SportlandMagazine nr13 by Sportland Eesti

EKSKLUSIIVINTERVJUU LONDONIST TIMBERLANDI MÜÜGIDIREKTORIGA

NR 12 / TALV 2015 HIND 1.90 €

PARKADE BUUM

Roman Fosti JOOKSEB KULDKLASSIS

TEAM ILVES Elvast maailma tippu

Aivar Pohlak

ANDEKAS MÄRT PIUS spordib SIHIKINDEL tervislikult jääkaunitar PREMIUM LIIGA TASE AEGADE PARIM

SASKIA ALUSALU

KOBE BRYANT LI MUHAMMAD A MICHAEL R SCHUMACHE +153 VINGET RARITEETI

Eesti muusikud

JA MAAILMA SPORDIBRÄNDID DAVID BECKHAMI PUTSAD SPORTLANDI POES

N Ü Ü D S A A D AVA L K A D I G I A J A K I R J A N A W W W. S P O R T L A N D M A G A Z I N E . C O M

EESTIMAA ŠVEITS KÕRVEMAA

N Ü Ü D S A A D AVA L K A D I G I A J A K I R J A N A W W W. S P O R T L A N D M A G A Z I N E . C O M

KONTAKT 98 5 9 9 4 3 5 +372

HYPERDRY VEEPIDAVUS

FIREWALL SOOJUSTUS

I N N O VAT S I O O N L O E B SPORTLIK l MOODNE | VIHMAKINDEL l SOE

HYPERDRY VEEPIDAVUS

FIREWALL SOOJUSTUS

I N N O VAT S I O O N L O E B SPORTLIK l MOODNE | VIHMAKINDEL l SOE

HELLY HANSEN CATWALK

Helly Hanseni edu aluseks on Skandinaavia disain, optimaalseim kombinatsioon stiilist ja funktsionaalsusest. Seep채rast eelistavadki nii profid kui n천udlikud harrastajad Helly Hansenit. HE LLY H ANSEN.COM

JUHTKIRI

SPORDIS ON UNISTUSED TÄHTSAD KAAS

Väljaandja

Sportland Eesti AS Pärnu mnt. 142a 11317 Tallinn

Teostus Menu

Toimetajad

Raul Ranne Heli Lehtsaar-Karma Esta Hainsalu

Toimetuse kolleegium

Are Altraja, Gerd Kiili, Antti Adur

Reklaam

Ander Sibrik Ander@menuk.ee

Trükk Reusner

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

sportland.ee sportlandmagazine.com facebook.com/sportlandeesti/ facebook.com/SportlandRunning/ facebook.com/jalgpall/ instagram.com/sportlandeesti/

ui ma eelmisel aastal oma kolmandat poolmaratoni lõpetasin, tekkis mul soov sel aastal maratonidistants alistada. Tuhande kilomeetri jagu treeninguid kevadest seljataga, olingi SEB Tallinna Maratonil rõõmsalt ja näiliselt kergejalgselt oma unistust ellu viimas, aga 150 meetrit enne finišit suutsin rumala vea tõttu jalad täiesti n-ö alt ära joosta ning mu esimene maraton jäigi lõpetamata... Keha taastus kiirelt, kuid kaotusvaluga oli raske leppida. Arvasin, et kolm nädalat hiljem toimunud Tartu Linnamaratoniks ei jõuaks ma piisavalt taastuda. Kuid unistused on selleks, et need ellu viia! Puhkasin, lasin arstil oma verenäitajaid testida ning võtsin mitmeid mineraale. Viimasel hetkel registreerisin end maratonile ja kuigi jooks vaheldus sel korral ebapiisavalt taastunud jalgade tõttu kõnniga, jõudsin rõõmsalt üle finišijoone ning olin enda üle väga uhke.

VINGED SPORDIRÕIVAD TEEVAD TALVE MÕNUSAKS

Kui sügiseti on mul tavaliselt hinges väike suveigatsus, siis sel aastal on teisiti. Viimaste lumevaeste talvede tõttu olen taas nagu väike laps tõelist talve ja lund igatsemas. O’Neilli, Roxy, Helly Hanseni, The North Face’i, Timberlandi ja teiste Sportlandis müüdavate brändide selleaastased talvekollektsioonid on pungil fantastilistest toodetest, kus stiil ja funktsionaalsus on igati tasakaalus. Meie rõõmsameelsed ja asjatundlikud klienditeenindajad leiavad sulle õiged tooted nii matkamiseks, mõnusaks uisuringiks kui ka talviseks disc-golf’iks. Suusatamisest või niisama talve nautimisest rääkimata. Käesolevast, Sportland Magazine’i juba 13. numbrist leiab seiklushimuline lugeja mitmeid artikleid huvitavatest talvespordialadest, nagu näiteks tõukekelgu- ja koerarakendimatkad, lohesuusatamine ja jääpurjetamine. Minu süda kuulub siiski jätkuvalt lumelauale. Kellele eestimaised Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Kiviõli veidi väikeseks jäävad, siis soovitan parimate Euroopa suusakuurortidega tutvust teha Estraveli reisiartiklit lugedes.

TALV POLE AINULT ÕUESPORDI HARRASTAMISEKS

Tuuliste ja külmade ilmade saabudes on mõnus spordiklubidesse ja/või -saalidesse naasta. MyFitnessi põnev ülevaade uutest mitmekülgsetest trennidest peaks trennisaale uudistama meelitama ka kõige suuremad aeroobikaskeptikud. Kel aga bikiinifitnessi võistlusteks (NB! Sportlandi kaks kauplusejuhatajat on sel alal väga tublid, loe neist lk 20) pole huvi treenida, saab jõusaali võimalusi ära kasutada kaunima keha vormimiseks. Casalli, Nike ja Adidase sellesügisesed treeningkollektsioonid on nii kaunid, et energialaeng on garanteeritud. Korraliku doosi adrenaliini saab aga ka oma lemmikspordialale kaasa elades. Meile peaaegu koju kätte toodud superemotsionaalse Riia EM-i järel on Eestis kossufänne arvatavasti topelt. Loodame, et oktoobris alguse saanud kodune korvpalli meistriliiga suudab huvitavate vastasseisudega fänninumbrit kevadeks veelgi suurendada. Sama palju põnevust toob Eesti jalgpall, adrenaliin on võrdselt kõrge nii Eesti koondise kui ka Premium liiga kohtumistel. Minu suurim väljakutse selleks talveks on suusatamise juurde naasta. Taas oma klassikastiil tugevaks treenida, ära õppida uisustiil ning esmakordselt läbida Tartu Maraton ja RMK Kõrvemaa Suusamaraton. Naudin sporti ning olen veendunud, et sellest saadava energia rakendamine oma töös on win-win-lahendus! Suusarajal näeme! Nelli Nilson Sportland Eesti teenindusjuht

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

VAATA LISAKS VIDEOKL IPP SPORTLANDMAGAZINE.CO E M

SISUKORD 12 14 20 22 26 30 32 36 42 44 46 50 54

Sportlandi uudised SASKIA ALUSALU ‒ uisutav kaanetüdruk Meie töötajad fitnessimaailma tipus MYFITNESS üllatab uute põnevate treeningutega Riia, mu arm ehk Tundeline teekond Eesti koondisega BIRGIT PIIBUR: Tahan välismaale, kuid võtan hooaja korraga Kehra, käsipalli pealinn MÄRT PIUSI mõõdukalt sportlik elu Töösaapa valmistaja kasvas ikooniliseks elustiili pakkujaks BOTTECCHIA TEAM’i noor ja võidukas nelik Maratonimees ROMAN FOSTI innustab jooksma iga ilmaga KAROL KOVANEN jõuab palju, sest teeb palju AIVAR POHLAK: Areng on toimunud kogu liiga tähenduses

58 OTT JÄRVELA kõige olulisem mäng 62 MARKO KALJUVEER: Golf peab jõudma Eestis tippu! 66 Eesti muusikud ja maailma spordibrändid 70 RAE ekstreemspordikeskus ulatub maailmatasemele 72 Koolitants ühendab isiksusi 74 Kaks eksperti, üks revolutsioon 82 CANDIDE THOVEX – maailma parim freerider 84 Parka ‒ polaarmissioonidelt igapäevamoodi 88 Aitame TEAM ILVESE üheskoos tippu! 94 CRAFT: funktsionaalsed rõivad, mis peavad ajaproovile vastu 98 HELLY HANSEN ‒ nahalähedane ja nahasõbralik 102 Maailma parimad suusakuurordid 108 Puutumatud nõlvad = täiuslik laskumine 112 KALMER TRAMM: Koondis koosneb väga motiveeritud sportlastest 114 Tulevikutipud ELVAST 118 Linnarahvas õue! 120 Tule curling’ut mängima! 122 Suusakeskused stardiks valmis 126 Talvesport 128 KÕRVEMAA sügis ja talv 134 Kapriissete lumeolude kiuste 136 KRISTJAN KARIS: Tahame pakkuda ägedat spordikogemust! 138 ETV-SWEDBANKI suusasari kasvatab tulevikutähti 140 Jääpurjetamine ja lumelohetamine koguvad populaarsust 144 Võitjate valik 168 ROXY tüdrukud 180 SPORTLAND näitab suurkujudele kuulunud spordivarustust 182 VIIMSI SPORTLAND ‒ uudne jaekaubanduskeskkond 186 10 küsimust. HANNO PEVKUR

10 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

UUDISED

MAAILMA 3 MILJONIT AARET OOTAVAD AVASTAMIST ÜLE MAAILMA ON PEIDETUD LIGI 3 MILJONIT AARET, MILLEST LIGI 3000 ASUVAD EESTIS. KÕIGIL GEOPEITUSE MÄNGUGA ÜHINEJATEL ON VÕIMALUS NEID AARDEID OTSIDES SATTUDA ÜLLATAVATESSE KOHTADESSE, MIS MUIDU ILMSELT JÄÄKSID ELUS NÄGEMATA.

raegu igapäevases kasutuses loomulikuna tunduv GPS muutus tavainimesele kättesaadavaks tegelikult alles 2000. aasta mais. Peagi leidus aga nutikaid, kes sellega meelelahutuse välja mõtlesid. Juba päev pärast GPSi tavakasutusse jõudmist peitis Dave Ulmer Ameerikas Oregoni osariigis aarde ja andis sellest teada Useneti uudistes. Kohe leidus ka aarde otsijaid ja juba järgmisel päeval oli peidupaik avastatud.

14 AASTAT AARDEJAHTI

Eestis peideti esimene aare 10. veebruaril 2001. Seda tegid Enn ja Hannes Veenpere Valgamaal. Aare oli pakitud suuremat sorti Nescafe purki ja keeratud musta kilekotti ning selline peitmisviis oli Eesti geopeituse aarete peitmise klassika mitu aastat.

12 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Meelik Gornoi katsetas aarete otsimist juba umbes 10 aastat tagasi. Miks see huvitav oli? „Tollal polnud veel nutitelefone ja ma pidin mööda metsi spetsiaalse GPS-seadmega turnima. Põnev oli uusi kohti tundma õppida ja tekkis avastamisrõõm lisaks tavapärasele looduses jalutamisele.“

PUHKUS JA PÕNEVUS KÄSIKÄES

Geopeitus ongi mäng, mis annab võimaluse matkata looduses ja otsida teiste mängijate peidetud esemeid ehk aardeid, mis tegelikult on pastapliiatsid, märgid, helkurid vmt. Aja jooksul on mäng arenenud ja välja mõeldud uusi aardetüüpe. Alati ei pruugigi aare olla mingi karpi topitud asi, vaid tuleb otsida näiteks hoopis veebikaamerat ja lasta endast läbi inter-

GEOPEITUS Maailmas aardeid: 2 724 790, enam kui 180 riigis Eestis aktiivseid aardeid: 2690 Maailmas mängijaid: üle 10 miljoni (Ameerikas üle 800 000, Saksamaal üle 275 000, Kanadas üle 160 000) Eestis geopeituse registreeritud kasutajakontod: 2955 Aarete koordinaadid jm info ning kasutajakonto registreerimine: Eestis www.geopeitus.ee, aarded üle maailma www.geocaching.com

neti selle ees pilti teha. Samuti ei tasu arvata, et ilma GPSi või nutitelefonita pole võimalik mängus osaleda. Nende seadmete puudumine teeb aarde otsimise ehk natuke keerulisemaks, kuid mitte võimatuks. On palju aardeid, mida on võimalik leida ka täpse kaardi ja/või Maa-ameti aerofoto abil. Aarde ülesleidmise järel teatatakse sellest geopeituse logiraamatusse. Maailmas on üle 10 miljoni mängija, Eestis on tehtud aga juba 2955 geopeituse kontot. Eesti vanima aarde logis on tänaseks 200 teadet aarde leidmise kohta. Nende seas ka 2006. aasta 7. mail kirjutatud sissekanne: „Istusin hetkeks kivil ja mõtlesin kõigi leitud aarete ja nähtud/käidud kenade kohtade peale, kuhu muidu iial sattunud ei oleks. Tänud mängu käimalükkajale.“

UUDISED

INNOVATSIOON Sportland on viimase paari aastaga kogu oma autopargile sportliku noorenduskuuri teinud. Kuna autod on peale punktist A punkti B liikumise ka ettevõtte visiitkaart, mõtlesime autode soetamisel ning kujundamisel lisaks praktilisusele ka särtsaka välimuse peale.

SPORTLANDI AUTOPARGIS

utopargi väljavahetamisel oli idee algusest peale suurem, kui ainult olla linnas nähtav ägedate autodega. Lisaks autopargi värskendamisele muutsime arusaama ametiauto kasutamise võimalustest. Nimelt korraldab või sponsoreerib Sportland aastas ligi 150 spordi- ja meelelahutusüritust. Olles mitme suurema rattavõistluse sponsor, oleme kasutanud oma autosid ja busse võistluse hooldusautodena. See suurendab masinate nähtavust ning pakub võistlustel hoolduses kvaliteeti, mida pole enne nähtud.

Viimasel Tartu Rattarallil ning Estonian Cycling Weekendil oli Sportlandil väljas kuus autot ja bussi, mis pakkusid võistlejatele otse rajal nii vahetut remondiabi kui ka võimalust kasutada vajaduse korral asendusratast, et nad saaksid võistluse ikka lõpetada. Kõikidel ekipaažidel olid võistluse ajal käed-jalad tööd täis ning käiku läksid ka kõik jooksud ja varurattad. See viis rattavõistluse hoolduspartneri rolli uuele tasemele ning meie plaan on ka tulevikus olla kogu ekipaažiga seal, kus on meie inimesed − vahetult spordiraja ääres kaasa elamas ja aitamas.

SPORTLAND FOOTBALL –

PIDEV ARENG KOOS EESTI JALGPALLIGA

portland Footballi kauplus tegi augustis läbi totaalse uuenduskuuri. Piltlikult öeldes jäid vanast poest järele vaid asukoht ja nõuandlik teenindus. Poe välimus, digitaliseeritus ja lähenemine jalgpallile mitte ainult kui spordile, vaid ka elustiilile õhkavad selle poe igas ruutmeetris, väljapaneku igas detailis. Loomulikult ei puudu poest Premier liiga sektsioon, kus on esindatud kõikide klubide mänguvormid (ja päris mitme klubi fänniatribuutika). Tule kindlasti uudistama uue ajastu jalgpallipoodi! Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: facebook.com/jalgpall. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

KAANESTAAR

SASKIA ALUSALU – UISUTAV KAANETÜDRUK 14 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

KAANESTAAR TEKST: RAUL RANNE FOTOD: JOHN GAUCHER

KUIGI KIIRUISUTAMINE POLE EESTIS HARRASTATAVATE SPORDIALADE POPULAARSUSE EDETABELIS KAUGELTKI MITTE ESIMESE OTSA ALA, SOBIKS SASKIA ALUSALU(21) KÕIGITI EESTI SPORDI KAANETÜDRUKUKS – TA ON KENA, TA ON AVATUD, TA ON VISA JA VÄGA SIHIKINDEL.

iiruisutaja Alusalu on tõesti haruldane nähtus meie spordis. Ühteaegu fenomen ja arusaamatus. Jah, on küll uhke öelda, et Eesti on justkui kiiruisutamise maa, sest meil on sel alal olümpiavõitja Ants Antson. Aga millal see oli? 51 aastat tagasi! Tegelikult on meie riigis kiiruisutamisega sellised lood, et kui poleks Adaveres kiiruisufanaatikut Väino Treimani, kes aasta aasta järel on kodualevis riigi ainsat jäärada teinud ja hooldanud ning kohalikke lapsi trenni kutsunud, ei olekski meil kiiruisutamisest suurt midagi rääkida. Ainult kaugetest aegadest ja Antsoni olümpiavõidust. Aga näed, Adavere jäält on tulnud Alusalu, kes pehmelt öeldes kitsaste olude kiuste pürib oma alal aina kõrgemale tippu. Ja see väärib imetlust. Alusalu on eeskuju, keda järgida. Temas on sisu. Piisav põhjus, miks Sportland Magazine Eesti hetkel edukaima kiiruisutajaga vestlema kippus. Kiiruisutamine pole Eestis just liiga levinud spor diala? Oled ju ainus meie naisuisutaja, kes sel alal tipptasemel kaasa lööb? 2014. aastal esindasin Eestit (Eesti lipu all) pärast 75-aastast pausi Euroopa meistrivõistlustel Norras ning 2015. aastal pärast 81-aastast pausi maailmameistrivõistlustel Hollandis. Kuidas sai sinust kiiruisutaja? Tegelen kiiruisutamisega üheksandat aastat (tõsisemalt viiendat aastat). Esimest korda käisin uiskudega jääl 2-aastaselt. Loomulikult ei saanud seda veel uisutamiseks nimetada, aga äkki mingi uisutunnetus juba tekkis. Isa ettevõtmisel käisime perega igal talvel järvel või Adavere uisurajal uisutamas. Kaasas olid ka kaks vanemat õde, kellele alati järele üritasin jõuda. Adavere kooli staadionil toimuvad tänini Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Täismõõtmetes uisurada kahjuks Eestis ei ole. Juba koolieelikuna osalesin Väino Treimani eestvedamisel toimunud võistlustel, kus võisteldi küll ilu- või hokiuiskudega, aga eesmärk oli ikka olla kõige kiirem. Hiljem saime Adaverre ka mõne paari kiiruiske. Algul oli

väga raske nendega uisutada, sest hüppeliigestel puudub kiiruiskudega tugi. Siis hakkas aga paremini minema ning uisutamine meeldis mulle järjest rohkem. Mõne aja pärast toimusid Treimani juhendamisel juba regulaarsed uisutreeningud ning kujunes treening grupp. Kas peale sinu oli trennis veel mõni tüdruk? Täpselt ma küll enam ei mäleta, aga usun, et poisse ja tüdrukuid oli trennis võrdselt. Kas Adaveres on kiiruisutamine kõige popim ala? Kiiruisutamisest on saanud tänaseks Adavere märksõna ja ala, mida kõik kohalikud armastavad.

SAKSIA ALUSALU TEGI ESIMESE EESTI REKORDI 14-AASTASELT. NÜÜD ON TA JUBA 70 EESTI REKORDI OMANIK. Mis on kiiruisutamises mõnusat? Mis sind selle ala juures võlub? Mind võlub kiiruisutamise juures kõige rohkem see, et see on väga mitmekülgne ja raske ala nii vaimselt, füüsiliselt kui ka tehniliselt. Treeningud on väga vaheldusrikkad: sõidame rattaga, teeme hüppeid ja imitatsiooniharjutusi, käime jõusaalis, rulluisutame kiiruisutehnikaga, jookseme jne. Pean olema mitmekülgselt tugev, et sellel alal edu saavutada. Kuna kiiruisutamine on väga tehniline ala, siis suurema osa ajast, kui treenin või võistlen, mõtlen tehnikale, et mida ja kuidas ma täpselt tegema pean. Tunnetele lihtsalt ei tohi mõelda. Näiteks võistlustel olen oma põhidistantsil, 3000 meetri sõidus, distantsi teises pooles juba suhteliselt väsinud ja kui hakkaksin selle peale mõtlema, kuidas ma ennast tunnen, siis sellest head sõitu ei tuleks. Ma lihtsalt mõtlen sellele, kuidas oma tehnikat hoida.

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

KAANESTAAR Uisutamine lihtsalt teeb mind õnnelikuks. Loomulikult mitte iga trenn. Vahepeal peab vihaseks ka saama, kui näiteks midagi välja ei tule nii, nagu tahaksin. Selle võrra rohkem tunnen rõõmu nende trennide järel, mis väga hästi sujusid. Täpseid tundeid on võimatu kirjeldada. Ma lihtsalt elan kiiruisutamise sees ja selle nimel. Millal tulid esimest korda täiskasvanute Eesti meistriks? Mitmekordne meister sa tänaseks oled? 2009. aastal tulin esimest korda täiskasvanute Eesti meistriks. Tänaseks olen 34-kordne Eesti meister kiir uisutamises ja Eesti rekordi omanik kõikidel distantsidel (500 m, 1000 m, 1500 m, 3000 m ja 5000 m). Mitu kiiruisutamise rekordit on praegu sinu nimel? Kokku olen kaheksa aasta jooksul püstitanud 70 Eesti rekordit. Esimese rekordi tegin 14-aastaselt. Teatavasti õppisid ja harjutasid Saksamaal ui suakadeemias. Kirjelda, miks sinna läksid, miks oli see hea valik, kellega koos harjutasid ning milline oli su areng seal. Saksamaal kiiruisuakadeemiaga ühinemine oli 5 aastat tagasi minu ainuke võimalus kiiruisutamisega tõsisemalt tegelema hakata. Kahtlesin väga, kuid haarasin võimalusest, olin ju vaid 17-aastane ja 2 aastat gümnaasiumiõpinguid veel ees. Nüüd sellele tagasi vaadates olen väga õnnelik, et sellise otsuse tegin. Õppisin ja arenesin Inzellis väga palju – mitte ainult kiiruisutreeningute, vaid ka näiteks varustuse, toitumise, taastumise osas. Sain aru, mida tähendab olla tippsportlane. Saksamaal elamise ning treenimisega paralleelselt lõpetasin Põltsamaa Ühisgümnaasiumi hõbemedaliga. Nüüd oled Norras, kus täpselt ja miks seal? Sellel kevadel otsustasin ühineda Norra kiiruisutiimiga (Norges Skøyteakademi). Põhjuseks see, et Inzelli akadeemia oli lihtsalt minu jaoks ennast ammendanud, oli aeg edasi liikuda. Uuel tiimil on laagritepõhine süsteem, mis tähendab, et käime laagrites väga erinevates maailma kohtades. Põhibaas asub Hamaris Norras.

16 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Ainuüksi möödunud kuu jooksul püstitas Alusalu kolm uut Eesti rekordit, mis näitab veel kord, et selles tüdrukus on sisu. Piisav põhjus, et teda imetleda ja teistele noortele eeskujuks tuua.

Mida pead oma suurimaks saavutuseks seni ja mis on su suurim eesmärk tulevikuks? Mille nimel sa praegu treenid? Käesolev hooaeg on mul alles teine aasta täiskasvanute seas. Minu parimaks tulemuseks rahvusvahelisel tasandil on maailmameistrivõistluste 10. koht mass-stardis eelmisel hooajal. Käesoleval, 2015/2016 hooajal on plaanis osaleda maailmakarikaetappidel, Euroopa ja maailmameistrivõistlustel. Alanud hooaja eesmärk on astuda järjekordne samm lähemale tippudele, saavutada silmapaistvaid tulemusi rahvusvahelistel võistlustel ja jätkata ettevalmistust 2018. aasta olümpiamängudeks.

INTERVJUU mine, meediaga suhtlemine, reiside korraldamine MK-etappidele, Eesti meistrivõistlustele ja teistele tiitlivõistlustele, oma varustuse uuendamine, korrashoid, uiskude teritamine, terade raadiuse muutmine, suvel jalgratta korrashoidmine, videoanalüüsid uisutehnika kohta. Loen palju lisa ja uurin trennide, söögi ja taastumisvahendite kohta. Veel loen teaduslikke artikleid selle kohta, kuidas ja mida sellel alal paremini teha. Kuna ma tean, et minu ümber ei saa kunagi olema suurt tiimi, siis pean ise väga hästi asjadega kursis olema. See on üks suur põhjus, miks omandasin treeneri kutse. Lisaks trennile on ka igasugused taastumisprotseduurid: külm vann, venitamine, massaaž, rullimine ja muu. Kogu mu elu käib kiiruisutamise ümber. VAATA SASKIA STIILINÄIDET: SPORTLANDMAGAZINE.COM/SASKIA Kui aega jääb, meeldib mulle lugeda, ka inglise keeles. Mu lemmikuteks on “Vanamees ja meri” (Hemingway), “Millenniumi triloogia” Mis distantsil oled maailma tipule kõige lähemal? (Stieg Larsson). Oma põhidistantsil 3000 m. Kas sind on kunagi külastanud mõte, et äkki pole kiir uisutamine ikka see ala, millele end pühendada? Meil Eestis pole ju tingimusi ega... tegelikult suurt midagi võrreldes sinu ala tippriikidega. Loobumismõtted või vad siin kergelt tulla. Ei. Ma tegelen kiiruisutamisega, sest see meeldib mulle väga. Olen end sellele pühendanud.

Kirjelda oma argipäeva – kui palju treenid, millega veel tegeled? Loomulikult jõuan mõnikord ka kinno ja kontserdile. Argipäev: ärkan, söön hommikust, lähen trenni, söön lõunat, tukastan veidi või tegelen asjaajamistega, mida eespool kirjeldasin; lähen teise trenni, söön õhtust, taastusprotseduurid, varustuse hooldamine, magamaminek.

Millest see tuleb, et sina oled meil laias laastus ainuke naiskiiruisutaja, kes tippu pürib? Aga ülejäänud? Arvan, et mul oli lihtsalt julgust minna kodust eemale ning tahtmist pingutada kiiruisutamise nimel. Loodan olla teistele eeskujuks ja ehk kunagi on meil rohkem kiiruisutajaid ning Eestis paremad tingimused selle alaga tegelemiseks. Ka praegu on ikka mõned neiud veel ala juures.

Või õpid? Mida? Kellena end tulevikus näed? 2013. aastal lõpetasin Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. 2014. aasta kevadel käisin Tartu Ülikoolis abitreeneri koolitusel ja omandasin treeneri kutse (tase 3). 2015. aasta kevadel läbisin Tallinna Ülikoolis nooremtreeneri koolituse ja omandasin kiiruisutreeneri kutse (tase 4). Ma väga loodan, et ühel päeval on võimalik alustada Eesti ülikoolides õpinguid ka osalise koormusega. Praegu on võimalik õppida ainult täiskoormusega. Sellest on väga kahju. Tundub, et sportlaste peale pole üldse mõeldud. See tekitab natuke ka lisastressi, sest tekib tunne, et millal siis. On ju ilmselge, et sportlasena raha ei teeni ja sportlaskarjäär ei kesta igavesti. Ma usun, et see on ka üks põhjuseid, miks paljud Eesti sportlased on sunnitud lõpetama oma sportlaskarjääri nii varakult. Need 3–4 kuud, kui ma Eestis olen (pärast hooaja lõppu ja uue hooaja ettevalmistustsükli alguses), oleks ideaalne koguda ainepunkte. Hooaja sees võiks võtta mõne kursuse arvutis ja minna eksamiks Eestisse. Tean paljusid teiste riikide sportasi, kes nii õppida saavad. Ma väga loodan, et ka Eestis on see varsti võimalik.

Mida teha, et Eestis oleks rohkem tippkiiruisutajaid? Esimene asi oleks kindlasti tingimused – meil oleks vaja täismõõtmetes, 400 m kiiruisurada. Kas oled tegelenud veel mõne spordialaga? Millisega? Olin sportlik laps ja armastasin liikumist. Põhikoolis tegelesin natuke kergejõustiku, suusatamise ja ka jalgpalliga. Rattaspordiga? Üldiselt on teada, et uisutajad on sa geli ka võimsad ratturid. Rattasõit on osa kiiruisutaja treeninguplaanist. Millega veel tegeled? Lugesin, et varem õppisid viiulit. Kui tõsiselt? Kas võtad nüüdki vahel viiuli kätte? Kui, siis mis puhul? Õppisin 7 aastat Põltsamaa muusikakoolis viiulit. Lisaks viiulitundidele ka muusikaajalugu ja solfedžot, samuti natuke klaverimängu ja käisin orkestris. Mul oli imetore viiuliõpetaja. Praegu kahjuks viiulimänguks aega ei jää. Millega vabal ajal tegeled? Loed, käid kinos või teatris? Kahjuks väga palju aega muudeks tegemisteks ei jää. Olen sunnitud tegelema palju asjaajamisega: sponsorite otsi-

18 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Räägi pisut oma perest – kui sportlik, kui spordihuvi line? Kas keegi su perest on tõsisemalt kiiruisutami sega tegelenud? Või mõne muu spordialaga? Mul on suurepärane perekond: liikumist ja sporti armastavad, mind väga toetavad ja minust hoolivad ema ning isa ja 2 vanemat õde, Sirli (31) ja Sandra (28). Sandra on kehalise kasvatuse õpetaja. Ta on aktiivselt tegelenud rull- ja kiiruisutamisega. Minu perekond on minu tiim. Tänu nendele olen nii kaugele jõudnud.

NIKE TRAINING CLUB TREENINGUD MYFITNESSIS LEIA OMALE SOBIV AEG: myямБtness.ee/tunniplaan

MEIE INIMESED

TEKST: ANDRA NÕLVAK FOTOD: RAIMOND ROOPÄRG

MEIE TÖÖTAJAD

FITNESSIMAAILMA TIPUS

RANNA- JA BIKIINIFITNESS SOBIVAD KÕIGILE, KES IHKAVAD UUDSUST JA TAHAVAD, ET TREENINGUL OLEKS EESMÄRK.

ärnu Kaubamajaka Sportlandi SPORDIALA KUI ELUSTIIL juhataja Kuido Jõgisalu fitnessi Nii ranna- kui ka bikiinifitnessi puhul on tee algas tänavu jaanuaris, mil tegemist elustiiliga, mis on nõudnud igata hakkas Ott Kiivikase juhenpäevaelu ümberkujundamist ja muutdamisel jälgima toitumis- ja mist. Süüa tuleb toitumiskava järgi vähetreeningukava. Tihe jõusaalis treenimine malt neli korda päevas, iga kolme-nelja vajas eesmärki ja nii tuligi Jõgisalul mõte tunni tagant, et ainevahetus korralikult proovida ala nimega men’s physique ehk toimiks. “Üldsusele on vist jäänud mulje, rannafitness. Võistlejad on sel juhul et piisab mõnest trennist, ilusast soengust rannariietes – lühikestes pükstes, palja ja meigist ning ongi kõik. Tegelikkuses on ülakeha ja jalanõudeta – ning hindamise selle taga vähemalt viis korda nädalas rasvõtmesõnad keid treeninSPORTLANDMAGAZINE.COM/FITNESS on “tervis” ja guid ja pidev “sportlikANNAB VIHJE, KUIDAS BIKIINIFITNESSIGA ALUSTADA. toitumise jälkus”. gimine,” tunSports Direct Norde poe juhataja Hiienistab Hiie-Liin. “Suures osas olen kogu Liin Tamm on fitnessis enda sõnul üsna oma elu kujundanud ümber selle – tööuustulnuk. Ta hakkas sihipäraselt bikiinigraafikut või muid igapäevaseid plaane fitnessiga tegelema pisut rohkem kui tehes pean alati arvestama, et treeningud aasta tagasi. Kuigi algul pelgas Hiie-Liin saaksid tehtud ning toit oleks olemas. teadmatuse tõttu jõusaali minna, sai hirm Võistlushooajal on kogu elu väga täpselt tänu uutele tuttavatele ületatud ning aina paigas.” enam külastas ta rühmatreeningute aseKuidol on toitumise ja treenimise remel jõusaali. Ka tema vajas kindlamat žiimi jälgimisel suureks abiks elukaaslane, eesmärki ja väljakutseid, mida bikiini kes käib samuti usinalt jõusaalis ja toitub fitness kindlasti pakub. sama moodi. “Kahekesi on sel rajal kindMõlemad fitnessiharrastajad möönalasti kergem püsida ja ka mõistlikum,” vad, et tegemist on distsipliini nõudva sõnab Kuido. Ta lisab, et algul tundus alaga, mis ei kujuta endast ainult jõusaapidev isevalmistatud toidu karpidega lis kangide tõstmist. Ent just see neid kaasavedamine keeruline, kuid sellega paelubki. Lisaks raskele trennile on sama harjub. “Tegelikult on see isegi lihtsam kui oluline osa õigel toitumisel, mis aitab saaiga poeskäigu ajal nuputada, mida osta, ja vutada head vormi. Kuido tunnistab, et õhtul mõistatada, mida süüa teha. Nüüd kuigi enne võistlusi tekib dieedi tõttu on kindel toiduainete nimekiri, mida vaja suur isu magusa järele, on see ohjeldatav. soetada ja eri toidukordade ajal süüa.”

20 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

VÕISTLUSED JA EESMÄRGID

Aasta algul rannafitnessi tõsisemalt käsile võtnud Kuidol on juba ette näidata nii mõndagi. Oma esimesel võistlusel – Lõuna-Eesti karikavõistlustel – saavutas ta esimese koha +178 cm algajate seas. Eesti karikavõistlustel kulturismis ja fitnessis saavutas Kuido kolmanda koha +178 cm kategoorias. Seni viimasel võistlusel, milleks oli IFBB Latvia Open Championships 2015, sai ta +178 cm kategoorias kuuenda koha. Ka Hiie-Liinile oli tänavune kevad esimene võistlushooaeg, kus ta tegi kaasa samadel võistlustel nagu Kuido. Treeneriga arutades otsustati sügishooaeg vahele jätta ja pühenduda lihasmassi kasvatamisele, et astuda uuel kevadel lavale juba parema vormiga. Miks võiksid teisedki seda ala harrastada? Hiie-Liin soovitab bikiinifitnessi kõigile, kes tahavad mingit eesmärki ja uudsust oma treeningutesse, sest fitnessimaailm on põnev ja täiesti midagi muud kui igapäevane elu. “Siiski soovitan ma enne alustamist põhjalikult kõik aspektid läbi mõelda ja arutada asja ka oma lähedastega,” sõnab ta. Kuido soovitab rannafitnessi neile, kes ei soovi arendada suurt lihasmassi, kuid tahavad atleetlikku ja hea vormiga keha.

MEIE INIMESED Meeste rannafitness on ala, kus näidatakse meeste sportlikku vormi ja kehailu – ei hinnata suurt lihasmassi, vaid mõõdukat toonuses muskulatuuri. Võisteldakse lühikestes pükstes, palja ülakehaga ja jalanõudeta. Bikiinifitnessi puhul on pearõhk kehavormi treenitusel ja esteetikal. Võisteldakse kaheosalises napis ja säravas rannarõivas, tähtsad on kaunis lavameik ja soengud ning graatsiline liikumine.

Kuido Jõgisalu.

Hiie-Liin Tamm.

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

MYFITNESS

TEKST: ANN HIIEMAA FOTOD: KALLASVEE, TEKST: ANNLAURA HIIEMAA URMAS KAMDRON FOTOD: LAURA KALLASVEE, URMAS KAMDRON

MYFITNESS ÜLLATAB UUTE PÕNEVATE TREENINGUTEGA MIS TUNNE OLEKS TREENIDA, KUI SINU KÕRVAL OLEKS PIDEVALT ISIKLIK MOTIVEERIJA, JULGESTAJA JA ABILINE, KES PANEKS PAIKA KÕIK SU TREENINGUD JA EESMÄRGID VASTAVALT IGAPÄEVASTELE VAJADUSTELE? SEDA TUNNET ON MYFITNESSI TREENINGUKLUBIDES VÕIMALIK KOGEDA.

“S

ee oli täiesti uskumatu! Võitsin enesekindluse, parema enesetunde, hea sõbra – ja kõik tänu personaaltreenerile. Ma poleks uskunud, et ühel inimesel võib minu elus olla nii suur roll,” kirjeldab 29-aastane Mari oma kogemust personaaltreeneriga. Kui oled juba mitu kuud otsinud vabandusi, miks trenni mitte minna, või oled langenud mugavustsooni, siis koos personaaltreeneriga harjutades muutub kõik. “Kui pidin üksinda trenni

22 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

minema, mõtlesin tihti, et täna ikka ei jõua. Lükkasin treeningu homsele, aga homset ei tulnud ega tulnud. Ma lihtsalt ei suutnud end kokku võtta,” meenutab Mari. “Personaaltreeneriga ei saa ma endale sellist käitumist lubada. Ma tean, et lisaks mulle on veel üks inimene, keda ma ei saa alt vedada, sest ta usub minusse. Ja tihtipeale isegi rohkem kui ma ise.” Personaaltreeneriga saad tänu individuaalsele lähenemisele parima plaani, mis aitab saavutada eesmärgid nii treeningusaalis kui ka tööl ja isiklikes suhe-

tes. Viimastel on sageli mitu korda suuremgi väärtus. Terves kehas terve vaim! Praegu pakuvad personaaltreeningu tasuta konsultatsiooni MyFitnessi Viru, Postimaja ja Viimsi klubi. Kohale võib tulla ka koos sõbraga ning uurida, millised on grupi personaaltreeningu võimalused. Nõnda on veelgi soodsam ja lõbusam treenida.

UUED TREENINGUD

MyFitness pakub ka palju uusi põnevaid treeninguid. Ja neid lisandub pidevalt. My Tabata spinning on üliinten-

MYFITNESS

PROOVI MIDAGI UUT! Tule tutvu MyFitnessi uute põnevate treeningutega ja leia oma lemmik: My Tabata spinning BAX Fitbox Teens Training Club

VAATA UUSI TREENINGSTIILE SPORTLANDMAGAZINE.COM/FITNESS

siivne intervalltreening, mille kulminatsioon on jaapani treeneri ja sporditeadlase Izumi Tabata välja töötatud intervallisüsteem, nn Tabata. Treening koosneb soojendusest, ettevalmistusest intervallideks ja Tabata intervallidest, millele järgnevad lühike cardio-osa ning taastumine ja venitused. BAX (bodyART Extreme) on lühike ja tõhus treening, mis ühendab intensiivselt kogu keha kaasavad harjutused spetsiaalsete sidekude ehk müofastsiat mõjutavate venitusharjutustega. BAX keskendub koordinatsioonile ja funktsionaalsele treeningule ning eesmärk on, et iga treenija saavutaks ideaalse sooritustehnika ja tasakaalustaks välist jõulist pingutust sisemise rahu ja keskendumisega. Treening koosneb kahest osast: umbes 15 minutit kestvast pingutusest kõrgel pulsil ja intensiivsetest dünaamilistest venitustest. Treenijad on paljajalu. BAX-i saab Eestis harrastada ainult MyFitnessi klubides. Fitbox on intensiivne treening, mis koosneb jala-, rusika-, küünarnuki- ja põlvelöökidest. Fitbox sisaldab Tai poksi, kung fu, karate ja kikkpoksi elemente. Harjutusi tehakse muusika saatel, kasutades spetsiaalseid veega täidetud löögikotte ehk fitbox’e. Kui seni sai treenida vaid Tartu klubides, siis nüüd oodatakse huvilisi ka Tallinnas Rocca al Mare, Viimsi ja Postimaja klubis. Teens Training Club on noortele mõeldud lõbus ja kaasahaarav üldfüüsiline treening. Stuudiotreeningutel õpitakse kogenud treenerite juhendamisel harjutuste õiget tehnikat, arendatakse kehalisi võimeid ja vastupidavust. Keskendutakse mitmekülgsele arengule põnevate ja lõbusate treeningute abil. Teens Training Club on mõeldud noortele vanuses 12–15 eluaastat.

AVATAKSE UUED KLUBID

KUI OLED JUBA MITU KUUD OTSINUD VABANDUSI, MIKS TRENNI MITTE MINNA, SIIS KOOS PERSONAAL TREENERIGA HARJUTADES MUUTUB KÕIK.

Need, kellele MyFitnessi treeninguklubid on seni jäänud kaugeks, ei pea muretsema. Ettevõte laieneb pidevalt. Mõni aeg tagasi avati Postimajas ja Viimsis uhiuued MyFitnessi spordiklubid ning juba tuleva aasta esimesel poolel on plaanis avada Mustamäe klubi. Lasnamäele on lisaks praegusele MyFitnessi klubile Virbi tänaval kavandatud uus spordiklubi Kärberi tänavale ja veel enne 2016. aasta lõppu saavad oma spordiklubi Ülemiste City inimesed. Kalamaja rahvas võib aga rõõmustada, sest Balti jaama klubi avatakse 2017. aasta kevadel. “MyFitnessi Balti jaama klubi saab kindlasti olema atraktiivne ja meeldiv sportimiskoht Telliskivi ja Kalamaja elanikele ning seal töötavatele inimestele. Kuna praegu Põhja-Tallinnas kvaliteetset ja ruumikat spordiklubi pole, siis loodame täita selle koha parimal võimalikul moel,” kinnitab MyFitnessi juhatuse esimees Erkki Torn. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

N+TC’ga ALUSTAMINE. Mis on Nike+ Training Club? Nike+Training Club (N+TC) on treeningrakendus, mis pakub kasutajale üle 100 erineva kogu keha treeningu, mida saad teha ükskõik mis ajal, sinu enda poolt valitud kohas, kas üksiktreeningu või N+TC programmi osana. Harjutused on kokku pannud Nike treenerid, inspireerituna maailma parimate sportlaste treeninguist ning baseeruvad aastatepikkusel uurimustööl treeningute ja treeningvahendite kohta. Iga drill on loodud eesmärgiga pakkuda sulle võimalust muuta end vastavalt oma eesmärgile (Get Lean, Get Toned, Get Strong) ning saad seda teha valides kas 15-, 30- või 45- minutilised harjutuste kombinatsioonid. Mis tüüpi treeninguid rakendus pakub? N+TC pakub mitmekülgset treeningut – sellist tüüpi harjutusi, mis aitavad sul igapäevaelus paremini hakkama saada. Programmid on loodud saavutamaks paremat lihastasakaalu ja liigeste stabiilsust ning tugevdavad keha vastupanuvõimet vabaks liikumiseks igapäevases tegevuses. Rakenduse eesmärk on aidata tugevdada kogu lihaskonda, alustades kerelihastest, lõpetades ala- ja ülakehaga. Kui sa mõtled oma igapäevaste tegemiste peale, siis poekottide 5. korrusele tassimine on raske töö, juba selle jaoks tuleb end vormis hoida. Rakendus pakub ka kõrge intensiivsusega ning Body&Mind stiilis treeninguid - näiteks jooga, pilates, stretching. Sinu käsutuses on isegi Rihanna personaaltreeneri poolt loodud kung fu ja capoeira stiilis treeningud! Kes need treeningud kokku on pannud? N+TC treeningud on suurel määral disaininud Marie Purvis, kes on Nike Global Master Trainer ning pikaajalise kogemusega personaaltreener Nike treeningkeskuses. Koos temaga on viimastel aastatel kaasa löömas palju uusi ja andekaid treenereid üle maailma, kes kõik panustavad omal moel rakenduse arendamisse ning selle kasutajasõbralikumaks ja õpetlikumaks muutmisse. Oluline osa on ka treenija harimisel, sest motoorne tegevus ja pea mitte kasutamine võib ühel hetkel valusalt “sõrme lõigata”. Treeningud on sinu jaoks kohe olemas, aga mina soovitan lugeda ja õppida lisaks, kuidas su keha tegelikult töötab. Olen veendunud, et “keha teeb, mida mõistus ütleb” – võta aega enda tundma õppimiseks! Kuidas ma tean, et see rakendus just minule sobib? N+TC on funktsionaalse treeningu äpp, mis on disainitud naistele, kuid ideaalne treeningvahend ka meestele ning aitab treenida nii tippsportlasi kui ka neid, kes alles treeningutega alustavad. Treeninguid saad valida algtaseme, kesktaseme ning edasijõudnud treenija astme järgi, valides erineva pikkuse ja suunitlusega programmide vahel. Olenevalt sellest, kas sul on aega 5, 6, 7, 10, 12, 15, 30, 45 minutit – sa leiad endale sobiva raskusastme ning kestvusega treeningu. Programmide seast saad valida, kas soovid pigem kardio- või lihastreeningut. Kõik on väga lihtne – kõige keerulisem osa tundub olevat ettevõtlikkus alustada. Kas mul on vaja lisavarustust? Mitmed N+TC programmid on loodud kasutamaks lisavahendeid, milleks on tavaliselt kas hantlid või pink. Nende kasutamine annab sulle võimaluse saavutada maksimaalne tulemus, aga saad väga edukalt ka ilma või koduste vahenditega hakkama. Hea idee on endale soetada hantlid – siis on meeldetuletus kogu aeg silmanurgas olemas.

N+TC on funktsionaalse treeningu äpp, mis on disainitud naistele, kuid ideaalne treeningvahend ka meestele

Tähekombinatsioon N+TC on sinu silme alt ja kõrvust läbi käinud juba korduvalt, aga sa pole siiamaani veel täielikult aru saanud, millega siis ikkagi tegemist on. Sportland Magazine pakub sulle Nike Master Trainer Sandra Raju abiga vastused meie toimetuse poolt tekkinud küsimustele ning loodame, et see aitab teil sotid selgeks saada. Kui ikka veel asi segane, siis lubas Sandra lahkelt, et võite talle kirjutada ja personaalselt abi küsida. Küll aga palub ta öösel kell 4 mitte helistada.

