Sportland Magazine #14

facebook.com/sportlandeesti

youtube.com/sportlandeesti

Instagram @sportlandeesti

hind 4.99€

ROKKIV

RAUDMEES

Tanel Padar Kes on Läti imemees Kristaps Porzingis?

OLÜMPIA

SURFITÜDRUK

Ingrid Puusta Eksperdid ennustavad – KES võidab JALGPALLI EM-i?

ÄGE, TEISTMOODI, ÜLLATAV – Nike Running Club

VÄLJAVÕTE VITIONEC UPTASSIT ETUR? QUI DELIBUSCIPSA SITIOREIUM AM ACERIO ISTIONS

TM

skechersGOrun.com

JUHTKIRI

KALLIS LUGEJA

facebook.com/sportlandeesti

youtube.com/sportlandeesti

Instagram @sportlandeesti

hind 4.99€

ROKKIV

RAUDMEES

OLÜMPIA

Tanel Padar Kes on Läti imemees Kristaps Porzingis?

SURFITÜDRUK

Ingrid Puusta Eksperdid ennustavad – KES võidab JALGPALLI EM-i?

ÄGE, TEISTMOODI, ÜLLATAV – Nike Running Club

VÄLJAANDJA

Sportland Eesti AS Pärnu mnt. 142a 11317 Tallinn

TEOSTUS Menu

TOIMETAJA

Esta Hainsalu

TOIMETUSE KOLLEEGIUM

Are Altraja, Gerd Kiili, Antti Adur

REKLAAM

Ander Sibrik Ander@menuk.ee

TRÜKK

Reusner Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

sportland.ee sportlandmagazine.com facebook.com/sportlandeesti/ facebook.com/SportlandRunning/ facebook.com/jalgpall/

A

Aasta on 2016 ja see siin on 2016. aasta vääriline täiesti uue iseloomu ja energiaga Sportland Magazine. Sinu käes on perfektne balanss digitaalse maailma ja häid mälestusi kandva pabermaailma vahel. Tehnoloogiale, innovatsioonile ja digitaalmaailmale omane disain ja tunne miksitud trükimaailmale omase kvaliteetse ja sügava sisuga. See on uue ajastu Sportland Magazine.

Palju õnne mulle kõigi teie poolt! Olen selle juhtkirja kirjutamise hetkel töötanud Sportlandis täpselt aasta. Üks aasta – ja juba kirjutan Sportlandi ühe olulisema väärtuste kandja juhtkirja! See aasta on olnud korralik karussell. Töötamine võidule keskendunud inimeste seas on minusugusele kunstnikule olnud keeruline. Kõik, mida ma esindan, on õpetanud nautima protsessi ja tulemus on minu elus olnud alati teisejärguline. Spordis on täpselt vastupidi – praegu on valus, kuid lõpus on mõnus. Sellepärast ongi olnud see aasta nagu karussell – pea peal.

Mind tõid Sportlandi tossud – tulin Sportlandi uksest sisse tossudes ja ka tossude pärast. Minu armastus tossukultuuri vastu ületas väljaspool Sportlandi kõikide inimeste taluvuspiiri. Tulin inimeste sekka, kes mõistavad, mis vahe on Air Max 90 ja Air Max 1. Kuigi mulle tundub, et minu kirg on vist isegi siinses kollektiivis vaikselt taluvuspiiri ületamas.

Minu jaoks ei ole tossud kusagil kauges Aasia nurgas kokku pandud vati ja kummi segu või mingi võimalikult mitmekohaline roheline number Exceli tabeli ruutude keskel. Tossud on ajalugu, tossud on hiilgehetked, tossud on pärand, tossud on emotsioon! Millist mudelit kandis Michael Jordan oma 1997. aasta play-off’ide 6. mängus? Milline jalanõu tõi esimest korda maailmas talla alla õhktehnoloogia, mis on nüüdseks puudutanud miljonite inimeste elu? Milline disainer suutis välja mõelda midagi, mis sobib 30 aastat hiljem täiesti teistsugusesse maailma, nagu see olekski sinna mõeldud?

Kui sa kannad kvaliteetset ja õiget tossu, siis ära unusta, et sul on jalas miski, millel on rääkida lugu. Millise loo räägib see toss sinu kohta aastate pärast?

Kus te koos käisite, mida saavutasid neid tosse kandes, mitut elu puudutasid?

Mõtle vahel selle peale.

Karusselliaastaga Sportlandis olen taas üles korjanud sporditegemise.

Kaalusin aasta tagasi täpselt 9 kg rohkem kui praegu. Inspireeriv lugu, ma ütleks. Ma isegi ei teadnud, et mul on see 9 kg, mida vähem kaaluda. Ma jooksen 10 km 48 minutiga. Viimati olin sama heas füüsilises vormis sõjaväes ja see oli juba peaaegu 10 aastat tagasi. Ja seda kõike tänu Sportlandis hõljuvale võidujanule olla kõiges parim. Olla kõiges number üks! Pingutada veel. Pingutada rohkem!

Muutused elus teevad sinust parema inimese. Sa kasvad mitmekülgsemaks, suudad vaadata asju laiemalt ja oskad mõista inimesi, kes erinevad sinust igas kontekstis. Lootus jääb, et need inimesed mõistavad ka sind, sinu häid külgi ja sinu konarusi. Ärge siduge tossupaelu lipsudesse!

Rainer Olbri Sportland Eesti loovjuht

instagram.com/sportlandeesti/

KEVAD 2016

7

1979

KLASSIKA KOHTUB VÄRVIGA WWW.TIMBERLAND.COM

Purjekingad Timberlandi klassikalised purjekingad nüüd uutes värvitoonides ja uute materjalidega.

Ikooniline suvejalats linnaeluks.

Trendid tulevad ja lähevad, aga stiil on ajatu.

Lõputult korratud, aga endiselt aktuaalne ütlus. Sest see on tõsi.

Ajatuid ja mitte kunagi moest minevaid asju ei ole just palju. Purjetajakingad on ühed neist.

Aastal 1979 müügile tulnud ikooniline Timberlandi klassik on olnud kasutusel nii purjetajakingana kui linnajalatsina.

Vähesed teised jalatsid on nii mitmekülgsed - purjetajakingad sobivad nii smart casual, elegantse kui ka sportlikuma stiiliga. See vastupidava disainiga king sobib nii tööjalatsiks kui suvekingaks, seda on lihtne kuumal rannapäeval jalga libistada ja ära võtta.

2016. aasta suvi tuleb eriline, sest tänavu võttis Timberland uuesti ette oma klassikalise purjetajakinga, pakkudes sedakorda uudseid materjale, näiteks luksuslikku nahka ja pehmet seemisnahka ning erksaid suvetoone nagu sinine, roheline ja kollane.

SISUKORD

48

72

82

12 13 14 26 32 34 36 40 44 46 48 50 56 58 60 65 68 72 76 78 82 86 88 90 10

KEVAD 2016

MIKS KINDLUSTADA OMA JALGRATAS? SUVISED MATKALAAGRID OOTAVAD LAPSI KÕRVEMAALE INGRID PUUSTA MÖLLAB MERELAINETEL TANEL PADAR: OLULINE ON ELUGA PÄÄSEDA BALTIMAADE SUURIM TRIATLONIFESTIVAL OTEPÄÄL ÕNNESTUNUD TRIATLONI TAGAB ÕIGE VARUSTUS MM VALLUTAB KA KÕRVEMAA ROGAIN – VISADE EESTLASTE TRUMPALA ERIKA KIRPU: VEHKLEMINE TULEB KASUKS KA TAVAELUS TERVISESPORTLASED, VERD UURIMA! TOTAALNE KANNAPÖÖRE MILLISED ON PARIMAD TRENNIABILISED? D.R.E.A.M. STUDIO PANEB KÕIK TANTSIMA ÕUE SPORTIMA! ERR JALGPALLI EM-IST: MÄNGUD TOIMUVAD IDEAALSETEL AEGADEL JALGPALLI EM-I FAVORIIDID: KAS IKKA NEED VANAD VÕI KEEGI UUS? FC BARCELONA TREENERID KOOLITAVAD EESTI VUTIPOISSE LÄTLANE, KES PANI KORVPALLIMAAILMA KIHAMA ADIDASE TIIMI TULEVIKUTÄHED AUTO24 RALLY ESTONIA – SUUNANÄITAJA RALLIMAAILMAS TOSSUD, MIDA SOBIB KANDA KONTORIS MÄSSAJA FRED PERRY 100 AASTAT AJALUGU ÜHES KETSIS NAUDI LIIKUMIST LOODUSES!

SISUKORD 94 MATKAVARUSTUSE VALIMISE ABC 98 7 TRENDISOOVITUST 100 SELLEST SAAB MEIE SURFISUVI 104 TÄHISTAME SUVE! 106 SURFIHOOAJAKS VALMIS 108 RANNAVOLLE RAHVALIIGA ANNAB KÕIGILE VÕIMALUSE 115 TULEB TIHE MERESUVI 118 MERELE MINEK! MIDA SELGA PANNA? 121 MARIA LOTA KAUL IHKAB VÕITA SUURE SLÄMMI TURNIIRI 126 TEAM 2020 EESMÄRK: TOKYO OLÜMPIAMÄNGUD! 128 GOLFI MÄNGIMA! 132 DISC GOLF – ÜHA POPULAARSEM ALA 134 DISC GOLF´I TIPPBRÄNDID 136 MAASTIKUJOOKSUKS LOODUD 138 BALTIKUMI KÕIGE COOL´IM KOHT 144 3 GIGANTI 148 FATBIKE – UUS TREND BALTI RIIKIDES 198 HELINA TRAKS TEEB OMA UNISTUSED TEOKS 200 KUI TÖÖL ON SAMA TORE NAGU VABAL AJAL 206 SPORDI ASEKANTSLER TARVI PÜRN

26

14 44

65

KEVAD 2016

11

UUDISED

TEKST: KADI-RIIN LEISALU

MIKS KINDLUSTADA OMA JALGRATAS? JALGRATTAID ARMASTATAKSE, SEST NENDEGA ON MUGAV LIIGELDA, NEID ON ODAV ÜLEVAL PIDADA, NEED ON KESKKONNASÕBRALIKUD JA MUIDUGI PAKUVAD KA HEAD VÕIMALUST TREENINGUTEKS. KAHJUKS ARMASTAVAD JALGRATTAID KA VARGAD. MIKS? SEST NEID ON LIHTNE VARASTADA NING REALISEERIDA. JUST RATTAOMANIKULE MÕELDES ON LOODUD BIKE-ID RATTAKINDLUSTUS. 7 põhjust, miks kindlustada

• Rattavarguse risk on märkimisväärne. Euroopas varastatakse igal aastal 3,5 miljonit jalgratast – see on 6 jalgratast minutis! Kas rattalukk tagab sulle piisava hingerahu, et kui naased, on su kaherattaline kindlasti alles? Tõenäoliselt oled ise varem rattavarguse ohvriks langenud või tead kedagi, kes on.

• Kodukindlustus ei paku vajalikku kaitset. Arvad, et sinu ratas on kodukindlustusega kaitstud, kuid kahjuks ei saa selles alati kindel olla.

Lisaks ei ole sinu kaherattaline tõenäoliselt kaitstud väljaspool kodu.

Tavaliselt lõpeb koduse vara kindlustuse lepingutes “kodu” mõiste eluruumi välisukse või lukustatud garaažiga. Samas varastatakse iga kolmas ratas avalikust kohast, mida kodukindlustus ei kata. Just seetõttu tasubki läbi mõelda, kas soovid, et su jalgratas oleks kaitstud ka kodust eemal.

12

KEVAD 2016

• Bike-ID pakub vargusevastast ja koguriskikindlustust. Viimane katab ka ratta kahjustumise juhtumid (näiteks kukkumine võistlustel).

Ratta kahjustumise korral aitab sind lähim tehniline partner (sh Sportland) üle terve Eesti.

• Täielik turvatunne kogu Euroopas. Kui ratas varastatakse või satub õnnetusse, korvab Bike-ID tekkinud kahju turuväärtuses, sõltumata sellest, kas liikled Eestis või mujal Euroopas.

• Lepingu sõlmimine on imelihtne. Saad selle sõlmida mõne minutiga Bike-ID rakenduse kaudu.

Jalgratta olemasolu kontrollitakse, kuid seda samuti sinu nutitelefoni kaudu – ei mingit ostutšekkide esitamist.

• Soodne. Kindlustuse maksumus sinu rattale on alates 3.25 € kuus.

• Aitame su ratast kaitsta. Iga kindlustatud ratas saab tasuta lasergraveeritud turvakleebise, mida on või-

matu raamilt eemaldada ilma raami kahjustamata. Kleebis annab märku, et ratas on registreeritud ja selle omanik tuvastatav. Kogu lahendust toetab rahvusvaheline rattaregister, millega on liitunud rattaentusiaste 50 riigist ning mida on tunnustanud politsei.

Kas oled kindel, et sinu ratas on veel oma endises asukohas alles? Muretuks liiklemiseks lae alla Bike-ID rakendus ja kindlusta!

UUDISED

SUVISED MATKA­L AAGRID OOTAVAD LAPSI KÕRVEMAALE! SPORTLAND KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUSES TOIMUVAD JUBA KUUENDAT AASTAT SUVISED MATKALAAGRID LASTELE. ÕPETATAKSE LOODUSES LIIKUMIST JA NN ELLUJÄÄMIST MITMESUGUSTE MATKAMISVÕIMALUSTE ABIL.

L

Laagris matkatakse jalgsi, maastiku- ja tõukeratastel, hobuste ja räätsadega, käiakse Aegviidu seiklusrajal, püütakse kala, supeldakse järvedes, tehakse mägironimise köieharjutusi, pannakse proovile oskused ja teadmised, mida laagris on omandatud. Lapsed õpivad metsas orienteeruma, kaarti lugema ja ise aardejahi kaarti joonistama. Saadakse vastused küsimustele, mida metsas võib süüa ja mida kindlasti mitte. Ühel õhtul toimub ellujäämise õppeprogramm metsas koos telkimisega.

Laagrit külastavad üllatuskülalised, kes jagavad lastega oma teadmisi, kogemusi ja oskusi eri valdkondadest.

Keskuses on olemas viburada, disc golf’i rada, orienteerumise püsirada, jalgpalli- ja võrkpalliplats, veesilm supluseks ja rattad laenutamiseks.

Muuda oma lapse suvi põnevaks ja registreeri ta laagrisse juba täna! Sportlandi, sealhulgas Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse klientide lastele kehtivad soodustused.

Laagrivahetused algavad pühapäeva õhtupoolikul ja lõpevad reedel tööpäeva lõpus üllatusesinemisega vanematele.

Need on ainulaadsed laagrid ja ainsad matkalaagrid Eestis!

Rohkem infot www.korvemaa.ee.

Matkalaagrid 12.–17. juuni (6–9-aastased); 10.–15. juuli (7–9-aastased); 17.–22. juuli (7–9-aastased); 31. juuli – 5. august (7–9-aastased).

Seikluslaagrid 3.–8. juuli (9–12-aastased); 10.–15. juuli (9–12-aastased); 17.–22. juuli (9–12-aastased).

Sel hooajal uudisteemad »» Nutikas matkamine. »» Loodus ja füüsika. »» Vesi ja veeohutus, ujumistreening.

KEVAD 2016

13

KAANESTAAR

INGRID PUUSTA

MÖLLAB MERELAINETEL PURJELAUDUR INGRID PUUSTA PÄÄSEMINE NELI AASTAT TAGASI LONDONI OLÜMPIALE MÕJUS NAGU VÄRSKE TUULEPUHANG, SEST LÕVIOSA SPORDISÕPRU EI OSANUD TEMA ESILETÕUSU OODATA. TEKST: ANDRUS NILK FOTOD: KRÕÕT TARKMEEL, SCANPIX

R

Rio mängude eel on aga nii purjetaja kui ta poolehoidjate ootused märksa suuremad: Puusta treenib nagu proff, möllab merelainetel, täiendab taktikalisi ja tehnilisi oskusi, pingutab jõusaalis ja talletab vastupidavust. Kuigi 25-aastane purjetaja on juba suutnud maailma paremikuga konkureerida, annab ta endale aru, et tippu pole võimalik murda üleöö.

Ingrid, kui ettevalmistus sujub nii, nagu soovite, kas siis on Rios teie jaoks kõik võimalik?

Kui võrdlen praegust seisu Londoni olümpia eelse ajaga, on olukord hoopis teine. Londoni mängudele kvalifitseerusin viimaste seas, nüüd sain olümpiapileti esimeses voorus. See annab enesekindlust juurde. Olen neli aastat professionaalselt treeninud. Enne tegelesin võib-olla rohkem õppimise ja muude asjadega ning olümpiale saamine oli nagu boonus. Rio olümpial osalemine on olnud mu eesmärk neli aastat, treeninglaagrid ja võistlused on täpselt planeeritud. Oluline muudatus on ka see, et viimasel kolmel aastal on mul olnud täiskohaga treener.

Kuigi praegu on kõige tähtsam Rio olümpia, pean juba silmas ka Tokyo olümpiat. Neli aastat on päris tippu jõudmiseks olnud liiga lühike aeg. Olen küll teinud edusamme, aga samal ajal on arenenud ka edetabelis eespool olevad purjelaudurid.

Kui palju purjetamistunde enne olümpiat vajate?

Nii palju kui võimalik, kuid aega on

14

KEVAD 2016

vaja ka üldkehalise vormi säilitamiseks ja taastumiseks. Tihti ei tõuse kasu vee peal oldud tundidest. Kasu tuleb siis, kui analüüsida, mida seal tegin, ning tehtud järeldustest õppida.

Mida soovite maailma parematelt purjelauduritelt õppida?

Tippudega koos võisteldes õpin nende strateegiat ja omandan uusi nüansse.

Sõidan ilmselt sama kiiresti kui nemad, aga teen rohkem taktikalisi vigu. Üks vale pööre, kaotad sekundeid ja kohe langed mõne koha võrra tahapoole. Palju kasu on olnud soomlannast Tuulist (Tuuli Petäjä-Siren, Londoni olümpia hõbedaomanik – toim), kellega olen teinud koostööd kaks aastat. Temaga koos harjutamine on aidanud areneda.

TRIIVISIN KÕRGETE LAINETEGA PÄRIS KAUGELE, KORRAKS MÕTLESIN, ET EI SAAGI ENAM TAGASI. Mille järgi hindate kehalist töövõimet?

Purjelauasõit nõuab väga palju jõudu ja vastupidavust. Ütleksin, et see on füüsiliselt kõige nõudlikum purjetamisklass, kuigi ma pole teistel olümpiapaatidel sõitnud. Kaks korda aastas käin spordimeditsiinikeskuses uurin-

gul, milles selgub hapnikutarbimise võime ja vastupidavuse tase. Kangiharjutused näitavad jõu juurdetulekut.

Olen surunud rinnalt 52-kilost kangi.

Maksimaalsest jõust tähtsam on arendada jõu vastupidavust – teha väiksema raskusega rohkem kordusi.

Nädalas peaks olema neli-viis jõusaalitreeningut ja kolm-neli vastupidavus­ treeningut. Sest kui ma ei jaksa viis päeva järjest purjetada, pole heast taktikast ja vilunud tehnikast kasu.

Kuivõrd suudate segamatult oma tegevusele keskenduda, laskmata end kellestki või millestki häirida? Üldjuhul ma väga ei närveeri, aga mulle ei meeldi stardieelne aeg. Kui olen stardivalmis, tahaksin kohe pihta hakata. Merel tegutsedes tunnen end aga hästi.

Kui suur on treener Matthew Rickardi roll teie arenguteel?

Usun, et väga suur. Alati ei jää treeningust kõik olukorrad meelde – mida tegin taktikaliselt hästi, mida halvasti. Üksi on raske ennast analüüsida. Sõitjana näen kõike ühest vaatevinklist, aga purjetamine on nii nüansirikas, et selgema ülevaate saamiseks on tarvis arvestada ka teiste seisukohtadega. Olen arenenud tänu Matthew’ juhistele ja ühistele nõupidamistele.

Kui suur on olnud Matthew Rickardi purjetamispagas?

Ta hakkas vist juba seitsmeaastaselt sõitma Optimistiga ning seejärel eri jahtidega, viimati klassis 49er. Enne meie

KAANESTAAR

KEVAD 2016

15

KAANESTAAR

Ingrid Puusta Sündinud 8. novembril 1990 Tartus Pikkus: 161 cm Kaal: 57 kg Koolid: Tallinna ühisgümnaasium (2010), Aarhusi Business Academy (2015) biotehnoloogia eriala Purjelaudur, võistlusklass: RS:X Treener: Matthew Rickard Toetajad: Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jahtklubide Liit, Rae vald, Eesti Kultuurkapital

koostöö algust oli tal juba ka korralik treeneristaaž.

Kus teile meeldib kõige enam purjetada?

Lemmikkohta ei ole. Mul pole ka kõige meelepärasemaid tuule­olusid. Merele minnes peab olusid tundma õppima ja vastavalt nendele tegutsema. Tahangi kujundada endas suhtumist: vahet pole, kus purjetan, saan alati ümbrusega hakkama ja olen valmis muudatustele kiiresti reageerima. Võidelda tuleb igas olukorras. Kodus meeldib mulle väga sõita Lohu­salus, kus on suur mõnus laine ja tihti puhuvad ka tugevad tuuled.

Möödunud aastal lõpetasite Aarhusi Business Academys bio­ tehnoloogia bakalaureuse­ õpingud. Kuidas edasisi õpinguid ja tööelu kavandate?

Kuna tahan valmistuda ka Tokyo olümpiaks, siis ei kavatse ma veel erialasele tööle asuda. Võib-olla lähen veebidisaini kursustele, et pärast treeningut natuke tööd teha. Kui tahaksin

16

KEVAD 2016

KUI TEISED MINUSSE USUVAD, USUN KA ISE ENDASSE ROHKEM.

töötada mikrobioloogia alal, peaksin alustama magistriõpinguid. Sel juhul ei jääks ilmselt professionaalseks purjetamiseks piisavalt aega.

Seadsin end möödunud suvel sisse Tallinnas. Kodus on parem olümpiaks valmistuda, sest tugiisikud on siin.

Kui nägite esimest korda merel purjelaudureid, siis mida sellest kaasakiskuvast alast mõtlesite?

Olin vist 13–14-aastane, kui nägin õde ja tema kaaslast purjelauaga sõitmas.

Valvasin rannas nende asju, kui nad purjetasid. Ala tundus nii ahvatlev, et läksin Pirital purjelauakooli treeningule. Alguses jagasin purjelauda sõbrannaga. Sõitsime kordamööda viis-

kuus meetrit, kuni kukkumiseni.

Millest toona unistasite?

Siis ma veel ei teadnud, et purjelauasõit on olümpiaala. Tegelesin korvpalli ja tantsimisega, kuid mulle ei meeldinud võistelda ning jätsin need tegevused pooleli. Kuna arenesin purjelauasõidus üpris kiiresti, pandi mind aga kohe esimesel hooajal võistlema. Läks täitsa hästi, septembrikuuks olin parim tüdruk.

Kas olete sattunud merel hätta?

2011. aastal Hollandis Medemblikis tõusis tuule tugevus 20 meetrini sekundis. See oli maatuul. Tüdrukud saadeti purjetama, poisid jäeti kaldale.

Triivisin kõrgete lainetega päris kau-

KAANESTAAR

Ingridi saavutused

Treener Matthew Rickard: “Ingrid on tänu intensiivsele kehalisele ettevalmistusele naiste purjelaua RS:X klassis üks tugevamaid ja treenitumaid sportlasi. Tal on suurepärane loomupärane purjetamistunnetus ning ta võib sõita haruldaselt kiiresti väga erinevates oludes. Ta purjetab enamikus oludes stardist alates hästi, mis võimaldab tal olla üks maailma stabiilsemaid purjelaudureid.

Selleks et Ingrid lõpetaks rahvusvahelistel regattidel stabiilselt kümne parema hulgas, peab ta õppima konkurentide tegevusele kiiremini reageerima. Tal on tarvis arendada oskust, kuidas olla olude muutumiseks paremini valmis ja jälgida laevastiku liikumist enesekindlamalt. Ta töötab tugevasti selle kallal, et leida endale rajal sobiv positsioon ja paremini jälgida konkurentide tegevust.

Mida vilunumaks ta selles vallas saab, seda kergem on tal jõuda tipptasemel esikümnesse või isegi pjedestaalile.

gele, korraks mõtlesin, et ei saagi enam tagasi, väike hirmgi puges naha vahele. Õnneks triivisin kalapaadini ja kalamees aitas mind randa tagasi.

Missuguste spordialadega tahaksite veel tegelda, kui leiaksite selleks aega?

Naudin lumelauasõitu. Kunagi, kui selleks aega leian, tahaksin minna Alpidesse sõitma ja olla instruktor. Ka surfilauaga lainesõit meeldib väga.

Kui palju vajate uneaega?

Olen suure unega. Kui päevas on kaks treeningut, lähen magama kella kümne paiku. Treeninglaagrites, kui käin kaks korda päevas merel, teen vahel ka lõunauinaku. Eriti väsitab merel päikese ja tuulte vallas olek.

Mis peab olema teie söögilaual, et organism saaks pärast treeningut

või võistlust energiavarude taastamiseks piisavalt toitaineid?

Kui läksin 2011. aastal maailmameistrivõistlustele Perthi, võtsin juurde viis kilo, sest seal puhusid tugevad tuuled ja ma olin niisuguste olude jaoks liiga kerge. Treenisin suuremate raskustega ja sõin valgupulbrit, et kehakaalu suurendada. Võrreldes selle ajaga olen kümme kilo kergem – kaalun 55-57 kilo. Kaalulangetamine pole olnud raske. Tarbin pärast treeningut nii valgupulbreid kui ka batoone, sest see on taastumiseks oluline. Söön tervislikult, et organism saaks vajalikke vitamiine ja mineraale.

Kuidas ja kus teile puhata meeldib?

Novembris olin kodus, treenisin jõusaalis. Võtsin Tallinna Tehnikaülikoolis lisakursuse molekulaarbioloogias, mis on väga huvitav. Kõige parem on kodus puhata. Pärast treeninglaagrit

ROXY TÜDRUKUD Loe lähemalt sportlandmagazine.com

Olümpiamängud 2012 London (Suurbritannia) – 15.

Maailmameistrivõistlused 2016 Eilat (Iisrael) – 35.

2015 Al Mussanah (Omaan) – 20.

2014 Santander (Hispaania) – 23.

2012 Cadiz (Hispaania) – 48.

2011 Perth (Austraalia) – 50.

2010 Kerteminde (Taani) – 52.

2009 Weymouth ja Portland (Suurbritannia) – 55.

Maailmakarikavõistluste finaal 2015 Abu Dhabi (Araabia Ühendemiraadid) – 9.

Maailmakarikavõistluste etapid 2016 Miami (USA) – 12.

2015 Rio eelolümpia (Brasiilia) – 7.

2015 Weymouth ja Portland (Suurbritannia) – 6.

2015 Hyeres (Prantsusmaa) – 24.

2014 Hyeres (Prantsusmaa) – 24.

2014 Palma de Mallorca (Hispaania) – 24.

2012 Weymouth ja Portland (Suurbritannia) – 29.

2011 Kiel (Saksamaa) – 11.

2011 Medemblik (Holland) – 12.

Euroopa meistrivõistlused 2015 Mondanello (Itaalia) – 17.

2014 Alacati (Türgi) – 26.

2013 Brest (Prantsusmaa) – 23.

2011 Burgas (Bulgaaria) – 28.

2008 Mondanello (Itaalia) – 21.

Maailma edetabel (1.02 2016) – 16.

Aasta purjetaja 2015

välismaal ei taha sinna jääda, sest ma ei puhka end võõrsil välja. Niipea kui jõuan koju omade keskele, tunnen, et saan puhata.

Teid valiti möödunud hooaja saavutuste eest aasta purjetajaks Eestis. Mida see tunnustus tähendas?

Deniss Karpakil oli MM-il hea tulemus ja Karl-Martin Rammo on olnud väga tubli. Suur au, et aasta puretaja auhind just mulle anti. Ikka on hea tunne, kui teised su tegemisi tunnustavad.

Kuidas veel eneseusku hangite?

Palju annavad juurde fännid, kes vaatavad mu Facebooki postitusi ja neid laigivad. Ja kui teiste purjetajate treenerid tulevad ütlema: “Hästi tehtud!”

Tähelepanuavaldused annavad palju motivatsiooni. Kui teised minusse usuvad, usun ka ise endasse rohkem.

PURJETAMISEST SÕLTUVUSES Loe lähemalt sportlandmagazine.com

TREENI TARGALT, JOOKSEME KOOS Kõigil on õigus omada oma arvamust jooksutreeningute kohta. Või tegelikkuses kõige kohta. Ent mõni asi on siiski tõde, nagu näiteks fakt, et “me kõik oleme mõeldud jooksjateks.” Jah, ka Sina oled.

Nike+ Run Club on jooksuklubi kõigile, nii algajale, harrastajale kui ka kogenud sportlasele, kelle eesmärgiks võib olla treenida teadlikult, joosta oma elu kiireim kilomeeter, pikim distants või lihtsalt lõbusalt, heas seltskonnas päev aktiivselt õhtusse saata. Kui Sa tundsidki end ära, siis ei jää muud üle kui tossupaelad kinni siduda, valida omale sobiv aeg ning tulla ühistreeningule!

Jooksutreeningutega alustamine on paljudele eneseületuseks, sest sisendatakse endale “ma ei jaksa joosta, sest ma ei ole jooksja.” NRC Estonia püüab seda levinud arusaama inimeste seas kaotada, kinnitades kõigile, et nii see tegelikult ei ole. Inimese loomuses on liikumine ja kui Sulle öeldaks, et liigu nüüd ühest kohast teise võimalikult kiiresti, siis Sa kindlasti teeksid seda just jooksusammul. Igaüks meist on mõeldud jooksma, kas Sulle see ka meeldib, on teine lugu.

Siinkohal tulebki appi Nike jooksuklubi, et muuta Sinu jooksutreening võimalikult meeldivaks kogemuseks. Järjepidevuse aluseks ei ole üksnes head tulemused, ent ka need paranevad, vaid saadud emotsioon, mis peab olema nii tugev, et ka järgmisel nädalal Sind teleka eest metsarajale veab.

NRC Estonia treeningplaan jaguneb kahe nädala peale, mil selle aja jooksul toimub 6 treeningut. Treeningud toimuvad linnatänavatel või metsarajal, stardiga Tallinna kesklinnast ja Nõmmelt, ning 2 korda kuus ka Schnelli staadionil. Olgu Sinu eesmärgiks arendada kiirust, vallutada pikem kilometraaž või valmistada end ette esimeseks rahvajooksuks, siis kahtlemata leiad tunni, millel on just Sinu nimi peal.

Iganädalaselt on kolme tüüpi treeninguid, mistõttu iga jooksja leiab just endale meelepärase treeningu. Jooksudel on kindel eesmärk ning antud kombinatsioon ei ole lihtsalt selleks, et treeningkord kuidagi ära teha.

Vaid selleks, et saada Sinu sportlikuim, tugevaim ning kiireim versioon üle finišijoome.

SPEED RUN. Need treeningud on mõeldud parandamaks treenija jooksutempot ning sellepärast tuuakse sisse kiiruse intervallid. Need võivad olla tunni jooksul üles ehitatud ühesuguse tempo, vahemaa ning taastusaja peale kui ka varieeruda, sõltuvalt konkreetsest treeningust. Kiiruse treeningud on pikad ning lühemad intervallid, fartlek, tempo- ja mäkkejooksud.

ENDURANCE ehk vastupidavus on iganädalane pikem jooks endale mugavas tempos. Sel on oluline osa iga jooksja treeningplaanis, sest aitab nii füüsiliselt kui ka mentaalselt kohaneda suure kilometraažiga. Antud treeningutele lähenetakse progresseeruva jooksuna ehk alustatakse vaiksemalt ning lõpetatakse keskmisest tempost veidi kiiremini.

RECOVERY ehk taastusjooks on niisama oluline kui intensiivne treening. Siin ühendame lühema jooksu üldkehaliste harjutustega ning toome sisse Nike+ Training Clubi harjutusvara. Jõuharjutustega tugevdatakse nii üla- kui alakeha, oluline rõhk on ka kerelihaste treeningul, et parandada jooksuvormi ning arendada lihasvastupidavust.

Treeningute jooksuosaks jagunetakse sageli tempogruppidesse. Seda selleks, et pakkuda võimalikult erineva tasemega sportlastele* midagi. Igal NRC treeningul on olemas “coach” kui ka “pacerid”, kes juhendavad, abistavad ning motiveerivad jooksjaid oma võimete piire veidike nihutama, ent siiski osalejad on need, kes panevad jooksuklubi elama.

Iga treening on omaette kogemus, heade sõpradega kokkusaamine ja aktiivselt vaba aja veetmine, mis viib Sind oma eesmärkidele sammukese võrra lähemale.

Nike+ Run Club ühendab jooksjaid, kes soovivad üksteisega jagada eesmärke, teadmisi, emotsioone ning mis peamine – inspiratsiooni ja motivatsiooni liikuda oma sihtide poole.

Kõik treeningud on TASUTA ja avatud kõigile huvilistele.

Registreerimine ning lisainfo Nike+ Run Clubi tegemiste, treenerite ja jooksutreeningute kohta on leitaval Nike Running Estonia facebooki lehel!

*kui Sul on keha, oled Sa sportlane.

NIKE+ RUNNING APP Suurepärane rakendus jooksuhuvilistele, kes soovivad oma sooritusi parandada, kuid vajavad selleks väikest lisamotivatsiooni.

Nike+ Running on GPS signaalidel põhinev rakendus, mis aitab jooksjatel hoida silma peal oma treeningu olulisematel andmetel. Nutitelefoni abil on võimalik jälgida reaalajas oma jooksu teekonda, distantsi, kiirust ja aega. Ent Nike+ keskkond võimaldab kõiki andmeid hiljem järele vaadata ka veebiplatvormis ning võrrelda neid enda kui ka sõprade möödunud jooksudega.

Treeningu ajal saavad kasutajad jooksvalt jälgida nutitelefoni ekraanilt kilometraaži, aega kui ka kulutatud energiakulu. Poetades telefon taskusse, on võimalik käivitada hands-free funktsioon.

Viimasel juhul saab kasutaja seadistada rakendust teavitama kindla vahemaa järel läbitud teepikkust ja keskmist kiirust, samaaegselt vaigistades hetkeks kõrvaklappides muu heli või muusika.

Väga hea vahend oma teekonna jälgimiseks on nii-öelda „heatmap“, kus lisaks teekonnale mõõdab Nike+ ära ka jooksu kiirused ning märgistab need kaardil erineva värvusega.

Rakendus salvestab kõige kiirema kilomeetri rohelise ning aeglaseima punase värviga, jättes vahepealsed kilomeetrid sõltuvalt kiirusest kollase-oranži varjundiga. Antud funktsioon on oluline eeskätt neile jooksjatele, kes soovivad parandada oma energiakulu ning -jaotust treeningu vältel.

Treeningu lõppedes laseb rakendus valida ka maastiku, enesetunde, isegi jalanõu, millega treeniti ning jagada infot teistega enda sotsiaalmeedia kanalites (facebook, twitter, pinterest).

Hiljem oma jooksu aktiivsuslogi vaatamisel ei ole seega oluline üksnes kiirus ning distants, vaid ka pinnas, ilmastikuolud ning kasutaja üldine enesetunne antud päeval.

Nike+ Running rakendusel on suur rõhk ka sportlase motiveerimisel. Kasutajal on võimalik seadistada rakendust andma mitmeid inspireerivaid kiiduhüüde jooksu vältel ning jagada jookse sotsiaalmeedia kanalites, saamaks tugi oma perekonnalt ning sõpradelt. Kui aga muusikarütm paneb jalad kiiremini liikuma, siis on võimalik ühildada rakendus oma nutitelefoni muusikamängija kui ka Spotify rakendusega.

Enne jooksu alustamist saab kasutaja valida soovitud playlisti vahel või lihtsalt vajutada nuppu “mängi kõik.” Nike+ laseb valida ka oma “PowerSongs´e”, mis hakkavad mängima neil hetkeil, kui äpp mõõdab ära kiiruse languse, et seeläbi tõsta jooksja indu ning tempot. Kui senine jooksutempo on taaskord saavutatud, jätkub playlist vanaviisi.

Rakenduse kaks lisandväärtust andvat funktsiooni on Nike+ CHALLENGE ning Nike+ COACH. Esimene võimaldab esitatada oma sõpradele valitud distantsi ning kestusega väljakutseid, kus kiireim osutub võitjaks. Elav pingerida paneb antud väljakutse osalejad kahtlemata rohkem pingutama, mistõttu motivatsiooni puudumisel annab challenge hea tõuke. Coach ehk treener paneb paika kasutaja jooksuplaani vastavalt eesmärgile (5 km kuni 42,2 km) ning jagab igapäevaselt treeningute soovitusi.

Nike+ Running rakendus on tasuta ning selle kasutamiseks on tarvis alla laadida see oma nutitelefoni. Sõltuvalt operatsioonisüsteemist on selleks kolm võimalust: iTunesi App Store (Apple seadmed), Google Play (Android) või Windwos Phone'i pood. Samuti on võimalik üle kanda oma jooksuandmeid Nike+ keskkonda ka Garmin Connect ning Polar Flow keskkonnast.

NIKE TREENINGVARUSTUS Lisaks rõiva ja jalatsikollektsioonidele leiab Nike tootevalikust ka palju erinevat treeningvarustust, millega saad oma treeningud muuta efektiivsemaks ning mitmekülgsemaks. Nike treeningvarustusega treenides saad sa arendada enda koordinatsiooni, tasakaalu ja painduvust, tugevdada lihastoonust ning parandada üldist kehalist vormi ja vereringet.

HÜPPENÖÖR

TOPISPALLID

Hüppenöör on üks tõhusamaid treeningvahendeid jõu ja vastupidavuse arendamiseks ning üldise füüsilise vormi parandamiseks. Hüppenöör võimaldab teha intensiivset kardio- ja lihastreeningut ning aitab lühikese aja jooksul põletada hulganisti kaloreid.

Nike tootevalikust leiad 3 erinevat hüppenööri: NIKE SPEED ROPE - Reguleeritav polüuretaanist hüppenöör tagab sujuvad pöörded ning ergonoomilised käepidemed pakuvad parima haarde ja kasutusmugavuse treeningu vältel.

NIKE ATG SPEED ROPE – Kuullaagrid käepidemetes tagavad hüppenööri kiire liikumise ja on hea abivahend intensiivseteks treeninguteks.

NIKE WEIGHTED ROPE – Reguleeritav raskustega hüppenöör on mõõduka kiirusega ning lisaraskused käepidemetes muudavad treeningu efektiivsemaks.

Nike toodab viies erinevas kaalus topispalle alates 1,8 kg kuni 5,4kg Topispall võimaldab erinevate harjutuste tegemisel fokuseerida kindlatele lihasgruppidele nii ülakeha, kui ka alakeha lihaste treenimisel ja on suurepärane vahend käe-, jala-, tuharaja kõhulihaste treenimiseks. Nike topispallidega muudad oma treeningud lõbusaks ja mitmekülgseks.

TREENINGMATID Kui oled kunagi venitanud või treeninud kõval pinnasel, siis tead kui ebamugav võib olla istudes, põlvitades või erinevaid jooga ja pilatese harjutusi tehes. Nende harjutuste sooritamisel on treeningmatt olulise tähtsusega, lisades harjutustele vajaliku toestuse ja haakuvuse.

NIKE PUSH UP GRIP

Tavaliselt tehakse kätekõverdusi kätel, kuid kasutades kätekõverduste tegemisel Nike Push-Up Gripi on sel mõned eelised.

Kõrgendatud käte asend võimaldab suurema liikumisulatuse rinna- ja õlalihaste ning triitsepsi treenimisel.

Lisaks võimaldab push-up grippide kasutamine vajuda sügavamale ning seeläbi muuta lihastöö efektiivsemaks ja raskemaks.

Ergonoomiline disain ja käepidemed kindlustavad kasutusmugavuse treeningu vältel ning vähendavad randmele tekkivat koormust.

Nike joogamatid on saadaval kahes erinevas paksuses – 3mm ja 5mm.

Nike joogamatt on valmistatud libisemiskindlast materjalist ning on oma olemuselt õhuke, et tagada vajalik pehmendus ja tunnetus pinnasega.

Nike treeningmatt on sobilik kasutamiseks erinevateks fitness harjutusteks ja venitamiseks lisaks ka pehmemal pinnasel, näiteks vaibal.

Nike treeningmatt pakub rohkem pehmendust, kaitset ja kasutusmugavust, kui sooritad harjutusi lamades, põlvitades ja istudes või toetad lihtsalt harjutuste sooritamisel oma käsi, põlvi, küünarnukke jne.

KÄE JA JALARASKUSED Nike käe- ja jalaraskused pakuvad täiendavat lisaväärtust sinu treeningutel, suurendades efektiivsust ja mitmekülgsust erinevate harjutuste sooritamisel.

Anatoomiliselt sobiv disain ja takjakinnitused tagavad raskuste suurepärase sobivuse ümber randme ja pahkluu. Spetsiaalne võrkmaterjal tagab optimaalse niiskusjuhtivuse ja hingavuse, hoides sinu naha kuivana kogu treeningu vältel.

Nike pakub oma tootevalikus kahe erineva kaaluga käeraskusi – 0,45kg ja 1,13kg ja jalaraskusi 1,13kg ja 2,27kg.

NIKE ROLLER (TEXTURED FOAM ROLLER) Kasutades regulaarselt rollerit, pakub see samu hüvesid nagu spordimassaaž.

Rollerid aitavad leevendada lihasväsimust ning põletike teket, vabastavad põimunud lihaskiude ning parandavad vereringet.

Nike rollerid on tekstuurse pinnasega, avaldades lihastele mitmesuunalist ja tugevamat survet. Rollerit võid kasutada nii enne treeningut soojenduseks kui ka treeningujärgselt. Nike rollerit kasutades hoiad oma lihased tervete ja elastsetena.

JOOGIPUDELID Oled sa tippsportlane või harrastaja, on väga tähtis, et enne treeningut, treeningu ajal ja pärast treeningut tarbid sa vajalikul määral vedelikke. Olgu siis selleks vesi või spordijoogid.

