Perh ajakiri nr 2 2018

AJAKIRI

2018 nr 2

Dr Merike Johanson järelravikliiniku tööst Dr Pille Sillaste palliatiivravikeskuse infotundidest Inna Narro: selleks et siitilmast naeratades lahkuda, peaks valmistuma hakkama tervena Patsiendi lugu järelravikliiniku intensiivraviosakonnast

Järelravikliiniku hooldaja

Peep Võsa:

kõik algab südamest!

P S Ü H H O L O O G I A n S O T S I A A LT Ö Ö n N O O R A R S T n D O O N O R L U S

Tule head tegema

verekeskusesse ja DoonoriFoorumisse, doonoripäevadele ning suvistesse doonoritelkidesse!

VEREKESKUS (Ädala 2) E, R 8¬16, T¬N 11¬19 DOONORIFOORUM (Narva mnt 5) Foorumi keskuse 4. korrusel E¬N 11¬19, R 11¬16

Doonoritelgid 2018 n

PÄRNU Martensi väljakul 22. mail kell 11¬16 23. mail kell 11¬16

n TALLINNA Vabaduse väljakul

n

KEILA kultuurikeskuse juures 10. juulil kell 12¬18 11. juulil kell 12¬18

n

VILJANDI Vabaduse platsil 8. augustil kell 11¬17 9. augustil kell 11¬17

5. juunil kell 12¬18 6. juunil kell 12¬18 n

RAKVERE linna keskväljakul 18. juunil kell 12¬18 19. juunil kell 12¬18

n

HAAPSALU lossiesisel platsil 28. augustil kell 12¬18 29. augustil kell 12¬18

n

RAPLA kultuurikeskuse juures 21. augustil kell 12¬18 22. augustil kell 12¬18

n

PAIDE Muusika- ja Teatrimaja juures 24. juulil kell 12¬18 25. juulil kell 12¬18

n

TARTU Raekoja platsil 5. septembril kell 11¬17 6. septembril kell 11¬17

n

PÄRNU Martensi väljakul 12. septembril kell 11¬16 13. septembril kell 11¬16

Iga vereloovutus aitab päästa kellegi elu!

TULE DOONORIKS!

TÄIENDAV INFO Verekeskus

verekeskus.ee doonoritelgid.ee

Doonorid ja Sõbrad

Verekeskus

PÖÖRDUMINE

Hea lugeja K

äesolevas ajakirjas pöördun teie millal hoopis on otstarbekam parema ravi­ poole viimast korda haigla ülem­ tulemuse saavutamiseks suunata patsient arstina. Tänan kõiki kolleege, kes on ravile välismaale. See ei ole oluline vaid pat­ mind neil viiel pingelisel aastal toetanud ja siendile osutatava ravi kvaliteedi tõstmise kellega oleme koos saanud palju ära teha. vaatevinklist, vaid ka meditsiinipersonali Olen veendunud, et koos teiega on haiglat koolituse ja teadustöö paremaks muutmi­ hoitud ja arendatud hästi! Soovin meile kõi­ sel. Konsolideeritud tervishoiuvõrgu loo­ gile jõudu-jaksu haigla edasisse arengusse mine ülikoolihaiglate näol annaks selliste panustamisel! otsuste tegemiseks võimaluse. Tekiksid Oma järjekordses ajakirjanumbris käsit­ kompetentsikeskused, mõnede harvem leme mitut aktuaalset teemat, keskendudes esinevate haigusgruppide korral vaid üks seekord enim patsienti toetavate teenuste Eestis. Nende ülesanne oleks patsiendile ja järelravikliiniku tutvustamisele. Loodan, parima ravitulemuse saavutamiseks vaja­ et huvitavat lugemist jätkub kõigile. liku võrgustiku loomine, ravijuhendite väl­ Sel kevadel jõudis lõpule möödunud aas­ jatöötamine ja teadus- ning õppetöö korral­ tal alustatud Regionaalhaigla uue arengu­ damine oma erialal. kava koostamine. Suur tänu Selles numbris käsitleme kõigile, kes sellesse panus­ põhjalikumalt meie haigla tasid. Haigla nõukogu kiitis «Arstiabi patsientidele pakutavaid toe­ selle heaks ja kinnitas april­ kvaliteet tusteenuste võimalusi ja rää­ lis. Arengukava on tutvu­ gime järelravikliiniku argi­ miseks kättesaadav haigla sõltub peale päevast. Sellele valdkonnale kodulehel. teadmiste ka tähelepanu pööramine on Regionaalhaigla missioon ravitud haigete väga oluline, sest ka see on on investeerimine inimeste üks osa kvaliteetse ravi taga­ ja teostatud tervisesse. misest. Nagu teame, ei ole Regionaalhaigla loob väär­ protseduuride kõiki inimesi võimalik terveks tust, andes oma panuse pat­ hulgast.» ravida, sageli tuleb oma hai­ sientide elukvaliteedi säili­ gusega ise hakkama saada. misse ja kasvu nii ravitöö ja Selle tagamiseks oleme ennetustegevuse kaudu kui ka koolitaja ja loonud palliatiivravikeskuse, kus tööta­ tervishoiupoliitika kujundajana. Tegutseme vad sümptomkontrolli spetsialistid (valu­ patsientide (laiemalt ühiskonna) huvides ja raviarstid ja õde-nõustajad), psühholoogid püüame alati saavutada iga patsiendi jaoks ja sotsiaaltöötajad, kelle põhiülesanne on just talle parimat võimalikku ravitulemust. abistada meie patsiente haigustega toime­ Oleme viimasel ajal hoidnud nii haiglas tulekul. Nii nagu haiguste ravimisel, saame kui ka laiemalt fookuses patsientidele kva­ me ka sel juhul aidata, tehes koostöös pat­ liteetse ravi kättesaadavuse ja tervishoiu­ siendi, tema lähedaste, omavalitsuste sot­ süsteemi efektiivsuse tagamise temaatikat. siaaltöötajate ja perearstidega. Selles val­ Kas aga efektiivsus ja kvaliteet käivad käsi­ las on kõigil osapooltel veel palju samme käes? Arstiabi kvaliteet sõltub peale heade astuda. teadmiste ka ravitud haigete ja teostatud protseduuride hulgast. Tervishoius töötava meditsiinipersonali jaoks on vajalik tea­ Head lugemist! tud kriitiline hulk tegevusi, et saada piisav kogemus, ja selle kaudu kõrgetasemeline kvaliteet saavutada. Seda nii käelises tege­ vuses kui ka tehnoloogiate kasutamisel. Dr Andrus Väikeses Eestis on seda sageli aga väga Remmelgas, keerukas saavutada. Seetõttu ongi vaja REGIONAALHAIGLA otsustada, milliseid haigeid ravida ja mis JUHATUSE protseduure teha ühes või teises haiglas või LIIGE - ÜLEMARST

JUHTKIRI

K

õrgema etapi meditsiini­ keskusena saab Regionaal­ haiglast igal aastal eriarstiabi üle 144 000 inimese. Regionaalhaigla ravijuhud on ühed keerukamad ­Eestis, ravijuhtude keerukuse aste (Case Mix Index) on 1,6. Piirkondliku haiglana oleme pädevuskeskus, õpetav haigla ja tervishoiuvõrgustiku kese Põhja-­ Eestis. On erialasid, kus oleme ainus ravikeskus Eestis.

Tervikliku patsiendikeskse lähene­ mise juures on peale aktiivravi oluline roll ka järel- ja palliatiivravil ning õen­ dusabil. Just neile teemadele käes­ olevas ajakirjas keskendumegi.

Järelravikliiniku igapäevatööst räägivad kliinikujuhataja dr Merike Johanson, sotsiaaltöötaja Anne-Ly Rezev, psühholoog Inna Narro ja hool­ daja Peep Võsa. Juttu tuleb ka pikaaja­ lise patsiendiga. Palliatiivravikeskuse tööst annavad ülevaate dr Pille Sillaste ja tema kolleegid. Teemasid on veel.

3

PÖÖRDUMINE

5

LÜHIDALT

6 JÄRELRAVIKLIINIK

Dr Merike Johanson armastab haigetega juttu ajada

10 JÄRELRAVIKLIINIK

Dr Andres Peri: järelravis on veel kohti, mida parandada

13 NOOR ARST

Kardioloog dr Martin Serg räägib erialavalikust ja sellest, miks ta töötab Regionaalhaiglas

14 HOOLDUS

Peep Võsa: kiired jalad võivad olla, süda peab olema

18 SOTSIAALTÖÖ

Anne-Ly Rezev: «Mina räägin sellest, mis edasi saab.»

20 PALLIATIIVRAVI

Palliatiivravikeskus toetab raske diagnoosiga patsiente

23 PSÜHHOLOOGIA

Eerik Kesküla: «Tänapäevane kliiniline psühholoogia kasutab tõenduspõhiseid ravimeetodeid.»

26 PSÜHHOLOOGIA

Psühholoog Inna Narro: «Kasutage aega targasti!»

30 PATSIENT

Andre lugu järelravikliiniku intensiivraviosakonnast

34 VAIKUSETUBA

Vaikusetuba pakub hingele kosutust

Head lugemist!

Toimetuse nimel Hede Kerstin Luik

35 LÜHIDALT

TOIMETUSE KOLLEEGIUM:

Nr 2 / 2018

dr Andrus Remmelgas, Aleksei Gaidajenko, Aivi Karu, Stina Eilsen, Hede Kerstin Luik

MAKETT: Ekspress Meedia AS AJAKIRJA PEATOIMETAJA: Dagmar Reinolt KUJUNDAJA: Riina Lestal KEELETOIMETAJA: Jolana Aru TRÜKK: Printall TIRAAŽ: 1500

VÄLJAANDJA

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Sütiste tee 19, 13419 Tallinn KÜSIMUSED JA TAGASISIDE:

press@Regionaalhaigla.ee

LÜHIDALT

REGIONAALHAIGLA ALUSTAB KVALITEEDIJUHTIMISE ARENDUSPROJEKTIGA Rahandusministeerium kiitis heaks Regionaalhaigla projekti kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamiseks ja otsustas projekti rahastada 353 450 euro ulatuses. Projekt kestab 2020. aasta lõpuni.

Regionaalhaigla ideekavand «Tsentraalse kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla kontsernis» leidis rahandusministeeriumis heakskiidu aprillis. Projekti eesmärk on Regionaalhaigla kvaliteedijuhtimissüsteemi edasiarendamine ja seeläbi Regionaalhaigla toimimise parandamine. Rahastus avab võimalused osaleda rahvusvaheliselt tunnustatud Joint Commission Internationali (JCI) haiglatele suunatud akrediteerimisprojektides. Projekti käigus hinnatakse Regionaalhaigla ja tütarhaiglate vastavust Joint Commission Internationali standarditele.

«Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamise projektis soovime tähelepanu pöörata juhtimisele, töökeskkonnaohutusele, vastutustundlikkusele, kollegiaalsusele, kommunikatsioonile, elukestvale õppele, arendamisele ja läbipaistvusele,» ütles Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso, kes kureerib kvaliteedivaldkonda. Ühtse JCI-põhise kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine loob aluse standardimiseks ja kvaliteedi tõstmiseks nii ravi- kui ka juhtimisprotsessides.

Projekti käigus viivad rahvusvahelised audiitorid läbi olemasoleva kvaliteedijuhtimissüsteemi auditi, eesmärgiga selgitada välja eri valdkondade vastavus JCI standardis sätestatud nõuetele.

Seejärel hakatakse standardit rakendama nii protsesside ülevaatamisel ja kirjeldamisel, juhendite koostamisel kui ka akrediteerimisvalmiduse saavutamisel. Projekti raames on olulised ka meeskonnatöö ja koolitused.

TALLINNAS TOIMUS TIPPTASEMEL KIIRITUSRAVIKOOLITUS Juuni alguses toimus Tallinnas ESTRO (European Society for Radiotherapy and Oncology) koolituskursus «IMRT and Other Conformal Techniques» nüüdisaegsetest kõrgtehnoloogilistest kiiritusravimeetoditest. Nii kõrgetasemeline ESTRO sündmus toimus Balti riikides esimest korda.

«Meil on hea meel võõrustada Eestis sellist hulka maailma kiiritusravispetsialiste,» ütles Regionaalhaigla kiiritusravikeskuse juhataja dr Maire Kuddu ja lisas: «Oleme väga rõõmsad, et Regionaalhaigla oskusteave ja tehnoloogiline baas võimaldab pakkuda Eesti patsientidele maailmatasemel ravi.»

Kursust viivad läbi Euroopa juhtivad kiiritusravieksperdid. Koolitusel on sada osalejat 40 riigist. Ürituse esimese päeva korraldaja on Regionaalhaigla kiiritusravikeskus. Loengute ja praktiliste esitluste kaudu antakse ülevaade nüüdisaegsetest kiiritusravivõimalustest Regionaalhaiglas.

Nimetatud koolituskursus võimaldab paljudel kohalikel spetsialistidel laiendada oma teadmisi nüüdisaegse tõenduspõhise kiiritusravi valdkonnas, saada ekspertidelt tagasisidet keskuse seni tehtud ravitööle ja jagada kogemusi kolleegidega teistest riikidest nii hetkeolukorra kui ka edasiste arengute kohta täppis- ja adaptiivse kiiritusravi valdkonnas.

ESTRO on erinevaid kiiritusravispetsialiste koondav ühing, mis tegeleb personalikoolituste, kiiritusravi igakülgse arendamise, teadustöö publitseerimise ning nüüdisaegse ravi kättesaadavusega vähihaigetele.

REGIONAALHAIGLA KIRURGID VIISID LÄBI UUENDUSLIKU OPERATSIOONI Regionaalhaigla veresoontekirurgid dr Andres Idla ja dr Priit Põder viisid läbi ulatusliku elupäästva endovaskulaarse operatsiooni kõhuaordi aneurüsmi ravimiseks. Selline protseduur toimus Baltimaades esimest korda.

«Kaasuvate haiguste tõttu oleks tavapärane avatud operatsioon patsiendile olnud suure riskiga, seetõttu paigaldasime endovaskulaarsel operatsioonil koostöös ­radioloogide dr Kalle Põdra ja dr Vladislav Malikoviga 69aastasele meespatsiendile röntgenkontrolli all kõhuaorti, niude- ja neeruarteritesse stentproteesid,» kirjeldas dr Andres Idla. Selline protseduur kannab nime FEVAR-operatsioon (Fenestrated EndoVascular Aneurysm Repair). Proktorina/juhendajana firmast COOK Medical viibis kohal ja osales operatsioonil radioloogiaprofessor dr Martin Kocher Tšehhist. Operatsioon kulges tehniliste probleemideta ja patsient on rahuldavas üldseisundis.

