NR 16 / KEVAD 2017
SPORT ELUSTIIL ÃœRITUSED TOOTED MEELELAHUTUS
HIND 4.99
NR 16 / KEVAD 2017
KUUM
Kevad on Air Maxide päralt!
WWW.SPORTLANDMAGAZINE.COM
SPORT
OLD SKOOL
CHUCK TAYLOR ALL STAR II
ELUSTIIL
L
EST LAT LIT ÃœRITUSED
TOOTED
MEELELAHUTUS
AIR MAX THEA
MEIE
ARHIIV
GAZELLE
VÕIDA
SportlandMagazine.com on nüüd täiesti uues kuues! Värsked külalisautorid, mugav disain ja veel rohkem interaktiivsust kui kunagi varem. Et saaksid avastada meie uuenenud platvormi igal pool ja igal ajal, paneme lugejate vahel loosi IPAD AIR 2 32 GB WIFI. Kuidas see endale võita? Vaata lähemalt
bit.ly/voidaipadair
JUHTKIRI
KALLIS LUGEJA! Talv on lõpuks läbi ja mul on ülimalt hea meel tervitada kaunist kevadet. Ei jõua ära oodata, et saaks rulluiskudelt tolmu maha pühkida ja kergliiklusteid vallutama asuda.
Kaanefoto Rasmus Jurkatam
Kevad on minu lemmikaastaaeg. Kogu energia, mida on võimalik ammutada päikesest, valgetest hommikutest, tärkavast rohelusest ja mõnusatest soojakraadidest – seda tunnet ei olegi võimalik sõnadega kirjeldada. Võta endale hetk ja naudi seda kerge hommikuse jooksutiiruga või jalutuskäiguga pärast pingelist tööpäeva.
Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn
Sa hoiad käes verivärsket Sportland Magazine’i kevadnumbrit, mis on juba kuueteistkümnes. Iga kevadise ajakirjaga oleme võtnud südameasjaks anda edasi kevadist energiat ja inspiratsiooni, mida iga inimene pärast talvehooaega vajab. Just selle eesmärgiga oleme ajakirja kokku kogunud huvitavad persoonilood, artiklid, tootesoovitused ja -galeriid.
Teostus RKontor OÜ Epistula OÜ Toimetajad Merilin Piirsalu, Laura Kalam Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Marit Finnie Trükk Uniprint
Ajakirja kaanel tervitavad sind kergejõustikukaunitar Kreete Verlin ja energiast pakatav sportlik muusik Daniel Levi Viinalass. Vaata Overly rakendusega, mis neil sulle öelda on. Heida kindlasti pilk ka spordiürituste kalendrile: on aeg ületada piire ja katsetada uusi spordialasid. Sellel aastal on meil eriti suur au korraldada kaunil Kõrvemaa maastikul Sportland Kõrvemaa neliküritust. Leia ürituse kuupäevad ning tule pane ennast proovile. SPORDIRADADEL NÄEME!
Maarja Nigol turundusjuht
Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt. Sportland.ee Sportlandmagazine.com facebook.com/SportlandEesti facebook.com/SportlandMagazine.ee facebook.com/SportlandRunning facebook.com/SportlandTennis facebook.com/jalgpall
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA MAARJA ÜLLATUSVIDEOT!
instagram.com/sportlandeesti snapchat @sportlandeesti 5
sportlandmagazine.com
SISUKORD
12 10 SPORTLANDI UUDISED 12 KREETE VERLIN – LAPSEPÕLVEST SAATI TRENNINÄLJAS 16 IGAST HETKEST MAKSIMUM!
59
88
45 MAASTIKUJOOKS ON NII KEHALE KUI KA HINGELE 48 SUVE MÕNUSAIM VÄLJAKUTSE – ELAMUSMARATONID!
67 ÄGE JA NOORTEPÄRANE KORVPALLIKLUBI 70 BC TARTU: TUTTAV SISU, UUES KUUES 72 ISA JA POJA VASTASSEIS 76 EM-I FINAALTURNIIR VÕRKPALLI MEKAS
21 MEGAEMOTSIOONID KÕRVEMAALT
49 BOSCH EESTI MAASTIKURATTASARI KUTSUB SEIKLEMA
22 KATSETAME JOOKSUJALATSEID
51 RATTURITE PIDUPÄEV L'ÉTAPE DU TOUR
79 RANNAVÕRKPALLIS ON TEGIJAD KA VÄIKERIIGID
26 ÄRA KÄI TRENNIS, HAKKA TREENIMA!
54 PARIM KAASLANE ON RATAS
81 SELTSKOND KOKKU JA PALL MÄNGU!
28 MILLEKS MULLE ERALDI TREENINGJALATS?
56 RAIVO RAND: RATTASPORDIS TÄIENDAB ÜKS ALA TEIST
82 LONGBOARD ANNAB STIILSELE VÄLIMUSELE VIIMASE LIHVI
36 NIKE TUTVUSTAB PROJEKTI BREAKING2
58 PÕNEV LAAGRISUVI OOTAB
83 KEERDTREPP VALLUTAB UUSI KÕRGUSI
38 JOOKSE KOOS NIKE+ RUN CLUBIGA!
59 PREMIUM LIIGA PÜÜDLEB TEERAJAJAKS
88 EESTI OMA MAAILMASTAAR JAAN ROOSE
40 ADIDASE UUS TIPPTASEMEL JOOKSUJALANÕU NAISTELE – ULTRABOOST X
62 JK TALLINNA KALEV – LINDPERE JA KLAVANI ÜHISPROJEKT
90 STIILSEIM INDIEBÄND THE BOONDOCKS TRÜGIB PILDILE
64 FC ELVA – VÄIKESE LINNA SUUR JALGPALLIKLUBI
94 TÄIELIK VABADUS RATTA SELJAS
33 CHALLANGE FOTOAPARAADIGA
KEVAD 2017
6
97 RÄÄGIME KIIRRULLUISUTAMISEST!
SISUKORD
94 100 SELJAKOTID SELGA! 102 SUVI ON SEIKLUSTEKS! 104 SUVE TIPPHETKED WAKEPARKIS 105 LIHTNE JA LÕBUS RANNAMÄNG 108 SURFIREISID PIIRI TAHA 112 UUED JA PÕNEVAD VEESPORDIALAD
152
209
132 MAAILMAREKORDITEST INSPIREERITUD ARENA 135 TRIATLON ON FUN! 138 MILLAL KOOREKOHVI, MILLAL ENERGIAGEELI? 141 EMOTSIOONIDEROHKE DISC GOLF TEKITAB HASARTI
156 SPORDIÜRITUSTE KALENDER 158 8 FAKTI, MIDA SA AIR MAX 1 KETSIDE KOHTA EI TEADNUD 202 BLOGIS ON MÕTETE KODU 204 SPORTLAND LÕUNAKESKUSE TIIM ON SUUR SPORTLIK PERE
117 MUGAVUS = MAKSIMAALNE RANNAMÕNU
145 VÕISTLUS ISEENDAGA
206 SPORTLAND BRAND AMBASSADOR PROGRAMM
122 THOMAS COVILLE – KÕIGE KIIREMINI ÜMBER MAAKERA
148 SPORT, TERVIS JA MEELDIV SELTSKOND – SEE ON GOLF!
208 MARIELLE JÕGI, SPORTLAND RUNNINGU JOOKSUSPETSIALIST
126 MUHU VÄINA REGATT TÄHISTAB 60. JUUBELIT
150 UUS PISIK: GOLF!
210 ERR-I SPORDITOIMETUSE JUHATAJA RIVO SAARNA
129 AVAVEEUJUMINE – VÄLJAKUTSE IGALE SPORDISÕBRALE
151 MARKO KALDOJA: GOLF ON MINU RELIGIOON 152 SPORTLIK COUTURE-KOLLEKTSIOON SPORTLANDIS
7
sportlandmagazine.com
(PW REVERSIBLE BANDEAU TOP) 7A8552 — (PW REVERSIBLE BOTTOM) 7A8555
ÜHED BIKIINID NELI VÕIMALUST
ÜM B ERP ÖÖRATAV Muuda oma välimust, aga mitte stiili! O’Neilli ümberpööratavad bikiinid annavad sulle ühe bikiinikomplektiga neli eri võimalust. Kõik bikiinid on töödeldud O’Neilli Hyperdry-tehnoloogiaga ja kuivavad väga kiiresti.
(PW REVERSIBLE TOP) 7A8551 — (PW REVERSIBLE BOTTOM) 7A8554
UUDISED
SUPI LAUAD SPORTLANDIS Nüüd on suuremates Sportlandi kauplustes Quiksilveri ja Roxy täispuhutavad SUPi lauad iSUP 10’6’’. Komplektis on lisaks täispuhutavale lauale kokkupandav aer, ülikerge pump, paranduskomplekt ja seljakott. 899-eurose jaehinnaga laua täispumpamiseks kulub umbes 5 ja tühjakslaskmiseks 7 minutit. Laua pikkus on 10’6’’ (320.04 cm) ja maht 310 l.
UNDER ARMOUR NÜÜD SPORTLANDIS USAs pikka aega laineid löönud ja peale Nike suurimaks spordibrändiks kerkinud Under Armour on nüüd saadaval Sportlandi kauplustes üle Eesti. Brändi missioon on To Make All Athletes Better ehk Under Armour on võtnud endale eesmärgi toota ja turundada vaid sporditooteid, mis teevad kõiki sportlasi paremaks.
Kui oled trennigurmaan, siis see bränd on täpselt sinule. Maailma spordistaaridest on Under Armouri sportlased korvpallur Stephen Curry, tennisist Andy Murray ja poksija Anthony Joshua, ning Eestis on brändile juba oma pühendumuse kinkinud bikiinifitnessi staar Egle Eller-Nabi ja MMA võitleja Hendrik Themas.
ÜHED BIKIINID – NELI ERINEVAT VÄLIMUST Tahad muuta oma välimust, aga mitte stiili? Selle suve trend on O’Neilli ümberpööratavad bikiinid, mis annavad sulle ühe bikiinikomplektiga neli eri võimalust. Kõik bikiinid on töödeldud O’Neilli Hyperdrytehnoloogiaga ja kuivavad väga kiiresti. Suvi on lühike, ole iga päev omanäoline.
KEVAD 2017
10
UUDISED
NELI HUVITAVAT FAKTI JALGPALLI PREMIUM LIIGA KOHTA 1. Kõik kümme liigas osalevat klubi pööravad suuremat tähelepanu mängukorraldusele ja teevad kaasaelamise publiku jaoks võimalikult mõnusaks. 2. Igas voorus peetakse üks kohtumine reede õhtul kell 19.30 prožektorite valguses ning prime-time-ülekanne on ETV2 otsepildis. 3. Igal ringil on oma kindel sõnum. Avaring on mehiste meeste mäng, sest jalgpalli mängitakse ja sellele elatakse kaasa iga ilmaga. Teises ringis minnakse täiega peale, kolmandas ringis on kõik võimalik ja viimases ringis läheb kõik mängu! 4. Kõik huvilised saavad esimest korda end proovile panna Premium liiga fantaasiamängus, milles tuleb kehastuda Premium liiga klubi treeneriks ja moodustada erinevate klubide mängijatest nn unistuste tiim. Hooaja jooksul enim punkte teeninud võistkonna omanik reisib koos Eesti koondisega Maltale! Mängima: www.soccernet.ee/fantasy.
AUHINNATUD PURJETAMISJOPE Helly Hanseni 2017. aasta kollektsiooni avamerepurjetamisjope Ægir Race Jacket pärjati maineka auhinnaga Good Design™ Award. Ægir Race’i purjetamissarjaprofitasemel tooted on välja töötatud ja disainitud koostöös maailma parimate purjetajatega. Good Design™ Award: Tegemist on vanima, tunnustatuima ja kõige prestiižikama hea disaini tunnustamise programmiga, mis sai alguse 1950. aastal Chicagos. Eelmise aasta oktoobris valis 66. GOOD DESIGN™-i žürii New Yorgis ja Los Angeleses välja üle 900 toote, mille disaini ja graafikat peeti GOOD DESIGN™-i tunnustuse vääriliseks. Konkursil osales tooteid 46 riigist.
11
sportlandmagazine.com
KAANELUGU Marko Mumm/EKJL
KEILIT AEDMA
KREETE VERLIN – LAPSEPÕLVEST SAATI TRENNINÄLJAS KREETE VERLINI (20) ARMASTUS SPORDI VASTU SAI ALGUSE SAAREMAAL VANAVANEMATE JUURES KÜLA VAHEL SÕBRANNADEGA RATASTEGA RINGI SÕITMISEST JA PUUDE OTSAS RONIMISEST. NÜÜDSEKS ON KREETEST SAANUD EESTI KERGEJÕUSTIKU TULEVIKULOOTUS.
R
„Raske on rääkida, kuidas minus liikumisarmastus sündis, sest tegelikult on sport mulle kogu elu meeldinud. Tegime sõbrannadega Saaremaal küla vahel igasuguseid põnevaid asju, ju sellest kasvaski välja aktiivne eluviis ja üldfüüsiline tugevus,” arvab Kreete. Enda sõnul on ta pidevalt trenninäljas ja kõige pikem trennipaus on olnud kõigest üks kuu. „See oli kõige pikem paus üldse ja nii õudne oli. Ma ei tee trenni ainult tulemuste pärast, vaid iseendale ja sellepärast, et see meeldib mulle nii väga. See on minu hobi.”
KEVAD 2017
KÕIGE ÕIGEM VALIK Esimesse klassi läks Kreete hoopis muusikakooli ja õppis ema palvel kolm aastat klarnetit. „Klarnetit pole ma pärast muusikakoolist lahkumist kordagi kätte võtnud ja ei teagi, kas ma seda enam mängida oskaksin. Huulikust puhudes tuleks hääl kindlasti välja, aga mingit viisijuppi kohe kokku ei oskaks meisterdada,” mõtiskleb Kreete, kes sattus kergejõustikutrenni 11-aastasena. Enne seda oli ta mõnda aega õppinud nüüdistantsu. Kuna aga noor sportlane oli koolivõistlustel niivõrd
12
silmapaistvalt esinenud, suunati ta kergejõustikusse ja nüüd on Kreete sellega väga rahul. „Tunnen, et see oli kõige õigem valik, mis ma olen elus teinud. Mingit innustust polnudki vaja, sest kohe, kui trenni sattusin, teadsin, et see on õige koht,” ütleb ta.
NAUDIB SPORTI Kreete keskendub praegu tõkkejooksule ja sprinti harrastab ta vaid kiiruse arendamiseks. Kaugushüppest pidi ta vahepeal vigastuse tõttu loobuma, aga
KAANELUGU MUL OLI ALGUSEST PEALE SUUR TAHTMINE JA MOTIVATSIOON JA SEE EI OLE KUSKILE KADUNUD. on hakanud end taas ka sel alal arendama. „Kõige rohkem naudin 200 meetri jooksu, sest kuigi jooksed
end põhimõtteliselt pildituks, on pärast jooksu maas lamades nii mõnus tunne.” Kreetele meeldibki spordi juures kõige rohkem mitmekülgsus ja ta usub, et kergejõustik on andnud talle hea põhja. „Isegi kui olen pühendunud tõkkejooksule, naudin alati ka muud. Tulin eelmisel aastal näiteks Tallinna koolide vahelisel sõudeergomeetrivõistlustel esimesele kohale ja ka kehalises kasvatuses sain iga asjaga hakkama, mis mulle ette anti. Tänu kergejõustikule on kõik alad hästi välja tulnud.”
Erakogu
TREENER KRISTA VALGEPEA: „Kreete on sportlasena iga treeneri unistus. Ta pole kordagi puudunud treeninguilt nii, et poleks mulle sellest ette teatanud, ja needki korrad on harvad – ja nii kaheksa aastat. Kreetel on väga tugev sisemine motivatsioon sportida, ta on äärmiselt kohusetundlik, sihikindel ja töökas ning sageli pean mina olema „pidur”. Ainsaks nõrkuseks on kogemuste vähesus suurtel võistlustel, mille põhjuseks on tema noorus. Kreete pikkuse tõttu (179 cm) on tema areng aeglasem kui lühemat kasvu sportlastel. Teades Kreete võimeid, usun, et ta suudab oma sportlikud eesmärgid ja unistused ellu viia. Mul on olnud suur rõõm tema treener olla!”
Marko Mumm/EKJL
13
sportlandmagazine.com
KAANELUGU Rasmus Jurkatam
ENESEUSK VIIB EDASI „Sportides tuleb alati endasse uskuda ja mitte lasta konkurentidel end häirida. Kui noorteklassis veel poodiumile ei pääse, pole vaja pead norgu lasta, sest paremad ajad võivad alles ees olla. Treener ikka räägib mulle, kuidas kunagi võistlustel kaotasin trenni kõige kiiremale tüdrukule, aga ei olnud kurb, vaid ütlesin, et järgmisel aastal teen talle niikuinii ära ja nõnda ka läks. Eneseusk ja positiivsus viivad edasi!” ütleb Kreete.
TASA JA TARGU TIPPU „Mul oli algusest peale suur tahtmine ja motivatsioon ja see ei ole kuskile kadunud,” räägib Kreete. „Kõige suurem muutus sportlasetee algusega võrreldes on toimunud vast tugevuses ja kiiruses, kuid suhtumine sporti on täpselt
OLÜMPIA ON IGA SPORTLASE UNISTUS JA MA OLEKSIN SIIRALT RÕÕMUS JUBA SINNA PÄÄSEMISE ÜLE. sama. Kahjuks olen ka mina näinud, kuidas mõned lapsepõlveaja tugevad konkurendid on ajaga ära kadunud, aga see kõik on kinni sportlase enda mõtlemises ja treeningmeetodites. Mõned lihtsalt mõtlevad noorena, et maailmatasemega võrreldes on Eesti noorte tulemused üsna kehvad, ja loodavad palju trenni tehes samale tasemele jõuda, aga tegelikult treenivad end üle. Edetabeleid vaadates on kõik tipptulemused Eestis tehtud 25-aastasena või
MINU EELIS ON SEE, ET OLEN JUBA SPORTLANE JA MUL ON SPORTLIK TAUST – NII ON LIHTSAM SEDA TÖÖD TEHA. vanemana, mistõttu ei tasu noorena kohe end surnuks treenida, vaid tasa ja
KEVAD 2017
KAS TAHAD TEADA, MIS ON KREETE SALADUS? SIIS LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA VIDEOT.
targu edasi liikuda. See on minu puhul õnneks hästi toiminud,” ütleb Kreete.
PÄEV KORRAGA Saabuval suvel loodab noor kergejõustiklane osaleda EM-il: 100 meetri tõkkejooksu normist on tal puudu kõigest kaks sajandikku. „Olen kindel, et suudan selle ära joosta,” usub ta. Kaugemaid tulevikuplaane ei ole ta veel teinud, sest elab päev korraga. Kas kunagi võiks eesmärk olla ka olümpiamängudele pääsemine? „Eks olümpia on iga sportlase unistus ja ma
14
oleksin siiralt rõõmus juba sinna pääsemise üle. Kui tahaksin, siis äkki oleksin võimeline olümpianormi ära jooksma? Üks eestlane on seda teha suutnud ja miks ei võiks mina olla see teine sportlane, kes seda suudab? Aga kui ma ka kunagi olümpiale ei jõua, ju siis polnud nii vaja, ja tulevad elus veel paremad asjad,” arutleb Kreete.
PEALE VAHEAASTAT USASSE Kreete on algusest peale töötanud koos treener Krista Valgepeaga, kes on talle justkui teise ema eest. „Krista suhtub
KAANELUGU eelis on see, et olen juba sportlane ja mul on sportlik taust – nii on lihtsam seda tööd teha. Mulle meeldib inimestega suhelda, tunnen, et olen ka ise selle ajaga julgemaks muutunud. See on minu töö suur pluss.”
HEA UNI TEEB IMESID! Kreetel on sportlasele kohaselt väga hea vorm, aga tal on ka kadedust tekitavalt pikad ja säravad kiharad ning kaunis jume. „Mul tegelikult polegi suurt ilusaladust, äkki armastus …” ei oska naine kohe teistele soovitusi jagada. „Kaal on nüüd kontrolli all just seetõttu, et puudub koolistress. Magan iga öö vähemalt üheksa tundi ja ärkan hommikuti enamasti ilma äratuskellata. See on kõige
KUI SA TÕESTI HOOLID OMA TERVISEST JA TAHAD HEA VÄLJA NÄHA, TULEB JUBA NIISAMA METSAS SÖRKIMINE PALJU KASUKS.
Erakogu
Erakogu
kasulikum asi üldse, mis vaheaasta mulle andnud on. Kaal on praegu täpselt sellel tasemel, mis olema peab, ja kuigi puberteediga kaasneb periood, kus keha muutub naiselikumaks, tunnen, et olen sellest lõpuks üle saanud. Rasvaprotsent on läinud piisavalt madalaks ja see on ka spordile kasuks tulnud,” ütleb ta.
KREETE VERLIN
pima ja treenima ookeani taha. „USAs võib olla täiesti teistsugune treeningmetoodika ja sportlane vajub esialgu ära, aga mingi aja pärast hakkab ta jälle tõusma ja tulemused hakkavad tulema,” usub ta.
Sünniaeg: 14. veebruar 1997 Isiklikud rekordid: • 100 m tõkkejooks – 14.07 • 60 m tõkkejooks – 8.48 • 200 m sprint – 24.88
igasse õpilasesse individuaalselt ja on lihtsalt nii tark ja hea treener, et ma ei tahaks teda mitte kunagi välja vahetada, aga kahjuks lähen varsti Eestist ära ja olen sunnitud seda tegema.” Nimelt lõpetas Kreete möödunud aastal Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ning võttis peale seda vaheaasta. Nüüd on ta aga otsustanud, et suundub saabuval sügisel õp-
TÖÖ SPORTLAND RUNNINGUS Vaheaastal tahtis Kreete ka õppimisest puhata, aga see ei tähenda, et tüdruk trenni ei teeks. „Mul ei ole mõtet lihtsalt 20 aastat järjest elust õppimise peale kulutada,” selgitab ta. „Üks puhkuseaasta kulub ära, et näha, millised tulemused võivad spordis tulla, kui saan normaalsel ajal magama minna ja hommikul normaalsel ajal ärgata. Puudub koolistress, elu on palju vabam ja unekvaliteet mitu korda parem. Seda on loomulikult ka tulemustes näha.” Kergejõustik pole aga ainus, millega Kreete praegu oma aega sisustab. Ta töötab Sportland Runningus, kus saab suhelda teiste jooksuhuvilistega. „Minu
15
MEELDIB OLLA NÄHTAV Kes ei usu, otsigu Kreete üles Instagramist, kus sportlane jagab pilte oma tegemistest ja inspireerib kindlasti ka teisi jooksutosse jalga tõmbama. Sotsiaalmeediat kasutab neiu oma sõnul täpselt nagu iga teine noor. „Eks see oleneb sportlasest, kellele meeldib olla nähtav ja kellele mitte. Mulle meeldib olla inimeste jaoks kättesaadav, aga ma poleks üldse oodanud, et nii palju inimesi võiksid mu tegemiste vastu huvi tunda,” imestab ta. „Inimesi sportima inspireerida on kerge,” usub sportlane. „Kui sa tõesti hoolid oma tervisest ja tahad hea välja näha, tuleb juba niisama metsas sörkimine palju kasuks. Ajapikku võib see saada harjumuseks ja siis ei suudagi sa enam ette kujutada, et nädalas paar korda jooksmas ei käiks. Liikumise juures on kõige olulisem see, et üle ei pingutataks. Kui ikka keha annab märku, et nüüd aitab, tuleb teda kuulata,” kinnitab Kreete.
sportlandmagazine.com
PORTREE
IGAST HETKEST MAKSIMUM! LAURA KALAM GALINA DEINEGA / KAREL KALJUSTE
EESTI MUUSIKAMAASTIKULT ON KEERULINE LEIDA SÄRAVAMAT JA ENERGILISEMAT ARTISTI KUI DANIEL LEVI VIINALASS. SUUR ARMASTUS MUUSIKA VASTU PANEB LAULJAL SILMA ALATI SÄRAMA NING TEMAST KIIRGUV POSITIIVSUS EI JÄTA KÜLMAKS ÜHTEGI KUULAJAT.
N
Nooruspõlves jalgpalliga tegelenud Daniel otsustas ühel hetkel täielikult muusikale pühenduda, nüüd on muusik aga ringiga sportliku eluviisi juures tagasi. Danieli sõnul on just füüsilise tegevusega kaasnev energia see, mis teda ikka ja jälle trenni viib. „Ülikooliaastatel veetsin palju aega arvuti taga ja pärast seda uuesti aktiivsemalt liikuma hakata oli lihtsalt fantastiline, see andis mulle nii palju uut energiat,” sõnab ta. Jõusaalis rassimise kõrval hindab Daniel ka võimalust värskes õhus koos sõpradega aega veeta. Nõnda võib muusikut leida nii pinksi mängimas kui ka metsa vahel disc golf’i-radadel. Danieli sõnul on need igati hea näide sellest, kuidas ühendada füüsilist ja sotsiaalset tegevust.
KEVAD 2017
MEESKONNATÖÖ ON TÄHTIS Daniel teeb kõike suure kirega ega luba endale kunagi allahindlust. Nii annab ta alati maksimumi, olgu siis lavalaudadel või trennisaalis. Aastatega on laulja avastanud, et muusika ja sport on küll kaks täiesti erinevat maailma, kuid sellest hoolimata saab nende vahel paralleele tõmmata. „Meeskonnatöö on tohutult tähtis,” toob Daniel välja esimese ja kõige olulisema sarnasuse. „Ühe laulu või albumiga tegeleb korraga ju mitu inimest: peale laulja ka produtsendid ja instrumentalistid. Sportlastega tegelevad massöörid, treenerid ja agendid,” selgitab muusik, et edu saavutamiseks on vaja usaldusväärset
16
TASAKAAL TRENNIS JA KÖÖGIS Daniel on terve elu olnud spordiga seotud ja armastab trennist energiat ammutada. Muusik on aga veendunud, et oma tervisele tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool trennisaali. „Tegelikult on ju nii, et vahet ei ole, mida sa trennisaalis teed, kui sa n-ö tavaelus tervislikult ei toitu ja tervisele liiga teed. Siis pole ka treeningust kasu,” tuletab Daniel kõigile meelde, et tervise eest tuleb hoolitseda kogu aeg. „Trenn ja tervislik toitumine käivad ikka käsikäes. Treenimine on holistiline eluviis ehk osa kogu päevast, mitte miski, mida teed ainult spordiklubis,” räägib ta. Daniel lisab, et tervislikult toitudes peab inimesel olema väga tugev iseloom, sest ümberringi ei tehta alati kõige tervislikumaid valikuid. „Õnneks on meil abikaasa Eleriga sarnased eesmärgid ja toidu suhtes samasugune maitse. Suudame tavaliselt leida hea tasakaalu, kuidas toituda tervislikult, aga mitmekülgselt,” räägib muusik.
PORTREE
EDU SAAVUTAMISEKS ON VAJA USALDUSVÄÄRSET TAUSTAJÕUDU, KES TÖÖTAKS ÜHISE EESMÄRGI NIMEL
taustajõudu, kes töötaks ühise eesmärgi nimel.
PINGE ON IGAL VÕISTLUSEL Ja nii nagu sportlased, võistlevad ju ka muusikud. Daniel on osalenud mitu korda Eesti Laulu konkursil, kus muusikud omavahel mõõtu võtavad. „Eesti Laulul on kõik artistid üksteise suhtes väga toetavad ja julgustavad. Kõik tahavad loomulikult võita, aga samal ajal elatakse üksteisele palju kaasa,” selgitab
17
laulja, et Eesti muusikamaailmas valitseb sõbralik konkurents. Sellele vaatamata ei ole võimalik lavalaudadele minna ilma võistluspingeta. „Pinge on kahtlemata suur, sest auhind on magus ja artistid olid sel aastal kõik väga tasavägised,” räägib tänavu Eesti Laulul palaga „All I Need” osalenud Daniel. „Aga haripunktis oli pinge ilmselt poolfinaali hääletuse ajal, kui ootasime vastust, kas oleme esimese viie artisti seas. Finaalis olemine oli juba puhas rõõm!” selgitab muusik.
sportlandmagazine.com
PORTREE
OLE OMADELE ALATI TOEKS!
PIINLIK ON VAADATA INIMEST, KES EI SUUDA TUNNISTADA OMA KAOTUST
Ameerika Ühendriikides sündinud Daniel on näinud sealset spordi süsteemi ja fänlust väga lähedalt ning on veendunud, et eestlastel on sealt midagi õppida. „Kui sõita USA lõunaosariikidesse, näiteks Texasesse, siis näed, et terve kogu kond elab oma linna meeskonnale kaasa,” räägib muusik. „Eriti täheldab seda Ameerika jalgpallis. Öeldakse, et see on nende religioon!” lisab ta. „Kui ees seisab tähtis mäng, siis pa
nevad kõik poed oma vaateakendele julgustavaid silte. Linn korraldab oma meeskonnale pep rally’sid ja loomuli kult lähevad kõik endast lugupidavad inimesed staadionile kaasa elama,” selgitab Daniel sealset meeskonna vaimu. „Ma arvan, et Eestis võiksid inimesed rohkem oma meeskonda toetada! See võib nii mõnegi mees konna jaoks tähendada väga palju, kui tribüünid oleksid karjuvaid fänne pungil täis!” on Daniel veendunud.
HINDA IGAT VÕIMALUST! Eesti Laulu finaalis saavutas Daniel Levi bänd tubli üheksanda koha. Tihti lugu ei suuda paljud sportlased kaotusvaluga toime tulla. Kuidas suutis Daniel võtta konkursilt kaasa hoopis õpetliku kogemuse ja positiivse emot siooni? „Igal võistlusel saab ainult üks inimene saavutada esikoha. Aga juba võistlusele pääsemine on tohutu tun nustus!” sõnab ta. „Sportlased, kes sõidavad olümpiamängudele Eestit esindama, on kindlasti oma saavutuste üle väga uhked. Samamoodi tundsime bändiga suurt rõõmu, et meid valiti kümne parima hulka – valik tehti ju mit mesaja laulu seast,” selgitab Daniel.
WWW.SPORTLANDMAGAZINE.COM bit.ly/danielikysimus
NAUDI IGAT MINUTIT! „Muidugi on iga kaotus natuke valus, aga pead endale tunnistama, et teised on kõvasti vaeva näinud ja võidu ära teeninud,” ütleb Daniel. „Piinlik on vaa data inimest, kes ei suuda tunnistada oma kaotust,” tõdeb muusik. Seega ot sustas Daniel bändiga, et nad naudivad lavalaudadel igat minutit ja sekundit. „Me võtsime bändiga sellise hoiaku, et me ei eelda midagi! Oleme pigem tänu likud iga esinemise ja võimaluse eest. See aitab nautida igat lavale astumist,” sõnab laulja enesekindlalt. Kas Danieli ja tema bändi võib ka järgmistel aastatel Eesti Laulu konkursil võistlemas näha? „See sõltub suuresti sellest, kuidas meil laulude kirjutami sega läheb,” selgitab laulja. „Lihtsalt osavõtmise pärast me kindlasti Eesti Laulule ei lähe. Aga kui on konk reetne laul, millel on hea potentsiaal ja tugev sõnum, siis alati kaalume võistlusel osalemist,” annab Daniel lootust, et saame ka edaspidi bändi meeleolukatele lauludele konkursil pöialt hoida.
KEVAD 2017
LAADI ALLA OVERLY ÄPP, VAATA VIDEOT JA SAAD TEADA, KUIDAS VÕITA DANIELI LEMMIKKETSID.
18
DIGITAALNE MAAILM FÜÜSILISES LISAB UUE DIMENSIOONI! Avasta uus maailm: Laadi alla Overly äpp Leia ajakirjast Overly logo Skanni selle juures olevat fotot Avasta ja võida!
LAADI ALLA OVERLY ÄPP, SKANNI FOTOT JA VAATA, MIS TOIMUS FOTOSESSIOONIL.
Oleme peitnud Overly logo taha mõistatuse. Kui leiad ajakirjast üles kõik videod ja suudad mõistatuse lahendada, võid võita rulluisud Alexis 80 ALU. Saada oma vastus hiljemalt 10. maiks aadressile sportland@sportland.ee. Rulluisud lähevad loosi 10. mail.
SPORDISÜNDMUS
SPORTLAND KÕRVEMAA NELIK ÜRITUSE EELSEISVAD ETAPID Kevadjooks 22. aprillil Triatlon 16. juulil Rattamaraton 3. septembril
REGISTREERI ÜRITUSELE SIIN: BIT.LY/NELIK
MEGAEMOTSIOONID KÕRVEMAALT
MERILIN PIIRSALU SPORTLAND
HARRASTUSSPORTLASTE JAOKS TOIMUB KOGU AASTA VÄGA PALJU SPORDIÜRITUSI JA MÕNIKORD ON RASKE NENDE SEAST VALIKUT TEHA. AGA KUI TAHAD OSALEMA MINNA KOGU PEREGA, SIIS ON PARIM VALIK TAHAME KÕIKI SPORDIPISIKUGA SPORTLAND KÕRVEMAA NELIKÜRITUS. NAKATADA JA PAKKUDA OMA SAAVUTUSE ÜLE MEGAEMOTSIOONI
K
Kõrvemaa Neliküritus koosneb talvisest suusasõidust, kevadisest jooksupäevast, suvisest triatlonist ja sügisesest rattaspordipäevast. Sportland Eesti tegevjuht Gerd Kiili toob välja kolm punkti, mille poolest Kõrvemaa Neliküritus paljudest teistest samasugustest ettevõtmistest eristub. „Esiteks paneme väga tugevalt rõhku peredele ja sellele, et tegemist oleks kõigil alates lastest kuni vanavanemateni. Samuti nendel, kes tulevad perega kaasa, aga ise ei stardi – Kõrvemaa metsad ja maastik on aktiivseks liikumiseks loodud, sa ei peagi tingimata võistlustest osa võtma, et päeva aktiivselt veeta,” iseloomustab Kiili. Teiseks on spordivõistluste kõrval Kõrvemaal oluline osa meelelahutusel, mis on eelkõige suunatud noorematele osalejatele. „Igale alavõistlusele tahame kaasata esineja, kevadjooksuks oleme alustanud vormi kogumist poistebändi Beyond Beyondiga. Kolmas oluline punkt on see, et Kõrvemaal tehakse üritus atraktiivseks ka neile noortele, kelle distants ei ole enam 400 meetrit, aga mitte veel 19 kilomeetrit, vaid mahub kuhugi sinna vahele. Tahame kõiki spordipisikuga nakatada ja pakkuda oma saavutuse üle megaemotsiooni.”
KÕRVEMAA NELIKÜRITUS EI OLE AINULT VÕISTLUS, VAID VÕIMALUS VEETA KVALITEETAEGA PEREGA
„Kõrvemaa on Eestimaa Šveits. Siin on väga mitmekülgne loodus, kõrgustevahed, maastikud, rabad ja soojärved,” toob ta välja põhjused, miks iga looduse- ja spordisõber peaks Kõrvemaale tulema.
KÕIK NOORTE HEAKS Miks aga noored peaksid Kõrvemaale tulema? Muidugi meelelahutuse ja soodsate tingimuste pärast. „Valime oma esinejad täpselt nii, et neil oleks sama DNA kui noortel. Lisaks on kogu varustuse rent noortele tasuta – ei pea jätma rajale minemata, kui sul ei ole suusapaari või jalgratast,” toob Kiili välja. „Kuna kõik tänapäeva noored on digiajastu inimesed, loobume kõikvõimalikest prinditud diplomitest ja paberitest, lõpuaeg jõuab igale finišeerujale kohe telefoni. Kuskil ei pea midagi ootama ja saad oma tulemusi kohe sõpradega jagada.”
KVALITEETAEG PEREGA Kõrvemaa Neliküritus ei ole ainult võistlus, vaid võimalus veeta kvaliteetaega perega. Kõrvemaa annab osalejatele palju. Üks asi on see, mida korraldustiim oskab välja mõelda, teine aga see, mida pakub Kõrvemaa loodus. Kiili nimetab Kõrvemaad kõhkluseta Eestimaa looduse kroonijuveeliks.
21
sportlandmagazine.com
JOOKSMINE Shutterstock.com
KATSETAME JOOKSUJALATSEID HARRASTUSJOOKSJA VALDO JAHILO KATSETAS NELJA PAARI JOOKSUJALATSEID: NIKE LUNARGLIDE 8, NIKE AIR ZOOM VOMERO, ADIDAS SUPERNOVA M JA MIZUNO WAVE RIDER 20. VALDO JAHILO NÜÜD TEEB TA KOGEMUSEST KOKKUVÕTTE.
K
Katsetasin kõiki jalanõusid kolmes keskkonnas. Esiteks asfaltkattega kergliiklusrajal Rocca Al Mares, kuhu jäi mereäärne tõus Rocca kooli juurde. Igal ringil tegin umbes paarisajameetrise kiirenduse. Teiseks MyFitnessi spordiklubis jooksulindil, kus iga tossupaariga jooksin umbes 20 minutit (koos kiirendusega mäkke 10% tõusul). Kolmandaks pinnaseks valisin Tallinna spordihalli siseraja, et vaadata, mismoodi käituvad jalatsid nii aeglasel kui ka kiirel jooksul viraažis ja kuidas saavad nad hakkama külgsuunalise kaldega.
õige pisut tahapoole eemale hoidis – üle pehmenduse astudes rullus jalg iseäranis mõnusalt ja sujuvalt.
PÄRAST MÕNEKILOMEETRIST JOOKSU MUUTUSID NEED JALAS „NÄHTAMATUTEKS”– NEID POLNUD PEAAEGU TUNDAGI.
KUHU TALLAD VIIVAD? Alustuseks kõndisin veidi iga tossupaariga, et saada kätte õige tunnetus. Kõndimiskatse läbisid kõik mudelid edukalt. Kõige mugavamad olid jalutades Nike Lunarglide 8. Põhjus peitus nende erilise pehmendusega kannaosas, mis jalatsist
Lunarglide 8 tald oli ka kõige põnevam: harjumuspärane tallamuster oli asendatud ovaalse mustriga. Tihedalt üksteise kõrvale pikitud elemendid andsid põneva siiruviirulise pildi. Kahjuks on iga uuendus riskantne. Kui olin lõpeta-
nud asfaldist kergliiklusteel välja mõõdetud jooksuringi, oli see ainus mudel, mille mustrivahed olid täitunud suuremate ja väiksemate kruusakivikestega. Selle mudeli puhul soovitan ma rada seega veidi hoolikamalt valida.
HOOLDUS Kuna jalatsite kangad mustaks ei läinud ja määrdusid vaid tallad, siis vaatlesingi ennekõike neid. Nike mudelitele, mis olid mõlemad edeva valge tallaosaga, jäid õuejooksust poritriibud kergelt külge. Mizuno ja Adidase puhul, mille kokkupuutepind maaga oli musta värvi, ei olnud peaaegu üldse aru saada, et oleks nendega väljas jooksmas käidud – ei mingit külge hakanud mustust! Kõikide jalatsite puhul lasin poriveel ja mustusel nädala jagu kuivada ja kinnistuda, enne kui taldu puhastama asusin. Kõik said sooja vee ja harjaga puhtaks.
VALDO JAHILO: Maanteejooksudeks jalatsit valides olen üldjuhul lähtunud põhimõttest, et jala ümber olev suss peab mu jooksusammuga olema nii ühte sulandunud, et ma ei paneks selle olemasolu joostes tähele. Jalats ei tohi segada ega mõtteid enda juurde kiskuda, vaid peab olema nn nähtamatu ja usaldusväärne kaaslane, milles jalg tunneb end hästi ja turvaliselt.
KEVAD 2017
Erakogu
22
JOOKSMINE NIKE LUNARGLIDE 8
ADIDAS SUPERNOVA M
NIKE AIR ZOOM VOMERO
MIZUNO WAVE RIDER 20
Nike Lunarglide 8 tossud tundusid kõige kiiremad. Neid võrdleksin spoilerringiga varustatud sportautoga. Tõsi – need olid valikust ka kõige kergemad, istusid hästi ümber jala ja lausa sundisid jalgu kiiremini liigutama. Eriti lihtne oli nendes võtta just tõuse. Tundus, et nad reageerivad tempomuutusele hästi. Need valiksin, kui peaksin jooksma asfaldil kuni 10-kilomeetriseid kiiremaid otsi. Sobivad nii treeninguks kui ka võistlusteks.
Adidas Supernova M oli teistest poole numbri jagu väiksem, kuid pärast mõnekilomeetrist jooksu kohanesid nad jala kuju ja minu jooksustiiliga ning muutusid ainsatena jalas „nähtamatuteks” – neid polnud peaaegu tundagi. Rullusid hästi ega jätnud võrreldes Mizunodega ka kobakat tunnet, kuigi olid Mizunodest veidi raskemad. Nende eriline pehme boost-tehnoloogiaga tald andis mõnusa pilvedel heljumise efekti ning Continentali tallamuster ja materjal hoidsid kindlalt teel.
Nike Air Zoom Vomerol on hea ja teistest veidi laiem päkaosa, mis sobis mu jalatüübile suurepäraselt. Jalg oli kindlalt paigal ega liikunud või loksunud külgedele. Joosta oli kindel ja pehme. Samuti kiired jalavarjud, mis võitsid mu südame juba esimesel jalgapanekul. Autode analoogiat kasutades nagu sedaan. Korralik ja usaldusväärne linnaauto, millega võib ka pikemaid teid sõita.
Mizuno Wave Rider 20 oli jalas teistega võrreldes nagu limusiin. Mugavad, sujuvad, rahulikud ja avarad. Nendega läbiksin kindlasti muretult mõne maratoni. Loodud pikka aega teenima ja jooksma pikemaid distantse. Disainilt vast kõige traditsioonilisemad ja harjumuspärasemad. Ei üllatanud, pigem turvaline ja kindel valik.
Kaal 514 g Üldine mugavus 8 Jala toetatus 8 Põrutuskindlus 9 Kiirus 9 Talla rullumine ja mugavus 10 Paelte sidumine ja kindlus 10 6
Kaal 591 g Üldine mugavus 10 Jala toetatus toetatus88 Põrutuskindlus Põrutuskindlus99 Kiirus 9 Talla rullumine rulluminejaja mugavus 10 Paelte sidumine jajakindlus kindlus77
Kaal588 588gg Kaal Üldinemugavus mugavus99 Üldine Jalatoetatus toetatus99 Jala Põrutuskindlus1010 Põrutuskindlus Kiirus99 Kiirus Tallarullumine rulluminejaja mugavus 9 Talla Paeltesidumine siduminejajakindlus kindlus77 Paelte
Kaal 589 g mugavus99 Üldine mugavus toetatus77 Jala toetatus Põrutuskindlus88 Põrutuskindlus Kiirus77 Kiirus Tallarullumine rulluminejaja mugavus 9 Talla siduminejajakindlus kindlus1010 Paelte sidumine
KOKKU 50 53
KOKKU 53
53 KOKKU 50
KOKKU 50
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA VIDEOST, MIDA VALDOL PARIMATE TOSSUPAARIDE KOHTA VEEL ÖELDA ON.
Erakogu
23
sportlandmagazine.com
TREENING Nike
KEILIT AEDMA
ÄRA KÄI TRENNIS HAKKA TREENIMA!
SOBIB KÕIGILE JUST SELLINE ON SEL AASTAL NIKE+ TRAINING CLUBI HÜÜDLAUSE, MIS SOOVIB INNUSTADA INIMESI SEADMA ENDALE TÕELISI EESMÄRKE, MILLE NIMEL TREENIDA EHK LÕPETADA NIISAMA TRENNIS KÄIMINE CHALLENGE ON ÜLES EHIJA ALUSTADA PÄRISELT TATUD NII, ET ARENEKSID NII TREENIMIST.
Nike+ Training Clubi harjutusvara on väga mitmekülgne, mistõttu võid baasharjutuste nagu kükkide-väljaastete-kätekõverduste kõrval leida end redelil koordinatsiooniharjutusi sooritamas, koonuste vahel jooksmas või hoopis sõbrannaga paaris treenimas. Trennidesse on oodatud igasuguse treenituse tasemega inimesed, sest treener leiab alati harjutusest lihtsama ja raskema variandi. Seetõttu võimaldab treeningu formaat treenida vastavalt oma füüsilisele tasemele ja soovitud kiirusele.
N
Nike+ Training Club on Nike parimate treenerite välja töötatud üldkehalise treeningu stiilis rühmatreening, mis on inspireeritud spordist ja tippsportlaste harjutustest. Treeningsaalides ja ka väljaspool spordiklubisid võib näha hulganisti inimesi, kes on kuudeks või isegi aastateks jäänud n-ö mugavustsooni ehk ühe ja sama harjutusvara juurde nagu rulluisutamine, jooksmine või samade lihasharjutuste sooritamine ühe intensiivsuse ja koormusega vms. Tihti unustatakse aga endalt küsida, mis on selle kõige eesmärk. N+TC trennide eesmärk on julgustada spordihuvilisi teadlikumalt treenima ja väärtustama ka puhkuse ja lihashoolduse olulisust treeningprotsessis. See, kui palju keegi trenni teeb, polegi nii oluline, kui see, mis on selle treeningu eesmärk.
KEVAD 2017
SÜDAME-VERESKOONKONNA JA LIHASTE VASTUPIDAVUS, JÕUNÄITAJAD KUI KA LIIKUVUS.
kusenädalaga. Kui esimene nädal on pigem endurance- ehk vastupidavustreeningu stiilis trennid, siis teisel treenitakse strength- ehk jõutreeningkava järgi. Kolmas nädal aga on puhkusenädal, mille treeningud on vaid mobilityehk liikuvust parandava treeningu stiilis. Kui tsükkel lõppeb, algavad treeningud taas otsast peale.
KÄTLIN HALLIKUT MOTIVEERIVAD TULEMUSED Kätlin otsustas esimest korda proovida Nike Training Clubi trenne 2017. aasta alguses. „Nike Training Clubi trennide juures meeldivad mulle kõige enam motiveeritud inimesed, kes trenni tulevad. Meeldivad ka trennide lihtsad, aga koormust andvad harjutused ja loomulikult särtsakad treenerid. Challenge’i juures oli eriline see, et tundsin ja nägin oma keha muutumist juba esimesel nädalal. Kolmanda nädala lõpuks olid kõhulihased juba kenasti vormitud ja nähtavad tulemused motiveerisid veelgi!” kiidab Kätlin.
N+TC CHALLENGE Nike+ Training Club on loonud spetsiaalse kolme kuu pikkuse programmi N+TC Challenge, mis pakub võimalust treenida grupis süstematiseeritult kolmenädalaste plokkidena. Challenge on üles ehitatud nii, et areneksid nii südame-veresoonkonna ja lihaste vastupidavus, jõunäitajad kui ka liikuvus. Selleks, et keha puhkust saaks, on treeningkava koostatud selliselt, et kaks järjestikust töönädalat vahelduvad puh-
26
Sinu 2017. aasta to-do-list: 1. Sea endale eesmärk. 2. Lõpeta trennis käimine. 3. Liitu Nike+ Training Club Challenge’iga. 4. Hakka treenima!
TREENING MULLE TUNDUB, ET KOGU PUNT ON ÜHE EESMÄRGI EEST VÄLJAS JA SEE ON VÄGA LAHE!
Kätlin Hallik Oliver Moosus
rohkem,” kinnitab Anni, kelle meelest on lahe, et kogu Challenge on liitunud ka kindla Facebooki grupiga, kus postita takse pidevalt igasuguseid motiveeri vaid mõtteid ja jagatakse pilte/videoid. „Mulle tundub, et kogu punt on ühe ees märgi eest väljas ja see on väga lahe!” leiab ta.
