Sportland Magazine #11

NR 11 / talv 2014

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

Kristjan Kangur: Eesti parim mees Itaalias

Rasmus Mägi & Grit Šadeiko

Maailmatase

maailma suurim Sportland Ülemiste keskuses

K2 tiimi pailaps Kelly Sildaru

Peaministrid stardijoonel

Gigantide duell: Lembitu Kuuse VS Kalev Kruus

SUUR TALVEKATALOOG - LINNA PARIM VALIK PARKASID!

juhtkiri

Tere, spordisõber!

Tegime seda taas! Avasime Eesti moodsaimas ja suurimas kaubanduskeskuses, Ülemistel, kõige suurema, innovaatilisema ja mega-kaubavalikuga SPORTLANDI kaupluse.

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Raul Ranne raul.ranne@menuk.ee Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Antti Adur Kujundus Silver Vaher Reklaam Helina Õunapuu Helina@menuk.ee Tel. +372 516 6996 Reet Maran reet@menuk.ee +372 513 0056 Trükk Printall AS

Sportland inspireerib ja motiveerib. Tunnen seda enda peal. Töötasin 10 aastat Saku Õlletehases, õppisin palju professionaalses mõttes, kuid õllejoomist nautima ikka ei hakanud. Kolm aastat tööd Sportlandis päädis aga esimese maratoniga. Tänaseks olen jooksnud kolm maratoni. Ma ei ole küll kirglik maratonifänn, kuid naudin jooksmist. Seda tänu inspireerivatele kolleegidele, jooksupoe Sportland Running spetsialistide soovitustele ning Sportlandi valikus olevatele headele ning eelkõige ilusatele (mis naise puhul sama tähtis kui funktsionaalsus) jooksuriietele ja jalanõudele parimatelt jooksubrändidelt NIKE, ADIDAS ja MIZUNO. Viimastel aastatel olen avastanud enda jaoks matkamise ja mägironimise. Mul tekkis pisike kadedus, kui sel sügisel Itaalias Garda järve ääres 1906. aastal märgistatud Via Ferrata matkarajal ronides üks Saksa tüdruk palus mul endast pilti teha. Ta ütles, et pilt on tema vanaemale – tüdruk kandis vanaema mägironimiskiivrit ning vanaema ise oli roninud samal mäel 50 aastat tagasi. See on traditsioon ja harrastuste kandumine põlvest põlve.

Traditsioone ja kogemust kannavad endas ka Sportlandi valikus olevad brändid. Matkates usaldan ühe maailma parima matkavarustuse tootja THE NORTH FACE’i kogemusi ja tooteid.

Sõbrad ja perekond inspireerivad ja motiveerivad. Mul on kaks poega — 22-aastane Risto ja 10-aastane Mark Robin. Meid seob peale veresidemete ka sportlik eluviis. On raske ülehinnata päeva, mille oleme kolmekesi mööda saatnud mägedes suusatades, matkates või RMK Kõrvemaa jooksuvõistlusel üksteisele kaasa elades. Ei loe, et meie oskused ja võimekus on erinev, tähtis on see, et me jagame samu väärtusi, hindame üksteise pingutusi ja saavutusi, naudime ühiseid hetki. Suusatades või lumelauaga sõites oleme kõik leidnud endale erinevad, just meile sobivad riided Sportlandis müüdavatelt brändidelt O’Neill, Quiksilver, Roxy ning Helly Hansen. Suusad ja lumelaua oleme aga soetanud K2 tootevalikust. Hea varustus loob eeldused toredaks sportlikuks elamuseks, ka laste puhul.

Just sellepärast on Sportland pööranud palju tähelepanu ka oma noorimatele tarbijatele.

Meie brändid inspireerivad ja motiveerivad sportlikku eluviisi. Loodame, et meie meeskonna ühine suur jõupingutus ja kirg töötada iga pisimagi detailiga uue kaupluse loomisel, brändi ja tootekorvi kujundamisel, paistab silma ka ostjale ning muudab meid külastava noore inimese elu veelgi huvitavamaks, paremaks ja sportlikumaks. Loodame, et uus Ülemiste Sportland inspireerib ka SIND proovima uusi spordialasid, võtma vastu väljakutseid ja tundma rõõmu eneseületamisest. Sportlik eesmärk ei pea alati tähendama TEISTEST PAREM OLEMIST, küll aga peaks seal sisalduma soov OLLA TÄNA PAREM, KUI SA OLID EILE, OLLA UUE KOGEMUSE VÕRRA RIKKAM.

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

Kõige sellega saad tutvuda käesolevas, järjekorras juba 11. Sportland Magazine’is. Kaasa oma pere ja sõbrad ning leia Sportlandist suures valikus maailma parimate spordibrändide tooteid, et need toetaksid Sinu saavutusi.

Näeme sporti tehes, Marge Kaarma, Sportland International Group ostudirektor

4

742593 000031 5

33 39

126

29

sisukord

9 12 18 20 22 29 33 36

39 42 45 46 52 54 57 58

Sportlandi uudised Rasmus Mägi maailm ehk Eesti spordipere eripärad Tähelepanu! Joonel on peaministrid Kiht kihi peale Madshus- kiire ja kvaliteetne treeningpartner Lembitu Kuuse 10 spordihetke Õde ja vend Sildarud 8 põhjust, miks osta talispordivarustus Ülemiste Sportlandist Helen Adamsoni tähtsad asjad Talisportija paradis on Kiviõlis Sportlandi Lõuna-Eesti nurgakivi Meie parim mees Itaalias Igale vigastusele oma teip Gert Kullamäe kahest erinevast korvpallimaailmast Lasteaedades levib korvpallipisik Tantsutüdrukud- mitte ainult silmailu, vaid tõsine sport ja elustiil

64 Sportlikud iluetalonid 68 Treeni koos Serena Williamsi ja Maria Sharapovaga

6

58

73 Rocca al Mare tennisekeskus sai Viimsisse väikese venna 74 Maileen Nuudi sihib tippu 76 Õige rinnahoidja erinevateks treeninguteks 80 Perekeskne Ragnar Klavan sihib Premier League´i 82 Moodne klassika 84 SPIN- jalgpalliga suurte eesmärkideni 85 Mitu valitsejat tõugatakse troonilt?

88 Kalev Kruusi unelmate töö 90 Lendavad taldrikud hullutavad eestimaalasi 92 Volvo Ocean Race 94 10 olulist elulooraamatut spordist 95 Suurtele tegudele innustaja 97 5 vajalikku rakendust vormis püsimiseks 98 Eesti ujumise talent Kregor Zirk 100 Apteek vs toidulaud 105 Lõuna-Eesti nurgakivi 108 Spordikalender 124 Ristsõna 125 Suur talvekataloog

105

78

uudised

Ülemiste spordimaailm Avatud

Baltikumi suurim Sportland

Ülemiste Timberland taas avatud

Maailma parimate brändide – Nike, Adidase, Timberlandi, Helly Hanseni, O’Neilli, The North Face’i, Quiksilveri, Roxy, Vansi, New Era –­­­kõige uuemad kollektsioonid. NB! Nüüd müügil ka suusabränd Madshus.

Nimetatu on vaid üks osa Ülemiste Keskuse Sportlandi valikust. Lisaks kliendikeskne teenindus, palju võimalusi erinevate toodete proovimiseks, digitaalsus, rariteedid. Seda kõike on raske sõnadesse panna, tule ja koge!

Timberlandi kõige uuema kontseptsiooni pood, täpselt selline, mida kohtad ka Pariisis või Londonis. Tooniandvateks materjalideks on kivi, puit ja metall. Just need iseloomustavad kõige paremini ka Timberlandi brändi.

Timberland, see on vastupidav, naturaalne ja autentne. Tule astu läbi.

SKECHERSI MEGAVALIK

145 m2 suurusel müügipinnal on pidevalt esindatud üle 400 jalatsimudeli igas vanuses meestele, naistele ja lastele.

Skechersi jalatsid on tuntud oma mugavuse ja kvaliteedi poolest.

Skechersi Klubi liikmetele püsisoodustust 5% ostult ning vautšer järgmiseks ostuks. Kohtumiseni Skechersis!

Sportsdirect.com on nüüd käega katsutav Sports Direct on Suurbritannia juhtiv spordikaupade jaemüüja, kes omab ka märkimisväärset hulka rahvusvaheliselt tunnustatud spordija vabaaja kaubamärkidest. S ­ ports­direct.com kauplused asuvad rohkem kui 20 riigis, sealhulgas Iirimaal, Belgias, Prantsusmaal, Portugalis, Austrias, Hollandis, Poolas ja Sloveenias.

Nüüd ka Eestis!

NIKE FLAGSHIP Kõige suurem Nike esinduskauplus Baltikumis asub Ülemiste Keskuses. Saadaval parim valik Nike jooksu-, vabaaja- ning spordikaupu meestele ja naistele. Uus pood on eriline nii mastaapsuse, tootevaliku kui ka kujunduse poolest. Tule saa osa maailma suurima spordibrändi ametlikust kodust.

9

uudised HEA UUDIS:

sellest hooajast toetab BLIZ lisaks Eesti murdmaasuusakoondisele spordi­ prillidega ka andekat kiiruisutajat Saskia Alusalu.

Red Dot Award’iga pärjatud HH suusajope Spectrum nüüd Sportlandis Helly Hanseni Spectrum suusajope hinnati 40-liikmelise zürii poolt pea 5000 toote hulgast Red Dot Award Tootedisain 2014 auhinna vääriliseks. Hindamiskomisjoni veenis toote kvaliteet ja innovaatilisus. Spectrumi suusajope puhul on kasutatud parimaid materjale – see on veekindlast, hingavast ja venivast Primaloft soojustusega kangast ning kehatemperatuuri aitab reguleerida Helly Hanseni auhinnatud H2Flow™ süsteem. See tähendab, et jopesse on ehitatud keha poolt soojendatud õhu talletamiseks kanalid ja rinna peale on toodud ventileerimisavad. Helly Hanseni suusakollektsioon on saadaval suurimates Sportlandi kauplustes.

Arenda oma at ujumistehnik a koos Speedog Speedo on käivitanud kampaania Get Speedo Fit, mis aitab muuta ujumise lihtsamaks ja treenimise põnevamaks. Tootevalik hõlmab innovaatilisi ujumis­riideid, ujumistehnika arendamiseks mõeldud vahendeid ja digitaalseid lahendusi.

Ujumisel on kõige olulisemaks õige kehaasend, mis aitab vältida takistust ning liigset energiakulu. Selleks, et aidata harrastajal soovitud ujumis­ asendis püsida, on Speedo välja töötanud spetsiaalse Speedo Fit Pinnacle ujumisriiete sarja. Olulisemaks uuenduseks on innovaatiline materjal puusade piirkonnas, mis toetab horisontaalset kehaasendit ning lubab ujumise ajal täielikult keskenduda tehnikale. Naiste trikoo Speedo Fit Pinnacle Kickback’il on lisaks kerelihaste toestusele spetsiaalne seljapaneel, mis tagab rinnatoestuse ja absoluutse mugavuse. Meeste Speedo Fit Aquashort/

Jammer ujumispüksid toestavad ujumiseks vajalikke lihasgruppe.

Kõik Pinnacle seeria tooted on Endurance+ kangast, mis on kloorile vastupidav.

Sportlandi poodide laia Speedo treeningvarustuse ja ujumisprillide valikusse jõudsid Get Speedo Fit kampaania raames uued ujumisprillid Aquapure, mis sobivad nii võistlemiseks kui treeninguteks.

Saadaval on spetsiaalne naistemudel Aquapure Female ja peegelklaasidega versioon Aquapure Mirror.

Harrastus­ujuja igapäevasesse treeningvarustusse võiksid kuuluda ka Speedo BioFUSE Training Fin lestad jalgade treenimiseks ning Elite Pullbuoy ujumispunn ülakeha treenimiseks.

Vaata lisa aadressilt http://www.­ youtube.com/user/speedouk ning nuti­telefoni jaoks loodud programmist.

Seiklus algab koos RenaulT’ Captur Helly Hanseniga Renault toob turule piiratud koguse Extended Grip veojõukontrolliga Renault Capturi ning ühendab selle turustamisel jõud tunnustatud Norra vaba­aja- ja spordiriietetootja Helly Hanseniga. Erimudelit saab tellida eksklusiivvärviga Flamme Red, mida on rohkelt kasutatud ka auto salongis. Renault’ esimese väikese linnamaasturi valikusse lisandunud erimudel saab tänu erksale punasele värvile selgelt äratuntava seiklusliku välimuse. See on ainus Captur, millele seda kerevärvi pakutakse, samuti ka halle põhjakaitseid ees ja taga ning 17-tolliseid musta värvi teemandiefektiga kerg­metallvelgi. Auto seotusest 1877. aastal asutatud Helly Hanseniga annavad tunnistust HH embleemid auto esimestel poritiibadel.

12

kaanestaar

i g ä M s u Rasm ärad erip spordipere ehk Eesti Äratus. Kohv. Puder. Lasteaia värav. Kooli parkla. Töölaud.

Sööklasupp. Koosolek. Hiir-klaver-monitor. Kella viiesed ummikud. Makaronid pihviga. Diivan. Seep. Padi. Jälle äratus.

T

TEKST Rasmus Rekand (Tartu Ekspress) - FOTOD scanpix, erakogu

eatud mööndustega ühtib eelkirjeldatud tsükkel suure osa eestlaste päevakavaga.

Kuivõrd on asi teine siis, kui kontoriroti asemel pidada tippsportlase ametit? Ja suisa terve perega! Piilusime sisse Mägide ukse vahelt, mõistmaks, kuivõrd spordile pühendunute elu erineb tavapärasest, meie mõistes normaalsest.

Rutiini võlud ja valud „Kuna praegu on minul trennivaba aeg, siis ebatüüpilisus on veelgi ebatüüpilisem,“ muigab Vana Maailma üks väledamaid tõkkejooksjaid Rasmus Mägi. „Ka tippsportlane saab endale lubada nii-öelda korralist puhkust. Olenevalt sellest, kui andekas keegi on, mõni tõmbab hinge nädala, teine võib-olla paar kuud.“ Praeguseks kolm nädalat „luuslanki löönud“ Rasmus kergelt juba januneb trennide järele – käib pisut oma lõbuks korvpalli patsutamas, proovib paar kala kinni püüda. Hiljemalt novembrist lükatakse trennimasin taas täistuuridel käima. „Eriti hea ärkaja ma pole,“ kirjeldab Rasmus spordimehe argipäeva algust, „8–9 vahel ajan end üles. 10.30 trenn, kuni kaks tundi. Koju sööma. Kella viiest õhtune trenn – see venib sageli üle kahe tunni. Koju magama. Nii kuus päeva – pühapäev on vaba.“ Maris, Eesti 400 m tõkkejooksu rekordiomanik, noogutab. Venna räägitud päevakava on laias laastus koopia tema omast. „Sama põnev,“ pareerib ta küsimuse sama igavast elurütmist. Varem õnnestus tal aga intensiivse sportimisega ühendada edukalt ka inglise filoloogia õpingud ülikoolis. Ärge küsige, kuidas.

Ebaeestlaslikult vähe nurinat Kergejõustikutreeneritest vanemate Taivo ja Anne tööpäevade esimene pool kattub laste omaga – neid, Grit Šadeikot ning veel poolt tosinat tudengit juhendades.

Pärastlõunal kehastuvad nad paariks tunniks Tartu Erakooli kehalise kasvatuse õpetajateks. Edasi väiksemate kergejõustikusõprade trenn, siis vähe suuremate oma, õhtu hakuks taas tippude harjutuskord. Kella kaheksa paiku õhtul saab liialdamata teise kodu tiitlile pretendeeriva Ujula tänava spordihoone ukse selja tagant kinni lasta, et see siis uuel hommikul taas avada. „Mõni auk on ikka päevas ka, kus jääb aega paberimajandus korda seada. Aga ega seda aega ülearu palju ole küll,“ tunnistab Taivo spordipedagoogi töö pingelisust. „Kõrvalt kuulates igav, aga tegelikult üsna põnev,“ väidab Anne, kes valikut tegema sunnituna loobuks pigem pisemate õpetamisest. Seda vaid ajakirjaniku pealepressitud teoorias, sest praegu saavad treenerid oma töökoorma all ägamata kenasti hakkama. Palgatase, mida meie pedagoogid saavad, seab lihtsalt praeguse paratamatuse.

Nurina peale aga aega ei raisata, sest „meil on töö, mis pakub palju rõõme“.

Harva kaduma kippuvat energiat aitab taastada maakodu Türi kandis. „Minu vanemate talu, kuhu kisub lakkamatu innuga igal nädalalõpul. Saan maad kaevata ja Taivo saab muru niita,“ räägib pereema. „Igaühele töö vastavalt võimetele,“ ühmab perepea läbi muige. „Pühapäeva õhtul, viimasel minutil saab alles koju tagasi.“ Rasmusegi kriitika on halvastiteeseldult irooniline.

Anne sõnul võiks ehk pisut rohkem aega olla sõprade 13

kaanestaar Perepilt Norras, aasta oli 1998.

Vasakult ema Anne, poeg Rasmus, tütar Maris ning isa Taivo

ajal üle treeninud, al om na se tla or sp ise en ol et „Tänu sellele, ida. Kui ma vaatan, kui ho si ga ta id ne s ku ja na ku gu d tean prae i välja võtmise lootuses en um sim ak m us nõ on us sm Ra palju puhul ootaks mind ees veel ise m tu he va de lli ro s sii a, am in pi Taivo suurem ülekoormus.“ jaoks, aga mis seal ikka – vahel harva siiski õnnestub. Endise tippjooksjana on Taivo südamel nudiks kahanenud aeg ise sporti teha. Varem oli mõneski hommikus liigutamiseks sobiv aken.

Küllap pole Vahemerest püütud värske kala ja nektarist nõretavate apelsinidega leppimine kellelegi meeltmuserdavaks katsumuseks.

Detailidega üle ei pinguta

Kui varem on Rasmus vankumatu visadusega väitnud, et on põnnist saati igatsenud sportlase ametit, siis hiljuti paljastus arhiividest teistsugune reaalsus. Eelkooliaegsel taiesel on ta oma käega joonistanud – tulevikus hakkan päkapikuks!

Marise lapseajast nii kindlapiirilist tõendit pole leitud.

Veel.

Lasteaias pole kumbki lastest päevagi käinud. Hoopis rohkem kiskus ikka vanematega koos trennipaikadesse. „Ega see väga lihtne ja lubatud olnud, et veame lapsi töö juurde kaasa,“ meenutab ema. „Korra staadionil juhtus nii, et näen pisikest Rasmust tulemas meie suunas ja hetk hiljem on ta kadunud kui maa alla. Kukkus lahtisesse kanalisatsiooniauku. Õnneks polnud see eriti sügav, saime ta kohe kätte.“ Taivole meenub juhus, kui Anne oli õpilastega Rootsis võistlustel, aga tilluke Maris eelistas jonnakalt vanaema juurde jäämise asemel olla isaga, kel omakorda käed-jalad tööd täis seeriajooksu korraldamisega. „Võtsingi ta kaasa.

Panin staadioniväravasse seisma: „Oota siin, kohe tulen!“ Nelja tunni pärast jõudsin tagasi,“ tõdeb isa.

Maris mäletab ja lisab: „Issi oli nii kuri, et ma ei julgenud kuhugi minna. Tal oli niigi palju tegemist ja siis mina pressisin ka end veel kaasa. Ega see mingi trauma olnud.

Rutiiniga harjumise trenniks ju igati väärt seik. Ma sain staadionile – sinna, kus mulle meeldis. Meeldib seniajani.“

Kui söömisrütm oli Rasmuse jaoks varem juhuslikumatki laadi, siis sel hooajal on mees ise tajuma hakanud, kuivõrd õige toitumine võib positiivset mõju avaldada.

Minuti ja grammi pealt siin siiski asjad ei käi. Ka menüü koha pealt erilisi piiranguid pole, kaalule astumine muremõtteid ei kaasa. „Viimasel ajal olen hakanud kõrgelt hindama kala. Valget isegi rohkem kui punast. Ja hernesupi jätaks võimalusel üldse valikust välja,“ seab Rasmus roogi maitsvuse skaalale. „Seeni ta ka ei söö üldse!“ Ilme ei reeda, kas öeldu teeb Marise, usina korilase ja seenesõbra kurvaks, et vend tema hoidiseid ei meki, või sootuks rõõmsaks, kuna nii jääb väärt kraami endale rohkem. „Seenel võin käia, aga süüa neid või vaaritada …“ Üldse seni, kuni keegi teine süldi valmis nikerdab, hoiab Rasmus end köögist targu eemale. Ja kui te arvate nüüd, et pottide-pannide kuningriik on trafarette järgides ema Anne pärusmaa, siis peate uuesti pakkuma. „Mina teen salati, Taivo liha,“ kostab Anne. „Ahjus hautatud erinevad hõrgutised, need kukuvad tal oivaliselt välja.“ „Me pole sellised, kel eesmärk kõht punni süüa lihtsalt söömise, energia kogumise pärast,“ lisab Taivo. „Nii toit kui ka toidutegemine peab olema nauding. Mitte nüüd päris gurmaanid, aga … hirveliha näiteks oleme enda jaoks avastanud hiljuti. Õrn ja mahlane. Täna õhtulgi laual.“ Mitu kalorit, valku või süsivesikut kõhupauna peab koguma, Mägidel ette rehkendatud pole. Sõna otseses mõttes toetutakse kõhutundele. Ja ega laagreisse, mida treeningperioodil tuleb Portugalis ja Aafrikas päris mitu ette võtta, musta leiba või kohupiima seljas kaasa ju vea.

14

Unistustega ettevaatlikud

Pereäri eripärad Kuidas siiski spordiperes asi vormiliselt välja näeb? Kes on juhatuses, kes töömesilase rollis? Kuidas raamatupidamise osakond ostujuhiga toime tuleb? Mis kirjadega suvepäevade särgid tellida? Kuidas tööjuubilare premeeritakse,

kaanestaar arenguvestlusi peetakse? Kas jõulureisi saab haiguslehega kinni mätsida?

Taivo nendib, et nalju kõrvale jättes on selles vallas üksjagu küsimusi. Kui treenerid on spordiklubi palgal, siis sportlaste endi sotsiaalse kindlustatuse pool on suures plaanis nende enda asi. Rasmusel on tänu hiljutistele saavutustele olümpiakomitee „katus“ olemas. Marisel paraku mitte. Ise tervisekindlus-

rid, kel hoolealusteks Taivo ja Anne –, loodetud katastroofi ei kujunegi. „Kõrvalseisjana tundub, et nad on iseloomult üpris sarnased,“ vaeb Anne meesperet. „Üsna üks sisu, kest vaid mõnevõrra erinev.“ „Tänu sellele, et olen ise sportlasena omal ajal üle treeninud, tean praegu, kuna ja kus neid tagasi hoida.

Kui ma vaatan, kui palju Rasmus on nõus maksimumi välja võtmise lootuses end piinama, siis rollide vahetumise puhul ootaks mind ees veel suurem ülekoormus,“ fantaseerib isa. „Läheksin vist suure hurraaga peale küll. Esimese päeva õhtuks oleks olümpiavõitjad valmis ... Ei, tegelikult ma saan meie noortesporti kõrvalt nähes väga hästi aru, kuivõrd soov kõike ja kohe saavutada on meil suisa takistuseks. Huvitav väljakutse igatahes,“ ei kohku Rasmus treeneriameti ees põrmugi tagasi. „Nad on väga kannatlikud,“ tunnustab Maris vanemaid. „Meil Rasmusega keeks tänase päeva seisuga emotsioonid liialt üle. Treeneriküpsust, eriti väiksematega tegelemiseks, jääks kindlasti vajaka.

Iseloomu osas … miks mitte.“ On’s Euroopa tippjooksjaid treenides endal ikka Euroopa tipptreeneri tunne sees? „Ega ikka ole küll. Samas ei ole meil põhjust olnud oma tööd ka häbeneda. MeiPerekondlik pidu pärast mulle on head õpilased sattunud. Laaglust medalivõitu Tamperes. rites teised jälgivad ehk silmanurTaivo Mägi(vasakult), Grit gast meidki. Nagu meie omakorda Šadeiko, Rasmus Mägi, Maris Mägi ning Anne Mägi neid.“

Töö, mis polegi töö tust ostma tõtates lööks eelarvetasakaal kõikuma. „Murekohti on. Seda hetke pole veel laagreid organiseerides ette tulnud, et raha kipuks hirmsasti üle jääma.“ Taivo kõlab kaalutlev, mitte halav. Kui sellist päeva ei tulegi, siis treenerina võib juba praeguses seisus endale kerge pai ära teha. Uhkeid lubadusi Eesti mees välja ei ütle, aga enda sees on ilmselt uued, kõrgemad või säravamad sihid valmis mõeldud küll.

Kas mõtet heita see „äri“ nurka, et saavutada mõnel teisel alal väiksema pühendumuse pealt suurem tulu, pole siis? „Enam mitte. Mõned töövõidud, Eesti rekordid, on juba tulnud. Treenerina emotsionaalselt poolelt on teatud tasu aastakümnete töö eest käes. Ei pea mõtlema, et oleks võinud olla see või teine. Oleme oma tee valinud. Kas kõik lõpuks ka mingil moel materiaalselt realiseerub … see pole ainus mõõtkava.“ Taivo pilk ristub abikaasast kolleegi omaga, kes kiirustab heatujuliselt järgmist koolitundi andma.

Hingelt sarnased Utoopilisest hüpoteesist, kus ühtäkki on vahetuses kehad ja hinged – Rasmusest-Marisest saaks üleöö treene16

Kumb lastest ikkagi parem-tublim-usinam on, jääb eeldatult selgeks tegemata. Kõrvuti rajale pole neid enam mõtet panna. Mingis vanuseetapis sai seda korraks isegi proovida, ent tõesti korraks. Kuna kummagi loomus ei talu ühtki muud positsiooni peale esimese, krutiti teineteisele ärategemise soovis tempo nii hulluks, et lõigutreeninguna mõeldud harjutuskord kippus luhtuma. „Rasmusega vaidleme enne trenni ära. Milles kokku lepime, seda joont ta trennis hoiab,“ kirjeldab isa hoolealuste erinevusi. „Maris läheb emotsionaalsemalt igale lõigule peale. Varem ei taha vaielda, aga trenni ajal ka etteantud kiirustest ei pea. Tema puhul on pisut muret, kuidas päitseid peas hoida. Seega on ikka pisut erinevad, mistõttu koos samas rütmis tööd teha päris ei saa.“ Pereäri metafoorist johtuvalt resümeed otsides on Mägid seisukohal, et klassikalisest ettevõtlusest või veel vähem kombinaadist erineb nende mudel diametraalselt.

Rasmus on arvamusel, et kui sporti hakata tööks nimetama, siis jääb üllatusmomendiks vähem ruumi. „Minu jaoks sport töö ei ole. Isegi kui ma sellest loogikast lähtudes näiks töötuna.“

Tähelepanu!

Joonel on

peaministrid!

Pole vist vaja kahelda, et kui pea­ is Talminister Taavi Rõivas septembr ntsilt linna Sügisjooksu maratoni dista is, rahuloleva mehena finišisse jõud et mõtlesid nii mõnedki kriitikud, on , olgu see Rõivas muidu, mis ta sti. aga sitke vend on ta päris kindla npix tekst Raul Ranne FOTOD sca

J

a küllap nii mõnigi, keda seni sidus spordiga vaid see, et on korduvalt tugitooli sügavustes õlut limpsides mõnd ülekannet vaadanud, tundis vajadust tõusta, tõmmata jalga pikaks ajaks kappi ununenud jooksutossud ja minna näiteks metsa.

Sest peaminister ju kinnitas, et tegelikult on kõige raskemad meetrid need, mis tuleb teha koduuksest jooksurajani. Edasi pidi minema mõnusaks.

Olgem ausad, säärane eeskuju on ju nakkav.

Peaminister lõpetas sügisjooksu maratonidistantsi ajaga 4:03:25 ning oli 1021. lõpetaja.

Meedia on viimastel aastatel sageli tunnustavalt kilganud, et peaminister Rõivas käib regulaarselt jooksmas, on osalenud mitmel rahvajooksul ning ennast rahvale esitlenud kui tublit spordimeest.

Aga maraton on maraton. 42 195 halastamatut meetrit. Rõivasele oli see kolmas kord nii pikk distants läbi joosta. Varem on ta samaga hakkama saanud Hispaanias Valencias ja Itaalias Torinos.

Hispaaniast pärineb ka tema isiklik rekord 3:46:23.

Rõivas tunnistas pärast Tallinna maratoni, et plaan joosta isiklikku rekordit osutus seekord pisut liiga optimistlikuks, kuna peaministri tihe töögraafik ei jäta piisavalt aega rohkemate treening-kilomeetrite läbimiseks. Ent tulemus on seegi, kui nii pikk distants piisavalt korraliku ajaga läbi joosta.

Kas leidub hetkel maailmas valitusjuhte, kes seda suudaks? Esimese hooga ei meenu.

Ja veel. Rõivas tunnistas, et maratoni viimast kolmandikku oli küll väga raske joosta, kuid seda läbides sai ta enda kohta teada, et vähemasti allaandja tüüp ta pole.

Seda isikuomadust tuleb valitsusjuhi ametit pidava inimese puhul kindlasti tunnustada.

Vintske Andrus Kui aga otsime tõsiselt vintsket spordimeest-peaministrit, ei maksa mõtetel lasta kaugele uitama minna. Rõivase eelkäija, tänane eurovolinik Andrus Ansip, on ju kirglik spordimees. Teame, et Ansip, kes oli ligi üheksa aastat järjest peaminister (seegi ju omaette vägev tipptulemus Euroopas), leidis alati aega suusatada või rattaga sõita.

Ansipi puhul juhtus vahel nii, et pärast töönädala lõppu sõitis ta jalgrattaga Tallinnast koju Tartusse.

Seda mitte niisama piimanaise kombel rahulikult vändates, vaid ikka tõsist tempot hoides.

Näiteks 2012. aasta juulis sõitis hr Ansip Stenbocki maja eest mööda Vana-Piibe maanteed 198 km kaugusele Tartu koju viie tunni ja kahekümne kaheksa minutiga.

Lihtne inimene seda ei suudaks.

Kui vana küsimust korrata, siis milline peaminister Euroopas seda veel suudaks?

On siililegi selge ja teada, et Ansip on sage osaline kõiksugu rattamaratonidel ja rahvasõitudel. Ühel kohtumisel Haapsalus ütles Ansip, et üheksa aasta jooksul, mil ta oli peaminister, läbis ta rattal ühtekokku 40 000 kilomeetrit.

18

VIPid ja sport Vähe sellest, vahel lõõgastus endine peaminister Pirita rajal rulluiskudega kiiret sõitu tehes. Talviti võis peaminister Ansipit sageli suusarajal näha. Tõsi, aega suusatamiseks sai ta peaministri töö kõrvalt pigem nädalalõppudel. Aga kui siis rajale pääses, sõitis 25–35 km jutti.

Ja vahel kui ajagraafik soosis, läks ekspeaminister mõne välisvisiidi ajal ka mõne kohaliku suusamaratoni starti. Nii juhtus Türgis, Jaapanis, Kanadas…

Andrus Ansipi sportlikest saavutustest võib muidugi veel pikalt ja põhjalikult rääkida, nagu ka sellest, et küllap ta oma sportlikku sisu ja eeskuju näidates on nii mõnegi poliitilise oponendi spordirajale ajanud.

Ent säilitagem mõõdutunne. Räägime teistest peaministritest ikka ka.

Kergelt sportlikud Juhan, Mart ja Siim Näiteks kunagise peaministri Juhan Partsi saavutustest kestvusspordialadel pole palju teada. Aga see ei tähenda, et ta pole spordimees. Ütleb ju kõiketeadev Wikipediagi, et Parts sõidab rattaga ja suusatab, mängib tennist, korvpalli ja malet. Kõige enam on Parts tuntud kui kirglik jalgpallihuviline. Seda mitte ainult kaasaelajana, vaid ka mängumehena veel hiljaaegugi FC Toompea ridades Eesti

et tegeles ülikooli ajal orienteerumisega.

Spordimees Edgar pildis Võimsaid spordisaavutusi pole ette näidata ka taasiseseisvunud Eesti esimesel peaministril, tänasel Tallinna linnapeal Edgar Savisaarel. Aga nagu me mitmetest valimiskampaaniatest mäletame, meeldib Savisaarele seda enam sportlasena esineda. Oleme näinud plakateid, kus Savisaar on poksikinnastes või malelaua taga. Oleme näinud teda meie parimate sportlastega koos poseerimas.

Küllap Savisaarele ikka meeldib sport ja sportlik vaim.

Seda enam, et päris mitut erinevat spordialaliitu juhtides ning linnajuhina mitmete spordirajatiste ehitamist toetades on ta Eesti spordielule oma kaaluka osa andnud.

Ahjaa, kas ei öelnud Savisaar aastaid tagasi, kui korra jalgpalliliidu juhiks sai, et mängis noorena seda toredat pallimängu isegi. Ning veel hiljaaegu tunnistas ta, et teeb regulaarselt igal laupäeval kepikõndi.

Seega, kõik meie peaministrid on rohkemal või vähemal määral spordiinimesed. Kõik nad on omal kombel aidanud kaasa sellele, et Eesti inimesed ei oleks üksnes tugitoolis lösutavad telerisportlased. Ja see on tore.

ad Tegelikult on kõige raskem ha meetrid need, mis tuleb te koduuksest jooksurajani. meistrivõistluste neljandas liigas.

Siim Kallas, samuti kunagine peaminister, on rääkinud, et on kirglik ooperihuviline. Sportlike saavutuste osas meenub kõigepealt hoopis see, et Kallas oli aastaid tagasi Eesti ratturite liidu juht. Tegelikult meeldis talle endalegi rattaga sõita, rohkem küll rahulikult mõnel rahvamatkal kulgeda, mitte võistlustel osaleda.

Kunagist peaministrit Mart Laari esimese hooga kirglike spordimeeste sekka ei nimetaks. Ei meenu ajaleheartikleid ega teleülekandeid spordiüritustelt, kus Laar oleks, dress seljas ja rind kummis, finišis vaimustunult intervjuud andnud. Kel mälu pikem, need mäletavad, et näiteks tormiste üheksakümnendate alguses käis toona verinoor peaminister Laar regulaarselt Tallinnas Harjuoru saalis squash’i mängimas.

Tiit Vähi sporditaustast on teada, et noorena tegeles ta poksimisega ning teine endine peaminister Mart Siimann oli nooruses väga korralikul tasemel sportvõimleja. Ent nagu Siimann ühes intervjuus on maininud, oli ta omal ajal ka näiteks Tartu parim noor väravavaht jäähokis, kuulus Tartu koondisse kergejõustikus, mängis jalg- ja väravpalli, sõitis jalgrattaga ja uisutas. Seoses spordiga on Siimann siiski kõige enam tuntud kui Eesti olümpiakomitee pikaaegne juht, kus tippspordi juhtimise kõrval õhutas Eesti inimesi kõige laiemas mõttes spordiga tegelema ning spordist vaimustuma.

Endist peaministrit Andres Tarandit ei saa samuti pidada nii silmapaistvaks spordimeheks, kui seda on Ansip või Rõivas, ent kui meenutada, siis on ta ju ise maininud, 19

pesu

e l a e p i h Kiht ki Kui õhtud muutuvad pikemaks ja temperatuur langeb, hakkavad entusiastlikud välispordi harrastajad otsima paremaid riietumisvõimalusi, et kas või nui neljaks trenne jätkata ja endiselt värskes õhus liikumist nautida.

E

t ka külma ilmaga liikumisest mõnu tunda, tuleb pöörata tähelepanu sellele, et riietus: - aitaks niiskust eemale juhtida, - minimeeriks ilmastikutegurite mõju, - ei laseks soojal õhul kaduma minna, - võimaldaks õhu juurdepääsu, kui riietes liiga palav hakkab.

1. Võitluses niiskusega mängib võtmerolli aluskiht. Helly Hanseni revolutsioonilisel Lifa® tehnoloogial põhinev kangas kannab niiskuse su kehalt silmapilkselt üle järgmisele kihile, ning sealt edasi läbi välise kihi.

Sõltuvalt tegevusest ja keskkonnatingimustest võid 20

valida, kas vajad veel üht täiendavat kihti. Vahelduvas tempos kulgeva liikumise – mäesuusatamise, purjetamise –, aga ka väga külma ilma või madala aktiivsusega aeroobse tegevuse korral (näiteks jalutuskäik külmas õhus) on parimaks valikuks HH®Warm Lifa® tehnoloogial põhinev kangas koos puhtast meriino­villast kihiga.

Kuna vill sellisest kangast valmistatud toodetes tegelikult vastu nahka ei puutu, sobivad need ka inimestele, kes muidu villaseid esemeid kanda ei saa. HH®Warm ei nõua ilmtingimata teist kihti, sest meriino­villane kiht juba toimib teise kihina. Seega võid kanda suusa- või spordijakki otse aluskihi peal.

HH®Dry on kõige mitmekülgsem aluskiht, mida saab

Helly Hansen on USA mäesuusatiimi ametlik spordipesu partner ja Soome murdmaasuusakoondise ametlik partner.

kasutada aasta ringi ehk alati, kui on vaja niiskusest jagu saada – alates esimestest jahedatest õhtutest kuni miinuskraadideni välja, sõltuvalt tegevuse intensiivsusest. Meeles tuleb vaid pidada, et see nõuab ka teist riidekihti, et niiskus saaks aurustuda.

2. Teise kihi ülesanne on anda sooja ja osaleda niiskuse eemaldamise protsessis. Fliis või mõni teine isoleeriv materjal, nagu Primaloft, on mõeldud selleks, et püüda sinu keha tekitatud sooja õhku õhutaskutesse. Suureks plussiks on siinkohal see, et sellisest materjalist esemed annavad sooja ka siis, kui peaksid märjaks saama – need on kerged ja kuivavad kiiresti, samuti osaleb materjal niiskuse reguleerimise süsteemis. Higi imbub aluskihilt järgmisesse kihti ja aurustub kiiremini.

3. Et kaitsta end ilmastikutegurite, näiteks tuule ja vihma eest, läheb vaja kolmandat kaitsekihti. Helly Hansen Helly Tech® tehnoloogia kaitsebki sind kangas sisalduvate mikropoorsete membraanide abil. Membraanide poorid on küllaltki suured selleks, et niisket õhku välja lasta, kuid samas piisavalt väikesed, et veemolekule mitte sisse lubada.

Kui sul riietes äkki liiga palav hakkab, saad ülearust kuumust väljutada ventilatsioonilukkude abil. DWR-töötlus (veekindel töötlus) muudab kanga välimise pinna selliseks, et veepiisad „veerevad“ sellelt minema samamoodi, nagu näiteks pardi sulgedelt. Väga intensiivse aeroobse tegevuse korral, nagu jooksmine või murdmaasuusatamine, pole kolmas kiht tavaliselt just parim lahendus, kuna siis on õhu läbilaskvus veekindlusest olulisem.

Ilmale ja tegevusele vastava õige riietuse valimine on peen kunst, aga kui järgida põhireegleid, pole võimalik kuigi palju eksida. Sa ei lase ju ilmal rikkuda naudingut, mida pakub liikumine värskes õhus!

HH®Warm See on parim saada olev aluskiht. Kombineerib unikaalset Lifa® tehnoloogiat, mis aitab su nahal kuivana püsida, parimast meriinovillast pealiskihiga. Täiuslikult sobiv valik aeroobseks tegevuseks külma ilmaga ja vahelduvas tempos kulgevate spordi­alade (mäesuusatamine, purjetamine) harrastamiseks.

Omadused • 215g/m² • Ei põhjusta allergiat • Lifa® StayDry tehnoloogia • Ei tekita sügelust • Puhas meriinovill See aluskiht ühendab endas kaks eri omadust: sisemised Lifa® kiud tagavad, et sa püsid kuivana, väline pehme meriinovill lisab aga soojust ja mugavust. Imiteerides jääkaru karva, võimaldab see uuenduslik lahendus veelgi tõhusamalt niiskust eemaldada, tagades samas soojapidavuse.

HH®Dry Helly Hanseni toodete algne aluskiht. Ikooniks muutunud disain, klassikalise triibuga varrukal. See pikkade varrukatega topp meestele tagab niiskuse regulatsiooni aeroobse tegevuse ajal ja sobib ideaalselt ronimiseks, suusatamiseks, jooksmiseks ja sporditreeninguteks. Mugav ja funktsionaalne, sobib igapäevaseks kasutamiseks. Kuivab kiiresti, laseb õhku läbi ja on väga kerge.

40 aasta jooksul pidevalt täiendatud Lifa® StayDry unikaalset tehnoloogiat on kasutatud kõigis Helly Hanseni toodete aluskihtides.

Omadused • HH®Dry • Kerge • Ei tekita sügelust • Jääb naha vastas kuivaks • Lifa® StayDry tehnoloogia • Ei põhjusta allergiat • 125 g/m² 21

edulugu

rne ä ä usaldusv kiire ja treeningpartner a Madshus tj o to sa u su im n va a FOTOD scanpix Norra päritolu maailm a. sj u tõ em ir ki e ig kõ on suusatarvete turul Grete Gaim.

22

K

es ei teaks Madshusi kaugelt äratuntavaid punaseid suuski? Norra laskesuusatamise legend, kuuekordne olümpiavõitja ning 19-kordne maailmameister Ole Einar Bjørndalen sõidab Madshusiga ning ta mantlipärijaks peetav Emil Hegle Svendsen samuti. Sellest hooajast võistlevad Madshusi suuskadel ka Eesti tulevikulootused Grete Gaim, Darja Jurlova, Tuuli Tomingas, Jan Treier, Kalev Ermits ja Meril Beilmann. Murdmaasuusatajatest usaldavad Madshusi naeratav võitleja Kristin Strømer Steira, noor tulevikutäht Heidi Weng, kogenud maratonimehed Jörgen Brink ja Stanislav Rezac ning tugevad venelased Aleksandr Bessmertnykh ja Nikolai Morilov. Ka meie Timo Simonlatser ning noor ja andekas Toomas Kollo sõidavad kuulsate Norra suuskadega. Madshus on paljude staaride valik.

Loomulikult on Madshus Norras turuliider. Vaevalt leidub maailmas norrakatest paremaid suusaeksperte. On ütlematagi selge, et nemad kehvi suuski ei osta ja viletsate suuskadega ei sõida.

Teatmeteosed ütlevad, et Madshus on vanim tänini tegutsev suusatootja maailmas. Firma asutas 1906. aastal suusameister Roland Madshus. Toona oli Norras pea igas külas oma suusameister, firmasid, mis puust suuski tegid, oli sadu. Järsk muutus toimus 1974. aastal, mil puusuusad läksid moest ning suusatajate eelistuse võitsid plastikpõhjaga suusad ehk n-ö poolplastikud. Tänapäeval on Madshus ainus Norra suur suusatootja, maailmaturul hoiab teist positsiooni ülivõimsa liidri Fischeri järel. Kusjuures kõik märgid näitavad, et Madshus on turul kõige suurem tõusja.

Mis on aga menu põhjuseks? Miks eelistavad paljud maailma tipud, tublid harrastajad ja pühapäevasõitjad Madshusi?

Tuleb välja, et vanim suusafirma on eesrindlik moodsate tehnoloogiate avastaja ja rakendaja. Sport­landi väli­ spordivahendite kategooriajuht Dmitri Smirnov ütleb, et kui kõik teised tootjad valmistavad puitsisuga ehk

Ole Einar Bjørndalen.

täpsemalt puitkonstruktsiooniga suuski, siis Madshusi tippsuusad on tehtud erilisest akrüülipõhisest vahust, mistõttu suusad on ülikerged. „Konstruktsioon on samas väga vastupidav ning vajalikes kohtades jäik,“ räägib asjatundja Smirnov. „Nad on ainsad, kes suuski selle tehnoloogiaga teevad. Teevad juba aastaid ning väga hästi.“ See tähendab Smirnovi sõnul seda, et Madshusi suusad on stabiilselt head, kvaliteedi osas järeleandmisi ei esine.

Viimaste hooaegade suusad on olnud nii võimsad, et enamik sportlasi paneb kohe uued mudelid alla ja vahetab vanad paarid välja.

Veel juhib Smirnov tähelepanu sellele, et Madshus on üks vähestest suusafirmadest, kes toodab kogu suusatarvete paketti – suuski, keppe ja saapaid. Pakuvad läbi ja lõhki Norra kvaliteeti peaaegu iga hinnaklassi toodetele, nii tõsistele sportlastele, rahvasportlastele kui ka lastele. Kes ostab, see alt ei lähe.

Tipptasemel suusatajate ja tõsiste harrastajate meeli peaks algaval hooajal köitma kindlasti Madshusi REDLINE’i sari, kus on parimal moel ühendatud norrakate sajandite jooksul ladestunud suusaalane oskusteave ning tipptasemel insenerimõtlemine. Ülihea libisemisega suusad ning saapad on tehnoloogiliselt täiesti uudsed. „Ma olen veendunud, et see sari rõõmustab väga tõsist suusahuvilist. Toode on lihtsalt ülihea ja samas, kui rääkida tehnoloogiast, totaalselt uus,“ märgib Smirnov.

Sel hooajal on Madshus turul esindatud ka esimeste „nutisuuskadega“. EmPower’i nimeline tehnoloogia tähendab seda, et võistlussuuskade sisse on pandud väike mikrokiip, mille peal on kogu vajalik suusainfo – jäikus, kulbipikkus ja määrdepesa kõrgus. Selle info saab kätte nii spetsiaalse poes oleva lugejaga kui ka tavalise nutitelefoni Madshus EmPower’i nimelise äpiga.

