Sportland Magazine #15 by Sportland Eesti

PANE PILDID ELAMA! TÄNAPÄEVAL ELAME JUSTKUI KAHES MAAILMAS – DIGITAALSES JA FÜÜSILISES. SPORTLANDI AJAKIRI ÜHENDAB NEED KAKS NING TEEB NIIMOODI ELU VAHETUMAKS JA LÕBUSAMAKS. AVASTA UUS REAALSUS KOOS MEIEGA! TEE NII: 1) LAADI OVERLY ÄPP 2) LEIA AJAKIRJAST OVERLY LOGO JA SKANNI FOTOT SELLE KÕRVAL 3) VAATA VIDEOID, INTERVJUUSID JA GALERIISID

AGA NÜÜD … KEERA LEHEKÜLG TAGASI JA VAATA, MIDA MEIE KAANESTAARID SULLE ÖELDA TAHAVAD!

JUHTKIRI

OLE ENAMAT! Mõnikümmend unetut ööd turundusmeeskonna tubades ja tulemus on käes. Sinu käes. See ajakiri ei ole klassikaline trükiprint, vaid uus reaalsus. Reaalsus, kus lood on palju enamat kui sõnad paberil. Võta oma telefon, alusta minu pildi skannimisest ja mõistad, mida mõtlen!

Kaanefoto Rasmus Jurkatam Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Epistula OÜ Toimetajad Merilin Piirsalu, Laura Kalam Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Antti Adur, Marit Finnie Trükk Printall Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt. Sportland.ee Sportlandmagazine.com

Naasin äsja Islandi vulkaanide ja liustike vahelt ning astusin üle Sportlandi läve. Esimese asjana märkasin The North Face’i tooteid nii üle laua kui ka mõni laud vasakule. Põhjus oli peale paari esimest lauset ilmselge: matkajad, täpselt nagu mina. Tundsin ennast oma uue töölaua taga kohe nagu kodus, sest teadsin, et need inimesed ületavad piire ega ole kunagi rahul keskpärasusega. Miks ma nii arvasin? Sest The North Face’i eesmärk on olnud alati inimesi inspireerida, et nad avastaksid enamat. Uus päev. Uus avastus. Õhus on lõbus meeleolu ning teemaks on SEB maraton. Peale viite minutit vestluses osalemist sain aru, et olen teinud kolossaalse vea. Sportlandi meeskond ei jookse nädalavahetusel vaid korra. Nii ta tuli, esimene nädal Sportlandis, esimene Nike noortejooks, esimene läbitud poolmaraton ja tunne, justkui oleksin võitmatu. Just see tunne on põhjus, miks ajan ennast ka karges Eesti sügises diivanilt üles, panen Nike Zoomid jalga ja lähen koeraga sügislehtede vahele jooksma. Igaüks, kes on kunagi ennast ületanud, teab seda tunnet – võitja tunnet! See ei tule aga kunagi lihtsalt. Tulemuste taga peituvad alati aeg, tahe ja vaev. Rio olümpiamedali võitja ja kampaania #võitjatevalik nägu Allar tsiteerib siin ajakirjas minu isa: „Niikaua, kuni sa endaga rahul ei ole, on kõik hästi.” Kuldsed sõnad, mis peegeldavad iga võitja mentaliteeti.

Laadi alla Overly äpp, skanni fotot ja vaata videot!

Seetõttu pole ime, et Sportlandi tiim, kauplused, kaubamärgid, see ajakiri ja ka mina anname endast parima, et olla alati enamat. Loodan, et ka sina! Seiklusrikast lugemist ja naudi uut digidimensiooni meie ajakirjas tänu Overly lahendusele!

Kairi Killing Digitaalmeedia turundusjuht

facebook.com/SportlandEesti facebook.com/SportlandMagazine.ee facebook.com/SportlandRunning facebook.com/SportlandTennis facebook.com/jalgpall instagram.com/sportlandeesti snapchat @sportlandeesti TALV 2016

SISUKORD

ADRENALIINIJANUNE NELJAPAAT

84 6

LUMELAUDUR SIIM AUNISON

TALV 2016

8 SPORTLANDI UUDISED 24 9 KÕIGE RASKEMAT JOOKSU MAAILMAS 28 JOOSTES VÕIDU PAKASEGA 30 MÕNUS TRENN ALGAB SPORDIPESUST 32 MILLEGA JOOSTA TALVEL? 34 SPORDIJALATSID: ÜHEST PAARIST EI PIISA 36 3 NIKE MUDELIT 37 UNISTAGE SUURELT! 40 CHUCK TAYLORID ON VIHMADEKS VALMIS! 45 5 SAMMU POKSIJA KEHANI 48 UNDER ARMOUR – INNOVAATILINE SPORDIBRÄND 49 CASALL ÜHENDAB STIILI JA KVALITEEDI 52 UUED LAHEDAD TRENNID MYFITNESSIS 54 PÕNEVAD TRENNID LASTELE JA NOORTELE 55 LEIA ENDALE SOBIV RINNAHOIDJA 56 PERSONAALTREENER (TAGATASKUS) 59 KUIDAS KOGUTAKSE JALGPALLISTATISTIKAT? 62 KAS REIM ÄRATAB EESTI KOONDISE? 64 PROFESSIONAALIDELT POREFESSIONAALIDELE 66 VÕRRATU VÕRKPALL 69. OSCARIT VÄÄRT PALL 70 VÕRKPALLURITE KAITSEINGEL 78 ÜKS JOPE, SADA TIPPU – NIPERNAADI KUNNAR KARU 82 MOEKAS PARKA IGAÜHE GARDEROOBI 88 MEES, KES ON MUUSIKA 90 YOUTUBER ’ID VALLUTAVAD MAAILMA 93 EKSTREEMSPORTLASTE MEKA SPORT OF TALLINN 96 TEEKOND TIITLINI 98 KUIDAS BRÄND MÕJUTAB SPORTI 100 MIDA MÕTLEB VÕITJA?

MAAGILINE ADEELE SEPP

ETTEVÕTLIK MARTIN DORBEK

SISUKORD

102 KUIDAS SPORDIRÕIVASTEST SAID MOEASJAD 106 SPORT PÄÄSTAB ELUSID 108 KUI HULLUKS LÄHEVAD FÄNNID? 110 VÕISTLEMINE PAKUB ÄGEDAID EMOTSIOONE 112 MEIE OMA IRON GIRL MARGARET MARKVARDT 115 TALIUJUMINE – EESTLASTE UUS RAHVUSSPORT? 118 UJUDES ÜLE GIBRALTARI VÄINA 122 MÄESPORDIRÕÕMUD NÕMME LUMEPARGIS 123 LÄKI UISUTAMA! 124 DISC GOLF – SUPERMÄNG IGAL AJAL 126 TALVINE ACTION KÕRVEMAAL 128 SUUSAHULLUDEGA JUBA IGAV EI HAKKA 130 UUED STAARID SÜNNIVAD SUUSABUSSI ABIGA 132 MEES, KES TAHAB TIPPU! 136 MILLINE ON MÄÄRDEMEHE ARGIPÄEV? 138 ÕIGE SUUSAMÄÄRE TÕSTAB MOTIVATSIOONI 140 KAITSEVARUSTUS ANNAB PAREMA ELAMUSE 142 SELLE HOOAJA MUST BE 144 BALTIKUMI MÕÕDUVÕTT HOKIVÄLJAKUL 147 TORMIJOOKS PUUTUMATA NÕLVADELE 150 ALPIDE SÜDAMES SÜNDINUD PEREFIRMA SALOMON 152 DIAGNOOS – ADRENALIINI DEFITSIIT! 155 MITTE LIHTSALT TALIKUURORDID 188 USKUMATU ELAMUS! 190 TEAM SPORTLAND 192 SPORTLAND – EMOTSIOON JA KVALITEET 194 10. KÜSIMUST ALEKSANDER TAMMERT

ENERGILINE HENRIK KALMET

SÄRAV EGLE ELLER-NABI

TALV 2016

O N E I L L.C OM

UUDISED

SALOMON NÜÜD SPORTLANDIS

SPORTLANDI JA SAMSUNGI KOOSTÖÖ PÄLVIB TÄHELEPANU KOGU MAAILMAS

Salomon, maailma juhtivaid kaubamärke talispordi ja maastikujooksu alal, on nüüd ametlikult Sportlandis saadaval. Sõlmisime koostöölepingu Amer Group Internationaliga ning võtsime suure vastutuse esindada Salomoni meie piirkonnas. Ülikvaliteetsed ja tehnilised suusariided (nii mäele kui ka murdmaasõiduks), jalatsid (nii tänavale kui ka matkale) ja loomulikult paljukiidetud ja oma valdkonnas enim kasutatavad maastikujooksu jalatsid on märksõnad, mida Salomoniga seostada saab.

13.–14. oktoobril toimus Riias meie regiooni suurim digikonverents Digital 2016. Konverentsil esitles Samsung oma digialast koostööd Sportlandiga, mis sai väga suure tähelepanu osaliseks. Koostöö algas juba 2014. aastal ja on nüüdseks jõudnud ajajärku, kus Sportlandi poodides üle Baltimaade on rohkem kui 2000 eri mõõdus Samsungi ekraani. Kui 2014. aastal olid digitaalsed paneelid erandid, siis praeguseks on kogu maailma jaekaubandus selles suunas liikunud ning ekraan iseenesest ei anna enam mingeid konkurentsieeliseid. Selle kasutamise oskus ning võimalused ja kiirus on märksõnad, mis eristavad edukaid kõigist teistest. Digimaailmas muutuvad trendid väga kiiresti ja väga hästi peab paika klišeelik ütlus, et edukad ei ole kõige suuremad, vaid kõige kiiremini kohanduvad! Sportland koos Samsungiga soovib alati: be the 1st!

KAHE UUENDUSMEELSE KAUBAMÄRGI SÜMBIOOSINA ON SÜNDINUD UUS SEADE SPORDISÕPRADELE Nimelt lõid käed Apple ja Nike, et tuua turule spetsiaalselt jooksufännidele mõeldud veekindel (kuni 50 m sügavuseni) kell Apple Watch® Nike+, millel on GPS, kaks korda kirkama valgustusega ekraan, kahetuumaline protsessor ja uus operatsioonisüsteem watchOS® 3. Uuel Nike+ kellal on ka unikaalsed Siri käsklused, mis ühilduvad ideaalselt Nike+ Run Clubi rakendusega. See annab kasu-

TALV 2016

tajale veelgi rohkem motivatsiooni jooksuringile minna ja annab juhiseid lähtuvalt sinu isiklikest treeningplaanidest. Nagu Apple’i COO Jeff Williams ütles: „Turg on üle ujutatud keerulistest fitnessiseadmetest, mis on keskendunud andmete kogumisele. Kuid Apple’i kell keskendub su elule. See on võimas seade, millel on lihtne ülesanne: olla sinu parim jooksukaaslane.” Kell tuli müüki oktoobri lõpus.

UUDISED

OTSIME EEPILIST BLOGIJAT! SportlandMagazine.com otsib oma ridadesse sisuloojat. Kui sa kirjutad lugusid, teed pilte või jäädvustad videoid, mis on täiesti eepilised, siis on aeg oma töö massidesse tuua. Loe lähemalt meie digiajakirjast ja kandideeri Sportlandi ametlikuks blogijaks! Konkurss lõppeb 30. novembril 2016.

LÕUNAKESKUSE SPORTLAND UUENEB Meie Lõunakeskuses asuv uhkus, Lõuna-Eesti suurim Sportland uueneb kahes etapis. Juba nüüd, kui sa seda ajakirja loed, oleme uue koha peal. Meie kõige uuem ja kõige vingem kontseptsioon on sinu päralt. Mida muutsime? Võtsime oma parimad omadused ehk maailma parimad kaubamärgid ja kliendikeskse teeninduse, lisasime sinna täieliku digitaliseerituse

ning saimegi selle, mida soovitame sinul külastada ja kogeda, kui sa ei ole seda juba teinud. Soovime väga sinu tagasisidet aadressile info@sportland.ee, et lisada veel midagi (n-ö kirssi tordile). Seda selleks, et kui Lõunakeskus oma kümnenda laiendusetapi täielikult avab (2017. aasta aprillis), oleksime meie veelgi paremad ja vastaksime rohkem just sinu soovidele!

MIZUNO ON EESTI VÕRKPALLI LIIDU VARUSTUSPARTNER Juba neljandat tiitlivõistlust järjest finaalturniirile jõudnud Eesti meeste võrkpallikoondis valis oma varustuspartneriks Mizuno. Mizuno on üks maailma juhtivaid sporditarvete kaubamärke, mis on spetsialiseerunud just saalispordile ja jooksualadele. Koostöö hõlmab lisaks meestele ka naistekoondist ja

kõiki noortekoondisi ning nende varustamist. Uutes vormides Eesti meestekoondist saavad fännid näha juba mais, kui algab pikk ettevalmistus Poolas toimuvale Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Kindlasti tuleb originaalmängusärk peatselt müügile ka Sportlandi kauplustesse.

TALV 2016

KAANELUGU

ADRENALIINIJANUNE

NELJAPAAT JA NENDE TALTSUTAJA

TEKST LAURA KALAM

NII VÄIKE RAHVAS, NAGU OLEME MEIE EESTLASED, TUNNEB ALATI RÕÕMU SELLEST, KUI RAHVUSKAASLASED TOOVAD OLÜMPIAMÄNGUDELT KOJU MEDALI. 12

TALV 2016

Foto Jake Farra

Foto Kaspar Taimsoo

2016. aastal täitsid kogu Eesti rahva ja iseenda unistuse Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Andrei Jämsä ja Tõnu Endrekson – paarisaerulise neljapaadi liikmed, kes naasesid Rio olümpiamängudelt pronksmedaliga. Loomulikult peitub medali taga meeletu hulk treeninguid, eneseületust ja täielikku pühendumust, kuid isegi olümpiasportlase elu ei ole pelgalt trenn ja võistlused, kõige selle kõrvalt peab jääma aega ka puhkuseks ja akude laadimiseks. Tänavune sügis on nelja mehe jaoks olnud pisut erilisem, sest nad tuhisevad ühelt vastuvõtult teisele ja naudivad tavalisest pikemat puhkust. Kui aga vastuvõttude ja meedia tähelepanu kõrvalt jääb aega üle iseendale, mida mehed siis teevad?

KAANELUGU

kohe ka green card’i ära,” ütleb Allar, keda haaras golfilummus juba esimesest löögist. Allari sõnul on golf sotsiaalne hobi, kus liidetakse aktiivne tegevus ja suhtlus. Lisaks saab mängu ajal ka enesesse vaadata. „Golf on selline enda tundma õppimise mäng. Kui löök ebaAllar Raja üks hobidest on sulgpall. Foto Andres Adamson

MATTI KILLING:

Emotsionaalne Allar

„Olen jõudnud oma karjääri haripunkti ja saavutanud tipptulemuse, millest ma siiani vaid unistanud olen. Kõik see, mis olümpiamedaliga on kaasnenud – ühegi teise sündmusega ei anna seda võrrelda,” võtab Allar Raja augustis toimunu kokku. Lisaks olümpiamelule on Allari elus toimunud aga veel üks muutus, mis kaalub üles kõik medalid: nimelt sündis perre pisitütar Ronja. „Laps lõi täiesti uue maailmapildi, millega praegu alles kohanen,” rõõmustab Allar. Kui aga kohustuste ja pere kõrvalt aega jääb, meeldib Allarile mängida golfi ja sulgpalli. Golfi juurde jõudis ta mõni aasta tagasi, kui reisis Kaspar Taimsooga Austraaliasse. „Meie paat hilines ja sellest tulenevalt oli tavalisest rohkem vaba aega. Siis viiski spordifotograaf Joosep Martinson meid golfi mängima. Eestisse tagasi tulles tegime

õnnestub, siis jälgin, kuidas ma käitun ja oma emotsioone talitsen. Olen seda mängu harrastades kindlasti õppinud erinevates olukordades paremini rahulikuks jääma,” lisab ta.

Seiklusjanune Kaspar

Kaspari sõnul on tippsportlase graafik küll tihe, kuid kui midagi hingega tahta, siis leiab selleks ka aega. „Üldiselt on inimesel alati selle jaoks aega, mille jaoks ta endale aega tahab,” lausub Kaspar. Nii võibki teda trennist vabal päeval – pühapäeval – kohata sulgpalli

Kasparil on langevarjuga hüpatud juba 17 korda. Foto erakogu

ALLAR on väga sihikindel! Tema unistus oli võita olümpiamängudelt medal, kõik teised saavutused on boonus. Noorena oli tema treeningrühmas andekamaid sõudjaid, kes oleksid võinud lihtsamini sama kõrgele ja kaugele jõuda, aga neil puudus Allarile omane töökus ja pühendumus. Viimased kümme aastat on KASPAR kõik hooajad minu käe all olnud. Ta on väga andekas, kuid ta ei ole ennast veel täielikult avanud. Ma arvan, et Kaspar ei ole oma mäetippu veel jõudnud. TÕNU on osanud oma potentsiaali ära kasutada. Tervis lubab tal veel suuri asju teha. Olen kindel, et Tõnu võib veel aastaid Eesti sõudesporti teenida ja edendada. ANDREI on kohusetundlik ja edasipürgiv. Teda tuleb kohati tagasi hoida, sest treeningu maailmameistrid ei pruugi võistlustel võita. Siis tulebki talle vägisi või kavalusega pidurit tõmmata, et ta endale ületreenimisega liiga ei teeks. Andrei on ülimalt ambitsioonikas!

mängimas, merel surfamas või langevarjuga hüppamas. Sulgpalliga tegi Kaspar lähemalt tutvust 2008. aasta Pekingi olümpial, kus Kati Tolmoff talle ja Allarile ala põhitõdesid tutvustas. „Koju naastes liitusin kohe kohaliku klubiga. Tegemist on igati emotsionaalse ja vaheldusrikka alaga,” ütleb ta. Surfamise juurde jõudis sõudja aga tänu sõbrale, kes teda pidevalt merele kutsus. „Sõbral on kogu varustus olemas ja nii ma otsustasingi proovida.

TALV 2016

KAANELUGU Mulle meeldivad spordialad, mis sõltuvad mingil määral loodusjõududest,” selgitab Kaspar, miks surfamine teda paelub. Loodusjõududest sõltuvad ka

KUI OLEN TIPPSPORDIGA LÕPPARVE TEINUD, LÄHEN KAHEKS KUUKS BALILE SURFAMA JA SUKELDUMA langevarjuhüpped. „Nii saabki vaba päeva ära sisustada – kui tuult on, siis surfan, kui tuult ei ole, siis lähen langevarjuga hüppama,” muheleb Kaspar, kelle nimel on 17 langevarjuhüpet, mis saavad peagi lisa. Kaspari üks salajane unistus on aga sukeldumise sertifikaat. „Käisin Rummu karjääris sukeldumas ja siis tuli mõte, et peaksin asja tõsisemalt kätte võtma,” räägib Kaspar. „Vee all on hoopis teistsugune dimensioon. Kunagi, kui olen tippspordiga lõpparve teinud, lähen kaheks kuuks Balile surfama ja sukelduma,” unistab Kaspar.

Tõnu Rios. Foto erakogu

Perekeskne Tõnu

Selleks, et korralikult lõõgastuda ja puhata, ei pea sugugi koduseinte vahelt lahkuma. Tõnu Endreksoni jaoks on trennipaus periood, kui ta veedab kvaliteetaega oma perega. „Kõik aastaga kogunenud majapidamistööd tuleb puhkuse jooksul ju ära teha,” muheleb

LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM bit.ly/ kaspariküsimus

Tõnu, kel maja juures juba nokitsemist jagub. „Praegu on lastele vaja suurt onni ehitada, muru vajab niitmist ja krunt hooldamist,” toob Tõnu oma igapäevastest töödest näiteid. Omajagu tähelepanu tahavad saada ka Tõnu kaks poega: seitsmeaastane Robin ja viieaastane Bruno. „Veedan

Tahad teada, kes on kapuutsi varjus ja mida tal öelda on? Vaata järele:

Foto Rasmus Jurkatam

poegadega palju aega värskes õhus, eks nad ikka tahavad jalgpalli mängida ja ringi joosta,” ütleb ta. „Tihtilugu korjame kõik koos krundil olevad oksad kokku ja teeme lõket,” räägib Tõnu, kuidas ta oma poegadega aega veedab.

TALV 2016

Loodusnautleja Andrei

„On olnud erakordne aasta ja olümpial saavutatud tulemusega kaasnevad erinevad vastuvõtud ja tänuüritused,” selgitab Andrei Jämsä, miks tänavu on puhkus veninud küll pikemaks, kuid toonud kaasa ka rohkem kohustusi. Andrei sõnul proovib ta aga igal vabal kodu-

HELLYHANSEN.COM Helly Hanseni tehnoloogiaid testivad igapäevaselt maksimaalselt keerulistes tingimustest mägedes töötavad professionaalid: suusapatrullid ja päästetöötajad. Helly Tech® kangas on veekindel, tuulekindel ja hingav, et saaksid teha mida armastad kauem.

SUPERSTAR JACKET

Drew Warkentin, Suusapatrull, Vail Mountain

TUNNETA KÕIKE, MIDA PROFESSIONAALID TUNNEVAD!

KAANELUGU Andrei Rios. Foto erakogu

paati istuda. „Kasvasin üles Pärnus jõe kaldal ja paadid sõitsid kogu aeg koduakna alt mööda,” meenutab Matti. „Seega oli see asjade loomulik käik, et ma just sõudmisega tegelema hakkasin.” Pärast keskkooli läks Matti õppima Tallinna ülikooli kehakultuuri teaduskonda ja 1967. aastal alustas siis vaid 19-aastane Matti treeneritööd Pärnu Dünamos. „Mul olid suured ambitsioonid, aga kasvu poolest ei oleks minust kunagi saanud tipptasemel sõudjat. Tundsin, et treeneriamet on koht, kus saan oma teadmisi jagada ja neid ka realiseerida,” ütleb ta.

Kanali tõusud ja mõõnad

maal viibitud hetkel kohtuda sõprade ja sugulastega, et siis meeldivas seltskonnas mõnusasti aega veeta. „Ma hindan väga seda aega, kui saan kokku oma sõprade ja sugulastega,” räägib Andrei.

MULLE MEELDIB ETTE VÕTTA SELLISEID 200–300-KILOMEETRISEID MATKU Lisaks heale seltskonnale naudib Andrei ka Eestimaa loodust. Kuna sügisel teevad sõudjad palju trenni ka jalgrattal, on Andreil traditsioon käia pikematel jalgrattamatkadel. „Eelmisel aastal sõitsin Tallinnast Saaremaale ja

sealt edasi Pärnusse,” meenutab Andrei oma viimast pikemat matka. „Mulle meeldib ette võtta selliseid 200–300-kilomeetriseid matku – need on ühe ööbimisega kahepäevased reisid. Looduses on tore olla ja rattamatk on selleks ideaalne võimalus. Vajaduse korral peatud ja teed pilte, viibid värskes õhus ja oled ühtaegu ka aktiivne,” ütleb Andrei.

Loomulikult treeneriks!

Medalite võitmiseks ei piisa aga vaid sportlastest, tulemuse taga seisab alati ka treener. Neljapaadi mehed paneb ühise eesmärgi nimel tööle ligi 50 aastat sõudetreeneri ametit pidanud Matti Killing. Võib tulla üllatusena, et Matti ise tegeles lapsepõlves iluuisutamise ja tennisega. Põhjus oli väga lihtne – sõudmisega ei alustata väga noorelt. Nii ootas Matti, mil ta sai 12-aastaseks, et siis

Euroopa ja maailma meistrivõistlustelt on Matti õpilased medaleid võitnud küll ja veel, kuid olümpiamedalit pidi treener ootama kaua. Kahel korral on suure spordipeo medal olnud aga käeulatuses. 1992. aastal Barcelonas peetud OM-il üllatasid Roman Lutoškin ja Priit Tasane paarisaerulisel kahepaadil kõrge neljanda kohaga. Sama koha sai neli aastat tagasi Londoni olümpial paarisaeruline neljapaat. „Neljas koht on ikka kõige hullem,” tõdeb Matti. „Ole sa teine või kolmas – ikka saad medali. Neljas koht on ikka jama, eriti kui vahe on väga väike. Sellisel juhul kirud maa põhja, et nelja aasta töö on läinud vett vedama,” lausub ta. Rio olümpiamängudel ununesid aga varasemad neljandad kohad. „Sellel hooajal läksid asjad õiget rada,” ütleb Matti. „Võtsime selle, mis laual oli – tahtjaid oli aga oi kui palju. Tegime seda, mida suutsime. Ise arvame, et oli hea sooritus, kuid väga heast jäi natuke puudu.”

Võitja kasvatamine

Matti sõnul koosneb edu paljude asjade kombinatsioonist ja sellel ei ole kindlat retsepti. „Sageli võidavad ühed medali ja teistel jääb sellest pidevalt napilt

Foto Jake Farra

Laadi alla Overly äpp, skanni fotot ja näed sõudjate fotogaleriid.