5

JÄRELRAVIKLIINIK

6

JÄRELRAVIKLIINIK

Merike Johanson armastab haigetega juttu ajada Endine sõjaväearst Merike Johanson asus Põhja-Eesti Regionaalhaigla järelravikliinikut juhtima seitse aastat tagasi. «Mis ma ikka mõtlesin?

Tuli pihta hakata,» ütleb ta praegu sellele ajale tagasi vaadates. «Tööd tuleb teha igal pool, kus vaja, olgu sõjaväes või siin. Kõige tähtsam on olla pühendunud ja endast alati parim anda,» leiab doktor Johanson.

KIRJA PANNUD Kristi FOTOD: Meeli

S

Kool Küttim

eekordne ajakiri on rohkem järelravikliinikukeskne.

Püüame anda väikese kil­ lukese sellest, mida ja kuidas me oma tööd iga päev teeme.

Meie kliinik koliti Keilast Tallinnasse Hiiule, endise onko­ ­ loogiahaigla majja 2011. aasta aprilli algul. Kliinikul oli kaks uut juhti: mina ja kliiniku õendusjuht Lenne Rätsep. Muudatusi ongi lihtsam ellu viia siis, kui on uued juhid. Esimeseks ülesandeks kujunes töö oma personaliga, et saada meeskond toimima. Oli vaja teha tohutult tööd, et muuta töötajate suhtumist, tekitada hea koostöötamise vaim ja panna ini­ mesed tegema seda, mida oota­ sid ja vajasid patsiendid. Eelkõige olengi väga tänulik tollasele õen­ dusjuhile, kelle panus oli hinda­ matu.

Kui olla oma nõudmistes järe­ leandmatu, on loota ka tulemust.

Tuli ette vaidlusi ja isegi pisaraid, aga tööle see masinavärk sai.

Kaadrivoolavus oli esimestel aastatel meeletu, 40 protsenti, nüüd oleme jõudnud 10–15 prot­ sendini.

Personalikadu on vähenenud õnneks kogu Regionaalhaiglas.

Otsitakse võimalusi, et töötajaid alles hoida. Meie palgad on kõr­ gemad kui konkurentidel, sest elu on näidanud, et isegi viis senti kõr­ gem tunnitasu paneb inimesed lii­ kuma. Aga raha pole sugugi kõik – väga palju loeb kollektiiv. Kui suudad panna oma meeskonna toimima musketäride moto «Üks kõigi, kõik ühe eest» järgi, hoiab see inimesed kohal ja pakub tur­ valisust. Ka avar tööpõld ja mõist­ lik tegutsemisvabadus on see, mis järelravikliiniku töötajatele meelt­ mööda on. Meie õed on väga tublid ja võimekad. Nad on ka ise rahul, et tööpäev möödub meil kiiresti ja

vaheldusrikkalt. Kõige krooniks asub järelravihaigla ju imetoredas kohas, Nõmmel männisalu servas.

Meie varandus on osoon. Väga mõnus on minna vahel rõdule ja kopsud männiõhku täis tõmmata.

Patsiendi portree

Järelravikliiniku ülesanne on enda hoole alla võtta need patsien­ did, kes aktiivravi voodipäevade järel veel stabiliseerumist vaja­ vad. Et Mustamäe korpus saaks sisse võtta uusi haigeid, suuna­ takse osa lisaaega vajavatest pat­ sientidest Hiiule. Edasi on mitu varianti: kas juba paranenult koju või veel mõneks ajaks õendusabi osakonda. Laias laastus neljandik lahkub paraku ka taevastele jahi­ maadele. Mis teha – järelravisse jõuab palju multimorbiidseid hai­ geid. Läbi aastate on statistiliselt kõige rohkem onkoloogilisi hai­ geid, kes tulevad meile kas pärast

7

JÄRELRAVIKLIINIK

operatsiooni või keemia- ja kiiri­ tusravijärgselt, vajades enne järg­ mist ravikuuri kosutust ja stabili­ seerimist.

On ka neid, kes enam agres­ siivset onkoloogilist ravi ei saa, nt lõppstaadiumi vähihaiged. Neile pakume seda, mis aitab olemist veidigi parandada. Anname neid rohte, mis lasevad haigel kerge­ mini elada. Mõni haige käib meil kindla intervalliga kontrollis ja saab vajadusel ka sümptomaati­ list ravi. Anname väga tihti koju minejale oma telefoninumbri, et ta saaks abi küsida. Vajadusel hospitaliseerime haiged osakonda ka tagasi, püüdes nii vähendada kiirabi ja EMO koormust. Me soo­ vime, et haige tunneks ennast turvaliselt. Omaette probleem on neuroloogiline patsient.

Kõige sagedamini on nad Hiiul pärast nii-öelda aju katastroofi: ajuinsult, -infarkt, -verevalandus, -trauma. Raviarstil peab lähedas­ tega suheldes olema meeletult kannatlikkust, sest lootus omakset taas rivis näha on inimlik. Tihti on see suure küsimärgiga. Kindlasti on suureks abiks see, kui Mus­ tamäelt tulnud haigele on tehtud raviotsus, antud esialgne prognoos ja seda ka lähedastele kommu­ nikeeritud. Sisehaiguste järelra­

8

vile satub kõige enam selline pat­ sient, kes ongi oma pikaealisuse ja krooniliste haigustega dekom­ pensatsioonis ning vajab veel kuni kuuajalist ravi jälgimist ja vaja­ dusel selle korrigeerimist. Super hea on see, et meil on oma väike, 40kohaline õendusabi osakond.

Sinna suuname enamiku järelra­ vipatsientidest ja, mis seal salata, võtame ravile ka Regionaalhaigla töötajate lähedasi, et nad saaks oma tööle keskenduda. Sellepärast ongi Hiiu mändidealuses haiglas inimressurss olulisem kui medit­ siinitehnika. Masinatest läheb siin vaja röntgenit ja EKGd ning ultra­ heli, aga enamik aparaate ja sead­ meid vajavaid uuringuid-raviprot­ seduure tehakse siiski Mustamäel.

Peale õdede ja hooldajate on siin haigetega tegelemas füsioterapeut, tegevus­ terapeut, logopeed, kohe saame toitumisnõustaja, ning meie väga tähtsad ja hindamatud abilised: hingehoidja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja sekretärid. Ilma nendeta ei kujutaks haigetega tegelemist ettegi.

Meie väikeses, kaheksakohali­ ses intensiivravis on patsiendid, kes vajavad pikaaegset võõruta­ mist hingamisaparaadist või või­ vadki aastateks sellega «sõbrad olla».

Palju on halvasti paranevaid operatsioonihaavu, nii pärast amputatsioone kui ka muud kirurgilist sekkumist. Müts maha meie kirurgi ja kõikide sidumis­ õdede ees. Töövõite on märgata­ valt rohkem kui kaotusi.

Otsib haiguse põhjust

Enne järelravikliiniku ülevõtmist töötasin aastaid kaitseväes. Eks ma ikka natuke tundmatusse kohta hüppasin. Kui sõjaväes olid haiged noored ja ravi vaja­ sid peamiselt luud-liigesed, siis praegu domineerib sisemeditsiin.

Haiguste ravimise kõrval huvitab meid nende tekkepõhjus, suur abi on arsti-patsiendi suhtlemisest.

Haigega suhtlemiseks tuleb palju aega võtta. Kuid alati on küsi­ mus: kust, mille või kelle arvelt?

Vestluse käigus püüan aru saada, miks haigus inimesele külge hak­ kas. Lugesin mõni aasta tagasi niisugust mõtet: tervis – see on tulemus. See on tervete vanemate, hea kasvukeskkonna, toidu- ja joogivaliku, sportliku eluviisi, psüühilise ettevalmistuse ja veel mitme teguri tulemus. Jutuaja­ mistes patsientidega hakkamegi inimese elust otsima põhjust, miks tulemus ehk tervis kannatada on saanud. Palun patsiendil endal

JÄRELRAVIKLIINIK

­ rutleda, miks ta haiguse saanud a on, sageli jõutame elulugu analüü­ sides päris lapsepõlveni välja. Oma kogemustest võin öelda, et sageli on meie hoolealustel olnud suured psühholoogilised probleemid, olgu põhjuseks siis üleelamised kodus või tööl. Võtame või vähkkasvajad.

Kui me teaks, millest tekib vähk, poleks seda enam ehk olemaski.

On ju teada soodustavad fakto­ rid nagu pärilikkus, keskkond, kokkupuude mürgiste ainetega, suitsetamine ja alkoholism. Aga kui inimene elab suhtumisega, et juba vanaemal oli vähk, emal oli ja kindlasti tuleb mul endal ka ... siis nii sisendab ta endalegi haiguse.

Olen väga seda meelt, et mõttel ja sõnal on suur jõud.

arstide ja pereliikmete juuresole­ kul vereülekandest ja muudest abistavatest manipulatsioonidest keeldus, sest leidis, et käes on aeg minna. «Sageli on kõrges vanuses või pikalt põdenud patsient enda jaoks juba kõik läbi mõelnud, ta on surmaga rahu teinud. Raskem lugu on lähedastega, kes kalli ini­ mese surma üle elavad.

Erinevad saatused

Mõne inimese saatus ongi lühi­ keseks määratud; igaüks tulebki siia ellu oma kindla pikkusega teekonnaga. Miks on asjad nii, ei oska keegi seletust anda … Nõnda lihtsalt on, ehkki vahel tundub elulõng jäävat ebaõiglaselt lühi­ keseks. Muidugi ei meeldi meile, arstidele, kui noored ja kuldses keskeas on juba oma elu lõpul, aga praegu pole inimesel võima­ lik s ­ ellele vastu astuda. Võib-olla tulevikus, kui geenitehnoloogia areneb. Oleme isegi saavutanud

Kahjuks satub järelravikliinikusse teiste külastajate seas aeg-ajalt ka surm. Vikatimehe võit teeb meele kibedaks. Mõni patsient saab siin oldud ajaga justkui pereliik­ meks ja kui ta lahkub, põeme mitu päeva. Muidugi, mõistusega saame aru, et haigus on lõppfaasis ja surm toob lõpuks haigele piina­ dest vabanemise. On ka patsiente, kes ise minekut ootavad. Nii oli haiglas hiljuti juba 90 eluaasta ringis haige, kes kindla sõnaga

«Haiguste ravimise kõrval huvitab meid nende tekkepõhjus, suur abi on arstipatsiendi suhtlusest.»

selle, et suudame päris raskete haiguste kulgemist teatud aja vaos hoida ja inimese elu piken­ dada.

Kes aga arvab, et järelraviklii­ nikus on päevad vaid kurvad ja õnnetud, eksib rängalt. Aeg-ajalt jõuab haiglasse selliseid patsiente, kes oma vapra ja elujaatava suh­ tumisega inspireerivad kogu tööta­ jaskonda. Mul oli 5–6 aastat tagasi siin üks naine, kel amputeeriti lihasööjabakteri tõttu mõlemad jalad, ühel käel jäi alles kaks poo­ likut sõrme, teisel päris köndid.

Saime temaga väga hea kontakti ja me tõesti tegime koos meie perso­ naliga kõik, mis suutsime, et tema edasist elu korraldada aidata, et ta saaks proteesid, taastusravi. Pool aastat hiljem tuli kunagine pat­ sient meile Hiiu haiglasse külla, kummagi jala küljes proteesid.

Kohe sai teda kui kogemusnõus­ tajat ära kasutada ja suunata just jala kaotanud patsiendi juurde, et teda julgustada. Elu pole veel pärast amputatsiooni läbi. Tuleb edasi elada ja kohaneda.

Kindlasti on meil mure ja kur­ buse kõrval ka väga palju rõõm­ said päevi ja päris õnnelikke momente.

Nende nimel tasub seda tööd teha. n

9

JÄRELRAVIKLIINIK

Andres Peri:

järelravis on veel kohti, mida parandada Eesti tervishoiusüsteemis on patsientidel võimalus saada nii järelravi kui ka iseseisvat õendusabi. Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga võrgustunud haiglad pakuvad võimalusi nii ühel kui ka teisel tasandil. Lisaks on tervishoiuasutusi, mis pakuvad ainult iseseisvat õendusabi, nagu näiteks Keila haigla, Hiiu Tervisekeskus, Ida-Tallinna Keskhaigla õendus- ja hooldusabikliinik jt. Sagedased on juhtumid, kui Regionaalhaigla EMOsse ja aktiivravile suunatakse patsiendid, kes kuuluvad tegelikult järelravile või vajavad iseseisvat õendusabi. Järelravikliiniku onkoloogilise ja kirurgilise järelravi osakonna juhataja dr Andres Peri sõnul suunatakse ka 10–15% juba järelravil või õendusabi saavatest patsientidest uuesti tagasi Regionaalhaigla EMOsse ja aktiivraviosakondadesse. Dr Andres Peri tehtud küsitluse tulemusel said selgemaks mõningad järelravis ja iseseisvas õendusabis lahendamist vajavad probleemid.

10

JÄRELRAVIKLIINIK

TEKST: Greta

Kaupmees Lappard

FOTOD: Daisy

D

r Peri leiab, et ägeda infarkti diagnoosiga patsiendile ei piisa ainult aktiivravist, sellise diagnoosiga patsiendi para­ nemisprotsess on pikk. Paranemi­ seks peaks patsient saama kiire abi Mustamäe korpuse arstidelt ja õdedelt ning seejärel pääsema esimesel võimalusel järelravile ja taastusravile, sealt juba kosununa koju või vajadusel õendus­ abisse.

Patsientide diagnoosid ja seisun­ did on väga erinevad. Paljud ini­ mesed ei suuda oma haiguse tõttu kodus hakkama saada. Näiteks on onkoloogilistel patsientidel või neil, kellel on vinduv haigus, raske kodus hakkama saada. Just need patsiendid suunataksegi järel­ ravile või õendusabi saama.

Järelravil raske või krooni­ lise haigusega patsiendi seisund stabiliseeritakse. Seisundi stabi­ liseerumisel või halva prognoosi kinnitumisel tegeletakse temaga edasi õendusabi osakonnas. Olu­ liseks peab dr Peri seda, et kor­ rektselt juhitud (sh dokumentee­ ritud) aktiivravi ja hiljem järelravi korral, kuhu on kaasatud pat­ siendi lähedased, viidates koheselt halvale paranemisprognoosile, ei pea hiljem õendusabis muretsema paratamatu seisundi halvenemise pärast. Partnerite küsitlusel on ka selgunud, et õendusabis puu­ dub enamasti võimekus kallihin­ naliste ravimite (nt antibiootiku­ mid), parenteraalsete toitelahuste, harva kasutatavate valuvaigistite kasutamiseks.