TREENINGUTESSE ROHKEM MÕTET
EESMÄRK PEAB OLEMA Moto „Ära käi trennis. Hakka treenima” on Kätlini jaoks eelkõige innustav üles kutse oma eesmärkide püüdmiseks. „Trennis käimine võib olla juhuslik, kuid treenimine tähendab eesmärgi püstita mist ja selle poole liikumist. Seega on see palju teadlikum ja sihipärasem tree nimisviis. Sa tead, mida trennis teha soovid, ja oled võtnud aega, et mõelda välja, miks sa seda üldse teed. Usun, et kui on olemas eesmärk, milleni soovid jõuda, mõtled ka väikestel laiskuspäe vadel, et tehtud trenn on väike samm parema mina poole,” usub neiu.
rõhku pannud, oli väga tervitatav näha, kuidas NTCs eri treeninguid väga edu kalt kombineeritakse. Treeningud tun dusid esimesel nädalal keerulisemad, aga tegelikult on selgelt aru saada, et jaksan ja suudan nüüdseks lihtsalt palju
„Eks me oleme kõik näinud neid inimesi, kes alles trennis käima hakkavad. Ei min geid eesmärke ega sügavamat mõtet kui liikuda jõusaalis ühelt masinalt teisele ja tekitada endale illusiooni, et tehakse kor ralikult trenni. „Ära käi trennis. Hakka tree nima” sümboliseerib mõttega treeningute tegemist ja just nii tulevad ka tulemused ning püsib motivatsioon,” usub Anni. Ta ise on võtnud eesmärgiks lisada treeningutesse rohkem mõtet. „Soovin teha 2017. aasta jooksul rohkem kui 150 korralikku ja läbimõeldud treenin gut. See tähendab, et soovin olla teadli kum sellest, mida ma teen ja miks on just need treeningud tähtsad või millist eesmärki täidavad. Ma ei taha olla ainult kiire, vaid natukene tahaks sel aastal ka jõudu juurde saada.”.
Anni Rahula Oliver Moosus
IGAL NÄDALAL VÄHEMALT KOLM TRENNI! Kätlin on enda aasta sportliku enese ületuse planeerinud augustikuusse, kui Rakveres toimub Eesti Ööjooks. „Ma pole kunagi jooksmist armastanud, kuid pärast sportlikku ettevõtmist on alati hea olla ja mu keha tänab mind. Soovin osaleda kümnekilomeetrisel distantsil ja end enne pideva trenniga kenasti ette valmistada. Selle aasta üldine sportlik eesmärk on täie tervise juures iga nädal vähemalt kolm korda trenni teha ehk treenida nii vaimselt kui ka füüsiliselt ning oma keha kuulata ja arendada,” ütleb ta.
ANNI RAHULA SUUDAB ROHKEM Anni on käinud NTC trennides alates selle aasta jaanuarist. „Kuna ma polnud mõnda aega jooksmise kõrvalt muule
27
sportlandmagazine.com
TREENING
MILLEKS MULLE ERALDI TREENINGJALATS? MARGIT ENNO
ON LEVINUD ARUSAAM, ET SPORDIPOEST SOETATUD PAAR JALATSEID VÕIB LEIDA KASUTUST NII JOOKSURAJAL, JÕUSAALIS RÜHMATRENNIDES, KUID SAGELI EI OLE SAMA JALATS IGA ALA JAOKS SOBIV. Nike
KEVAD 2017
28
TREENING
S
Nike
Spordisaalis liigutab sportlane oma keha igas võimalikus suunas ja kogu aeg erinevalt. Seega puutub jalats kokku rohkemate ja erinevamate pindadega kui mistahes muu spordiala puhul.
STABIILSUS JA VASTUPIDAVUS Suurimad erinevused jooksu- ja treeningtossu vahel on silmnähtavad ja trennisaalis tuntavad. Kui jooksujalats on mõeldud vaid otse liikumiseks, siis toestab see jalga ka täpselt nii palju, kui selleks vaja ehk Flywire toestussüsteem on jala keskel. Treeningjalatsi puhul on toestust aga laiemalt, lausa kannast
TREENINGJALATSI TALD PAKUB HAAKUVUST, ET HARJUTUSI VEEL PAREMINI SOORITADA päkani, et erinevaid harjutusi tehes jalg jalatsi sees ei liiguks. Seega on erinevaid cardio harjutusi kindlam teha treeningjalatsiga, et vältida vigastuse ohtu ja tagada jalale maksimaalne kindlustunne.
TALD ON OLULINE Kas teadsid, et treeningjalatsi tald pakub haakuvust, et erinevaid harjutusi veel paremini sooritada? Jalatsi tald on materjalist, mis trennisaalis hoiab ära libisemise. Selliste harjutuste, kus inimene peab hoidma end kannal, päkal või küljel, mugavamaks soorituseks on lisatud tallale kummist detailid just kohtadesse, kus jalalaba maapinnaga kokku puutub. Jooksuks mõeldud mudelitel see puudub. Ka treeningjalatsite tallad on erinevad. Nike Free tald laseb rohkem liikuda ja on ideaalne hästi intensiivseteks treeninguteks. Lisaks on väga populaarseks jalatsiks kujunenud ka Nike Metcon, mis on mõeldud just jõusaali ja raskustree-
Nike
ningute jaoks. Selle konkreetse mudeli alustald on stabiilsem ja jäigem, et jõutreeningutel end mugavalt tunda. Metcon tagab suurepärase stabiilsuse ka harjutustel, kus on vaja tasakaalu. Treeningjalatsi tald on alati maapinnale lähemal, kui jooksujalatsite oma. See tähendab, et mida õhem on tald, seda stabiilsem on jalanõu. Samas ei saa me unustada põrutuskindlust - Lunar vahetald või Zoom padi tagavad jalatsile pehmuse.
VASTUPIDAVUS Kas teadsid, et vale jalatsiga trenni tehes rikud nii tossu kui oma jalga? Treeningjalatsi pealsed on tehtud vastupidavamast materjalist, et külgedele liikumine seda ei kahjustaks ning materjal
TREENINGSAALI EI OLE SOOVITATAV JALGA PANNA MÕNE MUU KATEGOORIA JALATSIT
Ka jooksutossu valime selle järgi, kui pikad on distanstid, mida inimene läbib. Siiski on treeningjalatsiga võimalik joosta. Tald, mis on painduvam ja mõeldud intensiivseteks rühmatreeninguteks, sellega on soovitatav joosta kuni viis kilomeetrit. Tugevama alustallaga toss võimaldab läbida kuni kolm kilomeetrit. Ei ole keelatud ka rohkem, kuid pikemateks distantsideks on soovitav soetada juba spetsiaalne jooksu-jalats. Paljud valivad oma riided ning jalatsid just välimuse järgi - see ei ole vale, kuid iga õigesti valitud riie ning paar jalanõusid annavad treeningule lisaväärtust. Inimene suudab trennis rohkem teha, jõuab kiiremini saavutada eesmärke ning mis kõige tähtsam- vigastuse oht trennisaalis on väiksem. Stabiilsus, hingavus, haakuvus, vastupidavus on vaid vähesed märksõnad, mis aitavad kaasa sellele, et iga trenn oleks kergemini tehtav.
Nike
ei veniks. Treeningsaali ei ole soovitatav jalga panna mõne muu kategooria jalatsit, sest näiteks harjutustel, kus on vaja samme teha külgedele, võib jalatsi pealne välja venida ning jalga kahjustada. Lisaks võib raskustega trenni tehes väga pehme toss liigestele haiget teha ja läbi vajuda- selline vigastus võib välja lüüa alles mõne aja pärast.
OLE NUTIKAS, VALI ÕIGE JALATS! Kas teadsid, et treeningjalatsiga ei ole keelatud joosta? Ideaalses maailmas peaks olema erinevate treeningute jaoks ka erinev jalats.
29
sportlandmagazine.com
JOOKSMINE
CHALLANGE FOTOAPARAADIGA
MERILIN PIIRSALU RASMUS KOOSKORA
RASMUS KOOSKORA (21) ON SPORTLIK FOTOGRAAF, KES OTSUSTAS EELMISE AASTA SÜGISEL KAKS ASJA KOKKU PANNA JA LÄKS TARTU LINNAMARATONI 10 KM DISTANTSILE FOTOAPARAADIGA.
F
Fotograafiaga on Rasmus tegelenud pool elu ning viis viimast aastat teinud seda ka tööna, pildistades peamiselt üri tusi. Möödunud aastal jäädvustas ta mitut Sportlandiga seotud spordiüritust ning siis tekkiski mõte kaks asja ühen dada. Ühtlasi võttis Rasmus fotokaga jooksmist kui kahte erinevat väljakutset. „Jooksuvõistlus oli füüsiline challange ning teine proovikivi oli samal ajal oma tööd võimalikult hästi teha,” selgitab ta.
RUNNER’S HIGH Rasmuse sõnul kaasneb võistlustega alati lahe melu ja põnevus ning seda ta kaamerasse püüdma läkski, pildistades Tartus jooksu ajal kõike. „Vaateid, jooks jaid, pealtvaatajaid, tänavaid,” loetleb ta.
Fotoaparaadiga jooksja on rajal kind lasti erandlik nähtus. Millist huvitavat tegelast Rasmus ise rajal kohtas? „Tiigrit,” naerab ta vastuseks.
SISULISELT OLEKSIN NAGU HANTLIGA JOOKSNUD Muidugi jäi ta oma fotoaparaadiga ka kaasjooksjatele silma ja sai tavapära sest rohkem tähelepanu, kuid kuna Rasmus kuulab joostes alati kõrva klappidest muusikat, siis otseselt ta kel legagi ei suhelnud. „Minu meelest kuu lub muusika kuulamine jooksmise juurde. Samm hakkab rütmis käima ja kui esimesed 2 km on möödunud, siis tekib see nn runner’s high, mis on väga eriline vabastav tunne. Seda saab saa vutada ainult joostes,” kiidab noormees oma lemmikspordiala.
33
sportlandmagazine.com
JOOKSMINE UUS PERSPEKTIIV
35. TARTU JOOKSUMARATON TOIMUB 7. MAIL 2017 DISTANTSID 10 KM JA 23 KM
Joosta fotoaparaadiga või ilma – selles on loomulikult suur vahe. Rasmus kandis jooksu ajal fotoaparaati käes, sest kaelas oleks see hakanud ebameeldivalt vastu keha peksma. Vahepeal võttis ta kaamera teise kätte, et n-ö töökäele puhkust anda. Tema sõnul ei olnud rada koos fotokaga läbi teha tegelikult raske, vaid lihtsalt veidi harjumatu. „Sisuliselt oleksin nagu hantliga jooksnud,” võrdleb ta. Noor fotograaf jäi ise kogu jooksu ja valminud fotogaleriiga rahule. „Pildistades näed kogu üritust hoopis teist-
moodi. Ma ei olnud varem Tartus jooksnud ja alati on tore näha uusi kohti ja läbida uusi radu. Võistlus oli hästi korraldatud, toitlustuspunktid toimisid, troppe nendes ei tekkinud ja nii nagu igasugusel jooksuvõistlusel, olid ka Tartus inimesed hästi sõbralikud ja rõõmsad,” räägib Rasmus, kes on muidu Tallinna poiss ja treenib peamiselt Pirital. Kevadeks on ta ennast juba kirja pannud Tartu jooksumaratoni 23 km distantsile, kuid pole veel otsustanud, kas läheb seekord rajale kaameraga või ilma. „Oleneb vormist,” ütleb ta..
Karel Kaljuste
RASMUSE JOOKS NUMBRITES DISTANTS 10 KM AEG 52.19 FOTOAPARAAT 1,4 KG VALMINUD FOTOGALERIIS 100 PILTI
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA VIDEOST, MIKS RASMUS JOOKSEB.
LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Gertrud, Jana ja Brit Maria – jalgpallurid ja fotograafid
Mida rohkem pildistad, seda paremaks muutud
bit.ly/fotograafid KEVAD 2017
bit.ly/jakefarra 34
Tule ja kirjuta oma
“Tartu Jooksumaraton ei ole lihtsalt üks jooksuvõistlus, vaid elulooline sündmus. Näeme stardis!”
44 maratoni, 21 loomana
35. Tartu Jooksumaraton 23/10 km jooks ja kepikõnd 7. mai 2017
www.tartumaraton.ee
Jooksupartner:
Maratoni kodu:
Suurtoetajad:
Meediapartner:
JOOKSMINE
NIKE TUTVUSTAB PROJEKTI BREAKING2
N
Nagu kõigi pööraste unistuste puhul on ka Breaking2 eesmärk hulljulge: aidata kaasa maratoni läbimisele vähem kui kahe tunniga. Paljud peavad seda vägitükki võimatuks. Selle saavutamiseks on vaja olla kehtivast meeste maailmarekordist kolme protsendi võrra kiirem. Kuid just see väljakutse innustab Niket: võimatuna näiv missioon tähendab võimalust kujundada spordi tulevikku. Breaking2 on võimalus uurida, kas võimatu on käeulatuses. See on Nike missiooni ülim kehastus: pakkuda inspiratsiooni ja innovatsiooni igale sportlasele maailmas.
ROHKEM KUI LIHTSALT MARATON 1954. aastal jooksis Sir Roger Bannister esimest korda miili alla nelja minuti. Bannister ei purustanud lihtsalt rekordit, ta muutis arusaamist sellest, mida sportlased suudavad, ja süstis enesekindlust ka teistesse. Breaking2 on midagi rohkemat kui lihtsalt maraton. Püüe purustada kahe tunni piir maratonijooksus muudab ettekujutust sellest, mida
KEVAD 2017
Nike
ERIK AIBAST
2016. AASTA DETSEMBRIS AVALIKUSTAS NIKE PROJEKTI BREAKING2 – UUENDUSLIKU LÄBIMURDE INIMPOTENTSIAALI TÄIELIKUKS RAKENDAMISEKS.
MARGUS PIRKSAAR JOOKSUTREENER, 12-KORDNE EESTI MEISTER PIKAMAAJOOKSUS, MARATONI TIPPMARK 2.18.29: „Minnesotas asuva Mayo kliiniku teadur Michael Joyner väidab uuringute põhjal, et inimene on oma füsioloogiliste omaduste poolest võimeline jooksma ideaaltingimustes maratoni ajaga 1.57.58. Usun, et maratoni on võimalik joosta isegi kiiremini. Nagu iga rekord
36
ja inimvõimete senise piiri ületamine eeldab seegi ideaalseid tingimusi. Mitte ainult raja ja ilma poolest, vaid vaja on ka tempomeistrite filigraanset tööd ja sportlase enda psühholoogiliste võimete rakendamist. Vaadates, kui piinliku ja vahel isegi absurdse täpsusega on Nike tippvarustuse väljatöötamisel iga väiksemagi detaili luubi alla võtnud, siis arvan, et ka selles projektis ei jäeta juhuse hooleks midagi ning on vaid aja küsimus, millal kahe tunni piir alistatakse. Usun, et Breaking2 toob endaga kaasa spordivarustuse ennenägematu tehnoloogilise arengu.”
JOOKSMINE SELLEKS, ET JOOSTA MARATON VÄHEM KUI KAHE TUNNIGA, TULEB IGA KILOMEETER 42 195 M PIKKUSEST MARATONIST LÄBIDA SEITSE SEKUNDIT KIIREMINI.
Nike
on võimalik spordis saavutada, viib uuele tasemele ootused spordivarustuse suhtes ja võimaldab saada uskumatuid teadmisi sportlaste kohta. Õpitut saab rakendada kõigis Nike tegemistes, sealhulgas toodete ja teenuste väljatöötamises, mis lõppkokkuvõttes teenib kõigi jooksjate huve. Ainus läbikukkumine oleks endale seda hullumeelset eesmärki mitte seada.
KOLM JULGET SPORTLAST Selleks, et joosta maraton vähem kui kahe tunniga, tuleb iga kilomeeter 42 195 m pikkusest maratonist läbida seitse sekundit kiiremini. Isegi maailma parimate maratoonarite jaoks on see tohutu hüpe. Nike kulutas hulga aega, et leida kolm maratonijooksjate eliiti kuuluvat sportlast, kellel on kõik omadused (ja piisavalt julgust), et väljakutse vastu võtta. Keenialane Eliud Kipchoge, etiooplane Lelisa Desisa ja eritrealane Zersenay Tadese on kõik valmis üritama võimatut ja jooksma maratoni vähem kui kahe tunniga. Need jooksjad ei karda tundmatut – nad ründavad seda.
KEENIA IMEMEES 32-aastane Eliud Kipchoge hakkas jooksmisega tõsisemalt tegelema pärast keskkooli, kui ta oli aastaid jälgi-
Andrus Lein
nud oma treenerit ja mentorit Patrick Sangi, kes teda praeguseni treenib. 2003. aastal tuli Eliud maailmameistriks 5000 meetris. 2012. aastal jooksis Eliud poolmaratoni ajaga 59.25. Ta võitis 2004. aasta Ateena olümpiamängudel 5000 m jooksus pronksmedali, 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel 5000 m jooksus hõbemedali ning 2016. aastal Rios meeste olümpiamaratonis kuldmedali.
PERFEKTSE MARATONI JOOKSMISEKS VAJAVAD SPORTLASED KÕIGE UUENDUSLIKUMAID TOOTEID. ERITREA SUUR JOOKSUTÄHT 34-aastane Zersenay Tadese tõi Eritreale esimese olümpiamedali Ateena olümpiamängudelt 10 000 m jooksus. Ta oli ka esimene eritrealasest maailmameister, kui võitis 20 km distantsi 2006. aasta maanteejooksu MM-il. Zersenay võtis aastatel 2006–2009 neli korda järjest poolmaratoni MM-i ja kordas tiitlivõitu 2012. aastal. Zersenay käes on praegu meeste poolmaratoni maailmarekord ajaga 58.23.
KIIRE ETIOOPIA MARATOONAR 26-aastane Lelisa Desisa keskendus oma jooksjakarjääri alguses maanteejooksule. Läbimurre saabus 2010. aastal, kui ta jooksis Zayedi rahvusvahelise poolmaratoni vähem kui 60 minutiga. Lelisa tegi maratonidebüüdi 2013. aasta Dubai maratonil ajaga 2.04.45 ja
37
võitis 2013. aasta Bostoni maratoni ning pärast sealseid pommiplahvatusi annetas medali Bostoni linnale, et mälestada kõiki pommitamise ohvreid.
EKSPERTIDE TIIM Nike otsib pidevalt takistusi, mida ületada. Mõte maratoni kahe tunni piiri alistamisest on mitu korda välja käidud. 2013. aastal hakkas Nike, innustatuna kauaaegsest kirest jooksmise vastu, välja töötama lahendust konkreetselt purustada maratoni kahe tunni piir, mille tulemusel sündis projekt Breaking2. Breaking2 tiimi kuuluvad biomehaanika, treenimise, disaini, inseneriteaduse, materjaliarenduse, toitumise, spordipsühholoogia ja -füsioloogia maailmaklassi eksperdid. Meeskonna mitmekesise teadmistepagasi rakendamisega loodetakse vallandada inimvõimed molekulaarsel tasandil. Seejuures uurib tiim põhjalikult iga Breaking2 ürituse detaili alates ilmastikutingimustest ja lõpetades spordisärkidega, et Eliudi, Lelisa ja Zersenay potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.
KONKURENTSITUD EELISED Perfektse maratoni jooksmiseks vajavad sportlased kõige uuenduslikumaid tooteid. See on projekti Breaking2 alustala ja valdkond, kus Nike suudab pakkuda konkurentsitult parimaid eeliseid. Pärast aastatepikkust uurimis- ja arendustegevust debüteerib Breaking2 uuendusliku läbimurdelise süsteemiga, millel on potentsiaal parandada kõigi jooksjate tulemusi. Et oleks võimalik joosta kiiremini kui kunagi varem, optimeeritakse iga sekund, kaaludes hoolikalt nii rada kui ka tingimusi. Kahe tunni piiri alistamise katse saab toimuma selle aasta juunis Itaalias, Monza ringrajal..
sportlandmagazine.com
JOOKSMINE
JOOKSE KOOS NIKE+ RUN CLUBIGA! KEILIT AEDMA
JOOKSUTRENN EI VÕTA PALJU AEGA – RIIDED SELGA JA JOOKSURAJALE!
RAIDO LIIKSMANN
TIHTI ARVATAKSE, ET JOOKSUTREENINGUD ON EDASIJÕUDNUTE PÄRUSMAA JA JUST JOOKSMISEGA ALUSTAMINE ON PALJUDE JAOKS ENESEÜLETUS. HIRM PÕRUMISE EES TAKISTAB PALJUSID POTENTSIAALSEID JOOKSJAID JUBA ENNE TOSSUPAELTE KINNI SIDUMIST. NIKE+ RUN CLUB AITAB SELLEST HIRMUST VABANEDA JA ÜHISE JOOKSUTRENNIGA KASVATADA ARMASTUST LIIKUMISE VASTU.
N
Nike+ Run Club on jooksuklubi, mis ühendab sportlasi* üle maailma. Olene mata sellest, kas oled algaja, harrastaja või kogenud sportlane, kas sinu ees märgiks on treenida teadlikult, joosta elu kiireim kilomeeter või lihtsalt heas selts konnas päev aktiivselt õhtusse saata, ei jää sul nüüd muud üle kui tossupaelad kinni siduda ja teiste jooksjatega liituda. „Nike treenerid usuvad, et igaüks meist on mõeldud jooksma,” selgitab jooksuklubi peatreener Kristina Stõ kova. „Et muuta treening võimalikult meeldivaks kogemuseks, tulebki appi Nike jooksuklubi. Järjepidevuse aluseks ei ole üksnes head tulemused, vaid ka areng ja saadud emotsioon, mis peab olema nii tugev, et veab harrastaja ka järgmisel nädalal teleka eest jooksu rajale!”
LEIAD KINDLASTI SOBIVA! NRC Estonia treeningplaan jaguneb kahe nädala peale, mille jooksul toi mub kuus treeningut linnatänavatel või metsarajal stardiga Tallinna kesklin nast või Nõmmelt, või kaks korda kuus ka Snelli staadionil. Olgu sinu eesmärk arendada kiirust, vallutada pikem dis tants või valmistada end ette esime seks rahvajooksuks, leiad kolme tüüpi treeningute – HOME RUN, SPEED RUN ja TRAIN TO RUN – seast kaht lemata ühe, mis sobib just sulle. Iga treening on omaette kogemus, mis viib sind eesmärkidele sammu kese lähemale. „Kuna paljudel ei ole
KEVAD 2017
piisavalt distsipliini, et end iga päev ak tiivselt liigutada, on jooksuklubi alusta miseks väga hea,” räägib Stõkova. „Jooksutrenn ei võta palju aega – rii ded selga ja jooksurajale! Lisaks on jooksuklubis teisigi entusiaste ehk üksi ei ole seal kunagi keegi ja sõbra leiab ka. Lisaks on treeningud tasuta nii Eestis kui ka kõigi teiste riikide Nike+ Run Clubi trennides.”
KEVADEL JOOKSMA! „Kui talvisel ajal on meil treeningud kaks korda nädalas, siis kevadel kind lasti jälle kolm kuni neli korda,” ootab Kristiina juba saabuvat hooaega. „Ka vasse lisandub taas ka paljude lem mik, enne tööpäeva algust toimuv
hommikujooks, ja plaanis on palju uut. Nimelt pöörame sel kevadel erilist tä helepanu neile, kes pole kunagi jooks misega kokku puutunud ja teeme neile erisessiooni READY; SET; GO; RUN. Ideaalis on tegemist stardipaketiga: lü hike distants, rahulik tempo, räägime ära põhitõed ja summutame hirmud, mis võivad olla jooksmisega seoses tekkinud.” Ka hakkab NRC Estonia alates märtsist tegema praegustele püsi kundedele kiiruskatseid staadionitel ehk ette võetakse moto STOP EXERCISING, START TRAINING. „Tahame näha kolme kuu jooksul aren gut, mis läbimõeldud treeningute abil saavutatakse,” selgitab treener.
5 NIPPI, KUIDAS JOOKSUHARJUMUS OMANDADA 1. Kõige tähtsamad on siiski jala nõud, sest jooksma peab õige jooksutossuga. 2. Alusta kindlasti jooks+kõnd tree ninguga, et luua jooksmiseks hea baas. 3. Sea endale eesmärk. * kui sul on keha, oled Sa sportlane.
38
4. Puhka enne, kui seda tegelikult vaja on. Taastumine on see, mis teeb sind tugevamaks ja hoiab ära vigas tused. 5. Leia endale treeningkaaslane, sest kahekesi treenida on lihtsam ja lõbusam.
JOOKSMINE
ADIDASE UUS TIPPTASEMEL JOOKSUJALATS NAISTELE – ULTRABOOST X
GETTER KRUUSMAA
ADIDAS RUNNING TÕI MÜÜGILE UUE JOOKSUJALATSI, MIS KUULUB POPULAARSESSE ULTRABOOST-I SARJA. NAISTELE LOODUD ULTRABOOST X PAKUB PARIMAT JOOKSUKOGEMUST NING ON DISAINITUD JUST NAISTE UNIKAALSET JALAKUJU ARVESTADES.
J
TALD ON MÕNUSALT PEHME JA VETRUV NING TOSSUDE MATERJAL LASEB JALGADEL HINGATA
Jooksutreener Liis-Grete Arro hindab UltraBOOST X-i jalanõude kerget kaalu ja seda, et need istuvad väga mugavalt jalas. „Need kohanduvad täpselt mu jalaga ja toestavad just sealt kust vaja,” ütleb Arro. Tema sõnul on uued UltraBOOST X-i jalatsid ka erakordselt hingavad ning loomulikult ei saa üle ega ümber nende suurepärasest välimusest.
UNIKAALNE DISAIN UltraBOOST X-i loomisel kasutati ARAMISE-nimelist süsteemi, mis analüüsis ülima täpsusega keha liikumist, mõistmaks, millised punktid naise jalal vajavad enim toestust ja kuidas lahendada jooksmise ajal jala loomuliku laienemisega seotud mured. Nii loodi UltraBOOST X-i unikaalne disain, milles jooksjad tunnevad end paremini kui kunagi varem ja saavutavad üha paremaid tulemusi.
VÄLJA JOOKSMA! Tuntud blogija ja aktiivne tervisesportlane Merilin Taimre ehk Paljas Porgand on samuti UltraBOOST X-i fänn. „Esimest korda neid jalga pannes oli tunne, justkui haaraksid tossud jalalaba
KEVAD 2017
40
JOOKSMINE CONTINENTALI KUMM TOETAB NAISE KÕNNAKUT NING PAKUB HEAD PIDAVUST JA MUGAVUST KA LINNA TÄNAVATEL JOOSTES. Täispikkuses BOOST-i vahetald pakub parimat energiatagastust ning on vastupidav kõikidel temperatuuridel. Tallas kasutatav Continentali kumm toetab naise kõnnakut ning pakub head pidavust ja mugavust ka linnatänavatel joostes.
PEALE TOSSUDE KA RIIDED UltraBOOST X-i kõrval tuleb müügile ka lai valik riideid, sealhulgas Primekniti T-särk, kahekihilised lühikesed püksid, jooksuretuusid ja vest. Riided sobivad ideaalselt uute UltraBOOST X-i jalanõudega ja kohanduvad ilmastikuoludega. UltraBOOST X-i jalanõude soovituslik jaehind on 180 eurot, uute Ultra BOOST X-i riiete hinnad algavad 80 eurost.
RIIDED SOBIVAD IDEAALSELT UUTE ULTRABOOST XI JALANÕUDEGA JA KOHANDU VAD ILMASTIKUOLUDEGA.
ULTRABOOST X ON SAADAVAL ADIDASE KAUPLUSES ROCCA AL MARE KESKUSES JA SPORTLANDI SUUREMATES POODIDES ÜLE EESTI.
endasse.” Taimre sõnul juhtub teiste tossudega tihtilugu nii, et jalg liigub jalatsis ja seetõttu tuleb jalga paeladega paigal hoida. On oht, et need hõõruvad ja tekivad villid. UltraBOOST X-iga seda muret ei ole. „Tald on mõnusalt pehme ja vetruv ning tossude materjal laseb jalgadel hingata,” ütleb Taimre. „Ma ei jõua ära oodata kuivemaid aegu, et saaksin ka välja jooksma minna!”
TÄIS INNOVATSIOONI UltraBOOST X on täis innovatsiooni, näiteks võib tuua dünaamilise kaare koos spetsiaalselt disainitud jalatsi keskosaga. Primekniti kangas pöördub jala keskosa toestava kaare alla, pakkudes lisatoestust. Kanga muster annab varvaste juures jalatsitele parema hingavuse. UltraBOOST X-i kitsas kand arvestab samuti naise jala eripära ning on mugav ka pikemal treeningul.
41
sportlandmagazine.com
JOOKSMINE
Rait Pallo Viljandis ja Kõrvemaa radadel Veljo Palanen/Sportfoto.com
Heiki Rebane/Sportfoto.com
MAASTIKUJOOKS ON NII KEHALE KUI KA HINGELE KAS OSKATE NIMETADA SPORDIALA, MIS ON PALJUDELE EESTIMAALASTELE VEEL TUNDMATU, ENT MILLEL ON EESTIS ÜLE SAJA RAJA? SEE ON MAASTIKUJOOKS! MAASTIKUJOOKSU PUHUL
M
Maastikujooksu sünnimaaks loetakse Inglismaad, kus kohalikud koolid hakkasid korraldama võistlusi juba aastal 1837. Pärast seda on spordiala populaarsus maailmas mühinal kasvanud. Võtsime ala tutvustamisel appi kirgliku asjaarmastaja Rait Pallo, kes teeb meile maastikujooksuradadel asjaliku ekskursiooni.
POSITIIVNE HOIAK Alustada on tegelikult lihtne ja rahakotist ei röövi see väga palju raha. Ekstreemsuste harrastajad või lillelapsed võivad teisiti arvata, ent ala A ja O on tegelikult jalanõud. Need peavad olema kerged, hästi haakuvad ja vettpidavad. Muud vidinad ja kulinad ei ole nii tähtsad. Mõis-
KESKENDUD AINULT OMA JOOKSULE JA VÕID AJU MÕNUSALT VÄLJA LÜLITADA tagi tuleb kasuks mugav ja oludele vastav riietus ning pikemate distantside puhul veepudel, ent algne investeering jääb umbes paarisaja euro kanti. Sellega võib terve hooaja kenasti hakkama saada. Maastikujooksuga võib alustada ka hilises eas ja väga rahulikult. Kui tervet rada ei jõua läbi joosta, sobib hästi ka käimine. Nii jääbki rohkem aega loodust nautida ja ümbruskonnaga tutvuda. „Kõige olulisem on positiivne hoiak,” kinnitab Pallo.
45
OLIVER LOMP
KÕRVEMAA – MAASTIKU JOOKSUKS IDEAALNE Kui on soov pealinnast välja saada, ei ole maastikujooksu harrastamiseks vaja sõita kaugele Lõuna-Eestisse. Tallinnast vaid tunnipikkuse autosõidu kaugusel asub Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, kust huvilised leiavad väga palju erineva taseme ja pikkusega radasid. Rajad annavad korraliku füüsilise koormuse ja joostes jääb tee peale palju vaatamisväärsusi. Nelijärve järved, Jäneda linnamägi, Valgehobusemäe mägi ja vaatetorn ning Kakerdaja raba on ainult mõned huvitavad paigad, mida Kõrvemaale jooksma minnes kohtab. Tasemel matka- ja suusakeskus pakub majutust ja maitsvaid toite ning vajadusel giidi, kes teeb korraliku Kõrvemaa-ekskursiooni. Maastikujooksuga algust tegemiseks on Kõrvemaa ideaalne paik.
sportlandmagazine.com
JOOKSMINE RADU ON PALJU
KOLM OHTU Aastaid hingega maastikujooksu harrastanud Rait Pallo annab soovitusi, kuidas alast ainult positiivseid emotsioone ammutada. 1. Kõige suurem oht on n-ö tossud ees tundmatusse metsa jooksmine. Harrastaja ei tohiks moodsate GPS-vahenditeta võõrasse kohta jooksuseiklust otsima minna. Kurb fakt on see, et igal aastal läheb Eestis kaduma sadu inimesi, seega tuleks olla väga hoolas ja mitte igas metsatukas joosta. 2. Teine suur oht on loomad, kuid mitte niivõrd metsloomad, vaid pigem lahtised koerad. Eriti radade lähedal asuvates taludes, kus on mõnikord kas värav lahti unustatud või pole korralikku aeda üldse. Seega ole eriti ettevaatlik, kui kuuled või näed võõrast koera, kuna loomad võivad käituda väga ettearvamatult. 3. Kindlasti tuleks jälgida kõikvõimalikke takistusi, mis teele võivad jääda. Suurel kiirusel iga nurga taha lennata pole mõistlik. Vigastused võivad halvemal juhul rikkuda mitte ühe päeva, vaid kogu hooaja.
Kui aga hobi võtab tõsisemad mõõtmed kui omaette radade tallamine, leiab Eestist palju maastikujooksuvõistlusi. Üks prestiižsemaid ja tuntumaid on Viljandi järve jooks, millele antakse tänavu 1. mail juba 88. start ning kuhu märtsi keskpaigas oli registreerunud juba üle 1180 osaleja. See annab korraldajatele alust arvata, et tänavu võib starti tulla rohkem kui 4000 jooksusõpra. Lisaks Viljandile on tuntud veel Tartu kevadine jooksumaraton ja Ülemiste järve jooks, ent rohkem teavet eri sarjade kohta saab terviseradade veebilehelt www.terviserajad.ee. Aastaid alaga tegelenud Pallol on kujunenud välja oma lemmikud. „Apteekrimäe matkarada meeldib, sest see asub mu maakodule kõige lähemal. Kekkose rada Käärikul meeldib seal avanevate vaadete poolest ja Tallinnas on mu meelisrada Nõmme-Harku ring, kuna see on kenasti valgustatud,” loetleb Pallo.
PUHKUS AJULE Need, kel spordialade eristamise kompass sassis, kipuvad panema maastikujooksu ja orienteerumise ühte patta – mõlemad ju toimuvad erinäolistel maastikel, sageli metsas –, kuid maastikujooksul on vastupidiselt orienteerumisele rahustav toime. „Peamine erinevus ongi just mõttetegevus. Kui orienteerumises tuleb pidevalt teha pingelist mõttetööd, siis maastikujooksu puhul keskendud ainult oma jooksule ja võid aju mõnusalt välja lülitada,” ütleb Pallo. Ta lisab: „Võib muidugi öelda, et iga hea orienteeruja on hea ka maastikujooksus, aga vastupidine ei pruugi alati tõene olla.”
MINU LEMMIK ON ILUS MÄNNIMETS JA LOOKLEV METSAVAHETEE, MIS ON PARAJALT PEHME EGA PÕRUTA PÕLVI. ELAMUSE LOOB ÜMBRUS Parimaks ajaks, mil maastikujooksu harrastada, peab Pallo kevadet ja sügist. Nimelt võib suvel palavaga metsas jooksmine kujuneda teinekord ebameeldivaks katsumuseks ning kuigi tehniliselt saab ka talvel joosta, võib siis arvestada suusatajate kurjade pilkudega. „Meie viimase aja lumevaeseid talvesid arvestades saab ilmselt väga edukalt hakkama ka talvel. Tuleb lihtsalt valida sobiv riietus ja jalanõud,” õpetab Pallo, kes ilmast tähtsamakski peab hoopis muid tegureid. „Mõnusa jooksuelamuse loob ümbruskond ja pinnas, mille peal jooksed. Minu lemmik on ilus männimets ja looklev metsavahetee, mis on parajalt pehme ega põruta põlvi.” Iga spordiala puhul ei pruugi väljend „kunagi pole liiga hilja” kehtida, kuid maastikujooks sellesse punti kindlasti ei kuulu. Tahe looduses viibida ja rõõmus meel kindlustavad tervisliku elamuse. Sel hooajal kõik maastikujooksu harrastama!
NAUDI METSAS JOOKSMIST JA VÕIDA UUED SALOMON SLAB JOOKSUJALATSID! Jookse metsas, postita pilt instagrami lisades juurde #SPORTLANDEESTI JA #JOOKSENMETSAS; 30. aprillil loosime kõikide postitajate vahel välja Salomoni jooksujalatsid. KEVAD 2017
46
ELAMUS
SUVE MÕNUSAIM VÄLJAKUTSE – ELAMUSMARATONID! KRISTEL SEILER TARMO HAUD
VAATA LÄHEMALT WWW.ELAMUSRETKED.EE
JUUNIS, JUULIS JA AUGUSTIS SAAB END PROOVILE PANNA KOLMEL KEPIKÕNNI- JA KÄIMISMARATONIL: 11. JUUNIL NOAROOTSIS, 9. JUULIL LAHEMAAL JA 27. AUGUSTIL VÄRSKAS.
E
Elamusretkede korraldaja Kunnar Karu on kindel, et elamusmaratonid on suve peab-tegema sportlik väljakutse: „Kui tavaliselt kõnnime elamusretkedel 10–15 km, siis maratonidel saab seda feeling´ut neli korda pikemalt nautida! Ning kõige olulisem on siiski mõnus seltskond ja kaunis loodus.” Rajal veedetud tunnid mööduvad puutumatus looduses! Võta kaasa parimad sõbrad ja pere või tule üksi – igal juhul saad nautida loodust ning aktiivsete eluviisidega inimeste seltskonda. Igaüks saab endale esitada paraja väljakutse läbides täispikk maraton 42 km, poolpikk distants 21 km või lühem 10 km pikkune retk. Lisaks on elamusmaratoni läbimine mugav ja turvaline – Sind ootab tähistatud rada ning joogi- ja suupistepunktid. Ja kui registreerud korraga kõigile kolmele etapile, saad rajal uhkusega kanda omanimelist stardinumbrit ja Elamusmaratonide vinget T-särki!
IGAL JUHUL SAAD NAUTIDA LOODUST NING AKTIIVSETE ELU VIISIDEGA INIMESTE SELTSKONDA.
Värska maratoni stardi- ja finišipaik asub Värska laululaval. Mustoja maastikukaitseala territooriumil vahelduvad kaunite metsaradade lauged lõigud üksikute tõusudega. 42 ja 21 km distants läbib ka liivaluiteid ja raba!
MERERAND, METSATEED JA MAASTIKUKAITSEALAD
MARATONIDEKS HARJUTA JUBA KEVADISTEL ELAMUSRETKEDEL
Noarootsi maratoni rada kulgeb Läänemaal läbi männimetsade ning põikab paaril korral ka mereranda. Algus ja lõpp on Tuksi spordikeskuse staadionil, teele jäävad omanäolised väikekülad: Rannaküla, Nõva, Dirhami ja Rooslepa. Rada läbib ka Spithami poolsaart, kust avanevad head vaated rannaäärsetele aladele ning Osmussaarele. Lahemaa kepikõnni- ja käimismaraton toimub juba 10. korda! Juubelimaratoni rada viib osalejad Kolgaküla terviseradade keskusest Lahemaa rahvuspargi metsateedele. Külastamata ei jää ka Joaveski ja Nõmmeveski ning Valgejõe kallaste äärsed jalutamisrajad.
Kevad viib elamusretkelised Eesti kõrgeimate mäetippude otsa. Tule avasta 22. ja 23. aprillil Haanja kõrgustiku peidetud ilu! Suur Munamägi on kõigile tuttav nimi, kuid kas teadsid, et Haanja kõrgustikus asuvad koguni 50 Eesti kõrgeimat tippu? 13. ja 14. mail ootame kõiki Käsmu elamusretkele, kus uudistame Käsmu poolsaare võlusid: liivased ja kivised mererannad, Käsmu järv, põnevad metsarajad jm looduskaunid kohad. Elamusretked ja The North Face kutsuvad imelist Eestimaa loodust avastama!
Elamusretkedele ja -maratonidele on oodatud kõik, kellele aktiivne liikumine, looduse nautimine ja uute kohtade avastamine naudingut pakub.
KEVAD 2017
48
RATTASÕIT Ivo Kraus
BOSCH EESTI MAASTIKURATTASARI KUTSUB SEIKLEMA
MARTA VASARIK
BOSCH EESTI MAASTIKURATTASARI MEELITAB SPORDISÕPRU PÕNEVATE SEIKLUSTEGA IMELISES LOODUSES. KAHEKSAST ETAPIST KOOSNEV HOOAEG PAKUB SPORTLIKKE KATSUMUSI IGAS VANUSES JA VÄGA ERINEVA SPORTLIKU ETTEVALMISTUSEGA INIMESTELE.
S
Sarja juhi Enno Eilo kinnitusel on üks hästi korraldatud maraton kõige turvalisem viis ennast mitmekülgsel maastikul ja pikal distantsil proovile panna. „Võistluse korraldajad on hoolitsenud nii kehakinnituse kui ka selle eest, et vajalik abi saabuks kiiresti. Ja tegelikult on rattarahvas väga muhe, sest kui tehnika veab alt, saab kaasteeliste peale kindlasti loota. Märgatakse, hoolitakse ja ergutatakse!”
PEREGA METSA! Eilo sõnul on sarja uue hooaja üks peamisi eesmärke tuua rattaradadele rohkem peresid. „Peame oluliseks, et rattasporti propageeritaks maast madalast. Iga meie sarja etapi juurde kuuluvad Saare lastesõidud, mis on kõikidele noortele osalejatele tasuta. Noorte- ja matkasõidud on mõnus sportlik ettevõtmine neile, kes armastavad ilusas Eestimaa looduses liikuda, kuid soovivad sõita pigem lühikest distantsi. Vingematele
Janelle Uibokand Imre Avaste
VINGEMATELE RATTAHUNTIDELE ON MENÜÜS LAUSA KOLM XXLETAPPI NING UUENENUD PUNKTIARVESTUSSÜSTEEM rattahuntidele on menüüs lausa kolm XXL-etappi ning uuenenud punktiarvestussüsteem,” ütles Enno Eilo.
MÕNUS VAHELDUS Sportlandi Bottecchia tiimis sõitev rattur Janelle Uibokand tõdeb, et naudib lisaks maanteesõidule keerulisemaid
radu ning sellepärast näeb teda ka maratonide stardis. „Mulle meeldib vahelduv maastik ja tehnilised väljakutsed, mida sõit pakub. Lisaks saab end proovile panna igas Eestimaa nurgas, mis on ka omaette elamus,” leiab Uibokand. „Iga võistluse starti minnes on minu eesmärk anda endast parim, võimaluse korral ka võit koju tuua. Seni olen sarjas üsna tagasihoidlikult esinenud ja sõitnud vaid valitud etappe, kuid uuel hooajal peaks mind plaanide kohaselt võistlusradadel tihemini näha olema. Suuremad sihid on tänavu seotud Eesti ja Euroopa meistrivõistlustega ning maailmameistrivõistlustega,” lisab ta.
BOSCH EESTI MAASTIKURATTASARJA ETAPID: 23.04.2017 – 3. ALUTAGUSE RATTAMARATON 20.05.2017 – 17. MULGI RATTAMARATON 10.06.2017 – 11. JÕELÄHTME RATTAMARATON 18.06.2017 – 15. RAKVERE RATTAMARATON 09.07.2017 – ŠKODA LAAGRI 17. RAKKE RATTAMARATON 29.07.2017 – 17. ELVA RATTAMARATON 20.08.2017 – 19. RÕUGE RATTAMARATON 16.09.2017 – 20. TALLINNA RATTAMARATON 49
sportlandmagazine.com
RATTASÕIT
RATTURITE PIDUPÄEV L'ÉTAPE DU TOUR
MERILIN PIIRSALU
MAREK KÕIV ON SPORDIMEES, KES RASKUSTE EES RISTI ETTE EI LÖÖ. TEMA LEMMIKALA ON RATTASÕIT JA SEL AASTAL PLAANIB TA MINNA ÜHELE HARRASTUSRATTURITE SUURIMALE SÕIDULE, MILLEKS ON L'ÉTAPE DU TOUR PRANTSUSMAAL.
M
Marek teeb igapäevatööd Sportlandis, kus tegeleb haldusasjadega. „Sportland on loonud spordi tegemiseks väga head tingimused ja võimalused, seda nii Sportlandi korraldatavatel üritustel kui ka muudel viisidel,” on mees tööandjaga rahul. Armastus rattaspordi vastu tekkiski tal just siin, sest oma esimese maastikuratta ostis Marek kümme aastat tagasi, kui ta Sportlandi tööle tuli. Marek kuulub Sportlandi Bottecchia Teami ja on üks selle eestvedaja. „Hoolitsen tiimi käekäigu eest. Meil on palju andekaid noori sõitjaid, kes on kanda kinnitanud nii Eesti kui ka maailma rattamaastikul,” ütleb ta. Peale põhitöö tegutseb Marek veel MyFitnessis spinningutreenerina.
EKS ASJA TULEB MÕISTUSEGA VÕTTA, AGA PARAKU KIPUB MÕISTUS KADUMA, KUI STARDIPAUK ON ANTUD PLAAN ON SÕITA LÕPUNI L'Étape du Tour'il osalemise otsus tuli Mareki sõnul kuidagi omamoodi. „Kõik käivad, nii äge, tahan ka ... niimoodi plaan sündiski,” kirjeldab ta ja lisab, et kindlasti mängis suurt rolli ka pere toetus – ilma selleta poleks ta ennast kirja pannud.
51
L'ÉTAPE DU TOUR L'Étape on harrastussportlaste igaaastane suursündmus, mida on korraldatud alates 1993. aastast ja kuhu lubatakse 14 000 sõitjat. Igal aastal lastakse harrastajad ühele Tour de France’i mägietapile. Sama rada sõidavad profid Tour de France’il nädal peale seda, kui harrastajad on selle läbinud. 2017. aastal sõidetakse 178 km pikkust etappi Briancon–Izoard.
sportlandmagazine.com
RATTASÕIT
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA SAAD TEADA KUIDAS MAREKIST HARRASTUSRATTUR SAI.
ERIK AIBAST Osalesin L'Étape du Tour’il 2013. aastal. See on tõeline maanteeratturite pidupäev: kõik soovijad saavad sõita samal trassil, kus mõne päeva pärast kihutavad Tour de France’il profiratturid. Tõeliseid mägesid kodus rünnata ei saa, aga L'Étape annab selleks suurepärase võimaluse. Suuremat grupisõitu oodata ei ole, tõusud ja laskumised eraldavad sõitjad mõnusalt ära. Tõusude alistamiseks tuleb valida endale
sobiv tempo, enne viimase tõusu teist kolmandikku ei tohiks gaasi põhja vajutada. Tasaselt maalt tulijal ei lase ka laskumised eriti taastuda, kuna kogu keha on ametis ratta valitsemisega ja ootamatusteks valmis olemisega. Selle aasta etapp ronib kaugelt üle 2000 m merepinnast ja nii kõrgel võib ka ilm muutuda. Kui allpool lõõskab tavaliselt päike, siis üleval võib kohata nii tuult, vihma kui ka lund. Igal juhul pakub L'Étape pea kõike, mida rattaspordist saada võib ja selle nautimiseks tasub seal kindlasti osaleda.
stardipauk on antud,” muigab ta ja lubab pöidlahoidjaid sõiduga kursis hoida. „Plaanin telefoni kaasa võtta, et sõitu jäädvustada või postitusi teha. Kindlasti panen peale live tracking’u. Abikaasal on siis kergem jälgida, kus ma parasjagu asun.”