Kui kehas ei ole piisavas koguses vett, väheneb sinu sooritusvõime oluliselt, vähenevad erinevad jõunäitajad, võhm ja vastupidavus.

Nike pakub mitmeid erinevaid joogipudeleid erinevates suurustes, kuhu saad lihtsalt ja kerge vaevaga valmistada mitmeid erinevaid spordijooke, segusid ja vett.

TREENINGKINDAD

Üheks peamiseks treeningkinnaste kasutamise eeliseks on haare erinevate harjutuste sooritamisel ja abivahendeid kasutades.

Kindad on valmistatud selliselt, kus peopesas kasutatakse materjale, mis tagavad kindla haarde erinevaid raskusi tõstes ning pakuvad vajalikku kaitset ja kasutusmugavust näiteks lõuga tõstes.

Lisaks on mõnedel mudelitel juures täiendav randmetoestus.

NB! On väga oluline, et kasutad treeningvahendeid ainult selleks ettenähtud eesmärkidel ning järgid vahendite kasutamisel ohutuid tehnikaid ja mõistlikku meelt.

Parima valiku erinevaid harjutusi ja treeningplaane oma treeningute efektiivsemaks ja mitmekülgsemaks muutmiseks leiad Nike NTC+ treeningaplikatsioonist. Valikus on üle 100 erineva treeningprogrammi, mis aitavad sul püsida vormis, olla tugev ja treenitud. NTC app võimaldab sul endal ise treeningud ja harjutused kokku panna ning luua just selline treening, mis sulle ja sinu kehale kõige rohkem sobib.

PORTREE

26

KEVAD 2016

PORTREE

TANEL PADAR

OLULINE ON ELUGA PÄÄSEDA ESIMESE EESTLASENA EUROVISIOONILT VÕIDU KOJU TOONUD LAULUMEES TANEL PADAR VALMISTUB TÕES JA VAIMUS TRIATLONIKS. 6. AUGUSTIL OOTAB EES IRONMAN 70.3 OTEPÄÄ. TEKST: ANDRUS NILK FOTOD: KRÕÕT TARKMEEL, SCANPIX

A

Aastaid meeldis rokkmuusikule jõusaalis lihaseid sitkemaks pumbata, kuni see ei ärritanud enam piisavalt.

Siis tundis ta vajadust tugevdada südant ja kopse, kasvatada oma võhmavarusid, kogeda vastupidavustreeningute võlu ja valu ning seeläbi leida ka värske loominguline palang. Nii et kui meie kõigi aegade üks paremaid triatleete Ain-Alar Juhanson tegi Padarile juba teist korda ettepaneku startida TriSmile’i triatlonil Pühajärvel, ei saanud artist enam võimalusest loobuda.

Tanel, teie esinemisi vaadates on jäänud mulje, et elujõust ja energiast ei tohiks teil justkui puudu olla. Mille põhjal oma lavaloleku vormi hindasite?

Mu füüsiline vorm on kogu aeg olnud suhteliselt hea. Pean ennast sportlikumate artistide esindajaks. Olen pidanud treenimist ikka oluliseks. Vastupidavussporti pole ma aga kunagi harrastanud, see pole mulle väga meeldinud. Koolipoisina mängisin meelsasti korvpalli, aga 800 meetri jooksmine oli juba liig. Jooksin meelsasti sprinti, 100 ja 200 meetrit.

Kui palju sport teile kooliajal korda läks?

Haljala on teada-tuntud korvpallikants ja veetsime poistega palju vaba aega kooli võimlas. Müttasime väljakul kas või villaste sokkidega ja viskasime palli korvi suunas. Kui Tallinna tulin, tutvusin noorte muusikute ja lauljatega. Ei meenu, et kellegi päevaplaanis oleks olnud mingi trenn. Siis tekkis tahtmine treenida ning mida sa üksi muud teha saad, kui lähed jõusaali ja tegutsed seal just nii, nagu heaks arvad ja jaksad.

Hiljem kasutasin ka treenerite abi.

Nii et musklid läksid sitkemaks, mees suuremaks ja tugevamaks?

Minu mure oligi see, et läksin suureks jurakaks. Mul oli palju särke, mida vastavalt õlgade laiusele selga tõmmata. Kui jõusaalis rassimine enam midagi ei pakkunud, soovisin tegelda aeroobse treeninguga, mis on rahuliku rütmiga. Proovisin spordiklubis päris mitut treeningut. Siis sain treenerilt kava ning treenisin edasi iseseisvalt.

Enesetunne oli hoopis parem kui pärast jõusaalis pingutamist.

PRAEGU MA EI SUITSETA EGA JOO. VÕIN ÖELDA, ET OLEN LOOMINGULISES TIPPVORMIS. Miks valisite tahtejõu proovilepanekuks triatloni?

Aastaid tagasi, kui mu õde (Gerli Padar – toim) TriSmile’i triatlonil osales, võttis Ain-Alar ka minuga ühendust. Tol korral jäi asi katki, sest mul polnud selleks aega valmistuda. Noorel Tanelil oli aja planeerimine problemaatiline. Nüüd leian tunni või kaks ning treening saab tehtud.

Mida kuulsite kehalise töövõime uuringul ja tervise läbivaatlusel?

Kui rääkisin arstile, mis alaga hakkan tegelema, küsis ta: Ujunud olete? – Ei. – Rattaga olete sõitnud? – Ei. – Jooks-

nud? – Ei. – Edu ja jõudu teile!

Olin üsna kindel, et elupõletava elustiili tõttu on hakanud mõni osa läbi kuluma. Öeldi aga hoopis nii: täiesti terve mees. Kuulsin lausa kiidulaulu.

Siis sain aru, et mulle on antud uus võimalus.

1,9 kilomeetri läbimine Pühajärves pole naljaasi! Kas ujumisdistants tekitab pelgu?

Nii pikalt ujumine pole ka ükskõik kui uhkes basseinis naljaasi. Olin siiani supleja – hüppasin vette, ujusin natuke vett suust välja puristades konna.

Krooliujumise oskust püüdsin omandada 1990. aastate alguses Soome televisioonist Tarzani sarja vaadates.

Tarzan hoidis ujudes pea veest väljas ja ma järgisin teda.

Kuidas ujumisõpe on edenenud?

Tundub, et iga korraga läheb paremaks. Vähemalt tunnen ennast vees kindlamini. Tegime ühe kontrolltreeningu, aga et olin kergelt tõbine, andis see pingutades kõvasti tunda. Pärast 300 meetrit olid kopsud kinni ja ma polnud võimeline end liigutama.

Mõistan nüüd kõiki Eesti sportlasi, kes on suurvõistluse eel vabandanud, et olid natuke tõbised. Siiani mõtlesin: mis jutt see on? Kannata ja tee ära! Ujusin kilomeetri 24 minutiga, aga see oli raske ja vaevaline, mõnusaks ei läinudki.

Mind hoiab treenimisel järje peal mõte, et kas kannatan praegu või mul tuleb kannatada kohutavaid piinu võistlusrajal.

Mida olete pidanud oma elus muutma, et treeningud saaksid tehtud ja kontserdid antud?

KEVAD 2016

27

PORTREE Mismoodi Ain-Alar Juhanson, üks meie läbi aegade paremaid triatleete ja Läänemere põhja vajunud Estonia laevalt pääsenud raudmees, teid innustab?

Tagasiside on oluline. Kui teen midagi halvasti, ütleb ta seda kohe. Ta ei hakka su elu roosilisemaks maalima.

Rääkisime alguses omavahel selgeks, et mingeid illusioone ei loo ning selleks, et distants läbida, tuleb treenimisele pühenduda.

Triatloniks valmistumisel, mida meedia palju kajastab, on üks eesmärke ka eeskuju andmine – mees metsast võib kaheksa kuu jooksul õigesti treenides läbida poolpika triatloni.

PÜHAJÄRVEL OLEN NAGUNII KÕIGE KÕVEM MEES – MUL ON NELJA ALAGA PÄEV!

Tanel Padar Sündinud 27. oktoobril 1980 Uhtnas Pikkus: 185 cm Kehakaal: 82 kg Jalanumber: 44 Rinnaümbermõõt: 108 cm Koolid: Haljala keskkool (lõpetamata) Tallinna täiskasvanute gümnaasium (2015) Ansambli The Sun asutaja ja laulja, Eurovisiooni lauluvõistluse võitja 2001. aastal koos Dave Bentoniga Valgetähe V klassi teenetemärk Muusikaalbumeid: “Veidi valjem kui vaikus III” (2015), “Ma näen sind” (2015), “Ring” (2010), “Here Comes The Sun” (2008), “Veidi valjem kui vaikus II” (2007), “Veidi valjem kui vaikus I” (2005).

Kui näiteks tuleb ujuda kaks kilomeetrit tunni ajaga, siis üritan seda teha kontserdivabal päeval. Intensiivne hingamine väsitab häälepaelu ja õhtuks, kui tuleb laulda, on hääl väsinud.

Kogesin seda siis, kui esinesin õhtu jooksul kahel kontserdil – teisel andis hääl tunda.

Kas treeningukava täitmine on oodatust raskem?

Ei. Igal nädalal on üks-kaks puhkepäeva. Nii et kui leian treeningukavas televiisori märgi, mis tähendab puhkepäeva, tunnen veidi pettumust. Tutakas on sees ja tahaks hirmsasti harjutada, aga saan aru, et tuleb ka puhata, muidu hakkab organism koormuse all järele andma. Ent kui enesetunne on hea, pikendan natuke treeningut. Alguses oli nädalas neli ja pool, nüüd juba üheksa treeningtundi. Harjutan hommikuti, mis on mulle alati sobinud, sest see tõmbab päeva hästi käima.

1

28

KEVAD 2016

2

Kuidas koormust kontrollite?

Pulsikella järgi. Kandsin pulsikella juba ka jõusaalis harjutades, aga siis ei teadnud veel täpselt, kui palju peab olema aeroobse treeningu pulss. Mu süda lõi 160 lööki minutis ja häda polnud midagi. Tegelikult oli see vale. Kui mängisin tennist, vaatasin vahel pulsikella – 200!

Kuidas sujuvad rattasõidu- ja jooksutreeningud?

Olen vändanud sisejalgrattaga, teinud mõne kuni kümnekilomeetrise jooksuringi. Jalgeloleku aega oleme järk-järgult suurendanud kepikõnnimatkadega. Kaaslaseks on Siiri Mere, kes samuti valmistub Ironman Otepää 70.3 triatloniks. Alustasin kõigi alade treenimist nullist. Ma pole midagi valesti õppinud. Saan püüdlikult ja sõnakuulelikult alluda Ain-Alari korraldustele, mis usutavasti on hea.

Mis on vastupidavustreeningute esmane mõju?

3

Vaata pildistamise kaadritagustesse sportlandmagazine.com

RUN SOCKS 2.0

KIIREM TAASTUMINE

PARIM SOORITUS MAKSIMAALNE TOESTUS

MIDA HEAD SAAD

SELLEST

SINA?

Tulemusi ja tervist.

TÄIUSLIK SOBIVUS

Tõhus kompressioontehnoloogia aastakümnete pikkune ekspertiis kombineerituna professionaalsete sportlaste ja spordimeditsiini spetsialistide teadmistega. Innovaatiline toime kohtub kaasaegse disainiga. CEP on täiesti uus spordiriiete kontseptsioon, mis on välja töötatud Saksamaa kõrgtehnoloogilise tootja Medi poolt. MADE IN GERMANY

PORTREE Oma esimesel suurel triatlonil ei võistle Tanel Padar kellegagi peale iseenda.

Tundub, et kontsertide andmine läheb ladusamalt. Kui varem olin pooleteisetunnise esinemise järel täiesti läbi, siis nüüd juba tunnen, et võhma on lisandunud ja higistan laval vähem. Viskan nalja, et olen treenides juba piisavalt higistanud. Tuju on hea, eriti pärast väljas treenimist. Olen muutunud rahulikumaks, süütenöör on pikem kui varem. Ikka tuleb ette, et midagi on jäänud enne kontserti tegemata või pole tehtud nii, nagu oli kokku lepitud. Võisin sellest väga põlema minna, nüüd hakkan lahendusi otsima.

Rokkartistide ellu on kuulunud ka mõnuained. Mida te olete proovinud?

Minu muusikalised eeskujud jäid 1970. aastatesse. Jimi Hendrix, Eric Clapton, Rolling Stones – need mehed olid nii ägedad! Tutvusin nende suurkujude elukäikudega ja siis tuli ka minul kõike proovida.

Aga õnneks sain üpris ruttu aru, et see oli mingil moel ajastule omane ja kõiki asju ei saa tänapäeva üle kanda.

Lootes leida inspiratsiooni!

Praegu ma ei suitseta ega joo. Võin öelda, et olen loomingulises tippvormis – kirjutan laule palju rohkem. Mõnuained pigem pärssisid närvisüsteemi, tekitasid pingete sasipundart.

Ain-Alar Juhanson, Otepää Ironmani pea­ korraldaja ja Tanel Padari juhendaja: “Kõige paremas mõttes on üllatanud Tanel Padari suhtumine treeningutesse. Küsisin meie esimesel vestlusel, kui palju on tal kontsertideks valmistumise ja esinemiste ning muude kohustuste kõrval aega harjutada, sest selle järgi saan koostada treeninguplaani. Tanel vastas: “Kõigepealt paneme plaani paika, siis tuleb kõik muu.”

Ta on olnud algusest peale valmis treenima järjepidevalt, mis vastupidavusalaga tegelemisel on väga oluline.

Minu ülesanne on talle selgitada treeningukultuuri – ta ei tohiks hakata kohe hullult pingutama, vaid peab ka õppima puhkama. Kehale tuleb anda võimalus järk-­ järgult koormusega kohaneda.

Harrastussportlasel on oluline arvestada kogu igapäevast energiakulu, kõiki stressiallikaid. Kui ta on pärast kontserti saanud vaid mõne tunni magada, pole hea minna hommikul kolmetunnisele rattasõidule, pealegi olukorras, kus õhtul tuleb anda veel kaks kontserti. Tasakaalu leidmine treeningute ja teiste toimetuste vahel on oluline. Vajaduse korral võib treeningu edasi lükata, kui tähtsamad ülesanded seda nõuavad. Üleliia pole mõtet ponnistada, see võib tuua kasu asemel kahju.

Võin juba praegu öelda, et tänu tõsisele treeningutesse suhtumisele ja vastu­ pidavuse tasemele suudab ta Ironman 70.3 Otepää läbi teha. Ideaalne oleks, et ta suudaks distantsi läbida mõnuga.

30

KEVAD 2016

Nii et olete endaga rohkem rahul?

Olen väga rahul, üllatan ennast iga päev.

Siiani oli: ah, täna tõmban ikka ühe suitsu.

Või: ei taha küll õlut juua, aga ühe pudeli ikka joon. Pärast toodi ka konjakipudel.

Juba küsitakse, kui kaua mu karskusperiood kestab. Tähtaega ei ole. Ilma tähtaegadeta kestavad need asjad kauem. Ma ei tunne pea kohal kirvest, ja kui jälle klaasi tõstan, pole vaja kellelegi selgitada, mis juhtus.

Pikema jooksutreeningu ajal toodab aju mõnuaineid endorfiine, mis loovad heaolutunde, nii et jookseks kas või lõputult.

Loodan, et ka mulle jõuavad need mõnuained kohale. Kui mitte enne, siis 6. augustil.

Mis nõu olete saanud õelt?

Gerli rääkis oma triatlonist, et rattasõidus oli hea tunne, võinuks kiirust juurde panna, aga hoidis end jooksuks. Siis oli ta üllatunud, et jooks möödus nii ruttu. Ta hoidis end ka jooksus tagasi. Mul on Pühajärvel esimene suur triatlon, kellega siis ikka võistled peale iseenda.

Ma ei lähe mingeid aegu taga ajama, oluline on eluga pääseda. Pealegi seisab seal samal õhtul ees ka kontsert. Ses mõttes olen nagunii kõige kõvem mees – mul on nelja alaga päev!

TRIATLON

BALTIMAADE SUURIM TRIATLONIFESTIVAL OTEPÄÄL

TEKST: ANN HIIEMAA FOTOD: SHUTTERSTOCK, SCANPIX

MIS ÜHENDAB MUUSIK TANEL PADARIT, SPORDIKOMMENTAATORIT KALEV KRUUSI JA TRIATLEET AIN-ALAR JUHANSONI? KÕIK KOLM NÄEVAD VAEVA, ET OLLA 6. AUGUSTIL TIPPVORMIS. KAKS ESIMEST VÕISTLEJANA, KOLMAS AGA KORRALDAJANA.

J

Juba kümme aastat tagasi seadis tuntud triatleet Ain-Alar Juhanson üheks oma eesmärgiks tuua Eestisse ülemaailmne triatlonisari Ironman. Ta pani kokku tugeva meeskonna, korraldas igal aastal TriSmile’i triatlonivõistlusi ja töötas iga pisiasja kallal, et nii võistlejate kui ka pealtvaatajate jaoks oleks augustis vähemalt üks päev, millest nad maksimaalset mõnu tunnevad.

Niisugune pühendumus, täpsus ja maaliline võistluspaik sisendasid usku ka Ironmani korraldajatele. Kümme aastat läks aega ja ülemaailmne triatloni­sari jõudiski Eestisse.

Tugev meeskond

Seda, et Ironmani Eestisse tulek on eelkõige tema enda töövõit, Ain-Alar Juhanson ei kinnita. Ta ütleb hoopis: “Kõige alus on siiski meeskond. Ja see on meil väga tugev ning motiveeritud.”

Ironman 70.3 ehk pooltriatloni suur-

32

KEVAD 2016

sündmus toimub 6. augustil Otepääl.

Maailma suurima triatlonisarja osavõistluse starti pääseb kuni 2000 osalejat ja see on suurim triatlonivõistlus Balti riikides. Hellitavalt nimetatakse seda lausa triatlonifestivaliks, sest lisaks põhivõistlusele toimuvad ka lastetriatlon ja heategevusjooks, pakutakse kultuuriprogrammi ning mitmekesist suvist olemist Pühajärve ääres ja Otepääl.

Juba praegu on kindel, et osalejad, võistkonnad, koostööpartnerid, vabatahtlikud ja kaasaelajad teevad Otepää sündmustest Baltimaade suurima triatlonifestivali. “Kindlasti on see kogu meie meeskonna jaoks ühe suure unistuse täitumine. Nüüd näeme iga päev vaeva selle nimel, et meile antud võimalust õigustada. Pühajärve ja Otepää on maaliline koht, kus sellist võistlust korraldada. Teeme omalt poolt kõik, et see oleks kõigile unustamatu kogemus,”

sõnab Ain-Alar Juhanson õnnelikult.

Veel õnnelikumaks teeb mehe aga teadmine, et sarja peakontoriga sõlmiti kolmeaastane leping. See tähendab, et triatloni tippsarjas osaleb Otepää etapp kõigil kolmel järgneval aastal. “Meile on see suur-suur samm edasi. Tõsi, korraldustööd ja eeskirju on nüüd muidugi märksa enam. Meil on mitu­ kümmend lehekülge peenes kirjas eeskirju ja nõudmisi. Nõuete täitmiseks tuleb appi paluda senisest hoopis rohkem abijõude ja vabatahtlikke,” möönab peakorraldaja.

Võimalus kaasa elada

Üks peakorteri nõudmisi on, et kõik distantsid peavad mahtuma ühele ringile. Seega tuleb ümber teha ka senised harjumuspärased trassid. Eriti puudutab see 90 km jalgrattasõitu. “Kindel on, et nii rattasõit kui ka jooks lähevad Otepäält läbi. Ilmselt on just seal ka

TRIATLON kõige mugavam võistlustele kaasa elada,” tõdeb Ain-Alar Juhanson.

Ilmselt ei kahtle keegi, et just Juhanson on Eestis väga palju panustanud triatloni populariseerimisse. Tänu talle ja tema meeskonnale on see ala meeletult arenenud. Kümme aastat tagasi oli Eestis pisut üle 200 harrastaja, praegu aga on triatloniharrastajaid kümme korda rohkem.

Lisaks on meil tipud, kellele kaasa elada. Loodetavasti saab seda teha ka Otepääl. Valmisolekust osaleda on teada andnud nii Marko Albert kui ka Kirill Kotšegarov. “Kõik oleneb sellest, kui palju nad selleks ajaks punkte on kogunud,” selgitab Juhanson. Ülemaailmse sarja võistlusena aitab Otepää võistlus kvalifitseeruda Ironman 70.3 maailmameistrivõistlustele. Samuti on

TRIATLON NÕUAB KÜLL PINGUTUST, KUID PÄRAST SELLE LÄBIMIST VALDAB KOGU KEHA SUUR RAHULOLUTUNNE.

võimalik koguda vajalikke punkte Ironmani Hawaii täispika triatloni kvalifikatsiooniks. Eri vanusegruppide parimatele jagatakse 35 kohta Ironman 70.3 MM-ile 2017. aastal.

Nagu Tartu maraton Ent kes oli esimene registreeruja raudmeeste katsumusele? Aasta lõpus üllatas avalikkust muusik Tanel Padar, kes teatas, et osaleb Pühajärve ääres toimuval Ironmani poolpikal distantsil.

Lisaks talle teatas oma osavõtust tuntud spordikommentaator Kalev Kruus.

Mõlema treener on Ain-Alar Juhanson. “Meie eesmärk on Taneli ja Kalevi abil näidata, et algajad ja eri spordialade harrastajad ei peaks triatloni kartma. See on ala, mis nõuab küll pingutust, kuid pärast selle läbimist valdab kogu keha suur rahulolutunne,” räägib ta.

Kui mõni spordisõber ei tihka end ehk maailma tippudega samale võistlusele kirja panna, siis peakorraldaja kinnitusel ei tasu seda karta. Üritust võib tema sõnul võrrelda Tartu maratoniga, kus stardis on umbes 150 proffi ning ülejäänud naudivad võistluste melu omal tasemel.

1

2

Ironman 70.3 Otepää triatlon 2009. aastal toimus esimene Pühajärve poolpikk ehk 70,3-miiline triatlon, mis on olnud klubi TriSmile korraldusel iga-aastane võistlus eri distantsidega. Enne seda korraldas AinAlar Juhanson triatlonivõistlusi Paides.

Ironman Otepääl on mitmepäevane festival 5.–7. augustini, mille käigus toimuvad lastetriatlon, heategevusjooks ja põhivõistlus ning pakutakse mitmekesist programmi Pühajärve ääres ja Otepääl.

Põhivõistlus toimub Pühajärvel 6. augustil. Distants: 1,9 km ujumist, 90 km rattasõitu ja 21,1 km jooksu.

Toetajad ulatasid abikäe Ain-Alar Juhanson rõhutab, et Ironman 70.3 Otepää võistlust poleks võimalik korraldada ilma heade toetajateta. Oma õla on alla pannud nii EAS, Sportland, Hawaii Express, ASICS kui ka teised. Üks suurtoetaja on logistikafirma Ferroline Grupp.

Paljud neist ettevõtetest, kes toetavad Ironmani võistlust Otepääl, toetasid omal ajal Juhansoni ennast. Juba siis, kui ta üle kümne aasta tagasi profisportlasena Lanzarote ja Hawaii Ironmanil tegusid tegi, ilutses tema võistlusvormil Sportlandi logo.

Võistlusvormi ja kiivrit, millega Juhanson Lanzarote Ironmani kaks korda järjest võitis, eksponeeriti aastaid Sportlandi kauplustes, inspireerimaks noori veel innukamalt liikuma ja sportima.

Kui Juhanson hakkas triatlone korraldama, läks Sportland tema tegemistega kaasa. Tänavu on Sportland ujumise partner. “Meie soov on pakkuda osalejatele triatlonimaailma tunnustatuma brändi Zoot tootevalikut,” tutvustab Sportlandi üritusturundusjuht Margus Reintal. “Speedo abiga varustame ujumiseks ja treeninguks vajaminevate vahenditega ka ürituse väljakutse vastu võtnud Tanel Padarit.”

3

Vaata Ain-Alar Juhansoni pilte, mida mujal ei näe: sportlandmagazine.com

KEVAD 2016

33

TRIATLON

ÕNNESTUNUD TRIATLONI TAGAB ÕIGE VARUSTUS SOBIVA JALGRATTA, KOMBINESOONI JA UJUMISÜLIKONNA VALIK SÄÄSTAB TRIATLONIL AEGA JA TEEB VÕISTLUSE LÄBIMISE KERGEMAKS. NÕUANDEID ÕIGE VARUSTUSE VALIMISEKS JAGAVAD SPORTLANDI SPETSIALISTID. 34

KEVAD 2016

TRIATLON

T

Triatlon on spordiala, mis areneb väga kiiresti ja kogub ka Eesti spordisõprade seas üha enam populaarsust. Tänavu peetakse esimest korda Eestis ja kogu Baltikumis ka Ironmani sarja triatlon, kuhu oodatakse võistlema üle tuhande triatleedi üle maailma.

Triatlonis on eri pikkusega distantse ning seega sobib spordiala kõigile hea füüsilise vormiga huvilistele. Alaga tegelemise üks eeldusi on korraliku varustuse hankimine.

Neopreen aitab vees edasi

Meie kliimas mängib hea ujumisülikond väga suurt rolli, sest enamiku aastast on veekogude vesi jahe. Ujumisülikond aitab kehal soojust säilitada ning nõnda välditakse alajahtumist ja krampe. Samuti aitab ujumisülikond vees paremini ja kiiremini edasi liikuda, hoides samas kokku energiat. Kuna ujumine on triatloni esimene ala, siis on tähtis säästa jõuvarusid järgmisteks aladeks. Triatleedid tavatsevad öelda, et triatloni ujumisega ei võideta, küll aga kaotatakse.

Ujumisülikondi tehakse neopreenist, mis sisaldab miljoneid väikesi õhumulle. See aitab sportlase keha vee peal hoida ja tänu sellele on lihtsam ujuda.

Mida kallim ujumisülikond, seda rohkem õhku neopreen sisaldab.

Ujumisülikonda tuntakse ka kalipsona, kuid see on õigupoolest ühe tootemargi nimi. Ujumisülikondi valmistatakse kolme tüüpi. Eestis ja mujalgi maailmas on kõige enam levinud full cut ehk pikkade varrukate ja säärtega ujumisülikond. Hinnaklasse on samuti kolm ning endale sobiva leiab nii algaja, edasijõudnu kui ka tipptegija.

Õige ratas on pool võitu

Triatlonile ei sobi tavaline maanteeratas, vaid tuleb kindlasti hankida spetsiaalselt selleks spordialaks mõeldud eraldistardi- ehk triatloniratas. See on maanteerattast lühema raami ja madalama juhtrauaga. Triatlonirattal on juba ostes olemas või paigaldatav eraldistardi juhtraud, millele saab küünarnukkidega toetuda.

Harilikult kasutatakse sõiduasendis istumiseks sadula esimest kolmandikku. Spetsiaalne ratas on disainitud nii, et tekiks võimalikult aerodünaamiline sõiduasend. Õiges asendis saab arendada suurt kiirust ning hoida tempot olenemata rajaprofiilist ja ilmastikuoludest.

Sobiv sõiduasend võimaldab lisaks rattadistantsil kiiruse arendamisele ja hoidmisele sujuvamat üleminekut jooksudistantsile – see on harilikult triatloni kõige keerulisem alade vahetus. Triatloniks sobiva sõiduasendi puhul on jalad rohkem “lahti” ning alade vahetus sujub lihtsamalt.

Sobivad jalanõud tagavad tulemuse Triatloni läbimiseks on oluline valida õiged jooksujalanõud. Korralikel triatlonijalanõudel on paelad, mida ei pea siduma. Valida tasub niisuguse sisuga jalanõud, mis sobivad palja jala otsa.

Stabiliseeriv vahetald tagab kindla tulemuse triatloni viimasel alal ehk jooksmisel.

Zooti triatloni­ varustus

Ultra Tri Racesuit Ultra Vivid Blue.

Kombinesoon teeb sõidu mugavaks

Triatloni kombinesoon tuleks valida paraja suurusnumbriga, et see liibuks ümber keha. Valimisel peab arvestama, et kombinesoon ujumise ajal pisut venib. Materjalidest tasub eelistada niisugust, mis kuivab kiiresti.

Väga tähtis on mugavus sõidu ajal.

Võistlusratta sadul on kõva ja istmikupehmendus teeb sõitmise mugavamaks.

Lihtsamate triatlonikombinesoonide istmikupehmendused tehakse märgumatust fliisisarnasest materjalist. Need sobivad kõige paremini lühemateks ja keskmise pikkusega triatlonideks. Pikaks distantsiks on soovitatav valida paksema istmikupehmendusega kombinesoon – nii mööduvad tunnid sadulas mõnusamalt.

1

2

Ultra Tri Aero Skinsuit Ultra Vivid Blue.

Ultra Tri Racesuit Ultra Sunburst.

Wetzoot 5.0.

3

2016 triatlonivarustus nüüd kohal. Vaata lähemalt: sportlandmagazine.com

KEVAD 2016

35

ORIENTEERUMINE

MM VALLUTAB KA KÕRVEMAA TEKST: KRIS SÜLD FOTOD: MTÜ SPORDIKLUBI 100

TÄNAVU SUVEL ON EESTISSE OODATA TUHANDEID VETERAN­SPORTLASI, SEST 5.–14. AUGUSTINI VÕÕRUSTAME VETERANIDE MAAILMAMEISTRI­VÕISTLUSI ORIENTEERUMISJOOKSUS. SEE ON SUURIM ORIENTEERUMISE TIITLI­VÕISTLUS MAAILMAS.

“I

“Idee maailmameistrivõistlused Eestisse tuua tuli aastal 2012, kui teema kerkis üles Eesti orienteerumisliidu koosolekul,” räägib võistluste korraldaja Timmo Tammemäe. Just tema tegi ettepaneku, et võistluste peakorraldaja oleks Eesti orienteerumisliidu egiidi all MTÜ Spordiklubi 100. “Taotlus, hindamine, rahvusvahelise föderatsiooni esindaja võõrustamine – ning üheksa kuud pärast idee sündi kuulutati Eesti nelja kandidaadi seast võitjaks.”

Pool aastat enne sündmust on end ettevõtmisele kirja pannud juba üle 2800 osaleja. Korraldajad ootavad kohale aga märksa rohkem rahvast. “Sellel iga-aastasel rahvusvahelisel tiitlivõistlusel osa-

36

KEVAD 2016

leb tavaliselt 4000 võistlejat, kes toovad kaasa ka oma pere,” selgitab Timmo Tammemäe. “Sellele lisandub ligi pool tuhat rahvavõistlusel osalejat.”

Kuna rahvusvaheline orienteerumisföderatsioon soovib oma ala populariseerida, siis on oluline põhimõte, et orienteerumine oleks nähtav ja “metsast väljas”. “Eestis korraldatav suurvõistlus oma võistluspaikade valikuga seda ka teeb,” kinnitab Tammemäe.

Nii pealinnas kui ka Harjumaal

Rahvusvahelise suurvõistluse etapid toimuvad nii Tallinna vanalinnas, Kadrioru pargis, Kõrvemaal kui ka Pikasaares. “Kadriorus joostakse sprindi-

NII SUURT SÜNDMUST, NAGU MM-I RAAMES ASET LEIAB, EI OLE KÕRVEMAA VAREM VÕÕRUSTANUD. võistluse kvalifikatsioon ja vanalinnas finaal, Kõrvemaa keskuses toimub kaks tavaraja (pikema metsaorienteerumise) kvalifikatsioonipäeva, et medalite eest võidelda juba Pikasaares finaalis,” selgitab korraldaja.

Nii suurt sündmust, nagu maailmameistrivõistluste raames aset leiab, ei ole

ORIENTEERUMINE

MM-i ja Tallinna orienteerumis­nädala ajakava Laupäev, 6. august 19.00–20.00

Avatseremoonia

Tallinna lauluväljak

Pühapäev, 7. august 9.00–13.00

WMOC sprindi kvalifikatsioon Tallinna orienteerumisnädal: sprint

Kadrioru park

Esmaspäev, 8. august WMOC sprindi finaal 10.00–14.00 Tallinna orienteerumisnädal: sprint

Tallinna vanalinn

Teisipäev, 9. august 10.00–14.00

Kodasoo

WMOC tavaraja treening Tallinna orienteerumisnädal: treening (lühirada)

Kolmapäev, 10. august WMOC tavaraja I kvalifikatsioon Kõrvemaa 10.00–13.00 Tallinna orienteerumisnädal: tavarada Neljapäev, 11. august 10.00–13.00

WMOC tavaraja II kvalifikatsioon Kõrvemaa Tallinna orienteerumisnädal: tavarada

Reede, 12. august 10.00–13.00

Puhkepäev Tallinna orienteerumisnädal: treening (pikendatud sprint)

Tallinna botaanikaaed

Laupäev, 13. august 9.00–14.00

WMOC tavaraja finaal Autasustamine ja lõputseremoonia Tallinna orienteerumisnädal: lühirada

Pikasaare

Kõrvemaa keskus veel võõrustanud.

“Täidame 5000 osalejaga kõik ära,” ütleb Timmo Tammemäe, kelle sõnul peab ka auto parkima kaugemale ja sõitma keskusesse shuttle-bussiga. “Kõrvemaa keskuses saavad kõik harrastajad orienteerumisoskusi lihvida ja võistlust jälgida. Meil on suur toitlustusala ja veel suurem näituseala, kus on oma kaubavalikuga väljas ka Sportland.”

Harrastajad samuti oodatud

Maailmameistrivõistlustega samal ajal toimub rahvavõistlus Tallinna orienteerumisnädal, mis ootab kõiki suurest spordipeost osa saama. “See on ideaalne koht, kuhu tulla, valida endale

meelepärane ja sobiv rada ning proovida ise stardist finišisse jõuda,” kutsub korraldaja üles kõiki huvilisi ennast kirja panema.

Rahvavõistlusega on oodatud liituma ka need, kes metsa orienteeruma veel minna ei julge. Nimelt vajatakse korraldusmeeskonda vabatahtlikke. “Orienteerumisnädala kodulehelt leiab vabatahtlike vormi ning saabki tulla appi korraldama,” räägib Timmo Tammemäe. “Kaasatavate vabatahtlike arv küündib vähemalt 400 inimeseni,” lisab ta ja märgib, et kogu rahvusvaheline tiitlivõistlus korraldataksegi suuresti vabatahtlike kaasabil.

Orienteerumine Eestis teel tippu

Eesti spordiregistri 2015. aasta andmete põhjal on orienteerumine olümpiale mittekuuluvate alade seas harrastajate arvult esimene. “Sel aastal toimuvad mammutliku osalejate arvuga veteranide maailmameistrivõistlused, järgmisel aastal on Eestis põhiklasside MM,” tutvustab Timmo Tammemäe. Tema sõnul on siis 2017. aastal eri koondistega võistlustules 300 tippsportlast, kuid rahvavõistlusele on oodata umbes 2000 osalejat Eestist.

Tammemäe väitel ei ole kunagi varem nii palju eestimaalasi veteranide maailma­meistrivõistlustel osalenud.

Teisalt on see läbi aegade rohkearvulisim välismaalastest osalejate arvuga spordivõistlus Eestis. Meie heast tasemest räägib see, et veteranide maailmameistrivõistlused orienteerumises on toimunud 2005. aastast ja eestlased on igal aastal olnud medalisaajate seas.

“Orienteerumissport Eestis on teel tippu,” kinnitab Tammemäe. “Sellise kestuse ja mastaabiga orienteerumise suurvõistlus toimub Eestis esimest korda ning selle korraldusõiguse andmine on suur tunnustus meie riigile.”

KEVAD 2016

37

Tunne oma keha ape süs h S t

&

m ee

Bo d y

Oma keha vormis hoidmiseks, tervislikuks toitumiseks ja ideaalkaalu saavutamiseks on vajalik õige tegurite kombinatsioon. Tasuta äpp Beurer BodyShape koos BodyShape‘i diagnostilise kaalu ja aktiivsuse sensoriga pakuvad sulle lusti ja vajalikku motivatsiooni.

Hoia end vormis!

Diagnostiline kaal BF 710 & aktiivsuse sensor AS 81

Diagnostiline bluetooth kaal BodyShape BF 710 · BodyShape‘i äpi abil on võimalik mõõtmistulemusi ja admeid vaadata igal hetkel · LCD ekraan näitab kasutaja initsiaale · Kuni 8 kasutajat, kellest igaühe kohta on võimalik salvestada kuni 30 mõõdetud tulemust · Automaatne kasutaja tuvastamine ja 5 aktiivsustaset

Beureri tooted on müügil Euronicsi kauplustes.

Vaata www.euronics.ee

Aktiivsuse sensor BodyShape AS 81 · BodyShape‘i äpi abil on võimalik mõõtmistulemusi ja admeid vaadata igal hetkel · Jälgib pidevalt füüsilist aktiivsust ja une kvaliteeti · Mälu maht: 30 päeva ja 7 ööd · Aku taseme näit protsentides · OLED XL ekraan

Teeme elu lihtsaks!

VASTUPIDAVUSALAD

ROGAIN – VISADE EESTLASTE TRUMPALA TEKST: ANN HIIEMAA FOTOD: SCANPIX, ORION

“EESTLASED ON NUTIKAD JA VASTUPIDAVAD. JUST SELLEPÄRAST OLEMEGI ROGAINIS NIIVÕRD TUGEVAD, MEILE POLE LIHTNE VASTU SAADA!” KINNITAB ROGAINI POPULARISEERIJA VIIU REBANE ORIENTEERUMIS­KLUBIST ORION.

40

KEVAD 2016

R

Rebase sõnades pole põhjust kahelda, sest eestlased on võitnud kulla 2012., 2013. ja 2014. aasta rogaini MM-il. Lisaks kuulub eestlastele kaks värskeimat Euroopa meistri tiitlit. Ühtekokku on viimastel aastatel MM-ilt võidetud üle seitsme medali, sealhulgas neli kulda. Kuulume rogaini absoluutsesse tippu, ometi ei tea endiselt paljud, mida see ala endast kujutab.

Tegemist on võistkondliku orienteerumismatkaga, kus abivahenditeks on kaart ja kompass. Eesmärk on lihtne: kindlaks määratud aja jooksul tuleb läbida maastikul kontrollposte, kogudes nende eest võimalikult palju punkte. Ent nendel “punktidel” on erinev hind – mida kaugemal, seda hinnalisemad. Kontrollpostid asuvad enamasti suurtel ja selgetel objektidel.

Postide arv ja asukoht maastikul on aga sätitud nii, et kõiki kontrollposte ei suuda kontrollaja jooksul läbida ükski võistkond. Seetõttu tuleb teha tarku valikuid: kuhu minna, milliseid punkte võtta, millist teed mööda jne.

VASTUPIDAVUSALAD saks üldarvestusele on eraldi võistlusklassid juunioridele (kuni 20 a), veteranidele (40 a ja vanemad) ning superveteranidele (55 a ja vanemad).

“Kuna rogainis on nutikusel ja planeerimisel väga suur roll, siis tihti teevad kohalikel võistlustel vanemad generatsioonid noorematele ära,” räägib Viiu Rebane. “Vanemad on kuidagi tasakaalukamad, mõtlevad ja arutlevad enam.”

Tema hinnangul on samuti oluline oskus jõuvarusid õigesti jagada.

Loomulikult eeldab rogain head vastupidavust ja oskust maastikul orienteeruda nii päevavalges kui ka pimedas.

Soovi korral võib võistkond võistluse ajal pöörduda tagasi võistluskeskusse, et puhata, süüa ja täiendada varustust, ning suunduda seejärel uuesti maastikule. Võistluskeskuses asuvasse finišisse tuleb jõuda enne kontrollaja lõppu. Hilinemist trahvitakse punktide mahaarvamisega. Tiitlivõistlusi korraldatakse traditsiooniliselt täiskuule lähimal nädalavahetusel.

Silver ja Rain Eensaar võitjatena finišeerimas 24 h rogaini EM-il Lätis 2011.

Üle 800 osaleja

Viiu Rebase sõnul on rogaini puhul oluline, et tegemist on seltskondliku alaga. “Ilmselt on see ka üks populaarsuse põhjusi. Tavaliselt on võistkonnas 2–5 inimest, seega koostöö ja omavaheline klapp on väga tähtsad. Hea oleks, kui võistkonnakaaslased on füüsiliselt enam-vähem samal tasemel, vastasel juhul pole võistlus nauditav, sest üks peab teist pidevalt utsitama,” selgitab ta.

1999. aastal Eestisse jõudnud ala kogub iga aastaga üha enam populaarsust. Näiteks mullu oli Teaduste Akadeemia orienteerumisklubi korraldatud rogainil üle 800 osaleja.

“Rogainiga saab veeta palju aega looduses,” iseloomustab kolmekordne rogaini maailmameister Silver Eensaar.

“Saab teha plaane ja need seejärel ellu viia. Alati pole mõnus – on ka vihma, muda ja külma. Eestlastele see järelikult sobib. Ju siis meil on kannatlik meel ja raskuste talumine on meeltmööda. Kui aga finišeerid, siis tunned täielikku mõnu. Tunned, et kõik oli seda väärt.”

Tippvõistkonnad läbivad tiitlivõistlustel ööpäeva jooksul üle 100 kilomeetri, kuid rogain pole vaid üksikutele masohhistidele mõeldud spordiala. Vastupidi – tegemist on üha enam rahvaspordiga.

Rogainist ortopeed dr Mihkel Mardna pilguga

Dr Mardna, liikumistervise innovatsiooni klastri juhtpartner

Spordimeditsiini Sihtasutuse projekt “Liikumistervise innovatsiooni klaster” on kaasrahastatud EAS-i Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist www.sportest.eu

Vajalikud omadused

Võistlusarvestust peetakse eraldi mees-, nais- ja segavõistkondadele. Li-

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

“Tervisespordi vaatevinklist on rogain kindlasti väärt harrastus seni, kuni osatakse vahet teha tervise­ spordil ja saavutusspordil. Juba Soome legendaarne pikamaajooksja Lasse Viren ütles: “Kui te olete käinud sörkimas ja otsustate hakata tegelema jooksuga, tasuks enne nõu pidada oma arstiga, kas ka tema on teie tervisliku seisundi suhtes sama optimistlikult meelestatud...”

