. aasta lõpus Baltikumis esimesena innovaatiline amüloidi kuvamise meetod, mis aitab kaasa dementsuse varajasele diagnoosimisele.

e-konsultatsioon

E-konsultatsioon avab patsiendile õige ukse Quo vadis, e-konsultatsioon?

Regionaalhaigla ja Eesti Perearstide Seltsi algatusel loodud e-konsultatsioon kogub populaarsust ning on aegapidi tõestanud vajalikkust kõigile osapooltele – perearstidele, eriarstidele ja eelkõige patsientidele, kes tänu e-konsultatsioonile saavad enda tervisemurele kiirema lahenduse.

TEKST: Stina

Eilsen Küttim

FOTOD: Meeli

R

egionaalhaiglas väikese pilootprojektina startinud e-konsultatsioon on aastatega aina kindlamalt kanda kinnitanud, esialgu alustati vaid kahe erialaga – uroloogia ja endokrinoloogiaga. 2017. aastal võib haigekassa (HK) lehelt leida juba 16 eriala, kus erialaspetsialistid konsultatsioone pakuvad, samuti on märgatavalt laienenud projektiga liitunud tervishoiuasutuste ring, näiteks küsis HK andmetel regionaal- ja keskhaiglatelt 2016.

Endokrinoloog dr Anu Ambos peab e-konsultatsiooni väga vajalikuks lahenduseks ning innustab kõiki perearste veelgi aktiivsemalt teenust kasutama.

17

e-konsultatsioon

Regionaalhaigla meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet leiab, et e-konsultatsioonist võidavad kõik osapooled ¬ perearst, eriarst ja eelkõige patsient.

aastal e-konsultatsiooni 603 perearsti 260 perearstikeskusest ning teenuse osutamine kasvas võrreldes 2015. aastaga 122% võrra. Ent arengupotentsiaali on asjatundjate hinnangul veel palju, liitunud erialasid võiks olla rohkem ja esialgu tugevalt Harju maakonna keskne teenuse osutamine peaks jõudsamalt laienema mujalegi. Praegusel ajal tehakse üle poole e-konsultatsioonidest Regionaalhaiglas. Aprillist alustati Regionaalhaiglas ka psühhiaatria ja ortopeedia valdkonna e-konsultatsioonidega.

Mis on e-konsultatsioon?

Tegemist on protsessiga, millest peaksid kasu saama kõik osapooled. Lühidalt kokku võttes aitab see perearstil kiiremini eriarstiga patsiendi küsimuses konsulteerida ning edasised tegevusplaanid paika panna – patsient saab kas kiiremas korras eriarstile suunatud või kergema mure korral jätkab raviga perearst. „Kasu saavad kõik osapooled, kindlasti võidab palju patsient, sest ta ei pea ennast järjekorda panema ja muretsema eriarsti vastuvõtuaja pärast. Patsiendile on e-konsultatsioon kõige ajasäästlikum lahendus, et õigel

18

ajal õiget arsti näha,” rõhutab Regionaalhaigla meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet.

Tema sõnul on e-konsultatsioonil hulk kindlaid eeliseid – see on ainuke reaalne lahendus pikkade ravijärjekordade probleemile, perearstid saavad kiireloomulised haiged mugavalt eriarstile suunata, haigla saab lisaressursse, jäävad ära ebavajalikud visiidid – praktika näitab, et paljud vastuvõtule ise registreerunuist ei vaja tegelikult eriarsti abi – ning samuti võimaldab e-konsultatsioon Regionaalhaiglal optimeerida tütarhaiglate kliinilist tuge.

E-konsultatsiooni kindla toetaja Regionaalhaigla ülemarsti dr Andrus Remmelga sõnul on e-konsultatsiooni võimalused märksa laiemad ja seda tuleks aktiivsemalt rakendada. „Minu nägemuses peakski kõik patsiendid eriarsti juurde tulema vaid e-konsultatsiooni kaudu, sellel on palju eeliseid praegu kasutatava e-saatekirja ees,” usub dr Remmelgas. Veelgi enam, ka eriarstid peaksid omavahel e-konsulteerima, julgelt võiksid Regionaalhaigla kolleegidelt nõu küsida maakonnahaiglate ja ka teiste haiglate eriarstid, koos pead

kokku pannes leiab patsiendi jaoks parima lahenduse.

Patsienti tuleb rohkem kaasata

Endokrinoloogia oli üks e-konsultatsiooni pioneeridest. „Pean e-konsultatsioone väga vajalikuks ja nii perearstide, eriarstide kui ka patsientide aega kokku hoidvaks lahenduseks,” räägib endokrinoloog dr Anu Ambos. Tema sõnul on endokrinoloogidel koostöö perearstidega hea ning e-konsultatsioonide arv liigub tõusvas joones, võrreldes 2015. aastaga kasvas see 2016. aastal 19 protsenti.

Parem võiks see olla võrgustunud haiglate perearstidega – rohkem võiksid e-konsultatsioone saata Hiiumaa, Läänemaa ja Raplamaa perearstid, vajadusel saab siis patsiente ka vastavalt Kärdlasse, Haapsallu või Raplasse endokrinoloogi vastuvõtule kutsuda. „Minu arvates on e-konsultatsioonide perearstipoolne vormistamine ja probleemi püstitamine järjest paranenud. Pigem tahaksin kõhklejaid julgustada seda võimalust katsetama. Küsija suu peale ei lööda – püüame vastata võimalikult ammendavalt ja kui miski jääb ebasel-

e-konsultatsioon

geks, kutsume patsiendi pigem vastuvõtule, kui ütleme ära,” julgustab dr Ambos.

2015. aastast konsultatsioone andev hematoloogiakeskuse juhataja dr Iige Viigimaa rõhutab e-konsultatsiooni puhul eelkõige võimalust patsiente eelselekteerida – nii pääsevad raskemad haiged kiiremini vastuvõtule ja kergemate patsientidega saab perearst edasi tegeleda. „Patsiendid peaksid tundma ennast kaasatuna. Hetkel läheb elektrooniline kirjavahetus patsiendist mööda.

On juhtumeid, kus e-konsulteeritud patsiendi leiab varsti siiski hematoloogi vastuvõtul.

Siin sõltub protsessi edukus eelkõige perearsti kommunikatsioonivõimest,” rõhutab dr Viigimaa. Hematoloogias on kahe aasta jooksul e- konsultatsioonide arv kasvanud kaks korda, kuid on ikkagi väga väike võrreldes vastuvõtul käinute üldarvuga. Viigimaa sõnul on soov jõuda tulevikus kõikide patsientide eelfiltreerimiseni. „Me ei ole perearstide tagasisidet süstemaatiliselt uurinud, kuid mitmed arstid, kes seda võimalust kasutavad, on väljendanud rahulolu. Osa väidab, et neile pole e-konsultatsioon veel tehniliselt kättesaadav,” ütleb dr Viigimaa. Hematoloogia valdkonnas on valmimas juhend hematoloogile suunamiseks, mis on mõeldud abistavaks materjaliks perearstidele ja teistele eriarstidele.

Perearstid – konsultatsioone tehes õpime ka ise

„E-konsultatsioon on perearsti töös suurepärane abivahend väga mitmel erineval moel.

Esiteks on see muidugi ääretult mugav – patsient, kes vajab eriarsti konsultatsiooni, saab kiirelt spetsialisti hinnangu ja need patsiendid, kellel tõesti on ruttu abi vaja, kutsutakse väga mõistliku aja jooksul spetsialisti vastuvõtule, enamasti on see kordades kiiremini kui

selle eriala üldjärjekord,” kiidab süsteemi mugavust dr Le Vallikivi, Tallinna Perearstide Seltsi juht ja Jürgenson perearstikeskuse perearst. Dr Vallikivi sõnul teeb see perearsti töökorralduse tunduvalt lihtsamaks, arst ei pea ennast registratuuri helistamisega või kiiremal juhul haigla pealt eriarsti telefonitsi tabamisega kurja vaeva nägema. „Teine hea aspekt perearsti jaoks on see, et e-konsultatsioone tehes õpime ka ise – spetsialisti nõuanded jälgimise kohta võimaldavad meil järgmine kord analoogse haigega kohtudes juba targemad olla,” ütleb dr Vallikivi.

Edaspidi ootavad perearstid väga kardioloogide e-konsultatsiooni taastumist, mis tänu DICOM-formaadis EKGde Pildipanka saatmise võimalusele ei tohiks ühegi takistuse taha enam jääda. Väga oodatakse

„Küsija suu peale ei lööda – püüame vastata võimalikult ammendavalt ja kui miski jääb ebaselgeks, kutsume patsiendi pigem vastuvõtule, kui ütleme ära.”