PARIM RATTAMARK: BOTTECCHIA Märtsis plaanib Marek minna Barcelona maratonile, millel osalemise sõbrad talle juubeliks kinkisid. Ja aprillis läheb ta Tervisespordi klubiga elu esimesse rattalaagrisse. „Seal saan aimu, kas olen selleks katsumuseks valmis ja kas ka ratas on,” arvab ta. Aga mis rattaga Marek üldse L'Étape’ile läheb? „Otse loomulikult kasutan ühte parimat rattamarki Bottecchiat, mudel EMME3. Kindlasti tuleb ratas teha võimalikult kergeks, aga peab arvestama sellega, et kõik vajalik alustades geelidest ja lõpetades kummiheebliga peab endal kaasas olema. Nii et paras kotike tuleb kaasa pakkida,” teab ta.
PRIORITEEDID PAIGAS
Sellisel sõidul ei ole Marek varem osalenud. Eelinfot on ta kogunud ja midagi lihtsat tulla ei tõota. „Võistlejad saavad tunda seda veremaitset, mida tunnevad profid Tour de France’il kolm nädalat jutti. Rajaprofiil ei ole kerge, ma isegi ei oska seda kirjeldada, kuna pole selliseid tõuse ealeski sõitnud ega näinud. Need, kes on käinud, tõdevad, et on väga raske (igal aastal on harrastajatele erinev etapp tuurist). Lõputõus pidi ränk olema,
KEVAD 2017
tuleb läbida umbes 30 km keskmiselt 9% tõusunurgaga. Samuti tuleb arvestada, et viibid keskmäestikus, kus hapnik ei ole nii kergesti kättesaadav kui Läänemere kaldal kontoris. Plaanin etapi lõpuni sõita, nii et järgmisel päeval suudaksin ikka omal jalal käia ja Vahemeres varbaid soojendada,” avaldab Marek oma stardieelsed mõtted. „Eks asja tuleb mõistusega võtta, aga paraku kipub mõistus kaduma, kui
52
Lõpetuseks ütleb Marek, et tema peamine eesmärk on süstida spordivaimu oma lastesse. Ka L'Étape du Tour'il osalemise on ta sidunud perepuhkusega. „Nii näevad lapsedki, kui tore sport on (võrreldes iPadiga), oleme ju nendele eeskujuks,” arvab mees ja on rahul, et sport lapsi Kennertit (7) ja Karmelat (5) paelub. „Eelmisel aastal loobusin päris mitmest võistlusest, et minna Kennertiga metsa rattaga sõitma, tutvustada talle metsasõidu ja värskes õhus olemise võlusid. Prioriteedid peavad paigas olema. Praegu tundub, et oleme õigel kursil, mõlemat last paelub sport ja aktiivne eluviis, mitte toas passimine – jalgpall ja rattasõit on peamised alad, aga meie igapäevaellu mahuvad ka ujumine, uisutamine, jooksmine ja muud harrastused. Nii et seda kõike teen eelkõige laste nimel ja alles siis tuleb enda ego,” kinnitab Marek.
Tule ja kirjuta oma
“Tartu Rattaralli ei ole lihtsalt üks rattavõistlus, vaid elulooline sündmus. Näeme stardis!”
Profijalgrattur
36. Tartu Rattaralli 135/60 km 28. mai 2017 www.tartumaraton.ee
Rattapartner:
Maratoni kodu:
Suurtoetajad:
Meediapartner:
RATTASÕIT
MARTA VASARIK TOOTJAD / SPORTLAND
PARIM KAASLANE ON RATAS SPORTLIKU INIMESE PARIM SÕBER MEIE LAIUSKRAADIL ON RATAS, SEST SELLEGA SAAB SUHTELISELT HEADES TINGIMUSTES SÕITA UMBES KÜMME KUUD AASTAST NING HEA TAHTMISE JUURES KA NEED KAKS, MIS ÜLE JÄÄVAD. Jan Henrik Pärnik
R
Rattahooaeg algab Sportlandi jaoks märtsikuus. Just siis on õige aeg uudishimulikel pakutavaga tutvuma minna, ütleb kaubamärgijuht Dmitry Smirnov. „Parima valiku uusi rattaid leiab meie poodidest Ülemistel, Viimsis ja Järve Keskuses Tallinnas ning Zeppelinis ja Lõunakeskuses Tartus. Nendes poodides asuvad ka rattahoolduspunktid,” soovitab Smirnov harrastajatel oma metallist või mõnest peenemast materjalist suksu enne hooaega üllatuste vältimiseks spetsialistidele ette näidata.
VALIKUT ON KÕIGILE Töö ja kire tõttu tuleb tal end pidevalt kursis hoida valdkonna uuemate suundadega, sest pea igal aastal üritavad tootjad millegagi üllatada. „Alati ei
pruugi kõik trendid meie turule jõuda. Näiteks on tänavu popid elektrilised maastikurattad ehk E-MTB, mis on üldiselt väga kallis lõbu. MTB segmendis suuri uudiseid ei ole, endiselt on moes neoonvärvid tumedal taustal, eriti kallimatel ratastel. Kui ostjate osas statistikat teha, siis on näha, et maastikurattaid müüme rohkem meestele ja linnajalgrattaid naistele. Suurt huvi tuntakse ka lastele mõeldud sõiduvahendite vastu,” tutvustab Dmitry. Ta tõdeb, et mehi naljalt linnasõiduks mõeldud ratastel ei näe, välja arvatud stiilsetel ühe käiguga (single speed) ratastel, mille populaarsus kogub hoogu. „Selliste ettevõtmistega nagu Tour d’ÖÖ on see hakanud muutuma, aga pikk maa on ilmselt veel minna.”
POLE MÕTET OSTA RATAST, MILLE TÄIT POTENTSIAALI SA TEGELIKULT MITTE KUNAGI EI KASUTA. FATBIKE EI VEA SIND KUNAGI ALT „Fatbike on ikka veel väga populaarne, kuigi maailma mõistes on suurem trend möödas. Lisaks looduses lustimisele saab sellega edukalt kulgeda ka linnas. Tegemist on korraliku rattaga, mis ei jäta sõitjat esimese tõsisema künka otsa hätta – vastu peavad nii jooksud kui ka käiguvahetaja. Korraliku fatbike’i saab kätte 600–900 euro eest. Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses saab neid rentida ning pere või sõpradega loodust nautima vurada,” soovitab Smirnov.
ITAALLASED TEEVAD HÄID RATTAID Sportlandi valikust leiab kahe suurema Itaalia tootja rattaid: Bottecchia ja Esperia. „Kui esimene on üldjuhul kallim ning kvaliteedi poolest rattasportlaste seas tunnustatud, siis Esperia mudelid saab kätte märksa taskukohasema hinnaga. Bottecchia mudelite eest võib vabalt välja käia kuni 10 000 eurot,” toob Smirnov näite, kuid soovitab sõiduvahendi valimisel lähtuda konkreetsest vajadusest. „Pole mõtet osta ratast, mille täit potentsiaali sa tegelikult mitte kunagi ei kasuta.” Seega tuleb enne poodi minekut välja mõelda, millist tüüpi ratast vajad, ja jätta ülejäänu spetsialisti hooleks. „Linnaratas on hea liikumisvahend, MTB on mõeldud neile, kes sõidavad rohkem maastikul ja osalevad võistlustel. Aga miks
Jan Henrik Pärnik
KEVAD 2017
54
RATTASÕIT
ELEMENTAARSEST HOOLDUSEST VÕIKS KUJUNEDA KÕIGE PAREMAS MÕTTES HEA RUTIIN mitte mõelda hübriidi peale – see on mõnus kombinatsioon mõlemast variandist, eriti kui armastad nautida looduses liikumist ega lähe maratonile kõrgeid kohti püüdma. Lõppude lõpuks võib trassi läbi sõita igasuguse rattaga, nagu Tartu rattarallil näha saab. Higi, vaev ja
KIIVER! KIIVER! KIIVER! Rattasõit peab olema turvaline. „Kiiver on sinu kõige odavam elukindlustus, palun ära hoia siin raha kokku! Kuni 15-aastastele on see kohustuslik ja leian, et peaks olema ka kõigile teistele. Üldiselt on arutelu selle küsimuse üle käinud juba mõnda aega. Õnnetus ei hüüa tulles, tavaliselt kukutakse ootamatult teele ilmunud takistuse tõttu ning tihtipeale saab viga just pea. Kiiver on väga oluline, seda pole raske pähe panna. Minu jaoks pole loogiline vaadata ratturit, kes seikleb linnaliikluses ilma kiivrita. Loomulikult tuleb see pähe panna ka mujal sõites ja kindlasti võistlustel. Mudelija värvivalik on Sportlandi poodides väga suur, igaüks leiab oma,” ütleb Smirnov.
mugavus on teine teema. Sportlandi müüjad on meie rattavaliku tehniliste detailidega kursis ja jagavad asjakohast nõu suure pühendumusega.”
LISAVARUSTUSE JA DETAILIDE MAAILM Kui maastikuratas tuleb üldjuhul ilma suuremate lisadeta, siis linnaratta varustuses on olemas tuled, vajalikud helkurid ning mõnel ka mugav ja kena disainiga praktiline korv. „Tõsisemale võistlusrattale mõeldes on märksõnadeks töökindlus ja käiguvahetaja kiirus, aga oma rolli mängib ka kaal, mis oleneb otseselt raami materjalist. Kergemad rattad kaaluvad 8–9 kg ja on sportlasi, kelle jaoks on iga gramm oluline. Lisaks saab valida näiteks kahe amortisaatoriga ratta, mis annab sõidumugavusele palju juurde. Omaette teema on vedru-, õli- ja õhkamortisaatorid, millel on peale tehniliste erinevuste ka korralik hinnavahe. Sadulaid ja juhtraudu on samuti mitmes suuruses ja kujuga, sealt edasi võib rääkida erinevatest pidurisüsteemidest, jooksudest ja käiguvahetajatest. Kombinatsioonide arv on tõepoolest lõpmatu!”
55
Selles virvarris võib pea ringi käima hakata, aga klient ei peagi kassettide ja ketaspidurite maailmas orienteeruma. „Sportlandis on spetsialistid, kes selgitavad, näitavad ja panevad vastavalt spordisõbra vajadusele sobivad kombinatsioonid kokku,” lubab Smirnov.
ÕNNELIKU SUHTE SALADUS ON IMELIHTNE Hea suhe vajab hoolitsust ja seetõttu tasub oma kaherattalise sõbraga regulaarselt mehaaniku juures käia. „Vaata üle, kas kett on õlitatud ja sisekummid täis. Kui endal õlitamishuvi pole, siis vii ratas spetsialistile. Hooaja keskel tekkivad mured soovitan pigem lahendada kohe, sest hiljem võivad need osutuda oodatust kulukamaks. Sportlased saavad üldjuhul hästi aru, et sõiduvahend peab enne igat mõõduvõttu olema nagu uus. Tavaharrastajate seas tuleb rattahoolduspartneri boksi enne võistluse algust palju neid, kes võinuksid pöörduda mehaaniku poole juba varem. Alati ei jõua kõiki aidatagi. Elementaarsest hooldusest võiks kujuneda kõige paremas mõttes hea rutiin,” soovitab Smirnov.
sportlandmagazine.com
ELAMUS
RAIVO RAND: RATTASPORDIS TÄIENDAB ÜKS ALA TEIST EESTI JALGRATTURITE LIIDU PRESIDENT RAIVO RAND ON TEGUDEMEES. SUURI SÕNU TA EI PILLU JA FANTAASIATESSE EI LASKU. PIKAAJALINE KOGEMUS EDUKA EHITUSETTEVÕTTE RAND & TUULBERG JUHINA HOIAVAD 60-AASTAST MEEST KAHE JALAGA MAA PEAL.
M
ANDRES KALVIK
MIKS TAHTSITE SAADA EESTI JALGRATTA LIIDU PRESIDENDIKS? Mitu inimest tegi ettepaneku. Tundus, et mind usaldati ning kuna olin pikka aega juhatuses olnud, oli alaliidu hingeelu mulle teada. Otsustasin teatud hulga vaba aega kulutada Eesti Jalgratturite Liidu peale.
MILLISES SEISUS ALALIIDU EELMINE PRESIDENT JAAN TOOTS TEILE „PÄRANDAS”? Korralikus seisus. Tööõhkkond on seal väga hea, rahalise poolega ei saa aga ükski erialaliit hoobelda. Kahjuks pidime olümpia-aastal ära kulutama kogu reservi. Rahaline olukord pole halb, kuid peame hakkama sääste koguma, et raskel ajal oleks midagi tagataskust võtta.
KEVAD 2017
Raivo Rand Tartu rattamaratonil Kristo Parksepp/Sportfoto.com
MAANTEESÕIDUL ON ERITI EUROOPAS NII PIKK TRADITSIOON, ET SELLE HÄÄBUMIST KARTMA EI PEA RAHA HUVITAB ALATI KÕIKI. KUI PALJU OLETE RATTASPORDI HÜVANGUKS RAHA KULUTANUD JA MILLISE SUMMA ERALDATE EELARVESSE TÄNAVU? Rahast rääkides tavaliselt numbreid ei avaldata, aga seda on kulunud päris palju. Mitte ainult alaliidu hüvanguks, vaid ka klubide ja võistluste toetuseks. Raha ei pea tooma ainult president, kõik juhatuse liikmed on lubanud kas ise toetada või aidata sponsoreid leida. Selle aasta üks eesmärke ongi laiendada toetajate ringi. Rattaliidu viimaste aastate eelarve on kõikunud 400 000 ja 500 000 euro vahel. Praeguse seisuga kujuneb tänavuseks eelarveks 420 000.
TRADITSIOONILINE MURDMAASUUSATAMINE ON PAARIL VIIMASEL TALVEL EESTIS VIGURSUUSATAJA KELLY SILDARU VARJU JÄÄNUD. RATTASPORDIS ON MAANTEESÕIT TÄNU REIN TAARAMÄE JA TANEL KANGERTI VINGETELE SAAVUTUSTELE ENDISELT NUMBER ÜKS. KUID KAS POLE HIRMU, ET KAALUKAUSS KALDUB VARSTI BMX-I, TÕUKERATTA JA RULA POOLE? BMX on väga huvitav ala ja seda tuleb Eestis arendada. Rattaspordis täiendab üks ala teist ning aeg-ajalt tuleb maanteemeestele BMX-iga sõitmine kasuks ja vastupidi. Olen aru saanud, et
56
BMX-iga peab väga varakult alustama, sest muidu ei saa teatud elemente enam selgeks. Maanteesõidul on eriti Euroopas nii pikk traditsioon, et selle hääbumist kartma ei pea. Võib-olla on mägirattasõit oma positsiooni pisut BMX-ile loovutanud.
KAS TEIE 60 ELATUD AASTAT ON TERVENA ELATUD AASTAD? Päris nii öelda ei saa, nooruses sai igasugu lollusi tehtud... (muheleb) Viimased 25 aastat olen aga tervislikku joont hoidnud.
KUIDAS END VORMIS HOIATE? Liigutan end regulaarselt. Teatud aastatel suusatasin palju, kuid viimased lumevaesed talved pole seda harrastust soosinud. Aga rattaga sõidan päris palju.
JULGEN ÖELDA, ET ALALIIDU TURUNDUSE POOL JÄTAB SOOVIDA. NÄITEKS TAARAMÄED JA KANGERTIT POLE SUUDETUD REKLAAMNÄGUDENA ÄRA KASUTADA. Oleme püüdnud teatud üritusi niimoodi planeerida, et Kangert ja Taaramäe saaksid neist osa võtta. Nad viibivad Eestis siiski niivõrd vähe aega ja kõike omavahel klappima panna on äärmiselt keeruline. Ajal, kui rattahooaeg on
ELAMUS
MITU RATAST RAIVOL ON? Mul on kaks maanteeratast – üks neist on välismaal – ja üks mägiratas. Varsti peaks minuni jõudma uus
elektroonilise käiguvahetusega maanteeratas. Aastas läbin rattaga umbes 3500 kilomeetrit.
MÄGIRATTAKOONDISE EESMÄRK ON AIDATA EESTI RATTUR 2020. AASTA TOKYO SUVEMÄNGUDELE. Eestis täies hoos, võistlevad meie pro fid laias maailmas. Ei tohi aga unus tada, et need kaks meest ja Jaan Kirsi puu on oma tulemustega Eesti rattasporti rahvusvaheliselt tutvusta nud. Turunduse poole pealt tahame lähiajal teha alaliidule uue kodulehe külje, praegune on väsinud ilmega ja ebaatraktiivne. Uus koduleht peab olema selline, et rattaspordist huvituv inimene läheks info saamiseks esi mese asjana just sinna.
2016. aasta parimate jalgratturite autasustamisel: parim naisrattur Liisi Rist ja Raivo Rand Viktor Burkivski
MÄGIRATTAID ON EESTIS VAIELDAMATULT KÕIGE ROHKEM JA KA RAHVASPORDIÜRITUSTEL ON MÄGIRATTASÕIDUD KÕIGE POPULAARSEMAD. OMETI PEAB EESTI ESINUMBER, MULLUSTEL EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEL 11. KOHA TEENINUD MARTIN LOO ÜKSIKU HUNDINA TOETAJAID OTSIMA JA OMAPÄI VÕISTLUSTEL KÄIMA. MIKS ON MEIL MÄGIRATTASÕIDUS NII SUURED KÄÄRID?
Mägirattaspordis on klubi leida palju keerulisem kui maanteesõidus: mees kondi on vähem ja tiimid tunduvalt väik semad. Paljud klubid luuakse ratta tootja põhjal ning sõitjad palgatakse üldiselt selle järgi, millises riigis tootja soovib rattaid müüa. Seetõttu on eelis suurriikide ratturitel ja Martin on väga keerulises olukorras. Rattaliit on Marti nit toetanud ja märkimisväärne osa re servist kulus eelmisel aastal tema peale.
SEL TALVEL LOODI MÄGIRATTAKOONDIS. MIDA SEE ENDAST KUJUTAB? Rattaliidu juhatus soovis panustada mägirattasõidu järjepidevusse, et meil oleks tippsõitja ka pärast seda, kui Martin Loo karjääri lõpetab. Koondise peatreener on Karmen Reinpõld. Rattu rite seltskond vahetub mingil määral, kuid nüanssidega ma kursis pole. Tegeli kult on Eestis hästi korraldatud mägi rattamaratonid siinsed tippsõitjad ära hellitanud. Eestis ja Lätis on mugav auhinnaraha teenida, ent MKetappidel ja rahvusvahelistel võistlustel osalemine on hoopis midagi muud. Nii mõnelegi andekale mehele on tehtud ettepanek end välismaal proovile panna, kuid sel lest võimalusest on loobutud. Mägiratta koondise eesmärk on aidata Eesti rattur 2020. aasta Tokyo suvemängudele. Martinist veel niipalju, et saadame Rahvusvahelisse jalgrattaliitu kirja pal vega, et nad muudaksid olümpiale pää semise korda. On absurd, et maailma edetabelis 17. kohal asunud rattur Riosse ei pääsenud. Meie ettepanek on, et maailma edetabeli 30 esimesele riigile oleks kindlustatud vähemalt üks koht.
MILLAL TOIMUB EESTIS JÄRGMINE TIITLIVÕISTLUS? 2015. aastal toimusid Tartus maan teesõidu Euroopa meistrivõistlused. Järgmise tiitlivõistluse peale pole me üldse mõelnud.
LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Jalgratas teeb su paremaks inimeseks
Naine nagu unistus – Janelle Uibokand
bit.ly/paremaks
bit.ly/janelleu 57
sportlandmagazine.com
JALGPALL EJL
EESTI JALGPALLI LIIT KORRALDAB KOOSTÖÖS RIMIGA JUBA KÜMNENDAT AASTAT LASTELE SUVELAAGREID, KUHU OODATAKSE POISSE JA TÜDRUKUID, KES TAHAVAD KOOLIVAHEAJAL SPORTLIKULT JA LÕBUSALT AEGA VEETA.
J
Jalgpallilaagrite populaarsus ja nende toimumiskohtade arv on järjest kasvanud: laagreid korraldatakse rohkem kui 30 paigas üle Eesti. Ja kui 2008. aastal osales 180 last, siis eelmisel aastal lustis väikeseid jalgpallisõpru laagrites juba 1873, nendest 208 tüdrukud. Suvelaagrite projektijuht Martti Pukk ütleb, et lõbusad laagrid pakuvad noortele eelkõige võimalust osaleda koos vanade ja uute sõpradega treeningutel ning jalgpalli ja teiste spordialadega seotud mängudes. Samuti kohtutakse jalgpalluritega ja tehakse palju muud huvitavat. Üks tänavune muudatus on seotud A. Le Coq Arena ehitustöödega, mille tõttu on Tallinna-ekskursiooni päev veidi teistmoodi kui varem. „Aga kuidas, see jääb üllatuseks,” ütleb Pukk saladuslikult. Jalgpallilaagrid on osutunud laste seas väga menukaks – kes on korra
Suvistesse jalgpallilaagritesse on oodatud 2005.–2010. aastal sündinud lapsed. Laagrid toimuvad 12.–16. juunini ning 7.–11. augustini. Registreerimine algab 4. aprillil ning kestab juunilaagrite puhul kuni
MERILIN PIIRSALU
PÕNEV LAAGRISUVI OOTAB käinud, tahab järgmisel aastal kindlasti tagasi tulla. Pukk arvab, et selle põhjuseks on jalgpalli pidevalt kasvav populaarsus terves maailmas. „Aga kindlasti ka meie laagrite kuulsus, lihtsus ja kvaliteet ning arvatavasti ka hind,” lisab ta. Kui vanemal on kindel soov laps laagrisse panna, siis tasub registreerida varakult, sest suuremates linnades saavad laagrikohad täis juba mõne päevaga. Laagrid ei ole mõeldud ainult jalgpallilastele – sinna oodatakse kõiki, kes soovivad suvevaheaega lustlikult sisustada. „Lastele mõeldud tegevused on lõbusad, kaasahaaravad ja hästi korraldatud. Laagrite keskmes on mängulõbu, värskes õhus liikumine ja uute asjade õppimine, nii et varasem kokkupuude jalgpalliga ei ole oluline,” kinnitab ka Pukk.
29. maini ja augustilaagrite puhul kuni 24. juulini. Laagris osalemine maksab 80 eurot. Kui laps osaleb nii juuni- kui ka augustilaagris, siis maksab teine laager 63 eurot.
Rohkem infot: jalgpall.ee/suvelaagrid KEVAD 2017
58
JALGPALL
OLIVER LOMP
PREMIUM LIIGA PÜÜDLEB TEERAJAJAKS
Siim Semiskar
SELLE JALGPALLIHOOAJA EEL TUTVUSTAS PREMIUM LIIGA TURUNDUSMEESKOND KLUBIDELE UUT KONTSEPTSIOONI –KOGUKONDASID HÕLMAVAT JA KÕRGE KORRALDUSLIKU TASEMEGA.
K
Koduse meistrisarja tase on selgelt tõusnud. Ammu on möödas ajad, kui juba enne mängu teati, et tabeli teise poole meeskond saab kõvemalt satsilt kindla kolaka. Veel kuus-seitse aastat tagasi võisid kääbused sellistes kohtumistes punktist vaid unistada. Aga pisikesed on saanud suuremaks ja täielikke peksupoisse tabelist enam naljalt ei leia. Ja ärgem unustagem, et koduse sarja meistritiitlit hoiab enda käes FCI (endine Infonet) – klubi, millega isegi paljud teadlikud jalgpallivaatlejad veel mõni aasta tagasi kursis polnud.
TAHAME SELLE HOOAJA 180 MÄNGUL NÄHA KOKKU 55 000 KÜLASTAJAT, MIS TÄHENDAB PUBLIKUARVU 24% SUURENEMIST Kuid hoolimata põnevatest heitlustest palliplatsil saavad kiibitsejad endiselt seada Premium liiga taseme kahtluse alla juba ammu grammofonilt ketrava väitega: kui pole publikut, siis järelikult pole ka taset. Ent varsti plaanitakse ka see kont jalgpallivastaste hambust võtta.
„Seadsime koos klubidega ühise eesmärgi: tahame selle hooaja 180 mängul näha kokku 55 000 külastajat, mis tähendab publikuarvu 24% suurenemist,” räägib Premium liiga arendusjuht Veiko Soo suurejoonelistest plaanidest.
ON, MIDA VAADATA Selle eesmärgi püüdmiseks ei kavatseta sugugi tekitada odavat populaarsust ühekordsete mänguväliste peibutustega. Oluline on tekitada positiivne nihe spordisõbra suhtumises. „Tutvustame Premium liigat kui Eesti jalgpalli kõige kõrgemat taset varasemast mitu korda jõulisemalt, pöörame suurt tähelepanu mängu korraldusele ja kutsume inimesi osa saama põnevaima, kvaliteetseima ja kaasahaaravaima võistlussarja tegemistest üheksa pika kuu vältel. Siin on, mida vaadata!” selgitab Soo.
EDU TULEB TÄNU KOOSTÖÖLE Premium liigal mujal maailmas otseseid eeskujusid pole, kuna kultuur, rahva temperament, sporditarbimise eripärad ja muud tegurid loovad täiesti ainulaadse platvormi. Pigem üritatakse jälgida teistes liigades toimuvat, et seal nähtud positiivseid aspekte vajaduse korral kohandada ja Eestis rakendada.
59
TOETA OMA LEMMIKKLUBI JA VÕIDA AUTOGRAMMIDEGA SÄRK! Mine oma lemmikklubi mängule. Tee endast mängul olles pilt. Postita see Instagrami ja lisa juurde #SPORTLANDEESTI #TÕELINEJALKAFÄNN
LOOSI LÄHEB KAKS SÄRKI, MIS LOOSITAKSE VÄLJA 30. APRILLIL JA 31. MAIL. sportlandmagazine.com
JALGPALL
AIVAR POHLAK, EESTI JALGPALLI LIIDU PRESIDENT: Jana Pipar Aivar Pohlak Premium liiga hooaja avami sel.
Näiteks toimus 2013. aastal meedia seminar Premium liiga, Esiliiga ja Esi liiga Bklubidele, kus käis oma koge musi jagamas tolleaegne Iirimaa meister Sligo Rovers. Iirlaste usu ja põ hinarratiivi, et kõige olulisem on tege leda kogukonnaga, võtsid siinsed klubid hästi vastu ning sellest sai nii mõnegi klubi turundusalase töö nurgakivi. „Meie edu saabki tulla vaid tänu koostööle. Premium liiga koosneb küm nest omanäolisest klubist, kes peavad edasi viima ühtset nägemust sarjast kui Eesti suurimast vaatemängust,” sõnas tab Soo. „Kõik klubid on ühise plaaniga väga hästi kaasa tulnud ning seda on ainult rõõm tõdeda.”
VALGUS TUNNELI LÕPUS Ka võimalikud kitsaskohad on Soole ja tema tiimile hästi teada. Viimased viis aastat on Premium liiga külastajate seas läbi viidud küsitlusi, kust on välja tulnud erinevaid põhjuseid, miks vuti matše vaatamas käiakse pigem harva .
Staadionil viibiv pealtvaataja on jalg palli loomulik osa. Ja kuigi praegusel ajastul ei ole meie mängukogukonna suurendamise ülesanne lihtsate killast, peab see olema Premium liiga arenda mise üks olulisi tulemusi. On väga täh tis, et pealtvaatajate arv kasvaks tänu klubide kogukonnatöö paranemisele ning klubide ja liiga sportliku taseme tõusule, mitte petliku mulje tõttu. Esi algu võib see kõlada kummaliselt, kuid pealtvaatajatega täidetud tribüünidel on oluline mõju ka mängu sportlikule tasemele, sest sellises keskkonnas on
SEE, MIDA JA MILLISES MASTAABIS ME TEEME, ON EESTI SPORDIS ESMAKORDNE JA AINULAADNE „Tihti kurdetakse melu puudumise üle, ent põhiline mure on siiski puudulik taristu. Eks suurim takistus ongi see, et meil on selgelt liiga vähe ilmastikukind
Siim Semiskar
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA, KES ON 10 MEHIST MEESKONDA.
KEVAD 2017
60
mängijatel ja meeskonnal endast liht sam maksimaalne pingutus kätte saada. Oleme veendunud, et klubide ja Pre mium liiga sportlik tase on kõnealuse võistluse mainest märksa kõrgem. See teeb liiga turundamise lausa hädavaja likuks ja kindlasti ka lihtsamaks. Samal ajal on loogiline, et Premium liiga esi mene turundushooaeg kujuneb siiski pigem sissejuhatuseks ja saadud ko gemuste varal saame järgmistel hoo aegadel juba jõulisemaid samme as tuda.
laid staadione,” tõdeb Soo, kuid näeb tunneli lõpus õrna valgust. „Aga me lii gume ka selles küsimuses järjest edasi. Sportland Arena saab korraliku katuse ja tribüünid, Narva Fama staadioni ka tust hakatakse sellel aastal ehitama, tartlased plaanivad Sepa staadionile katuse peale panna. Nii me samm sammult areneme!”
TEISTELE EESKUJUKS Turundustiimi plaan pole aga sugugi seatud üheks aastaks, vaid hõlmab palju suuremat tulevikunägemust. Näi teks on seatud eesmärgiks jõuda 2020. aastaks täisprofessionaalse liigani. Lõppkokkuvõttes tahetakse olla eesku juks ka teiste spordialade eestvedaja tele. „See, mida ja millises mastaabis me teeme, on Eesti spordis esmakordne ja ainulaadne. Väljakutse ongi olla tee rajaja, sest valdkonna sees pole kel leltki õppida ega kedagi kopeerida. Seetõttu oleme toonud teadmisi sisse väljast,” nendib Soo. „Uute eesmärkide ja tasemeni saame jõuda ainult tänu heale koostööle ja üksteisemõistmisele kõikide pooltega. See, mida ise planee rime teha, aga ka see, mida klubidelt ootame – see on uudne kogemus ja tähtis on, et suudaksime igas aspektis kvaliteedi tagada.”
JALGPALL Jalkafoto.com
JK TALLINNA KALEV – LINDPERE JA KLAVANI ÜHISPROJEKT JOEL LINDPERE JA RAGNAR KLAVANI NIMI EI OLE TUNDMATU ÜHELEGI SPORDISÕBRALE. NÜÜD TAHAVAD MEHED ANDA JALGPALLI ARENGUSSE OMA PANUSE, OSALEDES JK TALLINNA KALEVI TEGEVUSES.
K
Koondise endine vasak ääremängija Joel Lindpere tegutseb Kalevis spordi direktorina. Tema valik asuda just JK Tallinna Kalevisse võis tulla paljudele ül latusena, kuid mehe sõnul on tal klubiga ajalooliselt tugev side. „Tagusin poisike sena Kalevi staadionil jalkat ja õppisin
KEVAD 2017
seal ka suusatama. Olen Tatari tänava poiss ja mu kadunud vanaemavanaisa elasid staadioni kõrval, praegu elab seal mu vend. Ajalooline seos missugune,” selgitab Lindpere.
HEAD EESKUJUD Lindpere ning JK Tallinna Kalevi presi dendi ametis olev Klavan on alati sead nud endale kõrged eesmärgid nii jalg pallurikarjääris kui ka klubi juhtides. Neil on aastatega kogunenud palju teadmisi ja kogemusi, mida noortele edasi anda. „Tahan klubi juures olla kõigega seotud niipalju kui võimalik,” ütleb Lindpere, kes soovib noortele eeskujuks olla just sel lena, kes ta on: Joel Lindpere, endine tippjalgpallur, kes on terve elu spordile pühendanud. Klavan, kes mängib profijalgpalli Ing lismaal legendaarse FC Liverpooli rida des, tõdeb, et praegu võtab jalgpalluri töö suurema osa ajast. Sellegipoolest püüab ta nädalas korra või kaks Lindpe rega ühendust võtta, et uurida, mis on toimunud, ja arutada, mida on vaja teha.
62
KES KAUGELE JA KÕRGELE EI SIHI, SEL POLE MÕTET MIDAGI TEHA
VAHUR JOA
JK Tallinna Kalev asutati 1911. aastal ning taastati 2002. aastal. Praegu mängib klubi esiliigas ja peab kodumänge Kalevi keskstaadionil. Klubi on tulnud kahel korral Eesti meistriks (1923. ja 1930. a) ning korra Eesti NSV meistriks (1955. a).
JALGPALL Koostöö toimibki tänu aruteludele. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et Liverpoolis mängimist ja klubi presidendi ametit on keeruline siduda, kuid Klavan probleemi ei näe. „Meil on Jukiga (Lindpere) suurepärane mõistmine ja sarnane filosoofia, kuidas me tahame jalgpalliklubi üles ehitada, ja see teeb asja palju lihtsamaks. Mul on väga hea meel, et Joel nõustus selles projektis kaasa tegema,” tõdeb Klavan.
Nii Klavan kui ka Lindpere rõhuvad klubi juhtides heale koostööle, mille aluseks on aastatepikkune sõprus ja koos koondises mängimine. Mõlemad mehed tahavad pakkuda Eesti noortele võimalust samuti tippu jõuda. Kes veel saaks neid aidata kui mitte kaks tuntuimat mängumeest Eesti jalgpalli lähiajaloos?
EESMÄRGID ON SUURED Kui Joel Lindpere on JK Tallinna Kalevi mõistes n-ö kohalik poiss, siis Klavan on sündinud Viljandis ja jõudis jalgpalli juurde seal. Kui aga JK Tallinna Kalev soovis temaga koostööd teha, siis oli 2016. aasta Eesti parim jalgpallur nõus,
KLUBI ON JUBA TEINUD ESIMESI SAMME LOOMAKS PROFESSIONAALIDEST KOOSNEVA TREENERITETIIMI sest usub, et Kalevit ootab ees suur tulevik. Ta tahab sellele kaasa aidata ka ühel päeval ise trenne läbi viies. „Kindlasti hakkan ise treeninguid läbi viima. Ma tean, kui palju pidin ise juurde õppima, et jõuda sinna, kus ma olen, ja ma tahan kindlasti seda kõike Eesti noortele edasi anda,” kinnitab Klavan. „Meie plaanid klubi ja noortega on suured. Kes kaugele ja kõrgele ei sihi, sel pole mõtet midagi teha,” ütleb Lindpere, kes on praeguseks klubis tegutsenud kuus kuud. Selle aja jooksul veel kardinaalseid muudatusi ei ole tehtud. „Analüüsime, kuhu ja mismoodi peaksime liikuma. Võtame sõna otseses mõttes aasta-aastalt, teeme oma järel-
Silvester Jürjo
dused ja lähme samm-sammult arukalt tipu poole,” ütleb Lindpere. Üldiste eesmärkidena toob Lindpere aga siiski välja soovi viia klubi Euroopasse, seda nii noori kui ka tüdrukuid treenides ja arendades. Tähtis pole mitte ainult klubi arendamine, vaid ka soov tuua Eesti koondisesse häid mängijaid.
TREENERI ROLL ON OLULINE Mõistagi on jalgpallis treeneril tähtis roll. Treeneri ülesanne on luua meeskonnas harmoonia ja kes seda paremini teeb, see saavutab ka paremad tulemused. „Jalgpall areneb meeletu kiirusega ja treenerid peavad ajaga kaasas käima, et teistest mitte maha jääda. Eestis tekib järjest rohkem aktiivseid treenereid, kes
tahavad, et nende noored jõuaksid kaugele,” sõnab Lindpere. Ta lisab, et loomulikult oleks hea, kui treener oleks ise tippjalgpalliga tegelenud, aga see ei tee treenerist treenerit. JK Kalev spordidirektor ütleb, et klubi on juba teinud esimesi samme loomaks professionaalidest koosneva treeneritetiimi, kes koos teiste spetsialistidega hakkaks klubi ja selle mängijatega suuri tegusid tegema. Klubisse on tulnud Eesti U-18 koondise treener Argo Arbeiter, kes töötab Kalevis noorte arengu spetsialistina. „Samal ajal on tähtsad noorte kehaline hoiak ja ettevalmistus ning selleks on meiega liitunud üks paremaid füüsilise ettevalmistuse treenereid Kristjan Vomm,” lisab Lindpere.
LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Sportland näitab suurkujudele kuulunud spordivarustust
Lindpere teatas, et lõpetab karjääri
bbit.ly/rariteedid
bit.ly/lindpere 63
sportlandmagazine.com
JALGPALL
FC ELVA: VÄIKESE LINNA SUUR JALGPALLIKLUBI 5700 ELANIKUGA ELVAS ON JALGPALL VÄGA TÄHTSAL KOHAL. JALGPALLIKOGUKOND MOODUSTAB FC ELVA EESTVEDAJA MAREK NAARISE SÕNUL UMBES 20% LINNA ELANIKKONNAST.
O
VIRGO AGAN FC ELVA
„Oleme tugevalt pildil ja rahvas elab meie tegemistele rohkem või vähem kaasa. Peame enda klubi liikmeid oluliseks ja pöörame neile võimalikult palju tähelepanu. Me olemegi täpselt nii tähtsad, kui tähtsaks peame inimesi enda ümber, sest kõik tuleb ringiga tagasi,” on Naaris veendunud.
ARENDASITE ISE VÄLJA UUED TRENNID. MIKS?! Oli 2000. aasta 8. august, kui Are Altraja ja Margus Ivask tundsid, et jalgpallihuvi hakkab Elva noorte seas hääbuma. Juba samal õhtul FC Elva idee Marguse
isa saunalaval sündiski. „Eesmärgid olid kohe suured ja kuna Are oli just sõlminud Nikega Eesti jalgpallikoondise suurtoetaja lepingu, alustasime Aivar Pohlaku abiga kõrget lendu. Viljandi Tuleviku duubel hakkas mängima FC Elva nime all,” räägib Naaris. FC Elva esindusvõistkond oli kuni 2011. aastani meistriliiga võistkondade n-ö duubel, kus mängisid praktika saamiseks FC Flora süsteemi noored. Siis aga otsustasid kohalikud, et võtavad klubis ka mängimise ohjad enda kätte ja nii muutus klubi positsioon jalgpallikaardil. „Sellest ajast alates on esindusvõistkonnas ainult meie kasvandikud või piirkonnas elavad harrastajad,” mainib Naaris.
18 VÕIST KONNAGA EESTI MEISTRI VÕISTLUSELE FC Elva naiste ja meeste esindusvõistkonnad hakkavad algaval hooajal mängima esiliigas. Eelmise hooaja tulemused kindlustasid neile pääsu aste kõrgemasse liigasse. Kokku läheb FC Elva meistrivõistlustele vastu tervelt 18 võistkonnaga, millest viis on naiskonnad. Lisaks on väiksemate harrastajate gruppe, kes meistrivõistlustel ei mängi. Kokku on Elvas praegu 25 võistkonda ja 34 treeningrühma.
KEVAD 2017
64
JALGPALL
HUVILISTE SUURE KASVU TÕTTU ON TEKKINUD RUUMIPUUDUS TÖÖ KÄIB MITMEL RINDEL Suvel saab Elvas jalgpallitrenni hästi teha, kuid kuna linnas puudub tänapäevane spordihoone, on talvel treenimine raskendatud. Samuti on huviliste suure kasvu tõttu tekkinud ruumipuudus. Töö nende kitsaskohtade likvideerimiseks aga käib. „Praegu on pooleli meie oma jalgpallitehas ehk Elva kunstmuruväljak, mis peab valmima mais. 2018. aasta suveks ehitab linn ujulaga spordihoone,” räägib Naaris tulevikuplaanidest. Möödunud aastal lahkus klubi juurest kogenud peatreener Kaido Koppel. Tema positsiooni võtab üle seni abitreeneri rolli täitnud Veiko Haani. Naaris näeb uues peatreeneris potentsiaali. „Esimesed sammud uues ametis on ta proovile pannud, Kaido tööd samal tasemel jätkata pole kellelgi kerge. Tunneme, et Veiko on endale väljakutse esitanud ja tahab tipptreenerina edasi areneda,” kinnitab Naaris.
OSA LINNA KULTUURIST » » »
»
»
Jalgpall annab Elvas palgatööd 11 inimesele ja vabatahtlikult panustab veel 28. Elvast ja selle lähiümbrusest on jalgpalliellu kaasatud kokku üle 600 inimese. Klubist on alguse saanud tervesse maailma jalgpallivarustust müüv www.globalsoccerstore.com. Klubiga seotud inimeste abiga on välja töötatud jalgpalliturniiride korraldamist toetav veebirakendus www.turniir.ee. Klubi korraldatud üritused ja mängud on osa linna kultuurikalendrist ning nende järjest paranev kvaliteet toob klubi juurde uusi huvilisi.
65
sportlandmagazine.com
VIIMSI
3x3 2017
Laupäev, 20.mai Viimsi Kooli Spordikompleks
Võistlussari
Harrastajad POISID U18 1999/2000/2001 POISID U15 2002/2003 POISID U13 2004/2005 Täpsem info: www.kkviimsi.ee kkviimsi www.3x3planet.com Turniiri toetavad:
Klubi toetavad:
TÄNAVAKORVPALLI EMV AMETLIK EELTURNIIR
KORVPALL KK Viimsi asutajad Teet, Anti ja Tanel
ÄGE JA NOORTEPÄRANE KORVPALLIKLUBI
5
5 põhjust, miks tulla KK Viimsi trenni: • •
EESTI KORVPALLIMAASTIKUL ON ÜHEKS OMANÄOLISEMAKS NOORTEKLUBIKS 2002. AASTAL ASUTATUD KK VIIMSI, KES ON PALJUDELE SILMA JÄÄNUD OMA AKTIIVSE TURUNDUSEGA NII SOTSIAAL- KUI KA VÄLIMEEDIAS.
K
SIIM SEMISKAR KK VIIMSI
Klubi sai alguse kahe sõbra, Tanel Einaste ja Teet Tiisvelti mõttest midagi korvpallis ära teha ja treeneritööga veidi taskuraha teenida. Kuna Viimsis tollal noortekorvpalliga keegi ei tegelenud, otsustasid nad seal maad kuulata. Einaste meenutab: „Vallamajast teati rääkida, et üks pikk mees oli hiljuti samuti noortekorvpalli kohta küsinud. Saime tema kontakti – tegemist oli endise korvpalluri ja Sportlandi poeketi ühe rajaja Anti Kallega. Helistasime Antile ja nii see kõik algas.”
ÜHTVIISI TÄHTSAD ON KÕIK Esialgu alustatigi kahe treeneriga ning Anti Kalle asus klubi presidendiks. „Esimesel aastal oli meil kaks gruppi ja kokku oli aasta lõpuks 25 poissi,” meenutab praegu klubi tegevjuhina tegutsev Einaste. „Esimese võistlusmängu seisu mäletan ka väga hästi, sest see oli 0 : 100. Selline asi ei lähe meelest.” Nüüd on klubis 14 treenerit, kellest 11 on palgalised. Lapsi on klubis umbes 450.
ISE TULEB OLLA NÄHTAV JA SPORT TULEB TEHA LASTELE ÄGEDAKS
Tegevjuhi sõnul on klubi eesmärk kasvatada tippmängijaid, kuid väga oluliseks peetakse kõiki lapsi, kes on korvpalli kaudu spordi juurde toodud. „Meie lapsed ei käi mitte ainult korvpallitrennis, vaid me osaleme ka näiteks Tallinna maratonil. Veel toimuvad meil talvepäev ja perepäev, mille raames peetakse meie oma rahvajooks, kus on rohkem osalejaid kui mõne väiksema linna jooksul. Loomulikult on klubist välja kasvanud ka häid mängijaid. Näiteks KarlRobin Jürjens sai oma võimaluse Hispaanias Sevillas, Karl-Johan Lips läks Audentese kaudu Raplasse ja samuti Hispaanias treenivat Sander Raiestet teavad praegu ilmselt kõik korvpalliga kursis olevad spordisõbrad.”
67
• • •
Meil on koolitatud ja motiveeritud treenerid ja juhatus. Pakume liikmetele uusimat metoodikat ja kommunikatsiooni ning suurt lisaväärtust. Kanname sotsiaalset vastutust lapse ja noore arengu eest. Kaasame ja ühendame liikmeskonda, kogukonda ja toetajaid. Me ei saa kunagi „valmis” ehk areneme pidevalt edasi.
Rohkem infot: kkviimsi.ee
KLUBI PEAB OLEMA NÄHTAV JA ÄGE KK Viimsi on Eesti korvpallimaastikul silma jäänud selle poolest, et nad tegelevad väga aktiivselt turundusega ning üritavad olla eri kanalites võimalikult nähtavad. Näiteks ühistranspordi kasutajad on kindlasti näinud nende reklaame ka bussi- ja trammipeatustes. „Ise tuleb olla nähtav ja sport tuleb teha lastele ägedaks,” toob Einaste välja ühe põhiteesi, millest nad on klubi arengus esimesest päevast saadik lähtunud. „Me võime küll öelda nagu vanasti, et lapsed peavad tulema meie juurde, agva tegelikult on tõde tänapäeval vastupidine ja klubi peab jõudma lasteni.” „Ma tean, et paljudele kolleegidele see ei meeldi, aga ma väidan, et müük on iga organisatsiooni keskne protsess, olgu see spordiklubi, bussifirma või kunstigalerii. Meil võivad olla suurepärased treenerid, aga kui lapsi saalis pole, siis pole midagi teha,” sõnab Einaste.
sportlandmagazine.com
KORVPALL SIIM SEMISKAR SIIM SEMISKAR
BC TARTU: TUTTAV SISU UUES KUUES Villem
EELMISEL SUVEL LÕPPES TARTU KORVPALLIMEESKONNA JAOKS ÜKS PIKK JA OLULINE AJASTU: SAKU ÕLLETEHAS EI JÄTKANUD ENAM KLUBI NIMESPONSORINA JA SEETÕTTU OLI MEESKOND SUNNITUD LOOBUMA NIMEST TARTU ROCK.
K
Kui välja jätta 2011/2012. aasta hooaeg, mil mängiti lihtsalt Tartu Ülikoolina, siis kandis klubi Rocki nime 16 aastat jär jest. Tegemist oli kahtlemata ühe Eesti tuntuima spordikaubamärgiga. Tänavuse hooaja eel pidi klubi nime sponsoriks esialgu tulema AS Eesti Meedia ja meeskonnast pidi saama Tartu Ülikool/Postimees. Viimasel hetkel läbirääkimised siiski katkesid ja tartla sed jäid omapäi. Sellest olukorrast tulid nad välja aga täiesti uue kontseptsioo niga. Nimelt lõid nad nimekuju BC Tartu, mis juurutati alates kõige noorema va
IGAPÄEVATÖÖS POLE UUS NIMI KÜLL MIDAGI MUUTNUD, VÄHEMALT TREENERITE JA MÄNGIJATE JAOKS MITTE. nuserühma võistkondadest kuni esin dusmeeskonnani välja. Kohalikus meistriliigas mängib põhimeeskond Tartu Ülikooli nime all, kuid eurosarjades kasutati BC Tartut. „Igapäevatöös pole uus nimi küll mi dagi muutnud, vähemalt treenerite ja mängijate jaoks mitte. Kui enne panime käed kokku ja ütlesime „Rock!”, siis
KEVAD 2017
nüüd ütleme „Tartu!” ja ongi kõik,” selgi tab esindusmeeskonna peatreener Gert Kullamäe. Tema arvates on klubi fänni del hoopis raskem olukorraga leppida.
ROCKI NIMI JÄÄB KAUAKS HINGE „Emotsionaalses mõttes oli see vahetus muidugi keeruline, sest minagi tulin 11 aastat tagasi ju meeskonda nimega Rock. Eesti mõistes oli see päris korra lik kaubamärk. Aastaid tagasi, kui Rocki nimi üheks hooajaks kadus, oli see va lulisem. BC Tartu pole halb nimi, tuleb lihtsalt harjuda,” arvab esindusmees konna peatreener. Esindusmeeskonna mänedžer Mee lis Pastak pole samuti suutnud veel uue olukorraga täielikult leppida: „Rocki see uus lahendus minu jaoks ei asenda. See oli kaubamärk, mis oli juba täiesti lahus samanimelisest õllest ning elas oma elu. See toimis väga hästi ja tegeli kult toimib siiani – kui me välismaal käime, siis infolehtedes ja tablool oleme ikka Rock. Aga eks see hakkab muu tuma, see on selge.”