Kõikides suuremates Sportlandi poodides on olemas ka suusakaal, millega saab suhteliselt täpselt valida igale sõitjale sobiva suusapaari.

Tuleb välja, et vansrim indlik suusafirma on ee ogiate moodsate tehnonlo avastaja ja rake daja.

Emil Hegle Svendsen

Madshus on aastaid üritanud olla ka tavasõitjatele lähemal ning olnud peasponsor ühel vanimal suusamaratonil Birkenbeiner Rennetil. Sellest talvest on Madshus ametlik suusa- ja saapapartner maailma kuulsamal suusamaratonil – Vasaloppetil. Sportlandil on plaanis Madshusi varustuse ostjate vahel loosida pääsmeid Vasaloppetile – need müüdi tavamüügis juba aprillis läbi, seda enam on need kullahinnas.

Kokkuvõttes peaks see aga tähendama, et Madshusi punased suusad, mis seni pole Eesti turul liiga silmapaistvad tegijad olnud, võiks järgmistel aastatel võimsalt turuosa võita.

23

Oleme seal, kus on meie kliendid!

T

eatame uhkusega, et 1. sep­ tembril 2014 alustasid Madshus ja Vasaloppet koostööd, mille tulemusel Madshus hakkab uue eksklusiivse partnerina varustama Vasaloppetit suuskade ja saabastega.

Tänu uuele lepingule torkab Madshusi kohalolek Vasaloppeti üritustel edaspidi rohkem silma.

Meie eesmärk on viibida seal, kus on meie kliendid, ja olla üks tugevamaid kaubamärke Norra suusavarustustoodete turul. Vasaloppet ise on üks võimsamaid kaubamärke spordi- ja kehakultuurimaailmas.

Ootame koostööd Vasaloppetiga suure põnevusega – see on meie jaoks tähtis ja märkimisväärne samm. Tõik, et Vasaloppet valis Madshusi oma eksklusiivpartneriks järgmiseks neljaks aastaks, näitab kindlalt meie staatust ja positsiooni selles tööstusharus.

Keskmes tervisesport Vasaloppet meelitab kohale rohkem kui 90 000 inimest, kes osalevad mõnel Vasaloppeti nädala raames toimuval üritusel – nii suvel kui ka talvel.

Madshusile on oluline, et kliendid oleksid aktiivsed aastaringselt. Veelgi enam – tähtis on Vasaloppeti-taoliste ürituste abil tuua murdmaasuusatamise juurde veel rohkem inimesi.

Madshusist saab aktiivne ja silmatorkav partner kõigil Vasaloppeti ettevõtmistel.

Käsikäes Vasaloppetiga hakkame me korraldama suusavarustuse esitlusi ja mitmeid muid üritusi, ning anname jõuliselt oma panuse, et luua seda kordumatut, elevusest tulvil õhustikku.

Nils Hult, Madshusi tegevjuht

Legendaarne Vasaloppet, Rootsis Säleni küla ja Mora linna vahel kulgeva 90 km pikkuse rajaga suusamaraton, toimus esimest korda 1922. aastal. Seda iga-aastast üritust peetakse märtsi esimesel pühapäeval ja see on vanim, pikim ning (osalejate arvu poolest) suurim murdmaasuusatamise maraton maailmas.

90 km läbimise senine rekord on 3 tundi, 38 minutit ja 41 sekundit (2:26 kilomeetri kohta) ning see kuulub rootslasele Jörgen Brinkile (2012).

Igal aastal võtab ligi 70 000 suusatajat osa Vasaloppeti vinterveckast – nädal aega kestvast suusapeost, mis koosneb üheksast murdmaasuusatamise üritusest ja mille lõpetab Vasaloppeti maraton oma algsel kujul.

Lisaks partnerlusele Vasaloppetiga on Madshus ka Norra Birkebeineri murdmaasuusamaratoni eksklusiivne varustaja.

MARATOONARI MEELESPEA 2015

www.tartumaraton.ee

43. Tartu Maraton

33. Tartu Jooksumaraton

34. Tartu Rattaralli

15. VEEBRUAR

10. MAI

31. MAI

9. Tartu Rulluisumaraton

18. Tartu Rattamaraton

4. Tartu Linnamaraton

23. AUGUST

20. SEPTEMBER

3. OKTOOBER

Madshusi tiim

Tiim Madshus – noored ja andekad

M

aailmakuulus Norra suusabränd Madshus toetab kümmet Eesti laske- ja murdmasuustajat tippklassi varustusega, et need selgelt perspektiivikad noored sportlased saaksid tegeleda põhilisega – kõrgete sportlike eesmärkide seadmise ning nende saavutamisega. See, et Mads­ hus, nagu mis tahes teine tõsine suusatootja, tahab oma brändi alla võistlema meelitada võimalikult silmapaistvaid suusatajaid, kes siis suurvõistlustel kõrgeid kohti võites toovad omakorda au ja kuulsust suusafirmale, pole mingi ime­vigur.

Nii need asjad käivad. Kuna aga Eestis on hetkel suusaalade tippudega nagu on – sellist, kes MK etappidel ja suurvõistlustel stabiilselt punktikohtadel sõidaks ja vahel pjedestaalilegi jõuaks, ju pole.

Sestap, nagu kinnitab Madshusi Eesti maaletooja ja müüja Sportlandi esindaja Dima Smirnov, ongi tehtud panus noortele, kes on omavanuste seas nii kodustel kui välisvõistlustel klassi näidanud ning kui kõik hästi sujub, võivad üsna varsti püüda kõrgeid kohti täiskasvanute rahvus­ vahelistel võistlustel. „Peaasi, et raskel ajal ei jätaks need ilmselgelt andekad noored oma sporditegemist pooleli, kuna pole materiaalset toetust,“ sõnab Smirnov ürituse missiooni kohta. „Tiimi koostamisel oligi põhiline see, et neil noortel endil oleks sisemine põlemine ning kindel soov spordis suuri asju korda saata.“ Eesti tiim Madshusis on juba selgelt täiskasvanute koondises kanda kinnitanud laskesuusatajad Grete Gaim ning Darja Jurlova. Laskesuusatajatest on tiimis ka veel Eesti teenekaima laskesuusa­treneeri Tõnu Pääsukese juhendatav grupp ehk siis noored ja talendikad Tuuli Tomingas, Meril Beilmann, Jaan Treier ja Kalev Ermits. Samuti on Madhusi tiimis noored murdmaasuusatajad Henri Ahtiäinen, Morten Priks ning Toomas Kollo. Vana tegija kogemusi ja kangust lisab tiimile Timo Simonlatser, kes vahepeal suisa loobumismõtteid mõlgutas, kuid on nüüd taas end leidnud ning on uue hooga harjutamas. Aga saagem lähemalt tuttavaks.

Nimi: Henri Ahtiäinen Sünniaeg: 23.01.1998 Spordiala: Murdmaasuusatamine Treener: Riho Roosipõld, Margus Uibo Klubi: CFC Spordiklubi Parimad tulemused: Kolmekordne Eesti noorte meister, ETV Swedbank noorte suusasarja kahekordne kuldmedalist, Põhja­ maade meistrivõistluste sprindi 31. koht (M18), Koolinoorte maailma­meistrivõistluste proloog 9. koht (M18), Altius Energia tiimi ehk Eesti noorte koondise liige 2014/2015 hooaja eesmärgid: Eesti meistrivõistlustel kiireima kolme hulka tulemine, noorte taliolümpia festivalile pääsemine (katsevõistlustelt edasi pääsemine), Põhjamaade meistrivõistlustele pääsemine ja (juhul kui..) esimese 20. hulka tulemine Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem? Kõige rohkem meeldib see, et suuskadel olles unustan ma kõik muu, probleemid haihtuvad. Nii kaua, kui suusad on all, olen ma õnnelik.

Kuidas iseloomustad Madshusi bändi ja varustust? Ma nüüd ei tea, kui sügavale detailidesse siin laskuda, igatahes nii palju, kui ma uurinud olen Madshusi kohta, julgen väita, et Mads­hus on väga moodne ja modernne bränd, kasutab tänapäevale iseloomulikke meetodeid ja nippe varustuse valmistamisel. Madshusi varustus on uskumatult kerge, kõige valmistamisel kasutatakse vist süsinikku. Ma pole kunagi Madshusi suuskadega võistelnud, aga siiski, mulle meeldib nende disain: uisusuusk on madala ninaga ja otsas pole auku nagu Fischeri võistlussuuskadel kombeks. Klassikasuuskadel pole eriti suurt erinevust teiste brändidega. Testi alusel tehti kindlaks, et Madshusi uisusuusk on kõige parema libisemisega maailmas ning klassika on kolmandal kohal. Ka suusakepid on ultrakerged. Just jõudsid minuni ka uued saapad, uisu­saapad. Need on palju mugavamad kui eelmised saapad ja kergemad ka. Olen alati Madshusi brändi vastu suurt huvi tundnud ja ikka veel ei suuda uskuda, et mulle selline võimalus anti.

Nimi: Grete Gaim Sünniaeg: 21.05.1993 Spordiala: Laskesuusatamine Treener: Rune Aland/Janno Prants Klubi: Oti Spordiklubi Zahkna Team Parimad tulemused: Noorte maailmameister / 1. koht 2012 Kontiolahti, 57. koht täiskasvanute MM 2013, 39.koht MK-etapp parim koht 2013, 57. koht Sotši OM 2014/2015 hooaja eesmärgid: Mitmed MK-sarja punktid ( stabiilselt top 60. ja top 40.), Euroopa meistrivõistlused top 15, täiskasvanute maailmameistrivõistlused top 30 Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem?

Atraktiivsus. Kõige huvitavam spordiala, sest kuni viimase tiiruni ei pruugi olla võistlustulemus teada.

Kuidas iseloomustad Madshusi brändi ja varustust? Palju kokku­puudet pole olnud. Nooremana oli klassikapaar, kuid rohkem midagi.

Nimi: Kalev Ermits Sünniaeg: 19.09.1992 Spordiala: Laskesuusatamine Treener: Rein Pedaja / Ilkka Luttunen Klubi: Elva Suusaklubi Parimad tulemused: Sotši olümpiamängudel individuaalis 70. koht, teates 17. koht, Maailmakarikaetapil Ruhpoldingus individuaalis 54. koht, IBU karika­etapil Idres sprindis 13. koht, Soome meistrivõistlustel meeste klassis 2x1. koht 2014/2015 hooaja eesmärgid: Kontiolahti MM - TOP 40, Otepää EM - TOP 20, Eesti MV - TOP 1 Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem? Meeldib see, et treeningutel ei hakka igav, kuna pisinüansside kallal tööd jätkub aastaringselt.

Kuidas iseloomustad Madshusi brändi ja varustust? Madshusi suusad on lumel stabiilsed ja kerged ning paratamatult ka kiired. Saabas on kompaktselt jala ümber ning jäik, mis suunab kogu jõu maksimaalselt suusa peale.

Lisaks on Madshusi tooted välimuselt ilusa disainiga. Ise sõidan, ei kurda! Soovitan teistelegi.

Nimi: Jan Treier Sünniaeg: 11.02.1992 Spordiala: Laskesuusatamine Treener: Tõnu Pääsuke Klubi: Spordiklubi Biathlon Parimad tulemused: 6. koht noorte maailmameistrivõistluste sprindis Nove-­ Mestos 2011, 12. koht Euroopa meistrivõislustel jälituses Banskos 2013 aastal, 25. koht IBU karikasarja etapil individuaalis Ridnaunis 2014 aastal

2014/2015 hooaja eesmärgid: Esikümnes IBU karika­sarja etapil, 40 parima seas Maailmakarika etapil, esikümnes Euroopa meistri­ võistlustel Otepääl.

Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem? Mulle meeldib murdmaasuusatamise raske pingutuse ja laskmise täpsuse ning tasa­ kaalukuse kombinatsioon. Enne viimast tiiru ei tea kunagi, kuidas asjad lähevad, sest ka parimad eksivad. See annab võimaluse kõigile.

Kuidas iseloomustad Madshusi brändi ja varustust? Madshus on viimastel aastatel teinud meeletu arengu­hüppe.

Suusad olid ennegi head. Nüüd on saapad ja kepid samuti tippklassis. Madshusi varustus võimaldab kindlasti kõrgete kohtade nimel võidelda!

25

Madshusi tiim

Nimi: Daria Yurlova Sünniaeg: 3.märts 1992 Spordiala: Laskesuusatamine Treener: Jevgeni Všivtsev Klubi: Äkke Spordiklubi Parimad tulemused: Juuniorite MM (2013) - (10. koht - Sprint, 6. koht ­Pursuit), Le Grand Bornand MK (13/14) 39.koht - Sprint, Sotši 2014 - 67. koht Sprint

2014/2015 hooaja eesmärgid: Maailma karikatel punktide saamine (Top 40), Kontiolahti MM - Top 30, Distantsil (15 km ja 4 tiiru) saada 0 trahvi.

Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem? Meeldib see, et peab kaks erinevat ala (suusatamine ja laskmine) kokku panna.

Kuidas iseloomustad Madshusi bändi ja varustust? Väga ilus ja mugav. Kiire suusk - seda tõestavad maailma tippsportlased juba ammu.

Nimi: Meril Beilmann Sünniaeg: 12.06.1995 Spordiala: Laskesuusatamine Treener: Tõnu Pääsuke, Stefan Gunnari Klubi: Spordiklubi Biathlon Parimad tulemused: 6. koht noorte maailmameistrivõistlustelt sprindis Presque Isle's 2014. aastal, 3. koht Euroopa meistri­võistlustelt teates Nove Mestos 2014. aastal, 8. koht Euroopa noorte olümpiafestivalilt indi­viduaalis 2013. aastal

2014/2015 hooaja eesmärgid: Esikolmikus Euroopa meistrivõistlustel Otepääl juunioride klassis, esikuuikus Juunioride maailmameistrivõistlustel Minskis juunioride klassis

Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem? Mulle meeldib, kuidas kaks nii erinevat ala üksteist tasakaalustavad ja moodustavad väga kaasahaaravalt ettearvamatu koosluse. Lisaks, et see nõuab nii füüsilist võimekust kui ka tugevat enesekontrolli.

Kuidas iseloomustad Madshusi brändi ja varustust? Kogu varustus on kvaliteetne, kerge, toekas ja mugav. Kiirusele piire ei sea.

Nimi: Toomas Kollo Sünniaeg: 2.03.1995 Spordiala: Suusatamine Treener: Margus Uibo, Riho Roosipõld Klubi: CFC spordiklubi/suusakool Parimad tulemused: Läti meistrivõistluste 10 km CL 5. koht FIS punkt 75, Jaak Mae karika võistluse 10km CL 4. koht FIS punkt 77, keskmine FIS punkt hooaja lõpus 96.

2014/2015 hooaja eesmärgid: Juunioride MM-il koht 15 hulgas, keskmine FIS punkt alla 80.

Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem? Suusatamine on väga mitmekülgne spordiala, palju erinevaid treeninguid. Treenida saab koos seltskonnaga.

Kuidas iseloomustad Madshusi bändi ja varustust? Madshusi suusavarustus on maailma üks kvaliteetsemaid ning ka disain on ilus.

Nimi: Morten Priks Sünniaeg: 29.08.1990 Spordiala: Murdmaasuusatamine Treener: Kalmer Tramm Klubi: Karupesa Team Parimad tulemused: EMV sprint 4. koht, Viru maratonil 1. koht,Alutaguse maratonil 2. koht, EMV medalid juunioride ja u-23 vanuseklassis!

Nimi: Timo Simonlatser Sünniaeg: 17.05.1986 Spordiala: murdmaasuusatamine Treener: Anatoli Šmigun Klubi: CFC Suusaklubi Parimad tulemused: Maailma karikasarja stardid: punktikohal (30 parema seas) 17 korda 12 parema seas (poolfinaalis) 8 korda Edukaimad MK stardid: Praha Tour de Ski 2007 sprint V 7. koht/ B-­finaali I Liberec MK 2011 sprint V 8.koht Kuusamo MK 2011 sprint KL 12. koht Obersdorf Tour de Ski 2011 sprint KL 12. koht Otepää MK 2008 sprint KL 12. koht Maailmameistrivõistlused 2007 Sapporo sprint KL 25. koht 2009 Liberec sprint V 39. koht 2011 Holmenkollen sprint V 47. koht Taliolümpiamängud 2010 Vancouver sprint KL 27. koht Eesti meistrivõistlused 2011 Eesti meister vabatehnika sprindis 2012 15km V 2. koht ja sprint KL 3. koht 2013 50km KL ÜS 3. koht

2014/2015 hooaja eesmärgid: Faluni MM-il top 10 resultaat. Koguda 100 MK punkti hooajaga.

Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem?

Suuskadel liikumine - pole midagi magusamat tõusule järgnevast laskumisest!

Kuidas iseloomustad Madshusi brändi ja varustust? Tippudele loodud!

26

2014/2015 hooaja eesmärgid: 28. detsember EMV 15km vaba Top 3! Saada õigus osaleda MK etappidel.

Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem? Palju tehnilisi nüansse, vaheldusrikas treening. Ala on pidevas tehnilises arengus! Rasked treeningud!

Kuidas iseloomustad Madshusi bändi ja varustust?

Kõvasti edasi arenenud viimaste aastatega!

Redline suusad väga kerged! Saapad väga mugavad! Väga hea suuskade tellimise, vahetamise võimalus. Head lihvid! Hea koostöö Sportlandiga!

Nimi: Tuuli Tomingas Sünniaeg: 4.01.1995 Spordiala: Laskesuusatamine Treener: Tõnu Pääsuke, Stefan Gunnari Klubi: Spordiklubi Biathlon Parimad tulemused: Euroopa meister sprindis junioride klassis, Euroopa meistrivõistlused 3. koht juunioride mix teade, noorte maailma­ meistri võistlused 5. koht jälitussõit, Euroopa noorte olümpia festival induviduaal 3. koht, noorte maailmameistri võistlused 4. koht teade 2014/2015 hooaja eesmärgid: Euroopa meistrivõistlused juunioride klassis 1.–3. koht, juunioride maailmameistrivõistluste 1.– 3. koht Mis Sulle meeldib oma ala juures kõige rohkem?

Põnevus, kunagi ei saa kindel olla kuidas läheb. Vorm võib hea olla, aga laskmise peale ei saa kunagi kindel olla. Trennid on vaheldusrikkad, erinevates kohtades, maastikul.

Kuidas iseloomustad Madshusi bändi ja varustust? Suusad on hästi juhitavad, jalas mugavad. Ka muu varustus näeb hea välja ning istub hästi. Näiteks suusa­saapad olid kohe jalas ideaalsed, ei hõõrunud. See on muidugi individuaalne, kellele milline bränd sobib, aga mina võin öelda, et olen leidnud enda jaoks parima.

Suusasoovitused täiskasvanutele

S

portlandi välispordivahendite kategooria juht Dmitri Smirnov selgitab, et suuskade valimisel tuleks endale kõigepealt selgeks teha, kui palju on plaanis talvel sõita ja millised eesmärgid inimene endale seab.

Oluline on ka sõidustiil, kas uisk või klassika. Oluline on valida suusad enda kaalu ja pikkuse järgi. Klassikasuusad võiksid olla 15–25 cm pikemad suusataja pikkusest. Mida pikem suusk, seda parem libisemine, mida lühem suusk, seda parem on nende juhitavus. Klassikasuuskade jäikus peab olema piisav, s.t kui suusataja seisab korraga mõlemal suusal, jääks suuskade keskosa 45–60 mm õhku. Kui suusataja seisab kogu keha raskusega ühel suusal, on keskosa surutud vastu maad (pidamismääre) ning suusk n-ö peab. Kui keskosa jääb kogu keha raskuse puhul õhku, on suusad ilmselt liiga jäigad ning suusatajale sobimatud. Kui suuski on võimalik maha suruda vaid poole keharaskusega või jääb pidamisala liiga lühikeseks, siis pole suusad samuti sobivad, kuna neid saab küll alati pidama, kuid libisemine väheneb märgatavalt.

Uisutehnika suusad valitakse suusatajast 5–15 cm pikemad. Uisusuuskade keskosa mahasuru-

miseks vajalik kaal peab olema suurem suusataja kaalust ehk sobiva uisusuusaga sõites jääb suusa keskosa alati minimaalselt õhku. Kui suusad on pehmed ehk suusataja raskus surub keskosa maha, on suuski raske juhtida.

Võistlussuuskade valimisel tuleks arvestada ka veel suusa konstruktsiooni ja põhja­materjali erinevate omadustega. Samuti on olulisel kohal suusataja tehnika. Nendele, kes sõidavad korra nädalas või veel vähem, piisab kõige lihtsamast suusapaarist. Kallima hinnaklassi suusad jagunevad klassika-, uisu- ja universaalsuuskadeks.

Universiaalsuusad sobivad inimestele, kes käivad regulaarselt sõitmas, kuid kiirus ja võistlemine pole olulised. Tõsisel tasemel suusatajal on kindlasti vaja eraldi klassika- ja uisusuuski. Õige suusapaari valimisel on väga oluline konsulteerida pädevate suusamüüjatega, kes lähtuvad teie vajadustest, mitte hinnaklassist.

Mõni sõna suusakeppidest Suusakeppide pikkuse valimisel lähtutakse üldiselt valemist, kus klassikalise stiili suusakepi pikkuseks on 0,85 korda suusataja pikkus ja uisukepi pikkus on 0,9 korda suusataja pikkus.

Harrastajate jaoks piisab teadmisest, et uisukepp võiks olla ninani ja klassika oma õlani ja kindlasti ei tasu siinkohal millimeetreid taga ajada. Naistel on soovitatav valida natuke lühemad uisukepid, kuna kätes ei pruugi piisavalt palju jõudu olla. Mehed peaksid vältima liiga pehmeid suusakeppe, mis painduvad igal tõukel (sinna läheb enamik tõuke energiast). Tavaharrastajad peaksid arvestama ka sellega, et kallimad kepid on küll jäigemad, kuid seda rabedamad, s.t et kukkudes või koperdades on nende murdumise risk suurem. Suusakeppide hinna määrab materjal, millest need tehtud on, ja sellest oleneb ka kaal ja jäikus. Kallimad kepid on tehtud 100% süsinikust, see tagab optimaalse jäikuse, mis on oluline selleks, et tõukejõud või -energia läheks õigesse kohta. Kuigi süsinikusisaldus ja selle kvaliteet on erinevatel markidel erinev, tasub tõsistel sõitjatel valida suusakepid, millel on süsiniku­sisaldus vähemat 60%. Oluline on ka rihm, soovitatavalt kinnasrihm, mis teeb sõidu mugavamaks. Korgist käepide teeb suusakepi kergemaks.

Saapad ja klambrid Õiget saabast valides on oluline jällegi endale selgeks teha, mis stiili, kui palju ja kui tõsiselt kavatsete sõita. Ideaalne suusasaabas on jalas mugav, jalg on sees piisavalt kinni ja toestatud. Samas peaks saabast saama üsna kergelt jalga tõmmata.

Suusasaapad peaks olema väikse ruumi­varuga, kuna täpselt paraja saapaga (varbad otsas) hakkab jalg külmetama. Eriti puudutab see uisusaabast, kuna selle tehnika puhul varbad eriti ei liigu. Ostes saapaid, veenduge, et need sobivad teie suusaklambritega. Suusaklambrid jagunevad kahte klambrisüsteemi: SNS ja NNN. Seega, jälgige saapa talla sobivust klambriga!

Suusavarustus lastele

L

astele suusariiete ja varustuse valimisel tuleb eelkõige lähtuda lapse vajadustest, oskustest ning mugavusest.

Suusad Väikestele lastele sobivad esimeseks suusa­­paariks plastik- või kaabelsidemega suusad, mis on mõel­dud kasutamiseks tavalise talvesaapaga, sest üldjuhul sellises vanuses lapsed jalutavad suuskadel. Väiksematele lastele eelistatakse ka keskelt n-ö kalasaba mustriga suuski.

Lastesuuskade hinnaklass sõltub tootjast ja suusabrändist. Hind on küll laste toodete puhul alati oluline, kuid tähtis on ka suuskade kvaliteet ja eluiga. Kui teie laps käib suusatrennis, siis suuskade valimisel on kindlasti oluline ka treeneri nõu – mitu paari, mis stiil, kui pehmed jne, sest treener teab üldjuhul oma õpilaste oskusi kõige paremini.

Soovitame võtta sama pikad või lapsest natuke lühemad suusad (kehtib hästi pisikeste puhul), see peaks aitama lapsel suuskadel paremini liikuda ja manööverdada. Muidugi, kuna suusakomplekti hind on päris korralik, on võimalik võtta ka suusad väikse varuga (kuni 10 cm), kuid sellisel juhul on esimestel kordadel lapsel päris raske suuskadega hakkama saada. Võistlusvarustust valides tuleb mõelda kindlasti vaid sellele hooajale, sest suuski n-ö „kasvamise peale“ ostes võivad lapse head tulemused jääda just varustuse taha. Tänapäeval on hästi hooldatud suusa eluiga väga pikk, kuid see sõltub ikkagi kasutamise tihedusest. Tõsisemad harrastajad vahetavad suuski iga paari aasta tagant, tavaharrastajatel piisab ühest paarist pikkadeks aastateks ning lastel sõltub see ennekõike kasvamiskiirusest.

Samuti tasuks suusavarustust osta kohtadest,

kus on olemas pädevad spetsialistid, kes suudavad leida just teile sobivad suusad, lähtudes teie vajadustest, mitte hinnaklassist.

Suusakepid Lihtsamad laste suusakepid tehakse enamasti kergest materjalist, rihmaks on tavaline aas, et kukkudes ei jääks käsi kinni, ning väiksematele tehakse ka alumine ots plastmassist, et vältida vigastusi. Laste suusakepid võiksid ulatuda õlani, väiksemate laste puhul võiksid need olla veel lühemad. Suusatrenni laste jaoks peaks kindlasti muretsema korralikumad jäigad kepid, et tõukejõud ikka õigesse kohta läheks, ning pikkus sõltub sellest, kas uisu- ja klassikastiilis kasutatakse erinevaid keppe või mitte.

27

10 hetke

Lembitu Kuuse

e k t e h i d r o p s 0 1

Kellelt veel, kui mitte 14 olümpial ja veel kümnetel kõikvõimalikel muudel tippvõistlustel käinud rahvustelevisiooni legendaarselt sporditoimetajalt Lembitu Kuuselt, oleks paslik küsida elu võimsaimate spordielamuste kohta.

FOTOD scanpix

„L

ugusid oleks mul muidugi raamatu jagu,“ hoiatab Lembitu ja lisab, et valitud lugusid pole vaja järjestada mingis tähtsuse-vapustuse järjekorras. Kirjas on need nii, kuidas esimese emotsiooni pealt meelde tulid...

1.

Andrus Veerpalu esimene tiitlivõit – üldse Eesti suusataja esimene tiitlivõit.

See oli 2001. a maailmameistrivõistlustel Lahtis. Võita varem startinuna 30 km eraldistardist sõidus kuld 0,2-sekundilise eduga Frode Estili ees! See emotsioon oli võimas. Lendasin otseülekande lõpuks otse ülevalt kommentaatorikabiinist läbi suure staadionihoone alla staadionile. Ei olnud mul enam aega vaadata, mis teed pidi minna... Dopingukontrolli ala läbisin ka täiskiirusel, joostes. Oleks veel kiiremini saanud, aga igal nurgal hüppasid soomlased kaela ja õnnitlesid, nagu oleks see võit osaliselt nendegi oma! Ja finiši juures intervjuupaigas andis Eurospordi reporter

kohe esimese inteka õiguse meile – neil ükskõik, kas ta jõuab eetrisse minut varem või hiljem. Meie aga jõudsimegi veel ETV otseülekandesse Andrusega otseintervjuu teha!

Karistuseta me jäime, aga omaette kaameli ajamine läbi nõelasilma oli küla territooriumile tagasi saamine. Aga Ameerika on teatavasti tuhande võimaluse maa!

2.

3.

1996. a olümpiamängudel Atlantas võõrustas tolleaegne EOK president Tiit Nuudi meid Toomas Uba ja kaameramehe Robert Voodiga olümpiakülas ja sõidutas meid elektriautoga – golfiväljakutelt hästi tuntud mudel. Ega meie ei saanud ju teisiti, kui salvestasime kaameraga kogu meie uhke teekonna ja kommenteerisime sealsamas, kus olime ja mida nägime. Siis sõitis meie kõrvale vägev politseimasin – muidugi tähelipuga... Kiiresti tehti selgeks, et oleme reeglite vastaselt käitunud ja kummalisel kombel saadeti meid olümpiakülast välja Atlanta liiklusse... Kolm kiirteed ühele ja kolm teisele poole. Nagu kosmoselaevad kihutasid meist vist 50 korda suurema kiirusega mööda Buickid, Lincolnid, Fordid, Chevrolet’d ja mis kõik veel... Kuni politseipatrull filmidest hästi tuntud laskeasendis meid teelt maha võttis.

Pikkade otseülekannete ajal juhtub ikka üht-teist. Minu esimeste olümpiareportaažide ajal töötasime kadunud sõber Tiit Rääguga Eesti Raadios, elasime Moskvas ja tööd tegime muidugi suures Ostankino keskuses. Kergejõustiku reportaaži tehes saatsime käijad rajale, tõstsin mulle tollal suhteliselt tundmatute meeste kohta käiva infopaki laua teise otsa ja ... sinna see üha kasvava kultuurikihi alla jäi. Kuni ilmuvad statkale äkki need tublid käijad... Pabereid pole, stardiprotokolle polnud meil siis üleüldse. Kes see võitja on? Ise räägin midagi, aga alateadvuses tiksub mõte – sinine särk – see saab olla idasakslasel, võib-olla ka tšehhil. Ei Ida-Saksa vapp peaks kaugelt silma torkama, järelikult tšehh ja noh, loomulikult üks favoriitidest Josef Priblinec. Nüüd on see nimi igavesti pealuu sees. Tiit pani ilmselt sama 29

10 hetke „tehnikaga“ paika hõbedamehe ja pronksivõitja hõiskasime kahekesi koos sünkroonis.

Pihta saime, aga nahk oli seljas märg, nagu oleks ise 20 kilomeetrit läbi kihutanud.

4.

gast vara lahkunud Aleksander Tammert seenior. Ja ütles sõna-sõnalt (ikka oma teada-tuntud mõnusa aktsendiga): „Tead, minu poiss saab Ateenast pronksi, kuigi tegelikult on ta neljas.“ Ja põhimõtteliselt nii ju läkski.

Kuidas saaks unustada Eesti võrkpallikoondise lausa uskumatut võitu kodus, Audentese spordihoones 2009. a Euroopa meistrivõistluste valikturniiril hiljem Vana Maailma meistriks kroonitud Poola üle! Me võitsime tookord ühtlasi valikgrupis esikoha ja pääsesime esmakordselt EM-finaalturniirile. Igat sorti individuaalset tunnustust pälvinud üks maailma tippsidemängijaid Pawel Zagumny tõstis lõpupunktide mängimisel ikka ja ainult Mariusz Wlaslyle, kuigi platsil puha staarid olidki. Aga nii oli blokki juba lihtsam ette seada ja eks ole Wlaslygi inimene. Siis kippus häälgi vist värisema ja kärisema....

9.

5.

Aastate eest oli Gunnar Klettenbergil niisugune vägev ratsu nagu Favoritas. Heast sugupuust hirmsa hüppevõimega täkk, kes Eestis esimesena ka 2-meetrise kõrguse ületas. Aga tal oli üks viga – võistluste pingelises õhkkonnas hakkas tagant üles lööma. Kahel jalal aga on raske nii kiiresti edasi saada kui neljal jalal.

Kuidas Gunnari selg küll vastu pidas, on omaette teema. Ja siis võitsid nad Tallinnas MK Kesk-Euroopa liiga suure auhinna – muidugi mõista tagus Favoritas ikka hasartselt tagant üles. Kohe, kui võitjad platsilt tulid, jooksin kaameramehega neile vastu – kuidas küll Favoritas end üleval peab? Gunnar hüppas sadulast, alustasime ja mida teeb Favoritas?

See metsik täkk, kes minut tagasi vaata et viskaks oma ratsaniku seljast, kummardab ja oma pika koonuga silitab minu jalga põlvest üles nagu maailma malbeim kiisu! Intervjuu pilt oli muidugi fantastiline. No see hobune PIDI ju mõistma, et nüüd sai ta millegi suure ja kiiduväärsega hakkama!

6.

Küll tahetakse elus kõike ette näha, spordis muidugi ka. Enne Ateena olümpiamänge, 2004. aasta suvel korraldas EOK ajakirjanikele erinevate alade sportlaste-treeneritega hommikusööke (meie naersime veel, et läheme aga jälle „kodutute“ hommikusöögile). Kergejõustiklastega kohtumise järel istusime veel väiksema seltskonnaga koos, kui äkki võttis jutuotsa üles meie hul30

bus hetk, kus pidime end tutvustama. Minu kõrval ulatab noorem härrasmees nimekaardi ja lisab – Kuuse. Mina muidugi välkkiirelt vastu – No, I´ m Kuuse. Ja annan oma kaardi.

Tema seda ikka veel vaatamata, et tema on Kuuse. Siis sai suure nalja ja naeruga selgeks, et kaks Kuuset, Mark ja Lembitu, olid Tokios kokku saanud. Tema töötas ühes Jaapani suurpangas ja eesti keelt praktiliselt ei kõnelnud. Küll aga võttis ta kohe kõne isale Austraaliasse. Vana rääkis uskumatult puhast eesti keelt, aga ühiseid juuri me ei leidnud – nemad olid pärit Läänemaalt, mina aga olen ju Rakverest.

Vana Sass oleks ka oraaklina võinud leiba teenida! Õudne üleelamine oli 2007. a suusatamise MM-il Sapporos. Oma esimese poja pulmas, just enne väljalendu Jaapanisse, olin vist külma saanud, mis on omaette haruldane ja harjumatu juhus. Juba lennu ajal kippus asi kehvaks kiskuma. Sain kokku veel Austria eest võistleva Mihhail Botvinoviga, kes oli just samas seisus. Temal läks aasta tähtsaim võistlus nurja ja minul ju ka – hääl kadus ära... Sprindi tegin veel ära. Kommentaatorikoht oli vabas õhus ka. Mingi kange liköör oli mul kõrval, niikaua kui häält jätkus, rääkisin. Kui hakkas ära minema, panin jälle klõmaka. Ülekande tegin lõpuni, aga energiakulu oli niisugune, nagu poleks nädal otsa mingit kangemat kraami suu sisse võtnudki.

Aga paari päeva pärast saabus vaikus... Kuum õlu meega tõi hääle aga lõplikult tagasi. Mis teha, reporter peab oma töövahendi hääle alati vormis hoidma.

7.

8.

Jaapanis, 1998. a Nagano olümpialt on meeles ka üks vahva kohtumine. Õieti küll juba mängudejärgselt vabariigi aastapäeva tähistamiselt Tokios. Olime seltskonnas saatkonnatöötajate ja kohalike VIP-idega mõnda aega inglise keeles vestelnud. Siis saa-

Olen nakatunud niisugusesse kirge, et võistlustelt ja igast paigast, kus ikka pikemalt tegutseda olen saanud, olen ostnud õllekannu – muidugi vastavate kirjade ja pildiga. Neid on aegade jooksul ligi sada kogunenud. 1998. a Nagano mängude õllekannu mul aga pole. Otsisin seda kaua – aega ju ka polnud. Aga suurimas ametlike suveniiride kaupluses oli ta olemas. Valge, nagu oleks sulalumest kokku pandud. Käepidemeks oli kullakarvaline suusahüppaja. Mitte keegi ei lähenenud ka sellele vitriinis aukohal olnud kannule. Mitu korda käisin selle kannu juures ja siis naersin omaette – nüüd on siis ihnsuse piir käes. Meie rahasse ümber arvutatult maksis see üle viie tuhande krooni! Ja aasta oli 1998. Nii jäigi see kann mul ostmata. Kas on kahju? Nüüd muidugi on, aga siis oli veidi teine aeg.

10.

Ei ole nii sügavalt õudset pilku näinud, kui Mika Myllyläl 2001. a suusatamise MM-il Lahtis. Olin kutsutud ainsa väliskülalisena Soome koondise nn medalikohvile. Andrus Veerpalu oli just maailmameistriks tulnud. Tänasin lühikeses kõnes hõimurahvast, öeldes kõige muu kõrval, et ju tundsite teie ka veidi heameelt meie hümni kuulates nagu meie aastakümneid nende „Maammelaulu“ kuulates. Ning muidugi soovisin edu. Ja siis tabasin endalt Mika pilgu. Olime temaga nii mõnigi kord kohtunud ja jutustanud, aga see oli niisugune pilk, nagu oleks ta surmasuus või tonti näinud... Paar päeva hiljem oli asi kogu maailmal selge. Mika teadis seda juba siis, aga see õhtu oli veel nagu pidu katku ajal. See dopingu­ skandaal räsis kogu suusasporti, kõige enam aga Soome rahvast.

imelapsed 180 päeva aastast kodumaalt eemal laagrites, vähemalt 6 korda nädalas treeningud ja üks välisvõistlus teise järel. Arvate, et tegemist on mõne täiskasvanud tippsportlase graafikuga?

TEKST Ann Hiiemaa - FOTOD scanpix, erakogu

– d u r a d l i S d Õde ja ven ! s a m a t u l l a v e pp üheskoos ti

E

ksite. See on kõigest 12-aastase freestyle-­suusataja Kelly Sild­ aru ja tema väikevenna Henry elustiil. Elustiil, mis toob mõlema näole laia naeratuse.

Sest mäe peal lustimine, uute keeruliste trikkide õppimine ja laagerdamine kuulub nende meelistegevuste hulka.

Paar nädalat tagasi Uus-Meremaa laagrist naasnud Kelly ja Henry Sildaru istusid kohvikus ja naeratasid kavalalt. „Mina ei karda rääkida, Henry võib-olla natuke pelgab veel,” muigas vanem õde ja vaatas väikevennale otsa.

Viimane raputas pead, lisas kiirelt: „Ei-ei, mina ei karda!“ ja pööras pilgu häbelikult põrandale. Mõlema noore päevatreening on alles ees – kell 20.30 algab Audenteses batuudi peal uute trikkide õppimine. „Väsinud? Ei seda kindlasti mitte. Mulle väga meeldivad batuuditreeningud!“ sõnas õbluke Kelly rahulolevalt. Tema treenerist isa Tõnis lisas kõrvalt: „Käime Audentese spordihallis trennis ja seal ei pääsenud varem lihtsalt batuutidele. Sestap olimegi sunnitud treenin-

gu üsna hilisele ajale lükkama. Ettevalmistusperioodil õpimegi väga palju batuutidel.

Hiljem viime trikid lumele üle. Kinnistamine võtab aga väga palju aega.“

Kool ja treeningud Kes „imelasteks“ tituleeritud Sildarude lugu veel kuulnud pole, siis tegemist on noorte freestyle-suusatajatega, kes pandi suuskadele juba 2-aastaselt. Vend Henry tegi seda õest veelgi varem. Mõlema treeneriks on isa Tõnis Sildaru, kes reisib lastega laagritesse kaasa, kannab ka mänedžeri rolli ja tegeleb teiste olmeküsimustega. Pereema Lilian enamikus laagrites kaasas ei käi. „Keegi peab ju tööl ka käima ja raha teenima,“ muigas isa Tõnis, kelle jaoks laste treenimine oleks justkui teine põhikohaga töökoht.

Ilmselt pole kahtlustki, et seni on sel alal pere esindusnäoks olnud Kelly. Ent väikevend Henry pingutab iga päev kõvasti, et vanemale õele järele jõuda. Seda enam, et igapäevased treeningud kulgevad neil kahel koos. „Ta sisemuses pidevalt võistleb Kellyga.

Küsib tihtipeale, kas tegi mõne triki paremini

Kelly Sildaru • Sündinud 17. veebruaril 2002.

• Pikkus ja kaal: 148 cm ja 35 kg.

• Kool: Tallinna Saksa Gümnaasiumi 6. klassi õpilane.

• Spordiala: vigursuusatamine Big Air, slopestyle ja halfpipe.

• Perekond: isa Tõnis, ema Lilian, vend Henry.

• Vägevaim trikk: switch unnatural 900.

• Parim tulemus: SFR Touri üldvõit 2014.

Henry Sildaru • Sündinud: 26. augusti 2006 • Pikkus ja kaal: 131cm ja 25kg • Kool: Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2. klassi õpilane.

• Spordiala: vigursuusatamine Big Air, slopestyle ja halfpipe.

• Vägevaim trikk: 720 ja backflip (tagurpidi salto)

33

imelapsed

Koolis ja laagris korraga

Ilmselt tekib seda artiklit lugedes nii mõnelgi küsimus, kuidas saavad Sildarud, kes niivõrd pika perioodi kooliaastast laagrites viibivad, edukalt õppetöös kaasa teha. Õige vastus on e-kool ning pühendumine.

Nii Kelly kui ka tema väikevend Henry kulutavad kooliuksi küll oluliselt vähem kui nende eakaaslased, kuid see ei tähenda, et nad vähem õpiksid. Enne laagrisse minekut küsib perekond Sildaru alati õppimise ette ning laagrites istutakse kohe pärast treeninguid õpikute taha. Ikka selleks, et klassikaaslastega samas tempos edasi minna. „Kui laagris olen, siis ei taha kunagi veel kooli minna. Tahaks veel treenida,“ avaldas õbluke Kelly ja lisas: „Aga kui kooli jõuan ja hakkan seal harjuma, siis meeldib ka seal väga! Klassikaaslased on toredad ja õpetajad väga mõistvad.“ Mõlemad õpivad Tallinna Saksa Gümnaasiumis ning seni on nende tunnistustel ilutsenud üksnes neljad-viied.

kui Kelly. Praegu on taseme vahe olemas, kuid oleks huvitav näha, mis saab siis, kui nad ühele pulgale jõuavad. Sest loogiliselt võttes nad ühel hetkel jõuavad samale tasemele,“ selgitas Tõnis Sildaru.

Tõsi, vanuse järgi võttes teeb poeg tütre sama vanuse saavutused ja trikid juba üle. „Aga see peabki nii olema, sest meeste vigursuusatamine on hoopis teine ala kui naiste vigursuusatamine. Vahe on nagu meeste ja naiste jalgpallis. See vahe on suur,“ selgitas Tõnis Sildaru.

Tänavune hooaeg tuleb õde-venda Sildarule eelnevatest pisut erinev. Nimelt kasvatatakse tänu uutele sponsoritele, nagu näiteks 4energia, välislaagrite perioodi poolele aastale. Seda on oluliselt rohkem kui varasematel aastatel. Aga võrreldes konkurentidega on välislaagrite maht endiselt võrdlemisi väike. „Aasta-aastalt peame lumelaagrite mahtu kasvatama. Et konkurentsis püsida on see hädavajalik. Mine tea, kui lapsed tulevikus omal alal väga edukad on, siis peame ehk kolima üldse riiki, kus paremad lumeolud. Juba praegu on tagasihoidlikult läbi lillede uuritud, kas oleksime lausa huvitatud mõnda teist riiki esindama. Hetkel oleme aga kindlalt kodumaale truud ...

Ja praegu on sellest kõigest vara rääkida.

Keegi ei tea, mis vahepeal juhtuda võib,“ arutles Tõnis Sildaru ja vaatas tütrele otsa: „Mine tea, äkki hakkavad Kellyle vahepeal poisid niivõrd meeldima, et ta ei taha üldse enam spordiga tegeleda.“ Tütar vaid muigas selle peale ja vastas resoluutselt: „Ei-ei, seda ei juhtu!“

Tegid filmis kaasa See, et kogu perekonna eesmärgid on kõrged, ei tule ilmselt kellelegi üllatusena.

Olles ise enamikust oma konkurentidest pea poole lühem ja muidugi ka poole kergem, osaleb Kelly edukalt freestyle-võistlustel naisteklassis ja toob võistlustelt koju üksnes kõrgeimaid kohti. Kusjuures konkurentideks on professionaalsed freestyle-suusatajad, kes teenivad selle alaga ka elatist.

Tõsi, vanuse tõttu ei pääse Kelly veel ei MK-sarja ega ka tiitlivõistlustele. Reeglite järgi peab nii juunioride kui ka täiskasvanute MMil või MK-sarjas osalemiseks olema vähemalt 15 aastat vana. Seega kahel järgmisel talvel Sildaru suurele võistluskarussellile veel ei astu.

Küll aga teeb seda loodetavasti 2017. aastal, mil peetakse ka juunioride maailmameistrivõistlused. Just see hooaeg on tema jaoks märgilise tähtsusega, sest ta saab võistelda kõikjal ning koguda punkte,

34

et pääseda Pyeongchangi olümpiale. „Usun, et maailmas kuulub Kelly naiste seas 10–15 parima hulka. Omaealiste seas, usun, võib teda pidada TOP2 kuuluvaks. Üks temavanune Uus-Meremaa poiss veedab aastas 250 päeva lumel. Meil tuleb neid päevi umbes 100,“ arutles Tõnis Sildaru ja lisas: „Poisid arenevad 13–14-aastaselt meeletult ja eks siis hakkavad Kelly-vanused poisid temast eest ära minema...“ Ometi on õbluke Sildaru pälvinud tähelepanu kogu maailmas. Koos vennaga on ta kaasa teinud ka suurejoonelises suusafilmis „Hangout“. Tal õnnestus võita teist aastast järjest (osaga PVSi filmis) IF3 el, International Freeski Film Festival (Montrealis) naiste kategoorias parima pargi osa.

Praegu kogubki Kelly Sildaru kogemusi nii-öelda show-võistlustelt, mille tase tiitlivõistlustele sugugi alla ei jää. Mullu osaleti kokku kümnel võistlusel, millest üheksal juhul jõudis Kelly ka poodiumile.