Dr ANU AMBOS

ka ortopeedide ja psühhiaatrite e-konsultatsiooni algust ning vajadus oleks ka näiteks dermatoloogide ja neurokirurgide e-konsultatsiooni järele, aga kahjuks ei ole need veel kokku lepitud erialade nimekirjas. „Lõpetuseks tahaksin öelda, et e-konsultatsioon on inimsõbralik lahendus nii patsiendile, perearstile kui ka eriarstile ja tsiteeriksin neuroloog dr Toomas Toomsoo kuldseid sõnu, et tänu e-konsultatsioonile on ambulatoorsed vastuvõtud arstlikult huvitavaks muutunud!” n

Kuidas e-konsultatsioon toimib?

E-konsultatsiooni teenuse abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi (TIS) kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Perearst konsulteerib eriarstiga, koostades nõuetekohase digisaatekirja e-konsultatsioonile. Perearst saadab saatekirja tervise infosüsteemi kaudu tema valitud e-konsultatsiooni osutajale. Eriarst tutvub saatekirja sisuga, teeb otsuse ja koostab nõuetekohase saatekirjavastuse, mille saadab infosüsteemi vahendusel perearstile. Vastus peab olema koostatud nelja tööpäeva jooksul alates e-konsultatsiooni saatekirja TISi saatmisest. Edaspidine perearsti tegevus sõltub saatekirja vastusest. (Haigekassa, www.haigekassa.ee)

2016. aasta tulemused • E-konsultatsiooni kasutas 603 perearsti 260 perearstikeskusest, peamiselt Harju piirkonnast • Teenuse osutamine on võrreldes 2015. aastaga kasvanud 122% võrra (2514-lt 5597-le) • Kõige rohkem küsiti e-konsultatsiooni neuroloogia, endokrinoloogia ja uroloogia erialadel.

E-konsultatsiooniga liitunud erialad Regionaalhaiglas: • kardioloogia • endokrinoloogia • gastroenteroloogia • nefroloogia • neuroloogia • reumatoloogia • hematoloogia • uroloogia • otorinolarüngoloogia • onkoloogia • pulmonoloogia • sisehaigused • psühhiaatria • ortopeedia

19

õendus

AIDATES

teha valikuid Regionaalhaigla, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Arte Gümnaasium on sõlminud omapärase koostööleppe, mis toob kasu kõigile osapooltele, aga mis veelgi olulisem – aitab noortel iseseisvamaks saada ning ehk tulevikus teadlikke valikuidki teha.

TEKST: Teele

K

Teder

FOTOD: Meeli

Küttim

oostööleppearutelud said alguse pisut rohkem kui aasta eest. „Minu poole pöördus Tallinna Arte Gümnaasiumi õppealajuhataja. Ilmselt seepärast, et kuulun kooli tervisenõukogusse ning minu kaks tütart on samuti selles koolis õppinud,” kommenteerib Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku

20

õendusjuht Katre Zirel. Gümnaasium soovis luua uudse ja huvipakkuva tervisele suunatud valikkursuse just gümnaasiumiklassidele. „Võtsin ühendust hea koostööpartneri Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektori Ulvi Kõrgemaaga. Istusime kolmekesi maha ning hakkasime õppekava koostamisega pihta. Soov oli anda

kooliprogrammile uus vaatenurk: luua teoreetiline teadmistebaas, tuua noorteni erinevate spetsialistide töökogemus ja kontakt päriseluga haiglas.” Möödunud aasta vabariigi sünnipäeva pidulikul aktusel allkirjastati kolmepoolne koostööleping, millega Tallinna Arte Gümnaasiumis avatigi esmakordselt tervisele orienteeritud õppesuund.

Septembris alustanud valikkursusel õpib üksteist noort. Seda ei ole aga sugugi vähe, sest tervisele pühendatud õppesuuna kõrval on gümnaasiumis valikus veel neli kursust: humanitaar-, reaal- ja kaks spordisuunda.

Vau-efektita on õige

Uus koostöövorm aitab Regionaalhaiglal endaga juba varakult siduda õiged inimesed. „Regionaalhaigla on üks Eesti suurimaid tööandjaid. Me teame, et tööjõuturul valitseb järjest suurem konkurents: kõik tervishoiuasutused soovivad saada just endale parimad talendid ja töötajad.

õendus

Töötegijaid jääb vähemaks, tööd anda esmaabi, hooldada vajadusel elanikkonna vananemise tõttu oma lähedasi ning näiteks hinnata tuleb tervishoiule aga juurde. seda, millal on vaja tulla EMOsse, Andes infot, teadvustades vald- millal mitte,” ütleb Katre. Lisaks konda väga varakult, võimalus õpetatakse uuel õppesuunal nii rääkida elust ja ametitest natuke farmaatsiaaluseid kui ka tervisteistmoodi, kui seda teevad likku toitumist. õpetajad – nii võime äratada Katre sõnul on kõikide osapoolte noortes huvi end edaspidi siduda peamine eesmärk aga hoopis see, just tervishoiuga.” et õpilaste tulevikuvalik saaks Katre sõnul on uuel õppe- tehtud teadlikumalt. „Noores eas suunal õppijaid oodata haiglasse tehakse otsuseid, mis mõjutavad juba esimesel õppeaastal. „Lisaks inimese elu võib-olla lõplikult. teooriatundidele Tervishoiu Kõrg- Meile kõigile on oluline see, mis koolis viime alates meie lastest saab: kevadest läbi praktahame ju kõik, et tikat haiglas.” Katre „Peamine nad teeks elus enda sõnul ei ole praktika eesmärk on jaoks õigeid valikuid eesmärk vaid õpimoja oleksid õnnetivatsiooni suuren- see, et õpilaste likud.” Katre sõnul damine. „Praktika on tulevikuvalik ei ole sellest midagi, küll enamiku noorte kui praegu õppearvates õppesuuna saaks tehtud suunal õppijad ei kõige põnevam osa, teadlikumalt.” vali gümnaasiumi aga me ei saa neid lõppedes oma valdka petta ja tekitada vau-efekti. konnaks meditsiini. „Ka see otsus Praktika tuleb läbida nii, et sellest on langetatud sellisel juhul teadlikujuneks teadlik ja tähendusrikas kult ja see on oluline. Lisaks tuleb õpikogemus, kus valitseb tasa- mängu kogukonna aitamise teema. kaal teooria ja praktika vahel.” Kuna meie õpe annab teadmisi, Kogu projekt kannab endas ka kuidas ennast aidata ja kuidas laiemat eesmärki. „On ju suur asi, abistada vajadusel teisi, siis usun, kui õpilased saavad kokkupuute et need noored inimesed ei jäta reaalse eluga. Et nad oskavad kunagi abivajavat inimest hätta.” n

Uue õppesuuna õpilased koos Katre Zireliga.

Uhke tunne on!

10A2 ÕPILANE Kati Saulin TERVISHOIU ÕPPESUUND

Äratuskell heliseb ja naeratus tuleb suule. Täna saame järjekordselt astuda Tervishoiu Kõrgkooli. Soojad koridorid, naeratavad näod ja natuke arstikabineti lõhna. Uhke tunne on olla osa sellest ja õppida asju, mida teised meie vanused ei näe uneski.

Kõik on algusest peale olnud väga meeldiv. Mis saakski meil selle vastu olla, kui tavapärasesse koolirutiini muutus sisse tuleb. Muutuse all pean silmas seda, et Arte Gümnaasiumi juurde kuuluvad nüüd ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Regionaalhaigla. Iga teisipäev saame end tunda kui osa kõrgkoolist.

Anatoomia, füsioloogia, esmaabi, hügieen, pereplaneerimine ja paljud muud igapäevases elus äärmiselt vajalikud ained – neid me seal õpime.

Kõik võib tunduda veidi hirmutav ja keeruline. Ometi on väga lihtne seda õppesuunda armastama hakata ja see motiveerib õppima ning siis ei ole enam hirmutav ja raske.

Keegi meist ei ole siiani kahetsenud üheksanda klassi lõpus tehtud valikut.

Umbes pooltel meie seast ei ole tulevikuplaanidel mingitki seost tervishoiuga. Sellest hoolimata leiavad nad tahte.

Seda kõike sellepärast, et tervishoiu õppesuund ei tähenda seda, et tulevikus pead sa ilmtingimata töötama näiteks haiglas. Õppimine sellel õppesuunal tähendab hoopis, et juba kümnendast klassist alates saab noor omale äärmiselt kasuliku ja vajaliku teadmiste pagasi, mida läheb kindlasti igapäevaelus vaja.

Meie kooli tervishoiu õppesuund on siiani andnud ainult positiivseid emotsioone. Väga vajalikke teadmisi, uut ja teistmoodi keskkonda ning natuke aimu ka sellest, mis hakkab saama pärast gümnaasiumit.

Meie oleme rahul Lilli Arumäe

TAG ÕPPEALAJUHATAJA

Oleme uue õppesuunaga väga rahul.

Arutelud Katrega on olnud vägagi optimistlikud ja alati meisse energiat süstinud. Kevadel ongi plaanis taaskord kolmepoolselt kohtuda ja esimesest õppeaastast kokkuvõte teha. Tegime uue õppesuuna avamisega hea valiku.

21

rütmoloog

Tea oma pulssi,

see võib päästa su elu Südame rütmihäired on sageli segasevõitu ja hirmuäratav teema nii tavainimestele kui ka arstkonnale.