UUE KAUBAMÄRGI LOOMINE VÕTAB AEGA Pastaku sõnul on kahju ka seetõttu, et nüüd tuleb klubil hakata juurutama uut nimelahendust ja logo ning see võtab palju aega. „Minu hinnangul oli Rocki kaubamärk suurepäraselt üles töötatud.
70
AVE-GAIL
MTÜ TARTU ROCK FAN CLUBI JUHATUSE ESIMEES FÄNN ALATES AASTAST 2009: Rocki nimi oli ja on ühele kossu klubile suurepärane, kuna see kan nab nii ilusat mõtet tugevusest ja pü sivusest, aga on samal ajal suupärane ja arusaadav ka väljas pool Eestit. 15 aastaga sai see meile väga armsaks ning selle kadumine ei olnud kindlasti lihtne, kuid ei ole ju ka mõtet klammerduda millegi külge, mida enam muuta ei saa. Nii oleme ka meie uue nimega suhteliselt lep pinud. Lõpuks loeb ikkagi sisu ja vaim. Sellel aastal on sponsorite panus kindlasti kasinam ja eks see kajastub ka tulemustes. Samal ajal annab see võimaluse meie noortele ning loodame, et nad toovad peagi vana Tartu vaimu taas platsile ning kasutavad selle vastaste vastu ära. Kui mäng läheb pingeliseks, siis lip sab ikka vahel Rock ka üle huulte, aga mingit tagamõtet või protesti sel lest kindlasti välja lugeda ei tasu. Emotsioon sõltub sellest, mis välja kul toimub, aga küllap kooruvad peagi välja uued hõiked ja hüüded.
KORVPALL
KORVPALL
Peatreener Kullamäe ja mänedžer Pastak
MUUTUSTEGA TULEB HARJUDA NING NÜÜD TULEB VAEVA NÄHA, ET SAAKSIME UUE TÖÖLE SAMA HÄSTI KUI VANA. See kõlas hästi ja tahtmatult oli tal Queeni loo „We Will Rock You” põhjal ka oma hümn olemas. Igasuguse uue kaubamärgi kinnistamine võtab meeletult aega.” Kullamäe lisab: „Ma tean, et inimesed mõtlevad palju, miks Rocki nimi ära kadus, ega saa sellest üle. Tänapäeva ühiskonnas, kus sponsorid kõike dikteerivad, on asjad kerged kaduma. Spordis on raha mõiste ikka hoopis teine kui aastakümned tagasi. Muutustega tuleb harjuda ning nüüd tuleb vaeva näha, et saaksime uue tööle sama hästi kui vana.”
EBAÕNN EUROSARJAS „Eurosarjad on juba nii ammu läbi, et mul pole enam meeleski,” naljatab Kullamäe, kuid lisab tõsisemalt: „See oli
MIDA TOOB TULEVIK? Laseme Kullamäel ja Pastakul naljaga pooleks ennustada, mis nime kannab Tartu korvpallimeeskond 15 aasta pärast. „Oi, ma olen siis juba nii vana mees ja ei oska seda öelda,” vastab Kullamäe naerupahvaku saatel. „Maailm on muutustes ja igasugu
juba suvel teada, kui mõistsime, millised võimalused meil meeskonna komplekteerimisel on. Võis ju arvata, et Euroopas võib raskeks minna. Aga sellest on kahju, et meil need mängud nii vara lõppesid.” Tänavuse hooaja eel loodud meistrite liigas pidi Tartu meeskond alustama kvalifikatsioonist, kust põhiturniirile ei jõutud. Seejärel sai Tartu edasi mängida FIBA Europe Cupi sarjas, kus nad jäid kolmeliikmelises alagrupis prantslaste Pau Orthezi ja austerlaste Oberwarti vastu võiduta.
huvitavaid asju toimub. Fakt on see, et Tartu jääb ja korvpalli siin edasi mängitakse. Mis nime all, seda näitab tulevik.” Pastak puhkeb samuti küsimuse peale naerma. „Kes seda teab, võibolla tuleb Rocki nimi kunagi veel tagasi,” loodab ta.
„Meistrite liigas meil ilmselt väga palju võimalusi poleks olnud,” arvab Pastak. „FIBA Europe Cup on aga meile tegelikult üsna sobiv liiga. Kahju, et me austerlastega hakkama ei saanud – oleksime pidanud ühe võidu kindlasti ära võtma. Eurohooaeg meil tänavu ei õnnestunud.”
KODUSES LIIGAS AMBITSIOONIKAD EESMÄRGID Eesti liigas ja Balti liigas on meeskond ajakirja trükkimineku hetkel veel konkurentsis. Pastaku sõnul on eesmärk jõuda mõlemas liigas finaali ning mängida tiitli eest: „Eesti liigas ja Balti liigas on meeskonna eesmärgid olnud iga aasta samad.” Peatreener Kullamäe aga mingeid konkreetseid veksleid välja käia ei taha: „Ma pole selline treener, kellele meeldib endale sügisel eesmärke seada. Mulle meeldib võtta mäng-mängult. Eesti liigas ja Balti liigas oleme siiani edukalt hakkama saanud, mõnes mõttes isegi üllatavalt edukalt. Tahaks loota, et kestame nii kevadeni välja.
KORVPALL
ISA JA POJA VASTASSEIS SIIM SEMISKAR SIIM SEMISKAR
E
EESTI VABARIIGI 99. SÜNNIPÄEV KUJUNES OLULISEKS KA EESTI KORVPALLI JA ERITI ÜHE PEREKONNA JAOKS, KUI ALEXELA KORVPALLI MEISTRILIIGA MÄNGUS KOHTUSID VÄLJAKUL ISA JA POEG VALMO JA KERR KRIISA.
Eesti korvpalli elav legend, 42-aastane Valmo Kriisa viibis raskustes sipleva Valga-Valka/Maks&Mooritsa eest väljakul 33,5 minutit ning kogus 4 punkti ja 4 resultatiivset söötu. Aasta alguses 16-aastaseks saanud Kerr sai Tartu Ülikooli meeskonna koosseisus 17,5 minutiga kirja 2 punkti ja 3 korvisöötu. „Oli küll hea meel, aga samal ajal oli ka tunne, et palju on veel tegemata,” kommenteerib Valmo päev pärast koh-
KEVAD 2017
tumist. Kerr lisab: „Tõsiselt hea meel on, et see sai nüüd tehtud. Väga lahe oli enda isa vastu mängida. Ma otseselt ei osanud oodata, mis sellest mängust tulema peaks, aga olen saadud kogemusega rahul.” Euroopast on meistriliiga tasemelt laiemale üldsusele teada üks samalaadne sündmus, kui peaaegu 27 aastat tagasi mängis legendaarne Dino Meneghin Itaalias Milano Olimpia särgis
72
ERILISELT EI VALMISTUNUD, KUID LÄKSIN VEIDI VAREM SAALI KUI MUIDU. oma poja Andrea Meneghini vastu, kes kaitses Varese värve. Dino oli siis 40-aastane ning Andrea 16-aastane.
KORVPALL 1. juuni 2009 Saku Suurhallis, kui Kriisa võitis koos BC Kalev/Cramoga Eesti meistriliiga 6. finaalmängu Tartu Rocki vastu 68:65 ja tuli Eesti meistriks.
OLEKSIN TAHTNUD HOOAEGA KOOS ÜHES VÕISTKONNAS ALUSTADA JA KOGU AASTA KOOS MÄNGIDA. ERILIST ETTEVALMISTUST EI TEHTUD „Ma olin kindel, et ta pääseb platsile, sest ta oli varasemates mängudes saanud väljakule juba esimesel veerandil ja tundus, et Gert (TÜ peatreener Gert Kullamäe – toim) teda kasutab,” teadis Valmo juba ette, kuid enda sõnul ta seetõttu mänguks erilisemalt ei valmistunud. Pigem mõtles oma meeskonna tegemiste peale kui eesootavale ajaloolisele kohtumisele pojaga. Kerr proovis samuti mängu eel mitte üle mõelda: „Selles olin ma kindel, et saan vähemalt pingile. Rohkem ma ei muretsenud ega mõelnud, kas saan mängu. Eriliselt ei valmistunud, kuid läksin veidi varem saali kui muidu.”
„ÄRA JALGA TÄIS TÕMBA!” Enne mängule minekut käis Valmo sõnul omavahel ka sõbralik tögamine. „Lõpuks istus Kerr liinibussi ja läks mängule kaks tundi varem. Kumbki toimetas omaette, aga eks lõõpimist ikka oli. Ma pakkusin talle, et läheme koos, aga ta tahtis bussiga minna. Ütlesin seepeale, et ta bussile minnes endal jalga täis ei tõmbaks.” Kerr meenutab olukorda värvikamalt: „Kui ma bussi peale hakkasin minema,
siis isa ütles, et ma rahulikult kahe jalaga bussi astuksin ega libastuks ja et tee peal jalg krampi ei läheks.”
LIHTSALT MIDAGI EI KINGITUD Kuna meie loo kangelased mängivad väljakul tagamängija positsioonil, sattusid nad mitu korda üksteise vastu võitlema. Oli kaugele näha, et mõlemad mehed olid väga motiveeritud ja andsid endast 100%. Kerr tunnistab, et tema peast käis väljakul olles küll läbi, et mängib oma isa vastu: „Ma ei tea, kuidas temaga oli, aga ma mõtlesin sellele ikka pidevalt.” Valmo sõnul vahelduvad platsil olles olukorrad kiirelt ja ka oma poega tuli võtta kui iga teist vastast. „Teadsime ju, et ta on noor, kogenematu ja füüsiliselt nõrk mängumees ning teda tuli hakata suruma ja pigistama.” Tõelise spordimehena ei tekkinud Valmol kordagi mõtet, et annaks väheste kogemustega pojale veidi hõlpu, pigem üritati Kerri nõrkusi enda hüvanguks just ära kasutada. „Ei-ei, pigem tahtsime teda rohkem segada, et ta hakkaks puterdama. Aga ta tuli päris hästi nendest olukordadest välja. Mõne korra ta küll kaotas palli, kuid midagi väga hullu ei olnud,” kiidab isa poja sooritust.
SOOV TEHA AJALUGU SAMAS MEESKONNAS Aastaid tagasi ütles Valmo, et koos pojaga meistriliigas mängimine on üks põhjus, miks ta on karjääri nii kaua jätkanud. Tol hetkel oli küll eesmärk mängida ühes meeskonnas, kuid see teoks ei saanud, sest Valmole Tartu meeskonnas ühel hetkel enam kohta ei leidunud.
73
KUMB ON PAREM KORVPALLUR, KAS 16-AASTANE VALMO AASTAL 1990 VÕI 16-AASTANE KERR AASTAL 2017? VALMO KRIISA: „Ausalt öeldes ma 16-aastast ennast väga ei mäletagi. Piirid hakkasid lahti minema ja me käisime Soomes ja Rootsis turniiridel. Sealt tulin pea iga kord parima mängija auhinnaga tagasi. Aga eks Kerril on samamoodi. Ma olen kõik reeglimuudatused ju üle elanud ja neid aegu kõrvutada on väga raske … Jään vastuse võlgu, sest tol ajal ei filmitud ja me ei saa nüüd järele vaadata, et kes mida tegi. Usun, et tase on üsna sarnane ja võib võrdusmärgi vahele panna.”
KAS 42-AASTANE VALMO ON PRAEGU PAREM KORVPALLUR KUI 42-AASTANE KERR TULEVIKUS? KERR KRIISA: „Kuna isa ilmselt loeb seda artiklit, siis ma ütlen, et 42-aastane Valmo Kriisa on parem!”
sportlandmagazine.com
KORVPALL lastega treenida. Tahaksin jõuda sellisele tasemele, et pääseksin esindama Eesti koondist, aga sinna on veel pikk tee.”
POJA TEGEMISTESSE EI SEKKU
PÄRAST SEDA MÄNGU OLI KÜLL TUNNE, ET TAHAKSIN VEEL MÄNGIDA.
AJAD ON MUUTUNUD ... VALMO KRIISA: „Kerril on kindlasti lihtsam, ta paneb arvutist NBA peale, vaatab ja õpib. Meie panime teleka käima ja nägime vaid seda, kuidas Kuusmaa ja Sokk Kalevi hallis midagi tegid. Õhtul läksime trenni ja üritasime järele teha. Neid asju, mida 16-aastane peab praegu vaatama ja üritama järele teha, meil ei olnud. See annab väga palju juurde. Kui vaadata meie aja mängumehi, siis neil olidki ühesugused liigutused – need, mida Sokk ja Kuusmaa ees tegid ja televiisorist näha oli. Mis siin rääkida, ajad on ikka nii palju muutunud …”
„See oli minu kiiks, et see asi võib teoks saada, kui Kerr on tubli ja asjaolud kokku langevad. Ega ma polnud endas ka kindel, kas või kus edasi mängin. Pigem oleksin tahtnud hooaega koos ühes võistkonnas alustada ja kogu aasta koos mängida. Aga eks elu teeb omad korrektiivid.”
NOORMEHES NÄHAKSE POTENTSIAALI Tänavuse hooaja alguses oli õhus võimalus, et isa ja poeg saavad siiski ühes särgis pallida, kui Valga klubi soovis noormeest enda ridadesse laenule võtta. Tartlased aga keeldusid pakkumisest ning Kerr suutis ennast ka tugevamas klubis kiirelt pildile mängida. „Tegelikult tuli see suhteliselt suure üllatusena, et noori kaasatakse ka põhitiimi tegemistesse,” on Kerr Tartu klubis kogetuga rahul. „Kindlasti annab see palju enesekindlust ja tahet, kui saad iga päev suurte tege-
Valmo sõnul on ta käinud vaatamas poja mänge Eesti esiliigas, kuid treeningprotsessi põhimeeskonna juures pole ta oma silmaga näinud. „Ma tean, et Tartus tegeletakse trennides Kerriga väga palju individuaalselt ja käiakse jõusaalis. Ega see mööda külge maha jookse. Tal on veel palju õppida, aga liigutused ja teravus on olemas. Lihtne teda katta ei ole – poiss loob teravust ja võib visata ka. Mul on hea meel, et ta saab väljakul aru, mida peab tegema, ja saab nende asjadega ka hakkama,” kiidab Valmo. Kerri sõnul isa iga päev tema tegemistesse ei sekku, kuid aeg-ajalt annab head korvpallinõu ikka: „Pigem laseb ta mul oma asja ajada. Vahel, kui isa mängudel käib, siis midagi ta ikka räägib ja kommenteerib, aga seda ei juhtu väga tihti.”
VANAMEISTER TAHAB VEEL MÄNGIDA Kui Kerril on alles käsil loodetavasti pika karjääri esimesed sammud, siis Valmo on tippkorvpallis üsnagi erandlik nähtus. Ta on aasta-aastalt piire nihutanud, sest eriti tagamängija puhul on sellises vanuses meistriliiga tasemel mängimine suur haruldus. Tema karjäär tipptasemel algas 16-aastaselt samuti Tartu meeskonnas ja aastate jooksul on ta jõudnud pallida Eesti tippklubides, Rootsis ja Hollandis ning olnud väga oluline lüli Eesti koondises. Võimaliku jätkamise kohta räägib Valmo juttu, mida on juba aastaid rääkinud: „See on jooksev küsimus – võib minna nii, võib minna naa. Kõik sõltub sellest, kui palju leian motivatsiooni ja tahtmist sellel tasemel rabada. Aga pärast seda mängu oli küll tunne, et tahaksin veel mängida.”
LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Tervisekontroll lubab muretult sportida
Valk – kas ainult lihaste pumpamiseks?
bit.ly/tervisekontroll
bit.ly/lihased KEVAD 2017
74
VÕRKPALL
EM-I FINAALTURNIIR VÕRKPALLI MEKAS EESTI VÕRKPALLI RAHVUSMEESKOND ALUSTAB TÄNAVU 24. AUGUSTIL OMA AJALOO NELJANDAT EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTE FINAALTURNIIRI.
G
Gdańskis toimuval alagrupiturniiril läheme esmalt vastamisi põhjanaabritega, 26. augustil maailmaliiga tšempioni Serbiaga ning 28. augustil valitseva maailmameistri ja turniiri võõrustava Poolaga. Mängupaigaks on Ergo Arena, mis asub Sopotist kolme ja Gdański kesklinnast enam kui kümnekonna kilomeetri kaugusel. Niigi intrigeerivale alagrupile lisab vürtsi see, et Poolas on võrkpall suisa kultuslikus staatuses. Selles loos tulebki juttu rekordilistest arvudest, ent mitte ainult Poola võrkpalli kontekstis.
PÄRT TALIMAA 2014. aasta MM-il Poolas purustati publikurekordeid.
563263
OODATAKSE PALJU FÄNNE Alustuseks 563 263. Just nii palju inimesi külastas 2014. aastal Poolas toimunud MM-i finaalturniiri kohtumisi. Võrreldes eelmiste MM-idega on tegemist täiesti pöörase publikumenuga. Neli aastat varem Itaalias oli pealtvaatajaid 339 324 ja 2006. aastal Jaapanis 298 352. Tõsi, tuleb arvestada, et finaalturniiri süsteemi on aja jooksul muudetud ja kui Jaapanis peeti kokku 104 ja Poolas 103 mängu, siis Itaalias oli kohtumisi 78. Võrreldes aga keskmist publikuhulka ühel matšil, pole Itaalial midagi vastu panna: need arvud olid vastavalt 4350 ja 5468. Algaval EM-il ootavad korraldajad 230 000 fänni. Juhul kui
KEVAD 2017
76
FIVB/GERTRUD ALATARE
VÕRKPALL
5681
EESTLASEDKI PÜSTITAVAD REKORDEID
SENINÄGEMATU FÄNNIARMEE
600
MÜSTILISED PUBLIKUREKORDID
61500
EI TASU UNUSTADA, ET enne Poolas peetavat EM-i saab rahvusmeeskonnale kaasa elada ka kahel kõrgetasemelisel koduturniiril. 24.–28. mail hakkab koondis võitlema MM-i finaalturniiri pileti nimel ning teiste seas on vastaseks ka idanaaber Venemaa. 9.–11. juunil võõrustab Eesti maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi teist turniiri, kus ootavad ees vastasseisud eksootiliste Katari ja Venezuela ning Kreekaga.
plaan täitub, on keskmine publikuhulk veelgi suurem (6388), sest Vana Maailma tšempionaadil mängitakse kokku 36 matši.
Nende arvude valguses on seega igati selged ka rahvusmeeskonna juhendaja Gheorghe Creţu EM-valiksarja eel öeldud sõnad: „Poolas toimuv finaalturniir on üks suur võrkpallipidu, millest tahame kindlasti osa saada.” Teekond õnnestuski edukalt läbida ja suur kulminatsioon saabus mullu 9. oktoobril toimunud otsustavas valikmängus, kus meie vastaseks olid lõunanaabrid. Meie meeskond lätlastele suurt sõnaõigust ei andnud ja matši kindel 3 : 0 võit andiski Poolas toimuva finaalturniiri pileti. 5681 on loo järjekordne rekord. Just nii suur oli Tondiraba jäähallis peetud matši publikuarv. Lahutades sellest paarsada tribüünidel olnud lätlast, saame ikkagi rekordilise hulga eestlasi, kes on rahvusmeeskonda ühel mängul toetanud.
Järgmine müstiline arv on 61 500. Just nii palju fänne nautis MM-i avatseremooniat ja sellele järgnenud Poola ja Serbia kohtumist, mis toimus muidu jalgpalli võõrustaval Varssavi rahvusstaadionil (PGE Narodowy). Seejuures müüdi piletid välja vaid saja (!) minutiga. Eelmine MM-kohtumise publikurekord pärines 1952. aastast, kui Moskvas toimunud finaalmängu külastas 50 000 fänni. Vaesed serblased, kes kaotasid kolm aastat tagasi kindlalt 0 : 3 (19 : 25, 18 : 25, 18 : 25), peavad nüüd uuesti Varssavis meeletu rahvahulga ees poolakatega vastamisi minema, sest seal toimub ka 2017. aasta EM-i avamatš. Pärast seda suunduvad mõlemad koondised Gdański, kus nad kohtuvad nii soomlaste kui ka meiega.
Järgmise rekordi püstitasid Eesti koondise fännid tänavu jaanuari lõpus, kui müüki tulid EM-i finaalturniiri alagrupimängude piletid. Pääsmed läksid kui soojad saiad ja vaid paari päevaga ostsid toetajad igale Gdańskis toimuvale rahvusmeeskonna alagrupimatšile spetsiaalselt Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse enam kui 600 piletit. Juba sellega sai selgeks, et augustis sõidab koondist välismängule toetama seninägematu fänniarmee, sest kaks aastat tagasi Itaalias toimunud EM-i finaalturniiril ja sügisel Lätis toimunud EM-valiksarja kolmanda ringi kohtumisel elas rahvusmeeskonnale kaasa ligi pooltuhat eestlast. Loomulikult ei saanud huvi kahe päevaga otsa ja peagi eraldasid korraldajad Eesti fännidele lisasektoreid, mis hakkasid samuti aktiivselt täituma. .
LEHEKÜLJELT VOLLEY.EE/RAHVUSMEESKOND LEIAB INFOT NII EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTE FINAALTURNIIRI PILETIMÜÜGI KOHTA KOOS KÕIGI VAJALIKE LINKIDEGA KUI KA TEAVET WRISI REISIBÜROO FÄNNIREISI JA KÕIGE MUU PÕNEVA KOHTA.
77
sportlandmagazine.com
VÕRKPALL
URMAS PIIK
RANNAVÕRKPALLIS ON TEGIJAD KA VÄIKERIIGID Rio olümpiaareen Villem
FIVB
RANNAVÕRKPALLI MÄNGITI ESIMEST KORDA 1915. AASTAL HAWAIIL WAIKIKI RANNAS. MÖÖDUS VEEL ÜLE 80 AASTA, ENNE KUI ALA 1996. AASTAL ATLANTA OLÜMPIAMÄNGUDE KAVASSE JÕUDIS.
S
Sellest ajast on rannavõrkpall tohutu kiirusega populaarsust kogunud ja nii 2012. aastal Londonis kui ka möödunud suvel Rio de Janeiros toimunud olümpiamängudel tundis publik suurimat huvi just selle spordiala vastu. Hoolimata sellest, et rannavõrkpall on kogu maailmas väga populaarne, on ka väikesel riigil võimalik selle meeskondliku ala tippu jõuda. Kaht tipptasemel mängijat on märksa lihtsam leida ja treenida kui näiteks saalivõrkpalli meeskonda, kus on korraga väljakule vaja vähemalt kuut tugevat mängijat, või jalgpallitiimi, kus mängijate arv on veelgi suurem. Nii ongi rannavõrkpall meeskondlikest pallimängualadest ainus, kus eestlased on olümpiamängudele jõudnud.
Brno U18 EM. Väljakul meie paar Venno/ Kollo, kes tulid siis Euroopa meistriteks. Eesti Võrkpalli Liit
TIPPTEGIJAD LÄTIST Viimastel aastatel on suuri tegusid teinud ka lätlased, kelle seas on see spordiala praegu ülimalt populaarne. Mängida saab Lätis nii suvel rannas kui ka talvel sisehallides ning ala suure populaarsuse eest vastutavad teiste hulgas kindlasti Jānis Šmēdiņš ja Mārtiņš Pļaviņš, kes võitsid Londoni olümpiamängudel Lätile pronksi. Pärast Londoni võistlusi on Šmēdiņš mänginud väga edukalt koos Aleksanders Samoilovsiga ja 2015/2016. aasta hooaja lõpus olid just nemad maailma edetabeli esi-
AASTAKÜMNEID ON SUVEL TOIMUNUD KA RANNAVOLLE KARIKASARI, MILLEST ON VÄLJA KASVANUD EESTI RANNAVÕRKPALLI TIPP-PAARID 79
numbrid. Kirsiks tordil korraldavad lätlased tänavu Euroopa meistrivõistlusi, mis toimuvad 16.–20. augustil Jūrmalas. Seega on ka eestlastel suurepärane võimalus minna vaatama maailma tipptaset!
sportlandmagazine.com
VÕRKPALL MEHED TEGID TEGUSID Eestiski on rannavõrkpall kiiresti populaarsust kogunud ning suviti saab vollet mängida peaaegu kõikides Eesti linnades ja randades. Aastakümneid on suvel toimunud ka rannavolle karikasari, millest on välja kasvanud Eesti rannavõrkpalli tipp-paarid. Juba 1996. aastal osalesid Atlanta olümpiamängudel Kaido Kreen ja Avo Keel. Pekingi 2008. aasta olümpiale suutis ennast mängida Eesti kõigi aegade tugevaim rannavollepaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik, kes võitsid ka 2007. aasta Zagrebi maailmakarika etapi. Nüüdseks on nii Kais kui ka Vesik tipptasemel võistlemisest loobunud, aga mõlemad on armastatud ala juurde jäänud. Vesik juhendab noori ja andekaid venelasi Oleg Stojanovskit ja Artjom Jarzutkinit ning Kais treenib uusi olümpialootusi Eesti rannavõrkpallikoondises. Kui Kais 2009. aastal tippspordist loobus, mängis Vesik esmalt Karl Jaani ja seejärel Kristo Kolloga. Neist viimane tuli Oliver Vennoga nii U18-vanuseklassi Euroopa meistriks kui ka U19-vanuseklassi maailmameistriks.
Tiitsaar ja Nõlvak vastuvõtul FIIVB
TÄPSEMALT SAAB NÕLVAKU JA TIISAARE TEGEMISTEST LUGEDA JA NEILE KAASA ELADA AADRESSIL NOLVAKTIISAAR.EE
KOGEMUS LOEB Praegu pürgivad rannavõrkpalli kõige kõrgemasse tippu Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar, kes otsustasid 2015. aasta sügisel keskenduda rannavõrkpallile ja loobuda saalivõrkpallist. Rannavõrkpallis loevad kogemused väga palju ja nii mööduski 2016. aasta õppimise ja kogemuste hankimise tähe all. Tänavu on juba märksa selgem, mida ja kuidas teha, et rannavõrkpallis maailma tippu jõuda. Mehed on veel noored ning võiksid hea õnne korral mängida vähemalt 2024. aasta olümpiani, kus neil võiks olla piisavalt kogemusi ja oskusi, et vormida tehtud töö väga korralikuks tulemuseks. Eks aeg näitab, kuidas neil läheb.
HOIA ENNAST KURSIS EESTI JA MAAILMA RANNAVÕRKPALLIGA: sportlandmagazine.com/sport Koduleht: volley.ee/rannavolle Facebook: facebook.com/ eestirannavolle Instagram: instagram.com/ rannavolle
KEVAD 2017
Kais ja Vesik võitsid ka 2007. aasta Zagrebi maailmakarika etapi. FIVB
RANNAVOLLE KARIKASARI KOOSNEB KUUEST ETAPIST Eesti rannavolle karikasari on enam kui 20-aastase traditsiooniga tugevaim rannavõrkpalli võistlussari Eestis, kus on karastunud kõik meie tugevamad mängijad, kes on maailmas tegusid teinud. Peale eestlaste osalevad karikasarja etappidel ka soomlased, lätlased ja leedukad. Tänavu koosneb sari kuuest etapist ja algab traditsiooniliselt juuni alguses Tartu Raekoja platsilt. Viimane etapp, mis on ühtlasi Eesti meistrivõistlused, toimub Kuressaares. Rannavõrkpall on väga nauditav spordiala, kus lisaks mänguilule pakub inimestele suurt huvi meelelahutuslik pool. Tipptasemel rannavolle kõrval on võimalus kuulata head muusikat ning saada osa suurepärasest show’st. Karikasarja etapid on kahepäevased. Esimesel päeval sel-
80 80
guvad kaheksa paremat nii naiste kui ka meeste arvestuses, teisel päeval jätkub turniir veerandfinaalmängudega.
2017. AASTA KARIKASARJA KALENDER: 1. Tartu – peaväljak Tartu Raekoja platsil, 9.–11. juuni 2. Pirita rand, 16.–18. juuni 3. Pärnu rand, 7.–9. juuli 4. Paide – peaväljak Paide keskväljakul, 14.–16. juuli 5. Võsu rand – etapp koos Võsu rannafestivaliga, 27.–29. juuli 6. Kuressaare (ühtlasi Eesti meistrivõistlused) – peaväljak Kuressaare keskväljakul, 4.–6. august
RANNAVOLLE
E
SELTSKOND KOKKU JA PALL MÄNGU!
Eesti Võrkpalli Liit on aastaid korraldanud väga populaarseks osutunud projekti „Võrguplatsid korda”, mille raames on üle Eesti korrastatud 70 võrkpalliväljakut. Nii on aasta-aastalt rannavõrkpalli mängimise võimalused Eestis paranenud. Võib öelda, et rannavollet saab mängida igas Eesti linnas, rannas ja külas.
Shutterstock.com
URMAS PIIK
Toome ära populaarsemad võrkpalliväljakute asukohad ja kontaktid Tallinnas/ Harjumaal ja Tartus/Tartumaal
CREDIT24 ARENA TALLINN A.H. Tammsaare tee 147c, Tallinn Broneerimine ja info +372 517 5401 Tasulised väljakud! Rohkem infot: facebook.com/credit24arenatallinn/
NÕMME SPORDIKESKUS Külmallika 15, Tallinn Broneerimine ja info +372 671 8541 Rohkem infot: sportkeskus.ee/
TTÜ VÄLJAKUD Männiliiva 7, Tallinn Broneerimine ja info +372 620 2760 Rohkem infot: bit.ly/ttuvaljakud
PEETRI VÄLJAKUD Aruheina tee 8, Peetri alevik, Rae vald Broneerimine ja info +372 641 1022 Rohkem infot: rae.keegel.ee Kindlasti leiab rannavõrkpalliväljakuid suurematest Eesti randadest (platsid on tasuta, aga võib vaja minna enda varustust, st piire, võrku ja palli). Sellised kohad on näiteks
PIRITA RAND Põhimõte „kes ees, see mees”. Võivad puududa võrgud ja piirid, samuti on vaja oma palli.
STROOMI RAND Põhimõte „kes ees, see mees”. Võivad puududa võrgud ja piirid, samuti on vaja oma palli.
TARTU RANNAKESKUS Väike-Turu 7, Tartu Broneerimine ja rohkem infot: rannakeskus.ee
TARTU MAAÜLIKOOLI VÄLJAKUD F.R. Kreutzwaldi 3, Tartu Broneerimine ja rohkem infot +372 5309 0000
NÕO RANNAHALL Voika 10a, Nõo Seni ainuke rannahall Eestis! Broneerimine ja rohkem infot: rannahall.ee..
Türi tehisjärve väljakud, Paide tehisjärve väljakud, Võru Tamula järve väljakud, Pärnu ranna väljakud, Kuressaare ranna väljakud, Viljandi järve väljakud, Võsu ranna väljakud jne.
TÄPSEM VÕRKPALLIPLATSIDE ÜLEVAADE: BIT.LY/VOLLEPLATSID 81
sportlandmagazine.com
ELAMUS
LONGBOARD ANNAB STIILSELE VÄLIMUSELE VIIMASE LIHVI LONGBOARD ON NII PRAKTILINE KUI KA STIILNE SÕIDUVAHEND, MILLEGA TÄNAVAL TÄHELEPANU PÜÜDA JA KIIRESTI ÜHEST SIHTPUNKTIST TEISE JÕUDA. LAURA KALAM
MAUI AND SONS
LÕBUSAST SÕIDUST SAAB ÜHEL HETKEL ELU LAHUTAMATU OSA NING LONGBOARD ’ITA ENAM KODUST EI LAHKUTAGI
Longboard’e tehakse peamiselt puidust. Kõige populaarsem on Kanada vaher, kuid Venemaa ja Hiina vaher on lauamaterjalina samuti hinnatud. Nõudlikumate sõitjate jaoks valmistatakse laudu ka süsinikkiust.
KEVAD 2017
Nooremate ja uljamate sõitjate seas on levinud agressiivsemad longboard’id nagu freestyle cutoutlauad. Vanemad ja kogenumad sõitjad eelistavad aga camber kick tail ja pintaillaudu. Viimased on eriti populaarsed tüdrukute seas, kes aina enam endale tänavatel liiklemiseks longboard’i valivad. Algajate jaoks on ideaalseks valikuks aga Kanada vahtrast lauad, millel on ABEC 7 laagrid ja 71 PU rattad.
VABADUSE TUNNE
T
Tänavatel surfamine on populaarsust kogunud noorte seas, kelle jaoks on long board lahe transpordivahend. Lisaks sõidavad sellega vanemad rulasõbrad, kes on leidnud, et longboard on ideaalne viis, kuidas vanu aegu meenutada ja oma lemmikspordiala juurde naasta.
ALGAJAST PROFIKS
VASTUPIDAV VAHER
IGALE MAITSELE JA TASEMELE
Longboard pole pelgalt sõiduvahend, vaid elustiil, ja nagu igal alal, on ka longboard’iga sõites võimalik saavutada täielik profitase. Maui and Sons pakub kõigile huvilistele kõrgel tasemel laudu, muutes esimese kokkupuute longboard’iga unustamatuks ja meeldivaks. Lõbusast sõidust saab ühel hetkel elu lahutamatu osa ning longboard’ita enam kodust ei lahkutagi. Mida vilunumaks saab sõitja, seda suuremad nõudmised on tal oma lauale. Proff tunneb juba ise ära, mis suuruses rattaid ta eelistab, millised võiksid olla laua puksid jne.
82
Longboard’iga on mõnus liuelda rannapromenaadil ja siledal kergliiklusteel. Tegemist on liikumisvahendiga, millega sõites saab tunda tõelist vabadust. Edukalt saab longboard’iga liigelda ka tänavatel ning vilumuse suurenedes mäestki alla tuhiseda.
KUIDAS LEIDA ÕIGE LONGBOARD ? Longboard’i valides on oluline silmas pidada, et lahkuksid poest endale meelepärase lauaga. Seetõttu võiks nõu pidada müüjatega – oma ala spetsialistidega, kes oskavad arvesse võtta sõitja taset ja eelistusi.
ELUSTIIL
KEERDTREPP VALLUTAB UUSI KÕRGUSI
K
MARTA VASARIK ANDRES KÕLJALG
KeerdTrepi sünnilugu on proosalisem, kui esiti arvata võiks. Sellega on seotud 22-aastane spordisõber Mikael Parman, kelle hobist on aastate jooksul välja kasvanud töö. „See oli umbes üheksa aastat tagasi, kui ma ühest keerdtrepist õnnetul kombel kukerpallitades alla kukkusin ja endale tublisti haiget tegin. Ka veel päev hiljem võitlesin peavaluga. Kuna tegin parajasti oma YouTube’i kanalit, otsustasin anda sellele nime keerdtrepi järgi,” meenutab Kehrast pärit Mikael. „Olin just tõukerattasõiduga algust teinud ja tahtsin trikke jäädvustada, et neid emale, isale ja sõpradele näidata. Esimene kaamera oli odav, lindistas kassetile. Materjali arvutisse saamise ja selle töötlemise õppisin oma lõbuks ära internetist leitud õppevideote põhjal,” lisab ta.
TÄNU TÕUKERATTASÕIDULE ON MUL VÄGA HEA TASAKAAL, KOORDINATSIOON, KINDLASTI KA KIIRE REAKTSIOON NING PLAHVATUSLIK JÕUD JALGADES.
JUHUSE LÄBI TRIKITAJAKS Mikael sai esimese tõukeratta vanaisalt kingituseks. „Kasutasin seda peamiselt kiiremini edasi liikumiseks, trikke ei teinud. Praeguste ratastega võrreldes oli see üks paras logu. Ühel päeval sõitsin kogemata äärekivist alla. Mõtlesin, et äkki saab samamoodi äärest üles hüpata. Proovisin. Õnnestus! Mul polnud õrna aimugi, et keegi kuskil maailmas tõukerattal trikke võiks teha,” meenutab Parman.
SPORTLANDI TÖÖKAS KOLLEKTIIV HOIAB SILMA PEAL KA KEERDTREPIL. MIDA SELLEST JÄRELDADA? KAS EDASPIDI ON VÕIMALIK SPORDIVARUSTUSE KÕRVAL RÄÄKIDA KA KRUVIKEERMETAOLISE ASTMESTIKUGA TREPPIDEST JA LAIENETAKSE EHITUSVALDKONDA? UURISIME LÄHEMALT. HEA TRENNIVAHEND Kuna üheksa aastat tagasi oli Parmani kodukandis tõukerattaomanikke vähe, tuli kõike ise leiutada. „Hakkasin koos sõbra Risto Haugasega harjutama, ka temal õnnestus kuskilt üks vana logu välja ajada. Kuna tehnika vajas pidevalt putitamist, pidime palju nuputama. Poest ei olnud midagi saada, tuli leida keevitaja, kes murtud
83
jupid jälle kokku aitaks panna. Meil oli kogu aeg hullult lõbus ja kuna ajapikku punt aina kasvas, lisas see vaid hoogu ja hasarti.” „Ei mõelnud, et teeme seda treenimise eesmärgil, lihtsalt oli äge sõpradega õues aega veeta. Keegi tegi mõne uue triki, tahtsin ka proovida, harjutasin. Tänu tõukerattasõidule on mul väga hea tasakaal, koordinatsioon, kindlasti ka kiire reaktsioon ning
sportlandmagazine.com
ELUSTIIL
JÄLGIJATE HUVI SUUREM KASV TULI KOOS ESIMESTE VIDEOTEGA, MILLES MA VAATAJATE POOLE PÖÖRDUSIN JA LIHTSAMAID TRIKKE LAHTI SELETASIN. plahvatuslik jõud jalgades. Sääre- ja kerelihased on aastate jooksul ikka kõvasti vatti saanud,” peab Parman tõukeratast heaks treeningvahendiks.
LÕPP PUTITAMISELE! Esimese korraliku tõukeratta sai Mikael 2010. aastal. „Tellisin selle Ameerikast! Raha tuli välja käia umbes 1500 krooni, mis võrdub nüüd umbes 100 euroga. Tegelikult tuleb ka praegu tõukeratast soetades sarnase suurusjärguga arvestada,” teab Parman ja lisab, et odavamat pole mõtet otsida, kui just kasutatud ratast ei soovi. „Uue tõukerattaga olin kohalike seas hull tegija, sest kõik teised sõitsid vanade „juustudega”. Panin pildid üles, kõik imetlesid. Varsti pärast seda hakkas Madis Kukk neid Eestisse tooma ja lõi esimese veebipoe, kust sai erinevaid juppe ja varustust soetada. See muutis tõukerattaspordi harrastajate elu ja tõi neid tublisti juurde. Madis oli minu esimene sponsor ja muide ka Eesti esimese tõukerattafoorumi looja,” rõhutab Mikael Parman.
HOMMIKUST ÕHTUNI AINULT NUTISEADMES VÕI ARVUTIS ISTUMINE ON OMA AJA JA POTENTSIAALI RAISKAMINE! KEVAD 2017
ÕPPEVIDEOTEGA ARVAMUSLIIDRIKS
TRAAGILINE ÕNNETUS JA ELU PÄRAST
KeerdTrepi YouTube’i kanal kogus ajapikku üha enam fänne, kes polnud kitsid ka tagasisidet andma. „Ühel hetkel vaatasin, et inimesed hakkasid kommenteerima ning soovitama, mida ma veel teha võiksin. Jälgijate huvi suurem kasv tuli koos esimeste videotega, milles ma vaatajate poole pöördusin ja lihtsamaid trikke lahti seletasin. Kui keskmiselt kogunes iga video kohta ajapikku üle 40 000 vaatamise, siis popimal oli neid 2012. aastal üle miljoni, kuigi minu arvates polnud selle sisus midagi erilist. Tegemist oli lihtsalt hea ajastusega, sest uusi sõitjaid tuli palju peale, kõik vaatasid, õppisid ja jagasid.”
Kõik sujus, harrastajate arv üha kasvas ja Eestis korraldati tõukeratturitele võistlusi, mille võidud tõi koju Mikael. „Kaua mul seda nautida ei lastud, sest suutsin end õnnetul kombel vigastada ja samal ajal kui teised trikke õppisid, lonkasin mina karkudel. Taastumine võttis kokku umbes aasta ning sain aru, et päris tippu ma enam tagasi ei ronigi. Pealegi tuli kooliga tegeleda. Peagi leidsin end uues rollis, asusin Tallinnas Gruuvi keskuses treenerina tööle. Huvilisi oli palju, grupis oli vahel kuni 30 noort. Selles mõttes on see väga hea spordiala, et ei pea nii palju jõudu olema ja esimesed lihtsamad trikid tulevad kohe välja. Rula ja trikirattaga läheb ikka märksa rohkem aega,”
LAADI ALLA OVERLY ÄPP, SKANNI FOTOT JA MIKAEL ÕPETAB, KUIDAS TEHA BACKFLIP’I
84
ELUSTIIL
„Uue harrastusega tegeledes mõistsin, et minu loodud YouTube’i keskkond ei pea olema mõeldud vaid väga kitsale vaatajaskonnale, sest filmida ja postitada võib ju ka kõike muud põnevat. Sõprusringkond, kes meiega koos välja-
sõitudel ja võistlustel käib, on suur. Kõik on väga erinevate hobidega. Tänu sellele saame koos korda saata väga palju põnevaid asju, mis ühel hetkel ka KeerdTrepi kanalile jõuavad. Kui 2014. aastani tegelesin kanaliga peamiselt ük-
räägib Mikael, kes praegu koolitab noori tõukerattureid elamusspordikeskuses Spot of Tallinn.
Loogilise jätkuna keerleb KeerdTrepp nüüd ekstreemspordi ja kõige muu väljakutsuva ümber. „Praegu on minu jaoks väga tähtis olla noortele hea eeskuju. Nooremana videoid tehes ei mõelnud ma väga sellele, millist külge endast ma täpselt näitan. Kui ma videos näiteks õlut joon, siis võidakse vabalt oma tegusid õigustades öelda, et aga Mikael tegi ju ka nii. Võtsin endale eesmärgiks propageerida trenni ja tervislikke eluviise. Tule välja, ela oma elu, otsi uusi kogemusi ja katsumusi. Hommikust õhtuni ainult nutiseadmes või arvutis istumine on oma aja ja potentsiaali raiskamine!” usub Mikael.
UUS HOBI, UUED TUULED Tõukerattavideotega pusis loo peakangelane aktiivsemalt kuni 2015. aastani. „Ühel hetkel tundsin, et enam ei ole erilist isu sellega tegeleda ja jätsin KeerdTrepi kanali soiku. Suurem tõukerattabuum oli läbi saanud, kõik täiskasvanud sõitjad olid oma elule uue mõtte leidnud. Mind köitis hoopis street workout. Mullu kevadel hakkasime koos sõpradega Kehrasse jõulinnakut ehitama. Sellist, kus on koos palju lõuatõmbepuid ja kus saab torult torule vabastiilis hüppeid teha.”
sinda, siis nüüd on KeerdTrepiga seotud viis inimest. Üritame koos vaikselt oma ettevõtmisi laiendada, juriidilist keha luua ja ärimaailma siseneda. Ilmselt on varsti oodata uudiseid ka meie koostööst Sportlandiga!” usub Mikael.
JÄLGI KEERDTREPI TEGEMISI SOTSIAALMEEDIAS! www.youtube.com/keerdtrepp www.instagram.com/keerdtrepp www.facebook.com/keerdtrepp
LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Roxy tüdruk Kelly lihvib trikid täiuslikuks
Ekstreemsportlaste meka Spot of Tallinn
bit.ly/spotoftln
85
bit.ly/Roxykelly
sportlandmagazine.com
ELUSTIIL Mauro Puccini / Red Bull Content Pool
EESTI OMA MAAILMASTAAR JAAN ROOSE
Villem
VÄRSKA VALLA POISS JAAN ROOSE (25) ALUSTAS SLACKLINE’IL TRIKITAMIST LIGI SEITSE AASTAT TAGASI. TA ON JUBA VÕITNUD MITU MAINEKAT VÕISTLUST JA OSALENUD ARTISTINA MADONNA „MDNA” TURNEEL.
J
EGLE ULJAS
JAAN, KUIDAS SA SLACKLINE’I JUURDE SATTUSID?
Esmalt tegelesin viis aastat parkuuriga, mis oli tol ajal samuti värske ja populaarsust koguv ala. Esimest korda nägin slackline’i YouTube’i videost, mille keegi parkuurifoorumisse postitas. Paar nädalat hiljem tuli slackline’i tollane maaletooja Foxberg OÜ meie üritusele seda ala tutvustama. Proovisin slackline'i esimest korda seega 2010. aastal. Päeva lõpus anti parimatele meeskondadele tasakaaluliini komplekt ja nii saime sõpradega Värskasse esimese tasakaaluliini.
Slackline’ile panid 1980. aastatel alguse USA kaljuronijad, kes vaba aega veetes ning tasakaalu harjutades otsustasid kasutada oma liinide ülesehitamiseks ronimisvarustust. Slackline erineb teistest tasakaalualadest selle poolest, et kasutusel on lame polüester-/nailon-/hübriidsegust valmistatud liin, mis materjali omadustest ja rakendatud pingest olenevalt jala all vetrub.
KEVAD 2017
SIIANI OLEN ENNAST SUHTELISELT HÄSTI HOIDNUD SELLEST HOOLIMATA, ET TEEN IKKA VEEL TRENNI MAA KOHAL. MIS SIND SELLE JUURES KÖIDAB? Mind võlub asja juures see, et tulemus sõltub täpselt sellest, kui palju ise panustad. Esimene samm oli keeruline ja tundus esmalt võimatu, aga paari järgneva katsega muutus üks samm kolmeks sammuks jne. Poole tunniga suutsin slackline’i esimest korda läbida. Ala uudsus on väga huvitav ja mulle meeldib, et slackline ei ole sugugi kallis ala. Kõik saavad kõndimisega hakkama, igas vanuses.
MITU TUNDI PÄEVAS ALALE PÜHENDAD? Pühendan treeningule vähemalt kaks tundi. Esimesel kahel aastal oli tavaline teha isegi kaheksa tundi, aga praegusel tasemel ei ole tervislik nii kaua harjutada
88
Erakogu
ELUSTIIL ning enamasti pean jätma aega ka teiste kohustuste jaoks. Kuna treenin õues, metsas või pargis, lõpetab trenni tihti nälg või külm.
KUI KÕRGEL OLED VÕISTELNUD NING KAS KÕRGUS ON SUURIMAKS TÕKKEKS? Kõige kõrgem võistlus on Poolas toimuv Red Bull Slackship, kus kaks paralleelset trikiliini on paigaldatud 25 meetri kõrgusel suure laeva mastide vahele. Paar meetrit allpool on läbipaistev turvavõrk. Kõrgusekartus on individuaalne. Mõne jaoks on ka ühemeetrine kõrgus paaril liikuval sentimeetril seismiseks liiga palju. Minul kõrgusega seotud hirme enam pole.