Kusjuures Tõnis Sildaru sõnul pole selle spordiala juures kõige olulisemaks võistluseks aga sugugi mitte MK-sarja võistlused.

Eestlased on murdmaasuusaajaloo tõttu harjunud, et MK-sarja punkt on väga oluline näitaja. Freestyle-suusatamise tipud jätavad MK-sarja etappe aga tihtipeale vahele, sest see pole nende jaoks piisavalt motiveeriv.

Küll aga on motiveeriv ekstreemsportlaste olümpia, igal aastal USAs Aspenis toimuvad X-mängud (X-Games), kuhu pääseb vaid kutsetega. „Loodame, et Kellyt X-mängudele vähemalt sel aastal ei kutsuta. Järgmisel aastal juba võib-olla võiks. Tehniliselt saaks ta Aspenis hakkama, kuid hüpped on Kelly jaoks liiga suured. Mul oleks isegi väike hirm tema hüppeid seal kõrvalt vaadata.

Samas, kui kutse tuleb, on ilmselt raske keelduda,“ arutles Tõnis Sildaru.

2018. aasta taliolümpia Ent mis on õde-venda Sildarude edu saladus? Selle küsimuse peale kehitavad kõik kolm õlgu ja ütlevad kui ühest suust: „Meile lihtsalt meeldib see, mida teeme.

Naudime seda.“ See, et lapsed pannakse 2–3aastaselt suuskadele, pidavat Tõnis Sildaru sõnul põhjamaades üsna tavapärane olema.

See, et nad noores eas ka trikitamist niivõrd naudivad, tavapärane aga pole.

Kellyl on omanimeline Red Bulli kiiver ja nii mõnelgi võistlusel oleme märganud, et teised võistlejad sosistavad üksteisele: „Näe, Kelly Sildaru...“ muigas isa Tõnis Sild­ aru.

PÜSID SOOJAS JÄÄD KUIVAKS

PW CORAL JACKET 229,95 EUR HYPERDRY VEEPIDAVUS FIREWALL SOOJUSTUS

8

a t s o s k i m , t s u j h õ p s u t s u r a v i d r o p talis t s i d n a l t r o Sp e Ülemist

Laienenud Ülemiste keskuses avas uksed Baltikumi suurim Sportlandi kauplus. Mõnusa tüki poe pinnast haarab endale spetsiaalne outdoor-osakond.

Kuigi väga korralik valik ja superteenindus on ka Järve ja Tartu Lõunakeskuse Sportlandis, on Ülemiste keskuse välispordiosakond ainus, kus on müügil mäesuusavarustus.

Lumel harrastatavate tegevuste jaoks sobivaimate rõivaste ja varustuse kõrval on suur rõhk ka matkatarvetel.

Selle valdkonna lipulaevad on Helly Hansen ja The North Face ning sobiva lahenduse leiab alates mütsidest-kinnastest ja matkasaabastest kuni magamiskottideni.

36

Mäesuusasaabaste puhul teab igaüks, kes neid kunagi ostnud on, kui jäigad ja ebamugavad need kaupluses proovida on. Sportland on mõelnud ka selle peale – kaupluses on spetsiaalne mäesuusasaapa soojendaja, tänu millele sobitub saabas kenasti konkreetse inimese jalakujuga.

kauplus

Henri Kruusel.

Mäesuusavarustusest on esindatud Headi ja K2 bränd. Viimatimainitute Baltikumi tootejuht Henri Kruusel on iseäranis õnnelik just Headi üle: „Tegu on kõige ägedama ja vingema brändiga, mis tegi viimastel taliolümpiamängudel mäesuusatamises konkurentidele tuule alla ja auhinnalaual puhta töö.“

Ülemiste Sportlandi outdoor´i juurde kuulub ka korralik hooldeala. Nii nagu ka poe teenindav personal, nii koosneb ka hooldetiim endistest või praegustest sportlastest ning Eesti koondise juures töötanud suusavõi rattahoolduse proffidest.

Outdoor-osakond vahetab sortimenti vastavalt hooajale, juba kevadel-suvel saab Ülemiste Sportlandist ratturite paradiis.

Murdmasuuski on Ülemiste outdoor-osakonnas pisipõnnidest vanaemade-vanaisadeni. Õige pikkusega suusad leiab juba 2–3-aastasele põnnile, suusasaabaste numbrid algavad 28. Müügil on kaks kõige nimekamat murdmaahiidu – Madshus ja Fischer.

Talvel, iseäranis suurte suusavõistluste eel on kavas pakkuda spetsiaalseid murdmaasuusa määrdepakette, mis tähendab, et hooldemehed vaatavad üle ja valmistavad suusad ette ning annavad määrdesoovitusi. Henri Kruusel ennustab, et teenus saab kindlasti populaarseks ning sestap võivad Tartu maratoni ja teiste talvespordiürituste eel tekkida järjekorrad.

Mäesuusatajate ja lumelaudurite selle hooaja rõivavalik on ühtaegu ilus ja praktiline. „Mõne aasta tagune pruunide ja beežide toonide trend on hääbunud. Tagasi on ilusad värvid, eriti pastellid,“ tõdeb Henri Kruusel. „Aina enam on ka rõhk funktsionaalsusel ja rõiva mugavusel. Need ajad, kus esmatähtis oli jope välimus ning selle vastupidamisele rõhku ei pööratud, on loodetavasti igaveseks möödas,“ arvab Kruusel.

37

uus algus

R

äägime sellest trennivärgist. Iseenesest see polegi teab mis vapustavalt üllatav asi, kui mõni inimene regulaarselt trennis rassimas ei käi. Inimesi on ju erinevaid, igal omad huvid ja tegemised. Aga miks Helen just nüüd trennis käima hakkas? Kust tuli see trenniisu?

tähtsad asjad

Helen Adamsoniga lja u la d tu n tu u ju rv te In eil tuli jutuks, et just m i ku , st lle se se gu al i sa a elus hakanud rd ko t es im es ta n o d ü nü a. Vähe sellest, ta im kä is n en tr lt se ar la gu re oja“ debüütplaati so ju h „a a m o ka eb itl es mise vastu. ning võitleb koolikiusa

Kuulsin, et oled peaaegu esimest korda elus regulaarselt trenni hakanud tegema.

Mida teed ja kui sageli?

Käin tantsutrennis kaks korda nädalas. Kuna ma ei ole kehakaalu pärast pidanud kunagi muretsema, siis on trenn jäänud alati ajapuuduse ja/või laiskuse tõttu tagaplaanile. Nüüd ma saan muidugi aru, et treenimata keha on täiesti erinev treenitud kehast. Trenn tagab hea toonuse ja ilusa vormi.

Kus sa tantsid? Mis stiili viljeled?

Käin privaatsetes tantsutrennides klubis DanceAct treener Alissa juures. Teeme tõesti täiesti erinevaid asju vastavalt vajadusele.

Mis ajal sulle meeldib trenni teha – ­hommikul, keset päeva või õhtul?

Kuna ma mingi eriline hommikuinimene ei ole, siis kõik, mis toimub enne kella üheksat, on suur pingutus. Seega, mulle meeldiks kõige enam teha trenni keset päeva. Teisalt, kuna mul on ka põhitöö, siis alati ei ole võimalik lõunatunni ajal trenni minna.

Mis on trennis mõnusat? Kirjelda palun pisut emotsiooni. Kas pigem naudid trenni kui protsessi või enesetunnet pärast seda?

Tantsutrennid on mind alati kõige enam paelunud, mulle ei sobi rühmatreeningud ega jõusaal. Üks asi, mis mind tugevalt distsiplineerib, ongi teadmine, et trennile järgneb mõnus tunne.

See on kui tõeline vabanemine. Ma unustan siis kõik igapäevamured ning järele jääb vaid puhas nauding, kergus ja vabadus.

Kas on trenni juures ka miskit sellist, mis sind segab, häirib?

Minu jaoks on hetkel keeruline see, et kuna ma ei ole varasemalt tantsutrenniga kokku puutunud, siis mul on väga palju veel õppida. Kuna olen loomult maksimalist, on raske leppida, kui midagi välja ei tule. Õnneks olen tänu laulmisele ja hääleseadele õppinud kannatlikkust – püüan seda tantsutrenni üle kanda.

Varem, nagu ma aru saan, ei olnud sa eriline trennilõvi. Miks? Miks sulle sport ei meeldinud?

Tegelikult ei saa ma öelda, et mulle sport ei meeldinud. Ma olin lihtsalt laisk. Puudus stiimul ning tänu sellele oli lihtne trenne pooleli jätta. Tegelikult mõnda aega tagasi käisin iga päev kodust 39

uus algus 11 km kaugusele linna jalgrattaga tööle ja tagasi, aastakese käisin vahelduva eduga ka aeroobikas. Ja aeg-ajalt juhtus, et alustasin kodus mingite harjutuste tegemisega. Aga siis tuli näiteks haigus vahele või lihtsalt kiiremad ajad, mil harjutusi enam teha ei jõudnud ning laiskus puges taas naha vahele.

Miks sa nüüd alustasid?

Olen viimase paari aastaga hakanud aru saama, et ma ei saa geenidele elu lõpuni loota ning pean ise oma füüsilise vormi eest rohkem hoolt kandma. Lisaks vormi säilitamisele on oluline, et oleks võhma ja et ka lavaline liikumine näeks hea välja.

Minu treener, kes on ühtlasi ka mu produtsendi abikaasa, on suurepärane tantsija, kellega koos vaatame kõik mu esitatavad lood koreograafi pilguga üle. Kuna ma ei ole kunagi tantsutrennidega kokku puutunud, siis annab see mu kehahoiakus laval tunda. Tantsijate kehahoiak iseenesest on igas olukorras kena – selg sirge ja liigutused graatsilised. See on oluline eesmärk, mida soovin saavutada, et ma ei peaks laval olles oma liikumisele mõtlema, vaid et see tuleks justkui iseenesest.

Kui jäigalt sa oma toitumist jälgid, kui palju n-ö kaloreid loed?

Minu n-ö trennikaugus ja laiskus ongi tulenenud peamiselt sellest, et olenemata, mida ja kui palju ma söön, minu kaal suuresti ei muutu. Olen seni alati väga ebaregulaarselt toitunud ning see on üks asi elus, mida ma soovin tegelikult vaikselt muuta.

Seni oli nii, et hommikusöök jäi tihti üldse ära, aeg-ajalt juhtus, et esimest korda päevas sõin alles õhtul… Ühesõnaga, just seetõttu tellisin endale toitumiskava ning see on mind pisut distsiplineerinud. Tänu toitumiskavale olen ühest väga halvast harjumusest lahti saanud – iganädalasest kiirtoidurestoranide külastamisest.

Kuulsin, et osalesid sellisel üritusel nagu „Kõrghoone kuningas“. Minu teada joosti tänavusel võistlusel päästja täisvarustuses mööda treppe Viru hotelli 22. korrusele. Karm katsumus. Kuidas läks?

Võtsin tõesti sellest võistlusest osa ning pean tunnistama, et kerge see ei olnud. Võistlesin naiskonnas, kus oli kokku viis liiget, ning saime naiskondade arvestuses 3. koha. Meie parima naise aeg oli 3:40, võrdluseks minu aeg oli 5:05. Kuid olen enda tulemusega siiski väga rahul.

Räägi pisut oma muusikast. Massid, kui nii võib öelda, teavad sind laulu „Kas tead“ esitajana, ent sul on ju rohkem laule. Kui Youtube`ist järjest su muusikat 40

kuulata, ei jää märkamata selge areng – varem esitasid lihtsavõitu tantsu­musa, viimasel ajal pigem mõtlikumaid ja lüürilisemaid lugusid. Miks nii?

Ausalt öeldes ei kujuta ma seda ette, et laulja aja jooksul ei arene. Kirjutan oma laulud koos produtsendiga ning muusika areng on ilmselt sarnane minu enese arenguga.

Kirjutasin loo „Kas tead“ sõnad, kui olin 21-aastane, tänaseks on sellest möödas juba peaaegu 7 aastat. „Kas tead“ oli tegelikult sügavalt isiklik lugu, mis ei olnud mõeldud laiemale üldsusele, kuid juhtus nõnda, et paljude inimeste jaoks defineeribki just see lugu mind artistina.

Aga lisaks ballaadidele olen ma alati armastanud sellist muusikat, millest koosneb minu äsja ilmunud debüütalbum.

Nimelt 1,5 aastat tagasi kohtusin produtsent Robert Stanley Montesega, kellega asusin koostööd tegema, et välja anda oma plaat. Debüütalbumi materjal on väga mitme­kesine. Kui varem kirjutasin peamiselt armastusest, sest minu jaoks oli just armastusega seotud tunnete väljendamine kuidagi lihtsam, siis värskel albumil olen end kuulajale avanud hoopis sügavamalt.

Sa osaled ka koolikiusamise vastases kampaanias, mida omalt poolt ka Sportland toetab. Miks see teema sulle oluline on?

Põhikooli ajal on ka mind kiusatud, õnneks kunagi ei läinud kiusamine füüsiliseks, mind narriti minu nöbinina tõttu seaninaks. Vanemate klasside lapsed narrisid ka seetõttu, et ma olin pärit vaesemast perest.

On oluline, et sellest teemast laiemalt räägitakse – et osataks märgata ja aidata neid lapsi, keda kiusatakse.

Soovime koolikiusamise vastase kampaaniaga teadvustada probleemi ning et lapsed mõistaksid, et nad ei ole oma murega üksi.

Mäletan, et sel ajal, kui mind narriti, olin väga ebakindel ja tundsin end tihti üksi ja tühjana.

Väga oluline on ka see laps, kes näeb kiusamist pealt, aga ei julge vahe-

le astuda. Peab mõistma, et sellest täiskasvanule rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese ja teiste kaitsmine. Kindlasti tuleks kiusamisest teavitada lapsevanemaid, õpetajaid, kooli sotsiaalpedagoogi. Kui lapsel neid võimalusi pole, on abiks lasteabi telefon 116 111 või näiteks veebikonstaablid. Ei ole olemas pahasid lapsi, vaid vale käitumine.

Kogu see kampaania sai alguse tegelikult minu viimasest laulust „Sing it“, mille kirjutasin oma emotsioonidele tuginedes ning loost kasvas välja mõte teha koolikiusamise vastane muusikavideo, mis sai teoks tänu Sportlandile, Politsei- ja Piirivalveametile ja headele inimestele, kes Hooandjas muusikavideo projekti toetasid.

Kui kirjutasime video stsenaariumi, sain aru, et ainult muusikavideo ei aita koolikiusamise probleemi lahendada, ja alustasin tööd koolikiusamise vastase kampaania ja loengusarja ettevalmistamisega.

2014. aastal jõuame koos laulja Margus Vaheri, trummar Oliver Rõõmuse ja Eesti talendisaate võitja Erki-Andres Nuudi ja teiste vabatahtlikega kokku 6 kooli ning 1500 lapseni.

FIREWALL

ERGONOOMILINE SOOJUSTUS: MAKSIMAALNE SOOJUS, MUGAVUS; LIIKUMISVABADUS. Soojustussüsteem on inspireeritud ja loodud maailmakuulsat O’Neill kalipsot jäljendades.

3M™ Thinsulate™ soojustusmaterjali on lisatud just sinna kus inimese keha kõige rohkem sooja vajab.

Sedasi saavutatakse toodete kergus ja mugavus. Selliselt soojustatud tooted tagavad parima liikumisvabaduse.

THINSULATE™ MAKSIMAALNE SOOJUS 3M™ Thinsulate™ hoiab väga hästi sooja.

Väga kerge soojahoidev materjal seob oma kiudude vahel õhku ja annab sooja tagasi kehale.

Selle tulemusena on Thinsulate isolatsiooni materjal hingav, niiskust hülgiv ja väga soojapidav.

O’Neill kasutab kõigis suusa/lumelauajopedes 3M™ Thinsulate™ isolatsioonimaterjali.

elamused

Talisportija paradiis on

KIVIÕLIS FOTOD Gregor Jürna, Kiviõli Seiklusturismi keskus

Sel aastal tuleb talv õigel ajal ja Kiviõli seikluskeskuses avanevad taas Eesti pikimad slaalominõlvad Roxy, Quiksilver ja O´Neill ning Baltikumi suurim lumepark.

42

T

aas on aeg võtta suund Kiviõli poole, sest tuhamäe seikluskeskuse talveteenuste menüü on kirevam kui kunagi varem.

Juba tuntud headuses mäesuusanõlvade ning suure lumepargi kõrvale lisanduvad kauaoodatud lumerõngarajad. Algajate jaoks on taas eraldi tõstukiga nõlv ning kui taevas looduslikku lund annab, siis saavad ka murdmaasuusafännid põnevale rajale tuhiseda. Keskuses tegutsev mäesuusavarustuse rendikeskus on oma varusid veelgi täiendanud ning peaks ka kõige rahvarohkematel nädalavahetustel suurte ja väikeste suusasõprade varustuse ja koolitusega kenasti hakkama saama.

Keskuse „lipulaevaks” on eelmisel aastal avatud Baltikumi suurim lumepark, kus on tegemist nii algajail kui ka proffidel. Kiviõli pargi eesmärgiks on lähiaastatel professionaale juurde kasvatada, kvaliteedi tagamiseks teeme meeleldi koostööd Eesti ja lähiriikide parimate lume­laudurite ning freestyle-suusatajatega.

Sel talvel on meil veel kolm uudist. Esmalt ajavõtusüsteemiga bagide jääsõidurada, mis plaanitakse avada lume ja külmade saabudes suusakeskuse hosteli kõrval. Tegu on lühikese ringrajaga, kus saab täpse ajavõtu abil võistelda üksi, sõprade või kolleegidega. Rendikeskuse inimesed tahavad kõrvalasuval põllul hakata pakkuma lohesõidukoolitusi. Kolmas meelis­ala, mille kallal töötame, on talvine tross­ laskumine. Kes suvel kuni 80 km/h kiirusega mäest alla on kihutanud, saab talvekülmade saabudes võrrelda, kas nauding on samaväärne.

juuniorid ja mudilased. Lisaks tugevatele lumelauduritele teevad korraldajad kõik, et näeksime võistlejate nimekirjas ka meie kuulsaimat freestyle-suusatajat Kelly Sildaru.

Veelgi erakordsem on asjaolu, et tegemist on esimese võistlusega siinses lumepargis. Lisaks adrenaliinirohkele tippspordietendusele pakub sündmus pealtvaatajatele vinget meelelahutust kogu nädalavahetuseks. Esinevad mitmed LIVE-bändid ja DJ-d, toimuvad show-võistlused, koolitused, näidatakse temaatilisi filme ja lastele pakutakse mitmesuguseid põnevaid tegevusi. Täpsema info programmi, võistlejate jms kohta leiate aadressilt http:// www.snowboarding.ee.

Seikluslik puhkus endisel tööstusmaastikul 6,2 miljonist tonnist tööstusjäätmetest umbes saja aasta jooksul tekkinud mäel ja sinna rajatud suusakeskusel on viimaste aastatega kujunenud väga selge ja positiivne

aks” Keskuse „lipulaev al avatud on eelmisel aastm mepark, Baltikumi suurit nlu gajail kus on tegemis. ii al kui ka proffidel

Lähemal kui arvad Põhja-Eesti ja Tallinna inimeste jaoks on väga mugav Kiviõli lähedus ja head teeolud. Tallinnast on tuhamäele vaid 130 km, millest 100 km on neljarealine tee ning kohale jõuab 1,5 tunniga. Seetõttu sobivad Kiviõli mäe suusa- ja lumerõnganõlvad hästi ka tööpäeva lõpus pingete maandamiseks, sest siis on mäel vähem rahvast ning puuduvad tõstuki- ja kohvikujärjekorrad.

Keskuse peahoones ootavad kõiki soe saun ja söögid.

Lastele on sisustatud eraldi mängude- ja seikluste­ala ning selle kõrval asuvas seminariruumis saab vaadata suusa- ja lumelaua- ning lastefilme.

20.–22. veebruarini toimub tuhamäel aasta suurim freestyle’i suusa- ja lumelauavõistlus Estonian Open Slopestyle 2015 Estonian Slopestyle Open 2015 toob esmakordselt Eestisse maailma tugevaima lumelaua võistlussarja World Snowboard Tour koos u 10 välisriigi võistlejate ja fännidega.

Slopestyle ehk pargisõit debüteeris 2014. aastal Sotši taliolümpiamängudel. See on lumelauaspordi võistlusala, kus sportlane läbib mäe tipust jalamile liikudes terve lumelauapargi, sooritades trikke järjestikustel atraktsioonidel: big air-hüpped, reilid, boksid jne. Kiviõli Starman lumepargis osalevad nii freestyle’i suusa- kui ka lumelaua­ sportlased järgmistes võistlusklassides: mehed, naised,

kuvand nii Eestis kui ka kaugemal. Kui välisriikide jaoks on põnevam see, et endisele prügimäele on antud atraktiivne uus elu, siis Eestis on suurimaks väärtuseks asjaolu, et tuha ühest kohast teise lükkamise tulemusel saab mäel pakkuda vingemaid mäesuusaelamusi. Eesti Turismifirmade Liit nimetas Kiviõli seikluskeskuse 2013. a parimaks turismiobjektiks.

Kahjuks on seikluskeskusel ainult 35-kohaline hostel, mis ei suuda majutada kõiki soovijaid. Enamik talviseid nädalavahetusi on juba sügise keskpaigaks välja müüdud.

Kiiresti reageerides on võimalik veel vabu kohti saada nädala sisse. Õnneks on siin piirkonnas teisigi majutuskohti, näiteks Aqva SPA, Saka mõis, Toila SPA, Noorus SPA Hotell, mis pakuvad algavaks hooajaks elamusterikkaid pakette, kus lumel liuglemine on kombineeritud spaamõnudega. Seega tasub võimaluse korral tuhamäe külastus kavandada mitmeks päevaks.

Tööstusmaastiku atraktiivsel moel taaskasutamine ongi saamas Virumaa üheks tugevamaks turismialaseks kaubamärgiks, sest lisaks Kiviõlis toimuvale avab meie lähedal peagi uksed täiesti uuel tasemel Kohtla-Nõmme Kaevanduspark ning loodetavasti pakub esimesi talviseid tegevusi ka Aidu sõudekanal. Suure tõenäosusega moodustavad need kolm nimetatut lähiaastatel täiesti uue turismivaldkonna – tööstusmaastike taaskasutamise rahvusvaheliste turismiobjektidena, mille sarnast pole ei mujal Eestis ega ka Läänemere regioonis.

NB! Sportlandil on väga hea meel riietada kõige vingema talispordikeskuse kollektiivi O´Neilli, Helly Hanseni ja The North Face’i kaubamärgi rõivasse.

43

tegija

Meie parim mees itaalias TEKST Rain pruul (eesti ekspress) - FOTOD scanpix

Neli aastat tagasi Varese ajaloolise korvpalliklubiga liitunud Kristjan Kangur (32) mängis end paari hooaja jooksul Itaalia tippklubide rivistusse. Pärast kahte saapamaa meistritiitlit ning edukat euroliiga kogemust on Kangur Vareses tagasi, kuid nüüd juba kogenud mängijana. See ei ole lõpp-peatus, kinnitab ta.

Intervjuu Kristjan Kanguriga leidis aset 9. oktoobril ehk neli päeva enne Itaalia meistriliiga hooaja ametlikku algust.

Kristjan, sul algab 12. oktoobril Itaalias koos koduklubi Varese Cimberioga uus hooaeg. Palun räägi, kuidas sinu ettevalmistus mänguaastaks sujus.

Valmistumine sujus enam-vähem normaalselt ja veidi teistmoodi kui tavaliselt. Peatreeneri (Gianmarco Pozzecco – toim) käekiri on olnud selline, et oleme mänginud palju 46

kontrollkohtumisi. Kui ma ei eksi, siis on neid olnud 12 või isegi 13, ja mis veel kummalisem: kõik need on olnud võõrsil.

Lisaks on meil olnud võistkonnas palju pisivigastusi. Esimese trenni, kus kõik mehed olid rivis, tegime alles sellel teisipäeval ehk vähem kui nädal enne hooaja esimest ametlikku mängu.

da mehed vormi pigem mängudega. Trenni tegime muidugi ka, aga niipalju kui mina tean, siis 80 protsenti treeneritest eelistab alguses pigem meeste vormi ajamist ja füüsilise põhja ladumist, pärast seda hakatakse tasapisi kontrollmänge mängima. Aga temal oli teine arvamus ja kardan, et see maksis meile veidi nende vigastuste näol kätte ka.

Kas tiheda kontrollmängude graafiku ja vigastuste vahel on ka seos?

Minu arvates on. Peatreeneri soov oli aja-

Veidi juba rääkisid oma uuest peatreenerist Gianmarco Pozzeccost, kes tundub väga ekstsentriline tüüp olevat.

KRISTJAN KANGUR Sündinud 23. oktoobril 1982 Pärnus Pikkus: 201 cm Kaal: 96 kg 2000–2004 Tallinna Kalev 2004–2006 Leverkuseni Bayer Giants 2006–2009 BC Kalev/Cramo 2009–2010 ASVEL Basket 2010 Bologna Virtus 2010–2012 Pallacanestro Varese 2012–2013 Siena Montepaschi 2013–2014 EA7 Armani Milano 2014– Pallacanestro Varese Saavutused Eesti meister 2002, 2003, 2009 Itaalia meister 2013, 2014 Itaalia karika võitja 2013 Prantsusmaa superkarika võitja 2010 Eesti parim meeskorvpallur 2009–14

YouTube’ist võib leida videoklipi ühest pressikonverentsist, kus ta suurest vihast koguni nutma puhkes.

Jah, ta on ääretult emotsionaalne. Tunnen teda nüüdseks umbes kuu aega, aga jutte tema kohta olen kuulnud ja mainet tean juba varemalt. Ta oli juba mängumehena sihuke paras hull ja emotsionaalne on ta ka treenerina.

Ta on alati mängijate poolt, ta hoiab meid, kaitseb meid, võtab meid enda perena. Kui trennis keegi midagi valesti teeb, siis ta loomulikult ütleb ja korrigeerib ja vahel tõstab ka häält. Mõistagi on ta alles noor (Pozzecco on 42aastane – toim) ja alles õpib, aga siiamaani on ta mulle väga mõnusa ja positiivse mulje jätnud. Nagu ta meile kohe alguses selgeks tegi, pole ta diktaator, vaid sõber, kes üritab meid aidata.

Sinu eelmine juhendaja Luca Ban­chi rakendas Milanos väga kindlat mängujoonist. Kuidas on Pozzeccoga?

Tema harrastab väga lahtist korvpalli.

Annab meile palju vabadust ja teeme üpris lihtsaid asju. Teisest küljest võime sellega veidi sõrme lõigata, kui liiga palju vabadust anda, siis vahel minnakse üle piiri ja hakatakse „hullu panema“.

Oled varem oma praegustest varese­ lastest mänginud koos Yakhouba Diawara ja veidi ka Willie Deane’iga.

Kuidas su klapp hetkel meeskonnakaaslastega üldiselt on?

Korvpalliväliselt on kõik tipp-topp mehed. Enamik neist on USA taustaga, nad on teadupärast head suhtlejad ja vaba käitumisega ja piinlikku vaikust ei teki.

Mängulise poole pealt oleme üksteist tundma õppinud ja asjad hakkavad juba mingil määral paika loksuma. Peame veidike veel tööd tegema ja vaeva nägema.

Potentsiaali ja talenti meie võistkonnas on.

Milliseks su enda roll Vareses kujuneb?

Võistkond on meil sünniaastate poolest üpris kogenud, mitu meest on 30aastased või nõks üle, mina nende hulgas. See tähendabki, et meie peame meeskonda vedama. Üldjuhul peaks mu roll olema üpris sarnane, nagu see on viimastel aastatel olnud. Minu ülesanne on kaitses meeskonda veidi juhendada ja korrigeerida. Pean ka rohkem väljaspool tegutsema, et oma vastasmängijat veidi korvist eemale tuua.

Kas sind valiti siis meeskonna kapteniks, nagu vahepeal räägiti?

Minu teada küll mitte. Ma ei oskagi öelda, kust need jutud alguse said, arvan, et pigem fännidelt. Meie kapten peaks olema tagamängija Robinson ja mina vist olen tema abimees.

Sinust räägitakse siiski kui ühest Varese liidrist. Väljendub see kuidagi ka sinu elulistes tingimustes?

Võrreldes esimese korraga, kui siin mängisin, on kõik paremuse poole läinud: organisatsioon, korter, olmetingimused. Kuid mitte ainult minul, vaid kõigil on võrdsed tingimu-

me-neljakordne vahe, aga kindlasti tuleneb see kas või sellest, et kontoris ei ole nii palju töötajaid kui Milanos. Seal ei teadnud ma poolte inimeste nimesid ega ka täpselt nende ametit. Tulid vastu, ütlesid tähtsa näoga tere, aga see oli kõik.

Veidi kajastuvad erinevused ka meditsiini poolel. Milanos oli kolm arsti ja füsioterapeuti, siin on aga mõlemat kaks. Lisaks mängib Milano euroliigas, millega kaasnevad topeltkulud, ja lõpuks on vahed ka mängijate palganumbrites. Pisikesed erinevused, aga lõpuks annab see kõik suure numbri kokku.

Rääkides Milanost, siis selle klubi kuvand tundub tiimi suursponsori Armani tõttu ehk glamuursem kui Euroopa korvpallis tavaks. Oli see elu seal siis kuidagi uhkem võrreldes sinu eelneva klubikogemusega?

Nii ja naa. Loomulikult oli selliseid promoüritusi rohkem, kus meid pealaest jalatallani Armani riietesse pandi. Aga eks see selline bisnis ole. Nad üritavad NBA mudeli poole pürgida – see ei ole enam ainult korvpall, vaid ka äri. Suur jumal (Giorgio) Armani on selle väga hästi ära tajunud. Tegelikult saab ta raha, mida võistkonda investeerib, kuhjaga tagasi.

Milano on kindlasti rohkem ärisse segatud kui väikene võistkond Varesest.

Milanos oli minu jaoks pigem kummaline, et tegu on suure ja rahaka klubiga nii Itaalia kui ka Euroopa mõistes, publikuhuvi küll oli ja saalid olid enam-vähem täis, aga inimestele … Ma ei saaks öelda, et nendele

lt oleme üksteist ea p le o o p se li u g än „M jad hakkavad tundma õppinudrajal pas loksuma.“ ka ai ää m il g in m juba sed. Ühtegi halba sõna mul küll öelda ei ole, et peaks, nina krimpsus, hakkama midagi taga nõudma.

Tippmeeskondadest ollakse Vareses ehk sammu võrra tagapool, aga see tuleneb ka asjaolust, et üks mäng on nädalas ja rahalised võimalused ei ole niivõrd suured.

Varese on suurte traditsioonidega korvpalliklubi, aga oma finantsvõimekuselt kindlasti tagasihoidlikum kui näiteks Milano, kus mängisid eelmisel hooajal. Oskad ehk kirjeldada, kuidas see organisatsioonide igapäevaelus väljendub.

Kui Milano eelarve oli umbes 17 miljonit eurot, siis meie peame sel hooajal läbi saama 4 või 4,5 miljoni euroga. Jämedalt võttes kol-

mäng korda ei läinud, aga nad ei ole nii kirglikud kaasaelajad võrreldes Siena ja Varesega, kus olen mänginud. Milano ongi suur linn, paljud inimesed tulevad meelelahutust vaatama, aga saalis on haudvaikus.

Ses mõttes on Milano korvpallimaailmas ikkagi huvitav fenomen, et jalgpallikeskses Itaalias on Armani näol suudetud selline jõukas toetaja välja ajada. Tundub, et ka Giorgio Armani ise on suuremat sorti korvpallifänn.

Selles osas ei oska sulle kaasa rääkida.

Tean, et mängude ajal ta kohal oli, päikseprillid alati peas; vahel tegime omavahel nalja, et eks ta juba vana mees on – ei jõua tervet mängu ära vaadata, siis on vahepeal hea prillide taga tukkuda.

Aga nagu juba ütlesin, on tal väga palju 47

tegija ärilisi huvisid. Varem mingitel aastatel kuulus Olimpia tegelikult AC Milani ja Milano Interi jalgpalliklubide omanikele. Tegelikult tulid nad esialgu korvpallile appi, et Milano klubi suurlinnast ära ei kaoks, aga siis tahtsid selle lõpuks maha müüa. Armani otsis samal ajal väljundit, et hakata oma spordibrändi tootma ja natuke sporti investeerima. Tänu sellele saigi ta klubi omanikuks. See tähendas ka, et Armani andis päris kopsakad summad linna esindusmeeskonnale ja linn tegi omalt poolt teene vastu, andes talle loa ehitada mingi väga uhke hotell või hoonekompleks sellisele alale, kuhu keegi teine varem ehitada ei tohtinud. Sihuke „käsi peseb kätt“-süsteem.

Järeldasin Armani kõrgendatud huvi korvpalli vastu selle põhjal, et euroliiga kodukohtumistes oli ta alati saalis kohal.

Seda küll. Kui mäng lõppes, pidime „iumala“ ees kummardama ja kätt suruma.

Ega see kõige meeldivam polnud – alandlikult tema ette minna, noogutada ja kätt suruda –, aga tõepoolest, selles osas tema ees müts maha. Ei olnud vahet, kas tegemist oli suure euroliiga või kohaliku meistriliiga mänguga, üldjuhul oli ta platsis ja plaksutas ning elas veidi kaasa ka, nii palju kui tervis lubas.

Arvatavasti on see ka üks osa tema avalikust kuvandist, et ta peab kohal olema. Ega ma tema kohta eriti rohkem rääkida ei oskagi, sest isiklikku vestlust pole mul temaga kunagi olnud ega tea, kui mugavalt ta ennast päriselt korvpallimaailmas tunneb.

Kui sina üle-eelmisel suvel Sienast lahkusid, olid neil suured rahalised raskused. Eelmise hooaja järel kuulutas klubi välja pankroti ja langes neljandasse liigasse. Kas ise pääsesid sealt terve nahaga tulema?

Ei, kaotasin laias laastus kolme kuu palga.

See summa, mille nad mulle lõpuks võlgu jäid, ongi kuskile õhku kirjutatud. Advokaadid sellega vaikselt tegelevad ja tasapisi hoitakse ikkagi rauad tules, kuid ega väga palju lootust ole.

Minu lohutus on, et ma pole ainuke, neid mängijaid, kellele käru keerati, on väga, väga palju.

Hoolimata sellest valiti Siena pea­ mänedžer ja president Ferdinando Minucci aasta alguses Itaalia korvpalli meistriliiga presidendiks.

Ta loomulikult teadis juba ette neid samme, mis juhtuma hakkab. Ta meelega kandideeris presidendiks, lootuses, et ehk jääb ta seetõttu veidike puutumatuks. Itaalias vihkavad kõik teiste klubide bossid tegelikult Minuccit. Hoolimata sellest suutis ta presi48

al euroliiga maitset „Olen paaril korrm e meeldis. “ tunda saanud ja ull dendivalimistel koguda 17st häälest umbes 15. Selles osas saab tema puhul tuua paralleeli Berlusconiga – kõik vihkavad, aga hääletavad ikkagi tema poolt.

Puutumatuks ta ei jäänud, vaid võeti korralikult pihtide vahele ja pisteti vahepeal ka trellide taha. Praeguse seisuga on ta vist koduarestis, uurimine veel kestab. Olen kuulnud Siena inimeste suust, et Minucci reaalselt istubki kodus ega käi isegi toidupoes, kuna kohalikud tahavad ta nii-öelda maha lüüa, sest peale meeskonna on ta jama kokku keeranud kogu linna mainele.

Oled mõista andnud, et sul on eesmärk end tagasi euroliiga tasemele töötada. Palju oled valmis selle nimel järeleandmisi tegema ja näiteks kuskile Sloveenia või Poola klubisse mängima minema?

Seda ei saa ka sõna-sõnalt võtta, sõltub täiesti oludest. Muidugi on eesmärk sinna tagasi saada. Kui näiteks Ljubljana Olimpija otsustaks kunagi jälle euroliigas mängima hakata ja võimalus oleks sinna minna, siis ega kunagi ei tea. Olen paaril korral euroliiga maitset tunda saanud ja mulle meeldis.

Tõestasin, et olen suuteline sellel tasemel mängima ja mingid eesmärgid peab endale seadma. Kui praegusel hetkel mõtleksin nii, et nüüd tiksun siin Vareses natukene ja hiljem kodus, ei leiaks ma mõtet selle alaga üldse tegeleda. Olen üpris ambitsioonikas inimene ja ma ei saa selle olukorraga, mis hetkel on, mitte kuidagi rahule jääda.

Peale Siim-Sander Vene oledki korvpalluritest ainuke, kes suutnud välisklubidesse püsima jääda. Sinuga umbes samast põlvkonnast pärit Gregor Arbet ja Janar Talts on küll korduvalt välismaal mänginud, kuid siiski suht lühikese aja järel tagasi tulnud. Oskad sa öelda, kas ja mida oled sa teisiti teinud?

Nüüd sa küsisid küll natuke keerulise küsimuse. Oma arust ei ole ma tegelikult midagi teisiti teinud. Kui Janariga koos Vareses olime, siis tegime koos trenni ja ühesuguseid asju.

Välismaale minnes on alati risk muidugi oluliselt suurem. Sa oled leegionär, sind võetakse kui võõrast tööjõudu ja keegi ei hakka sind poputama. Kodus oled oma ja sind hoitakse veidi rohkem.

tegija Sul on olnud õnn mängida mitme huvitava treeneri käe all. Millist hooaega senistest sa ise mängulises mõttes kõige õpetlikumaks pead?

Kõik need aastad on olnud päris erinevad. Kui üht aastat välja tuua, siis Siena hooaeg aitas mind kõige rohkem edasi. Sealt ammutasin palju enesekindlust juurde, sain minutite poolest korralikult mängida ja tõestasin, et suudan euroliigas mängida.

Treenerite koha pealt on olnud kõik väga erinevad. Prantsusmaal Vincent Collet’ käe all mängides sain just taktikaliselt päris palju targemaks. Mingid miinused tal olid, kuid taktika osas oli ta päris kõva kärbes ja sellest räägivad ka tema viimased tulemused.

Siena aasta tõusis vist veel sellegi tõttu esile, et fännid sind alguses sinna väga ei oodanud, aga sa suutsid nad oma mänguga ümber veenda.

Jah, täpselt. Lisaks veel see, et eelarve poolest olime tegelikult liiga keskmikud.

Lõpetasime põhiturniiri kuuenda kohaga, mistõttu pidime play-off’ides alati alustama kahe mänguga võõrsil. Peatreener tegi meile enne play-off’e isegi mingi arvutuse, milles näitas, et meie võimalus meistritiitlini jõuda on kolm protsenti. Aga lõpuks suutsime selle kadalipu läbida ja võita. Selles mõttes oli see tõepoolest nagu väike muinasjutt.

Olid eelmisel hooajal peaaegu pool aastat rivist väljas. Oma rolli mängis arvatavasti ka see, et kähku koondisele appi tulid. Palju sa ise eelmisel sügisel mõtlesid, et ehk poleks siiski pidanud kiirustama? Või kompenseeris EM-ile pääsemine selle?

Ega siis midagi hõisata ei olnud, sest inimese tervis on ju ikkagi alati kõige tähtsam.

Võtsin selle riski, mis end selles mõttes ei õigustanud, et sain tõsisemalt vigastada.

Loomulikult oleksin võinud koondisele ei öelda ja ennast rahulikult korda putitada, aga ega kunagi ei tea: vabalt oleks võinud operatsioonile minek juhtuda hoopis sel kevadel. Selliseid asju ei oska ette ennustada.

Samas ma ei kahetse. Ise tegin sellise otsuse ja õnneks tuli tulemus ka. Mis siin ikka halada, vaatame homsesse päeva edasi.

Küsin seda, sest samuti tervisehädadega koondisse tulnud Siim-Sander Vene pidi pea terve järgmise mänguaasta vahele jätma ning tema isa Priit oli seepärast väga pahane.

Jah, aga samas ei ole koondis ju kellegi jaoks kohustuslik. See on vabatahtlik oma riigi esindamine, ja see, mis sellega kaasneb…

50

Vigastuse oht on ju alati. Viimasel korral oli nii minul kui Siim-Sanderil veidike ebaõnne.

Rääkides tuleval suvel toimuvast EM-ist, siis milliseks ise rahvusmeeskonna võimalusi pead?

Ausalt öeldes ei ole ma jõudnud veel analüüsida, millised meie šansid võiksid olla.

Ehk pole hea seda välja öelda, aga ega me suuri mägesid liigutama lähe. Samas ei taha ma ka uskuda, et päris nullipoisteks jääme ja ühegi võiduta tagasi tuleme. Hea õnne puhul – kui satub soodus alagrupp, on palju toetajaid jne – võime üllatada. Kui tänasel päeval küsida, mitu võitu Eesti EM-ilt saab, siis 70 protsenti inimestest vastaks „Null“. Sellise tulemusega ei tahaks mina küll leppida.

Oled ise Eesti korvpallist viis aastat eemal olnud. Sel aastal said kõrvalt vaadata B-koondise tegemisi, kus mängisid nooremad koondise kandidaadid. Oli seal sinu jaoks ka mängijate mõttes positiivseid üllatusi?

Jälgisingi huviga just neid mehi, keda ma ei ole väga palju näinud: Laane, Jõesaar ja siis veel Paasoja. Kusjuures Paasoja mäng mulle väga meeldis – sihuke päris tugeva kehaga poiss. Teisi ma enam-vähem teadsin.

Ega Reinar (Hallik – toim) ikka ühtegi põrgatust tee, aga eemalt viskab.

Vaatan pigem aasta haaval. Oleneb, kuidas keha vastu peab. Kriisaga koos siiski jooksma ei tahaks hakata.

Aga paar aastat tagasi Rait Käbini väljakäidud plaan, et sina, Arbet ja Talts mängite karjääri lõpus meistriliigas Pärnu eest, on veel jõus?

Mina tahaks küll nii, tõesti tahaks. Praegu ta põgenes juba ise ka Pärnust (Käbin on alates eelmisest hooajast BC Kalev/Cramo peatreener), kuid istume igal suvel natuke koos ja arutame asju. Kõigepealt tuleb Käbinil endal tagasi minna ja meie liitume temaga tasapisi. Tore ja lahe oleks ühel hooajal kõik koos mängida, aga arvan, et selleni läheb veel veidike aega.

Kui palju on sinu jaoks korvpall üldse veel lihtsalt mäng? Või mõtled ikkagi trenni või mängule minekust selles võtmes, et lähed tööle?

Ma võtan seda sada protsenti täie tõsidusega, võtan seda kui tööd, aga olen õppinud seda nautima ka. Ei hakka eitama, on ka päevi, kus üldse pole tunnet, et tahaks seda kuradi palli seal saalis põrgatada. Teisalt tuleb see kõik juba nii automaatselt.

Pika ajaga kujuneb välja rutiin ja kui vastu tahtmist teha, siis pikka pidu pole. Hetkel ma veel naudin korvpalli.

Kusjuures sarnaselt sinuga on ka Paasoja kergejõustiku taustaga.

Tegemist on vist isegi U16 vanuseklassi meistriga kõrgushüppes.

Jah, olin kuulnud, et ta on kergejõustikuga tegelenud. Aga just kehalistelt võimetelt oli ta väga hea: kiire ja plahvatuslik.

sada „Ma võtan seda si dusega, protsenti täie tõtöö aga võtan seda kui dad, olen õppinud se nautima ka.“ Lisaks meeldis mulle ta veidike nahaalne suhtumine. Tuli, oli esimest korda B-koondises Soku all ja ta nagu väga ei põdenud, vaid läks ja pani. Vahel õnnestus ja vahel mitte, aga ta oli näljane, mis on korvpallis väga hea omadus.

Oled sa enda jaoks paika pannud, mitu hooaega veel kindlasti profina jätkata tahaksid?

PL

ION P M A H C A B N PION M A H C T E K EUROBAS MVP T E K S A B O EUR ROPE u E R A E Y E AYER OF TH

tervis

Igale e l e s u st a g i v oma teip

M

editsiinis ja taastusravis on igale asjale parim ja õigeim kasutusvaldkond ja -viis. Sportteipimine on kõige levinum teipimise tehnika – selleks kasutatakse tavaliselt jäika või pooljäika teipi, mis asetatakse sportimise või aktiivse liikumise ajaks probleemsele kohale ja eemaldatakse pärast tegevuse lõppu. Sporditeip on peamine, kuigi mitte ainus vahend, millega toestada liigeseid või vigastatud kehaosi. Tänu teibile saab sportlane pöörduda kiiremini igapäevaste tegevuste juurde. Oluline on enne teibi paigaldamist hinnata, mis põhjusel seda tehakse ja millist efekti sellelt oodatakse. Kuna sporditeip pakub nii füsioloogilist, biomehaanilist, neuro­füsioloogilist kui ka psühholoogilist tuge, siis peaks eelnevalt kaaluma kõiki aspekte. Valel eesmärgil või ebaõigesti paigaldatud sporditeip võib kasu asemel kahju tuua, põhjustada oma jäikuse tõttu vigastusi või võimendada olemasolevaid.

Miks ja millal teipi kasutada?

•

•

•

52

See hoiab paigal haavaplaastrit nagu tavaline side, aga fikseerib selle paremini.

Tavaliselt kasutatakse sel puhul elastset sporditeipi.

Teibi abil on võimalik teha vigastuskohale kompressiooni, see omakorda ei lase tekkida paistetusel ning aitab kiiremini vigastuse kohast eritisi eemaldada.

Sporditeip aitab toestada vigastatud kohta kuni lisauuringuni või toetada vigastatud kohta raviprotseduuride vahel, et ei tekiks uut vigastust.