Dr Peri sõnul on Regionaal­ haigla aktiivravi voodikohad hõi­ vatud sageli patsientidega, kellega oleks võimalik tegeleda järelravis

või iseseisvas õendusabis erineva­ tes Eesti tervishoiuasutustes.

Probleemid järelravile või õen­ dusabisse suunamisel on seotud sageli sellega, et patsiendi sei­ sund ei vasta arstlikus epikriisis kirjeldatud seisundile, puuduvad ravisoovitused saatva arsti poolt ja selge arstlik epikriis. Enamasti ei ole patsiendile ega lähedastele aktiivravi ajal selgitatud järel­ravile või õendusabisse saatmise tege­ likku eesmärki. Teatud juhtudel ei ole ka suunava arsti poolt mää­ ratud ravi võimalik järelravil või õendusabis teostada rahalistest

«Olukord on juba oluliselt paranenud, aga endiselt tuleb toetada ja õpetada, kuidas väljendada seda, et patsient on raske haigusega, suremas.»

või psühhosotsiaalsetest põhjus­ test tulenevalt. Aktiiv­ravis kestab parimal juhul haigusjuht keskmi­ selt kolm kuni neli päeva, järelravi võib võtta kuid. Sellepärast vajabki järelravile või õendusabisse saa­ detud patsient korrektselt aktiiv­ ravi epikriisis esitatud raviskeemi ja ravijuhiseid. Dr Peri leiab, et arstlike epikriiside selgus, täpsus, konkreetne raviplaan/juhised ja võimalusel esitatud prognoos aitavad kaasa järelravi ning õen­ dusabi kvaliteedi parandamisele.

Samuti väldivad seisundi halvene­ misel patsiendi asjatut suunamist aktiivravisse. Peale eelneva märgib dr Peri, et ülivajalik on juba aktiiv­ ravi ajal lähedaste informeerimine järgmises ravietapis toimuvast.

Täpne ja aus informatsioon hoiab ära palju segadusi, arusaamatusi ja mõnikord ka liiga suuri ootusi.

Kuna patsientide saatmine järelravile või õendusabisse

11

JÄRELRAVIKLIINIK

t­oimub enamasti meditsiinilise transpordiga, siis tuleks pöö­ rata tähelepanu patsiendi sei­ sundi fikseerimisele saatmise päeval, et hinnata seisundi muutusi transpordi käigus või pärast seda, mis võib mõjutada patsiendi üldseisundit järelra­ vis. Samas on haigete trans­ portimine aastatega Regionaalhaiglas oluliselt paranenud, samuti koostöö erakorralise meditisiini osakonnaga.

Küsitluse tulemused osu­ tavad, et vajadus ligipääsuks Regionaalhaigla ravijuhenditele, konsultantide telefonidele, või­ malused koostööks Regionaal­ haigla eriõdedega (nt stoomiõde, diabeediõde), osalemine sisekoo­ litustel oleks Regionaalhaigla partneritele oluliseks toeks kva­ liteedi parandamisel.

Kitsaskohtadena võib välja tuua, et järelravi ja õendusabi personalile on Regionaalhaigla aktiivravi spetsialistide kätte­ saadavus raskendatud sageli vii­ maste töökoormuse tõttu. Kõige paremaks peetakse võimalusel erialaspetsialistidega silmast silma kohtumisi. Partnerid too­ vad välja, et Regionaalhaigla spetsialistid võiksid mõista ja aktsepteerida nende vajadust nõu saada. Regionaalhaiglana tuleks väljendada mõistmist, et konsulteerime kolleege, kes vajavad meie teadmisi.

Kõik arstid igas tervishoiuasu­ tuses võiksid võimalusel lähe­ dastele välja öelda oletatava haiguskulu prognoosi. «Olen nõus ka nende inimestega, kes ütlevad, et prognoosi näitab aeg, aga öeldes välja, et minu arvates ei ole prognoos hea, paranemis­ märgid puuduvad, pead nii ars­ tina inimesest lugu. Alati on hea öelda: näe, ma eksisin, seisund paranes,» ütleb dr Peri. See kõik vajab aktiivraviarstide koolita­ mist ja uue mõtteviisi juuruta­ mist, mis võtab aega. Olukord on juba oluliselt paranenud, aga endiselt tuleb õpetada arstidele oskust väljenduda patsiendile või lähedastele, et patsient on raske haigusega või suremas.

12

«Seda tuleks teha ilma, et kah­ justaksid ennast, haavaksid sugulaste tundeid ja kahjustak­ sid patsienti,» on dr Peri arva­ mus. «See peab olema mitme­ kihiline protsess: sind peavad toetama kogenum kolleeg ja sind ümbritsevad töökaaslased, oma­ vahel tuleb suhelda.»

Kokkuvõtvalt selgusid küsit­ luse käigus peamised patsien­ tide aktiivravisse tagasisaat­ mise põhjused. Patsiendi kohese aktiivravisse tagasisaatmise põhjused olid hospitaalinfekt­ siooniga patsiendid, kohe ilmne­ vad psühhiaatrilised probleemid, patsiendi saabumine kellaaja­ liselt liiga hilja, omaosalust ei olnud võimalik tasuda, patsiendi lähedaste surve arvamuse tõttu, et asutus ei vasta ootustele.

Patsiendi tagasisaatmise põh­ justeks hiljem kui 24 tunni jook­ sul osutusid patsiendi üldsei­ sundi kiire halvenemine, varem diagnoosimata või hiline hos­ pitaalinfektsiooni vastus, vara­ sema psühhiaatrilise haiguse eiramine või ägeda psühhoosi teke, patsiendi üldseisund ei vasta enam asutuse võimeku­ sele (kliinilised või ressursiga seotud), septiliste lamatiste teke, sugulaste surve patsiendi sei­ sundi halvenemisel.

Koostöö arendamise võimalustest toodi esile: n Regionaalhaigla

erialaspetsialistide kontaktide kättesaadavuse parandamine, silmast silma kohtumiste võimaluste loomine;

n

teadlikkus, kelle poole pöörduda (vältida tarbetut ajakulu);

n

rohkem professionaalset lugupidamist õendusabi vastu;

n

info e-tervisesse kirja panemine ja Regionaalhaigla eriala spetsialistidega suhtlemise parandamine. n

TEKST: Dagmar FOTOD: Daisy

Reinolt Lappard

Mis on teie peamised erialased väljakutsed?

Meditsiiniteemad on minu jaoks olnud lapsest saati väga tavalised, sest peale psühhiaatrist isa töötab ka ema psühholoogina psühhiaat­ riakliinikus. Minu isapoolne vana­ ema oli psühhiaatriaõde Tarvastu psühhiaatriahaiglas. Kui ma sün­ disin, elasime Jämejala psühhiaat­ riakliinikus. Sirgusin Iru hoolde­ kodus, kus isa töötas peaarstina.

Nii tekkis mul huvi meditsiini vastu juba varajases lapsepõlves.

Alustasin oma meditsiinikarjääri 11. ja 12. klassi lõpus hooldajana Meremeeste haigla (nüüdne Lää­ ne-Tallinna Keskhaigla) kirurgia­ osakonnas. Lütseumi lõpuklassi­ des kutsusid koolikaaslased mind Doktorionuks – neile oli selge, et olen valinud arstiameti. Ülikooli õpinguaastatel töötasin suviti Soomes Harjavalla psühhiaatria­ ­ haiglas, kus isa oli ülemarsti kohu­ setäitja. Palju oli tol ajal tuge isast, kelle poole sai alati küsimuste korral pöörduda. Viienda kursuse lõpuks olin otsustanud, et kõige südamelähedasem eriala, mida soovin omandada, on aga hoopis kardioloogia. Kardioloogia suunas kallutas mind suuresti uurimistöö samas valdkonnas, millega olin

NOOR ARST

Kardioloog Martin Serg räägib erialavalikust ja sellest, miks ta töötab Regionaalhaiglas juba tudengina alustanud. Selle eriala veetlus on võimalus teha nii invasiivset kui ka mitteinvasiivset tööd, lisaks on see kiiresti arenev ja perspektiivne valdkond.

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 2008. aastal tegid akadeemik Jaan Eha, professor Mihkel Zilmer ja dotsent Priit Kampus mulle ette­ paneku astuda doktorantuuri Endoteeli keskuses Tartu Ülikoolis.

Tegu on ainulaadse vaskulaaruu­ ringutele pühendunud mitmete rahvusvaheliste sidemetega uuri­ miskeskusega. Samal ajal jätkasin tööd Soomes perearstikeskustes ja sisehaiguste eriala EMOdes valveid tehes. Nendest aegadest on jää­ nud mulle meelde ka siiani minu karjääri ühed kõige kasuistilise­ mad haigusjuhud. Näiteks Lahtis toodi ühes valves EMOsse koomas mees, kelle teadvusetuse põhjus oli alkoholiintoksikatsioon 7,1 pro­ milliga. Tänu meie valveringi ühis­ tele pingutustele ja mehe sitkele tervisele lõppes juhtum õnnelikult.

Kouvola tervisekeskuses töötades tekitasin patsiendile aspiraatoriga kuulmekäiku puhastades kuulme­ kile perforatsiooni. Pöördusin kohe kartlikult oma juhendaja juurde, kes etteheite asemel mind hoopis ausa ülestunnistuse eest tunnus­ tas. Huvitav tõik asja juures oli, et patsient oli tulemusega väga rahul, kuna kuulmine paranes vaatamata perforatsioonile olulisel määral ja ühe kuu pärast oli kuul­

mekile juba terve. Põhjamaade kollektiivides on kombeks, et kui tööl/valves tekivad probleemid, siis sind ei süüdistata, vaid toe­ tatakse ja koolitatakse, vältimaks uusi sarnaseid olukordi. Kuigi Soomes on kesk- ja kõrgema etapi haiglates just residendid peamised valvearstid, on iga eriala valvearstil määratud erialaspetsialistist kon­ sultant, kellega on võimalik alati

«See on loomulikult Eesti meditsiini lipulaev: hea tööatmosfääri ja kõrge kvaliteedistandardiga haigla, kus on suurepärased võimalused areneda ja saada rikkalikku kliinilist kogemust.» nõu pidada; vajadusel tuleb keeru­ katel juhtudel erialaspetsialistist valvearst ka füüsiliselt haiglasse kohale.

Viis kuud doktorantuurist läbi­ sin kliinilise farmakoloogia üksu­ ses Cambridge’i Ülikoolis, mis inspireeris mind veelgi õppima eri­ nevates maades. Pärast väitekirja kaitsmist astusin residentuuri, mille käigus töötasin erinevates Eesti haiglates valvearstina. Ühe aasta töötasime koos abikaasa Monikaga Päijät-Häme keskhaig­

las Lahtis. Õppisime mõlemad ära norra keele ja otsustasime spetsialiseerumist jätkata Sør­ landeti haiglas Norras, kus mina töötasin kardioloogiakliinikus Kristiansandis ja Monika radio­ loogiakliinikus Arendalis. Norras tutvusin paljude eri riikidest pärit kolleegidega, eriti hea kontakt on püsinud hematoloogist hispaania kolleegiga, kellega käime suviti peredega koos reisimas.

Miks valisite töökohaks Regionaalhaigla ja kuidas on siin töötada?

Norrast naastes oleme abikaasaga töötanud Regionaalhaiglas. Miks siin? See on loomulikult Eesti meditsiini lipulaev: hea tööatmos­ fääri ja kõrge kvaliteedistandar­ diga haigla, kus on suurepära­ sed võimalused areneda ja saada rikkalikku kliinilist kogemust. Dr Julia Reinmets tegi mulle ettepa­ neku alustada tööd kardiointen­ siivravi osakonnas. Selle osakonna töö esitab suuri väljakutseid: tege­ mist on tohutu patsientide käi­ bega, raskete kardiaalsete haigete raviks pühendatud osakonnaga.

Sageli on tegemist elustatud, hemodünaamiliselt ebastabiilsete, raskete organpuudulikkusega patsientidega, kes vajavad kiiret ja agressiivset käsitlust. Olen väga õnnelik, et mulle on antud või­ malus töötada kardiointensiivravi osakonnas. n

13

HOOLDUS

14

HOOLDUS

Peep Võsa:

kiired jalad võivad olla, süda peab olema Hiiu järelravikliinikus hooldajana töötav Peep Võsa (67) imestab teinekord isegi, et sellisele tööle sattus. Pensionipõlves eriala vahetamine pole just sage nähtus, nagu ei ole seda ka meesterahvas hooldaja ametis.

TEKST: Pille-Mai FOTOD: Meeli

Helemäe Küttim

40

kilomeetri kaugu­ selt Tallinnasse, Hiiu järelravikliinikusse tööl käiv Peep Võsa sattus hool­ daja kohale vaat et juhuslikult.

Terve elu masinatega toimetanud mehe senisele tööle tõmbas raske liiklusõnnetus piduri, mis pani ta uut tegevust otsima. Hooldaja kohagi suhtes viskas abikaasa esmalt õhku juhusliku vihje, et otsitakse. Nüüd, neli aastat hil­ jem, tõdeb Peep, et on sattunud õigesse kohta. Töö kirurgilise ja onkoloogilise järelravi osakonnas pole küll lihtne, kuid meeskond on väga ühtehoidev. Õigem oleks küll öelda naiskond, sest peale Peebu on kolmandas osakonnas hooldajana tööl veel vaid üks mees.

Kõik algab südamest

Koolitused, kursused ja praktika oli sissejuhatus uude ametisse,

kuid tegelikult on töö ise see, mis kõige rohkem õpetab. «Meil on raske osakond,» ei salga Peep, vii­ dates patsientidele, kes satuvad Hiiule kas kirurgilist või onko­ loogist järelravi saama. Ent kor­ duvalt toob mees vestluse sisse kiituse oma kolleegide aadressil.

«Meil on südamega kollektiiv.»

Just südant peab Peep hool­ daja töös kõige eelduseks. Kär­ med käed, kiired jalad ja painduv tugev keha – elunäinud mees tun­ nistab, et needki on selles ametis olulised. Tähtsaim on aga süda.

«Kui südant ei ole, ei ole ka hea­ dest kätest-jalgadest ja tugevast kehast mitte mingit kasu. Siis ei tasu hooldajana töötada. Hool­ daja töö on südamega töö.»