TALV 2016

Foto Fred Killing

KAANELUGU

KASPAR MATTIST: Karm, aga õiglane! Vajaduse korral annab tutaka vastu pead ja toob maa peale tagasi. Matti ei kiida just väga palju, aga on vaikselt seda õppima hakanud. Lisaks on tal nagu mingi sensor küljes. Nii kui me jõusaalis mingi jamaga tegeleme, siis astub ta uksest sisse ja küsib: „Mis see nüüd siis olgu?” See on juba viimased kümme aastat nii olnud.

ANDREI MATTIST: Sihikindel! Olümpiamängudelt on tal treenerina kaks neljandat kohta. Sportlasena ootad medalit 20 aastat, aga tema on seda oodanud mitu korda kauem. Matti on väga kannatlik ja ootab oma aega. Ta oskab oodata ja ei löö käega. Armastab seda, mida ta teeb! ALLAR MATTIST: Matti ütles mulle kunagi: „Niikaua, kuni sa endaga rahul ei ole, on kõik hästi.” Ta on kasvatanud mind spordiga mõistlikuks ja kohusetundlikuks inimeseks. See ongi ju spordi eesmärk – olla eeskujuks ja anda edasi eluterveid väärtusi.

Foto Jake Farra

Laadi alla Overly äpp, skanni fotot ja vaata, mis toimus sõudjate fotosessioonil.

puudu. Kõik inimesed on erinevad ja võitjat tuleb kasvatada loominguliselt,” selgitab Matti. „Meeskonnas on see veel eriti keeruline, sest võistkond tuleb ühes taktis tööle saada – oluline on rütm, tõmbetäpsus. Seega peab treener sportlastele lähenema loominguliselt ning vajaduse korral oskama värvi juurde panna või ära võtta.” Kui treener on sportlased valmis voolinud ja enne starti viimased sõnad kaasa andnud, jääb ainult oodata. Sellest hetkest on sportlased omapead ja Matti jälgib seda kõike kaldalt, tavaliselt ratta seljas. „Vee peal toimetavad nad juba ise. Eelnevad plaanid ja kokkulepped ei pruugi muidugi stardihetkel enam kehtida, sest ilm võib väga kiiresti muutuda. Seega võtavad sportlased sõudekanalis juba ise otsuseid vastu. Ainult treeneri jutu pealt medalit ei tule, ka endal peab kahe kõrva vahel midagi olema,” ütleb Matti.

TÕNU MATTIST: Matti on väga kõva korraldaja. Kõik, mis puudutab laagrite logistikat, majutust ja paate – see kõik on treeneri korraldatud. Esmapilgul ei arvakski, et treener sellega tegeleb, aga ta saab sellega alati väga hästi hakkama.

TALV 2016

PORTREE

ADEELE SEPP:

“HAKAKE ELAMA!”

TELEVAATAJATE LEMMIKSAATES „SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT” JUBA ESIMESTES OSADES KÕIGI SUUREKS LEMMIKUKS TÕUSNUD ADEELE SEPP (27) AVASTAS SPORDI ENDA JAOKS VÕRDLEMISI HILJA, ENT EI SAA NÜÜD KUIDAGI ILMA SELLETA.

Adeele ei kasuta jooksuradade vallutamiseks moodsaid rakendusi. Talle lihtsalt ei lähe nii väga korda enda jooksukiirus igal meetril, aeg kilomeetri kohta, pulsisagedus või muu näitaja. Ta läheb rajale mõttega saavutada mõni emotsionaalne eesmärk. „Kilometraaž mind nii väga ei huvita, lähen jooksma tunde järgi. Näiteks valin mingi konkreetse järve, millele tahan tiiru peale teha. Ja siis pärast näiteks selgub, et ringi pealetegemiseks kulus 2,5 tundi,” selgitab Adeele oma jooksutavasid. „Tahan alati võtta mingi koha, paiga või objekti, mida vallutada.” Ent Adeele pole sugugi lapsepõlvest peale end spordis kehtestada tahtnud. Vastupidi – näiteks põhikoolis oli ta pigem seda tüüpi, kes kehalise kasvatuse tundidest viilida tahtis. Mitte, et ta olnuks koolivastane, teda lihtsalt köitis helimaailm rohkem. „Sportlikest tegevustest muidu pigem hoidusin, kuid keskkooli ajal avastasin

TALV 2016

TEATER KAALUB SERIAALITEGEMISE ÜLE Kaks hooaega tagasi hullutas Adeele Sepp televaatajaid ka populaarse seriaali „Kättemaksukontor” ühe peategelasena. Kuigi ta hindab seda kogemust väga kõrgelt, mõistis ta, et teatritegemine Ugalas on märksa südamelähedasem. „See polnud ikka päris minu rida. Küll aga on mul väike unistus ühel päeval mõnes filmis mängida. Kuid selle eeldus oleks kindlasti inspireeriv materjal ja suurepärane meeskond,” tunnistab näitlejatar, kes on praegu Ugalas hõivatud eelkõige legen-

daarse jõululavastusega „Võlur Oz”. Huvitavaid pakkumisi on tugeva muusikataustaga Adeele laual küll ja veel. Ühe põneva variandi, nimelt saates „Su nägu kõlab tuttavalt” osalemise kasuks otsustas ta alles suvel. „Tegelikult oli seda mulle pakutud ka kaks korda varem, ent toona oli liiga kiire ja ütlesin ära. Leppisin kokku, et võtan selle vastu siis, kui mul on tõesti aega asjaga tegeleda. See on tore projekt, milles saan enda mugavustsoonist välja,” on ta otsusega rahul.

Foto Jake Farra

TEKST OLIVER LOMP

PORTREE ühtäkki enda jaoks jooksmise. Muusikafännina tundsin, et pole midagi ägedamat, kui minna loodusesse jooksma, klappidest lemmikmuusika mängimas,” räägib Adeele nüüd.

bit.ly/voitjatevalik

Endorfiinilaks trennist

Kuigi Adeele vaatab tippsportlastele alati alt üles ning ka jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele kaasaelamine ei ole talle võõras, pole ta kunagi olnud liiga

VAJANGI TREENINGUTE JUURES EELKÕIGE SEDA, ET SAAKSIN OMA ENDORFIINIDE LAKSU KÄTTE.

Foto Rasmus Jurkatam

suur tugitoolisportlane. Spetsiaalselt televiisori ette pole ta end kunagi naelutanud ning mõne tiimi või sportlase kaotuse puhul pisaraid ei vala. Ent seda enam panustab ta enda füüsisesse. „Sport on minu elus olulisel kohal. Lisaks tervisejooksule oleme nüüd elukaaslasega avastanud squash’i, mis on täiesti sõltuvusttekitav mäng. Tõeline küte, kuid igat minutit väärt,” kiidab Adeele. „Aga minu elus on olnud ka periood, kus käisin rohkem kui aasta aega järjest kolm-neli korda nädalas MyFitnessis. Eriliseks lemmikuks kujunes siis spinning, mis vajab hullumeelset võhma. Tegelikult vajangi treeningute juures eelkõige seda, et saaksin oma endorfiinide laksu kätte – trenni lõpus peab olema korralikult läbi.”

Eelistab käia jala

Sporditegemine tuleb Adeele sõnul kasuks ka põhitöös, näiteks poleks olematu võhmaga võimalik muusikalides või füüsilisemates teatritükkides algusest lõpuni väärikalt kaasa teha. Kusjuures ka transpordivahendina eelistab ta kondiauru. Kui veel paar aastat tagasi rääkis ta avalikult, et tal kohe põhimõtteliselt pole autot, siis nüüdseks on neljarattaline küll olemas, aga kasutuses võimalikult harva. „Kui tõesti muudmoodi ei saa, siis kasutan autot, aga õigupoolest pole ma rooli taha loodud. Olen kehv autojuht ja eelistan võimaluse korral alati rongi või bussi. Kodust Ugalasse käin sageli jala,” ütleb ta.

Sööb kvaliteetselt

Mitmes varasemas artiklis on Adeele kirglikult rääkinud oma tervislikust toidusedelist. Ei, ta pole läinud kaasa veganluse või mõne muu Eestis kanda kinni-

Laadi alla Overly äpp, skanni fotot ja tsekka järele, mida Adeele soovitab!

ADEELE LEMMIK: MAAILMA KÕIGE LIHTSAM JA MAITSVAM RETSEPT Banannkook 1 muna 1 banaan Püreesta kokku ning prae või sees nagu pannkooki. Kui tahad mahlasemat kooki, lisa taignale ka piima. Söö rohke toormoosiga.

TALV 2016

PORTREE tava toitumishullusega, kuid sellest hoolimata jälgib ta hoolega, mida suhu pistab. „Olen teinud endaga kokkuleppe: kui süüa, siis kvaliteetset toitu. Püüan palju ise süüa teha ja tegelikult olen üldse suur toidukultuuri fanatt – mulle meeldib, kui roogi valmistatakse ehedast toorainest,” räägib Adeele. „Naudin ka

OLEN TEINUD ENDAGA KOKKULEPPE: KUI SÜÜA, SIIS KVALITEETSET TOITU.

Adeele Sepp armastab jooksmist, ent pigem üritab ta linnas jooksmist vältida. Kui võimalik, jookseb ta matkaradadel või lihtsalt liivasematel pinnastel, ent vahel pole asfaldist pääsu. Sellistel puhkudel peab ta treeningvarustust eriti oluliseks. „Jalanõu peab olema selline, mis vähendaks põlvede ja pahkluude põrutust. Praegu on mul Nike poolteist aastat vanad hea aeropõhjaga tossud ning tunnen, et tänu tehnoloogiale tekib mulle nii-öelda lisamaapind,” kiidab Adeele. „On väga suur vahe, mis tossud sul jalas on. Sellest sõltub treeningu kvaliteet.” Adeele on ka suur matkasõber ega saa seepärast läbi ühe teise legendaarse kaubamärgita. „Timberlandi matkasaapad on minu jaoks asendamatud,” ülistab ta.

Foto Jake Farra

VARUSTUS PARANDAB TREENINGU KVALITEETI

LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Elupäästev tõsielusari: diivanikaunistusest (raud)meheks

bit.ly/toelinemees

TALV 2016

Paljas porgand räägib tervislikust toitumisest

bit.ly/paljasporgand

O N E I L L.C OM

PORTREE

Laadi alla Overly äpp, skanni fotot ja vaata Adeele ja Liis Lassi fotogaleriid.

restoranides käimist. Viimane toiduelamus pärineb Kaberneeme restoranist ÖKO. Sealne kala ja veis olid lausa vapustavad. Koduse Viljandi lähedalt on suurepärane paik Roheline Kohvik, mille menüü on väga rikkalik ja tervislik. Lisaks teevad nad kohe päris kindlasti Eesti parimat kohvi.”

Hakakem elama!

Foto Jake Farra

Adeele tunnistab aga, et toitumise osas on tal olnud märksa helgemaid pe-

TALV 2016

rioode. Näiteks vahepeal oli ta täiesti prii suhkrust ja e-ainetest, kuid kiire elutempo tõttu tuleb patustamisi ette. „Kahjuks ei saa ma päris ilma söömata ja kahjuks pole minu teha, et enamikus bensiinijaamades normaalset süüa ei pakuta,” nendib ta. Hoolimata noorest east on Adeele elus palju näinud ja rännanud. Ta sündis Saaremaal, kolis vanaisa terviseprobleemide tõttu üsna varakult terve perega merekliimaga saarelt sisemaale Tõrvasse, käis ülikoolis Tartus ning elab nüüd Viljandis. Mõistagi tuleb ette ka

pealinnas käimist. Ent ta on oma elus näinud ka erinevaid emotsionaalseid perioode, millest ta õppis ise ning millest soovitaks teistelgi õppida. „Terves kehas terve vaim on ilus ütlus, aga millegipärast näen ma liiga palju inimesi, kellel on väga terves kehas väga haige vaim. Moes on olla hõivatud ja sebida mitmel rindel, kuid nii on läbipõlemiskrahh kerge tulema. Olen seda ise kogenud ja see oli väga valus löök,” meenutab ta. „Seega: kõigil peab olema nahaalne võime öelda lihtsalt „ei”. Hakakem elama!”

Otsetee Skandinaavia parimate suusamĂ¤gedeni www.tallink.ee

JOOKSMINE

KUNA RASKE POLE SAMA MIS VÕIMATU, PÜSIB LOOTUS, ET SEE KIRJATÜKK MOTIVEERIB KEDAGI TÕSISEMALT JOOKSMISELE PÜHENDUMA, NING TEISI SEL TALVEL JOOKSMISEST MITTE KÕRVALE HOIDMA. SEST JÄRGMISEL AASTAL TULEB JU OMETI MÕNE SUPERJOOKSU STARTI ASUDA.

Tough Mudder

TEKST SANDA KRASTA

KÕIGE RASKEMAT

JOOKSU MAAILMAS

Tough Guy Jesus Warrior

Osavõtjatel tuleb läbida ligi 13 km takistusrada ja teha seda võimalikult kiiresti. Kõige keerulisem versioon ehk jooks ülisuure, 40 kg kaaluva ristiga seljas toimub juulis. Võistlustel, mida korraldatakse alates 1986. aastast, on siiani hukkunud kaks osavõtjat, kellest mõlemad olid valinud ristiga jooksu. Talviste võistluste (ristita jooks) ajal on tavaliselt jäiselt külm, aga siiski peavad osavõtjad lisaks jooksmisele näiteks viskuma kõhuli, et ronida läbi okastraatide, ja „jalutama” mööda libedat köit. Trassi läbimiseks kulub umbes neli tundi. Kus? Wolverhampton, Suurbritannia Millal? Jaanuaris ja juulis www.toughguy.co.uk

TALV 2016

FOTOD SHUTTERSTOCK, YOUTUBE, DAVE KRUPSKI

Tõepoolest – võistluse nimetus annab piisavalt vihjeid: raske ja porine. Tough Mudder on 19,5 km rajaga võistlus, mis sisaldab erinevaid takistusi, näiteks okastraadi all mudas roomamine. Ka on seal rajaosad, kus osavõtjaid ja 10 000-voldise elektrišokiteraapiaga elektrijuhtmeid lahutab vaid porine sprint, liivakottide tassimine ja meeskonnaliikmete vedamine, kõrgelt allahüppamine ja vette pandud raudpuurist välja pääsemine, kui resti ja veepinna vahel on hingamiseks vaid mõned sentimeetrid. Kindlasti võib nõustuda võistluste korraldajate motoga – „Ilmselt üks kõige raskematest võistlustest maailmas”. Kus? 50 võistlust kogu maailmas. Millal? Vaata kodulehelt www.toughmudder.com

JOOKSMINE

Spartan Death Race Jõudu ja vastupidavust nõudvate takistuste kõrval tuleb sellel võistlusel ette ka kavalaid ülesandeid: näiteks tuleb ära süüa ports toorest sibulat, raiuda puid või jätta kindlas järjekorras sõnu meelde ja lugeda need pärast teatud kilomeetrite läbijooksmist ette. Tegelikkuses on see (väga ligikaudu) 72 tunni pikkune võistlus täis üllatusi, sest mingit juhist või kirjeldust pole. Antakse vaid kaasavõetavate asjade nimekiri, millest võib leida näiteks: nõel, niit, päästevest, kotike inimese juustega, roosa ujumismüts, ämber, kirves. Trassi pikkus on 65 km. Sadadest startivatest ﬁnišeerib tavaliselt vähem kui 15%. Kus? Pittsﬁeld, Vermont, USA Millal? Juunis. www.spartandeathrace.com

Transural Esimene rahvusvaheline mitmepäevane mägimaraton ja üks raskeimatest ultramaratonidest Venemaal: distantsi kogupikkus nelja päeva vältel on ligemale 160 km, tõus merepinnast kõrgemale on aga koguni üle 4000 meetri. Raske teekond, aga avanevad vaated on seeeest hingematvalt kaunid. Iga osavõtja võib valida oma võimetele vastava rajapikkuse või joosta 16 päevaga läbi kogu Uurali mäestiku ja ﬁnišeerida Põhja-Jäämere ääres. Kus? Jekaterinburg, Venemaa. Millal? Juulis. www.transural-run.com

Antarctic Ice Marathon

Ei teagi, kas peaks ütlema rohkemat, kui oleme maininud seda fakti – 100 km mööda Antarktikat, kus päike sel ajal ei loojugi. Pingviinide ergutushüüded raja ääres tuleb küll ära unustada, nii kaugel lõunas nemad ei ela. Keskmine õhutemperatuur trassi ulatuses on miinus 29 kraadi kanti, tuule kiirus aga pole kunagi alla 5–13 m/s. Ilmastikuolude tõttu on vägagi tavaline see, et võistluse algus võib isegi mitu päeva edasi lükkuda. Kuid trassil viibimiseks on määratud kindel aeg – kui osavõtja selle ajaga ei lõpeta, tõttavad lumemootorratastel appi päästjad, sest liiga kaua taolises kliimas viibida on ohtlik. Kus? Antaktika. Millal? Jaanuaris. www.icemarathon.com

TALV 2016

JOOKSMINE

Badwater Ultramarathon Veel üks ultramaraton, ent seekord Surmaoru lämbetes tingimustes. 217 km mööda kuiva pinnast aasta kõige kuumemal kuul, kui on täiesti normaalne, et temperatuuripügal püsib 48 plusskraadi juures. Tegelikult lastakse võistlema vaid 90 inimest, kes on maailma parimad jooksjad, triatlonistid, seikluste otsijad ja mägironijad. Kõrguste erinevus võistluse eri lõikude vahel on 4000 meetri ringis, sest ületada on tarvis kaks mäeahelikku. Kõige kehvem osa? See on nonstop-võistlus, mis tähendab, et igale osavõtjale on see üks parajalt võimas ettevõtmine. Kus? Mitu üritust USAs Millal? Juulis. www.badwater.com

Marathon des Sables See kuuest etapist koosnev, kuus päeva vältav ja 250 km pikk maraton läbi Sahara kõrbe võib murda ka kõige kõvema sportlase (siiani on hukkunud kolm osavõtjat). Võistluste eeskiri nõuab täielikku isiklikku vastutust, seepärast pole abi mõtet loota. Kaasa tuleb võtta magamiskott, toitu ja muud kraami, mis on kõrbes ellu jäämiseks hädavajalikud. Korraldajad pakuvad joogipunktides ja -telkides vaid vett. Rajal on lõike, kus joosta on isegi raskem kui soos, ja kui kohati on pinnas enam-vähem talutavgi, tuleb arvestada, et meeldiv nii ehk naa pole – aprillis tõuseb päevane temperatuur Sahara kõrbes kuni +45 kraadini. Kohustusliku varustuse hulka kuuluvad ka kepid, laia servaga müts ja näokaitse juhuks, kui algab liivatorm. Kus? Sahara kõrb, Maroko Millal? Aprillis. www.marathondessables.com

North Pole Marathon Sellel maratonil võid nautida seda, et oled maailma tipus ehk geograaﬁlisel põhjapoolusel. Tõsi, osavõtutasu selleks, et joosta klassikalised 42,195 km, pole sugugi väike – 13 500 eurot. See-eest teadmine, et kilomeetrite sügavusest ookeanist lahutab vaid mõne meetri paksune jääkiht, kõditab kenasti närve. Just, mitte üks maratonilõik ei lookle maismaal. Arvestama peab ka seda, et piirkonnas elutsevad jääkarud. Temperatuur langeb aprillis regulaarselt kuni –40 kraadini, nii tuleb arvestada, et jääpurikad ripsmetel, kulmudel ja nina otsas on vähimad mured. Kus? Põhjapoolus. Millal? 9. aprillil. www.northpolemarathon.com

Jungle Marathon Ise valid – kas 127 km rada nelja etapiga või 254 km kuuega. Osavõtjad peavad kaasas kandma nii toitu kui ka muud vajalikku, kuna korraldajad pakuvad kontrollpunktides vaid pudelivett. Loomulikult tuleb džunglis nagu džunglis ikka ette kohtumisi sellele paigale omaste muredega. Ettekujutuse andmiseks mainime mülkaid, anakondasid, piraajasid, mürgiseid taimi ja 99% õhuniiskust. Etappide vahel ööbitakse rippkiikedes samahästi kui lageda taeva all. Pead arvestama, et siin elab määramatu hulk putukaid, kellel pole midagi öise soojaverelise eine vastu. Kus? Amazonase vihmametsad, Brasiilia. Millal? Oktoobris. www.junglemarathon.com

TALV 2016

Põhjapooluse maraton Vaata videot!

bit.ly/pohjapoolus

JOOKSMINE

JOOSTES VÕIDU

PAKASEGA KUIGI VÄLJAS ON JAHE POLE MINGIT VAJADUST JOOKSUTOSSE NURKA VISATA, VAID KÜLMAST HOOLIMATA ÕUE JOOKSMA MINNA. TULEB VAID JÄLGIDA MÕNINGAID NÕUANDEID.

TALV 2016

Soojendus ja jahtumine

Soojenduse eesmärk on keha ettevalmistamine liikumiseks –, et koormus ei mõjuks šokina ega põhjustaks traumasid. Talvekuudel peab soojenduse osa olema dünaamilisem, sest lisaks füüsilisele koormusele peab keha paremini sooja hoidma. Enne treeningut võib kasutada ka soojendavaid salve, mis masseeritakse lihastesse, et need soojeneksid – sellisel juhul võib soojendusprotsessile pühendada vähem aega. Soojendust võib teha nii siseruumides kui värskes õhus, vastavalt soovile ja enesetundele. Jahtumine

TEKST IEVA SMILGA FOTOD NIKE, SALOMON

JOOKSMINE – keha, südametöö ja hingamise rahustamine – võiks aga toimuda siseruumides, sest pärast jooksmist, koormuse vähenedes, hakkab keha kiiresti maha jahtuma ja külmetumise vältimiseks tasub venitusharjutusi sooritada juba kodus olles.

Jooksmine talvel ja pakasega karastab organismi, tugevdades sel moel oluliselt ka immuunsüsteemi.

Riietus

Müts, sokid ja kindad on talvel ka jooksja jaoks iseenesestmõistetavad ning õhutemperatuuri langedes on parim riietuda kihiliselt.

Ülaosa

1. kiht: liibuv Nahale kõige lähemal olev kiht peab olema õhuke. Materjalid nagu polüpropüleen, capilene (polüestrilaadne materjal, mis imab vett termopesu puhul) ning villa ja sünteetika kooslused, hoiavad keha soojana ja võimalikult kuivana. Vältima peab puuvillaseid riideid, kuna need imavad higi endasse. Nii muutub nahk treeningu ajal niiskeks, hakkab külm ja tekib ebamugavustunne. 2. kiht: isoleeriv Selle kihi ülesanne on tagada õhuringlus. Kõige parem, kui see on valmistatud materjalist, mis imab niiskust ja kuivab kiiresti, hoides ka optimaalset kehatemperatuuri, mis ei lase kehal maha jahtuda. See kiht peaks tagama mugava jooksmise ka temperatuuri juures, mis on langenud alla miinus 10 °C. 3. kiht: pealmine Pealmise kihi ülesanne on kaitsta jooksjat tuule, vihma ja lume eest. Kõige paremini sobib selleks otstarbeks tõmblukuga kerge tuulejakk. Tavaliselt võib jakkidelt leida tähistuse, mis näitab, kas konkreetne toode kaitseb kandjat tuule ja vihma eest (windstopper / waterproof) – just sellised jakid on talvise jooksja kõige paremad abilised.

Alaosa

Ka keha alaosa puhul kasutatakse ülaosaga sarnast skeemi, kuid kui me ei

jookse tõepoolest paukuvas pakases ja äärmuslikes tingimustes, piisab ka ühest paarist pükstest, mis sobivad just

KÕIGE TÄHTSAMAD ON HEAD JALANÕUD, MIS TAGAVAD HAARDUMISE MAAPINNAGA, JA NII EI MUUTU KA JOOKSUTEHNIKA. talveoludesse. Need võivad olla nii climaheat püksid kui ka püksid, mille esiosas on töödeldud windstopper-materjal, mis ei lase reitel külma tunda, kui puhub karm põhjatuul.

Jalanõud

Talviseks jooksmiseks sobivad eelkõige paksu ja reljeefse tallaga jalatsid – need on stabiilsemad ja tagavad parema haardumise pinnal, millel joostakse, vähendades nõnda libisemisohtu. Oleks hea, kui jalanõude välispind oleks valmistatud soojapidavast ja niiskust tõrjuvast materjalist.

Kuldreegel

Valmistudes talviseks jooksuks, on oluline riiete rohkusega mitte üle pingutada – õue minnes peab esialgu veidi jahe olema. Liikumist alustades keha soojeneb ja tunned end mugavalt.