SEE OLIGI SEE ÜLIM TUNNE, ET KUI MA VÄGA HULLULT VAEVA NÄEN, SIIS ON KÕIK VÕIMALIK. KAS ON OLNUD VALUSAID KUKKUMISI? Kukun iga kord, kui trenni teen. Siiani olen ennast suhteliselt hästi hoidnud sellest hoolimata, et teen ikka veel trenni maa kohal. Nüüd on piir käes: selleks, et edasi areneda ning maailmaareenil konkureerida, pean leidma või ehitama endale korraliku trenniplatsi koos pehmendusega. Seni pole ma leidnud siseruumi, kus saaksin paigaldada slackline’i pehme välja kohale. Viimati sain Red Bull Airlinesi võistlusel liiniga tugeva löögi vastu lõuga ning lõin terve hamba tükkideks. Minu suurimad vigastused on põlve- või hüppeliigesetraumad. Pea peale olen lugematuid kordi kukkunud. Metsas või pargis muru kohal treenimine on mind ettevaatlikumana hoidnud ja samuti on see kujundanud minu stiili. Olen teistest loovam ja tugevama baasiga ning tüdinen kuude kaupa ühe ja sama triki harjutamisest. See tähendab, et püüan igas trennis teha midagi uut ning mõelda oma peaga, mitte kopeerida kõike, mida teised slackliner’id teevad.
MIDA PEAD ENDA SUURIMAKS SAAVUTUSEKS? Madonna „MDNA” turnee on seni ikkagi kõige võimsam kogemus. Teiseks suureks saavutuseks pean 2010. aastal internetipõhise videovõistluse teise koha võitu. Olin alustanud nullist ning suutsin rahvusvahelisel võistlusel teise koha saavutada. See oligi see ülim tunne, et kui ma väga hullult vaeva näen, siis on kõik võimalik.
OLED SEOTUD KA DUBAIS TOIMUVA LA PERLE’I SHOW ’GA. KUIDAS SINNA SATTUSID JA KUIDAS SULLE DUBAIS MEELDIB? Kohalik šeik otsustas tuua linna unikaalse tsirkuse-show, milles soovis kasutada ka slackliner’eid. Slackliner’itele oli aga vaja treenerit. Kuna minul oli show’de lavastamisega kõige rohkem kogemust, siis pakuti seda tööd mulle. Talvel on siin kindlasti mõnus kliima. Siin on väga turvaline ja üks suur pluss on kindlasti ka see, et siin on kõik võimalik. Ka kõige uskumatumana näivad ideed saavad siin tõeks. Negatiivse külje pealt – siin on kõik väga võlts. Kehva ehituskvaliteediga hooneid ehitavad asiaadid, süüa teevad asiaadid, kogu elu püsib tänu neile, nemad on musta töö tegijad. Dubai ajaloost pole mitte midagi alles. Iga kord kui siia tulen, on jälle kõik uus ja ehitusbuumil ei paista lõppu. Linn on jalakäijate suhtes üsna vaenulik. Võin ju näha, et üle tee on toidupood, aga ilma autota ma sinna ei saa. Ummikusse võib siin jääda ka öösel, õhk on saastunud, veekvaliteet halb. Ilusa kinni makstud kuvandi taga on palju sellist, mida turist ei märka.
MIS ON SINU EESMÄRGID 2017. AASTAKS? Praegu ongi peamiseks eesmärgiks Dubai La Perle’i show toimima saada. Sel hooajal sooviksin taas tõsisemalt võistlema hakata. Viimasel hooajal oli rõhk pigem esinemistel. Praegu pole mul võimalust siseruumides trenni teha. Kui selle leiaksin, oleks ka tore. Tahaksin ära teha paar videoprojekti, mis on ammu mõttes mõlkunud. Uuest hambast unistan ka.
JAAN ROOSE SAAVUTUSED: FISE (THE FESTIVAL INTERNATIONAL DES SPORTS EXTREMES) I KOHT, MONTPELLIER; REDBULL AIRLINES 16 VÕITJA PIAZZA BELLINI, ITAALIA; GIBBON KING OF SLACKLINE 2010 – II KOHT; GIBBON OUTDOOR 2011 – II KOHT; GIBBON KING OF SLACKLINE 2011 – I KOHT ESINEMISED: MADONNA „MDNA” MAAILMATUUR 2012. GOPRO MOUNTAIN GAMES 2014 SLACKLINE WORLD CUP I KOHT; FILM „ASSASSIN’S CREED” 2017. AASTAL; DRAGONE CIRCUS LA PERLE, DUBAI
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA JAAN ROOSE JA TAURI VAHESAARE EEPILIST SLACKLINE’I VIDEOT.
89
sportlandmagazine.com
ELUSTIIL
STIILSEIM INDIEBÄND THE BOONDOCKS TRÜGIB PILDILE PÄRNU INDIEBÄND THE BOONDOCKS SEAB ENDALE SUURI SIHTE, UNISTADES INGLISMAA-TUURIST JA POSITIVUSE PEALAVAL ESINEMISEST.
A
Villem
Villem
MIKK LEMBERG ANTON HMELNITSKI (HOOLIGAN HAMLET)
ALUSTAME ALGUSEST – KUIDAS TE ISE KIRJELDAKSITE THE BOONDOCKSI NEILE, KES POLE TEIE LOOMINGUT KUULAMA SATTUNUD VÕI TEID ESINEMAS NÄINUD?
KARL: The Boondocks on parem, päris, aus muusika ... Mitte liiga tõsine, kergelt iroonitsev idamaiste mõjutustega rokk. HENDRIK: Just. Ja bänd särab oma levimuusikaväärsete lugudega kui Põhjanael taevas – kindlalt ja silmapaistvalt. Kontsertidelt võib oodata parajat kogust huumorit ning ausat rock’n’roll’i nii bändikaaslaste kui ka publiku silmis.
ANDSITE 2016. AASTA OKTOOBRIS VÄLJA OMA TEISE STUUDIOALBUMI. KUIDAS SELLEL LÄINUD ON? VILLEM: Plaat on ilmumisest saadik elanud väga ilusat elu. Endalegi üllatuseks kõlab see paremini, kui me oleksime osanud arvata. Raadio 2 Aastahiti konkursil saime toimetuselt Aasta Uue Tulija tiitli, mis on vist piisav tõestus, et plaat võeti vastu vägagi hästi. KARL: Jah, vastuvõtt on senini olnud tõesti väga hea. Kiidetakse albumi kõla ja olen nõus paljude muusikakriitikutega, kelle arvustusi lugenud olen. „Thriller” on väga hea plaat. ROMET: Muidugi, kirss tordil oleks olnud Eesti Muusikaauhindade rokkalbumi nominatsioon, aga küll jõuame varsti sinna ka.
KEVAD 2017
AJAKIRJA TRÜKKI MINEKU AJAKS POLE TE VEEL ÜLES ASTUNUD TALLINN MUSIC WEEKIL. MIDA OOTATE SELLELT ESINEMISELT? JA MILLISED ON SUVISED PLAANID? ROMET: Tallinn Music Weekil oleme ka varem esinenud, kuid sel aastal on siht veidi rohkem paigas. Üritame luua võimalikult palju kontakte, et saaksime suviseid plaane täiendada. KARL: Me ootame sama, mida TMW-lt oodatakse – et tähtsad ninad välisriikidest tuleksid Von Krahli Raadio 2 showcase’ile meie keikale, me lööksime nad parima laiviga pahviks ja saaksime järgmisel hommikul kutseid Euroopa festivalidele. Suvel ongi plaan natuke ringi sõitma hakata ja valmistuda vaikselt juba järgmi-
90
THE BOONDOCKS: VILLEM SARAPUU ROMET MÄGAR HENDRIK TAMBERG KARL KEVAD
ELUSTIIL Hendrik
seks kauamängivaks.
VÄIKSES LINNAS ON VÄHEM ANONÜÜMSUST, INIMESED USALDAVAD ÜKSTEIST ROHKEM JA TEEVAD ILMSELT KA AUSAMAT MUSSI. RÄÄKIGE PAAR SÕNA PÄRNUST KUI TEIE KODUKANDIST. KAS JA KUIDAS ON PÄRNU MÕJUTANUD TEIE LOOMINGUT? V KARL: Kindlasti on. Olen poolnaljatades öelnud, et Pärnu on nagu Eesti Manchester. Siin ei ole eriti midagi muud teha kui muusikat või sporti või niisama logeleda. Rahulik ja vaikne, ruumikas linn. Ja mere ääres tulevad alati kõige paremad lood. Kindlasti on Pärnu mõjutanud meie loomingut paremuse suunas. ROMET: Kuna olen nüüd juba mõnda aega Tallinnas elanud, on Pärnusse seda toredam minna. Lisaks seostub Pärnu üldjuhul bändiproovidega, seega on seal viibimine alati pigem väike puhkus. HENDRIK: Lisaksin, et kõik kohad on kiiresti ja lihtsalt kättesaadavad. See muudab kogu linna koduks, erinevalt Tallinnast, kus ka poodi piima järele minek on paras ettevõtmine.
Romet
MIKS PÄRNUST NII PALJU MUUSIKAT JA BÄNDE/ARTISTE TULEB? KARL: Ma ei usu, et Pärnust tuleb bände rohkem kui mujalt. Pigem arvan, et Pärnust tuleb lihtsalt paremat muusikat, ausamat. Väikses linnas on vähem anonüümsust, inimesed usaldavad üksteist rohkem ja teevad ilmselt ka ausamat mussi. ROMET: Ma seostaksin bändide arvukust pigem Sütevaka kooli kui Pärnuga. Enamik artiste on seal koolis käinud ja igasuguse kunsti tegemine on seal cool. Sütevaka toob kokku sarnaselt mõtlevad inimesed ja sealne keskkond soodustab muusika tegemist: koolis on erinevad konkursid, proovitegemise võimalused.
KUI TEEKSIME SAMASUGUSE INTERVJUU AASTA PÄRAST, SIIS MIDA OLETE BÄNDIGA SELLEKS AJAKS JÕUDNUD LOODETAVASTI KORDA SAATA? KARL: Loodame, et valmistume näiteks Positivuse pealaval esinemiseks, olles äsja tulnud Inglismaa-tuurilt. Ja kolmas plaat on väljas. ROMET: Ja muidugi ei oota me siis enam Eesti Muusikaauhindade nominatsiooni, vaid oleme koju viinud mitu auhinda.
91
sportlandmagazine.com
C H U C K TAY LO R A L L STA R O N KETS, MIS PANI KÕIGELE ALUSE. AASTAL ILMAVALGUST NÄINUD C H U C K TAY LO R A L L STA R O L I DI SAINITUD KORVPALLIVÄLJAA KUTELE. AEGADE JOOKSUL ON S E L L E OTSTA RV E M U U T U N U D, AG A OM A L I H TSUS EG A VÕLU B SEE KÕIKI. AJATU SILUETT, KUMMITALD NING A I N U O M A N E V I I S N U R K LO G O, CHUCK ON TEHTUD SULLE E N E S E VÄ L J E N D U S E K S .
C H U C K TAY LO R A L L STA R I I ON JÄRG AJATULE ALL STAR KETSILE. SELLEL ON TÄPSELT SEE SAMA SILUETT, MIDA ME KÕIK ARMASTAME, AGA LISANA DUNUD ON NIKE LUNARLON S I S E TA L D. S E E O N U U E A JA CHUCK, MI S ON DI SAINITUD KANDJALE MÕELDES. ME USUME, ET SEE ON ÕIGE.
ELUSTIIL MERILIN PIIRSALU JAANUS REE / RED BULL CONTENT POOL
TÄIELIK VABADUS RATTA SELJAS
BERT RIBUL (26) ON BMX-RATTUR, KES ALUSTAS BMX-IGA SÕITMIST 12-AASTASELT. PÄRAST VIGASTUSPAUSI ON TA TAAS RAJAL. BERT HARRASTAB PEAMISELT BMX FLATLAND ’I, KUID AEG-AJALT HARJUTAB KA TEISI STIILE. KEVAD 2017
94
B
BERT, MIS SIND BMX-I JUURDE TÕI? Nägin parklas kahte kutti harjutamas ja olin kohe lummatud, kuna see oli niivõrd teistsugune ja äge. Läksin mitu korda tagasi, et lihtsalt vaadata, kuidas nad harjutavad. Siis kaevasin keldrist välja oma lasteratta, lasin naabrimehel sellele metallist pulgad külge keevitada, ja hakkasin nähtud trikke vaikselt järele proovima.
MILLEST PEAKS ALUSTAMA, KUI ON SOOV BMX-I TRIKKE TEHA? Kõigepealt peaks kindlasti muretsema õige suurusega BMX-i, mitte ostma esimese ettejuhtuva või kõige ilusama. Alustada tuleb kõige lihtsamatest trikkidest (basic), näiteks bunnyhop, 180, manual. Mida rohkem basic-trikke selgeks õppida, seda lihtsam tulevikus on. Trikke saab õppida ükskõik millistel platsidel ja parklates.
KUI LÕPUKS TÕESTI TEEDKI OMA TRIKI AINSANA MAAILMAS ÄRA, ON SEE USKUMATULT JA LIHTSALT KIRJELDAMATULT ÄGE. KUI TIHTI JA KUS PEAMISELT TREENID? Treenin keskmiselt kolm-neli päeva nädalas. Mõnel päeval tegelen füsioteraapiaga või üldise kehatreeninguga või sõidan maanteerattaga. Talveperioodil on sõita natukene keerulisem, kuna Tallinnas on selleks väga vähe kohti, aga peamiselt treenin Vabaduse väljakul.
ELUSTIIL MIS SULLE OMA ALA PUHUL KÕIGE ROHKEM MEELDIB? Vabadus – ei ole ette kirjutatud reegleid, saad treenida siis, kui kõige rohkem tahad ja nii kaua kui tahad, samuti on sõidustiil ja trikid täiesti su enda looming. Keegi ei ütle, kuidas sa sõitma pead või milliseid trikke pead tegema.
MILLISED ON KÕIGE KEERULISEMAD TRIKID, MIDA BMX-RATTAGA TEED? Minu enda trikid ehk need, mille olen ise välja mõelnud. Need on ühtepidi kõige raskemad ja võtavad kõige rohkem aega, aga millegi täiesti uue loomine on väga lõbus protsess. Kui lõpuks tõesti teedki oma triki ainsana maailmas ära, on see uskumatult ja lihtsalt kirjeldamatult äge.
dagi, mis on erinev ja silmapaistev. Tänu BMX-ile olen saanud reisida kogu maailmas ja kohtunud väga paljude huvitavate inimestega. Samuti olen saanud palju kogemusi ning loonud sõpradega lugematul hulgal häid mälestusi.
MILLISED ON SINU SUVEPLAANID JA EDASPIDISED SPORTLIKUD EESMÄRGID? Olen seadnud suured plaanid ja eesmärgid, kuna see on esimene suvi üle pika aja, kui olen kindlalt ratta peal tagasi. Kindlasti plaanin osaleda võimalikult paljudel võistlustel välisriikides. Motivatsioon on praegu väga suur, eelkõige tahan jõuda tagasi vanale taseme ja veelgi kaugemale. Eesmärk on kindlasti sõita maailma esikümnes.
OLID PÕLVEPROBLEEMIDE TÕTTU SPORDIST PIKEMAT AEGA EEMAL, KAS OLED NÜÜD PÕLVE KORDA SAANUD? Tõsise põlvevigastuse tõttu tehti mulle kuus põlveoperatsiooni ja olin rattast eemal kokku umbes kaks aastat. Peale esimesi operatsioone olin kannatamatu ja hakkasin liiga vara sõitma – kuus kuud rattast eemal olemine ajas vaikselt hulluks ja ma lihtsalt ei suutnud enam oodata. Proovisin operatsioonide vahepeal samuti, aga asi ei olnud sama, kuni viimase operatsioonini. Lasin endal korralikult taastuda, tegin kõvasti füsioteraapiat ning siis asusin uuesti sõitma. Nüüdseks olen tagasi ja tunnen end tugevamana kui varem.
MIDA BMX-IGA SÕITMINE SULLE ANNAB?
MIS ON BMX FLATLAND ? BMX flatland on stiil, kus ei kasutata ühtegi elementi, skatepark’i ega hüppeid, vaid kogu tegevus toimub siledal pinnasel. See on üks tehnilisemaid ja keerulisemaid alasid, kuna nõuab head tasakaalu ja koordinatsiooni. Teiselt poolt on see aga kõige vabam ala, sõitu ei piira hüpped, rajad ega mingid reeglid. Sa võid teha rattal kõike, mis pähe tuleb: mida originaalsem ja loomingulisem oled, seda parem. Paljud on võrrelnud BMX flatland’i näiteks hiphopi ja breiktantsuga.
Võimaluse kõik mured unustada ja tunda ennast täiesti vabana. Saan iga minut luua rattal midagi uut, teha mi-
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATABERDI LAHEDAT TRIKITAMIST
95
sportlandmagazine.com
RULLUISUTAMINE K2
RÄÄGIME KIIRRULLUISUTAMISEST! VIIMASE KÜMNE AASTAGA ON KIIRRULLUISUD TEINUD LÄBI TOTAALSE MUUTUMISE. MIDA TÄPSEMALT TÄNAPÄEVASED KIIRRULLUISUD ENDAST KUJUTAVAD NING KUIDAS ENDALE SOBIVAID UISKE VALIDA, RÄÄGIB LÄHEMALT EESTI ÜKS PARIMAID RULLUISUTAJAID KERT KESKPAIK.
A
LAURI BIRKAN
Alles see oli, kui ABEC 5 laagritega viierattalisi uiske peeti parimateks ja nende omanikke seirati kadedate pilkudega. Lisaks revolutsioonilistele klappuiskudele, mis jäält kibekiirelt ka teedele jõudsid, on uisurataste suurus ajaga muudkui kasvanud, kuid nende arv on kahanenud juba viielt kolmele. Nii ongi viimaseks trendiks 3 × 125 mm (enne 110 mm) läbimõõduga rattad ja varasemast veelgi suurem raam – rataste ja raami pikkus võib olla maksimaalselt 50 cm. Sellest tulenevalt on kiirus kasvanud 1–1,5 km/h võrra. „Sirgel teel on nende ratastega väga hea sõita, kurvilisel teel veidi keerulisem,” arutleb Keskpaik. Lihtsus ei taga aga seda, et väiksemate ratastega kiirem oled. Seepärast kasutavad tipud rajaprofiilist olenemata alati suurimaid rattaid. „Mulle endale meeldis pigem 4 × 110 mm, sest siis mängis suuremat rolli uisutaja kehaline ettevalmistus. Suurema rattaga on lihtne teiste tuules istuda ja pärast jalga ette loopida,” nendib Keskpaik, kes ei söanda prognoosida, kuhu edasi areneda saaks. „Võib-olla tu-
VÄIKSEMA HÕÕRDUVUSEGA KERAAMILISED LAAGRID VEEREVAD PAREMINI levad mõne aasta pärast juba 135 mm rattad? Algul ei tahetud 125 mm rattaid startigi lubada, et poleks ebavõrdsust. Veel mullu võis 125 mm rattaid kasutada tiitlivõistlustel vaid maratonisõidus, aga mitte trekil.”
METALLIST, PLASTIST JA KERAAMIKAST Üha suuremad rattad on mõjutanud ka sõidutehnikat. Kui rattad olid väiksemad, kasutasid tipud palju nn topelttõuget: esmalt lükati välisküljele toetuv jalg põlvest veidi ette ja alles seejärel küljele. See andis tõukele pikkust juurde ning viie ja nelja ratta ajastul oli säärasel oskusel kõrgemate kohtade nimel võideldes suur kaal. Kuna aga suured rattad veerevad juba ise piisavalt hästi, kasutatakse nüüd topelttõuget enamasti vaid kiirendades. Mida väiksemad rattad, seda suurem on
97
RULLIBUSSIST SAAB NÕU IGAÜKS Kes pole veel suutnud otsustada, millised uisud neile enim sobivad, on oodatud ka tänavu Rullibussi juurde, kust saab head nõu. Kohapeal jagavad näpunäiteid viis treenerit, kes vastavad meeleldi mistahes rulluisuküsimustele. Rullibussi uue hooajaga plaanitakse alustada maikuus, ilusa ja sooja ilma korral ehk isegi aprillis. Kooskäimiskohad on ikka samad: teisipäeviti Saku suurhalli parklas ja neljapäeviti Tallinna lauluväljaku juures.
Täpsem info aadressil WWW.RULLIBUSS.EE või Rullibussi Facebooki-lehel. sportlandmagazine.com
RULLUISUTAMINE Kert Keskpaik Tartu Rulluisumaratoni võitjana Kaimo Puniste
SAABAS ON RULLUISKUDE PUHUL TEGELIKULT KÕIGE OLULISEM: SEE PEAB OLEMA MUGAV NING KAND JA PAHKLUU PEAVAD OLEMA EESKUJULIKULT FIKSEERITUD topelttõuke efekt, suurte ratastega võib Keskpaiga sõnul aga isegi olematu tehnikaga „raiudes” hea hoo üles saada. Rulluisud erinevad lisaks nii velgede – mida tehakse plastist ja metallist – kui ka laagrite poolest. Nii näiteks on keraamilised laagrid oma metalsetest sugulastest paremad, kuid kaks korda kallimad. Korralikud laagrid maksavad Keskpaiga hinnangul 100–300 eurot, kuid puhtalt tunnetuslikus mõttes neil
olulist vahet pole. „Väiksema hõõrdu vusega keraamilised laagrid veerevad paremini, aga seda on väga keeruline otseselt tunda, kui võtta võrdluseks parim metalllaager. Vihmaga on keraa milised kindlasti paremad, sest ei võta nii palju mustust sisse,” selgitab rulli spets. „Kui aga võrrelda 50 ja 100 eurot maksvaid laagreid, siis nende veerevuses ja materjali kestvuses on selge erinevus.”
KÕIK ALGAB HEAST SAAPAST! Algaja rulluisutaja tunneb ära selle järgi, et ta põhimõtteliselt astub uisku
del ja tegeleb suurema osa ajast püsti jäämisega. Kui sõidutehnika paraneb, muutuvad uisutaja sammud üha pike maks, et saada ratastele rakendatud jõust võimalikult palju kiirust kätte. „Edasijõudnu eesmärk on liuelda pi kema sammuga ja ökonoomsemalt,” selgitab Keskpaik, kes soovitab alg õppeks soetada pigem väikeste ratas tega uisud (4 × 100 mm või veelgi väiksemad) – siis on inimene maapin nale lähemal ning toetuspindki suu rem. Ka manööverdada on nõnda liht sam. „Kui aga rääkida inimesest, kes käib paar kordagi nädalas uisutamas – kiirusega vähemalt 20 km/h –, siis tema võib sõita juba suuremate ratas tega,” möönab Keskpaik. Ta rõhutab, et maapinnast kõrgemal uisutades läheb vaja ka tugevamat saabast, sest mida suuremad on rattad, seda suu rem koormus pahkluule langeb. „Saa bas on rulluiskude puhul tegelikult kõige olulisem: see peab olema mugav ning kand ja pahkluu peavad olema eeskujulikult fikseeritud.” Kasu lik oleks valida pigem kallimad saapad, sest sellistel saabastel saab ka raami liigutada. „Inimeste tallaalused tasa kaalupunktid on erinevatel kohtadel, li saks võib mängu tulla mõni anatoomi line iseärasus,” põhjendab Keskpaik. Ta lisab ka, et kui uiskude raami saab liigutada, ei olegi hinna poolest vahet, kas neil on kolm või neli ratast all, sportlikus mõttes on aga vahe suur.
RAKVERE RULLUISUFESTIVAL Tänavu Rakveres peetav suurejoo neline rulluisuüritus toimub 2.–4. juu nil. Üritusele on oodatud kõik rulluisu tajad, kes Eesti kergliiklusteedel liiguvad. Lisaks kiirrulluisutamisele mahu vad kavasse reedesed ilu ja trikirull uisutamise promoetteasted ning lau päevased Rullibussi koolitused. Põhivõistluspäev on laupäeval, 3. juunil, kui toimuvad 11 km kogu peresõit ja 41 km maraton. Need viiakse läbi 3,7 km ringil kesklinnas. Pühapäeval korraldab Rakvere rull uisuklubi 9 km eraldistardi Vinnist Rakverre.
K2
Registreerida saab aadressil WWW.RULL.EE või WWW.RULLUISUFESTIVAL.EE. KEVAD 2017
98
MATKAMINE
3 SOOVITUST MATKAJALE 1. Võta alati kaasa hea tuju ja avatud meel – võta matka kui toredat seiklust ja meeldivat katsumust! 2. Tutvu põhjalikult sihtkoha oludega, ent arvesta alati ka ootamatustega. 3. Hinda enda ja matkakaaslaste võimeid ning valitud matka raskusastet adekvaatselt, et meeldivast jalutuskäigust ei saaks ootamatult ellujäämiskursust.
Imbi Rüütel
SELJAKOTID SELGA! KUI RIINA SALUMÄE PAARKÜMMEND AASTAT TAGASI ELUKAASLASEGA ESIMEST KORDA MATKALE KAASA LÄKS, EI OSANUD TA AIMATAGI, ET JÄÄB SEDALAADI HARRASTUSEST NII SUURDE SÕLTUVUSSE. SIHTKOHAKS OLID TOONA ITAALIA DOLOMIIDID JA NÄDALANE REIS OLI TÄIS OOTAMATUID SEIKLUSI. JUST SEDASORTI SPONTAANSUS TEDA VÕLUSKI.
R
LIISI RIST
Riina proovib iga kuu vähemalt korra linnakärast eemale saada. Kuna üksinda matkamine ei ole tema jaoks, võtab ta tihti kaasa lapsed või lööb kampa sõprade ja tuttavatega. „Hea matka puhul ongi kõige olulisem seltskond,” leiab Riina. Tema praegune lemmiksihtkoht on Alpid, aga ka Eesti loodus pakub matkamiseks rohkelt võimalusi. „Mida rohkem ma välismaal käin, seda südamelähedasemaks muutub Eesti mitmekesine maastik, mis on oma puutumatuses Euroopas üpriski ainulaadne,” ütleb Riina, kelle lemmikpaigad kodumaal on Endla raba, Kõrvemaa maastikukaitseala ja arvukad väikesaared.
Matkamine on meeldiv ajaveetmisviis ning Eestis on selleks väga palju võimalusi. Näiteks RMK hallata on ligi 2000 km matkaradu riigimetsas ja kaitsealadel.
KEVAD 2017
VALLUTATUD ON AAFRIKA KÕRGEIM MÄETIPP Enamasti valib matkaja kaugemate reiside sihtkohad kõhutunde järgi. See, mis tundub uus, huvitav ja kutsuv ning enam-vähem jõukohane – sinna ta lähebki. Kõige kõrgem paik, kus Riina on käinud, asub 5895 m kõrgusel mere-
KUI PEALE ESIMEST MATKA POOLED VARBAKÜÜNED MAHA TULID, HINDASIN JALANÕUDE VALIMISE KRITEERIUMID TÕSISELT ÜMBER pinnast. Selleks on Aafrika ja Tansaania kõrgeim tipp Kilimanjaro. Riina ise kõrguste vallutamist eraldi eesmärgiks ei sea. „Kilimanjaro nõlvad olid suhteliselt lauged, mistõttu ei olnud selle mäe otsa jõudmine väga keeruline ülesanne. Muidugi nõuab see teatud vastupidavust ja kõrgusega aklimatiseerumist, aga näiteks mõne madalama Alpide tipu vallutamine võib olla tehniliselt mitu korda raskem,” leiab Riina.
5 SOOVITUST MATKAVARUSTUSE VALIJALE 1. Kihilise riietumise põhimõte on kuldne klassika: nii saad riideid selga panna või ära võtta, et ennast kogu retke vältel mugavalt tunda. 2. Vihmase ja märja ilma jaoks peab korralik matkariie olema nii hingav kui ka veekindel. 3. Matkasaapad olgu mugavad ja kvaliteetsed – villis varbad või ära-
100
tulnud küüned ei pruugi olla just parim matkakogemus. 4. Külma ilma tarvis varu korralik ja kerge sulejope või Thermoball jakk. Pärast väsitavat teekonda või puhkepausidel on oluline hoida end soojas! 5. Ilma korraliku kehast niiskust eemale juhtiva spordipesuta ei saa!
MATKAMINE VARUSTUS OLGU MUGAV JA FUNKTSIONAALNE
Mihkel Oviir
MATKATES HAKKAN MAAILMA NÄGEMA ÜSNA TEISTSUGUSEST VAATEVINKLIST KUI IGAPÄEVAELUS, ASJAD LOKSUVAD ISEENESEST PAIKA
Matkavarustuse juures peab Riina oluliseks, et riided oleksid mugavad ja vastaksid ilmaoludele ning laseksid õhku läbi. „Vihmase ilmaga matkates ei ole tore kohe läbi liguneda ja mitu järgmist tundi märjana veeta,” toob Riina näite. Samamoodi peavad mugavad olema matkasaapad. „Esimesi jalanõusid ostes keskendusin peamiselt matkasaabaste välimusele – kuidas need jalas välja näevad ja riietusega kokku sobivad. Kui peale esimest matka pooled varbaküüned maha tulid, hindasin jalanõude valimise kriteeriumid tõsiselt ümber,” naerab ta nüüd ja ütleb, et kasutab matkamiseks Salomoni kerg-matkasaapaid. Kott võib eri matkadel kaaluda paarist 20–30 kiloni, kõik sõltub matka eesmärkidest. Ühepäevastele matkadele soovitab Riina lisaks varujakile kaasa võtta juua ja süüa, näiteks vett ja batooni või mõne muu kerge suupiste. „Kauemaks loodusesse jäädes lisanduvad ööbimiseks telk ja muu varustus, söögitarvikud ja toit. Mina eelistan kaasa võtta kuivaineid. Keerulisema matka puhul, kus iga lisagramm loeb, mõtlen enne hoolikalt läbi, mida ja kui palju mul täpselt vaja läheb. Nõnda väldin liigsete kilode tassimist,” räägib Riina.
LISAJÕUD RASKETES OLUDES
Ardo Säks
Ekstreemseim kogemus meenub Riinale Peruust. „Sealsete rahutuste ja streikide keskel visati sisse meie bussi aknad, mis sellel hetkel oli päris šokeeriv,” meenutab Riina. „Kuna olen Eestist pärit, ei olnud minu silmad sellist asja varem näinud.” Varba ära löömised ja jala nikastamised on Riina sõnul matkadel aga üsna tavalised nähtused. Olulist rolli mängib ka psühholoogia. „Kord Lapimaal suuskadega polaarmatkal olles said sõbral jõuvarud otsa ja ta ei olnud nõus enam edasi liikuma,” meenutab Riina. „Aga rasketes oludes leiab igaüks kuskilt lisajõudu, mille olemasolust tal aimugi pole. Tänu sellele saime matka siiski lõpetatud.”
MAAILM UUE PILGUGA „Tsivilisatsioonist eemalolek on minu jaoks väga hea puhkus,” selgitab Riina. „Üldse paneb looduses viibimine kulgema hoopis rahulikumas rütmis. Mulle meeldib, et matkates hakkan maailma nägema üsna teistsugusest vaatevinklist kui igapäevaelus, asjad loksuvad iseenesest paika. Seni pakilisena näivad probleemid või toimetused kaotavad oma tähtsuse ja eemalt vaadates näed vahel selgemalt, mis on tõeliselt oluline. Kõik see vabastab igapäevasest rutiinist ja mõttemürast ning kosutab hinge,” ütleb Riina.
101
sportlandmagazine.com
ELAMUS
VAATA SEIKLUSPARKIDE KOHTA LISA! Otepää seikluspark
bit.ly/otepaaseiklus
Viimsi seikluspark
bit.ly/viimsiseiklus
Jan Henrik Pärnik
SUVI ON SEIKLUSTEKS! JA KUS OLEKS NENDEGA VEEL PAREM ALUSTADA KUI MITTE SEIKLUSPARGIS? NÄITEKS ELVAS. UURISIME ELVA SEIKLUSPARGI JUHATAJALT MADIS BACHMANNILT, MIKS JUST SELLE VÄIKELINNA PARKI TASUKS KÜLASTADA.
S
Seiklusparki on oodatud igas vanuses inimesed. „Meie noorim külastaja on olnud 3-aastane põngerjas ja kõige vanem seikleja 76-aastane härra, kes läbis kõik rajad ning lisaks liugles üle Verevi järve ja tagasi,” toob Bachmann välja. Just mainitud õhusõit Verevi järve kohal on senini olnud külastajate lemmik. „See on kokku 800 m vee kohal liuglemist – teist nii pikka õhusõitu Baltimaades ei leidu,” selgitab Bachmann.
IGAÜHELE MIDAGI Lisaks üle järve sõidule saab seikluspargis ronida neljal erineval rajal. Neist kõige ekstreemsem ulatub kohati 11 m kõrgusele ja neljast üks on tillurada, mis on mõeldud kõige väiksematele seiklejatele. Kui varem pole seiklusradu proovinud, siis on mõistlik alustada kergematest, ning kui need on edukalt läbitud, liikuda raskemate väljakutsete poole.
Jan Henrik Pärnik
KEVAD 2017
102
MERILIN PIIRSALU
KINDLASTI ARENDAME SEIKLUSPARKI EDASI, UUE RAJA PROJEKTEERIMINE JUBA KÄIB. „Kindlasti ei tohi karta instruktorilt nõu küsida – nad on selleks alati valmis ja oskavad soovitada, millist tehnikat kasutada, et rada paremini läbida,” kinnitab seikluspargi juht. Samuti ei ole tarvis oma turvalisuse pärast karta. „Ka siin tasuks kuulata instruktorite head nõu – just nemad viibivad kõige rohkem rajal ning oskavad oma kogemusest rääkida, kuidas radadel turvaliselt käituda.”
UUENEB JA ARENEB Elva seikluspark on tegutsenud kõigest kaks aastat ja areneb pidevalt. „Kindlasti arendame seiklusparki
ELAMUS edasi, uue raja projekteerimine juba käib. Tahame igal aastal järkjärgult areneda, et nii uutel külalistel kui ka vanadel kundedel oleks põnev,” ütleb Bachmann ja avaldab, et ühe suurima muudatusena on plaanis Wakepargi loomine, kuid läbirääkimised alles käi vad ning seda, kas ja millal projekt teoks saab, näitab aeg. „Meie Ins tagrami ja Facebookilehte jälgides ei jää kindlasti ükski uuendus kahe silma vahele,” soovitab Bachmann huvilistel ennast kursis hoida. Populaarsust kogub Elva seikluspar gis näiteks ka fatbike’ide rent, mida pa kutakse alates eelmisest suvest. Bach manni sõnul renditakse ratast peamiselt Elvas ja selle ümbruses ringi sõitmiseks.
TIBAKE ADRENALIINI HALBA EI TEE Igatahes soovitab Bachmann seiklus parki tulla nii väikestel kui ka suurtel. „Nagu ka teised aktiivsed vaba aja veetmise võimalused paneb seiklus pargi raja läbimine proovile inimese koordinatsioonivõime, tasakaalu oskused ning põues põksuma südame. Tibake adrenaliini ei tee kellelegi halba,” arvab ta.
Jan Henrik Pärnik
NÕMME SEIKLUSPARGIS JUBA ÜHETEIST KÜMNES HOOAEG Peamised atraktsioonid Nõmme par gis on seiklusrajad. Lisaks ronimi sele viiakse seal läbi ka seiklus mänge rühmadele, mis on populaarsed eelkõige sünnipäeva gruppide seas või firmaüritustel. Li saks korraldatakse Mustamäe suu sahüppetornist 32 m kõrguselt rappellingut ehk köiellaskumist. Pargis on kaheksa eraldi peale mineku ja laskumisega kõrgrada ja kaks lasteparki koos kolme laste pargiraja ja nelja laskumisega. Radade läbimine on korralik tree ning ja nii mõnegi jaoks on seiklus rajad eneseületus, kuna seikluspar gis ronimine pakub põnevust ja füüsilist katsumust isegi sportlastele. Muidugi ei tohi unustada kõige täht samat – seiklusradadel ronimine on alati lõbus ja tore ning tekitab häid emotsioone!
Nõmme Seikluspark
103
sportlandmagazine.com
ELAMUS
SUVE TIPPHETKED WAKEPARKIS MIS ON WAKE?
KUI SA WAKEPARKI VEEL JÕUDNUD POLE, SIIS PANE SEE SUVE TO-DO-LISTI KINDLASTI KIRJA! WAKE ON MEELDEJÄÄV JA SPORTLIK MEELELAHUTUS, MIS KINGIB UNUSTAMATUID MÄLESTUSI TERVEKS SUVEKS.
O
LAURA KALAM
Wake on populaarne veespordiala, milles on kombineeritud veesuusatamise, lumelauasõidu ja lainelauasõidu elemendid. Wakeboard’isõitja hoiab kinni trapetsist, mille nöör on kinnitatud kaabli külge. Kui hoog on sees ja sõitjal julgust jagub, siis saab Wakepargis olevatel takistustel ja rampidel teha peadpööritavaid trikke.
OTEPÄÄ WAKEPARK
Otepää Wakeparki juhataja Aivar Kullamaa sõnul avatakse veelauahooaeg mais. „Tavaliselt avatakse park mai keskel, kuid mõnikord isegi kuu alguses, kõik sõltub ilmadest,” räägib Kullamaa ja lisab, et Wakeparki mõnusid saab üldjuhul nautida septembri lõpuni.
TULEB LIHTSALT KOHALE TULLA JA ÄRA PROOVIDA SELGEKS KÜMNE MINUTIGA Kullamaa sõnul sobib veelauaga sõitmine kõigile ning Wakeparki külastajatele vanusepiirangut pole. „See on nii lihtne spordiala, kümne minutiga saab veelaua selgeks,” on ta veendunud. Pargi esma-
kordsetele külastajatele jagatakse enne sõitu täpsed juhised, kuidas turvaliselt veemõnusid nautida. „Lihtsalt ei tohi vett karta ja kõik muu tuleb juba iseenesest,” julgustab Kullamaa kõiki veelauaga sõitmist proovima. „Veelauaga sõitmine õpetab õigesti keha hoidma ja siit on väga lihtne edasi minna lohesurfi, lumelaua ja isegi mäesuusatamisega,” selgitab ta wake’i plusse.
KÕIK TRIKID SÕPRADELE NÄHA Otepää Wakeparkis on veepinnast 10,5 meetri kõrgusel paiknev Wakestationi veoseade pikkusega 211 meetrit. Selle abil on võimalik teha kõrgete ja efektsete õhulendudega trikke. „Kõiki hüppeid, mis me rajale paneme, saab kogu ulatuses hästi jälgida, sest veekogu on piklik ja
KUS PROOVIDA?
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA, MIS TOIMUB OTEPÄÄ WAKEPARGIS
Kes suvel Otepääle ei jõua, saab Wakeparki mõnusid nautida ka Põhja-Eestis: nimelt on Wakepark nii Männikul Valdeku karjääri ääres kui ka Harku järvel. Veemõnusid saab nautida ka Tartus – Rahinge ekstreempargis on kaks Wakestationi kaablisüsteemi, üks algajatele ja teine edasijõudnutele.
KEVAD 2017
kitsas,” selgitab Kullamaa. Otepää Wakeparkis on kõik liigutused kaldal ootavatele sõpradele seega hästi näha. Nii saavad edasijõudnud oma oskused proovile panna 1,35- ja 4-meetrise pealesõiduga kicker’il, 0,5 × 16 meetri suurusel box’il, wallride’il ja paljudel muudel huvitavatel takistustel. „Tuleb lihtsalt kohale tulla ja ära proovida. Asume Väikese Munamäe ja Ansomäe vahel, Otepää linnast kilomeetri kaugusel, seega on rula või rattaga siia väga lihtne saada,” kutsub Kullamaa kõiki huvilisi veelauaga sõitma. Sõitjad peaksid kaasa võtma ujumisriided või lühikesed mugavad spordiriided ja rannarätiku. Kõik sõitmiseks vajaliku – kiivrid, lauad ja vestid – saab kohapealt, seega varustuse pärast ise muretsema ei pea.
104
RANNATENNIS Anelle Luik
MERILIN PIIRSALU
O
LIHTNE JA LÕBUS RANNAMÄNG
Omanimelises tennisekoolis treeneriametit pidav Ott Ahonen on rannatennisega tegelenud juba kuus aastat. „Nägin seda ala internetist ja tekkis huvi ka ise proovida. Tegime kodustest vahenditest väljaku ja alustasime laste tennisereketitega, veidi hiljem tellisin internetist õige võrgu ja mänguvahendid ning paar kuud hiljem osalesime juba Euroopa meistrivõistlustel Bulgaarias,” meenutab Ott.
Anelle Luik
ERINEB TAVALISEST TENNISEST Rannatennist mängitakse rannavõrkpalliplatsil (8 × 8 m) 1,70 m kõrguse võrguga. „Vahe tennisega seisneb mõnes üksikus reeglis. Nimelt ei ole servikaste ja seetõttu võib servida tagajoone tagant vabalt valitud kohast ja paarismängus ükskõik kummale vastasele. Teine erinevus on see, et rannatennist ei tohi mängida põrkelt. Lisaks on mängijal üks palling ja see mängitakse võrgupuutest edasi. Tennises annab võrgupuude servil uue võimaluse,” kirjeldab Ott. „Rannatennise reeglite järgi mängitakse geimiseisul 40 : 40 otsustav punkt, tennises pole see kohustuslik, kuigi rakendub mõningates mänguvariantides,” lisab ta.
MIDA ON MÄNGIMISEKS VAJA? Selleks, et rannatennist mängida, on vaja liivaranda või liivaväljakut koos postidega, kuid mängida võib ka murul või saalis. Varustusest on tarvis spetsiaalseid reketeid ja väiksema silmaga võrku. Ott ütleb, et paha ei teeks ka joontekomplekt ja liivasussid juhuks, kui mängitakse külmema ilmaga või kehvema kvaliteediga liivas. Pallidena kasutatakse tavalisi lastetennise 50%
Kus harrastada?
RANNATENNIS SOBIB KÕIKIDELE, SEST MÄNG ON ÜSNA LIHTNE JA VÄLJAK POLE LIIGA SUUR. (oranže) palle. „Varustust saab hankida rannatenniseaktivistidelt, kes edasimüügiga tegelevad: Margus Ungerson Viljandis ja Beach Tennis Pro Tartus. Lisaks on internetiavarustes piisavalt suur valik,” annab Ott nõu.
SOBIB KÕIKIDELE Ott on kindel, et rannatennis sobib kõikidele, sest mäng on üsna lihtne ja väljak pole liiga suur. Pallid on aeglased ja võrk piisavalt kõrge, et algajatel tekiksid põnevad pallivahetused. „Rannatennis on suvise harrastusena tore ja mõnus füüsiline tegevus. Samas on see ka sotsiaalne spordiala, sest peamiselt mängitakse paarismängu,” toob Ott välja. „Regulaarsetele mängijatele annab see füüsilise koormuse, arendab koordinatsiooni ja vastupidavust ja kannab muidki sporditegevusele iseloomulikke väärtusi.”
Spetsiaalsed rannatenniseväljakud on Pärnu, Viljandi ja Tartu avalikes randades.
Kui hankida ise reketid ja võrk, siis saab rannatennist harrastada pea igas Eestimaa rannas. Sisehooajal saab mängida Nõo rannahallis Tartumaal, kus on kaks platsi, ja Viljandis Männimäel, kus asub üks plats.
Rannatennise reeglid leiab rahvusvahelise tenniseliidu (ITF) kodulehelt:
itftennis.com/beachtennis
105
sportlandmagazine.com
SURF Surfiparadiis Zanzibaril Lauri Tõnisson
DEFI WIND 2001. aastal esimest korda toimunud Defi Wind on vinge spordiüritus, mis annab umbes 1000 purjelaudurile võimaluse end tõestada. Tegemist on kõige suurema purjelauduritele mõeldud võistlusega maailmas, millest ükski kirglik purjelaudur ilma ei taha jääda. „Ühelt poolt on see võistlus, teisalt kõik, mida see elustiil endaga kaasa toob: hea toit, sõbrad ja ühine kirg,” kirjeldab võistlusel kolm korda osalenud purjelaudur Annika Valkna. „Kõrghetk on muidugi võistlus, kui puhub tugev (kuni 30 m/s) mägede tuul ehk tramontana, ja 1000 hullu mõtlevad, et metsikult äge oleks selle tuulega surfama minna. Vähe sellest, et tegemist on hullumeelse ideega, alustavad kõik korraga ja ühes suunas, võidu sõidavad vanad ja noored, profid ja uustulnukad. Need, kes on seal korra käinud, lähevad üldiselt uuesti. See on nagu sõltuvus.”
DEFI WIND TOIMUB 25.–28. MAIL 2017 Loe lisa: windmag.com/defi-wind KEVAD 2017
SURFIREISID PIIRI TAHA
KEILIT AEDMA
MAAILMAS LEIDUB PALJU VINGEID SURFIKOHTI, MIS PAKUVAD HUVILISTELE VÕIMALUST TEGELDA OMA LEMMIKSPORDIALAGA, OLLA VÕIMALIKULT PALJU VEES NING NAUTIDA PÄIKEST JA KAUNEID VAATEID.
S
Surfireisidel on arengurõõm ja -tuhin mitmekordne – aega on palju ja lisaks on võimalus kogemusi teistega jagada, sest reisidel saadakse alati uusi sõpru ja tuttavaid. Soojale maale sõites on üks suurim boonus see, et ei pea end kalipsosse riietama, kuna vesi ja õhk on soojad. Ja kui surfamisest küll, saab nautida teise maa kultuuri, matkata või avastada piirkonna teisi surfikohtasid.
108
KUHU MINNA? See, kuhu surfama sõita, oleneb harrastatavast surfiliigist. Kuna tuul ei puhu kogu aeg, on vaja teada ka seda, millal on n-ö tuulehooaeg. Pole lihtne öelda, kus maailma otsas on parimad tuuled, lained või vaated, sest eri inimesed unistavad erinevatest asjadest. Kui üks tahab siledamat vett, siis teine igatseb just suuri laineid.
SURF MILLAL SIIS IKKAGI MINNA? Artikkel on kokku pandud Kristasurf.ee purjelauainstruktori Krista Kariku, Aloha Surfi eestvedaja ja surfiturismi eksperdi Toomas Jürjo, professionaalse lohesurfari ja Surftowni eestvedaja Kristiin Oja ning Laulasmaa surfiklubi surfari Martti Ainola mõtete põhjal.
Jaanuaris-veebruaris pakuvad mõnusat surfielamust Kariibi maad, märtsis-aprillis veelauaga sõitmiseks mõeldud suurima kaablipargiga El Gounas Egiptuses ning aprillis-mais Tarifa Hispaanias. Kui maist oktoobrini on tore nautida surfimõnusid ka kodumaal, siis oktoobris-novembris tasub taas asjad kokku pakkida ja suunduda Brasiiliasse Cumbucosele, kus tuul puhub 99% ajast ja valitsevad imelised surfitingimused. Detsembris aga ootab juba Boracay saar Filipiinidel, kus on lisaks headele surfivõimalustele ka lõbusad peod. Kes aga tahab kogeda midagi täiesti ootamatut, suundub Lapimaa laugetele mäenõlvadele 3D-lumelohetamist proovima – tuult on rohkem, kui jaksad ära kasutada, ja looduslikud poolest meetrist paarisaja meetrini varieeruvad hüppemäed pakuvad põnevust igaühele.