Kuidas ma endale selle rakenduse laadida saan? Kas iTunes’i App Store’i (Apple´i seadmete) või Google Play (Android telefoni) kaudu ning vajalik on WiFi või mobiilse interneti olemasolu. Rakenduse enda maht on umbes 50MB. Kõik trennid on vaja eraldi alla laadida, aga selle võimaluse pakub rakendus sulle kohe, kui soovid treeningut tegema hakata. Sul on võimalus ka kõik korraga alla laadida, kuid pane tähele - see võtab sinu telefoni mälust enda alla umbes 500MB. Veendu, et sul on piisavalt vaba ruumi! Kas Nike+ Training Club on tasuta? Jah – rakendus on tasuta! Kuidas ma valin, milline treening on minu jaoks sobivaim? Lugedes treeningprogrammide menüüs olevaid kirjeldusi, saad kindlasti aru, milline programm just sinu eesmärgi jaoks sobilikum võiks olla. Kui sa oled oma eesmärgipärase valiku teinud, saad edasi liikuda ning valida sobiva raskusastme (algaja, kesktase, edasijõudnu). Sul on võimalik enne alustamist vaadata, mis harjutusi ja vahendeid treeningud sisaldavad, et teaksid, mida oodata ning mõningaid kavasid on võimalik enda jaoks sobivamaks kohandada. Kui tunned, et ei oska ise harjutusi valida, siis paneb rakendus sulle läbi 4 lihtsa küsimuse ise treeningprogrammi kokku ning sinu ülesandeks jääb vaid vajutada “Do workout’’ – nii lihtne see ongi! Kuidas ma tean, milline programm on minu jaoks? Rakenduse 4-nädalane treeningprogramm pakub vastavalt sinu valitud eesmärgile sulle nõu ja jõuga toetust ning suunavate küsimuste abil saadud vastustele paneb kokku sobivaima treeningkava. Programm algab siis, kui lõpetad esimese treeningu ja kestab 4 nädalat jutti – pausi panna ei saa! Sa võid programmi kestvuse ajal teha nii palju treeningud kui soovid ning minutid lisatakse kõik sinu kontole - ehk siis, rakenduse näol on sul nii hea treeningpartner kui ka käepärane treener, kes küll ei asenda reaalset inimest, aga aitab sul kindlasti tervemana püsida kui üldse mitte liigutamine. Trenni ta sinu eest küll ei tee, aga aitab valida just sulle sobivad harjutusvarad.

Miks ma end Nike kontoga registreerima pean? Registreerimine salvestab sinu treeningute info ja minutid Nike + kontole, kust saad oma treeningutel silma peal hoida (ka mitmest seadmest korraga). See on oluline ka telefonivahetuse puhul – siis ei lähe sinu info kaduma ning kandub üle uude seadmesse. Saad oma N+TC treeningud sünkroniseerida Nike+ Running rakendusega ning läbi selle veelgi mitmekülgsemalt oma protsessi jälgida. Peale isikliku arengu jälgimise aitad sa registreerudes ka Nikel näha, mis on inimeste lemmiktreeningud ning läbi selle abistad neil päev-päevalt rakendust paremaks muuta. Mida Nike Training Club mulle veel pakub? N+TC on rohkem kui lihtsalt mobiilirakendus. See on treeningkogukond, mis pakub läbi oma ala ekspertide teadmisi, inspiratsiooni ja motivatsiooni, et saaksid oma eesmärke lihtsamini saavutada. Lisaks Nike poolt pakutavale abile saad kindlasti lisajõudu ka oma kaastreenijate poolt ehk siis, tugev kogukond ja kokkuhoidvad treeningkaaslased võivad olla suurema kaaluga kui sa ettegi oskad kujutada. Liitu meiega ka Facebookis, et saada esimesena infot uuenduste ja põnevate toimumiste kohta.

Igal juhul on N+TC hea võimalus inspireerida ka teisi sinuga kaasa treenima!

N+TC pakub mitmekülgset treeningut – sellist tüüpi harjutusi, mis aitavad sul igapäevaelus paremini hakkama saada.

Sinu ülesandeks jääb vaid vajutada “Do workout’’ – nii lihtne see ongi! N+TC rakendusega saab ka muusikat lisada. Kuidas ma oma treeningu muusikat kontrollida saan? Muusika sättimiseks vali kõigepealt endale sobiv treening ja vajuta “Set Music”. Sa saad kuulata kõike, mis leidub sinu iTunesi või Media Playeri muusikavalikus, lisaks sellele on võimalik kuulata ka valitud palasid läbi Spotify – väga mugav viis oma treeningule natuke vunki juurde lisada! Kuidas ma oma treeninguid sotsiaalmeedias jagada saan? Sa saad oma lõpetatud treeningute info, motiveerivaid sõnumeid ja pilte jagada valides kas siis “Autoshare” (jagab su infot automaatselt peale treeningu lõppu) või manuaalse jagamise variandi. Igal juhul on see on hea võimalus inspireerida ka teisi sinuga kaasa treenima!

N+TC on treeningrakendus, mis pakub kasutajale üle 100 erineva treeningu

KORVPALL VAATA SUURT GALERIID SPORTLANDMAGAZINE.COM/BASKET

Riia, mu arm

Riias oli emotsionaalseid hetki, mis tasuvad mällu talletamist.

EHK TUNDELINE TEEKOND EESTI KOONDISEGA TEKST: ALDO MAKSIMOV FOTOD: JOOSEP MARTINSON

KORVPALLILIIDU KOMMUNIKATSIOONIJUHT VAATAB TAGASI KOONDISEGA KOOS VEEDETUD HILISSUVELE, KUS TÄHTSAL KOHAL OLID EM-I ALAGRUPIMÄNGUD.

õik, mis toimus enne Riiat, oli ühelt poolt hall treeninguperiood, müüriladumise aeg. Teisalt, gastroll Moskvasse, reis kuuma Tbilisi päikese alla ning kodune nelja rahvuse karikaturniir – need olid kui õrn memme musi ja laisk suvepäev enne äikesetormi. Seevastu EM-i periood Riias oli äärmiselt pingeline. Meeskond hoidis omaette, suhtlus meediaga oli optimeeritud ja vaoshoitud. Sest mida sa ikka kired, kui munetud ei ole. See asjaolu saigi osalt nii meediale kui ka koondisele saatuslikuks, sest pärast kahte esimest mängu tampisid meedia ja avalikkus koondise madalamaks kui muru ning ega see mängijate

26 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

enesehinnangule potentsi lisanud. Põhimõtteliselt tegi meedia vaid ühe olulise vea. Kirjutati pühas usus, et kahes esimeses EM-i mängus osa mehi kas ei tahtnud või ei suutnud pingutada, mängisid justkui poole teraga. See, niipalju kui sain meeskonda seestpoolt ja kõrvalt vaadata, ei pea kindlasti paika. Kui tundus, et jäädi passiivseks, siis võis seda pigem seletada kangestuse, ülehäälestuse, pareesiga. See on see hetk – nüüd on see käes! 14 aastat ootust. Mäng on alanud, vastane paneb 15-st 12 sisse ja sa oled 20 punktiga taga. Ma olen vaba, nüüd on see hetk käes, üle 14 aasta, ja ma panen ära... Aga läks mööda. Asi ei olnud tahtmises ega pingutuse

puudumises. Pigem oli põhjus selles, et puudus sarnaste turniiride kogemus, mängijad olid ülehäälestatud ja pinges. Mis siis, et Andres Sõber intervjuus selle küsimuse naljaks pööras, nentides ajakirjanikule, et “pinge on sul sisekummis“. Augustikuine Zagreb oli üsna mõnus pingelõdvendus. Peaaegu lõunamaine muretus, õnnestunud avamäng Horvaatiaga, külalislahkus. Sealsamas Zagrebis avastasin tribüünilt äkki üheainsa sinimustvalge, mis kuulus keskealisele abielupaarile ja nende tütrele. Selgus, et Horvaatia rannikul puhates ja oma autoga ringi sõites põikasid nad mõnisada kilomeetrit eemale, et Eesti-Horvaatia mängule

KORVPALL kaasa elada – kaasas lipp ja fännisärgid ning näos maalingud. Nad lubasid sealsamas, et tagasiteel kümmekond päeva hiljem tulevad ka Riiast läbi. “EM-il näeme...“ viskasime. Ja nägimegi. Teisel päeval Riias fännitelgis põrkasime kokku ühe lauaotsa ääres. Nagu vanad sõbrad. Teel olemine ühendab. Eesti fännide armee Riias oli muidugi suurejooneline. Areen täitumas avamängu hakul Eesti fännidega või kolmanda mängu lõpu joovastus – need hetked tasuvad mällu talletamist. Ka kurbus, ahastus, kaotusvalu – eriti pärast mängu Leeduga – käivad asja juurde. Ja kes vaidleks vastu sellele, et kahepunktises kaotuses Leedule oli omajagu ka magusat tooni – eriti hiljem –, mitte üdini süsimusta ahastust? Leedu-Eesti mängu järel lasime kreeklasest sõbraga suuremal inimmassil laiali vajuda ning asutasime end seejärel minekule. Teel sõbrunesime ootamatult kolme leedulasega. Tunnistan ausalt, et sõjaväe ajast saadik ei ole mul olnud leedulaste suhtes eriti sooje tundeid, ja ma imestan alati, miks eestlased Leedu koondist fännavad. Mis on meil Leeduga rohkem ühist kui Belgia, Taani või Kreekaga? Peale selle, et totalitaarne süsteem räsis meid võrdselt ligi pool sajandit?

H U V I TAV T E A DA

Film Eesti korvpalli koondisest

Eesti korvpallikoondise teekonnast EM-ile valmib uue aasta esimesel poolel film. Pärast EM-i teist alagrupimängu uuris üks tuntud ajakirjanik filmimees Orm Naaritsalt filmi süžee ja vaatenurga kohta, küsides kaotuste foonil: “Kas tuleb kurb film?“ Naarits vastas, et tuleb erisugune film, kus nii kurbi kui ka ülevaid hetki, mõtlikke ja lõbusaid stseene. Järgmisel päeval ilmus Eesti Päevalehes artikkel pealkirjaga “Film EM-koondisest tuleb nukker, kuid aus“. Samal päeval võitis Eesti Ukrainat.

EESTI KORVPALLIKOONDIS EM-IL RIIAS 05.09. Eesti-Tšehhi 57 : 80 06.09. Eesti-Belgia 55 : 84 07.09. Eesti-Ukraina 78 : 71 09.09. Eesti-Leedu 62 : 64 10.09. Eesti-Läti 64 : 75

Eesti fännide armee oli suurejooneline. Kuue päeva jooksul käis EM-ilt läbi 7000 eestlast.

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

KORVPALL

Esplanaadi parki püstitatud fännimajas esinesid pärast Eesti mängu Belgiaga Kukerpillid.

Imesid juhtub! Vennastusime toredasti nende leedulastega, kes elasid, nagu selgus, sootuks Southamptonis, Inglismaal. Pressisime ennast viiekesi Leninit meenutava lätlasest taksojuhi Mazdasse ja suundusime Riia öhe. Eks võitja suurust näitab ikka suuremeelsus – meie Loukasega sel ööl maksma ei pidanud, õigupoolest ei tohtinud maksta. Kuid eestlanegi oli päris uhke olla – osutas ju meie koondis väärilist vastupanu. Kui kohal on palju fänne, siis ikka juhtub midagi ning alati ei ole see kena. Midagi väga hullu Riias õnneks ei juhtunud. Paar seltsimeest viidi küll arestimajja ja vabastati sealt hommikul. Üks meie koondise fännidest talutati aga politseiautosse seetõttu, et ta viibis tribüünil kenas mummulises hommikumantlis, omamata selle all ühtegi riietus eset. Kuna turvakontroll toimis, pidi meeskodanik halli sisenema ilmselt tavariietes ja tema koti sisu (mis küll põgusalt läbi vaadati, et ei tuldaks oma jookide või pürotehnikaga) kahtlust ei äratanud. Seega pidi korvpallisõber vahetama (ilmselt halli WC-s) oma riided hommikumantli vastu. Jäi ainult küsimus: kui politsei viis härra ära, mis sai tema tsiviilriietest, sokkidest, kingadest ja pesust? Miks ta seda tegi, pole oluline, vahel ikka tuleb igasugu mõtteid. Juhtum iseenesest ei tohiks imestama panna, sest Riiast käis kuue päeva jooksul läbi kõiksugu rahvast, alates ministritest Taavi Rõivasest ja Indrek Saarest ning lõ-

28 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

petades näitlejate-muusikute, tavaliste eesti inimeste, Soome ehitajate ja isegi nende naistega. Kui kohal on 7000 eestlast, siis paar protsenti ehk umbes 150 neist ei ole kindlasti päris normaalsed, nagu hindavad tunnustatud psühhiaatrid. Nii et kokkuvõttes läks hästi. Väljakul läks umbes nii, nagu võis arvata. Saime ühe võidu, näitasime kahte väga kehva mängu ja kahte-kolme päris head mängu. Üle varju ei hüpanud, aga koju võis minna nii, et häbi polnud. Estonia teatri juures, kus 11. septembri öösel osa mehi bussist maha lasti, julgesid väsinud koondislased rahulikult kodu poole minna, kartmata öökuraasis korvpalli spetsialistide dispuute. Peamisena jääb ikka meelde võimas tunne. Ärevus, ootus, surin, bussisõit koondisega mängule läbi linna, mööda

Esplanaadi pargist ja ristmikest, kus Eesti lippudega fännid bussi tervituste ja hõigetega saadavad... See tunne pärast 14-aastast ootust, mis on nii magus, valus, hingemattev; tunne, mis murrab tugevamaidki ning liigutab hingekeeli. See tasus ära. Tiit Sokk tõdes poolteist kuud pärast EM-i, esinedes korvpallikonverentsil, et tema meelest pole EM nagu läbi saanudki. Tema pilk ja pinevus hääles panid korraks võpatama: ta tõesti elab ikka veel tolles hetkes – 6. või 7. septembris... Ta ilmselt mäletas kõiki viskeid, kõiki valesid katteid, eksimusi igal rünnakul ja hilinemisi kaitses, minutipealt. Ja ma ei usu, et ta pidi selleks internetist metsikult play-by-play’d lappama. Nii muutuvadki ööd lühikeseks... Ja halastagu igaühe oma jumal neile, kes julgevad öelda, et mehed ei tahtnud piisavalt, tegid poolkõvaga vms. Suures mängus maksavad psüühiline valmisolek, robustne sõjamehelik rinnaletagumine mõnikord hoopis rohkem kui häälestus, tantristlik keskendumine ning tasa ja targu eestlaslik minemahakkamine... Kui meie minema hakkame, viimaks raske rusikaga, seisab meie ees pahatihti vaid tume pilv, kus silm enam suurt ei seleta. Turniiri ei saa pärast lõppu uuesti alustada nagu uut kaardijaotust. Aga ikkagi – kõik tasus ära. Veel rohkem tasub loota, et enam ei peaks ootama 14 aastat, et seda tunnet uuesti kogeda. Helendab sall. Kohtuvad suud. Suus on ent nutumaik. Taevas on hall. Raagus on puud. Siiski üks helge paik. Lahkun ma, kurgus nutt. Sinna, kus tee varjutab uduloor, jääb Riia, mu arm. *(Vennaskond, “Riia, mu arm“ albumilt “Rockipiraadid“, 1992)

Pärast 14-aastast ootust tasus ära see tunne, mis oli nii magus, valus, hingemattev; tunne, mis murdis tugevamaidki ja liigutas hingekeeli.

KORVPALL

Birgit Piibur

TAHAN VÄLISMAALE, KUID VÕTAN HOOAJA KORRAGA TEKST OLIVER LOMP FOTOD SIIM SEMISKAR

Nooruke mängujuht Birgit Piibur aitas kevadel 1182 Tallinna korvpallinaiskonna Eesti meistriks. Sportlandis töötav neiu treenib iga päev, et saada paremaks, kuid püüab jääda kahe jalaga maa peale. Räägi alustuseks veidi oma tööst Sportlandis. Mida seal teed ja kuidas tööga rahul oled? Olen klienditeenindaja Ülemiste Sport-

sed ja lähen iga päev tööle hea tujuga.

õnneks on meil hea koolituste süsteem.

Kui palju tuleb töös kasuks see, et oled ise tippsportlane?

Kui palju sa praegu treeningutele pü hendud? Treenin iga päev, ainult kolmapäev on puhkepäev. Kui mul pole tööpäeva, siis lähen hommikul jõusaali trenni ja õhtul korvpalli mängima. Kui mul on tööpäev, lähen töölt otse õhtusesse trenni.

OLEN TÄIESTI VEENDUNUD, ET TULEVIKUS MÄNGIB NAISKOND SUURTURNIIRIL, JA LOODAN, ET SEE JUHTUB JUBA MINU MÄNGIJAKARJÄÄRI AJAL. landis, kus mul maikuus täitus aasta. Olen tööga väga rahul ja ausalt öeldes ei oskaks praegu paremat tööpaika välja mõelda. Sportlandis on mõnusad inime-

30 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Kindlasti on sellel oma plussid – eriti korvpallitooteid müües –, spordivõhikul on oluliselt raskem. Samas teadsin ka mina algul mõnest alast üsna vähe, kuid

Kevadel võitsite klubiga meistritiitli. Millised on selle hooaja eesmärgid? Kindlasti on esimene mõte kaitsta Eesti meistri tiitlit, kuid sooviks medalit saada

KORVPALL VAATA MEIE STAARE SPORTLANDMAGAZINE.COM/MEIE

Ülemiste Sportlandi juhataja Daivi Kitsapea: Birgit on väga sõbralik ja vastutulelik ning meeskonnamängija igas mõttes. Ta käib üsna tihti tööl, kuna tema päevad on lühemad, sest iga päev peab ta ka trenni tegema. Birgitil ja teistel korvpalluritel, kes on meil siin töötanud, on üks suur pluss: Ülemiste Sportland on väga suur ja selleks, et olla hea klienditeenindaja, peab “platsinägemine” olema hea. Ei saa vaadata ainult oma nina alla. Lisaks on Birgiti suur pluss see, et ta teab spordist peaaegu kõike.

ka Eesti-Läti ühisliigas. Loomulikult tahaks ka Ida-Euroopa liigas medalit, kuid tuleb jääda realistiks – oleme seal eelkõige kogemusi hankimas. Tase on liiga kõva. Oled veel väga noor mängija. Kas isikli kud ambitsioonid ulatuvad ka piiri taha? Loomulikult tahan välismaale pääseda, kuid niimoodi puusalt ei taha öelda, kus mängida sooviksin. Tegelikult ma isegi ei mõtle sellele veel nii täpselt. Katsun võtta hooaja korraga ja igal aastal areneda. Millises seisus on sinu meelest Eesti naiste korvpall? Kas mängime sinu gene ratsiooni ajal suurturniiril? Ma arvan, et aastatega muutub seis üha paremaks ning naiste korvpall üha enam nähtavaks. Juba see, et novembris mängime Prantsusmaal kohaliku koondisega, on väga tugev sõna. Olen täiesti veendunud, et tulevikus mängib naiskond suurturniiril, ja loodan, et see juhtub juba minu mängijakarjääri ajal. Kust on sinu korvpallipisik üldse pärit? Spordipisik pärineb minu onult, kes mängis saalihokit. Käisin temaga pidevalt kaasas ja mingil hetkel ütlesin, et tahan saada onust rohkem medaleid. Aktiivne olen ma kogu aeg olnud, kuid 1. klassis läksin päris trenni – ja siin ma nüüd olen. Millega armastad peale korvpalli veel tegelda? Üldiselt on minu hobid pigem sportlikud, näiteks sel suvel avastasin SUP-i. Aga teen ka palju muud, näiteks meeldib mulle kinos käia.

Birgit Piibur Sündinud 14. augustil 1994 Pikkus 160 cm Õppinud Tallinna tehnika gümnaasiumis ja Audentese spordigümnaasiumis Koduklubi 1182 Tallinn Töökoht Ülemiste Sportland

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

KÄSIPALL

KEHRA, KÄSIPALLI PEALINN KÄSIPALLIL ON KEHRAS SUUR ROLL. UHKUSEGA NIMETAVAD KOHALIKUD LINNA KÄSIPALLI-LINNAKS JA SEDA PÕHJUSEGA – KÄSIPALLI MÄNGITAKSE SIIN 1961. AASTAST, KÕIK KEHRALASED ON KÄSIPALLIGA SEOTUD, MÄNG ON KEHRA HING.

TEKST: RENE KAALO, KÄSIPALLIKLUBI HC KEHRA MÄNEDŽER ehra edulugu käsipallis on enam-vähem pidevalt tõusuteel. Aastatel 1973– 1980 kuulusid Kehra noortevõistkonnad Eesti paremikku. Tõusuperioodile järgnes mõningane seisak, kuid 1991. aastal lõi Jüri Lepp koos Tarmo Tiidemaaga Spordiklubi Kehra Käsipall. Sellest alates on Kehra meeste esindusmeeskond ja noorte rühmad kuulunud Eesti tippu.

EDU EESTIS JA EUROOPAS

Käsipalliklubi HC Kehra loomine ja käsipalli uus algus Kehras on seotud endiste ja praeguste kehralaste sooviga taaselustada traditsioone ja anda võimalus uuele põlvkonnale. Klubi on aasta-aastalt arenenud nii organisatsiooniliselt, majanduslikult kui ka ülesehituslikult. HC Kehral on nii noorte, juunioride, meeste, tüdrukute kui ka klubi fännide võistkond. Meie jaoks on tähtis, et käsipall jõuaks igaüheni – noorte ja vanadeni ning et olenemata vanusest või soost saaksid kõik käsipalli mängida. 1991. aastal loodud HC Kehra käsipalliklubi on tulnud meeste arvestuses 11 korda Eesti meistriks ning 3 korda Balti

32 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

liiga võitjaks. Klubi kõige magusam hooaeg oli aastatel 2005/2006, kui kehralased võitsid lisaks Eesti meistri- ja karikavõistluste esikohale ka kuldmedali Balti liigas. HC Kehra esindusvõistkond on juba 1993. aastast osalenud erinevates Euroopa karikasarjades ja on viimastel aastatel pakkunud konkurentsi ka Euroopas.

ESINDUSMEESKOND UUENEB

HC Kehra esindusmeeskonna peatreeneriks sai tänavusest hooajast Indrek Lillsoo. Ameti andis temale üle pikaaegne peatreener Jüri Lepp. Abitreeneriks on mängiv treener Jaan Kauge. Viimastel hooaegadel on HC Kehra koosseis teinud läbi suure noorendus kuuri. Mitu endist mängijat on siirdunud välismaale ja juurde on võetud kohalikke noormängijaid. Lisaks on meeskonnaga liitunud kaks noort Ukraina mängijat Viktor Skripak ja Dmitro Jankovskyi. HC Kehra esindusmeeskond on poolprofessionaalne. Enamik mängijaid käib tööl või on seotud õpingutega.

EDU TOOB TÖÖ NOORTEGA

HC Kehra edu aluseks on toetumine

noortegruppidele. Lähtume põhimõttest, et noored on meie tulevik. Järjepidev töö võimaldab edutada noori asteastmelt aina kõrgemale ja sedasi kindlustada käsipalli jätkusuutlikkus. HC Kehra treeneritena tegutsevad paljud endised ja ka praegused mängijad, moodustades ühiskondliku aktiivi, mis on ka mujal Euroopas üheks klubitöö vormiks. Hetkel töötavad HC Kehra noorte treeneritena Indrek Lillsoo, Kaupo Liiva, Mart Raudsepp, Piret Urmet ja Maire Normak.

ALATI KOGUNEB TÄISMAJA

Kehra käsipallurite kauaaegne unistus täitus 2004. aastal, kui Kehrasse ehitati täismõõduline spordihoone. See

KÄSIPALL

HC Kehra fännklubi meeskonnale kaasa elamas.

on siinsele käsipallikultuuri edendamisele suuresti kaasa aidanud. Huvi käsipalli ja üldse spordi vastu on kehralaste seas suur ja oma spordihoone võimaldab rohkematel fännidel käia platsi ääres kaasa elamas nii esindusmeeskonna, duubelmeeskonna kui ka noorte võistluste ajal. Kehra spordihoones korraldatakse aastas u 10 käsipalli noorteturniiri, 40 esindusmeeskonna ja 15 esiliiga kohtumist. Kehra spordihoone täituvuse protsent on ligikaudu 95%, mis näitab, kui populaarne on Kehras sport. Spordihoones on heal tasemel jõusaal, HC Kehra klubiruum ja spordipubi Sohvik.

HC KEHRA/HORIZON PULP&PAPER MEESKONNA EESMÄRGID HOOAJAKS 2015/2016A

EUROKARIKAS – CHALLENGE CUP HC Kehra alustab eurohooaega novembri teisel poolel 3. ringist. Esimene vastane on Londoni GD käsipalliklubi. Eesmärk on seatud jõuda Euroopa 8 parema hulka. HC Kehra vs Londoni GD kohtumised toimuvad 21. ja 22. novembril Kehra Spordihoones. BALTI LIIGA Balti liigas on esmane eesmärk play-off’i ehk 4 parema hulka jõudmine. Play-off toimub aprillis Minskis. Sinna jõudmisel minnakse kindlasti medalit püüdma. Sel aastal on konkurents väga tugev, kuna Baltikumist, Soomest ja Valgevenest osaleb kokku 12 meeskonda.

VAATA MEIE SAALIJALATSITE GALERIID SPORTLANDMAGAZINE.COM/GALERII

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Eelmisel aastal saavutas HC Kehra Eesti meistrivõistlustel teise koha. Finaalduell HC Kehra ja Põlva Serviti vahel oli läbi aegade tasavägiseim. Mängude seeria lõppes 3 : 2 Serviti kasuks. Selle aasta eesmärk on tiitel Kehrasse tagasi tuua. EESTI KARIKAVÕISTLUSED Eesmärk on ainult üks ja see on võit. Eelmisel aastal jäi HC Kehra esimest korda ajaloos medalikolmikust välja.

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

KÄSIPALL HC Kehra esindusmeeskond on läbi teinud noorenduskuuri ja vahetanud peatreenerit, kuid eesmärk on endiselt tuua linna Eesti meistritiitel.

HC KEHRA JÕUDIS

TEKST: RENE KAALO, KÄSIPALLIKLUBI HC KEHRA MÄNEDŽER

Sportlandi abiga KOOSTÖÖNI MIZUNOGA

HC Kehra esindus-, esiliigameeskond ja paljud noored mängivad juba neljandat aastat Mizuno jalanõudega, milleni jõudsime Sportlandi abiga.

Kehra otsis kaua jalanõude partnerit. Pöördusime Sportlandi poole ja rääkisime oma visioonist. Me soovisime parimat jalanõu, innovatiivsust ja midagi, mis erineb teistest. Peale pikka kaalumist ja testimist valisime Mizuno, täna võib öelda, et valik on ennast õigustanud. Mizuno jalanõud on teinud arengus suure hüppe ja leidnud käsipallurite seas hea koha. Seda kinnitab

34 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

asjaolu, et 2015. aasta käsipalli maailmameistrivõistlustel Kataris kasutati esimest korda ajaloos Mizuno jalanõusid Adidasest rohkem. Adidas on käsipallijalanõude lipulaev, kuid viimastel aastatel on arengus Mizunole alla jäädud. HC Kehra ja Sportlandi koostöö on kestnud 4 aastat. HC Kehra juhtkond võib kinnitada, et koostöö on olnud väga hea, Sportlandi tootejuhid on väga professionaalsed ja kaupluste juhatajad väga vastutulelikud.

H U V I TAV T E A DA Mizuno varustus on käsipalliklubi juhtide lemmik HC Kehra juhtkond on Eesti käsipalli ringkonnas üks sportlikumaid. Klubi president Priit Pajus tegeleb jooksmisega, mänedžer Rene Kaalo on leidnud enda jaoks maastikuratta ja peatreener Indrek Lillsoo tegeleb X-dream seiklusspordiga. Ja nad kõik kasutavad sportides Mizuno tooteid (jalanõud, riietus jne). VAATA LISAKS www.hckehra.ee Facebook.com/hckehra www.sohvik.ee Facebook.com/hckehra.fannklubi

PORTREE

MÄRT PIUSI MÕÕDUKALT SPORTLIK ELU

36 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

PORTREE TEKST: RAUL RANNE FOTOD: AIVAR KULLAMAA, POSTIMEES SCANPIX

LINNATEATRI NOOR JA SÄRAV NÄITLEJA, ANDEKAS PARODIST MÄRT PIUS (26) POLEGI NII HULL JOOKSUMEES, NAGU OLI SEDA MENUKAS SERIAALIS “NULLPUNKT” TEMA KEHASTATUD PEATEGELANE JOHANNES. AGA TA KÄIB REGULAARSELT VÕIMLEMAS JA SULGPALLI MÄNGIMAS, SÕIDAB IGAL VÕIMALUSEL RATTAGA – SPORTI ON PIUSI ELUS KÜLL.

äitlejatega on pahatihti nii, et kipud neid kehastatud rollide järgi hindama. Aga tegelikkuses ei pruugi inimene olla kaugeltki selline tüüp, keda ta mõnes filmis, seriaalis või teatritükis mängis. Tavaliselt ei olegi. Näiteks Märt Piusiga seoses meenub, et menukas filmis ja seriaalis “Nullpunkt” oli tema kehastatud tegelane Johannes hirmus tubli jooksumees. Jooksis niisama trenniks ja siis, kui oli vaja pingeid maandada. Jooksis hommikul ja hilisõhtul, linna vahel ja rannapromenaadil. Kui Märdi käest tema suhtumise kohta jooksmisse küsin, siis vastab ta, et päriselu ja elu filmis on väga erinevad asjad. “Jooksumees ma päriselus väga ei ole,” teatab ta, aga täpsustab kohe: “Mis ei tähenda, et ma sporti ei teeks. Mingil algelisel tasemel mängin vahel sulgpalli ja sõidan jalgrattaga, aga n-ö põhitrennina käin teatris kaks korda nädalas ennast hommikuti liigutamas. Ehk et ma võimlen.” Pius räägib, et harjutab treeneri koostatud kava järgi ja tema juhendamisel. “Ma usun, et ilma treenerita ei suudaks ma end sundida õigesti ja eesmärgipäraselt sportima sundida. See trenn, kus ma käin, on õnneks rühmatrenn. Me kõik, kes me seal koos käime, sunnime üksteist liigutama. Kui naiskolleeg su kõrval teeb ikka 10 kätekõverdust, siis ei saa ju ise vähem teha. Jah, mulle meeldib kollektiivne treening – see on kuidagi mängulisem ja lõbusam.”

Vaimustav lumelaud

Niisiis sporti on näitleja Piusi elus küll ja küll. Ütleb, et tema jaoks on sporditegemine pigem tore ja enesestmõistetav tegevus, mida enda vormis hoidmiseks lihtsalt tuleb teha. “Ainuke jama on see, et väga kaua ei suuda ühe alaga tegeleda. Seega proovin alati hea meelega uusi alasid, kui keegi aktiivsem sõber kuhugi kaasa kutsub.” Näiteks käis ta hiljuti sõpradega Ronimisministeeriumi-nimelises mägironimiskeskuses spetsiaalselt ronimiseks ehitatud seintel ehk nn kaljudel turnimas. “Oli väga lõbus, väga raske ja samas ... väga-tahaks-veel-

minna-tunnet tekitav elamus.” Meenub, et aastaid tagasi töötasid Eesti Draamateatris mõned näitlejad, kes alpinismiga päris kõrgel tasemel tegelesid. Vallutasid väga kõrgeid tippe. Mägedes turnimisest võib saada meeldiv haigus, millest on hiljem väga keeruline paraneda. Aga olgu sellega. Pius meenutab värskematest elamustest seda, kui käis mullu koos perega Soomes suusatamas ja lumelauda proovimas, millest, nagu väga paljudega on juba juhtunud, sattus ta suurde vaimustusse. “Oli hea võimalus kuue päevaga võtta lumelauasõit põhjalikumalt ette ja põhitõed natukenegi endale selgeks teha,” räägib näitleja. “Sel aastal võtame lumelauareisi uuesti ette. Loodan, et mullused sõidud on meeles ja seekord ei pea päris algusest õppimist alustama.” Mainin Märdile, et just viimasel ajal olen päris mitut tuntud näitlejat jõusaalis rassimas näinud. Kuidas on temal suhe jõusaaliga? Selgub, et mitte liiga kirglik. “Jõusaal on minu jaoks ikkagi kuidagi tehislik keskkond. Parema meelega käin rattaga sõitmas või looduses jalutamas,” vastab ta. Siinkohal tuleb aga meelde üks internetist leitud kirjutis, kus antakse teada, et Märt koos veel mõne kolleegiga Linnateatrist käib Kalev SPAs eratreeneri käe all kehalist vormi timmimas. Märt kinnitab, et tõesti, eelmisel talvel õnnestus Kalev SPAga teha koostööd. “Minule ja veel mõnele kolleegile määrati eratreener, panime paika plaanid ja eesmärgid, mida saavutada, ning teatud perioodi jooksul üritasime seda plaani täita. Siis tõesti käisin tihedamalt jõusaalis treeneriga paika pandud kava järgi treenimas. Treener aitas ja näitas, kuidas harjutusi õigesti teha, et suures

“AINUKE JAMA ON SEE, ET VÄGA KAUA EI SUUDA ÜHE ALAGA TEGELEDA. SEEGA PROOVIN ALATI HEA MEELEGA UUSI ALASID, KUI KEEGI AKTIIVSEM SÕBER KUHUGI KAASA KUTSUB.”

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

PORTREE treenimise hoos ennast ei vigastaks. Väga tore ja huvitav aeg oli,” kirjeldab Pius. Ent märgib siiski, et üldiselt ei tunne ta ennast jõusaalis kuigi koduselt.

Sport on mõnus ja popp

Trenni ja tervisliku toitumise mõte on Märdi sõnul selles, et näitleja tunneks ennast hästi ja tal oleks võhma teinekord füüsiliselt vägagi kurnavaid etendusi mängida.

Muidugi on alati erandeid olnud, aga varasemast ajast ei meenu, et näitlejad oleks olnud nii usinad sportijad kui nüüd. Jan Uuspõld tunnistas kunagi Sportland Magazine’ile, et näiteks suitsetamine, mis varem oli loovinimeste seas levinud, pole enam sugugi popp. Samas sportimine ja tervislikud eluviisid üldisemalt on aina rohkem levinud. “Trenn ja tervislik toitumine on moodi läinud küll ja eks kõik on selle rongiga kaasa läinud,” kinnitab ka Pius. Tegelikult pole asi pelgalt moes, mis teadupoolest tuleb ja läheb. Piusi sõnul on asja mõte ikkagi selles, et näitleja tunneks ennast hästi ja oleks võhma teinekord füüsiliselt vägagi kurnavaid etendusi mängida. “Eks hea füüsiline vorm paneb ikka silma rohkem särama ja annab head enesetunnet juurde.” Aga meeskonnaalad, pallimängud? Varasematest aegadest, kui näitlejate ja teiste loominguliste töötajate seas sport nii levinud harrastus ehk polnud, käisid siiski erinevate teatrite tuntud lavajõud kord nädalas koos korvpalli mängimas. See oligi selline klubiline kooskäimine. Kusjuures, kui mälu ei peta, oli neil treeneriks legendaarne korvpallur Aleksei Tammiste. Ei tea, kas midagi sarnast toimub ka tänapäeval? Märt ütleb, et see traditsioon pole kuhugi kadunud. Kossu käiakse ikka mängimas. “Aga mina seal paraku ei käi. Pole kossumees,” tunnistab ta. Kuid lisab siis, et kunagi käis ta ühe teise pundiga võrkpalli mängimas, aga sellest paraku traditsioonilist kooskäimist ei kujunenud.

“OLI HEA VÕIMALUS KUUE PÄEVAGA VÕTTA LUMELAUASÕIT PÕHJALIKUMALT ETTE JA PÕHITÕED NATUKENEGI ENDALE SELGEKS TEHA,” RÄÄGIB MÄRT PIUS. “SEL AASTAL VÕTAME LUMELAUAREISI UUESTI ETTE. LOODAN, ET MULLUSED SÕIDUD ON MEELES JA SEEKORD EI PEA PÄRIS ALGUSEST ÕPPIMIST ALUSTAMA.” Märt Pius ühe peaosatäitjana Rahvusooper Estonia lavastuses “Prints ja kerjus”.

38 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

LOODUD MOODSAKS LIIKUMISEKS

INTERVJUU Pingetest vabastav rattasõit

Märt mainis, et sõidab meelsasti jalgrattaga. Mis seal salata, eks ole linna vahel nähtud üht või teist, eeskätt noorema põlve näitlejat rattaga liiklemas. “Jalgrattaga sõidan tõesti nii palju kui võimalik,” märgib ka Märt Pius. “Mulle väga meeldib rattaga just linnas sõita. See tunne, et kogu aeg pead kõike ümbritsevat jälgima, hoiab enesetunnet reipana. Samuti on õhtul etenduselt rattaga koju sõites mõnus omi mõtteid mõelda ja saab maha laadida ärevust, mis pärast etendust ikka sisse jääb.” Pius möönab, et vahepeal oli aeg, mil ta nii suur rattasõber polnudki. Esiteks seepärast, et ei olnud korralikku jalgratast, millega sõita. Aga peaasjalikult seetõttu, et ajal, kui ta veel gümnaasiumis õppis, sõitis ta kõik kolm aastat jalgrattaga kooli. Ka talviti. Vahemaa kooli ja kodu vahel oli pikk ja üksluine. See tüütas lõpuks ära ja võttis mõneks ajaks isu rattaga sõita. Kui jutt juba kooliajale ehk siis lapsepõlvele läks, siis kui tõsine spordipoiss Märt toona oli? “Olin selline keskmine spordipoiss. Mul on alati puudu jäänud ambitsioonist olla kellestki spordis parem. No ja nii ma ikka sinna keskmiste spordipoiste rivvi jäin,” meenutab ta ja lisab, et kui rääkida kooliaja lemmikaladest, siis vast kõige enam meeldisid talle kõiksugu akrobaatilised alad.

Tagasihoidlik tugitoolisportlane

Hiljuti rääkis Märdi hea kolleeg Mikk Jürjens telesaates “Kontakt” sellest, kuidas ta juba lapsena väga kirglikult jalgpallile kaasa elas. Elab tänase päevani. Väga vanal ajal võis legendaarset Mikk Mikiveri näha Kalevi spordihalli tribüünil Eesti kossutiimile kaasa elamas. Oli seal teisigi. “Vaat see on asi, milles ma ei orienteeru üldse,” vastab Märt, kui temaga spordifänluse teemal juttu teen. “Muidugi, Eesti tuntumaid ja tugevamaid spordinimesid ma tean ja olümpiamänge ikka vaatan, aga laias laastus ei jaga ma sellest teemast suurt midagi.”

Mugavus ja praktilisus

Sportland Magazine ei saa jätta lõpetuseks küsimata spordirõivaste kohta. Milliseid riideid ja jalanõusid laialdaste huvidega mõõdukas spordimees Märt Pius eelistab? Vastus on loogiline: “Eelistan mugavaid ja hästiistuvaid riideid, aga neid leiab väga harva. Lemmikkaubamärki otseselt ei ole. Pigem valin riideid lihtsalt selle järgi, mis meeldib ja mis tundub praktiline.”

VAATA SPORTLANDMAGAZINE.COM/TIMBERLANDEESTI

40 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

“Mul on alati puudu jäänud ambitsioonist olla kellestki spordis parem. No ja nii ma ikka sinna keskmiste spordipoiste rivvi jäin,” tunnistab Pius.

ME TUTVUSTASIME TIMBERLANDI ESMAKORDSELT EESTIS 10 AASTAT TAGASI. TORE ON TEENIDA ÜHISKONDA, KES VÄÄRTUSTAB KVALITEETI , VASTUPIDAVUST JA ORIGINAALSUST. MEIL ON HEA MEEL TÄHISTADA TEIEGA TIMBERLANDI 10 AASTA JUUBELIT EESTIS, PAKKUDES TEILE PARIMAT SAAPAVALIKUT.

EKSKLUSIIVINTERVJUU

LIGI POOL SAJANDIT TAGASI SAAPAVALMISTAJANA ALUSTANUD TIMBERLAND ON KASVANUD LAIA VALIKUGA ELUSTIILIBRÄNDIKS. ETTEVÕTTE ESINDAJA MARIANO ALONSO SÕNUL JÄTKUB TÖÖ, ET SUURENDADA MEESTE VABAAJAJALATSITE TURUOSA NING JÕUDA JALANÕUDEGA KA NAISTE SÜDAMESSE. KA RÕIVAÄRIS MUUTUTAKSE ELUSSTIILI TOODETE PAKKUJANA TUGEMAKS. KUUPÄEV

Mariano Alonso sõnul tahab Timberland saada suurimaks looduslähedase ja sportliku elustiili brändiks maailmas.

1973. aastal tekkis kingavabriku omanikul visioon, mis pani aluse Timberlandi brändile.

TÖÖSAAPA VALMISTAJA kasvas ikooniliseks

elustiili pakkujaks 1

Kuidas te Timberlandi brändi iseloomustaksite? Timberlandi lugu on ainulaadne. 1958. aastal rajati Uus-Inglismaal Abbingtoni kingavabrik. Vabriku omanikul Sidney Schwarzil tekkis 1973. aastal visioon. Ta mõtles välja ja meisterdas saapa, mis oli mõeldud Uus-Inglismaa äärmusli-

42 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

kult külmades tingimustes töötavatele meestele. Saabas sai nimeks Timberland. Sellest sai varsti peaaegu kõigi töömeeste asendamatu ja USA kõige populaarsem tööjalanõu, mis oli nii edukas, et andis lõpuks nime kogu brändile. 1990. aastatel tutvustati brändi tänu ühele suure visiooniga Itaalia hulgimüüjale Euroopas ja

TEKST: SPORTLAND FOTO: TIMBERLAND brändi tooted muutusid varsti kohustuslikuks kõigi moegurmaanide garderoobides. Bränd, mis keerles alguses ainult ühe saapa ümber, hakkas varsti hõlmama üha suuremat hulka tooteid: erinevaid jalanõude kollektsioone nii meestele kui ka naistele ja lisaks ka rõivaid. Ameerika traditsioone, meisterlikkust ja kõrget kvali-

EKSKLUSIIVINTERVJUU teeti esindav Timberland positsioneerib end elustiilibrändina ja on seadnud eesmärgiks pakkuda tarbijatele igaks elujuhtumiks vabaajajalatseid ja -rõivaid, mida iseloomustavad kvaliteet, vastupidavus, stiil ja mugavus.

Mis on Timberlandi brändi väärtused, lubadused ja tule vikuvisioon? Timberlandi brändi väärtused peituvad meie igapäevatöös. Me teeme asju, ja veel tähtsam, hoolime sellest, kuidas me neid teeme. Me muudame elu paremaks. Meie visioon on olla suurim looduslähedase ja sportliku elustiili bränd maail-

Need inimesed on moeteadlikud ja soovivad kvaliteetseid, vastupidavaid ja mitmekülgseid tooteid. Nende jaoks on oluline bränd, nad ei otsi odavaid väljamüüke ja neile meeldib kulutada. Nende jaoks on tähtis korporatiivne sotsiaalne vastutus ja nad on seotud vabaõhuüritustega. Me teame neist palju ja teame, kuidas neile turundada.

Timberland kuulub alates 2011. aastast VF kontserni. Kuidas on VF muutnud Tim berlandi brändi? VF on brändi rohkem kui muutnud, võiks öelda, et see on andnud brändile uue hoo.

Bränd, mis keerles alguses ainult ühe saapa ümber, hakkas hõlmama üha suuremat hulka tooteid jalanõude kollektsioonid nii meestele kui naistele ning lisaks ka rõivaid. mas. Hiljuti mõtestasime ümber oma brändi lubaduse – viia see vastavusse oma uue ärivisiooniga ja kliendisõbralikkuse põhimõtetega. Meie bränd lubab luua lahendusi igapäevaeluks, mis kujutab endast suurt seiklust.

Kui me vaatame minevikku, näeme, et bränd on oluliselt muutunud (fookus on siirdu nud vanematelt klientidelt noore matele). Mis on selle põhjustanud? Brändi areng on eelkõige tingitud vajadusest äritegevust laiendada. Oleme tipptegija meeste jalanõude tootmises, aga näeme tohutut potentsiaali laiendada toodete levikut ja leida uusi kliente kollektsioonidega, mis vastavad just nende vajadustele. Mis puudutab naisi, siis oleme arendamas tooteid, mis sobivad tänapäeva naisele. Teiseks strateegiliseks prioriteediks on rõivad, see on eriti tähtis vahend oma elustiilisõnumi viimiseks tarbijateni ja ühtlasi parim võimalus pakkuda terviklikke pealaest jalatallani lahendusi, anda edasi meie identiteeti ja suhtumist. Oleme suutnud suurendada oma toodete valikut, arendame sammsammult brändi ja muudame kuvandit.

Kes oli endine ja kes on prae gune Timberlandi toodete kasutaja? On raske öelda, kes olid endised Timberlandi kliendid, aga loomulikult olid need inimesed, kes ostu puhul hindasid eelkõige kvaliteeti ja vastupidavust. Pärast kolme aastat kestnud ülemaailmset turu-uuringut teame aga kindlasti, et meie kliendid on inimesed, keda me kutsume vabaaja elustiili inimesteks (outdoor life style).