Jooksutehnika

Kui me ei jookse just mööda jääd või tõepoolest ekstreemselt reljeefsel pinnasel, siis ei pea jooksutehnikat talvel muutma. Kõige tähtsamad on head jalanõud, mis tagavad haardumise maapinnaga, ja nii ei muutu ka jooksutehnika. Loomulikult peab jooksja talvel olema mõistlik - uute rekordite püüdmise võiks ära jätta, ja ka sprinditrenni pole sellistes tingimustes tark teha. Ja kui tõepoolest peab jooksma mööda jääd, võib kasutada spetsiaalseid jalanõudele kinnitatavaid naaste.

Hingamine

Pakasega on soovitatav sisse hingata nina kaudu ja välja suu kaudu – sel moel sissehingatud õhk soojeneb, takistades kurgu- või kopsuhaiguste tekkimist. Ka tempot peab treeningul vastavalt alandama, sest suurtel kiirustel on raske läbi nina hingata.

Millal ja kui palju juua

Ei ole olemas erilist joogikava jooksmise ajaks. Võib proovida juua iga 15 minuti järel, kuid kokkuvõttes on kõige tähtsam tingimus väga lihtne: jooma peab siis, kui on janu.

Ohud

Talvel tuleb jooksmisel suuremat tähelepanu pöörata jäätunud maapinnale, eriti käänakutel või kohtades, kus tuleb järsult suunda muuta. Seepärast on tarvis õigel ajal vähendada jooksukiirust, et mitte libiseda ja hoiduda nii traumadest. Samuti soovitame väljas teha täiesti rahulikku ja madala pulsiga trenni ning tempo- ja intervalltreening jätta siseruumidesse, ootama kevadet või sobivamaid ilmaolusid. Ka pole talvel soovitatav joosta kodunt kaugele, sest ilmastikutingimused võivad kiiresti muutuda, ja kui lisandub ka ebasobiv riietus, võib see päädida haigeks jäämisega.

TALV 2016

RIIETUS

MÕNUS TRENN ALGAB SPORDIPESUST KUI VÄLJAS VALITSEVAD NULLILÄHEDASED VÕI KÜLMAKRAADID, EI TÄHENDA SEE VEEL, ET ÕUES SPORTIMISEST PEAKS LOOBUMA. OLULINE ON LIHTSALT VALIDA ÕIGE RIIETUS. TEKST MERILIN PIIRSALU FOTOD HELLY HANSEN

Kui ilmad muutuvad külmemaks või tegevuse intensiivsus on väiksem või vahelduv, võiks spordipesul olla veel rohkem soojust andvaid omadusi, nagu näiteks HH®Warmil, milles on kombineeritud Lifa® Stay Dry-tehnoloogia (vastutab niiskuse juhtimise eest) ja 100% puhas Uus-Meremaa meriinovill (annab soojust). HH®Active'i spordipesu sobib aga kanda aasta ringi: soojemate ilmadega või sisetrennides spordisärgina ning külmemal ajal pesuna.

Hingav ja mugav

Riietuda tuleb nii, et ei hakkaks külm ega liiga palav. Õuetreeningute puhul algab kõik kvaliteetsest spordipesust. Õigesti valitud spordipesu aitab kehatemperatuuri reguleerida, juhib nahalt niiskuse eemale ja hoiab sooja.

Iga ilma jaoks Spordipesu on igale talispordiga tegelevale sportlasele ja harrastajale A ja O. Laskesuusataja Meril Beilmann ütleb, et hakkab spordipesu kandma sügisel, kui ilmad muutuvad jahedamaks ja niiskemaks. Talvel kannab ta seda igal treeningul. „Mägedes võib juhtuda, et sama treeningu jooksul on päikese käes väga soe, kuid varjus jahe ja tuuline – sellistes muutuvates oludes on väga oluline kanda õiget riietust, et terveks jääda. Soovitan tähelepanu pöörata sellele, milliste külmakraadide ja ilmastikutingimustega pesu kanda tahetakse ja sellest lähtuvalt valida õigest materjalist ja paksusega pesu,” toob ta välja.

Eri tehnoloogiad Kuna ilmastikutingimused on sageli kõikuvad ja eri aladel on liikumisaktiivsus erinev, lähtuvad ka spordipesu tootjad eri kategooriatest. Näiteks LIFA® Stay Dry-tehnoloogiaga HH®Dry on väga hingav ja ülikerge spordipesu, mis sobib aktiivsemateks tegevusteks juba esimeste sügisilmadega. HH®Dry peamine ülesanne on niiskus kiiresti kehast

TALV 2016

KINDLASTI ON TÄHTIS, ET PESU OLEKS MUGAV, KEHA ÜMBER JA TÄPSELT PARAS. eemale juhtida. LIFA® Stay Dry-tehnoloogia soojust andvad omadused tulenevad kanga konstruktsioonist – kanga kärjelises pinnas olevad imetillukesed kambrid säilitavad keha ümber sooja õhku ja õhk on ju üks paremaid isolatsioonimaterjale.

Ka Beilmann teab omast kogemusest, et spordipesu peab olema hästi hingav ja juhtima niiskust kehapinnalt eemale. Jälgida tuleks ka, et riietuse ülemine kiht oleks hingav, et higi ei kondenseeruks. „Eri ilmadega kannan eri materjalist ja paksusega spordipesu. Pakasega võisteldes ja treenides on hea, kui pesu koostises on lisaks ka tuult takistav materjal,” räägib Beilmann ja lisab, et kindlasti on tähtis, et pesu oleks mugav, keha ümber ja täpselt paras. „Oluline on valida õige lõike ja suurusega pesu, et sportides end hästi tunda,” ütleb Beilmann. Spordipesu ei tohiks olla tõepoolest liiga suur (kangaülejäägid voltis) ega liiga väike (pigistab ebamugavalt). Vastasel juhul võib see hakata hõõruma või tekitada ebamugavustunnet, mis ei lase trennile keskenduda. Ka näiteks LIFA® Stay Dry tehnoloogia võimaldab juhtida niiskust ainult otseselt kehaga kokkupuutes – see tähendabki, et pesu peab olema paras. Riietumise puhul on oluline ka õigesti valitud vahekiht, näiteks fliis imeb kehalt liikunud niiskuse endasse ja annab sooja ka märjana. Kui HH®Dry pesu

Tänu kvaliteetsele spordipesule saad trenni kauem ja intensiivsemalt nautida ning keskenduda täielikult sellele, mida teed! puhul on kindlasti tarvis kasutada teist kihti, siis HH®Warmi meriinovillane osa juba toimibki teise kihina ning seda võib ilma lisakihtideta tuulejaki või koorikjope all kanda.

HELLYHANSEN.COM Emily Selonick, Suusapatrull, Vail Mountain

TUNNETA KÕIKE, VÄLJAARVATUD HIGI!

Kuivus on sooja ja mugava tunde säilitamiseks ülimalt oluline. Helly Hanseni Lifa® Stay Dry aitab niiskust kiiremini nahast eemale juhtida kui mis tahes teised spordipesud. Sel põhjusel eelistavad suusapatrullid ja suusakeskuste päästetöötajad igapäevaselt just Helly Hansenit. HH WARM FREEZE ½ ZIP

JOOKSMINE

Free RN Distance Shield

MILLEGA JOOSTA TALVEL?

TEKST ALEKSANDRS LOTOVS FOTOD NIKE

NIKE UUED VALGUST PEEGELDAVAD, SOOJAD, NIISKUSKINDLAD JA HINGAVAD JALATSID JA RÕIVAD AITAVAD JOOKSJATEL KÜLMALE VASTU PANNA JA HÄMARAS NÄHTAVAD OLLA.

Talvel jooksmine on põnev, aga ka jahedavõitu seiklus. Kuigi paljusid jooksjaid hoiavad külmad päevad, pikad ööd ja ettearvamatu ilm toas, näeme meie neid kui osa elamusest. Selleks, et jooksjaid halva ilma eest kaitsta, tutvustab Nike talvise jooksu jaoks mõeldud kollektsiooni, kus leidub soojust hoidvaid ja niiskuskindlaid ning hea nähtavusega riideid-jalanõusid. Peale selle, et Shieldi kollektsioon hoiab kandja sooja ja kuivana, on toodetele lisatud ka helkurelemendid, mis aitavad autojuhtidel jooksjaid märgata ja teevad varustuse efektsemaks.

hoiavad su jalad soojas ja kuivas ning sa ei pea enam sombusest ilmast end heidutada laskma.

Rõivad

ja pidavust märgades oludes. Abiks on ka valgust peegeldav kannaosa, paelad ja lisaelemendid, mis aitavad teistel liiklejatel sind pimedas paremini märgata.

Nike Air Zoom Structure 20 Shield

Tuttuue Structure 20 Dynamic Fiti tehnoloogia koos paeltega aitab jalalaba keskosa paremini paigal hoida ja lisab stabiilsust. Jalatsi esiosas olev Zoom Air pakub liigutustele reageerivat, õhukest polsterdust ning libisemisvastane kumm tallal parandab pidavust märja külma ilma korral.

Nike Air Zoom Pegasus 33 Shield

Külma ja pimeda ilma jaoks ümber disainitud Nike Air Zoom Pegasus 33 Shieldi jooksujalatsil on nüüd uuendatud pinnasega haakuv tald, mis aitab sul märgadel pindadel kindlamalt joosta. DWR-kattega pealised hoiavad su jalad soojas ja kuivas – jalatsis on kombineeritud niiskuskindel sisemus ja modifitseeritud kannatugi. Lisaks aitavad valgust peegeldav kannaosa, paelad ja lisaelemendid teistel liiklejatel sind pimedas paremini märgata.

Nike LunarGlide 8 Shield

Jalatsi veekindel siseosa annab sooja ja kaitseb ilma eest ning Lunarloni vahtkummist sisetald lisab jooksule pehmust. Jalatsi uue välimusega laserlõigatud välistald parandab pinnasetunnetust

TALV 2016

Nike Free RN Distance Shield

Talvise jooksu jaoks täiendatud Nike Free RN Distance Shieldi jooksujalats pakub mudelile kohast mugavust, kuid jalatsile on lisatud hästi pidav tald, mis aitab sind märgadel pindadel kindlamalt püsti hoida. DWR-kattega pealised

Kuiva ja hästi nähtavana ei pea hoidma ainult jooksjate jalgu – ka jooksurõivastel on suur roll mängida. Mäletad ju ütlust „pole olemas halba ilma, ainult ebasobiv riietusˮ? Selleks hooajaks pakub Nike nii naistele kui ka meestele laia valikut niiskuse ja tuule eest kaitsvaid jooksuriideid retuusidest jooksujakkideni välja. Kõik need esemed on valmistatud eritehnoloogiaga ja loodud talvistes oludes jooksmiseks. Nike Shieldi tooted on tuule- ja veekindlad, hingavad ja venivad ja seega ei piira need liikumist. Valgust peegeldavad detailid jäävad ka hämaras nähtavaks ning jakkidel on ventilatsiooni tagamiseks Nike Sphere'i võrkvooder. Nike Shieldi kollektsioon aitab jooksjal ilma trotsida, et ta saaks keskenduda kõige tähtsamale: talvisest jooksust saadud rahuldusele.

JALANÕUD TEKST KARINA SĖRIKOVA

SPORDIJALATSID: ÜHEST PAARIST EI PIISA

DEIVIDAS MACONKA, SPORDIJALANÕUDE SPETSIALIST NING SPORTLANDI OSTU- JA MÜÜGIJUHT ON ARVAMUSEL, ET TRAUMAD ON PÕHJUSTATUD MITTE ÜKSNES MEIE ETTEVAATLIKKUSEST SPORTIMISEL, VAID KA SELLEST, KUI HOOLIKALT ON VALITUD SPORDIJALATSID. „VALE OLEKS ARVATA, NAGU SOBIKSID ÜHED JALANÕUD NII JOOKSMISEKS, SAALIALADEKS KUI KA JALGPALLI MÄNGIMISEKS”, ON DEIVIDASE KOKKUVÕTLIK ARVAMUS MÕNEDEST NÜANSSIDEST, MIDA SPORDIJALATSITE VALIMISEL TULEB SILMAS PIDADA.

Deividase sõnul tuleb enne spordipoe tee jalge alla võtmist küsida endalt paar küsimust. Millisteks tegevusteks või milliste spordialade harrastamiseks ma neid jalanõusid vajan? Kus ma sportima hakkan (õues, siseruumides, asfaldil, vaipkattel jne)? Kui suur on mu eelarve? Edasistele küsimustele saab vastuse juba koos klienditeenindajaga, kes aitab välja valida õiged jalanõud.

maratoni. Sellisel juhul tuleb valida tehnoloogiliselt täiuslikumad jalatsid”.

Mugavustegur hingavus

Valesti valitud jooksutoss võib viia igasuguse sporditegemise soovi. „Kui toss ikka hõõrub, ei ole enam mingit soovi järgmisel päeval taas sörkima minna. Räägin omaenda kogemusest. Sörkimisel peab jalg püsima kuivana, seetõttu

Jooksmine

Siin tuleb arvesse võtta kolme põhikriteeriumit: põrutuse pehmendamine, haarduvus ja hingavus/veekindlus. Põrutuse pehmendamine vähendab jalalabale ja kannaliigesele langevat koormust ja vigastuste ohtu, tagades ühtlasi ka energiatagastuse (jalalabale jaotuva koormuse muundamine tagastatavaks energiaks). Haarduvus on jala jaoks vajalik selleks, et hoida ära libisemine ja jalatsi jaoks selleks, et see sobiks aluspinnaga. Deividas ütleb: „Ühtlasi tuleb mõelda, kas jooksma hakatakse asfaldil, maastikul või hoopis jooksulindil. Ka jooksudistantsid on seejuures olulised, kas jooksete korraga 5-kilomeetrise distantsi või hoopis 10 kuni 15 kilomeetrit või isegi

JOOKSMINE

TALV 2016

Üldfüüsiline treening

Tähtis on võtta arvesse treeningu iseloomu: aktiivne nagu näiteks CrossFit, või paikne nagu näiteks jooga. Deividas kommenteerib: „Tantsutrennid eeldavad aga piiratud pidavusega jalanõusid, mis ei jääks põranda külge „kinni”, sest see takistaks tantsusammude tegemist”. Mugavuse seisukohast on omakorda kriitilise tähtsusega hingavus ja pole kahtlust, et mugav jalanõu hoiab ära ka traumade tekke.

ei ole tähtis mitte ainult heade jalanõude, vaid ka heade sokkide valik. Turuliidrid pakuvad Dri-Fiti või Clima Cooli tehnoloogiaga higi aurustavaid sokke. Higi imatakse jalalt ära ja „kantakse”

TREENING

edasi jalanõudesse. Siinkohal on tähtis juba jalatsite enda hingavus. Lisaks on kvaliteetsetel sokkidel paksemast kangast pöia- ja kannatugevdused, kuid jala keskosas ja ülaosas on sokk õhemast materjalist, mis on vajalik hea õhuvahetuse jaoks”, selgitab Deividas.

TENNIS

JALANÕUD

JALGPALL

Korvpalli jalanõud

Korvpalli jalanõu põhieeldusteks on jala toestamine, põrutuse pehmendamine ja haarduvus. Põrutuse pehmendamine on väga tähtis, sest enamik korvpallis mängitavatest positsioonidest eeldab rohkelt hüppeid ja põikeid küljelt küljele, mille tõttu langeb jalale suur koormus. Selles valdkonnas on enim tuntust kogunud tehnoloogiateks Nike Zoom Air, Nike Air, Nike Lunarlone, Adidas Boost Star jne. „Haarduvustegur on eriti tähtis harrastajate treeningutel, sest näiteks koolide korvpalliplatside põrandad ei ole nii kvaliteetsed kui spetsiaalselt võistlusmängudeks mõeldud korvpalliplatsidel. Seetõttu on vaja valida hea haarduvuse tagav tallamuster. Ka tolmused saalipõrandad võivad olla tõsiste vigastuste põhjustajaks – seda võin ma kinnitada omast kogemusest”, lisab Deividas.

jalgpall (IC), kunstmurul mängitav jalgpall (TF) ja looduslikul murul mängitav jalgpall (FG). Jalanõuspetsialist annab nõu: „Väravavaht valib hea haarduvuse tagavad jalanõud nuppudetavapärase paigutusega. Kaitsjad eelistavad samasuguseid jalanõusid, mida väravavaht, sest talle on oluline mitte libiseda ja tema löögid pallile on jõulised. Keskväljal mängijale ja ründajale on olulised kiirus ja palli valdamine. Jalatsipealsete tehnoloogia peab ilmastikutingimustest olenemata tagama hea tunnetuse ja võimaldama täpsed

Jalgpalli jalanõud

Jalgpalli juures tuleb arvestada, millist positsiooni mängitakse, mängu iseloomu ja seda, millisel platsil mängu peetakse. Kategooriaid on kolm: sise-

KORVPALL

pallipuuted. Ründajale on olulised kiirus, palli valdamine ja täpsus. Tema soov on alati olla teistest sammu võrra ees ja selleks valib ta nuppude otstarbekohase jaotuse”. Siseruumides mängimiseks mõeldud jalatsid peavad olema lameda välistallaga, niinimetatud kuusepuumustriga, samuti peavad need tagama hea haarduvuse ja olema jäikade pealsetega, mis on vajalik täpsete pallipuudete sooritamiseks.

Tennise jalanõud

Tennise juures on kriitilise tähtsusega põrutuse pehmendamine, stabiilsus ja haarduvus. Tennis eeldab rohkelt äkilisi, külgsuunalisi liikumisi, mistõttu peab jalg olema jalanõus stabiilselt toestatud, andes samal ajal vajaliku liigutustevabaduse. „Tähtis on arvestada sellega, kus tennist mängitakse: muruväljakul, saviliival või saalis. Jalanõu välistald peab teiste spordialade jalanõudega võrreldes olema valmistatud tugevamast kummimaterjalist, sest mäng eeldab rohkeid libisemisi, mis kulutab talla kiiresti läbi. Kui tennist mängitakse näiteks jooksutossudes, on kahjustused märgatavad juba mõne treeningkorra järel”, nendib Sportlandi esindaja.

Lastele õiges mõõdus jalanõud!

Sobivate jalanõude valimine ei ole tähtis mitte ainult täiskasvanutele, vaid ka lastele. Deividase sõnul vastavad laste spordijalatsid suures osas täiskasvanute jalatsimudelitele. „Lapsed peavad kandma kvaliteetseid jalanõusid, sest nende jalg alles areneb. Tähtis on tagada jala hea toestus ja õiges mõõdus jalatsid, sest „varuga” ostetud jalanõud võivad lapse jalale palju kahju teha”.

TALV 2016

1 A 3 2 JALANÕUD

NIKE MUDELIT MIDA IGA JALATSIFÄNN PEAKS TEADMA

TEKST LIISA ENNUSTE FOTOD NIKE

Alates kaubamärgi sünnist 1972. aastal on Nike olnud teerajaja ning järjepidevalt muutnud spordijalatsite tööstuse reegleid. Kui kunagi võis tosse näha ainult jooksuradadel, siis aegade jooksul on rõivaetikett ja inimeste arusaamad muutnud ja spordijalatsitest saanud moeasi. Seega võtame hetke ja heidame pilgu Nike kolmele kõige tuntumale disainile, mis toovad oma rikkaliku ajaloo poeriiulitele ka tänapäeval.

ROSHE

TALV 2016

Bruce Kilgore'i loodud Nike Air Force 1 tuli tootmisse esimest korda 1982. aastal ja oli esimene korvpallijalats, milles kasutati Nike Airi tehnoloogiat. Kuid kui õhkpadjad Air Force 1 jalatsisse pandi, sai mudel mänguplatsi lemmikuks just tänu erakordsele mugavusele. Jalatsi nimi, nagu isegi arvata võite, on vihje Air Force One'ile – lennukile, millega lendab Ameerika Ühendriikide president. Enne Air Force 1 olid kõik kõrgelõikelised korvpallijalatsid standardse sirge lõikega, kuid Kilgore soovis jalatsid paindlikumaks muuta ning saades inspiratsiooni matkasaabastest, tegi ta kannale kaldlõike, mis lisas plastilisust, pakkudes samal ajal kaitset, mida mängija vajab. Air Force 1 sai ühtlasi esimeseks retromudeliks ning kui Nike selle 1986. aastal uuesti turule tõi, oli tegu pretsedenditu juhtumiga — praegu võib see veidralt kõlada, kuid tollal tundus mõttetu tuua tagasi mudel,mille tootmine mis kord juba katkestati. Niisiis, Air Force'i näite najal võib öelda, et legende ei tehta, vaid need sünnivad (kuid see protsess võtab aega).

HUARACHE

LEGENDE EI TEHTA, VAID NEED SÜNNIVAD (KUID SEE PROTSESS VÕTAB AEGA).

Kui Dylan Raasch 2012. aastal Roshe jalatsi lõi, sai mudel oma taskukohase hinna ja lihtsa disaini tõttu kohe müügihitiks. ‘Roshe’ nimi hüppab tänavamoes pilti pidevalt, kuid kas olete mõelnud, kust selle populaarse jalatsi nimi pärineb? Nimelt oli Dylani eesmärk hoida mudeli disain ülimalt lihtne ja kuna see sõna seostus tal zen-budismiga, siis otsustas ta nimetada jalats zen-õpetaja rōshi järgi. Nike pidi küll nimekuju õiguslike nüansside tõttu muutma, kuid hääldus jäi samaks. Roshe lihtsad kujundusdetailid päri-

AIR FORCE 1

nevad kõik Jaapani aedadest: tallad jäljendavad astmeid ja algupärases iguaanivärvis on inspiratsiooni saadud neis aedades olevatest kividest ja samblast. Muide, Roshe disainiprotsessis katsetati rohkem kui 16 erinevat välistallalahendust ja ülaosa muudeti üle 50 korra, enne kui lõplik kavand valmis. Roshe on nüüd Nike spordirõivaste kategoorias esindatud rohkem kui 15 erineva mudeliga. Sellel on isegi Instagramis oma fännileht @Nikerosherun, millel on üle 250 000 jälgija. Vot see on mõjuvõim, mis ühel lihtsadisainilisel tossupaaril olla võib!

Nike Huarache sari on Nike kõige kuulsama jalatsilooja – tõelise legendi – Tinker Hatfieldi looming. Selle jalatsi inspiratsiooniallikaks oli kummalisel kombel veesuusatamine. Nimelt meeldis Tinkerile veesuusasaabastes kasutatav neopreen, mille ta disainiprotsessis Huarache disaini kaasas. Mudel nägi päevavalgust 1991. aastal ning kõige paremini kirjeldatakse seda toonases ametlikus reklaamikampaanias: „Jalats, milles on vaid hädavajalik“. Kui Huarache oma debüüdi tegi, kasutati seda jooksuvaldkonnas, kuid kiiresti levis mudel ka igapäevaellu. Kigepealt võis Huarachesid märgata telepildil Jerry Seinfeldi jalas ning seejärel reklaamis neid Michael Johnson. Legend oli sündinud. Ka Huarache nimel on värvikas ajalugu. Hispaania keeles tähendab see sandaali, mida kanti Kolumbuse-eelsel ajajärgul. Algselt valmistati huarache'sid nahast ning 70ndatel kasutasid neid paljajalu jooksmist harrastavad entusiastid. Seega ei ole ime, et ka praegu on Nike Air Huarached tuntud oma jalakuju jälgiva, stabiilse ja mugava disaini poolest.

UNISTAGE

POSITIIVSELT

SUURELT

KUI SPORTIMISVÕIMALUSTE ARENDAMISEKS RAHA NAPIB, ON ÜKS LAHENDUS SAADA VAJALIK SUMMA KOKKU ÜHISRAHASTUSPLATVORMI KAUDU.

Eesmärke, milleks raha koguda, on erinevaid. Näiteks ultrajooksja Karmen Lepp kogus Stardipaiga kaudu raha, et minna 24 tunni jooksu Euroopa meistrivõistlustele. „Info Stardipaiga kohta jõudis minuni läbi Facebooki, kus olin varem märganud võistlustantsu- ja rattaspordiprojekte,” räägib ta. „Minu projekti eesmärk oli koguda vajalik summa, et võistlema sõita ja varustus hankida. Jooksmine on mu suur kirg, mis aitab eluraskustega võidelda. Rajal saab palju mõelda ja võib öelda, et see on aeg iseendale.”

Kõik saab teoks

Suvel saavutas Karmen Iisaku staadionimaratonil 24 tunni jooksus naiste arvestuses tubli kolmanda koha, läbides 153,329 km. „Rajal kutsusid paar ultrajooksjat mind EM-ile, mis tundus tol ajal isegi veidi naljakas, aga pärast jooksu ja taastumist soovisin sarnast teekonda uuesti kogeda,” meenutab Karmen. Naine sai endale ka treeneri, kes toetas tema teed suure unistuseni – käia EM-il. „Soovisin endale näidata, et olen võimeline veel enamaks. Sain võimaluse end tõestada, esindades Eestit 22.–23. oktoobril Prantsusmaal Albis toimunud 24 tunni jooksu Euroopa meistrivõistlustel. Julgesin suurelt unistada ja õnne proovida. Tänu toetajatele saab kõik teoks,” on Karmen õnnelik. „Soovitan kindlasti ühisrahastust

TEKST URVE VILK / TERJE JUUR

Ühisrahastusplatvorm on veebikeskkond, kus laiem avalikkus saab osaleda eri projektide rahastamises.