Kümmekond aastat tagasi teadis enamik sportlasi, mis on teip ja kuidas seda kasutada, kuid kinesioteibi tulekuga on asjad hakanud muutuma. Tähtis on rõhutada, et kinesioteip ei asenda spordi­teipi.

TEKST Indrek Tustit

Teip toetab vigastatud kudesid ajal, kui sportlane naaseb tagasi treeningutele.

• Pärast vigastusest paranemist aitab spordi­teip kaitsta nõrgenenud kudesid ja vähendada uue vigastuse tekkimise riski.

Enne teipimist on oluline teada vigastuse tekkimise mehaanikat. Sellest sõltub, kuidas teha teipimine ja milliseid teipe kasutada.

Vigastused klassifitseeritakse esimese astme (kerge – ilma oluliste kahjustusteta), teise astme (keskmise tugevusega – kerged kudede kahjustused ja mõningane sidemete lõtvus või vigastus) ja kolmanda astme (tugev või väga tugev vigastus, millega kaasneb osaline või täielik sidemete või lihaste rebend) vigastusteks. Vigastuse astet teadmata pole võimalik aimata, kui tugevalt ja kui palju me peaks kahjustatud kohta fikseerima. Liiga tugevalt teipides ei saa vigastus paranema hakata, liiga nõrgalt teipi fikseerides ei parane viga saanud sidemed või lihased piisavalt, tekib sidemete või lihaste lõdvenemine ja see omakorda tekitab hiljem probleeme kas samas või mõnes teises kehaosas.

Sportteipimine peaks alati käima koos füsioteraapiaga. Vigastada saanud sidemed või teised struktuurid vajavad peaaegu alati spetsialisti sekkumist, et taastuks häirunud biomehaanika ja proprioretseptiivne kontroll. Eelpool mainitule tähelepanu pööramata paraneb küll vigastada saanud koht, aga uus vigastus võib hoopis mujal välja lüüa, samuti võivad liiga kiiresti sportimise juurde naastes vigastused korduma hakata. Korduvate vigastuste ravi on aga juba pikaajalisem ja keerukam.

Igale vigastuse faasile on oma teipimine. Ägedas järgus peaks kasutama teipimist eemärgiga tekitada vigastatud kohale komp•

ressioon, et vähendada turset. Taastumise teises faasis tuleks teipida nii, et piirata liigutusulatust, et vigastus ei suureneks, ja kolmandas faasis peaks teip fikseerima ja toestama, aga ei tohiks piirata liikuvust.

Sportteipimise puhul on vajalikud teadmised anatoomiast ja biomehaanikast. Peab teadma liigeste liikumise suundi ja liikuvus­ ulatust. Põhiline on see, et fikseeritud saaks suund, mis võib vigastuse uuesti esile kutsuda. Milliseid tehnikaid selleks kasutada, jääb juba teipija otsustada. Põhilised teipimis­ mustrid, mida eri spetsialistid kasutavad, on siiski samad: figure of eight, heel lock, külgmised toed ja ankrud.

Hea teip on kvaliteetne teip. Eestis pakub neid suures valikus firma Medpoint (www. medpoint.ee). Teibi kvaliteet sõltub teibi liimumisest nahale, tugevusest ning sellest, kui hästi on võimalik teipi nii piki- kui ka ristisuunas katkestada. Kui võtta 30–40 cm pikkune teibiriba, hoida seda mõlemast otsast vertikaalselt ja viia teibi otsad teineteisest eemale umbes 20 kraadi, siis ei tohiks teip kortsuda ega iseenda peale kleepuda. Elastsed sporditeibid peaksid venima umbes 25 %.

Sporditeibi liigid Elastseid sporditeipe on hea paigaldada vigastuse esimeses faasis, et tekitada vigastatud kohale kompressioon. Neid on hea kasutada nii-öelda „ankrutena”, mille abil paigaldada spetsiifiline teip. Samuti sobivad elastsed teibid kohtadesse, mis on rohkem liikumises, nt põlv, õlg ja küünarnukk, samuti lihasvigastuste korral. Kui kinesioteip aitab vigastusest taastuda, siis trauma korral see palju kaitset ei anna. Suured lihased nagu Hamstring-lihasgrupp, säärelihas või reie

nelipealihas nõuavad fikseerimiseks tugevat teipimist. Selleks võib kasutada elastset sporditeipi, kuid et fikseerimine oleks täielik, tuleb kombineerida seda tavalise jäiga teibiga.

Sporditeibid on omadustelt erinevad. Kõige jäigemad ja parema liimumisega teibid, mida Medpoint pakub, on RayGold Pro ja Cell­ Carbon Pro. Need peavad vastu kõige ekstreemsematele tingimustele.

Tuleb siiski meeles pidada, et teip natukene venib, seetõttu peab maksimaalse tulemuse jaoks iga nelja tunni tagant uue teibi panema.

Jäigad teibid on laiaotstarbelised ja kasutatavad pea kõigis vigastuse faasides.

Natuke pehmemad teibid on AirGo-Tape ja Go-Tape, neid võib kasutada iga päev, kui on soov liigeseid stabiilsemaks teipida ning enam ei kardeta vigastuse kordumist.

Kõige tavalisemad vigastused, mille puhul sporditeipi kasutatakse, on hüppe­ liigese väänamised, plantaarfasciit, luuümbrise põletik. Elastset ja jäika teipi kombineerides saab teipida põlvi, küünar- või õlaliigest, sõrmi jne.

•Komposiitnahast •Universaalne (sise- ja välitingimustesse) •Suurus: 7 •Unikaalne patenteeritud komposiitnahast pealispind, mis imiteerib naturaalse naha tunnetust •Mõeldud kõrgel tasemel võistlusmängudeks, professionaalsete võistkondade mängu- ja treeningpalliks nii saalis kui tänaval

NBA GOLD

Peab jälgima, et teipi ei paigaldataks liiga tugevalt närvidele või veresoontele.

Plantaarfasciidi korral kasutatakse allpool näidatud teipimist. Seda tehakse tihtipeale pikuti pooleks rebitud ja jäiga teibiga. Kõik teipimised peavad alati olema ajutised, kuid aitama kiiremini paraneda ja ära hoidma uut vigastust.

Teibi paigaldamine hüppeliigesele Enne teipimist tuleks teibi paremaks haakumiseks nahapind puhastada karvadest.

Igapäevase kasutuse korral võiks nahaärrituste vältimiseks eelistada alusteipi.

Teipimise esimeseks protseduuriks on ankrute paigaldamine (anchors), seejärel asetatakse külgmised pikitoed (stirrups) ja lisatakse neile külgmised ristitoed (basket­ weave). Kui vigastus on raske, pannakse fikseerimiseks 1–2 külgmist lukku (locks) ning hüppeliigese üldiseks stabiliseerimiseks teip kaheksakujuliselt (figure of 8 või heel lock figu­ re 8).!

Enne teipimist on hea teada järgmist: • • • • • • •

diagnoosi; kuidas vigastus tekkis ja milline on selle paranemisprotsess; teipimine ei asenda ravi, vaid on osa sellest; spordiala spetsiifikat ja sellega kaasnevaid ohtusid; sportlase seisundit ja psüühikat – kui palju tuge ta teibist ootab või seda vajab; peab kasutama õigeid teipe; MITTE KUNAGI EI TOHI TEIPIDA ILMA PÕHJUSETA.

TF-1000*

•ZK mikrofiiber komposiitnahk on uus tehnoloogia, mis võimaldab suurepärast haarduvust nii niisketes kui kuivades tingimustes, kusjuures palli pind säilitab oma tugevuse.

Sügavate kanalitega disain lihtsustab haaret ja suurendab kontrolli veelgi •Saalis mängimiseks •Suurus: 7 •Unikaalne patenteeritud komposiitnahast pealispind, mis imiteerib naturaalse naha tunnetust • Professionaalne pall, mis on sobilik kõige kõrgema taseme võistlusmängudeks ja professionaalsete võistkondade treeninguteks

TF-1000*

Euroliiga AMETLIK PALL 2014-2015

TF-250* •Suurendatud kulumiskindlusega komposiitnahast •Universaalne (sise- ja välitingimustesse) •Suurus: 5 •Mõeldud keskmisel tasemel võistlusmängudeks, võistkondade mängu- ja treeningpalliks nii saalis kui tänaval

TF-500* • Komposiitnahast • Universaalne (sise- ja välitingimustesse) • Suurus: 7 • Mõeldud keskmisel tasemel võistlusmängudeks, võistkondade mängu- ja treeningpalliks nii saalis kui tänaval

Suuruste tabel Spaldingu pallidele

* Spalding Top Flight

Gert Kullamäe kahest erinevast

korvpallimaailmast Mõnikord on nii, et intervjuuks plaanitud teema asendub usutluse käigus hoopis teiste juttudega ja on hea, kui intervjueeritavaks on inimene, kes naudib korvpallimaailmast rääkimist.

Ü

hel sügisõhtul vahetult pärast mängu istusime TÜ/Rocki peatreeneri Gert Kullamäega vanas heas Kalevi Spordihallis maha ja asusime pigem mitte intervjuud tegema, vaid lihtsalt rääkima – peamiselt täiesti plaanivälistest asjadest. Ja oleksime rääkinud kauemgi, kui mitte spordi­halli valgus poleks minut minuti järel järjest hämaramaks läinud ja töötajad koju poleks minna soovinud.

Gert, sa oled olnud korvpallis nii tippmängija kui nüüd tipptreenerina.

Kui erinevad need maailmad on?

Minu arust täiesti erinevad maailmad.

Alguses on ühest maailmast teise eriti raske tulla, aga õnneks sain abitreenerina sellega kohaneda. Kui saad treenerimaailma sisse, tunnetad asju teise pilguga ja vaatad nendele momentidele, kus varem jubedalt tõmblesid, stoilise rahuga. Ma ei saa öelda, et olen lõplikult treenerimaailmas sees, sest vahel lööb minus veel mängija välja. Usun, et kui saan treeneritööd veel mingi aeg teha, siis suudan ka mängijamaailma unustada.

Mis vahe on treeneri- ja mängijamaailmal?

Vastutus. Mängijal hajub see kogu pundi peale, kuid treeneril on personaalne, sest oled justkui grupi juht ning lõpuks vaadatakse ikka sinu otsa, kas asjad sujuvad või mitte. Mängijana ununevad pettumused ja õnnestumised rutem, eriti muidugi pettumused. Treenerina 54

lm kerib peas fi , ju ko ed h lä a in er „Treen dagi.“ ja süüdistada pole ke aga hoiad seda asja sees rohkem ja seda just vastutuse pärast, sest pead mõtlema, miks asjad ei suju. Eriti praegu (novembri algus – toim) on mul sellest hea rääkida, sest olengi selles seisus. Iga päev tuleb mõelda, et miks meil on asjad nii ning mis ma olen valesti teinud. Seda mängijana ei olnud. Siis lõpetasid mängu ära, läksid koju ja mõtlesid omi mõtteid, kirusid treenerit ja mõtlesid, miks ta küll nii loll on ning miks ta mind mängu ei pannud ja miks ta mölises minuga. Treenerina lähed koju, film kerib peas ja süüdistada pole kedagi. Kõik need mured istuvad sul mõnda aega sees. On öeldud, et mida kogenum treener sa oled, seda kiiremini pettumustest üle saad.

Ju mina veel nii kogenud pole. Kui asjad ei suju, põletan ennast nii öösel kui päeval päris kõvasti, sest mul on vastutus. Ütlesid, et sa aeg-ajalt tunned ennast siiani kui mängija. Kas selle tunnuseks ongi need rohked emotsioonid?

Võib-olla neid emotsioone on isegi vähemaks jäänud. Vaatasin just Varese mängu ja

nende peatreenerit (Gianmarco Pozzecco – toim), kes on esimest aastat kõrgliigas peatreener. Jah, ta on täitsa pöörane. Väga huvitav oleks näha, kui kaua tal seda emotsiooni on.

Kui ma ise treenerina alustasin, oli minu jaoks samuti emotsioon tähtis. Praegu on juba aastad möödunud ja vaatad mingeid asju rahulikult ning ei tõmba ennast enam nii käima, kuigi see on kindlasti tähtis. Mulle meeldisid mängijana emotsionaalsed treenerid ja vähemalt minu arust peavad korvpallitreeneril olema emotsioonid. Kui oled tuim, siis peegeldab seda ka meeskond.

Kas veel tegevmängijana mõtlesid juba, et mina tean, mis väljakul toimub ja kuidas need asjad kõik olema peaksid?

Kindlasti olin ma mängijana pigem lahtise peaga kui kinnine tont. Liikumised jäid hästi meelde, treeneri nõuanded jäid hästi meelde ning püüdsin neid täita kohusetundlikult.

Enda arust ma mängu jagan, aga küsimus on selles, kuidas selle mängijateni viin. Siin tuleb mängu see, millised mängijad sul on ja kuidas

intervjuu nad sind vastu võtavad. Kas nad on kinnised või lahtised? Praegu näengi vaeva, et kuidagi ei saa käima ja et kõik saaksid ühtemoodi aru, mida ma tahan või kuidas me teeme. Mõnede mängijatega saad hästi läbi, mõnega ei saagi ning mõni mängija tunneb mõne treeneri käe all ennast paremini, mõne all mitte, kuid see ei tähenda, et treener on loll või tark. Ma olen seda meelt, et lihtsam on treeneritööd teha, kui oled ka ise seda mängu mänginud, sest oskad panna ennast mõlemasse rolli.

Mõtled sa endiselt end veel väljakule ka?

Ei, sellist asja pole tükk aega olnud. Ma olen ise ka pärast lõpetamist ainult mõned korrad reaalselt väljakul mängimas käinud.

See osa on küll unustatud. Ju üks hetk sai mul mõõt täis, sest mängisin nii kaua. Kuid viskekäsi ei ole kadunud.

Tänapäeva korvpall läheb näiliselt järjest rohkem peensusteni. Kui palju sul korvpallis avastamisruumi on?

Tõesti on hästi palju analüüsimist, à la kuidas sa mängid katete vastu, kaitsemängus või rünnakul on erinevad aspektid. See oli, see on ja jääb, aga kokkuvõttes on kõige tähtsamad individuaalsed oskused ja mängija IQ. Just individuaalsed oskused on eriti viimastel aastatel mängu tulnud. Kui varem pandi enne mängu lihtsalt taktika paika, siis tänapäeval on mängijad palliga nii osavad. Kui tahad jõuda heasse klubisse, siis sellest enam ei piisa, et sind tuuakse viskele katete tagant. Ise peab ennast üks ühega individuaalselt viskele mängima. Kalev/ Cramo, VTB-liiga ja need mustad seal on heaks näiteks. Sa võid skeemitada ja teha ning mõelda, et siit- ja sealtpoolt tuleb abi, kuid see ei maksa mitte midagi, sest tippmängijad on individuaalselt nii heaks läinud. Üksühesed olukorrad, head viskajad, kiiruse pealt viskele minekud, sisseviskamised – sinna see tänapäeva korvpall on tüürinud.

Ka Eesti noorte korvpallurite puhul tuleb aina rohkem rõhuda individuaalsele meisterlikkusele. Need ajad on jäädavalt möödas, kus keegi toodi viskele. Mõnikord vaatad vanu mänge ja mõtled, et mis asi see on – sellega ei tee ju enam mitte midagi. Tänapäeval pead olukorrad kiiruse pealt lahendama, kiiruse pealt viskama ja kiiruse pealt mõtlema.

Me oleme palju rääkinud vastutusest.

Seda on kindlasti ka mängijatel. Räägivad ju Eestigi korvpallurid, et välisklubides on võõrastel pinged peal. Kumb töö sinu meelest ikkagi raskem on?

Praegu ütlen loomulikult, et treeneritöö. Ühel koosolekul rääkisin meestele, et liiga palju on meil põdemist ning püüdke mängu rohkem nautida. See mängijaaeg on nii lühike, et seda tuleb nautida ning treeneri asi on aidata. Tõid välja välismaal mängimise. Minu arust on välismaal mängida psühholoogiliselt lihtsam, ma ei tea miks. Kui praegust Eesti mängijate generatsiooni vaadata, siis mulle tundub, et mõnel mängijal on Eestis raskem mängida. Kui oled välismaal, siis oled eemal, sind ei tunta, sul kaob ära psühholoogiline pinge. Võtame näiteks Kristjan Kanguri Itaalias. Tal läheb hästi, tal on võistkonnas tähtis osa. Piisab sellest, kui ta tuleb Eestisse ja kõik hakkavad kohe rääkima, et Kangur tuleb ja peab hakkama kõvasti tegema ning siis mängija hakkabki seda mõtlema. Müürsepaga sai seda omal ajal samuti räägitud, et kui Eestisse tuled, siis kõik ootavad sinult midagi. Kangur

olen korvpalli sees, siis ma teen seda maksimaalselt ja muude asjadega ei tegele. Ma loodan, et ma ei saa Rockist kinga, aga kui peaks saama, siis ilmselt mõneks ajaks suudaksin end välja lülitada. Aga samas ma ju tunnen ennast. Mänge läheksin ikka vaatama, mul on sõbrad korvpalli juures, lähen koju ja vaatan Euroliigat. See on mu elustiil.

Mis võiks Eesti korvpallitreenerite järgmine samm olla? Võtame näiteks sinu ja Alar Varraku. Ükskõik, mis teil neis klubides saab ja mis juhtub, kuidas teha seda tööd kõrgemal tasemel edasi?

Mul on endal tekkinud nende aastatega, kui ma välismaal mängisin, hästi palju häid sidemeid. Need mehed, kellega mängisin näiteks Saksamaal, on nüüd treenerid, mänedžerid, skaudid, agendid. Minu arust on võimalusi arenemiseks hästi palju, kui vaid ise tahad.

Olgem ausad, et kui keegi Eesti treeneritest tahab järgmise sammu teha välismaale, siis ma ei näe muud varianti, kui ainult läbi isiklike sidemete. Eesti mängijatel on raske välis-

kõige tähtsamada IQ“ „Kokkuvõttes onsk d ja mängij se u o ed ls aa u id iv d in

on kõva kaitsespetsialist, aga kui ta Eestisse tuleb, ootame temalt punkte ja kõike. See panebki lisapinge peale.

Palju sul seda aega on, kus sa korvpallist saad täiesti ennast välja lülitada?

Ma võin enda puhul öelda, et ma pole sellest välja saanud. Saan ehk siis, kui ma Tartu Rockist kinga saan. Mu elu on korvpalliga nii seotud ja ma olen 100% mees ehk et kui ma

maale saada, Eesti treeneritel veel raskem – see kaubamärk pole lihtsalt nii kõva. Niisama Eesti treenerina on kuhugi väga raske saada, sest treenereid on maailmas lihtsalt hästi palju. Miks peaks üldse keegi võtma endale Eesti treeneri? See on väga keeruline, pigem peab siin olema mingi muu faktor kõrval, et saaksid ennast niimoodi proovile panna. Ja ma ei mõtle siin näiteks Soomet, vaid midagi korralikku näiteks Lääne-Euroopas.

55

korvpall

FOTO shutterstock

Eesti Korvpalliliidu (EKL) algatus „Korvpall lasteaedadesse“ aitab eestlaste üht lemmikmängu koolieelikute südameisse viia.

ib v e l es d a d e a ste a L

korvpallipisik EKL i presidendi Jüri Ratase sõnul on projekti eesmärgiks pakkuda võimalikult paljudele poistele ja tüdrukutele või-

malust aktiivselt aega veeta. „Sport on huvihariduse oluline osa. Lapsevanemate jaoks on logistiliselt väga oluline, et lapsed saavad spordiga tutvust teha lasteaias, nii et ema või isa ei pea neid kuskile sõidutama.“ Lasteaedades õpetatakse korvpalli algtõdesid 5–­6-aastastele lastele. Õppetunde viivad läbi korvpalliklubide treenerid, kellel on olemas ametlik kutsetunnistus.

Et näidata, kui tore ajaviide võib olla füüsiline tegevus, korraldavad treenerid tundides lõbusaid mänge ja harjutusi väikese ja pehme palliga, samas tutvustatakse lastele ka korvpalli algtõdesid. Näiteks harjutatakse üksteisele palli söötmist, veeretamist ja põrgatamist, mängitakse kulli jms. Treeningtundide kestus võib olla erineva pikkusega ja see sõltub lasteaiast. Keskmiselt harjutatakse lasteaedades üks kuni kaks korda nädalas ning üks tund kestab 30–45 minutit. „Algatuse eesmärk on lapsed palliga sõbraks teha ja

neile sära silmadesse tuua, mitte kõiki korvpalluriteks treenida,“ tõdeb Ratas.

Seejuures ei osale projektis ainult lasteaiad Tallinnast või Harjumaalt, vaid ka mitmest teisest Eestimaa paigast.

Hea näitena saab esile tuua Põlvamaal asuva Vastse-­

lasteaedades Keskmiselt harjutatakseda ning üks üks kuni kaks korda nä utlas tund kestab 30–45 min it.

Kuuste valla, Orissaare valla Saaremaal ning Viljandi linna. Hetkel on üritusse kaasatud kokku paarkümmend erinevat lasteaeda ning läbirääkimised käivad veel umbes kümnega. Ettevõtmise uks pole suletud ka uutele tulijatele.

Korvpalliliit palub, et algatuse vastu huvi tundvad lasteaiad annaksid endast teada e-posti aadressil info@basket.ee.

Eesti Korvpalliliit on Sportlandile koostöö eest väga tänulik. Sportland panustab koostööprojektiga laste ter­ visesse juba väga noores elueas.

57

elustiil

– d u k u r d Tantsutü ilmailu, vaid mitte ainult s l stii u l e a j t r o p tõsine s

ordivõistsp d u n u tt sa eg o ep eh igi Eesti m drukuid kui meestü u ts Kuuldavasti on nii mõn n ta i b u kl ik m m le a ti suuremate es E st lustele, et pigem vaad. at le o o p u ig õ n o s nt ke kondi, mis mängivadtüEdrukud ja kui palju nad treenivad? spordiklubide tantsu TEKST Ann Hiiemaa

T

TÜ, Kalev/Cramo, TÜ/Rock, Rakvere Tarvas ja FC Flora – need on klubid, mille tantsutüdrukud Eesti spordimaastikul vast kõige enam silma jäänud.

Vestlesime klubide treenerite ja tantsijatega ning uurisime, kuidas nad praegusele tasemele on jõudnud – kui sageli ja kui palju trenni teevad, et võistlustel mängupauside nappide minutite jooksul publikule tasemel etendust pakkuda? Selgus, et nii mõnegi klubi tantsutüdrukud treenivad tihtipeale sama palju kui tippsportlased ise.

58

TTÜ TTÜ Tantsutüdrukud alustasid oma tegevust 2007. aasta oktoobris ning aasta-aastalt on nad kasvanud. Nii liikmete arvu poolest kui ka tasemelt. Kui seitse aastat tagasi alustati, siis koosnes rühm vaid käputäiest asjaarmastajatest, nüüdseks tantsib TTÜ Tantsutüdukute ridades ligi 100 neidu ja lisaks neile teevad platsil kaelamurdvaid trikke ka 20 akrobaadi taustaga noormeest. Ühtekokku on loodud 5 erinevat rühma: korvpalli tantsutüdrukud, võrkpalli tantsutüdrukud, tantsutüdrukute järelkasv, saltopoisid ja harrastajad.

Kusjuures konkurents tiimi pääsemiseks on karm. Sel sügisel käis tantsukatsetel 140–150 noort. „See näitab, et teeme õiget asja. Huvi kasvab iga aastaga,“ rõõmustas tantsutüdrukute treener ja manager Sandra Raju. Seda näitab seegi, et TTÜ üliõpilaskond premeeris tantsutiimi hõbedase teenetemärgiga. „See oli meie jaoks väga suur tunnustus. Hindasime seda väga kõrgelt,“ lisas Raju, kes on nagu Rakvere Tarva juhendaja Merle Laudgi aeroobikakuningannaks kroonitud.

TTÜ tantsutiim on tuntud oma mitmekülgsuse poolest, sest erineva taustaga tantsijaid on palju. Nende sekka kuulub nii Eesti paremaid iluvõimlejaid, hip-hopi maailmameistreid, akrobaate, võistlustantsijaid ja ka treenereid.

Kuigi sarnaselt teiste Eesti tantsutüdrukutega pole ka TTÜ tüdrukud tasustatud, teevad kõik tantsijad oma „tööd“ suure rõõmuga. „Teeme seda juba üksnes sellepärast, et meil on seal nii tore seltskond koos. See oleks justkui minu teine perekond.

Parim tunne on omada selliseid inimesi enda ümber!“ sõnas Raju lõpetuseks.

TÜ/Rock Tartu Ülikool Rocki tantsutüdrukuid peetakse tihti Eestis parimateks. Neli korda nädalas treenivat gruppi juhendav Elina Lõhmus tõdes, et pole teiste klubide tantsutüdrukute taset kõrvalt väga näinud, kuid ometi on täheldanud, et näiteks TTÜ tüdrukute ja poiste akrobaatiline tase on kõrge. „Mulle tundub, et kõigi Eesti tantsutüdrukute tase kasvab iga aastaga,“ sõnas ta. Ühtekokku on klubil korraga kaheksa tantsijat väljakul ning treeningutel käib 14 tüdrukut. Lisaks Lõhmusele juhendab gruppi ka Grete Reimand.

Ent kui keeruline on õigupoolest saada TÜ/Rocki tantsutüdrukuks? Elina Lõhmus muigas ja vastas: „Ikka keeruline.“ Igal kevadel korraldatakse katsed, mille tulemusel parimad pääsevad järelkasvutiimi. Kes seal aga silma jääb, pääseb ka põhirühma.

Selleks tuleb enamasti aga aastaid vaeva näha. „Sel aastal käis katsetel umbes 30 tüdrukut,“ avaldas Lõhmus.

Küsimus, mida tantsutüdrukutelt ilmselt kõige enam küsitakse, on see, kui palju nad põhimeeskonna mängijatega läbi käivad.

Lõhmuse sõnul on mängijatega läbisaamine hea. „Hooaja ava- ja lõpuüritused peame koos. Saame kenasti läbi,“ sõnas ta.

Kuigi tantsutüdrukud palka ei saa, võiks Lõhmuse hinnangul tulevikus järjest enam selle peale mõelda, sest see muudaks taseme veelgi kõrgemaks ja ühtlasemaks. „Varasem TÜ/Rocki tantsurühm oli tasustatud ja osaliselt ilmselt ka tänu sellele püsiti nii kaua koos.

Praegu on meil enamik tantsijaid üliõpilased ja kui nad kooli ära lõpetavad ja tööle lähevad, siis on nad ajapuuduse tõttu tihtipeale sunnitud ka meie trennides käimise lõpetama,“ arvas ta.

59

elustiil

Rakvere Tarvas Rakvere Tarva tantsutüdrukute gruppi kutsutakse A-Rühmaks ja sündinud on naiskond koos klubi endaga. „Oleme tegutsenud sama kaua, kui Andres Sõber klubi treenerina. Seega võib öelda, et oleme selles rollis üheealised!“ muigas treener Merle Laud, kes on muide pärjatud ka Eesti aeroobikakuningannaks. Nii mängijate kui ka treener Andres Sõbraga on tantsutüdrukutel hea suhe. Üheskoos osaletakse nii Rakvere Tarva ristimispidudel kui ka lõpetatakse hooaeg ära. „Pärast mängu kipuvad tüdrukud Andres Sõpra kallistama minema. Kui on võit tulnud, siis on emotsioonid kõigil laes. Ja Sõbrale paistab kallistamine meeldivat,“ lagistas Laud naerda.

Praeguseks treenib Tarva A-Rühma juures kokku 18 tüdrukut ja 6 poissi. Nädalas harjutatakse kolm korda, kuid tihtipeale venivad treeningud paari tunni pikkuseks. „Kavas on küll kirjas, et trennid kestavad tund ja 15 minutit, aga nii vähesega pole me

60

kunagi hakkama saanud. Ikka tahaks alati rohkem harjutada,“ sõnas Laud.

Ent kui keeruline oli õigupoolest saada poisse treeningule? „Üldse mitte. Meil tantsivad keskkooliõpilased ja tüdrukud ise kutsusid noormehed treeningule. Oskasid nad ilusti ära rääkida,“ lisas Laud. Väga palju cheerleading’ust (põhiteema on trikid ja akrobaatika) on Tarva tantsutüdrukud ja -poisid õppinud just TTÜ tantsuklubilt. Iga aastaga arenetakse üha edasi ning publikule pakutakse üha keerulisemaid trikke ning põnevamaid kavasid. „Oleme osalenud ka Põlvas korraldatavatel cheerleader’ite võistlustel ja seni oleme koju toonud nii teise kui ka kolmanda koha karika. Oleme saanud ka neljanda ja viienda koha, kuid esimest kohta veel pole. Ehk kunagi tuleb. Igatahes usun, et suudame kõikide klubide tantsutüdrukutele konkurentsi pakkuda,“ sõnas Laud lootusrikkalt.

elustiil Kalev/Cramo Kalev/Cramo tantsutüdrukud treenivad neli kuni kuus korda nädalas ja ühtekokku käib koos 16 tüdrukut. Ka neile kohtadele on karm konkurents ja valituks osutuvad vaid parimad. Trenn võib kesta alates ühest tunnist kuni 4–5 tunnini, mille käigus tegeletakse nii üldfüüsilise, tantsulise, venitustreeningu kui ka akrobaatikaga.

Ent mis õigupoolest tantsutüdrukuid motiveerib? „Hästi suur tunnustus meie jaoks ongi see, kui publikule meeldib see, mida teeme. See on meie jaoks kõige tähtsam,“ sõnas tantsutüdrukute treener Alissa Montes. „Meie eesmärk on alati endast parim anda.“ Ka klubi mängijatega saavad tantsutüdrukud hästi läbi. „Meil kõigil on tihe graafik. Pärast mängu läheme tavaliselt koju, aga enne ikka kohtume saalis ja vahel ka räägime. Kõik mängijad on väga sõbralikud ja saame kenasti läbi,” lisas Alissa.

Millise tantsutüdrukute rühma tase Eestis kõige kõrgem on, ei osanud ta aga hinnata. Kõik, kes sellega tegelevad, on väga tublid. „TTÜ ees on meil väga suur austus, nad teevad

lahedat asja,“ avaldas Montes ja lisas: „Ka meie soovime iga aastaga üha rohkem areneda ning pakkuda midagi uut ja põnevat. Lisaks pidevale tantsulis-füüsilisele arengule on väga oluline kostüümid ja väljanägemine. Soovime alati pakkuda mitmekülgsust ja originaalsust nii oma kavades kui ka kostüümides.“

FC Flora Kui korvpallis on see, et tantsutüdrukud pauside ajal platsile jooksevad, tavapärane, siis jalgpallis see nii väga levinud pole. Eestis on tantsutüdrukutega võimalik uhkeldada FC Flora jalgpallimeeskonnal. „Me pole aastatki veel tegutsenud, aga oleme saanud FC Flora fännidelt väga positiivset vastukaja,“ rõõmustas tantsugrupi

62

treener Liis Toomsalu.

Praegu harjutatakse kaks korda nädalas DanceLife Tantsustuudio nime all, vajaduse korral tehakse enne tähtsaid mänge ja üritusi ka lisatreeninguid.

Samal ajal kui enamik tantsutüdrukuid treenib ilmselt väikestes kitsastes saalides, siis FC Flora tüdrukute treenimispaik tekitaks nii mõneski kadedust. See on A le Coq Arena jalgpalliväljak. Tõsi, seda üksnes suvel. „Meie treeningud on lõbusad, toredad ja tantsurohked. Oleme avatud uutele väljakutsetele – proovime palju erinevaid tantsustiile, et tüdrukud saaksid võimalikult palju areneda,” arutles tüdrukute teine juhendaja Lilian Veetamm ja lisas: „FC Flora Dance Teami erinevus teistest tantsutiimidest on olla naiselik läbi tantsuliste kavade.“ Praegu käibki põhitiimi trennis 15 inimest ja järelkasvus (13–16aastased) kuni 20 tantsijat. Iga viimne kui üks neist naudib seda, mida teeb. Hoolimata sellest, et palka nad selle eest ei saa.

Ent mida on õigupoolest vaja, et olla hea tantsutüdruk? „Tuleb olla särav, julge ja omada keskmisest paremat tantsuoskust ning muidugi võiks olla ka huvi jalgpalli vastu! Kel huvi liituda, siis ootame kõiki kogu aasta vältel proovima. DanceLife Tantsustuudios saab tantsutüdrukuks treenima hakata juba 3-aastaselt,“ selgitas treener Toomsalu.

FC Flora tantsutüdrukute lemmikuks Eestis on TÜ/ Rocki kolleegid, kelle juures kõige enam meeldivadki naiselikud tantsukavad ja vinged kostüümid.

sport & modellindus FOTOD Living Models Agency

Modelliagentuuri Living Models asutaja Evelyn Mikomägi (34).

Sportlikud iluetalonid Varasügisel korraldas modelliagentuur Living Models koostöös Sportlandiga üle-eestilise modelliotsingu „Model Search Estonia 2014“. Modelle skauditi erinevatel festivalidel ja SEB Tallinna maratonil. Eestvedaja Evelyn Mikomägi, kelle sõnul on spordiga seotud üritused parimaks platvormiks pikakoivaliste modellide leidmiseks, jagab Sportline Magazine’ile tagamaid.

Mis on ühist modellindusel ja spordil?

Mõlema puhul on oluline tervislik eluviis, enda füüsiliselt ja ka vaimselt vormis hoidmine ning tugev tahe eesmärkide saavutamiseks.

Milliste spordialadega tegelevad teie agentuuri modellid?

Enamik modelle tegeleb tantsimise või kergejõustikuga. Mitmed poisid ja tüdrukud mängivad jalg-, korv- või käsipalli. Pidevalt peame arvestama nende spordilaagrite ja välisvõistlustega. Paljud käivad ka spordiklubides rühmatrennides, jõusaalis või niisama jooksmas, et oma figuuri hoida.

Greta Ruga (14) on 181 cm pikkune tantsijanna, kellest loodetakse Eesti tulevast tippmodelli.

Maailmas on järjest levinum trend, kus reklaamidel pole mitte modellid, vaid hoopis näitlejad, sportlased, lauljad. Kuidas Eestis on?

Sportlastest on meie agentuuri ridades tippujuja Martti Aljand, triatlonist Priit Ailt ning kolmikvendadest multi­ talendid Karl, Hans ja Joel Markus Antson. Artistidest oleme pildistamistel ja moe-show’del kokku puutunud Getter Jaani, Liis Lemsalu, Eda Ines Etti ja Ithaka Mariaga, kõhutantsija Ines Karu ja viiuldaja Daana Otsaga.

brändi Karstadt Sports pildistamisel Tokyos. Modellivalikul oli väga oluline, et tegemist oleks sporti või tantsimist harrastavate inimestega. Märksõnadeks selliste tööde puhul on paindlikkus, aktiivsus ja sportlik kehaehitus. Tähtis on ka hea näonahk ja ilus naeratus.

Millega peaks asjahuviline arvestama ja kuidas tegutsema?

Modelliagentuuri otsime eelkõige fotogeenilisi ja sihvakaid tüdrukuid vanuses 14–20 ja 16–24-aastaseid poisse, pikkus vastavalt 170–180 cm ja 185–190 cm.

Kandideerida saab meilides aadressile models@livingmodels.com oma kontakt­ andmed, parameetrid ja 4–6 töötlemata pilti.

Milline spordivaldkond sulle endale kõige inspireerivam tundub?

Olen ise kirglik lumelaudur. Samuti meeldib longboard’iga sõita ja sukel­ duda.

Milline modellitüpaaž sobib spordirõivaid-varustust esitlema?

Suvel osalesin meie agentuuri modellidega Saksa spordi- ja vabaõhurõivaste Kolmikvennad Antsonid (18) on teinud modellitööd Rootsis, Saksamaal ja USA-s ning on kaasatud ka mitmetesse Sportlandi tegevustesse.

V E T S I A P A J L L Ä V U K A J L Ä V

LIGH E V WA

TN

RXI G IN

II

teem e süs v o o r st use. ion G rduv nnetu t a u o t a h m a a na rand use j m Dy at põ abiils m t Uusi e s r i a s d p jalat loodu ust ja n v o u tagab k s i a , li i tall ust. ilsust jalats tulem d u Stabi e g n n o at mä ad so arim andv p s k UL, tama LJAK saavu LIVÄ AL RKP D VÕ U T ÖÖS S! KUK ED S KIIR NNA K Ü L R Ä E V AITS DA K MUU

Hea uudis võimsa löögiga mängijate jaoks nagu Novak. SPEED’i reket läks just veel kiiremaks. Kui mängid uue HEAD YouTekTM GrapheneTM Speed reketiga, ütle oma vastasele, et ta hoiaks silmad lahti. Tänu maailma tugevaimale ja kergeimale materjalile, GRAPHENE’le, tagab see reket optimaalse kaalu jaotuse ja võimaldab arendada suuremat kiirust igal löögil.

Naudi mängimist… ja VÕITMIST!

tennis

Rocca al Mare i a s s u k s e k e is n n e t a n n e v e s ik ä v e Viimsiss Rocca al Mare tennisekeskus on enam kui kümme aastat pakkunud ühele Tallinna ja Harjumaa poolele rõõmu tennise­ mängust, 1. septembril avati keskus aga kaViimsis.

TEKST Oliver Lomp - FOTOD viimsi tennisekeskus

„M

eil läheb ainult tõusvas joones.

Alguses oli kaks tennise­väljakut, kuid nüüd kolm ja lisaks väljak, kuhu mahub neli sulgpalliplatsi. Tegelikult saab meie keskuses ka lauatennist mängida, kuid identifitseerime ennast ikka tennisekeskusena,“ rääkis Rocca al Mare ja Viimsi Tennise­keskuse juhataja Keit Sikk.

Uue mängukoha avamine peegeldab eestlaste jätkuvat huvi kasvu tennise vastu, kuid Viimsis ei soovita rahvale pelgalt järjekordset mängupaika pakkuda. Eesmärk on luua kvaliteetne keskkond, kus harrastaja tunneb end mugavalt. „See pole lihtsalt koht, kus harrastajad broneerivad aja ja mängivad teineteise vastu. Pakume ka täiskasvanute rühmatreeninguid, korraldame turniire ja laagreid, anname lastele algõpet,“ loetles Sikk erinevaid võimalusi. „Lisaks on harrastaja jaoks väga mugav, et soodustused kehtivad mõlemas keskuses – sisuliselt on tegu ju sama keskusega.“ Sikk rõhutas ka, et Viimsi keskuse tingimused on täpselt sama kõrgetasemelised kui Rocca al Mares, kuid Viimsis on kõva väljakukatte asemel vaipkate.

Viimsi tennisekeskus asub aadressil Sõpruse tee 5,

loodus­kaunis kohas metsatuka ääres.

Erinevalt paljudest teistest Tallinna tennisekeskustest on atmosfäär siin veidi teistsugune. „Koht on oluliselt rahulikum ja hubasem, justkui läheks linnakärast puhkusele. Väljast on küll veidi country club’i hõngu, kuid seest on igati modernne,“ kirjeldas Sikk.

Rocca al Mare keskuses asub Sportland Tennis kauplus, kus võib endale soetada kõik tennisemänguks vajaliku. Juba selle aastanumbri sees on plaanis rajada sarnane koht ka Viimsisse. „Kindlasti tulevad ka Viimsisse väljapanekud, kust saab osta reketeid, jalanõusid, rõivaid ja kotte,“ kinnitas Sikk.

Tulevikus keskuse võimaliku laiendamise teemal ei soovinud Sikk spekuleerima hakata, sest põhiline eesmärk on seotud tulevikuga. „Ma ei näe põhjust uitmõtteid mõlgutada, sest tahame, et meil oleks kaks mõnusat koduklubi, kus inimesed tahavad käia ja alati tagasi tulle,“ märkis Sikk.

Rohkem informatsiooni mõlema tennisekeskuse kohta koos broneerimise, hinnakirja ja kontaktidega leiab veebi­ aadressilt www.tenniseklubi.ee.

73

Maileen Nuudi sihib tippu

Neile, kes ei tea, ütleme Nuudi – ­noore tennisisti Mai- Maileen • 14-aastane • Esimene tutvus tennisega 5-aastaselt leen Nuudi kodus on • Esimene treener Aita Põldma • Treener Mihkel Koppel sportimine olnud alati Evald Kree Spordimaailm (EKSM) aukohal. Sestap poleks • Klubi • Eesti meister nii 12 kui ka 14 aasta vanuses • Eesti noorte karikavõitja kuni 16-aastaste sugugi üllatav, et see tüdrukute seas koht Euroopas 14-aastaste seas – 44. sihikindel noor inimene • Parim • Õppis 6 aastat Tallinna Muusikakeskkoolis jõuab üsna varsti n-ö klaverit • Alates 1.10.2014 õpib Audentese erakoolis päris suurde tennisesse. 8. klassis

K

ui sinu tennisemängija CV-d põhjalikumalt uurida, ei jää kahtlust, et oled valimas tennisisti elukutset. Astud järjest jõulisemaid samme n-ö suurde tennisesse jõudmiseks. Kas see on nii?

Lühidalt vastates – jah, olen võtnud eesmärgiks teha kõik endast oleneva, et järgnevatel aastatel jõuda aina lähemale n-ö suure tennise tasemele.

Mida sinu arvates tähendab suur tennis? Kuidas sinna ikkagi jõuda?

See tähendab eeskätt täielikku ja teadlikku pühendumist tennisele. Meil on Eestis selles osas head eeskujud – Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit.

Pean tunnistama, et ma ise olen päris selle tee alguses. Alles selle aasta oktoobrist olen saanud sättida oma plaane just nimelt tennisega seotud vajaduste järgi.

On tähtis märkida, et mind toetavad sellel teel mu toredad treenerid Mihkel Koppel ja Aita Põldma ning loomulikult mu vanemad.

Füüsilise poole parandamise eest seisab hea treener Kristjan Lemberg.

Muide, endise tennisemängijana on isa Tiit Nuudi võtnud enda kanda meie meeskonna manageri rolli. Ta on loonud minu ja treenerite jaoks tõeliselt mõnusa töökeskkonna.

Isa on lisaks mu enda treeneritele saanud meeskonda kaasata ka rahvusvaheliselt tun74

tud treeneri Dave Rinebergi ja teisi, kellele mu edasine käekäik korda läheb.

Missugused on sinu lähiaja eesmärgid tennises?

Suvel ütles treener Dave Rineberg mulle, et tee tennisemaailma tippu võib vahel kesta pikki aastaid, aga teinekord võib see tee olla palju lühem. Iial ei tea. Ent tähtis on alati keskenduda õigel ajal õigetele asjadele.

Mulle on koostatud treening- ning võistlusplaanid aastateks 2015 ja 2016. Just nimelt järgimisel ja ülejärgmisel aastal pean tegema kõik selleks, et saada füüsiliselt võimsamaks ning tehniliselt palju paremaks.

Loomulikult tahan järgmistel aastatel mängida kaasa tennise suure slämmi turniiridel. Seda nii noorte kui ka täiskasvanute hulgas.

Ma pean harjuma mõttega, kuidas ma tulen toime Eestist väljaspool ning mitte kartma rahvusvahelist tippkonkurentsi.

Maileen, sa oled pikk tüdruk, kui pikk täpsemalt?

Olen 173 cm pikkune, kusjuures ainuüksi viimase aasta jooksul olen kasvanud 12 cm.

Tundub, et kasvan veelgi.

Tuleb tunnistada, et selline hoogne kasvamine nõuab palju tööd jalgade liikumise ja koordinatsiooni parandamise osas. Samas, tänu kasvule suureneb haardeulatus ja palling muutub seda tugevamaks.

Vanemad • Ema Maie Nuudi on õpetaja, merehuviline ja kirglik golfimängija • Isa Tiit Nuudi on endine tennisist ja spordijuht • 1983–1990 Eesti Tenniseliidu asepresident ja president • 1990–1994 Eesti Spordi Keskliidu esimees • 1992–2012 Eesti Olümpiakomitee asepresident ja president • Alates 2001. aastast EOK aupresident • Eesti Tenniseliidu auliige • Kauaaegne Pauligi kontserni juhtkonna liige, nüüd juhtimiskonsultant erapraksises • Maileenil on kolm õde ja vend

Kes on su eeskujud tennises?

Eestis on minu eeskujudeks Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit, maailma tennises on mu lemmikuteks Victoria Azarenka ja Serena Williams.

Kas sa tead, kui kalliks läheb sinu tenniseharrastus? Õnneks täpselt ei tea, aga arvatavasti on see kokkuvõttes päris kallis, kui mängid kuni paarkümmend turniiri Eestist väljas ja oled sageli koos treeneritega Floridas treenimas.

Saan öelda, et mul on väga hea meel, et isa koos oma sõpradega hoiavad mu rahaasjad korras.

Kas sul on sponsoreid?

Seni on 95% ulatuses minu tennisetee toetajaks olnud kodu ehk siis vanemad.

Olen saanud abi Sportlandist, kust olen saanud Nike tooteid, ning olen selle üle tõesti väga tänulik. Kord aastas kohtun Sportlandi juhtide Are Altraja ja Rainer Topsiga ning tutvustan neile seniseid saavutusi ning räägin tulevikuplaanidest.

Oma võimaluste piires on mind soodustustega aidanud Eesti Wilsoni juht Priit Tasane.

Usun, et minu isa loodud n-ö sõprade klubi aitab tal leida sponsoreid.

Päris kindlasti on mulle suureks abiks Audentese erakool ja Eesti spordisüsteemi toetus seal õppimiseks.

tennis Treener Mihkel Koppel: „Olen teinud Maileeniga koostööd 2012. aastast alates, kui Maileeni isa Tiit Nuudi, keda varem teadsin põgusalt, otsis mind üles ning tegi ettepaneku alustada koostööd Maileeni treenimiseks.