KINDLASTI EI TOHIKS AGA ARVATA, ET EESTIS POLE MÕTET SURFATA
Erinevad kohad töötavad erinevatel kuudel ja aastaaegadel erinevalt. Kindlasti ei tasu esmajoones mõelda säästmisele ja minna reisile soodusperioodil, sest surfireisi kogemusest tasuks võtta viimast. Teisest küljest ei pruugi kõrghooajal vette lihtsalt ära mahtuda, mistõttu on tarvis sihtkoha kohta enne luuret teha. Kindlasti ei tohiks aga arvata, et Eestis pole mõtet surfata. Kui lainelauasõiduks on kodune Läänemeri tingimustega pisut kitsi, siis lohesurfiks või purjelauasõiduks sobib Eestimaa erakordselt hästi. Liigendatud rannajoon pakub erisuunalisi tuuli ning peale selle pole meil ohtlikke hoovuseid, tigedaid kalu ega lõikavaid riffe. Ja tegelikult saab meil ka talvel edukalt tegeleda jää- või lumesurfiga.
sobi õppimiseks, sest olud on seal keerulisemad – lained suured ja jõulised või tuul liiga tugev. Enne reisi tulekski välja uurida, kus on just sinu taseme ja eelistuste jaoks sobivaimad tingimused, sest näiteks Klitmölleri või Quincho lainetesse minnes ei piisa heast tasemest, seal tuleb olla väga hea. Seega – pisut eeltööd ning vingeid elamusi pakkuv surfireis võib alata!
Jane Aluve Surftowni klubist naudib elu Egiptuses El Gounas RedSeaZone surfikoolis. Anu Hammer
ENNE REISI TULEKSKI VÄLJA UURIDA, KUS ON JUST SINU TASEME JA EELISTUSTE JAOKS SOBIVAIMAD TINGIMUSED KUI HEA SURFAR PEAB OLEMA? Välismaal surfamiseks ei pea surfaril olema kindlat taset ja reisile võib minna ka varasema kogemuseta, sest enamik surfiklubisid pakub koolitusi nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Esimest korda surfates tasuks kindlasti teha seda sobivates tingimustes, õige varustuse ja tasemel koolitaja käe all. Maailmas on palju toredaid ja turvalisi laguune, mis sarnanevad meie madala liivase põhjaga Pärnu rannaga, aga loomulikult on olemas ka kohti, mis ei
LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM TIPPSURFAR SOOVITAB EESTI SURFIRANDU bit.ly/eestisurf
109
sportlandmagazine.com
VEESPORT Anu Hammer
UUED JA PÕNEVAD VEESPORDIALAD KEILIT AEDMA
EESTIS SAAB LÜHIKESEST SUVEST JA MADALATEST LAINETEST HOOLIMATA HARRASTADA KA MITUT LAHEDAT VEESPORDIALA, MIS MUUTUVAD IGA SUVEGA JÄRJEST POPULAARSEMAKS.
SURFTOWN ON LAHE SURFIKLUBI! Kristiin Oja ja Jane Aluve said kokku 2008. aastal. Üsna pea said tüdrukutest parimad sõbrannad, neid sidus muu hulgas kirg lohesurfi vastu. Koos tegid nad 2009. aasta kevadel ära rahvusvahelise IKO instruktori litsentsi ja ütlesid kontoritööle head aega, et hakata teistele surfamist õpetama. Nad töötasid pikka aega eri surfikoolides, kuid otsustasid siis omandatud kogemusi ja teadmisi enda jaoks ära kasutada. Loogiline jätk oli avada oma surfikool ning sel aastal tähistabki Surftown oma esimese tegutsemisaasta täitumist.
KEVAD 2017
S
Surfata saab iga ilmaga – tuulevaiksel päeval on mõnus nautida siledat vett aerusurfates, tormised päevad pakuvad põnevust lohesurfaritele ja purjelauduritele. „Praegu on kõige populaarsem ala aerusurf ehk SUP, mida saab harrastada iga veekogu peal,” teab Surftowni surfikooli surfar Kristiin Oja. „Surftown pakub näiteks lisaks SUP-i rendile ka päikeseloojanguga matku, piknikke, SUP-joogat, fitnessi ja meditatsiooni. Üha enam kogub populaarsust lohesurf, milleks on tänu madalale veele ja liivasele põhjale Stroomi rannas ideaalsed tingimused. Lisaks on võimalik sõita skimboard’i ehk väikese lauaga, mis pannakse madalas vees libisema ja mille peal saab mõnusalt liuelda.
SUP-I JUURED ULATUVAD AAFRIKASSE SUP-i ajalugu on päris põnev. „Selle juured ulatuvad Aafrikasse, kus sõjamehed kanuudel aerutasid,” selgitab Kristiin. „Surfimekas Hawaiil hakati neid kasutama 16. sajandil. Surfilauad olid viie meetri pikkused ja kohmakad,
112
EESTISSE JÕUDIS AERUSURF UMBES SEITSE AASTAT TAGASI JA ON MUUTUNUD VÄGA POPULAARSEKS AJAVEETMISVIISIKS. mistõttu püüti laineid aeruga. Iisraelis kasutas rannavalve suuri laudu ja aeru, et ujujaid jälgida. Spordiala sünniajaks võib aga lugeda 1990. aastat, kui Hawaiil hakati aerusurfi õpetama.” Eestisse jõudis aerusurf umbes seitse aastat tagasi ja on muutunud väga populaarseks ajaveetmisviisiks.
SUP-IMINE SOBIB KÕIGILE! SUP-imine kujutab endast vee peal suurema lauaga aeru abil liikumist. Seda on võimalik teha sileda vee peal liueldes, aga osavamad käivad ka laineid püüdmas. „Viimasel juhul kasutatakse aeru vaid laine püüdmiseks ja sõit käib nagu klassikaline surf laine jõul,” teab Kristiin.
VEESPORT
KRISTIIN OJA: VIIS PÕHJUST, MIKS TEGELEDA VEESPORDIALADEGA
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA, KUI LAHE ON SURFATA!
1. Viibid palju looduses ja värskes õhus, õpid ilma ja loodust paremini tundma ja nendega arvestama. Veel on rahustav jõud. 2. Enamik veespordialasid sobivad igas vanuses ja füüsilises vormis inimesele. 3. Veespordialad on kasulikud – paraneb koordinatsioon, tasakaal ja kogu füüsiline vorm. 4. Veespordialad on lõbusad ja lõõgastavad ning arendavad ka vaimselt. Õpid ennast paremini tundma. 5. Kohtud paljude toredate inimestega ja leiad nende hulgast uusi sõpru.
Roxy/RyanHeywood
SUP-jooga ja fitness on aga suurepärased võimalused viia tavatrennid õue ning mis veel parem – vette! „SUP-joogas tehakse klassikalisi joogaharjutusi ja -poose, kuid asja teeb põnevamaks see, et tasakaalu tuleb hoida kahemeetrise laua peal,” selgitab surfar. „SUP-fitness on samuti katsumus – ühel ajal tuleb hoida tasakaalu, teha erinevaid harjutusi ja saada hakkama suurema lainetusega. Tänu sellisele trennile saab aga kogu keha korraliku koormuse. See sobib hästi ka meestele,” kinnitab Kristiin.
Annika Tuisk-Ilves naudib lastega suverõõme. Erakogu
NAUDI SPORTI JA SUVE Nagu paljud teised spordialad nõuavad needki veealad vastavat varustust, näiteks 4–5 mm paksuseid kalipsosid või SUP-i laudu, mida enamik surfikoole ka välja rendivad. Seega võib trenni kohale ilmuda bikiinides või ujumispükstes. Kellel on aga soov mõne spordialaga tõsisemalt tegelema hakata, tahab tõenäoliselt varem või hiljem endale kogu varustuse soetada. Kui ostad mitu lauda näiteks suvilasse, saad omal käel koos pere või külalistega lähima veekogu äärde suvemõnusid nautima minna.
MIS ON SUP?
VASTAB SPORTLANDI TOOTEJUHT ANNIKA TUISK-ILVES MIS ON SUP-I LAUD? SUP-i lauda kasutatakse aerusurfi harrastamiseks. SUP on lühend ingliskeelsest väljendist stand up and paddle ehk tõuse püsti ja aeruta. Lisaks lauale vajab aerusurfar loomulikult aeru ja hea oleks kanda vee peal ka päästevesti.
MILLISEID VARIANTE OLEMAS ON? Eri tegevuste jaoks on päris erinevad lauad. SUP-i lainesõiduks mõeldud lauad on race’i laudadest lühemad ja hea manööverdamisvõimega. Uimel on väga oluline roll ja tihti on laual all mitu uime. Race’i laud on pikk, peenike, kiire ja kerge. Kiiruse nimel on veidi stabiilsust ohverdatud. Cruiser’id on suurema litraažiga stabiilsemad lauad, mis mõeldud avastamiseks ja matkamiseks. Disainitud on isegi spetsiaalsed fitnessi ja jooga jaoks mõeldud lauad. Täispuhutavad lauad on väga mugavad, kui harrastaja ei soovi
113
soetada katuseraame või surfibussi, sest SUP-i lauad on suured. Suurde seljakotti mahuvad nii laud, aer kui ka pump – ja saadki oma isikliku väikse veesõiduki igale poole kaasa võtta.
MILLELE LAUDA SOETADES MÕELDA? Sellele, mida sa teha soovid. Kas soovid kiiresti sõita ja võistelda või tahad laineid püüda, soovid sileda veega siseveekogudel liuelda või vee peal joogat harrastada? Või plaanid hoopis soetada SUP-i laua lastele madalas vees hullamiseks? Ka transpordiküsimus on väga oluline.
KES VÕIKS LAUA OSTMISEL ABIKS OLLA? Ikka spetsialist! Küsige kauplusest, surfiklubidest või guugeldage veel lisaks. Esmalt võiks laua rentida, sest see annab hea võimaluse proovida, kas ala meeldib.
sportlandmagazine.com
turquoise lineups & singe fin trim
r u t s. e v a w make
. s d a n he
bikiinid
PW PRINT WIRE BANDEAU BIKINI | 69,99
PW REVERSIBLE BANDEAU TOP | 39,99 PW REVERSIBLE REGULAR BOTTOM | 35,99
MOOD
MUGAVUS= MAKSIMAALNE RANNAMÕNU LAURA KALAM
BIKIINID POLE AMMU ENAM MÕELDUD VAID RANNAS PÄIKESEVANNI VÕTMISEKS. SURFAMINE, PALLIMÄNGUD, AERUSURF JA JOOGA ON KÕIGEST MÕNED ALAD, MIDA SAAB TÄNU MUGAVATELE BIKIINIDELE MÕNUSALT RANNAS HARRASTADA.
KLASSIKALINE MUST-VALGE Kui varem on bikiinimoes domineeri nud kirkad värvid, siis sellel suvel kannavad trenditeadlikud rannalised ka klassikalist musta ja valge kombi natsiooni. Lisaks on hitt šikk tume sinine, mis sobib ideaalselt kulla ja vasekarva detailidega. Eelmise suve popimatest värvidest jätkavad tä navu võidukäiku mündiroheline ja heleroosa.
S
Sportlandi poodidest võib leida laia va liku bikiine surfivarustuse kaubamärki delt O’Neill ja Roxy, mis on loonud oma kollektsioonid just aktiivsemat kandjat silmas pidades. Tooted on välja töötatud kogenud tippsurfarite näpunäidete järgi – seega jõuavad kõige säravamate sur fitüdrukute eelistused ka Sportlandi kauplustesse.
UUED TEHNOLOOGIAD JA TAASKASUTUS Rannariided valmistatakse peamiselt polüestrist või nailonist, millele on veni vuse tagamiseks lisatud elastaani. Roxy ja O’Neilli kollektsioonide rannariideid
117
Roxy/RyanHeywood
KILLUKE TROOPIKAT Bikiinimoes on praegu kõige kuu mem sõna eksootilised mustrid. Hawaii saarte lilled, palmid, banaa nilehed ja etnilised tikandid – kõik, millest vähegi troopikat kiirgab. Kõige suuremad rannasõbrad soe tavad endale aga pööratavad ehk kahte pidi kantavad bikiinid, mis on ühelt poolt mustrilised ja teiselt poolt ühevärvilised. See võimaldab terve suve rannarõivaid eri viisidel kombi neerida. Lõbusaid mustreid kandes on teiste rannaliste pilgud garantee ritud!
on valmistatud ka taaskasutatud mater jalidest. Lisaks on Roxy valikus bikiine, mille tootmisel on tarvitusele võetud mil limeetripaksune neopreen ehk materjal, mida kasutatakse kalipsode valmistami seks. O’Neill töötleb oma bikiine aga hyperdry tehnoloogiaga, tänu millele ei võta kangas vett sisse ja riie kuivab väga kiiresti. Kuidas tuleks bikiine hool dada, et nende omadused ja värv peak sid vastu ka järgmise rannahooajani? Üldjuhul tuleb rannarõivaid hooldada nagu spordiriideid – vältida tuleb tugevat pesuvahendit ning päikese käes kuiva tamist.
sportlandmagazine.com
MOOD
Roxy/RyanHeywood
LÕIKEID IGALE MAITSELE Päikesenautlejate seas on jätkuvalt popid bandeau-topid ehk paelteta ülaosad, mis tagavad kandjale ilusad pruunid õlad. Samuti on napimaks muutunud bikiinide alaosa. Liikuvamate rannasõprade seas löövad laineid aga sportrinnahoidjaid meenutavad topid ja sportlikud püksid, mis tagavad rannaliival ja vees aktiivselt tegutsedes maksimaalse mugavuse ja kindluse, et rõivas ei libise sportides seljast.
LIIKUMISVABADUS JA UV-KAITSE Kuidas siis sobivaid rannarõivaid valida? Bikiinid peavad hästi istuma ning kandja peab end nendes vabalt tundma. Vajaduse korral tuleb soetada mudel, mille ülemist ja alumist osa on võimalik eraldi osta. Nii saab kombineerida eri suurusi ja sobiliku paari välja valida. Sportlandist bikiine ostes tasub tähelepanu pöörata ka tootja etiketile, millel on märgitud rannarõiva n-ö katvusaste. Nii saab päevitushuviline valida endale napimad bikiinid ja spordist huvitatu leiab kergesti üles katvamad rõivad.
RANNARÕIVAD ON DISAINITUD SPETSIAALSELT NÕNDA, ET KANDJA SAAKS ENNAST VÕIMALIKULT PALJU LIIGUTADA. Lisaks bikiinidele on Sportlandis ka suur valik teisi rannarõivaid. Nii võib meie tootevalikust leida surfileggings’eid, trikoosid ja lükrasärke. Rannarõivad on disainitud spetsiaalselt nõnda, et kandja saaks ennast võimalikult palju liigutada. Lisaks kaitseb rannariiete kangas ohtliku päikesekiirguse eest. Seega on mõistlik kanda rannas selleks ette nähtud rõivaid.
KEVAD 2017
Roxy/RyanHeywood
118
LEFT: (PM HYPERFREAK JORDY BOARDSHORTS) 7A31o9 & RIGHT: (PM HYPERFREAK HYDRO BOARDSHORTs) 7A31oo
ST RETCH FOR ALL
VE NIVA D S H O RTS I D. P IIR ID E TA VA BAD U S . Sa oled vees, et liikuda. Sellepärast pakubki O’Neill eri lõigete ja värvidega rannašortside kollektsiooni! Kasutatud on kergeid, venivaid ja kiiresti kuivavaid materjale. Rannašortsid on tehnilised, et Sina saaksid nautida maksimaalset liikumisvabadust.
PURJETAMINE
THOMAS COVILLE – KÕIGE KIIREMINI ÜMBER MAAKERA
VAHUR JOA
PRANTSLANE THOMAS COVILLE TULI EELMISEL AASTAL TOIME USKUMATU SAAVUTUSEGA – TEMAST SAI ESIMENE INIMENE, KES PURJETAS ÜKSINDA ÜMBER MAAILMA VÄHEM KUI 50 PÄEVAGA.
SILMAPAISTVAD PURJETAMIS REKORDID Hiljuti püstitas Francis Joyon koos meeskonnaga trimaraanil IDEC uue ümbermaailmasõidu rekordi: 40 päeva, 23 tundi, 30 minutit ja 30 sekundit. Ühekereliste jahtide rekord kuulub samuti prantslasele. Viimase Vendee Globe’i võitjaks tuli Armel Le Cleach jahil Banque Populaire VIII, kulutades sõiduks 74 päeva, 3 tundi ja 35 minutit. Le Cleach on otsustanud minna ka Coville'i püstitatud rekordit jahtima. Esimese üksinda ja peatumata tiiru ümber maailma tegi Sir Robin Knox Johnson, kes purjetas 14. juunist 1968 kuni 22 aprillini 1969.
KEVAD 2017
Jean-Marie Liot
S
Saavutus, mida purjetaja oli pikalt jahtinud, sai ametlikuks, kui 6. novembril 2016 Brestist startinud Coville jõudis 25. detsembril oma trimaraaniga 49 päeva, 3 tunni, 7 minuti ja 38 sekundiga Sodebo finišisse. Varasema rekordi alistas ta enam kui kaheksa päevaga. Coville (49) on purjetamisega tegelenud 1985. aastast. Oma esimese suurema auhinna sai ta 1997. aastal, kui võitis purjeka Sport-Elec kaptenina Jules Verne’i trofee. See aga oli vaid võimsa purjetaja saavutuste algus. Coville tegutseb Helly Hanseni saadikuna ja aitab välja töötada kaubamärgi purjetamisriideid; mööda meresid ja ookeane seilamine sobib talle sama hästi nagu kalale vees ujumine. Aastate jooksul on ta hakanud aina rohkem tegelema küsimusega, kuidas veel kiiremini ja turvalisemalt pikki mereteid läbida, olles samal ajal varustatud korraliku ja ilmaoludele vastava riietusega.
KANGED KONKURENDID Thomas Coville ei ole ainuke prantslane, kes eelistab merd mandrile. Ümbermaailmasõiduga tegelevad paljud prantslased, see on neile justkui rahvussport. 2008. aastal sai Francis Joyonist kõige kiiremini ümber maailma seilanud inimene. Tema ajaks kinnitati 57 päeva, 13 tundi, 34 minutit ja 6 sekundit. Ta hoidis rekordit enda käes ka-
122
COVILLE PARANDAS REKORDIT DETSEMBRIS KOGUNI KAHEKSA PÄEVA JAGU. heksa aastat, enne kui Coville selle purustas. Joyon jällegi oli enda rekordit püstitades alistanud šotlanna Ellen MacArthuri rekordi, kes oli 2005. aastal omakorda just Joyoni rekordi üle löönud. Nende kahe purjetaja omavaheline kemplemine ja rekordite ülelöömine teeb Coville’i saavutuse veelgi tähtsamaks, sest kui MacArthur ja Joyon muutsid maailmarekordit iga korraga vaid mõne päeva või tunni võrra, siis Coville parandas rekordit detsembris koguni kaheksa päeva jagu. Näis, kui kaua Coville’i rekord püsib, sest selle on sihikule võtnud 1983. aastal sündinud Francois Gabart, eelmise 2012/2013. aasta Vendee Globe’i võitja.
VARASEMAD EBAÕNNESTUMISED Kui Coville üritas varem Joyoni rekordit lüüa, jäi ta sellele paraku mitme päevaga alla. See aga ei juhtunud väheste oskuste tõttu – mööda vett pikki distantse läbides on väga oluline ka vedamine. Sodebo ja teised kiireks sõiduks mõeldud trimaraanid on väga
PURJETAMINE Alecander Eriksson
MAAILMA REKORD NUMBRITES
kerged ja õrnad, seega võivad ilmaolud, veeloomad ja kaasliiklejad rekordiüritajatele saatuslikuks saada. Nii juhtus ka Coville’iga, keda takistasid esimestel kordadel tugev vastutuul, teised laevad ja vihm. Ka kuuendal katsel, mis osutus edukaks, oleks tema rekordiüritus peaaegu vett ve-
dama läinud, kui ta sattus vastamisi vaalaga. „Me nägime teineteist ilmselt ühel ajal. Ma kaldusin ühele poole ja mu alus muutis äkitselt suunda. Hetkeks kartsin juba kõige hullemat. See kõik olekski võinud seal lõppeda,” meenutab Coville, kes pääses õnneks ainult ehmatusega.
123
Algus: 6. november 2016 kell 14.49 Saabumine: 25. detsember 2016 kell 17.57 Distants: 52 597 km Keskmine kiirus: 45 km/h Aeg: 49 päeva, 3 tundi, 7 minutit ja 38 sekundit Eelmisest rekordist parem: 8 päeva, 10 tundi, 26 minutit ja 28 sekundit
sportlandmagazine.com
PURJETAMINE
COVILLE JA HELLY HANSEN Thomas Coville’i sponsor ja koostööpartner on Helly Hansen, kelle CMO Erik Burbank sõnas peale rekordisõitu, et Helly Hansen on uhke ja väga meelitatud, et on saanud kõikide nende aastate jooksul koos Thomasega töötada. „Ta on üks kirglikumaid, pühendunumaid ja nõudlikumaid purjetajaid sel planeedil – see, mille ta saavutas, on tõeliselt hämmastav ja inspireeriv.”
COVILLE PIDI NIIVÕRD VÄHESEST PUHKEAJAST HOOLIMATA OLEMA PIDEVALT TÄHELEPANELIK, ET HOIDUDA KOKKUPÕRGETEST JA ÕNNETUSTEST. Ilm oli teekonna alguses olnud Coville’i poolel. Purjetaja läbis rekordilise kiirusega nii India kui ka Vaikse ookeani ja ületas ekvaatori. Sõit aga läks keerulisemaks Atlandi ookeani lõunaosas, kus tuli üle elada nii mõnigi ebastabiilne hetk. Siiski lubab see aimata, et rekordit on võimalik veelgi parandada, kui kõik tingimused on täiuslikud.
Alecander Eriksson
MULJED PÄRAST REKORDI PÜSTITAMIST Kogenud Coville sõnas, et tema alus oli justkui putukas, mis 84-kilomeetrise tunnikiirusega tuulte käes lendles. Halva ilma tõttu ei saanud ta vahel magada rohkem kui 30 minutit korraga. Mõni inimene ei suuda ka pärast 12 tundi magamist adekvaatselt tegutseda, kuid Coville pidi niivõrd vähesest puhkeajast hoolimata olema pidevalt tähelepanelik, et hoiduda kokkupõrgetest ja õnnetustest. Kui retke lõpus saatis Coville’i juba terve hulk teisi veesõidukeid, millest ühe peal olid ka tema naine ja poeg, siis mõni tund enne finišit ütles purjetaja prantsuse ajalehele Le Parisien, et kordas endale sõidu jooksul pidevalt „Kõik on korras,” mitte „Kui paat ümber käib, siis oled surnud”, ja see aitas vastu pidada.
VAATA VIDEOST THOMAS COVILLE’I STIILINÄIDET: bit.ly/TCoville
KEVAD 2017
124
Alecander Eriksson
HELLYHANSEN.COM
HALVIMAKS VALMISTUDES KANNA IKKA PARIMAT
Thomas Coville, kiireim ümbermaailma soolopurjetaja
PURJETAMINE
MUHU VÄINA REGATT TÄHISTAB 60. JUUBELIT Piret Salmistu
JUBA ENAM KUI POOL SAJANDIT ON SIINSETE PURJETAJATE IGA-AASTANE SUURSÜNDMUS OLNUD MUHU VÄINA REGATT, KUS TÄNAVU JÄRGITAKSE AJALOOLIST ESIMEST LAURI BIRKAN TRASSI, KUID VASTUPIDISES SUUNAS – FINIŠ ON SEDAPUHKU RIIAS.
R
Regati direktori Indrek Ilvese sõnul on üks Riiga mineku mõte propageerida Lätis purjetamist. „Peatume seal täiesti kesklinnas, plaanime viimasel päeval teha Daugava jõel ka ühe eskaadrisõitu ja tutvustada Eestit kui mereriiki,” räägib Ilves, kelle hinnangul osaleb regatil vähemalt 700–800 purjetajat Eestist ja naaberriikidest. Regatiajaloo kõige aktiivsemaks välisriigiks võibki pidada Lätit, seda nii osalemise kui ka korralduse poolest. Lisaks aastakümneid truult regatil osalenud lõunanaabritele on ju mõnikord regatt läbinud ka Läti Roja ja Salatsi sadamaid. Ka ettepaneku lõpetada juubeliregatt seal, kus see kunagi algas, tegid lätlased.
„Pärnus toimub regati pidulik õhtusöök. Riia eskaadrisõidule kutsume aga kõiki neid kohalikke, kes regatil ei osale. Päeva jooksul toimub sealgi kindlasti suur kontsert, kus astuvad üles nii Eesti kui ka Läti esinejad.” Et tavakodanikele ürituse mastaapi kõige lihtsamini arusaadavaks teha, tõmbab Ilves paralleeli meie legendaarseima taliüritusega: „Purjetajatele on Muhu väina regatt justkui suvine vaste Tartu suusamaratonile. Lisaks anname meiegi võimaluse n-ö matkarühmadele, kes ei pea purjetades ajalimiitidest kinni pidama ning võivad kogu regati rahulikus tempos läbi teha. Nemad on nagu kepikõndijad, kes stardivad pärast jooksjaid.”
JUSTKUI SUVINE SUUSAMARATON
ALLA SEITSMEMEETRISEID STARTI EI LUBATA!
Purjetamine on vaid üks osa Muhu väina regatist, sest nädalapikkuse üritusega käib kaasas tihe kultuuriprogramm, mille eesmärk on elavdada peatusepaikades kohalikku elu ja tutvustada välisvõistlejatele Eestit – nõnda igas sadamas, kus ankrusse heidetakse. „Haapsalus alustame tõenäoliselt paraadiga. Loodame, et kultuuriminister tuleb seegi kord regatti avama,” räägib Ilves.
KEVAD 2017
Regati infojuhi Piret Salmistu sõnul jagatakse osalejad seitsmesse gruppi ja kolme klassi. Kui tippklass purjetab rahvusvahelise avamerepurjetamise reeglite ja punktiarvestuse järgi, siis teise klassi moodustavad jahid, milles sõidavad harrastajad ja kelle tulemusi mõõdetakse lihtsamate punktiarvestusvalemite alusel. Kolmandad on
126
PURJETAJATELE ON MUHU VÄINA REGATT JUSTKUI SUVINE VASTE TARTU SUUSAMARATONILE.
UJUV ÕHTUSÖÖK „Kord juhtus Muhu väina lähistel aga eriti kurioosne lugu: paatkond oli juba koduteel, purjekal autopiloot peal. Meeskond hakkas all just sööma minema, kui äkki käis kõva põmakas,” meenutab Ilves. Kõik tormasid kiirelt tekile. Selgus, et nad olid keset merd metsseale otsa sõitnud. „Jaht ise kokkupõrkes kannatada ei saanud, aga siga ... See siga võeti maale kaasa. Järgmiseks õhtusöögiks,” lisab Salmistu muiates. „Olen ka ise kord Pärnu jõel Melgesega sõites ühe ujuva põdraga koos trenni teinud,” paneb Ilves teemale lõbusa punkti.
PURJETAMINE Berit Hainoja
VAATA LISAKS MUHUVAIN.EE KOGU VAHEJUHTUMI SALVES TAS LÄHEDAL OLNUD MEEDIA KAATER NING FILMIKLIPP PÄLVIS ÜLE MAAILMA PALJU TÄHELEPANU.
LOODUSJÕUDUDEGA SILMITSI
klassikalised puujahid ehk Folkboot’id (saksa keeles rahvapaat). Nende arv on aastatega aina kasvanud ning mullu oli neid 18. „Folkboot on loodud hästi merekindlaks – see on raske puidust jaht, mis istub hästi vees,” selgitab Salmistu. „Nemad on täiesti omaette seltskond, kelle hulgas on ka päris pühapäevapurjetajaid.” Starti pääsemiseks peab jaht olema vähemalt seitsmemeetrine, sest sellest väiksemaga pole korraldajate sõnul enam piisavalt ohutu avamerele minna.
Aastakümnete jooksul on Muhu väina regatil juhtunud nii mõndagi. Näiteks paar aastat tagasi, kui starditi Tallinnast Kärdla suunas ja ilm oli väga tuuline, osalesid regatil kaks Rootsi neiut. „Ehkki näitsikud pandi võimalikult suure jahi peale, jäid nad ometi sedavõrd merehaigeks, et nad tuli juba Paldiski lähistelt mootorpaadiga tagasi Tallinnasse tuua,” pajatab Salmistu. Ta lisab, et mastimurdmised ja augud keres on regatil tavalised nähtused. Ümber keegi naljalt ei lähe, sest jahi madal raskuskese seda ei luba, küll aga paigatakse
Aega arvestatakse regatil sekundi täpsusega ning tulemused arvutatakse iga jahiklassi ja grupi arvestuses eraldi. Korraldajatele on abiks jahtide jälgimissüsteem (tracking), mis teeb regati huvitavaks ka kaldal olijaile – tänu GPS-ile saab igaüks jahte reaalajas jälgida.
LAADI ALLA OVERLY ÄPP, VAATA VIDEOT JA TUNNETA REGATI FEELING ’UT!
127
sadamates sageli tuulega rebenenud purjesid. Mullu jäi aga ühel Venemaa jahil Tallinna lahel sõites spinnaker ehk eespuri mastitoppi kinni. Selle alla saamiseks tuli jaht kreeni lasta ning kinni kiilunud purje vabastamiseks mööda viltust masti päris üles ronida. Loomulikult ei õnnestunud see kohe esimesel katsel ning rohkem kui korra käidi riietega ujumas. Kogu vahejuhtumi salvestas lähedal olnud meediakaater ning filmiklipp pälvis üle maailma palju tähelepanu.
TULEVIKUIDEED JA KOMPROMISSID Korraldajatel on mõte viia tulevikus üks regatisadam isegi Soome. Lisaks peab üha enam arvestama ka sellega, et paljud kunagised regati sadamad, kus varem peatuti, ei suuda enam vastu võtta kogu regatilaevastikku, iseäranis suurte süvistega sportjahte. „Saarte Liinid, kohalikud omavalitsused ja entusiastid on teinud tänuväärset tööd ning mitu sadamat – näiteks Kihnu, Kuivastu ja Kärdla – näevad nüüdseks väga kenad välja,” kiidab Salmistu. Kohalike omavalitsuste panus regati õnnestumisse on tema sõnul olnud alati väga suur ning vajaduse korral muudavad nad kasvõi oma ürituste kuupäevi, et melu oleks regati ajal veelgi rohkem. „Kõik tahavad väga, et nende juures peatuksime, aga igal aastal me kõigisse neisse toredatesse sadamatesse kahjuks ei jõua. Tuleb teha valik. Näiteks seekord me Tallinnasse ja Kärdlasse ei lähe, aga mullu ei käinud me jällegi Kuressaares,” nendib infojuht ning lisab, et see ongi kompromiss, mille korraldajad peavad alati tegema.
sportlandmagazine.com
Speedo Fit Panel Jammer saadaval Sportlandi kauplustes.
UJUMINE Laura Kalam
LAURA KALAM
AVAVEEUJUMINE – VÄLJAKUTSE IGALE SPORDI- KUI OLED BASSEINIPIKKUSTEST TÜDINENUD JA OTSID UUT PROOVIKIVI, SIIS SOBIB AVAVEEUJUMINE SÕBRALE IDEAALSELT. SEE SPORDIALA NÕUAB TÕSIST PINGUTUST KA KÕIGE SUUREMALT SPORDISÕBRALT. KUIDAS AGA SIHT SILME EES Ain-Alar Juhanson rõhutab, et sõpruskonnaga ujuma minnes tuleb üksteisega kokku leppida, kuhu ja kui kaua ujuda. „Kaldalt vaadatakse punkt, kuhu suunas ujuda, kas edasi-tagasi või ringis,” ütleb treener. „Kõige lihtsam viis trajektoori hoida on leida vastaskaldalt mõni maatähis,” selgitab Juhanson. „Olgu see puu, korsten, majakatus – seda tuleks pidevalt jälgida. Need, kes grupi ees ujuvad, peaksid iga kümne tõmbe järel vaatama, kas suund on õige,” selgitab Juhanson, kuidas avaveel sihti hoida. Suunataju parandamiseks on ka erinevaid harjutusi. „Mine vette ja võta kindel suund. Seejärel tee silmad kinni 30 tõmmet ja vaata, kas oled õigel teel. Kui juba tead, kuhupoole ujudes kaldud, siis oskad alateadlikult ennast teisele poole hoida,” ütleb Juhanson.
UJULAST AVAVETTE ÜLE MINNA?
T
Triatlonitreeneri Ain-Alar Juhansoni sõnul algab kõik elementaarsest ujumisoskusest. „Kes on talvel ja kevadel ujulas ujumisoskust lihvinud, võib suvel juba avavees esimesi katsetusi teha küll,” on Juhanson veendunud. Ta paneb aga kõigile avaveeujujatele südamele, et alati tuleb ujuma minna koos sõbraga. „Pundis on lihtsam ja ka turvalisem,” selgitab ta. Kes julget sõpruskonda ei leia, saab toredad treeningkaaslased triatloniklubide juurest, kus soojemate ilmadega üheskoos avavees vormi parandatakse. „Rühmadesse on uued huvilised alati teretulnud, sest koos ujudes võidavad kõik,” kinnitab Juhanson.
AVAVEES POLE VESI TEAB MIS LÄBIPAISTEV JA ERINEVALT BASSEINIST POLE SEAL JOONI EGA NÖÖRE, MILLE JÄRGI UJUDA 129
SILMATORKAV UJUMISMÜTS Ain-Alar Juhansoni sõnul tuleb avavette ujuma minnes alati kanda eredat ujumismütsi. „Nii oled nähtav avavees liikuvatele veesõidukitele ja inimestele, kes vees toimuvat kaldalt jälgivad,” räägib Juhanson turvalisuse tähtsusest. Treeneri sõnul saab avavees ujuda ka tavalise basseinivarustusega, kuid eri ilmade jaoks on olemas spetsiaalne varustus. „Kevadel on pahatihti külmem ja siis on abiks neopreenist ujumiskombinesoon,” räägib ta. Kalipso on oluline selleks, et hoida kehatemperatuuri, kuid lisaks parandab see kandja ujuvust ja kehaasendit. Avavees on kasutusel ka teistsugused prillid – kui basseinis kasutatakse pigem piiratud vaateväljaga prille, siis avavees ujuja jaoks on nähtavus väga tähis. „Avavees pole vesi teab mis läbipaistev ja erinevalt basseinist pole seal jooni ega nööre, mille järgi ujuda,” selgitab Juhanson, miks suuremad klaasid ja parem nähtavus mängivad ava-
sportlandmagazine.com
UJUMINE Raivo E. Tamm kogus avaveeujumiseks vormi ujulas.
RAIVO E. TAMME JA MÄRT AVANDI VÄLJAKUTSE
Ilmar Saabas / Ekspress Meedia
Jaanuaris otsustasid näitlejad Raivo E. Tamm ja Märt Avandi, et panevad ennast proovile spordimaailmas ja osalevad augustis Otepää triatlonil. Ain-Alar Juhansoni sõnul lähevad palavalt armastatud näitlejate basseinitreeningud üllatavalt hästi. „Talvine eesmärk oli parandada üldvastupidavust ja ujumisvõimekust ja siiani on see ilusasti läinud,” on treener näitlejate tööga rahul. „Praegu liiguvad nad sellises rütmis, et Otepää Ironman 70.3 võistlusel võiksid mõlemad mehed ujuda 1,9-kilomeetrise distantsi 40 minutiga,” lisab ta. Avaveeujumise treeningutega alustavad näitlejad aga kohe, kui veekogude temperatuur lubab.
KUI BASSEINIS TUNNED ENNAST KUI KALA VEES, VÕID HAKATA VAATAMA KA AVAVEE SUUNAS. vees ujudes olulist rolli. Ka prillide klaasid on tumedamad, et kaitsta ujuja silmi päikesekiirte eest. „Kambas ujudes juhtub ikka, et sportlaste käed ja jalad lähevad sõlme ja seetõttu on avaveeujumisprillidel pehme membraan,” selgitab Juhanson, miks grupis ujudes on paremad pehmendusega prillid.
Ain-Alar Juhanson Erakogu
ERINEB BASSEINIST Avavette ujuma minnes peab olema ülimalt tähelepanelik, sest erinevalt basseinist ei ole avavesi kunagi sile ja läbipaistev. „Avaveeujumises peab väga selgelt aru saama, kustpoolt on tuul ja laine,” räägib Juhanson. „Hingata tuleb alati allatuult ja allalainet. Nii väldid olukorda, kus õhu asemel on suu vett täis,” selgitab treener. Avaveeujumist mõjutavad ka hoovu-
sed, tõusud ja mõõnad, seega ei tohi hetkekski valvsust kaotada. Erinevalt basseinist võivad avavees ujujat ehmatada allikad, vetikad ja vee läbipaistmatus, seega peab Juhansoni sõnul olema avaveetreeningute alustamiseks julget pealehakkamist. „Kindlasti tuleb esmalt pihta hakata kodukoha juures asuvast ujulast,” soovitab Juhanson basseinis ujudes kindel tunnetus kätte saada. Kui basseinis tunned ennast kui kala vees, võid hakata vaatama ka avavee suunas. „Kui vesi on piisavalt soe, siis hakkame esimesel võimalusel korraldama Sportland Swimnighti treeninguid, mis on kõigile huvilistele tasuta. Seal jagatakse nippe nii avaveeujumise kui ka varustuse kohta,” lubab Juhanson ja kutsub kõiki ujumishuvilisi basseinist avavette.
LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Spordipidu, kuhu oled oodatud
Tanel Padar: Oluline on eluga pääseda
bit.ly/padartriatlon KEVAD 2017
130
bit.ly/spordipidu
COBRA ULTRA UJUMISPRILLID
THERE’S NOTHING LIKE IT. Cobra Ultra kitsas kuju teeb sellest parima võistlusprilli sportlasele, kes tahab olla teistest parem ja anda endast parima.
UJUMINE
Kregor Zirk
SIHIKINDLUS JA PÜHENDUMINE Arena edukuse saladus on pühendumine. Kaubamärk on aastate jooksul jäänud truuks just ujumisele ja arendanud oma tooteid kõige kõrgemal tasemel. Arenal on oma laborid, kus materjalide välja töötamisele lähenetakse teaduslikult. Et saavutada parim tulemus, on ujumistoodete väljatöötamisse kaasatud maailma parimad spetsialistid ja oma ala asjatundjad. Tänu sellele ongi Arena suutnud välja töötada praegu kõige kiiremaid tulemusi andva ujumiskanga.
MAAILMAREKORDITEST INSPIREERITUD ARENA LAURA KALAM
ARENA
ARENA ON ÜKS JUHTIVAID UJUMISVARUSTUSE TOOTJAID MAAILMAS. MIS PEITUB AGA SELLE EDUKA KAUBAMÄRGI TAGA?
K
Kõik sai alguse 1972. aastal Münchenis toimunud suveolümpiamängudel, kui Horst Dassler (Adidase asutaja poeg) nägi oma silmaga pealt Mark Spitzi ajaloolist saavutust. Nimelt püstitas Spitz toona seitse maailmarekordit ja tõusis sama palju kordi ka poodiumi kõige kõrgemale astmele. Spitzi kullasärast inspireeritult lõi Dassler ujumisriiete brändi Arena. Aasta hiljem lasi kaubamärk välja oma esimese võistlusvarustuse sarja Skinfit.
Leedu täht Ruta Meilutyte
KIREV AJALUGU Ka järgmisel kümnendil tuli Arena välja uuenduslike ideedega. Nimelt lõi ettevõte Flyback-disaini – peenikeste paeltega võistlustrikoo andis ujuja ülakehale suurema liikumisvabaduse. 1990. aastate lõpus võttis Arena aga spordimaailma taaskord sõnatuks. Nimelt tuli ta välja X-Flat-kangaga, mis oli õhem, sujuvam ja kergem kui iial varem. Aga ka kõige ulmelisemas unenäos ei oleks keegi osanud ette näha seda, mis hakkas juhtuma 2000. aastatel. Polüure-
KEVAD 2017
132
UJUMINE
OLÜMPIALASTE VALIK AVAVEEUJUMINE JA TRIATLON Arena toodab ka avaveeujumise ja triatlonitrikoosid. Nii meestel kui ka naistel on avaveeujumises lubatud pikad trikood. Triatlonis kasutatakse tihtilugu kalipsosid, mis on tehtud hoopis teisest materjalist kui tavalised
taanist valmistatud trikoode abil purustati maailmarekord maailmarekordi järel. Rahvusvaheline ujumisliit FINA otsustas rekordisajule lõpu teha ja keelustas kõik imetrikood. Aastakümnete pikkuse kogemusega Arena ei lasknud ennast sellest kõigutada ja töötas samal ajal välja juba uusi tehnoloogiaid.
ujumisriided. Kuigi triatlonitrikood on samast materjalist, mis basseini mõeldud võistlustrikood, on need õmblustega venivamaks tehtud, et sportlasel oleks rattaga mugavam sõita.
MÕELDUD KÕIGILE Hoolimata sellest, et Arena sai inspiratsiooni tippsportlaselt, on see kaubamärk mõeldud kõigile veesõpradele. Alates Arena loomise aastast on kaubamärk teadlikult tegelenud veedünaamika uurimisega ning nüüdseks on tal kogu maailmas oma laborid, kus katsetatakse ja tööta-
Praeguseks on Arena saanud olümpiakoondiste kindlaks ja võidukaks valikuks. Just selle kaubamärgi varustust kasutavad nii Eesti, Läti kui ka Leedu rahvuskoondislased. Arena ujumisriietes on oma suurimad võidud saavutanud näiteks Kregor Zirk, Ruta Meilutyte ja Simonas Bilis ning just Arena trikoos võitis tänavustel Rio olümpiamängudel kolm kuld- ja ühe hõbemedali ungarlanna Katinka Hosszu. Lisaks võitis möödunud OM-ilt terve medalikomplekti rootslanna Sarah Sjöström. Arena varustust kannavad veel näiteks Hannah Miley ja avaveeujuja Ferry Weertman.
takse välja uusi tooteid. Kogu Arena tekstiilmaterjal toodetakse Euroopa tehastes, mis on spetsialiseerunud just ujumiskangale. Seega laseb Arena oma kõrgetasemelise tehnoloogiaga maitsta tipptasemel kogemust ka hobisportlastel ning näeb iga päev vaeva, et just tema trikood oleksid võistlusradadel võitmatud.
LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Vett ei ole vaja karta ...
Mees, kes ujus üle Gibraltari
bit.ly/teetdaaniel 133
bit.ly/eikarda sportlandmagazine.com
TRIATLON
LAURI BIRKAN
TRIATLON ON FUN !
TRIATLON POLE AINULT MEESTE EGA KA MITTE AINULT INDIVIDUAALNE SPORDIALA, SEE SOBIB IDEAALSELT KA NAISTELE.
U
Uurisime mullu SiS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Groupi võistluse võitnud MyFitnessi triatlonitiimi liikmetelt Kadi Kuslapilt (34), Liisa Lodilt (23) ja Pille-Riin Toomsalult (27), mis teeb triatloni meeldivaks.
MILLEGA IGAPÄEVAELUS TEGELETE JA KUIDAS ENDA JAOKS TRIATLONI AVASTASITE? KADI: Juhendan igapäevatööna MyFitnessi spordiklubis rühmatreeninguid. Lapsepõlves tegin kergejõustikku, ujusin, tantsisin jne. Nüüd osalen aga võimalikult palju jooksuvõistlustel. Triatlon tuli minu ellu koos elukaaslasega, kes on nüüdseks juba viiekordne (!) Ironman. LIISA: Õpin ülikoolis ja töötan ujumistreenerina. Ujumisega tegelesin aktiivselt 12–18-eluaastani, praegu ujun vaid oma lõbuks. Triatlonivõistlustel osalesin esimest korda 9-aastaselt ja suviti oli
KEVAD 2017
see minu peamine sportlik tegevus, mida koos pere ja trennikaaslastega nautisin. PILLE-RIIN: Olen Rocca al Mare koolis ujumise ja kehalise kasvatuse õpetaja. Peale koolitööd veedan aega MyFitnessis ujumistreenerina – jällegi lastega. Umbes 18-aastaselt osalesin Orissaare triatlonil. Sellest sai igasuvine traditsioon, ehkki minu põhiala oli siis veel kergejõustik, täpsemalt seitsmevõistlus. Käisin Audentese spordikoolis ja treenisin Andrei Nazarovi grupis.
POLE MIDAGI VÕIMSAMAT KUI NÄHA FINIŠISSE JÕUDNUD INIMESTE SILMIS SEDA TOHUTUT RÕÕMU JA RAHUOLU. MIS TEID TRIATLONI JUURES ENIM PAELUB? KADI: Ikka see, kuidas inimesed suudavad järjest läbida kolm erinevaid oskuseid nõudvat ala, kompides enda vastupidavuse piire. Pole midagi võimsamat kui näha finišisse jõudnud inimeste silmis seda tohutut rõõmu ja rahuolu. Tahtejõud viib sihile! LIISA: Kõige enam paelub mind kogu elamus, lisaks koosneb triatlon minu lemmikspordialadest.
135 135
Krista Mikk
PILLE-RIIN: Triatlon on alati väljakutse ja sarnaselt seitsmevõistlusele võib siingi varem kaotatu tugevama alaga tasa teha. Võistlus ei pruugi alati edukas olla, aga selle läbimine ja eneseületus pakuvad heaolutunnet. Tajun puhast spordirõõmu – ei ole mingit survet, saan seda teha mõnuga, pingevabalt.
KUI PALJU JA KUIDAS TREENITE? KADI: Lisaks mitmekülgsetele rühmatreeningutele meeldib mulle väga jooksmine. Treening peab olema piisavalt intensiivne, et see paneks mind proovile ja sunniks andma endast parimat. LIISA: Kui nooremana tõsiselt ujusin, treenisin kuni üheksa korda nädalas, nüüd aga kaks-kolm korda. Peale selle käin spordiklubis rühmatreeningutel. PILLE-RIIN: Treenin enesetunde järgi – nii palju kui jõuan –, vajaduse korral küsin nõu teadjatelt. Naudin enim rattasõitu, mida püüan siduda jooksmisega. Eelmisel kevadel soetasin maanteeratta ning kindlat plaani ma ei järginud, kogusin lihtsalt kilomeetreid. Enda proovile panekuks sõitsin kaks korda Tallinnast Saaremaale. Ei olnud hullu midagi! Saabuval suvel teen seda kindlasti rohkem, sest olen Saaremaa tüdruk. Kui oled kätte saanud spordist tuleneva heaolutunde, pole ükski treening ebameeldiv.
sportlandmagazine.com
TRIATLON
Pille-Riin on võistkonnas rattur, Liisa ujuja ja Kadi jooksja Erakogu
PLAANIME AUGUSTIS OTEPÄÄL NAISKONNAGA TAAS STARTIDA JA ÜLETADA EELMISE AASTA TULEMUSE.
PILLE-RIIN: Emotsioone on rohkem, arvestame üksteisega. Meie jooksja Kadi on super tiimikaaslane, julgustav ja täis energiat. Liisa on positiivsuse spetsialist!
MIS TEEB TIIMIS VÕISTLEMISE ERILISEKS?
MILLISED EESMÄRGID OLETE LÄHITULEVIKUKS ENDALE KUI TIIMILE PÜSTITANUD?
KADI: See tekitab meeskonnatunde ja sunnib andma endast kõik. Tiimis ei saa ju teisi alt vedada. LIISA: Minu tiimikaaslased Pille-Riin ja Kadi on rõõmsameelsed ja väga sportliku elustiiliga.
KADI: Plaanime augustis Otepääl naiskonnaga taas startida ja ületada eelmise aasta tulemuse. PILLE-RIIN: Ikka paremaks saada, võimalikult palju võistelda, ja nagu Kadi ütleb: hoida lippu kõrgel
Sandra Raju Toomas Tartes/Sportfoto.com
KADI: Julge pealehakkamine on pool võitu. Kui esialgu üksi ei julge, siis võta sõbrannad toeks või kampa ja osalege tiimina! See on lõbus! LIISA: Soovitan kõigil triatloni proovida, kuna see on väga mitmekülgne ja paneb inimesi proovile nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Parim tunne on lõpuks üle finišijoone jõuda ja enda üle uhke olla. PILLE-RIIN: Kui on soov ja huvi, siis tuleb see otsus teha, valju häälega välja öelda, ja kuskilt alustada! Kui otsus jääb tegemata, jääb ka kripeldama. Mõelge suurelt ja tegutsege!