Tervisespordi eesmärgiks peaks olema osavõtt. Kui aga minnakse teiste osavõtjatega võistlema, on ette­valmistuse roll märksa tähtsam. Vastupidavusalade puhul on kõige olulisem küsimus harrastajale enne võistlust: “Kas ettevalmistus on piisav ühe või teise võistluse läbimiseks ja võistkonnaga liitumiseks?” Suurim viga on tavaliselt oma võimete ülehindamine, mis toob sageli kaasa ülekoormusvigastusi.

Need, kes tegelevad tõsisemalt vastupidavusaladega, peaksid kindlasti korra aastas läbima tervisekontrolli spordiarsti juures, et selgitada välja võimalikud varjatud terviserikked ja ennetada nende avaldumist pikemal pingutusel.”

Spordiarsti juurde on võimalik minna Spordimeditsiini Sihtasutusse, mis on liikumistervise innovatsiooni klastri liige.

Eesti tuleviku heaks

KEVAD 2016

41

VASTUPIDAVUSALAD

Rogaini lugu

Silver ja Rain Eensaar koos treener Karli Lambotiga võitjatena finišis 24 h rogaini MM-il Venemaal 2012.

Rogain on välja kasvanud ööpäevastest matkadest, nimi ja võistlusformaat võeti kasutusele Austraalias 1976. Lisaks Austraaliale, kus toimub aastas ligi 50 võistlust, korraldatakse rogaine regulaarselt Uus-Meremaal, Kanadas, USA-s, Jaapanis, Venemaal, Ukrainas, Tšehhis, Iirimaal, Hispaanias, Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus ja Eestis.

Võistluse ajal võib abivahenditena kasutada vaid magnetkompassi, kella ja korraldajate antud kaarti. Keelatud on kasutada muid sama ala kujutavaid kaarte, samuti kõikvõimalikke elektroonilisi abivahendeid. Lubatud on ilma näidikuta GPS-teekonnasalvestid.

Korraldatakse ka ratta-, suusa- ja kanuurogaine. Austraalia ja USA linnapiirkondades korraldatud võistlusi on nimetatud metrogainideks.

Allikas: www.rogain.ee

Ultrajooksud koguvad populaarsust

Timmo Tammemäe ning Silver ja Rain Eensaar teel võidu poole 24 h rogaini MM-il USA-s 2014.

42

KEVAD 2016

Kas kujutate ette, kuidas oleks joosta 24 tundi järjest? Või 230 kilomeetrit järjest? Silver Eensaar kujutab väga hästi, sest naudib ultrajookse algusest lõpuni. Kuigi vahepeal on nii kohutavalt raske, et ainus, mis püsti hoiab, on vaimujõud.

Ultra- ehk ülipikamaajooks on spordiala, kus läbitakse pikemaid distantse kui maraton (st rohkem kui 42 kilomeetrit ja 195 meetrit). Traditsiooniliselt peetakse ultrajooksuks vahemaad, mis on vähemalt 50 kilomeetri pikkune. Ultrajookse on kahte tüüpi: kas läbitakse kindel distants ja võidab see, kes läbib selle kõige lühema ajaga, või joostakse kindlal ajavahemikul ja võidab osaleja, kes selle aja jooksul läbib kõige pikema distantsi.

“Osa ultrajookse joostakse asfaldil, osa maastikul, osa on 24 tunni või 100 kilomeetri jooksud,” kirjeldab Silver Eensaar.

“Mõnel ultrajooksul pannakse aeg kinni ja vahepeal on võimalik magada. Enamikul aga siiski mitte. Mujal maailmas on väga levinud ultrajooksud maastikul. Ka mulle meeldivad need kõige enam – vaheldus on suurem.”

Silver Eensaare nimele kuulub Eesti meeste 24 tunni jooksu rekord 232,433 km. Eestis korraldatakse 3–4 ultrajooksuvõistlust aastas. Iga aastaga on ala üha populaarsem. Näiteks mullu osales Haanja 100 km distantsil 102 jooksjat, lisaks neile oli rajal 32 klassikalise maratoni läbijat, keda ultrajooksjad nimetavad hellitavalt “sprinteriteks”.

Silver ja Rain Eensaar 2011. aastal enne 24 h rogaini EM-i Lätis rada planeerimas.

VEHKLEMINE

ERIKA KIRPU:

VEHKLEMINE TULEB KASUKS KA TAVAELUS TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: MEELI KÜTTIM

K

EESTI EPEENAISKONNAGA RIO DE JANEIRO OLÜMPIAMÄNGUDEL VÕISTLUS­TULLE ASTUV ERIKA KIRPU ARUTLES SPORTLAND MAGAZINE’IGA VEHKLEMISE OLEMUSE JA EDUKUSE PÕHJUSTE ÜLE.

Kui suur pingelangus tabas epeenaiskonda, kui selgus, et pääsete kindlasti Rio olümpiale?

Juba päev enne viimast ja otsustavat võistkonnavõistlust oli teada, et homne võistlus meid ei ohusta ning peaksime pääsema olümpiale igal juhul. Mäletan, et kui sellest teada sain, ei suutnud kohe uskuda. Varem kujutasin seda momenti ette kui väga emotsionaalset hetke.

Nüüd aga ei julgenud väga emotsionaalne olla, sest ametlikult ei olnud ju veel edetabel lukku pandud. Oli lõpuni tunne, et äkki on midagi valesti ning jääme olümpiapiletist ilma. Aga viimane võistlus käis meil juba pingevabalt, nautisime vehklemist ja tahtsime väga kindlustada oma OM-piletit medaliga – ning tegimegi seda (kolmas koht MK-etapil Argentinas – toim).

44

KEVAD 2016

Millised on epeenaiskonna ootused Rio olümpiamängudeks?

Kõige julgemad ja kõrgemad. Eelnevate aastate kogemused ja tulemused on näidanud, et me oleme selleks võimelised.

Miks on sinu arvates Eesti naiste epeevehklemine nii heal tasemel?

Sellele küsimusele on väga raske vastata, aga julgen pakkuda, et põhjuseks on “süstemaatiline mittesüsteemsus”.

Eestis on väga tugevad vehklemistraditsioonid, mis jäid vanadest aegadest alles – need nii-öelda vana kooli treenerid ja vehklejad. Sportlased ja treenerid töötavad südamega ja panustavad täiega. Vehklejad on suured entusiastid.

Samal ajal on aga vehklejatel trenni tegemiseks ühed kehvemad tingimused, mida ma Euroopas näinud olen. Vehk-

lemine on halvasti rahastatud. Paljud perspektiivsed sportlased ja treenerid pidid spordi maha jätma, sest oli vaja raha teenida, aga spordi eest ei maksta. Äkki need eelised ja halvad tingimused kokku soodustavadki tugeva iseloomu tekkimist ning sellest tulenevalt hea tulemuse saavutamist. (Naeratab.)

Millised on naiskonna liikmete omavahelised suhted?

Oleme tõelised sõbrad. Meie naiskonnas on väga hea õhkkond ning üritame

PEALE SELLE, ET ADIDASE RIIDED ON STIILSED JA ILUSAD, ON NEED KA MUGAVAD.

VEHKLEMINE

Erika Kirpu Sündinud 22. juunil 1992 Moskvas Pikkus: 172 cm Individuaalsed autasud: MM-i pronks (2014), Eesti aasta naissportlane (2014) Võistkondlikud autasud: EM-i kuld (2013), EM-i hõbe (2015), EM-i kuld (2013), MM-i hõbe (2014), Eesti aasta võistkond (2013 ja 2014).

teha kõik, et see säiliks.

Millised on sinu isiklikud eesmärgid olümpiamängudeks?

Tahan säilitada külma närvi ja näidata, milleks võimeline olen. Üritan teha kõike õigesti ja vältida suuri vigu nii ettevalmistuse kui ka võistluse käigus.

Kuidas üldse sattusid vehklemise juurde?

Minu vanemad on treenerid, nii sattusingi. Olen tegelnud ka muude aladega, aga vehklemine on mulle kõige südamelähedasem.

Kas vehklemine on aus spordiala?

Sageli võib üks torge tähendada liiga palju – oled supervormis, aga järsku turniirilt väljas.

Vehklemine on väga omapärane spordiala. Tõesti, tihti ei sõltu tulemus ainult sinust ja sinu vormist, vaid ka paljudest muudest faktoritest. See on ka väga mentaalne ala – vehkleja mõtted mängivad väga suurt rolli. Võid olla füüsiliselt väga heas vormis, aga sisemist kindlust ja külma närvi pole ning sellepärast ei pruugi ka rajal midagi välja tulla.

Arvan, et nagu iga muu spordiala, nii on ka vehklemine vahepeal aus ja vahepeal mitte. Vahel oled kõik teinud võidu

Erika kiidab Adidase rõivaid, mis on stiilsed, ilusad ja mugavad.

nimel ning pead siiski kaotusega leppima. See on sport, aga nii toimub ka elus. Küllap see on loomulik.

Miks peaks tulema vehklemis­ trenni?

Vehklemine annab kasu igal juhul, ole sa professionaalne sportlane või amatöör. Vehklemine õpetab mõtlema, kaaluma, otsustama, kontsentreeruma, kannatama. Kõik need oskused tulevad kasuks ka tavaelus.

Palun kirjelda oma varustust.

Sisetrenniks kasutan retuuse või lühikesi pükse, T-särki ja pluusi. Viimastest on lemmik Adidase mudel AJ6333 – tavaline must pluus ilma lukkudeta. Seda on mugav kanda, see on kerge, ilus ja mõnus. Retuuse on mul erinevaid. Tavaliselt eelistan musta värvi, kuid vahepeal, kui tuju mängulisem, võin panna jalga ka erksamad. Mis puudutab jooksutosse, siis viimasel ajal olen teinud trenni Adidas Energy Boostidega. Need on mugavad, neil on kõrge tald ning jalg ei väsi ära. Hiljuti sain Adidase uued PureBoostX Endless Energy tossud. Ei ole jõudnud nendes veel palju trenni teha, kuid esimene mulje oli väga mõnus ning disain meeldib mulle eriti – need on esimesed sellise tallaga tossud.

Kui on hea ilm ning trenn toimub väljas, kasutan vahepeal tuulejopet või vesti ning retuuse, mis on fliisiga seest soojendatud. Meie kliimas on need ühed parimad asjad, mis välja mõeldud – kaitsevad külma ja tuule eest. Õhtuti käin vehklemas. Siis kannan samuti retuuse või lühikesi pükse, Tsärki, pluusi, aga jooksutossude asemel on siis vehklemistossud. Vehklemisvarustusest, mis selle peale käib, räägin järgmisel korral. (Naerab.)

Kas Adidas kuulub ka sinu igapäevariietuse juurde?

Kuna minu peamine tegevus on sport, siis kannan ka tavaelus tihti spordiriideid ja Adidas kuulub kindlasti nende hulka.

Peale selle, et Adidase riided on stiilsed ja ilusad, on need ka mugavad. Esiteks on need kvaliteetsed ning tehtud täpselt keha järgi. Teiseks on need hästi läbi mõeldud – näiteks jooksuriietel on alati koht, kuhu panna telefon või võtmed. Võib valida erksamaid või tagasihoidlikumaid riideid, aga sõltumata valikust võid olla kindel, et oled stiilne ja originaalne. Olen Adidase riietega väga rahul ning tunnen ennast neid kandes väga hästi. Tean alati, et olen moodne ja naiselik, mis lisab enesekindlust ja motivatsiooni.

KEVAD 2016

45

TERVIS

Gerly Kedelauk.

TERVISE­ M SPORTLASED, VERD UURIMA! MEDITSIINILABORI SYNLAB EESTI ERAPATSIENDI SUUNA TURUNDUSJUHT GERLY KEDELAUK RÄÄGIB SPORTLAND MAGAZINE’ILE VEREUURINGUTE TÄHTSUSEST. TEKST: OLIVER LOMP FOTO: ARDO KALJUVEE 46

KEVAD 2016

Miks peaksid ka tervisesportlased laskma oma verd uurida?

Tegelikult on igal inimesel oluline oma tervisest ülevaadet omada, sest teadupärast on mitmed haigused ennetatavad ja varajases staadiumis ravitavad. Sportlikul inimesel on oluline teada füüsilise koormuse mõju organismile. Tervisesportlastele, kes treenivad 2–8 tundi nädalas, on labori- ja spordiarstid välja töötanud verepõhise kontrolli ehk tervisesportlase paketi, mis annab ülevaate sportimise mõjust südamele, neerudele, südame-veresoonkonna tööle, aitab avastada võimalikke põletikke, lihasekahjustusi ja ülekoormust ning annab selgust, kas toidust saadavate süsivesikute sisaldus on testija sportimise tasemele piisav.

Lisaks on sportlasele oluline raua-, magneesiumi- ja kaltsiumitaseme määramine, sest kõik need mõjutavad sooritusvõimet ja krampide tekkimist.

Kus vereuuringuid teha saab?

Tervisesportlase paketti ja teisi pakette saab teha Synlabi meditsiinilaborites ja verevõtupunktides üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Elvas, Viljandis, Põltsamaal, Võrus, Jõhvis ja Narvas.

Milline näeb vereuuringute protseduur välja? Kui kaua see aega võtab

TERVIS ja kas see on ebameeldiv?

Kõige otstarbekam on tervisesportlase või muu tervisekontrolli pakett tellida patsiendiportaalist minu.synlab.ee.

Sealt tellides ilmuvad pärast vere andmist vastused otse portaali ja lähevad ka meie digilukku. Analüüse saab tellida ka laborites, kuid siis ei ilmu vastused patsiendiportaali.

Verd saab anda sobivas Synlabi verevõtupunktis. Vere andmiseks parim aeg on hommikul kella 8–11 vahel ja enne peaks olema 10–14 tundi söömata-joomata. Kohapeal võetakse ühel korral veeniveri. Aega broneerima ei pea, protseduuriks võiks arvestada umbes 15 minutit. Eks verevõtt ole mõnevõrra ebamugav paljudele, kuid karta pole küll midagi.

KUI TOITUMINE JA TREENINGUKAVA EI OLE KOOSKÕLAS, EI SAADA SPORTIMISEKS PIISAVALT ENERGIAT. Kui paljud on lasknud oma verd uurida ja kas see tendents kasvab?

Huvitav on see, et kui muidu ei lähe mehed arsti juurde väga hea meelega, siis tervisesportlase paketi tegijad on üle 70% juhul mehed. Oleme küsinud klientidelt põhjusi laborisse tervisekontrolli tulemiseks. Peamiselt tuuakse välja, et aega ei pea broneerima, teenindus on kiire ja vastused juba paari tööpäeva jooksul e-postis või portaalis.

20–30-aastased ei kontrolli oma tervist just sageli, sest tervisehädasid neil enamasti ei ole. Tervisesportlase pakett on populaarne ka noorte hulgas, kes tahavad teada füüsilise koormuse mõju organismile ning sellele vastavalt korrigeerida treeningu- ja toitumiskava.

Inimeste terviseteadlikkus ja vastutustunne on suurenenud. Iga päev käib Synlabi laboris järjest enam inimesi oma tervist kontrollimas. Populaarne on ka tervisekontrolli kinkekaardi kinkimine lähedastele, kõige enam vanematele.

Kas on tüüpilisi vigu või probleeme, mida Eesti inimese verd uurides avastatakse?

Kõige sagedasem on D-vitamiini liiga madal tase. See mõjutab sooritusvõimet, organismi vastupanuvõimet ja immuunsüsteemi tugevust.

Rohkelt jõusaalis treenijatel viitavad vereanalüüside tulemused sageli ülekoormusele ning vähesele aeroobsele treeningule.

Toidulisandeid tarbivad inimesed käivad järjest rohkem regulaarselt kontrollis, sest mõistavad, et lisaainete tarbimisel tuleks lähtuda nende ainete tasemest organismis. Üldiselt on sportivatel inimestel enamik näitajaid korras, tervisekontroll annab hingerahu. Kui mõni tulemus on normist kõrgem või madalam, küsitakse nõu laboriarstilt, kes selgitab välja võimalikud kõrvalekalde põhjused, annab soovitusi treeningu ja toitumise asjus ning ütleb, millal analüüsi korrata või milliseid analüüse võiks juurde teha (laboriarsti konsultatsioon maksab 17 eurot).

Kui sageli peaks vereuuringutel käima?

Laboriarstid soovitavad analüüse korrata 1–2 aasta järel. Siis tekib endal ka ülevaade, kuidas verenäitajad muutuvad. Hea on seada endale mingi seaduspärasus, olgu see siis aasta alguse traditsioon või teha seda enne võistlushooaja algust, enne olulist võistlust, pärast hooaega, suvepuhkuse ajal või muul sobival ajal.

Milliseid soovitusi te tervisesportlastele veel annaksite? Milliseid uuringuid soovitate?

Laborianalüüse on tuhandeid. Sportival inimesel soovitaksin alustada tervise­ sportlase paketist. Kui selles on mingi(d) analüüs(id) normist väljas, tasuks tellida konsultatsioon laboriarstilt, kes seletab lahti kõik tulemused, ja leiate ehk ühiselt põhjused.

Kui sportlane on taimetoitlane, siis soovitaksin taimetoitlase paketti ja li-

Sportland Magazine’i luge­ jatele nõustamine tasuta Kui tellid aprillis minu.synlab.ee patsiendiportaalist tervise­sportlase paketi ja ütled verd andma minnes märgusõna “Sportland Magazine”, saad laboriarsti nõustamise tasuta.

Vaata lähemalt: sportlandmagazine.com

saks ülekoormust näitavaid üksikanalüüse. Nii tuleb kokku odavam, sest pakettides võivad analüüsid osaliselt kattuda. Synlabi klienditeenindajad lühinumbril 17123 ja verevõtupunktides oskavad juhtida tähelepanu pakettides kattuvatele analüüsidele ning kombineerida sobivaid analüüse. Öeldakse, et tippsport pole tervislik. Kas ka tervisespordi kohta saab sama öelda, kui talitada valesti?

Saab öelda küll. Kui toitumine ja treeningukava ei ole kooskõlas, ei saada sportimiseks piisavalt energiat ja vajalikke mineraalaineid. Teiseks on meil nii-öelda weekend warrior’id, kes ilma treeninguta käivad nädalavahetustel harrastussportlaste võistlustel. Ka pärast haigust liiga kiire täismahus treeningute juurde naasmine tekitab lisariske.

Esmalt tuleks tunnetada oma keha.

Kui vaja, peaks nõu pidama pere- või laboriarstiga ja kontrollima oma tervist.

Üle 5 miljoni analüüsi aastas Tänapäeval teevad arstid umbes 80% raviotsustest laborianalüüside tulemuste põhjal. Üle 20 aasta Eestis töötanud Synlab on mahult Eesti suurim meditsiinilabor, kus tehakse üle 5 miljoni laborianalüüsi aastas.

Kui annad oma perearsti juures verd, siis suure tõenäosusega jõuab see Synlabi laborisse analüüsimiseks.

2015. aasta kevadel aitasid pere- ja spordiarstid töörühmades laboriarstidega välja töötada tervisekontrolli pakette, mis oleksid abiks nii profülaktilistel eesmärkidel kui ka vaevuste põhjuste tuvastamisel. Nüüd testib Synlabi laborites iga päev oma tervist mitusada patsienti.

Paketid ja hinnad Synlab Eesti meditsiinilabor töötab Eesti Haigekassa hinnakirja alusel ja pakub mitmesuguseid uuringu­pakette. »» Tervisesportlase pakett – 12 analüüsi, kokku 36 eurot. »» Terviseriski pakett – 13 analüüsi, kokku 48 eurot. »» Taimetoitlase pakett – 15 analüüsi, kokku 81 eurot. »» Vitamiinide ja mineraalainete paketid on tulenevalt analüüsi­meetodist mõnevõrra kallimad, vastavalt 152 ja 182 eurot.

Veel pakette ja lisainfot leiad minu.synlab.ee

KEVAD 2016

47

TEGIJA

TEKST: ANN HIIEMAA FOTOD: ERAKOGU

TOTAALNE KANNAPÖÖRE

48

KEVAD 2016

KULTURISTIST JALG­ RATTURIKS – JUST NIISUGUSE KANNAPÖÖRDE TEGI MYFITNESSI PERSONAAL­ TREENER JA MYBODY TEGEVJUHT INDREK VISKA.

TEGIJA

V

Indrek Viska 4 soovitust isetreenijatele

Võitnud Eesti karika kulturismis ning olnud Põhjamaade meistrivõistlustel klassikalises kulturismis kuues ja maailmameistrivõistlustel kaheteistkümnes, otsustas Indrek Viska, et aeg on pürgida tippu hoopis teisel alal. Kuna jalgrattasõit on Indrekule alati meeldinud, mõtles ta kohe just sellele alale. Seda enam, et ka tema treener Indrek Otsus on jalgrattaspordiga väga edukalt tegelnud.

1

Seitse tundi nädalas

“Tahtsin hakata tegelema alaga, milles saaksin ka võistelda. Ega ma Rein Taaramäe ja Tanel Kangertiga suuda iial konkureerida, aga Eesti harrastajatega on väga mõnus jõudu proovida,” tõdeb Indrek Viska rahulolevalt.

Kevadisel ettevalmistusperioodil treenib ta igal nädalal seitse tundi. Suvel sõidab jalgrattaga igal vabal hetkel ja võistleb. Nii koguneb suvel ka treeningtunde rohkem – koormus tõuseb 12 tunnini nädalas.

2013. aastal treenis Indrek 130 tundi aastas, mullu kogunes aga juba 350 treeningtundi. See näitab selgelt, kuidas mehe võimed rohkem treenides on mitu korda kasvanud. Ja tänavu suureneb treeningumaht veelgi. “Väga julgelt ei tahaks siin oma eesmärke välja öelda, kuid Eesti amatööride seas soovin jõuda nii kõrgele tippu kui võimalik. Jätan suurima eesmärgi saladuseks, andsin endale selle täitmiseks viis aastat aega. Praegu on veel kaks aastat minna ja olen õigel kursil,” kinnitab Indrek Viska.

Tema kulturismitreener Indrek Otsus on kindel, et endisel hoolealusel läheb uuel alal kõik kenasti. “Ta on väga kohusetundlik ja püüdlik, teeb alati väga pühendunult ja korralikult trenni. Minu jaoks oli ta täielik muster­õpilane!” tunnustab Otsus.

“Jalgrattasõit on mõnus ala,” möönab Indrek Viska. “Mulle väga meeldib

2

see valik – saab oma piire kombata.”

Ta meenutab esimesi treeninguid jalgrattasadulas: “Alguses oli selline tunne, et tahaks eessõitjale pasunasse anda. Nii vihaseks ajas, sest endal polnud vormi ollagi. Jalgrattasport on selline ala, kus tulemus ei tule kohe.

Väga palju aega läheb. See protsess võib kärsitumatele inimestele ebameeldiv olla.”

Töö personaaltreenerina

EBS-is majandust õppiv Viska on mitmekülgne mees. Lisaks sellele, et ta istub igal võimalusel rattasadulas, töötab ta MyFitnessi personaaltreenerina ja MyBody tegevjuhina. Personaaltreeneri staaži on tal seitse aastat. Iga aastaga muutub see valdkond üha populaarsemaks. Mida aasta edasi, seda vähem on meil aega iseseisvalt õppida, kuidas oma treeninguid õiges suunas juhtida,” nendib ta.

Lisaks on Indrek viimased kümme aastat tegelnud toitumise ja treeningumeetodite uurimise ning praktiseeri-

3

4

Koos personaaltreeneriga soovitan koostada isikliku toitumis- ja treeningukava, sest see on kindlasti tõhusam kui lihtsalt midagi trennis teha. Samuti soovitan personaaltreenerit inimesele, kel on end veidi raskem distsiplineerida regulaarselt sporti tegema ja tervislikult sööma. Kõigi teadmised treenimise ja toitumise kohta ei peagi olema piisavad – selleks on olemas spetsialistid.

Põhiviga tehakse treeningutel sellega, et käiakse küll trennis, kuid ei toituta õigesti. Peamiselt naised lasevad end eksitada igasugustest müütidest ja imedieetidest (näiteks et pärast trenni ei tohi süüa; valke, süsivesikuid ja rasvu tuleb süüa eraldi; veregrupidieet jne), oluline on süüa vastavalt kulutatud energia hulgale. Loomulikult peab päevamenüü olema mitmekesine ja tasakaalustatud, sisaldama muu hulgas süsivesikuid, valke, rasvu, vitamiine, mineraale, kiudaineid jne. Üks suur viga on ka see, et harrastajad tahavad olla aasta ringi tippvormis, ent see pole võimalik. Nii on suurem oht, et võib tekkida vigastusi. Samuti peab mõistma, et organism vajab vahepeal ka puhkust taastumiseks.

Toidulisandeid on vaja siis, kui me ei saa toidust piisaval hulgal toitaineid kätte või kui kehaline koormus on keskmisest suurem. Lisatoitu vajavad võistlevad harrastajad ja sportlased, kes soovivad kiiremini taastuda. Kõige rohkem vajavad lisatoitu ja taastumisvahendeid kestusaladega tegelejad, nagu pikamaajooksjad, jalgratturid, ujujad, suusatajad, pallimänguturniiridel osalejad.

misega. Viimased viis aastat on ta pühendunud toidulisandite ja toitumisega seotud küsimustele. Tänu oma teadmistele selles vallas lõi ta koostööpartneritega ka ettevõtte MyBody, mis pakub mitmesuguseid toidulisandeid. Ettevõtte mentor ja kaasosanik on maadluse maailmameister Heiki Nabi.

#KASUTA INSTAGRAMIS MEIE HASHTAG’I #SPORTTEEBILUSAKS PARIMATE FOTODE VAHEL LOOSIME VÄLJA COOLE AUHINDU!

KEVAD 2016

49

TREENING

MILLISED ON PARIMAD

TRENNIABILISED

TEKST: ANDRA NÕLVAK

FOTOD: EURONICS

JOOKSMA MINEK TUNDUB ESMAPILGUL KÜLLALTKI LIHTNE TEGEVUS – TÕMBAD DRESSID SELGA JA TOSSUD VARBA OTSA NING ANNAD AINULT JALGADELE VALU. SIISKI ON SUUR HULK MITMESUGUSEID “ABI­ MEHI”, MIS MUUDAVAD TRENNIS KÄIMISE JA SPORTIMISE PALJU LÕBUSAMAKS NING NAUDITAVAMAKS. 50

KEVAD 2016

S

Suur osa inimestest hindab head muusikat ja naudib seda kaaslasena ka trennis.

Ent makk näpus ja raadio valjuhäälselt üürgamas ei käi keegi jooksmas – siin tulevad appi kõrvaklapid. Kuidas aga kõrvaklappe valida?

Kõrvaklappide valikul pööra esimese asjana tähelepanu sellele, mis tüüpi klappidega on tegemist ja kui suured need on. Kuigi suuremad ja võimsamad klapid on enamasti heli poolest paremad, osutuvad need sageli raskeks ja sobivad pigem koduseks kasutamiseks.

Aktiivse tegevuse ajal on parem kasutada kõrvasiseseid või kergemaid kõrvapealseid klappe.

TREENING Kõrvaklapid, mis mõeldud sportimiseks

Valides sobivaid kõrvaklappe treeninguks, on olulised märksõnad mugavus, püsivus ja niiskuskindlus. Võib kõlada uskumatult, kuid nagu treeninguriided, nii on ka sportimiseks mõeldud kõrvaklapid higi- ja pritsmekindlad. Mõni mudel on aga lausa pestav.

Nutitelefonid saadavad meid nii jõusaalis kui ka jooksulindil, ent tüütud juhtmed võivad olla ohtlikud. Hea lahendus on kontaktivabad kõrvaklapid, mis töötavad Bluetoothi ühendusega. Uued juhtmeta kõrvaklapid, nagu JBL Reflect Mini BT, on äärmiselt kerged ja mugavad, lisaks kestab klappide aku kuni 8 tundi. See on piisavalt pikk aeg, et keskmine spordi­sõber saaks terve nädala rahulikult trennis käia, ilma et peaks kõrvaklappide aku pärast muretsema.

Kui treeninguks jõusaalis sobivad pigem kergemad kõrvapealsed klapid, siis jooksmiseks kasutatakse kergeid kõrvasiseseid klappe. Niisugustel klappidel on tavaliselt spetsiaalsed, ümber kõrvalesta kinnituvad aasad või kõrvasisesed nagad, mis hoiavad klappe turvaliselt paigal ega lase neil välja kukkuda. Spordiklappide tootmisele pühendunud bränd Yurbuds on aga loonud uuendusliku otsiku, mis püsib kõrvas ilma lisastabilisaatorita ka väga tugeva raputamise korral.

Saada oma motivatsiooni­lugu ja

võida Samsungi klapid!

Vaata lähemalt sportlandmagazine.com

Kuhu panna telefon?

Hulgaliselt aksessuaare ongi loodud just nutitelefoni hoiustamiseks treeningu ajal. Üks võimalus on käsivarrele mõeldud kotid. Lisaks praktilisusele kaitseb kotike telefoni niiskuse eest, sest enamasti on see niiskuskindlast materjalist. Lai värvivalik laseb käsivarrekotikest kombineerida nii trenniriiete kui ka kõrvaklappidega.

Samuti on praktiliste, käsivarrele kinnituvate nutitelefonide puhul mõeldud lisafunktsioonile, mis aitaks tagada turvalisemat teekonda pimedatel või hämaratel tänavatel. Selleks on LED-valgustus, mis olemas näiteks Ksixi käsivarrele kinnitataval nutitelefonikotil.

Suured abimehed spordikell ja aktiivsusmonitor

Spordikell ja aktiivsusmonitor ei ole enam ammu vaid tippsportlaste pärusmaa. Üha enam kasutavad neid ka harrastus- ja tervisesportlased. Tänapäeval on aktiivsusmonitore, mis täidavad nii pulsikella kui ka aktiivsusmonitori funktsiooni.

Spordikella peamine eesmärk võiks olla multifunktsionaalsus ja universaalsus, mis võimaldab seda kasutada mitmesuguste spordialade harrastamisel.

Sestap sobivadki tavalistele harrastajatele pigem multifunktsionaalsed aktiivsusmonitorid ja pulsikella nii-öelda hübriidid. Peale eri funktsioonide on spordi­kellamaailma jõudnud lahe disain ning vinge väljanägemine.

Nutikaal suhtleb sinu, aktiivsusmonitori ja telefoniga

Kes oleks uskunud, et saunakaal võib kaalu näitamise kõrval edastada ka muud olulist informatsiooni? Niisugune imekaal aitab hoida trennitulemustel kindlalt silma peal ja jälgida, et kaal langeb just rasva arvelt, mitte lihaste ega vee arvelt.

Kaalult saadud info salvestatakse nutirakendusse ning kõiki kehakaalu, kehamassiindeksi, rasva-, vee- ja lihaseprotsendi muutusi näed otse telefoniekraanilt. Bluetoothi vahendusel suhtlevad omavahel nii aktiivsus­monitor, saunakaal kui ka nutitelefon. Üks imeline abimees on Beurer BF710 diagnostiline kaal, mis sobib Beurer AS 81 aktiivsusmonitoriga.

Sobita klapid tossudega!

Funktsionaalsuse kõrval on vähemalt sama oluline kõrvaklappide väljanägemine. Just seetõttu on paljude tootjate valikus värvikaid ja julge disainiga kõrvaklappe. Nii saab klapid valida näiteks tossude värvist lähtuvalt: punaste tossude juurde punased klapid, kollaste tossude juurde kollased jne.

Erksad toonid ei ole aga ainult välimuse küsimus, vaid aitavad muuta liikumise ohtumaks – eredates toonides klapid paistavad ju paremini silma. JBL-I spordiklappide juhtmed on aga kaetud helkurribaga, mis varahommikusel jooksutiirul hämaratel linnatänavatel võib isegi elu päästa.

KEVAD 2016

51

10 KÜSIMUST SANDRALE

Sandra Raju on alati olnud seikleja hingega ning natuke püsimatu tüüp aga tundub, et just need omadused on Võrumaa neiu viinud põnevatesse situatsioonidesse ja riikidesse üle Maailma. Sandra viimane vallutus oli Ameerika ning tahtsime uurida, kuidas USA ja Eesti treeningmaastikud erinevad ning küsime Sandra arvamust - kumb siis on ikkagi parem?

�

�

Mida uut ja huvitavat sa treenerina USAs õppisid, mida sooviksid tulevikus oma treeningutel edasi anda?

Ma õppisin nii paljusid asju ja mitte ainult treenerina, vaid inimesena üldiselt. See oli minu jaoks täiesti teine keskkond, uued näod, uued reeglid, teistsugused stiilid ajas alguses pea sassi ja fookuse paigast, aga tundub, et vist sain sellega korda. Samas tahan endale teha pika pai, et selle seikluse vastu võtsin ning end proovile panin.

Ameerika ja Euroopa inimesed on üldiselt väga erinevad ning usun, et tänu sellele olen hoopis teine treener, kes ma siia tulles olin. Muretseda pole vaja - Sann on jätkuvalt Sann - kuigi nüüd vaatan oma treeningutele ja elule otsa hoopis teise pilguga kui varem. Minu moto selle ära oldud aja jooksul oli kindlasti: “It’s not hard, it’s challenging!” (toim: “See pole raske, see on väljakutsuv”).

�

�

Kas on midagi, mida tehakse USAs N+TC treeningutel teisiti võrreldes Eestiga?

Eks igal treeneril ole oma käekiri ning saan rõõmuga tõdeda, et USA Nike+ Training Club (N+TC) treeningud olid väga sarnased sellele, mida meie Eestis teeme. Olin kohati isegi natuke nukker, sest lootsin, et siia tulles saan eriti ägedaid uusi ideid, mida koju tagasi tuua, aga võta näpust! Eks N+TC trennide korraldusliku poole pealt tuleb mängu ka eelarve - Los Angelese ja NYC trennide ajal on iga kord kohal DJ, pakutakse erinevaid snäkke, juua, eripakkumisi, treeningud viiakse läbi väga vingetes asukohtades jne. See on ka arusaadav, sest nende eelarved on kordades suuremad kui meie pisikese Eesti omad. Samas, kui need kaks erinevas riigis toimuvat treeningut kõrvuti panna, siis saan uhkusega tõdeda, et tegelikult me ei jää neile oma kvaliteedi suhtes absoluutselt alla. Väiksed, aga visad, need eestlased!

Kas on sul mõni konkreetne treeningkogemus, mida saaksid võrrelda näiteks meie spordiklubide lipulaeva, MyFitnessiga?

Käisin New Yorki kesklinnas vaatamas, mida pakub üks kõrgema klassi spordiklubide kett, ehk siis klubi nimega Equinox. Üldkokkuvõttes - provokatiivne, stiilne ja mitte midagi sellist, millega MyFitness hakkama ei saaks (või poleks juba saanud). Equinoxi külastuse juures hämmastasid mind päris mitmed asjad - kappidel pole näiteks lukke ees, sest need inimesed, kes seal käivad, juba varastama ei hakka. Väidetavalt. Sa võid oma isikliku tabaluku kapi jaoks kaasa võtta, aga päris paljud kapid seisid niisama - asjad sees ja inimesed trennis.

Ma polnud kindel võõraste newyorklaste usaldamises ja panin oma arvuti ning telefoni tabaluku taha kappi kinni - mingi rumal hirm, et kõik tahavad kindlasti mu aastaid ja trükikiirust tunda saanud arvuti ja higised sokid endaga koju kaasa võtta.

Kuidas klubi üldiselt välja nägi? Kas oli midagi sellist, mille peale suu lahti jäi?

Sisse astudes oli tunda, et tegemist pole tavalise fitnessklubiga, kus jõusaali vaip on testosteroonist ja higist läbi vettinud ning riietusruumis olevad föönid teevad nii kurja

häält, et ei julge isegi lähedale minna, tööle panekust rääkimata. Riietusruumid olid viisakad - kõigile vajalikud rätikud (suured, väiksed, keskmised, kuivad, niisutatud, eukalüptiga niisutatud...), kreemid, pesuvahendid, vatitikud ja raseerimisvahendid (!) olid üles rivistatud ja kasutamisvalmiduses. Näokreem oli väga hea, tekkis soov minna ja veits kaasa pumbata, aga sel korral ei hakanud - ehk järgmine kord on vähem inimesi. Muidu viisakas, aga võiksin öelda, et meie MyFitness ei jää ka alla, meil lihtsalt pole seda tasuta kraami - eks see on nende minusuguste seebipumpajate pärast vist. Kummaline oli minu jaoks see, et vahetusjalanõusid väga ei kasutata - millega tuled, sellega treenid.

Tundus, et jõusaalis tegutsesid inimesed pigem vabade raskustega ja treeningvahenditena kasutati ka treppe ning...üllatus-üllatus... külmikut, kust sai endale peale kätekõverduste tegemist niiske käteräti võtta... piparmündiga lõhnastatud.

Lisaks sellele oli jõusaalis massöör, kes sind treeningu lõpus läbi mudis, kui selleks soovi võis tekkida.

Klubi iseenesest oli sümpaatne, aga ma pean ütlema, et meie MyFitnessi slogan ''World Class Gym&Studios'' on ikka täiega kümnesse - ei jäänud grammigi sellele uhkele kohale alla ja kui ma täiesti ausalt ütlen, siis kohati tegi lausa silmad ette. Kes pole käinud Viimsi klubis, siis soovitan minna - Eesti tase võrreldes USA keskmisega on lihtsalt imetlusväärne!

�

�

Mis treeningus sa seal käisid ning mis mulje see sulle jättis? Kuidas seda enda Nike+ Training Club tundidega võrdleksid?

Trenn oli Tabata - 45-20 sekundit tööd, 10 sekundit puhkust, igas raundis 4 harjutust, kordasime seda 4 korda ja seda 45 minutit järjest. Mul läks neljanda bloki ajal lugemine sassi, sest pilt tahtis eest ära hüpata - need harjutused olid lihtsalt väga rasked! Mina pole sellise asjaga harjunud, sest Nike+ Training Club treenerina rõhutan oma tundides alati - tehnika enne tempot! Noh, ütleme nii, et seal oli risti vastupidi - trenn algas kõrge põlvetõstejooksuga ja jätkus umbes 1 minut peale seda tähekesehüpetega. Ja ikka kohe täie rauaga! Mina oma treeningutes tavatreenijale sellist karnevali küll korraldada ei julge, ehk siis - minu arvates see tund pigem lõhkus kui tegi tugevamaks - samas terve saal hüppas kaasa.

Aga sina treenerina suutsid seda kõike kõrvalt vaadata? Kui see sinu jaoks keeruline oli, siis mida veel teised, nö tavainimesed, tunda võisid?

Ma trenni alguses püüdsin inimesi jälgida, aga mingi hetk lihtsalt enam ei suutnud - suurema osa puhul polnud korrektsest tehnikast halli haisugi ning treener ei parandanud ka. Samas ma saan aru, miks nad seal olid, sest treeneri isiksus oli väga tugev ning treening motiveeriv, lihtsalt tavainimese jaoks natuke liiga palju. Tundus, et saalis olevad treenijad võistlesid enda kõrval, ees ja taga oleva inimesega, et teha rohkem, suuremalt ja kiiremini - see oli nagu pisike trennisõda. N+TC puhul rõhutame alati, et kõigepealt sõdi oma enda sõjad ning siis vaata, kas suudad teistega võistelda. Sa ei tea iial, kes on võõras inimene sinu kõrval - võibolla teeb tema 6 korda nädalas trenni, sina alles alustasid ja sellisel

juhul teid omavahel võrrelda pole ju võimalik.

Hommikul voodist välja tulles andis tunda, et eelmisel päeval sai midagi hullu korda saadetud. Üldsiselt oli trenn väga tugeva koormusega ja peaks olema mõeldud VÄGA edasijõudnud treenijatele. Harjutuste progressioonidest ja regressioonidest polnud vist kordagi juttu, pigem oli see, et täie rauaga algusest lõpuni ja “mismõttessapuhkad”. Samas - võimalik, et ma lihtsalt ise olin nõrk ja ei pidanud vastu ja nüüd räägin siin justkui peale tiitlivõistlust, et “tuul oli ikka liiga kõva” ja “määre oli vale” ning “enesetunne polnud kiita - arvasin küll, et võiks paugutada aga no ei tulnud”. Võta siis näpust!

�

Mida sina selliste koormuste korral soovitaksid?

Arvan, et igapäevasportlaste puhul on mitmekülgne treening väga oluline - kombineeri erinevaid stiile, mis su keha proovile panevad ning talle iga natukese aja jooksul tuttavat liigutusmustrit erineva külje alt õpetavad.

Eriti hea oleks, kui need liigutused oleksid inspireeritud sinu igapäevastest tegemistest ja toetaksid nende sooritamist. Minule meeldib oma saalitreeningutele jooksmist lisada - Nike Run Club (N+RC) on selle jaoks ideaalne.

�

Kuidas võiks kombineerida N+TC treeninguid N+RC treeningutega?

�

Kas N+TC treeningutel on oodata ka midagi uut ja huvitavat?

��

Kõigepealt oleks hea lihtsalt alustada ning kui sa pole pikka aega jooksmas käinud, siis mõistlik oleks pöörduda mõne N+RC treeneri/tempotegija poole, nemad oskavad kindlasti täpsemalt edasi juhendada. Kui ei tea, kust infot leida, siis mine Viru või Ülemiste keskuses asuvasse Nike kauplusesse ning küll nemad juba edasi aitavad!

Iga Nike+ Training Club treening on erinev ning põnevuse leiab igast tunnist, küll aga on mul Master Trainerina paar nippi varrukas, mille kavatsen välja tõmmata suviseks hooajaks. Enne seda soovitan aga tulla koos meiega treenima - sa ei tea iial, mis on sinu võimed, enne kui pole neid proovile pannud!

Kas ja kui palju USA inimesed omavahel trennis suhtlevad?

Kummaliselt on see väga erinev klubiti ja ka selle poolest, kus linnaosades/osariikides klubid asuvad. New Yorki kesklinna eliitklubid on üks asi, sama linna äärelinnas asuvad sarnase suunitlusega klubid hoopis teise energiaga - klubi nimi on sama, aga tunne hoopis teine. Üldiselt on nii, et inimesed on avatud ja suhtlemisaltid, eks edevus mängib ka oma osa ning paljudes rühmatrennides on inimestel välja kujunenud oma kindlad kohad, kus nad seisavad. Mina muidugi sellest ei teadnud ning marssisin kohe esimesse ritta, selleks, et ikka paremini näha mida treener ette näitab. Üksi oma nurgas posserdajaid väga näha pole ning kes ikka tunneb, et tahab oma võimeid näidata, see läheb kohe treeneri kõrvale. Minu jaoks selgus see aga alles trenni lõpus.