VF korporatsiooni sünergia on toonud meile tuule tiibadesse ja võimaldab meil kasutada suuremaid rahalisi vahendeid, tööjõuressursse, tarneahelaid, hankimise ja turunduse lahendusi. Ühinemisprotsess 2013. aastal oleks võinud meie tegevuse korralikult segi lüüa, aga suutsime sellega kerge vaevaga hakkama saada. Muutsime põhimõtteliselt ühe päevaga mitte ainult oma peakontori asukohta, vaid vahetasime välja ka suure osa oma IT-süsteemidest ja kõigest nendega seonduvast. Väga palju oleks võinud untsu minna ja ma arvan, et üks meie suurim saavutus oli see, et suutsime hoida äri töös. Veelgi enam: me suutsime äri kasvatada väga normaalsel ja tervel viisil. Kui vaadata täna tulemusi, pole märgata peaaegu mitte mingisugust katkestust ja

see oli suur saavutus. Lisaks suutsime samal ajal väga hästi luua suurepärase meeskonna erineva taustaga inimestest, kes olid pärit erinevatest valdkondadest, erinevatest riikidest ja ettevõtetest. See panebki meie ettevõtte ja brändi jõudsalt edasi liikuma.

Milline Timberlandi toode on teie lemmik ja miks? Talvel on minu lemmik klassikaline 6-tolline kollane saabas Yellow Boot, lihtsalt sellepärast, et see on meie kõige ikoonilisem toode, mis on andnud nime tervele brändile. Kevadel on minu lemmik Bradstreet Sensorflex’i jalatsid, mis on kerged nagu spordijalatsid, aga väga stiilsed ja valmistatud kvaliteetsest nahast. Mul on neis lihtsalt hea olla.

Mida uut võime oodata Timber landilt järgmisel paaril aastal? Tahame jätkata tööd selles suunas, et rohkem arvestada oma klientidega ja vastata nende vajadustele. Tahame keskenduda kolmele peamisele strateegilisele sambale: suurendada meeste vabaajajalatsite turuosa, leida tee naiste südamesse, pakkudes neile soliidseid ja naiselikke jalanõusid, ja arendada oma rõivaäri, et muutuda tugevamaks tegijaks elustiilitoodete alal. Suudame selle edukalt ellu viia, säilitades tugeva traditsioonilise äritegevuse, samas kogu oma tegevust digitaliseerides. Meie digitaalne äri kasvab iga päevaga ja just see on koht, kus saame parema kontakti noorte klientidega. Samal ajal hoiame kinni oma väärtustest, oma lubadusest, oma pärandist ja meisterlikkusest, täiendades oma kollektsiooni nutikate uuendustega, et pakkuda tähendusrikkaid tooteid.

Tutvus Balti riikidega Leedu kaudu

ariano Alonso tunneb Balti riike Leedu järgi, sest sealt on pärit tema naine. Leedut on ta külastanud mitu korda. Ta on olnud Vilniuses ja Kaunases ning nautinud paar aastat tagasi koos perega puhkust Läänemere ääres Palangas. „Minu naine on Leedust pärit ja me kohtusime 2003. aastal, kui töötasime mõlemad Nike jaoks,“ avaldas ta. Tema tulevane naine töötas Leedu Sportlandis ja

VAATA MEIE TALVESAABASTE GALERIID SPORTLAND.EE/ TALVESAAPAD

tema ise vastutas tol ajal CEMEA (Central Eastern Europe, Middle East and Africa/ Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika) piirkonna müügi eest. Balti riikides paelub Mariano Alonsot kõige rohkem skandinaavialiku ratsionaalsuse ja idaeuroopaliku uhkustunde ühinemine. Samuti väärib tema hinnangul tunnustust siinsete inimeste suur kirg spordi vastu, eriti korvpalliarmastus, mida ta on kogenud Leedus.

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

RATTASPORT

BOTTECCHIA TEAM’I noor ja võidukas nelik

TEKST: HELENA SAAR FOTO: SPORTLAND

meie noorsõitjad kuulusid pea igal võistlusel esikümnesse. Kirill Tarassov ja Siim Kiskonen, kuidagi tuttavad nimed? Jah, Kirillist oli juttu juba eelmises ajakirjas, tema kirg on maastikurattaga võistlemine. Siim on tugev noor, kelle põhirõhk on maanteesõidul. Mõlemad on väga võimekad ja andekad sõitjad. Sel aastal osalesid nad nii EM-il kui ka MM-il, kuhu pääsevad ainult vastava riigi parimad sõitjad. Ühesõnaga – tulevased tegijad jalgrattasõidus! Millised on tulevikuplaanid? Tahan panustada rattasporti Sportlandi kaudu. Soovime kindlasti jätkata sama rida, mida oleme teinud kõik aastad – toetada ja arendada Eesti sporti meie pakutavate toodete kaudu, samuti luua noortele võimalusi oma unistuste täitmiseks.

SPORTLAND BOTTECCHIA TEAM TEGI TÄNAVU LÄBI TUGEVA UUENDUSKUURI. 2015. AASTA HOOAJALE MINDI VASTU NELJA NOORSÕITJAGA, KES LÕPETAVAD JÄRGMISEL AASTAL ALLES KESKKOOLI, KUID RATTAMAAILMAS ON JUBA KÕVAD TEGIJAD.

eeskonna koosseisu kuulusid Kirill Tarassov M18 (võistlusklass), Siim Kiskonen M18, Tair Salberg M18, Sten Eric Nirgi M18, Margus Mikson M40 ja Andres Kollo M. Tänavu osales Sportland Bottecchia Team ametlikult kahes sarjas: MTBest maastikuratta- ja Filter Maanteekarikasarjas. Sportland varustas sõitjad Bottecchia võistlusratastega MTB Zoncolan 29 ja MNT 8avio Evo. Ka võistlusriiete ning osalustasude maksmise tagas Sportland. Võistlejate tühja kõhu täitmise eest hoolitses Science in Sport (SIS). Meeskonna eestvedaja, tulihingeline rattafänn ja tasemel harrastussportlane, Sportland Eesti AS-i haldusjuht Marek Kõiv andis oma hinnagu käesolevale hooajale.

TIITLID

Marek, miks sa seda kõike teed? Miks on vaja Sportlandile oma rattatiimi?

Vastus on lihtne − puhtast südamest ja kirest jalgrattasõidu vastu! Teiseks tahame toetada Eesti noori jalgrattasõitjaid, pakkudes neile Sportlandi müüdavaid tooteid. Kolmandaks tahame noortele anda võimaluse osaleda rahvusvahelistel võistlustel. Neljandaks: näidata rahvale, et Bottecchia veereb sama hästi või pareminigi kui iga teine bränd! Kudas möödus 2015. aasta hooaeg? Sel aastal koosnes tiim põhiliselt noortest sõitjatest, kes on alles 17-aastased, aga teevad juba mehetegusid. Osalesime nii MTBest maastikusarjas kui ka Filter MNT karikasarjas. MTBest sarjas kuulus M18 vanuseklassi poodium meile – selle kõrgeimal astmel oli Kirill Tarassov. Filter Maanteekarikasarja Elva etapil võttis Siim Kiskonen etapivõidu. Noorte arvestuses oli Filter MNT karikasarjas hooaja kokkuvõttes esimene Tair Stalberg. Kõik

SIIM KISKONEN võitis Poolas UCI 2.1 kategooria velotuuril La Coupe du Président de la Ville de Grudziadz kolm hõbemedalit. Saksamaal Internationale Niedersachsen-Rundfahrt der Junioren UCI 2.1 kategooria velotuuril saavutas ta nn mägede kuninga tiitli. Oktoobris käis Siim Eestit esindamas USA-s toimunud MM-il. Erinevaid tiitleid on tal juba nii palju, et peab karikate jaoks eraldi toa ehitama.

44 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Kuidas sul endal 2015. aasta möödus? Aasta oli suhteliselt edukas võrreldes eelmiste hooaegadega. Näiteks Tristar triatlonil õnnestus mul meeskondade arvestuses saavutada 33,3 km esikoht ja 111 km distantsil 3. koht. MTBest sarjas õnnestus Alutaguse etapil välja sõita üldarvestuses 14. koht! Kohad kohtadeks, aga kõige suurem kordaminek ja rõõm oli sel aastal minu poeg Kennert, kes on alles viieaastane, aga läbis juba Tallinna rattamaratonil 17 km peresõidu ning 14 km peresõidu Haanja mägedes, mis ei olnud kergete killast. Tore oli vaadata, kuidas poiss sõitu nautis, aga ega pisarad ka tulemata jäänud, kui ta ühel laskumisel libastus. Armas oli kuulata, kui Kennert ütles: “Issi, ikka juhtub, kas sõidame edasi?” Nii et materjali on, millest tulevased Martin Lood vorpida. Peaasi, et noored ise soovivad spordiga tegeleda. Suur roll on ka vanematel, kes peaksid innustama oma lapsi liikuma, mitte istutama neid iPadi taha, et ise saaks rahus telerit vaadata.

KIRILL TARASSOVIL õnnestus mitmendat aastat järjest taskusse pista meistritiitel Eesti MV XCO sõidus. Lisaks on ta veel Eesti meister trekisõidu sprindis, meeskonnasõidus, 1 km paigalt- ning meeskondlikus sprindis, samuti 2015 MTBest MJ üldvõitja, EM 47. koht, MM 24. koht.

VAATA 2016. AASTA BOTTECCHIA MUDELEID SPORTLANDMAGAZINE.COM/RATTAD

RATTASPORT

JALGRATAS RATTASÕIDUHOOAEG ON SELLEKS KORRAKS JÄLLE SELJATAGA. BIKE-ID MEESKOND JAGAB NÄPUNÄITEID, KUIDAS SAATA JALGRATAS TALVEUNNE JA KAITSTA SEDA KA RAHU HÄIRIVATE VARASTE EEST.

ga rattaomanik soovib, et jalgratas ei muutuks talve jooksul sõidukõlbmatuks ja sellega saaks pärast lume sulamist jälle sõita. Enne kui paigutad jalgratta sügisel talvekorterisse, tasub arvestada järgmisi näpunäiteid.

Ratas puhtaks

Kuigi survepesuriga pesemine on mugav ja kiire, võivad sellega kaasneda ebameeldivad üllatused. Näiteks võib mõne porisema koha all olla ennast sisse seadnud rooste ning survepesu koorib siis sealt ka värvi. Ennekõike on survest ohustatud siiski laagrid ja amordid. Seega lase ratas kõigepealt voolikust tuleva kerge surveveega üle ning eemalda harjaga suurem pori. Seejärel pese ratas pesukäsna ning sooja vee ja puhastusvahendi lahusega puhtaks, lase mõni minut seista ja loputa voolava veega.

TEKST: TIIT EFERT FOTO: SPORTLAND

TALVEKORTERISSE

RATAS REGISTRISSE Järgmisena eemalda harja või pintsli abil keskjooksu juurest, hammasratastelt, ketilt ja teistelt detailidelt sinna kinni jäänud mustus. Lõppviimistluseks loputa ratas veega ja kuivata põhjalikult.

Õhk rehvidesse

Kontrolli, et ratta rehvides oleks soovituslik rõhk, see on kirjas rehvi välisküljel. Kindlasti peaks rõhk olema korras siis, kui sõiduriist jääb talveks ratastele seisma, mitte ei riputata seda lae alla või seinale. Kui ratas on pikka aega seisnud tühjadel rehvidel, võivad rehvi välisküljed viga saada ja teatud juhtudel võivad rehvid isegi lõhkeda.

Trossid ja kett õliseks

Õlita kett ja trossid. See aitab talvel vältida rooste teket ja kevadel trosside halba seisukorda.

Selleks et jalgratas talvekorterist “jalutama ei läheks”, on soovitatav see tasuta registreerida Bike-ID rattaregistris. Bike-ID turvakleebis ja mikromärgid kannavad ratta registrinumbrit ning aitavad kergesti tuvastada selle omanikku ka siis, kui raaminumber on eemaldatud. Märke võib panna kõikide ratta osade külge. Turvaelemente pole võimalik eemaldada ratast kahjustamata. Ratas on leitav registrist turva kleebisel ja -märkidel oleva Bike-ID numbri või raaminumbri järgi. Uuri lisa www.bike-id.eu/.

Tühjenda pudelid

Eemalda kõik vee- ja spordijoogipudelid rattalt ja rattakottidest. Tühjenda need kõikidest jääkidest ning pese korralikult puhtaks. Seejärel veendu, et pudelid saavad hingata, sest muidu ei kuiva need põhjalikult ära. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

JOOKSJA

MARATONIMEES

ROMAN FOSTI INNUSTAB JOOKSMA IGA ILMAGA TEKST TIIT EFERT FOTOD POSTIMEES, SCANPIX

Roman Fosti

46 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Sündinud 6. juunil 1983 Pärnus Jooksustaaž 15 aastat Jooksustatistika: 10 000 m – 30.11 poolmaraton – 1.04.42 maraton – 2.17.54 Töötab audiitorfirmas Delloite Estonia

JOOKSJA

TÄNAVU PEKINGI MM-IL END TIPPKLASSI JOOKSNUD ROMAN FOSTI KARJÄÄR ON LÄINUD ÜLESMÄGE, SEST TEDA KUTSUTAKSE NÜÜD OSALEMA KA MAAILMA MENUKAIMATELE VÕISTLUSTELE. OLÜMPIAL SOOVIB TA OMA SAAVUTUST AGA VÄHEMALT KORRATA. Kuidas sinust sai jooksja? See on keeruline küsimus (naerab). Juba kooliajal paistsin kiirusega silma. Hakkasin osalema erinevatel Pärnu võistlustel, kus jõudsin ka esikolmikusse. Nii see hakkas minema. Enne seda mängisin mitu aastat jalgpalli. Jooksuga hakkasid tulema auhinnad, jalgpallis auhindu ei kaasnenud. See motiveeriski. Jooksus sõltud ainult iseendast, jalgpallis tervest võistkonnast. Viimasel ajal on jooksmisest saanud eluviis. Ühest küljest saan eemale tööasjadest. Õhtuti lülitan ennast täiesti välja, kuulan muusikat ja lasen ajul puhata päevatööst, mis on seotud numbrite ja protsessidega. Hommikuti joostes panen vahel paika päeva või isegi kuu strateegia.

kaudu Järvevana teele, kus on jällegi pehmem pinnas. Merko maja juures terviserajal teen ka ringi ning tulen mööda Pärnu maanteed tagasi. Kokku teeb see 10–14 km. Pean treenima ka asfaldil, et jalad harjuksid, sest maratone joostakse tänavatel ja teedel. Kuidas valid tempo? Kui on tõsisem treeninguperiood, siis jälgin treeninguplaanis ette nähtud kiirusi. Praegu (intervjuu toimus oktoobri algul – toim) on olnud palju võistlusi ja jooksen enesetunde järgi. Viimasest maratonist on möödas poolteist kuud ja peale selle on olnud neli 10–15 km pikkust võistlust. Nendest taastumine võtab vähemalt kolm-neli päeva, maratonist aga kakskolm nädalat.

SOOVITAN ALATI KORRALIKULT RIIDESSE PANNA JA JOOKSMA MINNA. TÄNAPÄEVAL EI OLE RIIETUS PROBLEEM NAGU 30 AASTAT TAGASI. Millist muusikat joostes kuulad? Täitsa erinevat, oleneb tujust. Mul on sada lemmiklugu, mis on seinast seina. On eesti, aga ka hispaania muusikat, reggae’t, hiphoppi ja rock’i. Mulle meeldib väga Red Hot Chili Peppers, selle taustal on hea joosta. Kui tuleb mõni erilistest lemmiklugudest, siis jooksurütm ja sagedus kohe muutuvad, lisan kiirust. Kus sa jooksed? Tahan, et mu jooksumaa oleks 50 protsendi ulatuses pehmel pinnasel. Elan Magdaleena haigla lähedal. Seega alustan A. Le Coqi staadioni juurest – seal on hea muruväljak, kus jooksen paar kilomeetrit. Edasi lähen Tehnika tänava

Kui palju sa enne maratoni puhkad? Kaks nädalat enne maratoni võtan tempo ja mahu alla. Vanusega taastumisaeg pikeneb, seega tulevikus võtan selleks rohkem aega. Harrastajatele soovitan kolm nädalat enne koormust alla võtta ning sel ajal on oluline lihaste hooldus ja korralik toitumine. Viimasel nädalal tuleb süüa palju süsivesikuid, tarbida mineraalaineid ja juua palju mineraalainerikast vett, et organismis oleks varu olemas. Kui palju nädalas trenni teed? Esmaspäeval ujun, käin jõusaalis ja teen kergema jooksu, 10 km. Teisipäeval teen lühemaid lõike, 200–1000 m, või mäkkejooksu 10 km võistlustempos. Nädala

sees teen paar krossijooksu. Reedel on pisut pikemad lõigud 1000–5000 m maratonirütmis. Nädala lõpus on pikem ots 25–30 km. Olen plaaninud muuta selle pikemaks, sest tipud jooksevad kuni 40 km. Minu lihased ei ole veel harjunud nii pikkade vahemaadega. Kui palju see tundides teeb? Pisut alla 20 tunni, aga ma ei loe tunde. Olulised on kilomeetrid, neid tuleb kokku 160. Laagris olles läbin 180 km. Kas sul on ka pikemaid puhkepe rioode? Ma ei suuda puhata (naerab). Eelmisel aastal oli nädal vaba. Siis jooksin üle päeva, vahele käisin ujumas ja jõusaalis. Tänavu on viimane võistlus 8. novembril Shanghai maraton. Pärast seda võtan kolm nädalat kergemalt. Jooksen üle päeva, ilma kellata. Päris loobuda ei saa, sest pean ikka aeroobset taset hoidma. Jõudsid tänavu Pekingi MM-il mara tonis 20. kohale, mis tagas sulle pääsme Rio olümpiale. Millised olid su enda eesmärgid sellel võistlusel? Teadsin, et 90 protsenti osalejatest on elukutselised jooksjad, mina olen aga amatöör, teen trenni põhitöö kõrvalt. Osa jooksjaid alustab liiga kiirelt ning kustub, osa on väsinud mahukatest treeningutest. Seetõttu mõtlesin, et hea oleks, kui jõuaks 68 võistleja hulgas 30 sekka. Kokkuvõttes mõjutas seda jooksu kõige rohkem kuum ilm, üle 40 protsendi jooksjatest katkestas. Läksin jooksma olümpianormi, milleks on 2.17, aga minu aeg oli 2.20. Vaatasin enne, et Pekingi olümpial 2008 võideti see jooks ajaga 2.08. Pärast lõpetamist olin nördinud, sest ei teadnud, et ka 20. koht viib olümpiale. See selgus alles hiljem. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

JOOKSJA Kuidas sinu karjäär pärast Pekingi MM-i on muutunud? Pärast seda on elu ilusamaks muutunud (naeratab). Tippvõistlusel 20 hulgas olemisega tõusin jooksjate kuldklassi. Euroopast kuulub sinna kümmekond sportlast. Olen saanud palju kutseid rahvusvahelise kergejõustikuliidu atesteeritud võistlustele. Kui korraldajad tahavad võistluste taset tõsta, peavad nad sinna kutsuma kõrgemal tasemel sportlasi eri riikidest. Seetõttu kutsuti mind ka Shanghaisse, kus on 30 000 osalejat ja välja on pandud stardiraha. Kui ma 20 hulka poleks jõudnud, peaksin ise võistlusi otsima ja kõik kinni maksma. Selline staatus kestab vähemalt järgmise MM-ini. Millised on sinu eesmärgid Rio de Janeiros? Olen rahul, kui olen ka seal 20 hulgas. See tagaks mulle kuldklassi staatuse veel kolmeks aastaks. Aga seal on selle tulemuse kordamine palju keerulisem, sest Pekingisse ei tulnud paljud kohale. Usun, et olümpial tuleb starti sadakond jooksjat. Kuldklass tagab mulle häid võistlusi, mis aitavad taset hoida, sest konkurents on edasiviiv jõud. Hiljuti tegin Amsterdamis hea jooksu. Seal oli meeletult suur võistlus 80 000 osalejaga, kellest 50 olid eliitklassist. Esimene grupp läks kohe kiirelt ette. Poole maa peal nägin, et see tempo käib mulle üle jõu, jätsin nad maha ning langesin teise gruppi. Viimase 500 m spurdiga tulin selles grupis teiseks. Kokkuvõttes sain 13. koha. Kas sulle meeldib võistelda rohkem mees mehe vastu või kellaga? Mees mehe vastu on lihtsam. Kui jooksed konkurendi õla taga, siis osa murdub lõpus. Mina suudan ennast lõpus seevastu hästi kokku võtta. Ka Amsterdami jooksul testiti mind kiirendustega. Sellega ajad piimhappe üles ja siis on küsimus, kas järgmiseks kiirenduseks taastud sellest. Jooksu ajal ju puhata ei saa. Kuidas mõjutab lähenev talv sinu treeninguid? Eriti ei mõjuta. Tänapäeval on jalanõud väga head ja riietuda saab vastavalt ilmale. Tõsi küll, kui temperatuur langeb alla 20 miinuskraadi, siis välja ei lähe, sest see oleks tervise rikkumine, hingamiselundeid ei kaitse ju miski. Treeninguvarustus koosneb kolmest kihist: soe lühike pesu, pikkade käistega teine kiht, mis hoiab sooja, ning tuulejakk vihma ja tuule kaitseks. Pole olemas halba ilma, on vaid kehv riietus. Täpselt nii, ütlen seda ka harrastajatele,

48 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

kuivana. Tald on krobeline, nuppudega, et libedal pinnasel ei kukuks. Paar korda aastas tuleb seda siiski ette. Kui palju sa talvel võistled? Talvised võistlused on sisehallides ja kuna viimased talved on olnud pehmemad, siis on hakatud ka väljas jookse korraldama. Ise olen talvel siin vähe võistelnud, sest ei taha külmaga hingamiselunditele liiga teha. Küll aga olen käinud soojas kliimas jooksmas. Ühitan väikesed nädalalõpureisid spordivõistlustega.

POSITIIVNE EESKUJU EKJL-i kestusjooksu alarühma juht Toomas Tarm

“Roman on väga positiive kuju nii inimese kui ka sportlasena. Kestusjooksjale isegi ebaomaselt avatud, aga tippsportlase üks funktsioone lisaks saavutustele ongi olla eeskuju ning oma ala ja sportliku eluviisi propageerija. Roman täidab neid funktsioone suurepäraselt. Tema üleminek staadionilt maratonile kulges kõrvaltvaatajale väga sujuvalt, kohe esimesel maratonil tegi korraliku jooksu. Kõige olulisem on, et Roman on end tõestanud suurvõistluste mehena. Kõigil kolmel tiitlivõistlusel on ta teinud suurepärase jooksu, nii EM-i kui ka MM-i maratonil konkureerinud meestega, kelle isiklikud rekordid on temast vähemalt viis minutit paremad. Usun ja loodan, et vaatamata senistele väga korralikele tulemustele on tema paremad maratonid veel ees.”

Kuidas selline kliimamuutus organismile meeldib? Eks see ole lihastele suur šokk, kui soojast külma tulla. Ma olen pärast Keenias jooksmas käimist haigestunud, Achilleuse probleem lõi välja. Juba nüüdki, kui oktoobris ilmad järsult jahenesid, andis see tunda, sest lihas taastub külmaga aeglasemalt. Et mitte endale liiga teha, tuleb jälgida enesetunnet. Milline ilm on sportimiseks kõige parem? Kümme kraadi sooja ja päike paistab – siis tulevad ka rekordid. Alla viie kraadi hakkab organism kulutama lisaenergiat keha soojana hoidmiseks ja üle 15 kraadi on juba palav. Kui palju sa oma toitumist jälgid? Ikka väga, kuigi kaloreid ei loe. Treeninguperioodil väldin süsivesikuid, eriti õhtuti. Enne võistlusi on aga vastupidi, siis söön pastat, riisi ja magusat.

KOOSTÖÖ ADIDASEGA ANNAB MULLE LISAENERGIAT. ADIDAS GLIDE BOOST ON VÄGA HEA PEHMENDUSEGA JOOKSUJALATS. kes põhjendavad koju jäämist halva ilmaga. Soovitan alati korralikult riidesse panna ja jooksma minna. Tänapäeval ei ole riietus probleem nagu 30 aastat tagasi. Jalatsitega varustab sind Adidas. See koostöö annab mulle lisaenergiat. Adidas Glide Boost on väga hea pehmendusega jooksujalats. Tallas on kasutatud materjali, mis leevendab põrutust, muidu aga annab jalats oma vetruvusega niiöelda hea äratõuke. Talla kasutegur tuleb välja pigem kõvemal pinnasel – asfaldil on Adidas Glide Boost hea jalgade hoidja. Mille poolest erineb talvine jooksuja lats suvisest? Sellel on Goretex-pealis, mis hoiab jalad

Milline on sinu tavapärane menüü? Hommikuti söön putru moosiga. Teinekord võileiba ja küpsiseid. Sellele järgneb lõunaoode, milleks on mõni puuvili. Lõuna on kahekäiguline: kas supp ja praad või praad ja magustoit. Enne trenni võtan batooni või rosinaid, vahel pähkleid. Õhtul tarbin valgurikast toitu, mis aitab lihastel taastuda. Selleks on siis näiteks kanaliha, salat ja kodujuust. Kui palju tarbid toidulisandeid? Tsüklitega, vastavalt vajadusele. Võtan multivitamiine, mida toidust kätte ei saa. Lisaks toidulisandit südamelihase taastamiseks ja glükosamiini liigestele. ROMAN FOSTI TRENNI NÕUANDED SPORTLANDMAGAZINE.COM/JOOKSMINE

TEGIJA

KAROL KOVANEN 50 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

j천uab palju, sest teeb palju

TEGIJA TEKST ANN HIIEMAA FOTOD MEELI KÜTTIM, SHUTTERSTOCK

KUI VALITAKS EESTI PARIMAT SPORDIALALIIDU JUHTI, SIIS KAROL KOVANENIL OLEKSID KINDLASTI MÄRKSA SUUREMAD ŠANSID KUI TEMA KONKURENTIDEL. JUHIB TA JU LAUSA KAHT ALALIITU: UJUMISLIITU JA SULGPALLILIITU.

arol Kovanen on sündinud Tallinnas, lapsepõlv möödus Pelgulinnas ja Mulgimaal. Elanud on ta aga nii Soomes kui ka Moskvas. “Tallinnast pärit metropoliit-mulk,” muigab mees ise, kui oma päritolu lühidalt kokku võtab. Kahe alaliidu juht on kogu oma elu olnud ihu ja hingega tõeline sportlane. Ilmselt on ta proovinud rohkem spordialasid, kui mõni teine võib iial unistadagi.

Ujumine tegi jalad korda

Kui kõik läinuks teisiti ja saatuse sõrm poleks vahele seganud, võinuks Karol Kovanen tegelda üksnes jäähokiga. Just see oli tema esimene armastus. “Siis aga tuli ennastsalgav väravavahitöö. Saatuslikuks sai üks tõrje jalgpallimängus, kui värava kaitsesin ära, aga seda kõike omaenda sääreluu hinnaga,” meenutab Kovanen, kes toona oli vaid 7-aastane. “Ilmselt oli doktoril paar pitsi hinge all, kui ta silma järgi mu jalga paika sättis. Tänu talle sain S-kujulise säärejooksu. Sellega hokit enam ei mänginud. Ravimeetodiks pakuti vanematele kaks varianti: “Kas murrame jala lahti ja paneme raudplaatide ja kruvidega uuesti kokku või viite poisi ujumistrenni.”” Nii algas Karoli ujujakarjäär. Tagantjärele mõeldes on ta isegi õnnelik, et seesugune õnnetus juhtus, sest ujudes tundis ta end nagu kala vees. Ujumise kui võistlusspordiga tegeles ta kuni keskkoolini. Ja väga edukalt! “ENSV meistrivõistlustel ujusin ennast ikka poodiumile välja ja hiljem Soomes sealsete vanuseklasside finaalidesse. Ujumine pani aluse hilisemale sportimisele ja ravimeetodina toimis ka – täiesti sirged jalad sain,” muigab mees. Ent nimetatud alad pole sugugi ainukesed, millega Europargi tegevjuht on tegelnud. Lisaks jäähokile, jalgpallile ja ujumisele on ta proovinud triatloni, kolmevõistlust (ujumine, laskmine ja maastikujooks), sõudmist, rattasõitu, sulgpalli, suusatamist, vabasukeldumist. “Kolmevõistluses olen endalegi üllatuseks olnud oma vanuseklassi Soome meister. Ka sõudmises jõudsime kesk-

Europargi tegevjuht on harrastanud ligi tosinat spordiala, sealhulgas rattasõitu

kooli 14-liikmelise võistkonnaga Soome meistriks.” Pisut ekstreemsem ettevõtmine oli mehel aga vabasukeldumine – see on sukeldumine sügavusse ilma hapnikuseadmeteta, hinge kinni hoides. Tegu on füsioloogiliselt ja vaimselt väga nõudliku alaga. “Minu sügavusrekordiks jäi 60 meetrit, ujudes omal jõul alla mere põhja ja tagasi üles. Igaüks võib nüüd kopsud õhku täis tõmmata ja ette kujutada, et pea kohal on 60 meetrit vett, nähtavus on null ja oled täiesti üksi. Ilmselt on mõni eestlane käinud nüüd ka sügavamal, aga aastaid sain naljaviluks kiidelda, et olen Eesti sügavaim mees,” muigab Kovanen.

IGAÜKS VÕIB KOPSUD ÕHKU TÄIS TÕMMATA JA ETTE KUJUTADA, ET PEA KOHAL ON 60 MEETRIT VETT, NÄHTAVUS ON NULL JA OLED TÄIESTI ÜKSI.

Kolm last, töö ja sport

Praegu on Karol Kovaneni põhilised hobid suusatamine ja jalgrattasõit kõikvõimalikul moel. Kui ta katsetab mõnda uut ala, siis küllalt tõsiselt. Kovanen on TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

TEGIJA TARTU UJUMISKLUBI EDU SALADUS Tartu ujumisklubil on üle 900 liikme ja iga päev treenib seal sadu rõõmsaid noori. “Mis on meie saladus? Ma arvan, et see on meeskonnatöö. Nii treenerite kui ka kogu organisatsiooni töö kokku,” hindab ujumistreener Janno Jürgenson. “Just see on võimaldanud meil võita ka lapsevanemate usalduse.” Treeneri sõnul annab palju juurde seegi, et lisaks ujumisele pakub ujumisklubi triatlonitreeninguid. “Meie tugevus on organisatsiooni süstemaatilisus. Meil on omad kriteeriumid, mille abil oleme klubi üles ehitanud.” Iga uue hooaja alguses jaotavad treenerid lapsed rühmadesse, aluseks normatiivide tabel. Kui laps on orienteeritud ujumisspordile ja täitnud vastava vanuseklassi normi, siis on tal võimalik kandideerida nn spordisõprade rühma. Kui laps soovib tegelda ujumisega, kuid ei ole huvitatud võistlemisest ega ole täitnud vastava vanuseklassi normi, siis treenib ta väiksema koormusega nn veesõprade rühmas. Miks on hea olla Tartu ujumisklubi liige? “Sest meiega koos on kõige parem,” vastab Janno Jürgenson. “Tartu ujumisklubi meeskonda kuulumine annab positiivse tunde.”

Karol Kovaneni sügavusrekord vabasukeldumises on 60 meetrit, ujudes omal jõul alla mere põhja ja tagasi üles.

läbinud 90 km Vasaloppeti maratoni suuskadel ja sõitnud jalgrattal ümber Peipsi järve. Mullu osales ta aktiivselt jalgratta võistlussarjades, eesmärgiks mahtuda Filtri maanteesarjas saja parema sekka ja maastikumaratonidel maanduda 200 kanti. “Sel hooajal on kolm last, töö ja kaks spordiliitu teinud ajakavas sedavõrd kärpeid, et olen osalenud võistlustel tervisesportlasena ja nautinud pigem rahvaspordiürituste lusti ja melu,” räägib Kovanen. Ometi leiab ta endiselt aega olla nii sulgpalliliidu kui ka ujumisliidu president. Mis teda selleks motiveerib? “Mulle tähendab sport ühiskondlikku eesmärki, erinevad alad on vahend eesmärgi saavutamisel. Laste ja noorte liikumisharrastus, võistlussport, tippsport, rahvasport, kaasaelamine, positiivne emotsioon… Vahet ju pole, mis spordiala, eesmärk on sama ja publik üks. Spordi abil saab teha palju head ja see mind motiveeribki,” vastab Karol Kovanen.

52 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Õigupoolest polnud ühe või teise alaliidu presidendiks olemine Kovanenile eesmärk omaette. Juhused lihtsalt langesid kokku. Ühelt poolt nägi ta seda kui järjekordset ekstreemset katsumust ja teiselt poolt mõistis, et kahe alaliiduga saab olla kasulik suuremale inimeste hulgale. “Jõuan saada hakkama ühega, jõuan ka kahega; vaja on keskenduda olulisele.

“MULLE TÄHENDAB SPORT ÜHISKONDLIKKU EESMÄRKI, ERINEVAD ALAD ON VAHEND EESMÄRGI SAAVUTAMISEL. Enamikul spordiliitudel on samad probleemid, ka lahendused on tihti samad, pigem tekibki kahe ala juures olemisest sünergia. Sulgpall ja ujumine, mis muidu

kokku ei puutuks, on teineteisele kasulikud. Annan endale siiski aru, et üksi ei jõua keegi midagi ära teha, ei ühes ega kahes kohas. Jõud on koostöös ja heas meeskonnas,” arutleb Kovanen. Ja lisab: “Suure osa oma vabast ajast olengi nendesse spordiliitudesse investeerinud. Samas on see olnud mu enda valik ning kuna mäng käib suurema hea nimel ja mõni oluline algatus on ka õnnestunud, siis olen rahul. Saan juba öelda, et nii ujumises kui ka sulgpallis on käivitunud edukad kooliprojektid ja üle-eestilised koolitusprogrammid. Üle 600 kooli- ja lasteaiaõpetaja on saanud tasuta koolituse nii ujumise algõpetuse kui ka sulgpallitundide korraldamiseks.”

COBRA ULTRA UJUMISPRILLID

THERE’S NOTHING LIKE IT. Cobra Ultra kitsas kuju teeb sellest parima võistlusprilli sportlasele, kes tahab olla teistest parem ja anda endast parima.

JALGPALL VAATA KA FACEBOOK.COM//SPORTLANDFOOTBALL

TEKST: OLIVER LOMP FOTO: SCANPIX

AIVAR POHLAK Areng on toimunud kogu liiga tähenduses

EESTI JALGPALLI LIIDU PRESIDENT AIVAR POHLAK ANALÜÜSIB KOOS SPORTLAND MAGAZINE’IGA EESTI LÄBI AEGADE PÕNEVAIMAT PREMIUM LIIGAT. Kuidas Premium liiga hooajale tagasi vaatate? Kordan mõtet, et tegu on aegade põnevaima hooajaga. Julgen väita, et ka sportlikus mõttes võib pidada liiga taset aegade parimaks – treenerite kolmas, 1980. aastatel sündinud põlvkond (Hurt, Koser, Pärnpuu, Henn jt) pressib jõuliselt peale. Esimesele põlvkonnale (Ubakivi, Rüütli, Bondarenko, Ratnikov, Vazhinski, Zamogilnõi jt) kinda viskamine teise põlvkonna poolt (Reim, Kristal, Kivisild, Prins, Lelov, Rooba jt) võttis palju rohkem aega. Liiga korraldusliku poolega on jalgpalliliit näinud palju vaeva nii ise staadionitel tegutsedes kui ka klubisid koolitades. Klubide panusega me päriselt rahul ei ole, sooviksime, et tasakaal sportliku edu ja muu klubielu ja klubiliste tegevuste tähenduste vahel oleks suurem. Siia alla käib ka liigamängude korraldamine kui kogukonnaga suhtlemise ja kaasamise osa. Millised on olnud hooaja suurimad üllatused? Negatiivseid üllatusi Premium liigas ei ole olnud, esiliigas ja esiliiga B-tasandil on aga kolm loobumiskaotust. Positiivne üllatus – kui oled ise asja sees ja tead, kuidas ja kuhu on panustatud, siis ei ole ükski areng üllatuseks, aga nimetaksin ülipõnevat heitlust liiga nelja viimase koha peale, milles osalevad võistkonnad on võtnud punkte ka esikolmikult.

mängu suhteliselt konstruktiivne sisu. Teituri (Thordarson – toim) tulekuga muutus mängu, eelkõige kaitsemängu organiseeritus ja hakkas arenema füüsiline pool. Hollandlased tõid kaasa tulemustele orienteerituse, mis oli oluline, aga tasapisi hakkas kannatama mäng, mis muutus liialt lihtsaks. Tarmo Rüütli pikk periood koondise peatreenerina tõi tagasi tähelepanu alla palli valdamise, sel ajal sai täis spiraali üks tiir – meie parim mäng nägi tollal välja nagu Pärnu kalakombinaat 1980. aastate keskel, selle vahega, et asi toimus füüsiliselt ja taktikaliselt mitu kraadi kõrgemal. Sellel perioodil jäi omakorda tähelepanu alt välja mängu ratsionaalne organiseeritus ja vajadus jätkuvalt tõsta füüsilist võimekust. Kirjeldan liiga sportliku poole arengut koondise kaudu, aga nii see täpselt ongi olnud. Ja praeguses liigas tegutsevate treenerite hulgas on nii eri perioodide mõju all olevaid kui ka sealt edasi samme astuda ja eri aspekte ühitada püüdvaid lähenemisi. Magnus Pehrsson koondise peatreenerina liigub samal teel. Eesti jalgpallur peab olema füüsiliselt tugev ja distsiplineeritud nagu skandinaavlane, osav nagu slaavlane ja tark nagu eestlane. On loomulik, et osa treenereid ja klubisid paneb oma rõhu eelöeldust ühele ja osa teisele aspektile, terviku üheaegne arendamine on mõistagi parim, aga samas ka keerulisim võimalus.

Kui palju ja millises suunas on Eesti kõrgliiga tase aastatega arenenud? Kui kõnelda meie klubijalgpalli tugevustest 1990. aastate esimesel poolel, siis ainus, mis meil tollases kontekstis eksisteeris, oli

Publiku arv tegi mullu eelkõige tänu FC Flora ponnistustele tugeva tõusu. Kuidas on seis tänavu? Kas klubid pingutavad selle nimel? Pingutavad ikka, kuigi tasakaaluni jõudmi-

54 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

sega läheb aega, see on ka loomulik, sest meie ühiskond on sedavõrd noor. Seda kiputakse aga unustama. Publiku arv kasvab mullusest jõulisemaltki. Flora on oma keskmisega küll mullusest maas, aga Viljandi ja Pärnu lisandumine liigasse, Infoneti kolimine Lasnamäele ja Kalju mängimine Hiiul on andnud suurema positiivse mõju. Areng on toimunud kogu liiga tähenduses, sest peale Flora on kõikide klubide keskmine pealtvaatajate arv mullusest suurem. Eesti jalgpalli juurde tekib järjest uusi jõude. Kas raha leiab üha enam tee jalgpallini? Ma ei kirjeldaks ühtegi protsessi rahast lähtuvalt, sest raha olemine või mitteolemine ühes või teises sfääris on ikkagi vaid tagajärg. Kui klubi juhitakse ja arendatakse hästi, leiab sinna aja jooksul tee ka raha – see pole nii mitte ainult meil, vaid igal pool maailmas, ja mitte ainult jalgpallis, vaid ka muudes valdkondades. Millal mängivad Premium liigas ainult täisprofiklubid? Kas see on Eesti-suguses riigis üldse reaalne ja mis peaks selleks juhtuma? Selleks peame üles ehitama kogukonnapõhised klubid, mis ajaga saavad ühiskonnas piisavalt olulise rolli ja keda oma keskkonnas usaldatakse. Tõsi, kui vaadata Eesti ühiskonna toimimist, kus usalduse tekkimist ükskõik kelle või mille vastu käsitletakse julgeolekuriskina, siis saab see olema keeruline, aga minu energia pärineb kindlast veendumusest, et maailma saab paremaks muuta, ja selle nimel me omas ruumis ka ponnistame.

JALGPALL

KÕIGE OLULISEM

TEKST: KADRIN KARNER FOTO: LEMBIT PEEGEL

MÄNG

KUI JALGPALLIKOMMENTAATOR JA ÕHTULEHE SPORDITOIMETUSE JUHATAJA OTT JÄRVELA TELE- VÕI RAADIOEETRIS MÕNDA JALKAVÕISTLUST KOMMENTEERIB, ON SEE MÄNG TEMA JAOKS SEL HETKEL MAAILMAS KÕIGE OLULISEM ASI.

urisin Järvelalt lähemalt kommentaatoritöö eredamate hetkede, unistuste mängu ja enne eetrisse minekut sooritatavate rituaalide kohta.

Eredaimad hetked kommentaatorina? Ma tooks välja kolm mängu. Üks neist oli umbes 2011. aastal, kui Manchester United mängis Manchester Cityga ning Wayne Rooney lõi käärlöögi värava ristnurka. Kommenteerisime seda mängu koos Risto Sarapikuga ja vaid mõni sekund pärast lööki vaatasime teineteisele otsa: olime toolidelt püsti hüpanud ja kolm sammu tagasi astunud, hoides kahe käega peast kinni. Meie kommentaar küll ei katkenud, aga oleks tore olnud, kui kommetaatoriboksis oleks olnud ka kaamera, mis selle hetke jäädvustanud oleks. See oli ikka totaalne vau-hetk. Teine oli eelmisel kevadel, kui Liverpool mängis Chelseaga. Kommenteerisin seda mängu koos Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga. Tolles mängus libises Liverpooli kapten ja legend Steven Gerrard õnnetult, mille tõttu minetas Liverpool tiitlivõimaluse. Sel hetkel oli selge, et tegemist oli ajaloolise hetkega, mida jäädakse Liverpoolis mäletama aegade lõpuni. Eesti meistrivõistlustelt ei tooks ma välja ühte konkreetset mängu, vaid annaks sellise koondportree. Kui pead kommenteerima teisipäeva õhtul kell 20 märtsikuise kõleda ja tuulise ilmaga Lille-

58 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

küla kunstmurustaadionil mängu, kus kahe mängiva võistkonna ridades pole ainsatki tähelepanuväärset mängijat, siis pärast seda saad spordieetris hakkama kõigega. Samas Eesti karikasarja finaal 2013. aastal, kui FC Flora mängis Nõmme Kaljuga, oli küll vägev mäng. Õnnestunud spordikommentaari eeldus? Kirg – seda peab olema nii reporteris endas, kui ta peab seda tundma ka võistluse vastu. Ei saa minna ükskõikse suhtumisega, et mida see mäng suures plaanis ikka muudab. Siis ei saa ka kommentaar õnnestuda. Tol hetkel, kui ma olen eetris, on see mäng kõige olulisem asi maailmas.

tatud. Seega rääkisin terve mängu esimese poolaja mehest, keda platsil ei olnudki. Unistuste mäng, mida kommenteerida? Tahaksin kommenteerida Lõuna-Ameerika jalgpalli meistrivõistlusi ehk Copa Americat, mis on minu meelest kirglik ja äge jalgpalliturniir. Siiani kahjuks ükski Eesti telejaam seda võistlust näidanud pole. Rituaal enne ülekande algust? Mõned reporterid väidavad, et teevad enne mängu 7–8 tundi eeltööd. Mina hoian end võistlussarjaga kursis iga

Kui pead kommenteerima teisipäeva õhtul kell 20 märtsikuise kõleda ja tuulise ilmaga Lilleküla kunst murustaadionil mängu, kus kahe mängiva võistkonna ridades pole ainsatki tähelepanuväärset mängijat, siis pärast seda saad spordieetris hakkama kõigega. See on ka kõige parem garantii, et tuleb parim reportaaž. Suurim ebaõnnestumine? Ei tohi usaldada oma pead, faktid tuleb üle kontrollida. Kirjutan alati enne mängu koosseisud paberile ja ühe korra olen automaatselt kirjutanud mängijate tavapärase asetuse ning jätnud märkamata, et üks mees on vahepeal välja vahe-

päev ja siis piisab umbes tunnisest eeltööst. Enne eetrisse minemist teen hääleharjutusi, mida mulle Eesti Raadios töötades õpetas häälekoolitaja Einar Kraut. Kui neid minuti jooksul teha, tõmbavad nad hääle selgeks ja kõnemootori tööle. Kirja panna neid harjutusi ei saa, aga põhimõte on selles, et konsonante kombineeritakse kindlas järjestuses täishäälikutega.