Eestis on ligikaudu 1,3 miljonit südame rütmihäiretega inimest. Kas inimene tunneb rütmihäiret või ei tunne? Kas on vaja ravida ja kas on üldse ravitav?

Kas rütmihäire on ohtlik? Kas ravima peab kardioloog, elektrofüsioloog või piisab perearsti korraldustest? Need on küsimused, millele Regionaalhaigla kardioloogi Jüri Voitki sõnul on vaja leida vastused.

TEKST: Agnes

„E

namikul juhtudest on tegemist terve südamega ja normi piiridesse jäävate üksikute lisalöökidega. Osal juhtudel on tegemist küll normist kõrvalekaldumistega, kuid ohutud ja inimest vähehäirivad rütmi korratused ravi ei vaja. Ravima peab ohtlikke ja/või väga sümptomaatilisi. Võimalusel peaks ravi olema suunatud rütmihäire põhjuste kõrvaldamisele ja seda alates elustiili muutustest kuni kallite südamesiseste invasiivsete protseduurideni,” räägib dr Voitk. „Ülaltoodud küsimustele polegi nii lihtne vastata. Selle peamine põhjus on vähene rütmihäiretealane koolitus teiste erialade arstidele.

Tartus arstiteaduskonnas õppimise ajal jääb ühest

22

Aaliste

FOTO: Meeli

loengust ja ühest praktikumist rütmihäirete puhul väheks. Teistes residentuurides peale kardioloogia rütmihäireid põhjalikumalt ei käsitleta. Noored väljaõppinud kardioloogid on enamasti nõus töötama ainult piirkondlikes haiglates: Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Keskhaiglates ja madalama astme haiglates on kardioloogide puudus.

Nii võibki tekkida olukord, et meie ootame haigeid elektrofüsioloogilistele protseduuridele,

Küttim

kuid maakondades pole inimesi, kes teaks nende protseduuride näidustusi. Nii võibki tekkida olukord, et haige hospitaliseeritakse Tallinnas haiglasse, kuhu teda ei tohiks vastavalt hospitaliseerimisskeemile viia ja kus ta abi ei saa, sest kiirabi personali pole koolitatud erinevatel situatsioonidel vahet tegema,” tõdeb Voitk.

Sekkumist vajavatest rütmihäiretest on vaieldamatult kõige levinum kodade virvendusarütmia ehk fibrillatsioon

„Virvendusarütmia haige vajab tuge, abi ja nõustamist. Teadlik haige on partner, kes töötab arstiga ühes meeskonnas, teab täpselt oma võimalusi ja vajadusi ravi rakendamisel.”

rütmoloog

(AF). See puudutab 2–3% elanik- inimene võiks teha oma tervise ei tunne, kutsuvad ajuinfarkti konnast ja Eestis seega kuni 40 huvides vähemalt 10 000 sammu esile ühtemoodi. Pulssi katsudes 000 inimest. Mida eakamat vanu- päevas. Ka kolleegid ütlevad sageli saab enamasti aru, kas su süda segruppi vaatame, seda suurem oma haigete kohta, et patsien- on rütmis või mitte. Südameon AF-haigete osakaal. Vaata- tidest naised on prisked ning rütmi probleemidega inimestel mata arstide pingutustele kasvab mehed tursked. Kui arvutame tuleb oma pulsi katsumine rutiiAF-haigete arv 1–2% aastas. Jüri välja nende inimeste kehamassiin- niks teha!” rõhutab arst. „See Voitki sõnul on see tingitud ühelt deksi, selgub, et suurel osal neist on võib olla veidi arrogantne poolt elanikkonna vananemisest on väljendunud rasvtõbi. Sellele väide, aga ma ütlen patsientidele ja teiselt poolt järjest halvenevast tuleb juhtida tähelepanu. Prob- vahel, et rääkides rütmihäireelustiilist. „Vanuse lisandumi- leem on selles, et väga suur osa test, ei huvita mind tunded. Sest sega peame me kõik paratamatult kõrge kehamassiindeksiga inimes- tunded petavad mõlemas suunas. leppima, kuid tervisliku elustiili test ei oska dieeti pidada. Need Võib olla rütmihäire, mille korral järgimine on vaid meie endi kätes. patsiendid vajavad toitumisnõus- inimene mitte midagi ei tunne. Ülekaalulisus ja väheliikuv eluviis taja abi. Või siis on teine variant – Võib olla ka nii, et inimene arvab, on üks peamisi põhjusi, mis inimene teab täpselt, mida ta tohib et on rütmihäire, aga tegelikult lisaks vererõhuhaigusele, diabee- või ei tohi süüa, aga tal lihtsalt pole ei ole. Lihtsalt pange kolm sõrme dile ja metaboolsele sündroomile tahtejõudu. Paljud tervisenäitajad, randmele ja kuulake oma pulssi.” tekitab ka virvendusarütSüdame rütmihäired miat. Viimastel aastatel läbiviidud randomiseeritud „Pole mõtet rääkida ja äkksurm Virvendusarütmia kõrval uuringud on näidanud, et on olemas veel väga palju tervisliku eluviisi järgimine tunnetest ja kohvipaksu pealt erinevaid rütmihäireid. mitte ainult ei aita AFd ära ennustada, lihtsalt katsuge „Eluohtlike rütmihäihoida, vaid ka vähendab oma pulssi. See on lihtsam rete korral implanteerime juba olemasolevate episookardioverter-defibrillaadide esinemissagedust ja kui palaviku mõõtmine.” tori, mis elustab vatsakeste kestust.” virvendusega haiget elektRavisuunad ja ennetus sealhulgas virvendusarütmia prob- rišokiga. Samas ei pea olema Voitki sõnul on AF-haigel embo- leemid paranevad, kui kehakaal raske südamehaige, et olla tõsises lismitüsistuste, sh ajuinfarkti kontrolli alla saada,” nendib arst. äkksurma ohus,” jutustab Voitk. ärahoidmiskeks näidustatud Voitk ütleb, et tervishoiu Enamasti on äkksurma saaja antikoagulatsioon. „Viimasel ajal korralduslikust aspektist on inimene, kes end ise terveks peab räägitakse palju sellest, kas kasu- väga oluline, et AF-haige teaks ja kel varem pole mingeid südatada vana head marevani või uusi täpselt oma prognoosi, võima- mehaigusi registreeritud. „Veidi antikoagulante. Tegelikult on lusi ja rakendatavat strateegiat aega tagasi uuriti Kanadas, olulisem, et kõik näidustusega ravi puhul. Et haige oskaks end kuidas suured lumetormid südahaiged oleks antikoaguleeritud. ise jälgida ja teaks, mis situat- mehaigustele mõjuvad. Meeste Praeguse statistika kohaselt ei sioonis, millal ja kuhu pöörduda hulgas tõusis infarkti esinemissaole pooled haiged nõuetekohaselt abi saamiseks. „Kui erinevad gedus järgmisel päeval 16% ning ravitud,” tõdeb arst. meditsiinitöötajad annavad väga äkksurma esinemissagedus 34%.

Teine oluline ravisuund virven- resoluutseid ja väga erinevaid Põhjuseks on raske märja lume dusarütmiaga haigetel on liigse soovitusi, võib see anda haigele lükkamine. Inimene pingutab südamepekslemise ärahoidmine asjatuid lootusi ja probleemide üle, südamelöögisagedus võib beetablokaatoritega. „Nendel jätkumine tekitab ärevushäiret. AFi ajal minna nii kiireks, et haigetel võib juba mõõdukas Kiirabis sõitev õde võib soovitada tekib vatsakeste virvendus. Juba pingutus esile kutsuda südame- tajutava rütmihäire korral kiirabi paar aastat tagasi anti Ühendriisageduse liigse kiirenemise, mis kutsuda. Kardioloogid teavad, et kide idarannikul soovitus, et üle pikas perspektiivis tekitab süda- enesetunde põhjal orienteerumine 55aastased mehed ei tohiks lund mepuudulikkust ja väga suurtel pole parim lahendus. Euroopa lükata. Huvitav on see, et naiste sagedustel võib olla ka otseselt Kardioloogide Seltsi virven- tervist lumesajud ei mõjuta.” eluohtlik. Meil kiputakse ravi- dusarütmia ravijuhises on öeldud, Lõpetuseks soovitab dr Voitk meid selle vastu määrama ala­­ et kõik üle 65aastased inimesed kasutada julgemalt ka erinevaid lävistes doosides.” peavad paar korda päevas oma nutiseadmete võimalusi oma Väga tähis on haigete ja ka pulssi katsuma. Südame rütmi- südametegevuse jälgimisel. Seda elanikkonna harimine elustiili häired on tihti asümptomaati- nii südametegevuse jälgimisel osas, et teha omalt poolt võimali- lised, inimene ei tunne neid. AFid, tavasituatsioonis kui ka alarmiga kult palju tervise hoidmisel. „Iga mida inimene tunneb ja mida ta hoiatamisel piirsituatsioonides. n

23

psühhiaatria

Tumedad pilved mõtete kohal Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku mittepsühhootiliste kriiside osakonna juhataja Ülle Võhma on uurinud suitsiiditeemat mitmest vaatenurgast.