Stardipaik.ee alustas tegevust 2014. aasta lõpus. 2598 toetaja abiga on 54 eduka projekti heaks kogutud 132 676 eurot.

Rahvusvaheline ühisrahastusplatvorm Kickstarter.com rahastab loovprojekte, kaasa arvatud tantsuprojekte, workshop’e, meistriklasse, tantsuetendusi ja multimeediaprojekte.

KARMENI PROJEKT » Pojekt oli Stardipaik.ee lehel üleval 30 päeva. » Karmen jagas seda oma Facebooki lehel ja blogis. » Infot levitasid ka teised blogijad ja sõbrad/tuttavad. » Ta sai kokku kogu summa, 700 eurot.

Karmen Lepp, foto Imre Avaste

TALV 2016

POSITIIVSELT kasutada, kui eesmärgi täitumine on üksnes raha taga kinni. Paljud asjad elus jäävad tegemata just raha- ja ajapuuduse tõttu. Soovitan uhkuse alla suruda ja vähemalt proovida oma unistusi täita. Mina leian aja treeninguteks, minu toetajad andsid võimaluse katta viimane puudujääv osa rahast,” võtab Karmen kokku.

Tükike jalgpalliplatsi

Tartu Sepa jalgpallikeskuse murulapikestel on nüüd tuhandeid omanikke, sest keskuse rajamiseks korraldati laiaulatuslik ühisrahastuskampaania. „Projekt peab olema võimalikult lühike ja konkreetne, muidu tüütab see inimesed ära,” teab üks projekti eestvedajatest Kaarel Kiidron. „Klubi sees oli meil väiksemaid omarahastusprojekte juba

MIS ON STARDIPAIK? » Ühisrahastuskeskkond spordiga seotud projektidele. » Sportlastel ja spordiga seotud projektidel on võimalik jõuda senisest laiema toetajate ringini. » Ühisrahastuse kaudu saavad kõik spordisõbrad osaleda spordi edendamises, toetades just endale meelepäraseid projekte sobiva summaga. Projekti võib kirjutada, kui vajatakse: » rahastust, et osaleda sportlasena või meeskonnana konkreetsel spordivõistlusel; » tuge selleks valmistumisel; » ühtset vormi meeskonnale; » toetust spordiürituste korraldamisel; » toetust tervisespordi edendamise kampaania läbiviimisel; » toetust teemakohase kirjanduse väljaandmisel.

TALV 2016

Sepa staadioni avaüritus, foto Sille Annuk/Postimees/Scanpix

SEPA JALGPALLIKESKUSE ÜHISRAHASTUSPROJEKT olnud, näiteks naiskonnale võistlussärkide ostmiseks ja treeneri leidmiseks. Nägime, et see toimib. Kuna tartlaste jaoks oli probleem olemas – väljakuid on puudu –, otsustasime kasutada ühisrahastust,” ütleb Kaarel. Soomes käies saadi idee puuduv staadion ruutmeetrite kaupa huvilistele müüa: nii saab toetaja lisaks heateo tegemisele midagi ka vastu. Kaarel rõhutab, et on väga oluline, kuidas projekt välja mängida. „Kirjeldasime sihtrühmi, kuna olime läbi mõelnud, kui palju toetajaid vajame ja kuidas nendeni jõuda,” selgitab ta.

Plaan on oluline

Kaarel märgib, et kui koguda paari tuhandet eurot treeninglaagrisse või võistlusele sõitmiseks, võib see lihtne olla, sest summa saab arvatavasti ka

» Kogu projekti maksumus oli 450 000 eurot. » Ühisrahastuse abil oli vaja koguda 150 000 eurot. » 3108 annetajat ostsid kokku 7208 virtuaalset ruutmeetrit. » Kampaania kestis 71 päeva. » Kõik, kelle toetus oli suurem kui 100 eurot, said tribüünil omanimelise istekoha.

sõprade ja tuttavate abil kokku. „150 000 eurot aga ei suudeta kindlasti ainult lähedaste abil koguda. Probleem peab olema nii suur, et asi läheks paljudele korda,” toonitab ta. Kaarli sõnul eristabki häid ja halbu kampaaniaid ettevalmistus. Nii nagu iga äriettevõte peab läbi mõtlema, kellele toodet-teenust pakkuda ja kuidas kliendini jõuda, tasub sellele mõelda ka ühisrahastuse puhul. Ta tunnistab, et kampaania korraldamine oli väga raske. „Pidime tegema üritusi ja jõudma telepilti. Kuigi oli palju kiitvaid kommentaare, et mõte on hea ja algatus lahe, siis selleks, et jõuda passiivsest toetusest aktiivseni, oli vaja teha väga palju tööd,” ütleb ta ja lisab, et tulemusega võib siiski väga rahul olla – saadi hakkama ja raha koguti kokku.

Vaata videost, miks Karmen just ultrasporti harrastab.

bit.ly/ultrajooks

K E S K E N D U ADIDAS ATHLETICS T U T V U S TA B

Z . N . E . T R E E N I N G JA K K

JALANÕUD

CHUCK TAYLORID ON VIHMADEKS VALMIS! JUBA ON SAADAVAL CONVERSE UUS VERSIOON KLASSIKALISTEST CHUCK TAYLORITEST, MILLE NIMEKS ON CHUCK TAYLOR ALL STAR II SHIELD CANVAS. KETSIDE PEALISED ON VEEKINDLAD, MIS TÄHENDAB, ET NEED ON VIHMASTE ILMADE JAOKS IDEAALSED.

Converse Chuck Taylor All Starid on ühed ajaloo tuntuimad (kui mitte kõige tuntumad) ketsid. Esimest korda tulid müüki need 1917. aastal ning juba siis oli tol kõrge äärega korvpallijalatsil kangast pealis ja kummist nina – just nendest detailidest on praeguseks saanud Converse’i jalatsite „kaubamärk”.

Kõigest aasta tagasi tõi Converse välja jalatsi klassikalise silueti uuenduse: sündis Chuck Taylor All Star II, mis on originaalist tehnoloogilises mõttes mitu sammu ees. Converse ei jäänud loorberitele puhkama ning aasta hiljem tutvustas ilmastikukindlat Chuck Taylor All Star II.

TEKST MIKK LEMBERG FOTOD CONVERSE

Chuck Taylorite uusim perekonnaliige

keskendub jalatsi mugavuse ja funktsionaalsuse parandamisele ilma selle ajatut stiili ja mitmekülgsust ohverdamata – tänu sellele on ketsil ju algusest peale olnud lausa kultuslik maine paljude eri stiili austajate seas. Kui Chuck Taylor II oli klassikalise vormi uuendus, siis Shield Canvas Chuck Taylor II on tulevik.

Shield Canvas ketsidel on sarnaselt

Chuck Taylor II ketsidega Nike Lunarlon sisetald, polsterdatud keel ning ülipehmed seemisnahast sisedetailid. Veel on eemaldatud õhuaugukesed, tänu millele on jalats sobiv vihmasteks ja märgadeks seiklusteks. Kui tahad, võid nendega isegi lompi hüpata.

Suurema turvalisuse nimel on ketsi kannal helkivad detailid hämarate olude jaoks. Oleme kõik selle olukorraga tuttavad:

tahad oma Chuckidega igale poole minna, aga halb ilm rikub su plaanid. Enam pole vaja selle pärast muretseda. Converse on taas tõestanud, et Chuck Taylor All Starid on kangast tehtud ketside seas endiselt parimad.

TALV 2016

PERSOON

MARTIN DORBEK KORVPALL JA

ROLLERID MARTIN DORBEK (25) ON ETTEVÕTLIK MEES, KES JÕUAB PALLIPLATSIL RASSIMISE KÕRVAL TEGELEDA VEEL MITME MUU ASJAGA.

TEKST ANDRES KALVIK

Kui Martin Dorbek peaks mingil põhjusel päevapealt tippspordiga lõpparve tegema, siis nälga ta ei jääks. BC Kalev/ Cramo ja Eesti koondise tagamängija proovib kätt ettevõtluses. Kui näete kaubanduskeskustes Bofti pildiautomaati või linna vahel mõnda erilist rollerit vuramas, siis teadke, et sinna on käe külge pannud härra Dorbek. Põhirõhk on praegu aga korvpallil ja suvel Euroopa meistrivõistlustel ilusaid etteasteid pakkunud Dorbek pole maha matnud plaani end ka välisklubis proovile panna.

Suvi möödus koondises rassides, sellele järgnesid kohe treeningud BC Kalev/Cramoga. On väsimus nüüd sügisel kontides?

Väike väsimus ikka on. Koondisesuvi oli tore periood, kuid ühe asja pealt teisele üle minnes on vaja kohanemisperioodi just vaimses mõttes.

TALV 2016

KUIDAS MARTIN ENDALE ESIMESE ROLLERI SAI? Vaatasin 7. või 8. klassi poisina Kalevi spordihallis korvpalli meistriliiga kohtumist BC Kalev/ Rapla ja BC Kalev/Cramo vahel. Poolajal sain proovida pealtvaatajatele mõeldud viset keskjoonelt. Loomulikult viskasin sisse ja sain auhinnaks 3000 krooni. Isa pani raha juurde ja nii õnnestus mul endale roller osta.

See oli mõneti uskumatu, mida koondis Euroopa meistrivõistluste valikturniiril korda saatis. Finaalturniirile pääs polnud kaugel. Mitut võitu ise enne mängude algust prognoosisite? Arvan, et keegi ei arvutanud enne turniiri võimalikku võitude arvu. Paljud olid üldse esimest korda koondises. Minul oli küll varasem kogemus olemas, kuid nii suurt rolli polnud mulle enne usaldatud. Kõik andsid endast parima. Keemia oli ülihea ja kõik tahtsid hullata. Meilt ei oodatud võite ja seetõttu saimegi pingevabalt väljakul olla.

Kalev/Cramo mängib edasi VTB ühisliigas. Meeldivad Teile reisid Venemaa avarustesse?

Mulle meeldib uusi kohti avastada ja maailma näha, kuid minu jaoks on ülikurnav

PERSOON LOE PIKEMAT INTERVJUUD MARTINIGA JA VAATA FOTOGALERIID SPORTLANDMAGAZINE.COM olla kell neli-viis hommikul lennujaamas. Olen teinud kaks aastat statistikat, kuhu olen kirja pannud reiside arvu, nende vahemaa ja neile kulunud aja. Üle-eelmisel aastal oli 39 ja mullu kogunes seitsme kuuga 47 lennureisi, kokku umbes 40 000 kilomeetrit. Lennureisid ja lennujaamades passimised väsitavad korralikult. Välismaal olles üritan linnas vähemalt ühe jalutuskäigu teha. Ma ei ütle, et kõik kohad on ilusad, kuid vaadata tasub neid kindlasti.

Olete seni vaid Eesti klubides leiba teeninud. Unistus välisklubist on ikka silme ees? Ikka on. Kalev/Cramo pole aga üldse

PRINTISIN KOHAPEAL MÕNED PILDID VÄLJA JA HOTELLI JÕUDES MÕTLESIN, ET SEE ON JUBE HEA MÕTE. paha variant – tegemist on professionaalse klubiga, kus on loodud kõik tingimused arenguks. Kuid eks iga sportlane soovib end ka mujal proovile panna. Kui Kalev/Cramo-sugune klubi asuks välismaal, siis ma sooviksin sinna kahtlemata pääseda. Tavaliselt on Kalev/ Cramo leegionärid läinud Eestist edasi kolm-neli korda suurema palga peale, kuid tagasiside siinse asjaajamise kohta on olnud väga positiivne.

Aasta alguses hakkasite ka oma äri ajama, tegelete Instagrami-põhiste pildiautomaatidega. Kuidas selline ettevõtmine Teieni jõudis?

tele sobida. Eelmise aasta 22. märtsil oli esimene masin Eestis kohal. Panin selle Mustamäe keskusesse. Nüüd on mul üle Eesti kokku üheksa masinat.

On siis tegemist hea äriga?

On küll. Inimesed veel täpselt ei tea, millega tegemist, kuid mina näen sellel suurt potentsiaali. Nutitelefonide kaamerad lähevad järjest paremaks ja koos sellega paraneb ka väljaprinditava foto kvaliteet. Mina olin Bofti esimene esindaja Euroopas. Nüüdseks on firma laienenud Rootsi, Taani, Soome, Leetu, Hollandisse, Prantsusmaale, USA-sse ja Vietnami. Rohkem kui 50 linnas on kokku üle 300 masina. Kui ma korvpalli ei mängiks, siis laieneksin Boftiga teistesse riikidesse. Põhiliselt hoian praegu asjadel silma peal interneti vahendusel. Turunduse poole peal on mul abilised ja kui masinates saab paber otsa, siis pean käima seda vahetamas.

Millega tegelevad Teie isa Allan, ema Maia ning vennad Erik ja Karl-Peeter?

Väikese poisina oli mul kombeks puldiautosid juppideks võtta ja kokku panna ning samamoodi tegin ka rolleriga. Naabripoisiga, kes töötab nüüd autoremondilukksepana, koos seda tegime. Sealt sain hoogu juurde. Pärast 10. klassi lõpetamist ostsin odavalt katkise rolleri, tellisin välismaalt vajalikud jupid, tegin selle korda ja värvisin üle. Olen aja jooksul vajalikud tööriistad soetanud ja foorumitest juurde õppinud. Kokku olen niiviisi korda teinud neli rollerit, millest kõige väärtuslikuma olen endale alles jätnud.

Kuidas Martinil roller ära varastati? Laadi alla Overly äpp ja saa teada!

Isa on kodune pensionär ja ema töötab Siili palliklubis tüdrukute korvpallitreenerina. Karl-Peeter on ühes transpordiettevõttes logistik ja Erik on ühes Austraalia korvpalliklubis noortetreener.

Kuuldavasti on Teil vanemate garaažis veel üks väike bisnis: parandate ja tuunite rollereid. Naabripoiss Kaarel sai endale kunagi rolleri ja loomulikult tahtsin ka mina siis oma rollerit.

Käisime 2015. aasta novembris VTB ühisliiga mängul Volgogradis ja jalutuskäigul kaubanduskeskusesse nägin Bofti pildiautomaati. Printisin kohapeal mõned pildid välja ja hotelli jõudes mõtlesin, et see on jube hea mõte. Võtsin ettevõtte juhtidega ühendust. Tänapäeval on paberfotod tagaplaanile jäänud, suurem osa piltidest eksisteerivad digitaalsel kujul. Fotostuudiotesse minnakse äärmise vajaduse korral, kuid nn käigu pealt paberfotode printimine võiks tänapäeva kiire elutempo juures inimes-

TALV 2016

FITNESS

TEKST IEVA LECE FOTOD VIDA PRESS / SHUTTERSTOCK

KAS TEATE, KUI ERINEV NÄEB VÄLJA NÄITLEJA JAKE GYLLENHAAL FILMIDES „ÖÖ KUTSE” JA „VASAKUKÄELINE”? KAHTE FILMI EI LAHUTA LIHTSALT ÜKS AASTA, VAID KA KUUDEPIKKUNE TREENING JA AEG, MILLE NÄITLEJA PÄEV PÄEVA JÄREL SPORDISAALIS MÖÖDA SAATIS. Jake Gyllenhaali treening:

SAMMU POKSIJA KEHANI

Professionaalse poksija Terry Clayboni valvsa pilgu all möödus Gyllenhaalil kaheksa kuud – kuus treeningtundi iga päev –, et elada sisse poksija rolli ﬁlmis „Vasakukäeline” (2015). Seejuures polnud tema eesmärk mitte ainult lihasmassi kasvatada, vaid ta pidi õppima selgeks ka poksija liigutused ja käitumise. Loomulikult võivad nii palju aega sportides veeta vaid elukutselised sportlased või näitlejad. Nii veetis Gyllenhaal poole ajast poksides, mis pole aga kaugeltki kohustuslik tingimus poksija kehakuju saavutamiseks. Seega võiks teile neid harjutusi sooritades piisata ka neljast kuust. Või siis on see lihtsalt võimalus lisada need harjutused oma hommikuvõimlemiskavasse.

bit.ly/poksija

Istessetõusud

Lihtsaimad istessetõusud – 500 korda iga päev. Oluline on sooritada neid õigesti, et vältida vigastusi. Kuu või kahe pärast – sooritad neid juba kaks korda rohkem.

Jooksmine

Treener sundis Gyllenhaali jooksma 8 km päevas. Kuid kuna näitleja on kogenud jooksja, pikendas ta distantsi kuni 13 km ja jooksis viiel päeval nädalas.

HÜPPAMINE Hüppenööriga

Kõige lihtsam treenimisviis – 15 minutit hüppenööriga hüppamist iga päev.

Käed

100 lõuatõmmet kangil ja 100 oma keharaskusega surumist rööbaspuudel. 500 korda päevas. Iga päev. Täpselt selline programm oli Gyllenhaalil.

Löökide lihvimine

Mitmesugused löögid poksikoti pihta ja intervallide kombinatsioon – kuus korda 18 minutit. Samamoodi ka kolm raundi (kokku 9 minutit) jalalöökide treeningut.

TALV 2016

FITNESS 1

EGLE ELLER-NABI

BIKIINIFITNESS JA UNDER ARMOUR– KOKKU LOODUD

UNDER ARMOURI ESINDAJAKS VALITUD EESTI BIKIINIFITNESSI KUNINGANNA EGLE ELLER-NABI USUB, ET SAI AU OSALISEKS ILMSELT SEETÕTTU, ET TA TÕESTI ONGI SELLE KAUBAMÄRGI NÄGU.

Mis kaubamärk Under Armour on?

See on kaubamärk tõelisele tegijale. Ma ei pea silmas ainult tippsportlasi, vaid kasvõi inimesi kodulähedaselt jooksurajalt, kes püüdlevad iga päev parema iseenda poole. Neid püüdlusi ja treeningutulemusi toetab Under Armouri kvaliteet.

Miks valis Under Armour oma esindajaks just Teid?

Esimesed rõivad jõudsid minu kappi sponsor Nocco kaudu, kes kasutab oma esitlusrõivastena just Under Armourit. Kuna fitness on väga tugevalt seotud USA-ga ja Under Armour on seal väga tuntud, jõudis kaubamärk ka minu spordisaali. Üks asi viis teiseni, neil tekkis minu vastu huvi ja osutusingi valituks.

TALV 2016

Ma püüan edasi anda väärtusi, mida kaubamärk esindab: näen ise väga palju vaeva ja tahan motiveerida ka teisi, et nad saavutaksid oma sportlikud ja tervislikud eesmärgid. See võiks olla üks põhjus, miks me selle kaubamärgiga hästi kokku sobime.

Mis eristab Under Armourit konkurentidest?

Näen, et nad panustavad esmajoones kvaliteeti. Nad ei lähtu nii väga moetrendidest ja värvidest, vaid keskenduvad sportlase tulemuse parandamisele. Under Armouri tooted näevad küll ka väga head välja, kuid töötavad eelkõige selle nimel, et sportlane saaks teha tõhusat trenni: et nahk saaks hingata ja et liigutada oleks mugav.

Te tegelete bikiinifitnessiga. Eraldi võttes teavad neid sõnu

TEKST OLIVER LOMP FOTOD JOOSEP MARTINSON

EGLE ELLERNABI LIHTSAD TÕED TERVISLIKUKS ELUKS » »

» »

piisavalt planeeritud ja läbimõeldud treening või muu aktiivne liikumine. väldi rutiini – muuda vajaduse korral treeningukavasid nii, et püsiks motivatsioon. tark toitumine, millega saavutad püsivad tulemused, ei kiirdieetidele ja imetablettidele, jah täisväärtuslikule toitumisele. ümbritse end positiivsete ja motiveerivate inimestega, kes kannavad samu väärtusi ja hoolitsevad enda eest. väldi inimese kõige suuremat vaenlast, stressi. Oluline on magada 8-9 tundi. hoida enda vaimu ja arengut värskena: loe, õpi, käi motivatsioonikoolitustel ja trennis.

FITNESS kõik, ent mis täpsemalt on bikiinifitness ja mida seal hinnatakse?

Ala on välja kasvanud kulturismist – sooviti teha kategooria, kus poleks nii palju lihast ja mis näeks välja sportlik ja

SAAB LOOTA AINULT ISEENDALE JA PÜÜDA OLLA ALATI PAREMA VAIMSE JA FÜÜSILISE VORMIGA KUI VAREM. naiselik. Ideaalseks peetakse ning taotletakse liivakellakuju: peenike keskkoht, vormikas ülaosa ning treenitud jalad ja tuharad. Kuid see on ka ala, kus geneetika mõjutab palju. Ma ei ütle, et treeninguga poleks võimalik kehaproportsioone üllatavalt palju muuta, ent head geenid tulevad kasuks. Üks asi on kehaline vorm, ent sama olulised on ka esinemisoskus ja kogu välimus: grimm, soeng, kõnnak ja üldine karisma. Kuna olen ka ise kohtunik, siis tean, et see on väga ilus ala, ent väga subjektiivne.

lise vormiga kui varem. Ka treenerina püüan õpetada, et kohe ei pea maailmameistriks tulema, vaid saama sammsammult käegakatsutavate eesmärkide võrra paremaks.

tulla ja tavatreenijale olen kättesaadav. Praegu aga ei saa ma uusi võistlejaid vastu võtta, kuna kõik ajad on broneeritud. Uue aasta alguses vabanevad uued ajad.

Kui palju võtab fitnessiga tegelemine aega?

Kõik oleneb sellest, millisel tasemel sellega tegeleda. Kui oled tegija, kelle eesmärk on jõuda lavale võistlema, võtab fitness su täiesti endasse. Fitness on sinu elustiil ja kõik möödub selle tähe all. Eriti kolm kuud enne võistlust hõlmab see kogu su elu – kõik on planeeritud.

Laadi alla Overly äpp ja vaata Egle fotogaleriid!

Kui palju aega kulub treeneritööle? Kas Teie käe alla on võimalik treenima tulla?

Kindlasti kaheksa tundi päevas. Kui arvestan rühmatrenne, siis neid on päevas kolm-neli, lisaks personaaltrennid, poseerimised ning aeg, mil töötan treeningukavade ja konsultatsioonidega arvuti taga. Minu juurde saab treenima

Teenisite eelmisel aastal esimese eestlasena pääsme profiolümpiamängudele, mis on Teie karjääri suurim saavutus. Mida see Teile tähendas?

Tõepoolest võitsin aasta tagasi San Marinos kvalifikatsiooniturniiri. Olin ka esimene eestlane, kes sinna pääses, aga Euroopa võistlejatel on üldse raske USA-kesksel alal oma sõna sekka öelda. See oli minu unistus ja kui ma selle eesmärgiks seadsin, tundus see ebareaalne, aga elu läkski nii. Suuresti tänu sellele, et mul on olnud õnne koondada enda ümber hea tiim ja head tingimused ning saada pere sajaprotsendiline toetus. Kõik on nagu pusletükid paigas ja sellest tuli ka edu.

Millised on Teie üldisemad ambitsioonid sportlasena?

Tunnen enda puhul nii sportlase kui ka treenerina, et pean alati olema parem kui eelmisel võistlusel, allahindlust kunagi ei tee. Ala on subjektiivne ja olenevalt võistlusest võib kohtunikke olla kuni 15. Igaühel neist võib olla eriarvamus selle suhtes, kes on ideaalne võitja. Seega saab loota ainult iseendale ja püüda olla alati parema vaimse ja füüsi-

TALV 2016

BRÄND

UNDER ARMOUR –

INNOVAATILINE SPORDIBRÄND

Under Armour kaubamärgi loojad ja arendajad on kindlal veendumusel, et tänu nende ühisele kirele disaini ja innovatsiooni vastumuutub sportlaste maailm paremaks. Nad on inimesed, kes ei jäta kivi kivi peale, et leida veelgi nutikamaid lahendusi ka kõige nõudlikemale atleetidele. Under Armouri asutas 1996. aastal Marylandi ülikooli endine ragbimängija Kevin Plank, et pakkuda sportlastele uuenduslikke ja senisest paremat tippklassi spordivarustust, st varustust, milles ei hakkaks palav ja mis püsiks kuiva ja kergena. Under Armour loodi kindlal eesmärgil: võimaldada sportlastele parimad tingimused paremate tulemuste saavutamiseks,

HeatGear®-i, kui on soe, kanna ColdGear®-i, kui on külm, ja AllSeasonGear®-i nende kahe äärmuse vahele jäävates oludes.