Kui ma seda oleks teadnud, siis oleksin kohe heaga sinna keskelepoole jäänud.

KAS TEADSID, ET 80 PROTSENTI NAISTEST KANNAB VALE RINNAHOIDJAT?

ÄRA OLE ÜKS NEIST! Viimaste aastate jooksul on Nike panustanud rinnahoidjate arendusse, et tagada treeningutel maksimaalne mugavus ja toestus.

Selleks on Nike loonud kolm erinevat toestusastet, pakkudes igaks treeninguks just vajalik rinnahoidja. Kerge,- keskmine- ja tugev aste- esimene on mõeldud vähese aktiivsusega treeninguteks. Keskmine toestusaste sobib ideaalselt keksmise intensiivsusega treeninguteks. Ning väga

aktiivseteks treeninguteks on ideaalne kanda kõrge toestusastmega rinnahoidjat.

Suurema rinna puhul on oluline, et toestusaste oleks kõrge. Lisaks spetsiaalsetele lõigetele on materjalis kasutatud DRI-FIT tehnoloogiat niiskuse vältimiseks, madalad õmblused tagavad mugavustunde ja ei ärrita nahka. Lisaks on erinevatel lõigetel lisatud võrkpaneelid, et sind trenni ajal jahutada.

Toome teieni igast toestusastmest meie klientide lemmikud mudelid ja nende parimad omadused.

NIKE PRO INDY BRA Pehmus ja kergus liikumisel.

Lisapadjad annavad kerge toestatuse ja naiseliku kuju. Lisapadjad on eemaldatavad. Ülipehme, Dri- Fit tehnoloogiaga materjal aitab hoida keha kuivana.

Reguleeritavad paelad tagavad ideaalse istuvuse.

NIKE PRO INDY BRA on kerge toestusega ja mõeldud mitte suure intensiivsusega treeninguteksJooga, Pilates, BodyBalance ja BodyArt on just need treeningud, mille jaoks INDY BRA ideaalne on.

Lisaks on turule tulnud ka Indy Colorblock Bra, millele on lisatud eesosasse võrk, et jahutada keha veelgi.

“Nike Indy Bra tähendab mulle parimat mugavust ja istuvust terve treeningu vältel, ilma selleta ei oska ma enam ei trenni anda ega ise teha. “ (Tantsija ja treener Keisy Põldsam)

NIKE PRO CLASSIC BRA Klassikaline stiil ja mugavus.

Pakub keskmist toestust kogu treeningu vältel. Ülipehme, Dri- Fit tehnoloogiaga materjal aitab hoida keha kuivana.

Toestusriba alumises osas tagab maksimaalse liikumisvabaduse.

NIKE PRO CLASSIC BRA on ideaalne Bodycombat, Bodupump ja muudeks keskmise raskusega treeninguteks. Lisaks kasutatakse Nike Classic Brad ka jooksmiseks.

“Nike Pro Bra ei tähenda mulle mitte ainult ühte riideeset vaid see tagab mulle täieliku mugavuse, perfektse treeningu ja vabadustunde.”

(Laulja Getter Jaani)

NIKE PRO RIVAL BRA Tugeva toestusega spordirinnahoidja, mis annab kauni ning naiseliku välimuse Toestatud korvid tagavad hea istuvuse intensiivseteks treeninguteks.

Pehme Dri-Fit tehnoloogiaga nailon materjal hoiab keha kuivana.

Spetsiaalne lõige tagab hea hingavuse.

NIKE PRO RIVAL BRA on ideaalne väga intensiivseteks treeninguteks, näiteks NTC, FitBox, BodyAttack ja isegi tantsimiseks.

Lisaks Nike Pro Rival Brale on toonud Nike turule Nike Pro Hero Bra. Kõrge toestusaste ja naiselik lõige on sarnane Pro Rival Brale, erinevuselt võib välja tuua, et Rival Bra on reguleeritavate traksidega ja selja tagant lahtikäiv.

„Mul ei ole aega ebamugavuseks- tantsides ja sporti tehes aitab Nike Rival Bra mul keskenduda täielikult treeningule, nautida seda jaa tõsta selle kvaliteeti.“ (Tantsija ja modell Liis Laisaar)

TANTS

D.R.E.A.M. STUDIO

PANEB KÕIK TANTSIMA

Rohkelt tunnustust D.r.e.a.m. Studio tantsijad on käinud võistlemas nii Eestis kui ka välismaal ja saavutanud palju. Koolitants 2014 tänavatantsu kategoorias kuulutati stuudio 4.–6. klasside vanuseastmes laureaadiks. Eelmisel aastal valis Koolitantsu Kompanii pärast pikalt kestnud proove ja katseid ka D.r.e.a.m.

Studiost välja tantsijad, kes said võimaluse osaleda lavastuses “Esimene lend”.

Lisaks võideti 2015. aastal tantsufestivalil Kuldne Karikas oma vanuserühma tänavatantsu kategoorias 1. koht ja pälviti uudse idee eripreemia.

TEKST: ANDRA NÕLVAK FOTO: D.R.E.A.M. STUDIO

KES ON D.R.E.A.M. STUDIO IMELISED TANTSIJAD JA MIS ON NENDE EESMÄRK?

11. hooaega alustava D.r.e.a.m. Studio paljud praegused liikmed on stuudiost välja kasvanud tantsijad. Igal meeskonnaliikmel on lisaks tantsumaailmas tegutsemisele ja vastavale haridusele veel mingi kirg, millega ta tegeleb. See muudab meeskonna väga kirjuks, kuid samas ühtseks ja teineteist täiendavaks.

Kuna meeskonnast leiab mitmesuguste huvidega inimesi, on kõik stuudioga seonduv nende endi looming ja koostöö vili – alates koreograafiast ning lõpetades logo, kodulehe ja tutvustavate videotega.

Stuudio nimi D.r.e.a.m. tuleneb lausest “Dance Rules Everything Around Me” ja samas on juba mitu aastat olnud stuudio juhtmõte “Follow Your Inspiration”.

tänavatantsustiile. Peale klassikalise hip­hopi ja breigi on eraldi girlie hiphop, mis on naiselikum ja milles kasutatakse ka show-tantsu elemente. Lisaks kõlab vägagi huvitavalt hiphop newstyle, kus kasutatakse eri stiilide elemente ja kombineeritakse need ühtseks koreograafiaks. Samuti saab õppida house-tantsu ja streetjazz’i. Ent eesmärk ei ole õpetada täiuslikkuseni viimistletud koreograafiat, vaid pigem kaasata aeg-ajalt ka noori loomeprotsessi – visata õhku üks idee ning hakata seda koos tantsijatega arendama. See mitte ainult ei ühenda ega arenda, vaid ka inspireerib.

Stuudiosse on oodatud nii naised kui ka mehed, samuti mudilased. Päris väikeste rühma noorim tantsija on praegu kolmeaastane. Kõige suurem huvi tantsu vastu on siiski 8–16-aastaste poiste ja tüdrukute hulgas. Hiphopi- ja breigirühm alustas omal ajal ühe rühmaga, mille vastu tundsid huvi peami-

11.

Eesmärk on inspireerida

Kuigi tangot ja rahvatantsu pole kavas, saab stuudios õppida kõikvõimalikke

INSPIREERIV D.R.E.A.M. STUDIO Vaata KEVAD 2016sportlandmagazine.com 56 videot:

selt poisid. Aastatega on tekkinud juba kolm rühma ja nüüdseks on huvi üles näidanud ka tüdrukud.

Kirg, eeskuju ja vastutus

Selleks et noortega töötada, peab D.r.e.a.m. Studio juhi Triin Hermanni sõnul lisaks tahtele, kirele ja pädevusele olema avatud ja kiire mõtlemisega, andma eeskuju ning tajuma väga konkreetselt vastutust.

“Vastutuse ja eeskuju all ei pea ma silmas üksnes seda, et tuleb panna tähele, kuidas sa millessegi suhtud, mida räägid ja mil viisil käitud,” selgitab Triin. “Noortega töötavate inimeste vastutus on ka inspireerida ja suunata neid noori, kellega me kokku puutume.

Aidata neil ennast paremini tunnetada, toetada, tunnustada, kaasata, anda tagasisidet ja pakkuda neile mõtestatud tegevusi oma vaba aja sisustamiseks.

Nemad on ju meie järelkasv.”

MY FITNESS

ÕUE SPORTIMA!

TEKST: ANDRA NÕLVAK FOTOD: SHUTTERSTOCK, MYFITNESS

MIDA SOOJEMAKS LÄHEVAD ILMAD, SEDA ENAM TAHAKS MINNA SISERUUMIDEST ÕUE VÄRSKE ÕHU KÄTTE SPORTIMA.

O

On teada-tuntud ütlus: “Pole halba ilma, on vale riietus.” See kehtib ka õues sportimise puhul. Õues võib sportida ja liikuda igal ajal, peaasi et riietus oleks vastav. MyFitnessi treeneri Kaspar Kald­oja sõnul on riietus oluline ning suurim erinevus õues ja siseruumides sportimise vahel ongi just rõivastes, kui pidada silmas talve, kevadet ja sügist.

Erinevusi on aga veel.

“Siseruumis ei ole nii palju värsket õhku kui välitingimustes,” selgitab Kaspar Kaldoja. “Kindlasti ei kuule siseruumides lindude laulu ja tuule puhumist, mida õues võib aeg-ajalt siiski kuulda, kui sa ei spordi just südalinnas turistide vahel. Samuti on näiteks joostes pehme pinnase eelistamine kõvale väga hea meie lülisambale ja põlvedele ” Väljas võid sportima minna just sinna, kus saad olla täiesti omaette.

Spordiklubis ei tule kuigi tihti ette luksust, et oled terves saalis päris üksi.

“Samas on klubides alati sinu käsutuses parimad treeninguseadmed ja näiteks jõusaali valvetreener, kellelt saad vajadusel nõu ja abi küsida,” toob My­ Fitnessi treener välja spordiklubi sise­ ruumide eelise.

Rohkelt võimalusi

Kuigi paljudele võib tunduda, et väljas sportimine on vaid jooksmine, on valikuid märksa rohkem. “Rulluisutamine, kepikõnd, jalgrattasõit, jõutreeningud, mis ei vaja väga palju vahendeid, samuti mitmesugused pallimängud,” loetleb Kaspar Kaldoja.

58

KEVAD 2016

Lisaks on hulk harjutusi, mida on värskes õhus parem teha kui siseruumides. “Mäkkejooksu saab kindlasti paremini teha,” märgib treener. “Muus osas on tänapäeva jooksulintidel juba väga palju lisavõimalusi: saab teha intervalljooksu, valida jooksule kalde jne. Siiski on värskes õhus alati mõnus teha ka neid harjutusi!”

Praegu käib jooksu välitreening MyFitnessi Viimsi klubis. Kevade poole saab ilusate ilmade korral MyFitnessi Postimaja klubi terrassil päikest nautida või trenni teha. Juba kolmandat korda toimub MyFitnessi suvelaager. Tänavu on laagriaegu lausa kaks: üks juunis ja teine augustis.

Täpsemat infot nende ürituste kohta saad https://www.myfitness.ee/suvelaager ja www.myfitness.ee/viimsijooks.

Kaspar Kaldoja.

Vali sobiv riietus Õuetreeninguid alustades on Kaspar Kaldoja sõnul kõige tähtsam, et – eriti kevadel, kui ilmad ei ole veel väga soojad – ei laseks rõivad tuult läbi. Mitmekihilised joped ja elastsed spordipüksid on tema hinnangul hea valik. Vajaduse korral kasuta ka mütsi ja õhukest salli. Külmema ilmaga tuleb appi soe spordipesu, mis juhib higi veeauruna kehalt ära.

Jalatsid vali arvestusega, et sademete korral ei oleks libe.

KUIDAS PÄEV KÄIMA SAADA Vaata videot: sportlandmagazine.com

CASALLI TREENINGVAHENDID SAADAVAL SPORTLANDI POODIDES

EURO 2016

ERR JALGPALLI EM-IST: MÄNGUD TOIMUVAD IDEAALSETEL AEGADEL

60

KEVAD 2016

TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: MEELI KÜTTIM

RAHVUSRING­ HÄÄLINGU SPORDI­ TOIMETUSE JUHT RIVO SAARNA RÄÄKIS SPORTLAND MAGAZINE’ILE PLAANIDEST JALGPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTE AJAKS. ERR KANNAB ÜLE KÕIK KOHTUMISED HD-KVALITEEDIS NING RÕHUB KA STUUDIO­ ANALÜÜSI KVALITEEDILE.

K

Käimas on väga sportlik aasta.

Kui oluline on ERR-ile jalgpalli Euroopa meistrivõistluste kajastamine?

See on oluline. Nii sündmuse tähendusest, vaatajahuvist kui ka traditsioonidest lähtuvalt. Paarisaastatel kattuvad olümpiamängud jalgpalli suurturniiriga ja Eesti Rahvusringhääling peab oluliseks tuua vaatajateni mõlemad suursündmused. Kahtluseta on just need eeloleva spordisuve kaks suurimat vaatajamagnetit, kuid olulisi spordisündmusi mahub sellesse suvesse ja aastasse veel. Näiteks kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, mis toimuvad Amsterdamis samal nädalal kui Euro 2016 poolfinaalid ja finaal Prantsusmaal. Kellaajad õnneks ei kattu.

Vaata videot: sportlandmagazine.com

veab põhitegijana Aet Süvari. Stuudiokülaliste valik saab olema mitmekesine, inimesi on erinevatelt elualadelt.

Kas stuudioga on eriplaane? Milline tuleb selle ülesehitus?

Jalgpall on klassikaline mäng, kuid nii nagu iga suurturniir on erinev ja eriline, on seda ka jalgpallistuudio. Ei ole tavapärane, et finaalturniiri ajakava on koostatud justkui ETV saatekava ja Eesti televaatajat silmas pidades. Euro 2016 puhul on see aga just nii – mängud toimuvad meie jaoks ideaalsetel aegadel. Näiteks pärast alagrupimängude lõppu on EM-il puhkepäevad 23. ja 24. juunil, et eestlased saaksid rahulikult jaanipühad ära pidada ja seejärel asuda play-off’e nautima. Õhtused

JALGPALLI EM ON SEL SUVEL TÕENÄOLISELT SUURIMA VAATAJASKONNAGA TELEPROGRAMM EESTIS. Millised plaanid on ERR-il? Kuidas erineb Euro 2016 teistest jalgpalli suurturniiridest?

Eelkõige selle poolest, et tänavu osaleb 16 meeskonna asemel 24 ning 31 mängu asemel peetakse EM-i finaalturniiril 51 kohtumist. Esimest korda toome jalgpalli suurturniiri vaatajateni HD-kvaliteedis ning ETV+ kanalil ka venekeelsete kommentaaridega.

Millistes kanalites ja vormides ERR jalgpalli EM-i tänavu kajastab?

Alates eelmise aasta sügisest on ERRil kasutada kolm telekanalit – septembris alustas venekeelne ETV+. Lisaks saab mängude otseülekandeid internetis jälgida ERR-i spordiportaalis ja mobiilseadmetes ERR-i rakenduse vahendusel, kuid ainult Eesti territooriumil.

Kui suures mahus ERR jalgpalli EM-i näitab?

Kanname turniiri üle täismahus ehk kõik 51 mängu. ETV ja ETV+ näitavad 45 mängu ning ETV2 eetris on 6 mängu, mis 19.–22. juunini toimuvad paralleelselt. Õhtuste mängude ees ja järel on eetris Euro 2016 jalgpallistuudio.

MIKS JALGPALLI EM-I JÄLGIDA?

EURO 2016

Kas mängude kommentaatorid ja stuudios analüüsijad on juba välja valitud?

Mänge kommenteerivad Tarmo Tiisler, Kristjan Kalkun ja Alvar Tiisler ning teevad seda koos nimekate jalgpalliekspertidega. Jalgpallistuudiot

mängud algavad kell 19.00 ja 22.00 ning jalgpallistuudiol on selle eel, ajal ja järel oluline ja varasemate turniiridega võrreldes ka suurem roll. Jalgpalliõhtu algab kell 18.45 ja lõpeb pärast südaööd. Selle viie ja poole tunni sisse mahuvad kaks jalgpallikohtumist, “Aktuaalne kaamera”, valik päeva spordisündmustest ning kokku ligikaudu poolteist tundi jalgpallistuudio kommentaare, analüüsi ja ägedaid kordusi selle päeva kõigi mängude eredamate momentidega. Euro 2016 stuudiokujundus jääb mõistagi üllatuseks, muus osas püüame olla värsked ja professionaalsed.

Kui keeruline üldse on niivõrd suure turniiri puhul asjaajamine?

Millal algasid läbirääkimised?

Protsess suurvõistluste ülekandeõiguste omandamiseks on üldjuhul detaili- ja ajamahukas. Läbirääkimisi alustasime 2014. aasta sügisel. Põhimõttelise kokkuleppeni jõudsime detsembris, kuid ametliku kinnituse saime teha alles möödunud aasta suvel.

Kui palju tuli ERR-il teleõigusteks ja muudeks kuludeks välja käia?

Kas võrreldes teiste suurvõistlustega on EM-i diil pigem hea?

Jalgpalli suurturniirid on rahvusvahelisel teleõiguste turul väärtuslik kaup.

EM-i ja MM-i teleõiguste eest tasuvad suurriigid üüratuid summasid ning õigused maksavad olümpiamängudega võrreldes rohkem. Olümpiamängud

KEVAD 2016

61

RUBRIIK

62

KEVAD 2016

OLE MUUTUS

U E F A E U R O 2 0 1 6T M T U R N I I R I A M E T L I K M Ä N G U P A L L

EURO 2016 muudab kalliks aga märksa keerukam tootmisprotsess ning samaaegsete võistluste ja telesignaalide edastamine. Üle ekvaatori 3–4 paralleelse otseülekande edastamine Eestisse on väga kallis lõbu.

Kokku läheb 2016. aastal EM-i finaalturniiri ja Rio suveolümpiamängude vahendamine Eesti Rahvusringhäälingule maksma 1,35 miljonit eurot, millest 2/3 moodustavad olümpiamängude ning 1/3 jalgpalli EM-i finaalturniiriga seotud kulud. Teisalt, jalgpalli suurturniirid ja olümpiamängud pälvivad sedavõrd suure avaliku huvi, et eelkõige just rahvusringhäälingul on kohustus, aga ka võimekus vastata nendele ootustele, mida televaataja ülekannetelt eeldab. Pean traditsioonide kõrval silmas nii tehnilist kui ka sisulist kvaliteeti.

Rivo Saarna jalgpalliennustus Viis suurfavoriiti on turniiri eel Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Inglismaa ja Belgia. Igaüks neist võib tiitli võita. Inglismaa, kellega Eesti mängis samas valiksarjas, jõudis finaalturniirile täiseduga ehk võitis valiktsüklis 10 mängu 10-st. Usun, et inglaste ja nende pöidlahoidjate lootused on väga kõrged.

Belgia võiks teha ajalugu ja võita. Finaali jõudmiseks tuleks neil tõenäoliselt alistada maailmameister Saksamaa ja korraldaja Prantsusmaa, kuid väikeriigid on EM-il suuri jalgpallimaid varemgi karistanud. Belgial on selleks maailma jalgpallireitingu esinumbrina head eeldused. Islandile hoian samuti pöialt.

Kes ja kus tohivad Eestis jalgpalli EM-i näidata?

Telekanalitest ETV, ETV2 ja ETV+. Kui pubis või hotelli fuajees televiisor mängib, siis selleks mingisugust eriluba vaja ei ole. Eriürituste ja suuremate avalike vaatamiste korraldamiseks tuleb ETV programmi avalikuks esitamiseks luba küsida Eesti Rahvusringhäälingult. Kui avaliku vaatamise eeldatav publiku hulk ületab 300 inimest, üritusele pääsemine on tasuline või on ürituse raames esindatud sponsorid, tuleb ERR-il eraldi luba saada ka UEFA-lt. Ilma vastava loata EM-i ülekandeid avalikult esitada ei tohi.

Milliseks peab EM vaatajanumbrite ja muu poolest kujunema, et võiksite öelda: ERR on sada protsenti rahul!

Jalgpalli EM-i poolfinaalid ja finaal on sel suvel tõenäoliselt suurima vaatajaskonnaga teleprogrammid Eestis. Vaatajanumber on küll konkreetne indikaator, kuid hindame sellest rohkem auditooriumi sisulist kaasatust, asjalikku ja arusaadavat analüüsi ning meie spordiajakirjanike oskust jalgpallilahinguid haaravalt kommenteerida.

Millist turniiri te isiklikult ootate?

2008. ja 2012. aastal oli EM-i finaalturniiri korraldus kahe riigi kanda, tänavu toimub kogu turniir ühes suurriigis.

Usun, et mitte ainult prantslastele pole novembrikuise Pariisi terrorirünnaku järgsel finaalturniiril eriline tähendus.

Selle traagilise sündmuse alltekst käib turniiriga paratamatult kaasas ja võimendab ühtse Euroopa sõnumit. Kuna osalevate riikide arv on kasvanud, ühendab ja haarab Euro 2016 finaalturniir Euroopas senisest veelgi suurema auditooriumi. ERR-i sporditoimetusele tuleb ajavahemik 10. juunist 10. juulini väga töine – ootame ilusat jalgpalli, põnevaid mänge ja sportlikke üllatusi.

Rivo Saarna ootab EM-ilt ilusat jalgpalli ja sportlikke üllatusi.

64

KEVAD 2016

EURO 2016

JALGPALLI EM-I FAVORIIDID:

KAS IKKA NEED VANAD VÕI KEEGI UUS?

VIIS JALGPALLIGA ÜHEL VÕI TEISEL MOEL SEOTUD INIMEST ANALÜÜSIVAD SUVEL PEETAVATE EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTE VÕIMALIKKE FAVORIITE.

ANGELO PALMERI

GETTER LAAR

Eesti naiste jalgpallikoondise väravavaht Ootan ja loodan Prantsusmaa triumfi. Neil on mitu huvitavat ja väga heas vormis mängijat, kes võiksid särada. Viimastel suurturniiridel edukad Saksamaa ja Hispaania on kindlasti ka sel korral favoriitide seas, kuid ei näe neil sellist minekut nagu viimastel EM-idel.

Inglismaa ja Portugali edu suhtes olen samuti skeptiline. Kui keegi võiks üllatada, siis ehk Wales või Horvaatia, kuid mitte kaugemale kui kaheksandikfinaalid.

TEKST: OLIVER LOMP

Eestis elav Itaalia ajakirjanik, Rumori Calcio peatreener

BRANDON PAIMAL Eesti meistri FC Flora ja Eesti koondise fänn

EM-i favoriidiks pean Saksamaad ja sisetunne ütleb ka Hispaania. Saksamaal on pärast MM-i tiitli võitmist kindlasti suur soov ka EM-i karikas koju viia. Hispaania aga tahab tõestada, et viimane MM oli lihtsalt suur tööõnnetus. Kaarte segab ka koduväljaku eelist omav Prantsusmaa.

Turniiri üldfavoriitidest rääkides pole ma kahjuks originaalne: soosikud on kodus mängiv Prantsusmaa, viimase EM-i võitja Hispaania ja valitsev maailmameister Saksamaa. Võimaliku üllatajana nimetavad paljud Islandit, kuid ma panustaksin hoopis Ungarile.

Kui sinu kodumaa koondis suurt turniiri mängib, on raske erapooletuks jääda, kuid ma ei usu Itaalia edusse. Meil on kodumaiste mängijate kriis ja isegi meie ründeliin, mis veel 2012. aasta EM-il tundus väga lubav, pole end suutnud tõestada.

AIVAR ANNISTE Endine koondislane, praegune noortekoondise abitreener

AIVAR POHLAK

Eesti Jalgpalli Liidu president Prantsusmaad toetavad koduseinad. Venemaa treener Leonid Slutski tunneb vene hinge ja oskab seda käivitada. Saksamaa on Saksamaa. Belgia on loonud toimiva süsteemi. Itaalia on võiduvõimeline ka ainult kõva kaitsemänguga. Üllatada võib Šveits samuti tugeva ülesehitusega jalgpalliloogikaga, Wales edunälja ja Gareth Bale’iga ning Poola võib end näidata Robert Lewandowski ja motiveeritusega. Hispaania üllataks, sest viimasel ajal pole Barcelona mehed Vicente del Bosque käe all tulemust teinud.

Islandile hoiame kõik pöialt, aga esimese suurturniiri pinged pigem segavad. Rootsi on sümpaatne, aga Zlatan Ibrahimović ei suuda tervet turniiri neid vedada ja teda kasutades pole teisiti võimalik mängida. Portugal – Cristiano Ronaldo tahab võita ka koondisega, aga see pole seni õnnestunud ja pigem ei õnnestu nüüdki.

Kindlasti ei saa eirata Hispaania ja Saksamaa tugevust, aga see pole kellegi jaoks üllatus, et just nemad on suurfavoriidid. Usun, et Prantsusmaa on kodumurul väga tugev ja motiveeritud ning võib lausa võiduni välja marssida. Viimastel aastatel on oodatud Belgia läbimurret ja nad on ka edetabelis maailma esinumbriks kerkinud, kuid paraku pole suurturniiridel edukad oldud. Arvan, et ka seekord nad veerandfinaalist kaugemale ei jõua. Samuti loodavad ilmselt kõik, et Island teeks imet. Mina aga arvan, et Portugal ja Austria on väga head ning just nemad lähevad sealt grupist edasi.

KEVAD 2016

65

JALGPALL

TEKST: OLIVER LOMP FOTO: FC BARCELONA

FC BARCELONA TREENERID KOOLITAVAD EESTI VUTIPOISSE EESTI JALGPALLIMEISTER FC FLORA TÄIDAB SEL SUVEL KLUBI KAUAAEGSE UNISTUSE TUUA KOGEMUSI JAGAMA KUULSA FC BARCELONA TREENERID.

11.

11.–16. juulini jagavad neli Barca juhendajat ja üks instruktor Eesti lastele oma väärtuslikke kogemusi. Esimesel kolmel päeval toimub Lilleküla kompleksis ainult jalgpallile pühendatud laager, kus noored sünniaastaga 2000–2003 saavad kuus tundi treeninguid päevas nimekate juhendajate käe all.

“Kui mõni 2004. aastal sündinud andekas laps, kes on kaua jalgpallitrennis käinud, muutub eelmisi ridu lugedes väga kurvaks, küllap me siis ka tema vastu võtame. Kusagile pidime vanusepiiri tõmbama,” põhjendab FC Flora tegevjuht Jaak Prints. “Teisalt – nende päevade jooksul jalgpallitrennidele pühendatud aeg on omajagu mahukas, nii et ju see vanusepiir ka sealt jookseb.”

Kolme järgmise päeva ülesehitus on veidi teistsugune. Eelkõige on oodatud nooremad vutihuvilised sünniaastaga 2004–2009, aga ka need aastail 2000– 2003 sündinud noored, kes on jalgpallitrennis käinud lühemat aega või kes soovivadki laagrilt enamat kui jalgpallitrennid. Nemad teevad trenni vahetustega, et liialt ei väsiks ning et oleks jalgpallile ka vaheldust. Pooleteisetunnisele treeningule järgneb sama pika aja vältel muu tegevus, olgu siis jalgpalliga seotud

68

KEVAD 2016

teatevõistlus või meelelahutus. Nõnda kaks korda päevas ehk kokku kolm tundi treeninguid ja kolm tundi meelelahutust.

Treeningumetoodika kannab samu väärtusi ehk lapsel on võimalik harjutada sama moodi nagu kunagi Lionel Messi, Andrés Iniesta või mõni muu Barca kasvandik.

Kataloonia suurklubi on kehtestanud kindlad reeglid, mille kohaselt on laagris osalejate arv piiratud. Esimesest kolmest päevast võib osa võtta kõige rohkem 144 last, viimasest kolmest päevast, kus ülesehituselt treening ja muu meelelahutus kordamööda, 288 last. Hind on vastavalt

250 € ja 200 € kolme päeva peale.

“Florale pole see kaugeltki äriprojekt, kuid summad on võrdlemisi suured, sest Barcelonale on see äri. Sarnaseid laagreid korraldatakse teisteski riikides ja kuna Barcelona on nõnda tuntud, maksab nende kaubamärk,” tõdeb Prints. Ent ta kirjeldab ka hinna sisse kuuluvat, mis seab summa hoopis teise valgusesse. “Laagri varustusse kuulub mänguvorm (särk-püksid-sokid), mõistagi kuuluvad selle raha sisse ka lõunasöögid, vahepalad ning muu meelelahutus ning soodsate asjaolude kokku langedes – Flora edu korral eurosarjas ja loosiõnnele – pääs staadionile vaatama meistrite liiga teise eelringi kohtumist Lillekülas.”

Laager pole sugugi ainult FC Flora kasvandikele, oodatud on kõikide klubide noored. Konkurents maailma populaarseimal spordialal on tihe, kuid noore jalgpalluri elu võimalusest treenida tippude juhendamisel tasuks igal juhul kinni haarata. Ja mine tea, äkki märkavad juhendajad just Eestis uut Messit?

Registreerida saab aadressil www.fcbcamp.cat/estonia.

NEYMAR JR. „OUSADIA ALEGRIA“ PUTSAD Tähelepanelikumad jalgpallisõbrbad on tõenäoliselt märganud, et Neymar on viimasel ajal mänginud väga eriliste Nike Hypervenom II putsadega.

31. jaanuaril müüdi Nike jalgpalli app’i vahendusel 999 „Ousadia Alegria“ putsapaari. Kokku valmis neid putsatsid tegelikult 1000 paari, aga üks paar läks loomulikult Neymarile endale.

Koostöös kuulsa Brasiilia kunstniku ja disaineri Bruno Carneiro Mosciaroga, rohkem tuntud kui Bruno Big, valmisid musta-valge-punase kirjud Nike Hypervenom II putsad.

Lisaks erilistele putsadele on ka iga putsakarp väga ainulaadne. Nimelt reastati 1000 valget karpi üksteise otsa, moodustades suure valge seina, mida Bruno Big hakkas siis aerosoolvärvidega kaunistama. Bruno Big kattis terve seina „Alegria“ ja „Ousadia“ kujutisega. Seega iga üksik karp on väike pusletükike suurest „Ousadia Alegria“ kunstiteosest.

„Ousadia“ tähendab portugali keeles julgust ning „Alegria“ rõõmu. Mõlemad sõnad on tatoveeritud Neymaril ka mõlemale randmele sissepoole.

Neymar on ise öelnud, et „Alegria“ tähendab tema jaoks seda rõõmutunnet, mida ta igakord kogeb kui jalgpalli mängib ning „Ousadia“ on julgus teha midagi sellist, mida inimesed varem näinud pole.

Kui nüüd mõelda Neymari mängustiilile, siis on selge miks just need sõnad Bruno Big’ile peamiseks inspiratsiooniks said.

OUSADIA

ALEGRIA

Bruno Big joonistas kaks erinevat pilti — üks iseloomustas „julgust“ ja teine „rõõmu“. „Ousadia’t“ kujutab Bruno Big peos hoitava südamena ning „Alegria“ on rusikas. Mõlemad pildid kanti ka vastavalt paremale ja vasakule putsale ning „Ousadia“ süda kanti putsale selliselt, et sõrmed hoiaksid justkui putsat peos. „Alegria“ rusikas on jällegi paigutatud putsale selliselt, et igakord kui putsa palliga kokku puutub, annab pall putsaga „nukke“.

OUSADIA

ALEGRIA

KORVPALL

TEKST: ANN HIIEMAA FOTOD: CORBIS

LÄTLANE, KES PANI KORVPALLIMAAILMA KIHAMA

L

KUI LÄTI KORVPALLITÄHT KRISTAPS PORZINGIS SUVEL NBA DRAFT’IS NELJANDANA VÄLJA VALITI, JÄRGNES SAALIS NEW YORK KNICKSI FÄNNIDE VALI VILEKOOR JA NII MÕNIGI KÜSIS: “KES SEE VEEL ON?”

Liiga mulluse hooaja üks kehvemaid meeskondi vajas hädasti päästjat, ent kõigest 20-aastases lätlases seda ei nähtud. Ka meedia ei haistnud noormehes võimalikku superstaari. New York Post kirjeldas Porzingist: “Ta on peenike justkui laternapost ja tal tuleb kindlasti probleeme, et NBA-s läbi lüüa. Ta pole ei lauavõitleja ega viskeblokeerija.”

Nüüd on olukord aga muutunud. Vilekoor on asendunud imetleva aplausiga ja keegi ei kahtle, et tehti ainuõige valik. Juba oma esimese korvpalliliiga NBA hooaja alguses kerkis Porzingis New York Knicksi põhitegijate sekka.

Veelgi enam – esimese poole aastaga tõusis ta üheks kõige populaarsemaks NBA mängijaks. Tsentri mõõtu 221 cm

72

KEVAD 2016

pikkune Porzingis on hea viskaja, lauavõitleja ja visete blokeerija. Mehe statistika teeks au igale vanale NBA-hundile.

Liepājas sündinud noormees on ära teeninud ka staaride tunnustuse. “Meil on palju mängijaid, kes on atleetlikud ja tugevad, kuid Porzingis on oskuslik mängija. Ta oskab visata, õigeid otsuseid vastu võtta, kaitsta ja visata igalt poolt kuni kolmepunktijooneni. See on haruldane. Kristaps on meie liigas justkui ükssarvik,” kiidab Kevin Durant kolleegi.

Perekond edu taga

Porzingise edu üks saladusi on kindlasti perekond. Tema mõlemad vennad Jānis ja Mārtinš on mänginud korvpalli Eu-

KRISTAPS PORZINGIS Sündinud 2. augustil 1995 Liepājas Pikkus 221 cm Kaal 109 kg Karjäär: 2015… – New York Knicks 2011–2015 – Baloncesto Sevilla 2011–2012 – Sevilla B Statistika: keskmiselt 13,9 punkti ja 7,7 lauapalli mängust

roopas, isa Tālis omal ajal NSV Liidus ja ema Ingrīda Läti rahvuskoondises. Tegemist on võrdlemisi lihtsa perega – isa töötas Lätis bussijuhina, ema aga korvpallitreenerina.

Porzingis kasvas üles eramajas, kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel Läänemerest. Isa ehitas koduaeda puidust korvpalliväljaku, kus õpetas poegadele agressiivset mängu ja korvpalli ABC-d.

Kristaps hakkas aktiivselt mängima kuueaastasena.

Tulevase NBA-tähe suurimaid innustajaid ja parimaid sõpru oli 12 aastat vanem vend Jānis, kelle eesmärk oli kasvatada väikevennast hea korvpallur.

“Kui Kristaps oli 12-aastane, hakkas ta minuga treeningutel kaasas käima.

KORVPALL Need olid talle väga rasked, sest ta oli siiski väga-väga noor ja õbluke. Aga isegi väga väsinuna jätkas ta oma piiride kompamist. Nägin kohe, et vennal on meeletu tahtejõud,” meenutab Jānis.

Pere panustas lisaks füüsilise arengu soodustamisele ka sellele, et noorem poeg oleks igas mõttes valmis laia maailma sukelduma. Sellepärast pandi nooruk ka võimalikult vara inglise keele kursustele.

Kogu oma karjääri vältel on Kristaps tundnud perekonna suurt toetust. Alati mõeldi kümme sammu ette. 15-aastasena hakkas Kristaps mängima Sevilla eest Hispaanias. Ja sinna tuli kaasa ka ema Ingrīda, kes küpsetas pojale koduseid toite ja hoolitses muul moel oma võsukese eest.

“Perekond tegi temast selle, kes ta

Porzingis on näidanud oskust luua endale ise viskekohti ja anda teraseid sööte.

NBA ENIM TEENIVAD REKLAAMINÄOD

PIKK BLOND EESTI MEES USA ELIIT­ ÜLIKOOLIS

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

facebook.com/sportlandeesti praegu on,” avaldab Porzingist Hispaanias juhendanud treener Scott Roth.

“Krisi puhul tundub olevat tegu mehega, kes mõistab, kui palju vaeva ema ja isa on näinud, et temast saaks suur korvpallur. Nüüd mängibki ta neile – ja teeb seda suurepäraselt.”

Muide, noorukina oli Porzingise füüsiline vorm vahepeal nii kehv, et ta ei jaksanud treeninguid täiskoormusel kaasa teha. Mängus suutis ta tihtipeale maksimaalselt pingutada vaid kümme minutit ja seejärel kustus. Lätlane viidi arstide juurde ning selgus, et tal on aneemia ehk kehvveresus. Tänu ravile haigus taandus ja poole aastaga paranesid kõik näitajad.

Särav karjäär ees

Lätlasest uustulnuk on oma oskustega hämmastanud kogu maailma. “Ma teadsin alati, et tuleb aeg, kui suudan fännidele näidata, et nende vilekoor oli asjatu. Aga ausalt öeldes ei uskunud ma ise ka, et see aeg tuleb nii kiiresti,” muigab Porzingis, kes räägib vabalt nii inglise, kui ka hispaania keelt.

USA spordiportaali ESPN spetsialistid

youtube.com/sportlandeesti

Instagram @sportlandeesti

Elab koos vanematega USA-s üllatab paljusid, et 20-aastane Kristaps Porzingis pole vaatamata suurele edule loobunud vanemate juures elamisest.

“Nii noorel mehel nagu mina on alati hea tunda pere toetust New Yorgi suguses suurte ahvatlustega linnas. Pere on minu ümber veendumaks, et ma hoian eemale probleemidest ja keskendun vaid korvpallile. Tunnen end nende keskel väga turvaliselt,” on Porzingis põhjendanud New York Postile. Lisaks vane-

püüdsid arutleda, kus on Porzingise lagi, ja leidsid, et seda pole võimalik tuvastada. “Kombinatsioon Dirk Nowitzki viskest, Mark Eatoni blokkidest, Kevin Duranti kehavalitsemisest ja noore David Lee put-back’i pealtpanekutest. Teiste sõnadega – tema lagi on seal, kus see ühelgi teisel mängijal pole olnud. See on kirjeldamatu,” püüab ajakirjanik Dave McMenamin võtta iseloomustuse paari lausesse kokku. Lisaks on Porzingis hoo-

matele on tal USA-s kaasas mõlemad vennad.

“Mul on linnas koht, kuhu saan vajadusel põgeneda, kuid enamiku oma ajast veedan perekonnaga. Mulle meeldib väga ka vendadega aega veeta. Nad on mu parimad sõbrad.

Ilma nendeta oleks mul palju keerulisem toime tulla. Kui olen kuhugi teel, siis räägin perega telefonitsi. Me vaatame üheskoos korvpalli, oleme korvpalliperekond. Nad on siin, et mind toetada, mulle on see kõige alus.”

aja jooksul näidanud oskust luua endale ise viskekohti, samuti suudab ta anda teraseid sööte. See tähendab – areneb pidevalt.

Loomulikult ei taga iseloomustused iseenesest, et noorel lätlasel tuleb sama särav karjäär nagu Nowitzkil või Durantil. Need on lihtsalt võrdlused, mis näitavad, kui hea on Porzingise stardiplatvorm uustulnukahooaja põhjal. See teeks kadedaks iga NBA-mängija.

KEVAD 2016

73

ADIDAS

SANDER RAIESTE

Sander Raieste ja Kristian Kullamäe.

ADIDASE TIIMI TULEVIKUTÄHED KORVPALLIPOISID SANDER RAIESTE JA KRISTIAN KULLAMÄE ON NOORED, ENT LOOTUSTANDVAD SPORTLASED, KELLEST HILJUTI SAID ADIDASE TIIMI LIIKMED.

A

Sündinud 31. märtsil 1999 Pikkus: 201 cm Kaal: 83 kg Kool: Audentese Spordigümnaasium Klubi: Audentese SG noortekoondis Treenerid: Indrek Visnapuu, Rauno Pehka Saavutused: EM U16 B-divisjoni I koht, EM U16 B-divisjoni MVP, BSBC 2015 U16 I koht, korvpalli EMV 2015 U19 III koht, osalemine Jordan Brand Classic laagris

KRISTIAN KULLAMÄE Sündinud 25. mail 1999 Pikkus: 191 cm Kaal: 75 kg Kool: Audentese Spordigümnaasium Klubi: Audentese SG noortekoondis Treenerid: Indrek Visnapuu Saavutused: EM U16 B-divisjoni I koht, EM U16 B-divisjoni sümboolne viisik, BSBC 2015 U16 I koht, BSBC 2015 U16 parim mängija

TEKST: ANETT RANNAMETS FOTO: MEELI KÜTTIM

Adidase tiimi kuuluvad sportlased on valitud nende silmapaistvate saavutuste järgi, et motiveerida neid edasi arenema.

Noormehed rõõmustavad, et saavad Adidase abil oma eesmärkide poole liikuda. Eelkõige hindavad nad Adidase juures seda, et nii rõivad kui ka jalanõud on väga mugavad ja suure plussina ka hea välimusega.

Sander Raieste tegi korvpalliga algust 7-aastaselt. Kooli spordipäeval käis treener lapsi trenni kutsumas ning Sander läks seetõttu, et muid hobisid tal sel ajal veel polnud. Korvpalli puhul on Sanderi sõnul kõige kihvtim võistkonda kuulumine ja see, kuidas kõik jagavad ühist eesmärki. “Erinevalt indivi-

duaalspordist saab kossus loota lisaks endale ka kõigile tiimikaaslastele. Tuge leiab alati – nii heas kui ka halvas,” ütleb ta.

Tulevikus näeb Sander end läbi löömas mõnes välismaa kõrgliigas ja eelistatavalt mõne tugeva Euroliiga klubi ridades. Nagu noorele korvpallurile kohane, soovib ta jõuda NBA-sse. “Muidugi tahaksin esindada ka Eesti meestekoondist.”

Kristian Kullamäe alustas korvpallitrennidega 6-aastaselt oma isa eeskujul.

Nimelt oli Kristiani isa, praegune korvpallitreener Gert Kullamäe, profipallur ja võttis poja tihti trenni kaasa. Sealt Kristian selle pisiku noppiski.

Korvpalli puhul peab ka Kristian kõige köitvamaks meeskonnamängu – seda, et kõigil on ühine eesmärk. Ta usub, et korvpalliga on võimalik elus kaugele jõuda. “Kui sul läheb sel alal hästi, siis see motiveerib sind edasi pingutama.”