Minu jaoks on see esmakordne kogemus aidata üks noor neiu maailma suurde tennisesse. Omamoodi väljakutse. Teeme koostööd nii Maileeni esimese treeneri Aita Põldmaga kui treener Dave Rinebergiga. Maileeni füüsilise poole eest kannab hoolt treener Kristjan Lemberg.

Tänapäeval saab mängija viia tippu vaid meeskonnatööna, kus kõigil on ühtviisi aru-

saadavad eesmärgid ja igal oma roll selle saavutamiseks.

Mis puudutab Maileeni, siis võib öelda, et tänavu tegi ta soovitud suure sammu oma arengus edasi ja nüüd oleme koos meeskonnaga pannud paika kahe järgneva aasta eesmärgid.

Aasta lõpus oleme taas Floridas harjutamas, kus koos treener Dave Rinebergiga lihvime Maileeni tugevusi ja parandame nõrkusi.

Eks järgmised aastad annavad meile üsna täpselt aimu, kui kaugele me Maileeniga tennises jõuame. Praegu teeme tööd võetud eesmärkide täitmiseks.“

Milline 2014. aasta saavutus sulle kõige enam rahuldust pakub?

2014. aastal sain palju Euroopas mängida.

Olen Tennis Europe edetabelis praegu 45. kohal. Tore võistlus oli augustis Saksamaal Dürenis, kus jõudsin 1. kategooria turniiril veerandfinaali.

Loomulikult on mul hea meel selle üle, et olen oma vanuseklassis Eesti meister.

Millal sa järgmine kord võistled?

Selle aasta detsembris on mul tähtis võistlus – Orange Bowli nimeline turniir, kus on koos kõik maailma paremad minuvanused tüdrukud.

Treener Aita Põldma Mitmekordne Eesti meister Klubi Evald Kree Spordimaailm „Maileen on hästi positiivne noor neiu, kelle silmades on alati kelmikas sära, mis aitab tal taluda üha suurenevaid treeningkoormusi, eriti üldfüüsilise põhja loomisel. Suurem füüsiline võimsu s ja kasv loovad talle eeldused tipptennises läbilöömiseks. Eeskujuks on talle meie klubi kasvandik Anett Kontaveit.

Töötamine noortega, kes soovivad spordis kõrgele jõuda, annab ka treenerile indu ja rahulolu tehtud tööst.

Alati on tore tunda, kui meie klubi kasvandikud ei unusta kohta, kus nad alustasid oma sportlasteed.“

Isa Tiit Nuudi: „Olen alati hinnanud neid inimesi, kes hoiavad end läbi sporditegemise heas vormis.

Laste suundumisel sporti on päris kindlasti oluline osa vanematel. Tähtis on tunnetada, et lapsel on tahe sporti teha, vanemal tuleb siis luua soosiv keskkond. Olen saanud olla väga lähedal tippspordile ja seetõttu usun, et suudan hoida oma lapsi eemal paljudest tüüpvigadest, mida tippu pürgivad noorsportlased kipuvad sageli tegema.

Mul on hea meel, et Maileen kuulub klubisse Evald Kree Spordimaailm, kus on hästi paigas töö noorsportlastega.“ Kui kallis on 14-aastase tenniseharrastus? „See mängija, kes pürgib tõesti võistlussport-

laseks, läheb vanematele üsna palju maksma. Ei saa ju käia võistlemas üksnes Lätis ja Soomes, vaid tuleb käia seal, kus tema võimed lubavad.

Tänapäeval on sageli nii, et kõik soovivad noori aidata siis, kui nad on juba tipus. Tegelikult vajavad noored sportlased rohkem toetust oma sportlastee alguses.

Raha on vaja nii treenerite palkamiseks, väljaku üüriks, võistlussõitudeks, varustuse ning spordiriiete tarvis ning ka näiteks arstliku kontrolli ja paljude muude asjade jaoks.

Maileeni puhul peame olema tänulikud, et ta saab õppida Audentese erakoolis ja meil on suurepärased toetajad – selles reas on aukohal Sportland.“

e n k s e k e r e P n a v a l K r Ragna 'i e u g a Le r ie em r P sihib Klavani elu i Ragnar Eesti koondise kapten eaalse asu­ id ib g än m ta – e n al ea näib id na klubiga tugevas paigaga Augsburgi lin list pereelu. Kuid lli ü id ab el ja as lig es d n Bu täitumata... el ve i n se l ta n o s tu is n üks u TEKST Oliver Lomp - FOTO scanpix

E

esti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan tahaks viimast kohtumist rahvus­esinduse eest ilmselt pigem unustada. Lillekülas peetud Euroopa meistrivõistluste valikmängus jalgpalli sünnimaa Inglismaa vastu sai ta kohe teise poolaja alguses punase kaardi ning pidi riietusruumist kuulma, kuidas Eesti võttis vastu valusa 0:1 kaotuse.

Kuid oktoobrikuine tagasilöök ei muuda mitte kuidagi fakti, et Klavan on praegu Eesti stabiilseim ja parim jalgpallur ning võidab aasta lõpus suure tõenäosusega selle tiitli karjääri jooksul teist korda ka ametlikult. Seda keskkaitsja suurepärase vormi pärast maailma ühes tugevaimas jalgpalliliigas Bundesligas.

Juba eelmisel hooajal tegi Klavan FC Augsburgiga ajalugu, kui lõpetati Bundesliga 52 punktiga klubi ajaloo parimal ehk 8. kohal.

Seda hooaega on alustatud veel paremini. Mäletatavasti asus Augsburg mullu jõuludeks väljalangemistsoonis, kuid nüüd on Augsburg enne koondisepausi kogunud üheksa silma ning asus kümKõnelesime Janno Kivisillaga mõni päev tanendal kohal. Teiste hulgas gasi Eesti tippjalgpalluritest ja tõdesime taas, edestati meistrite liigas palliet isiksuslikud omadused on nende kõigi puvaid FC Schalket ja Dortmunhul olnud peamiseks tippu jõudmise põhjudi Borussiat. seks. See kehtib ka Ragnari puhul. Tagantjärele tark olles võib tõdeda, et kui omal ajal talle Kuid mis eestlaste jaoks välisklubi otsisime, siis polnud Ragnari mänkõige olulisem, Klavan hoiab gijatarkus piisav koheseks tipptasemele liikunagu eelmisel hooajalgi miseks, aga oma järgneva karjääriga on ta vankumatult põhikoosseisu puuduva jõuliselt tagasi teinud. Paljudel teiskohta. Augsburgi peatreener tel mängijatel pole see Euroopa klubijalgpallis toimiva tiheda konkurentsi tingimustes õnMarkus Weinzierl ütles küll nestunud. Järeldus siit meilegi. kaks aastat tagasi, et ta ei näe

AIVAR POHLAK KLAVANIST:

80

jalgpall

Ragnar Klavan Sünniaeg: 30.10.1985 Klubid: FC Elva (2001), Viljandi JK Tulevik (2002–2003), Tallinna FC Flora (2003– 2005), Vålerenga IF (Norra, 2004–2005), Almelo Heracles (Holland, 2005–2009), AZ (Holland, 2009–2012), FC Augsburg (Saksamaa, 2012–...)

Saavutused: Eesti meister 2003 (FC Flora), Hollandi meister 2009 (AZ Alkmaar) 2012 Esimene eestlane Saksamaa Bundesligas

universaalset Klavanit ainult keskkaitsjana, kuid eestlane on just selle koha täiesti kindlalt endale haaranud. Kõigis hooaja esimeses seitsmes mängus tegi Klavan kaasa terve kohtumise nii, et ei teeninud ühtegi kollast hoiatuskaarti. Augsburgi kaitseliin oli sisse lasknud vaid üheksa palli, mis oli liigas paremuselt üheksas näitaja, kusjuures kehvem statistika oli ette näidata nii Borussial ja Schalkel kui ka näiteks samuti meistrite liigas pallival Bayeri Leverkusenil.

Ometi on Transfermarkti andmetel 2,2 miljonit naela väärt oleval Klavanil enda sõnul veel tohutult arenemisruumi. Suvel Postimehele antud intervjuus arvas Klavan, et on võrreldes Hollandi ajaga (viimati pallis Klavan AZ Alkmaaris – toim) küll paar korda parem mängija, kuid teatud külgi tahab ta veel märksa paremaks arendada. „Olen puhta keskkaitsja kohal mänginud neli-viis aastat, mis ei ole väga pikk aeg, nii et seal on asju, mida paremini teha. Näiteks selleks, et peapalle mängides Raio Piiroja (endine Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja – toim.) tasemele jõuda, tuleb veel kõvasti tööd teha, ja selle nimel näen ka vaeva,“ nentis Klavan.

Kuigi eelmisel hooajal oli Augsburg hooaja lõpu eel lähedal ka Euroopa liiga kohale, tuleb realistiks jäädes tunnistada, et mulluse koha kordamine rahuldaks klubi igal juhul. „Terve eelmise hooaja jooksul ei soovinud Weinzierl rääkida võimalikust Euroopa liiga kohast ning seadis ikka meeskonna esmaseks eesmärgiks Bundesligasse püsimajäämise. Tõenäoliselt on ka tänavu põhieesmärgiks Bundesliga koha kindlustamine. Kuigi eelmine hooaeg oli klubi jaoks suurepärane, tuleb endiselt end tõestada. Päris tipptiimiks neid veel lugeda ei saa,“ kirjutab Bundesliga.com Augsburgi kohta.

Klavan on tunnistanud, et Bundesliga mõistes väikese eelarvega klubi edu võti on seni olnud suurepärane meeskonnavaim ja hea sisekliima, siis kõige olulisemad inimesed tema jaoks viibivad palliplatsilt eemal.

Augustis sündis Ragnari ja ta abikaasa Lili perre teine poeglaps, kes sai nimeks Ronan. Samamoodi augustis tähistas oma teist sünnipäeva esiklaps Romer. Klavani perelembus peegeldub pea igast intervjuust. Ka Augsburgi kodulehe toimetajad on eestlase tituleerinud tõeliseks pereinimeseks. Kui küsida Klavanilt, mis on tema lem-

miksöök, siis kõlab vastuseks „see, mida abikaasa valmistab“ ning kui pärida teleseriaali kohta, vastab eestlane „„Teletupsud“, sest mu väikemehele need meeldivad“.

Neljaliikmeline Klavanite pere elab Saksamaa mõistes väikses 300 000 elanikuga linnas neljatoalises korteris, viis minutit kesklinna peatänavast, kümme minutit suurest metsast, mis on ka looma- ja botaanikaaed. Klavan on öelnud, et Augsburgist paremat asukohta on raske leida. Linn asub suurest Münchenist vaid 70 km kaugusel, Saksa Alpidest tunniajase autosõidu kaugusel, mis on mäesuusafanaatikust jalgpalluri jaoks suurepärane. „Augsburg pole liiga suur ega liiga väike, ausalt öeldes täiesti ideaalne. Suured linnad pole minu jaoks,“ ütleb Klavan Augsburgi kodulehel.

Mitmed Eesti jalgpallurid taasiseseisvunud Eestis on olnud väga heitliku karjääriga. Klavan on üks väheseid, kes on pea igal aastal teinud sammu ülespoole – tema karjäär on kulgenud äärmiselt loogiliselt. Ta on küll eluga Saksamaal rahul, kuid üks suur unistus klubitasandil on tal veel täitmata. Nimelt pole Klavan kunagi varjanud, et sooviks ühel päeval mängida Inglismaa kõrgliigas Premier League’is. „Praegusel hetkel on esikohal ikka Premier League. Seda ma ütlesin ka Augsburgi spordidirektorile ja treenerile, kui ma uuele lepingule alla kirjutasin. Nad teavad seda, et mul on esikohal pigem see kui kuskil Bundesligas mujale meeskonda liikuda,“ ütles Klavan kevadel intervjuus Delfile.

a klubi Väikese eelarveg i olnud edu võti on senee onnasuurepärane m klsk a. vaim ja hea sise iim Kuigi Klavani lemmikklubi on alati olnud Londoni Arsenal, siis Eesti-Inglismaa mängu eel spekuleeris mainekas Briti väljaanne The Guardian Klavanit puudutavas artiklis veel nimekama klubi Manchester Unitediga. Põhjus selleks on ilmselge – ManU eesotsas on legendaarne hollandlane Louis Van Gaal, kelle käe all Klavan on oma karjääris juba pallinud. 2009. aasta jaanuaris tõi Van Gaal Klavani AZ Alkmaari. Eestlane murdis seal kohe põhikoosseisu ning aitas neli kuud hiljem klubi Hollandi meistriks. Van Gaalil jagus eestlase kohta vaid kiidusõnu.

Nüüd, viis aastat hiljem, juhendab suvisel MMil Hollandi koondise pronksini tüürinud Van Gaal logiseva kaitseliiniga Manchester Unitedit. Klubi ründeliin on küll Angel Di Maria, Radamel Falcao, Robin Van Persie ja Wayne Rooney juhtimisel erakordselt võimas, kuid kehva kaitseliiniga tiitleid ei püüa. „Mõni võib öelda, et Klavan on tegelikult õnnega koos, et ei ole Unitedi arusaamatu kaitseskeemi osa, kuid tõele au andes võiks Van Gaal vaadata oma tiimi tugevdamise osas rahuliku ja hea platsinägemisega Klavani poole,“ kirjutas Guardian päev enne Eesti-Inglismaa matši.

Tõsi, tegemist on esialgu spekulatsiooniga, kuid et sellest kirjutas Guardian, mitte mõni tabloidleht, on Eesti jalgpallifännidel kindlasti põhjust jaanuarikuist üleminekuakent oodata. Premier League’i jõudmine, eriti kui klubiks saaks olema mõni väga suure kaliibriga meeskond, muudaks 30. oktoobril 29-­aastaseks saanud Klavani ideaalilähedase karjääri ideaalseks.

81

missioon

SPIN – jalgpalliga

suurte eesmärkideni Jalgpall jõuab läbi suurvõistluste, tippklubide kasutuses olevate hiidsummade ning tabloidide kaantel seiklevate staarmängijate ikka ja jälle masside ette.

V

arju kipub jääma suurem osa vutipüramiidist, teisisõnu see, et jalgpall on suuresti noorte ajaveetmisvõimalus, ühis- ja kogukondlik tegevus. Viimati mainitu hulka kuulub ka jalgpalliprogramm, mille toovad uuel aastal Eestisse Siseministeerium ja Heateo Sihtasutus ning ühena partneritest ka Sportland.

Ettevõtmise nimeks on SPIN, aga selle kirjeldamiseks tuleb esmalt põigata mõne aasta tagusesse aega Inglismaal. Just saareriigi jalgpalliklubide juures pandi 2006. aastal nurgakivi programmile Kickz. Noortele mõeldud spordiprogramm alustas tööd piirkondades, kus sihtgrupil jagus palju vaba aega, aga vähe mõistlikke viise seda sisustada. Lisaks jalgpallile sisaldas kava erinevaid vabatahtlikke tegevusi, noorte valitud ettevõtmistega täidetud sessioone, mitteformaalseid kohtumisi kohalike politsei­ ametnike ja sportlastega ning palju muud. Kaheksa aastat hiljem on ette näidata muljetavaldav edulugu: programmi on kaasatud pea sada tuhat noort, kellest enam kui 500 on leidnud klubide juures tööd. Noorte antisotsiaalne käitumine on Kickzi programmi areaalis vähenenud kuni 60% ja kuritegude arv 20%.

Eestis ootab avalööki Kickzi kodumaine analoog­

Tahad programmi kohta rohkem teada või nõu ja jõuga abiks olla?

Võta julgelt ühendust! www. spinprogramm.ee või keit@heategu.ee.

programm SPIN. Sihtgrupiks on sarnaselt inglaste edulooga vähemate võimalustega noored, kes jalgpalli­ trenni tõenäoliselt endale lubada ei saa või sinna lihtsalt ei jõua. SPIN on neile tasuta. Toimuvad nii tavalised trennid kui ka võistlused. Kaks korda nädalas toimuvate treeningute kvaliteedi garanteerivad tippklubide FC Fora ja FC Levadia rohkete kogemustega jalgpallitreenerid.

Nagu telereklaamis, on siingi sobiv lisada, et see pole veel kõik. Jalgpallitrennidele lisanduvad eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi arendavad sessioonid, mis täidetakse erinevate töö- ja õpitubade ning muude noortele meelepäraste tegevustega. SPIN-i üheks olulisemaks eripäraks ongi hääle ja otsustusvõimaluse andmine noortele endile. Koostöös osalejatega leitakse sobivaimad ja põnevaimad viisid aja sisustamiseks Tuleristsed saab programm 2015. aasta jaanuaris ja esimesel aastal loodetakse jõuda paarisaja noore osalejani vanusegrupis 10–16 aastat. Täpsemat Tasuta treeningud ja töötoad infot programmi toimumise kohta poistele ning tüdrukutele antakse lähikuudel. vanuses 10–16.

Mida SPIN pakub?

Inglismaa Kickz-programmi trenne külastanud politseinikud sõbrunesid noortega jalgpalli mängides.

3 sessiooni nädalas, 48 nädalat aastas.

I treeningsessioon (jalgpall) II võistluslik sessioon (jalgpall) III eluoskusi arendav sessioon (sotsiaalseid oskusi edendavad töötoad, spordi- ja huvitegevus, mis noortele meeldib).

84

jalgpall Diego Costa

Viie Euroopa jalgpalli tippliiga tiitlikaitsjad on sel hooajal asunud oma staatust kaitsma, kuid küsimus on, kes neist reaalselt ka troonile jääb.

TEKST Oliver Lomp - FOTOD shutterstock

K

uigi enne oktoobrikuist koondisemängude pausi (Eesti koondis kohtus võõrsil Leedu ja kodus Inglismaaga – toim) polnud klubihooaeg tippliigades jõudnud veel veerandigi peale, olid mõned üllatavad jõujooned juba välja joonistunud.

Näiteks tervelt kolmes liigas polnud tiitlikaitsja tabelit juhtimas. Heidame pilgu peale Inglismaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kõrgliigadele ning püüame arutleda võimalike õnnestujate ja ebaõnnestujate üle.

Inglismaa

Mitu valitsejat tõugatakse troonilt?

Suurima favoriidi osas oli Premier League’is seitsme vooru järel kõik paigas. Londoni Chelseat peetakse tiitlikaitsja Manchester City ees suurimaks favoriidiks ning seni on kurikuulsa portugallase Jose Mourinho juhendatav pealinnaklubi olnud oma ülesannete kõrgusel – kuus võitu ja vaid üks viik (19 punkti) andis City ees korraliku viiepunktilise edu. Chelsea väravate vahe on aga äärmiselt ebamourinholik. Enamasti kaitsvat jalgpalli armastava mehe hoolealused olid kõmmutanud ülekaalukalt kõige rohkem väravaid, suisa 21, samas arvestuses teine olev City vaid 14. Selles tuleb „süüdistada“ Chelsea möödunud sügise üleminekuturu jackpot’i Diego Costat, kes oli võrku sahistanud üheksa korda.

Pea sama oluliseks meheks on kujunenud Barcelonast tulnud Cesc Fabregas, kes on selgelt tõusnud Chelsea keskväljaliidriks ning kostitab ründajaid teravate söötudega. Kuigi praegu on Chelsea olnud edukas, kahtlevad skeptikud, kas nende hoog suudab püsida hooaja lõpuni. Kui näiteks Costa peaks vigastada saama, oleks tema asendusmees tunduvalt vanem Didier Drogba, Cityl on kesktormaja kohal kasutada parimas eas olevad Sergio Agüero, Stevan Jovetic ja Edin Džeko.

Kindlasti ei saa maha kanda ka Manchester Unitedit. Kui Louis Van Gaal klubi etteotsa määrati, arvati, et ainuüksi hollandlase maine suudab klubi madalseisust päästa, kuid nii ei läinud. Alles rahakoti tuulutamisel on ManU mäng paranema hakanud ja nüüd on tõustud 11 punktiga viiendaks. Kuigi hangitute hulgas oli ka mainekas ründaja Radamel Falcao, kes koos vanade olijate Wayne Rooney ja Robin Van Persiega moodustavad aukartust­ äratava trio, on tõeliseks võtmemängijaks kujunenud äärel mängiv ründav mängujuht Angel Di Maria. Mullu Real Madridis pallinud ja meistrite liiga finaali parimaks mängijaks valitud argentiinlane on oma 75 miljoni euro suurust hinnasilti (Briti rekord) õigustanud ning pannud Unitedi rünnaku elama. Kui Van Gaal suudab ka noore 85

jalgpall kaitseliini jalgadest värina võtta, võivad nad tiitlinõudlejaks kerkida.

Londoni Arsenal ja mullu tiitliheitluses Cityle kõva lahingu andnud Liverpool on hooaega nigelamini alustanud, kuid võrreldes konkurentide koosseisudega on neile ka keeruline tiitlit ennustada. Pigem läheb nende kahe vahel mängu neljas ehk meistrite liiga viimane koht.

Hispaania Hispaania La Liga oli seitsme vooru järel läinud veelgi põnevamalt käima ning vahed tabelis olid üsna väikesed. Küll aga on klubide järjekord mõne jaoks ehk üllatav. FC Barcelona liidrikohas (19 punkti) pole küll miskit šokeerivat, kuid katalaanidest kahe silmaga jääb maha Valencia ja kolmega Sevilla. Real Madrid on neljas (15 punkti) ja tiitlikaitsja Atletico Madrid viies (14).

Suure tõenäosusega ei suuda mitmest põhimehest, näiteks Felipe Luizist ja Diego Costast, ilma jäänud Atletico mullust edu korrata ning võitleb pronksi nimel just Sevilla ja Valenciaga. Real Madrid aga nõudleb hoolimata kahest ootamatust kaotusest hooaja alguses kindlasti tiitlit. Kuigi maha müüdi viimase kahe hooaja edukaim sööduandja Angel Di Maria ning loobuti ka keskväljamootorist Xabi Alonsost, toodi asemele Javier

elt „Ronaldo on selgak te muutunud rünn seu osas lõpetajaks ja on s.“lles äärmiselt eduka Hernandez, maailmameister Toni Kroos ja MMil säranud James Rodrigues.

Omaette peatükki vääriks ründaja Cristiano Ronaldo, kes on täiesti ebaloomulikus väravalöömisvormis. Seitsme vooruga oli Ronaldo löönud juba 13 väravat, lisaks tõusis ta jagama Alfredo Di Stefanoga esikohta La Liga läbi aegade enim löödud kübaratrikkide osas (22). Kui karjääri algusaastatel oli Ronaldo pigem ääremees, kes tekitas teravust, siis viimastel hooaegadel on ta selgelt muutunud rünnakute lõpetajaks ja on selles osas äärmiselt edukas. Reali peatreener Carlo Ancelotti ütles oktoobri algul, et ta ei näe võimalust, kuidas tema hoolealune ei peaks võitma teist järjestikust maailma parima mängija auhinda Ballon d’Or’i. Real on mänginud äärmiselt ründavalt, kuid oli ka endale lasknud üheksa palli sisse lüüa.

Tabeli liider Barcelona oli seni üllatanud kaitsemänguga, sest vastastele olid nad kokku löönud 19 vastuseta väravat. Kindel kaitse on katalaanide mängujoonises suur muudatus, 86

Cristiano Ronaldo ja Juanfran.

nagu ka see, et Lionel Messi on tippründaja koha pealt liikunud mängujuhi rolli. Seniajani oli argentiinlane saanud suurepäraselt hakkama ning löönud kuus väravat, mille kõrval andnud ka kuus väravasöötu. Enamik nendest Neymarile, kellelt loodetakse sel hooajal tõelist läbimurret Euroopas. Äärmiselt huvitav saab olema jälgida, mida annab Barcelonale juurde skandaalse Luis Suarezi mängukeelu alt vabanemine oktoobri lõpus. Tõenäoliselt heitlevad tiitli

eest need kaks suurklubi, kuid romantikud loodavad, et keegi kolmas suudab kaarte segada. Aga miks mitte ei võiks see olla siiski taas Atletico, kes hooaja alguses omavahelises matšis juba Reali võitis ja sellega enda ohtlikkust tõestas.

Itaalia Itaalias on viimasel kolmel hooajal püsinud Torino Juventuse ülemvõim ja ka sel aastal on nad teinud muljetavaldava alguse. Seda

hoolimata peatreeneri Antonio Conte lahkumisest ja uue lootsi Massimiliano Allegri tulekust. Viimati võideti 3:2 just nende selle hooaja kõige teravamaks konkurendiks peetud AS Romat ning kuues mängus on Põhja-Itaalia tööstuslinna klubi tunnistanud ainult võite.

Mullu arvati, et Juventuse edu oli suuresti kinni keskpoolkaitsja Andrea Pirlos, kuid hooaega alustati ilma legendaarse itaallaseta. Eriti säravalt on alustanud argentiin­lasest kesktormaja Carlos Tevez, kes juhib liiga värava­küttide edetabelit kuue tabamusega.

Juventuse suurim konkurent peaks olema seesama AS Roma. Üle pika aja koduliigaga paralleelselt ka meistrite liigat pallivad roomlased on vigastuste tõttu kogenud ebaõnne, kuid sellegipoolest jäädakse Juventusest maha vaid kolme punktiga. Kui naasevad ka põhipoolkaitsjad Daniele De Rossi ja Kevin Strootman ning põhikeskkaitsja Leandro Castan, antakse Juventusele kindlasti vääriline lahing. Pealinnaklubi, eesotsas oma legendaarse 38-aastase ründaja Francesco Tottiga (kellest sai septembri lõpus muu hulgas läbi aegade vanim mängija, kes meistrite liigas värava löönud), ei lepi kindlasti vähema kui kullaga.

Ennustati, et esikohaheitlusesse sekkub ka Napoli, kuid Rafael Benitezi juhenda-

tava klubi kehv hooaja algus jätab nad esi­ kohast juba kaheksa silma kaugusele. Milano suurklubid AC Milan ja Milano Inter võivad sekkuda medaliheitlusse, kuid tiitlinõudlejaid neist sel astal ilmselt veel pole.

Prantsusmaa Prantslaste kõrgliiga olukord paneb ehk isegi kõige enam kulmu kergitama. Ja seda ainult heas mõttes. Lõuna-Prantsusmaal asuva Marseille esindusklubi alustas liigahooaega küll viigi ja kaotusega, kuid oli pärast seda võtnud võidu seitsmes järjestikuses kohtumises.

Klubi fännid peavad eelkõige kummarduse tegema prantslasele Andre-Pierre Gignac’ile, kes on vastaste väravasse toimetanud üheksa palli. Märkimisväärne on ka see, et Marseille’st jääb viie punktiga maha Bordeaux ja alles seejärel tulevad ülejäänud.

Naftašeikidest omanikega Paris St. Germain (PSG) jagas Lille’i ja Nantes’iga (kõigil 15 punkti) kolmandat kohta, teine rikkurklubi Monaco oli 11 silmaga alles 13. positsioonil.

PSG lonkab jalga suuresti esiründaja Zlatan Ibrahimovići erinevate pisivigastuste tõttu, kuid Monaco puhul on seis keerulisem.

Nimelt hakkab tunduma, et klubi kaks aastat tagasi omandanud venelasest oligarh Dmitri Rõbolovlev hakkab oma lelust tüdinema.

Näiteks lasti enda juurest minema kolumblastest superstaarid Radamel Falcao (laenati Manchester Unitedisse) ja James Rodriguez (müüdi Madridi Reali), mille tõttu radikaalsemad fännid on väljendanud nii suurt pahameelt, et nõudnud hooajapiletite raha tagasi.

Hooaeg on veel pikk, kuid Marseille edu oleks Prantsusmaal kui sõõm värsket õhku. Soliidsest edust hoolimata seisab nende tee peal tiitlini kõige tõenäolisemalt ees siiski PSG.

Saksamaa Valitsevate maailmameistrite koduliigas on seis neutraalsete vaatlejate jaoks nukker.

Kuigi ka Müncheni Bayern on seitsme vooru jooksul kahe viigiga komistanud ning nende eduseis teisel kohal asuva Hoffenheimi eest on vaid neli punkti, on tiitlikaitsja seis üsna turvaline. Seda eelkõige nende suurima rivaali Dortmundi Borussia ülikehva alguse tõttu – kahte klubi lahutab juba kümme punkti.

Reaalsus on see, et Bayerni rahalised võimalused ja staaride paraad ei tohiks Hoffenheimi või kolmandal kohal asuva Mönchengladbachi sugustele tiimidele varianti jätta. Ainuüksi iga mees Bayerni ründajatest-staaridest – Robert Lewandowski, Arjen Robbeni, Franck Ribery või Mario Götze – võiks mängida ükskõik millises maailma klubis võtmerolli.

Connecting Global Competence

MEET THE GLOBAL SPORTS BUSINESS ELITE. FEBRUARY 5–8, 2015 AT ISPO MUNICH. Discover tomorrow’s sports trends today. At ISPO MUNICH, the world’s only sports business multi-segment exhibition. Create synergistic effects, gain international contacts and benefit from a variety of training options. Up close and personal at ISPO MUNICH and 365 days per year at ispo.com SPORTS. BUSINESS. CONNECTED.

Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus / AHK Service OÜ / Tel. +372 627 6940 / muenchen.ee@ahk-balt.org

Tuhandete spordi­ fännide lemmik Kalev Kruus, suurima eestikeelse spordikanali ViasatSportBaltic kommentaator, on veendunud, et ilmselgelt on tal õnn teha maailma parimat tööd.

TEKST Raul ranne FOTO Arno Mikkor, Delfi/Eesti Ajalehed

H

oolimata tõsiasjast, et töögraafik on mehel tegelikult päris hullumeelne, tehes erinevate spordialade võistlustest enam kui 200 reportaaži aastas, millest suur osa lõpevad ju sügaval öötunnil. Ja see pole veel kõik, kui kasutada telepoest tuttavat ütlemist.

Küllap oli ühel maakondliku mälumängu korraldajal õigus, kui legendaarse Gunnar Hololei kohta küsimust esitades märkis, et tänasel päeval kannab Hololei taseme välja just nimelt Kalev Kruus. Ta on asjatundlik, ta on sõnaosav, ta on kirglik, tal on kõik see, mis teeb ühest spordivõistlusest meele­ lahutusliku show. „Sport ongi show,“ rõhutab ka Kruus. „Puhas meelelahutus, mida peab olema huvitav vaadata.“ Nõus. Aga ma ei saa jätta Kruusilt küsimata ta eeskujude kohta. Kalev, kes on su enda isiklik lemmik-spordikommentaator?

Kruus hingab sügavalt sisse, joob sõõmu kohvi … ega kiirusta sugugi vastama. „Tead, seda küsimust on minult kümneid kordi varemgi küsitud, aga ma olen alati vastusest kõrvale hiilinud,“ alustab tuntud spordi­

s „Tingimused on se õrd maanurgas sedav e keerulised, et mdeiis i inimesel on nei da.eg raske ette kujuta al Aga näe, need se.“ elavad ega virise reporter kuidagi ettevaatlikult. „Loomulikult on mul omad lemmikud, aga ma ei taha öelda. Ma ei taha, et mind hakataks nendega võrdlema. Nii et, las see olla.“ Ok, las see siis olla. Aga kui lüüa ta nimi 88

Kalev Kruusi unelmate töö

internetti, leiab mitmeid arvamusavaldusi, kus Kruusi kiites sõnu tagasi ei hoita. Ja mis veelgi toredam, Facebooki on loodud konto, kuhu on kokku kogutud tema reportaažides kõlanud mahlakamad ütlemised. Ma loodan, et tsitaatide kogujad ei pahanda, kui mõne neist (jalgpalli)pärlitest ka siia kirja panen. „Põhimõtteliselt hakkas (Brasiilia jalg­ pallikoondise hiljutise tähtmängija) Kaka langus peale Tallinnas, kui Sander Puri temalt selja tagant palli ära võttis.“ „(Madridi Reali vutimees) Marcelo võttis endal nüüd sellise hoo üles, et jooksis sokid jalast.“ „Ilmselgelt on Benfical lotoga kergem või­ ta kui tänast mängu.“ „Messi jooksis palliga nii kiiresti, et (Itaa­ lia vutitähel) Zambrottal jäi üle vaid hüüda: „Oota mind ka!"" „Tõelist vigursõitu tegi nüüd (Argentiina vutistaar) Messi...nagu autoeksamil! “ „Kui mõni imestab, miks (jõhkravõitu maneeridega Itaalia jalgpalluril) Gattusol kollast kaarti ei ole, siis sel lihtsal põhjusel, et teda pole väljakul.“ Need on tõesti vaid üksikud näited.

Hoogne, kas pole? Sel lehekülejel on mitu

tuhat jälgijat. Kruusil fänne jätkub.

Hämmastav kalareis Siberisse Tegelikult on nii, et kui me Kruusiga ühel varasel hommikutunnil kokku saime, rääkisime kõigepealt hoopis vägevast reisist, kus ta suvel ligi kuu aega viibis.

Nimelt käis armastatud spordikommentaator koos väikese seltskonnaga Kaug-Idas Magadani kandis kalal.

Muidugi on Kruus kirglik kalamees – seda teab igaüks, kes telekast ta muhedaid kalastamissaateid on vaadanud. Aga minna päris Kaug-Itta kalavetele – see kõlab juba nagu tõsine haigus.

Kõigepealt reis Tallinnast Moskvasse, sealt edasi kaheksa pikka lennutundi Magadani, mis on ju teada kui kurikuulus endine vangilaagrite pealinn. Ja Kalev & co läks sinna kalale!

Aga samas, miks mitte, kui seal kaugetel vetel õnnestus püüda kala nii palju, kui üks kalamehehing oskab üldse ihata. Ja natuke rohkemgi. „Sõidad suure Kamaziga mööda raskesti läbitavat Siberi teed paarsada kilomeetrit edasi (mis kohalikus mõttes pole mingi vahemaa) ja püüad nagu jaksad. Siis liigud mõnisada versta teisele poole üksiku taiga-

persoon Aga Kruusi päris esimene oma lõik teles polnud üldsegi mitte spordilugu, vaid hoopis väike reportaaž motomessilt Motorex. „Elu esimese intervjuu tegin legendaarse vanade autode restaureerija Mati

„Ma arvan, et mul tuleb mingi 200 reportaaži aastas kindlasti ära.“

järve äärde, kus kuuldavasti keegi teine ei käi, ja jälle püüad. Ja mis seal salata, kala oli seal tõesti kõvasti. Viskasid landi vette – haug või ahven oli ikka otsas,“ kirjeldab spordi­ kommentaator hasartselt.

Sellest vägevast kalaretkest saavad TV6 vaatajad osa sügisel, pärast seda, kui vormeli­ hooaeg saab läbi ning n-ö kalareisi seriaal eetrisse tuleb.

Muidugi andis põnev reis Kruusile algavaks telespordihooajaks võimsa laengu. Aga mis on põhiline kogemus, mille võrra Siberi-­ reis ta rikkamaks tegi? „Siiski inimesed. Ma nägin, kui sitked inimesed seal elavad. Tingimused on ses maanurgas sedavõrd keerulised, et meie inimesel on neid isegi raske ette kujutada. Aga näe, need seal elavad ega virise. Oleme ausad, kõik need meie mured pole sealsetega võrreldes mingid mured,“ tunnistab Kruus.

Algus oli 16 aastat tagasi Aga räägime spordist, täpsemalt telespordist. Sellest, kuidas noormees Kalev Kruusist sai paljude poolt palavalt armastatud eetrikunn Kalev Kruus. „See oli 16 aastat tagasi, kui telesse oma esimese nupu tegin,“ meenutab mees ise. Ta oli siis värskelt TV3 spordiuudiseid kutsutud tegema, elas vaikselt sisse…

Leivategijaga,“ räägib Kruus. „Esitasin talle paar küsimust ja sõna otseses mõttes higi voolas. Selline närv oli sees.“ Päris spordireportaažidega sai Kalev n-ö käe valgeks umbes sajandivahetuse paiku. Temast sai siis võrkpallikommentaator.

See on natuke ootamatu alavalik, kui arvestada, et Kalev ise oli ju heal tasemel kossumees. Tegelikult pole siin midagi erilist. Kalevi õde Kadri mängis omal ajal suurepäraselt rannavõrkpalli, tuli koos Evelyn Vumbaga koguni juunioride Euroopa meistriks.

No ja tänu sellele, et õde oli nii edukas, käis ka vend Kalev sageli rannas võrkpalli mängimas.

Seal jäi ta silma Karol Paasile, tänu kellele toimuvad Eestis hoogsad ranna­ vollesarjad ning kohalik võrkpall on olnud järjekindlalt televisioonis nähtav.

Ja Karol kutsuski Kalevi võrkpalliüle­ kandeid kommenteerima. Nii lihtsalt see käiski. Neli aastat jutti kommenteeris Kalev võrk­palli – talvel saalis, suvel rannas – ning kogus üha kogemusi. Ja ka fänne.

Huvitav, kui oled 16 aastat sisuliselt üht asja teinud, kas kordagi pole olnud tunnet, et äkki pole ikka päris see ala – see spordikommentaatori töö –, millega elu lõpuni leiba teenida?

Siin ei lase Kruus pikalt heietada. „Sellist mõtet pole mul kunagi olnud.

Olin lapsest saati räme spordifanatt. Mind on alati väga huvitanud see töö,“ kinnitab ta.

Tõsi, vahepeal olid aastad, kui TV3 oma spordiosa koomale tõmbas ning kuldsuisel spordikommentaatoril polnud kanalis suurt midagi teha. Kaalus isegi mujale telekanalisse ülekolimist. Et saaks aga spordijuttu ajada.

Nüüd on Kruus kuuendat aastat ViasatBalticSpordis, mis on TV3 ja TV6ga ühes teleperes olev kanal.

Ta ütleb, nagu vist vähesed Eestis söandavad öelda, et tal on unelmate töö. „Täitsa kindlalt – unelmate töö!“ rõhutab ta veel kord.

Seda vaatamata sellele, et töögraafik on mehel täiesti pöörane. „Ma arvan, et mul tuleb mingi 200 reportaaži aastas kindlasti ära,“ pakub Kruus ning asub vaikselt arvutama. Teisipäeval, kolmapäeval kommenteerib ta jalgpalli meistrite liigat, seejärel korvpalli euroliigat, nädalavahetusel kommenteerib ta loomulikult vormel-1 sõite ning ka Inglise liiga jalgpalli ning miskit kommenteerib ta ehk veelgi. Näiteks teeb reportaaži mõnest Eesti korvpalli meistriliiga mängust.

Vähe sellest, hommikuti teeb ta uudiste­ saatesse väikese nupu, siis tõlgib telekava jaoks miskit, paneb paika graafiku, kes ta kolleegidest mis ajal tööl peaks olema.

Ja seejärel hakkab vaikselt oma õhtuseks esinemiseks valmistuma.

Niisiis, hommikust alates hilise öötunnini – see on Kalev Kruusi unelmate töö. „Ma tunnen ennast eetris suurepäraselt,“ ütleb ta.

Kes kunagi on Kruusi reportaaži kuulnud, see ei kahtlegi, et ta ennast hästi tunneb. See hea tunne kiirgab telekast otse tuppa ning nakatab paugupealt vaatajat.

Omasid tippe tahaks Aga millest spordikommentaator Kruus oma töös kõige enam puudust tunneb?

Kruus mõtleb viivu. „Tead, ma oleksin väga õnnelik, kui õnnestuks kommenteerida tipptasemel sporti, kus ka eestlased oleks osalised.“ Lätlastel on Riia Dünamo hokitiim, mis Euroopa tugevaimas sarjas KHLis kaasa teeb, Leedu korvpallimeeskonnad on tublid tegijad euroliigas… „See teeb vahel kohe kadedaks, kui näed, et naabritel lätlastel ja leedulastel on igal nädalal võimalus elada kaasa omade tegemistele kõige vingematel turniiridel. Meil hetkel nii tugeval tasemel võistlevat meeskonda pole ja sellest on kahju,“ ütleb Kruus.

Ja ikkagi, Kalev, kui nii pikki aastaid oled sporti kommenteerinud, kuidas sa suudad ikka veel kõiki neid võistlusi nii kirglikult kommenteerida?

Kruus vaatab mõneti üllatunud näoga. „Sest ma suudan sporti nautida kogu aeg.

Mul pole mingit küllastumist. Tead, isegi Eesti tasemel kossul, isegi kui oled vahetult enne seda kommenteerinud mõnd Euroopa tippturniiri mängu, on omad mõnusad momendid, mille üle vaimustuda. Mulle läheb see kõik korda. Kui klapid on peas ja reportaaž algab, on erutus sama, kui euroliiga mängust reportaaži tehes. See on mu arvates põhiline.

Kui seda erutust poleks, ei oleks ju mõtet seda tööd teha,“ selgitab Kruus.

„Ma suudan sporti nau kogu aeg.“tida

89

us TEKST Oliver Lomp Matka- ja Suusakesk rtland Kõrvemaa Spo e, dr An ge Vir FOTOD

Lendavad taldrikud

hullutavad eestimaalasi

M

ind kutsuti esimest korda disc-golfi mängima juba ammu enne selle artikli kirjutamist ja pean tunnistama, et olin äärmiselt skeptiline. Isegi kui mind vastupidises veenda üritati, ei suutnud ma kuidagi mõista, mida huvitavat saab olla taldrikute lennutamises. Igav, üksluine, vähesportlik, mõtlesin ma.

Aga see buum jõudis mulle märkamatult aina lähemale. Üsna varsti pärast avakutset säras üks minu töökaaslane ühel esmas­päeval nagu väike laps ja rääkis õhinal, kuidas ta nädalavahetusel disc-golfi mängimas käis.

Ta kutsus ka mind. Puiklesin, kuid tegelikult olin asjast juba märksa rohkem huvitatud.

Kui mulle pakuti, et kirjutaksin artikli, polnud mul enam vabandusi. Ütlesin sellelesamale töökaaslasele, et nüüd on minek. Tahan ka teada, mille ümber kõik see elevus käib.

Esmalt tuli lahendada küsimus, kas osta endale isiklikud taldrikud või mitte. Paar­ kümmend eurot on päris korralik investeering, kuid juhul, kui sa seda just ära ei kaota, on see investeering päris pikaaegne. Alustuseks mõtlesin, et küll ma koha peal laenutan, sest mine tea, äkki mäng siiski ei sobi mulle.

Seejärel tuli leida koht, kus mängida.

Kuigi sisuliselt võib algelise raja endale ka 90

See on nagu frisbee, aga mitme­külgsem. See on nagu golf, aga märksa soodsam.

See on üha rohkem eestimaalasi võluv disc-golf.

maale koduhoovi ehitada, tunneb spetsiaalsel disc-golfi väljakul mängust palju rohkem rõõmu.

Disc-golfi parkide leidmisega pole enam raskusi. Kui ala 2000ndate algul Eestis levima hakkas, võis need aga ühe käe sõrmedel üles lugeda. Nüüd leiab endale mängupaiga Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Tartumaal, Raplamaal, Saaremaal, Viljandimaal, Valgamaal ja Võrumaal, st kõikjal üle Eesti.

Minu otsus kettaid mitte osta osutus aga valeks. Tallinlasena püüdsin algul Nõmme rajale mängima minna, kuid kõik mängu­ vahendid olid selleks ajaks juba broneeritud.

Lõpuks koitis minu tund. Laenasin hoopis ühelt sõbralt kettad ja läksin Piritale mängima. Minu õnneks oli tol päeval sügiseselt nigelapoolsem ilm ja nautisin mängu üsna privaatselt.

sealt, kuhu taldrik seisma jääb. Nagu golfiski, määravad rajameistrid raja kohta keskmise visete arvu, mida tähistatakse sõnaga „par“ ning millega võistlejad võrdlevad oma viske­ tulemusi.

Umbes paar tundi hiljem olin 18 rada läbi mänginud ja võisin esimesed järeldused teha.

Kettad olid alles ja sain need kenasti sõbrale tagastada, kuid ühtegi rada ma keskmiste visete arvuga ei läbinud.

Esimene vise on sageli kõige kergem. Jõudu peab olema, aga täpselt sama oluline on tehnika. Vastavalt füüsika seadustele kaldub ketas üldjuhul tagantkäe viske korral lennu lõpus vasakule ja eestkäe viske korral paremale, kuid arvestama peab ka tuult. Oli viskeid, mis läksid mul kujundlikult või sõna otseses mõttes metsa. Kõige raskemaks takistuseks võikski pidada puid – väike valearvestus, ketas lendab vastu puud ja oledki oma raja sisuliselt rikkunud.

Kui oled takistustest mööda saanud ja lähened korvile, siis Vaata ka: katsu ketas, vähe harjutanuna, www.korvemaa.ee/teenused/discgolf nagu sa oled, „finišisse“ saada.

Eriti siis, kui maastik on selline, Disc-golf iseenesest on klassikalise golfiga et korv asub oluliselt kõrgemal. Vahel võibki ülimalt sarnane, kuid lihtsalt mänguvahend viskama jääda. ja lõpp-punkt on teised. Taldrikut visatakse Kuigi mäng ei tulnud mul kõige paremini nagu tavalist lendavat taldrikut ning jätkatakse välja, olin otsustanud, et tahan kindlasti uuesti

harrastus mängida. Nüüd tean, et mitte kaugel pealinnast on mul võimalik linnakärast ja ülerahvastatusest eemale saada. Ka ilusa ilmaga.