Tema suurim soov on leida igas juhtumis üles see, mis hädasolijat aitaks.

TEKST: Evelin FOTO: Marko

Kivilo-Paas Mets

O

lete kasutanud väljendit „suitsiid on mosaiikmõistatus”.

Kuidas seda mõista?

On mitmeid mõjufaktoreid, mis peavad kokku langema, et suitsidaalne käitumine vallanduks – bioloogilised, geneetilised, sotsiaalsed, psühholoogilised, stressfaktorid. Sellise otsuseni jõuavad inimesed eri elu etappidel erinevatel põhjustel. Nooremad inimesed käituvad sagedamini impulsiivsemalt – isiksusliku ebaküpsuse, madala enesehinnangu ja eksistentsialistlike probleemide taustal võivad ajendiks

24

saada erinevad probleemolukorrad, sageli keerulised suhted.

Need noored on sageli enne tõsisemat sutsiiidkatset varasemalt korduvalt käitunud ennastkahjustavalt. Sisemisi pidureid häirib näiteks alkoholi tarvitamine.

Vanemaealistel on olulised muud asjaolud: elutee on käidud ja kõik on justkui olnud, on kuhjunud isiklikke kaotusi, võibolla on somaatiline tervis halb ning mõjufaktoriks on kindlasti üksikus jäämine. Selline süvenev depressiivne seisund võib viia kaalutletud kurva otsuseni.

Destruktiivse käitumiseni võib viia ka psühhootiline seisund.

Samuti bipolaarse depressiooni ning alkoholi tarvitamise häire ja depressiooni koosesinemisel korral esineb suitsiidikatseid sagedamini.

Kas on võimalik konstrueerida tüüpilist suitsiidikatsetaja portreed?

Naiste hulgas on rohkem suitsiidkatseid, meestel aga sagedamini lõpule viidud suitsiide.

Koondportreed vaadates on emotsionaalselt ebastabiilsemad nooremad naised, kellel on suhteprobleeme. Impulsiivset tüüpi inimeste hulgas on sagedamini ravimi üleannustajaid.

psühhiaatria

„Märkideks võivad olla, kui inimese käitumises on midagi muutunud, ta on rohkem pinges, sünge.”

Kes viib suitsiidi lõpuni? See on pigem keskealine meesterahvas, kes elab üksi, võimalik, et ta on teinud ka varem suitsiidikatse.

Kui meessoost üksikul keskealisel meeleolulangusega inimesel on olnud tõsine suitsiidikatse anamneesis või on seda esinenud tema lähisugulaste hulgas, kui

tal on lisaks kas alkoholisõltuvus ja mõned muud stressifaktorid, näiteks töökaotus, tuleks selle inimese suitsiidimõtetesse tõsiselt suhtuda.

Suitsiid on protsess, see ei juhtu ootamatult. Kuidas näha märke, et inimene kaldub suitsiidile?

Märgata on keeruline, eriti lastel ja noorukitel, see statistika pole absoluutarvudes kõrge, noorukite suitsiidid on Eestis languses, kuid siiski kaotame 1-2 noorikit igas kuus suitsiidi tõttu. On inimesi, kes jätavad korduvalt lahkumiskirju või võtavad üleannuse ravi-

meid ja annavad sellest lähedastele teada.

Märkideks võib olla, kui tajume, et inimese käitumises on midagi muutunud, kas ta on rohkem pinges, lootusetu tuleviku suhtes , või ka annab ta sõnaliselt märku elutüdimsmõtete kohta.

Kord oli haiglas eakas patsient, kes oli juba mõnda aega oma väärtuslikumaid asju täisealistele lastelastele kinkinud, jättes justkui sümboolselt niimoodi maailmaga hüvasti. Ta oli rahulik ja kontrollitud käitumisega, nii et alles tagantjärele mõistsid lähedased tema käitumise tähendust.

Ta oli rahulik ja kontrollitud

25

psühhiaatria

käitumisega, nii et alles tagantjärele mõistsid lähedased tema käitumise tähendust.

Impulsiivsete katsetajate puhul võib olla tõesti raske midagi eelnevalt märgata. On neid, kes teevad katseid korduvalt ja korduvalt ning kelle lähedased on kurnatud sellisest käitumisest. Ja ühel korral lõpuks võib katse ka õnnestuda.

Nooremate inimeste emotsionaalset labiilsust mõjutavad sageli narkootikumid, suhteprobleemid.

Kui suur võib olla geneetilise koodi mõju?

Konkreetset suitsidaalsuse geeni leitud ei ole. Rohkem on infot geneetika ja serotoniini ainevahetuse kohta. Teatakse kindlat varianti serotoniini transportivas

geenis, millel on mõju ka suitsiaalsele käitumisele. Kuid põhjus pole ainult selles ühes geenis, vaid geenikombinatsioonides, mida seostatakse agressiivsema, impulsiivsema käitumisega – need on seotud ka suitsidaalse käitumisega. Hästi kõneka näite geneetilisest disponeeritusest võib tuua Hemingway perest, kus oli viis suitsiidi neljas generatsioonis.

„On ka vähem stigmat: depressiivsus on üks häire nagu teisedki tervisehäired ja otsitakse julgemalt abi.”

Suitsidaalset käitumist ei määra ainult geneetika, vaid ka keskkond, kus inimene kasvab.

Viimasel ajal on rohkem juttu ka epigeneetikast: lapseea traumade, näiteks füüsilise ja seksuaalse ärakasutamise mõjust psüühikale. Nende inimeste hulgas on suitsidaalsus kõrgem, nagu ka psühhooside ja depressiooni esinemissagedus. Varased elu­ sündmused mõjutavad, millised geenid meid hakkavad edaspidi mõjutama või mitte.

Kui tugevalt on meeleoluhäired ja depressioon seotud suitsidaalsusega? Mis toimub suitsiidimõtetega inimese ajukoore all?

Madala serotoniini tasemega inimestel esineb depresiivses seisundis rohkem lõpule viidud suitsiide kui noortel impulsiivsetel suitsiidikatsetajatel, kellel on leitud pigem HPA süsteemi regulatsiooni häiritust. Sel juhul kuulen sageli selliseid mõtteid, nagu teistel on ilma minuta parem, mitte miski ei paku rõõmu, vahel esineb ka inadekvaatset ülemäärast süütunnet erinevate olukordade pärast. Sellist inimest iseloomustab rõõmutuse tunne, isoleerumine, süngus.

Tema otsus sünnib vaikselt. Kõige suuremat piina valmistab siis füüsilise valuna tuntav ängistustunne.

See on hästi nukker seis, kuna inimene on arvatavasti ka kurnatud erinevatest raske depressiooni sümptomitest: tema söögiisu on langenud, ta ei saa magada ning on üldiselt kurnatud.

Uuringute järgi diagnoositakse naistel depressiooni keskmiselt kaks korda sagedamini kui meestel.

Meeste hulgas on jällegi suitsiidikatseid rohkem…

Meeste hulgas on lõpule viidud suitsiidikatseid rohkem.

Mees valib enamasti destruktiivsema ja ohtlikuma tee, näiteks poomise. Poomiskatseid hindan ma alati väga tõsiselt, kuna neid

26

psühhiaatria

on võimalik lõpuni viia märgatavalt kergemini kui ravimite üleannustamist. Ameerikas on relvad paljudel käepärast ja seal on meestel esimene valik tulistamine. Naiste hulgas on levinuim ravimite ülemanustamine.

Näiteks Rootsis töötab juba pikemat aega eneseabigrupp suitsiidi tõttu lähedase kaotanud omastele.

Võrreldes 1990ndatega on suitsiidide arv Eestis õnneks vähenenud. Mis on seda langustrendi soodustanud?

Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid mõjutavad alati suitsidaalsust. Viimasel ajal on näiteks Kagu-Aasia piirkonnas naiste hulgas rohkem suitsiide, meeste näitaja on kõrge Venemaal ja Leedus. Eestis oli ka kunagi kõrge suitsiidikordaja: 1994. aastal 41, 2013. aga 15,9. Kindlasti on seda näitajat mõjutanud muutused meie riigi elukorralduses, teatud majandusliku turvalisuse saavutamine. Arvatavasti on ka vähem stigmat: depressiivsus on üks häire nagu teisedki tervisehäired ning otsitakse julgemalt abi. Ka abi otsimise võimalused on laienenud, suurenenud on psühholoogide võrk ning inimesed leiavad neid paremini üles, perearstid on teadlikumad probleemi märkama.

Antidepressante kasutatakse järjest rohkem, paljudel juhtudel on neist abi. Loodetavasti on abi olnud ka meie alkoholipoliitikast.

Tõsiselt suitsiidiohtlik inimene on nagu üks silmaklappidega hobune, kes näeb vaid üht suunda, ta ei näe lahendusi, näeb vaid kannatust ja tupikut.