Tulevikus tahaks ta muidugi jõuda maailma tugevaima korvpalliliiga NBA ridadesse või olla Euroliigas. “Viimases oleks minu unistuste võistkond FC Barcelona Lassa.”

Kristianil on hea meel, et Adidas on võtnud vaevaks just teda toetada. Koostöö algas pärast edukat suvist EM-i.

“Adidas on üks maailma suurimaid spordibrände – on au kuuluda nende sportlaste hulka,” kinnitab ta.

TARMO TIISLERI 10 KORVPALLIHETKE

KEIO KUHI: „KORVPALL ON NÄHTAVAM KUI EALES VAREM“

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

RALLI TEKST: KRIS SÜLD FOTOD: AUTO24 RALLY ESTONIA

AUTO24

RALLY ESTONIA –

SUUNANÄITAJA RALLIMAAILMAS 2010. AASTAL ALGUSE SAANUD AUTO24 RALLY ESTONIA TULEB TÄNAVU SUVEL JUBA SEITSMENDAT KORDA NING SEDAPUHKU TOOB RALLISÜNDMUS MASINAD LÕUNAEESTI TEEDELE 15.–17. JUULINI.

N

“Nii kogu Eesti kui ka Euroopa rallimaastikul on Auto24 Rally Estonia kindlasti suunanäitaja ja liider,” väidab ralli korraldaja Tarmo Hõbe. Tema sõnu kinnitab fakt, et 2014. aastal, mil Rally Estonia korraldas esimest korda ERC etappi, tunnustati sündmust FIA ERC Rally of the Year 2014 tiitliga. See oli parim ja atraktiivseim ralli kogu Euroopas nii tehnilise korralduse, turvalisuse kui ka sõitjatele ja pealtvaatajatele pakutud programmi poolest.

Teekond niisuguse tulemuseni pole aga olnud lihtne. Tarmo Hõbe märgib, et algusaastatel peeti Rally Estonia korraldajaid noorteks ja rumalateks uljaspeadeks, keda ei tohiks tõsiselt võtta.

“Vanad rallikorraldajad naersid ja ütlesid, et tehke-tehke, vaatame, kaugele te jõuate,” kirjeldab mees toonast olustikku. “Iga aastaga hakkas aga arvamus meist paranema ning saadi aru: lisaks sellele, et me suudame suurelt mõelda, suudame me ka suuri asju reaalselt ellu viia. Nüüd on Rally Estonia teerajaja kõiges uues, mis rallimaailmas toimub.”

78

KEVAD 2016

Praegu pole enam tegemist pelgalt suvise mõõduvõtuga, vaid sündmusega, mis kannab Eesti rallimaailmas ka kaugemat eesmärki. “Rally Estonia täidab kogu autospordi populariseerimise funktsiooni ning kindlasti on alati meie fookuses ka järelkasv ning tuleviku autosportlased ja talendid,” kinnitab Tarmo Hõbe.

Telepilt kümnete miljonite vaatajateni

Möödunud aastal jõudis Auto24 Rally Estonia raames Eurospordi toodetud teleprogramm 48,8 miljoni vaatajani üle maailma, kujunedes kogu hooaja Euroopa autoralli meistrivõistluste vaadatuimaks etapiks.

“Tegemist on mastaapse rahvusvahelise kajastusega ning ennekõike on see väga hea reklaam kogu Eesti riigile,” nendib Tarmo Hõbe. “Kuna kiiruskatsed toimuvad kaunitel Lõuna-Eesti teedel, siis telepilt, mis jõuab ekraanidele, on ilus ja lummav.” Korraldaja lisab, et Eurospordi andmetel toob Auto24 Rally

PÕNEVAID FAKTE RALLY ESTONIAST »» Tuumikmeeskonnas, kes tegeleb korraldamisega aasta läbi, on umbes 30 inimest. Ralli toimumise ajal tegutseb korraldusmeeskonnas pea 1000 inimest. »» Auto24 Rally Estonia kogueelarve on umbes 900 000 €. »» Ralli nõuab 60–70 kooskõlastust: kõigi maaomanike ja kohalike omavalitsustega, kelle territooriumil ralli toimub; tee valdajate, politsei, kiirabi, päästeameti, maantee­ameti ja paljude teistega.

Estonia Eesti riigile üle ühe miljoni euro väärtuses reklaami.

Rahvusvahelist ja igati professionaalset telepilti vahendab Eurosport ka tänavu. Ülekande õnnestumise eest kannab hoolt ligikaudu 40 inimest, saated lõigatakse kokku Otepääl Tehvandi staadionil ning valmis saatelõigud edastatakse satelliidi vahendusel Eurospordi peakontorisse Pariisis. “Valmis saade läheb eetrisse vaid paar tundi pärast päeva viimase katse viimase auto finišee-

AUTO24 RALLY ESTONIA 2015 UNUSTAMATUD HETKED Vaata lähemalt sportlandmagazine.com rimist,” seletab Tarmo Hõbe ja lisab, et ka korraldajad peavad telepildi õnnestumiseks endast maksimumi andma. “Selleks et videomaterjal ja pardakaamerate pildid eri katsetelt kokku koguda ja võimalikult kiiresti Otepääle Eurospordi staapi kullerdada, kasutame Eesti parimaid enduro mootorrattureid.”

EHITASIME UUE TEELÕIGU, ET PULMALISED JÕUAKSID ILUSTI OMA PEOPAIGANI. Kirsipuude katmisest laudtee ehitamiseni

Kuigi rallit korraldatakse juba seitsmendat aastat, lisandub korraldusmeeskonna arsenali pidevalt uusi kogemusi. Ühelgi aastal pole korraldamine olnud samasugune nagu varem, sest meeskond mõtleb pidevalt sellele, kuidas nii pealtvaatajatel kui ka sõitjatel oleks ikka huvitav. “Muudame sellega oma elu märksa keerulisemaks, kuid samas tagab see iseenda pideva arengu,” tunnistab Tarmo Hõbe.

Kuna tegemist on väga mastaapse sündmusega, toimub ka kogenud korraldusmeeskonnale midagi ootamatut, huvitavat ja ettenägematut igal aastal.

Tarmo Hõbe sõnul on tavalised juhused, kui tellitakse remondimees parandama saunaakent, mis on purunenud ralliauto akna alt lennanud kivist, või kui tuleb palgata karjused, kes hoiaksid lehmakarja ralli toimumise ajal kiiruskatsest eemal. “Lisaks oleme katnud kümneid kirsipuid, et mööduvate ralliautode tolm neid ei kahjustaks, oleme operatiivselt ehitanud uue teelõigu, et pulmalised jõuaksid ilusti oma peopaigani, ja oleme ka ehitanud soisele maapinnale rohkem kui 1 km pikkuse laudtee, et pealtvaatajad jõuaksid kiiruskatsele kuiva jalaga.”

Tarmo Hõbe toob ereda kogemusena välja aasta 2013, kui Rally Estonial startis rallimaailma tipp Mads Östberg, kes oli nädal varem oma auto sõidukõlbmatuks sõitnud. Talle saabus asendusauto Otepääle otse Inglismaalt, kuid auto polnud päris niisugune, nagu korralda-

jad olid lootnud. “Kuna Mads Östbergi puhul oli tegemist Rally Estonia peamise favoriidiga, siis me ei soovinud, et meediakajastused liidrist ning hilisema võimaliku võitja autost oleksid ebaatraktiivsed ja koledad,” räägib Tarmo Hõbe. “Asendusauto oli aga üleni hall ja ilmetu – seda ei jõutud kleepida tavapärasesse disaini.”

Korraldusmeeskonnal õnnestus siiski 12 tundi enne starti vajalikud disainifailid kokku sobitada ning need Tallinnas välja printida. “Kleepijad jõudsid koos kleebistega Otepääle stardipäeva öösel kell 4 ja asusid tööle. Kleepimine võttis 5–6 tundi ning täpselt õigeks hetkeks oli auto kleebitud ja oma õiges säras,” meenutab Tarmo Hõbe. “Kõik läks planeeritult ehk ralli võitis Mads Östberg ning

RALLI meedias ilmus palju fotosid ja videomaterjale tema õige disainiga autost.”

Tihedam ja atraktiivsem programm

Lisaks traditsioonilisele Toomemäe linnakatsele Tartus ja Elva linnakatsele toimub sel aastal ülimalt atraktiivne ja populaarne Alaküla kiiruskatse, mis leiab aset laupäeval, 16. juulil. Katse esimeses pooles olevat pikkade õhulendudega trampliini läbitakse kaks korda. “Selles pealtvaatamiskohas on suur LED-ekraan live-ülekande jälgimiseks, eraldi lava, millel toimub kontsert kahe kiiruskatse vahel ning palju muud,” tutvustab korraldaja.

Pühapäevane, 17. juuli publikuatraktsioon on Krüüdneri karjääri elementiderohke, umbes 700 meetri pikkune kiiruskatselõik. Seal on nii tehistrampliin kui ka veetakistus, kuhu autod keeravad poolelt katselt ja selle läbimise järel jätkavad oma tavapärast kiiruskatset.

Programmi raames saab taas lisaks ralliemotsioonidele sündmuselt kaasa hulganisti muid elamusi, sest kontserdiprogramm tuleb veelgi tihedam kui varasematel aastatel. Tänavu astuvad lavale East 17, Right Said Fred, Londonbeat ja Samantha Fox.

R5 VÕISTLUSAUTO EHK TIPPAUTO, MILLEGA SÕIDETAKSE RALLY ESTONIAL Kaal: miinimum 1230 kg, reaalne võistluskaal 1250 kg.

Käigukast: 5 käiku, järjestiklülituse ja otsehambumisega käigukast.

Kütusekulu: 80 l/100 km.

Mugavused: istmejahutus, katuse tuulutusava, raadioside sõitja ja kaardilugeja vahel.

Rehvid: võistlustel on kaasas maksimaalselt 18 rehvi, millega tuleb kogu ralli läbida. Kaasa

võetakse konkreetsetes tingimustes vajalikud rehvid ehk talvel piigid ja suvel vastavalt rallile kruusa- või asfaldirehvid.

Temperatuur autos: sõltuvalt aastaajast ja geograafilisest asukohast +5 C° (näiteks Arctic Laplandil) kuni +60 C° (näiteks Kreeka rallil).

Suurimad erinevused võrreldes tavaautoga: turvapuur, sportvedrustus, otselülitusega käigukast, 4 kolviga pidurikaliibrid, tulekustutussüsteem, 6 punkti turvavööd.

KEVAD 2016

79

TOSSUKULTUUR

FOTO NIKENEWS

TOSSUD, MIDA SOBIB KANDA KONTORIS

TEKST: RAINER OLBRI FOTOD: TOOTJAD

MINUL ON TERVE ELU JOOKSUL OLNUD TÄPSELT ÜKS PAAR KINGI. KANDSIN NEID 6. KLASSI LÕPETAMISEL. KÕIK MATUSED, PULMAD, ÜLIKOOLIDE LÕPETAMISED JA GLAMUURIGALAD PÄRAST SEDA OLEN MÖÖDA SAATNUD TOSSUDES.

P

Tossud koos pidulike riietega? Sõna “tossud” kõlab, nagu oleks tegemist a) mingi jõledalt higise spordialaga või b) mõne raskelt hingava ja rasvunud, Kesk-Ameerikast pärit nähtusega. Tossud oleksid nagu midagi sellist, mida tugeval eestlasel, kes peab lugu traditsioonidest ja etiketist, harrastada ei kõlba. Kui sulle tundub nii, siis pean võtma halva võmmi rolli ja juhtima tähelepanu, et see on iganenud arusaam, mida moodsas ühiskonnas kõva häälega enam välja öelda ei soovita.

Tänapäeval on tossud, ketsid, tennised, sniikerid eduka, tööka ja energiast pakatava skandinaavlase sümboliks.

Tulevikku suunatud inimene, kes ei võta ennast liiga tõsiselt. See arenenud Euroopa riikides levinud trend pärineb ülimalt selgelt just kontoriinimestelt, kes tihedas linnamelus veedavad palju aega metroost metroosse jalutades.

Normaalne inimene jätab sellises olukorras sinnapaika mõtte, mida tema

82

KEVAD 2016

vanaema sellest arvaks, ja paneb eduka tööpäeva nimel jalga midagi, mis suudavad teda mugavalt terve päeva kanda ühest linna otsast teise – tossud.

Arusaadavalt on trend paljude inimeste meelest värske ja suures ketsikultuuris orienteerumine ei ole lihtsate killast. Pealegi tunduvad tossuinimesed täpselt sellised, kes näitavad näpuga, kui sa teadmatusest kombineerid vale tossumudeli mõne vale kangaga.

Tegelikult ei ole asi üldse nii kuri – suurema osa ajast. Iga inimene võib jalga panna täpselt sellised tossud, mis talle parasjagu mugavad on. Tossude kandmine sümboliseeribki niisugust vabadust!

Kuna tossumaailm on kirev ja võimalusi miljoneid, siis panime kokku pisikese spikri, mis otsustada aitab.

Millised on tossud, mida kontoris kanda kõlbab?

1

2

TOSSUKULTUUR

3

FOTOD SOLEBOX BERLIN

Vaata kontoritossude galeriid sportlandmagazine.com FOTOD NIKENEWS

Nike Air Presto

See tõeline klassik on parim kontoritoss – hingav, kerge, jalas nagu sokk, ja ülimalt stiilne. Mudelit, mis nägi ilmavalgust 2000. aastal, kirjeldas Nike kui “Tsärki sinu jalgadele”. See on tõsine trendikets 2016. aasta suveks ning selle mudeliga võid minna kohtumisele nii Richard Bransoni kui ka Grete Paiaga.

Oled cool mõlemas vanuseklassis, pruukimata selleks töötada reklaamiagentuuris või start-up’is.

Adidas Tubular

Esmapilgul natuke tulnuka väljanägemisega toss räägib kõva häälega, et sa tead VÄGA hästi, mis sul jalas on. Sa oled teemas. Tubular on praegu Adidase number üks elustiilitoss maailmas ja hinnaklassilt kõikidest uhkematest odavam.

Mudelit on igasuguste materjalide ja värvidega, meestele ja naistele. Leia endale sobiv ja – go crazy. Ilma ühegi õhkpadjata supermugav kets on mõeldud natuke julgema stiiliga kontoriinimesele. Võibolla viskad isegi väikese salli üle õla? Ihihihii, ei tea, kas tasub riskida?

Nike Air Force 1

See on toss, mida isegi korralik Eesti mees julgeb siniste teksadega jalga panna. Kas teadsid, et see on tegelikult mõeldud korvpalli mängimiseks? Olid ajad, mil valgetes Air Force’ides isa oli klassiekskursioonil kõige tegijam vend.

Nüüd hõngub sellest nähtusest juba natukene hallituse haisu, ent sobib siiski väga hästi üleminekutossuks. Oled eluaeg kingadega käinud ja tahad aasta lõpuks minna firma jõulupeole Adidas

Tubularidega? Alusta madalatest Air Force’idest!

Converse Chuck Taylor 2

Kas see olid sina, keda ma nägin Tanel Padari kontserdil esireas? Ei olnud?

Kurat, mulle tundub, et olid ikka küll.

Sinus on väike rebel’i-poiss sees. Converse tuleb tänavu täiesti uue hooga.

Seda 1917. aastast pärit korvpallitossu pole aastate jooksul kordagi muudetud.

Pärast ligi saja aasta pikkust pausi otsustas Converse, et see paljude inimeste suur armastus tuleb muuta iga päev kontoris kantavaks, ja disainis kogu ketsi täielikult ümber. Välimuselt sama, kuid materjalid, tehnoloogia ja kandmismugavus on pärit tulevikust. Sobib nii reklaamiagentuuri loovjuhile kui ka raamatupidajale. Proovi ka teisi värve peale valge – sinine, must, heeei, miks mitte punane? Ei soovita kanda koos dressipükstega.

Air Jordan Future

Jordan Brand ei ole ammu enam ainult spordile keskendunud. Iga aastaga tuleb aina rohkem ja rohkem elustiili Jordaneid, mis ei ole üldse mõeldud platsi peale. Tuttuus mudel Future on üks nendest. Selle mudeliga käivad inimesed, kes ajavad oma asja. Nad on konkreetsed, nende selgroog ei paindu ja suurema aja oma elust saavad nad täpselt seda, mida tahavad. Kui vallaline mees, seljas ülikond ja jalas Air Jordan Future, satub Telliskivi Loomelinnakus mõnele moe-show’le, siis väga suure tõenäosusega tuleb ta sealt ära mõne piltilusa moeblogijaga. Sobib väga hästi firmajuhtidele.

KEVAD 2016

83

SAADAVAL SPORTLANDI KAUPLUSTES ALATES 2016 AASTA KEVADEST!

AJALUGU

MÄSSAJA

FRED PERRY

FRED PERRY ON ÜKS KÕIGE MÜÜTILISEMAID KUJUSID TENNISE AJALOOS. TA OLI TÖÖLIS­KLASSIST PÄRIT MÄSSAJA, TEERAJAJA JA INNOVAATOR, KES ELAS ÄÄRMISELT PÕNEVAT ELU.

VAATA, KUIDAS FRED PERRY VÕIDAB WIMBLEDONI 86

KEVAD 2016

Vaata lähemalt sportlandmagazine.com

AJALUGU

F

Fred Perry sündis 18. mail 1909 Inglismaal Stockportis. Tema isa Sam töötas tekstiilivabrikus, kuid suutis siiski ülespoole tõusta ja tegi poliitikuna korraliku karjääri. Isal oli poja elus ja otsustes tähtis roll. Nimelt oli Fred Perry enne tennisega alustamist väga andekas lauatennisist ja sai 1929. aastal 19-aastaselt maailmameistriks. Sam ei soovinud, et Fred mängiks lauatennist ning veenis teda pühenduma tennisele. Isa kartis, et poeg riskib oma tervisega, mängides õhtuti, mõnikord lausa hilisõhtuti suitsustes keldrites.

Kui Fred Perry kvalifitseerus 1929. aastal Wimbledonile, saigi tema põhi­ alaks tennis. Otsusele aitas kaasa ka tähelepanu, mis kaasnes suurte rahva­ hulkade ees mängimisega, eriti võrreldes lauatennise üsna kesise populaarsusega.

Teravad suhted kõrgklassiga

Sotsiaalne päritolu iseloomustas suurel määral Fred Perry elu ja seda, kuidas ta end väljendas. See painas teda eriti 1930. aastate algul amatöörina mängides. Kõrgklass, kaasa arvatud Wimbledoni All Englandi klubi härrased, kes dikteerisid Briti tenniseelu reegleid, ei tunnustanud teda õigupoolest kunagi.

Kui Perry oli võitnud Wimbledonis ühe oma tiitlitest, kuulis ta pealt, kuidas kaks All Englandi klubi liiget temast halvustavalt rääkisid, avaldades arvamust, et “täna ei võitnud küll parim mängija”.

Kuulu järgi jäeti Perryle antud All Englandi klubi liikmelips, mille saavad kõik tiitlivõitjad, talle lihtsalt riietusruumi toolileenile.

Töölisklassist pärit mehele rõhutati pidevalt tema kohta hierarhilises süsteemis, mis oli tolle aja ühiskonnale nii iseloomulik. Kuid Perry oskas ka vastulööki anda ja autoriteete ignoreerida.

Seda enam, et võidud Wimbledonis tagasid talle rahva armastuse.

Maailma halvim hea mängija

Fred Perryl ei olnud kriitikute ja analüütikute sõnade kohaselt mingit erilist annet palli kontrollimisel. Tema suurimad trumbid olid hea füüsiline vorm, vaimujõud ja enesekindlus. Eeskäelöögi puhul kasutas ta erinevat tehnikat ja lõi palli nii nagu lauatennises. See oli efektiivne, kuid tollal sugugi mitte üldiselt heaks kiidetud tennisetehnika. Räägiti ka, et Perry hävitab Briti tennise, sest suur hulk noori püüab tema tehnikat jäljendada, kuid ei saa sellega tavaliselt hakkama.

1936. aasta lõpus avanes Fred Perryl võimalus teenida suurt raha ja ta kirjutas alla lepingu Bill Tildeni profimeeskonnaga. Mänedžer võinuks kutsuda Perryt “maailma halvimaks heaks mängijaks”.

Kuulujuttude kohaselt tavatses Perry algajana mängida palle üle kogu väljaku ja tenniseautoriteetide seisukohalt tõi see klubile kaasa halva maine.

Ent keegi ei saa eitada, et Fred Perry oli nutikas strateeg, kes mõtles oma mängud oskuslikult ette läbi. Tema nutikusest räägib ka see, et kuuldavasti uuris ta oma konkurentide olukorda, magamis- ja söömis­harjumusi, rakendades hotellide töötajaid spioonidena.

Hiljem on Perry tunnistanud, et kasutas ka pettust, kuigi tema sõnul on ausus sportlaste paremate omaduste hulgas väga tähtsal kohal. Näiteks ühes mängus Ellsworth Vinesi vastu palus Perry mehel, kes väljaku piire kriidiga maha märkis, lühendada neid kuue-seitsme sentimeetri võrra. Muidugi polnud tema vastasel sellest aimugi.

Glamuurne elu USA-s

Kolinud 1930. aastate lõpus USA-sse, avanesid Perryle veel suuremad võimalused suhelda teiste kuulsustega: poliitikute, näitlejate, muusikute ning eelkõige ilusate ja kuulsate naistega.

Mõnda aega elas Perry glamuurset elu Hollywoodis ja pidas plaani näitlejaks hakata. Ta käis isegi mõne rolli esinemisproovis.

1938. aastal sai Perry Ameerika kodakondsuse ning Briti tenniseametkond kaugenes temast veelgi. Kui USA professionaalsed mängijad saabusid Inglismaale, ei lubatud Perryl siseneda väljakule ühegi klubi nime all, mis oli seotud Briti tenniseföderatsiooniga.

Alles kaua aega pärast oma tennisekarjääri lõppu sai Perry tunnustuse, mille oli ära teeninud. Tema kuju pandi Wimbledoni staadioni ette ja üks sissepääsuväravatest nimetati tema järgi.

Osav strateeg

1950. aastate alguses kohtus Fred Perry Austria jalgpalluri Tibby Wegneriga, kellega hakkas äri arendama.

Koos mõeldi välja uus higipael, mis sai turul väga edukaks. Järgnes kuulus polosärk ja ülejäänu on juba spordimoe ajalugu. Tõenäoliselt oli just Perry osavus strateegina põhjus, miks ta õnnestus äris sama hästi nagu tennises.

Kui Fred Perry mõtles sümbolile, mis eristaks tema spordirõivaid teistest, oli tema esimene idee kasutada piipu, kuna

KAS TEADSID? »» Fred Perry on võitnud kolm korda Wimbledoni turniiri, kolm korda USA lahtised meistrivõistlused, ühe korra Austraalia ja ühe korra Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused ning neli korda Davise karika. »» Oma karjääri tipus tegi Perry trenni koos Arsenaliga, et vastupidavust arendada. Pärast mängu võitmist hüppas ta sageli üle võrgu, näitamaks löödud vastastele, et tal on veel nii mõndagi varuks. »» 1930. aastatel oli Perryl hulk suurt kõlapinda tekitanud armulugusid selliste kuulsustega nagu Marlene Dietrich ja Bette Davis. 1934. aastal abiellus ta filmitähe Helen Vinsoniga, kuid abielu lõppes viis aastat hiljem. Veel kaks abielu purunes enne 1952. aastat, mil Perry abiellus Barbara Riesega. See abielu kestis kogu tema ülejäänud elu. »» Perry suri 2. veebruaril 1995 ühes Melbourne’i haiglas pärast seda, kui murdis oma ribid, kukkudes hotelli vannitoas.

ta oli ise kõva piibumees. Äripartner soovitas siiski loorberipärga, mis on antiikaegadest peale tähistanud võitu, usaldusväärsust, traditsioone ja terviklikkust.

Perryl oli äritegevuse alguses tavaks kinkida Wimbledoni turniiri ajal oma tooteid strateegiliselt tähtsatele inimestele ja see oli talle väga hea reklaam.

Tänu tihedale kontaktile näitlejate, ajakirjanike, poliitikute ja teiste kuulsustega võis ta äritegevust laiendada üle kogu maailma. Oma turundusvõtteid tavatses ta iseloomustada nii: “Mulle meeldib kirjeldada oma turundust kui sõpruse ja jama ajamise kombinatsiooni.”

KEVAD 2016

87

LEGEND

100 AASTAT AJALUGU

ÜHES KETSIS

88

KEVAD 2016

MAAILMAS EI OLE TÕENÄOLISELT KUIGI PALJU INIMESI, KES POLEKS KUULNUD MIDAGI CONVERSE’I BRÄNDIST VÕI EI TUNNEKS ÄRA CHUCK TAYLOR ALL STARI KETSI. ÜKS LEGENDAARSEMAID KETSIBRÄNDE ON PEAAEGU 100 AASTAT VANA, KUID AMMU ENAM POLE TEGEMIST PELGALT KETSIGA – SEE ON KAUGELE NÄHTAV TUNNUSMÄRK JA ELUSTIIL.

LEGEND

C

Converse sündis 1908. aastal USA-s Massachusettsis, kui härrasmees nimega Maquis Mills Converse avas ettevõtte pisikeses Maldeni linnas, mis tootis kummist jalanõusid. Ettevõtte nimeks sai Converse Rubber Shoe ning jalanõusid toodeti nii lastele kui ka täiskasvanutele. Converse Rubber Shoe edasist ajalugu silmas pidades on märgilise tähendusega aasta 1917, kui turule toodi Converse All Stari kets.

Neli aastat hiljem marssis Converse’i kontorisse korvpallur Charles H. “Chuck” Taylor, kes oli keskkooli ajast saadik kandnud neidsamu ketse ja otsis nüüd müügitööd. Kiirelt sõlmiti leping ning Chuck Taylorist sai Converse All Stari korvpalliketsi ametlik esindaja ja müügimees. Ta osales mitmes reklaamis, aitas disainida ketse paremaks ja mugavamaks ning lisaks reisis mööda Ameerikat, tutvustades ketsi teistelegi. Aastal 1932 tunnustati Chuck Taylori tööd sellega, et ikoonilisele viisnurgalogole lisati Chuck Taylori signatuur ja ketsid nimetati ümber Chuck Taylor All Starideks.

LÄHTEÜLESANNE OLI MUUTA KÕIKE MITTE MIDAGI MUUTES. Korvpalliväljakult tänavamoodi

Converse Chuck Taylor All Stari nimelist korvpalliketsi on toodetud järjepidevalt aastast 1917. Viimati muudeti ketsi disaini aastal 1949. Converse on toss, mis sai alguse korvpalliväljakult ning on nüüd, aastakümneid hiljem, lahutamatu osa tänavamoest. See bränd esindab heas mõttes mässajaid, teistmoodi mõtlejaid ja omapäraseid karaktereid olenemata nende tegevusalast.

Kui sa elad nii vanaks nagu Converse’i bränd, siis on sul kindlasti jutustada lõpmatu hulk lugusid.

Nõnda on ka Converse’iga seotud väga palju huvitavaid fakte.

• Ameerika Ühendriikide korvpallikoondis kandis esimesel olümpial Converse Chuck Tay-

lor All Stari korvpalliketse.

Korvpall tegi oma olümpiadebüüdi 1936. aastal, kui pall visati esimest korda mängu Eesti ja Prantsusmaa meeskonna vahel. Oluline on 1936. aasta olümpia veel ka seepärast, et kogu USA koondis kandis just Chuck Taylor All Stari ketse ning võitis turniiri ja kaitses tiitlit ka järgmisel kuuel olümpial.

• Wilt Chamberlain viskas 100 punkti Chuck Taylorites.

Kõik korvpallisõbrad on näinud seda mustvalget pilti, kus Wilt Chamberlain istub riietusruumis, arglik naeratus näol ning käes paberileht, millele on kritseldatud “100”.

Mängust endast pole ühtegi videoega pildijäädvustust, kuid 1962. aasta 2. märtsil viskas Wilt just Chuck Taylor All Stari ketsides 100 punkti.

Converse’ile on olnud alati: “Palun, ärge tehke midagi mu Chuckidele!” Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas aga inimestelt kuulma, et äkki oleks ikkagi võimalik muuta neid ketse natuke mugavamaks – nii et neid saaks kanda terve päeva. Lähteülesanne oli seega muuta kõike mitte midagi muutes.

2015. aasta suvel tutvustas Converse ketse Chuck Taylor All Star II. Kui esmasel vaatamisel tundub, et ketsid näevad välja täpselt samasugused nagu 1949. aastal toodetud Chuck Taylorid, siis tegelikult on kets tehtud palju mugavamaks. Suurima muutuse on läbi teinud vahetald. Senine kummivahetald on asendatud pehme ja väga vastupidava Lunarloni vahetallaga, mille töötas välja Converse’i emafirma Nike ja mis on kasutusel ka parimates Nike jooksutossudes.

• Converse All Star oli esialgu mõeldud jalgpalli ja netball’i mängimiseks.

Enne kui Chuck Taylor Converse’i kontorisse kõndis, ei olnud Converse All Stari kets disainitud korvpalluritele, vaid pigem jalgpalluritele ja netball’i-mängijatele. Chuck Taylori tulekuga tehti All Stari ketsile mõni muudatus ning sellest sai ametlikult korvpallikets.

• Aastaks 1966 oli Converse’i käes 80 protsenti USA ketsiturust.

Tänapäeval on USA ketsituru selge liider Nike, 1966. aastal oli Converse aga turu ainuvalitseja. Converse’i ei seostatud mitte ainult korvpalliketsidega, vaid kui mõeldi tossudest, siis mõeldi Converse’ile.

• Maailmas ostetakse üks paar Chuck Taylori ketse iga 43 sekundi järel.

Pole paha ligi 100-aastase brändi kohta!

Samasugused, kuid hoopis mugavamad

Chuck Taylor All Star on läbi aegade võlunud inimesi oma ajaloolisuse, lihtsuse ja omapäraga ning peamine sõnum

Tähelepanelikumad silmapaarid leiavad veel detaile, mida on muudetud.

Varem ketsi külge kleebitud Converse Chuck Taylori viisnurklogo on nüüd sinna õmmeldud, mis muudab logo vastupidavamaks ning see ei kulu nii kergelt maha. Lisaks on kasutatud täiustatud riiet, mis teeb Chuck Taylorid välimuselt pisut esinduslikumaks ning kokkuvõttes tugevamaks ja vastupidavamaks.

Kõik need pisikesed muudatused tehti selleks, et ketsi kandja tunneks oma Chuck Tayloritest veel rohkem rõõmu. Chuck Taylor II ketsid on kenamad, mugavamad ja paremad kui varasemad All Starid, kuid legendaarset siluetti ei ole muudetud. Võib öelda, et Converse sai oma ülesandega hakkama – muuta kõike, muutes mitte midagi.

KORVPALLI­ STAARID JA NENDE TOSSUD

KETSID-TOSSUD OTSE MEGA­ STAARIDE JALAST

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

facebook.com/sportlandeesti

youtube.com/sportlandeesti

Instagram @sportlandeesti

MATKAMINE

NAUDI LIIKUMIST LOODUSES! TEKST: INKARI LINDVE FOTOD: ELAMUSRETKED

MATK EI PEA TINGIMATA OLEMA MITMEPÄEVANE KARM ETTEVÕTMINE, LOODUSESSE ON TORE MINNA KA PAARIKS TUNNIKS KUNI PÄEVAKS – SEE ON JÕUKOHANE KÕIGILE, SÕLTUMATA VARASEMAST MATKAKOGEMUSEST.

P

Kõndimine on lihtne ja jalgsi käimine inimesele loomulik tegevus, eriti imekaunil Eestimaal, julgustab matkakorraldaja Kunnar Karu rohkem looduses liikuma. Tema väitel pole vaja karta sõna “matk”, kui on vähegi huvi kõndimise ja avastamise vastu. “Enamasti kardetakse uusi olukordi. Kui aga mõõta oma igapäevaseid jalutuskäike, võid avastada, et viie või kümne kilomeetri läbimine polegi probleem – paljud meist liiguvad mitu kilomeetrit endalegi märkamatult, käies poes, liikudes kodust kooli või tööle ja tagasi. Alustades lühemate vahemaadega, jõuad peagi pikemate läbimiseni.”

Alusta tasapisi

Ööklubis mitu tundi tantsida suudavad paljud, seda võhma saab kasutada ka looduses. Kümme kilomeetrit joosta on matkakorraldaja väitel tunduvalt raskem kui kõndida, nii et sageli jääb matkale minekuks puudu vaid pealehakkamisest ja oma suutlikkuse teadvustamisest. “Kui tõesti puudub harjumus, saab alustada kas või viiekilomeetrisest jalutuskäigust,” soovitab Kunnar Karu.

90

KEVAD 2016

Näiteks Pärnus võiks mitte ainult rannapuhkust nautida, vaid võtta ette retke rannahoonest muuli tippu ja tagasi. “Äraeksimine on võimatu, samas pakub teekond vaheldust: rand, park, muul,” räägib matkakorraldaja. Muidugi tuleb valida kõndimiseks sobivad jalanõud ja rõivad – päris paljajalu muulil liikuda ei ole kuigi mõnus. Ja kui pole just kuum rannailm, kulub mere ääres ära midagi tuultpidavat.

Hea võimalus looduses liikumisega alustamiseks on kasutada RMK matkaradu. Nende seast endale sobiva pikkusega retke väljavalimine ei tohiks olla kellelegi üle jõu käiv tegevus, usub Kunnar Karu. Tähistatud matkarajad, kus pole võimalik eksida, sobivad ideaalselt algajatele, kes tahavad võtta ette ühepäevaseid jalutamisretki pikkusega 1–10 km.

“Eestis on loodud kättesaadav matkaradade võrgustik, kus saab uurida erinevaid maastikke,” tutvustab Karu.

“Rabades laudrajad, metsas ja rannikualadel tähistatud teekonnad. Koos pere või sõpradega väljasõitu korraldades võib alustada mõnusa loodusretkega ning abilisi pole vajagi. Valige sobilik

tempo ja arvestage, et keskmise tempoga tähistatud rajal liikudes läbite kuni 4 km tunnis.”

Noorte matkatrendid

Veel põlvkond tagasi seostus matkamine kooliga – klassid käisid koos õpetajaga ikka kas jalgsi-, jalgratta- või suusamatkal. Niisugust looduses liikumist on Kunnar Karu hinnangul jäänud vähemaks: “Õpetajatel pole kogemusi, nad ei taha võtta vastutust ja noored ei ole ka valmis grupina koos õpetajaga metsa minema.”

Teisalt rõõmustab matkakorraldaja, et looduses viibimine on viimasel ajal taas moodi läinud. Kui keegi postitab sotsiaalmeedias näiteks pildi “Mina Jägala joa taustal”, võib olla kindel, et see saab palju like’e. Samuti on matkamine muutunud veelgi sotsiaalsemaks tegevuseks kui varem – üksikuid hunte jääb aina vähemaks, järjest rohkem käiakse koos sõpradega.

Praegu on uus trend ühepäevased retked, kus läbitakse kümmekond kilomeetrit, et jõuda konkreetse sihtmärgini, mille juures video või pilt teha ning seda hiljem sotsiaalmeedias jagada.

MATKAMINE “Keegi ei viitsi väga niisama kaunis männimetsas jalutada,” tõdeb Kunnar Karu. “Palju rohkem pakub huvi näiteks viltune tuletorn.” Ööbimisega ettevõtmise asemel on moes lühemad retked, sest elutempo on kiirem ja noortel pole aega, et veeta mitu päeva metsas. Rohkem käiakse linna lähedal kui kaugemal avastamas ning liigutakse enamasti ilusa ja sooja ilmaga. “Keegi ei kipu väga minema talvel, külmaga, suvel varahommikul või hilisõhtul – noored on märksa mugavamaks muutunud,” nendib matkakorraldaja.

SÕBRAD AITAVAD ASTUDA JÄRGMISE SAMMU, ET VÕTTA JULGEMALT ETTE MIDAGI UUT JA SAADA KOGEMUSI. Rohkem püsitakse kindlalt rajal.

“Avastamiseks puuduvad kogemused ja noored ei käi ka enam lapsepõlves vanaisa juures talumetsas omapäi – seega rajalt välja astumist jääb järjest vähemaks,” räägib Kunnar Karu. “Varem tähendas avastamine sõitmist tundmatu-

tesse Venemaa avarustesse, liikumist ilma kaardita. Tänapäeva noorele on juba rajalt 5 meetrit kaugemale astumine avastamine.” Tavapäraste kaartide ja tähistatud radade asemel võetakse nüüd vajaduse korral appi mobiiltelefon ja mitmesugused kaardilahendused, mis hoiavad õigel teel.

Elamusretked – midagi põnevat

Kui looduses liikumise kogemust on juba piisavalt, tekib soov avastada midagi uut, jalutada tähistamata radadel.

“Eestis on võimalik ette võtta retki, kus ühe päeva jooksul saab liikuda vägagi erinevatel maastikel ja vaadata vägagi erinevaid vaatamisväärsusi: kivine mererand koos kõrgete pae- ja liivakivipaljandikega, liigirikkad sooalad ja lagedad rabaväljad, sadu meetreid läbi paistvad männikud ja tihedad põlismetsad, restaureeritud kirikud ja mõisad, mereäärsed majakad, ajaloohõngulised varemed Nõukogude sõjaväe tegevusest,” loetleb Kunnar Karu. Sellisel retkel on kõige tähtsamad nauding liikumisest, aktiivne tegevus ja hea seltskond. “Sa ei pea uurima, millise pinnavormi peal jalutad – sa otsid uusi kogemusi. Päeva lõpus pole oluline teada uusi fakte, vaid saadud emotsioon, kogetud lõhnad, värvid, meeleolud, nii et oled rõõmus ja rahul.”

Uute paikade avastamisel on abiks

kogenud sõbrad. Nemad aitavad astuda järgmise sammu, et võtta julgemalt ette midagi uut ja saada kogemusi. Üks niisugune sõpruskond on Elamusretked, nad pakuvad 3–5-tunniseid aktiivseid matku, kus teekond on tavaliselt 10–20 km pikk.

“Elamusretkel astume laudrajalt kõrvale ja käime lisaks tähistatud radadele tähistamata radadel – sageli ka kohtades, kuhu me iseseisvalt ei satu,” kirjeldab Kunnar Karu. Rajad valitakse nõnda, et need pakuksid mitmekesist liikumist nii maastike kui ka vaatamisväärsuste poolest. Liikudes retkejuhtidega koos, jääb kõigil aega ajada sõpradega juttu, teha soovitud hetkel väike paus või pildistada nähtud lindu, majakat, üle puude kõrguvat kirikutorni.

Erinevalt tavapärasest retkest pakuvad Elamusretked muu hulgas väikesi takistusi, mis nõuavad eneseületust: käsipuuta rippsild üle kraavi või järsem mäkketõus, raba ületamine ilma laudteeta või põlismetsa läbimine ilma radadeta. “Just niisugused asjad jäävad hiljem meelde positiivsete emotsioonide ja kogetud elamustena,” kinnitab Kunnar Karu.

ALGAJA MATKAHUVILISE MEELESPEA »» Alusta lühematest vahemaadest ja peagi jõuad pikemate läbimiseni. »» Vali kõndimiseks sobivad jalanõud ja rõivad. Erivarustust pole vaja, kuid rõivad ja jalanõud peaksid olema mugavad ning ilmastikukindlad. »» Esialgu käi tähistatud matkaradadel, kus pole võimalik eksida. »» Vali sobiv tempo. Keskmise tempoga liikudes läbid tähistatud rajal kuni 4 km/h.

Osale urbanmatkaja konkursil ja võida Ultra MT jalats!

Vaata lähemalt sportlandmagazine.com

MATKAMINE

MATKAVARUSTUSE VALIMISE ABC KUI LÄHED ELUS ESIMEST KORDA MATKAVARUSTUST SOETAMA, TEKIB ILMSELT KÜSIMUS: MILLEST ALUSTADA, MIDA ÜLDSE OSTA, KUIDAS VALIDA? ALGAJALE MATKASÕBRALE JAGAB NÕUANDEID KOGENUD MATKAJA KUNNAR KARU.

M

Matkavarustuse soetamist tasub alustada jalanõudest. Eesti tingimustes on parim pehme tallaga jalats, et oleks hea liikuda. Jäiga tallaga jalanõud on mõeldud kivistesse Alpidesse tehniliseks ronimiseks. Jalanõu peab eelkõige olema mugav. Kas see riietega kokku sobib, pole kogenud matkaja kinnitusel oluline.

“Mugav jalats on mõnusa matka alustala – kui jalanõud hõõruvad, siis võib matka kohe pooleli jätta!” väidab Kunnar Karu. “Õige matkajalanõu koos sokiga välistab igasuguste villide tekkimise!”

Matkajalats peaks kaitsma hüppeliigest, seega tasub eelistada kõrgema säärega saapaid, mis on märksa universaalsemad. Samuti on mõttekas teha vahet talvistel ja suvistel jalanõudel – suvised hingavad paremini, aga peavad vähem vett. Kui selga läheb raske seljakott, siis tuleb valida tõhusamalt toetavad jala-

94

KEVAD 2016

nõud. “Korralik matkajalanõu peab matkaja vedama läbi porist ja veest, liivast ja lumest,” märgib Kunnar Karu.

Head matkajalanõud ei toimi ilma korraliku matkasokita. Seega tuleb lisaks jalavarjudele osta õiged sokid.

Kunnar Karu sõnul ei maksa karta, et esmapilgul paksud matkasokid suvel matkamiseks ei sobi. Matkasokid peaksid olema kõrgema säärega kui matkasaapad, siis ei hakka saabas kusagilt hõõruma. “Villased sokid on tänapäeval muutunud ajalooks ning neid ma ei soovita matkasaabastega kanda.”

Kaitse iga ilmaga

Matkajope peab kaitsma nii tuule kui ka vihma, lume ja muu eest. Tänapäevased koorikjoped pakuvad seda kaitset, kuigi on näiliselt õhukesed. “Need on vaatamata oma õhukesele olemusele väga tu-

gevad,” kinnitab Kunnar Karu. Matkamiseks sobivad kõige paremini ilma voodrita joped, sest neid saab kanda kogu aasta vältel: kui ilm on külmem, siis tuleb lihtsalt rohkem soojakihte alla panna.