Under Armour jalanõud

Jalanõusid hakkas Under Armour tootma 2006. aasta juunis, tulles alustuseks turule Ameerika jalgpalli jalatsite seeriaga, millele hiljem lisandusid pesapalli- ja jalgpallijalatsid. Kui seni toodeti üksnes nuppudega jalatseid, siis 2008. aasta mais tulid turule ka nn siledatallalised jalanõud. 2009. aastal lisas Under Armour oma jalatsite valikusse jooksutossude ja jalgpallijalatsite tooteseeria. Korvpallifännidele sai see firmamärk tuttavaks 2010. aastal, kui Under Armour tõi turule oma korvpallijalatsite tooteseeria. 2011. aastal esitles Under Armour jooksutossusid UA Charge R, mis on selgelt Under Armouri spordiriiete „geenidel” põhinevad, asjatundlikult välja töötatud jalanõud, mille iseloomustavaks elemendiks on ideaalne sobivus jooksja jalaga.

Saadaval kogu maailmas

süstides neisse kirge viimseni läbimõeldud kontseptsiooni ja uuendusliku varustusega.

Tipptooted

Nüüdseks on Under Armour saavutanud liidrirolli tippklassi spordirõivaste ja jalanõude, varustuse ja treeningmattide turul. Under Armouri kaubamärgi all pakutakse tipptehnoloogilisi tooteid, mis aitavad sportlastel saavutada paremaid tulemusi. Valikus on jalatsid, niiskust imavad ja temperatuuri reguleerivad riided meestele, naistele ja noortele ning digitaalsed fitnessirakendused. Olgugi et Under Armouri toodete tehnoloogia areneb pidevalt ja väga kiiresti edasi, on põhitõed endiselt samad: kanna

TALV 2016

Under Armouri laienemine sai alguse MapMyFitnessi ostmisega 2013. aasta detsembris. MapMyFitness ühendab maailma üht suurima haardega fitnessikogukonda, mille alla on koondunud hulgaliselt veebilehti ja kus pakutakse mobiilirakendusi, mis on tuntuks saanud kaubamärkide MapMyRun ja MapMyRide all. GPSile ja teistele tänapäevastele tehnoloogiatele tuginedes võimaldab MapMyFitness kasutajatel kaardistada, salvestada ja jagada oma treeninguid. 2015. aasta alguses omandas kaubamärk ka avatud fitnessijälgimisplatvormi Endomondo ning tervise- ja fitnessirakenduse MyFitnessPal. Hiljuti esitles Under Armour oma esimest Connected Fitnessi toodete seeriat Consumer Electronics Showl. Tegemist on tehnika viimase sõnaga, mis ühendab endas UA HealthBoxi

(maailma esimene võrgupõhine fitnessisüsteem), UA SpeedForm® Gemini 2 Record Equippedi (kaubamärgi esimene nutijalats), ja kaks juhtmevaba kõrvaklappi! Tänaseks on Under Armouri sortimendis lai valik innovaatilisi tooteid, mis on spordisõpradele kättesaadavad üle kogu maailma.

TREENING

CASALL ÜHENDAB STIILI JA KVALITEEDI TEKST OLIVER LOMP FOTOD CASALL

VEIDI ENAM KUI VEERAND SAJANDIGA ON STIILI JA KVALITEEDI OMAVAHELIST HARMOONIAT OTSIV CASALL TÕUSNUD ROOTSI JUHTIVAKS TIPPKLASSI TREENINGVARUSTUSE TOOTJAKS.

Rootsi disain on maailmas hinnatud pea igas eluvaldkonnas ning seda lippu hoiab kõrgel ka Casall. Päris esimestest aastatest alates sihiks seatud eesmärgid kehtivad ka praegu – Casall kombineerib siili ja kvaliteedi ning peab mõjuma kirglikult ja sensuaalselt.

MASINAD ON KODUSEKS KASUTAMISEKS SUUREPÄRASED. ELU MUUTUB PALJU LIHTSAMAKS, KUI KODUS ON VÕIMALIK TEHA TÕHUSAT TRENNI. Aastate jooksul on Casall hakanud rõivaste kõrval üha rohkem kesken-

duma ka muudele toodetele. Klientide seas on eriti hinnatud langevarjud, raskusvestid, treeningpallid, kummirullid ja vastupidavuskummid. Mõistagi on populaarsed ka treeningmatid. Casalli varustust kasutavad treeningutel enamus Rootsi NHL-i staaridest ja ka Rootsi hokikoondis. Samuti treenivad Casalli varustusega Rootsi suusakoondise suusatajad ja Austria mäesuusataja Elisabeth Görgl. Eestis kasutavad Casalli varustust laskesuusatajad ja näiteks Tantsugeeni tantsu- ja fitnessklubi oma rühmatreeningutel.

Koduseks treeninguks Märkimisväärsed on ka aeroobseks treeninguks mõeldud Casalli kardioaparaadid. Velotrenažööri ja crosstrainer’i mudelid Infinity 1.3 on ühendatavad rakendusega iConsole, mis on saadaval nii Apple’i kui ka Androidi seadmetele. See võimaldab oma treeningutest sotsiaalmeedia vahendusel teada anda ning koostöös Google Mapsiga loob see

AJALUGU » Casallile pani 1980. aastal aluse äsja ülikooli lõpetanud Carl-Axel Surtevall. » 1982. aastal avas ta esimese ainult naistele mõeldud fitnessikeskuse. » Samal ajal hakkas ta välja töötama varustust keskuse treeneritele. » 1984. aastal andis ta välja esimese naistele mõeldud spordikollektsiooni.

virtuaalseid jooksukeskkondi. Jooksulindid Casall Treadmills Infinity 1.2T ja Infinity 1.5T kasutavad aga uuenduslikku kontrollsüsteemi Motion, mis võimaldab lihtsate käeliigutuste abil kiirust vahetada. „Masinad on koduseks kasutamiseks suurepärased. Elu muutub palju lihtsamaks, kui kodus on võimalik teha tõhusat trenni,” kinnitas Lotsengård ja lisas olulise nüansi. „Kuna oleme disaini kallal kõvasti vaeva näinud, ei pea neid aparaate isegi treeningute vahepeal kappi peitma.”

TALV 2016

TIGHTS

MATTER

FITNESS

SÜGISEL TÄITUVAD SPORDIKLUBID ALATI SUVISE ENERGIALAENGU SAANUD AKTIIVSETE INIMESTEGA. OLEME TAAS VALMIS HANTLEID JA KANGE TÕSTMA NING TRENNIS KÄIMISEKS ON JUSTKUI ROHKEM AEGA.

UUED LAHEDAD TRENNID

MYFITNESSIS TEKST KEILIT AEDMA FOTO MYFITNESS

Vaata klippi Fit vastupidavustreeningust:

bit.ly/vastupidavus

Selleks, et trenni tegemine rutiinseks ei muutuks, leiutavad spordiklubid järjest põnevamaid treenimisviise. MyFitnessi spordiklubi on saabunud hooajal tulnud välja täiesti uute, enda leiutatud trennidega MyFitBody ja MyFitAbs. MyFitnessi rühmatreeningute juht Eva Ottas selgitab, mis neis trennides erilist on.

Arendasite ise välja uued trennid. Miks?

Vajadus oma treeningkontseptsiooni järele tuleb soovist pakkuda oma liikmetele veelgi paremat treeningkvaliteeti. Meil on palju klubisid ja kõigil on võimalik leida oma kodule või töökohale kõige lähem. Liikmele pakub turvatunnet, kui ta saab igas klubis teha sama trenni, mille koormus ja kvaliteet jäävad samaks.

Mida kujutab endast MyFitBody?

MyFitBody on kogu keha treening, mis kestab 45–55 minutit. Treeningus kasutame täiesti uut treeningvahendit silindrit, mis on tavapärastele vahenditele hea vaheldus. Palju on kombineeritud funktsionaalseid harjutusi ehk korraga on töös mitu lihasgruppi. MyFitBody sobib kõigile, kellele rühmatrennid meeldivad. Proovida tasub, sest igasugune uus liikumine „äratab üles” ja keha arendamiseks on vaja mitmekülgselt treenida, mitte jääda oma lemmikute või liiga kergete harjutuste juurde.

Mida kujutab endast MyFitAbs?

Tegemist on 360-kraadise kerelihaste treeninguga, mille jooksul töötatakse vaid poole tunni jooksul tõhusalt läbi kogu kere keskosa. Koormust saavad nii kõhu- kui ka seljalihased. Just nende lihasgruppide tugevus on vajalik kõikide keerukamate harjutuste õige tehnilise

TALV 2016

soorituse jaoks. Treeningkava vahetub iga kahe kuu järel. See trenn on sobilik nii meestele kui ka naistele, v.a lapseootel naised. MyFitsAbsi on hea kombineerida teiste treeningutega, näiteks teha kardiomasinal 30 minutit jooksu-kõndi ja siis tulla edasi kerelihaseid treenima. Kuna trenn on lühike, võib seda teha ka lõunapausil. Treeningud ei pea alati pikad olema. Kui teha korrektse tehnikaga ja pingutada maksimaalselt, siis on ka 30 minutit treeninguks piisav aeg.

Kuidas erinevad need teistest samalaadsetest trennidest?

Kindlasti on sarnasusi, sest kehalised funktsioonid ja anatoomia ei ole muutunud ning lõputult uusi treeninguid ei ole

võimalik välja mõelda. Pigem lähtume nendes treeningutes tõhusatest harjutustest, millest on kasu, mitte harjutustest, mis on lahedad või mis teevad treeningu põnevaks. Meie eesmärk on pakkuda tundi, millel on ka tulemus.

Kui kaua trenni väljatöötamine aega võtab?

Loomulikult on see väga ajakulukas ja mõttetööd on palju, et saaksime ikka õiged harjutused kokku panna ja kõrvale veel ka muusika valida. Pakume kavaga harjumiseks piisavalt aega ja kuigi tekib tunne, et soovid veel samade harjutustega jätkata, on sinu keha tegelikult juba saadud koormusega harjunud ja valmis uuteks katsumusteks. Seetõttu vahetub kava iga kahe kuu tagant.

吀漀攀琀愀洀愀欀猀琀攀爀瘀椀猀氀椀欀欀甀攀氀甀瘀椀椀猀椀

䴀攀氀搀甀搀欀椀最椀氀攀猀瀀漀爀搀椀栀愀爀爀愀猀琀愀樀愀琀攀氀攀

吀攀氀椀猀攀氀攀猀瀀漀爀琀氀愀猀攀氀攀

TREENING

PÕNEVAD

TRENNID

LASTELE JA NOORTELE NÜÜD SAAVAD LAPSED JA NOORED TREENIDA TERVELT SEITSMES MYFITNESSI SPORDIKLUBIS!

Spordiklubides ja rühmatrennides käivad suuremalt jaolt täiskasvanud, aga tegelikult on soojalt oodatud ka lapsed ja noored. Ühest küljest on erinevad spordiklubide poolt pakutavad trennid head lapse füüsilisele arengule, aga tulevad kindlasti kasuks ka lapse sotsiaalsele arengule. MyFitnessi spordiklubid on saabunud hooajal laiendanud treeningute valikut nii lastele kui ka noortele ning nüüd saavad nad treenida koguni seitsmes erinevas spordiklubis! MyFitnessi treeningute spetsialist Loora Salurand räägib lähemalt.

MyFitness on uuendanud lastele ja noortele mõeldud trenne. Mil määral?

Veel eelmisel aastal pakkus MyFitness lastetreeningute alal nelja erinevat laste- ja noortetreeningut kolmes MyFit-

TALV 2016

ness spordiklubis, aga alates sellest treeninghooajast pakume juba kuut erinevat treeningstiili seitsmes erinevas spordiklubis: MyFitness Solaris, Viimsi, Lasnamäe Kärberi, Lasnamäe Virbi, Mustamäe, Pärnu ja Viljandi klubides. Kui varem olime esindatud Teens Training Clubi, showtantsu, ujumiskooli ning beebide-ja väikelaste treeningutega, siis täna saame pakkuda ka uudseid tantsutreeninguid, milleks on cheerleading ja BreakDance.

Mis vanuses lapsed ja noored on trennidesse oodatud?

MyFitness pakub treeninguid lastele vanuses 0,1–16 eluaastat. Küll aga on erinevatel treeningstiilidel omakorda iseseisev vanusepiirang, arvestades noore ealist arengut. Beebide ja väikelaste trennidesse ootame treenima koos lapsevanemaga ka kõige pisemaid alates esimesest elukuust. Ujumistreeninguid MyFitnessi Rocca al Mare ujulas pakume lastele alates 4. eluaastast. Showtantsutreening on mõeldud aga tütarlastele vanuses 7–16 eluaastat. Cheerleading ootab tantsutreeningutesse 11–16 aastaseid tütarlapsi. Teens Training Clubi ja BreakDance’i treeningutesse on oodatud noored vanuses 12–15 eluaastat.

TEKST KEILIT AEDMA FOTOD LAURA NESTOR

MIKS ON LASTE AKTIIVNE ELUSTIIL OLULINE? Regulaarne kehaline aktiivsus mõjub positiivselt lapse arengule ja on tervisliku eluviisi üks tähtsamaid komponente. Lastetreeningud arendavad sihipäraselt noore kehalist võimekust, kujundavad aktiivset elustiili kogu eluks ning tugevdavad tervist.

Miks lapsed ja noored võiksid just rühmatrennides käia?

Lisaks positiivsele mõjule lapse füüsilisele arengule edendavad rühmatreeningud noortes ka sotsiaalseid võimeid ning oskust arvestada teistega. Lisaks on varakult rühmatreeningutega alustamine heaks eelduseks noore tervislikule eluviisile tulevikus. Kui täiskasvanutele suunatud treeningud on avatud kõikidele klubiliikmetele, siis lastetreeningute rühmad on määratud grupiliikmetega, et ka sotsiaalsete oskuste areng oleks tulemuspärane.

RIIETUS

LEIA ENDALE SOBIV RINNAHOIDJA

vana ja tagab mugavuse. Tugevdatud jooned, mis pakuvad lisatoetust rinnale. Eemaldatavad padjad on diskreetsed ja keha vormivad. X-kujuline seljatagus ei takista liikumist ja võrkpaneel laseb paremini hingata.

KAS TEADSID, ET 80% NAISTEST KANNAVAD VALE SUURUSEGA RINNAHOIDJAT? KANNA HOOLT, ET SINA ÜKS NENDEST EI OLEKS. TEKST MARGIT ENNO

NIKE PRO RIVAL RACERBACK BRA

FOTOD NIKE

NIKE PRO SPORDIRINNAHOIDJATE UUENDUSED

Viimastel aastatel on Nike investeerinud spordirinnahoidjate arendusse, et tagada nende kandjatele maksimaalne mugavus treeningu ajal. Nike PRO rinnahoidjad on mõeldud kõigile naistele, hoolimata nende kaalust, sportlikkusest ja kehalisest aktiivsusest. Innovaatilised Nike PRO rinnahoidjad pakuvad tuge

ÕIGE SPORDIRINNAHOIDJA LISAB ENESEKINDLUST. intensiivsel, mõõdukal ja väikese koormusega sportimisel. Kasutatud on Nike Dri-FIT tehnoloogiat, mis aitab keha hoida kuivana. Kerge toestusega rinnahoidja on mõeldud väiksema intensiiv-

susega treeningute jaoks, keskmine toestus on mõeldud mõõdukale treeningule ja maksimaalne toestus sobib kõige intensiivsemateks treeninguteks. Demonstreerime sulle meie klientide lemmiktooteid.

NIKE PRO INDY RINNAHOIDJA JA INDY COOLING RINNAHOIDJA Pehme ja kerge piiramatuks liikumiseks. Nike Pro Cool Indy spordirinnahoidja pakub kerget tuge madala koormusega, palju energiat kulutavateks treeninguteks. Madal lõige ning õhukesed reguleeritavad paelad tagavad selle, et rinnahoidja istub hästi ja on samas naiselik. Ülipehme Dri-FIT tehnoloogiaga kangas imab higi kehapinnalt, et see saaks pealmistest kihtidest aurustuda. See tagab parema trennikvaliteedi. Nike Indy ja Cooling Bra padjad on kergesti eemaldatavad. Reguleeritavad paelad seljal pakuvad parimat istuvust ning Xkujuline lõige ei takista liikumist.

Tugev toestus intensiivseteks treeninguteks. Tutvustame oma kõige tugevama toestusega rinnahoidjat. Nike Pro Rival Bra on tugevamate õmblustega, traatideta, et ei tekiks trenni ajal hõõrdumist. Väga intensiivsetel treeningutel pakub rinnahoidja toestust, et tagada sulle parim mugavus ja turvatunne. Higi imav materjal hoiab sind kuivana ning pehme ja mugav lõige ei lase tähelepanul hajuda ja saad treeningule keskenduda. Rinnahoidja on saadaval väga erinevates suurustes, nii et saad valida selle, mis kõige paremini seljas istub. Vormitud korvidega rinnahoidja joonistab keha ilusasti välja ning tugev materjal toestab rinda. Kontuurõmblused ja elastne rinnapaneel tagavad parima toestuse ja istuvuse. Seljaosasse jäetud avaus ja korvide augustatud vooderdus tagavad parema õhuvahetuse. Rivali rinnahoidja uus versioon – reguleeritavad paelad ja seljakinnitus suurendavad mugavust ja lihtsustavad kandmist. Nike võttis sportlasi kuulda ja uuendas spordirinnahoidjaid selliselt, et need on nüüd veelgi mugavamad kanda.

UUS NIKE PRO HYPERCLASSIC BRA

Puhtad jooned. Klassikaline toestus. Nike Pro Hyperclassic rinnahoidja pakub toestust keskmise intensiivsusega treeninguteks. Sellel on eemaldatavad padjad parema katvuse ja istuvuse jaoks, et saaksid muretult treenida. Dri-FIT tehnoloogia hoiab sind kui-

TALV 2016

TREENING

PERSONAALTREENER (TAGATASKUS) KAS OTSID PERSONAALTREENERIT, MIS MAHUKS TASKUSSE JA MOTIVEERIKS SIND IGAL SAMMUL?

U TREENINGKAVA SAAB KOHANDADA VASTAVALT SINU EDUSAMMUDELE, HÕIVATUSELE JA VÄHESELE VABALE AJALE.

TEKST LIISA ENNUSTE FOTOD NIKE

Uus rakendus Nike+ Training Club on mõeldud nii meestele kui naistele ja sisaldab treeningplaane, mis on kohandatud just sinule, aidates sul võtta maksimumi igapäevasest trennist ning motiveerides ja juhendades sind igal sammul. Järgnevalt toome välja 10 asja, mida sa peaksid teadma uuest rakendusest Nike Training Club ja sellest, kuidas see aitab sul saada paremasse vormi, kiiremaks ja tugevamaks.

1. Rohkem kui 100 uut treeningkava, mis vastavad sinu vajadustele

Rakenduses NTC on nüüd rohkem kui sada uut treeningkava. Pane end proovile nutikate treeningkavadega, mille on töötanud välja Nike meistertreenerid, mis põhinevad teadusel ja mille inspiratsiooniks on olnud maailma parimad sportlased (olgu selleks Aston Eaton või Serena Williams).

2. Otsi üles sportlane enda seest

Kas tahad minna Allyson Felixi või olümpiahõbedast vehkleja Miles Chamley-Watsoni jälgedes? Rakendus NTC on mõeldud nii meestele kui ka naistele ja see vastab erinevatele vajadustele ja eesmärkidele, pakkudes sulle ainulaadseid treeningkavasid, mille koostamisel on ammutatud inspiratsiooni maailma parimatest sportlastest.

3. Sina oled kõige olulisem

Personaalsed treeningkavad ühendavad täiusliku segu harjutustest, tasakaalustatud intensiivsusest ja taastumisest vastavalt sinu treenitusele ja eesmärkidele.

4. Ei mingeid vabandusi

Kas päev jäi vahele? Me aitame sul taas ree peale saada. Kas sind on tabanud paigalseis? Me aitame sul vinti natuke peale keerata.

TALV 2016

Treeningkava saab kohandada vastavalt sinu edusammudele, hõivatusele ja vähesele vabale ajale.

5. Paigalseisu ei tule

NTC kuulab sind. Rakenduse andmed genereeritakse automaatselt ja lisatakse kasutaja poolt – rakendus uurib, kui raske trenn oli ja muudab vastavalt sellele järgmist treeningkorda.

6. Asjatundja juhendamisel

Kasutajaid juhendatakse iga harjutuse ajal, et aidata vormi saavutada ja vältida vigu, et omandaksite võtted ja et iga harjutuskord oleks maksimaalselt kasulik.

7. Jäägem reaalsuse piiridesse

NTC teab, et elu on ka väljaspool rakendust ja tunnustab ka rakendusväliseid tegevusi, nagu matkamine, kossumäng või NRC jooksudel osalemine, ning võtab neid kavade kohandamisel arvesse.

8. Inspiratsiooni / motivatsiooni hoidmine

Rakendus esitleb igal nädalal selle nädala sportlase treeningkava, mille inspiratsiooniks on maailma eliiti kuuluvad sportlased, kutsudes kasutajaid üles oma treeningutele vürtsi lisama.

9. Sa ei ole üksi

Ka teised inimesed on olulised. Rakendus võimaldab jagada pilte, muu hulgas on võimalik kasutada rohkem kui 30 kleebist. Samuti saab lisada nimesilte – kõik selleks, et kasutajad üksteist inspireeriksid.

10. Motivatsiooni kõrgel hoidmine

Rakendus sisaldab reaalajas NTC Live värskendusi ja teabevoogu sotsiaaltegevuste kohta, mis aitavad motivatsiooni kõrgel hoida. See on nagu sinu isiklik kisakoor.

SINU PARIM JOOKSUKAASLANE. UUS NIKE+ RUN CLUB NÜÜD VÄLJAS.

Jälgi enda arengut ja motiveeri end Nike+ Run Club rakenduse abil. Lae rakendus App Store’ist või Google Playst.

JALGPALL

KUIDAS KOGUTAKSE JALGPALLISTATISTIKAT?

TEKST LENNART KÄÄMER

Foto Tinseltown/Shutterstock.com

KAS OLETE KUNAGI HUVI TUNDNUD, KUIDAS MÕÕDETAKSE KILOMEETREID, MIDA RONALDO VÕI MESSI VÄLJAKUL LÄBIVAD, MITU PEALELÖÖKI NAD MÄNGU JOOKSUL TEEVAD VÕI MITU KORDA SULUSEISU SATUVAD?

Tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja eri andmete mõõtmiseks on väga mitmesuguseid võimalusi. Ka jalgpallistatistika mõõtmise metoodikaid on erinevaid, alustades vanakooli paberipliiatsi versioonist kuni tänapäevaste tipptehnoloogiliste lahendusteni.

KUI PALL ÜLETAB AUDIJOONE, SIIS SÜSTEEM TEAB KOHE, KUMB MEESKOND PALLI VIIMASENA PUUTUS.

Näiteks keskpärase tasemega mängude puhul pole mingi haruldus, kui pallivaldamise protsenti mõõdetakse tavalise kellaga. „Kui üks meeskond palli enda valdusesse saab, siis lülitatakse kell käima ning palliomaniku vahetudes vahetub ka kell. Tippjalgpallis seda metoodikat mõistagi enam ei kasutata, kuid mitte väga ammu tehtigi kogu töö just nii ära,” selgitas Eesti jalgpalliliidu pressiesindaja Mihkel Uiboleht. Tänapäeval on mindud palju täpsemaks ja söötude lugemiseks on välja töötatud spetsiaalsed süsteemid. Söötude arvu põhjal arvutatakse juba automaatselt välja ka pallivaldamise protsent.

TARMO TIISLER, ERR-I SPORDIKOMMENTAATOR Tööpostil olles jõuab mängude statistika minuni UEFA kodulehe kaudu. Lehel on oma avalik ja kinnine osa ning sealt saab vajalikud numbrid kätte. Kui mäng on väiksema tähtsusega kui suurvõistluste valikmängud, siis selle kohta tavaliselt statistikat ei tehtagi. Pallivaldamise protsendi arvutamine, pealelöökide arvu ja mängijate läbitud kilometraaži mõõtmine algab ikkagi finaalturniirist ja tuleb alla valikmängudeni, kuid seal see ka lõppeb. Ma ei ole kuulnud, et Eesti liigas tehtaks pallivaldamisstatistikat. Nurgalööke näiteks märgin ma ise paberile, aga pallihoidmist protsentuaalselt ise välja arvutada on mõistagi võimatu.

TALV 2016

JALGPALL Tööd teevad HD-kaamerad Mängijate läbitud kilomeetreid mõõdetakse pigem suurturniiridel. Umbes 2010. aasta paiku hakkasid levima väikesed kiibid, mida on võimalik paigutada kas jalgpallisaapa või -särgi sisse ja mis fikseerivad mängijate liikumist ja tegevusi. „Nagu iga tervisesportlane teab, aitavad moodsad kelladki samme ja kaloreid lugeda. Sama intelligentsed on ka kiibid. Tippmängudel, tõsi, ei ole need lubatud, kuid paljud meeskonnad kasutavad kiipe oma treeningute jälgimiseks,” selgitas Uiboleht. Champions League’i üks peapartner Deltatre kasutab platsil toimuva jälgimiseks HD-kvaliteediga kaameraid, mis on paigutatud staadionile strateegilistesse punktidesse. Kaamerad tunnevad ära nii kohtuniku, mängijad kui ka palli ja kogu statistika kokkuarvutamiseks vajalik matemaatika on automatiseeritud. Inimkäele jääb vaid nupuvajutus arvutis. „Jälgimissüsteem toimib kuni pisimate detailideni välja. Kui pall ületab audijoone, siis süsteem teab kohe, kumb meeskond palli viimasena puutus. Signaal antakse väljastpoolt ja kogu süsteemi jälgib üks koordinaator. Siiski tuleb meeles pidada, et ka tehnika eksib ja täiesti sellele lootma jääda ei saa,” märkis Uiboleht.