Kõrge suitsiidiohuga raske depressiooni puhul aitab kõige kiiremini elektriimpulssravi, mis leevendab subjektiivset sisemist ängistustunnet ning avaldab antidepressiivset toimet.

Millist tuge peaksid saama lähedased, kes küsivad: miks?

Ei ole ju olnud n-ö katsutavat põhjendust nagu haigust, õnnetust…

Soovi korral võivad lähedased otsida psühholoogilist abi. Osa võib-olla tuleb omaette toime.

Sakraalsed inimesed saavad abi usust ja kirikust. Tallinnas on olemas Kriisiabikeskus ja Eluliin.

Miks? See on kõige valusam küsimus. Viimast märki, mil karikas on lõplikult täis saanud, pole sageli võimalik välja lugeda ka neil, kellega on olnud tihe side. Leppimine tuleb raskelt ning küsimus, kas midagi oleks saanud teha, jääb armastatud inimese kaotanud lähedastele tükiks ajaks.

Millised on edukad ravivõimalused?

„Väga ladusalt toimub koostöö Mustamäe korpuse ja ka teiste haiglate EMOdega.”

Antidepressantide laialdasem kasutamine on kindlasti korrelatsioonis suitsidaalsuse langemisega.

Liitium on tõestanud oma efektiivsust suitsiidimäära vähendajana depressiooni ravis. Depressiooni taandudes ütlevad paljud, et nad ei mõista, kuidas nad veel paar nädalat tagasi nägid seda kui ainsat lahendust olukorrale.

See annab ka arstile väga tugeva impulsi inimesi edasi aidata.

Mida on psühhiaatriahaigla suitsiiditeemadel jõudnud ära teha ning millised on plaanid lähiajal?

Väga ladusalt toimub koostöö Mustamäe korpuse ja ka teiste haiglate EMOdega. Oleme valmis alati konsulteerima suitsiidikatse teinud patsiente ning selgitama välja olukorrad, kus inimene vajab oma tahtest olematult abi.

Eesti Vabariigi psühhiaatrilise abi seaduse järgi kuulub psüühikahäire tõttu endale ja teistele ohtlikult käituv inimene hospitaliseerimisele, mis võimaldab vähemalt alustada raviprotsessi ka siis, kui inimene ise ei suuda adekvaatselt olukorda hinnata.

Meil on olemas kõige moodsamad aparaadid elektriimpulssravi rakendamiseks ja välja­õppinud töötajad selle läbiviimiseks.

Meil on päris head ravimid, kuid antidepressantide efektiivsus ei ole 100% ning seetõttu loodame, et haigla ravimite nimekirja lisanduvad uuringutes oma head ravimõju tõestanud uued preparaadid.

Positiivseks võib lugeda ka seda, et oleme liitiumi kasutanud pidevalt, Euroopas oli ta vahepeal vähem kasutusel. Nüüd on uuesti rõhutatud selle head efekti just suitsidaalsuse vaatenurgast.

Positiivseks pean, et meil on olemas Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, kes teeb suitsidoloogiauuringuid ning teadustööd. n

SUITSIID KUI FILOSOOFIA Ajalooliselt ja kultuuriliselt on suitsidaalset käitumist vaadeldud erinevalt. Näiteks on harakiri Jaapanis olnud au sees kui väärikust ja julgust näitav tegu.

Kunagi oli enesetapp kultuuri osa nomaadidel. Kui toitu oli vähe ja see, kes oli vanaks ja väetiks jäänud, tundis end koormana oma hõimule, jättis rituaalselt hüvasti ning jäi üksinda oma kaaslastest maha.

Vana-Egiptuses oli akadeemia, kuhu said koguneda suitsiidile mõelnud inimesed, soovides leida kergemat viisi endalt elu võtmiseks. Ka Kleopatra jaoks oli auväärne mitte ennast vangi anda, vaid teha pigem suitsiid.

Allikas: Ülle Võhma

27

vähikeskus

Dr Helis Pokker:

kasvajaga peab õppima elama!

2012. aastal avastati maailmas 14,1 miljonit uut vähijuhtumit ja 8,2 miljonit inimest kaotas haiguse tõttu elu. Ka tulevikuprognoos pole kuigi optimistlik – World Cancer Research Fund International prognoosib 2035. aastaks 24 miljonit uut haiget.

TEKST: Evelin FOTOD: Meeli

Kivilo-Paas Küttim

O

nkoloogiat peetakse kõige kiiremini arenevaks meditsiinivaldkonnaks maailmas, kuid suur küsimus on siiski vastuseta. Miks ikkagi n-ö sõralisest jagu ei saada? „Me tegelikult ei tea, kui palju me ei tea,” tõdeb Regionaalhaigla keemiaravi keskuse juhataja doktor Helis Pokker. „Iga uus tee, mille avastame, toob uued küsimused. See teadlaste grupp, kes sellele küsimusele ükskord vastab, saab kindlasti Nobeli preemia.”

Kindel on aga see, et kasvaja on ääretult heterogeenne ning kasvaja rakk nii tark, et on võimeline enda sees tekitama resistentsusmehhanismi ravimitele.

Abi ka kaugele arenenud staadiumis

Igal aastal tehakse onkoloogias rohkelt uuringuid, millest saadud tulemused ja teadmised mõjutavad tavapraktikat ja ravijuhiseid. „Me ei saa enam rääkida fataalse lõpuga kiiresti kulgevast haigusest, vaid kroonilise kuluga

28

„Kasvajaga tuleb õppida elama. Ravimitel pole sellist võimu, et ma saaksin täna lubada tervenemist,” tõdeb Helis Pokker. Küll aga võib kaugelearenenud kasvaja alluda nii hästi nüüdisaegsele ravile, et haigus püsib aastaid kontrolli all.

haigusest,” sõnab Helis Pokker.

Mitme vähipaikme, näiteks rinna-, eesnäärme-, soole-, munasarja-, neeru- ja ka kopsuvähi ning melanoomi jm puhul on ravivõimalused muutnud tuleviku väljavaated paremaks kui iial varem.

Sageli on haigeid võimalik aidata ka kaugele arenenud staadiumites: haigus kulgeb ägenemisega, raviga saavutatakse kontroll haiguse üle, patsient võib jääda ilma ravita jälgimisele ning uue ägenemisega läheb ravi edasi. Nii võivad patsiendid elada aastaid.

Kuigi uuritakse aktiivselt kõiki vähipaikmeid, pole siiski leitud mõnele neist head ravimit. Samas on viimasel ajal palju uusi ravimeid juurde tulnud näiteks rinnaja soolevähi, aga ka kopsuvähi ja melanoomi ravis, mis on oma

olemuselt ja käitumiselt kurjad haigused.

Haigus kui halb õnn

väga

Kuigi üha enam räägitakse vähist ka kui elustiilihaigusest (WHO andmetel on umbes kolmandiku vähijuhtumite taga kehv tervisekäitumine: nt suitsetamine, alkohol, kõrge kehamassiindeks, väike füüsiline aktiivsus ning puuja köögiviljade vähene söömine), eirata ei saa ka geneetilist faktorit, on teadlased välja selgitanud, et pahatihti on haiguse põhjuseks n-ö halb õnn. Kahe kolmandiku vähijuhtumite taga on suvalised vead rakkudes, mida on võimatu kontrollida. „Selgelt pärilikku vähki ei ole palju. Vähi teke on heterogeensete põhjuste kompleks, mida võimegi

vähikeskus

nimetada halvaks õnneks,” tõdeb doktor Pokker. Kui inimeste eluiga pikeneb, suureneb ka tõenäosus haigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse.

Alahinnata ei tasu ka tervisekäitumisega tekitatud riske.

tõdeb doktor Pokker. Ootusi hoiab üleval meditsiini ja ravivõimaluste kiire areng ning info on lihtsasti kättesaadav.

Olulisimaks arsti ja patsiendi suhtes peab doktor ausust. „Kui esimese kohtumisega tekib arusaamine, milline on meie ühine Võrdluses teiste riikidega tee koos, on järgnevad teineteise Eesti vähiregistri andmed osalevad mõistmised ja vestlused märksa rahvusvahelises analüüsis. lihtsamad,” tõdeb Helis Pokker. Ka „Elulemus on kenasti paranenud,” siis, kui saabub päev, mil kasvajat tõdeb Helis Pokker, „kuid teistest ei ole võimalik enam raviga mõjuEuroopa maadest jääme maha tada. just nendes paikmetes, mida on Nõutuks võtavad juhtumid, kui võimalik varakult avastada.” arst hindab potentsiaali terveks Üks põhjus on ka see, et Eesti saada väga heaks, kuid patsient inimeste skriiningust osavõtmise otsustab valida alternatiivravimeeprotsent on väga madal. „Vähi todi. varajase avastamise uuringutest on „Pahaloomulisel kasvajal kasu. Me diagnoosime tänu neile puudub programmeeritud apopvarajases staadiumis kasvajaid toos ehk raku surm,” selgitab ja saame aidata dr Pokker. inimestel vähist „Üldine viie aasta „Organism on terveks saada,” kaotanud kontrõhutab doktor. vähielulemus on rolli nende Siiski ei ole põhjust Eestis suurenenud rakkude üle. Nad ainult kurbadeks ei kao kuhugi 46% protsendilt toonideks. Rõõmu – ei sooda, teeb see, et üha 59%le. Osas paikpH-dieedi, vere­ rohkem patsiente metes edestab grupidieedi ega on elus viis aastat millegi muuga.” pärast diagnoosi Eesti viie aasta Patsiendi soov saamist. on aga arstile elulemusnäitajaÜldine viie aasta seaduseks. vähielulemus on tega Soomet.”