Tallinnast 40 minuti auto- või rongi­ sõidu kaugusel asub Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus. Looduskaunis paigas käis 2012. aastal olümpiavõitja Gerd Kanter avamas sealset disc-golfi parki, kus peale rajauuendusi peeti sellel aastal Eesti meistri­ võistlused disc-golfis. „Alustasime üheksaga, kuid selleks aastaks on meil olemas 18 korviga täisrada, mida tuleb veel täiendada,“ rääkis keskuse juhataja Marilin Pehka. „Park on mitmekülgne, kõige pikem rada on 178 meetrit. Üldiselt pole meie rajad ülerahvastatud nagu mõnes linna disc-golfi pargis. Keegi ei jää kellelegi ette.

Ka laenutatav varustus pole piiratud, kuna meil on üle 50 komplekti. Keskuses koha peal on võimalik soetada endale ka uued mängukettad, müügivalikus leidub kvaliteetbrände nagu Innova, Westside ja Prodigy.“ Kõrvemaale võib lihtsalt mängima tulla, aga ka kindla peale minna ning professionaali juhendamisel õppida. Võib valida algõppe, kus selgitatakse mängureegleid, õpetatakse visketehnikaid ja läbitakse koos instruktoriga harjutusrada, kuid asjast rohkem huvitatud saavad kõik 18 rada läbida koos personaaltreeneriga. „Siiamaani on meil alati olnud valmidus anda algõpet ning soovitusi uute ketaste valikul. Ei pea muretsema, et kohaletulijad jääks juhendajast ilma, kui nad seda soovivad,“ kinnitas Pehka.

Kogenud mängijad soovitavad algajatel kindlasti algul õpetaja käe all mängida – õige visketehnika tuleks omandada esimese asjana, sest ümberõppimine võib hiljem kujuneda vaevarikkaks. Disc-golfi on sobilik igas eas inimestele - alates 5-6 eluaastast kuni jaksab veel väljas liikuda.

Disc-golf on üldiselt küll päeval mängitav ja suvine ala, kuid huvilised võivad seda harrastada ka pimedas ja talvel. Näiteks võib

kettad ja korvid valgustada LED lampidega ning valgusmäng juba iseenesest muudab mängu atraktiivseks. „Mis puutub talvel mängimisse, siis meil on eraldi talverada, mis on eraldatud suusarajast.

Suusatajad ei pea muretsema, et võivad mingil hetkel disc-golfi taldrikuga pihta saada,“ märkis Pehka.

Nii nagu on arenenud Sportland Kõrvemaa disc-­golfi park ja seal harjutav Kõrvemaa-Aegviidu Ketta­klubi (KAKK), on ala tervikuna teinud Eestis viimastel aastatel meeletu kasvu. Septembri algul Järva-­ Jaanis ja Kõrvemaal peetud Eesti meistri­võistlustel löödi Baltimaade rekord, kui võistlusel osales 130 sportlast. Eesti meistrivõistluste rada valmis koostöös Aegviidu Spordiklubi, Kõrve­maa Aegviidu Ketta­klubi KAKKiga Margus Mustoneni eestvedamisel, DG Evolution ja lisaks veel paljude teiste harrastajatega.. „Organisatoorse poole pealt on Eestis vaja veel palju ära teha. Kuigi kõik on veel arengujärgus, siis tegelikult on areng olnud väga suur. Väga raske on harrastajate täpset arvu öelda, hinnanguliselt 3000–4000 mängijat. Kui 2012. aastal Kõrvemaal alustasime, oli Eestis vaid 13 parki ning nüüd on 42, siis need on kõnekad numbrid,“ märkis Pehka ja meenutas ühte seika. „Rocca al Mare kool käis meil kahel aastal järjest matkamas. Kui eelmisel aastal küsisime, kas soovite ka disc-­golfi proovida, siis oldi väga kahtleval seisu­kohal ja pigem polnud huvi, kuid sel aastal pruukis vaid disc-golfi mainida, kui juba paljud män-

Sportland Kõrvemaa Disc-Golfi juhendajad Krister Tammjärv (Sportland Kõrvemaa disc-golfi personaaljuhendaja, klubi KAKK, Eesti meistrivõistlustel 2014.a Open klassis 12.)

Mänginud: 1 aasta Lemmikkettad: Prodigy PA2 ja Driver Prodigy D1, Discgraft Gristal Zone Lemmikrada: Kõrvemaa, Keila, Annikoru Viskestiil: enamjaolt eestkätt Kõige pikem vise: 139 m Kenert Pürg (Sportland Kõrvemaa disc-golfi grupijuhendaja, klubi KAKK, Eesti meistrivõistlustel 2014.a. Open klassis 49.)

Mänginud: 9 kuud Lemmikkettad: Prodigy PA2, Dynamics Verdict, Innova Star Tern Lemmikrada: Kõrvemaa, Nõmme, Järva-Jaani Viskestiil: enamjaolt eestkätt, ka tagantkätt, vasakukäeline Kõige pikem vise: 105 m Antero Noor (Sportland Kõrvemaa disc-golfi abijuhendaja, klubi KAKK, Eesti meister 2014.a. juuniorite klassis) Mänginud: 1 aasta Lemmikkettad: Prodigy Seppo Paju PA1, Prodigy Seppo Paju D2 ja Innova G-Star Boss Lemmikrada: Kõrvemaa, Meegaste, Viljandi Viskestiil: eestkätt ja tagantkätt Kõige pikem vise: 124 m

Teemu Pikka (Sportland Kõrvemaa disc-golfi abijuhendaja, klubi KAKK) Mänginud: 1 aasta Lemmikkettad: Lattitude Dagger; Westside Boatman, Innova Roc3 Lemmikrada: Kõrvemaa, Nõmme Viskestiil: eestkätt ja tagantkätt Kõige pikem vise: 100 m

Maailma meeste TOP3 Paul McBeth – Innova Will Schusterick – Prodigy Ricky Wysocky – Prodigy

Maailma naiste TOP3 Paige Pierce – Prodigy Catrina Allen – Prodigy Ragna Bygde – Prodigy

Euroopa meeste TOP3 Simon Lizotte – Discmania Karl-Johann Nybo – Innova Seppo Paju – Prodigy

Euroopa naiste TOP1 Ragna Bygde – Prodigy

Rene Mengel, Eesti meister 2012 ja 2013 aastal jagab soovitusi Soovitaks kohe alguses omandada õige viske­ tehnika, sest hiljem ümberõppimine võib kujuneda väga vaevaliseks. Selleks tuleb astuda mõnel võistlusel lihtsalt kogenuma mängija juurde ja paluda ennast abistada. Olen veendunud, et kõik on meeleldi nõus aitama.

Ketastest soovitaks alustavatele mängijatele just kergemaid kettaid, mille kaal võiks jääda vahemikku 130–170 grammi. Soovitame algajatel proovida Innova uusi plastikutüüpe Blizzard Champion ja Starlite, mis on saadaval ka Sporland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.

Meie soovitus algajale on valida endale alustuseks kolm ketast: stabiilse või alastabiilse lennuga

draiver, sirge lennuga keskmaa ketas ning putter.

Kõige parem on osta spetsiaalselt selleks tarbeks kokku pandud algajate komplekt ehk nn Innova Beginner Set. Kui siiski otsustad kettad ise välja valida, soovitame vältida maksimaalse kiirusindeksiga kettaid. Näiteks kettad kiirusega 11–13 üldiselt ei sobi algajatele, kuna vajavad õige lennutrajektoori saavutamiseks head visketehnikat.

Lõpetuseks pea alati meeles – viske täpsus on olulisem kui viske pikkus ja peamine on liikumisest rõõmu tunda!

91

purjetamine Ookeanipurjetamises on oluline jõud ja vastupidavus.

e c a R n a e c O o Volv Volvo Ocean Race on number üks avamerepurjetamise võistlus maailmas. See sai alguse 1973. aastal ning kandis toona nime Whitbread Round the World Race. Ajast, mil esimesed jahid Inglismaalt startisid, on palju muutunud, kuid võistluse sisu on jäänud samaks ning seda peetakse tänasel päeval üheks kolmest suurest tähtsündmusest Americas Cupi ja olümpiamängude kõrval.

FOTOD Corinna Halloran/Team SCA/Volvo

2001.

aastal nimetati võistlus Volvo Ocean Race’ks.

2014/15. aasta mõõduvõtt on võistluse 41-aastases ajaloos järjekorras 12. Laevad on muutunud kiiremaks ning meeskonnad professionaalsemaks. Seiklusest on saanud tippsport, mis esitab väljakutseid nii tehnoloogiale kui ka sportlastele.

Tehnoloogia on arenenud jõudsalt – sekstanti asendab GPS, väga täpne ilmaprognoos on alati käepärast ning pardal ka meediainimene, kes edastab toimuvast online’is jälgitavat video- ja fotomaterjali, mille üleslaadimiseks on eraldi sidesüsteem. Jahidisainer, purjetaja Butch Dalrymple-­Smith (Sayula II) tunnistab, et eriliselt kadedaks teeb teda tänapäevane tormiriietus, kuna „tol ajal olid kalad ainus asi, mille eest riided kaitsesid, kõik muu pääses läbi“.

Kuid Volvo Ocean Race’i ilu seisneb endiselt inimvõi92

mete proovilepanemises ja loodusjõududega võitlemises.

Purjetajad töötavad nädalate kaupa kitsastes askeetlikes tingimustes, kus temperatuur võib olla kõrvetavkuumast jäiselt külma ja niiskeni ning lained rammivad vahetpidamata ja kõrvulukustavalt laevakeret. Tunda on äärmist pinget, sportlased annavad endast pidevalt parima, iga väike võit on etapi lõppkokkuvõttes oluline.

Rohkem kui 40 aasta jooksul on nähtud suurepäraseid võite, kuid ka tragöödiaid, viis purjetajat on regati ajaloo jooksul surma saanud.

Team SCA on üle aastate esimene naistetiim. Viimati võistles ainult naistest koosnev Amer Sports Two aastal 2001/02. Hoolimata vähesest Volvo Ocean Race kogemusest ei ole seekordse naiskonna puhul tegemist avamerepurjetamise uustulnukatega. Sinna kuuluvad kõige nimekamad soolopurjetajad Inglismaalt: Sam Davies ja

Sam Davies, võistkonna kapten. Sam Davies on Cambridge’i inseneriharidusega soolopurjetaja. Ta on võistelnud kahel Vendee Globe’il, 2008. a lõpetas ta selle neljandana. 1998. a purjetas koos Tracy Edwardsiga Jules Verne’i auhinnale.

Helly Hansen töötas koostöös Team SCA-ga välja spetsiaalselt naistele mõeldud ookeanipurjetamise varustuse.

Fotol on Sophie Ciszek, SCA vöörinaine Austraaliast.

Dee Caffari (ainuke naine maailmas, kes on purjetanud mitu korda ümber maakera) ning kolm veterani eelmisest Volvo Ocean Race’il osalenud naistetiimist. Team Sca oli esimene, kes teatas oma võistlustel osalemisest ning sestap sai ka kõige rohkem harjutada oma baaslaagris Lanzarotel ja seda nii veel kui jõusaalis. Tegemist on seniajani kõige professionaalsema naiskonnaga, mis on komplekteeritud samal moel kui meestetiimid.

Kas naised ei saa purjetada koos meestega?

Loomulikult saavad ning viimati võistles naine koos meestega aastal 2005. Pole mingi saladus, et jõud on avamerepurjetamises üks olulisemaid tegureid. Sel põhjusel võib naiskonda kuuluda kolm purjetajat rohkem kui tavaliselt, kokku 11 hinge, pluss meediainimene. Olgu öeldud, et näiteks segameeskonna puhul on lubatud 9 liiget. Iga kord, kui laev muudab suunda, tuleb liigutada tuhandeid kilosid varustust (1800–2700 kg) ja tihti saab üks mees hakkama sama tööga, mis nõuaks vähemalt kahte naist. „Selle tulemusena ei valita naisi enam meeste tiimidesse, pikas perspektiivis on rohkem kasu ikkagi tugevamast kandideerijast,“ sõnab Neal McDonald, Volvo Ocean Race’i veteran, kes töötab Abu Dhabi Racingus.

Dawn Riley, kes osales 90ndate alguses Volvo Ocean Race’il Maideni ning hiljem Heinekeni tiimis, on kirjeldanud, kui keeruline oli ennast kehtestada, kui potentsiaalsed sponsorid keeldusid 12 naise „surmasaatmises osalemast“. Maiden võitis mitmeid etappe ning kapten Tracy Edwardist sai rahvuskangelane, kes innustas tuhandeid naisi purjetama.

Kas Volvo Ocean Race võib olla ohtlik?

Kindlasti. Viimasel võistlusel murdus juba esimesel etapil kaks masti ning teine etapp tuli jagada kaheks, vältimaks piraate India ookeanis. Klassikaline Lõuna-Ookeani etapp sisaldab ka slaalomit jäämägede vahel. Viiendal etapil peavad laevad hoidma jääväravatest põhja poole ning võisteldakse –15°C temperatuuris ning lainekõrgus võib ulatud 9–12 meetrini. Varasemalt on sel etapil üks laev uppunud ning teine laev, mis sukeldus 25-knotsisel kiirusel lainesse, kaotas meeskonnaliikme. Isegi Rootsi

madalad veed võivad tekitada kaose, 2008/09 sõitis üks juhtivatest laevadest karile, just enne võistluse lõppu.

Raskused Kindlasti on üks suuremaid probleeme magamatus, naised töötavad vahetustega 3–4 tunni kaupa. Kliima on kas liiga külm või palav, riideid on kaasas minimaalselt, kolm nädalat tuleb ühe komplektiga hakkama saada. Pesta saab ennast mere- või vihmaveega. Söögiks valmistatakse kuivtoitu, midagi värsket saada ei ole. Enamikul naistest on pere ja lapsed kodus ootamas.

Jälgi võistlust: www.volvooceanrace.com Team SCA koduleht: http://www.teamsca.com/ Online-mäng: http://www.volvooceanrace.com/en/game.html Materjal: www.volvooceanrace.com

38 739 meremiiline teekond sisaldab peatuseid Kaplinnas (Lõuna-Aafrika), Abu Dhabis (Araabia Ühendemiraadid), Sanyas (Hiina), Aucklandis (Uus-Meremaa), Itajais (Brasiilia), Newportis, Rhode Islandil (USA), Lissabonis (Portugal), Lorient’s (Prantsusmaa) ja Haagis (Holland) ning sihtpunkt on Volvo kodumaal Rootsis Göteborgi sadamas.

SCA Team valis oma ametlikuks riidepartneriks Skandinaaviast pärit brändi, Helly Hanseni, mis on ka tehnoloogiliselt väga innovatiivne. Koos SCA Teami purjetajatega töötasid nad välja naistele mõeldud maailmatasemel ookeanipurjetamise varustuse: joped, püksid, saapad. Uue põlvkonna Helly Tech Proffessionali veekindel ja hingav kangas on disainitud just nimelt naiste anatoomiat silmas pidades.

93

10 olulist eluloo­raamatut spordist „Avatult. Andre Agassi lugu“ (2009) Autorid: Andre Agassi ja J.R. Moehringer Maailma endise esireketi, kaheksa suure slämmi turniiri võitnud tennisisti Andre Agassi elulugu, mis hämmastas lugejaid ilustamata aususega. Raamatus lahkab Agassi oma suhteid ülinõudliku ja tujuka isaga, tunnistab, et kandis profikarjääri esimestel aastatel parukat ja tarvitas mõnda aega metamfetamiini. Ta mõnitab omaaegseid konkurente – oma osa saavad Pete Sampras, Michael Chang, Boris Becker – ja väidab, et vihkas tennist pea kogu karjääri vältel.

Agassi raamatu kirjanduslikku taset peetakse heaks. Eesti keeles ilmusid tema mälestused 2013. aastal. „Soul Surfer: A True Story of Faith, Family and Fighting to Get Back on the Board“ (2006) Autorid: Bethany Hamilton, Rick Bundschuh, Sheryl Berk Surfaja Bethany Hamiltoni elulugu. Hamilton jäi hairünnaku tõttu ilma oma vasakust käest ja kaotas 60 protsenti verest, kui oli kõigest 13-aastane. Vaatamata rasketele vigastustele suutis ta end treenida sellisele tasemele, et alustas 18-aastaselt surfajana profikarjääri. Raamatus räägibki Hamilton detailselt oma loo.

USAs on Hamilton ülipopulaarne sportlane, kelle elulooraamatut on ainuüksi seal müüdud rohkem kui 1,5 miljonit ühikut. 2011. aastal vändati raamatu põhjal ka samanimeline mängufilm.

Sportlaste ja spordist kirjutajate a memuaare ilmub aastas üle ilm sadu ehk ka tunadeid. Siin on 10 uuemat ja veidi vanemat elulooraamatut, mida üks tõsine spordifänn peaks lugema. „It´s Not About the Bike“ (2000) Autorid: Lance Armstrong ja Sally Jenkins Maailma kuulsaima jalgratturi, aga ka dopingupetise autobiograafia, milles Lance Armstrong kirjeldab oma võitlust vähiga ja tagasitulekut rattasporti. Armstrongil diagnoositi 1996. aastal munandivähk, mis levis edasi kopsudesse, kõhtu ning ajju.

Tema šansse ellu jääda hindasid arstid 40-protsendiliseks, kuid tänu eksperimentaalravile suutis ta 1997. aastaks haigusest vabaneda. 1999. aastal triumfeeris Armstrong esmakordselt Tour de France’il, hiljem lisandus sellele veel kuus Touri võitu.

Ainüüksi USAs oli raamatut 2013. aasta seisuga müüdud 1,2 miljonit eksemplari. Kui Armstrong 2012. aastal ulatusliku dopingutarvitamise üles tunnistas, kaebas osa lugejaid oma endise lemmiku kohtusse, kuna elulooraamatus eitab too kõiki dopingusüüdistusi. „David Beckham: My Side“ (2004) Autorid: David Beckham ja Tom Watt

Kulturist, kellest sai filmistaar, siis poliitik ja uuesti filmistaar. Selles raamatus kirjeldab Arnold Schwarzenegger oma teed atleetvõimlemiseni ja seda, kuidas 15-aastasest kidurast Austria teismelisest sai maailma parim kulturist. Lisaks kehalisele treenimisele pöörab Arnie oma memuaarides palju tähelepanu atleetvõimlemisele, aga ka enese motiveerimise mentaalsele poolele. Sobiv lugemine neile, kes soovivad ammutada jõusaalis rabelemiseks ekstra vaimujõudu.

21. sajandi alguse suurima spordi- ja moeikooni elulugu on üks Briti läbi aegade edukamaid spordiraamatuid, mida tänaseks on Suurbritannias müüdud ligikaudu 520 000 tükki. Elulooraamatu enim tsiteeritud kohaks kujunes peatükk, milles Beckham kirjeldab oma vastuolulist suhet Manchester Unitedi legendaarse peatreeneri Alex Fergusoniga, täpsemalt aga kurikuulsat „saapajuhtumit“ – vihane Ferguson lõi jalaga maas lebanud mängusaabast, mis juhuslikult Beckhamile näkku lendas. Lugu kulmineerus staarmängija lahkumisega Old Traffordilt.

„Bad As I Wanna Be“ (1996) Autorid: Denis Rodman ja Tim Keown

„Alex Ferguson: My Autobiography“ (2013) Autorid: Alex Ferguson ja Tom Hayward

Skandaalse ja ekstravagantse NBA korvpalluri Dennis Rodmani autobiograafia. Raamatule ilmus ka kaks järge: „Walk on the Wild Side“ (1997) ja „I Should Be Dead By Now“ (2005). USAs müüdi Rodmani raamatut ligi miljon koopiat.

2013. aastal Manchester Unitedi tüüri juurest lahkunud Alex Fergusoni eluloost sai Suurbritannias sama aasta menukaim raamat – praeguseks hetkeks on teost müüdud juba üle miljoni eksemplari. 26 ja poole aastaga Manchester Unitedist ühe maailma edukaima jalgpalliklubi teinud Fergusoni elulooraamat ilmus sel aastal ka eesti keeles, väljaandjaks kirjastus Tänapäev. Fergusoni lahkumise tuules anti tema memuaarid välja ülikiiresti, mistõttu on neile ette heidetud mõningast pealiskaudsust. Autobiograafia tonaalsus pidavat jääma truuks alexfergusonlikule mõttelaadile: teised (Beckham, Keane, Benitez, Wenger) eksisid, temal oli õigus.

„Arnold: The Education of a Bodybuilder“ (1993) Autorid: Arnold Schwarzenegger ja Douglas Kent Hall

„What I Talk About When I Talk About Running“ (2007) Autor: Haruki Murakami See ei ole tüüpiline spordiraamat, kuna seda pole kirjutanud elukutseline sportlane. Teoses „What I Talk About …“ kirjeldab jaapani menukirjanik Haruki Murakami oma isiklikku suhet pikamaajooksu, igapäevaseid treeninguid ning valmistumist 2005. aasta New Yorgi maratoniks. Murakami sõnul on ta suurema osa asju kirjutamise kohta õppinud läbi igapäevase jooksurutiini. „Raging Bull: My Story“ (1970) Autor: Jake LaMotta Endise profipoksi keskkaalu maailmameistri Jake LaMotta memuaarid, milles mees kirjutab oma elust teismelise kurjategijana, vangla-aastatest, profipoksi maailmast ning heitlusest maffiaga. Raamat ise on kohmakalt kirjutatud ega pälvinuks suuremat tähelepanu, kui seda poleks lugema sattunud filmitäht Robert De Niro. Viimasele tundus LaMotta karakter intrigeerivana ning ta veenis oma head sõpra Michael Scorseset, et too teose ainetel filmi lavastaks. Algul kõvasti vastu punninud Scorsesese – sport teda ei huvitanud ja poks tundus veel iseäranis igav – leebus lõpuks ning kahe mehe koostöös sündis spordifilmide klassika hulka kuuluv „Raevunud härg“ (1980). La Mottat kehastanud De Nirole tõi roll ka elu teise Oscari.

„Mina, Zlatan“ (2013) Autorid: David Lagercrantz ja Zlatan Ibrahimovic Rootsi kuulsaima ja skandaalseima jalgpalluri elulooraamatut on lisaks müügiedule saatnud ka kirjanduskriitikute heakskiit. Kuigi üllitis räägib jalgpallist ja jalgpalluritest, on see eelkõige Ibrahimovici kui ühe heaoluühiskonda sattunud pagulase eneseteostuse lugu. „Mina, Zlatan“ võitis ühe Rootsi mainekama kirjandusauhinna Augustpriset’i. Lisaks on raamatut kiidetud selle eest, et pani kirjandusest võõrandunud Rootsi noored taas raamatuid lugema. Tähtsat rolli elulooraamatu edus mängis ka selle andekas kaasautor David Lagercrantz, kes hetkel kirjutab järge Stieg Larssoni „Millenniumi“-triloogiale. Kirjastuselt Tänapäev on raamat ilmunud ka eestikeelsena. Rootsis on teost müüdud üle 700 000 eksemplari.

Suurtele tegudele innustaja Raul Rebane, millest see raamat on?

See on lugu sellest, kuidas külapoisist sai kuningas ehk kuidas Gerd Kanterist sai olümpiavõitja. Tegin selle läbi oma pilgu, n-ö seestpoolt vaadatuna.

meediaga? Kas Kanteril on väga nõrgad närvid? Kuidas tulla toime ebaõnnestumistega, teil oli ju neid palju? Kuidas tulla toime õnnestumisega? Kes on tegelikult andekas, kuidas seda hinnata?

Miks?

Las meie lugu läheb võitlusesse teiste lugudega… Tegelikult oleme kõik saanud aastate jooksul tohutu hulga küsimusi teemal „Kuidas te seda tegite?“ Alustasime ju 21-aastase andetuks peetud noore mehega ja tänaseks on tal 10 tiitlivõistluste medalit. Raamat keskendubki nendele küsimustele, millele mina oskan vastata.

Mida üritate tõestada?

Olümpiavõitjaks saab ka dopinguta.

Lisaks on meis palju rohkem andekust, kui me seda realiseerime. Suudame palju rohkem! Seega süvendan usku ja motivatsiooni.

Millistele näiteks?

Kas doping on suurvõiduks kohustuslik? Kuidas ehitasite meeskonna? Miks te 12 aasta jooksul tülli ei läinud ehk kuidas hoidsite suhteid? Kuidas suhtlesite

vaimutoit

5. novembrist on müügil Raul Rebase kauaoodatud „Võimalik!“.

Kes on raamatu sihtgrupp?

See raamat pole niivõrd sportlastele ega treeneritele, mis on vist natuke üllatav.

Minu eesmärk on innustada lapsevanemaid koos lapsega suurtele tegudele. Meie andekuse rahakotis on palju rohkem eurosid, kui me julgeme ära kulutada.

Gerd Kanter

Raul Rebane

95

timex.com

Distants, Sammud & Kalorid

Uneaeg & Kvaliteet

Treeningu info

Helistaja ID & Sõnumid

Saadaval Sportlandis

©2014 Timex Group USA, Inc. TIMEX and SHOW YOURSELF WHAT A YOU CAN DO are trademarks of Timex Group USA, Inc. IRONMAN® and MDOT are registered trademarks of World TTriathlon Corporation. Used here by permission. IOS is a trademark or registered trademark of Cisco in the US and AT other countries and is used under license. The Android robot is reproduced or modified from work created and shared by Google and used according to terms described in the Creative Commons 3.0 Attribution License. SCREEN IMAGE SIMULATE A D. ATE

NÄITA ENDALE MIDA SUUDAD

spordiäpid

vajalikku rakendust

vormis püsimiseks

N

utiseadmetest on paljude jaoks saanud sporditegemise juures hädavajalik komponent – tulemuste ning füüsilise arengu jälgimine ja võrdlemine aitab oma treeninguid varasemast märksa kasulikumalt sättida, kasvatab nii hasarti kui ka motiveeritust.

Erinevaid spordi- ja fitnessi rakendusi saab

mõõta tuhandetes, enamik neist on tarvitamiseks täiesti sobilikud ja kopeerivad üksteise omadusi, mistõttu pole erilist vahet, kas valida äpp A või B. On aga mõned, mis oma lihtsuse, informatiivsuse ja suure kasuteguriga on võitnud rohkem sportijate südameid kui ülejäänud. Siinkohal toome teieni 5 rakendust – igaüks neist oma „kiiksuga“ –, mis vormis püsimise tõepoolest palju lihtsamaks muudavad.

RUNKEEPER Üks menukamaid rakendusi jooksjate, matkajate, kõndijate, aga ka ratturite hulgas. Maailmas on sellel üle 30 miljoni kasutaja.

Runkeeper jäädvustab GPSi abil kaardil läbitud teekonna ja mõõdab selle pikkuse, aga peab ka detailset logiraamatut läbitud treeningute kohta. Rakendus arvutab reaalajas välja oma kasutaja jooksutempo, rattasõidu kiiruse, põletatud kalorite hulga ja treeningu aktiivsuse astme.

Mõistagi saab Runkeeperiga oma saavutusi jagada Twitteris või Facebookis. Kui sulle meeldib joosta või teha muud treeningut muusika saatel, võid rakenduse integreerida oma telefoni muusikapleieriga. Üks Runkeeperi suuri plusse on ka asjaolu, et see ühildub Garmin Forerunner spordikella, Fitbiti aktiivsus­monitori, aga ka mitmete spordirakendustega, nagu näiteks Lose it!, Jawbone Up, GymPact.

Runkeeper on saadaval nii iOsi kui ka Androidi seadmetele.

MYFITNESSPAL Kaloriloendur ja dieediabiline, mida peetakse oma klassi rakenduste seas parimaks. Rakenduses on andmed rohkem kui 4 miljoni toiduaine toiteväärtuse kohta. Lihtsa kasutajaliidesega rakenduses on ka 350 treeningharjutust, mis aitavad sul paremasse vormi jõuda.

Lisaks tarbitud kalorite pingsale jälgimisele saavad kasutajad sisse kanda oma andmed isiklike retseptide kohta: palju nendes on kaloreid, rasva, valke, süsi­ vesikuid, suhkruid, kiudaineid ja kolesterooli. Rakenduse tegijad ise väidavad, et on aidanud kaalu langetada rohkem kui 65 miljonil inimesel üle maailma.

MyFitnessPal on tasuta saadaval nii iOsi, Androidi kui Windows Phone’i seadmetele.

FITOCRACY Telefonirakenduses Fitocracy segunevad mäng ja füüsiline treening. Kasutajad teevad oma treeningute kohta sissekandeid ja teenivad punkte lähtuvalt treeningastme raskusest, kaalumuutustest ja mitmetest teistest teguritest. Kui on kogutud vajalik arv punkte, lubab rakendus liikuda kasutajal järgmisele tasemele, nagu arvutimängus. Lisaks julgustab Fitocracy kasutajaid läbi omavahel võistlemise ja üksteisele kaasa­ elamise sotsialiseeruma.

Rakendus on olemas nii iOsi kui ka Androidi seadmetele, samuti eksisteerib veebiversioon neile, kellele väikeselt ekraanilt numbrite jälgimine ebamugav tundub.

NIKE+ TRAINING CLUB Populaarne fitnessi rakendus on mõeldud spetsiaalselt naistele. Rakendus keskendub kardiovaskulaarse vastupidavuse arendamisele ning kardio- ja jõutreeningu ühendamisele üheks harjutuskorraks.

Võimalik on valida nii individuaalne treening, aga ka näiteks neli nädalat kestev treeningprogramm. Harjutuskordi saab kujundada oma käe ja parima äranägemise järgi – paika tuleb panna vaid eesmärk ja treenituse aste ning rakendus loob sinu jaoks mitu 30–45-minutilist treeningut.

Rakendus pakub treenijatele hääljuhiseid, videonäiteid. Samuti on see ühenduses sinu muusikakoguga, võimaldades rakendusest väljumata treeningu ajal lemmikartiste kuulata.

Rakenduses leidub rohkem kui 100 harjutust, lisaks tavatreeneritele jagab huvilistele juhtnööre ka tennisetäht Maria Šarapova.

Saadaval nii iOsi kui Androidi seadmetele.

Casall T.O.D. Casall T.O.D (Training of the Day) on Iphonile ja Androidile loodud mobiilirakendus, mis on kui su personaalne treener, mis aitab teha kodus kõiki neid harjutusi, mida muidu tehakse siiski treeningsaalides spetstreeningutel.

Rakenduse täisversioon sisaldab videosid ja selgitusi iga harjutuse kohta ning lisaks ­pakub trenni ajal taustaks kuulamiseks õige tempo ning sobiva rütmiga paladest koosnevat muusika­listi. Osades treeningutes on kasutusel spetsiaalsed Casalli treeningvahendid ning loomulikult täpselt näidatud, kuidas neid kasutada, et efekt oleks suurem.

Spordirakenduses Casall T.O.D on 50 treeningprogrammi (nimekiri täieneb pidevalt), mis on kõik välja töödatud Casalli treeneri Matthew Griffiths poolt.

Suur pluss on see, et Casall T.O.D võimaldab igal kasutajal koostada just nimelt Teisi häid ja poppe talle sobivate harjutustega spordiäppe: Endomondo treeningprogrammi, et treeSports Tracker, Speedo Fit, nida selle järgi just seal, kus Jefit Workout, Zombies, Run!, ise ennast kõige mugavamalt Carrotfit, Argus, Strava, Sworkit, tunned.

Fotstar, Six Pack Abs, Lose It, MapMyFitness, Gym Pocketguide jt.

ujumine

t n e l a t se i m u j Eesti u

k r i Z r o g e r K

tab Arena lis ee iit el is m ju u a ilm Maa , kui aasta­ kaubamärki. On suuroau oga ujumisriiete kümnetepikkuse ajal är kab mõnd noor­ m a tj o to te ku vi ar -t ja hakkab. Eesti a am et to a d te ja st la rt spo irkile (15) on Z r o g re K le se tu o lo is ujum osaks saanud. just selline tähelepanu

K

regori saavutustest on päris raske kirjutada, sest ta parandab oma aegu ja püstitab uusi rekordeid sellise tempoga, et ka kõige kogenumad spordistatistikud ei jõua kannul püsida. Ka isa Kunnar Zirk peab pidevalt oma sõnu sööma. Kui ta poja tulemusi vahendades avaldab vahel arvamust, et nüüd tuleb rekorditega väike paus, siis juba järgmises postituses tõdeb ta, et eksis. „Kregor lajatas nüüd koos noorte rekordiga juba ka juuniorite oma ära,“ hõiskas Kunnar Zirk hooaja tähtsamalt, Põhjamaade noorte meistrivõistluselt infot jagades. Arena lippu hoidis Kregor neil võistlustel kõrgel, olles Põhja­maade noorte võistlusel oma kahe kulla ja kolme hõbedaga individuaalarvestuses kõige edukam noormees.

Et selles Ujumise Spordiklubi esindavas poisis on võitjahinge, sai kinnitust ka nädalate jagu varem Eesti meistrivõistlustel, kus 14-aastane Kregor Zirk meeste 200 m vabaujumise kõigi üllatuseks kinni pani. Ühtlasi paranes ka omaealiste Eesti rekord rohkem kui kahe sekundiga. „Lootsin, et tulen esi­ kolmikusse, aga et nii hea aeg... Endalegi üllatusena võitsin,“ tunnistas tartlane Zirk võistlus­järgselt spordiuudistele.

Kregor on täiesti universaalne võistleja – talle sobib nii sprint kui ka pikem distants, ühtviisi lemmikud on vabastiil ja liblikas, aga ta ujub ka konna, mis omakorda avab tee kompleksujumisele. „Üldiselt keskendutakse ujumises kahele alale,“ ütleb Kregor, „aga oleme treeneriga arutanud, et vähemalt sel hooajal me spetsialiseerumisele ei mõtle.“ Vahel tuleb ette ka kehvemaid päevi, näiteks mil ta vale pöörde tõttu on distant98

silt diskvalifitseeritud või kui ta koos klubikaaslasega on stardi eel ööbimis­ koha lifti kinni jäänud. Kuid ka selliste kurioosumitega võistlustelt on Kregor ikkagi esikohti ja rekordeid noppinud.

Tohutu pühendumine ja head närvid on tema trumbiks, seda teab ka treener Kaja Haljaste.

Isa Kunnar arvas mõnda aega tagasi tagasihoidlikul moel, et 29 rekordit ja 61 rekordiparandust, mis Kregor 14-­aastaste ja nooremate vanuseklassis saavutas, jääb mõneks ajaks üle löömata, sest mõõtu tuleb hakata võtma järgmises, kuni 16-aastaste konkurentsis. Aga tänase seisuga on Kregori nimel rekordid ka selles vanuse­ klassis. Medaleid ei jõua Zirkide peres enam keegi kokku lugeda: „Tean vaid, et isa peab medalite mahutamiseks uue riiuli tellima,“ mainib Kregor. Kõige paremini aitab Eesti noorujuja tegemistel kannul püsida tema isikliku fänniklubi leht Facebookis. Uusi postitusi sajab lausa iga päev, vahel ka mitu korda päevas. Kregor on rõõmus, et pea 500 veebifänni ta harrastusele kaasa elavad ja toetavaid kommentaare saadavad.

Saavutatud edu on taganud korralik treening­maht: üheksa vee-, kolm üldkehalise ettevalmistuse ja paar pikka väliõhutrenni nädalas. Ujumiskilomeetreid koguneb seitsme päevaga pea 50.

Ujumiseni jõudis Kregor viieaastasena.

See pole olnud aga sugugi ainus harrastus.

Noormees on mänginud nii jalg- kui ka käsipalli, teinud kergejõustikku ning harrastanud judot ja triatloni. Triatlonidel osaleb ta siiani, kui vaid aega jätkuks. Sportlase puhul on tähtis õige toitumine, päevane uinak ja muud tegurid. „Kuidas see kõik ühte päeva mahutada?“ ohkab isa.

Kas teadsid et: • Euroopa edetabelis hoiab Kregor novembri seisuga teist kohta nii 200 vabalt- kui ka 50 m liblikujumises.

• Kregori selle hooaja põhieesmärk on suvel Gruusias toimuval noorte olümpia­festivalil hästi esineda.

Põhikooli viimase klassi eksamite pinge hakkab kindlasti mõjutama nii treeningutest, võistlustest kui ka laagritest osavõttu, kuid hinnete pärast muretsema ei pea. Tohutu pingelise päevakavaga Kregor on seni hästi hakkama saanud ja osalenud näiteks kooli­sisesel geograafia õpioskuste oümpiaadil. Tuleviku osas on isa kidakeelne, sest unistusi pärsivad puuduvad rahanumbrid, kuid Kregor on täis hakkamist elu- ja võistluskesk­konda vahetama. Kui finantsilise poole pärast ei peaks muretsema, saaks kas või kohe pärast 9. klassi lõpetamist Inglismaale õppima ja treenima sõita. Vastavad eelkokkulepped on juba olemas.

Kui lisaks väga heale toetajale Arenale, kes on Kregorit juba paar hooaega varustanud kõigega, mis nende valikus – alates ujumis­ prillidest kuni seljakottide ja lestadeni –, paneks veel keegi meie imemehele õla alla, oleks ehk eestlastelgi kunagi võimalik olümpialt võidetud medali üle rõõmustada.

NÜÜD MÜÜGIL SPORTLANDIS

tervis

Apteek vs toidulaud Koostanud Monika Kelle FOTOD erakogu, Martin Jüriska, shutterstock

T Krista Veevo

100

aastusravi arst-resident Krista Veevo sõnul on vitamiinid ja mineraalained organismis vajalikud energia tootmiseks, närvide ja lihaste normaalseks tööks, hemo­globiini sünteesiks, immuunsuse tõstmiseks, luude tugevuse säilitamiseks ning oksüdatiivse stressi vastu võitlemiseks. „Nad osalevad lihaste taastumisprotsessis ja lihaskahjustuste parandamisel,” tõdeb ta. Samas toetab Veevo seda arvamust, et mitmekesise ja tasakaalustatud toiduvaliku korral pole vaja vitamiine ja mineraalaineid lisaks võtta, isegi regulaarse füüsilise koormuse korral. Palju efektiivsem on toitainete imendumine n-ö naturaalsest allikast, mitte toidulisandist. „Kui aga toiduga saadav päevane energiakogus on väike või menüü ühekülgne ja sealt on näiteks taimetoitluse, toiduallergia või tsöliaakia tõttu terve toiduainete grupp välja jäänud, siis tekib küll toitainete defitsiidi oht,“ võtab Veevo selle dilemma kokku. „Uuringutega ei ole leitud seost vitamiinide-mineraalide tarvitamise ja kehalise võimekuse suurenemise vahel.

Suurenenud füüsilise koormuse korral nõuab organism ka rohkem vitamiine ja mineraalaineid. Kas osta neid lisaks apteegist või vaadata uue pilguga üle oma menüü?

Piisavalt tõendust pole ka selle kohta, et multivitamiinid ja/või mineraalainete preparaadid suurendaksid tervetel sportlastel energiataset, parandaksid lihaste taastumist, vastupidavust ja immuunsust. Erinev on olukord siis, kui on diagnoositud mõne konkreetse elemendi puudujääk, nt rauavaegus. Sel juhul tuleb preparaate kasutada arsti ettekirjutusel,“ sõnab dr Veevo.

Millised on 6 tähtsamat elementi? „Treeningut mõjutavate elementide puhul oleme igapäevapraktikas näinud, et kõige enam kipub vajaka jääma B-grupi vitamiine, C- ja D-vitamiini, kaltsiumi, magneesiu­ mi ja rauda,“ nimetab Krista Veevo need kõige tähtsamad.

B-grupi vitamiinid on vajalikud organismi kasvuprotsessides ja vereloomes, energia tootmisel, normaalseks närviülekandeks ja lihaste, sh südamelihase tööks. B1-vitamiin aitab vabastada süsivesikutest energiat, tõsta lihaste toonust, on vajalik südame normaalseks talitluseks. B6-vitamiini vajadus tõuseb lihastöö suurenemise ja füüsilise

LOODUSLIK RAUASIIRUP

D-vitamiini sünteesitakse nahas päikesevalguse toimel, kuid mõningane kogus tuleb ka toidust, eelkõige rasva­sest kalast, võist ja munakollasest. Kuna D-vitamiin osaleb luude ainevahetuses, soodustab immuunsust ja lihastööd, siis peaks kahtluse korral, et organism seda piisavalt ei saa, preparaati juurde võtma. Oht D-vitamiini defitsiidiks on neil sportlastel ja harrastajatel, kelle treening toimub valdavalt siseruumides või kui kliima on päikesevaene. Just talvel on soovitatav D-vitamiini lisaks võtta.

Kaltsiumist sõltuvad suurel määral luude kasv ja tugevus. Samuti on sel tähtis roll lihaskontraktsioonil (kokku­ tõmbel), närvide töös ja vere hüübimisel. Kaltsiumi paremaks omastamiseks toidust peavad ka D-vitamiin ja magneesium olema kättesaadavad. Luukude on elus kude ja vajab samuti „toitu“. Tervetel sportlastel, kelle menüü on mitmekesine ja tasakaalustatud, ei ole kaltsiumi lisamanustamine vajalik.

Magneesiumi piisav hulk on oluline lihastöö seisu­kohalt.

See tagab normaalse närviimpulsi ülekande lihasele, samuti on magneesium vajalik südamelihase tööks ja vereringe reguleerimiseks, immuunsüsteemi ja hormoonide funktsiooni tagamiseks. Magneesiumi sisaldavad olulisel määral seemned, kliid, pähklid, kakaopulber.

Kui sportlane tunneb koormusel tekkivaid lihaskrampe, siis üheks võimalikuks põhjuseks on magneesiumi defitsiit. Sellisel juhul võib abi olla magneesiumi-B-vitamiini komplekspreparaatidest.

Raua tähtsus tõuseb kasvueas ja füüsilise koormuse suurenedes. Raud osaleb hemoglobiini ja müoglobiini tekkes – nende ülesandeks on hapniku transport veres ja kudedes. Kuna rauavaegus võib kiiresti viia aneemiani, tuleb varakult täita organismi rauatagavarad, ent rauapreparaatide vajaduse määrab siiski arst. Kui veres hemoglobiini tase alaneb, siis hapniku transport kudedesse, sh lihastesse väheneb. See avaldub lihasjõu languses, vastupidavuse ja töövõime vähenemises, taastumise aeglustumises ning üldises väsimuses.

Organismi rauavarude säilitamiseks tuleb kogu aeg süüa rauda sisaldavaid toiduaineid. Loomsed rauaallikad on maks, muna, liha, veretooted; taimsed aga seemned, kliid, kakaopulber, halvaa. Loomsest toidust imendub raud kergemini, taimse toidu korral on see efektiivsem samaaegsel C-vitamiini manustamisel.

Ferromax Tonic Strong

ANNAB JÕUDU KOGU PERELE! • Toniseerib • Maitseb hästi ka lastele • Toimib kiirelt FERROMAX TONIC STRONG mikstuuri kasutatakse rauapuuduse ennetamiseks raseduse korral või rinnaga toitvatele emadele, rauavaese dieedi ja ühepoolse toiduvaliku korral, toniseeriva vahendina haigustest taastumise perioodil. Toidulisandina soovitatakse ka vanaemadelevanaisadele, lastele ning sportlastele.

FERROMAX TONIC STRONG on valmistatud rauarikastest ravimtaimedest (nõges, iisop, kaselehed, põldosi, sidrunmeliss ja aniisiisop) ja maitsestatud mustsõstramehuga.

15 ml FERROMAX TONIC STRONG siirupit sisaldab 18 mg rauda.

FERROMAX TONIC STRONG on saadaval 500 ml ja 250 ml pakendis.

Annustamine: lastele 7ml päevas, täiskasvanuile 15 ml päevas.

NB! Avatud pakendit tuleb hoida külmkapis, kus ta säilib 2 kuud.

koormusega, et sünteesida glükogeenist energiat. B12 osaleb valkude ja erütrotsüütide ehk punaste vereliblede sünteesil ning raua, C-vitamiini ja kaltsiumi toimimisel.

B-grupi vitamiine saab kaerahelvestest, täisteratoodetest, munast, kalast, lihast, seemnetest, kaunviljadest, porgandist, banaanist, mereandidest, piimast.

C-vitamiin kuulub antioksüdantide hulka ja on vajalik kiiremaks taastumiseks, organismi vastupanuvõime tõstmiseks ning toidust raua omastamise parandamiseks.

Püsivalt suure treeningkoormuse ja ka viiruste leviku perioodil võiks menüüsse lisada C-vitamiini rohkeid toidu­aineid: marju, eriti musti sõstraid, tsitruselisi, kiivisid, paprikat, tomatit, kartulit.

MÜÜGIL APTEEKIDES, Selverites, Prismades, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES - Kadaka tee 1/3, Tallinn

tervis Milliseid vitamiine, mineraalaineid või toidulisandeid sa treeningu või sellest taastumise järel tarvitad?

Ave Ojasoon, CFC Jaak Mae suusakooli treener, liikumisentusiast: „Püüan lähtuda printsiibist, et kõik organismile vajalik tuleks kätte saada toidust. Minu puhul pole see siiski täielikult võimalik. Suurema kehalise aktiivsuse korral võtan teatud aja jooksul juurde magneesiumitablette ning talviti kindlasti C-vitamiini. Kuna ma ei ole suur piimatoodete sõber, siis pean meeles pidama, et ka D­­-­vitamiini on organismil oluline juurde saada.

Kaks ja rohkem tundi kestva kehalise pingutuse ja rahvaspordiürituse ajal on mul alati taskus varuks üks magneesiumiampull. Seda juhuks, kui suure higistamise ja kehalise pingutuse tõttu lihaskrambid vaevama hakkavad. Vedelal kujul magneesium aitab mõne minutiga lihaskrambist vabaneda. Liikumisharrastajana ei näe ma, et peaksin muid sporditoite ja energiageele lisaks võtma.”