Statistika näitab nüansse Eesti liiga mängude puhul, mõistagi, nii kõrget kvaliteeti nõuda ei saa. Jälgimistegevust ja statistikat teeb InStat, kes erinevalt Meistrite Liiga operatiivsest andmevahendusmetoodikast kogub statistikat mängujärgsete videoanalüüside põhjal. See tähendab, et InStatil on olemas kindel inimene või inimesed, kes töötavad pärast mängu kogu platsil toimunu ülima detailsuseni läbi. Iga sööt, iga mängija liikumine, rääkimata pealelöökidest, võetakse hoolikalt luubi alla.

Statistilisi andmeid kasutades hoitakse silma peal kõikidel koondise vastastel. Foto Siim Semiskar

Nendest analüüsidest koostatakse aruanded, mis saadetakse iga meistriliiga ringi järel (Eesti jalgpalli meistriliigas on neli ringi) klubidele. Lisaks teeb InStat nimistu iga valdkonna parimatest (väravad, pealelöögid, penaltid, söödud jne). Treenerid teevad aruannete põhjal omad järeldused ja vajalikud korrektuurid mänguskeemides. „Statistikast tulevadki välja need nüansid, millele tavavaataja tähelepanu pöörata ei oska. Teleka ees istudes või

JÄLGIMISSÜSTEEM TOIMIB KUNI PISIMATE DETAILIDENI VÄLJA. staadionil koha peal olles jäävad eeskätt silma ikka väravad, head võimalused, meisterlikud tõrjed. Vähem oluline ei ole aga ka tasemel kaitsetöö või õhuvõitluses võidetud peapallid,” rääkis Uiboleht.

Sama süsteemi alusel hoiab Eesti rahvuskoondis end kursis kõikide oma vastastega ja välismaal mängivate koondislastega.

Vastased võetakse luubi alla Teiseks koostööpartneriks statistika kogumisel on Sportradar, kes kogub andmeid näiteks Eesti esiliiga ja naisteliiga mängudel. „Igal mängul on kohal nende skaut. Tema nutitelefonis on spetsiaalne rakendus, mis võimaldab kogu info kiiresti üles laadida. Rakendusest laetakse info kohe serverisse, mis peegeldab selle automaatselt kogu maailma kihlveokontoritesse,” räägib Uiboleht ja lisab, et Eestis toimunud madalama taseme noortevõistlustel on kohtunikud mängu ajal kasutanud ka telefone, mis on randmehoidjaga käele kinnitatud. Kui lüüakse värav või antakse kaart, siis sisestatakse teave telefoni ja info läheb automaatselt internetti.

LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Gertrud, Jana ja Brit Maria – jalgpallurid ja fotograafid.

bit.ly/fotograafid

Tarmo Tiisleri 10 korvpallihetke.

bit.ly/tiisler

TALV 2016

JALGPALL

KAS REIM ÄRATAB EESTI KOONDISE?

ATELE MINU MÕTE OLI MÄNGIJ ST, ET ANDA ROHKEM VABADU ST NAD VÕTAKSID VASTUTU ROHKEM ENDA PEALE Koondise verivärske peatreener teab ka hästi, mis tunne on mängijana platsil viibida.

EESTI JALGPALLIKOONDISE UUS PEATREENER MARTIN REIM SOOVIB MÄNGIJAILE ANDA ROHKEM VABADUST, ET SEELÄBI SINISÄRKLASI ROHKEM RÜNDAMA JULGUSTADA. SPORTLAND VESTLES REIMIGA PÄRAST GIBRALTARI JA KREEKA VASTU PEETUD KOHTUMISI.

Seda tüüpi küsimust on Teilt karjääri jooksul sadu kordi küsitud, kuid alustame klišeega: mis tunne oli juhendada koondist, mille särki olete ka ise 157 kohtumises kandnud? Seda on keeruline kirjeldada. Eks pinge oli peal, kuna ettevalmistusaega oli vähe. Mul oli küll U21 kogemus, kuid need kaks pole võrreldavad. Aga jah, tunne oli tegelikult võimas, seda enam, et väljakul mänguplaan üldiselt toimis.

Kumb siis ikkagi on keerulisem: olla ise mängijana platsil või juhendajana selle ääres? Mängu ajal platsil tegutsedes pole aega pabistada ja pinged kaovad. Kõrval olles oled küll mängus sees, kuid suuri muudatusi teha ei saa, veidi ainult vaheajal. Ka mänguks valmistuda on tegeli-

TALV 2016

TEKST OLIVER LOMP FOTOD SIIM SEMISKAR kult mängijal veidi lihtsam, kuna ta peab tegelema eelkõige ainult iseendaga. Treener jällegi tegeleb kõigega, mis mängu ümber toimub.

A-koondise võimaliku uue peatreeneri ametisse pakuti Teid tegelikult juba ammu. Kui suur üllatus oli aga see, et võimalus avanes nii varakult ja ehk ootamatultki? Jutte oli tõesti ka varem ja seepärast ei tulnud see liiga suure üllatusena, kuid väga ruttu pidin otsustama tõepoolest. Samal ajal tean ma hästi, mis tüüpi amet on treeneriamet. Ühel päeval võib meeskonnal olla üks, järgmine päev juba teine treener. Peab elama tänases ja homses päevas ning keskenduma järgmisele mängule. Muutused võivad tulla järsult.

Millise A-koondise Te Magnus Pehrssonilt saite? Mängijad olid üksikute eranditega ju samad ja ega koondise treenerite ülesanne saagi olla mängijate taseme tõstmine. Pigem tuleb mängijad viia lühikese ajaga võimalikult heasse vormi, et

PRAEGU ON NOORTE PEA IGASUGUSTE VIDINATE JA VÕIMALUSTEGA SASSI AETUD. nad oleksid puhanud ja värsked ning teaksid, mida platsil teha. Paar nädalat enne koondise mänge käisin palju ringi ja suhtlesin mängijatega. Vestlustest koorus üht-teist, millest varem vajaka jäi

JALGPALL ja mida oli ehk ülearu. Minu mõte oli mängijatele anda rohkem vabadust, et nad võtaksid vastutust rohkem enda peale ja üldpilt poleks nii väga raamides. Kardinaalseid muudatusi polnud vaja teha, kuid nüansse leidus ning esialgu tundub, et need avaldasid positiivset mõju.

Kuidas esimese kahe mängu järel koondise esitust hindate? Eesti alistas kodus Gibraltari 4:0, ent kaotas ilusa mängupildi juures 0:2 Kreekale. Tunded on vastandlikud. Kui mõlemat mängu koos vaadata, siis polnud hullu, aga loomulikult oleksime tahtnud viimase mängu võita või vähemalt viigi kätte saada. Mängu iseenesest oli ning mõistsime, et suudame Kreeka-suguste vastu mängida, kuid nägime ära ka oma puudujäägid. On selge, et peame standardolukordade kallal kõvasti vaeva nägema. Koondiste kogunemised on kolm päeva ja selle jooksul on keeruline midagi täielikult muuta, sest standardolukordadele võib pühendada heal juhul ühe trenni, kuid peame selle külje tugevamaks saama. Muud varianti lihtsalt pole.

Eesti koondise peatreeneri amet pole Teile ainukene. Kuidas läheb Martin Reimi jalgpallikoolil? Üldiselt läheb üsna normaalselt, kuid eks mõningaid probleeme ole iga noorteklubi juures. Lapsi on palju, üle 400, ja eriti talvisel ajal on treeningutingimused suureks murekohaks. Saaliaegu on raske leida ja tegelikult on saalid jalgpalli mängimiseks väiksed. Valitseb ka treenerite põud, kuid õnneks saame järjest enam oma kooli vanemaid mängijaid koolitada. Kitsaskohti jagub, aga lõpuks asjad lahenevad.

Miks rajasite omanimelise jalgpallikooli just Viimsisse ning kui suur on viimsilaste põhjal otsustades

MILLINE ON PEATREENERI MÄNGUFILOSOOFIA? „Ühe lausega on seda keeruline öelda, kuid kindel on see, et kui me ise ei ründa, siis mänge ei võida ja punkte ei teeni. Kui tahame igat mängu võita, peame olema rünnakul kiired ja julged ning võimalikult paljude jõududega välja minema. Eks seetõttu on tagalas paratamatult hõredam, kuid Kreeka mäng näitas, et selle tõttu meile väravaid ei löödud. Suutsime pallikaotuste puhul üsna hästi vastaste rünnakuid pidurdada.”

noorte jalgpallihuvi? Ma elan ise Viimsis. Juba paar aastat enne seda, kui 2007. aastal kooli rajasin, uuris vald minult, kas võiksin midagi sellist ette võtta. Siis aga mängisin veel ise ja polnud õige aeg kooliga tegeleda. Lapsi on õnneks palju ja huvi on korralik. Pigem on mure selles, et ei õnnestu kõiki vastu võtta.

Kas kooli eesmärk on jõuda ka täiskasvanute tasemel tegijate hulka või on plaanis keskenduda noorte kasvatamisele? Esialgu oli küll selline plaan, kuid Viimsi JK nime all oleme nüüd esiliiga B-tasemel, mis on meie noortele juba päris kõrge tase, kuhu pürgida. Enam pole me otsest piirangut seadnud ning aeg

näitab, kui kõrgele meie esindusvõistkond jõuda võiks. Arvan aga, et meil tuleb peale noori, kes võiksid küll mängida väga korralikul tasemel.

Kui erinevad on tänapäeva noored võrreldes ajaga, kui olite ise noor jalgpallur? Jalgpallimaailm on samamoodi muutunud nagu muu maailm. Omal ajal polnudki muid variante, kui suvel jalgpalli ja talvel hokit mängida. Praegu on noorte pea igasuguste vidinate ja võimalustega sassi aetud. Siinkohal tulevad mängu lapsevanemad, kelle ülesanne peaks olema lapsi toetada ja suunata.

Miks peaksid noored üldse kõikide spordialade seast valima jalgpallitrenni? Jalgpalliga on lihtne alustada ja see ei nõua vähemalt alguses lapsevanemalt suuri investeeringuid. Jalgpall annab lapsele väga hea füüsilise pagasi nii muudeks spordialadeks kui ka elus laiemalt ning parandab koordinatsiooni ja liikuvust. Oluline on ka suhtluse pool: võistkonnamänguna õpetab see enda eest seisma, ent samal ajal ka teistega arvestama. Ja jalgpall on lõbus – paljud käivad trennis kasvõi ainult selle pärast.

LOE LISAKS SPORTLANDMAGAZINE.COM Madis Vihmann: ausalt vaeva nähes ei saa pettuda

bit.ly/madisvihmann

Anni ja Tomi Rahula – täiuslik paar, täiuslikust mängust

bit.ly/rahulad

TALV 2016

JALGPALL

GlobalGroupEleven esindab Nimi: Pavel Marin Sündinud: 14.06.1995, Keila Vanus: 21 Praegune klubi: FC Levadia Tallinn Rahvuskoondis: Eesti, 4 mängu Positsioon: parem äär Pikkus: 176 cm

EAB EDU SAAVUTAMISEKS P LALT TEGUTSEMA JÄRJEKIND JA SAMMHAAVAL. TEKST CHRISTIAN SCHULTE FOTOD JANA PIPAR

PROFESSIONAALIDELT

PROFESSIONAALIDELE!

Pelé ja ka miljonite teiste inimeste jaoks on jalgpall kõige imelisem mäng maailmas! Selles pole küsimustki! Jalgpalli peab võrratuks mänguks ka GlobalGroupEleven – noor ja arenev jalgpalliagentuur, mis pakub professionaalsetele mängijatele erinevaid teenuseid. Idee agentuuri loomiseks sündis 2014. aastal, kui Tallinnas said kokku kaks oma ala asjatundjat Christian Schulte ja Dmitry Vinokurov, kes otsustasid teadmised ja võrgustikud ühendada. GlobalGroupEleven oli selle loogiline jätk.

TALV 2016

„MA USUN, ET POLE OLEMAS SELLIST INIMEST NAGU „SÜNDINUD” JALGPALLUR. VÕIB SÜNDIDA TEATAVATE EELDUSTE JA OSKUSTEGA, KUID MINU ARVATES ON TÄIESTI VÄLISTATUD, ET KEEGI SÜNNIBKI JALGPALLIÄSSAKS.” – PELÉ (SÜND. 1940, ENDINE BRASIILIA JALGPALLUR) Mäng on jalgpalluri töö Mida elav legend Pelé eespool toodud tsitaadiga silmas pidas? Ikka seda, et raske töö, meelekindlus, distsipliin, sihikindlus ja ohvrite toomine aitavad muuta

tõelisuseks unistuse saada tippklassi jalgpalluriks! Kuid kõige tähtsam on armastada seda, mida sa teed, ja sellest rõõmu tunda! Elukutselised jalgpallurid armasta-

JALGPALL

»»»» Kes lõid GlobalGroupEleveni? Christian Schulte Saksa päritolu, kolis Eestisse 2007. aastal. Magistrikraad poliitikas ja spordijuhtimises. Aastatepikkused kogemused ettevõtjana ning ka spordi ja ürituste valdkonnas. Dmitry Vinokurov Sündinud Venemaal Moskvas. Jalgpalliga seotud alates Moskva riiklikus juhtimisülikoolis spordijuhtimise magistrikraadi omandamisest. Töötanud nii Venemaa jalgpalliliidus kui ka ettevõtte Instat arendusjuhina.

vadki seda, mida nad teevad, kuid see on ka nende amet ja igapäevane töö, mis muude ametitega võrreldes kestab tavaliselt kümme-viisteist aastat. Seetõttu on oluline, et mängija saaks keskenduda täielikult oma karjäärile ja ülesannetele väljakul. See tähendab, et

väljaspool jalgpalliplatsi vajab ta asjatundlikku tiimi, kes aitab karjääri kujundada ja sellel igal sammul silma peal hoiab. Nendel põhjustel kasutavadki paljud jalgpallurid agentuuride teenuseid.

Mängija keskendub mängule Ka GlobalGroupEleven on keskendunud nõustamis- ja karjäärikavandamisteenuse pakkumisele spordi valdkonnas, lähtudes iga mängija

Vaata videost GlobalGroupEleveni mängijaid:

GlobalGroupEleven esindab Nimi: Artur Pikk Sündinud: 05.03.1993, Tartus Vanus: 23 Praegune klubi: FC BATE Borisov Rahvuskoondis: Eesti, 17 mängu Positsioon: vasakkaitsja Pikkus: 178 cm

personaalsetest edusammudest. Jalgpalluritele pakutakse teenust turunduse, avalike suhete ning partnerluse juhtimise valdkondades, samuti meditsiini, õiguse ja rahanduse vallas. Nii saavad mängijad keskenduda ainult treeningutele ja mängudele ega pea muude teemade üle pead murdma. Edukaks professionaalseks jalgpalluriks saamise eeldused määratakse kindlaks juba noores eas ja noorte talentide leidmine ja nende karjääri edendamine on ka üks GlobalGroupEleveni põhieesmärke. GlobalGroupEleven tegutseb kõigis kolmes Balti riigis. Eesti mängijatest esindavad nad näiteks Artur Pikka ja Pavel Marinit.

TALV 2016

VÕRKPALL

Kapten Kert Toobalil (nr 5) on põhjust koos meeskonnaga rõõmustada.

VÕRRATU VÕRKPALL

VÕRKPALLURID TEGID OKTOOBRIS TAAS AJALUGU JA KINDLUSTASID PÄÄSU EM-ILE. EESTI KOONDISE SIDEMÄNGIJA KERT TOOBAL RÄÄGIB, MIKS VALIDA SPORTLIKUKS HARRASTUSEKS JUST VÕRKPALL JA KELLELE SEE PALLIMÄNG SOBIB.

Kui vanalt peaks noor inimene võrkpalli õppima hakkama? Mida varem laps liikumisharrastusega alustab, seda parem. Spetsiifilist võrk-

KUI VÕRKPALLIMÄNG HAKKAB JÄRJEST PAREMINI VÄLJA TULEMA, TEKIB HASART, MIS AITAB EDASI MINNA.

pallitreeningut on väga noorel inimesel keeruline harrastada – tehnika õppimiseks ei jagu püsivust. Seetõttu soovitan

TALV 2016

TEKST ANDRES KALVIK FOTOD ROBIN RISTIMÄE/CEV alustada erinevaid spordialasid hõlmava treeninguga, kus võrkpalli osatähtsus järjest suureneb.

Millistele inimestele võrkpall sobib? Kõikidele. Tegemist on võistkondliku ja seltskondliku spordialaga. Ongi hea, et võrkpall koondab erinevaid inimesi. Seda enam nad üksteist täiendavad ja seda parem on lõpptulemus.

Milliseid omadusi võrkpall eelkõige arendab? Esmajoones õpetab võrkpall meeskonnatööd ja teistega arvestama. Füüsilises plaanis on võrkpalli mängides hõivatud kõik kehaliikmed varbaotstest ajukäärudeni ning see tähendab, et

KOLM SOOVITUST NOORTELE » Julge unistada ja ole valmis selle nimel tööd tegema » Ainult nn kohustuslikest ühistreeningutest ei piisa » Naudi raske töö tegemist

Helen Veermäe. Foto Laura Nestor

VÕRKPALL

Eesti Võrkpalli Liidu peasekretär Helen Veermäe:

Kui suur vahe on naiste ja meeste võrkpallil? Naistel püsib pall kauem mängus, meestel kestavad pallivahetused reeglina kuni viis sekundit. Tipptasemel naised on meestega peaaegu sama pikad, kuid võrk on neil madalam ja see teeb mängimise lihtsamaks.

TIPPU JÕUAVAD VÄHESED, KUID MINA USKUSIN ENDASSE.

»»»»

9. oktoobril toimunud Eesti-Läti mäng andis nooremale publikule kõvasti head emotsiooni ja motivatsiooni juurde. Oma iidoleid sai näha ja katsuda, pilti teha ning autogrammi küsida. Praegused meestekoondise mängijad oskavad suurelt unistada ja tegusid teha – kõik on võimalik! Fännidele on järgmine aasta aga tõeline maiuspala – maikuus mängitakse kodus MM-i 2. ringi valikturniir ja juunis maailmaliiga turniir. Sügisel ootab ees Euroopa meistrivõistluste finaalturniir tõelises võrkpallimekas Poolas. Võrkpall on tegelikult kättesaadav väga laiale publikule – mängida saab nii saalis kui ka rannas. KeskEuroopas on populaarsust kogumas lumevõrkpall ja lähiajal on „turule tulemas” tänavavõrkpall, mis annab mängimisvõimaluse ükskõik kus ja ükskõik kellega. Rahvusvaheline võrkpalliföderatsioon ja Euroopa võrkpallikonföderatsioon on panustamas rohkem turundustegevusse, Rio olümpiamängud olid nii pealtvaatajate kui ka telepubliku arvult võrkpallile väga edukad.

On erinevaid lähenemisviise. Mõned treenerid rõhuvad riskeerivale servile ja ootavad seda, et igas geimis tuleb kakskolm õnnestumist. Teised panustavad taktikale ja viivad omavigade arvu miinimumini ning loodavad bloki ja kaitsega punkte noppida. Vahepeal tundus, et jõumäng hakkab domineerima, kuid nüüd on edukad need, kes leiavad tasakaalu jõu ja taktika vahel.

Kas tänapäeva tippvõrkpall soosib pikki mängijaid või on rohkem hinnas lühemad ja kiiremad? Üritatakse leida pikki ja kiireid. Kahemeetrised kiired võrkpallurid on igapäevane nähtus. Füüsilisele ettevalmistusele ja toitumisele pööratakse järjest rohkem tähelepanu.

Andres Toobal õpetab servima

» Seltskondlik sportlik ajaviide terveks eluks. » Võrkpalli saab mängida spordisaalis, murul, liival ja kummikattega väljakul. » Võrreldes kontaktspordialadega on vähe vigastusi. » Võistlusi korraldatakse erinevatel tasemel võrkpalluritele » Tasakaalustatud kehaline areng

Miks just võrkpalli valisid ja selle ala juurde pidama jäid? Olen Türilt pärit. Kui Villi Vantsi sinna treeneriks tuli, siis sai koos teiste poistega sinna mindud. Erilisi valikuid polnud. Tippu jõuavad vähesed, kuid mina uskusin endasse.

Järjest populaarsemaks muutub ka rannavõrkpall. Möödas on need ajad, kui profid mängisid sügisest kevadeni saalis ja suvel liival. Millal tuleb teha valik? bit.ly/servima

Jalg- ja korvpalluritel ning hokimängijatel on tavaks öelda, et just kontaktspordiala on see õige. Mis on võrkpalli võlu?

Milline mängus saadud punkt sulle kõige enam rahuldust pakub?

Paljudele kontaktspordialad ei sobi. Võrkpall on seetõttu ka vähem vigastusohtlik.

Mängu viimane punkt kindlasti. Samas tuleb ette kohtumisi, kus otsustav punkt tuleb geimi keskel. Kogemustega olen

TALV 2016

VIIS PÕHJUST, MIKS MÄNGIDA VÕRKPALLI

õppinud neid hetki ära tabama, kui on võimalik vastast murda.

arendada tuleb kiirust, jõudu, koordinatsiooni ja nutikust. Rõhutan just seltskondlikku poolt. Treeningu käigus võid saada sõbrad terveks eluks ja kui mõnikord pole motivatsiooni spordisaali minna, siis võistkonnakaaslased aitavad raskest hetkest üle. Kui võrkpallimäng hakkab järjest paremini välja tulema, tekib hasart, mis aitab edasi minna.

Millises suunas meeste võrkpall areneb?

Noorteklassis soovitan kindlasti mõlema alaga tegeleda, need täiendavad üksteist. Saalivõrkpalluritel jääb vastasel juhul liiga pikk vahe sisse. Kuna Eestis saab üksikutes kohtades talvel liiva peal mängida, on praegu keeruline ainult rannavõrkpallile keskenduda. Saalivõrkpalluritel on võimalus suvise tööga teistest kiiremini areneda.

FILMITÄHT TEKST VYTARAS RADZEVIČIUS

OSCARIT VÄÄRT PALL

Pole vist kedagi, kes ei oleks näinud filmi „Kaldale uhutud“, mille väntas Leedu-Ameerika päritolu Robert Zemeckis. See 2000. aastal linastunud film räägib loo FedExi töötajast, töönarkomaanist Chuck Nolandist (Tom Hanks), kes sattus lennuõnnetuse tagajärjel üksikule saarele. Film sai kriitikutelt väga positiivseid arvustusi ja Tom Hanks nimetati rolli eest Oscari-kandidaadiks. Filmihuvilised on vahel aga naljatamisi küsinud, et miks ei esitatud Oscari-kandidaadiks filmi teist staari, võrkpalli nimega Wilson? „Keegi ei ole võrkpalli temast paremini kehastanud“, naljatavad filmihuvilised. Wilson on maailma kõige kuulsam võrkpall. Tal on olemas oma veebileht rahvusvahelises filmiandmebaasis IMDB ning 2001. aastal võitis ta ka auhinna Critics' Choice parima elutu eseme rolli eest. Ühtlasi on teda näidatud kolm korda ülipopulaarses telesaates „Saturday Night Live“. Pärast esilinastust müüdi Wilson oksjonil maha ning selle ostis 18 500 USA dollari eest FedExi endine juht Ken May. Kuid võrkpallifännide huvi oli niivõrd elav, et palli tootja Wilson tõi turule spetsiaalse kujundusega pallid Wilson the Movie Star. Filmi „Kaldale uhutud“ filmimisel kasutati kokku kolme palli. Milline oli Wilsoni tee kuulsuseni? Filmi „Apollo 13“ stsenaristil William

TOM HANKSI JA WILSONI TAASKOHTUMINE bit.ly/hanksjawilson

sportlandmagazine.com Broyles Jr.-l kulus koos Robert Zemeckise ja Tom Hanksiga kuus aastat, et panna kokku lugu, milleks näitlejal tuli filmivõtete käigus alla võtta 22 kilo. Selleks, et paremini mõista üksikule saarele sattunu läbielamisi, viibis William Broyles Jr. päevade kaupa California lahe ääres (Cortezi meri), püüdes hakkama saada ilma milletagi. Ta ajas krabisid orgi otsa ja sõi neid, õppis avama kookospähklit ilma ühegi tööriistata, püüdis tuld põlema hõõruda ja sõbrunes lainete poolt kaldale uhutud palliga. Selline oli Wilsoni sünnilugu. Hiljem on stsenarist selle kohta öelnud: „Ja siis ühtäkki ma mõistsin, et selle filmi süžee ei põhine üksnes füüsilisel ellujäämisel. Tegemist on looga, mis põhineb inimese proovilepanekul nii emotsionaalselt kui ka hingeliselt“.