Mitmed hooldajad on Hiiule tööle jõudnud isikliku kogemuse tõttu – varem on vaja olnud hoolt kanda oma lähedase eest. Nii mõnelgi juhul on haigetel olnud

vähk. Ka Peep on isiklikus elus hooldaja rolli võtnud, kui ema seda vajas. Praegune töö on küll teisest killast, kuid maal liht­ sate oludes eaka eest hoolitse­ mine on teda siiski ka selleks ette valmistanud. Nende kogemuste pealt tõdeb ta, et meditsiin on Eestis kõikvõimas, mille aren­ gusse panustatakse palju, kuid üks oluline lüli on justkui kahe silma vahele jäänud. «Me ravime hirmsasti ja siis tuleb tükk tühja maad, mis on täitmata. Hooldus kui selline on ära unustatud.»

Surmaga silmitsi

Patsientide keskmine vanus järelravikliiniku kolmandas osa­ konnas on üsna kõrge. Järelravi vajavad ka noored ja keskealised, kuid paljud patsiendid jõuavad Hiiule oma elu viimases etapis korduvalt – kes lühemaks, kes pikemaks ajaks. «Vanad haiged

15

HOOLDUS

inimesed – see on meie elu,» tõdeb Peep ja lisab, et surm on selle töö lahutamatu osa. «Vahel on ikka valus küll, kui oled üht patsienti söötnud-jootnud pikemalt. Tekib side, sest meile räägitakse väga palju isiklikke asju.» Ühe vahetuse käigus neli kao­ tatud patsienti annab hoobi, aga hoogu maha ei võta. «Suhtume sellesse kui loomulikku protsessi.

Ega see üldiselt äkki juhtu – me tegeleme selle inimesega ju kaua.

Aga see on siiski raske teema. Sel­ lele majale eriti.» Peep ei salga, et töö tuleb teinekord ka koju ja

unenägudessegi kaasa. «Võib-olla mehed ongi natuke teistmoodi kui naised. Miks mehi siin siis nii vähe on?»

Pesemine, toitmine, liiguta­ mine – need hooldajate argised tegevused annavad mõnikord vastulöögi ja tekitavad Peebus vastakaid tundeid, et elu viima­ ses etapis peab patsient tõsiseid vintsutusi üle elama. On päevi ja patsiente, kes hooldaja lihtsate päevatoimingute peale valust oigama või karjuma hakkavad.

«Vahel tekib tunne, et ma ei taha inimesele haiget teha. Et kes ma

siis olen? Ma ei ole hea inimene.»

Mees mõtiskleb enda ja vanema põlvkonna üle, kes on olnud tugevad ja karmides tingimus­ ­ tes ellu jäänud. «Raske on neid nüüd nii väetina näha. Kas me peaksime mängima jumalat või laskma neil looduslikus rütmis ära minna?»

Vaatamata nendele küsi­ mustele on Peep veendunud, et järelravikliiniku kolmandasse osakonda jõudes satub patsient hoolitsevatesse kätesse. «Selles olen ma veendunud, et minu töö­ kaaslased on hoolivad. Seda on

«Selles olen ma veendunud, et minu töökaaslased on hoolivad. Seda on meile ka öeldud.» meile ka öeldud.» Palju on selli­ seid omakseid, kes väljendavad personali suhtes siirast tänu.

Nende lähedaste kohta, kelle emotsioonid teise suunda põr­ kuvad, on Peebul lihtne seletus: see on nende isiklik südamevalu tehtu ja tegemata pärast, mis haiget teeb ja mis teinekord väl­ jendub paraku ka meditsiiniper­ sonalile liiga tegemises.

Unistus avarusest

Järelravikliiniku kolmandas osa­ konnas on kokku 34 ­voodikohta, millest 14 on kirurgilise ja 20 onkoloogilise järelravi jaoks.

Täielikku täituvust Peep oma töös ei mäleta, kuid tõdeb, et olukord osakonnas muutub kiiresti. Praegu katavad järel­ ravikliiniku kolmanda korruse poolt k ­ oridori kiled, mis annavad märku ­ käimasolevast remon­ dist. Uuenduste tulemusena peaks see osa osakonnast saama värskema ilme. Ruumikust see juurde siiski ei too, tõdeb Peep, kes igapäevaste toimingute vallas unistab avaramatest palatitest, kus haigeid on kergem liigutada ja nii patsientidel kui ka perso­ nalil mugavam toimetada. Kui unistada, siis näiteks sellest, et

16

HOOLDUS

­ raeguste kaheste palatite asemel p oleksid ühesed, et tagada lihtne juurdepääs nii hooldaja­ kärudele kui ka patsientide kasutatavatele abivahenditele.

Tööd osakonnas jagub ja käed rüpes ei istu siin keegi. Kui vaja, lükkub ka lõuna edasi, sest pat­ sient on alati esikohal. «See on meeskonnatöö. Vahel need ham­ masrattad ragisevad, aga lähe­ vad kohe oma rütmi tagasi.» Peep meenutab oma esimesi päevi hool­

dajana ja ütleb, et teda võeti Hiiul rõõmuga vastu. Küll tekitab mees­ soost hooldaja ­ilmumine teinekord patsientides esile barjääri. «See ei ole mehe töö … Kuidas ma nüüd mehe juures olen …» on ta kogenud eakate prouade esmast suhtumist.

Neid põlvkondadega kinnistunud rolle Peep ise tõsiselt ei võta. Ta ütleb muheledes, et ainsana saab vaid naistele omase tööna kirjel­ dada rahvastiku taastootmist.

Kõik ülejäänu on nii ja naa.

Viie aasta plaane praegu maalt linna kliinikusse tööl käiv hool­ daja ei tee. «Ma poleks ise kunagi uskunud, et hakkan seda tööd tegema. See on olnud üllatus ka mu enda jaoks. Aga võin endale seda luksust lubada, et ühel päeval lõpetan. On juba tööd tehtud küll.» Kuniks aga mees Hiiu vahet vurab, võtab ta tööd südamega. Samasuguse hoolivu­ sega nagu vabadel päevadel oma vanaisarolli. n

17

SOTSIAALTÖÖ

Anne-Ly Rezev: «Mina räägin sellest, mis edasi saab.»

Hiiul asuva Põhja-Eesti Regionaalhaigla järelravikliiniku patsientide käekäigu eest hoolitsevad peale meditsiinipersonali ka mitmed tugitöötajad. Sotsiaaltöötaja Anne-Ly Rezev tuleb iga päev tööle rõõmsa tundega. Talle meeldib inimesi aidata – mida keerulisem ülesanne, seda huvitavam.

TEKST: Kristi FOTO: Daisy

18

Kool Lappard

Milline on sotsiaaltöötaja roll Regionaalhaigla järelravikliinikus?

Kui arst tegeleb patsiendi meditsiinilise poolega, siis ülejää­ nud haigusega kaasnevaid prob­ leeme lahendab sotsiaaltöötaja: kuidas ta kodus hakkama saab; abivahendite hankimine; vajalike dokumentide vormistamine. Meie patsiendid on peamiselt eakad ini­ mesed, kes vajavad asjaajamisel abi. Näiteks kui ID-kaardid kaota­ vad kehtivuse, ekspertiisi­taotlused

SOTSIAALTÖÖ

töövõime hindamiseks, puude tuvastamiseks. Kui patsient läheb meilt koju, organiseerime vajadu­ sel koduhoolduse, koduõendus­ teenuse. Lähedastega suhtlemine.

Kõigil on alati esimene küsimus, mis edasi saab. Mina pean kõik­ võimalikud variandid lahti sele­ tama, tavaliselt teen seda mitu korda. Annan alati ka oma tele­ foninumbri, et nii patsient kui ka lähedased saaksid uuesti helis­ tada, kui neil kodus lisaküsimusi tekib. Alati tekib.

See tähendab, et tuleb kursis olla mitme seaduse ja määrusega?

Jah, aga kogu aeg tuleb ette midagi uut ja siis pean lihtsalt järele uurima. Töötan siin juba seitsmendat aastat, sellegipoolest puutun mõne olukorraga kokku esimest korda. Näiteks sattus meil haiglasse üks proua, kellest jäid koju maha kassid. Loomulikult oli naine oma lemmikute pärast väga mures. Sugulasi polnud, aga maja võti oli olemas piirkonna postil­ jonil. Nii et organiseerisin sinna ukse taha postiljoni, politseiniku ja linnaosa esindaja. Postiljon poleks üksi tohtinud sisse minna, nii nad läksid kolmekesi ja panid paika edasise tegevuskava, kuidas kasside eest hoolitseda. Ja proua sai keskenduda paranemisele.

Kui keeruline meie riigis asjaajamine on? Tavainimesed tunnevad küll sageli, et bürokraatiamüür on kõrge ja paks.

Jah, see tunne on tuttav. Toon kohe ühe näite. Võtame inimese, kes on vegetatiivses seisundis või minimaalse teadvusega. Lähedasi tal pole. Ta tuleb meile Musta­ mäe korpusest, kus ta on saanud vajaliku meditsiinilise abi, aga ei ole veel teada, milliseks kujuneb edasine olukord. Nii tuuakse ta järelravisse ja ütleme, et seisund ei muutu, ta jääb akontaktseks. Ta ei saa ka meile igaveseks jääda. Siis selgub, et inimesel pole ei kind­ lustust ega eestkostjat. Viimaseks peab sellises situatsioonis hak­ kama linnaosa. Seda määratakse kohtus ja aega võib minna kuni kaks kuud. On vaja teha eksper­

tiisitaotlus töövõime hindamiseks, mis võtab aega 30 päeva. Patsient peaks meilt juba edasi liikuma, aga kuhu? Siis tuleb mul leida võimalused nende protsesside kii­ rendamiseks. Leiame ka, meil on ametkondadega välja kujunenud hea koostöö.

võimalik, et tal on olnud järjest negatiivsed kogemused või liht­ salt olukorrad, mis teda on ärri­ tanud – perearsti juures, EMOs. Võib-olla ta tunneb, et kellelgi pole olnud mahti teda korralikult ära kuulata. Siis lasen tal ennast tüh­ jaks rääkida. Ta rahuneb maha ja seejärel saamegi asuda nende Kas puutute vahel kokku teemade juurde, mis minu tööd ka selliste probleemide puudutavad. Vahel võib see võtta lahendamisega, mis polegi kaua aega. Sellepärast polegi mul otseselt teie valdkond? vastuvõtuaegu. Ma ei saa tagada, See piir, mis on minu valdkond et neist kinni pean. Ma ei saa ini­ ja mis mitte, on vahel tabamatu mest kella pealt kabinetist minema ning mul pole seda saata. Olen rahul ka kellegagi arutada. siis, kui inimene Olen järelravihaigla «Tunnen, et olen ütleb meie vestluse ainus sotsiaaltöötaja. täpselt õiges lõpetuseks: «Nüüd Tegutsen sisetunde mul on pea selge, kohas, just see järgi. Vajadusel suu­ tean, mida pean nan patsiendid õigete valdkond mulle edasi tegema.» Vahel inimeste juurde edasi. sotsiaaltöös küll juhtub, et ta on Vahel teen siiski ka koju minnes midagi selliseid asju, mis meeldib.» unustanud või tekib minu töösse ei puutu. lisaküsimusi või on Näiteks eestkosteavaldused – nen­ lähedased ta uute küsimustega dega peaks tegelema lähedased ise, segadusse ajanud. Siis selgitan aga ma näen, et nad pole selleks kõike veel korra. emotsionaalselt võimelised. Mõni inimene lihtsalt ei suuda ka paberi­ Närvid peavad head olema …

Ma pole kordagi oma töös majandusest läbi närida. Vanemad Saan inimes­ inimesed ei kasuta ka arvutit ega vihastanud. internetti, nad ei oska välja uurida, test aru, igaüks on omamoodi.

Minu käest on küsitud, kui­ kuidas üht või teist asja teha. das saan seda tööd teha – Kas teile meeldib ümberringi vanad ja haiged ini­ järelravihaiglas töötada? mesed, sageli surm. Olen aga aru Väga meeldib! Tunnen, et olen saanud, et inimestel on mõni­ täpselt õiges kohas, just see vald­ kord vaja surmast rääkida. Lähe­ kond mulle sotsiaaltöös meel­ dased ei taha sageli sellist juttu dib. Kuigi jah – kui siin kõrval oli kuulata, aga inimesele on oluline kunagi veel nahahaiguste kliinik, teada anda, kuidas ta tahab lasta puutusin vahel kokku ka seal­ korraldada oma matust, milline sete patsientide nõustamisega. peaks talitus olema ja mida ta See oli ikka hoopis teine maailm: üldse surmast mõtleb. Ma lasen patsiendid kasutasid telefoni ja tal rääkida ega sega vahele. arvutit, olid juba ise midagi uuri­ Oleme teiste tugitöötajatega nud, teadsid üht-teist. Meil siin arutanud, miks meie haiglas on on sageli informatsiooniallikas kas hea tööd teha – siin on inimese mõni sõbranna, kelle käest midagi mõistus kõige tervem. Siin ei loe kuuldi, või saade «Kuuuurija». raha enam midagi, kellelegi pole vaja muljet avaldada – oled see, Kas saavutate ka kõige kes sa oled. Siin pole sugugi kogu keerulisema inimesega lõpuks aeg näha ainult sünge pool, me ühise keele? saame palju kiidusõnu. Helistavad Jah! Võtan seda kui väljakut­ isegi muidu kidakeelsed maame­ set. Kui tuleb täiesti endast väljas hed ja tänavad pereliikmele osuta­ inimene, saan temast aru. Väga tud abi ning hoolitsuse eest. n

19

PALLIATIIVRAVI

Palliatiivravikeskus toetab raske diagnoosiga patsiente 2 «Väga tihti kuuleme patsientide suust ohkamist: miks ma teie keskusest küll varem ei teadnud – nii kaua kannatasin kodus üksinda,» ütleb Regionaalhaigla palliatiivravikeskuse juhataja doktor Pille Sillaste. Just raske diagnoosi saanud inimeste ja nende lähedaste paremaks toetamiseks on palliatiivravikeskus hakanud korraldama igakuiseid infotunde, kus eri teemadel räägivad haigla onkoloogid, õdenõustajad, sotsiaaltöötajad ja hingehoidjad.

TEKST: Kaire

Kenk Lappard

FOTOD: Daisy

20

017. aasta algul Regionaal­ haiglas loodud palliatiivse ravi keskus on Eestis esi­ mene. «Meeskonda kuuluvad valu- ja palliatiivse ravi arstid, onkoloog, õed-nõustajad, sotsiaal­ töötajad, psühholoogid ja hinge­ hoidjad. Selline mudel on levinud üle maailma. Eestis pole palliatiiv­ ravi riiklikult aktsepteeritud, töö­ tame vaid tänu haigla juhtkonna toetusele. Sisuliselt kompensee­ rib haigekassa ainult arsti ja õe ambulatoorset vastuvõttu,» nen­ dib keskuse juhataja, Regionaal­ haigla valuraviarst Pille Sillaste.