Ave Ojasoon

Liis Vahter, Black & White tantsustuudio treener, bikiinifitnessi harrastaja: „Tegelen lisaks tantsimisele ka iga päev jõusaalitreeningutega, seega on minu toidulisandite valikus esimesel kohal n-ö taastajad, mida tarbin trennijoogina.

Need sisaldavad aminohappeid, mis aitavad kehal taastuda, et oleksin valmis homme taas trenni tegema. Kõik spordiga seotud füüsilised protsessid – energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine – on sõltuvuses aminohapetest.

Sügistalvisel ajal on minu pagasis kindlasti ka C-vitamiin, et püsiksin tervena ega oleks väsinud, ning D-vitamiin. Lisaks teen aeg-ajalt B-vitamiini kuuri, kuna sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1 vajadust. Multivitamiine üldjuhul väldin ja püüan võtta vitamiine eraldi kuuridena, kuna kõik vitamiinid ei sobi omavahel kokku. Veel kasutan toidulisandina valku, kuna ei saa seda piisavalt toidust kätte, treeningute üheks eesmärgiks on aga lihase kasvatamine.“

Kas ja milliseid apteegis müüdavaid preparaate soovitad harrastussportlasele?

Ave Ojasoon: „Harrastajate puhul sõltub viitamiinide, mineraalainete ja toidulisandite tarbimine eelkõige spordialast ning liikuja tasemest. Liikumine peaks olema inimese elu igapäevane ja enesestmõistetav osa, mille puhul pole vaja valgupulbreid, taastusjooke või muud sporditoitu lisaks võtta. Keskmise liikumisharrastuse korral piisab täiesti tavalisest toidust ning periooditi C- ja D-grupi vitamiinide kuurist.”

Liis Vahter: „Soovitan eelkõige tervislikult toituda – süüa juurvilju, köögivilju, kala, liha, pähkleid. Iga päev võiks ka puuvili laual olla.

Talvisel ajal pole paha teha vitamiinikuure.

Treeningute ajal või pärast seda on mõistlik tarbida taastusjooki. Ülejäänud toidulisandite osas tasuks valik teha vastavalt spordialale ja soovitud eesmärgile.“ Liis Vahter

102

timex.com

Run x50+

Ühildub Treening Aplikatsioonidega

Treeningu & Intervalli Aeg ning Pulss

Muusika Juhtimine

Helistaja ID & Sõnumid

Saadaval Sportlandis alates detsembrist

©2014 Timex Group USA, Inc. TIMEX, DAT ATA AT TA LINK and SHOW YOURSELF WHAT A YOU CAN DO are trademarks of Timex Group USA, Inc. IRONMAN® and MDOT are registered trademarks of World Triathlon AT T Corporation. Used here by permission. The Bluetooth word mark and logos are registered trademarks owned by Bluetooth SIG, Inc. and any use of such marks by Timex is under license. IOS is a trademark or registered trademark of Cisco in the US and other countries and is used under license. The Android robot is reproduced or modified from work created and shared by Google and used according to terms described in the

NÄITA ENDALE MIDA SUUDAD

meie

Fotol vasakult: Rauno Tiimann, Marten Sark, Gerly Soe, Liilian Joost, Jane Uudam, Ketlin Edela, Liina Joost, Merle Aru, Kaidi Veersalu, Eike Laidver, Markus Ellisaar, Katre Kikas, Kristo Koik, Siim Kotka, Kädi Tõugjas, Aiko Klaos.

Sportlandi Lõuna-Eesti nurgakivi

S

uur ja avar Sportland Lõunakeskus (1084 m2) avati aastal 2001. Pood osutus väga edukaks ning on tänu heale linnaäärsele asukohale ja tasuta parkimisvõimalusele seda senini.

Esialgsega võrreldes on kauplus kaks korda suurem ja 13 aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi. Meie arsenali on lisandunud palju megabrände, nt Roxy, Quiksilver, O`Neill, Helly Hansen. Vahepeal lahkus meie juurest Asics, aga nüüdseks on ta jälle tagasi ning seisab kõrvuti teiste jooksuhiidude ­Mizuno, Nike ja Adidasega.

Kuna Sportland Lõunakeskus on Lõuna-Eesti suurim, on ka tootevalik kõige rikkalikum ning kõigi aegade parim.

Jopesid, mütse, kindaid, talvesaapaid on palju sorte, igas värvis ja suuruses kogu perele. Sellel aastal on varasemast rohkem ka parkasid. Lisaks riietele ja jalatsitele leiab meilt treeningvarustust. Eelkõige linna parim valik Casalli trena­ žööre, mis on eriti luksusliku disainiga. Suusabrändidest on esindatud Madshus ja Fischer. Muidugi pakume ka suusa- ja rattahooldust.

Selle aasta oktoobris avasime pidulikult Tartu populaarseima jalgpallikooli Tammeka vabaaja fännitoodete müügiseina. Ikka selleks, et muuta läbi pakutavate toodete ja teenuste noorte elu huvitavamaks. Sportland Lõuna­ keskus ei ole pelgalt kauplus, vaid omamoodi vahelüli Sportlandi ja Lõuna-Eesti spordiklubide – Duo võrkpalliklubi, Võru korvpalli- ja võrkpalliklubi, Eesti laskesuusakoondise, Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi, Tartu

TEKST Merle Aru FOTO Sportland

Oled linnast või maalt, Lõunakeskuse Sportlandi tulla on lihtne ja hea.

Spordiseltsi Kalev, Sulgpalliklubi Triiton, Käsipalliklubi Põlva Serviti ja Tartu Veekeskuse Aura – vahel.

Sportland Lõunakeskuse meeskonnas on 19 liiget, neist staažikamad, agaramad, rõõmsameelsemad on vanemteenindajad Ketlin, Gerly ja Aiko, kelleta poleks see pood selline, nagu ta on. Meie seas on nii tippsportlasi kui ka harrastajaid. Markus Ellisaar oli üks Eesti sprindi teatenelikust, kelle osalusel joosti Zürichis Eesti rekord. Rauno Tiimann aitab väikestel suusasõpradel jõuda tippu, ta on Ülenurme Gümnaasiumis suusatreener ja mängib ka jalgpalli. Eike ja Aiko sõtkuvad vabal ajal rattakilomeetreid. Marten, Kristo, Rauno ja Siim teevad samuti enne tööpäeva ühise rattatreeningu, lisaks on Kristo ja Marten silmpaistvad võrkSportland Eesti pallis, Siim korvpallis, Risto pikamaajooksus.

AS juhataja: Me suhtleme omavahel ka väljaspool tööaega: sünni­päevadel, ühisüritustel ja "Lõunakeskuse Sportland on üks ööklubis tantsides. On olnud unustamatuid meie nurgakividest. Ootused hetki, näiteks eelmisel aastal sai Lõunakespoele ja selle väljanägemisele, samuti meeskonnale on suured, kuse Sportland suurima tunnustuse – parima kui mitte väga suured. Samas poe tiitli. Märtsis saatis juhtkond kogu Lõunavõin kätt südamele pannes öelkeskuse Sportlandi tiimi Rootsi preemiareisile, da, et Lõunakeskuse Sportlandi tulles ise meid poodi asendama. See oli meie tiim pole mind kunagi alt vedajaoks väga motiveeriv ja unustamatu kogenud. Nagu ühes heas filmis öeldi: Kõik ühe, üks kõigi eest!" mus. Oleme väga õnnelikud, et meil on sellised omanikud ja juhtkond. See näitab, et oleme üks meeskond!

Gerd Kiili,

105

spordikalender OODATES LUND: Suusalaat Lõunakeskuses tulemas ka tänavu! Suusahullud käärivad käised üles ning laupäeval, 15.novembril 2014 kella 10st 18ni toimub talvehõnguline tegevus otse Lõunakeskuse kaetud liuväljal. Suusalaada eesmärgiks on tuua enne talvehooaega inimesed kokku ning viia inimeste mõtted nii talvistele tegevustele ning spordivarustusele.

Eesti pikamaasuusatajate sari Estoloppet alustab 24-ndal jaanuaril 31. Viru Martatoniga.

Sportland ise kostitab Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses suusahuvilisi 21. veebruaril RMK Kõrvemaa Suusamaratonil ja 1. märtsil Tallinna Suusamaratonil, kui taas Estolopeti sari Kõrvemaale jõuab.

KERGEJÕUSTIK: TV 10 Olümpiastarti – 2014. aasta 6. detsembril alustab koolinoorte võistlus­sari juba oma 44. hooaega avaetapiga Tartu Ülikooli Spordihoones. Sarja järgmised osavõistlused toimuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis, Võru Spordikeskuses, Rakvere staadionil ja finaal leiab aset 10.–12. juunil juuni Kuressaare staadionil.

Sportland soovitab FOTOD SPORTLAND TEKST MARGUS REINTAL -

KOSSULAHINGUD: TÜ Rock korvpallimeeskonna kodumängud – Sportland on taas täiustanud enda Rocki fännitoodete valikut. Läbi aegade rikkalikuma tootevalikuga ootab Sportland Tartu kossuhuvilisi Rocki kodustel suurmängudel.

BC Kalev Cramo kodumängud – Kutsume huvilisi kaasa elama BC Kalev Cramo järgmistele kodumängudele, mis peamiselt on toimumas uues Tondiraba Jäähallis. Novembris ja detsembris võõrustab Kalev välisriigi vastaseid nagu Pieno Zvaigzdes, Pyrinto, Krasnojarski Jenissei, Saratovi Avtodor jne. Riia VEF ja Nymburk jooksevad Kalev Cramo vastastena väljakule Saku Suurhallis.

TTÜ Korvpalliklubi kodumängud – Sportland jätkab koostööd TTÜ Korvpalliklubi ja TTÜ Tantsutüdrukutega. Eesti endiselt parimaid tantsutüdrukuid saab Sportlandi vormides näha mitmel TTÜ Korvpallimeeskonna kodumängudel ja teistelgi üritusel.

SPORDIRAHVA GALAPIDU: Spordiaasta Tähed – aasta pidulikumal spordisündmusel “Sporditähed 2014” Nordea Kontserdimajas kuulutatakse välja aasta parimad sportlased, treenerid, meeskonnad ja alaliidud. Spordiaasta eredamad hetked talletakse ka kaantevahele. Raamatu “Spordiaasta tähed 2014” saavad kõik Gala külalised.

108

PÜSID SOOJAS JÄÄD KUIVAKS

ALL CONDITIONS PARKA 3=1 TALVEJOPE SEES EEMALDATAV SULEJOPE

SULG HYPERDRY VEEHÜLGIVUS FIREWALL SOOJUSTUS

ONE ILL.COM

Ole avatud, kuule k천ike!

ristsõna

Õigesti vastanute vahel loositakse välja meeste- või naisteparka vastavalt Quiksilveri ja Roxy valikust.

Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga „RISTSÕNA“

nimi: Telefoninumber: Meiliaadress: postiaadress:

ristsõna vastus:

124

hiljemalt 31.12.2014 postiaadressil: Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või e-postiaadressil sportland@ sportland.ee

126

128

129

130

KUJUNDA OMA KIIRUST SUPERSHAPE i.SPEED PUHTALT KIIRUSELE ORIENTEERITUD SUUSK OMA LEGENDAARSE KERS TEHNOLOOGIAGA. AINUKENE INTELLIGENTNE SUUSK PLANEEDIL.

TULE TUTVU KOGU HEAD VALIKUGA ÜLEMISTE SPORTLANDIS!

132

134

136

MUGAVUS PARIMATELE VECTOR 115 SELLINE MUGAVUS, MILLEST OLED ALATI UNISTANUD. SELLINE JÕU ÜLEKANNE, MIDA SA PEAD PROOVIMA.

TULE TUTVU KOGU HEAD VALIKUGA ÜLEMISTE SPORTLANDIS!

UUS KOLLEKTSIOON SAADAVAL SPORTLAND KAUPLUSTES!

Bra 34.95 Püksid 69.95 Jalatsid 124.95

PRO särk 44.95 Püksid 54.95 Jalatsid 114.95

140

PRO särk 54.95 PRO püksid 47.95 Jalatsid 149.95

Bra 39.95 Jakk 49.95 Püksid 47.95 Jalatsid 94.95 PRO särk 44.95 PRO Püksid 42.95 Jalatsid 124.95

T-särk 34.95 Püksid 47.95 Jalatsid 124.95 T-särk 32.95 Püksid 47.95 Jalatsid 99.95 Bra 47.95 Püksid 69.95 Jalatsid 124.95

141

142

Jope 119.95 Saapad 109.95 M체ts 16.95 Parka 99.95 Saapad 109.95

M체ts 29.95 Parka 120.00 Saapad 99.95 S채rk 19.95 Jope 124.95 Saapad 99.95

144

Müts 25.00 Parka 120.00

Müts 19.95 Fliis 19.95 Jope 99.95 Püksid 69.95

Saapad 109.95

Müts 19.95 Suusajope 109.95 Püksid 109.95

Müts 25.95 Suusajope 129.95 Püksid 89.95 Saapad 99.95

145

Parka 114.95 Saapad 99.95 Müts 25.95 Pluus25.95 Parka 149.95 Saapad 84.95

Müts 29.95 Suusajope 86.95 Fliis 19.95 Püksid 69.95 Müts 19.95 Jope 84.95 Püksid 59.95 Saapad 84.95

146

Pusa 65.00 Parka 119.95 Müts 27.95 Parka 124.95 Saapad 79.95

Saapad 99.95

Müts 12.95 Suusajope 149.95 T-särk 19.95 Püksid 119.95 Müts 14.95 Pusa 39.95 Sulejope 119.95 Saapad 79.95

Jope+Püksid 99.95

Kombekas 129.95

Müts 19.95

Müts 9.95

Saapad 54.95

Saapad 59.95

Kombekas 84.95 Müts 19.95 Saapad 49.95 Kombekas 129.95 Müts 9.95 Saapad 54.95

148

LAPSed

ASPHALT TRAIL

AUTHENTICS

CHILLBRG

CHILLBRG

109.95

99.95

89.95

89.95

GRANITE

EURO SPRINT

EURO SPRINT

SPLIT ROCK 2

84.95

84.95

84.95

84.95

MUKLUK 2.0

TIMBER TYKES

84.95

54.95

YOUTH BUGABOOT II OMNI-HEAT

YOUTH ROPE TOW III WATERPROOF

74.95

59.95

YOUTH ROPE TOW III WATERPROOF

CHILDRENS POWDERBUG PLUS II

CROCSLIGHTS GUST BOOT PS

CROCSLIGHTS GUST BOOT PS

59.95

49.95

54.95

54.95 149

150

NR 11 / talv 2014

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

TA

AS ISA

UM

LIIK

Uuring:

kas eestlane liigub piisavalt?

Võrumaa spordielu vägevad nutiahendused

Noored mäesuusaprofid

Tormis ja Tuule Laine

Terviseradade kaart

: s i v r ä J t Pire a g a , i n n e r naudib t t s i m e l t s i õ kardab v

Kogu info liikumisest ! www.liigume.ee Liikumisharrastus Facebookis www.facebook.com/eestimaaliigub

Liikumine

ei l천ppe liikumisaastaga ! www.liigume.ee

õna avas

Hea lugeja!

T

änavu möödus Eesti Olümpiakomitee taasloomisest 25 aastat, terve inimpõlv. Selle aja jooksul on paljugi muutunud ka EOK olemuses – olümpiakesksest organisatsioonist on kasvanud terve Eesti spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb tipp­spordi juhtimise kõrval ka noortespordiprojektide ja liikumis­harrastuse arendamisega.

Käimasolev liikumisaasta on oma olulisuselt meie jaoks läbi aegade üks suuremaid projekte, mille abil oleme saanud anda oma panuse Eesti rahva terviseedendusse. Sügise hakul korraldatud uuringus kinnitas iga viies eestimaalane, et liikumis­aasta on tema liikumisharjumusi muutnud ja see on suur kordaminek.

Kindlasti aga on liikumisaasta Euroopas ja

võib-olla isegi kogu maailmas erakordne ette­ võtmine, mis on muutnud inimeste arusaama liikumisest ja sportimisest. Liikumis­harrastusega tegelemine ei tähenda higimull otsa ees rassimist, vaid rõõmu füüsilisest tegevusest. See ei pea tingimata olema maratoni jooksmine või triatloni läbimine. Liikumis­harrastuse mõiste iseenesest on palju laiem, hõlmates jalutamist, tantsimist, isegi lumerookimist ja aiatööd... Kõike, mis pakub füüsilist koormust ja rahulolu liikumisest.

Loodan, et selle ajakirja kaante vahele saanud lood innustavad järjepidevalt ja regulaarselt liikuma – vähemalt kaks korda nädalas pool tundi korraga.

Neinar Seli, Eesti Olümpiakomitee president

3

Pafi jaoks on mängimine meelelahutus ja mängimine Pafis peaks olema lõbus. Seetõttu tagame hoolikalt, et kogu mängimine Pafis toimuks turvalistes ja kontrollitud tingimustes ning mängimise negatiivsed tagajärjed oleks piiratud.

SHOP ONLINE MONTON.ANDMOREFASHION.COM

sisukord 8 Piret Järvis ei anna alla 12 Head kaasmaalased! Hästi liigume...

18 Eesti pere maailma mäesuusaeliidis 24 Mis mussi kuulab noor ja andekas?

26 Märka järgnevat põlvkonda 28 Eesti terviserajad 30 Mingem Jõulumäele!

32 Võrumaa spordielu vägevad nutilahendused 36 Vahi laisklooma

EESTI OLÜMPIAKOMITEED RIIETAB:

kaan elug u

s i v r 채 J Piret a l l a a ei ann 6

TEKST Monika Kelle - FOTOD Virge Viertek, Stina Kase - stiil adidas

Tundub uskumatuna, et laulja ja telesaatejuht Piret ­Järvis, kes on esinenud koos Vanilla Ninjaga Eurovisioo­ ni finaalis ja kelle „Pealtnägija“ saatelõigud on naelutanud teleri ette sadu tuhandeid silmapaare, kardab üle kõi­ ge võistlemist. Sel aastal otsustas ta oma hirmule vastu hakata ning on osalenud juba kolmel rahvajooksul.

K

ui Piretiga kohtume, on tal just käsil „Terevisiooni“ eksperiment toituda kaks nädalat nagu vegan. Ta pole kindel, et suudab selle lõpuni kaasa teha, sest ühelt poolt on kodust väljas süües pea võimatu leida sobivaid toite, teisalt tunneb Piret ka ise hirmu, kuidas reageerib keha, kui jätta see ilma lihast, kalast ja munast. „Tegin ükspäev vegan-pikkpoissi läätsedest, kukeseentest ja porgandist, aga kui puudub muna, mis segu tihkelt koos hoiaks, ega siis roog ikka pikkpoisi mõõtu välja anna,“ kirjeldab Piret. Intervjuu-kõrvaseks otsustab ta eksperimendist hoolimata tellida kalasupi, sest esialgne valik kartulisalat on ettekandja sõnul liiga väike, et kõht täis saaks, tofusalat aga sisaldab fetat, mis veganile ei sobi. Valge kirsi teed rüübates räägib Piret elavalt, kuidas ta püüdis mõned päevad tagasi kookos­ koorega kooki teha. „Raamatus oli kirjas, et selle saab kenasti vahtu kloppida, kuid tegelikkuses see oma konsistentsi ei muutnud.“ Põhjus, miks supid-praed-magustoidud meie vestlusest nii suure osa haukavad, on paljuski kinni Piret Järvise toidufilosoofias. Lihtsustatult öeldes on tema õiged toiduvalikud aidanud kompenseerida kiirest töötempost tulenevat aja- ja motivatsioonipuudust sportimisel. „Kuna ma pole kehaliselt nii aktiivne, pean pöörama tähelepanu toidule ja toitumisele. Samas, ma ei keela endale ühtegi rooga. Kui tekib olukord, et stress paneb isutama pakitäie kommide, pitsa või burgeri järele, siis söön ja olengi õnnelikum,“ ütleb Piret. „Kõik on kinni peas. Vaimses heaolus.“

juurde jõudnud ja päris korralikke vahemaid läbinud. „Ma olen otsinud spordiala, mida oleks tore ja fun harrastada. Sotsiaalmeedias levib üks video, mis on minu jaoks ideaalspordi etaloniks. See on kuskil Ameerikas, vist New Yorgis filmitud. Inimesed tulevad tänavale, muusika pannakse käima ja sajad mehed-naised, poisid-tüdrukud hakkavad koos tantsima. Sedaviisi lõbuga läbitakse tänavaid ja kilomeetreid,“ kirjeldab Piret. „Jooksmine on meie oludes tegelikult üks kõige mugavamaid alasid. Seda saab harrastada igal ajal, vaja pole tohutut varustust ning spordiklubi riietehoius ei pea kapi pärast võitlema,“ analüüsib Piret oma teekonda spordi­ eitajast harrastajaks. „10 km korraga joosta on mu jaoks igav, aga väiksemal distantsil aitab motivatsiooni üleval hoida muusika või audioloengute kuulamine.“

des tegelikult lu o e ei m n o e in m ks „Joo d alasid. Seda ai am av g u m e ig kõ ks ü igal ajal, vaja pole saab harrastadast ordiklubi sp g in n u st ru va t tohutu pärast võitlema.“ i p ka ea p ei s iu o h te riie

Tuli, nägi ja proovis „Ma olen tegelikult kogu elu mingi spordialaga tegelenud, aga regulaarsusest jääb puudu,“ vaeb Piret soovide ja tegelikkuse kaalukaussi. Tema vanemad olid väga sportlikud, ema tegeles võrkpalliga ja isa allveeujumisega, kuid lastele nad enda hobisid peale ei surunud, vaid lasid ise otsustada. „Lapsena käisin võistlustantsus ja natuke aega ka ratsutamas, aga põhihobiks, millele end pühendasin, oli ikkagi kunst. Suuremana proovisin rühmatreeninguid, aeroobikat ja kikkpoksi.“ Keskkooli kehalise kasvatuse tunnist tuli aga tüdruku vastumeelsus alade suhtes, mille sooritamise järel oli veremaitse suus ja kus kõiki mõõdeti ühe puuga. „Kestvusalad olid mu meelest ühed hullemad, eriti suusatamine ja Cooperi test. Ma ei armasta võhma­ alasid, olen lühidistantsi inimene,“ sõnab Piret ja sööb mõnes mõttes oma sõnu, sest on sel aastal jooksmise

Varustuse ja trenninippide osas on saatejuht palju nõu saanud „Pealtnägija“ kolleegilt Rasmus Kaggelt ja imetlenud Roald Johanssonit, kes kirglike harrastajatena on osalenud nii suusamaratonil, triatlonil kui ka eriüksuslaste katsetel ning lasknud oma eksperimentidest ka ekraani vahendusel osa saada. „Mõlemad mehed on kaotanud kilosid ja on üliheas vormis. See inspireerib ka mind,“ lausub Piret.

Kui Rasmus Kagge rääkis ühes intervjuus, et valede jalanõudega joostes tulid tal varbaküüned maha, hakkas Piret ka enda jalatseid teise pilguga vaatama – ta ju jooksis Converse’i tennistega. „Kuni tolle hetkeni olin jooksutosse lihtsalt koleda disainiga jalanõudeks pidanud ja neid vältinud. Aga nüüd spetsiaalsete jooksutossudega tunnen küll, et liikumine on kohe kergem ja vunki tuleb juurde,“ tõdeb Piret. Converse’i tenniste kõrval haarabki nüüd suure osa naise jalanõuriiulist muljetavaldav tossukollektsioon.

„Kardan ka saatejuhtimist, aga see ei võrdu võistlemisega“ Sel aastal on Piret jooksnud kolmel rahvajooksul: Rakvere ööjooksul, SEBi Tallinna Maratoni 10 km distantsil ja ümber Ülemiste järve jooksul. „SEBi sügisjooksul oli pea 10 000 võistlejat. Trügimist ja rüselemist oli stardis päris 7

kaan elug u

palju, aga endalegi üllatuseks mulle meeldis,“ tõdeb Piret.

Nende võistluste tarbeks olid tal parimad juhendajad-­ kannustajad, keda sooviks endale nõu andma ja õpetussõnu lugema iga harrastaja – Eesti esimaratoonarid Leila, Liina ja Lily Luik. Pikamaajooksjatest kolmikõed aitasid korrigeerida Pireti treeningrütmi ja tehnikat. „Kilomeetri keskmine aeg on iga võistluse ja treeninguga paremaks läinud. Ilusa ilmaga, kui midagi kiiret pole kukil ja tõesti naudin, on viis kilomeetrit poole tunniga joostud,“ kirjeldab Piret progressi.

Naine loodab, et koostöö õdede Luikedega jätkub ka tulevikus: „Nende näpunäited ja nõuanded on olnud olulised. Samas, minu tehnika kohta polnudki neil midagi paha öelda.“ Suhtlus käis eakaaslastel peamiselt arvuti ja FB vahendusel ning otseselt treeningringe koos ei joostud, kuigi see oleks olnud võrratu vaatepilt – neli õrna, habrast, blondi naist koos kilomeetreid mõõtmas.

Metsas või linnas jooksmise valiku teeb Piret sõltuvalt võimalustest. „Kui elasin Tallinnast 40 km kaugusel, siis jooksin põldude ja metsade vahel, nüüd kesklinnas pesitsedes harrastan linnajooksu, kuid püüan asfalti vältida, et jalgu mitte põrutada.“

nast „Kui elasin Tallinsi 40 km kaugusel, jais jooksin põldudenüüd metsade vahel, sedes kesklinnas pesit ooksu, harrastan linnaj lti kuid püüan asfamitte vältida, et jalgu põrutada.“

„Võistlustele kirjapanek on tegelikult hea motivaator,“ annab Piret alustajatele nõu. Ta teab omast kogemusest, et nii on võimalik samm-sammult üle saada oma vastumeelsusest konkureerimise vastu. „Ma olen eluaeg võistlusi vihanud. Juba väikesest peast sind treenitakse, et sa pead oleme kõikidest üle. Ainult üks saab võita.“ Aga kui joosta enesetunde järgi, pingutada nii palju, et oleks

mõnus ja hea ning kuklas ei kummita käsklus ükshaaval konkurente noppida, siis võib ka üks võistlus vägagi nauditav olla.

Suveinimest talvealad ei köida Piretis on staarifluidumit, ta on tegelikkuses veel ilusam kui ekraanil – veatu naha, hästi hooldatud juuste ja nude-look meigiga. Viisakas, sõbralik, ei lase enda järel oodata. Pea kümme aastat tagasi võis tema fotoga postri leida iga muusikahuvilise noore seinalt ja mitte ainult Eestis. Vanilla Ninja koosseisus jõudis ta Euroopa, eel­kõige Saksa lavadele ja tuurid said elu igapäevaosaks. Uurin, kui kindel päevakava ja trennirežiim Piretil ja ta bändikaaslastel tollal oli? Kas tiimi kuulus eratreener ja oma kokk nagu kõigil maailma tippudel. „Me elasime tõelist rock-staari elu. Mitte küll enesehävituslikku, aga võtsime suhteliselt vabalt. Olime noored ja vormis ning kindla trenni järele polnud otsest vajadust. Igaüks sportis vastavalt enda äranägemisele.“ Tollesse aega jäi Pireti huvi ekstreemspordi vastu, neil võistlustel võis teda päris sageli tribüünil näha, samuti karjus ta hääle kähedaks jalgpallikohtumistel. Sel suvel jalgpalli MMi vaadates olid aga mängu ilust põnevamadki sõpradega sõlmitud kihlveod. Seevastu kergejõustiku EMil osales Pireti jaoks nii palju uusi Eesti sportlasi, kellest ta polnud varem kuulnudki. Liina, Leila ja Lily Luige hea maraton ja Rasmus Mägi medal andsid aga jooksuharrastuse jaoks vajalikku uut indu.

küsit lus

Head kaasmaalased!

TEKST Raul ranne - FOTOD hans üürike

… aga arenguruumi on piisavalt. Seda võiks järeldada septembris tehtud põhjalikust uuringust, milles küsiti Eesti inimeste liikumis­ harjumuste kohta. Uuringu tulemusi aitavad lahti mõtestada Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi ja „Liikumis­aasta 2014“ projektijuht Aivo Normak.

N

iisiis, septembris korraldati n-ö omnibuss-uuring, milles osales ühtekokku 1000 eestimaalast erinevatest vanusegruppidest vahemikus 15–74, erinevatest rahvustest ning ühiskonna sotsiaalsetest kihtidest ning riigi erinevatest geograafilistest piirkondadest. See tähendab piisavalt korralikku kogumit, mille pinnalt saab teha laiemaid järeldusi.

Saan aru, et see uuring annab päris täpse ülevaate, kui palju meie inimeste liikumisharjumused on aja jooksul muutunud?

Aivo Normak(AN): Seda küll, uuringut on juba aastaid tehtud – üle kümne aasta. Sama meetodi järgi on Eesti elanike liikumisharjumusi uuritud ka 1998., 2003. ja 2013. aastal. Seega on olemas pädev aegrida, mille järgi on hästi näha, kuivõrd inimeste harjumus teha tervisesporti on aasta-aastalt muutunud.

Mis on kõige olulisem järeldus, mida te tänavuse uuringu tulemusi nähes kõigepealt tahaksite välja tuua?

10

Peeter Lusmägi(PL): Me näeme meeldivalt positiivset trendi. Näeme, et Eesti rahvas liigub üha rohkem. Näiteks võrreldes 1998. aastaga on regulaarselt liikujate arv tõusnud peaaegu 15 protsenti.

Pidage korraks! Täpsustame! Kui me räägime liikujatest teie uuringus, siis jutt käib nendest, kes…

PL: …siis me räägime nendest, kes panevad ikka spordijalatsid jalga ja -riided selga ning lähevad sportima ning teevad seda regulaarselt vähemalt kaks korda nädalas.

See „vähemalt kaks korda nädalas“ on ka rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühik. Alla selle ei lähe arvesse.

Kui 1998. a oli selliseid regulaarselt liikujaid 27 protsenti küsitletutest, siis nüüd on see näitaja 42 protsenti.

See on arvestatav tõus. Seejuures on nende arv, kes üldse ei liiguta, stabiilselt vähenenud. Tänavuses uuringus osalenutest oli 24 protsenti selliseid inimesi, kes üldse tervisespordiga ei tegele.

Aidake mõista, kas see 15 protsenti on suur või koguni hüppeliselt suur tõus? Või pigem selline keskmiselt tavaline muutus?

AN: Ma arvan, et see on piisavalt mõistlik tõus. Korraga ja

kiiresti ei toimu selles vallas siiski midagi. Liikumisharrastus on iga inimese jaoks väga isiklik asi. Et inimene hakkaks regulaarselt end liigutama, peab muutumine kõigepealt toimuma tema mõtlemises. See võtab üldjuhul aega. Ütleks isegi nii, et kui uuring näitaks, et ühe aasta jooksul on juurde tulnud korraga kümme protsenti tervisesportlasi, siis oleks põhjust karta, et see ongi vaid mingi kampaania tulemus, mis sisulist efekti tegelikult ei oma. Sellise hüppe järgi võib tekkida olukord, et mõne aasta pärast toimub liikumisharrastusega tegelejate statistikas hoopis langus.

Sammud peavad olema sügavad ja muutused püsivad.

Tänane liikujate arvu kasv võib osalt olla tingitud sootuks varase­matest tegevustest.

JEEP ON LEGEND

Mis veel uuringust silma hakkas?

AN: Hea on näha, et igas vanuserühmas on vähemalt kolmandik neid, kes regulaarselt tervisespordiga tegelevad, isegi seenioride hulgas, s.t üle 65-aastaste seas.

Muide, kas tervisespordi ja liikumisharjumuse mõttes on eestlased ning siinsed mitte-eestlastest elanikud ühtviisi aktiivsed?

AN: Tegelikult eestlased liiguvad mitte-eestlastest rohkem. Aga samas viimase aasta jooksul on tulemus paranenud rohkem just mitte-eestlaste seas. Mitte-eestlased on üha aktiivsemalt hakanud liikuma.

PL: Kui numbritest rääkida, siis eestlasi, kes vähemalt kaks korda nädalas käivad end liigutamas, on 45 protsenti, mitte-eestlaste seas on see number 34. Vahe on 11 protsenti. Eelmise aasta küsitluse kohaselt oli mitte-eestlaste seas kehaliselt aktiivsete inimeste osakaal kümne pügala võrra veelgi madalam.

Seega võib öelda, et kuigi mitte-eestlaste seas on olukord kiirelt paranenud, on neil veel tublisti arengu­ ruumi.

PL: Just. Ütlesite, et vanusegruppide lõikes on pilt võrdlemisi sarnane – kõikides gruppides on regulaarselt liikumise ja tervisespordiga tegelejaid vähemalt kolmandik.

AN: Põhimõtteliselt küll jah. Siiski saab uuringust välja tuua tendentsi, et mida noorem inimene, seda rohkem liigub. Vanuse­ grupp 15–24 on kõige aktiivsem.

Samas on meil aastaid n-ö kella löödud, et tegelikult liiguvad tänapäeva noored vähe. Pole harjumust ega vist suurt tahtmistki teha väikestviisi sporti, liikuda niisama omal jalal ringi.

PL: Kui kriitiliselt hinnata, on noorte (15–24a) vanusegrupis regulaarselt liikumisharrastusega tegelejate hulk küll 60 protsenti, kuid tegelikult ei saa selle numbriga päris rahul olla. See number peaks selles vanusegrupis suurem olema.

Kas muret tekitavaid nüansse jäi veel silma? Arenguid, mis võiksid olla märksa kiiremad vms?

PL: Me küsisime, mis takistab liikumisharrastusega tegelemist.

Inimesed kipuvad esile tooma otsitud põhjuseid, näiteks ajapuudus, väsimus pärast tööd või pole lihtsalt huvi ega viitsimist.

Eks meil tuleb nii riigi kui ka EOK tasandil töötada välja selline liikumispoliitika, et saada kehaliselt mitteaktiivsed inimesed liikuma. Tuleb teha heas mõttes propagandat. Tuleb

Innovatsioon on elustiil.

UUS Cherokee Uus Jeep Cherokee on sama uuenduslik, kui auto välimuse põhjal oodata võib. Varustusse kuuluvad puutetundlik multimeediasüsteem, traadita laadimisseade mobiiltelefonide jaoks, võtmeta käivitus, üle 70 ohutus- ning juhiabisüsteemi jpm.

Jeep® kaubamärgiga kaasas käiv legendaarne maantee- ja maastikusuutlikkus on nüüd ühendatud tagasihoidliku kütusekuluga.

Uus Cherokee – kõik kaasaegne legendaarse nime all.

CO2 emissioon 139-232g/km, keskmine kütusekulu 5,3-10,0 l/100km.

Jeep® on Chrysler Group LLC ametlik kaubamärk

küsit lus

inimeste teadlikkust tõsta. Muide, uuringus küsisime, et mis oleks see faktor, mis paneks sind rohkem liikuma? Selle peale vastati kõige sagedamini, et kaaslaste ja lähikondsete toetus. Tähendab, sellele tuleks edaspidi mõelda. Näiteks kui üks pereliikmetest läheb jooksma, kutsub ta ka kõik teised kaasa. Sõber kutsub sõbra jooksuringile jne.

AN: Huvitav on see, et sportimiskohtade puudumist tuuakse mitte­liikumise põhjuseks aina vähem. Ainult 5 protsenti küsitle­ tutest väidab, et ei saa tegeleda, sest selleks pole sobivat kohta.

Küllap 1998. aastal oli kohapuudus üks peamisi põhjendusi, miks ei liigutud. Tänasel päeval oleks ses osas patt nuriseda. Meil Eestis on ikka väga hoogsalt kõiksugu terviseradu ja kergliiklusteid, spordisaale ja ujulaid rajatud.

PL: Täpselt nii see on. Ma arvan, et nende viimase 16 aasta jooksul on toimunud ka mentaliteedi muutus – täna inimene enam ei arva, et liikumine on ilmtingimata kusagil spordisaalis palli­ patsutamine või ujulas ujumine. Oleme oma kampaaniateski rõhutanud, et sportige parem rohkem väljas. Sportimine on tegelikult odav. Piisab vaid sportlikust jalanõust ning mine ja kõnni.

Kõndida saab ju kõikjal.

Kas harrastatavate alade osa, võrreldes 1998. aastaga, on palju muutunud? Ilmselt siis peeti liikumise all silmas just nimelt saalis palli patsutamist, nüüd aga rohkem metsas jooksmist, rattasõitu ja kõndimist?

PL: Päris võrreldavaid andmeid meil harrastatavate alade lõikes paraku pole. Selle küsimuse, millega tegeldakse, panime me alles sel aastal uuringusse sisse.

Aga kuidas tänavuse küsitluse järgi edetabel välja näeks? Mis alasid kõige enam harrastatakse?

PL: Jalgratas, erinevad käimisviisid…

AN:…ja jooksmine.

Aga suusatamine?

AN: Suusatamine ei domineeri eriti. Ma arvan, et siin on küsimus uuringu ajastuses.

Nojah, möödunud talv polnud teab mis suusatalv.

AN: Just.

Oleks olnud pikk ja lumine talv, nagu mõned aastad varem, küllap oleks suusatamist rohkem mainitud.

AN: Ilmselt. Grupialadega, näiteks pallimängud, tegeldakse tükk maad vähem.

Peamised alad on ikka jooksmine, rattasõit ja käimine.

12

Tegelikult on see huvitav. Kui võtta ette see statistika, kus kirjas need, kes ametlikult mõne ala harrastajaks on registreeritud, siis selles edetabelis on esimene jalgpall.

PL: Jalgpall on esimene, võimlemine teine… Aga kas tead, miks see on nii?

No miks?

PL: Sest registreeritud spordiklubides on valdavalt noored, 15–16-aastased liikmed. Noored tegelevadki nende aladega. Aga kui võtame ette kogu elanikkonna, siis pilt muutub.

Kuidas me Euroopas oma liikumisharjumuse näitajatega paistame?

PL: Oleme nõks üle Euroopa Liidu keskmise. Riigid, mis sel alal domineerivad, on loomulikult Rootsi, Soome, Taani – need on rahva liikumisaktiivsuse poolest tipus. Meie koht on kaheteistkümnes. Selle tabeli viimastel kohtadel on huvitaval kombel Lõuna-Euroopa riigid. Huvitaval ses mõttes, et kliima on seal ju tervisespordiga tegelemiseks igati soosiv. Tundub, et mentaliteet on seal teine.

Mulle tundub, et meie võrdlemine Põhja-Euroopa riikidega on pisut ülekohtune. Need on ju maailma juhtivad heaoluriigid, aastakümneid on seal tegeldud inimeste teadlikkuse kasvatamisega. Küsin parem, mis seisus oleme võrreldes naabrite Läti ja Leeduga.

AN: Oleme paremad.

Kui palju?

PL: Mitte palju, vahe on nii viie protsendipügala piires.

Aga Poola, Tšehhi, Slovakkia ja teised endised sotsbloki riigid, kes olid paljuski meiega sarnasel stardipositsioonil?

PL: Ütleme nii, et Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Balti riigid – need on kõik tugevad Euroopa Liidu keskmikud. Põhja-Euroopa eristub selgelt tipus, Lõuna-Euroopa on tabeli lõpus.

Kui kaugel oleme Põhja-Euroopaga võrreldes?

PL: See vahe on pidevalt vähenenud. Oleme EOK tasandil ses osas täitsa reaalsed eesmärgid püstitanud – 2020. aastaks tahame, et meil oleks kehaliselt aktiivsete inimeste osakaal 50 protsenti ning aastaks 2030, nii oleme kirjutanud ka esimest korda koostatavasse Eesti üleriigilisse spordistrateegiasse, on eesmärk jõuda Põhjamaad samale tasemele.

Me räägime, et Eesti inimesed liiguvad aina rohkem, mis on väga tore. Kui palju on meie inimeste tervis parem seoses liikumisharrastuse näitajate paranemisega? Veel mõni aeg tagasi osutasid eeskätt meditsiinitöötajad, et rahvas rasvub üha kiiremini. On näiteks see peatunud?

PL: Olen seda natuke uurinud. On kaks tendentsi. Esiteks on tervelt elatud eluiga Eestis pidevalt pikenenud. Põhjamaadest jääme muidugi veel kaugele, aga siiski.

Teine asi, mis me ühiskonda iseloomustab, on inimeste liikumis­harjumuse pidev suurenemine, samas ülekaaluliste ja rasvunute arv suureneb samuti. Siin on vastuolu.

Uuringus joonistuvad välja veel mõned huvitavad tendentsid – ühiskonnas edukamad inimesed, kel loogiliselt võttes peaks olema vähem aega, liiguvad märksa enam kui lihttöölised või töötud. Samuti jääb silma, et kõrgharidusega inimesed liiguvad rohkem kui põhiharidusega inimesed.

küsit lus

Mulle tundub, et vähemasti sportimistingimuste osas oleme Euroopas esirinnas.

AN: Kindlasti olemegi. Muide, kas sa tead, kui palju on Eestis sportimispaiku?

Kas kõik need rularambid ja hüppetornid lähevad kah arvesse?

AN: Jah. Siis ei oska öelda.

AN: 3000.

PL: See on muljet avaldav number.

Kahtlemata.

PL: Muust Euroopast eristume selle poolest, et kui mujal linna­ inimesed liiguvad rohkem kui n-ö maainimesed, siis meie analüüs näitab, et Eestis sellist erinevust pole. Meil liiguvad ühtviisi nii maa- kui ka linnainimesed. Ja riik on võrdlemisi ühtlaselt sportimisvõimaluste võrguga kaetud. Tõsi, pean möönma, et mõnes väikeses omavalitsuses on asjadega natuke üle pingutatud, mõni vallavanem on endale püstitanud ausamba uhke spordihalli kujul. Aga nüüd tuleb seda ka üleval pidada ja sellega on tõsiseid raskusi.

Liikumisaasta saab läbi. Propageeriti tervisesporti, kutsuti liikuma – seda kõike oli näha. Saan aru, et olete aastaga rahul?

AN: Iga teine Eesti elanik teadis liikumisaastast. See on päris hea. Liikumisaasta mõjutas tegema korrektiive oma liikumisharjumustes. Umbes 17 protsenti tegid midagi selleks, et regulaarsemalt ja rohkem liikuda. Teist sama palju ütlesid, et nende lähedased võtsid ses osas midagi ette. Ma arvan, et kõik see kokku teeb väga hea näitaja.

Siiski, liikumisaasta saab läbi…

AN:…liikumisaasta jätkub. Tõsi, mitte päris sellises formaadis.

Millised plaanid on järgmisteks aastateks? On olemas numbrid, mis näitavad kehalise aktiivsuse mõõdukat kasvu, on üha rohkem teadlikke inimesi ning suurepäraseid võimalusi. Mis edasi? Mis vajab Eestis kõige enam järele­ aitamist?

PL: Tegelikult joonistusid uuringust välja selged sihtgrupid, kellega tegeleda. Näiteks mitte-eestlased ja seeniorid, ka pered võiksid olla omaette sihtgrupp. Et inimesed tuleksid kogu perega sportima.

Ilmselgelt tuleb Eestis tegeleda spordiklubidega. Kui me paarkümmend aastat tagasi läksime üle spordiklubide süsteemile, siis arvasime ja lootsime, et sellest kujuneb välja midagi sellist, nagu on Põhja-Euroopas, kus ühes kogukondlikus spordiklubis leidub tegevust kogu perele. Meil on aga paraku juhtunud nii, et spordiklubide tegevusampluaa on kitsas, sageli n-ö ühemehe­ klubid, mis on keskendunud ühele spordialale ning tihtipeale saavutusspordile.

Kas selles osas pole viimasel ajal toimunud jõuline muutus? Terviseradadel näeb palju sportijaid, kes kannavad mõne asutuse või organisatsiooni juurde loodud spordiklubi ühtset vormi. Tundub, et neid klubisid on hüppeliselt juurde tekkinud?

PL: Kogu Eesti mõttes me sellist üldistust teha ei saa. Pigem saame öelda, et eestlaste liikumistegevus on jätkuvalt mitte­klubiline.

Me oleme inimestelt seda küsinud ja neid, kes ütlevad, et on mingis klubis, on umbes 10 protsendi ümber. Skandinaavias on see näitaja 40–50 protsenti. Vahe on tuntav.

Kas valitsusel ja poliitikutel on võimalik rahva liikumisharjumuse näitajate parandamise osas jõulisemalt kaasa rääkida.

PL: On valmimas Eesti esimene spordistrateegia – Sport 2030.

Selles seame selge visiooni, kuhu me tahame jõuda aastaks 2030, ja lisame konkreetsed tegevused, mida teha. Novembris toimub Paides kaheksas Eesti Spordi Kongress, seal võtame selle vastu ja esitame valitsusele. Spordistrateegias on kirjas põhimõtteline muutus, kus soovime, et sotsiaalministeerium ja tema allasutused hakkaksid rohkem panustama liikumisharrastuse edendamisse.

Täna on nad suures osas kõrvale jäänud. Maailma tasemel uuringud on näidanud, et kui paned ühe euro liikumisharrastusse ehk rahva tervise arendamisse, siis aitab see hiljem kokku hoida kaheksa eurot tervishoiukuludelt.

Kas see on levinud ja kinnitatud suhtarv?

PL: See on fakt.

Eestis vist veel mitte väga levinud arusaam ja mõtte­ laad?

AN: Täna on liikumisharrastus, mida märgitakse ikkagi sõnaga „sport“, kultuuriministeeriumi alla kuuluv tegevus.

Tähendab, kõik ministeeriumid ja ametkonnad võiksid mõista, et mida sportlikum ja liikuvam on rahvas, seda parem, tervem ja tegusam ühiskond. See on kõigi, mitte ühe ministeeriumi või kitsalt EOK asi.

PL: Nõus AN: Tegelikult mulle tundub, et mõttelaad on muutumas.