John Cacioppo, psühholoog, kes uurib inimeste kalduvust anda elututele asjadele isikupära, kirjutab psühholoogiaajakirjas Psychological Science, et „Kaldale uhutud“ toob selgelt esile homo sapiens’i sotsiaalse olemuse. Tema uuringud näitavad, et üksikutel inimestel on kalduvus omistada asjadele ja esemetele elusolendi jooni ning nendega sõbruneda. Teadlase sõnul võib see side osutuda vägagi tugevaks. Veebruarikuus, NHL-i mängul New York Rangersi ja Boston Bruinsi vahel lõi terve Madison Square Garden rõkkama, kui publiku seas viibinud Tom Hanks sai kätte filmistaari, pall Wilsoni. Ajakirjapealkirjad üle maailma teatasid: Tom Hanks ja Wilson kohtusid taas! Kohtusid nagu kaks vana sõpra.

TALV 2016

TERVIS

TEKST ANDRES KALVIK FOTOD ROBIN RISTIMÄE

EESTI VÕRKPALLIKOONDISE KOLJATITE VAHEL ON VIIMASTEL AASTATEL NÄHTUD ASKELDAMAS BLONDI JA HABRAST SIRET KALBUST. UURISIME TEMA TÖÖ ERIPÄRADE KOHTA.

Millal ja miks tekkis sul tahtmine hakata füsioterapeudiks?

Juba kooliajal sporti tehes pakkus mulle huvi meditsiin, aga lausa arstiks õppimine tundus gümnaasiumi lõpus pisut liiga pikk ja keeruline protsess. Siis hakkasingi mõtlema füsioteraapiale, mis ühendab endas spordi ja meditsiini. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli astudes teadsin kohe, et tahan saada just spordifüsioterapeudiks.

Mis on võrkpallikoondises sinu ülesanded?

Üldiselt on minu töö mängijate vigastuste ennetamine, nendest taastumisele kaasa aitamine ja vigastuste tekkepõhjuste väljaselgitamine. Ülesannete hulka kuulub mängijate ettevalmistamine treeninguks ja mänguks ehk teipimised,

TALV 2016

Siret püüab aru saada, kas Robert Tähe lihastega on kõik korras.

VÕRKPALLURITE KAITSEINGEL

SIRET KALBUS KUI TIHTI PEAB TIPPSPORTLANE MASSAAŽIS KÄIMA? konkreetse lihase töövalmis seadmine kreemidega ning spordijookide valmistamine. Treeningu ajal pean olema valmis esmaabi andma. Pärast treeningu lõppu toimub individuaalne venitus ja lõdvestus. Kui kellelgi peaks kõrvalist

Palju sõltub spordialast, treeningkoormusest ja inimese anatoomia iseärasustest. Tippvõrkpalluritel on üldiselt soovitatav kord nädalas regulaarselt lihashoolduses käia. Väiksemagi vigastuse korral mõistagi tihedamini.

abi tarvis olema, siis mina aitan. Treeningute vahel ja õhtuti teen lihashooldust, füüsikalist ravi ja kinesioteipimist. Teraapiaga käsikäes käib nõustamine. Kuna koondisel pole arsti, siis on minu ülesandeks ka kõikvõimalike haiguste

TERVIS

MILLINE ON HEA FÜSIOTERAPEUT? » »

ravi. Kui probleemi lahendamine pole minu pädevuses, siis suunan mängija ravile või eriarstile. Lihtsustatult öeldes

ÜRITAN SPORTLASED FÜÜSILISELT TERVED JA VAIMSELT VÄRSKED HOIDA, ET NAD SAAKSID ENDAST PLATSIL ALATI 100 PROTSENTI ANDA. üritan sportlased füüsiliselt terved ja vaimselt värsked hoida, et nad saaksid endast platsil alati 100 protsenti anda.

Kuidas sa oma tööd mõõdad?

Kõige objektiivsemad mõõtmisvahendid on spetsiifilised testid. Nende põhjal saame jälgida edasi- või tagasiminekut. Tähtis on ka sportlase tagasiside ja enesetunne. Teatud vigastustel on teaduspõhiselt tõestatud taastusperiood ja kui saame selle ajaga või kiiremini hakkama, on töö vilja kandnud. Tagasilöökide puhul tuleb raviplaan uuesti läbi vaadata, teha järeldused ja nendest õppida.

» » »

Empaatiline, positiivne, hea suhtleja ja kiire kohaneja. Avatud uue õppimisele, oma oskuste ja kogemuste täiendamisele. Oskab luua seoseid ja näha suurt pilti, ei keskendu ainult detailidele. Tal on tahe inimesi aidata – kui asja südamega ei tee, siis tulemus kannatab. Oluline on anda endast kõik, sest sellest sõltub teise inimese tervis ja heaolu.

Kes võrkpallikoondislastest on kõige rohkem sinu laual lamanud ja keda tuleb sinna jõuga ajada?

Praegustest koondislastest on kõige sagedasemad ravil käijad Karli Allik ja Andres Toobal. Jõuga kedagi sundima ei pea – sportlane tunneb oma keha hästi ja kui on vaja tulla, siis on vaja tulla. Siinkohal tooksin kindlasti välja Keith Puparti, kes lauast suure kaarega mööda käib. Ta ei kurda kunagi millegi üle.

Millisel võrkpalluril on suurim lihasmass ehk millise mängija protseduur on kõige kurnavam?

Ardo Kreek, kelle üks jalg kaalub näiteks pool minu kehamassist.

Tihtipeale on füsioterapeudi töötuba ka pihikamber. Kui palju oled pidanud hingeabi andma?

Kindlasti on see osa minu tööst, aga võistkonnaspordis on see eelis, et oma mõtetega ollakse vähem üksinda. Palju on teineteisele toeks toanaabrid, kellega saab pika päeva jooksul nõu pidada. Võistkonnakaaslastel on tihti samasugused mured ja probleemid ning seetõttu arutavad nad neid ühiselt rohkem. Muidugi kuulan ka mina alati inimese ära ja annan nõu nii palju, kui oskan.

Raske uskuda, et pidevalt sportlaste keskel viibides on sinu süda ikka veel vaba.

See küsimus ei ole midagi uut! Täitsa huvitav, kas see kerkiks nii tihti esile ka siis, kui töötaksin näiteks haiglas? Ma ei arva, et on kuidagi imestamapanev, et raamatupidaja on vallaline, kui kontoris viibib pidevalt nii palju kaastöötajaid.

Kas füsioterapeudina sobib sulle selline tööstiil, kus käid sportlaste ja võistkondadega kaasas, või sooviksid tulevikus paiksemaks jääda ning oma kabineti avada?

Praegu sobib see elustiil mulle suurepäraselt, sest olen noor, energiline, uudishimulik ja kohanemisvõimeline. Põnevale ja mitmekülgsele tööle lisaks saan näha maailma ja tutvuda paljude uute inimestega. Tulevikus, kui mul on oma pere, siis on kindlasti sedasi jätkata keeruline ja soovin jääda rohkem paikseks. Siis avan kodumaal oma kabineti ja ootan teid kõiki tervist edendama!

LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Igale vigastusele oma teip

Mida süüa enne ja pärast trenni

bit.ly/omateip

bit.ly/toituminejatrenn

TALV 2016

PERSOON

HENRIK KALMETI SÕLTUVUSED

VIIMASTE AASTATEGA EESTI KÕIGE NÕUTUIMATE NÄITLEJATE HULKA TÕUSNUD HENRIK KALMET (30) TEAB AMETIKAASLASTE EEST KINNITADA, ET TERVISLIKUD KOMBED ON MUUTUNUD ENESEHÄVITUSLIKUST ELUVIISIST SELGELT POPULAARSEMAKS.

V 1

TEKST OLIVER LOMP FOTOD JAKE FARRA

Väga sageli on näitlejate kuvandiga seostatud napsilembust ning aegade jooksul on mitu vanema generatsiooni esindajat oma deemonitest ka avalikult rääkinud. Ent ajad on muutunud ja noorte näitlejate seas on rohkem hinnatud aktiivne eluviis ja sellega kaasnev tervis. „See suhe on palju muutunud. Nüüd valdavalt ei jooda. Tuleb meelde üks seik, kus käisime kursapoistega koos saunas: eesruumi minnes leidsime eest vee, jäätee ja mahla. Keegi isegi ütles välja, et oleks veidi vanem põlvkond, mis joogid siis laual oleksid,” naerab Kalmet, kes on ka varem meedias silma paistnud just alkoholivastaste aktsioonidega. „Näiteks mul pole kindlat reeglit, et ma ei joo, ent mida vähemaks seda jääb, seda enam tekib küsimus, et aga miks üldse peaks. Ja meie põlvkonna puhul laiemalt: isegi kui mõnel inimesel on ehk suurem kalduvus, pole tal seltskonda ja üksi tühja koha pealt ka jooma ei hakka.”

TALV 2016

PERSOON

Laadi alla Overly äpp ja vaata Henrikust rohkem fotosid !

Võistkonnaalade pooldaja

Nüüdseks juba uue generatsiooni jaoks veidi müütilisel nõukogude ajal põhjendas nii mõnigi napsitaja, et tegelikult pole ju midagi muud teha kui viina visata. Ehk oli see tõesti napsulembuse põhjus, ent tänapäeval ei saa Kalmeti meelest ükski noor midagi selle kaela ajada. Meelelahutusvõimalusi on palju, sporti saab teha igal pool – kui pallimängupunti ei leia, siis vähemalt joosta saab ju igal juhul. Kalmeti sõpruskond avas-

OLED SELTSKONNAS, TEGELED SPORDIGA JA ÜHTÄKKI MÄRKAD, ET OLED 18 RAJAGA 18 KILOMEETRIT LÄBI KÄINUD. tas aga sel suvel ühe kiiresti populaarsust koguva spordiala, mida nüüd võimalikult tihedalt mängimas käiakse. „Sattusime seltskonnaga lausa disc golf’i hullusesse. Aga see ongi äärmiselt tore spordiala ja samal ajal väga sotsiaalne. Oled seltskonnas, tegeled spordiga ja ühtäkki märkad, et oled 18 rajaga 18 kilomeetrit läbi käinud. Samuti on see kõigile kättesaadav: radu on palju ja saad mängida isegi ühe kettaga,” kiitis Kalmet. Muidu teeb Kalmet sporti nii nagu parasjagu aega on. Tahaks isegi rohkem, ent alati ei leia sobival ajal trennikaaslasi – ta on rohkem võistkonnaalade inimene kui üksi rassija. Nii on lihtsalt lõbusam.

TALV 2016

HENRIK KALMET JA TIMBERLAND – 15 AASTAT SÕPRUST 15 aastat tagasi sai Henrik Kalmet oma esimesed Timberlandi saapad, mis on kasutusel seniajani. „See tundub veidi nagu mõne telepoe lugu, aga sain need saapad siis, kui jalg enam ei kasvanud, ja kannan neid siiani. Nad on muidugi läbi elanud erinevaid ajajärke esindussaabastest trööpamissaabasteni, ent nad on endiselt töökorras. Praegu on nad suvilas ning neid on hea kanda trimmerdades ja aiatöödel – välimus on küll natukene räsida saanud, kuid tööta-

vad!” räägib Kalmet enda pikast ajaloost Timberlandiga. Otseselt kaubamärgisõltlaseks Kalmet end ei pea, kuid mainitud jalavarjude vastupanuvõime tõttu ei häbene ta Timberlandile reklaami teha. „See ütlus, et ma pole nii rikas, et osta odavaid asju, kehtib siinkohal tõesti. Kui ma oleksin 15 aastat tagasi eelistanud odavamat, oleksin selle aja jooksul võib-olla kümme korda saapad välja vahetanud. Mõned asjad on oma hinda väärt,” arvab Kalmet.

PERSOON

JALGPALLURITELE OSCARID? Kohtuniku tähelepanu püüda üritades on paljud jalgpallurid aastate jooksul oma Oscari-vääriliste etteastetega teeninud ära näitleja maine. Sportland lasi elukutselisel näitlejal asja kommenteerida. „Siin on kaks poolt. Kuna olen ise natukene mänginud ja jalgpalliga kokku puutunud, tean, et tegelikult satudki platsil afektiseisundisse. Kas või telekast jalgpalli vaadates – kui on „pooleks” pall, siis oled kindlal veendumusel, et

Tihe tugitoolispordisuvi

Spordiaasta see-eest oli Kalmeti jaoks kas või suurvõistluste tõttu väga tihe. Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused ja olümpiamängud võtsid väga suure osa suvest enda alla. „Olümpiamänge nii pingsalt ei jälginudki – ehk mängis oma rolli ka ajavahe Rioga – ent näiteks korvpalliturniiril vaatasin suure põnevusega enamiku mänge ära,” meenutab Kalmet. „Jalgpalli EM-il jäid vahele üksikud mängud. Kuigi ma ise hoidsin sel aasta pöialt Horvaatiale ja Poolale, võib minu meelest turniiriga väga rahule jääda. Põnevust oli palju ja arvan, et võistluse laiendamine 24 tiimi peale õigustas end täielikult.”

Alati kellegi poolt

Kalmet pole aga pelgalt niisama spordivaatleja, ta on spordi jälgimisega ka raha teeninud. 2008. aastal enne lavakasse sissesaamist töötas ta jupike aega Postimehe sporditoimetuses. Toimetuse telgitagused tavalugejani ei jõua, ent Kalmet meenutab seda perioodi kui üht elu kiireimat.

sinu võistkonnale tehakse liiga, sest oled lihtsalt mängus nii sees. Kuna see on loomulik reaktsioon ja parim näitleja ongi loomulik, võib öelda, et jalgpallurid on väga head näitlejad,” sõnab Kalmet. „Muidugi jõuavad telepilti paljud üle mõistuse tobedad hetked, kuid ma usun, et neid intsidente jääb järjest vähemaks. Tänapäeval ei taheta lihtsalt seda piinlikkust, et jääd n-ö sajanditeks YouTube’i üles.”

„Oli päevi, kus kõik vanemad olijad olid lähetusel, ja ühtäkki pidin online-vahetuse ja leheartikli kõrvalt ka teiste külgi toimetama. Teadsin, et 22.30 läheb leht trükki ja kell tiksub. Läbi higi jõudsin kõik tehtud, aga teadsin, et järgmisel päeval ootab ees ilmselt samasugune õhtu. Teatriga on teisiti: esietendus on ära ja pinged on maas, kuid toimetuses kordus sama närvilisus igal õhtul uuesti,” meenutab Kalmet. Aastatetagune pingeline aeg pole aga kuidagi Kalmeti spordiarmastust vähendanud. Sealt saadav emotsioon kaalub lihtsalt nii mõnegi teise üle. Kui ükskõik milline Eesti koondis olulise tiitli peale mängib, katsub Kalmet olla kas saalis või väljaku ääres. „Selleks ei pea kindlasti minema Premium League’i või NBA mänge vaatama: kui miski on mängus, saab ka Eestis selle hea tunde kätte,” arvab Kalmet ja annab lõpetuseks väikse vihje nendele, kes spordist veel nii väga ei hooli. „Alati peaks olema kellegi poolt, kuid see tekib tänu isiklikule sidemele, mille peaksid taustalugudega tekitama reporterid ja spordikommentaatorid.”

LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Daniel Levi Viinalass pakatab energiast nii laval kui pinksilaua taga

bit.ly/levidaniel

TALV 2016

Märt Piusi mõõdukalt sportlik elu

bit.ly/martpius

TIMBERLANDI JALATSIHOOLDUSJAAM

TIMBERLAND PAKUB JUBA TEIST HOOAEGA JÄRJEST UNIKAALSET JALATSIPUHASTUSTEENUST EESTIS. ÜLEMISTE KESKUSES ASUVA HOOLDUSJAAMA EESMÄRK ON PAKKUDA JALATSIPUHASTUSE TEENUST ERINEVATELE JALANÕUDELE. TEENUSE KÄIGUS PUHASTATAKSE ESMALT JALATSITE PEALSED NING SEEJÄREL KANTAKSE PEALE KAITSEVAHEND. HOOLDUSE AJAL ON VÕIMALIK KÜLASTAJAL ÕPPIDA NING ARU SAADA, KUIDAS TEGELIKULT KOGU JALATSIHOOLDUSE PROTSESS KÄIB, ET SOOVI KORRA SAAKSID EDUKALT SEDA KA ISE KODUS TEHA.

JALATSIHOOLDUSJAAM TÖÖTAB E-P ÜLEMISTE KESKUSE TEISEL KORRUSEL. TEENUSE HIND 3€. ROHKEM INFOT TIMBERLAND EESTI FB-ST

MATKAMINE

ÜKS JOPE, SADA TIPPU – NIPERNAADI KUNNAR KARU TEKST MARTA VASARIK FOTOD ERAKOGU

LÕUNA-EESTI KUULSAIM KARU ON MATKASELL KUNNAR, KEDA EI JÄTA KÜLMAKS ÜKSKI SEIKLUS. TA ON NIPERNAADI, KES HAARAB IGAST VÕIMALUSEST MEIE PLANEEDI VÕRRATUT LOODUST AVASTADA. OLGU SEE SIIS IMELISEL EESTIMAAL VÕI SEITSME MAA JA MERE TAGA MÄGEDES TURNIDES.

Tegelikult on Kunnar Nipernaadi reisiklubi ja Elamusretkede matkajuht, keda ümbritsevad tihti kõige paremas mõttes samasugused pöörased kaasteelised. Küsimus „Miks sa matkad?” paneb Karu esiti kukalt kratsima. Paus kannab ja

NELI AASTAT TAGASI ÕNNESTUS KUNNAR KARUL AGA ESIMESE EESTLASENA JÕUDA HIMAALAJAS 6856-MEETRISE AMA DABLAMI TIPPU.

TALV 2016

vastus jääb õhku. „Need mäed ...,” õhkab ta ning alustab oma lugu algusest. „Austrias andsid Nipernaadid mulle seljakoti selga ja nii see läks. Järgmine reis viis Mont Blanci otsa, see polnud enam matk, rohkem juba ronimine,” meenutab Karu 2007. aasta sündmusi ja täpsustab, et kuni selle ajani käis ta mägedes vaid suusatamas. „Ma olen ilmselt samasugune juhtum, nagu paljud teised – kui näed päris mäed ära, siis see on ... eriline. Kui sinna korra nina pistad, siis ongi eriline tunne,” annab 34-aastane matkaja mõista, et mägironimist tuleb lihtsalt ise kogeda.

Saatuse keerdkäigud Reisisihtide nimekiri tekib nii saatuse kui

Loe veebist, kuidas Kunnar Karu Alpide kõrgeima tipu jahil käis

bit.ly/karualpid ka juhuse tahtel. „Osa inimesi ronib mingi kindla nimekirja järgi: kes on valinud Ameerika Ühendriikide kõikide osariikide kõrgeimad tipud, kes Euroopa riikide tipud, kes kontinentide kõrgeimad,

MATKAMINE kes kõik 8000-meetrised mäed jne. Väga lühikese nimekirja pealt ei teki vajalikku kogemust, ja see ei pruugi uute kohtade vallutamisel kasuks tulla. Minu valikud on kujunenud teiste lugusid ja soovitusi kuulates ning ise rännates. Teinekord näed ronides neli mäge kaugemal veel mõnda ägedat tippu, kuhu minna,” selgitab ta ja lisab, et maailm on täis väga eriilmelisi mägesid – tehnilisi ja vähem tehnilisi, matkatippe ja ekspeditsiooni omi –, mida omavahel varieerides on elamused suured ja kogemused mitmekesisemad. „Väikese eksimisega olen praeguseks vallutanud 142 tippu. Kunagi oli hull plaan, et sajas mägi saab olema Everest, aga õnneks läks see üle. Tekkis tunne, et õiget valmisolekut pole ja raha ka mitte. Seltskond, millega mul toona liituda ei õnnestunud, jäi Everesti baaslaagris laviini kätte,” teatab Karu mõtlikult ja vaikib. Neli aastat tagasi õnnestus Kunnar Karul aga esimese eestlasena jõuda Himaalajas 6856-meetrise Ama Dablami tippu, mis käib üle võimete paljudele Everesti vallutanutele. Väidetavalt on tegemist ühe maailma enim pildistatud mäega, mis paistab silma nii oma terava tipu kui ka järskude ja ronijate jaoks tehniliselt keeruliste kaljunukkidega.

Katsetab ja arvab Kogenud matkaja püüab elu põnevaks elada ja valib seiklusi võimalikult laial skaalal nii tegevuste sisu kui ka koha järgi. „2012. aastal jõudis minuni Sportland ja alustasime koostööd, mille üks eesmärk oli proovida ja hinnata poes

SAMA JOPE ON TUNDA SAANUD KÖIT, KIRKAT, JÄÄJA KALJUSEINA NING VÄGA ERINEVAID TEMPERATUURE. müüdava The North Face’i matkavarustust. Nad tahtsid leida inimest, kes paneks end erisugustes olukordades proovile ja julgeks arvamust avaldada,” ütleb Karu. „Ma ei poseeri tippfotograafide kopterilt tehtud piltidel ning usun, et eestlane saab paremini aru kohtadest ja olukordadest, kuhu mina satun. Nii tekib minu kogemuse, hinnangu ja jope ostmise vahel parem seos. Kui võtta mõni välismaa superstaar, kes juba kolmeselt mägedes ronis, siis see on teine tase ja tavaline inimene ei mõista seda. Eks

KUUS OLULIST OMADUST, MIDA KUNNAR RIIETUSE JUURES HINDAB Hingavus

Hingavus on see, mis eristab jopesid jopedest. The North Face’i toodetes on kasutatud Gore-Texi materjale, mis on hingavad ja millest valmistatud rõivad sobivad intensiivseteks tegevusteks. See on esimene ja kõige tähtsam omadus, millele aktiivse eluviisiga inimesed peaksid tähelepanu pöörama.

Vee- ja tuulekindlus

Ilmad on Eestis heitlikud ning matkale minnes tasuks seljakotti panna jope, mis kaitseb nii vihma kui ka tuule eest. The North Face’i valikust leiab sobiva nii Eestimaa radade avastaja kui ka mõnele ekstreemsemale seiklusele mineja. Jaapanis Fujile matkates jäi Karu kuivaks tänu sellele, et teda kaitses materjalist Gore-Tex Active valmistatud jope. Vihma kallas üle kahekümne tunni ning matkasell oli oma rühmast ainus, kellel polnud vähimatki põhjust oma riietuse üle nuriseda.

Funktsionaalsus

Kui Karu mõnd järjekordset mäetippu vallutab, siis on oluline, et jope kaitseks nii võimalike kriimustuste kui ka väga kiiresti muutuvate ekstreemsemate olude eest. Näiteks peaks kapuuts ulatuma üle kiivri. Kui vaja, siis peaks jope katma vähemalt pool nägu, et nina ka soojas oleks.

Istuvus

Kas jope katab selja ja käed, kui läheb aktiivsemaks liigutamiseks? Kas taskud jäävad seljakoti vöörihmade alla või saab neile kenasti ligi? Kõik oleneb matka eesmärgist, kuid need on kindlasti küsimused, millele tuleb enne jope ostmist mõelda.

Soojapidavus

Mis annab sulle sooja enne ja pärast matka? Võtmesõna on kihilisus. Vanaema kootud kampsun on hea mõte, aga matkale leiab The North Face’i valikust palju fliise ja teisi spetsiaalseid isolatsioonikihiks mõeldud riideid, mis on kerged, hoiavad sind soojas ja võtavad kotis vähe ruumi. Hea valik on näiteks The North Face’i jope ThermoBall Full Zip.

Kerge ja väikeseks pakitav

Vähem on rohkem. Kogu varustust tuleb kanda seljas. Järelikult – mida vähem seda on, seda lihtsam. Kaugemale reisides on piiratud nii kaasa võetava pagasi suurus kui ka kaal. TALV 2016

MATKAMINE

THE NORTH FACE THERMOBALL FULL ZIP

nende vajadused ja nõudmised jopedele on ka väheke teist laadi kui Eestimaa matkaja ronimissõpradel,” leiab Karu.

Kvaliteet, mis kestab Pea neli aastat kestnud koostöö jooksul on mehe matkavarustus näinud omajagu vett ja vilet. „Meenub üks seik Itaalias ronides, kui meil polnud mitte midagi, millega laagrisse vett tuua ning tegime minu jopest tõsiseltvõetava kausi, mis mahutas päris mitu liitrit. Kadus mure, et peame tõusuks uuesti vett tooma minema. Paari tunniga vesi

Vaata veebist The North Face jopede galeriid

jäätus ja saime meeldivalt töödeldava jääkuubiku,” jutustab Karu ja lisab, et sama jope on tunda saanud köit, kirkat, jää- ja kaljuseina ning väga erinevaid temperatuure. „Minu jope kõige suurem viga on see, et mul endal hakkab sellest siiber saama, oleme koos vallutanud umbes sada tippu ning see näeb siiani välja täpselt sama hea nagu poest ostes. Pole ette tulnud, et mõni trukk oleks eest kukkunud või lukk katki läinud. Nende riided peavad vastu, ilma naljata. Tihti vaadatakse vaid hinda, viiakse koju 80-eurone jope ning kantakse see kahe aastaga ribadeks. The North Face ei suuda sulle sellist asja müüa. Nende tooted on küll mõnevõrra kallimad, kuid enne saab sul jopest villand, kui see katki läheb,” räägib matkaja oma kogemustest.