TUNNUSTUS

PIDULIK KONTSERT JA RAAMAT TUNNUSTAVAD

aasta parimaid sportlasi TEKST: MARGUS REINTAL, SPORTLAND FOTOD: ANDREI OZDOBA

ESTON IAN ATHLE TES OF THE YEAR

änavused parimad sportlased kuulutatakse välja aasta kõige suursugusemal ja pidulikumal spordisündmusel, galal Spordiaasta Tähed. Kontsertõhtul esitletakse ka samanimelist raamatut. Pidulik kontsertõhtu on spordiringkonna aastalõpu oodatuim sündmus. Sportland on olnud traditsioonilise galaõhtu üks kaasautoreid ja aidanud seda juba aastaid korraldada, arendada ning toetada. Piduliku gala kulminatsioon saabub Spordi-Kristjanite ehk Kristjan Palusalu kujude üleandmisega aasta kõige edukamatele sportlastele ja treeneritele. Juba kümnendat aastat annab Eesti Olümpiakomitee koostöös Sportlandiga välja raamatut „Sporditähed“. Teos talletab igal aastal kaante vahele lõppeva aasta peamised spordisündmused, suursaavutused ja spordiürituste kõrghetked. Galaõhtul saavad spordiringkonnad raamatuga esmakordselt tutvust teha. Spordi galaõhtu on viimastel aastatel toimunud Nordea Kontserdimajas. Pärast auhinnatseremooniaid ja kontsertprogrammi lõppu kingivad EOK ja Sportland igale külalisele värske raamatu ja Sportland sisustab kontsertprogrammile järgneva autogrammitunni. Selleks ajaks on teatavaks tehtud aasta parimad sportlased ning kontserdimaja iga tasand on kujundatud parima nais- või meessportlase autogrammialana. Ühel tasandil ootab külalisi ka aasta parim võistkond ja treener. Sellise atmosfääriga tekitame õdusa õhkkonna, kus tippsportlased, spordifa-

60 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

SPORDITÄHED

MILLAL

27. detsembril toimub galakontsert Spordiaasta Tähed 2015

HUVITAV TEADA Inspiratsiooniallikas Kristjan Palusalu Juba 2003. aastast on Eesti parimate sportlaste ja treenerite ihaldusväärne auhind olnud Kristjani kuju. Kristjani prototüüp on kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu ning kuju autor on Mati Karmin. Igal aastal antakse üle 4 Kristjanit 4 kategoorias: aasta naissportlane, aasta meessportlane, aasta võistkond ja aasta treener. Allikas: EOK 2014. aasta parima sportlase tiitli vääriliseks kuulutati Rasmus Mägi ja Erika Kirpu.

naatikud, kultuuriinimesed ja spordist inspireeritud ettevõtjad saavad luua kontakte ja soodsa pinnase edaspidiseks spordipoliitika lobitööks. Hetk, kus spordifänn saab isiklikku raamatusse tippsportlase autogrammi, tekitab ühise „Minu Eesti“ tunde ja saab olla uhke, et meil on spordis oma suurkujud. Liigutav on see hetk ka sportlasele, keda tunnustatakse ja austatakse. Eesti Olümpiakomitee kutsub galakontserdile ka spordi edendajaid ja sportlike eeskujusid. Ka Sportland tunnustab ettevõtte parimaid sportlasi ja usinamaid töötajaid võimalusega võtta osa aasta pidulikumast spordisündmusest. Parimatele koostööpartneritele kingib Sportland traditsiooniliselt raamatu „Spordiaasta Tähed“.

KES OLID EESTI PARIMAD 2014. AASTAL Parim naissportlane – epeevehkleja Erika Kirpu Parim meessportlane – 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi Parim võistkond – epeenaiskond Aasta treenerid – Rasmus Mägi treenerid Anne ja Taivo Mägi

KAS TEADSID, ET … esimene aasta sportlane valiti Eestis 1933. aastal 1955. aastast on parimate sportlaste valimine järjepidev traditsioon 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast 1969. aastast valitakse aasta võistkonda 1988. aastast valitakse aasta treenerit kõige rohkem aasta sportlase tiitleid on võitnud jalgrattur Erika Salumäe (üheksa korda) ja suusataja Kristina Šmigun (kaheksa korda) aasta sportlane valitakse rahvaküsitluse, spordiliitude hinnangute ja spordiajakirjanike valikute liitmisel

GOLF

MARKO KALJUVEER

G LF

TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: PIRET SEPP

PEAB JÕUDMA EESTIS TIPPU! JAANUARIS EESTI GOLFI LIIDU PRESIDENDIKS NIMETATUD MARKO KALJUVEERIL ON KINDEL SIHT VIIA ALA EESTI POPULAARSEIMATE HULKA. Millises seisus oli Eesti Golfi Liit aasta algul ja mis on selle ajaga muutunud? Tegemist on ju väikese alaliiduga, kuid minu visioon oli väga selge: viia golf Eestis seitsme tippala hulka nii mängijate arvu, mõjukuse kui ka nähtavuse poolest. See pole lihtne, aga ma näen golfis suurt potentsiaali ja vaikselt liigume oma eesmärkide poole. Ala on maailmas nii suurte traditsioonidega, mis näitab, et mingi võlu selles peitub.

Märtsis rääkisite, et koostamisel on golfi arengukava 2020. aastani. Kui kaugel on kava nüüd ja mida see täpsemalt ette näeb? Arengukava on valmis ja esimene eesmärk on kasvatada golfimängijate arv viie aastaga 10000 mängijani (praegu mängib Eestis golfi hinnanguliselt 3000 inimest – EGL). Lisaks tahame korraldada palju suurvõistlusi – näiteks järgmisel aastal toimub Eestis EM – ning korraldada neid kõrgel tasemel. Olulisel kohal on ka noormängijate kasvatamine. Lõime projekti nimega Team 2020, mille eesmärk on, et Eesti golfmängija jõuaks Tokyo olümpiamängudele. Otsime ka raha, et kuulutada välja konkurss Eesti koondise peatreeneri ametikohale; tema hakkaks juhendama U15, U18 ja täiskasvanute koondist.

Teeme suurt tööd, et Eesti golf jõuaks arengutasemelt Euroopale lähemale. Kas räägime Eesti või välistreenerist? Meie poole on pöördunud mitu välistreenerit, kes on andnud nõu. Meile on soovitatud kindlasti leida Eesti taustaga treener, kellel poleks noorematega suheldes keelebarjääri ning kellel oleks piisavalt ambitsiooni midagi tõesti ära teha. Tahamegi leida inimest kodumaalt ning ideaalis toetaksid teda väliskonsultandid. Ring, kelle seast raha saades treenerit valima hakkame, pole küll suur, kuid teeme seda suurima hoolega. Treener peab olema tippjuht, kes oskab suhelda ja tiimi juhtida, tema leidmiseks on moodustatud spetsiaalne viieliikmeline komisjon. Kui palju kulub golfiliidu juhtimi-

Eesti golfi arengueesmärgid Kasvatada golfimängijate arv viie aastaga 3000 mängijalt 10 000 mängijani. Korraldada palju kõrgel tasemel suurvõistlusi. Projekt Team 2020 loodud selleks, et Eesti golfmängija jõuaks Tokyo olümpiamängudele.

62 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

GOLF sele aega? Milline näeb välja presidendi tavaline tööpäev? Olen sada protsenti golfile pühendunud. Meie töökorraldus on küll selline, et kontor asub Audenteses, ent tegelikult on see seal, kus parasjagu viibid, suhtlus käib pidevalt. Suvel oleme muidugi golfiväljakutel, näiteks käisime sel aastal TV3 golfirubriigiga kõik väljakud läbi. Olen nüüd hästi kursis Eesti golfi rõõmude ja muredega. Väga palju olen hakanud panustama golfiturismi arendamisse. Eestist peaks saama paik, kuhu tahetakse tulla golfi mängima. Kui tekivad rahalised võimalused, unistame reklaamist Eurospordis, kuid töötan selle kallal, et vähemalt järgmise aasta EMist teeks kokkuvõtvaid saateid Viasat Golf. Kahjuks Eesti Olümpiakomitee meid praegu veel ei toeta ja ka kultuuriministeerium teeb seda minimaalselt ning põhitulud tulevad golfiklubidelt. Usume aga, et varsti mõistavad kõik: golf pole lauamäng, vaid maailmas väga kõva sõna, millesse on mõistlik panustada. Kui suur potentsiaal on Eestil kui golfiturismi maal? Väga suur. Eesti on taskukohane ja kompaktne – paljud head väljakud asuvad lähestikku. Soomlased käivad meil juba usinasti mängimas, kuid praegu töötangi koos EAS-iga selle nimel, et ka rootslased jõuaksid siia. Mind pani üllatama statistika, et koguni 71 protsenti rootslasi pole Eestis mitte kunagi isegi käinud ja neil on seal umbes 600000 golfimängijat... Alustame just (intervjuu toimus septembri keskel – toim) kampaaniaga Stockholmis, kus käime suure telgiga läbi seitse Stockholmi lähistel asuvat golfiväljakut. Telgis, mis kannab nime Hole 19, tutvustame Eestit ja siinseid golfimängimise võimalusi ning loosime näiteks kõikide külastajate vahel välja preemiapaketi neljale Eestisse golfi mängima. Väikese riigi kohta on meil üsna hulgaliselt golfikomplekse. Kas on juba ka midagi uut plaanis? Tallinna linnaväljaku projekt on endiselt päevakorral. Koostöös rahvusvahelise alaliidu ja Tallinna linnaga ning erakapitali toel võib Tondiraba jäähalli kõrvale linnaväljak kerkida. Töö selle nimel käib ja õnneks on linna meelestatus väga positiivne. Miks üldse peaks tulema golfi mängima? Golf on suurepärane sportlik ajaveetmise vorm, millega käib tugevalt käsikäes sotsiaalne pool ja selle kaudu on võimalik tutvuda uute inimestega. Mina näiteks satun tihti mängima inimestega, keda ma ei tunne, ning kuna mulle meeldib suhelda, siis sobib see väga hästi. Lisaks on golf mäng terveks eluks: võid alustada 5-aastaselt ja mängida kuni 80.

Oktoobris Tallinna lahtistel meistrivõistlustel Sven Kaljuveeri karikatele.

“

Golf on mäng terveks eluks: võid alustada 5-aastaselt ja mängida kuni 80. eluaastani välja.

„

eluaastani välja. Et kõik golfirajad läbi mängida, tuleb kõndida 10 kilomeetrit, mis annab ka korraliku füüsilise koormuse. Golf on nõudlik ja üldsegi mitte kerge ala. Milline on Eesti golfi tase? Kui kaugel oleme tipust? Hetkel on meie ainus profimängija Mark Suursalu, kuid järelkasv on väga lootustandev. Eesti meistrivõistlustel sai kuldmedali 20-aastane Sander Aadusaar, teine oli 14-aastane Carl Hellat ja kolmas 15-aastane Mattias Varjun. Noormeeste vanus tekitab optimismi. Kõige teravamasse tippu jõudmine on väga raske, sest konkurents on tihe, aga kui väikse Islandi jalgpallikoondis pääses EM-ile, alistades seejuures kaks korda Hollandi, siis miks ei peaks miljonilise rahvaarvuga Eestis mõni golfimängija maailma tippu jõudma? Tuleb leida see lihvimata teemant ja läikima lüüa. Oled kauaaegne kirglik jalgpallifänn. Kumb juhtub varem: kas Eesti golfimängija jõuab OM-ile või jalgpallikoondis MM-ile? Optimistina võin selgelt välja öelda: jalgpallikoondis jõuab 2018. aastal Venemaal peetavale MM-ile ja Eesti golfimängija 2020. aastal Tokyo OM-ile. Aga miks mitte? TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

ISIC

TERVES KEHAS

TEKST: CHRISTEL HALLER EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIT

TERVE ISIC ÄPP NÄITAB SOODUSTUSED KÄTTE

Veebiajastule omaselt on nutiseadmetes olemas ka ISICu äpp, kust leiab mõne viipega lähimad kohvikud-kauplused-teeninduskohad, kus ISIC-kaartide soodustused kehtivad. ISICu äpist leiad ka endale lähimad Sportlandi kauplused. Selleks ei tule teha midagi muud, kui laadida alla ISIC Benefits äpp App Store’ist või Google play’st ning asuda kasutama. Haara taskust telefon ja ära jää ootama!

SPORTLANDIS SAAB 8% HINNAST ALLA

Terves kehas terve vaim! See on teada-tuntud loosung, mis sümboliseerib nii tervislikku toitumist kui ka sportlikku eluviisi, luues võimalusi anda oma igapäevaellu veidi värvi. Ning kuidas paremini hallist argipäevast välja tulla, kui mitte liikumisega.

SIC-kaartidega näed tervet maailma palju soodsamalt. Rahakott ei tühjene nii kiiresti! Sul on võimalik rännata 130 riigis, kasutades ISICu kaardipere kaarte: ISIC Õpilane/Tudeng, ITIC Õpetaja ja IYTC Noor.

ISIC AITAB MAAILMA AVASTADA!

NB!

ISIC ehk International Student Identity Card on rahvusvaheline õpilas- ja üliõpilaspilet, mis tõendab õppuristaatust Eestis ja mujal ning annab soodustusi üle 1000 Eesti ja 125 000 välismaises müügipunktis. Lisaks on kaardil hulga-

nisti funktsionaalsusi. Eestis saab ISIC kaarti kasutada näiteks ukse-, söökla-, raamatukogu-, ühistranspordi- ja pangakaardina. Kaartidel on rahvusvaheline identiteet. Soodustusi on maailmas üle 85 000. Miks mitte neid ära kasutada? ISICu idee seisneb selles, et rahvusvaheline üliõpilaspilet jõuaks võimalikult paljude tudengiteni erinevates maailma paikades ning suurendaks soodsamate reisivõimalustega üksteisemõistmist ning rahvuste ja kultuuride vahelist tolerantsust. ISIC-kaarti väljastab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Enne spordivarustuse soetamist tasub võtta ISIC/ITIC/IYTC-kaart, sest sellega võidad palju! ISIC-kaardi partneriks on ligi 900 Eesti ettevõtet, kellega koostöös pakume mitmeid võimalusi osta kaupu ja saada teenuseid soodsama hinnaga. Sportlandis on võimalik kõigil kaardikasutajatel saada lisaks Sportlandi 5% püsisoodustustele hinnast veel 3% alla. See tähendab, et Sportlandis saab 8% hinnasoodustust! ISIC pakub Eestis lisaks tavasoodustustele ka eripakkumisi, mille leiab aadressilt www.isickupong.ee. ISICu kupong pakub praegu võimalust Reval Spordi spordiklubis ja veekeskuses sportida 50% soodsamalt. Samuti on võimalik Kalev Spas ujuda 30% soodsamalt. Ära unusta kasutada võimalust, sest pakkumised on aastaringsed! ISIC aitab õppuritel, õpetajatel ja noortel oma igapäevaste toimingute ja ostude pealt säästa! See on võimalus, mida tuleb kasutada. ISIC otsib partnereid, kelle pakutavad soodustused lähevad kaardikasutajatele korda ning kes kutsuvad kodunt välja. Naudi sportlikku ja tervislikku eluviisi koos ISICuga!

130 RIIGIS SAAB KASUTADA ISICU KAARDIPERE KAARTE: ISIC ÕPILANE/TUDENG, ITIC ÕPETAJA JA IYTC NOOR. SPORTLANDI POODIDES SAAB ISIC-KAARDI OMANIK 8% HINNASOODUSTUST!

64 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

MUUSIKUD

DIILID, KOKKULEPPED JA SPONSORID

Eesti muusikud ja maailma spordibrändid:

MA ÜTLEN KOHE ÄRA − NEED, KES ARVAVAD, ET KÕIK BRÄNDID TEEVAD KOOSTÖÖD TUNTUD INIMESTEGA AINULT RAHA TEENIMISEKS, VÕIVAD JOPE SELGA JÄTTA JA ENNAST ISE VÄLJAPÄÄSU SUUNAS JUHATADA. TEKST: RAINER OLBRI, SPORTLAND FOTOD: FELIX LAASME/HOOLIGAN HAMLET, KERTIN VASSER/RAW STUDIO, KAREL KALJUSTE

Metsakutsu ja Air Jordan 4.

ASA uuringust selgub, et maailma suurimate logode taga pingutavates turundusosakondades töötavad täiesti normaalsed inimesed. Eelnimetatud uuringut ei ole tegelikult muidugi tehtud, aga sellest võiks iga täie mõistuse juures inimene ise ka aru saada. Maailmas on ülimalt levinud nähtus, et suured erinevate valdkondade brändid

66 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

teevad koostööd suurte sportlaste, muusikute, näitlejatega. Oluline on siinkohal tähele panna, et see on koostöö, mitte sponsorlus. Sponsorlus on halva kõlaga asi ja seda asja täna, 2015. aastal, eriti ajada ei sobi. Koostöö on palju mitmekesisem, huvitavam ja ootamatum vorm, millest sünnivad alati palju põnevamad asjad kui “võta raha, kanna meie Tsärki”-diil eales suudaks. Sportlased ja spordibrändid on äge

nähtus, mis on spordifänne saatnud aastakümneid. Maailma juhtivad spordibrändid ja sportlased käivad koos nagu sukk ja saabas. Sarnastest koostöödest on maailma sündinud nii palju nii ägedaid asju, et kui korralikult punnitada, saan pisara silmanurka küll. Ilusal ajal elame! Raha liigub, brändid kasvavad, maailm areneb. Mul on üldiselt hea fantaasia, aga seda ei suuda ma ette kujutada, et Lebron James laseks omani-

MUUSIKUD melise ketsi ise välja. Teeks OÜ, joonistaks tossu paberile, viiks kavandi tehasesse, pakiks toote, teeks reklaami kampaania ja maitseks tehtud töö vilju. Kui edukas või kasutuskõlblik see spordi tegemiseks mõeldud jalanõu oleks? Vastused võib mulle e-mailiga saata.

MUUSIKUD ON SAANUD MOE OSAKS

Getter Jaani ja Nike Air Force 1.

Viimastel aastatel ilmneb spordibrändide koostöölepetes huvitav muster. See ei ole mingi uus asi, aga silmanähtavalt on spordibrändide maailmas aina rohkem tuntud meelelahutusinimesi ja muusikuid. Suurelt figureerivad selles mustris Adidas ning tema ridades värsked nimed nagu Kanye West, Pharrell Williams ja Rita Ora. Samuti lauljatar Ellie Goulding ja Nike. A-klassi staar Rihanna ja Puma uus tulemine. Skechers ja Demi Lovato. 2015. aasta räppar number üks Kendrick Lamar ja Reebok. “Meelelahutusäris on alati omal kohal olnud fashion. Aastast 2014 on catwalk’idele jõudnud aktiivset elustiili propageeriv riietus/jalats, loogiline jätk on tuntud kaubamärkidel seda turundada läbi meelelahutusäri,” mõtestab mustrit lahti Skechers Balticu brandmanager Priit Uba. Tõepoolest loogiline ring − muusikud on saanud osaks moest, mood on läinud sportlikumaks ja et ring kinni sõlmida − sport ulatub muusikuteni. “Brändidel on erinevad eesmärgid ja põhjused, miks sellist koostööd alustatakse, ja see sõltub väga palju ka konkreetsest turust. Ideaalis peaks üks või teine artist võimendama brändi üldist sõnumit või siis esile tooma mingi spetsiifilise toote või kategooria,” kommenteerib Rainer Tops, ASi Jalajälg tegevjuht. “Tänapäeva sport ei piirdu vaid tõsise spordiga. Piirid, kus algab ja lõpeb sport, kuidas keegi seda endale ette kujutab, on järjest avaramad. Samamoodi ei ole suured spordibrändid vaid mõne konkreetse spordikategooria brändid ja pea kõigil on mingi osa valikust, n-ö vaba aeg, kus kohtuvad sport, kultuur, elustiil, disain ja tehnoloogia.”

BRÄNDIDE FLIRT MUUSIKUTEGA

“KRISTJAN KASEARU EI OLE CONVERSE’I OMA, VAID CONVERSE ON NII-ÖELDA KRISTJANI OMA,” JANNO VIILUP, CONVERSE’I BRANDMANAGER

Oleme kuulnud karmidest koostöölepetest maailmas tuntud brändide ja tuntud inimeste vahel. Ebaloomulik ja pooleldi kohustuslik käitumine, mis tuleneb lepingus sätestatud punktidest. Natuke kentsakas näide tippkorvpallur James Hardeni ja Adidase hiljutisest koostööst, mis jõustus 1. oktoobrist 2015. Sellest kuupäevast ei tohiks mees enam teisi brände kasutada. Seda ei rohkem ega vähem kui 13 aastat. Veel septembri lõpus elas Har-

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

MUUSIKUD den fotosilma ees välja oma viimaseid päevi “vaba mehena” erinevate Nike tossudega. “Nike ei ole kunagi olnud kõige suurem artistide “ostja” ja koostööd tehakse pigem nimedega, kes ise on leidnud tee brändini,” on Rainer Tops kindlal seisukohal. Täpselt sellele põhimõttele toetub juhtivate spordibrändide koostööpartnerite valimine Eestis. Allkirjastatud kohustusi ei ole ja jõuga kedagi brändi logodesse ei mäkerdata. Kõik Eestis vormistatud diilid on sõbralikud kokkulepped, mis põhinevad usaldusel. Maailm on vaba, sõna on vaba. Miks brändide ja muusikute vaheline koostöö vaba ei või olla, eks ole? “Kristjan Kasearu ei ole Converse’i oma, vaid Converse on nii-öelda Kristjani oma,” kirjeldab Converse’i brandmanager Janno Viilup nende koostööd. “Mis meil saab selle vastu olla, kui Kristjan loomulikult ja orgaaniliselt meie brändi esindab ja vastutasuks meie brändina saame talle loomingulisel teel abiks olla.” Sarnaselt kirjeldab Rainer Tops ka Nike koostööpartnerite valimist Eestis. “Meil ei ole ühtegi n-ö ametlikku artisti ja lepinguid me ei sõlmi. Teeme koostööd Getter Jaanist Koit Toomeni ja I Wear* Experiment’st Põhja-Tallinnani.”

“ÄRGE ANDKE LIHTSALT TASUTA KAMA, VAID TEHKE MIDAGI KOOS. MIDAGI SELLIST, MIS ERISTUKS!”

See kõik on ilus − muusikule meeldib bränd ja bränd toetab muusikut. Selline koostöö on aga natukene liiga ühesuunaline ning kasulik ainult muusikule. Eesti mastaabis on muusikul brändile vastu anda suhteliselt kesine kogus kasu. “Eesti mastaape arvestades ei tee ükski kohalik artist müügi mõttes imet ja koostöö tulemusena tuhandeid paare jalatseid ei müü, aga kui on sobivaid nimesid ja õiged rõhuasetused, siis kindlasti on sellest brändile kasu,” tõdeb Rainer Tops. “Kindlasti on Eestis oluline leida kaubamärgile toetust kohaliku hero näol. Selle kaudu suhestuvad brändid oma kliendiga personaalsemalt! Lisaks võib öelda, et kohaliku staari toetamine on ka missiooni küsimus,” ütleb Priit Uba Skechersi seisukoha välja.

68 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

EESTI MUUSIKUTE KOOSTÖÖ MAAILMA JUHTIVATE SPORDIBRÄNDIDEGA See, et Eestis teevad muusikud ja brändid koostööd ametlikult allkirjastatud kokkulepeteta, muudab selle nähtuse natuke ebaolulisemaks globaalsete näidetega võrreldes. Kokkulepete sõlmimisest ei tehta eraldi pressiteateid.

ansambliga ühendust võtma. “Poisid, vaatasin, et kannate videos Nike ketse, pakuks teile kõigile fresh’id kicks’id jalga,” kirjeldab Wild Disease kunagist koostööpakkumist.

Oma albumi pildistamisele võib riideid laenutada ükskõik kes, ükskõik millise brändi käest. Suusõnalise lepinguga artistil puuduvad otsesed kohustused brändi ees, samamoodi puuduvad tal ka selle brändiga seoses õigused.

Selles, et brändide koostööd muusikutega võiks laiendada, on ühel nõul nii muusikud kui ka brändid. “Vahet ei ole, kas spordibrändid või mingid muud brändid. Ikka peaks muusikuid toetama. Ärge andke lihtsalt tasuta kama, vaid tehke midagi koos. Midagi sellist, mis eristuks ja oleks äge ning tekitaks uusi väärtusi!” arvab Hando Jaksi IWEst. Priit Uba lubab, et Skechers ootab koostööpakkumisi: “Kindlasti julgege kirjutada, vaatame kõik koostööpakkumised üle! Kaubamärgid otsivad alatasa uusi väljundeid!”

Kõik see ei vähenda artistide jaoks kokkulepete olulisust. “Lugusid see kindlasti paremaks ei tee, aga kui võtta seda kui partnerlust ja toetust, siis on väga oluline. Üks kindel asi, mis Nike-laadset spordibrändi ja meid kui bändi seob, on samad väärtused – no bullshit, no compromise. Saame Nike kasutada kui kanalit uute kuulajate leidmiseks ja vastutasuks pakkuda oma ideid ja muusikat Nikega seotud projektideks. Ja see on ainult algus,” ütleb Hando Jaksi ansamblist I Wear* Experiment koostöö kohta Nikega. Wild Disease Põhja-Tallinnast on samal seisukohal. “Kindlasti on see suur asi, kui maailmakuulus bränd sind toetab, eriti kui see on selles valdkonnas lemmikbränd. Usun, et nende toetus ja meie osavõtt nende üritustest on meile kindlasti palju juurde andnud ja uusi toredaid inimesi tutvustanud.” Kui küsida, kuidas koostööni jõuti, siis PõhjaTallinna puhul oli asi lihtne. ““Meil on aega veel” video oli see, mis pani tollase Nike turundusjuhi

Ansambel Põhja-Tallinn.

Suured brändid teevad Eesti muusikutega koostööd mitte ärilistel eesmärkidel, vaid missioonitundest. Muusikud teevad koostööd brändidega, sest esindavad neid brände igapäevaelus niikuinii. Poeetiline ja ilus taevas tehtud paar. Selline lähenemine sobib hästi meie väiksesse Eesti riiki. Järgmine kord, kui näed mõnes kodumaises videos suurt brändi märki, siis pole vaja etteruttavalt süüdistada. See on rohkem päris, kui nii mõnigi asi, mis sul sealt televiisorist tuleb.

EKSTREEM

Rae ekstreemspordikeskus ulatub

MAAILMATASEMELE

SELLE AASTA LÕPUS AVATAKSE RAE EKSTREEMSPORDIKESKUS, KUHU MAHUB KORRAGA MITUSADA HARRASTAJAT.

“K

õige rohkem rõõmustab see, kui näed, et ideed, mis olid alles peas ja paberil, muutuvad reaalsuseks,” tunnistab projekti eestvedaja Mario Kalmre. Kompleksi hakati kavandama 2010. aastal, ehitust alustati tänavu aprillis. “Selle aja jooksul on keskusesse tulnud palju uusi atraktsioone ja lisandunud spordialasid. Kogu kontseptsioon on muutunud kompaktsemaks ja läbimõeldumaks.” Hoone on kavandanud Sten Ader Skad Arhitektidest. Keskuse siseosa atraktsioonid kujundas Woodwardi peadisainer Nate Wessel, oma ala üks andekamaid ja kogenumaid maailmas. Just tema kujundab juba pikka aega muu hulgas Simple Sessioni rulaparke. BMX krossiraja kavandas Pekingi, Londoni ja Rio de Janeiro olümpiaradade autor Tom Ritzenthaler. Kellele ja mis? Keskuses saab harrastada lauasporti, lumealasid, rattaalasid, trikiuisutamist, lisaks parkuuri/vabajooksu/tricking’ut, kaskadööride väljaõpet ja gümnastikat, batuudihüppeid, uut tsirkust, tänava-

70 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

tantsu ja cheerleading’ut. BMX krossirada vastab rahvusvahelise jalgrattaliidu UCI nõuetele. “Ilmselt saab juba tuleval aastal meie rajal näha selle ala kahekordset olümpiavõitjat, lätlast Māris Štrombergsi,” räägib Mario Kalmre. Raja pikkus jääb vastavalt UCI reglemendile 300–400 meetri vahele. Kompleksis asub kaks rulaparki: üks tänavasuunitlusega ja teine flow stiilis. Mõlemad on suured, innovaatilised ja pakuvad palju võimalusi. Keskusesse tuleb neli standardmõõtmetega batuuti ja üks topeltlai spetsiaalne batuut. Akrobaatikaosas asub ka täismõõtmetega akrobaatikapõrand, lisaks palju muud vajalikku akrobaatika-, parkuuri-, trikisõidu- ja teisteks õhustiilitreeninguteks. Drop-in-atraktsioon võimaldab harjutada akrobaatilisi trikke nii BMX-ratastel, ruladel kui ka freestyle’i suuskadel ja lumelaudadel. Uusi trikke õppides maandutakse kõigepealt pehmesse poroloonbasseini, siis poolpehmesse resti ja kui manööver on juba enam-vähem selge, saab soorituse teha õiges keskkonnas puidust, betoonist või lumest rajal. Keskus hakkab pakkuma treeninguid

TEKST INKARI LINDVE JOONIS RAE EKSTREEMSPORDIKESKUS

nii suuremates rühmades kui ka individuaalselt, nii algajatele kui ka edasijõudnutele alates rulasõidust ning lõpetades BMX-krossi-, akrobaatika- ja batuudialadega. Plaanis on nii spordi- kui ka lastelaagrid. Keskus mitte ainult Eestile Küsimusele, kas keskuse valmimisel on kõik sujunud plaanipäraselt, vastab Mario Kalmre: “Meie eesmärk on algusest peale olnud rajada keskus, mis paistaks silma ja oleks atraktiivne mitte ainult Eestis, vaid ka kaugemal. Koostöös oma ala parimate disainerite ja ehitajatega saavutame selle kindlasti.” Asukoht sai projekti eestvedaja sõnul valitud nii, et oleks võimalikult lihtne ligipääs võimalikult paljudele. Tallinna kesklinnast asub kompleks 6 km kaugusel. Varsti valmivad kergliiklusteed Tallinna ja Jüri suunal, Peetri alevikul on hea bussiühendus Tallinnaga. Ka võistluste plaanid juba küpsevad. “Oleme taotlenud rahvusvaheliste BMX krossivõistluste korraldamisõigust 2016. aasta mais. Mõtted liiguvad 2017. või 2018. aasta Euroopa meistrivõistluste lõppetapi korraldusõiguse taotlemise suunas. Ilmselt hakkab keskuses ühel või teisel moel toimuma Simple Sessioni tegevusi,” avab Mario Kalmre tulevikuplaane.

www.kia.ee

MITTE AINULT SPORTLIK VÄLIMUS Sportlik varustus, ruumikus, uskumatu manööverdusvõime, Euroopa tehase kvaliteet ja viie tärni vääriline turvalisus.

Navist tagurduskaamerani – Kia Urban Active erimudelid

Kia navigatsiooniseade pakub kaarditeenuseid, reisiinformatsiooni ja meelelahutust, muutes ka kõige lühemad autoreisid nauditavamaks. Kaardiuuenduste programmil on mitmeid eeliseid ja konkurentsitult parim teenuste valik: * Kia navigatsioonisüsteemis on 1 algne kaart + 6 kaardiuuendust uutele autodele täiesti TASUTA! * Kaardiuuendus on imelihtne! Vajalik tehakse teie eest esinduses ära.

Kia Sportage Urban Active kõik hinnas varustusega erimudelid üle Eesti: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Tartu, Pihlaka 2.

ELUSTIIL

KOOLITANTS ÜHENDAB ISIKSUSI

TEKST: EDA ALLIK FOTOD:KOOLITANTSU ARHIIV

TÄNAVU 21-AASTASEKS SAANUD KOOLITANTSU FESTIVAL ON AKTIIVSES MUUTUMISES.

a on energiline, pühendunud, rõõmsameelne, armastab liikuda, teeb palju ja jõuab palju. Talle meeldib ennast proovile panna ja ta nakatab ka teisi oma aktiivsusega. Tal on tahtmist õppida, vaeva näha ja ta ei viska kohe püssi põõsasse, kui mõni asi välja ei tule. Ta on hea suhtleja. Oma inimene. Laias laastus niisugune on Koolitantsul osaleja koondportree, mille joonistasid tantsijad Eliisabel Jõela, Liisa Johanna Lukk ja Janette Norkko ning Koolitantsu korraldajad Raido Bergstein ja Doris Feldmann. Koolitantsu festivali idee on olnud algusest peale sama: motiveerida tantsuga tegelevaid koolilapsi treenima, tuua nad kokku, et üksteiselt mõõtu võtta. Siiani toimus festival konkursi põhimõttel: tantsutrupp valmistas ette

72 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

omaloomingulised tantsud, millega võisteldi kõigepealt kodumaakonnas, siis paremad juba piirkondlikul tantsupäeval ning parimatest parimad pääsesid lõppkontserdile. Ettevõtmine kasvas suureks sajandivahetuse paiku. 2005. aasta festivalil osalejate arv – 6450 tantsijat 430 tantsutrupist – on jäänud senini rekordiks.

Eriline aasta

2015. aasta oli Koolitantsule eriline. Juhendajad said puhata iga-aastasest kohustusest uusi tantse välja mõelda. Selle asemel kutsuti tantsijad ühepäevasesse õpikotta, et nad saaksid ennast iseseisvalt proovile panna. Maakondade õpikodadesse tuli 1500 tantsijat üle Eesti. Päev otsa harjutati koreograafide käe all teadmisega, et õhtul tuleb casting – osatäitjate valik sügisel etenduvasse tantsulavastusse. Välja valiti 70 tantsi-

RAIDO BERGSTEIN: “HEAD TANTSIJAD ON ALATI KA TUGEVAD ISIKSUSED, ERIPÄRASED KARAKTERID. AGA MIS ON NEIL KÕIGIL ÜHINE – VÄGA TUGEV ENERGIA. KUI NAD KOOS TANTSU KÄIMA TÕMBAVAD, ON SEE MISKI, MIDA TASUB NÄHA JA TAJUDA.” jat, kes õppisid augustis Käärikul ühe nädala jooksul tantsulavastuse selgeks. Doris Feldmann usub, et noortele jääb sellest eriline mälestus: “Oli hea näha, kuidas nad intensiivse proovinädala jooksul ühiselt arenesid ja kuidagi sulasid kokku. See energia, mis koos harjutamisel tekkis, oli väga suur.” Lavastusega tuuritati menukalt sep-

ELUSTIIL tembris ja oktoobris Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Lavastuse nimi – “Esimene lend” – kannab sümboolset tähendust: need noored ise ongi Koolitantsu Kompanii esimene lend. Raido Bergsteini teada ei ole Eestis varem sellist tantsukompaniid tehtud, eeskuju võeti Põhjamaadest. Asja tuum on, et noored õpivad üksteiselt ja neil on võimalus õppida koreograafidelt, kellega muidu võib-olla kunagi koos ei töötaks. “Kindlasti saab mõni neist ka professionaalseks tantsijaks. Enamik ei saa ega tahagi ja see polegi oluline, aga see kogemus, lähedane kokkupuude tantsukunstiga jääb neile eluks ajaks,” ütleb Bergstein. 2016. aasta tuleb taas teisiti ja veelgi ambitsioonikam. Traditsiooniline konkursiformaat läheb edasi, kevadel aga pannakse kokku Koolitantsu Kompanii uus lend parimatest noortest tantsijatest üle Eesti.

LIISA JOHANNA LUKK (18) alustas seitsmeaastaselt tantsimist, tegeles aasta balletiga, kümme aastat on tantsinud rahvatantsuansamblis Sõprus ja viimased kolm aastat ETA tantsukoolis. “Eesti-aineliste tantsude töötoas, kus mina osalesin, oli tegelikult palju neid, kes polnud nüüdisaegse tantsuga varem kokku puutunud ja pidid Käärikul nädalaga endale võõrad koreograafiad, eri stiilide liikumised selgeks saama. Nad arenesid tohutult kiiresti – kokku olid tulnud tõesti väga andekad inimesed – ja seda oli hästi tore vaadata.”

Koolitantsu festivali idee on motiveerida tantsuga tegelevaid koolilapsi treenima, tuua nad kokku, et üksteiselt mõõtu võtta.

ELIISABEL JÕELA (14) on õppinud viis aastat ETA tantsukoolis, osaleb Viimsi keskkooli näitetrupis ja Tallinna rahvaülikoolis Maret Oomeri teatrikoolis. “Meie peres on kõik tantsuinimesed ja ka mind tõmbas tants juba varakult. Tantsu kaudu saan ma kõige paremini edasi anda, mida ma mõtlen ja tunnen. Kui mul on raske panna midagi sõnadesse, siis ma väljendan seda kehaga. Muusika annab selleks impulsi. Samuti on tantsuga tegelemine kasvatanud kõvasti mu enesedistsipliini. Alguses oli vahel raske sundida end trenni minema, alati ei olnud motivatsiooni – nüüd olen õppinud seda leidma. Tantsimine on viinud mind kokku paljude toredate ja huvitavate inimestega, kellest osaga kindlasti tulevikus teed veel ristuvad.”

JANETTE NORKKO (18) tantsib ETA tantsukoolis ning teeb kaasa Rahvusooper Estonia lavastuses “Prints ja kerjus”. “Koolitantsu Kompanii õhkkond on väga tore. Meil on igas vanuses noori Eesti eri paikadest ja meid ühendab tantsuarmastus. Suvel proovilaagris tegime iga päev 6–7 tundi trenni ja nii nädal aega järjest. Me ei tundnud varem üksteist, pidime omavahel harjuma, et tekiks ühtsustunne. Igaüks andis endast parima, ja see ühtsustunne tekkis. Kõik on ju omaette isiksused, inimesed erinevate iseloomudega. See kõik oli väga põnev: olla osaline lavastuse sünni juures ja tajuda, kuidas eri indiviidide eneseväljendusest sünnib tervik.” Noored õpivad üksteiselt ja koreograafidelt, kellega muidu võib-olla kunagi koos ei töötaks.

MIS ON TANTS! VAATA TANTSIJATE VASTUSEID SPORTLANDMAGAZINE.COM/KOOLITANTS

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

NAHAHOOLDUS

KAKS EKSPERTI, ÜKS REVOLUTSIOON

TEKST: HELENA SAAR FOTOD: TOOTJAD

JÄINE TEMPERATUUR, KUIV ÕHK JA RÕIVASTE HÕÕRDUMINE VASTU NAHKA KUIVATAVAD JA ÄRRITAVAD NAHKA, ERITI JUST NÄOL JA KAELAL. ROXY JA BIOTHERM LIITSID OMA TEADMISED JA OSKUSED NING TUTVUSTAVAD UUENDUSLIKKU RÕIVASARJA ENJOY & CARE, MIS KAITSEB SU NAHKA, KUI TEED TALVEL SPORTI. 74 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

NAHAHOOLDUS

Enjoy & Care toodete pakkumised Sportlandis Eemaldatava ENJOY & CARE salliga jakid

ENJOY & CARE kangas krae sees

TORAH BRIGHT CRYSTALIZED PR JK319,95 eurot, püsikliendile 303,95 eurot

WILDER 2L GORE TEX PRINTED JK 379,95 eurot, püsikliendile 360,95 eurot

JET SKI PREMIUM JK 269,95 eurot, püsikliendile 256,45 eurot

ENJOY & CARE sallid

LANA TORUSALL 27,95 eurot, püsikliendile 26,55 eurot

SNOWSTORM JK 349,95 eurot, püsikliendile 332,45 eurot

Esimene sall, mis hoolitseb sinu naha eest

üüd võid leida Roxy tootevalikust jopesid, mille krae kangas või eemaldatavas sallis on spetsiaalselt Biothermi bioloogide poolt Roxyle välja töötatud eksklusiivsed mikrokapslid. Need rahuldavad äärmuslikes tingimustes suurepäraselt naha vajadusi. Kangas sisaldab põletikuvastast rändköömneekstrakti, toitvat shea-võid, niisutavat aprikoosiõli ja antioksüdanti E-vitamiini. See kõik on kasulik tundlikule nahale ja ka hüpoallergeeniline.

TARBIJATE HEA VASTUVÕTT NÄITAB SUUREPÄRASEID TULEMUSI

Nahk on niisutatud, toidetud ja kaitstud. See püsib pehme ja prink nii äärmuslikes tingimustes kui ka hiljemgi veel. ENJOY & CARE kaitseb nahka tõhusalt külmakahjustuste eest ning niisutab nahka, vältides kuivust ja ärritust. Selle tulemusena on nahk mõnus, pehme ja prink. Tootel on kerge mitterasvane koostis, mis ei jäta nahale jääke. ENJOY & CARE tooteid on testinud 118 naist vanuses 18– 39. Pea kõigile meeldis toode väga ning 84% naistest leidis, et

nende nahk on paremini niisutatud.

HOOLDAVATE TOIMEAINETE PIDEV NAHALE KANDUMINE

Biothermi ja Roxy tehnoloogia viib kangasse miljoneid imetillukesi nahahooldustootega täidetud mikrokapsleid. Hõõrdumisel kapslid purunevad ja nende sisu levib nahale.

KUIDAS TOIMIB KOSMEETILISE KANGA TEHNOLOOGIA?

Mikrokapslid, mis sisaldavad niisutavaid aineid, viiakse kanga sisse ning naha ja kanga vahelise hõõrdumise ajal need purunevad. See tähendab, et selliste kapslitega kangas on põhimõtteliselt kosmeetiline kangas. Kangast võib 40 kraadi juures pesta 15 korda, enne kui mikrokapslite mõju kaob.

BIOTHERMIST

Biotherm on oma nahahooldustoodetes termaalvee ja termaalplanktonite uskumatut väge kasutanud juba aastast 1952, mil avastati Life Planktoni™ raviomadused.

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

Photo:Chin

Esimene kaelasall, mis teie naha eest hoolitseb Oma teadmised ühendanud ROXY ja Biotherm tutvustavad Enjoy & CARE’i murrangulist tehnoloogiat, mis teie naha eest hoolitseb. Kaitseb tuule, külma ja hõõrdumise eest. Tulemuseks on pehme ja terve nahk

Torah Bright Pro Snowboarder | Jackson Hole, Wyoming | 24°58’10.0”N 121°55’30.8”E | #ROXYREADY

Spordirõivastest saab nahahooldus • • • • • •

Eriline koostis, mis on arendatud koostöös Biothermiga Kompleks vabaneb kiududes olevatest mikrokapslitest kokkupuutel nahaga.. Pidev kaitse külma ilma eest. Aktiivne niisutav koostis pehme ja elastse naha heaks. Pole rasvane, ei sisalda jääke Toimib kuni 15 pesukorda.

Katsetatud karmides ilmastikuoludes ja selle on heaks kiitnud 118 tundliku nahaga naist vanuses 18–39 aastat.

AJALUGU TEKST: INKARI LINDVE FOTO: SHUTTERSTOCK

MÄESUUSATAMISE lapsepõlv

KULUS SAJANDEID, ENNE KUI IGA SOOVIJA VÕIS PANNA SUUSAD ALLA JA TUNDA SUUSATAMISEST RÕÕMU.

uusatamine sai alguse Skandinaaviast juba mõnisada aastat tagasi esialgu praktilistel kaalutlustel, sest nõnda oli tunduvalt lihtsam lumel edasi liikuda. Varsti muutus suusatamine ka vaba aja veetmise ja sportimise viisiks. Juba 16. sajandil kirjeldatakse nii varustust kui ka mäkke tõusmist ja laskumist ning võistlemist. Aastast 1767 on teada, et Norra jäägrikorpuse sõdurid võistlesid, kes suudab puudega kaetud järsust mäest kukkumata ja suuski murdmata alla sõita ning kes on osavaim keppideta laskudes. Võisteldi igal aastal hulga pealtvaatajate silme all. 19. sajandi keskpaiku võttis Norra Telemargi maakonna elanik Sondre Norheim kasutusele kannasideme, mis hoidis suuska hüpates ja laskudes paremini jalas. Teine uuendus oli paindega suusk. Hiljem valmistas Norheim esimesed keskelt kitsamad suusad, et pehmes lumes oleks lihtsam pöörata. 1930. aastatel ehitati mäenõlvadele esimesed tõstukid ning sestpeale hakati eristama mäesuusatamist ja murdmaasuusatamist. Mäesuusatamise algusaastatel tuldi mäest enamjaolt alla nn Telemark-asendis: üks pöid teisest kolme pöia võrra ees, kere püsti, käed tasakaalustamiseks kõrval. Varustus meenutas pigem murdmaasuusatamise varustust.

Tee unistuste suuskadeni Suuskade tehnoloogia püsis sajandeid suuresti muutumatuna. Aja jooksul ha-

78 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

kati küll kasutama tugevamat puitu, tähtsaks sai suuskade kumerus, ninaja kannaosa muutusid veidi laiemaks kui keskosa, ent see oli üldjoontes ka kõik. Ühel kenal päeval aastal 1947 otsustas Ameerika lennundusinsener Howard Head minna esimest korda elus suusatama – ja teda tabas kohutav pettumus. Lõbusa liuglemise asemel tuli tal maadelda kohmakate ja raskete sõiduvahenditega. Peab ju olema mingi võimalus muuta suusad kergemaks, kiiremaks ja kandjasõbralikumaks, uskus Head. Ta jättis senise töö ja keskendus oma unistuste suuskade loomisele. Kolme aasta jooksul meisterdas ta ühe suusapaari teise järel ning samm-sammult sündisidki kuulsad Headi suusad. Vineerist sisemuse, alumiiniumist katte, plastikust küljeosade ja murdumatute teraskantidega olid need mäenõlvadel revolutsioon. Tänu painduvusele sai nendega hoopis paremini manööverdada.

Mäesuusatamise trendid

1950. aastatel hakati puust suuskade asemel tootma metallist ja plastikust suuski. See muutis suusa palju stabiilsemaks ja juhitavamaks. Kõige olulisem edasiminek toimus aga 1980. aastate alguses. Mäesuusatootja K2 tõi turule suusad, mille küljed olid kumerad ning

see võimaldas märksa lihtsamini suuskadega pöörata. Pärast seda on tekkinud erinevad mäesuusatamise stiilid, nagu slaalom (klassikaline hooldatud nõlval suusatamine), freestyle ehk trikisuusatamine, freeride ehk puutumatutel nõlvadel nn puudris (paksus lumes) suusatamine, back country ehk tuuringsuusatamine, kus mäest üles minnakse ilma kõrvalise abita, suusad jalas, et saaks laskudes täieliku naudingu. Iga stiil nõuab ka vastavat varustust. Põhiliselt erinevad suusad üksteisest oma kuju ja ehituse poolest. 1990. ja 2000. aastate esimesel poolel olid populaarsed võrdlemisi kitsad suusad, mis sobisid just hooldatud nõlvadel kihutamiseks ja karvimiseks (carving – ingl k kõige olulisem pööramistehnika, kus põhiosa pööretest tehakse suusakandi peal, põlvi sisse- ja väljapoole pöörates). Tänapäeval liigub trend jõudsalt puutumatutel nõlvadel suusatamise poole.