Kunnar Karu soovitab osta kapuutsiga jope, et kaitse ebasoodsa ilma eest oleks parim. “Jopet ostes pane kõigepealt midagi sooja alla, siis tõmba jope prooviks selga, nõnda saad õige suuruse paika.” Korralike matkajopede taskud on tehtud nii, et seljakott ei segaks taskutele ligipääsu. “Ära muretse, kui jopel ei ole sama palju taskuid nagu su linnajopel – asjad saab panna jopetasku asemel seljakotti.”

Seljakott – matkaja suur sõber

Kui lähed päevasele retkele, peaks seljakott mahutama 20–40 liitrit. Kui matkal tuleb ka ööbida, on seljakoti suurus

MATKAMINE juba 50–80 liitrit ning pikemate matkade ja ekspeditsioonide jaoks on naistel 80–100 liitri ning meestel üle 100 liitri suurused seljakotid.

Seljakotti tasub valida nagu saapaid – esmatähtsad on mugavus ja hea istuvus.

“Poes seljakotti proovides pane sinna alati asju sisse, muidu ei saa õiget tunnetust kätte,” soovitab Kunnar Karu. “Suvel eelista paksemate õlarihmadega kotte, sest neid tuleb sageli kanda vaid T-särgi peal, aastaringseks kasutamiseks võivad olla õlarihmad õhemad.” Mida paremini on seljakoti rihmasüsteemid reguleeritavad, seda paremini saab kotti kohandada kandja selga ning arvestada ka eri riietega: näiteks on talvel paks jope seljas ning õlarihmu tuleb selle järgi kohendada.

“Seljakotti valides mõtle, mida tahaksid sinna panna ja kui palju vajad selleks ruumi,” juhendab spetsialist. “Paljusid köidavad seljakotid, mille küljes on hulk nööre, klambreid ja muid vidinaid. Mida rohkem aga matkad, seda rohkem hindad seljakotti, kus kõik asjad mahuvad kotti ära ning väljastpoolt on seljakott võimalikult sale ja minimalistlike joontega.”

Mitteveekindlale kotile tasub kohe juurde osta seljakoti kate, et asjad märjaks ei saaks. Korralikul seljakotil olgu ka puusavöö, et kott paremini seljas püsiks. Kui kott on õigesti selga reguleeritud, lasub kogu raskus puusavööl ja puusadel ning õlad puhkavad.

Mis sooja annab?

Vanasti oli villane kampsun sooja allikas, tänapäeval annavad sooja insulaatorkihid – eelkõige fliisid. “Kasulik oleks omada ühte õhemat fliisi aluskihiks ja ühte paksemat tuulekindlat fliisi pealmiseks kihiks,” räägib Kunnar Karu. Kui ilm ei ole niiske ja taevast ei lange sademeid, siis võib rahulikult matkatagi fliisi väel ega pea jopet üldse selga panema. Üks fliis võiks olla kapuutsiga ja teine ilma – kui soovid neid ülestikku kanda, jääksid kaks kapuutsi segama. Kes matkab rohkem, ostab fliisid üldse ilma kapuutsita ning vajaduse korral tõmbab selga jope, millel on kindlasti kapuuts.

Tänapäeval asendavad fliise vägagi edukalt sulgedest ja tehismaterjalidest insulaatorid, mis tunduvad mitu korda õhemad, kuid vaatamata oma kergele kaalule on märksa soojemad kui fliisid.

“Tulevikus tõrjuvad need ilmselt fliisid turult välja,” usub kogenud matkaja.

“Fliisidel võiks olla mõni tasku, kuhu panna näiteks telefon või võtmed, kui looduses liikuda. Enamik asju käigu aga ikka seljakotti, nii et ei maksa muretseda, kui fliiside taskud on suhteliselt minimalistlikud.”

Kui kõige tähtsam matkavarustus on olemas, siis järgmisena tuleb hakata valima sobivaid kindaid, peakatet ja pükse.

4 NÕUANNET MATKAVARUSTUSE SOETAJALE »» Matkakauplustes on professionaalsed müüjad, kellelt saab kindlasti asjatundlikku abi. Samuti tasub nõu pidada sõpradega, kes rohkem looduses liiguvad – nende kogemused ja soovitused kuluvad marjaks ära. »» Kui teed matkaharrastajana esimesi samme, siis ära vali alati kõige kallimat – see võib olla küll parim, kuid mitte (veel) sulle. Paljud kallid matkatarvikud on mõeldud nõudlikele matkajatele ja väga spetsiifilistes tingimustes kasutamiseks.

Niisuguseid asju ostes võid pettuda! »» Enne ostmist mõtle läbi, kus soovid varustust kasutada, ja räägi oma plaanidest julgelt ka müüjale. See aitab säästa raha ning saad just niisuguse kauba, nagu sulle vaja. »» Matkale on kasulik valida erksavärvilised rõivad, hall ja must jäägu linnariietele. Erksad värvid paistavad paremini silma ning nõnda on ka kaaslasi lihtsam eristada ja mitte silmist kaotada. Pealegi – kui paned halli jope keset matka käest ära hallile kivile, on see järgmisel hetkel kadunud asjade nimekirjas.

The North Face'i matkatooted 1

4

2

3

5 1. Insulaator Thermoball.

2. Insulaator Thermo­ball Hybrid.

3. Matkasaabas Ultra Fastback II MID. 4. 85 l seljakott Fovero.

5. Koorikjope.

MIDA ARVESTADA MATKAVARUSTUSE VALIMISEL Vaata lähemalt sportlandmagazine.com

TREND

7

SELLESUVIST TRENDISOOVITUST

1

CHUCK TAYLOR II Suviste ketside sümbol Converse Chuck Taylor All Star tuleb seekord uues kuues. Chuck Taylor II on pisikese uuenduskuuri läbinud legendaarse Chuck Taylor All Stari otsene järglane. Mugavam, kergem ja vastupidavam Chuck Taylor II on sinu suurim sõber kõikidel suvistel üritustel ja pikkadel päevadel.

2

NIKE AIR MAX 90 Suvel kipuvad päevad väga pikaks venima ning enamasti tuleb just kaua seista. Milleks piinata oma jalgu, kui sul on võimalus soetada endale õhkpatjadega ketsid ja kõndida nagu pilvedel! Boonuseks veel nende eriti stiilne välimus.

3 98

KEVAD 2016

O’NEILL JORDY FREAK Kõige kergemad ja kiiremini kuivavad surfipüksid.

TREND

4 7

BOTTECCHIA FATBIKE Fatbike on kiiresti tõusev trend rattamaailmas. Oluliselt laiema rehviga rattad võimaldavad mugavalt sõita nii liivasel pinnal kui ka lumises metsas, ja sõita seal, kus enne pidid kõndima.

Fatbike ei sea piire maastikule ja sõidupinnale ning võimaldab teha nii tõsist treeningut kui ka rahulikku matka sõpradega.

Fatbike’e saab rentida ja proovida Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses.

6

TIMBERLANDI “PURJEKAD” Kes ütles, et trend ei tule tagasi?

Tuleb! Klassikalised purjekingad on jälle tegijad ja sellesuvised must-have-jalatsid.

Kapten selles valdkonnas on Timberland. Leia meeletu värvimaailm suurematest Sportlandi ja Timberlandi kauplustest!

facebook.com/sportlandeesti

5

FRED PERRY BRÄND Legendaarne Briti ikoonbränd on lõpuks maandunud ka Baltikumi – loomulikult Sportlandi! Kui hindad niisuguseid väärtusi nagu “võit”, “autentsus” ja “ausus”, siis on Fred Perry just sinu jaoks.

HOVERBOARD’ID Uue ajastu algus on käes. Lendleva kergusega on võimalik liikuda sinna, kuhu ainult soovid, astudes lihtsalt tasakaaluliikurile. Tänapäevased akud võimaldavad sõita ühe laadimisega kuni 25 km ning saadaval on juba ka maastikuversioon. Sõiduks vajalik tunnetus tekib mõne minutiga.

EESTI MUUSIKUD JA SPORDIBRÄNDID

HIPHOPIST JA NOKAMÜTSIDEST

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

youtube.com/sportlandeesti

Instagram @sportlandeesti

KEVAD 2016

99

SURF

SELLEST SAAB MEIE SURFISUVI

100

KEVAD 2016

SURF TEKST: TIIT EFERT FOTOD: KLUBID

KES POLE VEEL AVASTANUD SURFAMIST JA MUID VAHVAID AJAVEETMIS­ VÕIMALUSI RANNAS, SIIS SAABUVAL SUVEL TASUB NEED ÄRA PROOVIDA.

“S

“Surfamine on vägagi populaarne ja kõige populaarsem on lohesurf, sest on väga huvitav, lõbus, individuaalne, füüsiliselt mitte kurnav ja väga hea aeroobne treening vabas looduses,” sõnab Pärnu klubi MaxWave esindaja Erkki Soosaar. Tema sõnul on ka purjelaud vägagi populaarne, aga et see on varustuse poolest kulukam ja raskem transportida, siis uute tulijate hulgas on huvi rohkem lohesurfi vastu.

Aerusurf seevastu on hea alternatiiv tuuletute ilmade korral surfaritele ja ka neile, kes elavad sisemaa veekogude lähistel. Ideaalne aeroobne treening ja ajaviide vabas looduses mööda veekogusid matkata. Aerusurfi ehk SUP-i puhul on tegemist lauaga, millel püsti seistes liigutakse edasi aeru abil.

Skimboarding on lõbus suvine ajaviide noortele. Igal aastal tekib juurde uusi sõitjaid, nii et populaarsemad rannad on suviti tihedalt huvilisi täis.

Surfiparadiis Pärnu rannas

Suvepealinna Pärnu rand on Eestis vaieldamatult surfiparadiis. Siin on pikk rannajoon ja surfata saab eri tuulekaartega, Pärnu rand on enese koolitamiseks ja esimesteks surfisammudeks parim koht, sest siin on vesi alati soe ega lähe järsult sügavaks.

Surfamine on olnud Eestis alati populaarne, kuid veel rohkem on alates 2000. aastatest populaarsust kogunud lohesurf. Ka paljud purjelaudurid pöörduvad lohesurfi juurde. Miks? “Sest lohesurf on kiiremini omandatav ja kuna varustust pole palju, saab randa sõita kas või jalgrattaga,” sõnab Pärnu surfiklubi juhatuse liige Tony Schneider.

Klubi liikmed on enamasti Pärnust või Pärnumaalt. Nad on tõsised surfisõltlased ning tegelevad nii lohe, purjelaua kui ka aerusurfiga. “Me oleme Baltikumi suurimaid surfiklubisid. Meie klubi liikmed on medaleid toonud nii Eesti meistrivõistlustelt kui ka välismaalt,” lisab Tony.

Pärnu surfiklubi pakub uutele surfihuvilistele lohe-, purjelaua- või aerusurfikoolitusi, lastele surfitrenne ja -laagreid.

Mõnusaid tegevusi Aloha klubilt

Klubi esindaja Katriin Krimmi hinnangul on lohesurf Eestis ja Pärnus kasvav trend, sest iga aastaga lisandub kümneid harrastajaid, kelle värvilised lohed rannas pilku püüavad. Alohas tehakse aktiivselt lohesurfikoolitusi terve suve vältel, Pärnu rand on õppimiseks ideaalne paik tänu olematule lainetusele, meretuulele, pikale rannaribale ja madalale veele. Lohesurfi puhul on merelt puhuv tuul oluline faktor, et vältida

KÕIK SURFIALAD ÜHES KOHAS Eesti Purjelaualiit vahendab ja koordineerib aastas umbes 40 surfiüritust või -projekti. Neid kõiki seob surfamine purjelaual. Loetelust leiab endale sobiva igaüks, olgu tippsportlane, harrastaja või lihtsalt surfielu nautija.

Kõik surfiüritused on koondatud purjelaualiidu kalendrisse. Liidu kodulehelt leiab varustust laenutavate klubide andmed ning infot ka koolitust pakkuvate instruktorite kohta.

Lisainfo: purjelaualiit.ee

surfarite kandumist avamerele ja hoida neid ranna lähedal.

Purjelaudureid on Katriini sõnul praegu vähem kui lohetajaid, kuid ka purjelaua populaarsus kasvab ja järjest rohkem huvilisi käib koolitustel.

Peale selle pakub Aloha rannas aja veetmise võimalusi, mis ei nõua eelnevat tutvust surfiga. Rentida saab aerusurfilaudu, kajakeid ühele või kahele ja skim-laudu madalas vees liuglemiseks.

Viimastel aastatel on inimeste südameid võitnud just aerusurf ehk SUP – aktiivne tegevus, mille käigus on mõnus teha väike suplus. Korraldatakse ka

EI TASU KARTA KUKKUMIST, SEST VESI HAIGET EI TEE NING KUUMAL SUVEPÄEVAL ON PIGEM MÕNUSALT JAHUTAV.

ÕPI AERU­ SURFAMA! Vaata lähemalt sportlandmagazine.com

KEVAD 2016

101

SURF Männikule veelauaga sõitma

MaxWave'i surfikeskuses laineid murdes.

KERLI OTTI, EESTI LOHESURFILIIT:

SUP-jooga tunde, kus saab joogat harrastada vee peal aerusurfilaual.

Aloha kliendiks võib saada iga randa külastav inimene, mõnusa aktiivse tegevuse leiavad kõik. Paljusid hakkavad paeluma merel lendlevad lohed ning täieliku koolituse sissejuhatuseks pakutakse neile tunniajalist koolitust õpetaja ja õppelohega. See on ideaalne võimalus esmatutvuseks surfimaailmaga, et selgitada välja, kas ja kuidas surfariks saada.

“Lohesurf annab vabaduse liikuda tuule jõul nii veel kui ka lumel. Seda ala võib harrastada nii ekstreemselt adrenaliini kogedes kui ka lõõgastava aeroobse treeningu või vaba aja tegevusena. Lohesurfamine ei lase mõelda päevamuredest, vabastab ümbritsevast mürast ning võimaldab olla hetkes ja seda nautida. Usun, et just see on põhjus, miks paljud inimesed on lohesurfi harrastamisse nakatunud ja miks ala on muutunud üha populaarsemaks.”

Lisainfo: lohesurf.ee

MaxWave Surfi töine aastaring

MaxWave on Pärnus ainuke aasta ringi tegutsev surfikeskus. Alustati 2007. aastal poega, mis tõi maale Naishi tipptasemel surfivarustust, ja korraldati lohesurfikoolitusi. 2010. aastal oldi eestvedajad Pärnu surfiklubi hoone ülesehitusel. “Haldasime Pärnu surfiklubi neli aastat ning kuna oli vaja laieneda, siis ehitasime Pärnu randa MaxWave’i surfikeskuse, mis on tegutsenud seal juba kolm aastat,” tutvustab MaxWave’i esindaja Erkki Soosaar.

Põhitegevused on surfipood nii rannas kui ka internetis, varustuse rentimine ja koolitamine. Lisaks on MaxWave korraldanud surfivõistlusiüritusi-laagreid, kaasa arvatud Eesti meistrivõistlused lohesurfi rajasõidus.

Soojemal perioodil tegeldakse koolitustega (lohesurf, purjelaud, aerusurf, skim), talvel koolitatakse lumesurfareid. Peale lohesurfi-, aerusurfi-, purjelaua- ja skim’i-varustuse renditakse vesijalgrattaid ja kanuusid.

102

KEVAD 2016

Tallinna külje all Männiku Wakeparkis saab tegelda veelauasõiduga (wake­ boarding). Pargis on kolme raskus­ astmega rajad, kus igaüks leiab endale sobiva väljakutse. Kohapeal saab rentida nii varustuse kui ka ujumisülikonna ning kogenud instruktor juhendab iga sõitjat isiklikult. “Sel aastal lisame veelaua kõrvale veesuuskadega sõitmise võimaluse, et pakkuda igale maitsele midagi,” märgib Männiku Wakeparki juhataja Merle Antson.

Iga päev toimuvad Männikul trennid lastele, noortele ja täiskasvanutele. Külastajad on nii kogenud sõitjad, kellel on varasem rulatamise, lumelauaga sõitmise või surfamise kogemus, kui ka algajad, kes soovivad proovida midagi uut ja põnevat ning armastavad vett. Veelauasõit sobib igas vanuses inimestele ja varasem kogemus pole oluline. “Veelauasõit on suurepärane võimalus turvalises keskkonnas proovida midagi ägedat, mis esmapilgul võib tunduda keeruline. Lisaks ei tasu karta kukkumist, sest vesi haiget ei tee ning kuumal suvepäeval on pigem mõnusalt jahutav,” räägib Merle.

Männikul saab rentida ka aerusurfilaudu, mängida lauatennist ja võrkpalli, panna end proovile slackline’il, hüpata batuudil. Laste jaoks on piiratud ujumisala ja mänguväljak. Eelmisel aastal avati Männikul ka 18 korviga disc golf’i rada. Kettaid saab nii laenutada kui ka osta.

Männiku Wakeparkis leiab igaüks endale sobiva väljakutse.

KUULSUSTE SURFIKIRG

SURF FOREVER!

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

facebook.com/sportlandeesti

youtube.com/sportlandeesti

Instagram @sportlandeesti

QUICK DRY WATER REPELLENT BREATHABLE

MIX & MATCH

kombineeri komplekt ise

Oneill bikiinid teevad midagi mida teised bikiinid ei tee Kuivavad v채ga kiiresti

MOELUGU

TÄHISTAME SUVE!

E

TEKST: JANNO VIILUP FOTOD: SPORTLAND

Esialgu valmistati surfipüksid paksust ja vett imavast materjalist (polüester või nailon). Pükse kasutati mitmesuguste veespordialade, eelkõige surfi harrastamisel.

Disaini poolest olid surfipüksid pisut pikema ja vabama lõikega. See andis sportimiseks vajaliku liikumisvabaduse.

Pikematel säärtel oli ka oma eesmärk.

Kokkupuutel vahatatud surfilauaga kleepusid jalakarvad vaha külge ja epilatsioon oli vältimatu. Pikemad püksisääred kaitsesid surfarit, kui ta istus laual ja ootas parimaid laineid.

Peadpööritav muutumine

Tänapäeval on surfipüksid läbi teinud peadpööritava ja uskumatu muutumise. Üle põlve ulatuvatest, rasketest, vett imavatest ja lohvakatest pükstest on saanud kõrgtehnoloogiline toode.

Moodsad surfipüksid on valmistatud hästi venivast materjalist. Paljud surfi­ brändid kasutavad kahes või koguni neljas suunas venivat materjali.

Detailid lõigatakse laseriga, et saada väga täpsed ja puhtad lõiked. Veatud detailid omakorda annavad võimaluse panna pükste elemendid kokku õmb-

104

KEVAD 2016

KAS TEADSID?

O’Neill toodab maailma kõige kergemaid ja kiiremini kuivavaid surfipükse.

KAS TEADSID, ET SEL SUVEL OLED MOEKAS, KUI SU DRESS CODE ON SURF? lusteta. Liimimise eelis on see, et pükstel ei teki paksemaid kohti, mis hakkaksid vastu paljast ihu hõõruma. Õhukesed, venivast materjalist ja õmblusteta püksid on ülikerged. Rääkimata sellest, et need ei ima vett ja kuivavad kohe, kui tuled veest välja. O’Neilli surfipükstel kasutatakse hyperdry tehnoloogiat, mis ei lase veel pükstesse imbuda. Sama tehnoloogiat kasutatakse Sony ja Samsungi mobiiltelefonide puhul, et muuta need veekindlaks.

Ühte jalga moemaailmaga

Materjali- ja tootmistehnoloogia meeletu areng on mõjutanud ka surfipükste lõiget. Varem pidid püksid surfarile piisava liikumisvabaduse andmiseks olema suured, kuid tänapäeval on moes kitsad ja peaaegu ümber keha liibuvad rõivad. Hästi veniv materjal annab liikumisvabaduse lainel liuglemiseks ning liimitud ühenduskohad piisava vastupidavuse.

Tänu vahade tehnoloogia arengule on püksisääred nüüd lühemad, sest enam ei pea kaitsma ihukarvu kleepuva vaha eest. Vöökohas kasutatakse nii paelutust kui ka reguleeritavat kummiosa.

QUICK DRY WATER REPELLENT BREATHABLE

JORDY HYPERFREAK HYDRO

EESKUJUKS TEISTELE

O’NEILL – KÕIGE KERGEM J A KIIREMINI KUIVAV S URF I PÜK S MIS EA LES T EH T UD HYPERFLOW JAHUTUSEGA VÄRVEL SILIKON RIBADEGA PAELAD PÜKSTE EES & TAGAOSAS VEEKINDLA LUKUGA TASKUD HYPERBLOCK MIKROOBIVABA MATERJAL

20“ PÜKSISÄÄR

4 SUUNAS HYPERFREAK VENIV MATERJAL O’NEILL HYPERDRY X VEEHÜLGIVUS

ULTRASONIC KEEVISÕMBLUSED

SURF TEKST: ANDRA NÕLVAK FOTO: SURFTOWN

SURFIHOOAJAKS VALMIS SUVI EI OLE ENAM KAUGEL JA SELLEGA KOOS LÄHENEB SURFIHOOAEG. KUIDAS SELLEKS VALMISTUDA?

J

Jane Aluve ja Kristiin Oja surfikoolist SurfTown on surfamisega tegelnud juba 2008. aastast ning räägivad alast, justkui oleks see sama lihtne ja iseenesestmõistetav nagu hammaste pesemine. Mõni põhitõde peab ju ometi olema? Või millal ja kuidas üldse valmistumisega alustada?

SurfTowni tüdrukute sõnul käib surfihooaeg õigupoolest aasta ringi. Talvel surfatakse lohega lumel. Kui lumi ära sulab, aga vette ei saa veel külma tõttu minna, võetakse ette surfireis. Eestis algab veehooaeg juba aprillis ja kestab oktoobri või novembrini. “Kes külma kardab, läheb ka sügisel reisile surfama,” selgitavad Jane ja Kristiin.

“Seega on surfiga alustamiseks kogu aeg õige aeg ning valmistuda võib kas või talvel, alustades lumesurfi koolitustega.”

Hea vorm pole eeldus, vaid tulemus

Talvel saab ette valmistuda nii-öelda kuival maal, sedapuhku küll lumel.

Veehooaja koolitused algavad rannas teooria õppimise, varustuse kokkupa-

106

KEVAD 2016

nemise ja väikese õppelohe lennutamisega. Ülejäänud harjutused jätkuvad juba suurema lohega ja vees.

Jane ja Kristiini väitel ei nõua lohesurf head füüsilist vormi ning sellega saavad hakkama kõik. “Võiks pigem öelda: surfiga saab vormi, sest vees või lumel liuelda on nii mõnus, et tunnid kaovad sportides kui minutid,” kinni-

KES KORRA JUBA SURFI PROOVINUD, EI JÄÄ SELLE ALA VASTU ENAM KUNAGI KÜLMAKS. tavad tüdrukud. Ilus rannavorm saavutatakse enesele märkamatult tuule ja veega hullates.

“Paljudele on jäänud ekslikult mulje, et lohe kinnihoidmiseks on vaja suuri muskleid,” imestavad neiud. Tegelikult on lohe kinnitatud trapetsi abil keha külge ja poom, millest kinni hoi-

takse, on lohe juhtimiseks. Jõudu ei ole seejuures vaja kasutada. Sestap sobib spordiala väga hästi ka naistele, sest lohet saab juhtida paari sõrmega.

Hea füüsiline vorm on vajalik vaid võistlusspordis. Rajasõiduga tegelejad peavad olema vastupidavad, vabastiilis ehk trikkide tegemises võisteldakse 7 minuti pikkuste hiitidega, kus kasuks tulevad näiteks varasemad intervall­ treeningud.

Koolitus algajaile

Mis on aga kõige olulisem surfamiseks valmistumise puhul? Jane ja Kristiin rõhutavad, et algajatel tuleb kindlasti läbida koolitus, kus muu hulgas õpitakse lohet turvaliselt käsitsema. Seda on soovitatav teha IKO (International Kiteboarding Association) litsentsiga instruktori käe all, mis tagab koolitusprogrammi kvaliteedi ja samuti saavad kõik kursuse läbinud sertifikaadi.

Kui koolitus läbitud, tuleks soetada endale kvaliteetne ja turvaline varustus. Seejärel ootab aga ees nauditav surfielu, mis ei jäta korra juba surfi proovinut enam kunagi külmaks.

O’NEILL VABAAJARÕIVAD

–

tehnilised materjalid | innovaatilised ideed s u r fi s t i n s p i r e e r i t u d | k a n d m i s e k s k õ i k j a l kandmiseks naistele

SUVETEGEVUSED

RANNAVOLLE RAHVALIIGA ANNAB KÕIGILE VÕIMALUSE TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: PIRITA CREDIT24 SUVEVOLLE

P

Rahvaliiga tõi mullu, oma ajaloo viiendal hooajal, 17 Eesti paigas volleväljakutele kokku enam kui 1300 harrastussportlast, mis tähendas sarja uut osalusrekordit. Ülakaalukalt kõige populaarsem võistluspaik on Pirita rand, millele järgnevad vana võrkpallikants Võru ja Taebla.

“Kui võtsin kaks aastat tagasi koos abikaasaga korraldamise enda peale, oli huvilisi etapi kohta umbes 50, kuid nüüd on see number kolmekordistunud,” rõõmustab Pirita etapi korraldaja Steiv Silm. “Võrkpallisõpru tuleb aina juurde ja tulevikus peame ehk mõtlema hakkama, kas ikka jõuame kõiki teenindada.” Ta on veendunud, et aasta-aastalt kasv jätkub. “Heameelt valmistab ka see, et kuigi ilmad olid väga heitlikud, alates tugevast vihmasajust ja lõpetades mõnusate suviste soojakraadidega, ei kõikunud osalejate arv nii suurelt, kui ehk eeldanuks.”

Mängurõõm on tähtsaim

Erinevalt näiteks jalgpalli rahvaliigast on rannavolle etapid üles ehitatud nii, et mängurõõm säiliks ka nendel, kes ei

108

KEVAD 2016

CREDIT24 RANNAVÕRKPALLI RAHVALIIGA ON RAHVASPORT KÕIGE PAREMAS MÕTTES, KUS MEES METSAST VÕIB VABALT ALISTADA EESTI A-KOONDISLASE. oska veel nii hästi mängida. Süsteem on iseenesest lihtne. Teisipäeval kell kaks panevad korraldajad randa telgi ja võrgud üles ning kutsuvad huvilisi registreerima. Kell kuus lüüakse ülesandmine lukku ning arvutiprogramm

KUI OLED NORMAALNE INIMENE, SIIS SAAD ENDALE PÄEVA LÕPUKS KAKS-KOLM SÕPRA JUURDE. loosib olenevalt osalejate arvust kolme- või neljaliikmelised võistkonnad. Palju sõltub õnnest, millised kooslused saatus kokku liidab, ning mõni staar võib oma tiimiga üsna hõlpsalt esikolmikust välja jääda.

“Näiteks läinud aastal jäi Eesti koondise esimene temporündaja Andri

KÕIGE KERGEM JA KIIREMINI KUIVAV SURFIPÜKS MAAILMAS!

Aganits ühel etapil oma võistkonnaga 18 tiimi seas alles üheksandaks. See näitab, et rahvaliiga on kõige paremas tähenduses rahvasport,” ütleb Steiv Silm. “Samas on tulnud täiesti tundmatud mehed metsast, kes mängivad väga hästi, leiavad omavahel hea klapi ja jõuavad väga kõrgetele kohtadele.

Usun sajaprotsendiliselt, et selline loosimissüsteem on väga hea.”

SUVETEGEVUSED Rannavolle etappidel valitseb väga mõnus õhkkond ja need, kes oskavad paremini, aitavad ja õpetavad teisi.

Sportlandi auhinnad meelitavad osalejaid Pirita rahvaliiga etappide korraldaja Steiv Silm edastab tänusõnad Sportlandile, kes on üritusi auhindadega toetanud. “Mul on väga hea meel, et meil on selline toetaja nagu Sportland. Nende auhindadega motiveeritakse võistlejaid veelgi.”

Sportland on auhindadeks välja pannud plätusid, rätikuid, joogipudeleid ja palju muud spordisõbrale vajalikku.

Alternatiivsed suvised mängud väikelinnas võrkpallitreener, ei suutnud ära imestada, kui lahe üritus meil siin Eestis toimub,” märgib Steiv Silm, keda rõõmustab ka tõik, et ürituse on üles leidnud Eesti muukeelne elanikkond. “Mulle tundub, et venelaste seas on sõna läinud liikvele. Jah, mõnele on eesti keel raske, kuid alati saab kõik asjad aetud. Etappidel valitseb üldiselt väga mõnus õhkkond ja need, kes oskavad paremini, aitavad ja õpetavad teisi. Meile meeldib ikka öelda, et kui oled normaalne inimene, siis saad endale päeva lõpuks kaks-kolm sõpra (ehk tiimi teised liikmed) juurde.”

Jõukohane kõigile

Rahvaliiga reglement on hübriid saalija rannavõrkpalli reeglitest. Mäng toimub liival, platsi mõõtmed on rannavollele kohased, kuid üldiselt on reeglid nagu saalis. Kirja tohivad end panna aga ükskõik millise tasemega mängijad alates tipp-palluritest ja lõpetades nendega, kes näevad palli esimest korda.

Pirita üritus on pälvinud tähelepanu ka turistide seas ja nii on etapil osalenud näiteks ameeriklased, hispaanlased, inglased ja paljud teised. “Üks Soome härra, kes on kodumaal ühes

Kogu Eesti sari

Rahvaliiga võitja selgub hooaja lõpus etappidel jagatavate reitingupunktide järgi. Seitsmeetapilise sarja üldvõitjateks tulid mullu Sander Kulp Põltsamaalt ja Ragne Dimitrijev Viljandist.

Kuna Tallinna etapil, kus on kõige rohkem osalejaid, on üle-eestilist üldvõitu keeruline püüda, antakse välja ka Tallinna meistri tiitel.

Hooaja plaanid loksuvad enamasti paika aprilli keskpaigaks. Pirita etappide uudistega saab end kõige operatiivsemalt kursis hoida Facebookis: Pirita Credit24 Suvevolle.

Jalggolf on mäng, mis, nagu nimigi viitab, ühendab jalgpalli ja golfi reeglid. See on ideaalne seltskonnamäng, mida võib korraga mängida väga paljudega, aga ka näiteks kahekesi, ning see sobib igale vanusele. Mängu põhieesmärk on saada oma pall võimalikult väheste löökidega stardipunktist pesasse, kuid preemialöögid, vastase mänguvahendi eksitamine ja muud lisavõimalused muudavad mängu veel hasartsemaks.

Mujal maailmas mängitakse jalggolfi rohkem ning selle tarbeks on rajatud suuri väljakuid. Eestlaste meelissihtkohtadest võib jalggolfiväljakuid leida näiteks Rootsis, Saksamaal ja Tais.

Lisainfo www.footgolf.eu.

Hiiu pubis (Pärnu mnt 325) ja Pirital (Merivälja tee 1e) võib suvel harrastada jalgpallipiljardit. See on kombinatsioon jalgpallist ja piljardist, mida mängitakse suurel, 4,5 x 8 m piljardilaual päris jalgpallidega. Mängurõõmu võivad nautida nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Kaks mängijat või meeskonda võistlevad omavahel. Reeglid on peaaegu samad mis piljardis: pärast lahtilööki ja esimest tabamust peab üks mängija (või tiim) lööma triibulisi, teine täisvärvis palle. Mängija või meeskond, kes on kõik oma pallid auku löönud, võib lüüa musta palli (pall 8) vabalt valitud auku. Kui see õnnestub, on mäng võidetud.

Lisainfo www.footpool.ee.

ESIMEST KORDA JALGGOLFI MÄNGIMA!

MIS MÄNG ON JALGPALLIPILJARD?

Vaata videot sportlandmagazine.com

Vaata videot sportlandmagazine.com

Amherst kollektsioon

KERGE, MUGAV, HINGAV

HUNNE B O S T R A ND, S W EDEN

HELLY HANSEN CATWALK

Helly Hanseni edu aluseks on Skandinaavia disain, optimaalseim kombinatsioon stiilist ja funktsionaalsusest.

Seep채rast eelistavadki nii profid kui n천udlikud harrastajad Helly Hansenit.

HELLYHAN SEN . CO M

MEREKULTUURIAASTA

TULEB TIHE MERESUVI MEREKULTUURIAASTA RAAMES KORRALDATAKSE TÄNAVU SUVEL SEITSMES EESTI PAIGAS LAAGER “MERESÕBER”, KUS KÕIK HUVILISED SAAVAD VÕIMALUSE PROOVIDA MEREGA SEOTUD VABA AJA VEETMISE VIISE. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: EESTI JAHTKLUBIDE LIIT

N

Noorte merelaager annab võimaluse proovida omal käel mitmesuguseid merespordialasid, nagu purjetamine, sõitmine kajaki ja purjelauaga ning lohesurf. Laager põikab rannikult ja saartelt vahelduseks Tartu Anne kanali äärde, et tutvustada veespordi võimalusi ka sisemaal elavatele noortele. Eesti Jahtklubide Liidu veetav projekt on kõigile huvilistele tasuta.

Meri kutsub

Merekultuuriaasta korraldajad pöördusid Eesti Jahtklubide Liidu poole sooviga saada ideid, mida põnevat temaatilise aasta raames ette võtta. “Meie arvates on merekultuuriaastast rohkem kasu, kui saaks huvilistele anda võimaluse minna veele,” räägib noorte merelaagri projektijuht ja Eesti Jahtklubide Liidu partnersuhete juht Indrek Ilves.

“Tuleks anda emotsiooni ja süstida merepisikut.”

Seda püütaksegi teha paari nädala vältel, mis veedetakse suvel erinevates Eesti paikades. Kaasatud on oskajad instruktorid üle Eesti. Igas paigas raja-

KEVAD 2016

115

H A MBUR G Ö, S W EDEN

HELLY HANSEN CATWALK

Helly Hanseni edu aluseks on Skandinaavia disain, optimaalseim kombinatsioon stiilist ja funktsionaalsusest.

Seepärast eelistavadki nii profid kui nõudlikud harrastajad Helly Hansenit.

HELLYHAN SEN . CO M

116

KEVAD 2016

MEREKULTUURIAASTA takse ka mobiilne merekool, kus on väike büroo, riiete vahetamise ja kuivatamise koht ning õppeklass. Peetakse veeohutusloenguid, õpetamisel käivad abiks kohalikud vabatahtlikud ja veepolitsei. Põhiinstruktoreid, kes terve suve kaasa teevad, on paar tükki, kuid kohalikud purjespordikoolid abistavad ka.

Meresõiduvahendeid võetakse kaasa piisavalt, et neid jaguks kõigile. Kui vaja, tuuakse lisa. Näiteks on kohal uued RS Quest klassi paadid. Sinna mahub korraga istuma neli inimest, kes saavad minna koos instruktoriga veele ilma igasuguste eelteadmisteta. Laagris on niisuguseid paate kaks, ent suure huvi korral saavad korraldajad neid sadamasse ritta seada isegi seitse. Ka surfilaudu võib suure huvi korral kuue asemel peaaegu kolm korda rohkem saada.

jest. Nende läbimise järel peaks juba oskama purjetada ja roolida ning õpitakse purjeka vettelaskmist ja väljavõtmist. Õhtuti ja nädalavahetustel on tunnine kursus ning esmaproov. Nende eesmärk on meresõidu vastu huvi tekitada.

Kogu projekti raames on kavas meelitada vähemalt 2000 last meresporti harrastama.

Indrek Ilvese sõnul ei tohiks projekt tänavuse aastaga lõppeda ning peaks jätkuma riigi 100. sünnipäeva egiidi all.

“Eesti on ju mereriik ja meri võiks olla meie noortele ikka kõva tõmbenumber,” lisab ta. Kuid mitte ainult meri.

Kui projekt peaks jätkuma, kavatsetakse Ilvese sõnul tutvustada võimalusi, mida pakuvad sisemaal asuvad järved.

Mobiilne õppehoone

Samal ajal peetakse mobiilses õppehoones kursusi. Päevane kursus on gruppidele kaks tundi korraga ja viis korda jär-

EESTI ON MERERIIK JA MERI VÕIKS OLLA MEIE NOORTELE KÕVA TÕMBENUMBER.

Merelaagri ajakava 1.–12. juuni, Narva 13.–26. juuni, Pärnu 4.–17. juuli, Tallinn 18.–31. juuli, Tartu, Anne kanal 1.–7. august, Haapsalu, Väike-Viigi 8.–21. august, Kuressaare 22.–28. august, Lohusalu

Sisukas aasta Merekultuuriaasta eesmärk on väärtustada Eesti mereajalugu ja osutada tähelepanu merega seotud traditsioonidele. Ühendades eri kultuurivaldkondi, koondab teema-aasta kõik merekultuuri edasikandvad ettevõtmised ja sündmused, mille seas on nii kontserte, konverentse, arutelusid, festivale, võistlusi kui ka õpikodasid.

Merekultuuri rikkuse ja paljususe annavad edasi merekultuuriaasta neli temaatilist lainet. Jaanuaris ja veebruaris toodi esile pärandi- ja kultuuriteemad. Märtsis, aprillis ja mais on fookus mereohutusel ja -haridusel. Suvine laine juunis, juulis ja augustis kutsub kõiki mere äärde ja mere peale aktiivselt puhkama ning vaba aega sisustama. Septembrist kuni novembrini on aeg tõsisemateks aruteludeks Eesti kui mereriigi tuleviku üle.

"Meresõbra" laagris on kohal uued RS Quest klassi paadid ning saab proovida muid põnevaid merespordialasid.

KEVAD 2016

117

PURJETAMINE FOTO: MAURO MELANDRI/ZEROGRADINORD

Itaalia Melges24 profipurjetajate tiim Bombarda kasutab Helly Hanseni punast ripstopkangast HP smock top’i ja veniva vestiosaga New HP Racing Salopette pükse.

MERELE MINEK! MIDA SELGA PANNA?

TEKST: ANETT RANNAMETS FOTOD: HELLY HANSEN

MERELE MINEKUKS SOBIVAT VARUSTUST VALIDES TULEB EELKÕIGE LÄHTUDA SELLEST, MIDA MEREL TEHAKSE. NÕU ANNAB ANNIKA TUISKILVES, HELLY HANSENI TOOTEJUHT BALTIKUMIS. 118

KEVAD 2016

L

PURJETAMINE

Liigne päike ja palavus ohustavad Eestit vaid lühikest aega aastas, seega on varustuse peamine ülesanne siin hoida inimest kuivana. Selleks on vaja veekindlaid, kuid hingavaid tormiriideid, mis kaitseksid vihma, tuule ja lainete eest, ent samal ajal ei hoiaks keha toodetud niiskust kinni. Lisaks on olulised keskmised kihid ja pesu, mis annaks sooja ja juhiks niiskust kehast eemale.

Tumedates toonides rõivad tunduvad praktilisemad, kuid merele on turvalisem valida erksad riided. Kuigi riiete värvus ei ole reglementeeritud, peavad teatud elemendid, nagu helkurid (SOLAS) ja kapuutsi värvus (EN-471 Hi-Vis) vastama standarditele.

Jalanõude puhul on tähtis libisemiskindel tallamaterjal, mis ei määriks laeva­tekki (non-marking). Saapaid kandes on kuivad jalad garanteeritud, kinga puhul peaks olema kindel, et vesi pääseb jalanõust välja ning materjal kuivab kiiresti.

Mis sobib milleks?

Paaritunnise lõbusõidu tarbeks piisab vee- ja tuulekindlatest riietest ja kinnistest jalanõudest, mis ei jäta jälgi ega libise. Sobivaimad on sportlikud tehismaterjalist riided, sest puuvillased kuivavad kaua.

Rajasõidu puhul on oluline liikumis-

vabadus. Selleks on mugavad veniva vestiosa ning põlve- ja istmikuosaga purjetamispüksid. Kuna kiired manöövrid teevad naha ruttu märjaks, on tähtis, et riided hingaksid. Sellised kerged tooted on tihti valmistatud ripstopkangast.

Avamerepurjetaja vajab kõige enam ilmastikukaitset ja paindlikku varustust, sest pikkade sõitude ajal on ilm ettearvamatu. Jopet ja pükse valides tasub jälgida, et sinna alla mahuks mitu aluskihti. Ilmastikukaitset pakub avamerejope kõrge krae ning pikem lõige.

Käte soojendamiseks on head rinna peal asuvad fliisvoodriga taskud. Jope lukk peaks olema suurem, et külmast kanged sõrmed sellest haarata saaksid.

Eluks vajalike asjade hoiustamiseks peavad jopel ja pükstel olema velcrokinnitustega cargo-taskud. Pükste puhul on tähtis, et istmiku- ja põlveosad oleksid tugevdatud, istmikuosa õmblusteta ning säärte alumist osa saaks velcro-kinnitustega kinni tõmmata.

Trakse peaks saama allapoole lasta jopet seljast võtmata.

Hoia ja hoolda! »» Võta rõivad jahilt alati kaasa ja kuivata hoolikalt. »» Vajaduse korral pese oma rõivad, kuid enne kontrolli üle kõik taskud. »» Mereriideid pestes kasuta selleks ette nähtud pesuvahendeid. Väldi pesupehmendajat! »» Kui tormiriietel on märgumatu töötlus kulunud, pese riided ja piserda seejärel niiskele kangale märgumatut omadust taastavat vahendit.

Võistlussportlane ja avamerepurjetaja Elise Umb, svertpaat 470: “Riietus peab olema mugav ning riietumine hõlbus ja kiire. Minu vaieldamatuks lemmikuks on Helly Hanseni ripstopkangast New HP Racing Salopette vestiosaga purjetamispüksid. Olen HH tooteid kasutanud väga pikka aega. Rõivad on mugavad iga ilmaga nii maal kui ka merel.”

FOTO: OSKAR KIHLBORG

Kergemaks meresõiduks ei pea spetsiaalseid mereriideid soetama.

HH multiuniversaalne Crew Midlayer Jacket on hea valik nii maale kui ka merele.

HH Newport oranž jope ja püksid paistavad merel hästi silma, cargo-taskud on mugavad ja mahukad.

HH Hydropower 4 purjetamis­jalatsid kuivavad kiiresti, libisemiskindluse tagavad Helly Grip välistalla valmistamisel kasutatud materjal ja tallamuster.