Mida palliatiivne ravi endast kujutab? «Eristatakse kuratiivset ja palliatiivset ravi. Palliatiivne ravi omakorda jaguneb kaheks:

PALLIATIIVRAVI

elu pikendavaks, kasvaja levikut piiravaks ja elukvaliteeti paran­ davaks raviks,» selgitab keskuse õde-nõustaja Katre Tamm. «Meie haiglas tehakse ju ka palliatiivset keemia- ja kiiritusravi.» Palliatiiv­ ravi eesmärk on ka pakkuda pari­ mat toetavat ravi kasvajast tin­ gitud vaevuste leevendamiseks.

Sümptomeid leevendades on või­ malik tagada paremad ravitule­ mused ja parendada elukvaliteeti.

Palliatiivne ravi kergendab raskest haigusest ja ravist tingitud vae­ vusi, näiteks valu, õhupuudust, väsimust, iiveldust jt.

«Meie eesmärk on, et patsiendid saaksid võimalikult kaua elada valu- ja kannatustevaba (iivel­ damine, oksendamine jne) elu. ­Pallium tähendab ladina keeles mantlit, meie keskuse ravipõhi­ mõte ongi piltlikult öeldes katta patsiendid julgustava, lohutava ja soojendava keebiga,» ütleb doktor Sillaste. «Psühholoogid ütlevad: meie jaoks pole te haige inimene, vaid inimene, kel on haigus,» lisab keskuse psühholoog Vilja Toomast.

Tööülesandeid on palju, ka patsientidel erinevaid muresid.

Mida teha siis, kui haigus ei või­ malda enam tööl käia? Mida aga ette võtta siis, kui kuidagi ei oska lähedast aidata ning seetõttu vae­ vab pidev süütunne? Õde-nõus­ taja teeb nii ambulatoorset kui ka telefoninõustamist.

Telefonile 617 1777 suunatakse kõik haiglasse tulevad patsientide ja nende lähedaste kõned.

Valu käib tihti kaasas krooni­ liste haiguste, sealhulgas vähiga, ehkki vaid 50 protsenti meie patsientidest on kaevanud vähi­ diagnoosi saamise hetkel valude üle. Krooniline valu mõjutab ter­ vet organismi, vähendab inimese füüsilist suutlikkust, liikuvust, aktiivsust. See pärsib inimese või­ met lõõgastuda, viies ta lõpuks unetuse, depressiooni ja suitsi­ daalsete mõteteni. «40 protsenti elanikest elab iga päev koos väik­ sema või suurema valuga, neist kolmandik kannatab nii tugevaid valusid, et kaalub lausa enese­ tappu,» ütleb doktor Sillaste.

Palliatiivravikeskuse eelkäijaks

võib pidada doktor Sillaste initsia­ tiivil 2000. aastal avatud esimest valukabinetti Hiiu onkoloogiakes­ kuses. «Avasin selle oma aneste­ sioloogi-intensiivravi töö kõrvalt.

Sain ruttu aru, et ainult valuga tegeledes ei jõua kusagile, sest nendel haigetel on probleeme väga palju. Valu mõjutavad erinevad asjaolud: diagnoosiga kaasnev surmahirm, raviga seotud vaevu­ sed (iiveldus, õhupuudus, unehäi­ red, depressioon, kõhukinnisus ja -lahtisus jm). Peale füüsiliste ja emotsionaalsete probleemide on ka sotsiaalne pool. Kui haiges­ tub noor inimene, kes on perele olnud tugisammas, on kogu elu pea peale pööratud. Sain aru, et vaid valuraviga ma neid haigeid aidata ei saa. Üsna pea liitus sot­ siaaltöötaja ja pisitasa meeskond kasvas. Õnneks on haigla admi­ nistratsioon lasknud sel areneda,» meenutab arst.

Palliatiivne ravi kergendab ras­ kest haigusest ja ravist tingitud

hükardia, hüpertoonia, müokardi infarkt, vähesest liikumisest tin­ gitud tromboosioht jne. Valu kan­ natamine põhjustab kogu orga­ nismile suurt stressi,» nendib dr Sillaste.

Millist tööd teeb keskuse õde-nõustaja? «Ta teeb koostööd patsiendi ja tema lähedastega.

Nõustab patsienti ja tema lähedasi siis, kui kodune ravi kipub üle pea kasvama,» sõnab ta.

Palliatiivravi õde-nõustajad on enamasti kontaktisikud patsiendi, tema raviarsti ja meditsiiniperso­ nali vahel ning aitavad lahti mõtes­ tada teavet, mida arst on haiguse kohta andnud.

Psühholoogi töö hakkab het­ kest, kui patsient saab oma hai­ gusest teada. Haigestumine, eriti raske haigus, on inimese elus alati kriis. Psühholoog aitab haigel ja tema lähedasel mõista ning üle elada kriisi kõik etapid. Psühho­ loog annab nõu, kuidas kaotatud meelerahu tagasi saada, kuidas leida jõuvarusid hin­ geliseks toimetule­ «Just raske diagnoosi saanud inikuks, kuidas muutu­ meste ja nende lähedaste paremaks nud elukorraldusega toime tulla. Nõus­ toetamiseks on palliatiivravikeskus tamise eesmärk on hakanud korraldama igakuiseid haige ja tema lähe­ infotunde, kus eri teemadel räägivad daste parima või­ maliku elukvaliteedi haigla onkoloogid, õde-nõustajad, saavutamine antud sotsiaaltöötajad ja hingehoidjad.» olukorras koostöös palliatiivravi teiste vaevusi, näiteks valu, õhupuu­ spetsialistidega. dust, väsimust, iiveldust jt. Selle Psühholoog aitab raskel haigel abil ei saa küll terveks raskest saada aru ja mõtestada lahti hai­ haigusest või pahaloomulisest gusega kaasnevaid tundeid (väär­ kasvajast, aga raviga on võimalik tusetus, lootusetus, süütunne ja enesetunnet oluliselt parandada. suitsiidimõtted). Selliste tunnete Palliatiivravi toetab haiguse ravi tähelepanuta jätmine avaldab nii ravimitega kui ka leevendab negatiivset mõju ravi tulemusele, hingelisi, vaimseid ja kehalisi vae­ elukvaliteedile, pikendab haiglas vusi. Ka juhul, kui haigus pole viibimise aega. ravitav, on oluline sümptomeid Patsientidele on oluline ka koos­ leevendada, et elada pikemalt ja töö sotsiaaltöötajaga. Tema teavi­ paremini. Seetõttu pakub keskus tab patsienti ja tema lähedasi riigi palliatiivset ravi kogu haiguse väl­ pakutavate sotsiaaltoetuste ja tee­ tel, sõltumata sellest, kas spetsiifi­ nuste korrast, samuti õendusabi line haigusevastane ravi toimib või ja hooldusteenuste võimalustest mitte. «Valust tekkinud tüsistus­ kodus ning haiglas. «Nii näiteks tega elamine on raske kõigile – nii ei tea paljud patsiendid, et pere­ patsiendile kui ka tema lähedas­ arsti abil saavad Tallinna elani­ tele. Patsienti ohustavad nii tah­ kud tellida Tallinna kiirabi kaudu

21

PALLIATIIVRAVI

transpordi haiglasse tulekuks,» sel­ gitab keskuse sotsiaaltöötaja Relika Kirpu. Koos sotsiaaltöötajaga saavad selgeks ka kõik puude raskusastme tuvastamise ja ravikindlustuse taot­ lemisega seotud toimingud. «Selgi­ tame, et 182 kalendripäeva ulatuses on võimalik olla töövõimetuslehel, et ka perekonnaliikmel on õigus saada haiget kodus põetades seitsme jär­ jestikuse kalendripäeva eest hüvitist.

Sageli ei teata sedagi, et osaline või puuduv töövõime annab patsiendile õiguse soodushinnaga osta või ren­ tida abivahendeid,» selgitab Kirpu.

Hingehoidja on inimene, kes pakub kannatavale inimesele tuge ja mõist­ mist, aitab leida elujulgust ja lootust ka lootusetuna tunduvas olukorras.

Hingehoidja on kristliku teoloogilise ettevalmistusega ja tunneb erine­ vaid religioone. Ta lähtub oma töös alati inimese enda veendumustest ja usulistest tõekspidamistest. Ta saab kutsuda patsiendi soovil tema juurde haiglasse vaimuliku. Hingehoidjaga on võimalik vestelda eksistentsiaalse­ tel ja spirituaalsetel teemadel, kui ini­ mene tunneb, et ta seda soovib. Ras­ ketel eluhetkedel, mis puudutavad elu ja surma, inimsuhteid või suhet jumalaga, on vaja tihti oma mõtteid välja rääkida. Hingehoidja töö haig­ las on inimesega koos mõtlemine ja rääkimine, ühine teekond oma elu ja haigusest tuleneva olukorra, olnu ning tuleva mõtestamisel.

«Haigus pole alati katastroof, vaid võib olla ka õppetund. Alati on või­ malik hakkama saada, kui ma mõt­ len nendele inimestele, kellega olen tundide kaupa rääkinud,» ütleb Katri Kaasik-Tepandi. «Kõigele, mis minuga juhtus, tuleb leida mõte!»

Oluline roll patsientide toetamisel on ka teabetoa kogemusnõustajatel.

«Innustame patsiente tegema läbi arsti määratud ravi ja täpselt kinni pidama raviskeemist, aitame orien­ teeruda kõikvõimalikes soovitustes,» ütleb kogemusnõustaja Merike Värik.

«Kui patsient näeb vähist tervenenud patsienti – nõustajat, võib see olla jul­ gustav. Kellegi samalaadne kogemus mõjub jõuduandvalt, et oma haiguse ja eluga hakkama saada. Pealegi jul­ gevad patsiendid kogemusnõusta­ jalt küsida asju, mida arstilt ja õelt pärida ei julgeta.»

22

Pille Sillaste: milline näeb välja töö palliatiivse ravi patsientidega?

Töö on emotsionaalselt raske. Peame rääkima surmast ja suremi­ sest. Aitame leida leppimust, kui ravi on näiteks lõpetatud. Kui kutsume kokku patsiendi lähedased ja räägime, kuhu on hai­ gus ja ravi jõudnud, näeme väljakooruvaid perekondlikke pin­ geid, konflikte, mis siis vallanduvad. Sel hetkel on vaja, et keegi meist oleks piksevardana juures, et nad saaksid jutud räägitud, lepiksid ja patsiendi minemine oleks võimalikult inimlik – rahuga südames. Tavaliselt esitab arst perekonnale aktsepteeritavas vor­ mis ravi lõpetamise põhjenduse ja hingehoidja püüab olla puh­ ver, kuulata ära emotsioonid ja aidata leida rahu.

Meditsiini areng on jõudnud selleni, et kui haige ei tule ise toime või perekond ei saa haigega kodus hakkama, saadetakse ta kohe õendus-hooldushaiglasse. Kes seal olla tahab? Kõik soovivad olla võimalikult kaua kodus, seal ka surra. Meil pole selleks aga tugi­ võrgustikku. Näiteks psühholoogid on meil sisuliselt inimestele kättesaadavad ainult eravastuvõttudel, kuhu on pikad järjekor­ rad. Haigetel pole selleks raha. Perearstidel on olemas selleks fond, aga järjekorrad psühholoogide vastuvõttudele on tohutud.

Meie haiged vajavad psühholoogilist tuge kohe, kui otsus on tehtud. Õnneks on enamikus haiglates olemas psühholoogid, ka sotsiaaltöötajad. Meie haiglas läheb sotsiaaltöötaja patsiendi juurde, kes on reeglina väga tänulik. n

PSÜHHOLOOGIA

Eerik Kesküla:

«Tänapäevane kliiniline psühholoogia kasutab tõenduspõhiseid ravimeetodeid.»

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhtivpsühholoog Eerik Kesküla loodab, et kliiniliste psühholoogide väljaõpe saab edaspidi taha riikliku toetussüsteemi ja korralduse. «See muudaks taseme ühtlasemaks,» ütleb mees, kelle tööülesanne ongi kliinikus seista hea pakutavate teenuste ja kvaliteedi eest.

TEKST: Kristi FOTO: Meeli

Kool Küttim

J

uhtivpsühholoog on uus ametikoht, mis loodi Regio­ naalhaigla psühhiaatria­ kliiniku juurde uue aasta algu­ ses, et arendada psühholoogiliste teenuste sisu ja kvaliteeti ning tagada see, et kliiniliste psühho­ loogide töövaldkond oleks kor­ raldatud sujuvalt, lähtudes selle valdkonna spetsiifikast. Iga osa­ konna juures tegutsevad psüh­ hiaatrite kõrval ja nendega koos kliinilised psühholoogid ja psüh­ hoterapeudid. Eerik Kesküla kin­ nitab, et kui psühholoogia tea­ dusharuna tegeleb inimmõistuse uurimise ja pigem normipoolega, siis kliiniline psühholoog puutub kokku kõrvalekallete ja häiretega.

23

PSÜHHOLOOGIA

«Me oleme diagnostikud, kes tege­ levad kognitiivsete funktsioonide uurimisega.

Psüühikahäirete puhul ilmnevad erinevad kogni­ tiivsed profiilid või mustrid, näi­ teks nõrgeneb mälu, tähelepanu, tekivad spetsiifilised muutused mõttekäigus. Kui need mustrid kaardistada, saab vaadata, mil­ lisele diagnoosigrupile sellised muutused ja sümptomid oma­ sed on,» selgitab Kesküla enda ja oma kolleegide tööd. Kui võtta nii-öelda ahela algusest, siis klii­ niline psühholoog hindab esmalt inimese häirunud valdkondi, järgneb sekkumise pool – toimub konsulteerimine ja tagasiside andmine patsiendile – seejärel saab arutada edasist ravi ja vaja­ dusel pakkuda kas farmakoloogi­ lisele ravile lisaks või iseseisvalt raviks psühhoteraapiat.