DARK AND STORMY JACKET

NEVER WET - ALWAYS DRY

iSUPERSHAPE SPEED VECTOR EWO 110

LINDSEY VONN VÕITNUD 67 MAAILMAKARIKA ETAPPI.

EVERY LIMIT PUSHED, PUSHES OUR SPORT WHAT’S YOUR LIMIT? #PUSHYOURLIMIT

Tule tutvu Head mäesuusavarustusega Ülemiste Sportlandis

FREESTYLE Prantsuse suusataja Candide Thovex on viimase 15 aasta jooksul võitnud kõigil freestyle’i aladel kõige tähtsamad võistlused. Seda hoolimata karjääri jooksul ette tulnud rasketest vigastustest.

Candide Thovex

MAAILMA PARIM FREERIDER TEKST: HELENA SAAR FOTOD: QUIKSILVER

Freestyle’i lühikeses ajaloos (ligi 20 aastat) on olnud nii stiilimeistreid kui ka võistluslikke hingi. Ilumeistreid ja medaliste. Loodusel õnnestub harva ülimat täpsust nõudva rennisõidu ja julgust ja loomingulisust vajava mäest laskumise ühendamiseks vajalik DNA kokku segada – Candide Thovexi puhul see õnnestus.

rantsuse suusataja sündis aastal 1982 väikeses La Clusazi linnas. Juba kaheaastaselt sai poiss suusad alla ning viieaastaselt liitus kohaliku suusaklubiga. Candice lihvis La Clusazis oma vinget stiili, sest La Clusaz on otsekui lõpmatu arvu radadega looduslik mänguplats. Kodulinna võimalusterohkus soodustas loomingulisust ja noor Candide ühendas riskivalmiduse leidlikkuse ning tohutu motivatsiooniga. Aastate jooksul täiustas ta oma harukordset võimet liikuda sujuvalt nii lume peal kui ka õhus. Ta hakkas võistlema mogul-laskumises, kust tekivad tulevased freestyle’i tšempionid. See nõudlik ala arendab nii jalgu kui

82 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

ka tahtejõudu. Candide imetleb väga Edgar Grospironi (Albertville’i olümpiamängude töökat kuldmedalisti) ja küllap sammub varsti tema jälgedes. Ise sellest õieti arugi saamata oli Candide täpselt õiges kohas, kui freestylesuusatamine arenema hakkas. Ta oli igati valmis selleks, et freestyle’i uus koolkond aitaks tal leida oma niši lumelauamaailma äärmuslikumate hulgas. Uue koolkonna freestyle ootas oma kangelast. Kedagi, kes suudaks igasuguste tujude ja moehullustega kaasas käia. Selleks osutuski Candide. See erakordne suusataja paistis juba 16-aastaselt isegi USAs silma, kuna oli esimene, kes ületas Chad’s Gapi uskumatult stiilselt – see võimas hüpe ilmus kiirelt

tolleaegsetesse parimatesse videotesse. Aastaks 1998 ei olnud Candide võitnud veel midagi peale suusamaailma austuse. Kaks aastat hiljem pani tema esimene võit X-Games võistlustel aluse tema rahvusvahelisele võistluskarjäärile. Candide pikaaegne sponsor Quiksilver (allkirjastasid lepingu, kui ta oli 14) tõstis ta selliste tegijate meeskonnasõitjate hulka nagu Kelly Slater, Tony Hawk, Travis Rice ja Robby Naish.

KAKS ERINEVAT ALA, ÜKS VÕIDUKAS SUUSATAJA

Jaanuar 2003, Aspen, Colorado (USA). Winter X Games. Maailma suurimal freestyle’i võistlusel kuulutatakse välja kõige prestiižsema ala – rennisõidu (half-

FREESTYLE pipe) – võitja. Prantslane Candide Thovex võidab USA pinnal sellel ülitehnilisel alal kulla. Märts 2010. Kaks vigastust (millest üks on tõsine seljavigastus) ja seitse talve hiljem suusatab Candide hirmuärataval Bec des Rosses mäel Šveitsis. Freeride World Touril sõidab ta finaalis kiirelt ja otsusekindlalt ning kroonitakse taas freestyle’i maailmameistriks. Kaks erinevat maailma, kaks ala, kaks üksteisest nii erinevat tehnikat, milles võidab üks ja sama suusataja. Freestyle’i aladel ei ole ükski teine suusataja nii palju saavutanud. Candide Thovex on esimene, kes ületas selle suure lõhe ja tõi need kaks vastandit kõrgeimal tasandil kokku: rennisõidu pöörete puhta tehnilisuse ning julguse, jõu ja kiiruse, millega sõita alla puutumata mäeküljelt praktiliselt vertikaalselt.

CANDIDE ON ALATI OLNUD ERILINE

Aastal 2003 pani visionäär Candide kodulinnas La Clusazis aluse oma üritusele. See oli midagi uut. Candide Invitational kutsus maailma parimaid suusatajaid näitama, mida nad selles tohutu suures lumepargis teha oskavad ning pakkuma pealtvaataja-

tele ning fotograafidele suurepärast vaatemängu ja kogu maailmale enneolematuid videoid. Seega sai Candide uue freestylesuusatamise algatajaks, tõstes suurepärast stiili ja hüppeid kombineerides lati tõeliselt kõrgele. Candide Invitational püsis maailma parimate freestyle’i harrastajate kalendris 5 hooaega. Peale võistluste on Candide palju materjali ka ise filminud (kuulsad rastafaride videod) ning seda hoolikalt produtseerinud ja monteerinud ning isegi taustamuusika valinud. Pole kokkusattumus, et Candide armastab oma filmide kaadreid lõigata ja kokku kleepida oma suusastiiliga sarnaselt, kiirust varieerides: lõõgastunud, aga siiski tempokas, vahel lausa ülitempokas. Filmi vaadates saab paindlikkust ja osalejaid imetleda, hõljuvaid pöördhüppeid peensusteni lahata ning viimase sekundini hoitavatele haaretele keskenduda. Candide Thovex on oma põlvkonna kõige lihvitum teemant, kes segab kokku suusatamise, rulasõidu ja lume, on pildiloomise meister ja täiustab pidevalt oma stiili eesmärgiga võita kuld. Tema video „Few Words” on kõigi nende suurepäraste oskuste tipp – 15 aasta pikkuse vigursuusatamise kogemuse kulminatsioon.

Candide Thovex: nagu lind õhus.

LIHTSALT ÜKS PÄEV 2

H U V I TAV T E A DA

Aga see pole mingi tavaline päev – Candide Thovex teeb oma videos „One Of Those Days 2” („Lihtsalt üks päev 2”) taas võimatut. Sõitke koos lendava prantslasega ja vaadake, kuidas ta vallutab oma kodumäe Prantsusmaal. Tema suurepärase 2013. aasta mais avaldatud video „One of Those Days” kohta, mida on vaadatud üle 1,3 miljoni korra ja mis on pälvinud eriväljaannetes rahvusvahelist tunnustust, ütleb ajakirja POWDER toimetaja John Clary Davies järgmist: „Maailma parim suusataja oma kodumäel. Ma pole kunagi suusata-

ÜKS VÕIT TEISE JÄREL

mist nii palju nautinud – ja samas istusin vaid oma kontoris ning panin video käima. Aasta parim film. Sajandi parim montaaž. Kõik.“ „One Of Those Days 2”, mille filmis, monteeris ja produtseeris Candide Thovex ise, nihutab piire veelgi kaugemale. See uuenduslik, tegelase vaatepunktist filmitud video võlub teid ja kutsub kindlasti lumele. Igaks juhuks ka hoiatus – videos nähtut ei maksa järele proovida. Vaata ise! One Of Those Days 2 http://quiksilver.com/candide-thovexone-of-those-days-2

Candide Thovex on võitnud kõigil freestyle’i aladel kõige tähtsamaid võistlusi. Peale X-Games võistlustel võidetud rennisõidu ja freestyle’i maailmameistritiitli on ta X-Games võistlustel võitnud ka lumelauahüpped (big air) ja sõidu lumelauapargis (slopestyle) (2000 ja 2007) ning Red Bull Linecatcheri, mis on veel üks freestyle’i backcountry võistlus (2010). »» »»

2015 video „One Of Those Days 2“ 2013 video „One Of Those Days“

»» »» »» »» »» »»

VAATA CANDIDE THOVEX'I LASKUMISI SPORTLANDMAGAZINE.COM/FREERIDE

2012 video „Few words” („vähe sõnu”) 2010 Freeride World Touri ja Red Bull Linecatcheri võitja 2008 ja 2009 paranes vigastustest, ei võistelnud. 2007 lumelauapargi sõidu võitja talvistel x-games võistlustel. Vigastas selga nii tõsiselt, et arstid arvasid, et Candide ei saa enam kunagi suusatada. 2003 Super pipe’i võitja talvistel x-games võistlustel (USA), vigastas teist põlve. 2000 Big Air x-games (USA) võistluse võitja, põlvevigastus.

Vaata lisaks siit: Candide Thovex Instagramis https://instagram.com/candidethovex/ Candide Thovex Facebookis www.facebook.com/CandideThovex Candide Thovex’i koduleht www.candidekamera.com TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

MOELUGU

PARKA –

polaarmissioonidelt igapäevamoodi PÕHJA-AMEERIKAS ALASKA JA KANADA KARMIS KLIIMAS ELAVAD ESKIMOD TEADSID JUBA AASTASADU TAGASI, KUIDAS KAITSTA END KÕRVETAVA KÜLMA EEST – PARKAGA. NÜÜD NÄEB SEDA RÕIVAESET NII KUULSUSTE SELJAS KUI KA TÄNAVAMOES.

84 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

TEKST: ANN HIIEMAA FOTOD: SPORTLAND, SHUTTERSTOCK

uigi parka esialgsed materjalid – põhjapõdraja hülgenahk – pole tänapäeval moemaailmas kasutust leidnud, on rõivaeseme põhiolemus jäänud samaks: tegemist on sooja jopega, millel on suur kapuuts ja taskud. Kas kapuutsi äärt ilustab karvane krae või mitte, on juba igaühe enda valik. Parka on arenenud 20. sajandi algusest saati, mil seda hakkasid kasutama nii maadeavastajad kui ka USA sõjaväelased. Näiteks Korea sõjas 1950. aastate algul kaitses parka ameeriklasi rasketes ilmastikutingimustes. Korea mägine, 34–43-kraadise külma, jäiste tuultega niiske kliima andis parkale suurepärase võimaluse näidata oma tugevaid külgi.

PALJUDE KUULSUSTE LEMMIK

Tavainimeste teadvusse jõudis parka 1960. aastatel, kui seda hakkasid kasutama rollerisõitjad kogu maailmas. Soe jope pakkus ju suurepärast kaitset tuule ja külma eest. Kõige enam populaarsust kogus parka aga 30 aastat hiljem, kui Oasise esilaulja Liam Gallagher tavatses seda kanda oma esinemistel. Isegi siis, kui väljas oli soe, esines Gallagher jopega, lukk kaelani kinni tõmmatud. Tasapisi hakkasid fännid tema stiili üle võtma ning edaspidi ilmestasid Oasise kontserte üha uued õnnelikud parkaomanikud. Ka 1990. aastate tuntuimad räpparid armusid parkasse, kandes talviti New Yorgis ja Chicagos põhiliselt just seda riideeset. Loomulikult nõnda, et kapuuts oli alati peas. See oli neil üks põhilisi trendielemente. Tänapäeval võib parka leida peaaegu iga inimese riidekapist. Soe jope pole juba ammu pelgalt sportlik ülerõivas, mis sobib üksnes suusatamiseks või lumistele ekspeditsioonidele. Järjekindlalt on parka sellelgi hooajal vallutanud maailma moelavasid, olles külmadel talvedel asendamatu rõivas nii meestele kui ka naistele. Parkat kannavad paljud kuulsused: Jared Leto, Rick Owens, Kanye West. Parka on moodne, universaalne ja ilus. Seda võib sobitada nii teksapükste kui ka muude pükstega. Tänavu on hitt karamellivärvi parka, mis moodustab pruuni karvase kraega täiusliku koosluse. Moeloojad soovitavad külmade talveilmadega katsetada intensiivseid värvitoone, näiteks ploomikarva, erksinist, punast või smaragdrohelist. Alati on moes ka oliivivärvi parka.

TÕHUS KAITSE LUMETORMIDE EEST KAMPAANIA PARIMAD PAKKUMISED LEIAD INSTAGRAMIST #VÕITJATEVALIK SPORTLAND.EE/PARKAD

Kui soovid sooja jopet, mis kaitseb sind kõikvõimalike ilmastikuolude eest, tasub vaadata Sportlandi valikut. Näiteks 1877.

MOELUGU aastal Norra merekapteni Helly Juell Hanseni loodud ettevõte Helly Hansen sai teoks tänu sellele, et norralane vajas merelkäimiseks riideid, mis peaksid vastu ekstreemsetes ilmastikutingimustes. Üle 40 aasta on tõhusat kaitset pakkunud ka The North Face. Kõik selle ettevõtte joped on loodud nii, et need oleksid veekindlad ja suudaksid kaitsta karmide ilmastikutingimuste eest.

NÄITEID SPORTLANDI VALIKUST:

• Helly Hanseni Norse parka – stiilne soe suleparka, tugevast ja vastupidavast kangast, rohkete tepingute ja detailidega, veekindel. • Helly Hanseni Shore parka – täiesti uut moodi parka, inspireeritud tormijopedest, puuduvad liigsed detailid ja iseloomulik suur karvase kraega kapuuts. See on sportlik ja mugav, pehmest kangast, kuid soe, vee- ja ilmastikukindel. • The North Face Women’s Arctic suleparka – kui väljas on juba üsna külm, siis sobib hästi jope, mis on veekindel ja kaitseb lumetormi eest, kapuuts on eemaldatav. • The North Face McMurdo suleparka – tõeline parkade klassika, mida kannavad nii mõnedki Ameerika filmitähed ja isegi USA president. Ülim soojus ja kaitse keeruliste ilmastikuolude eest.

Näitus Lennusadamas Kes on huvitatud maadeavastamisest, Antarktika loodusest ja ajaloost, see peaks kindlasti võtma ette teekonna Lennusadamasse, kus saab vaadata näitust “Võidujooks maailma lõppu”. USA, Prantsusmaa ja Kanada muuseumide ühisnäitus kirjeldab üksikasjalikult ja kaasahaaravalt maadeavastuse ajaloo üht kõige dramaatilisemat lugu – lõunapooluse vallutamist. Norra maadeuurija Roald Amundsen ja Briti mereväeohvitser Robert Falcon Scott alustasid 1911. aastal oma ekspeditsiooni peaaegu ühel ajal. Mõlemad jõudsid sihile, kuid Scott ja tema kaaslased hukkusid tagasiteel. Näitus tutvustab ka Antarktika loodust ja tänapäeva teadusuuringuid. Eesti inimeste tegemisi sellel jäisel mandril kirjeldab meremuuseumi väljapanek.

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

TEAM ILVES

TEKST OLIVER LOMP FOTOD TEAM ILVES

AITAME TEAM ILVESE üheskoos tippu!

TÄNAVU MOODUSTATUD KAHEVÕISTLUSMEESKOND TEAM ILVES ON SEADNUD KINDLAKS EESMÄRGIKS VALLUTADA ALA KÕIGE KÕRGEM TIPP, KUID LOODAB SEEJUURES ABI LEIDA UUTELT TOETAJATELT. Kristjan Ilves (esiplaanil) tänavu septembris spordipäeval Itaalias Predazzo staadionil.

88 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

TEAM ILVES

ärast eelmise võistlushooaja lõppu oli selge, et Eesti koondis enam koos ei treeni. Kail ja Han Hendrik Piho otsustasid Norras, Karl-August Tiirmaa Soomes treenimise kasuks. Kuna Kristjan Ilves oli selgelt välja öelnud, et soovib harjutada isa Andrus Ilvese ja Tambet Pikkori käe all, tuli midagi ette võtta. Otsustati luua Team Ilves, kuhu lisaks nimetatuile kuuluvad Kristjani noorem vend Andreas Ilves ja füsioterapeut Joosep Mooses. Koostöös suusaliiduga saadi kokkuleppele ka Rain Kuresooga, kes jätkab kahevõistluse koondise ja Kristjan Ilvese hooldemehena. “Team Ilves moodustati eesmärgiga tagada noortele perspektiivikatele kahevõistlejatele veelgi paremad treeningutingimused, tipptasemel treeningu- ja võistlusvarustus ning taustajõud – massöör, määrdemees,” selgitab tiimi kokku pannud Andrus Ilves. Personal pole tühja koha pealt kokku klopsitud, vaid aastatepikkuse hea koostöö loomulik jätk. Endise tippkahevõistlejana tunneb Tambet Pikkor sporti läbi ja lõhki ning on lisaks kehakultuurilise kõrgharidusega treener. Joosep Moosesega on Ilvesed samuti olnud pikalt kontaktis ning tema oli tänu erialastele oskustele ja isikuomadustele kindlalt esimene valik. Rain Kuresoo on mitu hooaega kahevõistlejate suuski määrinud ja koondislased on tema tööga väga rahul. Sel hooajal saab Team Ilves tema abile loota kõigil MK-etappidel, kus osaletakse. Rain on kaasas ka Kristjani tähtsaimal võistlusel – juunioride MM-il. “Tiimi liikmed sai valitud eelmiste aastate töö põhjal. Koostöö sujub väga hästi, kõik annavad endast parima,” kinnitab Andrus Ilves. “Team Ilvese treenerid saavad keskenduda sada protsenti spordile. Tambet treenib Kristjanit, aga aitab ka nooremaid. Mina olen kahevõistluse treener Audentese spordigümnaasiumis ning kuna Kristjan õpib samas koolis, siis saan hoida tema treeningutel silma peal. Samuti treenin Elva suusaklubis Andreast ning teisi noori suusahüppajaid ja kahevõistlejaid.”

KORRALIK ETTEVALMISTUS JA LÄHIMAD SIHID

Meeskond on uue nime all veedetud ajast võtnud maksimumi. Juunist alates on käinud tõsine ettevalmistus. Harjutatud on nii kodusel Otepääl, stardipaik.ee toetajate abiga sai võimalikuks 10-päevane treeningutsükkel Sloveenias Planical ning FIS finantseeris laagri Itaalias Predazzos. Lisaks on võisteldud eri paigus: 11. septembril tuli Kristjan esimest korda kahe TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

TEAM ILVES

Aastasest treeningumahust umbes 50 protsenti kulub vastupidavuse arendamisele, 20 protsenti suusahüpetele ja 10 protsenti jõu arendamisele.

võistluse Eesti meistriks täiskasvanute seas, suvel sai 19-aastane noormees KeskEuroopas GP-l oma senise karjääri parima, 17. koha. Oktoobris minnakse kaheks nädalaks Ramsausse, kus saab ka suusatada, novembris, nagu juba traditsiooniks saanud, Soome, ja sama kuu lõpus algab Rukal MK-sari. “Aastasest treeningumahust umbes 50

guajast. Võistlusi koguneb hooaja jooksul 20–25 ja see moodustab 5 protsenti kogumahust,” avab Tambet Pikkor pisut treeningute sisu. “Sportlaste vorm on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kindlasti parem. Kristjan ja Andreas on arenenud mõlemad nii suusahüpetes kui ka suusatamises. See peaks andma head eeldused edukateks

SENI ON SAADUD HAKKAMA ÜSNA TAGASIHOIDLIKE VAHENDITEGA JA UUED TOETAJAD ON RÕÕMUGA OODATUD. protsenti kulub vastupidavuse arendamisele. Suusahüpetele kulub kuni 20 protsenti treeninguajast ja jõu arendamisele 10 protsenti treeningumahust. Tähtis osa on ka saalitreeningutel, nagu pallimäng, kordushüpped, kiirendused jms, mis moodustab umbes 15 protsenti treenin-

90 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

võistlusteks talvel,” lisab Andrus Ilves. Peategelased Kristjan ja Andreas on uue olukorraga üdini rahul. Kristjan on rahul, et tiim saab teha täpselt neid asju, mida tiim õigeks peab, alles 15-aastane Andreas vaatab alt üles suurema venna tegemistele.

NÄIDE KRISTJAN ILVESE 2014/2015. HOOAJA TREENINGUMAHTUDEST »» »» »» »» »» »» »» »»

255 treeningupäeva 372 treeningukorda 552 suusahüpet 610 treeningutundi 310 tundi põhivastupidavuse treeninguid (PV) 16 tundi erialase vastupidavuse treeninguid (EV) 2 tundi spetsiaalvastupidavuse treeninguid (SV) 5,5 EV/SV%

TEAM ILVESE VIDEO SPORTLANDMAGAZINE.COM/TEAM

PUHTAST PIIMAST LAKTOOSIVABA GLUTEENIVABA

PRO

JO IINI

Aktiivse eluviisiga inimestel on soovituslik tarbida päevas kuni 2,5 g valke / 1 kg kehamassi kohta. Valgud aitavad ehitada ja taastada lihaskudesid pärast trenni ning säilitada lihasmassi kaalulangetuse ajal. Arctic Sport proteiinijook sisaldab 28 g valku ja on seega sobiv toidulisand trennieesmärkide kiiremaks saavutamiseks.

ARCTIC SPORT SOBIB IDEAALSELT ● lihasmassi kasvatamiseks ● keha taastamiseks pärast treeningut (1:1 valkude ja süsivesikute tasakaal) ● dieedi ajal lihasmassi säilitamiseks ● kvaliteetseks proteiinirikkaks, B- ja D-vitamiine sisaldavaks vahepalaks Arctic Sport Proteiinijook ei asenda tasakaalustatud toitumist.

. www

.ee q o c e al

nijoo i i e t o r

gid

! S U U

TEAM ILVES

Kristjan (vasakul) ja Andreas Predazzo hüppemägede taustal enne järjekordset treeningut.

“Treeninguplaanid on personaalselt minu jaoks koostatud, saan treeneritelt rohkem tähelepanu. Plussiks on ka see, et suvehooajal oleme saanud rohkem käia välislaagrites. Sel hooajal saan viimast aastat võistelda juunioride MM-il ja tahaks kahele pronksile lisaks ka ühe kirkama medali saada,” räägib Kristjan. Talle sekundeerib Andreas: “Tänu tiimile olen saanud palju rohkem koos vend Kristjaniga harjutada. Olen temalt õppinud, et ilma tööta ja higi valamata tugevaks ei saa. Talvel toimuvad Otepääl põhjamaade noorte meistrivõistlused kahevõistluses. Minu eesmärk on võita seal medal.”

SAMM-SAMMULT ÜLESPOOLE

Team Ilves ei hoia ka saladuses, millised on kaugemad tulevikuplaanid. Kristjanist loodetakse ülejärgmisel aastal Lahti MM-il kohta 15 parema seas, aasta hiljem

92 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

KRISTJAN JA ANDREAS ON MÕLEMAD ARENENUD NII SUUSAHÜPETES KUI KA SUUSATAMISES. Pyeongchangis toimuval OM-il kerkimist kümne hulka. Samm-sammult tiitlivõistlustel ülespoole rühkimine peaks päädima 2022. aastal Pekingi OM-il kohaga poodiumil. Andrease esialgsed eesmärgid on sätitud neljaks järgnevaks aastaks. 2019. aasta juunioride MM-ilt sihitakse medalit. “Treeningumahud kasvavad aasta-aastalt vastupidavuse ja erialase jõu arenda-

mises,” selgitab Tambet Pikkor, kes on veendunud, et Kristjan on astunud sammu edasi. “Võrreldes eelmise aastaga on märgatav edasiminek rullsuusatamise võistluskiirustes, samuti on paranenud suusahüpete tehnika.” Andrus Ilves, kes soovib rõhutatult tänada kõiki seniseid sponsoreid, kinnitab ka, et asjade sobival kokkulangemisel võib Team Ilves tulevikus kasvada. “Tiimi kuulumiseks peab lisaks sportlikele eeldustele olema sportlasel endal tahet ja ambitsiooni jõuda rahvusvahelisele tipptasemele,” märgib Andrus Ilves. Ta tõdeb, et seni on saadud hakkama üsna tagasihoidlike vahenditega ja uued toetajad on rõõmuga oodatud. “Aidake Kristjanil ja Andreasel oma unistused täide viia ja toetage Team Ilvese meeskonda! Omalt poolt saame reklaamida teie firma logo vastavalt FIS-i reeglitele ja pakkuda meeldejäävaid sportlikke elamusi.”.

RIIETUS

TEKST: HELENA SAAR FOTOD: SPORTLAND

CRAFT funktsionaalsed rõivad, mis VAATA LISAKS SPORTLANDMAGAZINE.COM/CRAFT

Marit Bjørgen vallutab maailmameistrivõistluste areeni uute superkinnastega

peavad ajaproovile vastu ELIITSPORTLASTE ABIGA VÄLJATÖÖTATUD SKANDINAAVIA SPORDIRÕIVASTE BRÄND CRAFT SAI ALGUSE ÜLE 40 AASTA TAGASI ÜHE ENTUSIASTI TEHTUD KATSETUSTEST. 94 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

eed viisid avastuseni, kuidas sportimisel tekkiva higi niiskus kehast eemale juhtida. Tänaseks on koostöös eliitsportlastega Craftist arendatud hinnatud spordirõivaste kaubamärk proffide ja amatöörsportlaste hulgas. Sportlase keha hakkab kiiresti jahtuma, kui sellega kokku puutuvad riided higist märjaks muutuvad. Tulemuslikkus langeb keha jahtumisega ühes taktis. Kui probleemi oleks võimalik lahendada, kannaksid pingutused palju rohkem vilja. Need olid vaid mõned paljudest probleemidest, mis panid Anders Bengtssoni 1973. aasta kevadel alustama uusi katsetusi – otse oma kodu lähedal Rootsis Boråsis. Ta kandis spordiriiete all aluspesu, mis oli valmistatud uuest, Halmstadis asuvas tehases toodetud materjalist. Pärast mõne kilomeetri läbimist hakkas tal higi voolama. Nagu tavaliselt pärast treeningut, kaalus Bengtsson oma aluspesu: mõõtis niiskusmõõturiga rõiva niiskusesisalduse ja võrdles tulemust varasematega. Ei mingit kahtlust, ta oli leidnud täiusliku kanga, mida keha vastas kanda. Kangas toimetas higi edasi ja peaaegu ei imenud seda kiududesse. Ta oli astunud probleemi lahendamisele tubli sammu lähemale.

Saladus

Anders Bengtssoni avastuse saladus oli uus materjal. Polüester ei märgu väljastpoolt ja imab enda kiududesse vaid minimaalse koguse niiskust. Kanga omadusi süvendab ka kudumistehnoloogia, mis aitab niiskust transportida ja hoiab naha värskena. Osutus, et kõige efektiivsem pistete suhe on kolm pistet väljapoole ja kaks sissepoole. Lisaks aluspesule arendati välja teise kihi (nn imenduvad) riided. Nende ülesanne on transportida niiskus kehast eemale. Kolmas, väline kiht valmistati isoleerivast kangast. See kaitseb keha ilmastikumõjude ja tuule eest, kuid niiskus sissepoole lõksu ei jää. Need kolm kihti olid ideevõrsed, mida Craft kasutas ja mille pinnalt ta arendas välja tänapäevased moodsad funktsionaalsed riided.

Areng

Aastatel 1974–1976 valmistas ja turustas uusi rõivaid Eiseri kontsern. 1976. aastal asus ettevõttesse tootejuhina tööle StenSture Johansson. Üks tema esimesi ülesandeid oli teha koostööd turundusosakonnaga – välja tuli arendada uus bränd ja leida sellele sobiv nimi. Arutelude käigus kerkis esile nimi Craft of Sweden. Peatselt nõustusid kõik, et see on parim. Sõnal „Craft“ on mitu erinevat tähendust,

RIIETUS kaasa arvatud (käsitöö)meisterlikkus. Eiseri Grupp omandas nimele kõik õigused. Bränd oli sündinud! Funktsionaalsete riiete omaduste veelgi paremaks tutvustamiseks valiti nende esitamiseks välja suusatamine. Samal ajal laiendas Craft sortimenti. Lisaks füsioloogilisele aluspesule oli Craft juba pikemat aega müünud vilttallaga sokke, mis kõrvaldasid niiskusprobleemi kingades. Probleem oli aga selles, et toode oli „liiga hea“. See pidas kaua vastu ja säilitas oma omadused ka aastate pärast, mis tähendas, et kliendid ei vajanud Crafti uusi sokke kuigi sageli. 1980. aastate algul pöördus Craft tagasi ka üleriiete (joped jmt) tootmise juurde. Craft valmistas 1984. aasta Sarajevo taliolümpiamängudeks Rootsi olümpiameeskonnale kõik riided, välja arvatud võistlusriided.

Ajastu tipphetk

Kui Gunde Svani higine keha ja tilkuv nina rühkisid 50 km distantsil lõpu poole, istusid rootslased telekate ees ja vahtisid oma kellasid, et registreerida puude vahelt suusatajate vaheaegu. Võistlejad lük-

hiljem määras ta ametisse uue tegevdirektori, kes hakkas koos uue disainerite, ostjate ja marketingimeeskonnaga ettevõtet rekonstrueerima. Valiti välja rida sportlasi, kes võiksid aidata brändi väljatöötamisel. Peamiselt keskenduti tähelepanu saavutamisele spordikaupade maailmas. Valiti välja kolm spordiala: murdmaasuusatamine, jooksmine ja jalgrattasõit. Kõik kolm sümboliseerivad vastupidavust ja head vormi ning vajavad väga funktsionaalset riietust. Idee oli välja arendada lisaks funktsionaalsele aluspesule ka pealisrõivad sportimiseks.

Tagasi poodiumil

2000. aasta murdmaasuusatamise maailmakarikavõistlustel kandis Rootsi murdmaasuusatajate meeskond Crafti kavandatud ja valmistatud riideid. Üks suusatajatest oli uus Rootsi staar Per Elofsson. 2001. aastal, kui Elofsson võitis maailmameistrivõistlustel Lahtis kaks kuldmedalit, muutus ta kõigi jaoks konkurendiks, keda tuli tõsiselt võtta. Ta lõpetas aasta legendaarse Holmenkolleni 50 km distantsi võiduga ja võitis ka kogu

SÕNAL „CRAFT“ ON MITU ERINEVAT TÄHENDUST, KAASA ARVATUD (KÄSITÖÖ)MEISTERLIKKUS. kasid end raja viimasel lõigul väsinutena nõlvast üles ja suusataja Svanist sai kogu Rootsi jaoks lihtsalt Gunde. Crafti müügile ei mõjunud kindlasti halvasti fakt, et vaid Crafti aluspesusse riietatud Gunde Svani pilt avaldati leheküljesuurustel reklaamidel pealkirja all „Need meeldivad ka mu isale“. 1989. aasta murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel Lahtis võitis Gunde Svan Crafti riideid kandes kolm kuldmedalit. See periood ja 90. aastate algus olid Crafti jaoks edukad. 1993. aastal kasvas Crafti käive 240 miljoni Rootsi kroonini ja tundus, et areng jätkub igavesti. Craft oli tollal vitaalne ja edukas bränd. Jätkus tootearendus ja ka konkurente, kes soovisid Crafti brändi ja tugevad tooted üle võtta. Kui Sten-Sture Johansson mõistis, et ei saa ettevõtet üksinda edasi juhtida, astus lavale teine pöördelise tähtsusega isik Crafti ajaloos.

Uus algus

Torsten Jansson on pärit Rootsi läänerannikult. Ta oli pikka aega edukalt tegelenud moega ja toonud turule brändi nimega New Wave. 1996. aastal võttis Torsten Crafti üle ja andis ettevõttele uue nime Craft of Scandinavia. Kolm aastat

maailmakarikavõistluste sarja. Samal ajal kui eliitsuusatajad tutvustasid Crafti tooteid kogu maailmale, tekkis entusiastlikel harrastussportlastel Craftiga uus suhe. Craftist oli saanud maailma suurima suusavõistluse – Vasaloppeti – üks peasponsoreid. Need kaks tegurit – tippsportlased kannavad Crafti riideid ja spondeeritakse Vasaloppetit – andsid Craftile uut värsket usutavust ja rõhutasid ettevõtte kontseptsiooni selgust. Craft esindas kindlaid väärtusi, keskendus funktsionaalsusele ja firmat hakkasid aktsepteerima ka kõige nõudlikumad kasutajad.

Tänapäev

Partnerlus nelja olulise spordiala tippsportlastega jätkub. See aitab ettevõttel hoida tooted innovatiivsetena, kavandada uusi riideid ja jätkata oma funktsionaalsusele pühendatud brändi tugevdamist. Pärast Crafti sündi 1970. aastatel on maailm oluliselt muutunud. Crafti bränd on aastate jooksul läbinud erinevaid arenguetappe. Kontseptsioon on siiski alati jäänud samaks: toota funktsionaalseid riideid, mis võimaldaksid jõuda optimaalsete tulemusteni. Hea idee, mis peab vastu aja proovile. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

RIIETUS

Team Ilves

KOOSTÖÖ TIPPUDEGA TEKST: HELENA SAAR FOTOD: SPORTLAND

MARIT BJØRGEN VALLUTAB MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTE AREENI UUTE SUPERKINNASTEGA

egendaarne murdmaasuusatamise kuninganna Marit Bjørgen saabus 2015. aasta maailmameistrivõistlustele Falunis stiilselt. Tal olid käes Podium Leather Glove kindad, mis on ülitugeva haardega, ning see võimaldab tal suunata kogu oma jõu lumele ja konkurendid kaugele maha raputada. Podium Leather Glove kindad on funktsionaalsete spordiriiete brändi Craft uusim innovaatiline toode. Kindad on

96 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

välja töötatud koostöös Marit Bjørgeniga. Clarino nahast valmistatud kinnastel on silikoonist peopesad, mis võimaldavad esmaklassilist haaret ja jõuülekannet. Bjørgen on kindaid katsetanud kogu hooaja jooksul ja andnud tagasisidet mitme detaili parandamise suhtes, et saavutada õige toimimine ja tunnetus. Norra supersaar kandis Crafti kindaid ka selle aasta Tour de Ski kahe viimase etapi ajal, mille ta oma traditsiooniks saanud domineerival viisil võitis.

Alates 2015/2016. aasta hooajast spondeerib Craft ka Team Ilvest, mis on koondunud noore ja paljulubava kahevõistleja Kristjan Ilvese ümber.

2015. aasta maailmameistivõistlustel Rootsis Falunis tutvustas Bjørgen Podium Leather Glove kindaid ametlikult. Konkurendid, vaadake ette: maailma parima suusataja arsenalis on uus relv. Podium Leather Glove kindaid hakatakse jaekauplustes müüma 2015. aasta sügistalvel.

HINNATUD SPONSOR »» Craft on olnud aastate jooksul paljude koondiste ja tippsortlaste sponsor ja ametlik spordiriiete partner. Nende hulka kuuluvad näiteks Rootsi ja USA murdmaasuusakoondis ja mõne aasta jooksul kuulus ka Soome murdmaasuusakoondis. »» Craft on individuaalselt spondeerinud ka paljusid tippsportlasi, nagu Marit Bjørgen, Aino-Kaisa Saarinen, Anton Šipulin ja paljud teised, kaasa arvatud Eesti suusakangelased Kristina Šmigun ja Jaak Mae. »» Craft on suursponsor ka FISi murdmaasuusatamise maailmakarikavõistlustel, Tour de Ski’l ja samuti mõnedel suurtel murdmaasuusatamise maratonidel, nagu kuulus Šveitsi Engadin.

NAUDI

PINGUTUST

Craft on välja töötanud funktsionaalsed spordirõivad kõigi aastaaegade, ilmastikutingimuste ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Leia enda jaoks optimaalne rõivastus ja paranda oma tulemusi aastaringselt.

SPORDIPESU

Nahalähedane ja nahasõbralik

TEKST: HELENA SAAR, SPORTLAND FOTOD: TOOTJAD

NORRA ETTEVÕTE HELLY HANSEN OLI MAAILMAS ESIMENE, KES HAKKAS 1970. AASTATEL FUNKTSIONAALSET SPORDIPESU TOOTMA. SEE SAI VÕIMALIKUKS, KUNA TÖÖTATI VÄLJA IMEMATERJAL LIFA, MILLE ERILISED KIUD HOIDSID NAHA KUIVA JA JUHTISID NIISKUSE KIIRELT LÄBI KANGA JÄRGMISESSE RÕIVAKIHTI.

tehnoloogia põhineb erinevate rõivakihtide koostööl – naha pinnale eralduv niiskus läheb läbi pesu kanga järgmisesse kihti, kus see jaotub laiali suuremale alale ja kuivab seal efektiivsemalt.

Helly Hanseni Lifa tehnoloogia on nii hea, et näiteks USA mäesuusameeskond kasutab ainult HH spordipesu. Iga spordiala jaoks vali õigest materjalist pesu Õigesti valitud spordipesu aitab temperatuuri reguleerida ja eemaldada nahalt igasuguse niiskuse, mis aktiivsel liikumisel paratamatult tekib. Nii on sul pikka aluspesu kandes soe ka siis, kui väljas paugub pakane, aga kui tuled külmast sooja ruumi, ei hakka sa higistama. See on võimalik, sest õige pesu

HH Dry

Kuidas see töötab?

Selleks et spordipesu õigesti toimiks ja suudaks niiskust endast läbi suunata, peab pesu olema keha ligi, justkui kallistama sind (HH Dry, HH Warm). See ei pea nii ümber olema aga siis, kui kannad spordipesu ilma lisakihtideta ja sooja ilmaga. Mõned jooksjad ja matkajad näiteks eelistavad kerget ja vabalt istuvat ning hea õhutusega HH Active’i.

Tegemist on algupärase HH spordipesuga. Selle ikooni staatusesse tõusnud tunnusmärk on klassikaline triip õlal. Tasub teada, et kui treenid suure aeroobse koormusega, siis on HH Dry hea valik, sest see juhib hästi niiskust. HH Dry on ideaalne ronides, suusatades, purjetades ja muidu sportides. Samuti on see mugav igapäevaseks kandmiseks. HH Dry puhul peaks kasutama ka teist kihti, kuhu niiskus saab jaguneda suuremale alale ja seal efektiivsemalt kuivada. HH Dry koosneb 100% Lifast, mis on kiiresti kuivav, väga hingav ja ülikerge materjal. Lifa Stay Dry Technology on unikaalne koostisosa kõikides HH spordipesudes.

lisab soojust ja mugavust. HH Warmi puhul ei ole tarvis ilmtingimata kasutada teist rõivakihti, kuna meriinovillane kiht Lifa välisküljel iseenestest toimibki juba teise kihina. Lifa-kangas, mida HH Warmis on kasutatud, on inspiratsiooni saanud jääkaru kasukast, mis on loodud külma ja niiskuse eemalehoidmiseks.

HH Warm

HH Wool

Tegemist on kahekihilise tootega, milles on kombineeritud Lifa Stay Dry tehnoloogia ja 100% puhas meriinovill. Seega on HH Warm ideaalne aeroobseks tegevuseks külma ilmaga ning sobib ka vahelduva aktiivsusega tegevuseks, nagu purjetamine, mäesuusatamine (kui üles mäkke tuleb minna liftis). HH Warm koosneb kahest erinevast komponendist: sisemine Lifa-kiud hoiab sind kuivana, samal ajal kui välimine meriinovilla kiht

98 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

aitab sinu keha temperatuuri reguleerida − hoiab sind kuivana, kui sa higistad, ja jahutab maha, kui puhkad. Niisiis vali HH Dry väga aktiivseks tegevuseks, HH Warm aktiivseks tegevuseks külma ilmaga, talvel vähemaktiivse tegevuse puhul aitab end mõnusalt tunda aga HH Wool.

HH Active

HH Active on spordipesu, mida võib aasta ringi kanda ükskõik millist spordiala harrastades. HH Active hoiab kandja kuivana ning see on eelduseks, et saad sportides end mugavalt tunda. HH Active spordipesu särk on vaba lõikega ning seda võib kanda igapäevariietusena. 100% Merino HH vill. Tegemist on 100% meriinovillast tootega. HH Wool on suurepärane külma ilmaga, mil niiskuse juhtimine ei ole nii oluline. Meriinovill on pehme ja kerge ning tundub naha vastas väga mõnus. Erinevalt sünteetilistest materjalidest kogub vill niiskuse endasse ja villase rõiva kandja keha püsib kuivana. HH Wool on hingavast materjalist ja suudab õiget temperatuuri hoida.

NIKE TREENINGVARUSTUS ÜLDTREENINGU VARUSTUS Kuigi erinevate spordialade juurde käiv ettevalmistus on peaaegu sama vana kui spordialad ise, tekkis vajadus üldise treeningvarustuse järele alles 80-ndate aastate lõpus, kui Nike peadisainer Tinker Hatfield tõdes, et konkreetse spordiala jalatsid ei ole lõpuni sobivad üldtreeninguks, kuid kahjuks alternatiivi ei olnud. Nike võttis väljakutse vastu ning aastal 1989 lõi esimesed universaalsed treeningjalanõud spordi ajaloos. Neid reklaamis Bo Jackson – maailma esimene pesapalli ja Ameerika jalgpalli üheaegne superstaar, oma aja mitmekülgseim sportlane. Selle ettevõtmisega muutis Nike spordimaailma täielikult, lisades sisuliselt uue spordiala – üldtreeningu. Tänapäeval on kahte sorti treenivaid sportlasi: - sportlased, kes treenivad oma peamiseks spordialaks, et seal saavutada paremaid tulemusi; - sportlased, kelle spordiala ongi treening ehk need, kes käivad regulaarselt näiteks jõusaalis. Nike treeningkategooria hõlmab neid mõlemaid gruppe ja paljud tooted on muutunud spordiala enda varustuse pärisosaks (näiteks korvpallivormide all kantav pesu). Asjakohased riided ja jalanõud on treeningul väga olulised. Mitte ainult professionaalsete sportlaste puhul, vaid ka algajatel ning inimestel, kellele meeldib end lihtsalt igapäevaselt liigutada. ÜLDTREENINGU JALATSID Treeningjalanõu peamine eesmärk on hoida sportlase jalga stabiilses asendis, hoolimata liikumise suunast või iseloomust, kuid pakkuda piisavat põrutuskindlust. Sportlase jalg on treeningjalatsites pinnasele palju lähemal kui näiteks jooksujalatsite puhul (treeningjalatsi talla kõrgus maapinnast on 4-6mm, aga jooksujalatsi talla kõrgus on 8-12mm). Maapinnale lähemal olemine tähendab rohkem stabiilsust. Samas on treeningjalatsid piisavalt hea põrutuskindlusega, mis on vajalik vähendamaks igal sammul tekkivat keharaskuse mõju jalgadele, mis võib varieeeruda 2,5-kordsest sportlase kaalust kuni lausa 6-kordse kehakaaluni sõltuvalt treeningu tüübist. Teine oluline aspekt on piisav toestus erisuunaliseks liikumiseks, mistõttu on talla konstruktsioon päka osas laiendatud. Lisaks on pealsetes täiendavad toestussüsteemid nagu Flywire kiud, mis hoiavad jala hästi fikseerituna. Seevastu näiteks jooksujalats on mõeldud ühesuunaliseks liikumiseks ja ei suuda pakkuda võrreldavat toestust. Loomulikult on tähtis ka materjali hingavus ja sel eesmärgil on Nike treeningjalanõud suurema mugavuse tagamiseks varustatud hingavate pealsetega. ÜLDTREENINGU RIIDED Treeningriiete kollektsioonis on kaks peamist tootegruppi: - esiteks lõikelt liibuv (eksisteerib ka kompressioonvariandina) Nike Pro seeria, mille peamine eesmärk on tagada soorituseks optimaalne kehatemperatuur ja pakkuda täiendavat mugavust (aluskihina hoiab ära hõõrumise). Nike Pro jaguneb omakorda kaheks- Hypercool jahutab palavates oludes ja Nike Pro Hyperwarm seeria sobib jaheda ilmaga treenimiseks. - teiseks klassikaline treeningkollektsioon, kuhu kuuluvad treeninguks sobiva lõikega (reeglina avaramad, kui nt jooksutooted) ja konstruktsiooniga tooted. Kasutatakse madalaid õmblusi ja hingavaid paneele ning materjalina on kasutuses niiskust eemalejuhtiv Dri-Fit kangas.

ELAMUSED

MAAILMA PARIMAD SUUSAKUURORDID TEKST: GETTER ORUSALU FOTOD:ESTRAVEL

EESTI KEHV TALVEILM JA ÜHTLASELT TASANE MAASTIK VIIB MÕTTED SUUSATAMISE JA LUMELAUATAMISE SOOVI KORRAL KIIRELT VÄLISMAALE. VALIDA ON AGA PALJU. MILLISED ON PARIMAD SUUSA- JA LUMELAUAPAIGAD VÄLJASPOOL EESTIT?

elleks et magus suusapuhkus õnnestuks, on vaja alustada asjade üsna detailsest läbimõtlemisest. Paika tuleb panna reisi eesmärgid, soovid ja võimalused. Arvestama peab näiteks sellega, kas minnakse sõprade või perega, laste või vanemate inimestega. Samuti tuleb arvesse võtta sõitjate taset: kas kõik on juba aastaid harrastajad või on mõni suuskadel päris esimest korda. Paika peaks panema ka selle, kas soovitakse minna auto või minibussiga või eelista-

102 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

takse lennureisi. Loomulikult peab läbi kaaluma ka eelarve, sest hinnad erinevad piirkonniti tunduvalt. Estraveli ja Alpiexpressi abiga said kirja kriteeriumid ning neile vastavad parimad suusatamis- ja lumelauapaigad.