FOTO: OSKAR KIHLBORG

FOTO: OSKAR KIHLBORG

KEVAD 2016

119

RUBRIIK

TENNIS

TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: IGOR PISSAREV

MARIA LOTA KAUL IHKAB VÕITA SUURE SLÄMMI TURNIIRI

M

Mullu suvel peetud Eesti meistrivõistlustel tennises tuli Maria Lota Kaul talle endalegi üllatusena naiste üksikmängu turniiri võitjaks. Talvel käis ta põlveoperatsioonil ning pidas nelja kuu pikkuse pausi, kuid nüüd on 30. aprillil 16-aastaseks saav andekas tüdruk taas terve ja julgeb unistada suurelt.

Alistasid Eesti meistrivõistluste finaalis ülikindlalt 6 : 2, 6 : 1 endast kogenuma Eva Paalma. Kui mõtled tagasi, siis kui ootamatu oli sulle selline edu? Üllatus oli ikka väga suur. Läksin turniirile mõttega, et tahaks alustuseks esimesest ringist edasi saada ja siis vaatan edasi, kuid kõik läks üle ootuste hästi. Tunded olid kuni finaalini väga segased. Kui pärast poolfinaali koju läksin, ei suutnud uskuda, et järgmisel päeval mängingi Eesti meistri tiitlile.

Mäletan, et ei saanud sel päeval kuidagi mõtteid tenniselt – ei süües, duši all ega kuskil mujal. Õnneks sain vähemalt magada.

Mis oli sinu edu võti?

Võtsin turniiri täiesti pingevabalt, võib-olla mängis see rolli. Mul oli tõesti hästi vaba tunne. Vaid finaalis viimase geimi ajal tuli sisse väike ebakindlus, sest mulle hakkas vaikselt ko-

hale jõudma, mille lävel olin.

Millal ja milliseid teid pidi sa üldse tenniseni jõudsid?

Kuna mu isa on eluaeg sporti teinud, tahtis ta, et ka mina millegagi tegeleksin. Meie naaber ülemiselt korruselt oli tennisetreener ning nad said isaga hästi läbi, seega soovitati mulle tennist. Tennis hakkas mulle kohe meeldima. Ei meenu küll, mida ma esimeses trennis täpselt tegin, kuid mäletan, kuidas isa viis mind käekõrval Tondiraba tennisekeskusesse.

TREENERIL ON MINU ELUS KINDLASTI VÄGA SUUR ROLL. Kas oled veel mõne spordialaga tegelnud?

Lasteaias käisin iluvõimlemises, kuid see sai lasteaia lõpuga läbi. Olen proovinud ka tantsutrenni, kuid tegelikult võib öelda, et olen terve elu ainult tennisega tegelenud.

Tennis on lihtsalt nii kaasahaarav mäng, kus iga punkt, löök ja olukord on erinevad. Kunagi ei tea täpselt ette, mis saama hakkab, ja see meeldib mulle.

Maailma parimaid tennisiste

teavad kõik spordisõbrad, sest ala on juba kord nii populaarne.

Kes on sinu eeskujud tennisemaailmas?

Mulle meeldib väga Serena Williams.

Tema ründav jõuline stiil ja võime ennast üles kütta on imetlusväärsed.

Mulle meeldib ka, kuidas Maria Šarapova igaks löögiks keskendub, ja selles osas on mind temaga isegi võrreldud.

Muidugi hoidsin ka Kaia Kanepile tema tippaegadel kõvasti pöialt.

Kas oled pigem emotsionaalne mängija või hoiad tunded enda sees?

Rõõmuemotsioone olen hakanud järjest rohkem välja näitama, kuid negatiivseid mitte. Nooremana tuli ette ka reketiloopimisi – siis, kui mul midagi välja ei tulnud –, kuid sellised asjad on nüüdseks minevik.

Kui palju aega nädalas tennisele pühendad? Kuidas on olukord koolis – kas saad õpingud ja tennise ühendada?

Audentese koolis õppides on hea, et saan treenida ka hommikuti. Nii teen mõnel päeval nädalas ühe, mõnel kaks trenni. Kooli ma kindlasti unarusse ei jäta, sest on oluline, et inimesel on elus olemas ka plaan B.

KEVAD 2016

121

HEAD PRO PLAYERS MAY PLAY WITH DIFFERENT RACQUETS FROM THE MODEL SHOWN.

GRAPHENE XT TEHNOLOOGIA EI MUUDA LIHTSALT REKETIT, SEE MUUDAB SINU VAADET VÄLJAKUL. PRESTIGE REKET ON IDEAALSELT TASAKAALUSTATUD AGRESSIIVSEKS JA TÄPSEKS MÄNGUKS.

GRAPHENE XT PRESTIGE

.COM

TENNIS

Maria Lota lemmikud Maria Lota lemmikuks on kujunenud Headi reketid. Kuigi ta on oma lühikese karjääri jooksul proovinud ka teisi brände, on Head tema kindel favoriit. “Olen nende reketitega väga rahul. Tegelikult alustasingi väiksena mängimist Headi reketitega. Mingil hetkel mõtlesin, et mul võiks ka sponsor olla, ning proovisin erinevaid reketeid, kuid jõudsin ikkagi Headi juurde tagasi.

Tundub, et need lihtsalt sobivad mulle,” märgib Maria Lota.

Ka riietuse ja jalanõude puhul on tal välja kujunenud selge eelistus. “Mängin ainult Nike toodetega – need on minu kindlad lemmikud.”

Millised on sinu eesmärgid selleks aastaks?

Loomulikult oleks tore kaitsta Eesti meistri

KAKSIKVENNAD PÜRGIMAS TIPPTENNISESSE

TENNISELEGEND TOOMAS LEIUSE ELU KESKMES ON IKKA TENNIS

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

Loe lähemalt sportlandmagazine.com

facebook.com/sportlandeesti

Maria Lota Kaul loodab 20-aastaselt "koputada staaride uksele".

Iga noore sportlase eesmärk on jõuda kõige teravamasse tippu. Kas oled välja mõelnud, millal tahaksid staaride uksele koputada? Mida selleks vaja läheb?

Ma arvan, et umbes 20-aastaselt võiksin juba sel tasemel olla. Selleks on aga vaja kõvasti vaeva näha ning motivatsiooni, millest mul õnneks puudu ei tule. Lisaks muidugi head treenerit, toetavat perekonda ja sponsoreid, kes minu unistuste poole püüdlemist rahaliselt toetaksid. Sportlikust poolest on minu kõige tugevam külg eestkäsi, kuid tagantkäelöögid, serv ja jalgade töö on need elemendid, mida pean kõvasti järele aitama.

youtube.com/sportlandeesti

Instagram @sportlandeesti tiitlit ja tahaksin mängida veel naiste turniire.

Samas ei sea ma endale kindlaid kohustusi ning tahaksin end vabalt tunda. Pealegi otsustab rohkem treener, kus mängin.

Kes on sinu treener ja kui oluline roll on temal sinu edus?

Mind treenib Silver Karjus, kellel on minu edus kindlasti väga suur roll. Enne Eesti meistri tiitlit olime aasta aega koostööd teinud ja nagu tagantjärele näha, oli sellest kasu. Vahepeal olid meil väikesed erimeelsused – just vahetult enne minu tulekut Eesti meistriks – ning lõpetasime koostöö, kuid nüüd treenin jälle Silveri juhendamisel. Olen aru saanud, et ta on väga hea treener, ja meie koostöö sujub.

Millest sa tennisistina kõige rohkem unistad?

Suure slämmi turniirivõidust. Vaadates televiisorist, kui keegi pärast finaalivõitu siirast õnnest väljakule pikali viskab, tulevad mul alati pisarad silma. Tahaksin tunda seda tunnet, kui minu raske töö on kandnud nii magusaid vilju.

Kuigi ma pole murul veel mänginud, tundub Wimbledoni turniirivõit kõige maagilisem. Nii pikad traditsioonid teevad sellest erilise turniiri ja kui peaksin valima, siis meeldib mulle kõige rohkem jälgida just seda.

KEVAD 2016

123

GOLF

2016. aasta olulisemad välisvõistlused Meeskondlik EM Luksemburgis Meeskondlik MM Mehhikos Poiste EM Tšehhis European Young Masters Šveitsis The Duke of York Inglismaal The Junior Open Šotimaal

TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: JOOSEP MARTINSON

TEAM 2020 EESMÄRK: TOKYO OLÜMPIAMÄNGUD! Sander Aadusaar.

EESTI GOLFI LIIDU PRAEGUSE ARENGUKAVA ÜKS OLULISIM OSA ON TULEVIKUPROJEKT TEAM 2020, MILLE EESMÄRK ON EESTI MÄNGIJATE ETTEVALMISTAMINE TIITLIVÕISTLUSTEKS JA EELKÕIGE TOKYO OLÜMPIAMÄNGUDEKS. GOLF PEAB JÕUDMA EESTIS TIPPU! 126

Loe lähemalt: sportlandmagazine.com

GOLF

Team 2020 liikmed Täiskasvanud Sander Aadusaar – 2015 Eesti löögimängu meister (hcp + 0.9) Egert Liiv – 2-kordne Eesti löögimängu meister (hcp 0.0) Marten Palm – 2015 Eesti rajamängu meister (hcp 2.2) Martin Järve – 2014 Eesti rajamängu meister (hcp 1.0) Cristofer Herman – 19-aastane (hcp 4.0) U18 Sten Erik Soo – 17-aastane (hcp 10.0) Carlos Kirtsi – 18-aastane (hcp 4.1) Timo Raukas – 16-aastane (hcp 3.7) U15 Carl Enn Hellat – 15-aastane (hcp 0.9) Joonas Juan Turba – 14-aastane (hcp 2.1) Mattias Varjun – 15-aastane (hcp 2.9) Markus Varjun – 13-aastane (hcp 8.5) Ralf Henri Põldoja – 15-aastane (hcp 5.0) Aaron Kobin – 13-aastane (hcp 8.3) Richard Teder – 11-aastane (hcp 9.5) Kevin Christopher Jegers – 14-aastane (hcp 4.9) Karola Soe – 13-aastane (hcp 11.3) Anete Liis Adul – 14-aastane (hcp 10.1) * hcp on mängija taset näitav number

E

Eestis tõusuteel oleva ala juhtkond eesotsas liidu presidendi Marko Kaljuveeriga pole ometi utoopiapuuga löödud.

Tokyosse ei ole ilmtingimata kavas saata tervet koondist, vaid eesmärk kuulutatakse edukalt täidetuks siis, kui Jaapanis asub võistlustulle üks eestlane.

Selleks et pääseda maailma olulisemale suurvõistlusele, tuleb aga jõuda Euroopa tippu. Kaljuveer tunnistab, et latt on seatud kõrgele.

“Euroopa tipp tähendab seda, et meie mängija osaleks regulaarselt Euroopa suurtel turniiridel. Eesmärgid on üliambitsioonikad, ent kui suurelt ei unista, on raske midagi saavutada,” sõnab president Kaljuveer.

OM-ile pääsemisest võivad eestlased unistada tänu Rahvusvahelise Olümpiakomitee seatud reglemendile, mille järgi pääseb sinna ühest riigist maksimaalselt kaks mängijat. Kui süsteemi järgi pääseks Tokyos rajale vaid maailma absoluutne paremik, kus teevad põhiliselt ilma suurte traditsioonidega golfimaad, nagu USA, Lõuna-Korea, Austraalia, poleks eestlastel ilmselt lootust.

“Eraldi reiting välistab selle, et võistlema asuvad näiteks kümned ameeriklased. ROK-i eesmärk on, et võistlevate riikide ring oleks suur ja nii pääseb olümpiale 60 riiki. Aga selleks peame pääsema esmalt nende 60 hulka, kust praegu oleme veel kaugel. Täna me sinna ei küündi, kuid kõva töö selle eesmärgi nimel käib,” selgitab Marko Kaljuveer.

Järelkasv on korralik

Team 2020 jaguneb kolmeks. Täiskasvanute rühma kuuluvad need sportlased, kes on täielikult golfile pühendunud ning kelle eesmärk on lähitulevikus saada professionaalseks mängijaks või treeneriks. Praegu kuuluvad sinna Sander Aadusaar, Egert Liiv, Marten Palm, Martin Järve ja Cristofer Herman. Just nende viie seast peaks kõigi eelduste kohaselt sirguma ka see, kes esindab Eestit OM-il.

U18 rühma kuulujad (praegu Sten Erik Soo, Carlos Kirtsi ja Timo Raukas) treenivad kooli kõrvalt oma koduklubi juures vastavas mahus. Nende eesmärk on pärast keskkooli lõpetamist jätkata golfiga tipptasemel. U15 rühmas on kümme liiget ning nende põhimotivaatoriks on 2018. aastal Buenos Aireses toimuvad noorte olümpiamängud. Noorim liige on alles 11-aastane Richard Teder.

“Praegu on Eesti esinumber Aadusaar, kuid raske on öelda, kes ja kui palju areneb,” mõtiskleb Kaljuveer.

“Näiteks viimastel Eesti meistrivõistlustel võitsid Aadusaare järel hõbe- ja pronksmedali U15 gruppi kuuluvad Carl Enn Hellat ja Markus Varjun. Samuti U15 eest mängiv Joonas Juan Turba võitis aga mullu Soomes tugeva rahvusvahelise juunioride turniiri seitsmelöögilise eduga. Neile, aga ka teistele noortele on mõistlik tähelepanu pöörata ja need tulemused näitavad, et järelkasv on korralik. Ma tean, et kõik teevad ka talvel kõvasti tehnikaga tööd ja tahe on suur. Turba puhul võib veel välja tuua, et kuna tema ema on tailanna, harjutab ta talvel Tais, mis on hea võimalus areneda.”

Tihe sõel peatreeneri kohale

TALENDID, KES END HEAST KÜLJEST NÄITAVAD, VÕIVAD SAMUTI PUNTI PÄÄSEDA.

Carl Enn Hellat.

Team 2020 programmi hakkab koordineerima peatreener, kes vastutab kõigi kolme rühma tiitlivõistlusteks ettevalmistuse eest ning sõidab programmis olevatele tiitlivõistlustele koos sportlastega, et tagada parim võimalik tulemus.

Peatreeneril on alati parim ülevaade kõigist atleetidest ja ta teeb koostööd klubide proffidega. Team 2020 juhendaja nimetatakse suure konkursi tulemusel ametisse alles tänavu kevadel.

Sõel on tihe ning konkursile laekus kaks Eesti ja kümme välismaa kandidaati, kellel kõigil on oma visioon.

Team 2020 nimekiri pole külmutatud. Talendid, kes end heast küljest näitavad, võivad samuti punti pääseda.

“Nimekirja hakkab koostama peatreener ning mängijaid lisatakse sinna jooksvalt,” kinnitab Kaljuveer.

KEVAD 2016

127

GOLF

KUS VÕIKS ALGAVAL GOLFIHOOAJAL OMA OSKUSI PROOVILE PANNA? SPORTLAND MAGAZINE KAARDISTAB EESTI, LÄTI JA LEEDU VÄLJAKUD. Saare Golf

Kuressaare

GOLFI MÄNGIMA! Vilkla

Valgeranna

Tahkuranna Eesti uusim golfiväljak.

Suuresta

Suuresta Golf

Jõelähtme

Estonian Golf & Country Club

Viru-Kabala

Ojasaare golfiväljak

9- ja 18-rajaline

9-rajaline

18-rajaline

Instagram @sportlandeesti

Otepää Golfikeskus Otepää

youtube.com/sportlandeesti

Pärnu Bay Golf Links

White Beach Golf

Haapsalu Golf

Niitvälja

Niitvälja Golf

facebook.com/sportlandeesti

Loe asjatundjate kommentaari sportlandmagazine.com

MILLISED ON PARIMAD GOLFIVÄLJAKUD?

Klaipėda

Amber Golf Club

Klaipėda Leedu kaardi järgi kujundatud väljak.

National Golf Resort

Druskininkai

Wolf Golf Club

Vilnius Künklik ja järverohke väljak nii algajatele kui ka edasijõudnutele.

V Golf Club

Elektrėnai

Capitals Golf Club

Kaunas

Jaunmārupe

Viesturi Golf

Elnias Golf Club

Jūrmala Koostöös Jūrmala hotellidega spetsiaalsed golfi nädalavahetuspaketid.

Saliena Golf

Riia

Girija

European Centre Golf Club

Ozo Golf Club

Sigulda-Krimulda

Reinis Golf Club

NIKE GOLF SAADAVAL BALTIKUMI SUURIMATES SPORTLANDITES.

DISC GOLF

DISC GOLF – ÜHA POPULAARSEM ALA Ü

DISC GOLF VÕIB OLLA NII HARRASTUS, MEELDIV AJAVIIDE PERERINGIS VÕI SÕPRADEGA, TERVISE­SPORT KUI KA TÕSINE TIPPSPORT.

Üha rohkem inimesi otsib sobivat huvitegevust, et parandada oma tervist ja elukvaliteeti. Disc golf tagab üla- ja alakehale hea treeningu koos aeroobsete harjutustega ning arendab füüsilisi ja vaimsed omadusi, samas on kehaliste vigastuste tekkimise oht väike. Mänguaja planeerimine on samuti paindlik: üks ring kestab 1–2 tundi ja seda saab mängida ka üksi. Sarnaselt traditsioonilise golfiga leiavad ka disc golf’i mängijad end sageli “konksu otsast”, nii et suureneb huvi mängimise ja mängu vastu.

Disc golf pakub aastaringset treenimisvõimalust, isegi vihma ja lumega. Selle mängu üks parimaid omadusi on taskukohasus – kvaliteetne disc golf’i ketas maksab alla 20 euro ning alustamiseks piisab ühest kettast. Lisaks sobib see mäng kõigile sõltumata vanusest või oskustest.

Disc golf maailmas ja Eestis

Esimene ametlik disc golf’i rada rajati 1975. aastal. 1990. aastaks oli olemas umbes 250 rada, aastaks 2000 umbes

132

KEVAD 2016

800 rada ja aastaks 2010 umbes 3200 rada. Suurima hoo on disc golf sisse saanud pärast 2010. aastat, kui radade arv on viie aastaga pea kahekordistunud – praegu on maailmas registreeritud disc golf’i radu üle 6000!

Euroopa disc golf’i “vedur“ on vaieldamatult Soome, kus registreeritud radasid on ligi 400, teisel kohal on Rootsi 146 ja kolmas on Norra 31 rajaga.

Eestis on ala üsna noor. Esimene võistlus toimus 2002. aasta juunis Tallinnas Pirita metsas. Tegu oli kahepäevase rahvusvahelise võistlusega, mis kandis nime 1st Annual William Vesilind Disc Golf Invitational. Korraldajateks olid sõbrad William Vesilind ja Seppo Nieminen. Järgmisel aastal rajas Nieminen esimese disc golf’i pargi Eestisse, täpsemalt Põlvamaale Mäeotsa talu maadele. Tekkisid esimesed tõsisemad harrastajad ja aastate jooksul avati veel mõningaid radu. Disc golf ei kogunud esialgu populaarsust, kuid just viimastel aastatel on Eesti tõusnud mängi-

jate arvu poolest neljandaks riigiks Euroopas, harrastajaid on hinnanguliselt üle 10 000 ja radade arv läheneb seitsmekümnele. Disc golf’i saab mängida igas Eesti maakonnas.

Baltikumi esinumber

Prodigy Disc Baltic OÜ partner ja disc golf’i esinumber Baltikumis Martin Rotmeister tutvus disc golf’iga 2011. aasta suvel, kui otsustas viimaks sõprade korduvate kutsete peale kaasa minna, et mängida “mingit lendavate taldrikutega mängu”. Disc golf haaras teda esimesest silmapilgust ja huvi mängu vastu aina kasvas. Lisaks tundus mäng sobivat, sest tulemused hakkasid kiirelt paranema.

2012. aastal osales Martin juba oma esimestel võistlustel Baltikumis. Isa Rein tegi pojale erilise jõulukingi ja 2013 veebruaris sõideti koos Ameerikasse, et Martin saaks esimese Baltikumi mängijana osaleda maailma ühel suurimal võistlusel – Memorial Cham-

DISC GOLF pionshipil. Võistlustel saadud kogemus jättis pöördumatu jälje ka Reinule ning loodi Rotmeister DG Team, kus isa võttis enda kanda treeneri kohustused. Samuti alustati professionaalsete üldfüüsiliste treeningutega.

Aastal 2014 jäi Martin oma mänguoskuse ja pühendumusega silma Prodigy Disci “agentidele”. Taas tehti ajalugu – Martin Rotmeister oli esimene Baltikumi mängija, kes sõlmis kettatootjaga sponsorlepingu.

Mullu märtsis toimunud Eesti talvised meistrivõistlused võitis Martin ülekaalukalt. Kuu aega hiljem tõi ta koju Baltic Sea Tour Vilnius Openi võidu.

Martin võitis ka Baltic Sea Tour Pärnu Openi ja Eesti meistri tiitli. Sügisel võitis ta veel Euro Touri 9. etapi Austrias, olles esimene Baltikumi mängija, kes on võitnud selle turniiri etapi. 2015 Euro Touri kokkuvõttes tuli Martin valitseva Euroopa meistri, soomlase Seppo Paju järel teisele kohale.

Tänavu jätkab Martin Euroopa Prodigy Disc Teami liikmena. Rotmeister DG Team ootab põnevusega, kuidas uus tase õnnestub võistlusrajal realiseerida.

Eesti parim disc golf ’i keskus Kõrvemaal

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus on panustanud juba neli aastat disc golf’i pargi arendamisse. Keskuses on müügil parim valik disc golf’i varustust nii algajatele kui ka profimängijatele. Algajad saavad ka varustust laenutada ning õppida instruktori juhendamisel mängu- ja visketehnikat. Õppida saab keskuse 1–9 korviga avatud rajal või 3 korviga õpperajal.

Ettevõtetele ja sõpruskondadele pakub Kõrvemaa keskus disc golf’i võistluste korraldamise võimalust. Keskuses on toitlustamine, saun koos kümblustünnidega ning majutus kuni 50 inimesele. Olemas on ka hea traadita interneti ühendus, printimisvõimalused ja heli-

tehnika ehk kõik vajalik ühest kohast.

Kui kaaslased või pereliikmed ei ole veel nakatunud disc golf’i pisikuga, siis Kõrvemaal leidub mõnusat tegevust ka nendele. Võimalus on minna viburajale seiklema, orienteerumisrajale ekslema või ratastega matkama. Keskuse läheduses asub tähistatud ja viidastatud RMK Uuejärve loodusrada, kus saab iseseisvalt matkata ja avastada tõelist Vargamäge.

Ka selleks aastaks on keskusel plaanis põnevad arendustegevused, et pakkuda kõigile mõnusat ja rahulikku mänguelamust. Alates maikuust saab uuendustega juba tutvust teha.

Talvehooaja kroon – Eesti meistrivõistlused

Eesti talvised meistrivõistlused disc golf’is toimusid 12.–13. märtsini viiendat korda. 2012. aastal alguse saanud meistrivõistluste kolm esimest võistlust peeti Jõulumäel ja korraldaja oli Pärnu disc golf’i klubi Hole-In-One. 2015. aastal kolisid võistlused Nõmme disc golf’i parki ja tänavu talvel toimusid need Sportland Kõrvemaa disc golf’i pargis.

Mõlemal puhul oli peakorraldaja disc golf’i klubi Drive In. Ala populaarsuse tõttu ei mahu võistlustele enam kõik harrastajad. Ennekõike osales talvistel meistrivõistlustel Eesti disc golf’i mängijate paremik viies kategoorias. Juba lähiaastatel võib aga juhtuda, et võistlused tuleb korraldada klasside kaupa, et Eesti meistri tiitlile saaks pretendeerida rohkem inimesi.

Kuigi talvel on disc golf’i ilmaolude tõttu tihti keerulisem mängida kui kuival ja soojal ajal, seisnevad talviste meistrivõistluste populaarsus ja tähtsus

FAKTE DISC GOLF ’I KOHTA »» Disc golf on sportmäng, kus tuleb võimalikult väheste visetega lennutada spetsiaalne ketas disc golf’i korvi. »» Disc golf’i ajalugu on tihedalt seotud tavalise lendava taldriku ehk frisbee lennutamisega. Esimesed mängijad tekkisid juba 1920. aastatel, kui frisbee’na kasutati pirukavorme ja purgikaasi. »» 1960. aastate lõpus võtsid George Sappenfield ja Ed Headrick USA-s kasutusele termini disc golf ning tutvustasid mängu üldsusele. »» Maailma esimeseks disc golf’i pargiks peetakse Oak Grove Parki, mille disainis ja paigaldas 1975. aastal Ed Headrick. »» Ala juhtiv organisatsioon on 1975. aastal Ed Headricki asutatud Professional Disc Golf Association (PDGA), millel on üle 80 000 liikme. »» PDGA uuringute kohaselt harrastab disc golf’i aktiivselt pea miljon inimest.

selles, et olulisi võistlusi sel ajal on vähe ja üritus on krooniks kogu talvehooajale. Esimest korda toimus tänavu Kõrvemaal ka suur disc golf’i mälumäng, mis loodetavasti saab iga-aastaseks traditsiooniks.

PUHKA AKTIIVSELT KÕRVEMAAL! Vaata lähemalt sportlandmagazine.com

KEVAD 2016

133

DISC GOLF

DISC GOLF 'I

TIPPBRÄNDID

SPORTLANDIST LEIAD DISC GOLF ’I TIPP­BRÄNDIDE TOOTEVALIKU.

Prodigy Disc on unikaalne ettevõte,

mille asutasid disc golf’i maailmameistrid, kes tundsid vajadust arendada edasi disc golf’i ketast. Kokku üle 125 aasta disc golf’i kogemust ja rohkem kui 25 maailmameistritiitlit – selline väljakutse seisis Prodigy Disci asutajate ees, et luua kettaid, mis töötaksid kõigi viskestiilide ja jõutasemete puhul.

Pärast kahte aastat edukat katsetamist tutvustas Prodigy Disc oma kettasarja kõige karmimatele kriitikutele – maailma edetabeli liidritele. Tagasiside oli äärmiselt positiivne, mis tähendas, et Prodigy Disc oli endale seatud eesmärkidega hakkama saanud. Tänapäeval on Prodigy Disci mudelivalikus kuus sarja ja kuni kaheksa plastikutüüpi, mille hulgast leiab endale parima nii tipptasemel

134

KEVAD 2016

sportlane kui ka esimest korda rajale suunduv huviline.

Paljud maailma tippmängijad eelistavad just Prodigy toodangut. Lisaks on Prodigy Disc Team üks suuremaid kogu maailmas. Tiimi nimekaimad staarid on aasta mängija 2012, National Touri võitja, 3-kordne USA meister Will Schus­terick; Players Cupi võitja, USA meister, naiste maailmameister, maailma naiste esinumber Catrina Allen; USA kaugusviske meister ja amatööride maailmameister Jeremy Koling jpt. Eesti disc golf’i kvaliteedimärgina kuulub Euroopa Prodigy Disc Teami lausa kolm eestlast: Martin Rotmeister, Silver Lätt ja Markus Dvinjaninov.

Kogu Prodigy Disci mudelivaliku leiad suurematest Sportlandi kauplustest.

Innova on kahtlemata kõige tuntum ning üks vanimaid disc golf’i ketaste ja tarvikute tootjaid. Ettevõtte asutas 1983. aastal Dave Dunipace, keda võib pidada modernse disc golf’i loojaks.

Samal aastal andis Innova välja esimese patenteeritud ketta. Innovat iseloomustavad ketaste kõrge kvaliteet ja erinevate mudelite rohkus, mis võimaldab igal tasemel mängijal leida oma soovidele vastava ketta.

Viimase 25 aasta jooksul on Innova ketastega võidetud 20 maailmameistritiitlit. Innova ketastega mängivad sellised disc golf’i suurnimed nagu 12-kordne maailmameister Ken “The Champ” Climo ja valitsev 4-kordne maailmameister Paul McBeth.

Innova ketastele ja Team Discmania sakslasest noormängijale Simon Lizottele kuulub kaugusviske rekord 263,2 meetrit aastast 2014. Ketas oli Innova Blizzard Champion Boss. Innova ketastega on visatud kõik kaugviske maailmarekordid alates 2002. aastast, mis näitab, et kuigi Innova on üks vanimaid ja väärikaimaid disc golf’i brände, juhib see tehnoloogilist revolutsiooni ning püsib järjekindlalt uuendustega esirinnas.

Innova oli ja on disc golf’i üks etalone ning kindlasti leiad sobivad kettad ka endale.

DISC GOLF WORLD TOUR Disc golf’i rahvusvaheline turnee toimub tänavu esimest korda ka Eestis ja toob meile koju kätte maailma suurnimed. DGWT korraldaja on soomlane Jussi Meresmaa, kes on Innova sõsarfirma Discmania tegevjuht ning Innova esindaja Euroopas.

Suurelt panustavad DGWT ja disc golf’i üldisesse arengusse ka Sportlandi esindatavad brändid, nagu Innova, Discmania, DiscGolfPark, Dude Clothing jpm.

THE NORTH FACE

MAASTIKUJOOKSUKS LOODUD THE NORTH FACE ON Womens VÄLJA ARENDANUD Ultra Endurance.

IDEAALILÄHEDASED MAASTIKUJOOKSU­ JALATSID, MILLEL ON Ultra MT GTX. MAAILMA PARIM VIBRAM MEGAGRIPI TALD JA ULTRA PROTECT Ultra Endurance.

STABILISEERIV UUED JALANÕUD VÕITSID KIIRESTI VAHETALD.

M

Maastikujooks, mida mujal maailmas tuntakse trail running’u nime all, kogub Baltikumis järjest rohkem populaarsust. Üha enam eelistatakse tehiskeskkonnas treenimisele jooksmist looduses – nii metsaradadel kui ka lihtsalt metsas. Maastikul jooksmiseks tuleks aga kindlasti valida õiged, just selleks spordialaks mõeldud jalatsid.

“Jalatseid valides mõtle kõigepealt läbi, kas soovid joosta metsarajal või lihtsalt metsaalusel pinnal,” soovitab Andreas Kraas, kes on orienteerumise ehk kõige raskema maastikujooksuga tegelnud 25 aastat. Rajal jooksmiseks võib sobida ka tavaline jooksujalats või tugevama tallamustriga nn maastikujalats. Teerajalt metsa keerates, orienteerudes või mitmetunnisel valikorienteerumisel ehk rogainil läheb vaja jalatseid, millel oleks lisaks tugevale tallamustrile ka vastupidav pealiskangas.

Kõigi maastikujooksujalatsite tallad on reljeefsed – olenevalt tasemest võib kasutada erinevat tallamustrit. Osal jalatsitel kasutatakse parema haakuvuse

136

KEVAD 2016

JOOKSJATE POOLEHOIU.

tagamiseks talla all pisikesi tömbi otsaga naelu. Maastikujooksujalatsite pealismaterjal peab olema tugev, nii et jalad ja jalatsikangas oleksid kaitstud okste ja muude teravate esemete eest.

Meie kliimas saavad jooksja jalad metsas tõenäoliselt märjaks. Sellele tasub mõelda ka jalatsite valikul – saadaval on nii veekindlaid kui ka märguvaid, kuid kiiresti kuivavaid jalatseid.

Tihti tehakse viga ja soovitakse ühtede jalatsitega harrastada mitut spordiala. “Nii nagu jalgpallijalats ei sobi korvpalli mängimiseks, ei sobi ka kerge maanteejalats metsajooksuks,” selgitab Andreas Kraas.

Kes harrastab aktiivselt maastikujooksu või orienteerumist, jõuab varem või hiljem tõdemuseni, et spetsiaalse tallamustri ja pealsetega jalats aitab jooksmist rohkem nautida. Vale tallamuster võib konarlikul ja libedal metsamaastikul põhjustada vigastusi, näiteks võib jala välja väänata või võivad villid tekkida.

The North Face – uusim tehnoloogia

The North Face on maailma enim müüdud õuespordivarustuse tootemark. Eesmärgiks on pakkuda vaid kõige uuenduslikumat ja kvaliteetsemat kaupa.

Eelmisel aastal arendati välja varasematest tunduvalt mugavamad maastikujooksujalatsid Ultra MT GTX. Need tehti spetsiaalselt kõige karmimate tingimuste jaoks. Kasutatud on Vibram Megagripi talda, Gore-texi veekindlat membraani, hea löögisummutusega vahetalda ja varvaste kaitset ning paelu, mis ei libise joostes lahti. Jalatsid on veekindlad ja sobivad pigem talviseks sportimiseks. Uued jalanõud võitsid kiiresti jooksjate poolehoiu.

Tänavu kevadel on metsajooksujalatsite sarjas uus toode Ultra Endurance.

Lisaks eelnimetatud headele omadustele on selle vahetallale lisatud tavalisest rohkem lööki summutavat materjali.

Seepärast on nende jalatsitega mugavam joosta ka pikemaid lõike kõval pinnasel, näiteks asfaldil. Ultra Endurance jalatsid sobivad kõige paremini suviseks maastikujooksuks.

ULTRA MT GTX JA DISC GOLF Vaata lähemalt sportlandmagazine.com

AVASTA UUS THE NORTH FACE KOLLEKTSIOON SPORTLANDIST

EKSTREEM

TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: SCANPIX

BALTIKUMI KÕIGE COOL ’IM KOHT VEEBRUARI ALGUL AVAS AMETLIKULT UKSED PEETRI ELAMUSSPORDIKESKUS SPOT OF TALLINN, MIDA ON JUBA NIMETATUD BALTIKUMI PARIMAKS KOHAKS, KUS EKSTREEMSPORTI HARRASTADA.

K

Keskuses on 13 500 m² suurune ala, millest 4000 m² katab sisehall – adrenaliinisõltlastele justkui loodud. Seal võib harrastada enamikku tänapäeva ekstreemspordialasid, nagu rula- ja lumelauasõit, trikisuusatamine ja BMX. Kokku suudab keskus teenindada umbes 600 spordifanaatikut päevas ja korraga mahub sinna 100 inimest. Keskuses saab treenida eelregistreerimisel, olenevalt külastuse ajast ja treenitavast alast maksab pilet 8–15 eurot. Seejuures toimub kõik kogenud instruktori valvsa pilgu all.

“Mul on hea meel, et keskus on väga

138

KEVAD 2016

hästi vastu võetud,” märgib keskuse eestvedaja Mario Kalmre. “Oleme kõike teinud südamega ja panustanud sellesse maksimumi. Meie eesmärk pole olla oma kvaliteedi poolest tuntud mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Meie keskuse suurim võlu on suur kooslus.

Siin on kõik kokku pandud ning sportlane saab teha kõike ühes kohas.”

Lisaks nimetatud aladele on oodatud parkuuri, tänavatantsu, akrobaatika, batuudihüpete, slackline’i ja teiste lahedate harrastustega tegelejad. Keskuse territoorium võimaldab ka näiteks kaskadööride väljaõpet ja trikiuisutamist.

EKSTREEM

SPOT OF TALLINN PAKUB AKROBAATIKA

Sportakrobaatika, TeamGym, batuudihüpped, tumbling, cheerleading, tricking, slackline, parkuur ja freerunning.

500 m² akrobaatikaosas on rahvusvahelise võimlemisföderatsiooni sertifikaadiga täismõõtmetes (14 x 14 m) akrobaatikapõrand, neli olümpiasuuruses batuuti ning üks ekstra suur batuut, mis sobib eriti hästi lumelaua, free-ski ja teiste samalaadsete alade harrastajatele akrobaatilisteks treeninguteks. Lisaks õhkrada, rööbaspuu, köied, nöörid, mitmesugused matid jne.

BMX-KROSS

BMX-raja disainis ja ehitas Pekingi, Londoni ja Rio de Janeiro radade autor Tom Ritzenthaler.

Väline BMX krossirada on disainitud vastavalt UCI (rahvusvaheline jalgrattaliit) nõuetele, mis tähendab, et rajal on võimalik korraldada näiteks EM-i ja teisi rahvusvahelisi võistlusi.

BMX-kross on olümpiaala ja mõeldud nii proffidele kui ka harrastajatele. BMX-krossi sõitjad saavad talvel harjutada siseosas umbes

600 m² pumptrack’il. Seal on väga lõbus sõita teistelgi ratturitel ja lauduritel ning see sobib hästi ka algajatele. BMX krossirajal harjutavad rattakontrolli mitme teise rattaspordialaga tegelejad.

BMX PARGI- JA TÄNAVASÕIT, RULASÕIT

Keskuses on 900 m² bowl-stiilis park, mis mõeldud nii BMX ja MTB freestyle’i ratastele, scooter’itele kui ka rulasõidule. Rulasõit, BMXrattad ja scooter’id on kogu maailmas tõusuteel. Samuti on keskuses 550 m² suurune tänavasõidupark. 2020. aasta Tokyo olümpiamängude korralduskomitee on teinud ROK-ile ettepaneku lisada rula-, tänava- ja pargisõit mängude kavasse.

LUMELAUD, FREESTYLE SKI

Nii lumelaud kui ka free-ski on olümpiaalad ning Eestis on neil aladel lootustandvaid sportlasi, näiteks X-mängude võitja Kelly Sildaru.

Uues keskuses saavad laudurid ja suusatajad harjutada aasta läbi, sõltumata lumeoludest või puuduvatest suurtest mägedest.

Maailma tipptase

Maailmameister Kelly Sildaru ja tema isa Tõnis Sildaru ekstreemspordikeskuses Spot of Tallinn.

Tallinna kesklinnast vaid 6 km kaugusel Peetri külas asuva kompleksi siseosa atraktsioonid disainis legendaarne Nate Wessel, kelle loomingu hulka kuuluvad ekstreempargid näiteks X-Gamesile, Harley Davisonile, Red Bull Skylinesile. Wesseli ampluaa ulatub ratta- ja rulamaailmast tükk maad kaugemale. Näiteks disainis ja ehitas ta kuulsa parkuuri- ja vabajooksuakadeemia Tempest Freerunning Academy, kus harjutavad ka James Bondi filmides trikke tegevad kaskadöörid. Samuti on ta teinud rämpe motokrossile ja muudele spordialadele.

Wesseli looming on ka Woodwardi multikompleksid Woodward Copper ja Woodward Tahoe. Need on spordikeskused, kus lisaks action sports’i harrastajatele harjutavad akrobaatikavõimlejad – seega on tegemist kontseptsioonilt samasuguste keskustega nagu Spot of Tallinn.

Uus keskus loob esimest korda võimaluse rahvusvaheliste uute spordialade võistluste toimumiseks Eestis. Juba tänavu mais toimub UCI C1 kategooria rahvusvaheline BMX krossivõistlus ja läbirääkimised käivad mitme teise rahvusvahelise võistluse korraldamiseks.

“Paljud elamusspordialad, mida meie keskuses harrastada saab, arenevad väga kiiresti,” räägib Mario Kalmre. “Isegi Kelly Sildaru on öelnud, et neid trikke, mida mehed tegid viis aastat tagasi oma parimatel võistlustel, teevad nüüd naised. Seega on meie keskus valmis ajaga kaasas käima ja vajadusel muutuma.”

KEVAD 2016

139

NIKE LAHENDAB RULATAJATE MURED RULATAMINE SAI ALGUSE 1950. AASTATEL, KUI KALIFORNIA SURFARID OTSISID ALTERNATIIVI KEHVADE LAINETEGA PÄEVADEKS. SEALT SAI ALGUSE KÕNNITEEL SURFAMINE EHK RULASÕIT. SEE OMAKORDA TEKITAS SUURE NÕUDLUSE KVALITEETSETE JA TURVALISTE RATASTE, LAAGRITE NING LAUDADE JÄRELE. JA LOOMULIKULT OLID VÄGA OLULISEL KOHAL KA RIIDED NING JALANÕUD. TUNTUD RULABRÄNDID NAGU NÄITEKS VANS, DC, ZOO YORK JA GLOBE OLID ESIMESED, KES HAKKASID SPETSIAALSELT RULASÕIDUKS TOSSE DISAINIMA JA TOOTMA. AASTAL 2002 SISENES AMETLIKULT AGA RULATURULE KA NIKE SB (SKATEBOARDING), EHKKI TEGELIKULT ON NIKEL RULASÕIDUGA PIKAAJALISEMAD SUHTED.

A L G U SA A STA D

1970. AASTATEL, MIL RULASÕIT TEGI OMA TEIST VÕIDUKÄIKU, OTSISISID RULATAJAD TOSSE, MIS TOESTAKSID JA KAITSEKSID SÕITMISEL NENDE JALGU , ENT SAMAS LASEKSID TUNNETADA HÄSTI KA LAUDA. SEL AJAL SAI PALJUDE TIPPRULATAJATE PEAMISEKS SÕIDUVAHENDIKS NIKE BLAZER - TEGELIKULT NIKE ESIMENE SPETSIAALNE KORVPALLIKETS, MIS TOODI TURULE

1973. AASTAL. VEIDI ENAM KUI 10 AASTAT HILJEM, 1987. AASTAL, FILMITI LEGENDAARNE RULAVIDEO “THE SEARCH FOR ANIMAL CHIN”, MILLES KANDSID PEAROLLI SEITSE TOLLE AJA PARIMAT RULATAJAT. SEE VIDEO PANI ALUSE UUELE NIKE TULEKULE RULASKENELE. NIMELT KANDSID KÕIK RULATAJAD NIKE AIR JORDAN 1 KORVPALLITOSSE. SEE OLIGI ÜKS PEAMISI PÕHJUSI, MIKS 1990. AASTATE ALGUSES OTSISID KÕIK RULATAJAD LEGENDAARSEID AIR JORDAN KORVPALLIKETSE.