Saab ravida, saab kontrollida

See, mis maani saab psüühika­ häiret ravida, sõltub konkreetsest juhtumist. «Enamasti on näiteks meeleolu- ja ärevushäired ravi­ tavad. Ka siis, kui tekib esimene psühhoosiepisood ja patsient jäl­ gib oma ravirežiimi korralikult, on võimalik, et see ei kordu. Kui aga

24

psühhoosiepisoodid muutuvad krooniliseks, skisofreenia on välja arenenud, ei saa me seda haigust ära võtta, aga toimetulekut toe­ tada küll. Ravimid hoiavad sümp­ tomaatika kontrolli all ja patsient võib tööl käia ja elada nagu terve inimene. Samuti saab aidata psühhoteraapiaga, mille käigus õpib patsient sümptomitega pare­ mini toime tulema.» Juhtivpsüh­ holoog kinnitab, et psühhoteraa­ pias on mitmeid koolkondi, aga

«Sõltumata koolkonnast, on psühhoteraapia järjekindel tööprotsess, mille käigus püüame saavutada käitumise muutused ja püsivad funktsionaalsed muutused ajus.» kõige enam soovitatakse täna­ päevastes ravimanuaalides kogni­ tiiv-käitumuslikku teraapiat, kus tegeletakse inimese mõtlemise, tunnete ja käitumise seoste ana­ lüüsi ning nende mustrite muut­ misega, mis häireid alal hoiavad.

«Näiteks on keegi sotsiaalselt

ärev, kardab suhtlemist nõudvaid olukordi. Ta hakkab suhtlemist üldse vältima, mis on ka loogiline – miks peaks tegema seda, mis ei meeldi ja tekitab ebamugavustun­ net. Mida rohkem aga seda teha, seda rohkem ärevus suureneb, sest inimene hakkab aina enam kartma, mis kõik võib minna valesti, kui ta kellegagi suhtlema hakkab, kuni selleni, et ei saa enam kodust väljuda. Niimoodi ei teki reaalsest elust vastupidist kinnitust, et kõik need hirmud enamasti ei realiseeru ning toime­ tulek võib olla üsna hea. Kui ta saab kogemusi, et ärevuseks pole põhjust, siis see aja jooksul vähe­ neb.» Kui Ameerika filmidest näh­ tub, et psühhoteraapia tähendab diivanil pikutamist ja oma murede ärarääkimist, siis Kesküla sõnul ei pruugi lihtsalt muredest rää­ kimine eriti efektiivne olla. «Sõl­ tumata koolkonnast on psühho­ teraapia järjekindel tööprotsess, mille käigus püüame saavutada käitumise muutumise ja püsivad funktsionaalsed muutused ajus.

Niisama rääkimine võib aidata sel määral, nagu murede jagamine ikka aitab, aga psüühikahäirete raviks jääb niisama jutustamisest väheks.»

PSÜHHOLOOGIA

Suund üha täpsemaks ja tõenduspõhisemaks

Milliseid arenguid saab üldse psühholoogiavaldkonnas esile tuua? Eerik Kesküla sõnul täius­ tuvad meetodid, mis aitavad hin­ nata aju tööd ja seda, kuidas üks või teine ajutegevuse häire ini­ mese tegevuses avaldub. «Meil on näiteks testid konkreetsete üles­ annetega, mille käigus püüame aru saada, mis on tegevused, millega inimene hakkama ei saa ja miks. Plaanis on kasutama hakata rohkem arvutipõhist testi­ mist, seal on mõõtmistulemused täpsemad.»

Kesküla kinnitab, et testid on usaldusväärsed, isegi kui vastajal on soov ennast kuidagi paremas valguses näidata. «Kui testime kognitiivseid funktsioone, siis paremat vaimset võimekust pole võimalik teeselda. Psühholoogi­ liste küsimustike puhul võib küll inimene püüda endast paremat või ka vaevatumat muljet jätta, kuid hästi konstrueeritud tes­ tid võtavad seda juba arvesse.

Selliste testide juures on eraldi valiidsusskaalad, mis näitavad, kuidas inimene on vastanud ja kas tema tulemust saab arves­ tada.» Regionaalhaiglas tindiplek­ kide tõlgendamisega patsiente ei diagnoosita. «Selliste meetodite tundlikkus ja diagnostiline tõhu­ sus on madal, liiga suur osakaal võib olla konkreetse psühholoogi tõlgendusel,» selgitab mees. «Me peame siiski olema võimalikult tõenduspõhised.» Just tõendus­ põhisus on see, mida nüüdis­ aegne psühholoogia inimeste aitamise juures aluseks võtab. Nii mõnigi varasem meetod on jää­ nud teaduslikus psühholoogias tagaplaanile. «Regionaalhaiglas ei kasutata ravivõimalusena hüp­ noosi,» toob ta näite.

Eerik Kesküla kinnitab, et sek­ kumistehnikate arendamine ja diagnostika täpsustumine on võetud suunaks ka välisriikides.

«Oluline on patsiendi käsitlus ter­ vikuna, raviplaan pannakse paika nii haiglas oleku ajaks kui ka hilisemaks, kui inimene on koju lubatud.» Ta lisab, et igas riigis

sõltub psühholoogiteenuse korral­ dus rahastusest, ja toob seejärel kohe välja Eesti murekoha: «Meil on küll haigekassa teenused, mida kliinilised psühholoogid peak­ sid teostama, aga puudub riiklik väljaõppesüsteem, kuidas kva­ lifikatsioonini jõuda. Arstidel on arstiõpe ja riiklikult toetatud resi­ dentuur, aga kui praegu lõpetab psühholoog magistriõppe ja tahab saada kliiniliseks psühholoogiks, siis selleks saamine ja õppimine sõltub tema tööandja ning selle inimese enda initsiatiivist, ilma et kumbki saaks mingitki riiklikku tuge.» Kesküla sõnul toob see olu­ kord kaasa spetsialistide nappuse.

«Kliiniliste psühholoogide väljaõpe

«Just tõenduspõhisus on see, mida nüüdisaegne psühholoogia inimeste aitamise juures aluseks võtab.» võiks olla sarnaselt arstide resi­ dentuuriga riiklikult rahastatud.

Töö käib, haridus-teadusminis­ teerium on omapoolse nõusoleku andnud, toimuvad ka läbirääkimi­ sed sotsiaalministeeriumiga, kust peaks tulema rahastus. Plaani kohaselt tekiks ülikoolis eraldi klii­ nilise psühholoogia õppekava ja erinevad haiglad, nagu Regionaal­ haigla, Tartu Ülikooli kliinikum ja Pärnu haigla psühhiaatrikliinik, saaksid olla praktikabaasid.» Kes­ küla loodab, et seejärel muutuks ka kliiniliste psühholoogide tase ühtlasemaks. Ta ütleb oma koge­ musest, et kliinikus toimunud hil­ jutistel töökonkurssidel jäid silma vaid üksikud suurepärased spet­ sialistid. «Eks me konkureeri per­ sonali vallas kogu aeg ka eraklii­ nikutega.»

Psühholoogia pole «pehme» eriala

Ometi on psühholoogia Tartu Ülikooli üks populaarsemaid eri­ alasid. Kesküla nõustub, et sis­ seastujaid jagub, aga küllalt palju tudengeid katkestab juba esime­

sel õppeaastal. «Enamik inimesi, kes läheb psühholoogiat õppima, arvab, et see on eelkõige inimeste aitamine. Siis tuleb välja, et psühholoogia on pigem reaaltea­ dus. Bakalaureuseõpe koosneb teadustöö alustest, kõrgemast matemaatikast, andmetöötlusest, statistikast,» selgitab juhtivpsüh­ holoog ja soovitab noortel alati õppekavaga tutvuda. «Kliiniline psühholoogia, psüühika häiru­ mise hindamine, tuleb pigem hil­ jem – magistriosas. Esmalt õpi­ takse, kuidas psüühikat uurida, kuidas töötab taju, kuidas näe­ me-kuuleme, neurobioloogiat, ajutegevust. Psühholoogia pole mingil juhul pehme eriala.»

Ehk on see põhjus, miks paljud end psühholoogiks või terapeudiks nimetavad inimesed pole Tartusse kuue samba vahele üldse asja tei­ nud. Kui uskuda internetti, tegut­ seb Eestis terve hord psühholooge, kes õppinud siin-seal erakoolides ja lihtsalt kursustel ning koolitus­ tel, sama lugu on terapeutidega.

Juhtivpsühholoog Eerik Kesküla tõdeb, et kui meditsiinidoktoriks saab end nimetada siiski ainult arstikvalifikatsiooniga inimene, siis psühholoog on praegu lihtsalt ametinimetus, selle kasutamine pole keelatud ega Eestis reguleeri­ tud. Nii võib abivajaja sattuda ka isehakanud psühholoogi juurde.

«Selle tõttu eelistakski termi­ nit «kliiniline psühholoog», kellel on kutsestandardis konkreetsed nõuded: nii magistrikraad ülikoo­ list kui ka järgnev praktiline välja­ õpe,» ütleb ta. Ka terapeutiks võib end nimetada kes tahes, alustades bioväljade korrastajatega, lõpeta­ des kivimite ja kristallimaagiaga.

Eerik Kesküla ütleb leplikult, et kui inimene usub end kristalli­ dest abi saavat, siis polegi midagi katki. «Usk võib teatud maani aidata, seeläbi võib tekkida käi­ tumismustrite muutumine, mis omakorda enesetunnet parandab.

Muret tuleb tunda siis, kui tege­ mist on tõsise haigusjuhtumiga.

Siis oleks vaja juba väljaõppega psühhiaatreid ja kliinilisi psüh­ holooge. Skisofreeniat, paraku, usuga ei ravi.» n

25

PSÜHHOLOOGIA

26

PSÜHHOLOOGIA

Psühholoog Inna Narro: «Kasutage aega targasti!»

Inna Narro töötab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiul asuvas järelravikliinikus peamiselt vähihaigetega. Tavainimestele seostub see maja sageli surmaga, ent psühholoog Inna ütleb, et tal on kõige imelisem amet, ta töötab kõige paremas kollektiivis ja paigas.

TEKST: Inge

Pitsner Lappard

FOTOD: Daisy

«T

õsi, tavainimese jaoks seostub see maja sur­ maga, aga sama hästi on see ka rõõmumaja, sest hulk patsiente elab pärast siit lahku­ mist veel palju toredaid aastaid,» ütleb Inna, lisades et siin majas naeratatakse rohkem kui nute­ takse. Siin naeratatakse siis, kui patsiendi seisund on stabiilne, või kui patsient suudab teha esime­ sed sammud pärast pikka voodis lamamist. «See võib kõlada õõvas­ tavalt, aga nii mõnedki inime­ sed suudavad leida ka enne teis­ poolsusesse lahkumist asju, mille üle naerda. Siin majas on päris palju huumorit.»

Selleks et siitilmast naeratades lahkuda, peaks valmistuma hakkama tervena. n

Lääne kultuuriruum eeldab paraku seda, et me oleme kau­

nid, noored ja edukad igavesti ega sure kunagi. «Kui räägin oma tut­ tavatele väljastpoolt haiglakomp­ leksi, kus ma töötan, on nad ena­ masti šokeeritud ja arvavad, et töötan koledas kohas, sest siin majas ju surrakse. Sõna «surm» šokeerib inimesi, sest surelikkuse teema on meil jätkuvalt lapsekin­ gades. Meil seostub surm haig­ late, kinniste uste ja õudusega, aga zen-budismis on surm sama püha nagu sünd.»

Kuus aastat Hiiul psühho­ loogina töötanud Inna teab oma töökogemuse põhjal, et lihtsam ­ on surra neil, kes on aktseptee­ rinud surelikkust, lahti lasknud kõikidest materiaalsetest väär­ ­ tustest ja jätnud endale ainult hingelised, vaimsed väärtused ­perekonna ja sõprade näol. Sageli on sügavam surelikkusest tead­ likuks saamine toimunud alles haiglas.

«Ma olen seni olnud viie ini­ mese suremise juures, hoidnud neil käest kinni. Need surmad on olnud minu jaoks kõige rikasta­ vamad kogemused üldse. Mul on omamoodi vedanud, sest need lahkunud on saanud oma surelik­ kusest teadlikuks just siin haig­ las olles. Aga sellega on tehtud ka tööd. Kui kiiresti see teadlikkus areneb, sõltub sellest, kui hästi suudan oma tööd teha, kui hästi suudavad oma tööd teha raviarst ja sotsiaaltöötaja.»

Paraku on Inna näinud ka teistsuguseid lahkumisi. «Väga raske on lahkuda inimestel, kes on jätnud leppimata oma lähedas­ tega, kellel on mure oma majade, autode, maade, suvilate pärast.

Mis sellest kõigest saab? Raskelt surevad ka need inimesed, kes ei suuda elust lahti lasta, see on nagu kummipaela pikk venita­ mine. Hirm hoiab neid elus.»

27

PSÜHHOLOOGIA

Põhiliselt kardavad inimesed suremise protsessi, üleminekut ühest dimensioonist teise. Nad kardavad valu ja lämbumist. Lah­ kumise hetke kehast. «Valu ja lämbumine on kaks kõige suu­ remat hirmu, mida seostatakse suremise hetkega, aga meie are­ nenud meditsiinis on olemas kõik vahendid selleks, et lahkumine oleks võimalikult valutu ja vääri­ kas,» rahustab Inna Narro.

Selleks et inimene oleks rohkem inimene, on teinekord vaja sellist rasket haigust nagu vähk. n

«Kahjuks küll,» tõdeb Inna, kes on kolm aastat käinud loenguid pidamas ka vähiliidu patsien­ tidele. «Kui läksin esimest korda kohtuma vähist para­ nenud inimestega, oli minu jaoks šokeeriv, kui paar naist ütlesid, et nad on väga õnne­ likud, et neil on see haigus olnud. Mulle oli see tookord õõvastav, ma ei mõistnud selle sisu ega olemust. Kui hakka­ sin oma uurimistööd tegema, selgus, et on olemas uurin­ guid, mis räägivad raskest hai­ gusest või muust kriisist välja­ tuleku tulemusel saavutatud personaalsest kasvust. Vähist paranenud inimesed ütlevad, et nad on tänu haigusele are­ nenud palju rohkem: nad on loobunud oma kõrgepalgalis­ test ametitest, nad tegutsevad sotsiaalvaldkonnas ja tegele­ vad kogemusnõustamisega, et toetada ja aidata kohaneda oma saatusekaaslastel. Just sel­ list tegevust nimetavad nad tõeli­ seks karjääriks.»

Ka Inna enda uurimistööst järeldus, et haigeks jäädes hindab osa inimesi oma väärtused ümber.

Kui terve inimese väärtused olid seotud materiaalsuse ja jõuposit­ siooniga, siis surevatel vähihaige­ tel ja tervistunud patsientidel olid esiplaanil suhete ning ühiskon­ naga seotud teemad.

«Siin majas võib inimene ümber sündida. Minu jaoks on elu kõige kurvemad seigad sellised, kus ini­ mene alles enne surma leiab üles

28

enda tegeliku loomuse. Kui ta alles elu lõpus hakkab väärtustama oma abikaasat või soovib üles leida oma aastakümneid tagasi hüljatud lapsi. Mina ja sotsiaal­ töötaja ning ka mõned raviarstid oleme olnud n-ö lepitaja rollis, et surev vanem saaks oma lapsega, keda ta pole aastakümneid näi­ nud, ära leppida.»