MELU NAUTIJALE

Kõik suusatajad ja lumelaudurid teavad, et mägedes on öö ja päev täiesti erinevad. Päeval näidatakse oma osavust lumel, öösel aga tantsuplatsil.

After ski-programmid on kuumad, nagu ühed suusabaasi tantsupeod olema peavad. Suurim melu on Austrias, tuntuimad peokohad on seal Ischgl, Sölden, St. Anton ja Flachau, kuid teisteski keskustes tõmmatakse ka kõige puisem ja tagasihoidlikum inimene tantsima.

PARIM LASTEGA REISIJATELE

Lastega reisides on oluline, et majutus oleks nõlvadele võimalikult lähedal, sest pikk teekond rajale ja tagasi väsi-

ELAMUSED

SUUSAREISILE SKANDINAAVIASSE Eestlastele lähimad head suusakeskused asuvad Soomes ja Rootsis. Põhjanaabrite kõige tuntumad keskused on Levi, Himos ja Tahko. Mida kaugemale Helsingist minna, seda pikemad on nõlvad, seda rohkem neid on ning ka kõrguste vahe muutub aina suuremaks. Algajale sobib suurepäraselt Himos, edasijõudnutele meeldib Tahko. Rootsi tuntuimad suusakeskused on Åre, Idre Fjäll ja Funäsdalen. Åre laskumisrajad on enamasti kerge või keskmise raskusastmega ning laiad laskumisrajad sobivad slaalomsuuskade ja lumelauaga sõitmiseks. Ohutuid suusaalasid on ka lastele, kuid perede ja algajate seas on veelgi populaarsem Idre Fjäll. Funäsdalen kogub üha populaarsust tänu suurepärastele laskumisnõlvadele ja Rootsi parimatele murdmaaradadele. Lisaks suusatamisele pakutakse heliski’d, ekskursioone ja jääronimist.

tab. Lapsed vajavad laugemaid ja madalamaid nõlvasid, kus turvaliselt harjutada. Kiiresti õppida aitavad lastetreenerid, puhkepauside ajal saavad mudilased hoidja pilgu all nautida mängualade rõõme. Üks Euroopa parimaid perega suusareisi sihtkohti on Serfaus Austrias.

SOODNE

Kui planeerid talvist suusapuhkust mägedes, mõtle oma vajadustele ja võimalustele. Suusatamiseks või lumelauaga sõitmiseks on vaja rentida või osta varustus ja soetada tõstukipilet. Lisaks loomulikult majutus, transport ja kindlustus. Mugavaim lahendus on valida pakettreis algusega Tallinnast, kuid soovi korral saad reisi kokku panna ka omal käel. Euroopas on soodsa hinna poolest tuntud Bulgaaria lumised nõlvad. Sealsed pisemad suusakuurordid, näiteks Bansko ja Borovets, pakuvad nii mõnusat päevahoidu lastele kui ka heal tasemel suusaõpet. Borovets on Bulgaaria vanim suusakuurort, kus õhtuti on üsnagi vilgas after ski-elu. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

103

ELAMUSED

KINDLA PEALE MINEK

Kui soovid kindlat valikut ja eelistad mõnusat klassikat, siis võiks valida Austria või Prantsusmaa. Austria on eestlaste üks armastatumaid suusasihtkohti – ja õigustatult. Tegemist on Euroopa parimate suusakeskustega, kust leiavad endale meelepärase nõlva kõik alates algajatest ja lõpetades edasijõudnutega. Lund jätkub ja rajad ootavad nii lumelaudureid kui ka suusatajaid. Lumeolud paitavad puhkajaid, hinnatase säästab rahakotti.

104 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Prantsusmaa Alpid on mäesuusatamise ja -lauatamise harrastajate seas väga populaarne paik, kus lisaks aktiivsele tegevusele saab nautida prantsuse kultuuri ja kohalikku kööki. Mis oleks veel parem kui lumemõnude vahepeal ampsata värske croissant ja pildistada hingematvaid vaateid? Chamonix on mäesuusatamise absoluutne klassika, mida teab terve maailm. Põhjus on lihtne – seal peeti 1924. aastal esimesed taliolümpiamängud. Samas

asub ka üks maailma pikimaid suusanõlvu Vallée Blanche, mis on lausa 22 km pikk. NB! Vallée Blanche on hooldamata rada ja soovitatavalt giidiga sõitmiseks! Algajatele on igas keskuses olemas oma rajad, kuid alati on mugavam, kui on vähem rahvast. See tähendab, et sõiduõppimist alustavatel inimestel tasub reisile minna väljaspool tipphooaja nädalaid, näiteks jaanuaris pärast aastavahetust kuni veebruari alguseni.

VAATA KLIPPE SUUSAKUURORTIDEST SPORTLANDMAGAZINE.COM/SUUSATAMINE

SUUSASAABAS LEIUTATI UUESTI K2 SUUSASAAPAD ON TÄIESTI UUS TASE SUUSAMAAILMAS

„PRECISION FIT INTUITION“ SAAPA SISU

„SYNCHRO“ LUKUSTUS SÜSTEEM Vabasta lukustus süsteem, kui liigud mäest üles või sead sammud afterskile. Lukusta ning saad nautida ülimat sõidutunnetust.

Soojendatav saapa sisu kohandub sinu jala kujuga täielikult ning pakub suurepärast mugavust. Kanna ülaosas asuv elastne materjal laseb jalal vabalt liikuda kui lukustus süsteem on vabastatud kõndimiseks.

„POWER BUCKLE“ KINNITUS SÜSTEEM Kerge ning hea jõuõlaga ülemine klamber on väga lihtne kasutada tänu oma eelreguleerimise võimalusele. Seadista see enda jaoks ühe korra ära ning mäel olles ei pea sa sellepärast enam muretsema.

KALDENURGA REGULEERIMISE INDEKS Saapa kaldenurga saate kohandada täpselt oma jala kuju järgi. Seda on võimalik seadistada kuni 4,4 kraadi vastavalt vajadusele.

VAHETATAV TALD Saapa talla kuludes ei pea te uut saabast toetama ning piisab vaid talla vahetusest.

TULE PROOVI K2 SUUSASAAPAID ÜLEMISTE SPORTLANDIS k2skis.com

@k2_skis

#seriousfun

ELAMUSED KÕIGE KÕRGEMAD KUURORDID »» Maailma kõrgeim kuurort Lijiang asub Hiinas ja selle kõrgus on 4700 m. »» Kanadas paikneva Hawaii / Mauna Kea kõrgus on 4205 m. »» India kuurort Gulmarg asub 3980 m kõrgusel. »» Euroopa kõige kõrgem ja ühtlasi kõrguselt maailma viies kuurort ZermattCervinia asub Saksamaal ja selle kõrgus on 3899 m. Allikas: www.skiresort.info

PARIMA SUUSAPUHKUSE SAAMISEKS MÕTLE ESMALT LÄBI, MIDA SOOVID. ALLES SEEJÄREL SAAD HAKATA VÄLJA VALIMA SOBIVAT PAIKA.

106 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

TAVARUTIINIST VÄLJA

Oled suusatanud Skandinaavias, KeskEuroopas ja ka Alpid on vallutatud ning nüüd tahaksid kogeda midagi uut? On aeg lennata Euroopast välja! Eksootiline Gulmarg Indias, rikaste ja kuulsate meelispaik Aspen Ameerikas või hulljulgete lemmikkoht Delirium Drive Kanadas äratavad igal juhul tähelepanu. India on veel avastamata ja ülerahvastamata suusapiirkond tervele maailmale, Ameerika ja näiteks Jaapan pole eestlaste seas veel nii populaarsed. Kui puhkuseks on aega rohkem kui nädal ja oskusi omajagu, siis tasub kaugemale minekut kaaluda. Nõnda on emotsioon tugevam ja kogemus värskem! Ka lumi on eri paikades natuke erinev, sest mida kuivem on õhk, seda kergem ja parem lumi.

PARIMAD KOHAD OFF-PISTE-SÕIDUKS

Juba kogenud sõitjad valivad suusapuhkust teiste põhimõtete järgi. Kui soovid sõita radadeta nõlvadel, tasub eelistada

metsapiirist kõrgemaid nõlvu. Prantsusmaa ja Alpide tuntuim off-piste-koht on La Grave, kus pole ühtegi hooldatud rada. See on tõeline paradiis! La Grave on üle mäe ühenduses Les 2 Alpesi keskusega, kuhu märtsis korraldab reise ka Alpiexpress. Austria tuntuimad offpiste-kohad on St. Anton ja Sölden.

PARKIDE JA RENNIDE ARMASTAJATELE

Eriti osavad saavad end proovile panna parkides ja rennides. Pargid on olemas igas Alpide keskuses. Austria suurimad pargid on Flachaus ja Mayrhofenis Vans Penken. Vahet pole, kas eelistad suuski või lumelauda, heal rajal tahad ju ikka sõita. Ideaalset sõitu saab nautida siis, kui temperatuur on madal. Kuna kõik rajad tehakse ühesuguste masinatega, siis sõltub raja headus eelkõige ilmast. Külmas püsib lumi sile, päikesepaistelise ilmaga laguneb rada aga kiiremini, sest päike lõhub seda.

SUUSATAMINE

TEKST: HENRI KRUUSEL, SPORTLAND FOTOD: SHUTTERSTOCK, TOOTJAD

Puutumatud nõlvad =

TÄIUSLIK LASKUMINE MÄESUUSATAJAD HINDAVAD JÄRJEST ENAM FREERIDE´I EHK VÕIMALUST TUHISEDA ALLA INIMTEGEVUSEST PUUTUMATA JÄÄNUD NÕLVADELT. SÕIT HOOLDAMATA NÕLVADEL EELDAB AGA TEISTSUGUST VARUSTUST.

ooldamata nõlvadele sobivad laiemad suusad, mille nina ja saba on pehmemad ja kumeramad, isegi kuni 50% suusa pikkuse ulatuses. Seda kutsutakse rockertehnoloogiaks, mille on ellu kutsunud suusatootja K2. Pigem eelistatakse võrdlemisi pikki suuski, kuna need on suurematel kiirustel stabiilsemad. Oluline on tagada suusale võimalikult hea "ujuvus”, mis tähendab, et suusad püsivad libisedes paksu lume peal, mitte ei vaju lumme sisse. Kirsiks tordil suudavad mitmed mäe-

108 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

suuskade tootjad pakkuda selliseid freeride/all mountain suuski, mis toimivad suurepäraselt paksus lumes, kuid nende sõiduomadused ei kao ka kõval rajal sõites. Sellised suusad on nii harrastajale kui ka edasijõudnule kõige mõistlikum valik, kuna suusakuurordis tuleb juba ühe päeva jooksul erinevaid tingimusi väga palju ette. Siis on hea, kui on olemas suusad, mis ei vea kuskil alt. Sellistele suuskadele kuulub tänapäeval ka instruktorite poolehoid. Harrastajatele julgen soovitada suuski, mille laius on keskelt 90–105 mm ning edasijõudnud võivad endale julgelt ka 105

millimeetrist laiemaid suuski vaadata. Esialgu võib suusa laius pisut ambitsioonikas tunduda, aga häid suuski proovides tekib kiiresti arusaam, et laiema suusaga on väga lõbus nii hooldatud nõlval kui ka paksus lumes.

Saapad võtavad jala kuju

Samal ajal, kui mäesuusad on läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri, on oluliselt moodsamaks muutunud ka mäesuusasaapad. Tänapäeval on kõik korralikud mäesuusasaapad sellised, mille sisu kohandub suusataja jalaga. Saapa sisu soojendatakse kaupluses üles ning suusataja jalg aseta-

SUUSATAMINE takse saapasse. Selle tulemusena võtab saabas suusataja jala kuju, et tal oleks maksimaalselt mugav ning vereringe toimiks tõrgeteta kogu pika suusapäeva jooksul. Korralikel freeride´i saabastel on ka nn kõndimise funktsioon. See tähendab, et saapa ülemine osa vabastatakse alumisest ja suusataja hüppeliiges saab astudes vabalt liikuda. See võimalus on väga oluline siis, kui ei kasutata mäkke jõudmiseks suusalifti, vaid liigutakse mäest üles suuskadel, et seejärel osa saada täiuslikust las-

ümber sooja õhu kihti. Teise kihi eesmärk on tagada kehale vajalik soojapidavus ning seda saab vastavalt välistemperatuurile reguleerida. Teise kihi riietuse hulka kuuluvad näiteks erinevad fliisid ja insulaatorid, mis on tänapäevase kihilise riietumise viimane sõna. Insulaatoriks kutsutakse sulejopet või sünteetilise täidisega jopet, mis pakub kehale maksimaalset võimalikku soojapidavust. Kolmas, kõige välimine kiht kaitseb keha ning alumisi riidekihte tuule ja vihma eest, samuti võmaliku hõõrdumise

KORRALIKEL FREERIDE´I SAABASTEL ON KA NN KÕNDIMISE FUNKTSIOON. SEE TÄHENDAB, ET SAAPA ÜLEMINE OSA VABASTATAKSE ALUMISEST JA SUUSATAJA HÜPPELIIGES SAAB ASTUDES VABALT LIIKUDA. kumisest. Saabaste kõndimise funktsioon on väga oluline ka suurtes mäesuusakeskustes, kus võib juhtuda, et aeg-ajalt tuleb saabastes kõndida ka pikemaid vahemaid − minna suusabussi peale, liikuda teisele nõlvale jne.

Kihiline riietus on A ja O

Väga oluline on ka mäesuusataja õige riietus − see peab olema kihiline. Tavaliselt koosneb kihiline riietumine kolmest kihist. Kõigepealt esimene kiht ehk soe pesu. Sooja pesu eesmärk on liibuda vastu keha, juhtida eemale niiskus ja hoida keha

või muude väliste tegurite eest, mis võivad alumisi kihte lõhkuda. Korralik kolmas kiht on tehtud üldjuhul vett ja tuult pidavast materjalist – ei saa eksida, kui valida näiteks Gore-Tex, HyVent või Helly Tech membraan, millele on lisatud veel tugevdatud kangas, näiteks rebenemisvastane ripstop. Kolmanda kihi rõivaid on saadaval ka koos soojapidava voodriga. Sel juhul on tegemist klassikalise ja väga levinud suusajopega. Siiski eelistavad kogenud freeride-suusatajad, et nende soojapidavuse eest hoolitseks esimene ja teine kiht ning kolmas on kaitsekiht.

VAATA PUUDRIS SÕITMISE KÕRGTASET SPORTLANDMAGAZINE.COM/PUUDER

1. K2 freestyle mäesuusad Shreditor 112 sobivad ideaalselt puuderjas lumes liuglemiseks, kuid toimivad hästi ka hooldatud nõlvadel. Suuskade laius keskelt on 112 mm.

2. K2 mäesuusasaabastel Pinnacle 130 on kõndimise funktsioon ning need on tuntud kui ühed mugavaimad freeride/all mountain proffide saapad.

3. Head´i toodangust leiab mäesuusad Monster 98, mille laius keskel on 98 mm. Sobivad väga hästi erinevatel nõlvadel sõitmiseks ning ka puutumatul lumel. 4. Head Vector EVO 120 mäesuusasaapad soojendatakse enne jalgapanekut spetsiaalses ahjus üles - nii võtavad saapad suusataja jala kuju.

5. Suletäidisega jope The North Face'lt.

6. Sünteetilise täidisega jope The North Face'lt. 2

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

109

FIREWALL SOOJUSTUS

V E E K I N D L A D M AT E R J A L I D l T E I B I T U D Õ M B L U S E D F I R E WA L L S O O J U S T U S S Ü S T E E M NAUTIMISEKS LOODUD

FIREWALL SOOJUSTUS

V E E K I N D L A D M AT E R J A L I D l T E I B I T U D Õ M B L U S E D F I R E WA L L S O O J U S T U S S Ü S T E E M NAUTIMISEKS LOODUD

LASKESUUSATAMINE

LASKESUUSATAMISE KOONDISE PEA TREENER KALMER TRAMM KINNITAB, ET EESTI LASKESUUSATAMISE OLUKORD LÄHEB JÄRJEST PAREMAKS NING SPORTLASTEL JA NENDE POOLE HOIDJATEL ON PÕHJUST LOOTUS RIKKALT TULEVIKKU VAADATA.

KALMER TRAMM

Kalev Ermits Madshus suuskadel

Koondis koosneb väga motiveeritud sportlastest

TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: EESTI LASKESUUSALIIT

äga raske on leida vastuargumente väitele, et laskesuusatamine on põnevaim talispordiala. Hea tulemuse väljasõitmiseks on vaja tippvormi nii laskmises kui ka suusatamises, teinekord sõltub palju ka õnnest. Eesti sportlased on aeg-ajalt poodiumikohtadele jõudnud, kuid tiitlivõistlustel pole seni suuremat edu saavutatud. Praegused koondiste juhendajad püüavad taustajõudude abiga viia koondislaste

112 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

enesekindluse nõnda kõrgele, et kahe ja poole aasta pärast Lõuna-Koreas Pyeong changis toimuvatel olümpiamängudel oleksid eestlased tippvormis.

PARIMAD TULEMUSED JÄRGMISEL OLÜMPIAL

„Oluline on, et sportlased ise usuksid endasse. Meie koondis koosneb väga motiveeritud sportlastest,“ märkis Tramm. „Arvestades aga, et laskesuusatamine on ala, kus sportlaste parimad tulemused tu-

levad tavaliselt 20. eluaastate teises pooles, siis on meie noorimate koondislaste tipphetk ilmselt järgmises olümpiatsüklis.“ Peatreeneri sõnul ongi praegu koondises hea sümbioos noortest ja kogenumatest. Tänu noorte treeneritele on koondises tugev ja entusiastlik järelkasv. „Vanemad on eeskujuks noortele ning noorte energia nakatab ka juba kogenud sportlasi,“ märkis Tramm ja täpsustas, et mõnus läbisaamine on kõigi laskesuusatamisega seotud inimeste vahel. „Koostöö

LASKESUUSATAMINE Laskesuusatamine vajab täpset silma, Rene Zahkna

Tulge trenni! 1. Kuigi laskesuusatamises liigub kõik paremuse poole, ei taha Tramm midagi iseenesestmõistetavalt võtta. Murekohti on küllaga ja ilusaks tulevikuks on vaja tagada järjepidevus nii treenerite kui ka klubide töös. 2. Samuti on oluline pikaajaliste koostööpartnerite leidmine ja korralike laskmistreeningute võimaluste tagamine üle Eesti. Kalmer Tramm mõistab, et spordialade omavaheline konkurents on tihe ja noori laskesuusatamise juurde meelitada on ehk veidi keerulisem kui mõne muu ala juurde. 3. „Laskmisalane varustus ja treeningpaigad on kallid ning spetsiifilised, mis nõuavad rahastajatelt – kelleks enamasti on lapsevanemad – suurt usku ja veendumust, et see ala on lapsele kõige sobivam,“ nentis Tramm. 4. Kuid kui vähegi võimalust, tasub laskesuusatamisele pühendumine end kuhjaga ära. Tegemist on väärika olümpiamängude alaga, mis koosneb kahest alast ega muutu seetõttu üksluiseks ning sageli on lastel sellega parem alustada kui näiteks murdmaasuusatamisega. 5. „Vabatehnikaga alustada on lihtsam. Lastele meeldivad tavaliselt erinevad teatevõistlused, osavust nõudvad ülesanded – neid on aga lihtsam sooritada vabatehnikas. Tiirus laskmine pakub aga samasugust põnevust ja adrenaliini nagu metsas orienteerumine, kui leiad järjekordse kontrollpunkti – selline vau emotsioon – saingi pihta või saingi märgi kätte. Laskesuusatamine on ala, mida on põnev vaadata ja millega on ka põnev tegeleda,“ kutsus Tramm lapsi treeningutele.

ja meeskonnatunne aitab kahtlemata üle saada raskustest, mis spordis ikka ette tulevad.“

SOOMLASEST LASKETREENER TEEB HEAD TÖÖD

Ettevalmistus juba novembri lõpus Rootsis Idres peetava IBU Cupiga algavaks hooajaks on läinud kenasti. Ettevalmistusperioodi on kuulunud suvebiatlonid, laagrid kodu- ja välismaal. Tramm märkis meeskonna positiivsete mõjutajatena sportlaste tervisel silma peal hoidvat me-

Sportland on laskesuusaliidu oluline koostööpartner Eesti laskesuusakoondis teeb koostööd Sportlandiga ja eriti tihedalt ollakse seotud Madshusiga, mille suuskadega sõidavad A-koondises Kalev Ermits ja Grete Gaim, B-koondises Martin Remmelg ja Jan Treier ning juunioride koondises Meril Beilmann, Tuuli Toomingas ja Tarvi Sikk. Lisaks on ka noortekoondistes ja klubides sportlasi, keda Sportland Madshusi varustusega toetab. „Madshus kasutab suuskade kivilihvis mitmeid erinevaid lihve ja soovib pakkuda sportlastele kõikide keeruliste ilmaolude jaoks sobiva mustriga suuski. See nõuab tehaselt ja tootearendajatelt kindlasti rohkem aega ja vaeva, kuid kui tulemused võistlustel on head, siis tasub selline investeering ennast ära,“ kiitis Kalmer Tramm Madshusi. Kuid Sportlandi panus ei piirdu sellega. Teist aastat järjest on

ditsiinilist konsultanti, varustuse eest vastutavat kolmeliikmelist hooldusmeeskonda ning koostööd massaažiteenust pakkuva Fysiopargiga. Vereanalüüsidega aitab koondist Synlab. Eraldi tänusõnu pälvis Asko Nuutineni lisandumine tiimi. „Tema treenib meie sportlaste laskmisosavust ja juba on näha ka arenguid sportlaste soorituses,“ hindas Tramm. Juhendaja sõnul on ta märganud edasiminekut kõigi sportlaste puhul, tõsi, mõne puhul on arenguhüpe olnud suurem.

Sportland ka Eesti laskesuusakoondise ametlik jooksujalatsi partner, tagades koondislastele kvaliteetsed Mizuno jooksujalatsid. „Kuna oleme ettevalmistuses palju jooksu kasutanud , siis seda olulisem on Sportlandi panus Eesti laskesuusatamisesse. Oleme arvamusel, et edukas koostöö on kahepoolne ja seetõttu on meie sportlased kaasa löönud ka Sportlandi reklaamitegevustes,“ kommenteeris Tramm. Tema sõnul on Sportland kui juhtiv spordikaupade kett Baltikumis vaieldamatult väga oluline koostööpartner Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni jaoks. „Soovime kindlasti seda koostööd jätkata nii selles olümpiatsüklis kui ka järgmises, et luua veelgi enam eeldusi rahvusvahelise edu järjepidevuse tagamiseks,“ lisas ta.

„Suure hüppe on kindlasti teinud Meril Beilmann ja Jan Treier, kelle töövõime näitajad on liikunud kõvasti paremuse poole. Nende edasiminekut kinnitasid ka nii suvise MMi kui ka suvebiatloni Eesti meistrivõistluste tulemused. Sõidutehnikas on hästi edasi arenenud Martin Remmelg,“ tõi Tramm välja. „Samuti on hea meel, et koondise kogenumad sportlased Kadri Lehtla, Roland Lessing ja Kauri Kõiv on heaks eeskujuks noorematele. Nende pühendumus aitab kindlasti motiveerida ka teisi.“ TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

113

SUUSASPORT Tänavu Rootsis Sollefteås toimunud Põhjamaade noorte meistrivõistlustel sai Risto Raudberg kahevõistluses kolmanda koha.

TEKST: KADRIN KARNER FOTOD: ERAKOGU

Tulevikutipud

ELVAST T

ibutava vihma ja langevate värviliste lehtede all käivad viimased niisked suusahüppetrennid, enne kui külm sunnib torudest vee välja laskma ning noored suusahüppajad lume tulekut ootavale kuu kuni poolteist

114 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

VÄIKESES ELVA LINNAS TEGUTSEB ELVA SUUSAKLUBI, MILLE LIHTSATEST JA ASKEETLIKEST TINGIMUSTEST VÕRSUVAD SUUSASÕPRADE UUED IIDOLID JA MEDALIMEHED.

kestvale hüppepuhkusele lubatakse. Elva Gümnaasiumi üheksandas klassis õppiv kahevõistleja Kevin Maltsev alustas suusahüpetega 8-aastaselt. „Esimesed kaks kuud hüppasin nii, et mitte ühelgi hüppel püsti ei jäänud,“ rääkis Kevin. Pärast seda hakkas õnneks paremini mi-

nema. Kui ta esimest korda suuremasse hüppetorni lubati, tuli välja, et tegelikult on seal päris hirmus ja alla hüpata nagu väga ei tahaks. „Istusin umbes kaks tundi üleval poomi peal, enne kui lõpuks alla hüppasin. Sellega kadus suurem hirm ära.“ Kevin ütleb, et nii kui esimene hüpe

SUUSASPORT tehtud, tead, et tahad kohe uuesti torni minna ja veel kord hüpata. Kui noormehelt küsida, et kumb talle rohkem meeldib, kas suusahüpped või murdmaa, on kindel vastus – hüpped. Treener Andrus Ilves märkis, et Kevin tegi talvel Trondheimis toimunud FIS Youth Cupil väga korraliku tulemuse, kui võitis hüpetel esimese koha ning tuli kahevõistluses kuuendaks.

Risto Raudberg tahtis lendamist proovida

17-aastane Audentese Spordikooli õpilane ja Elva Suusaklubi liige Risto Raudberg jõudis suusahüpete juurde, kuna soovis lendamist proovida. Ja sai ka. „Alguses ei lubatud, aga kui tahe on suur, siis lõpuks saab ikka lennata ka,“ sõnas ta. Elva suusahüppetrampliin on Risto jaoks juba ammu väike, ning seal hüppavad kuni 12–13-aastased. Tehvandil hüpates aga saab juba õige lendamise tunde sisse. Ka Risto eelistab suusahüppeid murdmaasuusatamisele. „See on lihtsam ja lööb adrenaliini üles. Suusatamises peab tugev olema, et kiiresti sõita,“ rääkis ta.

Möödub Elva Suusaklubi treener ja süda Andrus Ilves ning märgib, et Risto on meil üks perspektiivikamaid. „Eelmine talv oli tal väga edukas. Parimaks saavutuseks kolmas koht Põhjamaade noorte meistrivõistlustel individuaalses kahevõistluses ja teine koht paarissprindis.“ Treener Andrus Ilvese poeg, 15-aastane Andreas käib samuti Elva Gümnaasiumi 9. klassis. Andreas jõudis kahevõistluseni loogilist rada pidi – tema enda sõnu kasutades „alguses läksin sellepärast, et vend käis ja muidu on meil ka sportlik perekond“. Siiski ei saa jätta mainimata, et ka talle meeldib tegelikult hirmsasti hüpata, sest see on adrenaliinirikas ja vägev tunne.

Aastas tehakse 600 hüpet

Kuigi Andreas, nagu ilmselt iga suusahüppaja, on hüpetel ka kukkunud, seda väga tihti ikka ette ei tule. „Me teeme aastas oma 600 hüpet. Kui oled 10 aastat hüpanud, siis on see tunne juba nii sees – hüppa või kinnisilmi,“ selgitas ta. Andrease selle talve suuremaks eesmärgiks ja võistluseks on Põhjamaade noorte

meistrivõistlused, kust ta tahaks medaliga koju tulla. „Eelmisel aastal olin seitsmes, sest hüpped ebaõnnestusid. Loodan, et sel aastal suudan kahevõistluses medali võita,“ rääkis ta. Teine suurem võistlus sel talvel on juunioride maailmameistrivõistlused, kus võistlevad Kristjan Ilves ja teised, Andreasest 3–4 aastat vanemad noormehed. Kui õnnestub võistlusele kvalifitseeruda, läheb ka Andreas sinna – eelkõige kogemusi saama järgmisteks juunioride MM-võistlusteks. Treeneri ja isa sõnul on erinevalt teistest Elva kahevõistlejatest Andrease kõige tugevamaks küljeks suusatamine: „Tavaliselt suudab ta suusarajal oma positsiooni parandada.“ Ka Kevinil on kavas Põhjamaade meistrivõistlustel medal saada. „Plaan on veebruaris toimuvad Põhjamaade meistrivõistlused ära võita. Eelmisel aastal oli mul medal juba peaaegu kaelas,“ rääkis ta ja lisas, et peamised konkurendid on ehk Tallinna poisid ning tema enda klubist Andreas Ilves. Kevin loodab tulevikus ka olümpiale jõuda.

Eesti noortekoondis 2015. aastal Lahtis

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

115

SUUSASPORT Treener Andrus Ilves oma kasvandikega: vasakult Ainar Pikk, Kevin Maltsev, Andreas Ilves, Risto Raudberg.

ELVA SUUSAKLUBI – noorte kahevõistlejate kasvulava

TEKST: ANDRUS ILVES, ELVA SUUSAKLUBI SUUSAHÜPPE- JA KAHEVÕISTLUSETREENER PILT: ERAKOGU uusahüpped tõi Elvasse Tõnu Haljand 1978. aastal. Elva Suusaklubi on Elva Spordikooli järglane. Nii mina ise kui ka Ago Markvardt oleme Tõnu Haljandi käe all õppinud, treeninud ja Markvardt jõudis väga heade tulemusteni: 1994. aastal Lillehammeri OM-il viies ja 1997. aastal Trondheimi MM-il neljas koht. Elva Suusaklubis alustavad noored kolmekuni kuueaastaselt. Hetkel treenib minu käe all umbes kolmes erinevas vanusegrupis lapsi ja noori. Kõige vanematega toimuvad trennid Otepääl Tehvandil, kuna Elva suusahüppetorn jääb nende jaoks väikeseks. Elva Suusaklubi tuumiku moodustab 12 noort kahevõistlejat, kellele lisanduvad väiksemad lapsed. Kohalik suusahüppetorn ehitati 15 aasta eest ja vajab praegu juba kõpitsemist ja parandamist.

116 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Ka korralikud riietusruumid koos tualeti ja duširuumiga kuluks spordiklubile ära. Ega meil siin mingit luksust pole, oleme oma riietusruumiga 30 aastat ajast maas. Klubi teise osakonna moodustavad laskesuusatajad, keda treenib Rein Pedaja. Rein on supertreener, kellel on palju edukaid kasvandikke, paljud neist olümpiamehed. Sotši OM-il 2014 kuulusid koondisse Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Kauri Kõiv ja Kalev Ermits, terve koondis Elva mehi. Laskesuusatajaid kuulub klubisse 20, pluss mõned veteranid. Laskesuusatajad on kahevõistlejatele igati eeskujuks olnud ja oleme nendelt palju abi saanud. Tahan väga kiita meie lastevanemaid, kes on alati toeks ja abiks olnud. Kahjuks ei piisa tublide noorte sportlike eesmärkide täitmiseks alati tahtest ja vanemate rahakotist. Soovime leida toetajaid ja sponsoreid varustuse ostmiseks ja võistlussõitude finantseerimiseks..

Rahvusvahelised juunioride ja noortevõistlused Kristjan Ilves (19-aastane; tegelenud kahevõistlusega 15 aastat). Võitis 2015. aastal juunioride MM-il Almatys ja 2013. aastal samal võistlusel Liberecis pronksmedali. Andreas Ilves (15-aastane; tegelenud kahevõistlusega 10 aastat). Võitis 2015. aastal Trondheimis toimunud FIS Youth Cup-il kahevõistluses II koha ning 2013. aastal samal võistlusel Oberstdofis I koha. Risto Raudberg (17-aastane; tegelenud kahevõistlusega 10 aastat) . 2015 Põhjamaade noorte MV kahevõistlusel 2. ja 3. koht Kevin Maltsev (15-aastane; tegelenud kahevõistlusega 7 aastat) . 2015 FIS Youth Cup kahevõistluses 6. koht, Põhjamaade noorte MV suusahüpete meeskonnavõistluse 1. koht.

MADSHUS RED RACE ENGINEERED DEVELOPMENT

MEIE KIRG. MEIE UHKUS. SINU VÕISTLUS. OLE ESIMENE!

SUPERNANO SKATE

KA TE

NANO CARBON RACE 100 UHM

LINNASPORT

LINNARAHVAS

ÕUE!

TEKST SILJA PAAVLE FOTOD ANTS LIIGUS, SHUTTERSTOCK, ERAKOGU

OLGU EESTI TALV MILLINE TAHES, ÕUES SPORTIMISE VÕIMALUSI LEIDUB PÕHJATALLINNA, TARTU ANNELINNA, PÄRNU, HAAPSALU JA JÕHVI INIMESTELE KÜLLAGA.

Põhja-Tallinnas on välja antud voldik sportimise kohta http://www.tallinn.ee/est/pohja/g6232s69877 Üldine info Tallinna kohta http://www.tallinn.ee/est/sport/

Põhja-Tallinn Küsimustele vastab Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi

Millised on õues sportimise või malused Põhja-Tallinnas?

Stroomi rannas on avalikus kasutuses välitreeninguväljakud. Üks väljak asub korvpalliplatsi ja teine laste mänguväljaku lähistel, kuhu tänavu paigaldasime uued vahendid, nagu oli linnaelanike soov. Nimelt korraldas Põhja-Tallinna valitsus aasta alguses linnaruumikonkursi “9 linna ideed”. Võitis idee “Jõu ja ilu numbrid Stroomi rannas”, mis nägi ette uute välitrenažööride paigaldamise Stroomi randa. Välitreeninguväljakud on veel Kalamaja Kalmistupargis ja Karjamaa pargis. Stroomi parkmetsas asuvad valgustatud

118 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

jooksurajad, järgmisel aastal on plaanis uuendada jooksuradade katet ja viitasid. Talviti on võimalik käia tasuta uisutamas Stroomi rannas ja Kalamaja põhikooli territooriumil ning kui ilmataat lubab, siis saab teha ka suusarajad Stroomi randa.

Kuidas Põhja-Tallinnas utsita takse inimesi õues rohkem lii kuma?

Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuses toimuvad pidevalt mitmesugused treeningud eakatele. Linnaosa valitsus viib juba neljandat aastat läbi tasuta kepikõnnitreeninguid Stroomi rannas. Iga aasta augustis toimub Põhja-Tallinna üks suuremaid üritusi “Pere- ja tervisepäev”, kus tutvustatakse erinevaid liikumisvõimalusi, toimuvad tasuta näidistreeningud ja saab osaleda tervisemõõtmistel.

Haapsalu kohta saab infot www.haapsalu.ee

Haapsalu Küsimustele vastab Haapsalu linnapea Urmas Sukles

Millised on õues sportimise või malused Haapsalus? 2012. aastal paigaldati Kastani linnaosa laste mänguväljakute juurde vabaõhutrenažöörid, jooksmas on võimalik käia Haapsalu staadionil. Kepikõndijate ja tervisejooksjate meelispaigaks on aga kujunenud Paralepa mets, kus saab val-

LINNASPORT gustatud jooksurajal värskes õhus treenida. Kui on lund, tehakse sinna talvel ka uisurajad. Talvel rajatakse linna eestvedamisel Väikesele viigile uisuväljak.

Kuidas Haapsalus utsitatakse inimesi õues rohkem liikuma?

Haapsalu linn, spordiliit Läänela ja spordiklubid korraldavad mitmesuguseid ürituste sarju. Näiteks toimuvad meil Haapsalu triatlon, jalgrattavõistlused, orienteerumine ja maraton, mängida saab tänavakorvpalli ja rannavõrkpalli.

Pärnu kohta saab infot www.visitparnu.ee Operatiivne kultuuriürituste info aadressil http://kultuur.parnu.ee/

Pärnu Küsimustele vastab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius

Millised on õues sportimise või malused Pärnus?

Pärnus ja selle vahetus läheduses on mitu terviserada, kergliiklusteede võrgustik on umbes 50 kilomeetrit pikk. Linna mitmekülgsed terviserajad muudavad vabas õhus liikumise mugavaks ning on kasutatavad aasta ringi: neil jalutatakse, harrastatakse kepikõndi, joostakse, sõidetakse

Jõhvi spordielu kohta saab infot http://spordihall.johvisport.ee Üldine info aadressil www.johvi.ee

Jõhvi Küsimustele vastab Jõhvi vallavalitsuse liige hariduse, kultuuri ja spordi alal Tiina Kullamä.

Millised on õues sportimise või malused Jõhvis?

Kõige populaarsem on meil nii igapäevaste treeningute kui ka võistluste läbiviimise paigana Jõhvi–Kohtla-Järve kergliiklustee, mida kasutatakse kõndimiseks keppidega ja keppideta, jooksmiseks, sõitmiseks jalgratta, rulluiskude ja suuskadega. Jõhvi–Tammiku kergliiklusteid kasutatakse rohkem nii keppidega kui ka keppideta kõndimiseks ja jalgrattaga sõitmiseks. Jõhvi pargis saab käia kõndimas, jooksmas ja suusatamas, Jõhvi spordihalli staadionil saab harrastada kergejõustikku, mängida jalgpalli ja võrkpalli. Jõhvi vene põhikooli staadionil ja palliväljakul saab mängida jalgpalli ja tennist, harrastada kergejõustikku. Narva maanteel on meil petangiväljak ja Edisel disc golf’i rada.

Kuidas Jõhvis utsitatakse ini mesi õues rohkem liikuma?

Praegu toimuvad vallaelanikele tasuta kepikõnnitreeningud.

Tartus toimuva kohta leiab infot aadressilt http://kultuuriaken.tartu.ee/

Tartu Annelinn Küsimustele vastab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp

Millised on õues sportimise või malused Annelinnas?

Annelinn on Tartus suurima elanike kontsentratsiooniga linnaosa ja seetõttu meile prioriteet. Annelinna ja kesklinna piiril asub Anne kanal, mille ümbruse oleme kujundanud tervisesportlastele mõeldes. Sealt läheb mööda kallasrada kergliik-

ratta ja rulluiskudega, suusatatakse. Jõe- ja merelinna seisusele kohaselt pakub Pärnu mitmel moel veespordi harrastamise võimalusi: paadisõidud, vesijalgrattad, kajakimatkad, veesuusatamine, purjetamine ja surfamine. Pärnus on üha suuremat populaarsust kogunud disc golf, mille mängimiseks on meil kaks rada: üks Rääma ja teine Veteranide pargis. Aktiivselt kasutatavad on ka jalgpalli-, korvpalli- ja võrkpalliväljakud ning kesklinna tenniseväljakute põrkesein. Õhtuti on huvilistele avatud koolide spordiväljakud. Tänavu suvel avasime uue pallimängude platsi Rohelise tänava piirkonnas. Eelmisel aastal uuendasime kunstmurukattega jalgpalliväljaku Mai elurajoonis. Välijõusaale on meil linnas kolm ning Pärnus on ka korralik elamuspark ekstreemspordihuvilistele.

Kuidas Pärnus utsitatakse ini mesi õues rohkem liikuma?

Selleks et inimesi õhutada rohkem värskes õhus liikuma, tegeleme aktiivselt elukeskkonna sihipärase arendamisega: rajame terviseradu, täiendame kergliiklusteid, rajame mänguväljakuid. Mugavamaks liikumisteekonna planeerimiseks oleme koostanud terviseradade ja jalgrattateede kaardid. Rannapiirkonna terviserajad, mille kogudistants on 5,7 kilomeetrit, on koormuse hindamiseks tähistatud märkidega. Usun, et tähtis on ka kogu linna haljastus ja heakord, mis soodustab samuti inimeste liikumist.

lustee, kus saab rulluisutada, kõndida ja jalgrattaga sõita. Ümber kanali rajatud jooksurajal on jalasõbralik materjal. Kõiki neid radu saab kasutada aasta ringi. Kui talvel on lumeolud head, lükkame kanali ääres sisse ka suusaraja, ning kui jääolud lubavad, on seal uisuväljak ja uisuring. Lisaks on kanali ääres vabaõhu jõusaal ning rannavõrkpalli väljak. Anne kanali juurest algab poollooduslik matkarada, mis suundub mööda Emajõe kallast Uus-Ihaste sillani välja. Seegi on kasutatav aasta ringi. Annelinnas on viis mänguväljakut, kus on mõeldud ka täiskasvanuile, seal on korvpallirõngad ja trenažöörid. Renoveeritava Annemõisa jalgpalliväljaku kõrvale tulevad juba sel sügisel, küll ajutise lahendusena, aasta ringi kasutatavad terviserajad, kus saab joosta ja teha kepikõndi, suusatada, kelgutada ja lumelauaga sõita, samuti tulevad sinna rajad BMX-ratturitele. Kui kauaks need sinna jäävad, ei tea, sest ajutistel lahendustel on omadus muutuda püsivaks. Staadioni kõrval saab vanal jäästaadionil talviti uisutada ja hokit mängida. Annelinna lõpus Annelinna ja Uus-Ihaste vahelise roheala parkmetsas on samuti terviserajad koos jõutrenažööridega. Korralikul talvel on seal ka lihtsamad suusarajad. Suusarajad on talviti veel Annelinna servas Tartu tammikus.

Kuidas Tartus utsitatakse ini mesi õues rohkem liikuma?

Loomulikult toimub meil mitmesuguseid spordiürituste sarju koostöös linna spordiklubidega, kuid põhieesmärk on anda inimestele võimalus kodu lähedal sportida. Ühegi tartlase lähim sportimiseks sobiv paik ei tohiks jääda kaugemale kui veerand tunni jalutamise tee. Kui tingimused on loodud, on inimesed ka sportlikumad. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

119

CURLING

TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: MEELI KÜTTIM

Tulge curling’ut mängima! Meil on maailma tasemel tingimused!

120 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

EESTIS ON LOODUD CURLING’U JAOKS IDEAALTINGIMUSED NING SEE MÄNG TULEKS VÄHEMALT KORRA ELUS IGAÜHEL ÄRA PROOVIDA.

CURLING

“C

urling on äge mäng ja sobib kõigile,” kiidab Eesti Curlingu Liidu president Fred Randver, kes oli enne esmakokkupuudet selle ala suhtes üsna skeptiliselt meelestatud. “Kuigi tipptasemel olemine eeldab head füüsilist vormi, võivad ala harrastada kõik teismelistest pensionärideni.”

ÜHA POPULAARSEM SPORDIALA

Spordialana on curling Eestis selgelt tõusuteel. Kuigi aktiivseid harrastajaid on praegu 50–100, kogub curling ettevõtete

hoone mikrokliima hoiab täpselt õiget temperatuuri (stabiilselt +7 C°) ning raja hooldamiseks on soetatud spetsiaalne curling’u jäämasin. Lisaks on palgatud areenimeister, kes käib radasid hooldamas isegi siis, kui pole trennipäevi.

TIPPTASEMEL TINGIMUSED

“Meil võib mängida igaüks täpselt samades tingimustes nagu olümpiamängudel osalejad,” märgib Randver. “Paljud riigid on meie peale isegi kadedad. Kui Soome alaliidu president tuli mullu märtsis siia juunioride MM-ile, oli tal pisar silmas – Soomes mängitakse 1960. aasta-

niksid MM-i pääsme.

STABIILSUS ON KÕIGE TÄHTSAM

“Loomulikult ei saa me konkureerida suurte curling’u-maadega, aga EM-il saadud võit 2013. aasta maailmameistri Šotimaa üle näitas, et ühel heal päeval on kõik võimalik. Kõige tähtsam on aga stabiilsus, mis on suurte curling’u-riikide tunnus. Ütleme nii, et ma ei imestaks, kui me pääseme MM-ile, aga poleks ka liiga üllatunud, kui me langeksime B-divisjoni,” hindab Randver. “B-grupis mängivate meestega ongi tegelikult sarnane seis – nad võivad asjade kokkulangemisel A-

VAATA EESTLASI VÕISTLEMAS SPORTLANDMAGAZINE.COM/CURLING

Miks mängida curling´ut? Emotsionaalne ja äge mäng. Sobib kõigile teismelistest pensionärideni. Ala harrastamiseks Eestis on tipptasemel tingimused.

seas üha populaarsust. Mullu toimus uue Tondiraba jäähalli kolmel rajal ja Jeti jäähalli kahel rajal kokku 270 firmaüritust, detsembris oli parematel päevadel koguni kaks üritust. Seltskondi oli suuri ja pisemaid ning rahule jäid kõik. “Keskmine üritus näeb välja selline, et tellitakse kaks rada ja ühel rajal mängib 14 inimest, kuid mängima võib tulla ka 6 või 60 inimest. Viimasel juhul oleneb kõik sellest, kuidas päev planeeritakse. Tondirabas on ka korralikud seminariruumid ja catering, see tähendab, et kasuliku saab ühendada meeldivaga. Osa mängib, osa on sel ajal näiteks kohvikus, kust avaneb suurepärane vaade ka curling’u-radadele,” toob Randver näite. Just Tondiraba jäähalli kolm uut rada on lisapõhjus, miks peaks curling’uga tutvust tegema. Eestis saab mängida täpselt samades tingimustes nagu ala tippriikides Kanadas, Rootsis või mujal. Uue

test ja seal on 700 harrastajat, kuid meie saime oma spetsiaalse curling’u-halli varem valmis.” Juunioride MM, kus Eesti koondislasi riietas Sportland, oli tegelikult ka teistpidi märgilise tähendusega. Eestile anti esimest korda tugev tiitlivõistlus. Arvestades, et ala vaadatavus on eriti Aasia riikides meeletu – näiteks Jaapani-Hiina olümpiamängude kvalifikatsioonimatši jälgis kaks aastat tagasi 93 miljonit silmapaari –, oli see suur vastutus, millega Eesti sai hõlpsasti hakkama. Sportliku taseme mõttes on eestlased samuti tõusuteel. Mullu novembris oli Agrupi Euroopa meistrivõistlustel osalev naiskond lähedal MM-ile jõudmisele, kuid otsustavates kvalifikatsioonimängudes kaotati 1 : 2 napilt Norrale. Randver ei imestaks, kui selle aasta novembris Taanis toimuval EM-il esineksid naised vähemalt sama edukalt ning tee-

gruppi pääseda küll.” Tulevikus näib põnev väljakutse olevat ka olümpiakavasse lisatav segapaarivõistlus (üks mees ja üks naine), mille MM-il said Malle Mölder ja Erkki Lill 5. koha. Suurim mure on maailmatasemel treeneri puudumine, kuid et raha taotletakse projektipõhiselt ning olümpiakomitee püsiv toetus praegu puudub, pole juhendaja jaoks raha võtta. “Loodame väga, et kunagi saab ala perspektiivikus kõigile selgeks – naiste maailmameistrivõistlusi vaatas uuringute järgi 308 miljonit inimest, see on väga suur arv. Lisaks kasvab harrastajate arv igal pool maailmas. Veel 2002. aastal oli USA-s vähem kui 10 000 mängijat, nüüd on 25 000,” märgib Randver. “Aga ka meie oleme positiivsed. Eelmisel aastal käis mängimas 3500 inimest, nii et huvilisi, kes alast aru saavad, tuleb järjest juurde. See ei jää märkamata.”