SANDRA RAJU: NII KUI TRIATLONIGA ALUSTAD, ON BEIBEAJAD MÖÖDAS. Avastasin triatloni enda jaoks paari aasta eest ning vandusin, et sellist hullust ma küll kunagi tegema ei hakka. Umbes kümme kuud tagasi tegin aga hoopis vastupidise otsuse, soovisin end proovile panna. Kunagi ammu tegelesin ujumisega, küllap sealt tuli ka julgus triatlon ette võtta, sest peamiselt olen olnud tantsija. Minu jaoks muutis triatloni vastupandamatuks see, mida tundsin eriti tugevalt mullusel Otepää Ironmanil. Seal vihmasajus rattaga sõites – trotsides külma, pori, higi ja teiste kaasvõistlejate nuuskamisi (just sel hetkel, kui sa mööda püüad sõita) – tundsin, et kui sellega ühele poole saan, siis on see päris minu enda isiklik saavutus. Ümber Pühajärve joostes tekkis muidugi korduvalt mõte, et MIKS mul seda vaja on, võiksin samal
KEVAD 2017
KUIDAS JULGUSTAKSITE TRIATLONI PROOVIMA NAISI, KES SEDA VEEL TEINUD POLE?
136 136
ajal hoopis spaas olla. Aga see punane vaip finišis on midagi sellist, mille nimel tasub pingutada. Triatlon pakub mulle mingit seletamatut rahuldust, mida ma ei oska kirjeldada – selle peab läbi tegema. Kindlasti ei peaks nüüd kõik minu eeskujul triatloni valima. Pigem tahan öelda, et kui mina suudan sellise väljakutse vastu võtta ja selle teoks teha, siis suudad ka sina diivanilt üles tõusta ja jalutama minna. Kui sul aga tekkis triatlonihuvi, mõtle enne põhjalikult järele, sest nii kui alustad, on beibeajad möödas. Hüvasti, ilus pediküür ja seksikad trennipildid! Tere tulemast, sinised küüned ning higised ja väga räsitud pealetrenni-pildid! Kui see on midagi, mis sulle huvi võiks pakkuda, siis hüppa paati – seltsis on segasem!
sportlandmagazine.com
4.-6. AUGUST 2017
RAHVUSVAHELINE TRIATLONIFESTIVAL OTEPÄÄL
1.9KM
90KM
21.1KM
Ujumist
Rattasõitu
Jooksu
PANE ENNAST KIRJA VÕI REGISTREERI OMA VÕISTKOND! LISAKS TOIMUVAD: TREENINGPLAANID JA JUHENDAMINE
WWW.TRISMILE.EU
IM703OTEPAA I WWW.IRONMAN.COM/OTEPAA70.3
TOITUMINE Sandra Raju Kertin Vasser Kenneth Raisma Egert Ivask
MILLAL KOOREKOHVI, MILLAL ENERGIAGEELI?
TERJE JUUR
TOITUMINE VÕIB OLLA KORRAGA NII TEOREETILINE KUI KA MA EI KUJUTA ETTE, ET PEAKSIN MÕNE VÕISTLUSE GEELIDETA PRAKTILINE KÜSIMUS. TEOORIA ON SEE, MIDA KUULED, LÄBI AJAMA NÄED JA LOED, PRAKTIKA AGA ISIKLIKUD KOGEMUSED.
K
Kiire elutempo juures on tervislik toitumine üha suurem väljakutse. Kiirtoidu järele haaramine võib esmapilgul tunduda soodsam ja mugavam, ent üldpildis on sel halb mõju kogu organismile. Kenneth Raisma teab seda ja üritab kiirtoitu vältida. „Raskete treeningute järel tunnen, et kui keha ei saa olulisi toitaineid söögist kätte, jään energiavõlga ega taastu järgmisteks päevadeks korralikult,” ütleb 2016. aasta parim noortennisist.
Marin Moks CJKask
SIS OVERNIGHTI VALGUPULBER VARUSTAB MU KEHA VAJALIKE TOITAINETEGA KA ÖÖSEL
TREENINGPERIOODIL ON SPORDITOIT ASENDAMATU
TOIDULISANDID ON TÄHTSAD Kennethi päev algab tavaliselt varajase tennisetreeninguga. Seetõttu on ka hommikusöögil noormehe menüüs oluline roll. Oma lemmikuks peab ta neljaviljahelbeputru, ent ei ütle ära ka heast munaroast. Aktiivse eluviisi tõttu on toidulisanditel väga tähtis roll noore tennisisti menüüs. „Enne mänge meeldib mulle tarbida SiS GO Hydro mineraalijooki, mis aitab kehal paremini toitaineid omastada. Kõrge energiataseme hoidmiseks võistluste ajal kasutan SiS GO energiageele ning pärast mänge eelistan tarbida keha kiiremaks taastumiseks Whey20 valgugeele. Lisaks kasutan veel REGO taastusjooki ning õhtul enne magama minekut on suureks lemmikuks SiS Overnighti valgupulber, mis varustab mu keha vajalike toitainetega ka öösel,” ütleb Kenneth.
KEVAD 2017
peekoni ja parmesaniga. Ja üks ideaalne hommik algab alati koorekohviga. Marini õhtud mööduvad enamasti spordiklubides või rattaradadel. Seetõttu tarbib ta spordibatoone ja -jooke iga päev. Tema lemmiktoode on SiS GO energiageel kofeiiniga. „Valusaimad õppetunnid olen saanud ratta seljas, kus ma algul oma karatetaustaga ei mõistnud, miks võistlusoludes üldse sööma peab. Maratonil esimest haamrit kogeda oli väga õpetlik,” räägib Marin, kes rattarajale enam ilma sporditoiduta ei lähe. Treeningutel kasutab ta veel GO Hydro mineraalijooki ja erinevaid batoone.
ELU ANNAB ÕPPETUNDE Naisratturite harrastuspundi Pyssid eestvedaja Marin Moksi päevakava on tihe. Hommikud algavad LHV kliendihalduril laste ja koduste toimetustega. Hommikusöökide vaieldamatu kuningas on omlett tomati-basiilikusalati,
VALUSAIMAD ÕPPETUNNID OLEN SAANUD RATTA SELJAS, KUS MA ALGUL OMA KARATETAUSTAGA EI MÕISTNUD, MIKS VÕISTLUS OLUDES ÜLDSE SÖÖMA PEAB 138
Kiire elutempoga on ka SiS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Group triatloniks valmistuv Sandra Raju, kes üritab teha oma menüüs teadlikult õigeid valikuid, ent ka valed on vahetevahel teretulnud. „Me kõik oleme inimesed ja libastume. Silmas tuleb pidada, et kõik päevad poleks cheat day’d,” ütleb neiu. Vaheldusrikkus iseloomustab Sandra hommikumenüüd, kuhu kuuluvad nii pudrud, omletid kui ka smuutid. Võistlustel ja treeningperioodil on sporditoit Sandra jaoks asendamatu. „Ma ei kujuta ette, et peaksin mõne võistluse geelideta läbi ajama,” teatab ta. Sandra lemmiktoode on SiS taastusjook REGO, mida ta kasutab näiteks banaanismuuti valmistamisel. „Blenderda lihtsalt kokku vesi, kaks kulbitäit REGO pulbrit ja banaan ning voilà! Imelihtne ja maitsev vahepala näiteks peale raskeid treeninguid.”
DISC GOLF
EMOTSIOONIDEROHKE DISC GOLF TEKITAB HASARTI DISC GOLF ON AASTA-AASTALT EESTI HARRASTUSSPORTLASTE SEAS AINA ROHKEM KANDA KINNITANUD. ÜHA POPULAARSUST KOGUV MÄNG ON KASVANUD LAUSA TÕSISELT VÕETAVAKS SPORDIALAKS. MILLEST SAI ALGUSE DISC GOLF ’I EDULUGU?
E
LAURA KALAM SPORTLAND
Eesti Discgolfi Liidu presidendi Rein Rotmeisteri sõnul sai kõik alguse 2002. aastal, kui Pirita metsas peeti Eesti esimesed disc golf ’i võistlused. Kuna selleks mänguks spetsiaalseid radu veel polnud, loodi võistluste raames ajutised võistlusrajad. Aasta hiljem valmis Põlvamaal aga juba Eesti esimene disc golf ’i park.
DISC GOLF ’I BUUM JA FENOMEN Rotmeisteri sõnul võis disc golf ’i harrastamise hüppelist kasvu märgata 2012. aastal, kui lumepall vaikselt, kuid jõudsalt veerema hakkas. „Peamine põhjus oli vast see, et selle vahva spordiala juurde sattusid õiged inimesed. Tõelised entusiastid, kes on olnud disc golf ’i arendamisel teotahtelised visionäärid,” on Rotmeister veendunud. „Paralleelselt radade arvu kasvuga suurenes ka Eestis korraldatud võistluste arv ja tänu sellele omakorda harrastajate arv,” lisab ta. Alaliidu president on veendunud, et spordiala fenomeni saladus on selle kättesaadavus. „See spordiala on lihtne ja jõukohane kõigile hoolimata vanusest, sportlikust vormist või soost. Disc golf on äärmiselt mõnus ajaviide,
LIHTNE JA KÄTTESAADAV LIIKUMISHARRASTUS PEABKI OLEMA NII POPULAARNE NAGU SEE PRAEGU ON mis ei nõua algajatelt või harrastajalt ülemäärast pingutust, kuid oskuste paranemine tekitab ka sportlikku hasarti. See on mõnus võimalus panna ennast erineva tasemega võistlustel proovile. Lisaks on varustus lihtne, odav ja kättesaadav,” ütleb Rotmeister. Ala populaarsus pole talle sugugi üllatus. „Lihtne ja kättesaadav liikumisharrastus peabki olema nii populaarne nagu see praegu on,” räägib ta ja hindab, et Eestis on harrastajaid umbes 14 000.
MEIE TIPUD „Tipptasemel mängijaid on praegu Eestis kolm-neli. Naistest on selge esinumber Kristin Tattar, kes võitis 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel 4. koha, kusjuures medal ei jäänud kaugele. Meeste seas on konkurents rõõmustaval kombel tihedam. Eesti kõrgeima reitinguga mängija on Silver Lätt, kes teenis esimese eestlasena
141
kutse maailma prestiižikaimale võistlusele, USA lahtistele meistrivõistlustele. Teine meie tippmängija Martin Rotmeister on võitnud kahel viimasel aastal Eesti meistrivõistlused ning valitud aastatel 2015 ja 2016 Eesti parimaks mängijaks. Markus Dvinjaninov astub kahele esimesele vahetevahel kandadele,” tutvustab alaliidu president Eesti kõige kõrgemat tippu.
ERINEV VARUSTUS Rein Rotmeisteri sõnul on algajate varustus äärmiselt lihtne. „Esialgu piisab kahest-kolmest kettast. Oskuste paranemisel tunnetab juba mängija ise, milliseid vahendeid võiks juurde soetada,” selgitab ta. Riietuseks sobivad tavalised vabaajariided või spordirõivad. Tippmängijate puhul on olukord aga hoopis teine. „Kuna aastas mängivad tipud keskmiselt 20–25 võistlusel ja kõik võistlused toimuvad erisugustel radadel, peab ka ketaste valik vastama erinevate radade profiilidele. Lisaks on tippmängijatel vaja jälgida võistluste etiketti, mis seab riietusele konkreetsed nõuded,” selgitab Rotmeister harrastajate ja proffide varustuse erinevusi.
sportlandmagazine.com
DISC GOLF
MÄNGU KOOLITUSED KÕRVEMAAL Kui sul tekkis disc golf’i vastu huvi, kuid ei oska kuskilt otsast alustada, siis mine Kõrvemaale. Nimelt korraldab Sportland Kõrvemaa Matkaja Suusakeskus disc golf’i koolitusi. Mänguõpe gruppidele sisaldab reeglite selgitamist, visketehnika õpet, mänguvarustuse laenutamist ja harjutusraja läbimist koos instruktoriga. Pärast seda suunduvad osalejad iseseisvalt radadele mängima.
KEVAD 2017
SÕPRUSKONNAGA RAJALE MINNES TULEB ARVESSE VÕTTA, ET MÄNGUPISIKUSSE NAKATUMINE ON GARANTEERITUD! PÕNEV VÕISTLUSHOOAEG Selle hooaja võistluskalendrist leiab mõõduvõtte nii harrastajatele kui ka tõsistele tippudele. „2017. aasta võistluskalender on äärmiselt tihe, jätkub võistlusi nii harrastajatele kui ka tippmängijatele, nii Eestis kui ka välismaal,” rõõmustab Rotmeister. Eesti võistlustest on kahtlemata suurimad sündmused Eesti meistrivõistlused, mis toimuvad 17.–20. augustil Kuutsemäe ja Valgjärve disc golf’i parkides. Tähelepanuta ei saa jätta ka Estonian Openit, Euro Pro Touri üht etappi, mis toimub 14.–16. juulil Tallinna lauluväljakul. Estonian Openile oodatakse väga kõrgetasemelist seltskonda ja tänu sellele saab Euroopa ja USA tippmängijaid võistlemas näha otse Tallinna südames. Seega leiavad kõik disc golf’i sõbrad tänavusel hooajal endale meelepäraseid üritusi, kus ise võistelda või maailma tippe silmitseda. Kui sa aga disc golf’i radadele veel sattunud pole, siis sellel suvel tasub seda kindlasti teha. Sõpruskonnaga rajale minnes tuleb arvesse võtta, et mängupisikusse nakatumine on garanteeritud!
142
KÕIK VAJALIK KOHAPEAL Peale koolituste on Kõrvemaal võimalik laenutada ja osta disc golf’i varustust. Lisaks on müügil lai valik kettaid ja muud vajalikku varustust. Seega ei pea Kõrvemaale mängima minnes varustuse pärast muretsema, kõik vajalik on kohapeal olemas. Kohustuslikus korras tuleb kaasa võtta aga hea seltskond ja lõbus tuju.
PINEVUST TÄIS PIMEDUS Mis saaks olla veel põnevam kui mängida disc golf’i pilkases pimeduses? Just seda Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus kõigile huvilistele pakubki. Pähe tuleb panna pealambid ja ketastele LEDlambid ning seiklus võib alata. Pimedas mängides peab olema eriti tähelepanelik, iga tuuleiil ja metsakohin lisab mängule põnevust.
GOLF Steve Carr
Merle Eenmaa
VÕISTLUS ISEENDAGA HOLLYWOODI KASSAHITTIDE MÕJUL ON TEKKINUD VÄÄRARUSAAM, ET GOLF ON VAID RIKASTE HÄRRADE MÄNG. TEGELIKULT MÄNGIVAD SEDA IGAS VANUSES INIMESED NOORTEST SOLIIDSES EAS GOLFISÕPRADENI VÄLJA, NING GOLF ON SEEJUURES TASKUKOHANE HOBI.
M
LIISI RIST
„Mul oli varem golfist sama mulje jäänud. Eks golfietikett mängib ka selles muljes olulist rolli – mängimiseks lubatud rõivastus näeb soliidne välja,” räägib Sportlandi brändijuht Henri Kruusel. Tõepoolest, golf on ju pikkade traditsioonidega mäng, kus aja jooksul on välja kujunenud teatud riietusreeglid, mille vastu pole viisakas eksida. Kandma peaks kraega särki ja viigipükse ning välistatud on teksad, dressid ja minimood. Lühikesed püksid on küll lubatud, ent professionaalsed meesgolfimängijad ei kanna neidki. Henri avastas golfi võlu eelmise aasta mais tänu töökaaslastele. Mäng hakkas noormehele niivõrd meeldima, et ta leidis triatlonitreeningute kõrval selle jaoks koha. „Golf võrdub stressi ja pingete maandamisega. Pean seda toredaks ja mõnusaks kõrvalhobiks. Julgustan ka teisi mõnele muule spordialale lisaks golfi proovima,” räägib Henri.
MULLE MEELDIB, KUIDAS GOLF SUUDAB ELEGANTSELT MU MÕTTED ARGIPÄEVAMUREDELT MINEMA SUUNATA KUI VAJA, LEIAD AJA Golfiga lähema tutvuse tegemiseks on Henri sõnul vaja vaid tahtmist ja pealehakkamist. „Esmalt tuleb läbida green card’i kursus, mis sisaldab kolmepäevast teooria- ja praktikaõpet, varustuse laenutust ja parimate professionaalsete mängijate käe all õppimist. Lisaks saab järgmise 60 päeva jooksul tasuta harjutamisväljakul mängida ja tasuta varustust laenutada. Kogu selline pakett maksab näiteks Niitvälja golfikeskuses 149 eurot ehk esialgu väga palju raha uue hobi peale ei kulugi,” kirjeldab Henri esimest sammu golfimängijaks
145
Golf on sõltuvust tekitav mäng, kus ikka ja jälle proovitakse endast parem olla. Seejuures pakub golf naudingut nii lastele kui ka täiskasvanutele. Golfikeskusest võid leida endale häid sõpru või uusi äripartnereid. Golf arendab koordinatsiooni, sõbralikkust, viisakust ja ausust. sportlandmagazine.com
GOLF saamisel. „Kõige keerulisem on leida aega, mida inimestel üldjuhul ei ole. Enda kogemusest võin öelda, et mängupisikuga nakatudes leiad sa selle aja järsku imeväel kasvõi une arvelt,” lisab ta. Nii võib suviti leida Henri golfi mängimast juba kell 7 hommikul või teisel juhul pärast tööpäeva kell 8 õhtul. „Mulle meeldib, kuidas golf suudab elegantselt mu mõtted argipäevamuredelt minema suunata,” ütleb Henri. „See mäng nõuab hästi palju tähelepanelikkust ja keskendumist, mille tulemusena kõik muud mõtted kaovad.”
Merle Eenmaa
TEKITAB ÜHTSUSTUNNET Eestis on golfi harrastamiseks suurepärased tingimused. Meil on kümme väljakut ja kaheksa golfiklubi, millega liituda. Lisaks on olemas kolm sisehalli, kus saab talvel golfi mängida. „Mina olen Niitvälja golfiklubi liige ja julgen öelda, et seal on Euroopa ühed parimad harjutamistingimused. Eelmisel hooajal ei olnud kordagi sellist olukorda, et ma ei oleks saanud järjekorra tõttu harjutama minna,” lausub Henri. Ta lisab, et erinevates klubides toimuvad liikmetele väga põnevad võistlused ja üritused, millest osa võtta. „See loob golfimängijatele ühtsustunde, mis on väga äge. Samuti on golfiklubide ülesehitus Eestis väga heal tasemel, mis teeb need mõnusateks ajaveetmiskohtadeks.”
KORRALIK TREENING Golf on väga tehniline mäng, mistõttu vajab see palju harjutamist. Öeldakse, et golfimängus kehtib reegel, et harjutamine teeb meistriks. Tähtsad omadused mängu õppimiseks on kannatlikkus, püsivus, keskendumisvõime ja distsiplineeritus. Kui sul neid aga ei ole, pole ka hullu, need tekivad ajaga. „Väljakul mängides on päevad tihti erinevad. Mõnikord mängimas käies on tunne, nagu oleksin harjuta-
GOLF ON KINDLASTI SUUREPÄRANE VÕIMALUS PERE JA SÕPRADEGA KOOS AEGA VEETA, AGA EI TASU PELJATA KA ÜKSI GOLFIKESKUSESSE MINEKUT nud aastaid, teinekord aga tundub, nagu viibiksin väljakul esimest korda,” tunnistab Henri. „Golfi õppimisel on väga oluline roll treeneritel. On väga tähtis mängu nüansid kohe õigesti selgeks teha, sest valesti õpitud tehnikat on hiljem väga keeruline õigeks saada.” Henri sai esimest korda palli korralikult lendu green card’i kursusel, aga et see ka soovitud suunda lendaks – see võtab aega. „Kümme treeningut kulub kindlasti, et vähemalt pooled pallid lendaksid enam-vähem soovitud suunas,” naerab spordisõber.
Golf parandab nii ajutegevust kui ka füüsilist vormi. Golfiväljak koosneb enamasti 18 rajast ja harjutusväljakutest. Kõikide radade läbimiseks kulub keskmiselt neli tundi, mille jooksul kõnnitakse ligikaudu kümme kilomeetrit. „Peale kõndimist tuleb teha löögiliigutus, mis vajab tähelepanu, keskendumist ja lihastööd,” märgib Henri. „Tegu on täiesti arvestatava füüsilise koormusega.”
UUED SÕBRAD GOLFIPLATSILT Golf on kindlasti suurepärane võimalus pere ja sõpradega koos aega veeta, aga ei tasu peljata ka üksi golfikeskusesse minekut. Kuna tavaliselt võib ühel rajal korraga mängu alustada neli inimest, pannakse kokku ka võõraid mängijaid. „Esimeste radade järel tekib tihti piinlik vaikus, sest kõik esmased küsimused nagu „Kui kaua sa mänginud oled?” või „Palju händikäpp on?” on ära küsitud,” räägib Henri oma kogemusest. „Kuna aga järgmise nelja tunni jooksul ollakse sunnitud olukorras, avastatakse üsna pea, et ühise tegevuse juures on tegelikult üsna lihtne jututeemasid leida. Niiviisi leitaksegi omale uusi häid tuttavaid ja sõpru.”
LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Mis asi on footgolf?
Kus asuvad Eesti golfiväljakud?
bit.ly/golfivaljakud KEVAD 2017
146
bit.ly/golffoot
GOLF
SPORT, TERVIS JA MEELDIV SELTSKOND – SEE ON GOLF!
TERJE JUUR
KAS TEADSID, ET GOLFI HARRASTAMIST VÕIB ALUSTADA JUBA 5-AASTASELT? VÕI SEDA, ET GOLFIGA SAAB TUTVUST TEHA KOGU KLASS KORRAGA? VÕI ET ALGAJATELE ON MÕELDUD VÄGA PÕHJALIKUD GOLFI TUTVUSTAVAD PAKETID?
J
Just kõiki neid võimalusi pakub Niitvälja Golf, kuhu on oodatud igas vanuses golfihuvilised. Niitvälja kõige nooremad golfimängijad on kooli eelikud, kes alustavad 5–7aastastele mõeldud treeningrühmas. Täiskasva nud teevad oma esimesed löögid aga green card’i kursusel.
NIITVÄLJA GOLFI ROHELISE RAJA KURSUS ON GOLFIMÄNGU ÕPPIMISEKS PARIM TEEKOND
Green Card
Roheline Algus
Niitvälja Golf on 24aastasele kogemu sele toetudes loonud Eesti kõige edu kama alustajaprogrammi Roheline Rada. See on golfimängijaks saamise teekond, mille võtmesõna on perso naalsus. Roheline Rada algab green card’i kursusega, mis kestab kokku kolm päeva ja mille jooksul tutvutakse väljakuga, õpitakse lööke ning läbi takse etiketi ja reeglitekoolitus. Kur suse lõpus mängitakse ring Niitvälja viierajalisel väljakul. Green card’i kursus sisaldab ka 45 päeva piiramatut mänguõigust Par20 väljakul koos tasuta varustuse kasutu sega ning Niitvälja golfiklubi kandidaat liikme staatust (sh HCP arvestus ja klubiliikme soodustused).
Päris golfimängijaks saamine on siiski pikem teekond kui kolmepäevane kur sus. Sellest tulenevalt on Niitväljal välja töötatud pakett Roheline Algus, mis sisal dab green card’i kursust ja green card’i jätkukursust. Viimane sisaldab 60 päeva piiramatut mänguõigust Par20väljakul koos tasuta varustuse kasutusega, viite jätkutreeningut, kahte mänguringi men toriga, kahte tasuta kupongi üheksa raja läbimiseks Parkväljakul ja Niitvälja golfi klubi kandidaatliikme staatust (sh HCP arvestus ja klubiliikme soodustused). Just jätkuprogramm on see, mis tõs tab Niitvälja teistest esile. Viis erinevat rühmatreeningut, mida on võimalik lä bida endale sobival ajal, ja mänguringid mentoriga annavad vajalikud teadmi sed ja oskused, et golfimängust täiel määral mõnu tunda. Lisaks teadmine, et liigud rahulikult, mõnusalt ja heade inimeste käe all golfimängijaks saamise suunas.
Green card’i kursuse hind on 99 eurot.
Paketi Roheline Algus hind on 149 eurot.
MIKS HAKATA GOLFI MÄNGIMA? Mats Soomre
KEVAD 2017
Tervislik kasu:
Sotsiaalne kasu:
Ühe golfiringi ajal kulutad 1200 kilokalorit. Mänguringil teed 11 000 – 17 000 sammu. Golfimängijad elavad viis aastat kauem kui need, kes golfi ei mängi.
2–5 tundi koos lähedastega. Uued sõbrad ja tutvused. Puhkus töömõtetest, loodus ja värske õhk.
148
GOLF Mats Soomre
Niitvälja Rohelise Raja tugevust näitab statistika: kui muidu jääb golfi juurde 5–10% kursuse läbijatest, siis Rohelisel Rajal käijatest seob end golfiga kolmandik.
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA KLASSIDEMO TUTVUSTUST.
Niitvälja Steve Carr
TERVE KLASSIGA NIITVÄLJALE GOLFI PROOVIMA!
ÕIE AUNAPU,
Eelmise kooliaasta lõpus katsetas Niit välja klassidemo projektiga, mis osu tus väga populaarseks. Sel aastal jät katakse ning ollakse valmis vastu võtma veel rohkem klasse.
„Niitvälja Golfi Rohelise Raja kursus on golfimängu õppimi seks parim teekond! Otsustasin pärast kursust jätkata mängimist ja treenimist alustaja paketiga ning sellest ajast alates on golf minu elu lahutamatu osa. Golf on sport, tervis ja meeldiv selts kond!”
Mais ja juunis ootavad Niitvälja treene rid 2.–12. klassi õpilasi Niitväljale klassi demole. Kahe tunni pikkune lõbus golfi tutvustus annab ülevaate golfimängust ja väljakust, demo käigus õpitakse lööke ning lõpetatakse toreda võistlusega.
Jaga infot klassijuhatajaga ning broneeri aeg meiliaadressil paul@niitvaljagolf.ee 149
2015. aastal alustanud golfisõber:
sportlandmagazine.com
GOLF
UUS PISIK: GOLF! MATS SOOMRE
JUST SELLEL KEVADEL JA SUVEL ON ÕIGE AEG NAKATADA END JA OMA SÕPRU GOLFIPISIKUGA. TULE VÄLJAKULE JA NAUDING ON GARANTEERITUD!
O
Oma käega saab golfi proovida avatud golfiväljakute päevadel, mis toimuvad sel aastal juba neljandat korda. Mis saaks olla parem kui värskes õhus looduskaunitel väljakutel heas seltskonnas palli lüüa?
MILLAL? 7. mai 4. juuni 30. juuli
KUS? Niitvälja Golfikeskus (Keila lähistel) Estonian Golf and Country Club (Jõelähtmel) Ojasaare Golf (Rakvere lähedal) Pärnu Bay Golf Links Valgeranna Golfiklubi Rõuge Golf Saare Golf Otepää Golfiklubi Suuresta Golfiklubi
MIS ON KAVAS? 11.00 Kogunemine klubihoones, registreerimine. 12.00–16.00 Golfi ABC: räägime golfist, varustusest ja löökidest. Moodustame grupid, tutvume varustusega ja läheme väljakule lööke proovima.
SELLEKS, ET TEAKSIME ÕIGES KOGUSES VARUSTUST VALMIS PANNA, OLE HEA JA REGISTREERI END WWW.GOLF.EE/AVATUD-VALJAKUTE-PAEV-2017 See päev on just sinule, kes sa oled ammu mõelnud, et võiks golfist rohkem teada saada! Tule ise ning võta pere ja sõbrad kaasa!
KEVAD 2017
KOGU ÜRITUS ON TASUTA! 150
GOLF
MARKO KALDOJA: GOLF ON MINU RELIGIOON VEEBRUARI LÕPUS VALITI EESTI GOLFI LIIDU UUEKS PRESIDENDIKS MARKO KALDOJA. KÜSISIME TEMALT PLAANIDE JA MÕTETE KOHTA. MERILIN PIIRSALU
K
KAS OTSUS KANDIDEERIDA EESTI GOLFI LIIDU PRESIDENDIKS TULI LIHTSALT? See ei olnud otsus „esimesest silmapil gust”. Päris mitu inimest jõudis paari vii mase kuu jooksul minuga ühendust võtta ja soovitada, et just mina võiksin seda positsiooni eeloleval perioodil täita. Kuna minu kirg ala vastu on suur ja tei salt on mul siiras soov, et golf leiaks laie mat kandepinda ka Eestis, sai missiooni tunne võitu ja nii see otsus sündis.
KUI SUURED KINGAD EELMINE PRESIDENT MARKO KALJUVEER MAHA JÄTTIS? Eks igal presidendil on oma käekiri ja agenda. Vaieldamatult oli eelmine pre sident meedia alal väga pädev ning selles vallas toimus ka märkimis väärne areng: golf jõudis senisest roh kem meediapilti, seda nii elustiili kui ka võistlusspordina. See on kindlasti oluline suund ka tulevikus, kui tahame golfi tuntust suurendada ja teadvus tada põhjuseid, miks golf võiks olla kel legi hobi ja eelistatud spordiala.
MIDA SOOVID PRESIDENDINA EESTI GOLFIMAASTIKUL KINDLASTI ÄRA TEHA? Lühidalt öeldes tahan saavutada kon sensusliku nägemuse, kuhu ja kuidas me golfisektoriga ühiselt edasi areneme. Selle kõige väljundiks peaks olema roh kem harrastajaid ja edukad sportlased.
Janar Toomesso
GOLF PAKUB SEDAVÕRD PALJU, ET SEDA ON TIHTI KEERULINE ISEGI SÕNADESSE PANNA. MILLINE ON EESTI GOLFI TASE PRAEGU? Kuigi golfi on Eestis mängitud üle paari kümne aasta, oleme maailma mastaa bis siiski veel väga noor golfiriik. Seega peab praeguste tulemustega üldiselt rahul olema. Esiteks on meil golfi har rastamiseks ja nautimiseks vägaväga head tingimused. Tihti ei oska ka prae gused golfimängijad seda ise piisavalt hinnata. Tippspordi poole pealt on meil tublid noored, kes kirglikult alaga tegelevad. Eelmisest aastast on Eesti koondisel väga suurte kogemuste ja teadmistega soomlasest peatreener, kellega mängi jad on saavutanud juba väga hea klapi ja koostöö.
MILLISENA NÄED EESTI GOLFI KOLME AASTA PÄRAST? Praegu on suurim mure harrastajate arv, väljakud mahutaksid mitu korda rohkem mängijaid. Suurem kandepind looks eeldused ka uute tippude tek kele. Seega kolme aasta pärast on üks olulisemaid mõõdikuid kindlasti mängi jate arv. Eelkõige loodan, et paljud kaasmaalased on avastanud selle ala võlud ja naudivad golfi kui kõige meel divamat tervisesporti.
151
Kolme aasta pärast on olümpia mängud ja ka meie sportlased treeni vad lootuses sinna jõuda. Tahaksin loota, et see unistus täitub. Veel üks unistus on see, et kolme aasta pärast ootame mõne uue golfi väljaku avamist.
MILLINE ON SINU ISIKLIK GOLFIAJALUGU? Golf on minu religioon. Golf pakub se davõrd palju, et seda on tihti keeruline isegi sõnadesse panna. See ala on nii mitmekülgne ja iga mängukord on oma näoline ning uus. Olen siiralt õnnelik, et umbes 12 aastat tagasi tee mind golfi väljakule viis. See oli puhas juhus, mis tulenes minu isiklikust uudishimust. Ku nagi oli üks 9rajaline golfiväljak Pärnu maal Audrus. Seal ma oma esimesed löögid sooritasin ja golfipisikuga naka tusin. Järgnes green card’i kursus ja ak tiivne harrastamine, millega kaasnesid paljud uued ning huvitavad tutvused ja sõprussidemed, mis kestavad tänapäe vani. Neil, kes on jäänud seda ala harras tama, on kõigil see sõnulseletamatu miski, mis teeb neist alati meeldivad vestlus ja mängukaaslased terveks golfiringiks või kogu eluks. Tere tulemast tutvuma oma uue ho biga kogu eluks!
sportlandmagazine.com
MOOD
SPORTLIK COUTURE KOLLEKTSIOON SPORTLANDIS MOEDISAINER KATRIN KULDMA LOODUD AMANJEDA SPORTLIKKU COUTURE-KOLLEKTSIOONI SAAB SEL KEVADEL SPORTLANDIST OSTA. UURISIME DISAINERILT, KUIDAS SELLINE IDEE TEKKIS JA MIDA KOLLEKTSIOONIST LEIDA VÕIB.
K
KEILIT AEDMA
KEVADEL TULEB SPORTLANDIS MÜÜKI SINU LOODUD SPORTLIKE VABAAJARIIETE KOLLEKTSIOON. KUIDAS SELLINE IDEE SÜNDIS JA MIKS? Sportlike vabaajariiete kollektsiooni valmimine on olnud protsess, mis ulatub minu moeettevõtmiste algusaastatesse. Sportlik joon ja sportlikud elemendid kuuluvad aga lahutamatult praegusesse moepilti ja Amanjeda kollektsioonidesse. Tänapäevane moejoon ja elustiil mängivad piiridega, lõhuvad neid. Nii on eriti šikk kanda pikka siidseelikut T-särgi ja stiilsete tennistega, samamoodi on meesterõivastuses aukohal tenniste, T-särgi ja hästi istuva ülikonna modernne kombinatsioon. Kaks aastat tagasi alustasime Eesti kunstiklassikat kandvate T-särkide seeriatega. Amanjeda Art T-shirtsi avaseeria oli pühendatud Eduard Wiiralti loomingule. Lõuendiks ideaalsetele valgetele T-särkidele kandsime siiditrükis Eduard Wiiralti kuulsad teosed „Lamav tiiger” ja „Põrgu”. Amanjeda Art T-shirtsi persoonideks otsustasime kut-
KEVAD 2017
KATRIN KULDMA Katrin on õppinud rõivadisaini Eestis ja Ameerika Ühendriikides. Alates 1993. aastast on ta moestuudio omanik. 2008. aastal asutas disainer luksuskaubamärgi Amanjeda. Liis Anton
KOLLEKTSIOONI MUDELID SOBIVAD ÜLIHÄSTI SUVISESSE NÄDALAVAHETUSSE, GOLFIVÄLJAKULE JA PURJELAEVALE. suda edukad sportlased. Esimese seeria ehk „Tiigrisärgi” persooniks sai tõkkejooksja Rasmus Mägi, teise seeria ehk „Põrgusärgi” persooniks MMA-võitleja Alik Tseiko. Kultuurivaldkondi ühendav projekt osutus üliedukaks. Nii otsustasime luua eraldi sportliku kollektsiooni – uue kaubamärgi nimeks sai Amanjeda Sport Couture. Tänapäeva elustiil eeldab mugavust, oleme luksuslike ülikondade ja õhtukleitide kõrval alati pakkunud ja valmistanud mugavaid ja sportlikke vabaajarõivaid. Nii ongi Amanjeda Sport Couture nüüd terviklik vabaajarõivaste kollektsioon naistele ja meestele.
152
KELLELE KOLLEKTSIOON EELKÕIGE MÕELDUD ON? Amanjeda Sport Couture on loodud sportliku elustiili nautijatele. Kollektsiooni mudelid sobivad ülihästi suvisesse nädalavahetusse, golfiväljakule ja purjelaevale.
MIS VALMINUD RIIDEID ISELOOMUSTAB? Amanjeda Sport Couture’i kollektsioon keskendub naturaalsest jersey-materjalist mugavatele vabaajamudelitele. Sportlikkus ja mugavus on samal ajal ka šikk, mudeleid saab kombineerida klassikaliste elementidega. Näiteks võib meie hästi istuvaid polosid sobitada Amanjeda kollektsiooni stiilsete pintsakutega, kehasse töödeldud pehmet bambuspusa või -jakki võib kanda klassikalise päevasärgi peal. Kõik suvise Sport Couture’i kollektsiooni mudelid on õmmeldud Eestis. Ka kvaliteetsed naturaalsed materjalid on valmistatud kodumaal. Eesti praegu ainukesel maailma tipptasemel kangaid valmistaval vabrikul on kõik olulised rahvusvahelistele standarditele vastavad keskkonnasäästlikkust tagavad sertifikaadid. Nii on ka Amanjeda Sport Couture’i kollektsiooni materjalid valitud erilise tähelepanuga, arvestades nii keskkonna- kui ka kehasõbralikkust.
MOOD
Modell: Merilin Perli, E.M.A. Elina ja Silvi Kurr
KUST KATRIN INSPIRATSIOONI SAAB? Amanjeda Sport Couture’i kollektsiooni inspiratsiooniallikaks on meri ja purjekad. Ühelt poolt rahulikud summutatud laevateki- ja meretoonid – valge, puiduhall ja sügavsinine –, teisalt spinnakeride särav koloriit. Mudeleid on mõjutanud nii purje-, tennisekui ka golfistiil. Oleme juba aastaid teinud koostööd Jõelähtme golfiklubi, Tallinna jahtklubi ja Pallase tenniseklubiga, mis on mõjutanud ka selle kollektsiooni mudeleid.
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA KOGU KOLLEKTSIOONI.
METSAJOOKS MAANDAB HÄSTI STRESSI JA KÕIGE PAREMAD IDEED TULEVAD JUST KÕRVA KLAPID PEAS RINGI SILGATES. MILLINE ON SINU ENDA SUHE SPORDIGA? Kuna keha ja vaim on seotud, püüan ikka sporti teha. Metsajooks maandab hästi stressi ja kõige paremad ideed tulevad just kõrvaklapid peas ringi silgates. Ülihästi tunnen end lumelaual, nädal Alpides on parim puhkus. Sooja mere äärde sattudes ei pelga ma astuda ka surfilauale, kuigi manöövrid vee peal tahaksid märksa rohkem pühendumist. Meri ja purjetamine tõmbavad mind kuidagi eriliselt.
Mulle meeldib spordi emotsionaalsus. Tippsportlane, kes saavutab tänu meeletule tööle võidu, väljendab oma rõõmu kõige ehedamal ja siiramal moel. Aga ka kaotust. Londoni olümpial õnnestus kaasa elada Heiki Nabi hõbemedalivõidule ja saalis istudes oli väga võimas tajuda selle iidse spordiala, mees mehe vastu võitluse siiraid ja võimsaid emotsioone. Lapsena jooksin koolist koju, et kaasa elada Eesti korvpallile, meenuvad sellised nimed nagu Mihkel Tiks, Tiit Sokk ja Aleksandr Karavajev. Loomulikult on hinges Eesti suusatajad: igal talvel Kristina Šmiguni ja Andrus Veerpalu võitudele kaasa elamine kujunes traditsiooniks ja hardunud kahevõistluse fänn olin siis, kui hüppetornis oli Allar Levandi. Mõnusalt teleri ees suusatajate jälgimine innustas tihti ka ennast suuskadele tõusma. Täna elame kaasa Kelly võitudele!
Modell: Artur Sadovski Elina ja Silvi Kurr
153
sportlandmagazine.com
SAADAVAL TIMBERLANDI KAUPLUSTES
KALENDER
1
APRILL 1.04 MATKAMESS 22.04 SPORTLAND KÕRVEMAA KEVADJOOKS 22.– 23.04 HAANIJA KÕRGUSTIKU ELAMUSRETK 23.04 III ALUTAGUSE RATTAMARATON 25.04 TARTU ELAMUSRETK
2017 KEVADE JA SUVE SPORDIÜRITUSTE KALENDER
MAI 7.05 TARTU JOOKSUMARATON 12.05 HEITJATE SEERIAVÕISTLUS, NOORED 13 .–14.05 KÄSMU ELAMUSRETK 14.05 MYFITNESS VIIMSI JOOKS 17.05 HEITJATE SEERIAVÕISTLUS, NOORED 19.05 HEITJATE SEERIAVÕISTLUS 20.05 SEB MAIJOOKS 20.05 XVII MULGI RATTAMARATON 20.05 LHV MIDAM TOUR - SAAREMAA GOLFIKLUBI 24.-28.05 MM 2018 VALIKTURNIIR VÕRKPALLIS 28.05 TARTU RATTARALLI 31.05 HEITJATE SEERIAVÕISTLUS
MÕISTATA JA VÕIDA TASUTA OSALEMINE! 2
3
JUUNI 2.06 HEITJATE SEERIAVÕISTLUS, NOORED 9.06 EESTI-BELGIA MM 2018 VALIKTURNIIR JALGPALLIS 9.–11.06 MAAILMALIIGA III TUGEVUSGRUPI II TURNIIR VÕRKPALLIS 10.06 NARVA ENERGIAJOOKS 10.06 XI JÕELÄHTME RATTAMARATON 11.06 NOAROOTSI KÄIMISMARATON 17.06 LHV MIDAM TOUR VALGERANNA 18.06 XV RAKVERE RATTAMARATON KEVAD 2017
156
KALENDER
JUULI
4
17.–15.07 MUHU VÄINA REGATT 09.07 ŠKODA LAAGRI XVII RAKKE RATTAMARATON 09.07 LAHEMAA KÄIMISMARATON 16.07 SPORTLAND KÕRVEMAA TRIATLON 29.07 XVII ELVA RATTAMARATON
5
AUGUST 5.08 IROMNAN OTEPÄÄ 5.–6.08 LHV MIDAM TOUR PÄRNU BAY GOLF LINKS 12.08 EESTI ÖÖJOOKS 16.08 HEITJATE SEERIAVÕISTLUS 20.08 TARTU RULLUISUMARATON 20.08 XIX RÕUGE RATTAMARATON 27.08 VÄRSKA KÄIMISMARATON
6
SEPTEMBER 1.–2.09 HEITJATE SEERIAVÕISTLUS 3.09 SPORTLAND KÕRVEMAA RATTAMARATON 3.09 EESTI-KÜPROS MM 2018 VALIKTURNIIR JALGPALLIS 8.–10.09 SEB TALLINNA MARATON 8.09 HEITJATE SEERIAVÕISTLUS 9.–10.09 RUHNU ELAMUSRETK 11.09 HEITJATE SEERIAVÕISTLUS 16.09 XX TALLINNA RATTAMARATON 24.09 TARTU RATTAMARATON
ARVA ÄRA, MILLISTEL SPORDISÜNDMUSTEL ON KALENDRIFOTOD TEHTUD? VÕID VÕITA TASUTA OSALEMISE KAHELE VABALT VALITUD SPORDISÜNDMUSELE SIIT NIMEKIRJAST. SAADA OMA VASTUS HILJEMALT 30. APRILLIKS INFO@SPORTLAND.EE. *Pakkumine ei kehti golfiüritustele, Muhu Väina Regatile, Ironmanile ja Heitjate Seeriavõistlustele.
157
sportlandmagazine.com
JALANÕUD
8 FAKTI, MIDA SA AIR MAX 1 KETSIDE KOHTA EI TEADNUD
N1
Nike Air Max on algusest peale olnud üks brändi kõige innovaatilisemaid ja vingemaid disaine olenemata sellest, kas tegemist on Air Max 87 või Air Max 1 mudeliga.
ÕHKTALLA BRÄNDING MUUTUS KOOS AIR MAX 1 ARENGUGA Kui Air Max 1 oli alles testimisjärgus, ei keskendutud brändimisel absoluutselt selle legendaarseks kujunenud tallale. Väljatöötamise ja testimise käigus aga lisati ketside kandadele legendaarne kiri „NIKE AIR” ning nüüdseks tunnemegi neid ketse nende sõnade ja brändile omase Swoosh-logo järgi.
KARDETI, ET AIR-TEHNOLOOGIAL PÕHINEV ÕHKTALD EI OLE PIISAVALT VASTUPIDAV
2
Kui vaadata Air-tehnoloogia arengut praegu, ei pruugi me mõista, miks kardeti õhktalla kvaliteedi pärast, aga kuna tegemist oli tol ajal täiesti uue nähtusega, ringles ka palju eelarvamusi. Kardeti, et tald pole lihtsalt piisavalt vastupidav, aga tuli välja, et õhkpadja eluiga oli pikem, kui esialgu arvata osati.
IDEE AIR MAX 1ST EI VAIMUSTANUD NIKE TURUNDUSINIMESI
3
Innovaatiliste ketside väljanägemine oli Nike turundustiimile esialgu liig. Kuidas müüa ketse, millel on auk sees? Nähes aga, kui edukaks Air Max 1 ketside reklaamikampaania osutus, mõtlesid nad tõenäoliselt kanna pealt ümber.
KEVAD 2017
KEILIT AEDMA NIKE AIR MAX 1 ALGATAS REVOLUTSIOONI
4
Jah, ketside reklaamikampaania oli edukas ja uudne tehnoloogia muutis maailma, aga reaalsuses taaselustasid Air Max 1 ketsid inimestes kire jooksmise vastu ja Nike oli selle eesotsas. Pärast Air Max 1 esmaesitlust saavutas bränd turul oma ajaloo parima positsiooni.
INSPIRATSIOONI AMMUTATI PARIISIS ASUVAST GEORGES POMPIDOU KESKUSEST
5
Tinker Hatfieldi inspireeris Air Max 1 ketse disainides Pariisis asuv ülifuturistlik hoone, mis on kuulus n-ö tagurpidi arhitektuuri poolest. Just Georges Pompidou keskus oli Hatfieldi mõtetes, kui ta otsustas Air Maxi padja nähtavale tuua.
AIR MAX 1 MUUTIS VIISI, KUIDAS KETSE TURUNDATI
6
Nike Air Max 1 ketsidega ehitud revolutsioonilised reklaamid olid enamat kui lihtsalt head fotod. Tavapäraste reklaamide asemel otsustati rääkida lugu sellest, kuidas Nike Airi ketsid üldse sündisid ja mil määral nad statistiliselt teistest ketsidest paremad on. Just see iseloomustas edaspidi ka strateegiat, kuidas ketsibrändid hilistel 1980. ja varajastel 1990. aastatel oma tooteid turundasid.
158
AIR EI PIDANUD ESIALGU ÜLDSE NIKE KETS OLEMA
7
Kuna Air Maxi mudelil on niivõrd pikk ajalugu, on keeruline ette kujutada, et see võiks Nike asemel olla mõne teise brändi kets. Küll aga esitleti nüüd Airtehnoloogiana tuntud leiutist esmalt hoopis teistele firmadele. Teised firmad õnneks alahindasid seda ja just Phil Knight nägi Air-tehnoloogias rohkem potentsiaali.
AIR-TEHNOLOOGIA TÖÖTAS VÄLJA ISESEISEV LEIUTAJA
8
Kõik, kes arvasid, et just Tinker leiutas Air-tehnoloogia, peavad pettuma, sest selle revolutsioonilise leiutise taga oli hoopis lennukiinsener Marion Frank Rudy, kellega Nike sõlmis lepingu, et luua midagi, mida me täna kutsume Nike Airiks.