Kuidas elada nõnda, et ei peaks viimasel tunnil kahetsema? n

Inna ütleb, et inimene peab enda jaoks selgeks mõtlema, mis on elu tegelikud väärtused. «Ma kasu­ tan sageli fraasi «Kasutage aega targasti». See kehtib igal pool, nii

Kui käod kukuvad leina Inna Narro

Ma silun Sinu vihmamärgi juukseid ning kuivaks pühin pisarniiske näo, kui õlale mul peidad oma nuukseid, sest vahel leina kukuvad meil käod.

Su hapraid, külmi, valust jäätund käsi ma hoian enda elusoojas peos ning hardalt, sosinal ja tasakesi kõik hingehaavad sõnadega seon. Öös hõigub vastu leinalinnu karje, see hinge laastab nagu tappev piik ning ühe nukra vaimu eksind varje ta enesega igavikku viib.

Aeg hinge ravib, armistuvad haavad, neist mõnigi jääb kaunistama Sind, kuid ühel homsetest kord Sinust kaasa kõik kurbuse viib lahkuv leinalind.

tervetele kui ka haigetele, nii las­ tele kui ka vanadele. Nii terve, tervenev kui ka lahkuv inimene peaksid kasutama aega enda jaoks targasti. Elada võiks rohkem emotsioonidele ja armastatud ini­ mestele, mitte majadele, autodele, maatükkidele ... isegi lemmikloo­ male elamine on tunduvalt väär­ tuslikum kui elamine majale.» n «Tänan, hästi, käin jätkuvalt oma patsientide sünnipäevadel ja matustel.»

Selline on Inna humoorikas vas­

tus, kui temalt küsitakse «Kuidas sul läheb?». «Inimestel on väga raske aru saada, et mul on tore töö. Vahet pole, kas need inimesed on mu sõbrad väljaspool haiglat või mu patsiendid siin. Miks ma ütlen, et see siin on minu elu töö?

Sellepärast, et siin ma elan roh­ kem, kui ma kunagi olen elanud.

Päriselt. Siin ma olen uuesti sün­ dinud. Kuigi haigus on siinsete patsientide keha ära purenud, on nende hulgas kordades rohkem eluterve mõtteviisiga inimesi kui väljaspool haiglat täiesti tervete inimeste hulgas, kelle psüühikat on rikkunud igasugused pseu­ doprobleemid. Teine asi on see, et kui ma annan oma patsien­ dile siin oma aja ja armas­ tuse, oma helluse ja lootuse, siis nad ei kasuta seda mitte kunagi kurjasti ära, mida aga teevad terved inimesed.»

«Ma ei kasuta kunagi fraasi «mõtle positiivselt». Ma ei kasuta seda ka tervete puhul.» n

Inna Narro vaatevälja satub patsient enamasti arsti kaudu, kes ütleb psühholoo­ gile, kellega on vaja tegelda.

Järelravikliinikus ongi psüh­ holoog koos sotsiaaltöötajaga raviarsti parem käsi. Lisaks soovitavad psühholoogi füsio­ terapeut ja mõnikord soovivad ka patsiendid ise ning nende lähedased konsultatsiooni.

Kui onkoloogiaosakonda tuleb uus patsient, läheb Inna temaga isiklikult tutvuma.

«On kaks olulist fraasi, mida mina mitte kunagi ei kasuta. Esi­ mene on: mõtle positiivselt. Ma ei kasuta seda isegi tervete puhul.

Teiseks ei küsi ma mitte kunagi esimesel kohtumisel «Kuidas sul läheb?». Mulle piisab inimesele otsavaatamisest, et näha, kuidas tal läheb.» n

Juhuseid ei ole olemas.

Agnostikuna usub Inna, et juhu­ seid ei ole olemas. «Need, kes arvavad, et kõik on juhuslik, need on ... ma ütleks isegi ... mingil

PSÜHHOLOOGIA

määral eluvõõrad ja teatud mõt­ tes suletud hingega inimesed ning võib-olla põhjendamatult kõrge enesehinnanguga. Mina arvan, et meie eest on plaanid kuskil juba ära tehtud, sest see, et sattusin siia haiglasse, on nii-öelda täiesti juhuslik.»

Enne Hiiule asumist töötas Inna koolipsühholoogina. Umbes aasta varem suvisel koolivaheajal käis ta siin külas kolleegil, kes näitas maja, inimesi, ümbrus- ja keskkonda. «Mind ei häirinud ei lõhnad ega vaade, ei inimeste kül­ jes rippunud voolikud ega ära lõi­ gatud jäsemed. Ma mõtlesin hoo­ pis: vaat siin oleks tore töötada. Ja mul avaneski see võimalus ...»

Peale haigla töötab naine taas ka koolis, õpetades Pirita majan­ dusgümnaasiumis psühholoogiat vabaainena. Ta käib erinevates kohtades loenguidki pidamas ... koos väikese kontserdiga. «Ühel hetkel ma väsisin ainult leinast ja surmast rääkimast. Mõtlesin, et hakkan rääkima ka armastusest, sest nii palju armastust kui selle maja seinte vahel ei ole ma kuskil kohanud. See on uskumatu, kui käsikäes käivad surm ja armas­ tus. Nii et ma annan peale loengu ka kontserdi.» Laulusõnad on Inna kõik ise kirjutanud. Pillimänguga pole probleemi, sest ta on muusi­ kakoolis käinud.

«Su hapraid, külmi, valust jäätund käsi ma hoian enda elusoojas peos ning hardalt, sosinal ja tasakesi kõik hingehaavad sõnadega seon.»

Ka psühholoog on kõigest ini­ mene ja temalgi on vaja väljundit, et stressi maandada.

«Kui siin sureb patsient, kel­ lega olen kuid töötanud, on see ka minu jaoks raske ja elan seda üle.

Sellistel päevadel lähen ma saali, kus on klaver, akordion ja kitarr, ning veedan seal tund-poolteist.

See on minu viis ennast välja elada.» n

29

PATSIENT

Andre lugu järelravikliiniku intensiivraviosakonnast See lugu räägib 30aastasest noormehest, kes palub end nimetada Andreks. Trahheostomeerituna ja abistaval hingamisel on ta haiglas ravil alates 2006. aasta septembrist. Viimased 11 aastat sõltub tema igapäevaelu ja kõik elutähtsad toimingud sajaprotsendiliselt kõrvalisest abist. Vesteldes haigla järelravikliiniku intensiivraviosakonna õendusjuhi Terje Väinaste ja hingehoidja Katri Aaslav-Tepandiga, ütlevad mõlemad: «Andre elulugu on väga eriline.»

TEKST: Kaire

Kenk

FOTOD: Shutterstock

30

PATSIENT

N

oormehe pikad päevad möö­ duvad enamasti arvutiga, mis on ta ees padja kõrval ja mille hiirekursorit saab ta ühe näpuga tasakesi liigutada. Seda küll kõigest umbes millimeetri võrra, kuid nii saab ta arvutis kirjugi kirjutada. «Imetlen tema hingerahu selles olukorras. Seda, kuidas ta sisemiselt programmee­ rib end igal hommikul positiivselt mõtlema. Ta ei mõtle sellele, mida ta teha ei saa, vaid võimalustele, mis tal on. Andre tunneb rõõmu, et ta saab vaadata filme, kuulata muusikat, lugeda ja jälgida uudi­ seid, mängida arvutimänge. Arvuti on tema aken välismaailma,» kir­ jeldab Katri Aaslav-Tepandi.

Hingehoidja tunnistab, et vest­ lused Andrega on olnud tema jaoks õppetund. «Esimestel nädalatel pidin teda ikka paluma, et ta proo­ viks rääkida võimalikult aeglaselt ja sulghäälikutega sõnu kasuta­ des. Õppisin tasapisi tema hää­ letut rääkimist kuulama. Praegu­ seks oleme juba rohkem suhelnud ja saan mõttearendustest sageli aru tema silmadest, tunnetan tema meeleolusid. Andre on selles suhtes imetlusväärne, et iga meie vestlus jätkub alati justkui sellest kohast, kus eelmine kord pooleli jäi,» kirjeldab naine. «Aru saa­ vad temast kogu meie osakonna personal, arstid, õed, hooldajad.

Mina oskan tema huultelt lugeda, kuna mul on üle kahekümneaas­ tane praktika trahheostomeeritud patsientidega suhtlemisel,» ütleb ­Aaslav-Tepandi.

«Andre leplikkus on hämmas­ tav. Me kõik võiksime temalt õppida, kuidas ka kõige piiratu­ mas olukorras on võimalik ene­ sega hakkama saada. Iseenda ja oma sisepingete eest ei põgene.

Kui inimese äng ja rahulolematus temaga kõikjale kaasa tulevad, siis ta hingerahu ei leia, reisigu või Kuule. Andre on selle leidnud,» mõtiskleb hingehoidja.

Andre sõnul tuleb olla tänulik iga päeva eest KATRI AASLAV-TEPANDI, hingehoidja

Meie vestlused algasid sel talvel, alates esimestest kohtumistest on ta väga kontaktne ja vestlemisal­ dis. Sõbralikult ja rahulikult on ta mind oma mõttemaailma sisse lubanud. Ta on lubanud mul sel­ lest ka kirjutada ja haigla ajakirjas tema kogemust jagada. Iga kord, kui intensiivravipalatis tema voodi juurde lähen, tervitan ja küsin, kuidas ta end tunneb ning kas ta soovib rääkida, on vastus: «Pole viga, jah, räägime.» Ta tundub tõepoolest huvitatud sellest, kuhu me oma vestlusega liigume ja mil­ liseid teemasid arutame.

«Tuleb mõelda häid mõtteid. Kui mõtled, et on hästi, siis tunned, et ongi hästi.»

Leppisime temaga kohe esimes­ tel jutuajamistel kokku, et mina küsin tema käest igal kohtumisel ühe küsimuse, millest hakkame koos edasi liikuma. Küsimust ma talle tavaliselt ette ei ütle, tahan, et teema oleks iga kord üllatus.

Rääkida saab Andre ainult huuli liigutades, ilma hääleta, see on talle veidi pingutav, kuigi ta ei kurda. Ta väsib, kui meil vest­ lus liiga pikaks läheb. Olgu veel öeldud, et enamiku ajast Andre vaikib. Ilmselt väsitab teda kõne­ lemisel ka see, kui inimene, kes temaga räägib, ei mõista alati, mida ta huuled püüavad väljen­ dada. Sel puhul küsin: ütle palun veel kord. Siis kordab ta kannat­ likult ja naeratades oma mõtet, püüdes öelda lauset väga aegla­ selt, ning kui ma siis ikka temast aru ei saa, proovib ta mõtet ümber sõnastada. See on meil omamoodi sõnamäng, et kuidas saab ühte mõtet mitut moodi väljendada. Ta

ei jää enne rahule, kui olen aru saanud. Aega võtab sõnade leid­ mine ka seetõttu, et eesti keel pole tema emakeel. Samas võib öelda, et ta räägib väga head eesti keelt.

Paremini saan huultelt sõnu lugeda, kui sõnades on sulghää­ likud, siis moodustab huulte ja keele liikumine hääliku täpsemalt välja. Harjumatul kõrval ja silmal on niimoodi kergem teda mõista.

Tunneb end haiglas hästi

Olen personalilt uurinud, kuidas nemad Andrest aru saavad. Sel­ gub, et see pole üldse probleem.

Nad on harjunud, õppinud teda mõistma ka ilma sõnadeta ja suht­ levad temaga raskusteta. Tasapisi olen harjunud temast aru saama, tema huultelt lugema, tajuma mõtteid ja tundeid ka pausidest, hingamistest, mõistma, mis on talle oluline ja mida ta püüab väl­ jendada. Meie vestlused on olnud väga intensiivsed, oleme rääkinud elu olulistest asjadest. Sellest, mis on talle tõeliselt tähtis olnud ja on, mis on praeguses eluhetkes tema mõtetes ja tunnetes.

Andre ei kurda. Ta on rahul hoolitsuse ja hooldamisega, enda sõnul tunneb ta end selles lii­ kumatuses talutavalt, kui just ei ole ootamatult halb hakanud.

Kui küsin ta meeleolu ja mõtete kohta, vastab ta, et mõtted teda ei paina, meeleolus on valdav mingi ükskõiksus, mida võiks kokku võtta sõnadega «ei taha midagi, ei mõtle midagi». Saan aru tema praegusest meeleseisundist nii, et see aeg siin haiglas, liikumatult voodis lebades kulgeb tasakesi voolavalt tund-tunnilt, päev-päe­ valt, ilma suuremate sisemiste tõusude ja mõõnadeta. Hinges on rahu. Päev koosneb raviprotse­ duuridest, kehahooldusest, söö­ misest, mille juures aitab teda hooldaja. Hiljuti oli üks tore seik: istusin ta voodi kõrval ja vestle­ sime, kui hooldaja tuli tema voodi

31

PATSIENT

juurde ja küsis koduselt, mida ta täna lõunaks süüa soovib. Andre nimetas nii mitmeidki menüüs pakutavaid toite, ta valis. Kom­ menteerisin siis, et oled siin nagu restoranis. Ta hakkas naerma ja ütles: «Jah.» Küsisin ta käest, kas tal on oma lemmiktoidud? Ta vas­ tas, et tegelikult pole see talle täh­ tis, kõike on võimalik süüa.

Igavikuliste muredega patsient

Küsimusele, mis teeb muret, vas­ tab Andre, et mõnikord lähevad mõtted sinna kanti, mis saab edasi. Kaua veel on elu antud ja mismoodi keha vastu peab. Et kui on halb olla, kui on õhupuudus või muu tõsisem häda, on ikka väga raske olla, siis on ka mõtted rasked. Kui end liigutada ei saa, on selline abitu tunne ja raske oma seisundit taluda. Aga niipea, kui saab leevendust ja hakkab parem, on ka mõtted teised. Suuri muresid tal õieti polegi.

«Mul on hirm mitte surma, vaid selle ees, et lähen ühel päeval hul­ luks, et kaotan mõistuse, ei suuda enam mõelda, lähen lolliks. Jah, olen mõelnud surma peale, tõesti ma ei karda seda. Kõige hullem on aga see, kui inimene kaotab mõt­

32

lemisvõime,» ütleb Andre. Sel tee­ mal edasi vesteldes arutleme, mis toetab inimese hingelist ja vaim­ set tervist. Et inimestena vajame me impulsse väljastpoolt ja tänu sellele, et tal on arvuti, saab ta oma päevi täita uute mõtetega. Ka see, et ta oskab leida elus positiiv­ set ja tahab mõtestada elu, aitab teda vaimselt ja hingeliselt terve püsida.