PL: Eks selle nimel on tublisti vaeva nähtud.

14

Speedo Fit Pinnacle seeria ujumisriided aitavad hoida kehaasendit ning suurendada ujumiskiirust.

TULE VIKU LOOT US

a m l i a a m e r Eesti pe s i d i i l e a s uu s mäe

Eesti mäesuusa­lootuste Tormis (14) ja Tuule (16) Laine kodumaja on Otepääl, Eesti suusaspordi Mekas. On vist juba tähtedesse kirjutatud, et siit võrsub meie järgmine olümpiamedalist.

Tuule ja Tormis Andorras, rõõmustamas Tormise FIS-i võistluse võidu üle.

16

TEKST Monika Kelle - FOTOD erakogu

T

uulel on võimalus särava tiitli pärast heidelda juba jaanuari lõpus, mil ta osaleb Eesti koondise koosseisus Euroopa noorte olümpiafestivalil. Noorem vend Tormis, kes õe innustusel treenima hakkas, nopib aga järjepanu poodiumikohti omaealiste suurvõistlustel.

Laste unistuste teostamise nimel elab perekond Laine juba neljandat hooaega Austrias, Tiroolis, et Tormis ja Tuule saaks mõtestatult treenida ja õppida. „Läksime esialgu ainult 10 kuuks,“ tõdeb isa Tiimar Laine.

See polnud Tuulel ja Tormisel sugugi esimene elukoha­vahetus. Sündisid nad mõlemad Tallinnas, kuid Tormisel avaldunud astma ja allergia tõttu ehitati lasteaia­ ealise poisi tervise huvides puhastest materjalidest maja hoopis Otepääle. Elukohavalikul polnud vähetähtis seegi, et kümmekond aastat tagasi sai Eesti oludes mäesuusatamisega tegeleda peamiselt vaid Muna- ja Kuutsemäel.

Suur elumuutus lõi hetkeks kõik pea peale, kuid Lained ei kaotanud külma närvi, vaid rajasid endale koos partneritega Otepääle töökoha, Eesti esimese seikluspargi.

Laste talent mäesuusatamises avaldus õige pea ja nii hakati esmalt käima Austria treenerite juures „õppustel“. „Algul olime kahe nädala kaupa Austrias ja nii 3–4

korda aastas,“ kirjeldab pereisa kahe riigi vahel pendeldamist. „Ühel hetkel ütlesid treenerid, et selline skeem pole võistlusvormi saavutamiseks enam piisav. Ja Tormis müüski perele maha idee Austriasse kooli ja trenni minna,“ sõnab nädalaks Eestisse tööasju korraldama sõitnud Tiimar Laine.

Tipud mägede tipus Perekond Laine Austria-kodu on Tiroolis, Innsbrucki lähedal väikeses külas. Harjutamas võib Tormist ja Tuulet näha Kühtais, Stubaier Gletscheril, Axamer Lizumis ja Patscherkofelis. „Tormisel oli eelmisel hooajal 34 starti ja kõik Austria või rahvusvahelisel pinnal mõõduvõtmised,“ räägib perepea ja annab mõista, kui pühendunud on tema lapsed, kes jõuavad täiskoormusega trenni teha ja õppida. „Kui me ühest võistluspaigast teise lendame, haarab Tormis alati midagi lugemiseks kaasa, küsimus on vaid selles, kas võtta seekord raamat inglise, saksa või eesti keeles,“ toob ta näite. Tuule seevastu lõpetas põhikooli ja läks Innsbrucki hotellimajandust õppima. Tema lapsepõlv sai 16-aastaselt läbi ka mäesuusatamises, sest võistelda ja FIS-i punkte tuleb noppida täiskasvanute klassis.

Mäesuusatamises on neli põhiala: slaalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, kiirlaskumine, lisaks Alpi kahevõistlus

TULE VIKU LOOT US

ning üha sagedamini ka paralleelslaalom. Tavaliselt spetsialiseerub sportlane vastavalt tehnika- või kiirusaladele, näiteks Tuule on keskendunud tehnikaaladele, Tormis on võrdselt andekas aga mõlemas. „Mäesuusatamise absoluutses tipus on vaid mõned sportlased, kes suudavad sõna sekka õelda nii kiiruse- kui tehnikaalade kõrgete kohtade jagamisel. Poisi enda jaoks pakub see ainult lusti ning sedaviisi ei muutu ka võistlused üksluiseks,“ mõtiskleb Tiimar Laine.

Sel aastal algas Tormise ja Tuule hooaeg septembris liustikutreeninguga. Kes mäesuusatamisega peensusteni kursis pole, võivad ehk üllatuda, et sportlased harjutavad ja võistlevad enamasti innekteeritud ehk veega jäätatud nõlvadel. „Tipptase on kõik jääl. Mäesuusatamise juures on oluline stardinumber. Võistluste käigus raja põhi kulub, tekivad augud. Tulemuste statistika näitab küll kaotust võitjale, aga mitte seda, et võistleja startis alles 100. numbri all,“ kirjeldab Laine eespool startija eeliseid.

Lumi on erinev juba ainuüksi eri kõrgustel, rääkimata siis riikidest ja maailmajagudest. „Skandinaavias, kus õhk on väga külm ja kuiv, on lumi aeglasem kui Kesk-Euroopas päikese all. Proff ongi see, kes suudab kohaneda erinevate tingimustega ja näida-

ta kõrget sportlikku tulemust maailma eri paigus,“ tõdeb hooldemehest pereisa.

Otepäält poodiumi ülemisele astmele „Tirool on mäesuusa Meka, kogu piirkond hingab, sööb, magab ainult mäesuusarütmis. Nii nagu Eestis käiakse kaubanduskeskuses, nii on austerlased nagu üks mees peredega suusamäel,“ kirjeldab Tiimar Laine. Ja siin on radu igale maitsele, off-piste’i, puudrit jne. „Oktoobri keskel, kui Norras ja Itaalias oli koolivaheaeg ja Saksamaal pikk nädalavahetus, oli ainuüksi laupäeval Hintertuxil 12 000 suusatajat, neist enamik sportlased,“ toob ta kõneka näite. „Maailm on palju muutunud. Kui varem „tootsid“ mäesuusatamise superstaare Austria, Norra, Itaalia, Prantsusmaa, USA, Kanada, siis nüüd sekkuvad medalikolmikusse ka nn ebatraditsioonilistest riikidest tulnud võistlejad,“ kirjeldab Laine maailma väiksust, kuid lisab, et paljud Tormise Austriasse kolinud eakaaslased on raskustele alla vandunud ja tagasi koju suundunud.

Teisalt mängib oma rolli ka see, et katsevõistluselt suurvõistlusele jõudnuna võtab välismaa päritolu sportlane tahes-tahtmata koha mõnelt kohalikult. Austria sarjades

TORMIS LAINE EDUKAS HOOAEG • 2013/2014 hooajal võitis kolm FIS-i Children Race’i võistlust.

• Läbi aegade esimese Eesti sportlasena saavutas võidu Whistler Cup’i paralleelslaalomis.

• Tirooli koolinoorte meistrivõistluste hõbemedal.

• 2014. aasta Eesti parim noor mäesuusataja.

Tormis Laine tegemas hiigelvõistlust Kanadas, Whistler Cupil.

18

TOYOTA HÜBRIIDIDE KUUMAKSE ALATES

144 €

3-AASTASE TASUTA KASKOGA

Kombineeritud kütusekulu 3,3 l / 100 km, kombineeritud CO 2 emissioon 75 g/km. Näidisarvutus baasmudeli soovituslikust edasimüügihinnast lähtuvalt: Toyota Liisingu aastase fikseerimata kampaaniaintressiga Yarisʼele − 0,99% + 3 kuu EURIBOR − on 16 250 € maksva sõiduki (netohind) finantseerimisel 15% sissemakse, 60-kuulise perioodi, 35% jääkmaksumuse, läbisõidupiiranguga 20 000 km/aastas ja 200 € lepingutasuga kliendi võit tavaintressiga võrreldes kogu liisinguperioodilt 543,04 €.

Kuumakse on sellisel juhul alates 142,97 € ja krediidikulukuse määr 1,62% aastas. Krediidi kogusumma on 16 938,79 €. Toyota Liisingu fikseerimata tavaintressi − 2,0% + 3 kuu EURIBOR − puhul on samadel tingimustel kuumakse alates 149,33 € ja krediidikulukuse määr 2,48% aastas. Krediidi kogusumma on tavaintressi korral 17 356,77 €.

Kasutusse võetav krediidisumma on nii kampaania- kui tavaintressi korral 13 812,5 €. Krediidi kogusumma arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Kampaania kehtib Toyota Liisinguga ning kestab kuni 31.12.2014. Finantsteenuse pakkuja on Nordea Finance Estonia AS. Tutvuge liisingutingimustega toyota.ee ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. Kindlustust pakub ERGO Insurance SE. Tutvuge kindlustustingimustega toyota.ee/kindlustus ning konsulteerige spetsialistiga. Kindlustusmakse on kalkuleeritud arvestusega, et kindlustusleping sõlmitakse kolmeks aastaks. Pakkumine kehtib kuni 31.12.2014.

TULE VIKU LOOT US

on väga täpselt paika pandud, mitu välismaalast regionaalsetelt võistlustelt Landescupile pääseb. „Me oleme ääretult tänulikud, et meile on see võimalus antud,“ tõdeb Laine.

Lisaks ütleb FIS-i reglement, et U14 vanusegrupis tohib osaleda ainult kahel FISi noortevõistlusel. „Me oleme valinud kõige tugevamad võistlused, kus saab mitu starti teha.

Näiteks Andorras oli Tormisel viis, Kanada Whistler Cupil, kus Tormis oli erakordselt heas vormis, kolm starti.“ Iga väike uks, mis avaneb, toob kaasa mõne privileegi.

Näiteks abi varustuse hankimisel Headi tehasest. Junior race department’ist on saadud kuus paari suuski hooaja kohta ning nüüd esmakordselt tehti Tormisele ka „kingsepatööna“ saapad. „Suusad ei pea üle ühe hooaja vastu, sest kandid kuluvad ära. Kandid on nii teravad, et lõhuvad ka saapaid, veristatud kätest-randmetest rääkimata, mis on hooldemeeste kutsehaiguseks.“ Ainuüksi poja-tütre võistlusele kaasavõetav pagas kaalub Lainetel 160 kilo.

Päevad läbi lumel Tormis Laine kuulub U14 vanuseklassis maailma kuuma gruppi. Tipptulemustest hoolimata – 2013/2014 hooajast on ette näidata kümmekond esikohta, madalamatest poodiumikohtadest rääkimata, lisaks veel ihaldatud Whistler Cupi võit, mille järel tuli noormehel anda intervjuusid nii Kanada kui ka Jaapani telekanalitele – soovib isa, et poja treeningutesse jaguks mängulisust. „Mäesuusatamise erialatreening on vaid üks osa, tähtis on end ka üldfüüsiliselt arendada. Tormis mängib

hokit ja jalgpalli, suvel aga harjutas koos Erki Noole kerge­ jõustikukooliga.“ Poja treeningutele ja võistlustele kaasa elades Tiimar ala ohtlikkusele ei mõtle. „Viga võib saada ka koolis, liikluses, ehituses. Loomulikult tuleb sel spordialal võtta riske, kuid looduslikud eeldused, andekus ja töökus mängivad rolli ka vigastuste vältimisel,“ mõtiskleb Tiimar Laine. Tema sõnul on proffide nõrgaks kohaks just põlved-seljad, ka Tormis sai 2012/2013 hooajal just nimelt põlvetrauma. „Riske võttes tuleb ikka kukkumisi ette, ega mäesuusatamine olegi mugav ala.“ Tuule ja Tormis on võistlusteks valmistumisel erinevad.

Iseäranis just Tormis tõmbub tunnike enne starti „kapslisse“, suheldakse vaid töökeeles, muud diskussiooni sellal pole.

Küll aga tehakse üheskoos võistlusjärgset videoanalüüsi.

Lainete elu keerlebki Austrias ainult suusatamise ümber. Detsembrist-aprillini on Tormisel viis treeningut nädalas, lisaks kool. Ema ülesandeks on noore sportlase toitlustamine 4–5 korda päevas, enamasti mugandatud Eesti köök, et mahuks eelarvesse ja saaks pakkuda mitmekülgset valikut, isa kanda on suuskade ettevalmistus. Ühe treeninguga läheb kaks paari, võistluse jaoks on kandid teravaks lihvida topeltkogusel. „Tulevik on väga paljudes asjades kinni. Seni, kuni Tormis ja Tuule spordivad naudinguga, olen mina heal meelel nende kaasteeliseks. Isa süda teab, et ühest vanusegrupist teise ja lõpuks täiskasvanute klassi üleminek pole valutu, aga see on üks osa sportlase arengust.“

U14 vanusegrupis oli Tormisel pidevalt poodiumile asja, sel hooajal võisteb ta juba U16 klassis.

20

NAUDI

PINGUTUST

Craft on välja töötanud funktsionaalsed spordirõivad kõigi aastaaegade, ilmastikutingimuste ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Leia enda jaoks optimaalne rõivastus ja paranda oma tulemusi aastaringselt.

Polar RC3 GPS on tulvil nutikaid funktsioone, mis aitavad sul jõuda parima tulemuseni.

See integreeritud GPS�i ja kõrgusenäiduga täiuslik treeningukaaslane pakub Sulle individuaalset tagasisidet ja juhiseid. � Integreeritud GPS. � Jälgib sinu teekonda, kiirust ja läbitud vahemaad. � Annab motiveerivat tagasisidet treeningu kasulikkusest.

Talla treppe. Surfa lainetel. Hüppa üle aia.

Aktiivne eluviis pole kunagi olnud lõbusam!

Polar Loop � aktiivsusmonitor, mis paneb liikuma. � See randmevõru jälgib su päeva ja näitab, mis kasu sellest saanud oled. � Ööpäevaringselt registreerib igapäevast aktiivsust erinevatel intensiivsustasemetel. � �äitab puhke� ja istumisaegu, loeb päevas põletatud kaloreid ja tehtud samme.

Polar H7 pulsivöö muudab Su nutitelefoni treeningukaaslaseks. � H7 on mitmekülgne pulsivöö, mis edastab Sinu südame löögisageduse täpsed andmed reaalajas nutitelefonile*, Polar Loop, Polar V800 ja Polari analoogkelladele ning kardiotreeninguseadmetele. � H7 ühildub kümnete võimekuse parandamise rakendustega, sh Polar Beatiga. * pulsivöö ja nutitelefoni vahelist ühilduvust kontrolli meie kodulehelt!

Laadige alla Polar Beat rakendus

Lisainfo aadressil polarestonia.ee

Mis mussi kuulab noor ja andekas?

Liikuda ja taustaks lemmik­ muusikat kuulata – mis saab olla paremat. Küllap enamikulk meist on koostatud oma isikli playlist just nimelt õigkeks het­ keks. Siin aga tutvustavad oma valikut andekad sportlased.

Kindlustunne igas päevas.

Sõlmi õnnetusjuhtumikindlustus ERGOs.

JOHANNA TALIHÄRM, laskesuusataja „Kuna tegelen vastupidvusspordiga on mõned trennid vägagi pikad ja üksi treenides on muusika heaks kaaslaseks. Oluline on kindlasti jälgida, et klapp vaid ühes kõrvas oleks, et mitte (liiklus)ohtlik­ ku olukorda sattuda,“ avaldas Talihärm ja lisas: „Ka tiiru­trennides ei tule muusika kuulamine kõne allagi, sest seal on vaja 100% keskenduda. Enne võistlusi on hea muusika abil n-ö oma maailma minna.“ 3 parimat lugu vahetult enne võistlust: Eddie Stoilow - Hey you Pharrell Williams - Happy Avicii - Hey Brother 3 parimat lugu treeningu ajal: Sub Focus - Endorphins The Script - Hall of Fame Rudimental ft. Emeli Sande - Free 3 parimat lugu igal ajal: Regina Spektor - Samson Traffic- Maailmaparandaja The Sun - Võta aega

3 parimat lugu pärast õnnestunud võistlust: Snow Patrol - Chasing Cars The Script - If You Could See Me Now Põhja Tallinn - Meil on aega veel 3 parimat lugu pärast ebaõnnestunud võistlust: Tracy Chapman - Fast Car Terminaator - Ebaõiglane Christina Perri - Human Soovitan kuulata: Carnival Youth - Never Have Enough Kyla La Grange - Cut Your Teeth Ellie Goulding - Your Song

IVAR KRUUSENBERG, lumelaudur, mitmekordne Eesti meister „Muusika on ühelt poolt motiveeriva mõjuga, mõnin­ gate harjutuste juures on võimalik ka harjutuste rütmi paremini hoida ning rutiinsete mahutreeningute puhul läheb head muusikat kuulates aeg palju kiiremini. “ 3 parimat lugu vahetult enne võistlust: Nevesis - 7 000 000 years Ice-T - I'm Your Pusher Mobb Deep Murda Muzik - I'm Going Out

3 parimat lugu pärast õnnestunud võistlust: Makoto - Take My Soul Baby (feat.

MC Conrad) Nemos - Veel Lund Jazzanova - Funk House Sessions

3 parimat lugu treeningu ajal: MC Conrad & Makoto - Golden Girl (Lenzman VIP Remix) Motor City Drum Ensemble L.O.V.E. Yu Oda Project128 - Humanize Me

3 parimat lugu pärast ebaõnnestunud võistlust: Azari & III - Hungry For The Power Tesla Boy - M.C.H.T.E Toro y Moi - Rose

3 parimat lugu igal ajal: Seba - Planetary Funk Alert Mike Huckaby - The Jazz Republic Chet Faker - Terms and Conditions

3 lugu, mida soovitad kuulata: Kate Boy - Northern Lights Phoenix - Everything Is Everything The 1975 - The City

Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvuge tingimustega aadressil www.ergo.ee, vajaduse korral pidage nõu ERGO spetsialistiga.

järe lkas v

Märka järgnevat a d n o k v l õ p

TEKST aire veskimäe - FOTO scanpix

Ehkki Eesti Olümpia­ komitee järelkasvuprojekt kannab nime „Märka järg­ nevat põlvkonda“, tõrgub keel paljude nende sportlaste kohta nimetust „noorsportla­ ne“ kasutama. Jah, nad on noo­ red, sündinud vahemikus 1991– 1994, ent n-ö saavutustelehed on neil noortel juba kadesta­ misväärselt uhked.

24

Irina Štork ja Taavi Rand.

V

eidi taustast. Eelmisel aastal algatatud projekti on kaasatud nii individuaalalad kui ka pallimängud. S ­ elleks, et projekti valituks saada, peavad sportlasel olema ette näidata saavutused täiskasvanute tiitlivõistlustelt, juunioride ja noorte võistlused arvesse ei lähe. Seitse projekti valitud sportlast suutsid eelmisel aastal täiskasvanute maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt medali võita ning kuus sportlast on osalenud ka olümpiamängudel: kaks neist – Anna Pohlak ja Rasmus Mägi – Londonis ning kuus – Johanna Talihärm, Kristjan Ilves, Han Hendrik Piho ning tänaseks tippspordist loobunud Kaarel Nurmsalu – Sotšis.

Miks just selles vanuses sportlased, aga mitte nooremad või vanemad? Põhjus on lihtne, tegemist on eaga, kus kõige rohkem

2014. aasta individuaalalade stipendiaadid Suveolümpiaalad Kaarel Alupere, aerutamine Sten-Erik Anderson, sõudmine Julia Beljajeva, vehklemine Erika Kirpu, vehklemine Grigori Minaškin, judo Epp Mäe, maadlus Rasmus Mägi, kergejõustik Anna Pohlak, purjetamine

Taliolümpiaalad Kaarel Nurmsalu, suusahüpped Han Hendrik Piho, kahevõistlus Irina Štork ja Taavi Rand, iluuisutamine Johanna Talihärm, laskesuusatamine

Mitteolümpiaalad Ksenia Belomestnova, allveeujumine Rasmus Haugasmägi, veemoto Kevin Korjus, autosport Daisy Kudre, orienteerumine Alex-Edward Raus, jõutõstmine Endla Vaher, kulturism

Noor talent Kristjan Ilves, kahevõistlus Anett Kontaveit, tennis

Väga noor talent Kelly Sildaru, freestyle-suusatamine Estiko stipendium kaitseväelasele Peeter Olesk, laskmine

Estiko stipendium üliõpilassportlasele Rain Kask, kergejõustik

Eesti rahva stipendiaat

noori sportlastee erinevatel põhjustel katki jätavad, ennekõike ilmselt raha- ja motivatsioonipuudusel. Teiselt poolt on selles eas juba enam-vähem selge sportlase võimekus ja töötahe. Andekaid lapsi on palju, kuid kas nad ka täiskasvanute seas läbi löövad? See peaks selleks ajaks juba palju selgemini ennustatav olema. Seda arvamust kinnitab ka asjaolu, et suurem osa tali- ja suve­olümpiaalade sportlastest on samad, kes eelmisel aastalgi valituks osutusid. Mitteolümpiaalade puhul on kattuvus väiksem, kuid seda seletab ka asjaolu, et kõigi mitteolümpiaalade peale kokku pääseb tiimi vaid kuus sportlast.

Andekad mitmel alal Võiks arvata, et olümpiamängudel, maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel osalenud sportlased on keskendunud ainult oma alale, kuid tegelikult enamik neist õpib või töötab treeningute kõrvalt. Fitnessis Euroopa ja maailma paremikku kuuluv Endla Vaher jõuab fitnessi kõrvalt tegeleda veel oda­viskega, juhendada tsirkusekoolis lapsi ning õppida Tallinna Ülikoolis eesti filoloogiat. Tõsi küll, viimane on hetkel natuke teiste asjade varju jäänud. Muide, Endla on võitnud VK Jaanika ja VK Pirueti ühendatud võistkonnas rühm­võimlemise maailmameistrivõistlustelt pronks­medali. Kuid näiteks epeevehklemise maailmameister Julia Beljajeva õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õeks, tänavu individuaalselt oma esimese täiskasvanute maailma­meistrivõistluste medali võitnud ­Erika Kirpu lõpetas keskkooli hõbemedaliga ja tänaseks on selja taha jäänud ka õigus­ teaduse õpingud Tallinna Tehnika­ülikoolis, purjetaja Anna Pohlak tudeerib Tartu Ülikoolis kehakultuuri, jõutõstmise maailmameister Alex-Edward Raus õppis Tartu Kutsehariduskeskuses toiduainete töötlust, kuid töötab hoopiski ööklubis turvamehena.

Kõigil neil noortel on oma lugu, kuid läbivate märksõnadena jäävad nendega rääkides kõlama eesmärgid, tahe, perekonna toetus.

Nii Beljajeva kui ka Pohlak on viidanud, et loobumismõtteid on pähe tulnud, kuid just perekonna toetus on olnud see, mis nad nii kaugele on aidanud. „Noortel on vaja häid tulemusi, sest vähe on neid, kes jaksavad kannatada ja ära oodata. Paljud jätavad treeningud pooleli, kui noorena hästi ei lähe. Isegi kui ma mõnikord mõtlesin, et enam ei taha – ikka mõnikord tekib neid loobumismõtteid –, siis ma arvan, et see, et vanemad olid asjaga nii seotud, hoidiski mind kinni,“ rääkis Pohlak, kes muu hulgas on Eesti meistritiitleid noppinud peale purjetamise ka rühmvõimlemises ja korvpallis.

Sport ei tähenda loobumist Sportlastelt armastatakse ikka küsida, milliseid ohverdusi on nad oma karjääri nimel pidanud tooma. Enamik neist noortest ütleb aga, et nad ei tunne, et oleksid spordi tõttu millestki ilma jäänud. „Noorena sõbrad kutsusid ühte ja teise kohta kaasa, kuid ma ei ole seda tüüpi inimene, kes lihtsalt oma eesmärkidest loobuks või tegevusplaani muudaks – kui mul on töö, siis mul on töö. Olen vehkleja eluga nii ära harjunud, et ei teagi enam, milline see teistsugune elu olla võiks. Kuigi ühel päeval ilmselt peaks hakkama töötama rütmis üheksast viieni, siis praegu ma sellist elu ette ei kujuta,“ ütles epeevehklemise MMi pronks Kirpu.

Aerutaja Kaarel Alupere arvates ei olegi väga palju motivatsiooni vaja, kui teed asja, mida armastad. „Sa ei vaja väga palju motivatsiooni, kui teed seda, mida armastad. Ma teen seda rõõmuga. Mõni päev on tõesti tunne, et olen nii väsinud, et tahaks vaid kodus pikutada. Samas ma tean, et olen praegu väsinud, aga kui ma lähen trenni ja natuke liigutan, siis tuleb energia tagasi. Enne kooli väljaminek oli raske. Nendel päevadel, kui ujumas käisin, pidin juba enne, kui Aura avati, ukse taga valmis olema ja basseini jooksma. Kuuest läksin ujuma, poolteist tundi ujusin, ruttu pessu, söök oli kotis kaasas. Isa viis otse kooli, samal ajal autos sõin ja siis jooksin esimesse tundi, nii et silmad olid klooriveest punased. Mõnel hommikul oli keeruline, kui eelmisel päeval oli olnud raske koolipäev ja läksin ka näiteks tund aega hiljem magama. Siis arvasin küll, et võiks veel magada, kuid siis mõtled, et milleks. Tegelikult see ei ole nii raske. Vara ärkamise juures on kõige raskem voodist välja saada. Kui sa juba püsti suudad tõusta, siis on kõik hästi. Mingil ajal saad režiimi sisse. Näiteks pühapäev on vaba päev ja mõtlen küll, et nüüd magan nagu torust tuleb, aga ikka olen kaks minutit enne poolt üheksat üleval. Ei tulnud seda pikka und, nagu lootsin.“ „Märka järgnevat põlvkonda“ on Eesti Olümpiakomitee järelkasvuprojekt, kuhu valitakse noori sportlasi nii olümpia- kui ka mitteolümpiaaladelt, nii individuaalalade kui ka pallimängude sportlasi. Tänavu on projekti eelarve 57 000 eurot, millest 50 000 on EOK presidendi Neinar Seli palgafond, mille ta selle projekti heaks on andnud, ning ülejäänu on ettevõtte Estiko panus noortespordi edendamisse. Peale 25 stipendiumi individuaalalade sportlastele on sel aastal plaanis veel välja anda kuus stipendiumi pallimängu­alade sportlastele ning üks pallimängu võistkonnale. Projekti koordineerib Jaanus Kriisk.

Katrina Lehis, vehklemine

25

26

raja leidj a

Eesti Tervise足 rajad faktides: 900 kilomeetrit terviseradu 端le Eesti 70 valgustatud spordirada 30 venitusseina 4 miljonit k端lastust aastas 15 miljonit kilomeetrit l辰bitakse igal aastal 24 miljonit eurot on spordiradadesse investeeritud

spor dikes kus

J

Mingem ! e l e ä m u l Jõu a samas küllap paljude jaoks ikka veel avastamata paik. Just seepärast maksab sellest suurepärasest spordibaasist veel kord rääkida. Mitte ainult tänasest päevast, vaid ka ajaloost.

Enn Tasalain, sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus juhataja, mis koht on Jõulumäe baas?

Kõige üldisemalt öeldes on Jõulumäe Tervisespordikeskus aasta ringi toimiv looduskeskne spordirajatis, kus pakutakse lisaks sportlikule tegevusele veel majutuse, toitlustamise ja koolituste korraldamise võimalusi jne.

Mis aastast alates on baasi arendatud, ehitatud ja kujundatud?

Teadaolevalt esimesed organiseeritud suusatamisalased tegevused Jõulumäe piirkonnas, mis oleme suutnud tuvastada, on aastast 1966. Kohalikele noortele on olnud Jõulumägi väga populaarne koht läbi aegade.

Jõulumäe väljakujundamist (algselt vaid suusatamiseks) alustasin 1969. aastal. Kohe leppisime kokku Kilingi-Nõmme Näidismetsamajandi ja Surju metskonnaga, et sportimise tarbeks jääb Metsaküla-Leina tee Jõulumäe ja Linnu tee vaheline ala.

Võiste rahvaspordibaasi väljaehitamise plaani koostasin 1975. aastal, mil see sai kohe positiivse tunnustuse ja toe nii üleriigiliselt kui ka Pärnu rajooni juhtidelt – ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjalt Arnold Greenilt ja Pärnu Rajooni RSN Täitevkomitee esimehelt Nigul Õnnikult.

Edasi kinnitati Pärnu Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega Võiste rahvaspordibaasi osanike nõukogu, kuhu kuulus kuus firmat ja Pärnu Rajooni RSN Täitevkomitee. Edasi alustati ühiste jõududega Jõulumäe Tervisespordikeskuse väljaehitamist, alguskuupäevaks loeme 18.03.1976, kui liikumisradade rajamiseks võeti maha esimene puu.

Kohe lepiti kokku, et jätkatakse samal, kahe tee vahelisel alal looduskesksete spordirajatiste rajamist. Nii on olnud kõik need 38 aastat.

Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus moodustati 2008. aastal ning jätkab tööd ka aastal 2014.

Huvitav, kas on ka kokku arvestatud, kui palju on sinna aastate jooksul investeeritud, et Jõulumäe baas oleks just selline, nagu see praegu on?

Algaastatel panustasid osanike nõukogu liikmed firmad ja Pärnu Rajooni RSN Täitevkomitee, hiljem Pärnu Maavalitsus, Kultuuriministeerium, lisaks Jõulumäe Tervisespordikeskuse omavahendid.

Kõige suurem ja üldse ajaloo esimene suurtoetus tuli väljastpoolt: 2009. aastal saime Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuse, mis koos Kultuuriministeeriumi panusega oli 16 409 45,45 krooni. Toetanud on ka Sihtasutus Eesti Terviserajad.

28

a rohkem Eestis on muidugi ain eskusi, suurepäraseid spordikka nge soov kus igaüks, kel veresa või lihtsalt mõnusalt sporti teh da, saab ennast kergelt liigutanu taga oma aega veeta. Pärisespordi­ asuv Jõulumäe Tervtuntumaid. keskus on neist üks

Kultuuriministeerium panustab igal aastal vastavalt eelarve võimalustele Jõulumäe Tervisespordikeskuse arengusse.

Kindlasti vajab märkimist Sihtasutuse Jõulumäe Tervise­ spordikeskus töötajate panus keskuse väljaehitamisse, remontimisse, spordirajatiste rajamisse, keskuse korrashoidu jne, ning talgutööd (vabatahtlikena, ilma tasuta), kus on osalenud alates 1975. aasta sügisest tänase päevani 18 425 inimest, tehtud on 102 84 töötundi (arvestus kajastub tööde žurnaalis).

Kui palju on keskmiselt aastas külastajaid? Kui sageli toimuvad teil võistlused ja mis aladel?

Jõulumäel peetakse kasutajate kohta kahte arvestust: organiseeritud ja omaalgatuslik tegevus meie spordirajatistel. Organiseeritud tegevusest ülevaate saamiseks on sisse seatud kasutusraamat, kuhu ürituse korraldaja teeb vastava sissekande. Nii näiteks on tänavu 21.09.2014 sisuga 19 080 kasutajat (2013. aastal oli 25 494 kasutajat), neist Pärnumaalt 6443 inimest, teistest maakondadest 12 637 inimest. Meil korraldatud üritustest on 2014. aastal olnud külastajaid 38-st välisriigist, kokku 1004 inimest. Omaalgatusliku tegevuse arvestus on statistiline ja saadud küsitlusuuringutega, aastas osalejaid on 15 000 inimese ringis. Seega kokku osaleb Jõulu­ mäel tervisesportlikus tegevuses ~34 080 inimest aastas.

Võistlusi toimub meil sageli. Näiteks viiel aastal on Jõulumäel korraldatud Skandinaavia karikavõistluste etappe murdmaasuusatamises, 2015. aastal korraldame seda võistlust 6. korda. Toimunud on maailmameistrivõistlused laskeorienteerumises (Biathlon Orienteering World Championships), Euroopa meistrivõistlusi, näiteks Maastikuvibu Euroopa MV, Field Target laskmise Euroopa MV. Lisaks veel väga paljude alade üritusi, nii rahvusvahelisi, üle-

riigilisi, rääkimata kohalikest üritustest.

Milliseid jõupingutusi Jõulumäe baas teeb, et inimesed regulaarselt sportimas käiksid?

Vastavalt aastaajale valmistavad Jõulumäe Tervisespordi­ keskuse töötajad ette tervisesportlikuks tegevuseks vastavad spordirajatised ja liikumisrajad, näiteks tähistatud suusarajad, jooksukrossirajad, maastikurattarajad, matkarajad, disc-golfi rajad, orienteerumise püsiraja jpm. Siia lisanduvad tähistamata liikumisrajad, mis valmistatakse ette meie traditsioonilisteks üritusteks, milleks on (2014. aastal) Jõulumäe 30. metsajooks, Jõulumäe 15. rattamaraton ja Jõulumäe 31. suusasõit.

Igal aastal valmistame hooajaks ette kunstlumekattega suusa­ rajad ja kelgumäe. Viimastel aastatel oleme taganud pideva võimaluse suusatada-kelgutada 10. detsembrist kuni 20. aprillini.

Kui rajad valmis, toodame kunstlund üle suve hoidmiseks, et saaksime suusahooaega alustada detsembris. Aastate jooksul on kogunenud kuni 12 firmat (koos Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga), kelle toetus on umbes 50% kunstlume tootmiseks vajaminevast.

Millised on suurimad probleemid, et baasi korras ja tegevuses hoida?

Eks probleemid on samad mis teistel: finantsprobleemid ning kaadrivahetus (tööd palju, palk ei vasta töömahule).

Millised on plaanid lähitulevikuks?

Sihtasutusel Jõulumäe Tervisespordikeskus on koostatud strateegiline arengukava 2014.–2020. aastaks, mida püüame koos kultuuriministeeriumiga vastavalt võimalustele ellu viia.

elion.ee

Ainult Elioni uues nutiTV-s näed NBA kanalit HD-kvaliteediga NBA kanali leiad nii lisa- kui spordikanalite valikust.

liikum ine

d a v e g ä v lu ie d r o p s a a m u r Võ

nutilahendused

Lugu algas nii, et „Liikumisaasta 2014“ projektijuht Aivo Normak tuli minu juurde ja ütles: „Võiks teha loo sellest, kuidas kasutatak­ se innovaatilisi lahendusi spordiürituste korraldamisel. Ja, tead, Võrumaa Spordiliit on ses osas teistele teenäitajaks.“

V

äga huvitav. Ma muidugi mõistan, et innovaatilised lahendused on selleks, et neid kasutada. Kui neist aga lihtsalt rääkida, jääb asja õige tuum mõistmata.

Aga küsida võib ikka, eks ole.

Võrumaa spordiliidu tegevjuht Merike Õun, kui mulle öeldakse, et teie spordiliit on silmapaistvalt tubli innovaatiliste lahenduste kasutamisel, siis milliseid neist lahendustest te ise kõige­ pealt mainiksite?

Võrumaa Spordiliit on väga vastuvõtlik kõikidele tänapäevastele võimalustele ning üritab neid alati maksimaalselt ära kasutada.

Kuigi klikitav veebipilt on sama kirju kui Võrumaa spordielu üldse, võtaksin lõppeva liikumisaasta kokku meie maakonnas toimuva rahvaspordisarjaga Võrumaa Mängud, milles laiade rahvahulkade liikumisharrastuse osaluskordade arvepidamise oleme 7 aastaga jõudnud viia Excelist, koos Võrumaa spordi-­ Id-kaardiga, nutirakenduseni. Peab tõdema, et „Exceli-­ rõõm“ oli üürike, sest hakkas nii korraldajate kui osalejate vaimu närima. Osalejate ja nende osaluskordade üha kasvav arv nõudis sellest ka oma osa.

Kuidas need lahendused töötavad?

Kõigepealt oli Excel, aga sellest lahendusest me enam ei räägi.

Aasta 2009 tõi Võrumaale „spordi-­IDkaardi“. Nimelt on igal sarjaga liitunud inimesel ehk mänguril oma numbriline elektrooniline kaardike, mis salvestab osaluskorra spordikalendris olevale rahvaspordiüritusele 30

ja mis vajab „piiksutamist“ orienteerumisest tuttaval si-lugemisjaamal. Kui lisada paar jaama veel (nullimine, start ja finiš), siis saab oma liikumisharrastuse kontole salvestada ka selle ajalise väärtuse. Tsiteerides reklaami­ klassikuid rahamaailmast, saab mugandada „piiks, piiks ja tervis tuleb“.

Aga innovatsioon jätkub terves maailmas ja saabus nutitelefonide aeg. Meiegi ei saanud loorberitele puhkama jääda. Innovatsioonirongilt ei võimaldanud maha astuda mängurid, kellel ikka juhtus, et kaardike ununes koju kapi peale või teise tuuleka taskusse. Aga õnneks ei ole palju inimesi, kes suudaksid nutitelefoni kuhugi maha unustada, teadlikult ammugi mitte. See „mottis“ meid muutuma nutikateks.

Selleks et olla nutikas mängur, peab omama Android telefoni, sest me ei jaksa veel nii moodsad olla, et rakendus toetaks IPhone’i.

See on meie innovatsioonirongi järgmine vagun, kuhu astuda.

Nutikas mängur peab sisse astuma oma telefoni mängupoodi, kus tasuta kaupade riiulil on rakendus nimega „Võrumaa Nutimängud“. Eriti nutikatele mänguritele, kelle telefonis on QR-koodi lugemise rakendus, on see abiks.

Lingi rakendusele leiab ka Võrumaa Mängude veebist, alati aitab „guugeldamine“. Ja kui rakendus on seadistatud, saab telefoniga pildistamine hoopis teise tähenduse kui senine selfide tegemine.

Nagu iga uue asja puhul on kasulik alustada instruktsioonist. Seejärel on tähtsaim tegevus oma andmete sisestamine. Ja seejärel ongi aparaat pildistamiseks valmis.

Veel enne raskeimat sammu on üks lihtne ülesanne – leida üles ja tutvuda Võrumaa interaktiivse spordikalendriga, et teada saada, kuhu oma sportlikkuse järgi igatsev samm seada, SI-kaart või nutitelefon taskus.

Küsiksin veelgi asjatundmatumalt – milleks need n-ö nutilahendused head on? Muidugi võib asju teha lihtsalt selle­ pärast, et teha. Aga usutavasti on siin mingi sügavam mõte ja eesmärk. Mis nimelt?

Toon ära peamise.

SARJA LOOMISE PÕHJUSED ehk SÜGAVAM MÕTE • Vähene iseseisev tervisespordiharrastus.

• Elanikkonna nõrk tervis ja suur suremus südamehaigustesse.

• Aina langev huvi Võrumaa tali- ja suvemängude vastu.

• Käsuliin ei aita.

• Suure seltskonna osalemine ühel päeval on komplitseeritud.

SÜGAVAM EESMÄRK ehk KÕIKIDELE HUVIGRUPPIDELE SOBIV SARI • Tähtis pole võit, vaid osavõtt!

• Terves kehas terve vaim!

• Spordialade valik on väga mitmekülgne – suusatamine, ujumine, käimine, jooksmine, rattasõit, orienteerumine, triatlon, võrk- ja korvpall ning palju muud!

• Sarjaga saab liituda kogu aasta jooksul!

• Koos on alati lõbusam sportida!

Võrumaa Mängud on mängusõltuvus, millest võõrutusravi isegi ei soovita, aga mille sõltlasele jäävad alati avatuks kõik spordirajatised, eriti õues.

+1 EX

TR A LEN S X1

TO P BA R

liikum ine

Kui lihtsalt küsida, siis mis kasu te neist lahendustest saate?

Tekkimas on üks suur Võrumaa spordipere, kus kehtib reegel „Üks kõigi ja kõik ühe eest“, mis tähendab, et üksteise liikuma motiveerimine on lihtsam, eriti tiimidena, mis on Võrumaa Mängudel üks eesmärgipõhisem osalemisviis. Nimelt on meie moto „Võta sõber kampa, sest mis saab olla toredam kui terve ja rõõmsameelne sõber!“.

Ja sõber tähendab meie keeles ema, isa, õde, venda, vanaema, vanaisa, onu, tädi, kolleegi, klassikaaslast jne.

Mis on see n-ö silmaga nähtav ja käega katsutav tulemus?

Sellele küsimusele vastasin juba eelmises vastuses. Lisaksin veel kostüümidraama – ajast ja sportlikust vormist sõltuv garderoobi­ vahetus, enamasti loodetavasti väiksem suurema vastu. Samuti ka mõistuse piires sportimise positiivne mõju vaimsele tervisele.

Aga innovaatilises mõttes tahaks küsimuse pooled vahetada – enne käega katsuda, siis silmaga vaadata.

Käega katsutav on arvutihiir, millega klikkides jõuab silmaga nähtava tulemuseni ehk oma isikliku liikumispäevikuni, kus kajastuvad kõik eelkirjeldatud moel kogutud tervisepiik-

sud ja/või nutipildid. Liikumispäevikut saab lehitseda ja sorteerida erinevate kategooriate kaupa – individuaalne koondpäevik (mehed, naised), võistkondlik (tiimid ja pered), omavalitsused (Võru linn, Võrumaa vallad elukoha järgi). Eraldi on tähelepanu all lapsed ja noored ning nendega seotud lasteaiad ja koolid.

Kõige agaramad mängurid saavad käega katsuda ka teenitud auhindu, mis on esialgu silmailuks Võrumaa spordiaasta lõpetamise pidulikul üldgaalal 27. detsembril. Ja nii igal aastal ja ühel poodiumil maakonna parimate tipp- ja noorsportlastega.

Laias laastus jagunevad inimesed kaheks – ühed jumaldavad innovaatilisi asju ja lahendusi ning haaravad neist esimesel võimalusel, teised tõrjuvad või isegi põlgavad igasugu uuenduslikku suhtumist ega soovi neid kuidagi kasutada. Ma vabandan, aga tervisesport, kui stereotüüpselt võtta, tundub olevat just selline konservatiivsete vanameeste värk. Kuidas on teil õnnestunud inimesed oma lahendusi kasutama meelitada?

Kuidas inimesed asjasse suhtuvad? Üldiselt siiski positiivselt. Tundub, et Võrumaa ei ole stereotüüpne, sest konservatiivseid vanamehi väga ei kohta, aga spordist ja innovatsioonist lugupidavaid vanemaid mehi küll.

Olen kohanud selliseid inimesi, kes kardavad end „internetti riputada“, aga nii mõndagi olen ajapikku internetist tabanud. Seega jätkan müüdimurdmist konservatiivsete vanameeste kohta. Võrumaa nutikasse spordiperesse kuulub aina rohkem erinevaid põlvkondi – kõige pisematest päris eakateni välja.

Kas kogu sellel innovaatilisel mõtlemisel/suhtumisel on oma initsiaator või vedur? Kes on see inimene, kes suudab ühe maakondliku spordiühenduse panna värske pilguga asjadele vaatama ning senisest avaramalt isegi tervisespordi valdkonnas asjadesse suhtuma?

Nüüd pean peeglisse vaatama! Aga minu juhitaval innovatsioonirongil on üpris tihti toredaid vagunisaatjaid ja reisijaid, kes aitavad vedurijuhil pilgu värske hoida. Peab tõdema, et rong on veidi ülerahvastatud ja vagunisaatjaid nende teenindamiseks jääb väheks. Kuigi Võru maakond tundub väike, on see ikkagi piisavalt suur ja nõuab oluliselt rohkemate vaksalite teenindamist.

BORN READY. Lance Stephenson

Charlotte HORNETS

AND1 PRIME MID

iidol

a m o o l k s i a L i h Va pildid Karmen Heinmaa (Adell Taevas)

Liikumisaasta tegutses ka üle maailma levivas sotsiaalmeediumis ehk Facebookis. Selle kanali kaudu motiveeris Liikumisaasta terve aasta vältel kõiki liikujaid ja otsis endale ka uusi kaaslasi, nii kodumaalt kui ka kaugemalt. Liikumisaasta kõneisikuks Facebookis oli tegelane nimega Laiskloom, kes on loomult laisk, kuid hingelt aktiivne ja alati läbinisti positiivne. Uute liikujate innustamine ja kaasamine oli tema peamiseks missiooniks sellel aastal. Laiskloom liikumise tutvustamisel vahendeid ei valinud. Oli postitusi, mida mõistsid hästi igapäevased liigutajad (st uus trenn kuskil spordiklubis, uus avatud terviserada jne). Samas, ka täna vaid oma jutus „spordimees-naine“ olevad tegelased said terve aasta jooksul kümneid soovitusi ja nina­nipse.

Laiskloom esitles liikumisviise, mis sobivad ka laiskvorstidele… nt tee talvel „lumeingilt“ (st mine õue), kontoritööl siruta ennast regulaarselt, karda suve, sest siis peab või võiks olla heas vormis... jne.Liikumisharrastuse Facebook: www.facebook.com/eestimaaliigub.

34

35

NR 11 / talv 2014

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

TA

AS ISA

UM

LIIK

Uuring:

kas eestlane liigub piisavalt?

Võrumaa spordielu vägevad nutiahendused

Noored mäesuusaprofid

Tormis ja Tuule Laine

Terviseradade kaart

: s i v r ä J Piret a g a , i n n e r t b naudi t s i m e l t s i õ v kardab Sportlase playlist

Kes on Laiskloom?

NR 11 / talv 2014

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

STA

AA MIS

U

LIIK

Võrumaa spordielu vägevad nutilahendused

Uuring:

kas eestlane liigub piisavalt?

Terviseradade kaart

: s i v r ä J t e Pir a g a , i n n e r t naudib t s i m e l t s i õ v kardab

EOK logo / värviline logo / eestikeels Ametlik

Noored mäesuusaprofid

Tormis ja Tuule Laine Sportlase playlist