Igasugused Eestis suurenenud dieedid, vita46% protsendilt 59% (aastad 1995– miinid, toidulisandid soovitab 1999 kuni 2010–2014). Osas paik- doktor raviarstiga igal juhul metes (nt magu, kops, kõri) edestab läbi rääkida. „Oskamatult suuri Eesti viie aasta elulemusnäitaja- toidugruppe menüüst välja lülitega Soomet. tades näljutame organismi, mitte „Meditsiinis on raha vähe,” vähki. Tema kasvab ikka edasi.” tunnistab Helis Pokker. „Soovid Enamasti jõuavad need on alati suuremad kui võimalused patsiendid ringiga arstile tagasi ja uued ravimid on kallid.” Võttes ning sageli lausega: „Doktor, ärge võrdlusaluseks riigid, kus SKP olge mulle kohtumõistjaks.” „Me on võrreldav Eestiga, pole seisul ei olegi! Kuid siis on meie võimadoktori sõnul siiski viga. „Loomu- lused aidata hoopis ahtakesed,” likult on ravimeid, mida meil ei tõdeb doktor. Veel hiljaaegu tuli rahastata, küll aga näiteks rahas- tema juurde noor naine, kes oli tatakse endistes Ida-Euroopa mitu aastat kasutanud rinnavähist maades. Võrreldes Lätiga oleme aga vabanemiseks alternatiivravi, kuid palju paremas olukorras, Leeduga ühel päeval sai oma ravitseja käest suhteliselt sarnases,” ütleb ta. telefonikõne: „Ärge enam tulge, minge nüüd EMOsse.” Ravitsejal Ootused, lootus ja aeg ei lasunud mingisugust vastutust, „Täna on patsiendil meditsiini kuid arst vastutab nii juriidiliselt suhtes väga suured ootused,” kui ka eetiliselt.

PÕGUSALT VÄHIRAVI ARENGUST Kuidas on arenenud vähiravi selle 15 aastaga, mil dr Helis Pokker on onkoloogina praktiseerinud?

Süsteemravi ehk ravimite (tsütostaatikumid) areng algas pärast II maailmasõda.

Kui Helis Pokker 2001. aastal residentuuri lõpetas, ei kasutatud kaugelearenenud vähivormide ravis peale tsütostaatikumide ja hormoonravi suurt midagi. Õige pea lisandusid bioloogilised ravimid lümfoomi, rinnavähi raviks, siis soole-, neeru- ja kopsuvähis, praeguseks aga on neid vähipaikmeid rohkemgi. Edasi lisandusid märklaudravimid – pisikesed molekulid, mis suudavad rakku tungides tabada konkreetset ründepunkti ning takistada raku edasist arengut ja paljunemist. Vahepeal hakkas kujunema täppisonkoloogia, mis valib ravimi lähtuvalt geeni mutatsioonidest.

Järgnes immuunravi tulek, mida kõigepealt uuriti melanoomi puhul. Edukalt – neljanda staadiumi melanoomi viie aasta elulemus on oluliselt paranemas ning esmakordselt kirjeldatakse haigusjuhtusid, kus immuunravi toimel ei ole organismis metastaatilisest haigusest jälgegi, nii juba viis, seitse või kümme aastat. Immuunravi on oma koha leidnud neeruvähi, kopsuvähi ravis ning uuringud on käimas paljude teiste paikmete puhul. „Bioloogilised, märklaudravimid ja personaliseeritud ravi otsisid konkreetses kasvajavormis sihtpunkti, kuid immuunravis on teada, et sama toimemehhanism töötab paljude erinevate kasvajate puhul,” selgitab Helis Pokker. „Ravim vabastab piduri kasvaja ja organismi immuunsüsteemi vahel, nii et immuunsüsteem hakkab ära tundma, et kasvajarakk on võõras ning juba meie enda immuunsüsteem teeb kõik jõupingutused selle hävitamiseks.”

Allikas: Helis Pokker n Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ennustab, et järgneval kahel kümnendil kasvab uute kasvajajuhtumite arv 70%. n Kahe kolmandiku kasvajate põhjuseks peetakse halba õnne.

29

vähikeskus

3 küsimust 1. Tervisetrend.ee lehel kirjutab üks patsient teie kohta nii: „Kuni meid ravivad sellised arstid nagu dr Pokker, ei tohiks küll kiruda Eesti meditsiini. Kõiki plussmärgiga hinnanguid kasutaks ülivõrdes, sest temalt saadud abi, toetus ja hoolivus on vaat et uskumatud.”

Milline on teie uks patsiendi südamesse?

Ma ei tea, ma olen nagu olen. Seda tuleks küsida patsientidelt. Proovin alati võtta aega, et patsiendiga rääkida, teinekord ka elust ja inimestest, mitte ainult haigusest. Ma hoian kogu aeg oma teadvuses, et mina olen aitaja. Tuleb leida kas või 5 minutit, et kuulata ja olla kohal. Ma vormistan dokumendid pärast vastuvõttu. Paar korda on tulnud ette, et inimtüübi tõttu ei hakka patsiendiga koostöö klappima. Siis olen ka ausalt tunnistanud ning patsiendile öelnud: „Teate, mul on üks väga hea kolleeg. Ma usun, et teie koostöö sujuks väga hästi.”

2. Teil tuleb inimestele edastada erinevaid sõnumeid, ka väga ränki. Kuidas te ise taastute?

Meil on superkollektiiv – supervisioon ilma superviisorita. Väga hästi töötab, kui räägime lähedaste kolleegidega, sageli mõistame üksteist poolelt sõnalt.

Väljaspool haiglat püüan teha midagi sellist, mis annab täiesti teistsuguse emotsiooni. Näiteks lähen Kumusse, teatrisse, kinno, kontserdile.

Muusika aitab mind väga palju, seda kuulan igal võimalusel.

Mulle meeldib käia looduses ja tunnetada ennast osana selles vaikuses. Sport võtab hästi pea tühjaks. On tunnetamise koht, mida parasjagu vaja: tore õhtu sõpradega, hea film… Mu perekond on pisike, aga toetav, nad mõistavad, kui ema mõnikord rääkida ei jaksa.

AITA JA HOIA ENNAST! * Ära suitseta! Umbes 22% vähisurmapõhjuste taga on tubakas. * Ole füüsiliselt aktiivne! See aitab ennetada vähki, ent ka vähiravi tulemused on paremad neil, kes jätkavad mõõdukat treenimist. * Söö mitmekesiselt ja hoia proportsioonid paigas! Pole mõistlik lülitada menüüst välja toiduainete gruppe, kui puudub adekvaatne põhjus, nt diagnoositud laktoosivõi gluteenitalumatust. * Ära liialda päikesega! Päikesevõtmisel on selge seos melanoomi tekkega. * Kontrolli ennast ja hooli endast!

Vasta skriiningu kutsele ja külasta vajadusel arsti.

Allikas: dr Helis Pokker

30

Tunneb, et on õige koha peal. „Vastamata küsimustele vastuseid otsida on ääretult huvitav.

Aidata on paljusid,” ütleb Helis Pokker.

3. Mille üle tunnete oma töös kõige suuremat rõõmu?

Neid hetki on palju. Patsiendid ise ilmselt ei adu, kui palju nad meile oma õnnestumistega tagasi annavad. See tänu täis silmavaade, kui saame kellelegi öelda, et uuringud ei näita praegu haigust ning ravi on toiminud.

Kui noored patsiendid, kellel on ravi läbi, tulevad kolme või viie aasta pärast kontrolli ja poetavad uksel seistes tagasihoidlikult: „Doktor, ma tahaksin teile kedagi tutvustada,” ja siis tuleb väike pambukene emmega uksest sisse.

Ma ikka viskan nalja, et nende noorte meeste lastest, kes on siin testisevähiga ravil olnud, võiks lasteaiarühma avada.

Rõõmu saame ka oma eriala arenguvõimalustest. Vahel tuleb pika raviteekonna lõpus patsiendi perekond lilleõiega ja tänab. Ise mõtlen, et ma ei saanud ju päästa teie lähedast. Aga te olite olemas, ütlevad nad. Kas see on suur asi, kui saad aidata elul inimväärselt lõppeda. n

IT-teenistus

Arvuti kiirabi Regionaalhaiglas leidub osakondi, kus pole tööl ühtegi doktorit ning kust ei leia mitte ainumastki valget kitlit. Üks selline on IT-teenistus, mille alla kuulub ka IT-helpdesk.