ELAMUSED

Suusakeskused stardiks valmis SPORTLAND MAGAZINE ANNAB PÕGUSA ÜLEVAATE, MIDA PAKUVAD EESTI SUUREMAD SUUSA- JA LUMELAUAKESKUSED.

iviõli seikluskeskuses saab tegutseda 80 ha suurusel alal, keskuse süda on põlevkivituhast ja poolkoksist tehismägi. “Meil on neli Eesti pikimat mäesuusanõlva vahemikus 400–700 m. Lisaks 120 m pikkune mäe sisse kujundatud half-pipe lumelauarenn. Päris väikestele ja algajatele on eraldi tõstuk ning rahulikum õppenõlv,” tutvustab keskuse juhatuse liige Janek Maar. Murdmaasuusafännidele on oma rada. Keskuse üks tõmbenumbreid on Baltikumi suurim lumelauapark kolme raskusastmega, nii et põnevust jagub kõigile algajatest proffideni. Veebruari keskpaigas toimub Kiviõlis taas aasta suurim rahvusvaheline lumelaua- ja freestyle’i suusavõistlus Estonian Open Slopestyle 2016. Vaata lisa www.tuhamagi.ee ja www.snowboarding.ee. Kuutsemäel ootavad külastajaid kaheksa nõlva, kaks lumeparki, suusa- ja lauakrossirada ning Bag Jump, kus saab suurele õhkpadjale maandudes harjutada igasuguseid hüppeid. Keskuse juhatuse liige Priit Tammemägi edastab, et üha enam kogub populaarsust suusa- ja lumelauakool. Kevadisel koolivaheajal toimub laste ja noorte lumelaualaager.

Kuutsemägi ja Väike Munamägi moodustavad koos Baltikumi suurima mäesuusa piirkonna. Sama piletiga saab suusatada-lumelauatada 17 nõlval kogupikkusega 4,5 km (sellest 3,5 km valgustatud ja kunstlumega). Kuutsemäe laiad ja lauged laskumisrajad sobivad suurepäraselt algajatele ja peredele. Väikese Munamäe nõlvad on aga järsud ja sportlikud. Suurim kõrguste vahe on 72 m ja pikim laskumine 630 m. Vaata lisa www.kuutsemae.ee. Kütioru mäesuusakeskus paikneb kauni ürgoru lääne- ja idanõlval. Läänenõlval (kõrguste vahe 65 m) asuvad neli eri raskusastmega laskumistrassi, kaks püsikrossirada ja lumelaudurite park. Krossirajad sobivad nii lumelauduritele kui ka suusatajatele. Esimene neist nõuab suuremat füüsilist pingutust. Teine on pikemate hüpete ja suuremate liuglemiskaartega, vastates tingimustelt klassikalisele lumelaua ja suusakrossi tiitlivõistluste rajale. Idanõlval (kõrguste vahe 74 m) paikneb kolm laskumistrassi: 250 m sporditrass, 500 m turistitrass ja 40-kraadise kaldega ekstreemtrass. Keskuse juhataja Endel Talv märgib, et õpetama ja juhendama on valmis väga head instruktorid, kes on äsja läbinud mäesuusa- ja lumelauainstruktorite koolituse Austrias. Oodatakse nii algajaid kui ka neid, kes tahavad oma sportlikke oskusi lihvida. Vaata lisa www.kytiorg.ee. Nõmme lumepargi territooriumil asuvad Musta-

122 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

TEKST: INKARI LINDVE FOTO: KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS mäe suusahüppetorn ja Nõmme lumepark, harrastada saab nii lumelauasõitu kui ka mäesuusatamist. Suusahüppetornid ja slaalominõlv pakuvad mitmesuguseid võimalusi ekstreemsema talispordi harrastajale. Lumepargis asuvad lumerõngarada ning suusa- ja lumelauanõlvad. Toimuvad koolitused täiskasvanutele ja treeningud lastele. Lumeakadeemias töötavad mäesuusa- ja lumelauatreenerid treeningurühmadega, kus õpivad eri vanuses ja eri tasemega lapsed. Suusasõprade ootel on 1-, 2-, 3-, 5- ja 15-kilomeetrised valgustatud, tähistatud ja hooldatud suusarajad. Kunstlund tehakse nii murdmaarajale kui ka slaalominõlvale. Looduslikul parditiigil asub valgustatud liuväli, mida saab kasutada siis, kui õues on püsivad miinuskraadid. Vaata lisa www.nommelumepark.ee, www.sportkeskus.ee. Palivere turismi- ja tervisespordi keskuse 1-, 2-, 3-, 5- ja 25-kilomeetrisel liikumisrajal saab talvel suusatada. Murdmaasuusahuvilisi ootab 1,5 km valgustatud rada. Kelgu- ja lumelauanõlv on mõõtmetega 10 x 130 m ja 8 x 130 m, metsa ääres on kaitseks pinnasevall. Spetsiaalset lumerõngarada veel pole, kasutatakse avatud ja profileeritud nõlva. Kokkuleppel saab tellida räätsamatka. Keskus on korraldanud suusatamise ja lumelauasõidu koolitusi. Saabuval talvel on kasutusel kolm nõlva, kus saab kelgutada ja sõita lumelaua ning lumerõngaga. Kõik need on varustatud nõlvatrepiga ning pimedal ajal valgustatud kolme prožektorimastiga. Vaata lisa www.paliverekeskus.ee.

VABA AEG

TALVESPORT

Baltikumi suurim lumepark ja Eesti pikimad slaalominõlvad ootavad Kiviõlis

TEKST JA FOTOD: JANEK MAAR KIVIÕLI SEIKLUSTURISMI KESKUS iviõli seikluskeskuse tuhamäel ootavad ka sel talvel kõiki Eesti pikimad slaalominõlvad ja Baltikumi suurim lumepark.

Seikluskeskusest leiab juba oma tuntud headuses Eesti pikimad mäesuusanõlvad Roxy, Quiksilver ja O’Neill, pikkusega 400–700 meetrit. Päris väikestele ja algajatele on rahulikum õppenõlv. Sinnagi pannakse algaval talvel varasemast oluliselt pikem tõstuk, et kiiremast sõidust saaks rõõmu tunda juba enne suurele mäele minemist. Kui ilmataat annab looduslikku lund, siis saavad põnevale murdmaarajale tuhiseda ka murdmaasuusafännid. Ümber mäe kulgeb 2,5-kilomeetrine mitme-

külgse profiiliga rada. Keskuse lipulaevaks on Baltikumi suurim lumepark. Parki hakatakse ehitama kohe, kui tavanõlvad on kaetud piisava kunstlumekihiga. Seni saab trikitamist harjutada O’Neilli nõlvale pandud mitmesuguste takistuste keskel. Keskuses tegutseb Eesti suurim mäesuusavarustuse rendikeskus, mis on oma varusid veelgi täiendanud ja seetõttu ei teki mäesuusasõprade varustusega probleeme ka kõige rahvarohkemal nädalavahetusel. Kiviõli seikluskeskuses on väga populaarseks saanud ka bagisõit. Normaalsete külmakraadidega talvel avaneb Kiviõlis esimene ajavõtusüsteemiga bagide jääsõidurada. See plaanitakse külmade ja lume saabudes avada suusakeskuse hos-

teli kõrval. Tegu on lühikese ringrajaga, kus saab täpselt aega võtta ja nii võistelda iseenda või sõprade ja kolleegidega. Lisaks on plaanis hakata kõrvalasuval põllul pakkuma ka lohesõidu koolitust. Kiviõli seikluspark asub lähemal kui sa arvad. Põhja-Eesti ja Tallinna inimese jaoks on väga oluline argument Kiviõli lähedus ja head teeolud. Tallinnast on tuhamäele vaid 130 km, millest 100 km on kaherealine maantee ja see võimaldab kohale jõuda ligikaudu 1,5 tunniga. Ka Tartu asub Kiviõlist vaid 140 km kaugusel. Seetõttu sobivad Kiviõli suusanõlvad hästi ka tööpäeva lõpus pingete maandamiseks. Siis on mäel vähem rahvast ning aega ei pea veetma tõstuki, varustuse ega kohviku järjekorras.

Kiviõli seikluskeskuse peahoones pakutakse külastajatele sooja sööki ja sauna.

126 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

VAATA LUMEPARGI VALMIMIST SPORTLANDMAGAZINE.COM/LUMEPARK

VABA AEG

Eesti pikimad slaalominõlvad asuvad 6,2 miljonit tonni kaaluval tuhamäel Kiviõlis.

TASUB TEADA

Keskuse peahoones saab sooja sööki ja ka saunas käia. Lastele on sisustatud eraldi mängude ja seikluste ala ning selle kõrval asuvas seminariruumis saab vaadata suusa- ja lumelaua- ning lastefilme.

HUVITAV FAKT

6,2 miljonit tonni kaaluv tehismägi on Kiviõli seikluskeskuse südameks. Mägi koosneb põlevkivituhast ja poolkoksist. Keskus laiub 80 hektari suurusel alal.

Tuhamäel peetakse aasta suurim lumelauavõistlus 12.–14. VEEBRUARINI TOIMUB TUHAMÄEL AASTA SUURIM FREESTYLE’I SUUSA- JA LUMELAUAVÕISTLUS ESTONIAN OPEN SLOPESTYLE 2016.

esti aegade kõrgetasemelisem lumelaua- ja freestyle-suusavõistlus Estonian Open Slopestyle peeti Kiviõlis eelmise hooaja lõpus. See tõi esmakordselt Eestisse maailma tugevaima lumelaua võistlussarja World Snowboard Tour. Osalesid Eesti ja seitsme välisriigi võistlejad. Kuna kõik, peale ilma, õnnestus suurepäraselt ja võistlejad avaldasid soovi tulla Kiviõli lumeparki veel tagasi, toimub võistlus tuhamäel ka saabuval talvel.

Slopestyle ehk pargisõit on ka olümpiamängude kavas. Võistleja läbib mäe tipust jalamile terve lumepargi, sooritades trikke järjestikustel atraktsioonidel: big air-hüpped, reilid, boksid jne. Kiviõli Starmani lumepargis osalevad nii freestyle-suusa- kui ka lumelauasportlased järgmistes võistlusklassides: mehed, naised, juuniorid ja mudilased. Korraldajad teevad kõik, et lisaks tugevatele lumelauduritele näeks võistlejate nimekirjas ka sel aastal meie kuulsamaid freestylesuusatajaid Henry ja Kelly Sildarut.

PANE TÄHELE! Lisaks adrenaliinirohkele tippspordietendusele pakub sündmus pealtvaatajatele vinget meelelahutust kogu nädalavahetuseks. Esinevad mitmed LIVE bändid ja DJ-d, toimuvad show-võistlused, koolitused, näidatakse temaatilisi filme ja lastele pakutakse mitmesuguseid põnevaid tegevusi. Täpsem info programmi, võistlejate jms kohta www.snowboarding.ee Seikluskeskuse mäesuusavarustuse laenutus on varusid veelgi täiendanud ja hätta ei jääda ka kõige rahvarohkemal nädalavahetusel. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

127

AJAVIIDE

TEKST: MARILIN PEHKA, SPORTLAND FOTOD: SPORTLAND, SHUTTERSTOCK

Sügis Kõrvemaal Kõrvemaa on kui Eestimaa Šveits, mille loodusmaastikule on iseloomulikud mäed, sood ja rabajärved. Mäed pole muud kui järsunõlvalised oosid, mis on tekkinud mandrijää sulamisest ja ainult sellele piirkonnale iseloomulikud.

õhja-Kõrvemaa suuremad rabad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo, Võhma ja LõunaKõrvemaal Kakerdaja. Järvi on seal üle poolesaja, kuid koos suuremate raba laugastega ligi sada. Vastavalt aastaajale korraldatakse Kõrvemaal palju ratta-, jooksuja suusa maratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Üheks selliseks keskuseks on Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus. Sõida Tallinnast 56 kilomeetrit mööda Piibe maanteed ja peatu 5 kilomeetrit enne Aegviitu. Oledki kohal!

Tähistaeva all disc-golf’i mängimine pakub unustamatu elamuse.

lambid ketastele ja suundume rajale. Et kettaid oleks kergem korvi loopida, on korvidel helkurkleebised ja korvid valgustatud lampidega. Viskealasid tähistavad õueküünlad. Mängukettad, LED-lambid ja pealambid saab kohapealt. Algajatel disc golf’i mängijatel on võimalik enne rajale minekut saada instruktorilt õpetusi ja soovitusi.

SELLE SÜGISE HITT – DISC COLF ÕHTUPIMEDUSES Novembris läheb juba pärastlõunal pimedaks, sellepärast sõida siis sõpradega Kõrvemaale. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus on leidnud pikkadesse õhtutesse põneva tegevuse – disc golf’i õhtupimeduses! Pimedas on metsas põnev ja ärevust lisab iga krõps ja krabin. Paneme pealambid pähe, LED-

Naudi Kõrvemaa rabas päikesetõuse ja -loojanguid

ügis-talv pakub hea võimaluse nautida päikesetõusu mõistlikul ajal. Sama ilusad on Kõrvemaal ka päikeseloojangud. Kõrvemaal saab matkata rabasse nii päikesetõusu kui ka päikese loojangu ajal. Et nautida igal hommikul erakordset päikesetõusu – kord läbi udu kumav päike, kord sillerdavad päikesekiired härmatisel –, peab novembris ja detsembris rabas olema alles natuke enne kella üheksat. Retke juht viib matkal osalejad Põhja-

128 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

või Lõuna-Kõrvemaa maastikul paikadesse, kuhu ise ei oska tavaliselt minna. Matk kestab orienteeruvalt 1–2 tundi. Miks matkata just rabas? Sellepärast, et rabas on päikesetõusu ajal enneolematult salapärane. Udu, varjud, väikesed kõverad rabamännid ja loodushääled või ka täielik vaikus – kõik annavad selleks oma panuse. Päikeseloojangu matka alustatakse juba natuke enne loojangut, et jõuda imetleda veel päevavalges laukaid ja rabajärvekesi, õõtsuda õõtsikutel ning püüda päikese loo-

TASUB TEADA Avatud mängupäevad toimuvad laupäeva õhtutel. Muudel aegadel tuleb rada ette broneerida (e-post: info@korvemaa.ee)

IDEE Pimedal õhtul disc golf’i mängimine sobib hästi sünnipäevade tähistamiseks.

jumise hetkel peegelpilte veepinnalt. Rabast välja tulemiseks kasutatakse pealampe, et kogeda pimedas matkamise võlusid. Kõrvemaal on iga päeva algus sama kaunis kui lõpp.

TASUB TEADA Päike tõuseb novembri lõpus kell 8.40 ja detsembris kell 8.50. Päike loojub novembri lõpus kell 15.30.

IDEE Matkale on võimalik planeerida ka piknik kuuma mustikasupi, maitsva vaarika-piparmünditee ja värskelt küpsetatud pirukatega.

RUBRIIK THE NORTH FACE ULTRA MT GTX ON ÜLIM JOOKSUJALANÕU, MIS EI JÄTA SIND HÄTTA KA KÕIGE KEERULISEMATES TINGIMUSTES.

INNOVATSIOON INNOVA V TS VA T S IOON

ESIMESTELE ESI ES

THE NORTH FACE ULTRA MT GTX ON ÜLIM JOOKSUJALANÕU MIS EI JÄTA SIND HÄTTA KA KÕIGE KEERULISEMATES TINGIMUSTES. GORE-TEX MEMBRAAN TAGAB TÄIELIKU VEEKINDLUSE. RIPSTOP PEALISKANGAS PAKUB KAITSET NING ON ÄÄRMISELT REBENEMISKINDEL. VIBRAM „MEGAGRIP” TALLA PIDAMINE ON TÄIESTI UUS TASE JOOKSUJALATSITE MAAILMAS. KAHEST OSAST KOOSNEV VAHETALD PAKUB PIISAVAT PEHMENDUST KA KÕVAL PINNASEL JOOSTES. TULE TUTVU THE NORTH FACE MT GTX JOOKSUJALATSITEGA SPORTLANDIS! TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

129

AJAVIIDE Lastele pakub Kõrvemaa ohtralt lusti – mis võiks olla lahedam lumerõngaga mäest alla tuhisemisest!

Mootorsaaniga sõitmine rõõmustab nii suuri kui ka väikeseid pereliikmeid.

7 IDEED PEREPUHKUSEKS KÕRVEMAAL

TEKST: MARILIN PEHKA, SPORTLAND FOTOD: SPORTLAND

ered on oodatud nädalavahetuseks Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusesse, kust leiab vähemalt 7 ideed igas vanuses pereliikmete tegevuseks.

TULE SAANISÕIDULE

• Nädalavahetustel kell 11.00 lastele tasuta lühisõit. • Lühike lõbusõit kuni 10 min – 7 eurot täiskasvanu, 5 eurot laps. • Lõbusõit kuni 20 min – 10 eurot täiskasvanu, 7 eurot laps. • Pikem matk kuni 40 min – 15 eurot täiskasvanu, 9 eurot laps.

TULE SUUSAKOOLI

• Kell 11.00 tasuta suusatehnika test ja konsultatsioon, lastele suusatund. • Kell 12.00 klassika tehnikaõpe lastele ja täiskasvanutele eraldi. • Kell 13.00 vabastiili tehnikaõpe lastele ja täiskasvanutele eraldi. • Kell 14.00 suusakooli personaaltreening – 25 eurot treeningtund. Ühe treeningu hind täiskasvanule 7 eurot, lapsele 5 eurot. Osalemine kahes treeningus täiskasvanule 12 eurot, lapsele 8 eurot. Tasulises suusakoolis osalejale suusavarustuse laenutuse päevahind 50% soodsam. Tasulises suusakoolis osalevate täiskasvanute lastele suusakool tasuta.

VÄIKSEMAID PERELIIKMEID OOTAB LUMERÕNGAS JA KELGUMÄGI

Sellest talvehooajast on keskuse Ojamägi saanud täiendust – lisa lumerõngarajad muudavad päeva mäel veelgi lõbusa-

130 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

maks. Rõngaid ja kelke saab laenutada kohapeal. Iseseisvalt kelgumäel lustivatel lastel on soovitatav kanda peakiivrit.

HOBUREGI TEEB LÕBUSÕITU PÜHAPÄEVITI

Pühapäeviti kell 12.00–14.00 ootab kuljuste helin, maaliline talvine loodus ja uhke regi. Hind lapsele 2.50 eurot, täiskasvanule 4.50 eurot. Gruppidele tehakse lõbusõite eelneva kokkuleppe alusel.

PÜHAPÄEVAL PEREMATK JA PANNKOOGIPÄEV

• Valik matkateemasid talveks: • Jahimehega metsa ja metsloomade toitmine; • Matkasuuskadega matk rabal; • Tõukekelgumatk oosidel; • Räätsadega jäljejaht looduses; • Saanimatk Kõrvemaa loodusesse ja metsloomade toitmine. Matkagraafik koostatakse hooaja alguses ning iga huviline saab registreerida matkale kodulehel www.korvemaa.ee ürituste pealkirja alt.

LASTEL OMA SUUSARAJAD JA AKTIIVNE LASTEHOID

Korrastatud ja täiendatud on tasasel pinnal laiuvat väikelaste suusarada. Seal saavad hakkama lapsed alates 2. eluaastast. Raja algusesse on lastevanemate jaoks paigaldatud õpetussoovitused, kuidas lapsele suusatamist õpetada. Et suusatamist põnevamaks muuta, ootavad lapsi rajal infopostid, kus on erinevate loomade ja

KALENDER

Talvised sündmused ja võistlused Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses 14.–29. detsember – Kõrvemaa Jõulumaa nädalavahetustel 30. jaanuar – RMK Kõrvemaa suusamaraton 5.–6. veebruar – Harjumaa meistrivõistlused suusatamises 13.-14. veebruar – ETV Swedbanki noortesarja etapp sprindis 27. veebruar – Presidendimatk algusega Aegviidust 28. veebruar – Tallinna suusamaraton 6. märts – ”Tere lumelinn” ja perepäev

nende jälgedega pildid. Kogenumaid lapsi ootab ees 1,5 km ja 3 km suusarada. Lisaks suusaõppele on lastele alates 4. eluaastast aktiivne lastehoid, kus nad saavad kelgutada, suusatada ja meisterdada. Peale selle võib laste mängutoas multifilme vaadata.

LÕKKEPLATSID, GRILLIMISKOHAD JA JURTAD

Võimalus on pidada piknikku otse talvise looduse rüpes. Keskus annab selleks omalt poolt grillitarvikud, lõkkeplatsi, soojad istumisalused ja vajaduse korral soojad tekid. Sellest hooajast on võimalus saada Lapimaa elamust, pidades piknikku või jääda lausa ööbima indiaanijurtades.

AJAVIIDE Räätsamatk teeb vallatuks: säravvalgel lumi lausa kutsub lõbutsema.

TEKST: MARILIN PEHKA, SPORTLAND FOTOD: SPORTLAND

Talv Kõrvemaal KUI SUUSALUMI KATAB MAA, MUUTUB AEGVIIDU KÜLJE ALL ASUV SPORTLAND KÕRVEMAA MATKAJA SUUSAKESKUS AKTIIVSE ELUSTIILI POOLDAJATE, TERVISESPORTLASTE JA SPORDIGA TÕSISEMALT TEGELEJATE SEAS HINNATUD PUHKEKESKUSEKS.

iin ootavad vaheldusrikkad ja hästi hooldatud suusarajad pikkusega 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ning 24 km, mõnus kelgumägi ja äkilisem lumerõnga nõlv. Kõrvemaal saab osaleda ka suusakoolis, mis on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka koolilastele. Toimuvad põnevad saanimatkad puutumatus looduses ja pühapäeviti huvitavad perematkad ning talvised seiklus- ja orienteerumismängud. Pärast aktiivset tegevust saab keskuses minna kuuma sauna, süüa maitsvaid talve- ja jõuluhõngulisi toite, kuulata muusikat ja nautida tantsuõhtut. Soovijatel on võimalus ka ööbima jääda. Tulge kohale! 14. detsembril avatav talvemaa tuleb igal juhul – nii lumega kui ka lumeta! Kõik pered võivad talveootuses tulla Kõrvemaale lustima. Keskuses toimetab ringi Kõrvemaa Matkahunt, kes tervitab kõiki suuri ja väi-

132 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

kesi. Koos kuulatakse hundiulgu ning minnakse jäljejahile. Mis jälgi metsas leitakse, jääb saladuseks. Peale mõnusat matka ootab jurtas lõkke ääres Kõrvemaa Jõulumees. Juuakse koos kuuma teed ning kuulatakse, milline on Jõulumehe saladus. Rääkima pannakse puud ning kuulatakse metsloomade hääli. Samuti saab jahi mehega metsa matkale minna ning hoburee või -vankriga lõbusõite teha. Kui on lund, siis ka lumerõngaga sõita.

SUUSATAJATEL KÕRVEMAAL UUED VÄLJAKUTSED

Suusatajaid ootavad sellel talvel Kõrvemaal uued ettevõtmised. Suusaoskusi saab testida suusakrossirajal. Proovile saab ennast panna suusakrossirajal, mis koosneb erinevatest elementidest – muhud, künkad, hüpped ja slaalomlaskumine. Ka murdmaasuusatamine on endiselt põnev ja haarav, sest selleks on Kõrve-

maal ette valmistatud vastavad rajad. Seoses Swedbanki noortesarja sprindi etapi võistlusega on keskuses hooaja algusest tähistatud ka Swedbanki sprindirada. Rajale on oodatud kõik huvilised ja ka klubid treeningutele. Klubile või grupile on soovitatav kindlasti eelnevalt treeninguaeg broneerida e-postiaadressil info@korvemaa.ee.

AINULAADSELT KAUNIS SUUSARADA ALGAB KÕRVEMAA KESKUSEST

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest saab alguse Eestis ainulaadselt kauni maastikuga 24 km pikkune suusarada. Rada läbib mitmekülgseid kauneid maastikuvorme. Teele jäävad sood ja rabad: Lagesoo, Lillsoo ja Riistkõrve raba. Suuskadega saab üle sõita mägedest, seljakutest ja oosidest: Veriorja mägi, Lõuniku mägi, Katkumägi ja Venemägi. Raja lähedusse jäävad fantastilised rabajärved: Linajärv, Ännijärv, Harakajärv, Sillaotsa järv, Mustjärv ja Venejärv. Rada annab võimaluse 2–3 tunniks metsa ära kaduda. Söögimajast antakse selleks teele kaasa termosed teega. Kellele jääb 24 kilomeetrist väheks, saab minna 65 km pikkusele Kõrvemaa terviseraja ringile. Terviserada ühendab piirkonna erinevaid keskusi – Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskust, Aegviidut, Nelijärvet, Jänedat ja Valgehobusemäe suusakeskust. Aegviidust saab alguse ka tuntud Presidendi rada. Suuskadel on võimalus sõita ühest keskusest teise.

AJAVIIDE TÕUKEKELGU- JA JALGSIMATKA RADA OOTAB LOODUSESÕPRU Sellel talvehooajal on lisaks suusahuvilistele keskusesse oodatud ka matkalised. Keskuses on viitadega tähistatud tõukekelgu- ja talvine matkarada, mida mööda saab minna iseseisvalt matkama. Matka rajale saab minna tõukekelguga, matka suuskadega või jalgsi. Matkamise teeb mõnusamaks rajamasinaga hooldatud rada. Kogu vajaliku matkavarustuse saab rentida laenutuspunktist. Kaasa pannakse ka matkakaart koos matkamarsruudiga ning antakse ka tõukekelguga sõitmise juhised. Tõukekelgumatkad on jõukohased alates 7. eluaastast, ei nõua füüsilist ettevalmistust ega varasemat kogemust. Tõukekelgumatkale saab minna ka koos retkejuhiga. 3-tunnine matk on põnev ja vaheldusrikas, mõõdukate tõusude ja langustega. Retkejuht õpetab tõuke kelgusõitu, räägib loodusest, jutustab piirkonna legende ning paikkonnaga seotud lugusid. Matka lõpus ootab matkalisi lõke ja piknik koos grillvorstide, mustikasupi ja isetehtud küpsistega.

14. detsembril avaneb Kõrvemaal Talvemaa. Tõukekelgumatkad on Kõrvemaal väga populaarsed.

4 ideed lõbusaks ajaveetmiseks KOOLI SUUSAPÄEVAD TOIMUVAD KÕRVEMAAL

Kõrvemaa keskuse hästi korrastatud rajad, stardi- ja finišiala tagavad kooliperede suusapäevade õnnestumise. Keskus abistab ka suusapäevade ja võistluste korraldamisel. Soovi korral saab keskusest kosutavat suppi ja käia kuumas saunas. Lisaks on lastel võimalus kelgutada, lumerõngaga sõita ning minna mootorsaaniga või kelgukoertega lõbusõidule.

TALVISED PAKETID IGALE MAITSELE

Sellel hooajal pakub keskus talvist aktiivset tegevust igale maitsele. Kõrvemaalt leiavad endale midagi nii matka- kui ka spordihuviline, motoriseeritud tegevuse harrastaja ja eheda emotsiooni otsija. Matkasõpradele pakutakse koostöös erinevate matkajuhtide ja -kor-

raldajatega huvitavaid jutuõhtuid mägi-, suusa-, ratta- ja veematka võimalustest üle maailma.

KORRALDA OMA ETTEVÕTTELE MARATON

Suusatamine ja talvepäevad on taas popid. Kõrvemaa keskus pakub argi päevadel ettevõtetele võimalust korraldada oma talvepäevi koos omanimelise maratoniga. Maraton võib toimuda nii 5 km, 10 km, 19 km või 24 km pikkusel rajal. Keskuses on ette valmistatud suusarajad, stardi- ja finišiala. Soovi korral saab aega võtta ja võistlustulemusi jäädvustada. Päeva lõpuks ootab kuum saun ning maitsvad kodused toidud söögi majas. Võistluse juurde kuulub ka üks korralik afterparty stiilis „Suusabaasis on tantsupidu”.

LÕBUSÕIT MOOTORSAANIGA KAOTAB REAALSUSTAJU

Mootorsaaniga saab minna tunniks, kaheks, kolmeks või terveks päevaks talvisesse loodusesse ning kaotada seal reaalsustaju – on vaid lumi, puutumatu loodus ja hea seltskond. Mootorsaan on parim vahend, et nautida ehedat Kõrvemaa maalilist ja kohati tundramaastikku. Lumisel talvel on just mootorsaan hea sõiduvahend, mistõttu matkale saab minna nii raba maastikule kui ka puutumatule lumele. Mootorsaaniga lõbusõidule saab juurde kombineerida matka räätsade, matka suuskade või matkauiskudega. Mootorsaanimatku korraldatakse 9-kohalise mootorsaaniga. Nädalavahetusel saab minna lõbusõidule elavas järjekorras ja valida marsruudi pikkuseks 15, 20 või 40 minutit. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

133

SUUSATRENN TEKST: KAAREL ZILMER, SUUSAÕPETAJA AASTAST 1964, PH.D FOTO: SCANPIX

Kapriissete lumeolude

KIUSTE

Nende sõnadega võiks kahe möödunud talve põhjal Eestimaal suusatamisega tegelevate inimeste tegutsemise kokku võtta, aga piirkonniti on olud olnud üsna erinevad. Kindlasti kuuluvad probleemsemate lumeoludega keskuste hulka Tallinn ja selle lähipiirkond ning see mõjutab ka neis harjutavaid treeningrühmasid.

aak Mae suusakooli tegevust juba peaaegu 10 aastat vedanud treener Riho Roosipõld on aga algava talve eel siiski üsna optimistlik. Ehkki ta nendib, et näiteks stabiilsete tingimustega sportmängudega on taolistel individuaalaladel üsna raske konkureerida, kuid olulisi tagasimineku märke ei näe ta ei Pirital ega ka Viimsis tegutsevate suusagruppide puhul. Kõik viis treenerit – peale tema enda Elsbrett Heinsoo ja Dmitri Reinmets Piritalt ja Ave Ojasoon ning Bert Tippi Viimsist – on tegutsemistahet täis. Nüüd, mil suvised n-ö vundamendi ladumised on asendumas tõsisemate ja intensiivsemate treeningutega, on mõlemas paigas selleks ideaalsed tingimused. Olgu näiteks kas või Piritale rajatud uus Rummu kergliiklustunnel, mis oma siledate asfaldilõikudega ühendab keskuse Lillepi pargiga. Viimsis annab spordibaaside areng lootust, et staadioni ja selle juurde valmivate rajatiste juures leitakse koht ka suusatrennis käivate laste varustuse ja selle hoolduse jaoks. Sealne klindialune valgustatud terviserada on samuti pikendust saamas ning kui peaks valmima Lubjamäe mäesuusanõlv, saaks seal ka mäesõidu oskust lihvida. Pea ideaalilähedane on kergliiklusteede võrgustik, kust leiab rullsuusatreeninguks väga erineva profiiliga lõike.

Lumekahur päästab hädast

Aga ikkagi – see probleemne lumeperiood? Pirita keskus vaatab läbi võimalused eeloleval talvel lumetootmise võimekust suurendada ja kui seda saab piisavalt, siis õnnestub Viimsis treenivatele lastele lumi garanteerida. Mui-

134 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

dugi on Viimsi kahurilume perspektiiv seostatav ehitatava mäesuusakeskusega, kust jaguks lund ka naabrusse jäävale terviserajalegi. Kuid lapsed ise, milline on nende areng olnud? Jah, kes on tahtnud lahkuda, see on lahkunud, aga kuna suusatreening on olnud äärmiselt mitmekülgne ja seda just nooremate rühmadega, siis pole eriti tähtis, kuidas oma liikumisvajadus rahuldatakse ja treeninguindu üleval hoitakse. Aja jooksul on kasvanud oma suusakooli tunne, korraldatud ühisüritusi, tehtud koostööd teiste keskuste noortega – nii et suusa trennis käimine ei koosne ainult suusatamisest. Oma osa on ka lastevanematel, kellele on samuti pakutud mitmeid ühiseid ettevõtmisi ning soovijatele on antud nõu suusatamise harrastamiseks. Nii on saavutatud ühishingamine, mis eriti just lumenappuse puhul aitab raskest ajast üle saada.

Kehvad olud teevad tugevaks

Kui meenutan Rihole Eesti suusatamise ajaloost samasuguseid napi lumega perioode, siis ime küll, aga tollastest ebastabiilsetest oludest kasvas üles terve suusatajate põlvkond, kes torkas silma just oma tahte ja võistlusvaimuga rasketes ilmastikutingimustes võisteldes. „Läheme taas uuele ringile ja üks asi, millest suusatrennis puudust ei tule, on värske õhk ja mitmekülgne treeningtöö,“ sõnab Riho Roosipõld lõpetuseks. Eks samamoodi mõtle paljud Eestimaa noortega tegelevad suusa treenerid, kel kõigil mõlgub meeles muidugi unistus mõnusast lumerohkest talvest. Sest siis saaks suusatreeningutes ehk pisut pikema ja emotsionaalsema sammu võtta.

Tule trenni! »» Suusatreeningud toimuvad kolm korda nädalas. »» Uute alustajate tutvumis treeningud E kl 15.00 Pirita Terviseradadel (Rummu tee 3) ja Viimsis Karulaugu Terviseradadel (Karulaugu tee 5). »» Helista treenerile või vaata lisainfot www.cfc.ee ja Facebookis Spordiklubi CFC »»

Pirita treener (kell 9−20) Els-Brett +372 53 470 087 elsbrett@cfc.ee

»»

Viimsi treener (kell 9−20) Bert +372 56 217 188 bert@cfc.ee

SPORDIKESKUS

Kristjan Karis

TAHAME PAKKUDA ÄGEDAT SPORDIKOGEMUST!

AUTOR: OLIVER LOMP FOTOD:MERILIN MÜÜR, KRISTJAN KARIS

SA Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis kinnitab Tehvandi, Kääriku Spordibaasi ning Elvas asuva Tartumaa Tervisespordi keskuse kogemuse põhjal, et eestlased on tõepoolest spordirahvas. Milliseid sportimisvõimalusi kolm keskust pakuvad? Huumoriga pooleks oleks lihtne vastata, et milliseid sportimisvõimalusi me ka ei paku – katame kindlasti oma kolme keskusega pea 90% spordialadest. Treeningvõi võistlustingimustest puuduvad meil kahjuks võimalused veega ja jääga seotud spordialade harrastamiseks. Samas spordikeskustes või nende lähedal asuvad järved, jõed või tiigid katavad tavaharrastajale erinevatel aastaaegadel ka need vajadused.

Kas keskusi saab liigitada rohkem talve- või suvekeskusteks? Eks ajalooliselt on Tehvandi Spordikeskus olnud suunatud peamiselt talialadele. Seda nii rahvusvaheliselt tunnustatud võistlus- ja treeningkeskusena kui ka harrastajatele suunatud tegevustega – novembrikuisel esimese lume suusarajal liuglevad meil põhiliselt ikka kilomeetrite tagant kohale sõitnud harrastajad. Eelkõige suvealadega tegelemiseks on Kääriku Spordikeskuse spordirajatised ja spordihooned ning suvise laagritegevuse

Tulevikuplaanid 15 aastaks teada SA Tehvandi Spordikeskuses on plaanid kirjas aastani 2030 ja nende elluviimine saab jääda vaid võimaluste (peamiselt rahaliste) vähesuse taha. Lähema nelja aasta jooksul peaks Tehvandil valmima suurürituste teenindamiseks ning hooajalisuse vähendamiseks mitmeotstarbeline hall. Üheks suuremaks investeeringuks on Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine Eesti Spordi Treeningkeskuseks. Viimane hõlmab nii uue pallimängude halli, kunstmuruga jalgpalliväljaku, kergejõustikustaadioni kui ka muude spordirajatiste ehitust ning laagritele majutusvõimaluste parandamist.

Kristjan Karis usub, et kui nad suudavad pakkuda ägedat spordikogemust, luuakse eeldused ka nende inimeste spordi juurde toomiseks, kes täna end vähe liigutavad.

136 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

SPORDIKESKUS

Tehvandil peetakse detsembri lõpus Eesti meistrivõistlusi suusahüpetes, kahevõistluses, murdmaasuusatamises ja laskesuusatamises.

jaoks Tartumaa Tervisespordikeskus. Nii Kääriku kui ka Tartumaa Tervisespordikeskus on saamas talispordikeskusteks – kunstlund loodame toota juba kolme aasta pärast ka Tartumaal. Millised on keskuste suurimad tuge vused? Tehvandi on kõrgetasemeline, peamiselt tippspordi võistluskeskus, kus on loodud kõik võimalused parimate talispordivõistluste ja treeninglaagrite läbiviimiseks. Erinevalt Tehvandist on Käärikul peamiselt spordilaagrid. Keskuses saab spordialasid harrastada pallimängudest tennise ja matkaspordini. Kääriku eeliseks on see, et meie külastaja saab sporti tehes n-ö metsa põgeneda ja samas kasutada parimaid treeninguvõimalusi. Kas teie keskustes toimuva näitel saab tõmmata võrdusmärgi eestla seks olemise ja spordirahvaks ole mise vahel? Jah, võrdusmärki saab sinna paigutada küll. Samas ei saa meie keskuse tegevuste baasil väga objektiivseid järeldusi teha. Kurb reaalsus on ju see, et kuigi harrastajate arv erinevatel spordialadel on kasvanud, on kasvanud ka just nende laste ja noorte arv, kes ei liigu üldse või ei liigu piisavalt. Ka meie sihtasutuse eesmärk on see, et pakkudes ägedat spordikogemust, loome me eeldused, et ka need, kes täna ei liigu, liiguvad homme rohkem. Parim spordirahva definitsioon on ehk

see, kuidas erinevate spordialade fännid tribüünidel heas mõttes hulluks lähevad ja oma hääle ära karjuvad. Kas lisaks sportimisvõimalustele pa kute veel mingeid teenuseid? Keskustes pakutakse eelkõige spordiga seotud teenuseid. Tihti aga unustatakse ära, et sport ei ole ainult see, kui harrastaja on spordirajal või osaleb võistlusel. Organiseeritud sport eeldab laagritegevust ja kõike, mis on sellega seotud. See tähendab kvaliteetset toitlustust, majutust ja pesemisvõimalusi. Laste- ja noortelaagrite puhul on oluline, et laagris pakutakse koos treeneritega ka erinevaid rekreatsioonilisi tegevusi – ekskursioonidest tantsuõhtuteni. Nii saame tagada, et spordiga seotud noor jääb selle juurde ka tulevikus. Tulemustele orienteeritud sport eeldab ka seda, et sportlased ja treenerid tegelevad sporditulemuste analüüsiga seminari- ja koosolekuruumides ning kui vaja, saavad osa ka spordimeditsiini erinevatest teenustest. Meie sihtasutusel on ka lepingud spordi akadeemilise poole arendamiseks näiteks Tartu Ülikooli erinevate teaduskondadega. Eelnev muidugi ei tähenda seda, et igapäevane harrastajast spordisõber ei saaks kõike, mida ta võib soovida. Lähtume alati põhimõttest, et proovime täita oma klientide soove isegi siis, kui me ei paku soovitud teenuseid. Kui külastajal on muresid vähem, siis on tal ka meie juures rõõmu rohkem!

Käärikul saab suusatada 15 km pikkusel Kekkose rajal. Rada sai nime Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni järgi, kes käis 1964. aasta märtsis Eesti-visiidi ajal Käärikul suusatamas.

Tuleva talve tähtsamad võistlused Tehvandi Spordikeskuses toimuvad suuremad võistlused detsembri lõpus, kui peetakse Eesti meistrivõistlusi suusahüpetes, kahe võistluses, murdmaasuusatamises ja laskesuusatamises. Veebruari lõpus võõrustab Tehvandi Põhjamaade noorte meistrivõistlusi ja märtsi alguses Skandinaavia karikavõistlusi murdmaasuusatamises. Kindlasti ei saa unustada ka Suusahullude maratoni, Eesti Ettevõtete Talimänge ja muidugi ka Tartu Maratoni.

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

137

NOORTE SUUSASARI

ETV-SWEDBANKI SUUSASARI KASVATAB TULEVIKUTÄHTI IGAL TALVEL VÕTAVAD NOORED SUUSATAJAD MÕÕTU EAKAASLASTEGA TEKST KRIS SÜLD FOTO SWEDBANK ÜLE EESTI. TÄNAVU JUBA 21. AASTAT JÄRJEST.

TV-Swedbanki suusasari, kust on teiste seas hoo sisse saanud nii Aivar Rehemaa, Peeter Kümmel, Algo Kärp kui ka Tatjana Mannima, on Eesti suusatajate järelkasvu talvine mõõduvõtt. Viie etapi vältel konkureerivad omavahel meie tulevased tippsuusatajad. Võisteldakse nii klassikalises kui ka vabastiilis suusatamises, sprindis, suusakrossis ja ühisstardist suusatamises. Aastate jooksul on võistlustules olnud ka 7–8-aastased noored. Tänavu on noorimad 11-aastased ning vanimad 23-aastased suusapoisid ja -tüdrukud, kes jagunevad 18 vanuseklassi.

Koostöö nii talvel kui ka suvel

1995. aastal startinud suusavõistlus alustas ETV-Fortuuna Loto-Visu nime all, kuid 2004. aastast kannab peasponsor Swedbanki (sarja toetamist alustades Hansapank) nime. “Ainult tänu Swedbankile püsib see võistlus jätkuvalt elujõuline ja nii saab kogu talve üle 500 lapse üksteisega mõõtu võtta,” ei ole suu-

138 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

saliidu murdmaasuusatamise spordidirektor Raul Olle sarja nimisponsori tunnustamisega kitsi. Ta lisab, et kuigi punktisüsteem sarjas on jäänud samaks, on etappe tulnud programmi juurde. “Eraldi tuleb kindlasti ära märkida Skan-

Tulevikuplaanid

Kuna sari on varasema kahe dekaadi jooksul ennast Eesti suusaringkondades sedavõrd hästi sisse töötanud, pole suuri muudatusi ette näha. “Usun, et viis etappi on optimaalne arv terveks talveks ja neid

HEA TEADA! ETV-SWEDBANKI SUUSASARJAST ON TEISTE SEAS HOO SISSE SAANUD AIVAR REHEMAA, PEETER KÜMMEL, ALGO KÄRP JA TATJANA MANNIMA. dinaaviast alguse saanud suusakross lastele ja noortele,” tutvustab Olle. Samuti on programmi lisandunud sprindietapp. Suusaliit ja Swedbank teevad koostööd ka suvel. 2010. aastast korraldatakse kahasse suvist suusalaagrit, kus talvised suusaradade konkurendid valmistuvad ühiselt uueks hooajaks. “Laager on üks sarja auhindadest, sest iga vanuseklassi kuus paremat saavad seal osaleda tasuta,” selgitab Raul Olle. ETV teeb suusasarjast kokkuvõtteid ning näitab neid telesaates “Suusaajakiri”, propageerides sündmust ja murdmaasuusatamist laiemalt.

suurendada-vähendada pole praegu plaanis,” räägib Raul Olle. Küll aga on tema sõnul kavas laiendada võistluse geograafiat ning viia sarja etappe nendesse suusakeskustesse, mida noored pole veel avastanud. Nagu varasematel aastatel, nii peetakse nüüdki pöialt, et ilmataat alt ei veaks. “Loodame, et tuleb lumerikas talv, mis tooks veel rohkem lapsi suusaradadele,” ütleb Olle. Korraldajail on veel üks unistus. Kui viimasel paaril-kolmel aastal on sarjast osa saanud 600–700 noort, siis varsti loodetakse jõuda 1000 osaleja piirimaile.

VAATA SUUSATAMISE TULEVIKUTÄHTI SPORTLANDMAGAZINE.COM/SUUSASARI

KEEP FOCUSED.

TRACKER OZON

RAPID

• 100 % UV kaitse • purunematud polükarbonaat klaasid • raami materjal: Grilamid TR90 • lisaklaasid • HYDRO LENS TECH™ • reguleeritav ninaosa • reguleeritavad kummist sangaotsad • 20mm rihm • eemaldatav raami alaosa • kõva karp • puhastuslapp • vastavuses CE standarditega.