«Inimesed, kes on terved, liiguvad ja töötavad, elavad oma peredega – kui vähe nad oskavad hinnata elu, mis neil olemas on ...»

Head mõtted annavad jõudu

Küsimusele, mis Andrele jõudu annab, vastab ta: «Tuleb mõelda häid mõtteid. Kui mõtled, et on hästi, siis tunnedki, et ongi hästi.

Sa oled rahul ja rahulik ning rõõ­ mus, ja tõesti oledki seda päriselt.

Kui aga hakkad otsima seda, mis on halvasti ja kõike seda, mida sul pole, mõtled negatiivselt, siis need mõtted teevadki su elu halvaks,

rikkudes elu. Mina mõtlen, et on hästi. Saan hakkama.»

Ta räägib: «Inimesed, kes on terved, liiguvad ja töötavad, elavad oma peredega – kui vähe nad oska­ vad hinnata elu, mis neil olemas on ... Neil on tervis, nad saavad teha tööd ja elada oma kodus koos oma perega. Aga muretsetakse tühiste asjade ja väikeste prob­ leemide pärast. Tuleb olla tänulik selle eest, et neile on antud elu, tervis, et nad saavad teha, mida tahavad, minna, kuhu tahavad, et neile on antud nii palju valiku­ võimalusi. Tuleb olla tänulik elu eest, iga päeva eest, mis on antud, osata elust rõõmu tunda.»

Mis talle aga heameelt valmis­ tab? «Varem, kui sain lugeda, siis raamatute lugemine. Head teosed teevad rõõmu, mulle meeldis väga lugeda, lugesin palju. Fantastikat eriti. Rõõmu teeb hea muusika kuulamine, heade filmide vaata­ mine. Ka see, kui on päris talutav olla. Ma saan enda mõtetega hak­ kama. Ema käib vaatamas.»

Muretseb õdede ja hooldajate palga pärast

Me räägime oma vestluste käigus ka tema haiguse algusaastatest ja tookordsetest hirmudest, mis

PATSIENT

teda siis valdasid, erinevatest haig­ latest, kus tal on tulnud ravil viibida, perest, lapsepõlvest, koolis õppimisest.

Andre sõnul on tal olnud haigusega, mis algas kuueaastaselt, aega harjuda ja sellega elama õppida. Kõige ränge­ mad olid haiguse algusaastad, kui oli kohati väga-väga raske olla. Üks sünd­ mus, mis on tal siiani teravalt meeles, juhtus siis, kui ta viidi üle ühest haig­ last teise ja meditsiinitöötajate otsuse (oli alustatud tema hingamisaparaadist võõrutamist, aga päris ilma ei saanud ta veel olla) tõttu ei antud kaasa hinga­ misaparaati ning tal oli lämbumisoht.

See oli ränk kogemus. «Ma ei saanud üldse hingata,» kirjeldab Andre eru­ tunult, justkui uuesti seda sündmust läbi elades. Ainult tänu ema kiirele ja radikaalsele tegutsemisele saadeti hin­ gamist abistav aparaat teise haiglasse järele.

Seda lugu rääkides liigub meie teema ka meditsiinitöötajate peale, sellele, kui oluline on nende suhtumine haigestu­ nud inimese probleemidesse, nende murede tõsiselt võtmine. Andre sõnul peaks arstide, õdede ja hooldajate tööd rohkem toetama ning tunnustama, et inimesed saaksid oma raskele tööle vas­ tavat tasu, sest see töö on tõepoolest väga raske.

Harjunud koos haigusega elama

Praegusel eluhetkel, siin haiglas ravil olles on tema seisund stabiliseerunud, haigusest tulenevaid sümptomeid lee­ vendatakse ja tema eest hoolitsetakse.

Andre on hinges oma haiguse ja elukor­ raga leppinud, ta on harjunud oma hai­ gusega koos elama.

Andrega vesteldes jään tihti mõtlema selle üle, mis on inimese elus tähtis, mis annab talle ka kõige raskemas olukor­ ras jõudu vastu pidada, säilitada endas elutahe ja lootus. Andre on olnud selles mõttes ka ise õpetaja. Temalt on õppida, et elu seab meile tihti raskeid katsumusi ja meie ülesanne on leida neile vastus enda hinges ning mõtetes. See vastus on tänulikkus iga hetke, iga kogemuse, ka kõige rängema eest meie elus, tänu­ likkus, et meie ümber on inimesed, kes meid hoiavad ja meil edasi elada aita­ vad. Elul on väga palju eri värve, meie ülesanne on neid värve aktsepteerida ning neist kõigist leida enda jaoks üles tähendus, hingerahu ja rõõm. n

Tunnustasime kliinikute parimaid õdesid ja hooldustöötajaid Rahvusvahelise õdede nädala raames tunnustas Regionaalhaigla juhtkond õdede tänuväärset tööd, välja kuulutati ka kliinikute parimad õed ja hooldustöötajad.

• Diagnostikakliiniku aasta õde on Ene Vadi • Anestesioloogiakliiniku aasta hooldaja on Natalja Mironova • Diagnostikakliiniku aasta abiline on Mare Parm • Järelravi kliiniku aasta hooldaja on Tatiana Gaydova • Kirurgiakliiniku aasta õde on Ulvi Tasane • Kirurgiakliiniku aasta hooldaja on Margit Olvi • Psühhiaatriakliiniku aasta hooldaja on Irina Püvi • Psühhiaatriakliiniku aasta õde on Siiri Tera • Anestesioloogiakliiniku aasta õde on Anneli Krund • Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku aasta hooldaja on Anastasia Lohtenko • Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku aasta radioloogiatehnik on Jekaterina Motõgullina • Sisehaiguste kliiniku aasta hooldaja on Silvia Viita • Sisehaiguste kliiniku aasta õde on Rima Bezzubceva

33

VAIKUSETUBA

Vaikusetuba pakub hingele kosutust Õendusjuht Katrin Olo-Laansoo tutvustab Hiiu 39 majas möödunud aasta jõulude eel avatud vaikusetuba sõnadega: «See tuba on kõigile: nii patsiendile, personalile kui ka patsiendi lähedastele.»

TEKST: Greta

Kaupmees Lappard

FOTOD: Daisy

Õnnistatud paik

Õendusabi osakonna ravikeskuse esimene ja ka Põhja-Eesti Regio­ naalhaigla esimene vaikusetuba avati 22. detsembril 2017. Selle õnnistas sisse Tallinna praost Jaan Tammsalu, kes andis kaasa oma head sõnad ja mõtted.

Katrini sõnul oli sellise omaette olemise ruumi järele vajadus juba ammu. Nüüd sai see teoks. Ruum on avatud 24/7.

Toas on rakendatud palju taas­ kasutusmaterjale, vanast laost pärit mööblitükid on ehitusmees­ tel üle värvitud. Seda ruumi on avamisest saati kasutanud usi­ nasti nii haigla töötajad kui ka patsiendid. Sellised ruumid on maailmas paljudes kohtades, nt lennujaamades, hotellides, spaa­ des, haiglates.

Ruum asub esimesel korrusel, aknaga metsa suunas. Toast ava­ neb avar vaade ja seal on tõesti väga vaikne. See pole nagu haig­ laruum, vaid lihtne, looduslähe­ daste värvidega, harmoneerudes metsaga. «Vaade on nagu altari­ maal,» võrdleb Katrin, lisades et ükskõik mis usku inimene on – ta

34

saab selles toas just endale vaja­ likke rituaale läbi viia või lihtsalt segamatult oma mõtteid mõelda.

Avamise ajal hakkas naise sõnul õitsema ka ruumi kaunistav toa­ kask. «Nagu ta oleks tänulik. See on väljavalitud koht,» ütleb ta. Vai­ kusetuba on Katrini sõnul vajalik, sest see on koht, kus peatada aeg, mõtiskleda, lihtsalt olla, selleks et leida hingerahu ja jõudu edasimi­ nekuks, kus korraldada ka kriisija leinatööd. «Siin saab läbi viia ka jumalateenistusi, palvusi ja muid talitusi eri usku inimestele. Nagu märkate, pole meil ühtegi risti­ märki. Siia on teretulnud olema ja mõtlema kõigi religioonide esin­ dajad – olgu juudid, moslemid või kristlased. Ka töö on meil rahvus­ vaheline,» sõnab ta.

Unistus vaikuseruumist on olnud sellest päevast peale, kui Katrin haiglas tööle asus. «Meie patsientuuris on suremus väga suur. Meil on lõppstaadiumis vähihaiged, patsiendid, kes tule­ vad parimaks toetavaks raviks oma raskete haigustega ...

Seda ruumi on vaja, et nii pat­ siendil kui ka personalil või lähe­

dastel oleks koht, kus nad saak­ sid oma mõtteid koondada, olla üksi iseenda ja võib-olla kellegi kõrgemaga, hetkeks peatuda, võib-olla hingehoidjaga vestlusi pidada, end taastada,» räägib Katrin. Töötajatele on see vaja­ lik, et mitte läbi põleda, et leida igas päevas rõõmutera, mis edasi viib. Samuti annab see lootust ja jõudu patsiendile. Õendusabis on filosoofiline ütlemine, et tähtis on anda rohkem elu päevadesse, mitte päevi elule.

Viimne rahupaik

Elus on juba kord nii, et lahkuvad nii noored kui ka vanad. Katrin meenutab, et neil oli hiljuti väga kurb sündmus, kui suri nende enda töötaja – osakonna õel oli raske haigus. «Ta käis kuni lõpuni tööl, olime kolleegid juba n-ö eel­ mises elus, eelmises haiglas. Tema lõpp oli siin. Ta tuli Regionaalhaig­ lasse aktiivravist õendusabisse, hospiitspalatisse.

Tema ära­ saatmine oli üks esimesi väikesi mälestamisi.

Jumalateenistuse viis siinsamas läbi meie hinge­ hoidja Kaisa Kirikal, mälestasime

LÜHIDALT

Svetat kogu oma osakonna perso­ naliga. Seda ruumi oli väga vaja. Üliraske on enda meeskonna liiget ära saata ...» meenutab naine.

Vaikuseruumi kasutavad ka patsientide lähedased koos oma lähedastega, kes haiglas viibivad.

Patsiendid ei ole ainult eakad.

Praegu on õendusjuhi sõnul väga palju traumajärgseid koomas pat­ siente, noori mehi. Kõige noorem patsient on 24-, kõige vanem on olnud 102aastane. Katrin mäle­ tab, et ravil on olnud ka õde ja vend: üks 99 ja teine 100aastane.

«Hospiitsis oli itaallanna, kes lah­ kus selles haiglas. Ta ei rääkinud ühtki muud keelt peale itaalia keele,» kirjeldab Katrin.

Raskete haigetega tegeleva per­ sonali õendusjuhil on täitunud juba kaheksateist aastat sure­ mise lähedal olemist. Ta ütleb, et see töö on tema hingeasi ja ta on oma pika karjääri jooksul õppi­ nud elu väga hindama. «Elu tuleb austada. Nii nagu austame sündi, peab austama ja väärtustama ka inimese lahkumist siitilmast ehk surma, suremist. Väärikas sure­ mine on ülioluline. Mida küpse­ maks inimene saab, seda rohkem ta sellele mõtleb ja sellest aru saab,» selgitab naine. Sellise emot­ sionaalselt kurnava töö juures on tal endalgi mõnikord hingehoidja abi tarvis läinud. «Meie hinge­ hoidja, kirikuõpetaja Kaisa Kirikal on alati toeks. Meie meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet, keda nimetasime avamisel oma­ keskis selle ruumi ristiemaks, on palju siia panustanud.»

Inimloomusesse on Katrini sõnul sisse kirjutatud ka see, et ükskõik kui kehvas seisus inimene on, tahab ta ikka koju minna.

Paraku tulevad patsiendid tervise halvenedes siiski tagasi, sest neil on hirm. Turvalisust annab õen­ dusabis see, et su ümber on alati sind aitavad inimesed. «Tihti, kui on suur hapnikuvajadus ja teki­ vad probleemid, on kohal ka hirm, paanika. Meil lähevad patsiendid ka koju ja taastusravile. Kobes­ tame neid natuke ja saadame taastusravile. Siit on lahkutud ka elule,» ütleb õendusjuht. n

Jagati Noore Arsti stipendiume 2018. aastal andis Põhja-Eesti Regionaalhaigla välja seitse Noore Arsti stipendiumi. Komisjon vaatas läbi 12 esitatud taotlust ja valis välja selle aasta stipendiaadid.

Valiku kriteeriumid olid arsti või proviisorina töötamine, kandidaadi vanus, koolituse/seminari kaalutletus ning haakumine haigla arengusuundadega.

Selle aasta stipendiumi saajad: n Dr

Olga Dzyuba (psühhiaatriakliinik, psühhiaater) – osalemiseks konverentsil «Maudsley Forum 2018» Londonis. n Dr Teele Jaanson (diagnostikakliinik, arst-resident) – osalemiseks nädalasel muskuloskeletaalradioloogia kursusel Barcelonas. n Dr Kaarel Kärmas (diagnostikakliinik, arst-resident) – osalemiseks kuuajalisel praktikal Tampere Ülikooli haiglas. n Dr Martin Kütimets (anestesioloogiakliinik, anestesioloog) – osalemiseks 2. Euroopa põletusassotsiatsiooni kursusel «Innovations in Burn Care» Hollandis. n Dr Liisi Leis (sisehaiguste kliinik, nefroloog) – osalemiseks 13. Euroopa neerupatoloogia kursusel («13th European Renal Pathology Course») Amsterdamis. n Dr Lilian Lääts (anestesioloogiakliinik, ülemarst - osakonna juhataja) – osalemiseks erakorralise ultraheli kursusel «Basic lung ultrasound and FAST» Kopenhaagenis. n Dr Sandra Teppo (kirurgiakliinik, arst-resident) – osalemiseks rinnavähi onkoplastilise ja rekonstruktiivse kirurgia täienduskursusel «Prosthetic breast reconstruction masterclass» Pariisis.

Esimesed stipendiumid noorte arstide ravi- ja arendustegevuse toetamiseks andis Regionaalhaigla välja 2005. aastal.

35

Arendame l채hiaastatel j채relravi kliiniku palliatiivravi kliinikuks. K채sitleme patsienti holistiliselt.

Tegeleme nii keha, vaimu kui hingega.

Oleme hoolivuse tempel.

J채relravikliiniku meeskond