TEKST: Teele FOTOD: Priit

Teder Grepp, Meeli Küttim

K

ogu IT-teenistuse osakond näeb välja selline, et kui ei oleks just mööda pikki haigla koridore tulnud, ei oskaks isegi aimata, et tegemist on meditsiiniasutuses oleva kontoriga.

Lisaks iseloomustab osakonda ruumilisus ning mulje, justkui oleks äsja sisse kolitud. Nii palju loomisel olevaid töökohti ja uusi asju! „Kolisime siia ruumidesse eelmise aasta kevadel,” täpsustab IT-helpdesk’i juurutaja Klarika Lott, kes on ITs töötanud juba peaaegu 12 aastat. „Olin kümme aastat põhikohaga üksinda helpdesk’is. Esimestel kuudel tuli vaid paar kõnet päevas, kuid järgnevate aastate jooksul kasvas

31

IT-teenistus

helistajate arv niivõrd, et kõik eriline. „Kui paljudes suurfirmades ei saanud enam liini hõivatuse on helpdesk jagatud pädevuse tõttu ühendustki,” meenutab ta. järgi tasemeteks, siis meil ei ole Viimased aastad üksinda olid aga tööl lihtsalt klienditeenindajaid. koormuse mõttes kõige hullemad, Kõigil meil on IT-alane haridus.” mistõttu on nüüd juba kaks aastat See tähendab omakorda seda, et vähemalt 70% probhelpdesk’is lausa kaks leemidest lahendainimest juures – Elis „Kuigi takse juba kõne käigus Tannenberg ja Katrin Moist. Tegelikult ongi IT-osakonnas ära. Ka haigla erinevate osakondadega nüüd nemad põhiko- pole ühtki võrreldes on erinevusi haga helpdesk’is, sest sees. „Kui haiglas on Klarika kogemused arsti, sõltub tavapäraseks suhtluskuluvad ära helpdesk’i teinekord ka viisiks teietamine, siis töö koordineerimipatsientide meie oleme harjunud seks. Elis ja Katrin sinatama.” suudavad tööpäeva elu just 480 minuti jooksul nendest.”

Peamine kahe peale ära teenindada umbes sada probleemiallikas kõnet – probleemi lahendamiseks Kuigi IT-helpdesk’i poole pöörjääb siis aega napilt viis minutit. dutakse kõikvõimalikes IT-seadKõnedele lisanduvad pöördumised metes ette tulevate probleemidega, on kõige enam probleeme Klarika e-posti ja veebivormi kaudu. sõnul printimisega ja printereid on Numbriline segadus töökohtadel vähemalt 1500. „Meil Igal Regionaalhaigla arvutil asub oleks lihtsam, kui kogu haigla desktop’il punase päästerõngaga oleks kaetud kindla arvu võrgu­ ikoon, mille kaudu saab esitada printeritega, aga arstidel on soov, et nii erinevaid taotlusi kui ka igaühel oleks oma printer kabinetis veateateid, aga kõige enam armas- olemas. See on ka loogiline, sest tatakse vigadest teada anda tele- kui on vaja patsiendile kohe midagi fonitsi. Mõnikord lähevad kõned printida, saab seda mugavalt kohe ka uitama. Nimelt on IT-helpdesk’i käeulatuses olevast printerist talle lühinumber 1128, kuid paljud ulatada, mitte joosta kuhugi teise kasutavad sedasama ka mobiililt koridori otsa. See tähendab aga helistades. „Siis vastab aga hoopis lokaalseid USB-printereid peaaegu 112,” räägib Klarika ning lisab, et igas kabinetis.” Klarika ütleb, et vahepeal oli sellepärast teemaks neil on terve nimekiri märksõnalausa numbri vahetus. dest, milliseid vigu võivad prinKlarika sõnul on Regionaal- terid tekitada. Kõige eriskummahaigla IT-helpdesk mitmes mõttes lisem veateade on siiani olnud,

32

et printer prindib paberile teksti asemel muna. „Ja nii täpselt oligi.

Inimene soovis puhkuseavaldust välja printida, aga iga jumala kord sai hoopis muna ja vot uuri siis välja, millest selline viga võib tulla.”

Enamik probleeme printimisel on Klarika sõnul aga hoopis ühilduvuse probleemid. „Uued arvutid – vanad printerid, vanad arvutid – uued printerid,” selgitab ta.

Kõige keerulisem olukord

Klarika ütleb, et üldiselt ei tohiks kunagi IT-helpdesk anda vastuseid nagu „ei tea”, kuigi aeg-ajalt ei ole võimalik muud vastata. „Näiteks siis, kui on laialdasem võrgukatkestus.” Sellisel juhul on kõnede hulk muidugi keskmisest suurem ja ikka küsitakse, kaua probleemi lahendamisega läheb või kui kiiresti see korda saab.

Sellises olukorras teeb IT-osakond kõik, et normaalne olukord taastada, kuid ajalist prognoosi anda on Klarika sõnul täpselt sama keeruline kui patsiendile tervenemise puhul. „Ega kopsupõletikus patsient ka ei saa arstilt selle kohta konkreetset vastust, kui ta küsib, kui kiiresti ta terveks saab, mis päeval ja kellaajal.”

Kuigi IT-osakonnas pole ühtegi arsti, sõltub teinekord ka patsientide elu just nendest. „On olnud kõnesid, kus näiteks patsiendi elutegevuse näitajaid ei kuvata lisaekraanile ja kui see jääb pikemaajaliselt nii, on olukord kriitiline. Siis tunneme end küll kui kiirabi.” n

IT-teenistus

Ohtlik kübermaailm Kristjan Hinn

TEHNILISE TOE TALITUSE JUHATAJA

R

äägitakse, et tehnoloogia areng viimase 30 aasta jooksul on olnud kiirem kui viimase sajandiga kokku. See on peadpööritav areng, millega kasutajad peavad sammu pidama.

Oleme seda viimase kümne aasta jooksul, mil mina Regionaalhaiglas töötanud olen, omal nahal kogenud. Seadmete arv, andmemahud, arvutusvõimsused ja rakenduste hulk Regionaalhaiglas on rohkem kui kümnekordistunud. Ootan huviga, milliseks kujuneb tehnoloogia järgneva lepanu pööranud andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagakümne aasta jooksul.

Infotehnoloogial on haiglas mise suunas. Siin on ülioluline roll oluline põhiprotsesse toetav roll. ka andmetega töötavatel kasutaTänu infotehnoloogiale on patsien- jatel. Peame üha enam tähelepanu tide teenindamine haiglas tundu- pöörama küberturvalisusele ja valt kiiremaks ja efektiivsemaks küberhügieenile. Kübermaailm on muutunud. Kõige lihtsama näite­na eriti just viimastel aastatel tunduvalt ohtlikumaks võib tuua muutunud. kas või vere­ Pahalased on proovi andmise. „Peame üha enam kaitsjatest ikka Sattusin ise tähelepanu pöörama sammu ees. hiljuti analüüsi Tuntud küber­ jaoks vereproovi küberturvalisusele eksperdid rõhuandma. Võtsin ja küberhügieenile.” tavad, et järjest aega, kui kaua rohkem tuleb kulub vere­ proovi andmiseks. Võib-olla mul küberturbe tähelepanu pöörata vedas ja sattusin sinna lihtsalt sellele, mis toimub klaviatuuri ja sobival ajal, kuid vereproov sai tooli vahel. Meil võib uksel ees olla ära antud rekordilise 2 minuti ja ükskõik kui võimas ja hea lukk, 40 sekundiga. Kindlasti oli kiires aga kui me võtme ette jätame, tegutsemises suur roll ka tublidel saavad ikkagi kõik sisse.

Kasutage erinevaid paroole õdedel. Aega arvestasin alates registratuuris registreerimisest erinevatel veebilehtedel. Olen nõus, et see võib keeruliseks osutuda. kuni kabinetist lahkumiseni.

Tehnoloogia kasutamisega Soovitan paroolide haldamise kaasnevad kahjuks ka selle pahu- hõlbustamiseks enda jaoks välja pooled. Tähtsaimad eesmärgid mõelda parooli loomise süsteemi.

IT jaoks on tagada käideldavus, Viimasel ajal on paljud suured andmete terviklus ning konfident- teenusepakkujad ära häkitud siaalsus. Käideldavuse poolest ning paroolid või parooliräsid kätte oleme me viimase aasta jooksul saadud. Kui te kasutate sama tubli sammu edasi liikunud, kuid parooli iga teenusepakkuja juures, siis võimalus, et teie universaalpasiiski on veel palju teha.

Viimasel ajal oleme oma tähe- rool kätte saadakse, on suur. Liht-

sama krüptoalgoritmiga 8-kohalise parooliräsi dekrüpteerimine maksab ligikaudu 2000 eurot. See kulu tuleneb arvutusvõimsuse rendist, mida sellise parooliräsi dekrüpteerimiseks vaja läheb.

Teine ja lihtsam viis on paroolide välja petmine õngitsusmeilide abil.