• 100 % UV kaitse • purunematud polükarbonaat klaasid • raami materjal: Grilamid TR90 • lisaklaasid • HYDRO LENS TECH™ • reguleeritav ninaosa • reguleeritavad kummist sangaotsad • 20mm rihm • kõva karp • puhastuslapp • vastavuses CE standarditega.

www.blizeyewear.com

@blizeyewear

TALIHOBID

Jääpurjetamine ja lumelohetamine koguvad populaarsust

TEKST ANN HIIEMAA FOTOD VALDOR TELVE, VALERI LARIONOV, ERAKOGU

VIKTORIINIKÜSIMUS: MIDA ÜHIST ON JÄÄPURJETAJATEL JA LUMELOHETAJATEL? ÕIGE VASTUS: MÕLEMAD ON VALMIS SÕITMA SADU KILOMEETREID SELLEKS, ET TREENIDA KAS VÕI PAAR TUNDI IDEAALSETES OLUDES.

ääpurjetamisega on Euroopas tegeldud juba ligi 400 aastat, Ameerikas ligi 150 aastat. Eestist pärineb esimene ametlik teade jääpurjetamise kohta aastast 1888. Eesti Jääpurjetamisliidu sekretäri ja juunioride maailmameistri Jaan Aker-

140 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

manni sõnul kasvab selle spordiala harrastajate arv pidevalt. Ka praegu on Eestis üsna aktiivne 10–15-aastaste noorte rühm. Ühtekokku tegeleb jääpurjetamisega siin ligi 40 sportlast. Maailmas on heal tasemel 180–200 harrastajat, kes osalevad aktiivselt ka võistlustel. Eelkõige harrastavad jääpurjetamist

need, kes suvel tegelevad tavapurjetamisega. “Jääl on kiirused suuremad,” selgitab Jaan Akermann. “Minu tippkiirus jääl on olnud 125 km/h. Aga tõenäoliselt olen sõitnud ka kiiremini, seda pole lihtsalt mõõdetud. Just kiirus on see, mis võlub selle ala juures kõige enam mind ja ilmselt ka kõiki teisi,” tõdeb tänavusel EM-il 5.

TALIHOBID koha saanud Akermann. Muide, Euroopa meistrivõistlused toimusid Eestis – Võrtsjärvel. Esialgu pidid Euroopa parimad jääpurjetajad võistlema küll Poolas, kuid seal polnud piisavalt häid jääolusid ja korraldajad tõid EM-i Eestisse.

12 + 20 medalit

Ent ka Eesti jääpurjetajad ei saa heade jääolude üle kuigi tihti rõõmustada. Jääpurjetamiseks sobib kõige paremini sile ja lumevaba jää, sest purjekal on all uisud. Kõige rohkem harrastatakse Eestis jääpurjetamist Haapsalu ja Pärnu lähedal merel, kus jääkate püsib kõige kauem, samuti Saadjärvel. Sestap peab jääpurjetamishuviline alati olema valmis lühemateks või pikemateks reisideks. “Mõneti sarnaneme surfaritega, kes tihti tuult otsivad. Õnneks on jääpurjetajate seltskond väga ühtehoidev ja kommunikatsioon toimib. Kui keegi teatab, et tema piirkonnas on head olud, siis sõidame kohale. Eesti pole nii suur, et seda teha ei saaks,” arutleb Jaan Akermann, kes veedab talviti peaaegu kõik oma nädalavahetused jääl. Nädalavahetused näevad välja nii, et hommikul minnakse treeningukaaslastega jääle ja enne pimedat tagasi maale.

Tänavuse EM-i 5. koha omanik jääpurjetamises Jaan Akermann:

“Jäätreeningud kestavad 3–4 tundi, aga sinna juurde käib ka üldfüüsiline ettevalmistus,” räägib Akermann. Jääpurjekal pole pidureid. Selleks et hoogu maha võtta, tuleb rakendada füüsikaseadusi: kui sõita mõnda aega otse vastu tuult ning lasta puri loperdama, jätab suur hõõrdetakistus purjeka üsna pea seisma. Kogenumad oskavad lisaks panna oma naelkingad ohutult kelgu kõrvale lohisema, vähendades nõnda märgatavalt pidurdusteekonda. “Kas see ala on ohtlik? Kahtlemata mingil määral on. Arendatakse ju suuri kiirusi ja võistlustel on tihti koos sadu jääpurjekaid. Kiiver on selle ala puhul kohustuslik,” nendib Jaan Akermann. Eesti tuntumaid jääpurjetajaid on Haapsalust pärit Vaiko Vooremaa, kes oma esimese tiitlivõistluste medali pälvis 15-aastaselt ja veel kaks aastat tagasi võitis EM-il hõbemedali. Ühtekokku on ta tiitlivõistlustelt teeninud 12 medalit ja Eesti meistrivõistlustelt 20 medalit. See tõestab vaid üht – jääpurjetamine pole ainult noorte pärusmaa.

3D-lumelauasurf

Sama võib öelda Eestis võrdlemisi hiljuti populaarsust koguma hakanud lumelohe

Jääpurjekal pole pidureid. Selleks et hoogu maha võtta, tuleb rakendada füüsikaseadusi.

“Minu tippkiirus jääl on olnud 125 km/h. Aga tõenäoliselt olen sõitnud ka kiiremini, seda pole lihtsalt mõõdetud. Just kiirus on see, mis võlub selle ala juures kõige enam mind ja ilmselt ka kõiki teisi.”

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

141

TALIHOBID Lapimaa kuppelmaastik imiteerib omamoodi laineid ja pakub surfaritele väga palju.

VAATA ALOHA STIILINÄITEID SPORTLANDMAGAZINE.COM/SNOWKITE

Jääpurjetamine Eestis ja maailmas Eestis tegeleb jääpurjetamisega ligi 40 sportlast, maailmas on heal tasemel 180– 200 harrastajat. Euroopa meistrivõistlused toimusid tänavu Eestis – Võrtsjärvel. Eesti tuntumaid jääpurjetajaid on Haapsalust pärit Vaiko Vooremaa.

Lohesurf lumel Alternatiivne võimalus sõita talvel lohe jõul suuskade või lumelauaga mööda lund. Lumelohetamiseks on vaja suurt siledat pinda. Eestis sobivad selleks järved, mis võtavad kaane peale juba väikese külmaga. Kui tasasel maal hakkab igav, proovi Lapimaal nii-öelda 3D-lumelohetamist.

142 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

tamise kohta. Lumelohetamise harrastamiseks on kõigepealt vaja suurt siledat pinda. Eestis sobivad selleks kõikvõimalikud järved, mis võtavad kaane peale juba väikese külmaga. Õigupoolest kasvaski lumelohetamine välja suvisest lohesurfamisest. Mida lumelohetamine endast kujutab? “Sisuliselt on tegu lohesurfiga lumel,” selgitab lumelohetamisega juba aastaid tegelnud Toomas Jürjo. “Lohetajatele on see alternatiivne võimalus sõita talvel lohe jõul suuskade või lumelauaga mööda lund. Jäätunud järved ja merelahed pakuvad suurepärast pinda talvisele loheharrastusele. See annab võimaluse tegelda surfiga aasta ringi. Väga paljud eestlased on selle ala võlu enda jaoks avastamas.” Lumelohetamine kätkeb aga palju põ-

nevamaid katsumusi kui siledal pinnal edasi-tagasi triikimine. Just seepärast pakub Toomas Jürjo võimalust kogeda talvel Lapimaal Levi suusakeskuses veelgi erilisemaid elamusi. “Ühel hetkel hakkab tasasel maal igav, see ei pruugi pakkuda enam pinget. Lapimaal on võimalik harrastada nii-öelda 3D-lumelohetamist. Sealne kuppelmaastik imiteerib omamoodi laineid ja pakub surfaritele väga palju,” kinnitab Toomas Jürjo. Tema veedabki 6–7 kuud aastast Lapimaal. Kui suusaturistid ostavad endale kalli mäepileti, siis lohetajad võivad sõita mäest üles ja alla päris priilt. “Näiteks Lapimaal on ligipääs puutumatutele aladele, kus tihti leiab ka värsket puuderlund. 500–600 meetrit üle merepinna puhub tuul ülimalt stabiilselt ja pea pidevalt,” kirjeldab Jürjo.

ARCTIC LEGACY

RUBRIIK

LIIS LASS HENRIK KALMET

PARIM VALIK SÜGIS -

144 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK

VEIKO PORKANEN

MÄRT PIUS

SAARA KADAK PRIIT PIUS

TALVISEID TOOTEID!

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

145

RUBRIIK

Parka 239,95 Retuusid 79,95 M체ts 29,95 Saapad 149,95

Parka 349,95 S채rk 69,95 M체ts 29,95 Sall 34,95 Saapad 119,95

146 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK W Hilton Parka

Luna Parka

ADV Journey Parka

ADV Frontier Parka

Louise Jacket

249,95

249,

Passion

239,

P端sikliendile

199

349,95

249,

Arctic Parka

349,

249,99

249,95

Suzanne TRI JKT

399,95

P端sikliendile

299,95

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

147

RUBRIIK Parka 379,95 Saapad 149,95

Parka 379,95 Saapad 149,95

148 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK Coastline Parka

Coastal Parka

Norse Parka

Mumford Jacket

LM Expedition Parka

199,

249,

199,

349,95

199,99

P端sikliendile

159,99

ADV Journey Parka

249,

Nanavik

329,

Himalayan

449,95

P端sikliendile

299,95

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

149

RUBRIIK Parka 399,95 Saapad 129,95

Parka 249,99 Sall 39,99 Saapad 129,95

150 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK

Parka 279,95 Pusa 89,95 P端ksid 59,95 Jalatsid 149,95

Jope 279,95 Pusa 64,95 Retuusid 49,95 Jalatsid 149,95

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

151

RUBRIIK

154 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

155

Nike Running: Flash

RUBRIIK

158 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

159

RUBRIIK

160 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

161

RUBRIIK Jope 129,95 M端ts 22,00 P端ksid 89,95 Jalatsid 129,95 Jope 109,95 M端ts 22,00 P端ksid 99,95 Pusa 55,00 Kindad 39,95 Jalatsid 129,95

162 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK Jope 99,99 M端ts 19,99 P端ksid 119,99 Jalatsid 119,95

Jope 129,99 M端ts 15,99 P端ksid 119,99 Jalatsid 119,95

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

163

RUBRIIK

164 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

165

PARIM VALIK TALVESAAPAID RUBRIIK MEHED

166 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

167

RUBRIIK TALVESPORT

ROXY TÜDRUKUD ROXY

TORAH BRIGHT

AIMEE FULLER

Sündinud 27. detsembril 1986 Lumelaud Austraalia

Sündinud 21. juulil 1991 Lumelaud Suurbritannia Aimee Fuller on sündinud Farnborough’s LõunaInglismaal ning teeb endale uue tõusva tähena nime rahvusvahelisel naislumelaudurite areenil. Lumelauaga sõitmist õppis Aimee USA-s, kus ta teismelisena mõned aastad elas. Seal jäi andekas tüdruk Mt Hood’i suvelaagris silma Roxy meeskonnale. Sellest ajast on Aimee tegutsenud selle nimel, et jõuda naiste lumelauasõidus tippu. Enne seda, kui Aimee läks Euroopa Roxy meeskonda, oli ta kolm aastat Roxy Tuleviku meeskonna liige. Võistlusi on Aimeel praegu palju ning lisaks osaleb ta pildistamistel ja filmides. Ka siis, kui Aimee mäenõlvalt alla ei tuhise, on ta spordihull ja armastab tegeleda teistegi spordialadega, näiteks break-tantsuga. Peale selle, et Aimee on hea sportlane, on ta ka kirglik fotograaf ja filmitegija. Kui tal energia otsa saab – mida küll väga tihti ei juhtu –, võib teda näha pildistamas või filmimas teisi Roxy tüdrukuid! Uuri lähemalt! Twitter @aimee_fuller Facebook https://www.facebook.com/aimeefullersnow/ Instagram @aimee_fuller Blog / Website http://www.aimeefuller.co.uk/

LENA STOFFEL Sündinud 25. aprillil 1984 Suusatamine Austria Lena on suurepäraste ja mitmekülgsete oskustega suusataja ning silma paistnud nii kodu radadel kui ka piiritagustel võistlustel. Ta on German Alpine suusameeskonna liige ja 2004. aastast on tema kirg olnud freestyle suusa tamine. Lena õppis kehakultuuri Innsbruckis ja sinna otsustas ta ka pärast õpinguid elama jääda. Ta on näiteks osalenud slopestyle’i võistlustel World Cup’i tuuril. Suusapisiku sai Lena küllap juba emapiimaga, sest tema vanemad on suusainstruktorid ning tüdruk kasvas üles mägede keskel. Kui Lena parasjagu ei suusata, võib teda leida sõprade ja perega aega veetmas või merel surfamas. Laineid armastab ta peaaegu sama palju kui mägesid, nii et Lena on väga kirglik surfaja. Tema hobid on veel riiete disainimine ja lühifilmide tegemine ning seda koos oma suusameeskonna ja Roxy meeskonnaga.

Torah sai 2010. aasta Vancouveri olümpia mängudel halfpipe’is kuldmedali ning on praegu vaieldamatult tuntuim naislumelaudur maailmas. Torah alustas Austraalias suusatajana, kuid vahetas suusad lumelaua vastu ja aastast 1999 on ta Roxy meeskonna liige. Teismelisena võitis ta võistlustel tihti isegi maailma parimaid naisi ja seega oli loomulik, et oma sportlaseteel sai ta liikuda ainult ülesmäge. Naiste freestyle’i lumelaudurite tippu jõudis Torah 2007. aastal, kui võitis TTR World Tour tiitli. Kuna Torah on väga sõbralik ja avatud – ning ka väga ilus –, on ta vaieldamatult ajakirjanduse ja publiku lemmik. Torah armastab seiklusi ja lõbusaid väljakutseid. Talle meeldib endale eesmärke seada ja neid siis ka täita. Näiteks uusi trikke selgeks õppida. Torah oli esimene Roxy tüdruk, kes andis välja omanimelise lumelauarõivaste kollektsiooni. Sellega tõi ta lumemoemaailma huvitavaid värve ja kauneid mustreid. Uuri lähemalt! twitter @Torahbright Facebook www.facebook.com/TorahBright Instagram Torahbright Blog / Website http://roxy.com/snow/team/torah-bright.html

Uuri lähemalt! Facebook http://on.fb.me/1PBZna7 Instagram @lena_stoffel Blog / Website http://lenastoffel.blogspot.com

168 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

VAATA LISAKS SPORTLANDMAGAZINE.COM/ROXY

RUBRIIK

Jope 379,95 P端ksid 139,95

Jope 229,95 P端ksid 139,95 Kindad 49,95

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

169

RUBRIIK

M端ts 17,99 Jope 199,99 P端ksid 129,99

M端ts 17,99 Jope 229,99 P端ksid 129,99

170 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RUBRIIK

M端ts 19,99 Jope 249,99 P端ksid 129,99

M端ts 25,99 Jope 299,99 P端ksid 129,99

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

171

MURDMAA RUBRIIK REDLINE CARBON SKATE

REDLINE CARBON CLASSIC

499,95

VÕISTLEJAD

NANOSONIC CARBON CLASSIC

499,95

VÕISTLEJAD

50 €

NANOSONIC CARBON SKATE

429,95

TERRASONIC CLASSIC

259,95

HARRASTAJA

43 €

26 €

ULTRASONIC SKATE

139,95

HARRASTAJA

INTRASONIC CLASSIC

159,95

HARRASTAJA

INTRASONIC SKATE

14 €

SPORT COMBI WAX

139,95

REDLINE CARBON SKATE JR

79,95

TERVISESPORTLASED

BUTTERFLY WAX JR

LAPSED

129,95

HARRASTAJA

28 €

RACELINE WAX

89,95

TERVISESPORTLASED

LAPSED

89,95

TERVISESPORTLASED

9€

NANO CARBON RACE UHM

9€

CARBON RACE 70

229,95

CARBON RACE 40

129,95

HARRASTAJA

23 € CT 60

LAPSED

HARRASTAJA

279,95

VÕISTLEJAD

LAPSED

13 €

VÕISTLEJAD

LAPSED

8€

14 €

ULTRASONIC UNIVERSAL JR

139,95

TERVISESPORTLASED

16 €

14 €

TERVISESPORTLASED

259,95

HARRASTAJA

26 €

ULTRASONIC CLASSIC

NANO CARBON RACE JR

43 €

TERRASONIC SKATE

VÕISTLEJAD

429,95

VÕISTLEJAD

79,95

99,95

HARRASTAJA

CARBON RACE JR

59,95

TERVISESPORTLASED

LAPSED

TERVISESPORTLASED

34,95

KOMPLEKT LASTELE: SUUSAD + SAAPAD + KLAMBRID

+ MADSHUS BUTTERFLY WAX/RACELINE WAX SUUSAD 89,95 MADSHUS BUTTERFLY JR/RACELINE JR SUUSASAAPAD 79,95 KLAMBRID 29,95

172 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

+ 15 €

HIND PÜSIKLIENDILE 149,

MURDMAA

RUBRIIK SUPERNANO

55 €

NANO CARBON SKATE

549,95

33 €

HYPER RPS

26 €

NANO CARBON CLASSIC

329,95

26 €

HYPER RPC

259,95

22 €

15 €

149,95

219,95

99,95

149,95

AMICA 120

9€

89,95

169,95

LAPSED

8€

79,95

13 €

129,95

METIS C

15 €

CT100

10 €

RACELINE

15 €

129,95

LAPSED

17 €

METIS S

13 €

CT120

259,95

HYPER S

HYPER C

HYPER U

NANO JRR

10 €

AMICA 100

99,95

9€

89,95

KOMPLEKT TÄISKASVANUTELE: SUUSAD + SAAPAD + KLAMBRID

MADSHUS RACE COMBI SUUSAD 79,95 MADSHUS AMICA 100 / CT100 SUUSASAAPAD 89,95 KLAMBRID 29,95

15 €

HIND PÜSIKLIENDILE 149,

INTRESS

MADSHUS – TARTU SUUSAMARATONI AMETLIK SUUSAPARTNER

Periood: 10 kuud 173 Lepingutasu 15 €

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

Küsi lisa teenindajalt

SUUSADRUBRIIK WC REBELS ISL SW SFP13

ISUPERSHAPETITAN SW TFB BK/BL

MEHED

100 € ISUPERSHAPE SPEED SW TFB BK/YW

RAW INSTINCT SW TI PRO AB

MONSTER 98TI SW

STRONG INSTINCT TI AB

ABSOLUT JOY SLR

55 € PURE JOY SLR

SHREDITOR 75 JR FASTRAK2 7 (85 MM)

35 €

LUV BUG FASTRAK2 4.5

17 € SHREDITOR 112

SHREDITOR 102

PRESS

MISSCONDUCT

48 €

174 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

479,95

45 €

449,95

45 €

449,95

25 €

249,95

17 €

169,95

55 €

549,95

33 €

329,95

33 €

329,95

LAPSED

MEHED

479,95

NAISED

649,95

MEHED

599,95

MEHED

48 € REMEDY 92

169,95

MEHED

60 € SHREDITOR 92

349,95

LAPSED

INDY FASTRAK2 4.5

65 €

NAISED

549,95

NAISED

749,95

MEHED

549,95

NAISED

75 € MEHED

749,95

MEHED

55 € SUPER JOY SLR

999,95

MEHED

75 €

MEHED

NAISED

SUUSASAAPAD

RUBRIIK RAPTOR CADDY JR

13 € VECTOR EVO 120

NEXT EDGE 65 W

17 € PINNACLE 100 HV

399,95

199,95 PINNACLE 130 SV

MEHED

38 €

379,95

299,95 PINNACLE 110 HV

53 € MINARET 100 SV

26 € ADAPT EDGE 85 W

MEHED

169,95

MINARET 80 HV

429,95

259,95

NAISED

26 €

259,95

45 €

449,95

37 €

369,95

MEHED

529,95

NAISED

43 €

MEHED

349,95

NAISED

30 €

79,95 ADAPT EDGE 95

MEHED

35 € ADAPT EDGE 95 W

NAISED

LAPSED

99,95 VECTOR EVO 110

MEHED

20 €

EDGE J2

LAPSED

129,95

MEHED

40 € ADAPT EDGE 85

EDGE J3

LAPSED

NAISED

INTRESS

MÄESUUSA VARUSTUS SAADAVAL

ÜLEMISTE SPORTLANDIS

Periood: 10 kuud 175 Lepingutasu 15 €

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

Küsi lisa teenindajalt

LUMELAUAD RUBRIIK KANDI

MINI TURBO LAPSED

LAPSED

PEALNE

PÕHI

20 €

VANDAL

199,95

LIL’KANDI

LAPSED

PEALNE

15 €

149,95

15 €

149,95

55 €

549,95

44 €

439,95

38 €

379,95

38 €

379,95

30 €

299,95

LAPSED

PEALNE

PÕHI

15 €

FASTPLANT

149,95

PÕHI

TURBO DREAM

MEHED

PEALNE

MEHED

PEALNE

PÕHI

57 €

HAPPY HOUR

569,95

PÕHI

SUBCULTURE

MEHED

PEALNE

MEHED

PEALNE

PÕHI

WWW

PÕHI

50 €

499,95

RAYGUN

MEHED

PEALNE

MEHED

PEALNE

PÕHI

WILDHEART ENJOYER

PÕHI

40 €

399,95

BRIGHT LITE

NAISED

PEALNE

PÕHI

50 €

499,95

PÕHI

FIRST LITE

NAISED

PEALNE

PÕHI

176 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

LIEN FS

PINNACLE 130 SV

NAISED

25 € FORMULA

MAYSIS+ BROWN

CASSETTE

28 € SAPERA BLACK

169,95

RAIDER BLACK

SENDIT GREY

25 €

249,95

12 €

119,95

30 €

299,95

20 €

199,95

20 €

199,95

MEHED

279,95

NAISED

199,95

MEHED

369,95

MEHED

189,95

NAISED

17 € CHARM

37 € DARKO PACIFIC BLUE

19 €

MAYSIS BLACK

20 € LAPSED

149,95

MEHED

189,95

MEHED

LIL’KAT BLACK

15 €

LAPSED

529,95

LAPSED

199,95

NAISED

VANDAL BLACK

53 € MINI TURBO BLACK

19 € CTC

249,95

NAISED

20 € CASSETTE

LAPSED

LUMELAUA SAAPAD & KLAMBRID RUBRIIK

NAISED

INTRESS 15 €

LUMELAUA VARUSTUS SAADAVAL

149,95

ÜLEMISTE, JÄRVE JA LÕUNAKESKUSES

Periood: 10 kuud TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE 177 Lepingutasu 15 € Küsi lisa teenindajalt

LUMELAUA PRILLID RUBRIIK NINJA BLACK/GREEN

NINJA WHITE/PINK

LAPSED

29,95 HORIZON FMR BLACK/RED

MEHED

10 € INFINITY FMR PEARL

29,95 HORIZON FMR WHITE/BLUE

99,95

NAISED

MEHED

10 € PHOTOANTIC BLACK

MEHED

10 € PHOTOANTIC DLX BLACK SILVER SMOKE

10 € PHOTOANTIC DLX DIGITAL DISTORTION

99,95 MEHED

NAISED

PHOTOANTIC BLUE

SIRA PURPLE TRIBE

99,95

SOURCE STEALTH BLACK

MEHED

PHOTOANTIC DLX BLACK

129,95

10 €

99,95

MEHED

NAISED

CAPTURA WHITE SONAR

129,95

NAISED

99,95

139,95

NAISED

13 € SOURCE BLEACHED NAVY

10 €

NAISED

14 €

SOURCE WHITE

178 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

13 €

69,95 CAPTURA PRO WHITE PEARL

13 € SIRA BLACK SPECKLE

10 €

MEHED

99,95

MEHED

139,95

NAISED

89,95

49,95 CAPTURA BLACK

14 €

MEHED

129,95

NAISED

69,95

69,95 CAPTURA PRO RUBY RED

INFINITY FMR PEARL

49,95

129,95 MEHED

SOURCE IGUANA GREEN FOREST FIRE

13 €

SOURCE Z BLACKOUT

SOURCE SLICED ORANGE SOLAR FLARE

13 €

MEHED

99,95

MEHED

89,95 SOURCE Z RED STORM LAVA

HORIZON RACE DH LIME

LAPSED

129,95

NAISED

10 €

99,95

10 €

99,95

NAISED

LUMELAUA KIIVRID RUBRIIK CREST

MEHED

KNIGHT BLACK

149,95

14 €

15 €

CARMA WHITE

DIVERSION GREY

15 € STASH MOSSY GREEN

VERDICT BLACK

139,95

10 € DIVERSION GREEN

MEHED

149,95

15 €

149,95

119,95 MEHED

PHASE PRO ORANGE

10 €

NAISED

12 €

119,95

99,95

VERDICT GREEN MEHED

69,95 MERIDIAN PURPLE

MEHED

ENTITY BLACK

12 €

LAPSED

NAISED

119,95

10 €

MEHED

ROUTE WHITE

13 €

129,95

PHASE PRO WHITE

MEHED

10 €

99,95

VERDICT WHITE

MEHED

69,95 MERIDIAN BLACK

12 €

NAISED

119,95

ARISE

MEHED

99,95 LAPSED

ENTITY GREEN

59,95

69,95 MERIDIAN WHITE

SENSOR MEHED

139,95

99,95

MEHED

NINJA WHITE MEHED

14 €

GRACE WHITE NAISED

149,95

15 €

12 €

NAISED

MEHED

79,95 LAPSED

ENTITY PINK

59,95 MEHED

STASH BLACK

12 € THRIVE BLACK

59,95 MEHED

STASH BLUE

119,95

12 €

MEHED

THRIVE STONE BLUE

119,95

79,95 VIRTUE BLACK

15 €

NAISED

MEHED

79,95 VIRTUE WHITE

149,95

NAISED

15 €

EMPHASIS PINK NAISED

10 €

99,95

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

179

149,95

RARITEEDID

SPORTLAND NÄITAB

TEKST: MARGUS REINTAL, SPORTLAND FOTO: SPORTLAND

SUURKUJUDELE

KUULUNUD SPORDIVARUSTUST SPORTLANDI INSPIREERIVAD SPORDI SUURKUJUD. SEETÕTTU SAADKI KAUPLUSESSE SISENEDES SAMMUDA STAADIONIRAJAL JA KÕRVUTADA NÄITEKS OMA JUST OSTETUD JALGPALLIPUTSASID RAJA KÕRVAL ROCCA AL MARE SPORTLANDI KLAASVITRIINIS EKSPONEERITAVATE RAGNAR KLAVANI PUTSADEGA, MILLEGA JALGPALLITÄHT ON PALLINUD EUROOPA SUURTE JALGPALLILIIGADE MURUDEL. 180 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

RARITEEDID

agnar Klavani Nike Mercurial Superfly putsade taolised kasutatud esemed on meie silmis rariteedid. Nende kogumine ja eksponeerimine on Sportlandi üheks DNAks. Tahame selliste esemete kaudu õhutada meie kaupluste külalisi spordiga tutvuma, panna neid rohkem liikuma, innukamalt oma eesmärke püüdma ja soovime süstida neisse sportlase pisikut.

kivi Sportlandis imetleda Muhammad Ali autogrammiga poksikindaid ning Michael Schumacheri autogrammiga F1 võistluskindaid. Oksjonitelt pärinevad ka Manchester United’i 1999. aasta jalgpall koos 18 autogrammiga ja 2002. aasta jalgpalli World Cupi võitja Brasiilia koondise autogrammidega särk.

Oksjonid rikastavad kollektsioone

Peale spordi suurkujude oleme teisigi tuntud inimesi eeskujuks toonud. Rakvere Sportlandis eksponeerisime pikalt Tanel Padari fender'it. Winny Puhh’i ninamehe ketsid rikastasid jalatsite seinu, kui šokibänd maailma moelavadel laineid lõi. Ka Getter Jaani Nike esinemisjalatsid on meie kollektsioonis. Erilisust lisas see, et need olid spetsiaalselt täiendatud näiteks kivikestega. Sportlandi kogus on kirjeldatud 157 eset, millest 42 on Sportlandi kauplustes üle Eesti eksponeerimiseks. Ülejäänud on arhiveeritud, mida näitame vastavalt hooajale oma kauplustes.

Lisaks kodumaiste suurkujudega seotud asjadele oleme uhked ka piiritaguste staaride asjade üle meie kollektsioonis. Üheks väärtuslikumaks rariteediks on David Beckhami Adidase putsad. Nende kättesaamiseks reisiti juba kümmekond aastat tagasi Londonisse, kuulsale Christie’s oksjonile. Sealt õnnestus Beckhami putsad siia tuua. Mõned aastad tagasi osales Sportland ka Graham Buddi spordikollektsiooni oksjonil. Selle tulemusena saab praegu Musta-

Eeskujusid leiab ka väljastpoolt sporti

157 rariteeti on Sportlandi kogudes. 4 liiki rariteete Sportlandi kauplustes 1.Hetke tippatleetide ja tuntud staaride esemed Juba praegu tutvustame Zeppelini Sportlandis noort ja andekat ujujat Kregor Zirki, näidates huvilistele tema ujumisvarustust. Talvetoodete saabudes esitleme Kelly Sildaru võistluskiivrit. Kõik mäletavad 2014. aasta Zürichi Euroopa meistrivõistlusi, kus Rasmus Mägi võitis 400 m tõkkejooksus hõbemedali. Teda medalile aidanud naelikud on Sportlandis kõigile uudistamiseks. 2.5 kuni 10 aasta vanused esemed ehk lähiajaloo spordi suurkujud Kauplustes on vaatamiseks Eesti ühe edukama motosõitja Tanel Leoki kiiver, Jüri Jaansoni 2009. aasta olümpiaks Nike spetsiaalselt tehtud jalatsid ja paljud muud esemed. 3.Esemed, mis vanemad kui 10 aastat Ülemiste Sportlandis võib imetleda Erika Salumäele Barcelona olümpiamängudel kulla toonud trekisõidu jalgratast. Samuti võib Sportlandist leida kuldse Kalevi korvpallivormi, millega Rauno Pehka tuli Nõukogude Liidu meistriks. 4.Tehnoloogilised uuendused Erinevad brändid kulutavad meeletult ressurssi ja energiat uuenduslikele lähenemistele, tuues tootearendusse pidevalt innovaatilisi lahendusi. Ka nende tehnoloogiliste uuendustega saab Sportlandi vitriinides tutvuda. TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

181

SPORTLAND

VIIMSI SPORTLANDuudne jaekaubanduskeskkond Viimsi spordielu südames

portlandi pere noorim liige on 13. augustil Viimsi keskuses avatud Viimsi Sportland. Kauplus pole ruutmeetritelt (510 m2) meie kõige suuremate seas, kuid on seevastu vägagi eriline. Viimsi on juba oma olemuselt unikaalne paik, kus looduskaunis keskkond on oskuslikult põimitud modernse elu võimalustega ning sportlikkus ja aktiivne elustiil on kohalike elanike seas omandanud uue tähenduse. Viimsis on kogukonnatunne oluline kõigile elanikele ning traditsioonidega võrdselt tähtis innovatsioon viib igapäevaelu edasi suurel kiirusel. Viimsi Sportland üllatab oma põhjali-

182 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

kult läbi mõeldud tootevalikuga. Talvehooajal leiab sealt suure valiku parkasid, jopesid ja saapaid, esindatud on kõik meie tugevad brändid: Helly Hansen, The North Face, Timberland, 8848 Altitude,

meie tulevik on üldse meie südames erilisel kohal. Meie laste- ja noorteosakonnast leiab ägedaid vaba aja tooteid eri kaubamärkidelt ning kaupu mitmesuguste spordialadega tegelemiseks.

SOOJAD PÜSIKLIENDISUHTED JA PERSONAALNE LÄHENEMINE ON VIIMSI KAUPLUSE NURGAKIVIKS. O’Neill, Roxy ja Quiksilver. Peame väga oluliseks, et meil oleks kvaliteetseid tooteid pakkuda tervele perele – leiame sobiva nii isale ja emale kui ka pere noorematele liikmetele. Lapsed ja noored kui

Külmal ajal on alati olnud mõnus tegelda sisespordialadega. Seejuures hoolitsevad meie klientide mugavuse ning trendika välimuse eest spordiriiete ja -varustuse valikuga niisugused maailma-

Viimsi Sportland pole ruutmeetritelt kõige suuremate seas, kuid on seevastu vägagi eriline.

SPORTLAND kuulsad brändid nagu Nike, Adidas ja Casall. Unustatud pole ka tennisiste ega ujujaid, et nemadki saaksid soetada vajaliku kodu lähedalt. Viimsis on väga oluline veel korvpall – lisaks tavapärasele kossutootevalikule on meil eraldi osakond, kus müügil Viimsi korvpalliklubi tooted – ning jalgpall – muu hulgas on müügil kohaliku, Martin Reimi jalgpallikooli tooted. Alates novembrist sai hoo sisse kaupluse outdoor-osakond. Uue osakonna juhil on selge ettekujutus välispordi harrastamisest ja arendamisest Viimsis ning ta on koos brändijuhtidega töötanud välja kaubavaliku. Tänu sellele leiab Viimsi Sportlandi klient meilt vajaliku toote ja saab ka infot, kus on parajasti kõige parem lemmikspordialaga tegelda. Talvel näiteks pakume suusasõpradele murdmaasuuski tuntud brändilt Madshus, sinna juurde vajaliku riietuse, varustuse ja aksessuaarid koos infoga kohalike suusaradade hetkeolukorra kohta. Kaupluses töötab hooldusboks, kus hooldatakse nii murdmaasuuski kui ka rattavarustust. Suvel saab suusaosakonnast ratta- ja rulluisufännide meelispaik eesotsas oma valdkonna tegijate Bottecchia ja K2-ga. Viimsi Sportlandi missioon on muuta Viimsi noorte elu huvitavamaks, paremaks ja emotsioonirohkemaks. Soojad püsikliendisuhted ja personaalne lähenemine on Viimsi kaupluse nurgakiviks. Soovime kõigi sportlike ja aktiivsete Viimsi elanike jaoks olemas olla nii nõu kui ka jõuga. Me ei pea paljuks abistada oma püsikliente ka väljaspool kauplust, kui meid peaks vaja olema ootamatult purunenud rattarehvi paikama või murdunud suusakepile asendust pakkuma. Oleme tihedalt seotud kohaliku spordieluga. Paari tegutsemiskuu jooksul oleme koostöös Viimsi vallavalitsusega kohal olnud juba mitmel noorte spordiüritusel ning plaanime koostööd veelgi aktiivsemalt jätkata. Rõõm on tõdeda, et mitu kaupluse töötajat on Viimsi õnnelikud elanikud. Meeskonnas on praegu kokku 10 liiget, kellest pooled on kohalikud – särasilmsed Signe, Janika, Kristina, Martin ja kaupluse vanemteenindaja Kati naudivad elukeskkonnana just Viimsit. Rõõmsameelne Annika käib tööle naabruskonnast Piritalt. Sõbralikud Mia Brit, Harri, Kristo ja kaupluse juhataja Andrus eelistavad Viimsit esialgu ainult tööpaigana. Kogu kaupluse tiim on sportlik ja naudib aktiivset elustiili. Lühikese ajaga on meeskonnaliikmetest saanud otsekui perekond – armsad inimesed, kellega koos töötamine on nauditav ning kellega meelsasti veedetakse aega ka väljaspool tööd.

ANDRUS TEEARU, KAUPLUSE JUHATAJA (pildil vasakult kolmas) Olen Sportlandis töötanud ligi 10 aastat – varem mitmes kaupluses vanemteenindajana ja alates augustist juhin Viimsi Sportlandi meeskonda. Huvitun jõusaalist (viimasel ajal naudin treenimist uues kohalikus MyFitnessi klubi jõusaalis), korvpallist ja sellest hooajast ka uuest trendikast disc golf’ist. Soovime oma meeskonnaga, et Viimsi inimene ei peaks minema linna suurde kaubanduskeskusse, vaid saaks kõik vajaliku ja rohkemgi veel kätte kodu lähedalt. Sportlandis ootab kliente suurepärane valik maailmakuulsatelt spordibrändidelt ning meie poe tublid klienditeenindajad oskavad pakkuda igale kliendile sobivaimat toodet. Meie eesmärk on olla kohaliku spordielu süda ja suunata veel rohkem noori inimesi sportlike eluviiside poole, seetõttu hindame koostööd kohalike spordikoolide ja ürituste korraldajatega. Ootame kõiki ümbruskonna inimesi meid külastama! KATI JÜRGENS, KAUPLUSE VANEMTEENINDAJA (vasakult neljas) Viimsisse tõi mind suurepärane võimalus end proovile panna ametis, mida olin kõrvalt jälginud ning mis tundus nii huvitav. Pean ennast teotahteliseks ja tugevaks, iseseisvaks isiksuseks, kes otsib oma rahutule meelele pidevalt

uusi väljakutseid. Staažikamate tegijate kõrval olen mina oma kolmeaastase töökogemusega Sportlandis alles noor olija. Sportlandis asusin tööle ülikooli õpingute kõrvalt ning Sportland koos oma inimestega jättis kohe nii sügava jälje, et isegi ühest linnast teise kolides ei tekkinud küsimust, kus edasi töötada. Ikka Sportlandis! Lisaks soojale vastuvõtule pakub Sportland häid enesearendamise võimalusi nii teadmiste kui ka inimeste tasandil. Ja see mind Sportlandis köidabki: pidev areng ja püüdlemine kõrgemate eesmärkide poole!

MARTIN MELNIKOV, KAUPLUSE KLIENDITEENINDAJA, MARTIN REIMI JALGPALLIKOOLI KASVANDIK (paremalt teine) Olen 19-aastane noormees Haapsalust, viimased 11 aastat olen elanud Viimsis. Õpin TTÜ-s tööstus- ja tsiviil ehituse erialal, spordis kuulub minu süda jalgpallile. Viimast olen mänginud lapsest saati, praegu mängin Viimsis Martin Reimi jalgpallikoolis. Vaba aega sisustan raamatute lugemise ja trenniga ning kui aega üle jääb, naudin sõpradega koosolemist. Viimsi Sportland on mulle kiiresti saanud nagu teiseks pereks, kus on meeldiv ja pingevaba atmosfäär. Tööle tulla on lausa lust, sest tead, et taas ootab vinge tööpäev parimate töökaaslaste ning toredate klientide seltsis!

TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

183

RISTSÕNA Eesti maadlus- Pallimäng kuulsus (1881-1920)

Vedellasti vedav laev mi-bemoll

North

Persona ... grata

Leidlik mõte

Fotol olev sportlane

Spordiala

Associated Press

VASTUS Spordivahend

Spordi- ja vabaajajalats

...seisvus Laulja

Suusamark

...lühilaine Eesti keel

Küllus Arvutimälu F naaber Võrkpallur ... Toobal Sportlandis esindatud jalatsibränd

Tugitoolisportlase kaaslane Kisk, terav konksuke

Jood ... card (kiipkaart) Roll Madu Korvpalliveteran Kinkija, annetaja

Norra kahevõistleja, 2 x OV

Aafrika Liit

Sporditarvetefirma

Umbes Tik-...

Matkasportlane

Ese 2 x täht Erika Salumäe on ... linna aukodanik

Hõõtsik

...sekund (miljardik sekundit)

Alpinist ... Sikk Pärilikkuse kandja Eesti kümnevõistleja, OM 4. koht

Sekund

G. Verdi ooper "... astub ellu" (V. Adams)

Peamees Meelepaha, äng

Olümpiavõitja Vincent ... Gogh Sõudja, 2 x olümpiahõbe

Ehk (vanasti) Kümme (inglise k.) VASTUS jätkub

Ultra light

Hapnik Monitooring

Maakond ...maadlus

L naaber

Titaan

Vald IdaVirumaal Josip Broz ...

Jalgpallur ... Purje Vehkleja ... Embrich

Vaimulikurüü

Norra vigursuusataja, olümpiavõitja

Võrk (inglise k.)

Näitleja

Süd-Ost

Anno

500.

Briti bänd "... Purple"

Tõstemasinad

Seisus

Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastus oli: Kanterit jahtiv Kupper. Õigesti vastanutest osutus võitjaks Svenno Saan Tartust.

Maletaja

Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märgusõnaga RISTSÕNA hiljemalt 31.12.2015 postiaadressil Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või e-postiaadressil sportland@sportland.ee.

Palling

Õigesti vastanute vahel loositakse välja O’Neilli parka.

Jalgpalliveteran

Vabadusrist

NIMI: TELEFONINUMBER:

Neljapäev

E-AADRESS: POSTIAADRESS: RISTSÕNA VASTUS:

Vastus: TAHTEKINDEL TRITSUTAJA TALV 2015 | SPORTLAND MAGAZINE

185

10 KÜSIMUST palju sporti, aga võrkpall on jäänud kõige südamelähedasemaks.

Kui suur oli teie pettumus, kui Euroopa liiga poolfinaalis jäi Eesti üllatavalt kindlalt alla Makedooniale? Ei olnud pettumus, küll oli tunne, et oleme kusagil ettevalmistusega puusse pannud. Samas oli selge, et lõputult ei saa võidud tulla. Olime euroliiga alguses väga heas hoos ja kahjuks läksid mängud järjest lihtsamaks. Juba mängus Iisraeliga oli näha, et kõik ei klappinud. Aga olen veendunud, et need kaotused tulid EM-i finaali silmas pidades kasuks, ja tuleb ka arvestada, et suur osa mängijatest polnud sellise vastutusega mänge meesteklassis varem mänginud.

TEKST OLIVER LOMP FOTO POSTIMEES SCANPIX

Hanno Pevkur

Kui võtsite võrkpalliliidu juhti mise 2012. aastal üle, siis milli ses seisus alaliit oli? Mis on muu tunud? Üldiselt oli seis päris hea. Olime rahvusmeeskonnaga mänginud kahel järjestikusel EM-il ja noori oli peale tulemas kenasti. Julgen öelda, et ka viimastel aastatel on areng jätkunud. 15-aastase vaheaja järel jõudsid juuniorid MM-ile, rahvusmeeskond on taas murdnud end Vana Maailma 16 tugevama hulka ja saime sel aastal mängida üle pika aja ka euroliigas. Koondises on hea tasakaal noorte ja kogemustega mängijate vahel.

Kui keeruline on siseministri ametikohalt juhtida nõnda olu lise spordiala liitu? Eks iga töö nõuab pingutust. Eelkõige tähendab see kahjuks, et saan perega vähem aega koos veeta. Samas on hea meel, et alaliidu inimesed on superprofid ja teevad oma tööd südamega. Saan neid täielikult usaldada.

186 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015

Kas võrkpall on Eestis piisavalt rahastatud? Alati võiks vahendeid rohkem olla. Aga nurisemine edasi ei vii. Teeme olemasolevaga maksimaalse ja kui see toob ka sportlikku edu, on suurepärane. Õnneks on alaliidu toetajate hulka lisandunud toredaid Eesti ettevõtjaid ja ka riik leidis võimaluse EM-i ettevalmistust ning seal osalemist täiendavalt toetada.

Kui kaua olete ise mängijana võrkpalliga kokku puutunud? Olen mänginud võrkpalli umbes 25 aastat kuni esiliigani välja ja eelmiselgi aastal rahvaliigas. Kahjuks ei võimalda töö intensiivsus mängida nii palju, kui tahaks.

Miks on teie elus just võrkpall? Meil on ütlus “Võrkpall on võrratu!”. Ja nii ongi. Nii tipptasemel kui ka omavahel toksides on tegemist suurepärase mänguga, mida on mõnus nautida. Olen teinud elu jooksul päris

Eesti võrkpallikoondis on vii mastel aastatel olnud kindlalt Euroopa tasemel tiim, ometi pole suurturniiridel päris tippu jõu tud. Millal see võiks muutuda? Tuleb arvestada, et Euroopa suurte – Poola, Serbia, Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa – mängijavalik on väga võimas. Ülejäänutega on Eesti tase täiesti võrreldav. Aga pall on ümmargune ja heal päeval suudame ka suuri hammustada. Päris tippu jõudmiseks peaks koondise tasemel mängijate valik olema kolm-neli korda suurem ja nõnda mitu aastakäiku järjest.

Kui suur löök võib Eesti võrk pallile olla Schenkeri liiga ka dumine? Liiga ei kao, kaob senine nimisponsor. Liiga elab ja laieneb sel aastal Leetu. Teeme tööd selle nimel, et leida uus nimisponsor. Samuti otsime uusi võimalusi liiga rahastamiseks.

Mis on praegu suurim probleem Eesti võrkpallis? Ma ei nimetaks probleeme, vaid väljakutseid. Kindlasti on suur väljakutse nii klubide kui ka alaliidu tasandil toetajate leidmine. Üks suuremaid väljakutseid on meie noorte mängijate arusaamine treeninguprotsessist. Tark treening noorena toob tasemetõusu ja edu ning võimaluse mängida välismaal.

Millal näeme Eesti võrk pallis uut Viljar Loori? Me näeme suurepäraseid talente ka praeguses koondises: Venno ja Täht, Viiber tulemas. Aga kõik, kes tahavad jõuda ligilähedalegi Viljar Loori tasemele, peavad mõistma, et ainult andega ei jõua kusagile. On vaja teha roppu tööd ja on vaja ennastohverdavat armastust ala vastu.

saadaval sportlandides 20. novembrist!

VALMISTU | ANNA ENDAST PARIM | TAASTU

Parim kink jooksjatele ja ratturitele! Pakis Go ja REGO sarja tooted energia laadimiseks, treeninguteks & taastumiseks + TASUTA erikujundusega joogipudel!