MEHED
MD RUNNER 2 LEATHER | 79.95
ROSHE ONE | 99.95
AIR MAX TAVAS | 139.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
AIR MAX 90 ESSENTIAL | 149.95
CHUCK TAYLOR II OX | 74.95
CHUCK TAYLOR II HI | 79.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
MEHED
OLD SKOOL | 79.95
OLD SKOOL | 79.95
OLD SKOOL | 79.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
OLD SKOOL | 79.95
ATWOOD RASTA | 79.95
ATWOOD | 79.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
OLD SKOOL | 79.95
U SK8-HI | 84.95
VLCOURT VULC | 64.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
SUPERSTAR | 99.95
DRAGON OG | 89.95
STAN SMITH | 94.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
NAISED
MD RUNNER | 69.95
KAISHI 2.0 | 89.95
TANJUN | 74.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
AIR MAX THEA | 124.95
ROSHE ONE | 99.95
AIR MAX ULTRA ESSENTIAL | 149.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
STAN SMITH | 94.95
ZX FLUX ADV VERVE | 109.95
GAZELLE | 99.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
SPEEDFORM GEMINI | 130.00
GYMBREAKER BOUNCE | 79.95
FREE TR 6 PRT | 129.95
JOOKS
JOOKS
JOOKS
MEHED
ESSENTIAL STAR 3 | 54.95
TRAIN PRIME IRON | 89.95
MICRO G FUEL | 80.00
TREENING
TREENING
JOOKS
LUNARGLIDE | 149.95
FLEX 2016 | 99.95
SPEEDFORM VELOCITI | 120.00
JOOKS
JOOKS
JOOKS
REVOLUTION 3 | 69.95
AIR ZOOM PEGASUS | 129.95
DOWNSHIFTER | 69.95
JOOKS
JOOKS
JOOKS
DURAMO 8 | 69.95
DURAMO LITE | 49.95
GALAXY 3 | 49.95
JOOKS
JOOKS
JOOKS
NAISED
LUNARGLIDE | 149.95
REVOLUTION 3 | 69.95
AIR MAX SEQUENT 2 | 119.95
JOOKS
JOOKS
JOOKS
FLEX 2016 | 99.95
AIR ZOOM PEGASUS 33 | 129.95
FREE RN | 119.95
JOOKS
JOOKS
JOOKS
CHARGED BANDIT 2 | 100.00
MICRO G FUEL | 80.00
DOWNSHIFTER 7 | 69.95
JOOKS
JOOKS
JOOKS
GALAXY 3 | 49.95
ELEMENT REFRESH | 59.95
GALAXY 3.1 | 49.95
JOOKS
JOOKS
JOOKS
LAPSED
FLEX EXPERIENCE 5 | 44.95
FREE | 79.95
ZOOM PEGASUS 33 | 84.95
JOOKS
JOOKS
JOOKS
AIR MAX 90 | 99.95
ROSHE ONE | 64.95
MD RUNNER 2 | 44.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
ADVANTAGE CLEAN K | 39.95
DOWNSHIFTER 7 | 34.95
DRAGON OG | 64.95
VABA AEG
JOOKS
VABA AEG
FORTARUN | 29.95
FORTARUN | 39.95
ADVANTAGE CLEAN CMF | 34.95
JOOKS
JOOKS
VABA AEG
LAPSED
FREE | 79.95
ZOOM PEGASUS 33 PRINT | 89.95
FLEX EXPERIENCE 5 PRINT | 44.95
JOOKS
JOOKS
JOOKS
DOWNSHIFTER 7 | 34.95
TANJUN PRINT | 54.95
MD RUNNER 2 | 44.95
JOOKS
VABA AEG
VABA AEG
AIR MAX 90 MESH | 99.95
SUPERSTAR | 69.95
DRAGON OG | 64.95
VABA AEG
VABA AEG
VABA AEG
AIR MAX THEA | 99.95
FORTARUN | 39.95
FORTARUN | 29.95
VABA AEG
JOOKS
JOOKS
vaba aeg
Särk W NSW AV15 TOP KNT | 44.95 Püksid W NSW AV15 PANT KNT | 69.95 Jalatsid WMNS NIKE AIR MAX THEA | 124.95
Müts U NSW TRUE CAP RED LABEL HK-TP | 32.95 Pusa M NSW TCH FLC HOODIE PO | 109.95 Püksid M NSW TCH FLC JGGR | 89.95 Jalatsid AIR FORCE 1 MID ‘07 | 119.95
vaba aeg
Jakk M NSW AV15 JKT KNIT | 99.95 Särk M NSW AV15 TOP SS KNIT | 44.95 Püksid M NSW AV15 JGGR KNIT | 79.95 Jalatsid NIKE AIR MAX TAVAS | 124.95
Jakk W NSW AV15 JKT WVN | 69.95 Särk W NSW TANK JDI | 27.95 Retuusid W NSW LEG A SEE LGGNG LOGO | 32.95 Jalatsid W AIR MAX 90 ULTRA ESSENTIAL | 149.95
vaba aeg
Pusa TREFOIL CREW | 59.95 Püksid NYC PREM SHORT | 49.95 Jalatsid GAZELLE | 99.95
Müts AC F CAP | 34.95 Pusa 3S CROP SWEATER | 59.95 Püksid SST TP | 59.95 Jalatsid SUPERSTAR | 99.95
vaba aeg
Jakk AC BOMBER | 139.95 S채rk NYC AOP GFTI T | 34.95 P체ksid CLFN FT PANTS | 69.95 Jalatsid NMD_XR1 PK | 159.95
Jakk FLORIDO CAPE | 89.95 S채rk BF TREFOIL TEE | 29.95 P체ksid FLORIDO LEGGING | 34.95 Jalatsid SUPERSTAR W | 99.95
kevadjoped
W THERMOBALL JACKET | 199.95
M THERMOBALL JACKET | 199.95
PÜSIKLIENDI HIND | 149.95
PÜSIKLIENDI HIND | 149.95
kevadjoped
W SYLVIA JACKET | 149.95
RANGER SOFTSHELL JKT M | 149.95
PÜSIKLIENDI HIND | 119.95
PÜSIKLIENDI HIND | 119.95
HELLYHANSEN.COM
VALLUTA PADUVIHMAD JA ESMASPÄEVAD
Professionaalsed purjetajad kannavad ja usaldavad meie Helly Tech®-i tehnoloogiat ning panevad selle häid omadusi proovile iga päev. Veekindlad, tuulekindlad ja hingavad rõivad on loodud selleks, et oleksid kaitstud igasuguse ilmaga ning saaksid oma armastatud tegevusele kauem pühenduda. VIHMAMANTEL LYNESS
kevadjoped
CAPTAINS RAIN PARKA | 199.95
W LYNESS COAT | 159.95
treening
Särk THREADBORNE SEAMLESS SS | 45.00 Püksid SUPERVENT WOVEN SHORT | 45.00 Retuusid HG SUPERVENT 2.0 3/4 LEGGING | 60.00 Jalatsid CHARGED ULTIMATE TR 2.0 | 110.00
Top HG ARMOUR RACER TANK | 25.00 Retuusid MIRROR CLRBLKPRINTED LEGGING | 75.00 Jalatsid W CHARGED PUSH TR SEG | 110.00
THE RIGHT SUPPORT
Uus treeningkollektsioon saadaval Sportlandis
treening
Särk CASALL ZEBRA LOOSE TEE | 49.95 Retuusid CASALL STRUCTURED HIGH WAIST TIGHTS | 89.95 Jalatsid ADIDAS ULTRA BOOST X | 199.95 Matt YOGA MAT MOTION PRINT 3MM | 49.95
Pusa CASALL PUFF PRINT CREWNECK | 79.95 Retuusid CASALL CUFF 7/8 TIGHTS | 69.95 Jalatsid ADIDAS ULTRA BOOST X | 199.95
treening
Särk TKO 2 LAYER W | 49.95 Retuusid LONG TIG Q1AOP2 | 59.95 Jalatsid CrazyPower TR W | 119.95
Särk FREELIFT GRAD | 39.95 Püksid D2M WVN SHOR | 27.95 Jalatsid Essential Star 3 M | 54.95
treening
Pusa DRY HOODIE FZ HYPER FLC | 84.95 Särk DRY TEE DB SWOOSH PERF | 34.95 Püksid FLX SHORT VENT | 44.95 Retuusid NP HPRCL TGHT 3QT | 49.95 Jalatsid TRAIN PRIME IRON DF | 89.95
Top W NK DRY TANK ELASTIKA | 44.95 Sportrinnahoidja NIKE PRO INDY STRAPPY BRA | 34.95 Retuusid W NP CL CPRI PYRAMID | 44.95 Jalatsid WMNS NIKE FREE TR 6 PRT | 129.95
jooks
Top NIKE ELEMENT HALF ZIP | 64.95 Särk W NK ZNL CL RELAY TOP SS | 44.95 Retuusid W NK PWR EPIC LX TGHT PR | 99.95 Jalatsid WMNS NIKE AIR ZOOM PEGASUS 33 | 129.95
Jakk VAPOR JACKET | 109.95 Särk M NK ZNL CL RELAY TOP SS | 44.95 Püksid 7”” DISTANCE SHORT (SP15) | 44.95 Retuusid M NP TGHT | 39.95 Jalatsid NIKE AIR ZOOM PEGASUS 33 | 129.95
jooks
Top NIKE ELEMENT SPHERE 1/2 ZIP | 84.95 Retuusid W NK PWR EPIC RUN TGHT PR | 84.95 Jalatsid WMNS NIKE AIR ZOOM PEGASUS 33 | 129.95
Müts U NK AROBILL CAP TW ELITE | 34.95 Top NIKE ELEMENT SPHERE HZ | 84.95 Mobiilihoidja LEAN ARM BAND | 27.95 Püksid 7”” PHENOM 2-IN-1 SHORT | 64.95 Jalatsid NIKE AIR ZOOM PEGASUS 33 | 129.95
jooks
M체ts RUN CLMLT CAP | 19.95 S채rk SN SS TEE M | 44.95 P체ksid SN SHORT M | 44.95 Retuusid AZ SW LNG TI M | 99.95 Jalatsid ENERGY BOOST 3 M | 159.95
Vest ULT RGY VEST W | 99.95 S채rk SN SS TEE W | 44.95 Retuusid D2M LONG TIGHP1 | 39.95 Jalatsid ULTRABOOST X | 179.95
jooks
Jakk RUN TRUE SW JACKET | 60.00 Särk THREADBORNE STREAKER SS | 30.00 Püksid UA STORM VORTEX SHORT 2.0 | 60.00 Retuusid NOBREAKS HG TIGHT | 50.00 Jalatsid UA SPEEDFORM VELOCITI | 120.00
Jakk UA INTERNATIONAL JACKET | 70.00 Top THREADBORNE STREAKER HOODIE | 55.00 Retuusid FLY BY PRINTED LEGGING | 60.00 Jalatsid UA W CHARGED PUSH TR SEG | 100.00
korvpall
Jakk KYRIE M NK DRY JKT MVP | 169.95 Püksid KYRIE M NK FLX SHORT HPRELT | 59.95 Jalatsid NIKE AIR MAX INFURIATE LOW | 89.95 Pall VERSA TACK (7) | 32.95
Särk 23 LUX S/S RAGLAN TOP | 44.95 Püksid 360 THERMA SPHERE MAX PANT | 129.95 Jalatsid JORDAN ECLIPSE CHUKKA | 149.95
papleld kejavaldgjo
Jakk M NK DRY ACDMY DRIL TOP | 49.95 Särk M NK DRY SQD TOP SS GX | 39.95 CAPTAINS RAIN PARKA | 199.95 Püksid M NK DRY ACDMY SHORT K | 22.95 Putsad (kunstmuru) HYPERVENOMX PHADE III TF | 64.95 Putsad HYPERVENOM PHATAL III DF FG | 179.95 Pall NK PTCH TRAIN | 19.95
W LYNESS COAT | 159.95
lapsed
Pusa YB MESSI FZ HD | 54.95 Särk YB TR GRAD TEE | 24.95 Püksid YB MESSI TIRO | 44.95 Jalatsid FORTARUN CF K | 39.95
Pusa YG TR FZ HD | 49.95 Püksid YG TF SH TIGHT | 22.95 Jalatsid FORTARUN EL K | 39.95
lapsed
Dressid B NSW TRK SUIT BF | 54.95 Särk CR7 B NK DRY DRY TEE SS | 24.95 Jalatsid NIKE HUARACHE RUN (GS) | 89.95
Jakk G NK JKT HD IMP LT | 54.95 Pusa G NK HOODIE FZ OBSESSED | 54.95 Püksid G NK DRY PANT OBSESSED | 39.95 Jalatsid NIKE DOWNSHIFTER 7 (PSV) | 34.95
lapsed
lapsed
SärkDressid G NSW TEE SS MESH FUTURA | 24.95 B NSW TRK SUIT BF | 54.95 Retuusid G NSW TGHT CLUB LEGGING - LOGO | 19.95 Särk CR7 B NK DRY DRY TEE SS | 24.95 Jalatsid NIKE MD RUNNER 2 (PSV) | 39.95 Jalatsid NIKE HUARACHE RUN (GS) | 89.95 Rula PRINT KICKTAIL | 59.95
Dressid CUFF BF | 69.95 JakkBGNK NKAIR JKTTRK HDSUIT IMP LT | 54.95 SärkPusa NEYMAR NK DRY FZ DRY TEE SS | 24.95 G NKBHOODIE OBSESSED | 54.95 Jalatsid NIKE SB DRY CHECK CNVS (GS) | 49.95 Püksid G NK PANT OBSESSED | 39.95 Tõukeratas | 99.95 JalatsidTWISTER NIKE DOWNSHIFTER 7 (PSV) | 34.95
linnarattad
e IN D N O R 5 5 X T V 7 U 213 28” AL Periood: (10 kuud)
43 €
Raam:
TRK Alu
Käiguvahetaja:
Shimano TX55 – 7
käiku
Pidurid:
V-pidurid
Raami suurus:
44/48 cm
429 € TUBE V TX 55 MONO
A 1V LADY 26” 261 DOLCE VIT
A FOLDING 1s
212 28” ALU 7 Periood: (10 kuud)
50 €
Periood: (10 kuud)
499 € V TY 21 LADY
200 28” ALU 6
Periood: (10 kuud)
36 €
359 €
293 GRAZIELL 43 €
Periood: (10 kuud)
429 € Retro Periood: (10 kuud)
25 €
249 €
STILE 43 €
429 € boston Periood: (10 kuud)
25 €
249 €
lasterattad
070 FAT WILD BOY 2 Periood: (10 kuud)
4” ALU 7V TX 55
50 €
Raam:
Fat 24 Alu
Käiguvahe Shimano TX55 – 7 taja: käiku Pidurid: Tektro m280 meh.k etas
Raami suurused:
36 cm
499 € 051 CTB 24” 6 Periood: (10 kuud)
Periood: (10 kuud)
30 €
299 €
299 €
259 €
26 €
259 € Happy
Happy
V
26 €
T S. 6V
Periood: (10 kuud)
30 €
031 CTB 20” 6 Periood: (10 kuud)
030 20” FRON
050 24” 18V
V
Periood: (10 kuud)
20 €
199 €
Periood: (10 kuud)
20 €
199 €
MAASTIKURATTAD
5 5 X T V 1 2 S F ” ,5 7 106 2 Periood: (10 kuud)
40 €
Raam:
MTB 27,5 Alu
Amort:
m Raxe X8.0 alu 100m : Käiguvahetaja käiku Shimano TX55 – 21
Pidurid:
V-pidurid
Raami suurus:
40/44/48/52 cm
ALU 87A 29’’ GAVIA
399 €
FS 20V XT-DEO
S 140 26” SENALE
ALU 18V ALIVIO
100 €
Periood: (10 kuud)
Periood: (10 kuud)
999 € CH TX 55 DISK ME V 1 2 FS ” 9 2 9 10 Periood: (10 kuud)
V ACERA DISK
125 29” FS 27 85 €
849 € 5
46 €
459 €
Periood: (10 kuud)
Y FS 21V TX 5 103 27,5” LAD
Periood: (10 kuud)
40 €
399 €
75 €
749 € PORTLAND 27,5 Periood: (10 kuud)
25 €
249 €
VÕIDUSÕIDURATTAD
83Q ORTLES 297+ X Periood: (10 kuud)
T 11S
330 €
Raam
Carbon UD HM Boos : t Amort: RS Reba RL29 Boos t 100PL
Käiguvahetaja:
Shimano XT Pidurid:
Shimano XT 8000
3299 € 81C ZONCOLAN Periood: (10 kuud)
29” XT 11S
300 €
2999 €
85C 29” STELV IO ALU FS 22V X T 22V Periood: (10 kuud) 1 80 €
46I ZOLDER CR
1799 €
Periood: (10 kuud)
300 €
2999 €
ISK Periood: (10 kuud)
260 €
2599 €
Periood: (10 kuud)
ALU 20V XT-DE ORE
160 €
1599 € 56Q 8AVIO EVO
OSS CARBON D
145 26” CERVIN O
54N DUELLO 1
ULTEGRA
05 MIX
Periood: (10 kuud)
130 €
1299 €
fitness uisud F.I.T. Pro 84
Alexis Pro 84
F.I.T. 80
199.95 €
129.95 €
199.95 €
laste uisud A SK8 Hero X BO
EXO 6.0 W
99.95 €
RAIDER
129.95 €
79.95 €
treeninguisud Vo2 100 X PRO
Vo2 90 BOA M
299.95 €
Vo2 90 PRO M
279.95 €
võistlusuisu d MOD 125
MOD 110
499.95 €
359.95 €
249.95 €
ALEXIS 80 ALU
Alexis 80
W
169.95 €
129.95 €
Charm X BOA
129.95 €
99.95 €
MARLEE
79.95 €
Vo2 90 BOA W
279.95 €
EXO 6.0 M
Vo2 90 PRO W
249.95 €
STABILITY PLUS: See saabas seab taseme, mida vabaaja uisutajad ja fitness-uisutajad vajavad oma rulluisus. Stability Plus on täiuslik kooslus mugavusest ja toestusest, olles madala kaalu juures ideaalne saabas paljudele erinevatele rulluisutajatele. VO2: Luua saapaid treeninguiskudele võib olla keeruline, kuna tuleb arvestada, et suuremate ratastega on vaja ka paremat toestus, samas lisamata kaalu. VO2 saabas on maailma parim kooslus heast toestusest ja kergest kaalust. 3 RADICAL
RADICAL: Treening-võistlusuiskude saapad erinevad ülejäänutest, kuna need on madalamad ja kergema kaaluga. Tänu sellele saate näidata oma parimat uisutehnikat. Lisaks sellele pakub Radical saabas ka suurepärast toestust. F.B.I.: raam summutab teel tekkivaid vibratsioone enam, kui ükski teine K2 raam. Tänu sellele sobib see raam nii algajale uisutajale, kui ka nendele, kes uisutavad konarlikumal asfaldil. TEC COMPOSITE: See vabaaja komposiitraam on integreeritud uisu põhja külge. Tec Composite raam on disainitud summutamaks tekkivaid vibratsioone, samas viib uisutaja raskuskeskme madalale tagades seeläbi sõidu ajal parema kontrolli uiskude üle. D.C. ALUMINIUM: Die Cast Alumiinum raamid on tuntud sellepoolest, et need tagavad suurepärase jõuülekande ning stabiilsuse ka suurematel kiirustel. Need fitness-seeria raamid on heade manööverdamisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta konfiguratsiooniga. VO2.2: raam on kergeim alumiinium treeningraam, mille K2 on kunagi tootnud. Sellel heade manööverdamisomadustega raamil on piisavalt pikkust ja jäikust, et tagada stabiilsus ka suurimatel kiirustel. Lisaks pakub see raam ka sellist jõuülekannet, mida varem võis leida ainult võistlusuiskudel. Väga heade manööveramisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta konfiguratsiooniga. RADICAL: See raam on loodud tagamaks stabiilsust suurimatel kiirustel, mida on rulluiskudega võimalik saavutada. Alumiiniumi sulamist Radical raami on kuumtöödeldud, et suurendada jäikust. Radical raami asendit on võimalik saapa suhtes muuta vastavalt uisutaja soovile.
Tõukerattad twister
twister
99.95 € aggro shark
twister
99.95 € aggro shark
149.95 € shredder
aggro shark
149.95 € shredder
199.95 €
199.95 €
149.95 € jaws
199.95 €
predator
jaws
99.95 €
269.95 €
199.95 €
rulad micro kickta
cookie
34.95 €
il
79.95 €
Plastic freer
ide blue
79.95 €
119.95 €
149.95 €
149.95 €
Pintail Maui A
Pintail Every
ttacks
149.95 €
day
149.95 €
mini cruiser
119.95 € Cut Out Ever yday
ide
ide Halcyon b
each
79.95 €
mini cruiser s trike first
Cut out Bays
Plastic freer
Island Mix
SAADAVAL TIMBERLANDI KAUPLUSTES
MOOD MEIE
GA MULLE TADA JA TADA.
HENRY ARVAB:
pidanud vajast, aga oma alustas ta as hiljem välja
mine suureada. „Mulle lja saada ja gavene
BLOGIS ON MÕTETE KODU
uhugi kaduäga tihedalt anustan nüüd tegemisele ja ortlandi blogia,” ütleb
EELMISE AASTA SÜGISEL OTSIS SPORTLAND OMA TIIMI EEPILIST BLOGIJAT. HÄID KANDIDAATE TULI AGA ROHKEM JA NII ANTI VÕIMALUS KAHELE KIRJUTAJALE. SAAME NENDEGA TUTTAVAKS.
eemadevalikul ab, et naistealle kirjutada või muidu aks kaamera ulle kaamera es pildistada. s on kõik minu kes mind ab Merlin. „Ma pselt nii kaua, bus ja kuni leib see, mis on veel palju nu kõige suuäevaga natu-
el saate
Igasugune eneseanalüüs on positiivne. Ja kui blogida nii, et teised viitsivad lugeda, siis ei ole põhjust, miks sellega ei võiks kaugele minna.
HENRYST
Kolme lapse isa. meesteportaali ST: Delfi HOMME.EE toimetaja. rlandi saabasmusilmas fotoPere ja eelkõige est, kus mehel sad Timberlanas valge lume-laste tegemistest see mõte nii s puhtalt selle- kirjutab ta blogis el ära. Tean, et elle jutu peale AMIDAHENRYTEEB.EU a peast kinni, sake!
rtlandmagazine.com KEVAD 2017
H
MERILIN PIIRSALU ERAKOGU
HENRY JAKOBSON (36) on blogimisega tegelenud neli aastat. Põhjuseks on see, et talle meeldib oma mõtteid lahti kirjutada: blogi on tema jaoks enda välja elamise ja enese väljendamise koht. „Ma näen sageli olukordi mõnevõrra teise nurga alt kui teised ja jagan neid vaatenurki meeleldi,” ütleb Henry.
MUGAVUSTSOONIST VÄLJA Muu hulgas on Henry asunud võitlusesse ülekaaluga ning tahab püsida tervisliku toitumise ja sportliku eluviisi radadel. Kõigest sellest kirjutab ta paar korda kuus Sportlandi veebis. „Mulle meeldib sisemine kasvamine ja ma naudin aeg-ajalt mugavustsoonist välja tulemist, et hinnata, kus ma olen ja kuhu jõuda soovin. Rasvapõletus on kindlasti väljaspool mugavustsooni, kus ma olen viibinud liiga kaua,” toob Henry välja, et blogimine ja teistele oma eesmärkidest
HOOPIS TEINE TUNNE ON, KUI KEEGI VEEL SIND TUNNUSTAB ning saavutustest teada andmine aitab paremini õigel teel püsida. Motivatsiooni annab Henryle lugejate ja jälgijate positiivne tagasiside. „Sa ise oled oma saavutuste üle uhke, kuid hoopis teine tunne on, kui keegi veel sind tunnustab. Või veelgi enam, kui keegi saab sinu tegemistest inspiratsiooni ka ise oma elu positiivses suunas muuta,” arvab Henry.
UUED VÕIMALUSED Blogimine on praeguseks avanud Henryle uksi, millest ta varem ei osanud isegi unistada. „Minu jaoks ei ole blogimine kunagi kandnud muud eesmärki kui soovi kirja panna enda tegemisi, kuid see on mulle avanud rohkem uksi, kui ma oleksin kunagi oodanud. Praeguse töökoha ajakirjanduses sain otseselt tänu blogile,” toob ta välja.
VÄLJAVÕTE HENRY PROOVITÖÖST: Kui ma paar päeva tagasi kaalule astusin valdas mind šokk ja ehmatus. Nii palju ei peaks üks mees kaaluma. Nii palju peaks kaaluma keskmise suurusega vaal, või keskklassi auto, aga mitte mees. Vähemasti sellised emotsioonid mind valdasid. Kuid samas oli mul valik, kas jääda nukrut-
202
sema ja süüa enda emotsioonid endasse, või võtta sellena, mis see on – minu uus algus. Neil, kes ütlevad, et keegi ei ole kunagi kahetsenud ühtegi treeningut, mida nad teinud on, on õigus. Ma olen kahetsenud kõiki neid, mida ma teinud pole.
MEIE
MERLINIST Passi järgi 27, aga hingelt igavesti 22. Esmaspäevast reedeni Eesti moekaubanduse lipulaeva Baltika merchandiser. Kallid inimesed on tema elus alati esimesel kohal.
LISAKS KAAMERA TAGA OLEMISELE MEELDIB MULLE KAAMERA EES KEERUTADA JA OUTFIT’E ÜLES PILDISTADA. MÕTTED ENDAST VÄLJA MERLIN KASE (27) on blogisid pidanud vahelduva eduga põhikooli ajast, aga oma n-ö esimese päris blogiga alustas ta 2012. aastal. Sellest kasvas hiljem välja blogi Merrific. Merlini meelest on blogimine suurepärane viis ennast väljendada. „Mulle meeldib mõtteid endast välja saada ja teada, et nendel on nüüd igavene kodu,” ütleb ta. Ka Merrifici blogi ei ole kuhugi kadunud, aga sinna ta enam väga tihedalt kirjutada ei jõua. „Pigem panustan nüüd rohkem YouTube’i-videote tegemisele ja õnneks saan kirjasulge Sportlandi blogiveergudel tühjaks pigistada,” ütleb Merlin.
IGA PÄEV PAREMAKS Noor naine ei ole endale teemadevalikul piire seadnud, aga tunnistab, et naisterahvale kohaselt meeldib talle kirjutada ilusatest asjadest ja uutest või muidu põnevatest toodetest. „Lisaks kaamera taga olemisele meeldib mulle kaamera ees keerutada ja outfit’e üles pildistada. Suurimaks inspiratsiooniks on kõik minu ümber toimuv ja inimesed, kes mind loevad või jälgivad,” kinnitab Merlin. „Ma plaanin seda kõike teha täpselt nii kaua, kuni see on minu jaoks lõbus ja kuni leidub inimesi, kellele meeldib see, mis ma teen. Ma usun, et mul on veel palju areneda ja praegu ongi minu kõige suurem eesmärk saada iga päevaga natukene paremaks.” Nii Henry kui Merlini lugudel saate silma peal hoida veebis sportlandmagazine.com.
MERLIN SOOVITAB: Kui oled kunagi korrakski blogipidamise peale mõelnud, siis ära enam mõtle, vaid tee see ära! Kasvõi iseenda jaoks, sest sina oled ainus inimene, kes pärast kahetseb, et sellega juba eile algust ei teinud.
VÄLJAVÕTE MERLINI PROOVITÖÖST: Tunnistan üles, et mina unistan ühest Timberlandi saapapaarist aastaringselt. Isegi siis, kui taevas särab päike ja õues on 20 kraadi sooja, sest need lihtsalt näevad nii head välja! Minu tagasihoidlik isiklik arvamus ütleb, et pole outfit’i, mis nendega ei sobiks. Okei, valetasin, ballikleidiga ma (ilmselt?) neid jalga ei paneks, aga kui näiteks Eesti kliimas veebruarikuus pulmi pidada, siis kujutage ette kui fierce
203
näeks välja pruut Timberlandi saabastes! Näen isegi juba vaimusilmas fotoseeriat pruutpaari jalgadest, kus mehel jalas sinised, naisel roosad Timberlandid ja ümberringi säramas valge lumevaip. Vau, mulle hakkas see mõte nii väga meeldima, et teeks puhtalt sellepärast juba pulmad talvel ära. Tean, et mu vanaema haaraks selle jutu peale muidugi kümne küünega peast kinni, aga it’s 2017 for Timbas sake!
sportlandmagazine.com
MEIE
SPORTLAND LÕUNAKESKUSE TIIM ON SUUR SPORTLIK PERE ERI SPORDIALADE ESINDAJATE ÜLESLUGEMISEL JÄÄB KAHE KÄE SÕRMEDEST VÄHEKS, PALJUD TIIMILIIKMED TEGELEVAD OMA LEMMIKALAGA EESTIS VÄGA KÕRGEL TASEMEL.
APRILLI LÕPUS TAASAVAME UUENENUD LÕUNAKESKUSES AMETLIKULT LÕUNA-EESTI SUURIMA SPORTLANDI. UUENENUD KAUPLUSES OOTAVAD KLIENTE KÕIK SENISED LEMMIKKAUBAMÄRGID: NIKE, HELLY HANSEN, TIMBERLAND, THE NORTH FACE, ROXY & QUIKSILVER, O’NEILL, ADIDAS, CASALL JT.
K
Kaubamärkide portfelli on lisandunud veel kaks maailmakuulsat kaubamärki, Under Armour ja Salomon. Suvehooajal leiab kauplusest endiselt tasemel valiku Bottecchia ja Esperia jalgrattaid ja -varustust, K2 rulluiske ning erinevaid funwheel-kategooria tooteid. Kauplus teeb edasi head koostööd JK Tammekaga – Lõunakeskuse Sportlandist leiab jalgpalliklubi vorme ja fännitooteid.
ÜHTEHOIDEV TIIM Kaupluse kaubamärgiportfelli ja kaubavaliku mitmekesisus pole ainukesed põhjused, miks taasavatud kauplust külastada. Sportland Lõunakeskuse tiim koosneb paljudest erakordsetest ini-
KEVAD 2017
SPORTLAND
MERLE ARU
NENDE VÄÄRT INIMESTE KÄEST TASUB KINDLASTI ALATI NÕU KÜSIDA JA INSPIRATSIOONI SAADA! mestest, kes on sellesse suurde perre kuulunud pikki aastaid, paljudel juhtudel juba üle kümne. Eri spordialade esindajate üleslugemisel jääb kahe käe sõr-
204
medest väheks, paljud tiimiliikmed tegelevad oma lemmikalaga Eestis väga kõrgel tasemel. Koos tähistatakse sünnipäevi ja muid tähtpäevi, ühiselt tegeletakse tervisespordiga, külastatakse rahvaspordiüritusi, käiakse rühmatreeningutes, naerdakse ning kui vaja, siis ka nutetakse. Saage tuttavaks Sportland Lõunakeskuse tiimiga!
ROHKEM KUI KÜMME AASTAT EHK KAUPLUSE ALUSTALAD 2017. aastal on Sportland Lõunakeskuse tiimis kuus naist, kellel tööstaaži üle dekaadi. Pikaajalise kogemuse ja põhjalike teadmistega rõõmustavad kliente kaupluse särasilmsed kliendi-
MEIE
Eelmisel aastal saavutas Eike Tartu rattaralli 135 km sõidul naiste arvestuses 14. koha ja oli ühtlasi sellel distantsil parim Sportlandi töötaja. Tema auhinnakapis on märkimisväärsed veel 2015. aasta Rõuge rattamaratoni neljas ja Tallinna rattamaratoni viies koht. Eike käib ennast proovile panemas ka naaberriigis Lätis. Ta on Valkas Četrcina (Lätis toimuv nelik üritus: suusatamine, jooks, maanteeratta- ja maastikurattasõit) 2015. aasta naiste üldvõitja ja 2016. aasta naiste teise koha omanik. KRISTO KRÜGER on mitmekülgselt aktiivne noormees, kes annab meeskonnale palju juurde oma korvpalliarmastusega. Kristo saavutuste hulka kuuluvad näiteks Eesti üliõpilaste meistrivõistluste hõbemedal (2014) ja Sprite’i tänavakorvpalli Eesti meistritiitel U18 (2012). MARKUS ELLISAAR on kaupluse tõeline jooksupärl, kellel on tänu kiiretele jalgadele kodus mitu medalit ja tiitlit. Markus on olnud mitmekordne Eesti meister 200 m jooksus ning on 4 × 100 m Eesti rekordi omanik. teenindajad Liilian Joost, Maaja Karp, Kaidi Veersalu ja Heli Melk ning asendamatu vanemteenindaja Gerly Soe. Kaupluses eestvedaja rolli kandev Merle Aru on ettevõttes töötanud juba 15 väga mitmekülgset ja nauditavat aastat. Kui neljandik tiimist omab sellist teadmiste pagasit, on näinud kaubamärkide ja toodete jätkusuutlikku arengut ja katsetanud isiklikult ära lugematul hulgal tooteid, siis nende väärt inimeste käest tasub kindlasti alati nõu küsida ja inspiratsiooni saada!
TIIMI SPORDITALENDID Lõunakeskuse parimad sportlased on tõelised tegijad ka väljaspool kauplust. EIKE LAIDVER on särasilmne klienditeenindaja, kes lisaks Sportlandile töötab osalise koormusega lasteaias liikumisõpetajana. Igal aastal võtab Eike osa Tartu Maratoni Kuubiku sarja pikkadest distantsidest ning on edukalt läbinud ka 2015. aasta Gran Fondo Estonia 230 km ja 2016. aasta Gran Fondo Estonia 160 km sõidud.
LAADI ALLA OVERY ÄPP JA VAATA, KUIDAS LÕUNAKESKUSE SPORTLANDI TÖÖTAJAD MODELLIDEKS KEHASTUSID.
ADEELE ARNEK on aktiivne suusaneiu, kes alustas oma Sportlandi-karjääri Tallinnas Kristiines. Kui 2017. aastal viis elu Adeele Tartusse, võeti väga positiivne ja tublide sportlike saavutustega tütarlaps kiiresti meeskonda vastu. Adeele on Eesti meister murdmaasuusatamise duatlonis ja saanud mitu medalit Eesti meistrivõistlustelt (suusatamises, triatlonis, duatlonis). Neiu on osalenud ka Otepää MK etapil (2012) ja juunioride MMil (2011 ja 2012). ROBI NIIT toob tiimi väärtuslikke teadmisi rattakrossivõistlustelt, kus noormees on väga hea tegija. Välja võib tuua, et Robi saavutuste nimekirjas on Eesti talikrossi U23 meister (2017), Eesti teatekrossi eliitmeister, Eesti rattakrossi U23 teine koht ja Estonian Cupi maratonisarja U23 teine koht. 27.–28. mail osaleb Robi maastikurattamaratoni MM-il Portugalis. RAIMOND RATUŠNÕI on rõõmsameelne noormees, kes saavutas häid tulemusi Eesti kaitseväes teenides. Näiteks tuli ta 2015. aastal 4 × 400 m kaitseväe meistrivõistlustel kolmandale kohale.
205
sportlandmagazine.com
MEIE
SPORTLAND BRAND AMBASSADOR PROGRAMM BRAND AMBASSADOR ON SPORTLANDIS 2017. AASTAL ELLU KUTSUTUD PROGRAMM, MILLE ABIL LEIAB ETTEVÕTE IGAL AASTAL KÕIGILE SPORTLANDI KATEGOORIATE JUHTIVATELE KAUBAMÄRKIDELE SAADIKUD NING INSPIREERIB OMA VÄÄRTUSLIKKE INIMESI NÕNDA VEELGI ROHKEM.
P
NELLI NILSON
Programmi raames valib iga kategooria brändijuht või brändijuhid igal aastal koos teenindusjuhiga välja staažikad, heade müügi- ja töötulemustega, positiivse ellusuhtumisega, töökad ja valdkonnast huvitatud Sportlandi töötajad, kellele pakutakse võimalust saada osa mõnest eriliselt ägedast tiimiüritusest. Välja valitud töötajad on kategooria fännid, kes reklaamivad oma elustiili ja kaubamärke nii Sportlandi poodides, üritustel kui ka sotsiaalmeedias. Sportlandi kaubamärgisaadikute projekti viiakse korraga läbi nii Eesti, Läti kui ka Leedu Sportlandis ehk üritus korraldatakse korraga kolme riigi brändisaadikute jaoks eesmärgiga tutvustada Baltimaade parimad töötajaid üksteisele, jagada omavahel teadmisi ja saada koos uusi vingeid kogemusi.
ERAKOGU ka suur suusademo, mille käigus sai iga müügi- ja hooldusspetsialist ise kogeda eri kaubamärkide mäesuuskade omadusi ja seda, kuidas need lumel toimivad. Koos vallutati mitme päeva jooksul kõik kuurorti mäed, tehti metsa all ja lumepargis trikke, grilliti mäel lõunasöögiks vorstikesi ning valmistati maitsvaid hommiku- ja õhtusööke.
ARMASTAME SPORTI KIRGLIKULT! Kuna Tahkos on ka võrratud murdmaasuusarajad, sai õhtuti omavahel mõõtu võetud sealgi. Ühtlasi oli soovijatel võimalus katsetada erinevaid Madshusi
SEE OLI KÕIGE LÕBUSAM ASI, MIDA OLEN SENINI KOGENUD! suuski. Eriliselt vägev oli Leedu noormehe Rapolase emotsioon, kes reisil esimest korda elus murdmaasuusatamist proovis – ta sai sellega rohkem kui suurepäraselt hakkama ja tema silmade sära tõi veel kord meelde, miks me kõik sporti niivõrd kirglikult armastame! Kogu ürituse võtavad hästi kokku Sportland Ülemistes töötava Magnuse sõnad: „See oli kõige lõbusam asi, mida olen senini kogenud!”
LUMEBRÄNDIDE SELLEAASTASED SAADIKUD Veebruaris sai programm ametliku stardipaugu, kui parimatest parimad Sportlandi outdoor-osakondade spetsialistid käisid Soomes Tahko mäesuusakuurordis katsetamas K2, Head ja Salomoni demosuuski. Kokku oli kolmest Balti riigist kohal 20 Sportlandi töötajat, kelle seas leidus nii esimest korda mäge külastanud inimesi kui ka juba vilunud mäesuusatajaid ja lumelaudureid. Kõik soovijad said mäesuusaõpet ning ürituse raames toimus
KEVAD 2017
LAADI ALLA OVERLY ÄPP JA VAATA, KUIDAS MÄEST ALLA TUHISETI
206
MEIE
MARIELLE JÕGI, SPORTLAND RUNNINGU JOOKSUSPETSIALIST LUMI ON JUBA SULANUD JA JOOKSUHOOAEG KOPUTAB UKSELE. PALJUD SEADSID AASTA ALGUSES ENDALE EESMÄRKE: KES PLAANIB JOOSTA OMA ESIMESE POOLMARATONI, MARATONI VÕI ULTRAMARATONI, KES ON SEADNUD EESMÄRGIKS KUI SUL ON PLAANIS VÕTTA SEL HOOAJAL ETTE OMA ESIMENE ENNAST ROHKEM LIIGUTAMA HAKATA NING KES POOLMARATON VÕI MARATON, ALUSTAVAD TASAPISI TERVISEJOOKSUGA.
I
MARIELLE JÕGI
Ise olen aktiivselt jooksmisega tegelenud 2012. aastast, kui võtsin eesmärgiks läbi joosta kõikide linnajooksude sarja lühikesed distantsid. Joostud, tehtud, vigastada saadud. Kuna mul puudusid teadmised jooksujalanõude kohta, olin sunnitud õppima oma vigadest. Küll valutasid joostes põlved või puus – kogu aeg oli midagi viga. Ühel hetkel sain aru, et päris nii edasi ei saa ning uurimise käigus selgus, et ma olen jooksnud vale jooksutossuga, ja ilmselt oli ka jooksutehnika väga lohakas.
TEADLIK TEENINDAJA Saatuse tahtel otsisin 2014. aastal uut töökohta ja mul tekkis võimalus tööle asuda Sportland Runningusse. Siin avanes mulle täiesti uus maailm erinevate spordiriiete ja -tossude tehnoloogiate ja kasutusotstarbega. Nüüdseks olen poes klienditeenindajana töötanud juba kolm aastat. Olen joostes aktiivselt katsetanud mitut mudelit, sest kõige parem ongi too-
KEVAD 2017
SOOVITAN KINDLASTI JÄRJE PIDEVALT JOOKSMAS KÄIA.
ERAKOGU det soovitada oma isikliku kogemuse põhjal. Aga kuna kõik inimesed on erinevad, on ka jalad erinevad. Runningus teeme kohapeal jooksutesti, et määrata kindlaks kliendi jalatüüp. Vastavalt sellele soovitame jooksutosse kliendi eesmärgist lähtuvalt.
ÜHED TOSSUD – 1000 KILOMEETRIT Korraliku jooksutossu täishind jääb 100 ja 200 euro vahele, kuid seda tasuks pigem võtta kui investeeringut iseendasse. Jalatsi eluiga on umbes 1000 kilomeetrit ja pühapäevajooksjad muigavad seepeale: „Ma jooksen seda ju mitu aastat.” Ideaalis võiks jooksjal olla kaks paari jooksujalatseid, üks lühemateks ja pigem kiiremateks jooksudeks ning teine pikemateks distantsideks. Iga päev jooksvatel inimestel peaks olema kaks paari juba seetõttu, et üle päeva saaks joosta teise jooksutossuga – nii kuivab jalats alati korralikult ära ja kandja saab tehnoloogia eeliseid kauem nautida.
208
KOOS ON LÕBUSAM Kui sul on plaanis võtta sellel hooajal ette oma esimene poolmaraton või maraton, soovitan kindlasti järjepidevalt jooksmas käia. Lihtne ja loogiline – mida rohkem sa enne võistlust trenni teed, seda kergem on võistluse ajal, ja sa ei tõmba ennast nii katki. Lisaks jooksmisele võiks teha ÜKE-treeninguid, kus kasutatakse peamiselt oma keha raskust või topispalle. Harjutused on suunatud kerele, kuna jooksu ajal peab kere olema tugev. Sellest aastast hakkasin andma jooksutrenne Audentese Fitnessis. Need on mõeldud harrastusjooksjatele, kes soovivad ennast teadlikumalt treenida. Jooksjaid on erineva tasemega, kuid trenn sobib kõigile. 90-minutilised jooksutrennid on üles ehitatud lihtsalt: kerge sörk, soojendusharjutused, lõikude jooksmine, ÜKE ja venitus. Võta sõber kaasa ja tule trenni, koos on lihtsam ja lõbusam!
10 KÜSIMUST
ERR-I SPORDITOIMETUSE JUHATAJA RIVO SAARNA 1.
4.
Kui 2013. ja 2014. aastal vahendas ERR aastas keskmiselt 435 tundi spordiülekandeid, siis viimase kolme aasta keskmine on rohkem kui 100 tunni võrra suurem. Selle taga on olnud palju tööd ja õnneks ka positiivseid mo mente. Uues uudistemajas on esimest korda koos kogu toimetus: telesport, raadiosport ja spordiportaal. See on meie jaoks vähemalt sama kaaluga kui Skandinaavia moodsaim uudiste stuudio, millest igal õhtul spordiuudis tega eetrisse läheme.
Spordiülekanded ületavad demograafili sed barjäärid kõige hõlpsamalt, sest spordiga seotud emotsioonid on köitvad ja mõistetavad paljudele. Olen nõus, et meedia ongi kallis lõbu. Teisalt, möödu nud suve jalgpalli EMi finaalturniiri kõigi mängude teleekraanile toomine maksis kokku umbes pool miljonit eurot. Kuu aja vältel elas jalgpalli EMi finaalturniirile kaasa 718 000 inimest. See teeb vähem kui 70 eurosenti ühe vaataja kohta.
MAIKUUS SAAB TEIL EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU SPORDITOIMETUSE JUHINA TÄIS KOLMAS AASTA. MILLISED ON TEIE SENISED SUURIMAD AMETIALASED KORDAMINEKUD?
2.
MIS TEILE ENDA TÖÖ JUURES KÕIGE ROHKEM MEELDIB?
MIDA VASTAKSITE KRIITIKUTELE, KELLE ARVATES EI PEAKS ETV EKRAANIL MAKSUMAKSJA RAHA EEST TIPPSPORTI NÄITAMA, KUNA SEE ON LIIGA KULUKAS?
5.
MILLISED SUUREMAD MUUTUSED, KUI ÜLDSE, OOTAVAD TELEVISIOONI EES JÄRGNEVA KÜMNE AASTA JOOKSUL?
Mul on vedanud, et saan töötada põneval alal koos oma valdkonna pari mate professionaalidega. ERRi spordi juhi töö on pidev tasakaalu otsimine ja kombineerimine, arvestades eelarve, auditooriumi ootuste, teleõiguste hin dade ning ERRi telekanalite program miliste vajaduste ja võimalustega.
Pole kahtlustki, et väiksemad ekraanid tõmbavad üha suuremat tähelepanu, nagu ka saadete ja ülekannete vaata mine internetis. ERR on selleks valmis, aga lineaarne televisioon ehk suur ek raan elutoas on suursündmustele kaasaelamiseks esimene valik ka kümne aasta pärast.
3.
6.
MIS ON TÄNAVU ERR-I SUURIM SPORDIPROJEKT?
Tänavu toome ekraanile 200 spordiülekannet. Eeloleva spordisuve suurimad projektid on jalgpalli maailmajagude karikaturniir juunisjuu lis ning augustikuus Londonis toimu vad kergejõustiku maailmameistrivõist lused.
KEVAD 2017
MIS ON TEIE JAOKS SENI LÄBI AEGADE SUURIM SPORDIELAMUS?
Spordile kaasa elanud ja hõisa nud olen palju, mõnel korral olen olnud ka pisarateni liigutatud. Loodan, et tõe line katarsis on veel ees – ootan põne vusega. Kõige erilisemad on siiski emot sioonid, mis on seotud isiklike läbielamistega triatloni, ratta ja golfirajal.
210
7.
SIIM SEMISKAR ERR MILLINE SPORDIALA SAAB PRAEGU EESTIS PÕHJENDAMATULT VÄHE RAHVA TÄHELEPANU?
Ma ei arva, et rahvas või meedia mõnd spordiala hinnata ei oskaks. Olen näi nud, et mõne ala fännidele või ka ala liidule tundub aegajalt, et meedia ka jastab üht või teist spordiala liiga vähe või siis jälle liiga palju. Usun, et iga spor diala on oma fänne ja tähelepanu väärt.
8.
KUI PALJU ISE SPORDIGA TEGELETE?
9.
KAS EESTI RAHVAS ON SPORTLIK RAHVAS?
Viimase kolme aasta vältel olen sporti teinud palju, paraku lõviosa sellest sporditoimetuse kontorilaua taga. Kui mõni aasta tagasi võis mind pidada aktiivseks spordiharrastajaks – tegin aas tas umbes 500 treeningtundi –, siis praegu enam mitte. Eks see on alati vali kute küsimus. Eelkõige naudin rattasõitu, suusatamist, ujumist ja tennist. Korvpalli ketsid ootavad põlvemeniski lõikust.
Pigem jah. Rahvaspordiürituste korraldajad on ära teinud suure töö. Tra ditsioonid aitavad samuti kaasa.
10.
MILLAL SAAB EESTI JÄRGMISE OLÜMPIAVÕITJA NING KES SEE VÕIKS OLLA?
2018. aasta taliolümpiamängudega seo ses räägitakse palju ühest kindlast meda list, kuid ette pole olümpiakulda põhjust kaela riputada ühelegi sportlasele. Olüm piakuld on täiesti eriline ja erakordne saa vutus, mille realiseerimiseks peab tipp vormis sportlasel olema muu hulgas ka palju õnne ja meelekindlust.
PARIM KINGITUS EESTIS!
KASUTA KINKEKAARTI APOLLO KAUPLUSTES, APOLLO KINODES NING BLENDER MAHLA- JA KOHVIBAARIDES.
www.apollo.ee