Selliseid juhtumeid on ka meie haiglas kahjuks ette tulnud. Kui vanasti olid eesti keeles saadetud õngitsusmeilid suhteliselt lihtsasti tuvastatavad, kuna sisaldasid palju lauseehituse ja kirjavigu, oskavad nüüdsed pahalased juba üpris tõeseid e-kirju koostada. Kui teil tekib kas või väikegi kahtlus enne mõnele lingile klikkamist, et see asi ei saa õige olla, siis pigem jätke klikkamata.

Lisaks kasutatakse ka väga kavalaid meetodeid spämmifiltrist mööda pääsemiseks. Haiglas toimunud õngitsusmeili intsidentidest tulenevalt oleme oma spämmifiltrit ja filtreerimise reegleid täiustanud. Rohkem reegleid tähendab aga ka rohkem valepositiivseid spämmimeile ja võib juhtuda, et spämmifilter on mõnikord liigagi usin. Keeruline on leida head tasakaalu turvalisuse ja kasutatavuse vahel. Kutsun kõiki arvutikasutajaid üles ettevaatlikkusele küberruumis liikumisel! n

33

kirurgia

Kurgu-ninakõrvakirurgia muutusterohked aastakümned

kõrvapuuriga, oluliselt edasi vestibulaarse schwannoom’i translabürintaalset resektsiooni ja demonstreeris selle eeliseid. Tänapäeval peetakse vestibulaarse schwannoom’i translabürintaalset resektsiooni mitmete juhtivate erialaspetsialistide poolt kuld­ standardiks.

Mugavustsoonist väljas

Kõrva-nina-kurguhaiguste ning pea- ja kaelakirurgia erialal oleme koljupõhimiku kirurgiat arendanud intensiivsemalt viimasel kümnel aastal. Eesti juhtivate Mitmete erialade omavaheline koostöö, raviasutuste Regionaalhaigla ja uurimisvõimaluste parandamine, uute TÜK spetsialistid teevad sel puhul tihedat koostööd. Oleme teostanud uurimismeetodite juurutamine ning üldine oimuluu lateraalse osa resektmeditsiinitehnika areng on sillutanud teed sioone kuulmekäigu vähi korral, koljupõhimiku kirurgia intensiivseks arenguks. eemaldanud erinevat tüüpi paraganglioome, tõhustanud kolesteatoomi oimuluu kaljuosa kirurgiTEKST: dr Aet Saarts, dr Priit Kasenõmm list ravi, eemaldanud fibroossest FOTO: Shutterstock düsplaasiast tingitud kahjustuskoldeid. Lähituleviku eesmärk on iagnostikavahendite parem läbivasse ossa stent. Mõlemad arendada edasi eelkõige koljupõkättesaadavus võimaldab need võtted teevad võimalikuks himiku kasvajate kirurgilist ravi. mitmeid koljupõhimikku kasvaja ohutu eemaldamise. Koljupõhimiku kasvajate kohta haaravaid haigusi diagnoosida Radioloogilise diagnostika kõrval võime piltlikult öelda, et nad paikoluliselt varem, seda eelkõige tänu on koljupõhimiku kirurgias suure nevad n-ö aju ja kaela vahel. Nad magnetresonantstomograafia tähtsusega aparatuuri ja inst- võivad levida nii ühes kui ka teises (MRT) paremale kättesaadavu- rumentaariumi areng. Näiteks suunas või siis mõlemas sele. Veelgi olulisem on suunas korraga. Näiteks võimalus operatsiooni „Mitmeid koljupõhimiku haigusi on mitmed lateraalse eel hinnata väga täpselt koljupõhimiku kasvajad haiguslike muutuste peeti veel üsna hiljuti ravimatuks, seotud algselt oimuluu ulatust, iseloomu ja mistõttu nendest haigustest ei ja selle struktuuridega, paiknemist elutähtsate ole laiemalt räägitud, ei tunta kuid hiljem levivad struktuuride suhtes. ajutüve ja/või kaela See võimaldab oluliselt nende olemust, patogeneesi, suunas. Seetõttu on täpsemalt planeerida diagnoosimis- ja ravivõimalusi. nende kirurgiline eemaloperatsiooni käiku, ette Nüüdseks on kujunenud võimekus damine väga keeruline, näha võimalikke probkuna eeldab samaaegset leeme ja astuda samme nende haiguste efektiivseks ja kompetentsi nii kõrvakinende vältimiseks või radikaalseks raviks.” rurgias, neurokirurgias lahendamiseks. Samuti kui ka pea- ja kaelakion suure tähtsusega rurgias. Kõikide nende interventsionaalse radioloogia kasutati kuulmisnärvi kasvaja erialade spetsialistid peavad selle schwannoom) valdkonnaga tegeledes oma mugaareng, mis on teinud võimalikuks (vestibulaarne oimuluukaudset eemaldamist vustsoonist väljuma ja piire nihumitmete selliste koljupõhimiku juba 20. sajandi alguses, kuid tama. kasvajate eemaldamise, mida mikroskoobi puudumise tõttu varem peeti võimatuks. Näitena võib tuua tümpanojugulaarsed esines palju tüsistusi ning see Ravimatu haigus muutus paraganglioomid, mille puhul on meetod sattus põlu alla. 1960. ravitavaks nüüd võimalik kasvajat preope- aastatel arendas USA kõrva-ni- Äärmiselt oluline on rõhutada, et ratiivselt emboliseerida või paigu- na-kurguarst William House, võrdselt tippspetsialistide isikliku mikroskoobi ja arenguga koljupõhimiku kirurtada sisemise unearteri oimuluud varustatuna

D

34

kirurgia

gias on vajalik arstkonna laiem harimine. Mitmeid koljupõhimiku haigusi peeti veel üsna hiljuti ravimatuks, mistõttu nendest haigustest ei ole laiemalt räägitud, ei tunta nende olemust, patogeneesi, diagnoosimis- ja ravivõimalusi. Nüüdseks on kujunenud võimekus nende haiguste efektiivseks ja radikaalseks raviks.

Seetõttu on arstide haigusteadlikkuse tõstmine määrava tähtsusega selliste patsientide õigeaegses

ravile jõudmises. Koljupõhimiku kasvajate diagnoosimises on olulised kaks momenti. Esiteks tuleb piisavalt tähelepanu pöörata patsiendi kaebustele. Lisaks tõsistele ja väljendunud kaebustele, nagu näiteks kahelinägemine, näonärvi halvatus, neelamishäired jt, tuleb tähelepanu pöörata ka esmapilgul tühistele kaebustele. Nii näiteks võib kuulmisnärvi kasvaja esmassümptomiks olla ühepoolne kõrvakohin või kerge ja esialgu ajutine tasakaaluhäire.

Tüüpilisel juhul seostatakse esimest kaebust ealiste iseärasustega ja teist healoomulise asendivertiigoga. Pulseerivat tinnitust peetakse sageli kõrge vererõhu väljenduseks, kuid tegemist võib olla hoopis paraganglioomiga.

Järk-järgult süvenevat näonärvi pareesi on ekslikult peetud Belli paralüüsiks, kuigi tegemist oli oimuluu kaljuosa kolesteatoomiga. Alati peab suurema tähe-

lepanuga suhtuma ühepoolselt esinevatesse kaebustesse. Näiteks on väga ebatõenäoline, et kuulmisnärvi kasvaja hakkab arenema korraga kahepoolselt. Seetõttu võib kahepoolselt progresseeruvasse kuulmislangusesse suhtuda rahulikumalt, kuid ühepoolse kuulmislanguse korral tuleks teostada esimesel võimalusel MRT uuring. Teine oluline tegur koljupõhimiku kasvajate varajases avastamises ongi uurimismeetodite kättesaadavus. Uuringud on veenvalt tõestanud, et MRT parem kättesaadavus võimaldab koljupõhimiku kasvajaid avas-

tada oluliselt varem. Kuna MRT uuringuid teostatakse senisest rohkem erinevate haiguste korral, siis on oluliselt sagenenud juhuleiud kasvajate väga varajastes staadiumites.

Koljupõhimiku kasvajate diagnoosimine varajases staadiumis on kahtlemata väga oluline. See võimaldab kirurgilist ravi rakendada varem, teeb võimalikuks nende täieliku eemaldamise ja seda oluliselt väiksema tüsistuste riskiga. n

35

Regionaalhaigla konverentsid 2017. a 07.04.2017 XII interdistsiplinaarne koostööseminar „Neuroendokriinsüsteem” n

07.04.2017 XI erakorralise meditsiini kevadkonverents n

06.10.2017 Sisehaiguste kliiniku IX konverents n

03.¬05.11.2017 Eesti Kliinilise Toitmise Seltsi X aastapäev n

17.11.2017 REGIONAALHAIGLA KONVERENTS Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui interdistsiplinaarne vähikeskus n

23.11.2017 Psühhiaatriakliiniku konverents

Korraldajad jätavad endale õiguse teha muudatusi loetletud konverentside ja seminaride osas.

Koolitustest lähemalt: koolitus.regionaalhaigla.ee