NIKE SB ARENG

NIKE SOOV PIDEVALT NOORI SPORTIMISEL AIDATA VIIS NEID OTSAPIDI EKSTREEMSPORDI JUURDE NING 1995. AASTAL TOETATI ESIMESTE X-MÄNGUDE TOIMUMIST. LISAKS VALMISTAS NIKE X-MÄNGUDEKS SPETSIAALSE REKLAAMIKAMPAANIA, MILLE SÕNUMIKS OLI “MIS OLEKS, KUI RULATAJAID KOHELDAKS NAGU SPORTLASI?”. SEE PANI ALUSE NIKE SB SÜNNILE. NIKE PIKAJALISED KOGEMUSED SPORDITOSSUDE DISAINIMISES JA TOOTMISES ÜHENDATI ERINEVATE

RULATAJATE NÄPUNÄIDETE JA KOGEMUSTEGA NING AASTAL 2002 TUTVUSTASTI MAAILMALE AMETLIKULT NIKE SB BRÄNDI. 2002. AASTAL TULDIGI TURULE UUENDATUD JA PISUT MUUDETUD NIKE DUNK MUDELIGA, MIS KORVPALLIJALATSINA NÄGI ILMAVALGUST JUBA AASTAL 1985. NIKE SB DUNK LOW KATTIS RULATAJATE PÕHIVAJADUSED NING TÄNU ZOOM AIR VAHETALLALE PAKKUS PEHMENDUST, MIDA RULATAJAD VAREM KOGENUD EI OLNUD. LISAKS OLI KETSI KEEL JA PEALIS PISTUD PAKSEM (POLSTERDATUD), MEENUTADES NII ROHKEM TOLLAAEGSEID TEISI RULATOSSE. NIKE SB DUNK LOW VÕETI ÜLE MAAILMA RULATAJATE POOLT VÄGA HÄSTI VASTU NING ENAM POLNUD PROFESSIONAALSETE RULATAJATE JAOKS PROBLEEME SIDUDA END NIKE BRÄNDIGA. ÜSNA PEA LIITUSKI ESIMESENA NIKE SB’GA MAAILMA ÜKS ANDEKAMAID TÄNAVARULATAJAID PAUL RODRIQUEZ JR, KELLE OMANIMELISI TOSSE KUTSUTAKSE P-ROD’IDEKS.

NIKE SB VALLUTAB MAAILMA NIKE SB ÜLIEDUKAS KOOSTÖÖ PAUL RODRIGUEZIGA NING DUNK SB JA MUUDE MUDELITE SUUR POPULAARSUS ANDIS NIKE SELGE MÄRGI, ET NENDE PÜÜDLUSI RULATAJATE SÕIDUKOGEMUSI PARANDADA ON HÄSTI VASTU VÕETUD. JÄRGMISENA KUTSUTI OMA NIKE SB RULATIIMI SELLISED TUNTUD NIMED NAGU OMAR SALAZAR, STEFAN JANOSKI, ERIC KOSTON JA SHANE O’NEILL. NEIST KAHEL - STEFAN JANOSKIL JA ERIC KOSTONIL, ON VÄGA EDUKAD OMANIMELISED KETSID. LISAKS ON NIKE SB TOETANUD VÄGA PALJUSID RULAÜRITUSI NII AMEERIKAS KUI KA MAAILMAS LAIEMALT. KÕIGE OLULISEM ON AGA SEE, ET NIKE POLE KAOTANUD OMA INNOVAATILIST MÕTLEMIST NING NIKE IDEID SAAB TEOSTADA VÄGA ERINEVATEL SPORDIALADEL. PEAAEGU KÕIK NIKE SB TOSSUD KASUTAVAD ERINEVAID NIKE PARIMAID TEHNOLOGIAID, MIS ON KÕIK ALGUSE SAANUD JOOKSUTOSSUDEST. NIKE SB ON MUUTNUND RULATAMISEKS MÕELDUD TOSSUD KERGEMAKS, VASTUPIDAVAMAKS, KAITSVAMAKS JA KA KENAMAKS.

BOTTECCHIA TARTU RATTARALLI AMETLIK RATTAPARTNER

MAAILM

3 GIGANTI TEKST: OLIVER LOMP FOTOD: SHUTTERSTOCK

JALGRATTASPORDIS ON VÄIKSEMAID JA SUUREMAID VÕISTLUSI, KUID GIRO D’ITALIA, TOUR DE FRANCE JA VUELTA A ESPAÑA ASUVAD MAINEKUSELT TEISTEST PILTLIKULT ÖELDES VALGUSAASTATE KAUGUSEL.

144

KEVAD 2016

MAAILM

Miks just need kolm?

Euroopa Jalgratturite Liidu asepresident ja Eesti Jalgratturite Liidu asepresident Madis Lepajõe: “Esiteks on Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania ühed kõige suuremad ja pikema ajalooga rattariigid. Aastate jooksul on just jalgrattasport nendes riikides olnud suure jalgpalli kõrval. Lisaks on need kolm tuuri kõige pikemad ja raskemad. Rikkalik ajalugu on paika pannud nõnda, et ega teistel olegi võimalik nende kõrvale tõusta – kolme suure pärast ei saa teised olla pikemad kui nädal. Eks tuuri korraldajatel ole ka probleeme nii omavahel kui ka rahvus-

K

Kuigi juba 1903. aastast sõidetav Tour de France jätab itaallaste ja hispaanlaste korraldatavad võistlused Giro d’Italia ja Vuelta a España pisut varju, unistab just nende tuuride võitmisest iga väike rattur oma esimesi pedaalivajutusi tehes. Suured dopinguskandaalid eesotsas maailma šokeerinud Lance Armstrongi juhtumiga on küll ala mainet pisut varjutanud, ent need kolm velotuuri on endiselt populaarsed. Rahvamass tuleb rattaässasid vaatama raja äärde, miljonid silmapaarid jälgivad televiisori ees. Tuuride ühine joon on mitmekesisus: särada võivad nii sprinterid, temposõitjad kui ka mägironijad, kuid üldvõidu nimel heitlevad enamasti viimased.

vahelise alaliiduga, kuid ma ei näe küll, et vähemalt lähima kümne aasta jooksul keegi Giro, Vuelta või Tour de France’i kohta kõigutaks.

Ma ei tahaks eestlaste võimalikke kohti sel aastal ennustada – teatavasti on ennustamine tänamatu töö –, kuid alati on põnevam, kui stardis on eestlased. Me ei tea veel, millist rolli Rein Taaramäe ja Tanel Kangert oma klubides kandma hakkavad, kuid tuleb ka aeg, kui nemad on otsustajad. Nad on end piisavalt abimeestena tõestanud ning näidanud, et võivad, kui vaja, ka ise liidrirolli kanda.”

Giro d’Italia

Ratta-aasta esimene kõrghetk saabub traditsiooniliselt maikuus Giro d’Italiaga. Pool sajandit startis-finišeeris esimest korda 1909. aastal sõidetud tuur Milanos, kus asub riigi suurima spordiajalehe Gazzetta dello Sporti peakontor.

Stardipaigad on nüüd muutunud ja populaarsuse kasvatamiseks antakse sageli avang ka välisriigis – viimati 2014. aastal Põhja-Iirimaal Belfastis –, ent lõpp toimub alati Milanos.

Mullu võitis Giro hispaanlane Alberto Contador, enim üldvõite (koguni viis) on aga legendaarsel Belgia ratturil Eddy Merckxil ning itaallastel Fausto Coppil ja Alfredo Bindal. Parima eestlasena sai Tanel Kangert 2013. aastal üldarvestuses 13. koha.

Tänavu sõidetakse Giro 21 etappi 6.–29. maini. Velotuuri kogupikkus on 3383 km.

KEVAD 2016

145

MAAILM Tour de France

Spordiala kõige olulisem võistlus peetakse tänavu 2.–24. juulini (21 etapil läbitakse kokku 3519 km) juba 103. korda. Tour de France sündis spordilehtede Le Vélo ja L’Auto rivaalitsemisest. L’Auto püüdis müüginumbrites meeleheitlikult oma suuremale konkurendile järele jõuda ja nõnda otsustati korraldada niigi populaarse spordiala mitmepäevane tuur.

Kuigi algusaastatel saatsid võistlust skandaalid – näiteks fännide kallaletungid ratturitele või sportlaste “lõikamised” –, oli spordiajaloo ühele olulisemale iga-aastasele suursündmusele alus pandud.

Alati erinevatel mitmekesistel trassidel toimuv velotuur sõidetakse küll enamasti Prantsusmaal, kuid sageli antakse start mõnes välisriigis. Näiteks 2007. aastal kõlas avapauk Londonis, mullu Hollandis Utrechtis. Finišijoon asub aga alates 1975. aastast kindlasti Pariisi peatänaval Champs-Élysées’l.

Kahjuks on suurvõistlust saatnud ka dopinguskandaalid. Neist kurikuulsaim sai alguse kuu pärast seda, kui ameeriklane Lance Armstrong oli 2005. aastal võitnud oma seitsmenda Tour de France’i. Nimelt avaldas prantslaste ajaleht L’Équipe dokumendid, mis näitasid, et Armstrong kasutas 1999. aastal keelatud ainet EPO-t. Uurimine venis ilmatu pikaks ning Armstrong eitas dopingupruukimist kaua, kuid 2013. aasta jaanuaris tunnistas mees Oprah Winfreyle antud intervjuus oma süüd.

Mullu noppis Tour de France’i esikoha britt Chris Froome. Suisa viis korda aga on viimasel etapil üldvõitjana käed taeva poole tõstnud belglane Eddy Merckx, hispaanlane Miguel Indurain ning prantslased Jacques Anquetil ja Bernard Hinault.

Glamuurseimal velotuuril on neli etappi võitnud ka Eesti läbi aegade parim jalgrattur, omal ajal maailma üheks parimaks sprinteriks peetud Jaan Kirsipuu, kes triumfeeris korra nii 1999., 2001., 2002. kui ka 2004. aastal. Parima üldkohaga on tuuri lõpetanud Rein Taaramäe, kes 2011. aastal oli kokkuvõttes 12. ja noorte ratturite arvestuses 2. kohal.

146

KEVAD 2016

PARIMAIST PARIMAD

Kõik kolm tuurivõitu on jalgrattaspordi väärikas ajaloos saanud vaid kuus meest: Vincenzo Nibali ja Felice Gimondi (Itaalia), Jacques Anquetil ja Bernard Hinault (Prantsusmaa), Eddy Merckx (Belgia) ja Alberto Contador (Hispaania). Enim etapivõite kolme tuuri peale kokku on võitnud Merckx – 64.

Ratturid, kes Vuelta lõpuni sõidavad, läbivad 3277 km.

Vuelta a España

Vuelta on kolmest gigandist kõige noorem ja sai alguse “alles” 1935. aastal. Õigupoolest loodigi Vuelta just Giro d’Italia ja Tour de France’i populaarsusest inspireerituna. Ka Vuelta eestvedaja oli algul ajaleht, hispaanlaste Informaciones.

Mullu oli Vueltal kokkuvõttes parim itaallane Fabio Aru, kuid neli üldvõitu on saanud kodupubliku rõõmuks hispaanlane Roberto Heras.

Eesti sprindikuningas Jaan Kirsipuu triumfeeris 1998. aastal Vuelta 3. etapil, kuid Vueltal on võidurõõmu tundnud ka mägedemees Rein Taaramäe, olles parim 2011. aasta 14. etapil.

Vuelta saab tänavu alguse 20. augustil ja lõpeb 11. septembril. Ka seal läbitakse kokku 21 etappi – ratturid, kes lõpuni sõidavad, koguvad saldosse 3277 km.

JALGRATAS

FATBIKE – UUS TREND BALTI RIIKIDES

F

OLGU LIIVAL VÕI LUMES, MUDAS VÕI KIVIDE VAHEL, KRUUSAL VÕI SILLUTISEL – FATBIKE PAKUB NAUDITAVAT SÕITU.

Fatbike on viimasel paaril aastal olnud kõige kiiremini kasvav trend rattamaailmas. Kuna see on tavalisest maastikurattast märksa laiemate rehvidega, saab fatbike’iga sõita igasugusel pinnasel ja isegi seal, kus enne tuli kõndida, ratas käekõrval. Lahtisel liival, poristel metsateedel, isegi soos on just fatbike õige valik. Ehkki mõeldud eelkõige ekstreemseteks maastikusõidutingimusteks, meelitab fatbike ka

148

KEVAD 2016

linnarattureid. Fatbike’iga pole probleemi liikuda üle sügavate maasturijälgede, kaljustel või juuri täis teeradadel, olgu siis tegemist tõsise treeningu või mõnusa matkaga sõprade seltsis. Ja mis kõige tähtsam – fatbike’iga saab sõita aasta läbi, isegi talvel lumel ja lörtsis.

Fatbike’iga võid unustada niisugused tegurid nagu kaal, veeretakistus jms. Selle asemel saad söösta tundmatutele radadele

terasraami ja ülilaiade rehvidega rattal, ilma et peaksid milleski järele andma.

Fatbike’iga avastad kohti, kuhu tavalise rattaga minekust ei julgenud mõeldagi.

Lihtsalt lase käia ja sõida! Kui koged, et kivid ja puujuured ei vääri laiade rehvide all mingit tähelepanu, võib juhtuda, et ka sina armud fatbike’i. Ja kui ei armu, siis vähemalt oled seda nauditavat sõitu proovinud.

NAUDI

PINGUTUST

ESIMENE KEVADINE SÕIT Eufooria igast pedaalipuudutusest Isegi kui oled kogu talve treeninud, on esimeses kevadises sõidus midagi erilist.

Särav päikesevalgus, sujuvalt tuttavad rajad, võitmatuks tegev kerge enesetunne rattahooaeg on lõpuks kohal. Putita oma kaherattaline kaaslane üles, pane selga parim varustus ja võta end kevadvärskuse tuulde. Rajal näeme!

global.craftsportswear.com

JALGRATAS

Uued horisondid

Enne fatbike’e olid mägijalgrattad.

1970. aastate lõpus leidis üks sõpruskond Californiast ja Coloradost, et tavaline jalgratas on igav, kuid võistlusratas liiga spetsiifiline. Nad otsustasid luua uut tüüpi ratta, võttes käiguvahetuse põhimõtte võidusõidurattalt ning amordid ja võimsad rehvid mootorrattalt.

Niisuguse rattaga sai sõita raskemal maastikul kui seni ning liikuda ka mägedes.

1980. aastate algul hakkasid mägijalgrattad üha laiemalt levima. Seiklushimulistele meeldis, et nendega sai avastada seni tundmatuid radu, samal ajal kui linnasõitjad märkasid, et tänu laiadele rehvidele ja muudele headele omadustele on ka tänavatel hoopis mugavam liikuda.

Lühidalt öeldes avasid mägijalgrattad ratturitele uued horisondid, sest läbida sai märksa mitmekesisemaid paiku.

Ometi ei suutnud niisugused rattad veel kõike kivisel maastikul, pehmel pinnasel ja järskudel kallakutel. Seepärast ongi püütud rattaid pidevalt edasi arendada ja lõpptulemuseks on fatbike.

Bottecchia fatbike ’id

Bottecchia pakub Sportlandis täiskasvanutele käesolevaks hooajaks kahte mudelit. Hinnalt soodsam sobib kõigile huvilistele, teine aga on tippmudel nõudlikumale sõitjale. Lastele mõeldud fatbike’idest arvatakse kujunevat selle hooaja hitt. Sportlandi valikus on 7–12-aastastele mõeldud mudel ja kuni 6-aastastele mõeldud mudel.

150

KEVAD 2016

FATBIKE ’I-MATKAD KÕRVEMAAL Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus korraldab avatud matku huvilistele nädalavahetustel ning seminarigruppidele ka teistel aegadel. Lisaks on võimalus ratast laenutada ja iseseisvalt matkama minna. Küsi keskusest rajasoovitusi või lase koostada matkamarsruut.

Küsi lisa või broneeri fatbike’i-matk: www.korvemaa.ee, info@korvemaa.ee, tel (+372) 5349 9598.

VÕRRATU SÕIT FATBIKE ’IGA Vaata videot sportlandmagazine.com

LINNARATTAD

200 28" ALU 6V TY 21 LADY

Periood: (10 kuud)

35€

50€

25€

499€

ESPERIA Retro

499€

50€

BE12 26" ALU 7V LI-ION

Periood: (10 kuud)

429€

43€

261 DOLCE VITA 1V LADY 26"

Periood: (10 kuud)

50€

249€ Periood: (10 kuud)

479€

48€

310 28'' ALU FS 24V TX 800

Periood: (10 kuud)

ESPERIA Boston

Periood: (10 kuud)

499€

213 28" ALU 7V TX 55 RONDINE

Periood: (10 kuud)

220 28" ALU 21V TX 55

Periood: (10 kuud)

429€

43€

429€

43€

303 VINTAGE FIXIE 700c ALLOY

Periood: (10 kuud)

212 28" ALU 7V TX 55 MONOTUBE

Periood: (10 kuud)

293 GRAZIELLA FOLDING 1s METRO

Periood: (10 kuud)

349€

1499€

150€

249€

25€

Lepin

gu ta su 15 €.

LASTERATTAD

PARIM VALIK RATTAID TARTU RATTARALLI LASTESÕITUDEKS

229€

016 16'' COASTERBRAKE

017 16'' COASTERBRAKE

Periood: (10 kuud)

031 CTB 20" 6V

060 24" ALU FRONT S. 21V

070 FAT WILD BOY 24" ALU

169€

Periood: (10 kuud)

ESPERIA Smile

Periood: (10 kuud)

20€

ESPERIA Happy

50€

229€ Periood: (10 kuud)

23€

26€

Periood: (10 kuud)

30€

Periood: (10 kuud)

20€

Periood: (10 kuud)

23€

199€

169€

ESPERIA Smile

Periood: (10 kuud)

299€

30€

499€

40€

199€

051 CTB 24" 6V

Periood: (10 kuud)

259€

23€

299€

26€

399€

030 20" FRONT S. 6V

Periood: (10 kuud)

050 24" 18V

Periood: (10 kuud)

ESPERIA Happy

23€

259€ Periood: (10 kuud)

229€

229€

VÕIDUSÕIDURATTAD

TARTU RATTARALLI AMETLIK RATTAPARTNER 86A 27,5'' GAVIA FS 20V XT-DEOre

Periood: (10 kuud)

999€

100€

87A 29'' GAVIA FS 20V XT-DEOre

Periood: (10 kuud)

999€

100€

PARIM VALIK RATTAMARATONIKS!

85A 29" STELVIO 20S XT-DEOre

Periood: (10 kuud)

1299€

130€

85C 29" STELVIO FS 22V xt

Periood: (10 kuud)

180€

PARIM VALIK RATTARALLIKS!

66Q T1 TOURMALET ULTEGRA

Periood: (10 kuud)

67Y T2 DOPPIA CORSA ULTEGRA

Periood: (10 kuud)

-20%

300€

56Q 8AVIO EVO ULTEGRA

Periood: (10 kuud)

2499€

250€

-30%

-30%

2999€

300€

1199€

120€

2999€

81C ZONCOLAN 29" XT 22

Periood: (10 kuud)

54N DUELLO 105 MIX

Periood: (10 kuud)

1799€

3299€

330€

71T EMME 3 Gara Dura Ace

Periood: (10 kuud)

-20%

800€

7999€

MAASTIKURATTAD 103 27,5" LADY FS 21V TX 55

399€

105 27,5" FS 21V TX 55

40€

Periood: (10 kuud)

115 27,5" FS 24V ALTUS

649€

89E 29'' TONALE ALU FS 27V

Periood: (10 kuud)

145 26" CERVINO ALU 20V

Periood: (10 kuud)

ESPERIA PORTLAND 27,5

Periood: (10 kuud)

160€

140 26" SENALES ALU 18V

ESPERIA Seattle DISK

Periood: (10 kuud)

25€

40€

Periood: (10 kuud)

76€

899€

85€

249€

Periood: (10 kuud)

759€

65€

849€

76€

1599€

120 27,5" FS 27V ACERA

Periood: (10 kuud)

399€

40€

649€

65€

759€

105 27,5" FS 21V TX 55

Periood: (10 kuud)

116 29" FS 24V ALTUS

Periood: (10 kuud)

125 29" FS 27V ACERA

399€

Periood: (10 kuud)

90€

Periood: (10 kuud)

38€

379€

NAISED

NAISED

NAISED

MEHED

MEHED

MEHED

LAPSED

LAPSed

THOMAS COVILLE, SOOLOPURJETAJA

HELLY HANSEN CATWALK

Helly Hanseni edu aluseks on Skandinaavia disain, optimaalseim kombinatsioon stiilist ja funktsionaalsusest.

Seep채rast eelistavadki nii profid kui n천udlikud harrastajad Helly Hansenit.

HELLYHAN SEN . CO M

UUS KIA OPTIMA – MITTE AINULT PEALTVAATAMISEKS.

www.kia.ee

Uue Optima sisemusest leiad tiimikaaslased, kes aitavad vältida ootamatuid nurgalööke: reaalajas liiklusinfot pakkuv navi, sõidurajalt väljumise hoiatussüsteem, parkimisabi ja “pimedate nurkade” tuvastus on abiks nii standardolukordades kui platsi nägemisel.

FC Flora ründaja, Rauno Alliku Eesti meister: 2010, 2011, 2015

Parim tiim, parimad partnerid!

Toetame ja elame kaasa valitsevale Eesti meistrile ja mitmekordsele karikavõitjale! Jälgime põnevusega, kuidas kulgeb Eesti jalgpalliajaloo suurima ja mõjukaima klubi FC Flora juba 26 hooaega kestev mängude seeria, mille jooksul on võidetud 10 meistritiitlit, 6 Eesti karikat ja 9 Superkarikat.

Kia edasimüüjad Eestis: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47.

PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22.

RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97.

KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,1/132 kuni 10,6/247, maanteel alates 3,7/98 kuni 5,9/138, keskmine alates 4,2/110 kuni 7,5/175.

NIKE OSTUSOOVITUSED

NIKE BIRDSEYE CREW

NIKE SIGNAL TANK

HIND: 54,95

HIND: 29,95

Mõnus särk vabaks ajaks, sobib ideaalselt nii retuusiga kui dressipükstega. Poest võib leida ka sarnased püksid, et ideaalne komplekt luua.

Sädelev maika, mis sobib iga asjaga püksiga. Poes ka teisi värve!

NIKE LEG-A-SEE PRINTED (PALM)

HIND: 49,95

NIKE LEG-A-SEE-JDI

HIND: 49,95

Silmatorkavad puuvillast retuusid tagavad stiilse välimuse

Ülimugavad JUST DO IT retuusid sobivad iga asjaga!

WMNS NIKE MD RUNNER 2

HIND: 69,95

WMNS NIKE ROSHE ONE

HIND: 99,95

Legendaarsed MD Runner jalatsid kuuluvad iga naise gerderoobi

Üks mugavamaid ja hingavamaid jalanõusid, mis sobivad isegi kleidi juurde!

NIKE CITY PACKABLE

HIND: 64,95 Ülistiilne jakk, mis annab su stiilile viimase lihvi!

NIKE LEG-A-SEE-AOP

HIND: 44,95 Retuusid, mis ei jäta ühtegi inimest külmaks- puvill tagab mugavuse ja muster stiilsuse!

WMNS NIKE AIR MAX THEA

HIND: 124,95 Kõige naiselikum jalats, mis annab su välimusele stiilsust ja mugavust!

NIKE TEE-SHOEBOX

HIND: 37,95 Stiilne ja mugav särk on must have toode iga mehe riidekapis.

NIKE MODERN FT CUFF PANT

HIND: 64,95 Modernsed püksid, mis soivad igale mehele.

NIKE AF1

HIND: 119,95 Legendaarne Air Force jalats millel on aegumatu stiil ja mis sobib nii teksa kui dressiga.

NIKE TEE-JDI PHOTO FILL

HIND: 22,95 Särk igaks olukorraks, nii dressika kui pintsaku alla!

NIKE AW77 CUFF TPRD PT – SHBX

HIND: 64,95 Mugavad slim lõikega püksid sobivad igal ajal ja igale poole!

NIKE VARSITY JACKET

HIND: 99,95 Jakk, mis kaitseb sind ilmastikuolude eest ja lisab stiili

NIKE ROSHE ONE

HIND: 99,95 Populaarsust kogunud Roshe One jalatsid sobivad igasse stiili!

LASTE UISUD Rai der

79,95

79,95

SK 8 H er o X B OA

E X O 6. 0 W

129,95

F. I . T . 80

Vo2 90 PRO W

259,95

Ra dic a l 100 W

349,95

M a rl e e

129,95

CH AR M X B OA Jr.

129,95

149,95

Al exi s 80

149,95

Vo 2 90 B O A M

279,95

Vo 2 90 B OA W

279,95

Rad i cal X B O A

399,95

FITNESSUISUD EXO 6.0 M

129,95

TREENINGUISUD V o2 90 PR O M

259,95

TREENING/VÕISTLUSUISUD Radic al 100 M

349,95

KÕIKIDE UISKUDEGA kaasa TASUTA RÜHMATREENING RULLIBUSSILT.

URBAN UISUD Midtown Blue

199,95

Un n atura l

269,95

Leping

u tasu

F.I .T. Pro 84

199,95

Vo2 100 X PRO

299,95

Al e xis P ro 84

199,95

F. I . T . B OA

219,95

15

€.

Al exi s B OA

219,95

STABILITY PLUS: See saabas seab taseme, mida vabaaja uisutajad ja itness-uisutajad vajavad oma rulluisus. Stability Plus on täiuslik kooslus mugavusest ja toestusest, olles madala kaalu juures ideaalne saabas paljudele erinevatele rulluisutajatele.

3 RADICAL

VO2: Luua saapaid treeninguiskudele võib olla keeruline, kuna tuleb arvestada, et suuremate ratastega on vaja ka paremat toestus, samas lisamata kaalu. VO2 saabas on maailma parim kooslus heast toestusest ja kergest kaalust.

RADICAL: Treening-võistlusuiskude saapad erinevad ülejäänutest, kuna need on madalamad ja kergema kaaluga. Tänu sellele saate näidata oma parimat uisutehnikat. Lisaks sellele pakub Radical saabas ka suurepärast toestust.

F.B.I.: raam summutab teel tekkivaid vibratsioone enam, kui ükski teine K2 raam. Tänu sellele sobib see raam nii algajale uisutajale, kui ka nendele, kes uisutavad konarlikumal asfaldil.

TEC COMPOSITE: See vabaaja komposiitraam on integreeritud uisu põhja külge. Tec Composite raam on disainitud summutamaks tekkivaid vibratsioone, samas viib uisutaja raskuskeskme madalale tagades seeläbi sõidu ajal parema kontrolli uiskude üle.

D.C. ALUMINIUM: Die Cast Alumiinum raamid on tuntud sellepoolest, et need tagavad suurepärase jõuülekande ning stabiilsuse ka suurematel kiirustel. Need itness-seeria raamid on heade manööverdamisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta kon iguratsiooniga.

VO2.2: raam on kergeim alumiinium treeningraam, mille K2 on kunagi tootnud. Sellel heade manööverdamisomadustega raamil on piisavalt pikkust ja jäikust, et tagada stabiilsus ka suurimatel kiirustel. Lisaks pakub see raam ka sellist jõuülekannet, mida varem võis leida ainult võistlusuiskudel.överdamisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta kon iguratsiooniga.

RADICAL: See raam on loodud tagamaks stabiilsust suurimatel kiirustel, mida on rulluiskudega võimalik saavutada. Alumiiniumi sulamist Radical raami on kuumtöödeldud, et suurendada jäikust. Radical raami asendit on võimalik saapa suhtes muuta vastavalt uisutaja soovile.

KÕIKIDE UISKUDEGA kaasa TASUTA RÜHMATREENING RULLIBUSSILT.

11. juuni Narvas Kauneim jooksurada Eestis!

Igale l천petajale medal!

INFO JA REGISTREERIMINE

WWW.JOOKS.EE

COBRA ULTRA UJUMISPRILLID

THERE’S NOTHING LIKE IT. Cobra Ultra kitsas kuju teeb sellest parima võistlusprilli sportlasele, kes tahab olla teistest parem ja anda endast parima.

MEIE INIMESED

Helina oma tööpaigas Pärnu keskuse Sportlandis.

HELINA TRAKS TEEB OMA UNISTUSED TEOKS! TEKST: HELINA TRAKS, PÄRNU KESKUSE SPORTLANDI JUHATAJA FOTOD: TEELE MUSTALLIKAS

TRENN JA TERVISLIK ELUVIIS ON PRAEGU POPULAARSED TEEMAD. ENT TRENNI TULEB TEHA NII, ET SEAD ENDALE EESMÄRGID – AINULT NÕNDA JÕUAD SOOVITUD TULEMUSENI. 198

KEVAD 2016

O

Olen alati end natukene liigutanud, kuid see on jäänud harrastaja liikumise piiridesse ja olgu-ma-siis-korra-lähenkäin-ära-stiilis trenniks. Tegelesin kooliajal seitse aastat tantsimise ja neli aastat võrkpalliga, nii et sportlikkus ei ole mulle võõras, kuid... Pärast gümnaasiumi lõppu proovisin igasugu imedieete, millega sai kiiresti kaalust alla.

Loomulikult polnud tulemused püsivad ja järgnes kahekordne kaalutõus, millega siis üritasin tegelda. Alustasin palju kordi, ent trenn jäi igasuguste vabanduste tõttu poolikuks. Vedasin end kohale, tegin trenni ära, kuid ei sead-

nud endale eesmärke. Kui sa ei tee aga asja korralikult, siis ei saa ka korralikke tulemusi!

Ma olen ikka imetlenud häid treenereid, kes teisi inspireerivad ja kelle trenni minekut kannatamatult oodatakse. Nad suudavad anda endast nii palju väljapoole. See omakorda mõjutab treenijaid, kes tahavad olla paremad, edukamad, tublimad ja anda endast maksimumi. Kuskil minu sees on alati istunud mõte: mis oleks, kui... Südames olen alati unistanud, et mina võiksin olla see, kes inspireerib teisi tegema paremini, andma endast selles trennis

MEIE INIMESED kõik! Kuid minu sees on alati olnud ka pisike hääl, mis ütleb, et ma ei saa. See nõuaks nii palju tööd ja vaeva ning ma pole selleks valmis. Lihtsam on ju minna kellegi teise trenni ja salaja unistada.

Eelmisel sügisel plaanisin minna kooli. Konkurents oli aga tihe, ma ei saanud sisse. Soovitati järgmisel aastal uuesti proovida. Miks peaksin ootama aasta, kui soovin end arendada ja omandada uusi teadmisi? Mõtlesin, mida ma veel võiksin teha, sest isu midagi uut käsile võtta oli suur. Nii suur, et tuli mõte: õpin treeneriks! Ma töötan Sportlandis – ettevõttes, mis on üdini läbi imbunud ja ümbritsetud spordist ja sportlikkusest ning kus kõik uksed selliseks eluviisiks on avatud.

Miks olen endale alati sisendanud, et ma ei saa? Kes mind keelab?

Teadsin, et seekord ei saa ma seda teekonda alustada üksi. Pean leidma endale toetaja ja abilise, kelle käest nõu küsida. Tuge ei tulnudki kaugelt otsida.

Kaubamajaka Sportlandi juhataja Kuido, kellega kindlasti tutvusite eelmises Sportland Magazine’i numbris, on edukas meeste rannafitnessis ega pidanud vaevaks hakata minu tugiisikuks. Koos panime paika plaani ja eesmärgid: “tasa ja targu” on mõistlik sõnapaar, mida järgida, kui soovid püsivat tulemust.

Tulemuste saavutamiseks on esmatähtis õige toitumine, kava järgi hakkasin toituma alates novembrist. Naljakal

kombel ei olnud minu köögis enne olemas niisugust asja nagu köögikaal, mis aga toitumiskava puhul on asendamatu.

Algul tundus täiesti ulmeline hakata oma toitu grammipealt kaaluma ja karpidesse valmis panema. Ent sellega harjub ning nüüd oskan üha paremini kalkuleerida nii, et ei pea näpuga mööda kava järge ajama.

Trenn on teine tähtis osa, kui tahad

ISUDEGA TOIMETULEKUKS MEENUTAN ENDALE, MIKS MA SEDA TEEN JA KUI PALJU KORDI OLEN VAREM KÄEGA LÖÖNUD. kaalust alla võttes end ka ilusamaks vormida. Jõusaali ABC näitas mulle ette Kuido elukaaslane. Jõusaalist ja rühmatreeningutest leiab mind alates septembrist üsna tihti, 6–7 korda nädalas.

Kusjuures ma ei sunni end sinna minema, vaid lähen alati hea meelega.

Trennis unustan kõik muud toimetused ja keskendun vaid iseendale – ning emotsioon on võimas. See tekitab tõepoolest sõltuvust ja ma naudin seda!

Varem leidsin ikka vabandusi trenni mitte minna, nüüd aga sean oma plaanid alati nii, et enne trenn ja siis muud

toimetused.

Kui mõtlen oma seni läbitud teekonnale tagasi, siis raskeks on läinud alles viimasel ajal. Esialgu olin igati motiveeritud ja isegi ei mõelnud, et tahaks seda, teist ja kolmandat. Kaal ju kukkus, riided jäid suureks, enesekindlus kasvas, jõusaalis raskused suurenesid jne. Tulnud on aga isu selliste asjade järele, mida ma oodatagi ei osanud. Näiteks assortiikommid ja muu magus. Ma pole kunagi olnud koogisõber, kuid praegu tekib isegi internetis pilte nähes tohutu koogiisu. Üritused, sünnipäevad ja muud koosviibimised on tavaliselt samuti lookas laudadega, kust võib leida igasugu ahvatlusi.

Isudega toimetulekuks meenutan endale, miks ma seda teen ja kui palju kordi olen varem käega löönud. Mitte kuidagi ei tahaks uuesti kosuma hakata!

Muidugi ei too üks amps või tükike magusat kaotatud kilosid kohe tagasi ja aeg-ajalt tuleb end ikka premeerida ka, kuid mõistlikkuse piires.

Seitsme kuuga olen kaotanud 15 kilo ja plaanis on lahti saada veel umbes üheksast. Tempo, millega liigun allapoole, on normaalne – mida aeglasemalt läheb, seda püsivam tulemus. Suvekuudel, kui ülekilod on loodetavasti kadunud, on plaan hakata lihast kasvatama ja vähendada keha rasvaprotsenti.

Sügisel on ehk võimalus teha järgmine samm ning hakata omandama treeneri kvalifikatsiooni.

TULE VAATA, KES ON MEIE INIMESED Vaata lähemalt youtube.ee/sportlandeesti

Helina Traks tänavu veebruaris Pärnu MyFitnessis.

KEVAD 2016

199

SPORTLAND

KUI TÖÖL ON SAMA TORE NAGU VABAL AJAL TEKST: KARMELA PÕLDER, RAKVERE SPORTLANDI JUHATAJA FOTO: AIN LIIVA

MIS VÕI KES ON RAKVERE SPORTLAND? SEE ON ÜKS NII-ÖELDA KESKMINE SPORTLANDI KAUPLUS, MIS ASUB RAKVERE KÜLJE ALL TÕRREMÄE KÜLAS PÕHJA­ KESKUSES. OLNUD AVATUD 7 AASTAT.

E

Ent mitte asukoha ega mõne muu taolise näitaja tõttu ei ole kauplus eriline.

Eriliseks teevad Rakvere Sportlandi just need inimesed, kes sinna on kokku sattunud. Siit on aja jooksul läbi käinud suur hulk inimesi, kuid viimaste aastatega on saavutatud stabiilsus ja kokku on saanud kaheksa armastavat naist, kes teevad tööd ühise eesmärgi nimel.

Tiimi eesmärk on Rakvere ning selle ümbruskonna noorte inimeste elu muutmine huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks. Iga päev pakume seda oma klientidele kaupluses, väljaspool tööaega aga üksteisele. Meile ei ole liig näiteks õhtul kell üheksa sõita koos Tallinna kinno, et ära vaadata üks tore film. Meile pakub rõõmu minna kell 7 hommikul parki ja korraldada üks sügisene fotosessioon inspireerituna Sportlandi sügiskampaaniast “Võitjate valik”, et seda siis oma Facebookis ja Instagramis jagada.

Kindlasti on meile olulised sünnipäevad – neid oleme alati tähistanud, püüdes üllatada oma inimesi ja täites nende suurimad unistused. Meile ei ole keeruline organiseerida sünnipäevalilli üle

200

KEVAD 2016

andma lemmiknäitleja Üllar Saaremäe või üllatada videosõnumiga mõnelt lemmikkorvpallurilt. Tunduvad väikesed asjad, kuid väikesed asjad ongi need, mis päeva lõpuks loevad!

Igal aastal korraldab Põhjakeskus parima kaupluse konkursi, kus aluseks võetakse testostude tulemused ning majareeglite täitmine, positiivne käibekasv, osalemine keskuse kampaaniates ja omaalgatuslikud üritused. Nende tulemuste ja arutelu põhjal otsustatakse, kes saab parima poe tiitli, ning neid premeeritakse 1500-eurose reisitšekiga.

Selle konkursi võitmine on südames

alati olnud meie eesmärk. 2015. aastal täituski kauane unistus ja Rakvere Sportland kuulutati 80 kaupluse seas Põhjakeskuse parimaks kaupluseks!

Võidu taga on kogu meeskond, kus kõige suurema töö on ära teinud teenindajad, kes on päevast päeva müügisaalis. Kes on need kaheksa naist ja kuidas on võimalik saavutada selline ühtsus, et vabal ajal ollakse sõbrad ning töö ajal säilib kord ja töökus? See on lihtne, kui koos on inimesed, kes mõtlevad sarnaselt ja tegutsevad ühiste väärtushinnangute alusel. Kui nad juhtumisi on ka töökaaslased, siis ei jäägi muud üle, kui kokku tuleb üks vägev punt.

Rakvere Sportlandi moodustavad juhataja Karmela, vanemteenindaja Reelika ning tublid teenindajad Helina, Kristi, Pille-Riin, Kristiina, Janete ja Kattre. Unustada ei saa ka meie suviseid asendajaid, kes samuti on meiega alati kaasas – Evely ja Berit Delia, kaks noort, kuid äärmiselt töökat ja andekat inimest.

See ongi Rakvere Sportland – meeskond, kus iga liige on oluline, kus ollakse üksteise suhtes tähelepanelikud, märgatakse ja toetatakse üksteist.

RISTSÕNA Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastus oli: Tahtekindel tritsutaja. Õigesti vastanutest osutus võitjaks Elin Ilves Tartust.

Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märgusõnaga RISTSÕNA hiljemalt 31.05.2016 postiaadressil Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või e-aadressil sportland@sportland.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja Roxy bikiinid või Quiksilveri surfipüksid.

NIMI: TELEFONINUMBER: E-AADRESS: POSTIAADRESS: RISTSÕNA VASTUS: KEVAD 2016

205

10 KÜSIMUST

SPORDI ASEKANTSLER

TARVI PÜRN TEKST: OLIVER LOMP FOTO: SCANPIX

soovite uues ametis kultuu1 Mida riministeeriumi spordi asekantslerina ära teha?

Kõik olulised spordiorganisatsioonid peaksid liikuma ühiselt eesmärkide poole – “Eesti sport 2030” strateegiadokument annab selge pildi, kuhu tahame jõuda. Tippspordis on vaja kohendada rahastamismudeleid, liikumisharrastuse valdkonnas on oluline koostöö.

Miks osutusite enda hinnangul

valituks?

2 ametisse Töö võrkpalliliidus andis väga tugeva

kogemustepagasi. Eesti Võrkpalli Liit on rahvusvaheliste ürituste korraldaja ja partnerina Euroopas heas kirjas. Ise olin tehnilise delegaadi ja CEV komisjoni liikmena ametis üle 8 aasta. Usun, et need kogemused olid minu puhul positiivsed argumendid, ja ma loodan, et nende baasilt kerkinud ideed leidsid toetust.

tekkis soov kandideerida?

3 Kuidas Otsus ei sündinud kergelt, kuna võrkpallis on ees huvitavad ajad. Kandideerimise põhjusteks olid soov Eesti sporti laiemalt panustada ning end väga vastutusrikkas ametis teostada.

Millised on Eesti spordi kõige

4 keerulisemad kitsaskohad?

Tippspordis on selleks rahastamine.

Riigi fookuses peaks olema peamiselt koondise tasemel Eesti riigi esindamine ja selle toetamine. Oluline on jäl-

206

KEVAD 2016

gida, kuidas keskkond tervikuna võimaldab noorsportlastel nii kaugele jõuda ehk mil viisil on tulemusspordile orienteeritud klubid ja treenerid motiveeritud ja millised on võimalused.

Liikumisharrastuse puhul on kaugem eesmärk, et sarnaselt Põhjamaadega liiguks regulaarselt 2/3 elanikest.

Praegu on sellest 1/3 puudu. rahastamise juures lonkab?

5 Mis Lisaks sellele, et finantseerimine on

teatud lõikudes ebapiisav, on võimalik rahastamismudeleid lihtsustada ning vähendada bürokraatiat ja kulusid.

Praegu taotlevad alaliidud toetusi 3–4 eri kanalist, mis pole mõistlik. Samuti tuleb teadvustada, et tervem rahvas aitab tulevikus tervishoiukuludelt kokku hoida ehk pikemas perspektiivis on kasulik tagajärgedega võitlemise kõrval tegelda ka ennetusega.

Kas EOK presidendi valimistel

6 on hea maitse piir ületatud?

Kohati saab tõesti paralleele tõmmata käimasolevate USA presidendivalimistega, aga positiivne on, et tugev konkurents on tekitanud sisulise debati, sundinud kandidaate koostama põhjaliku programmi ning suhtlema aktiivselt valijaskonnaga.

seisu jätsite võrkpalli?

7 Millisesse Meeste saalivõrkpallis on hästi toimivad liigad, mis võimaldavad andekatel jõuda Euroopa suurklubidesse – tänu sellele on muutunud ka koondise tase

aasta-aastalt tugevamaks. Ressurss on aga piiratud ja muudes valdkondades on arenguvõimalused ahtamad. Organisatoorselt on seis hea – meeskond on väike, aga väga professionaalne.

Kui lootusrikkalt võime Rio OM-i

8 jälgida?

Ehk olen liiga hästi kursis, kui keeruline on maailma tippu jõuda, aga tundub, et kiputakse olema liiga kriitilised ja ootused on põhjendamatult kõrged.

Väga paljudel aladel on juba OM-ile pääsemine tohutu kadalipp ja suur õnnestumine. Meil on aga päris mitu sportlast, kelle puhul poleks medal üllatus.

eestlased on spordirahvas?

9 Kas Kindlasti. Nii väikese rahvuse puhul on imekspandav, kui paljudel aladel ollakse maailmas ja Euroopas heas konkurentsis. Liikumisharrastuse poolest võiks seis olla parem, aga trend on ka siin positiivne.

aktiivselt ise spordiga tege10 Kui lete?

Sport on mind harrastaja tasemel saatnud lapsest saati. Südamelähedased on võistkondlikud alad võrkpall, korvpall ja jalgpall, aga meeldivad ka jooksmine, suusatamine ja tennis. Viimasel ajal olen eelistanud rahulikumaid väljundeid ning lemmikuks on kerkinud golf, kus vastupidi eelnimetatutele on east olenemata võimalik ennast arendada.