Varustus vastavalt eesmärgile

bit.ly/tnfgalerii 80

TALV 2016

Kui Karu mööda Eestimaad müttab, siis jääb kõige kallim varustus koju kappi. „The North Face’i linnajopega kannatab vabalt matkata. Turnima sellega ei lähe, sest mägedes valitsevad olud on midagi muud. Aga liikumist armastavale inimesele, kes ei pea rinda pistma päevi kestvate ekstreemsete oludega, on sellest maa ja ilm,” soovitab Karu. „Pole mõtet soetada varustust, mille funktsionaalsusest sul vaid ehk veerandit vaja läheb. Linnajope või lihtsama matkajopega kannatab vabalt tunde vihma käes olla, sinuga ei juhtu mitte midagi. Kõrgema hinnaklassi jope vali siis, kui pead kaks nädalat keerukates ilmastikutingimustes hakkama saama,” lisab ta.

» The North Face’i jope ThermoBall Full Zip sobib igapäevaseks linnajopeks, aktiivse sportliku päeva veetmiseks ning matkamiseks. Võid kindel olla, et jope ei vea sind kunagi alt! » ThermoBall Full Zip on valmistatud hingavast ja vetthülgavast materjalist, tänu millele saab aktiivset liikumist nautida ka väga niisketes oludes. Jope valmistamisel kasutatud tekstiili koostises on arvestatud põhimõtet, et veemolekuli läbimõõt on suurem kui veeauru oma, mis tähendab, et vesi ei saa jopest läbi, kuid inimkehast eralduv veeaur pääseb läbi membraankihi välja. Selleks on tekstiilis imepisikesed augud ehk poorid. Jope veekindluse suurendamiseks on materjali välispinnale lisatud spetsiaalne kiht, mis ei lase veel tekstiili sisse imbuda. » Hoiab sooja ka niisketes tingimustes. » Kaitseb vihma ja tuule eest ning sobib külmemas kliimas ideaalselt paksema jope alla isolatsioonikihiks. » Ülimalt kerge, kaalub ligi 350 grammi. » Väga lihtne hooldada. » Meestele mõeldud joped on ruudumustriga (valikus on 11 värvi), naiste joped aga tunneb ära rombimustri järgi. Tootevalikus on ka vestid ja kapuutsiga joped. » Lihtne kaasas kanda – jope pakkimiseks pole vaja teha muud, kui avada tasku lukk ning rullida jope sinna sisse.

MOOD

MOEKAS PARKA IGAÜHE GARDEROOBI!

KA MOODSA JA SOOJA PAR UGUGI LEIDMINE POLE ENAM S EST KEERULINE ÜLESANNE, S VALIK ON VÄGA LAI.

MEIE TALVED ON TAVALISELT PIMEDAD, KÜLMAD JA KÕLEDAD. KES ARVAB, ET KÄREDA PAKASE EEST ON VÕIMATU MOEKALT PÕGENEDA, SEE EKSIB! ON LAHENDUS, MIS ON KORRAGA NII MOODNE KUI KA PRAKTILINE – PARKA. TEKST ANN HIIEMAA FOTOD TOOTJAD

TALV 2016

MOOD

Kui väljas on külm ja tuuline, siis mõtleb enamik meist, kuidas kiiremini sooja tuppa jõuda ja tassike teed võtta… Need, kellel on seljas parka, sellest aga ei unista – neil juba on soe ja mõnus. Tegelikult võib parkade olemasolu eest tänada Põhja-Ameerikas, Alaska ja Kanada kandi karmis kliimas elanud eskimoid ehk inuitte, kes juba aastasadu tagasi parka kasutusele võtsid. Ikka selleks, et end külma eest kaitsta. Kuigi parka esialgsed materjalid – põhjapõdra- ja hülgenahk – pole tänapäeva moemaailmas kasutust leidnud, on riideeseme põhiolemus jäänud siiski samaks. Eelkõige just see, et tegemist on suure kapuutsi ja taskutega sooja jopega. Kas kapuutsi äärt ilustab ka karvane krae, on juba igaühe enda valik. Samamoodi nagu ka see, kas parka ulatub puusade või põlvini. Pika ja sooja parka üks eelis on see, et selle all ei pea kandma palju riideid. Hästi mugav on tõmmata külma ilmaga T-särgi peale mõnusalt pehme soe parka – ja õue, vihma ja tuule kätte sa lähedki!

MIKS VALIDA PARKA? » Sobilik nii kevadel, sügisel kui talvel. » Võib kanda sportides ja linnatänaval. » Moodne, universaalne ja ilus.

»»»»

Sportlikud parkad

Kuigi esialgu seostati parkat eelkõige sportlike tegevustega, on see üha enam kandunud ka igapäevamoodi. Viimastel aastatel on parkad ka kõrgmoes aina populaarsemaks muutunud. Veelgi enam – järjekindlalt on nad vallutanud maailma moelavasid, olles külmadel talvedel asendamatud riideesemed nii meestele kui ka naistele. Ka Hollywoodi kuulsused näitavad eeskuju: teiste seas on oma parkasid trendiüritustel demonstreerinud näiteks Emma Stone, Olivia Palermo ja Claire Danes. Moodsa ja sooja parka leidmine pole

enam sugugi keeruline ülesanne, sest valik on väga lai. Endalt tuleks vaid küsida, kui sooja parkat tahad, millist värvi ja mudelit eelistad ja millistes tingimustes seda kandma hakkad.

Vee- ja tuulekindlad Parkad on väga lihtsasti hooldatavad ja vastupidavad, sest nende valmistamisel on kasutatud väga hea veepidavusega, aga hingavaid materjale. Lõigete väljatöötamises arvestatakse mugava ja vaba liikumisega. Tihti on parkade välja-

Tsekka uut O’Neill vabaajakollektsiooni ja parkasid!

sportlandmagazine.com

töötamisel osalenud sportlased, kaubamärgi saadikud, kes neid tooteid ise iga päev kannavad.

PIKA JA SOOJA PARKA ÜKS EELIS ON SEE, ET SELLE ALL EI PEA KANDMA PALJU RIIDEID Näiteks Helly Hanseni tootevalikusse kuulub stiilne ja klassikaline veekindel Helly Tech parka, mis hoiab sind sooja ja kuivana ka kõige kehvemates ilmaoludes. O’Neilli toodete seast leiavad aga nii naised kui ka mehed sobiva, sest valikusse kuulub nii halle, tumesiniseid, rohelisi, musti kui ka eriti moodsaid bordoopunaseid parkasid. Lisaks saab valida eri pikkusega parkade vahel. Üle 40 aasta on tõhusat kaitset külma eest pakkunud ka The North Face. Kõik selle kaubamärgi joped on loodud nii, et need oleksid veekindlad ja suudaksid kaitsta karmide ilmastikutingimuste eest. Üks on kindel – need, kes tänavu parkat otsivad, ei pea valikus pettuma!

SEL HOOAJAL MOES » Sportlikud parkad, mida on rikastatud urbanistlike detailidega. » Militaarvärvides ja militaarstiilis parkad. » Tooni annavad rohekad parkad, aga ka beežid, tumesinised ja punased. » Karta ei tasu ka erksamaid ja rõõmsamaid toone!

TALV 2016

LUMELAUD

VAPPER LUMESÕDALANE SIIM AUNISON (25) ON PROFILUMELAUDUR, KES ON VÕTNUD SIHIKS ESINDADA EESTIT 2018. AASTA TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL.

Kindlameelne mees ei lase end heidutada faktist, et Maarjamaa kõrgeim mäetipp on maailma mõistes pigem küngas, ja sihib pühendunult ambitsioonika eesmärgi suunas. Üle 12 aasta mägedel liuelnud Siimu teekond lumelauduriks algas perereisilt, kus ta sai esimest korda elus lumelauasõitu proovida. Tagantjärele võib öelda, et tegu oli armastusega esimesest liust. Järgmised talved veetis poiss Tallinna lauluväljakul sõitu harjutades ja trikke õppides. Tema armastus valgete nõlvade vastu aina kasvas. Kui Siim kuulis, et Soomes asub kool, kus saab lumelauasõitu õppida n-ö professionaalsel tasemel, võttis ta eesmärgiks Vuokatti lumelauaakadeemiasse sisse saada. Neli aastat hiljem ta selle kooli ka lõpetas, kuuludes tol ajal juba Eesti Suusaliidu sportlaste sekka.

TALV 2016

„TAHAN, ET MUL OLEKS, MIDA MÄLETADA, SEST KUI MA PRAEGU EI PROOVI, SIIS PAARIKÜMNE AASTA PÄRAST KINDLASTI KAHETSEN.” Tahtejõud, eneseületus ning visa trenn on püha kolmainsus, mis viivad teda iga päevaga oma unistusele lähemale. Siim on oma otsuse teinud – Pyeongchang, siit ma tulen!

Lendab kõrgelt

Olümpiale mineku mõte on tal juba aastaid peas küpsenud. „Idee sündis siis, kui läksin Soome lumelauakooli. Kui olümpiaalade sekka lisati pargisõit, mõtlesin, et nii äge oleks seal võistelda. Tol

TEKST KELLY KIPPER FOTOD ANU HAMMER RIIDED VANS

KUS JA KUIDAS SIIM TREENIB? » » » » »

Talviti Soomes ning Austrias. Suvel ja sügisel neli-viis korda nädalas. Treeningrutiini kuuluvad akrobaatika, tasakaalutrenn ja jõusaal. Batuudil harjutab ta pöördeid ja teeb saltosid. Tasakaaluoskust aitab arendada ka slackline’imine (koormarihmal kõndimine). Jooksmine annab võhma juurde ning on mõistlikus koguses ka liigestele hea.

ajal aga polnud mul ajaliselt ega rahaliselt võimalik kooli kõrvalt rahvusvahelistel võistlustel käia, nii et olümpia jäi vaid unistuseks.”

LUMELAUD

SAAVUTUSED: » » » »

Seitse Eesti meistrivõistluste medalit. Euroopa karikaetapil pargisõidus 9. koht. Soome meistrivõistlustel 6. koht. Valitud Eesti parimaks lumelauduriks.

Vahepealsetel aastatel osales Siim lumelauafilmi „Love Life Movie” võtetel ning veetis aasta Austria mägesid kaardistades. „Alpides sõitsin ilma igasuguste kohustuste ja projektideta, kuid tundsin, et midagi on puudu. Jõudsin järeldusele, et niisama sõita võin hiljem hobi korras ka, praegu tahaks teha midagi meeldejäävat. Seega aasta tagasi otsustasin, et võtan asja korralikult käsile. Algaval hooajal kavatsen kaasa teha enamikul maailmakarika etappidel ja maailmameistrivõistlustel, et kvalifitseeruda olümpiamängudele. Tahan, et mul oleks, mida mäletada, sest kui ma praegu ei proovi, siis paarikümne aasta pärast kindlasti kahetsen.”

Siim Aunison ja „Love Life Movie”. Tsekka jägi:

bit.ly/aunison

Elukutse, kirg ja armastus

Parim film, mida viimasel ajal näinud oled?

„Zoom” – animatsioon seguneb reaaleluga. Sürr, aga väga hea!

Siim ütleb, et teda võlub lumelauaspordi juures ala mitmekülgsus. „Olen spetsialiseerunud pargisõidule (slopestyle), ehk saan hüpata, „lasta” reile ning teha trikke. Loomulikult köidab ka adrenaliin, mis selle kõigega kaasneb.” Vähem oluliseks ei pea sportlane ka korralikku treeningukoormust ning värskes õhus viibimist. „Kui soovid pargile vaheldust, võid vabalt minna mägesid uudistama ja ringi liuglema. Lumelaud viib väga ägedatesse paikadesse, kust avanevad imelised vaated – mõnus energia on õhus!” Kui küsin, mida ütleks mees neile, kes väidavad, et lumelaua puhul tegu on ikkagi hobi, mitte tõsiseltvõetava spordialaga, vastab Siim, et nad ei tea, millest räägivad. „Mulle tundub, et üks müüt, mis lumelauatamist saadab, on see, et lumelaudurid ainult pidutsevad ja lõbutsevad mäel. Kõrgtasemel sõites on see

välistatud. Igaüks, kes on käinud lumelauareisil, teab, et pärast pikka sõidupäeva tahad sa ainult sauna minna ja magama kerida, sest keha on väsinud. See, mida mina päevast päeva teen, on tõsine töö. Suvel treenin kuni viis korda nädalas, talvel aga veedan pikki päevi mäel. See on mu elukutse, kirg ja armastus ning ma annan endast kõik, et seda hästi teha.”

Muusika minu kõrvadele on…

Muusika on hästi oluline, sest aitab luua õiget meeleolu. Kuigi ma ei oska laulda, meeldib mulle seda teha, eriti mäel. Mingi viisijupike mängib alati peas.

LOE VEEBIST LISAKS, MILLEST SIIM JÕUDU AMMUTAB JA KUIDAS LÕÕGASTUB. WWW.SPORTLANDMAGAZINE.COM

Kui ma oleksin universumi boss, siis…

Teeksin nii, et saaksime hoida oma praegust elukvaliteeti, aga säästaksime sealjuures loodust ja loomariiki.

Üksikule saarele võtan kaasa…

Oma tüdruku, taskunoa ja joonistusploki tindipliiatsiga.

Inspireeriv veebilehekülg?

Peppertan.com – stiilne, sportlik, seksikas… Ja ägedalt sarkastiline!

Riietus, milles tunned end kõige mugavamalt? Soe pesu.

Amps, mis annab alati energiat? Banaan!

Sinu moto?

Neid on kaks: ületa üks sild korraga ning ähmased eesmärgid toovad ähmaseid tulemusi.

TALV 2016

ELUSTIIL

TEKST KELLY KIPPER FOTOD ARTUR SADOVSKI

MEES, KES ON MUUSIKA

JOOSEP JÄRVESAAR ON MUUSIK, KES MÖLLAB LAVALAUDADEL JA LOOB STUUDIOS MUUSIKAT, NING AMMUTAB SELLEKS JÕUDU JÕUSAALIST JA TAIMETOIDUST.

Joosepi nimi sai tuntuks ligi 10 aastat tagasi, kui ta tõi skandaalse ansambli Bedwettersi koosseisus MTV muusikaauhindadelt koju Euroopa uue heli auhinna. Praegu hullutab mees melomaanide meeli elektroonilise muusika trios Cartoon. Lisaks teeb muusik igal pühapäeval etteaste menusaates „Su nägu kõlab tuttavalt”, kus tema kehastada on terve hulk legende nii meilt kui ka mujalt.

Lugu peab endale meeldima

Joosep arvab, et Bedwettersi ajaga võrreldes ta inimesena väga muutunud ei ole, kuid muusikas on ta nüüd kindlasti kogenum: „Kogemus ja südame hääl suunavad mind. Kui keegi hakkab rääkima, et Cartoon on ikka õige asi, ja see, mida kunagi tegin, täielik jama, siis tavatsen küsida, et mida sina 18-aastaselt tegid? Mina käisin Münchenis muusikaauhinda vastu võtmas ja Snoop Doggiga pidutsemas. Tänu Bedwettersile olen see, kes täna olen, nii et ma ei kahetse midagi.” Cartoonil on ette näidata korralik assortii edetabelivallutajaid. Aga kas on ka mõni lugu, mis ei kuulu Joosepi pagasisse, aga mille puhul ta on mõelnud, et oh, selle oleks võinud küll kirjutada? „Kui mul oleks ajamasin ja saaksin ajas

TALV 2016

tagasi minna, siis võiks minu kätte sattuda MP3-d, mida keegi pole varem kuulnud või mille on loonud bändid, mis pole veel sündinud. Nirvana „Teen Spirit” on üks sellistest. Samuti meeldib mulle uus kooslus ON AN ON ning nende lugu „Drifting”. Seda kuuldes mõtlen alati, et tahaks ka nii hästi laulda

ELU ON NÄIDANUD, ET KUI OLEN RAHUL, SIIS HAARAVAD KA TEISED IDEEST KINNI. ja et selle loo oleks võinud küll ise kirjutada. Enda asjadega olen väga enesekriitiline – lugu peab kõigepealt mulle meeldima. Elu on näidanud, et kui olen rahul, siis haaravad ka teised ideest kinni. Cartooni puhul suuname ühele singlile sama energia, mis läheks tervele albumile, sest siis tuleb tõeliselt hea tulemus. Meie eesmärk on singel suure algustähega, mitte 12 n-ö augutäidet.”

Ruulis lõua tõmbamises

Patareisid laeb Joosep muusikata.

JOOSEPI MÄLESTUS LAPSEPÕLVEST: „Olin kehalises kasvatuses alati see, kes kõige viimasena tiimi valiti. Ainus asi, milles ruulisin, oli lõuatõmbamine. Põhikoolis olin terve kooli peale esirinnas. Täna tõmban vast kuskil 15 lõuga järjest ära.”

Aga miks Joosep näosaatesse läks? Loe veebiajakirjast sportlandmagazine.com.

ELUSTIIL

1 „Vabal päeval meeldib mulle vaikuses olla, kas või lage vahtida, see on hästi vabastav tegevus. Samuti armastan jõusaalis käia. Olen seda juba paar aastat vahelduva eduga teinud. Tulemusi pole väga näha, sest vahel on pikad pausid sisse jäänud (naerab). Üldiselt aga julgen öelda, et terves kehas terve vaim – sport aitab mul ka vaimselt vormis püsida.” Kui uurin, kas tal on veel mõni anne, millest avalikkus ei tea, lausub ta, et pole end muusikaliselt kunagi andekaks pidanud. „Arvan, et olen andekas heade ja õigete inimeste enda ümber koondamises. Ma pole kunagi soolotüüp olnud. Söögitegemisega saan ka okeilt hakkama, käisin pool aastat isegi kokakoolis. Aga üldiselt ma kodus ei kokka. Tegelikult pole mul isegi kööki …”

Uus jõud

Mis puudutab toitumist, siis viimased 8–9 kuud on Joosep olnud taimetoitlane. „Pärast lihast loobumist on mul rohkem energiat. Vegan ma pole – latet joon piimaga, aga elusolendeid ei söö.” Lihast loobumiseni jõudis ta katse-eksituse meetodil. „Ühel hetkel jätsin liha

hommikusöögist välja, siis lõunast, ning lõpuks mõtlesin, et prooviks, kuidas oleks üldse ilma … Praegu julgen öelda, et tagasi minna ei taha. Suvel sõin korra liha ja see polnud üldse meeldiv. Naljakas on see, et olin vanasti taimetoitlaste ja veganite tögaja – panin neile korralikult puid alla. Poleks osanud arvatagi, et ise nende ridadega liitun.” Kui uurin, palju peab Joosep vastama küsimusele „Mis mõttes sa enam liha ei söö?”, lausub ta, et on teadlikult teema arutamist vältinud. „Nüüd juba sõbrad teavad. Ma pole tahtnud sellest rääkida,

„TRAKTOR SÕITIS MU RULAST ÜLE.” kuna tean, milliseid reaktsioone see võib tekitada. Sõin varem väga ebatervislikult. Kui keegi minu tutvusringkonnast julges oma toitumisega midagi ette võtta, hakkasin tavaliselt tögama. Tegelikult tuli see kadedusest, minu enda ebakindlusest.”

Tossud jalga! bit.ly/joosep

„Vabas stiilis modernne rokipeer,” iseloomustab Joosep oma stiili, mis koosneb mustadest kitsastest teksadest, Vansi jalanõudest, nokatsist ning T-särgist, pusast või ruudulisest triiksärgist. „Rohkem asju mul kapis vist polegi,” ütleb ta naljatledes. Mis puudutab Vansi tosse, siis nendega on mehel pikk ajalugu. „Avastasin need siis, kui rulaga sõitma hakkasin. See hobi kestis täpselt ühe suve, kuigi enamus mu jalatsitest on endiselt rula-

MIKS JOOSEPIST SAI TAIMETOITLANE? Tee taimetoiduni sai alguse jaksu puudumisest. Jäin igal pool magama, isegi Marilyn Mansoni kontserdil. Tundsin, et miski võtab palju energiat ja olin pidevalt unine. Autoga pikema tee sõitmine oli väga piinarikas, sest silm vajus lihtsalt kinni. Nüüd on energiat rohkem ning vabam ja kergem on olla.

tossud. Ma ei käinud isegi 12. klassi lõpetamisel kingadega. 9. klassi omal küll, sest ema käskis, aga hiljem olin juba 18 ja sain ise otsustada.” Kuigi kingi Joosepi kapis ei leidu, on seal koht ülikonnal. „Sel aastal olen seda korra kandnud. Tundsin esimest korda ise, et tahaksin korraliku ülikonna selga panna. See juhtus Eesti Laulul ja oli väga lahe, sest meil kõigil kolmel (Cartooni liikmetel – toim) olid pintsakud seljas.” Mis puudutab lipse, siis paar kikilipsu muusikul leidub. Kui küsin, kas kikilips teeb mehe šikiks, vastab Joosep veendunult: „Kindlasti!” Enda riidekapi kõige staažikamaks elanikuks peab ta Drop Deadi luukerepildiga särki. „See on mul olnud 10 aastat. Veidi vanakooli lõige on, aga ära ei raatsi visata. Käin sellega parem trennis.” Mis puudutab käevõrusid, mis mehe kätt ehivad, siis nendel sügavam tähendus puudub, välja arvatud ühel, mis avab jõusaali ukse. Aga mis ikkagi sai Joosepi rulatajakarjäärist? Vastus on aus ja küllaltki ootamatu: „Traktor sõitis mu rulast üle.”

TALV 2016

ELUSTIIL

YOUTUBER'ID VALLUTAVAD MAAILMA

KAS TEAD, KES ON MARTTI HALLIK? KUI VEEL EI TEA, SIIS SEE ARTIKKEL ON SULLE. TEGEMIST ON EESTI YOUTUBER’IGA, KELLEL ON JUBA ÜLE 18 000 JÄLGIJA.

Nendele, kes veel ei tea, mis üldse on vlogimine ja kes on youtuber?

Vlogimine on reality TV ausam ja läbipaistvam edasiarendus. Youtuber on sisutootja.

Kuidas sündis idee hakata ise vlogisid tegema?

Alguses, kui vlogid hakkasid päevakorda tekkima, ei olnud ma nende suur fänn. Mida rohkem avastasin enda jaoks youtuber’eid, kelle põhivideoid ma vaatasin, seda rohkem hakkasin tundma huvi nende eraelu vastu. Praeguseks on mu lemmik-youtuber’id just need, kelle peamised videod ongi vlogid. Ja sealt tekkis endalgi huvi proovida teha vlogi, mis oleks sisukas ja annaks edasi rohkemat kui lihtsalt päevategemised.

Kui kaua oled enda päevast jutustavaid vlogisid teinud?

Umbes aasta tagasi tegin oma esimese vlogi.

Mis on sinu videosissekannete peamised teemad? Kui tihti nädalas vlogisid postitad? Mul on kolm videotüüpi, mida eri platvormidel jagan. Kaks korda nädalas postitan video YouTube’i. Teisipäeviti võtan vlogis kokku oma nädalavahetuse ja reedeti tuleb põhivideo, milles teen traditsioonilisemat päriselu youtuber’i stuff’i.

Kes on sulle vlogimisel ja 90

TALV 2016

TEKST MERILIN PIIRSALU FOTO JAKE FARRA

YouTube’is eeskujud?

MA PANEN VÄGA PALJU RÕHKU HELILE JA PILDILE, ET INIMESEL OLEKS VÕIMALIKULT MEELDIV VIDEOT JÄLGIDA.

Hands down Casey Neistat. Omal moel meeldivad mulle ka Ben Brown, Fun for Louis ja Sawyer Hartman, kuigi iga päev ma neid ei jälgi.

Mis on vlogide tegemise juures kõige põnevam?

Avastada ennast ja pidevalt mõelda, kuidas teha asju nii, et lõpuks oleks võimalik edasi anda parim versioon enda päevast või nädalavahetusest.

Kas vlogimisega kaasneb ka miinuseid?

Pigem ei kaasne, kuid paljud inimesed ei ole siiski sellega harjunud, et keegi tänaval kaamerasse räägib. Sellest tulenevalt saan pidevalt imelikke pilke, millega nüüdseks harjunud olen. Õnneks on juba ka mu sõbrad harjunud ja ma ise tunnen ära, kus/millal on parem kaamerat mitte välja võtta.

Youtuber’eid on Eestis sadu. Mis on see, millega oled suutnud teistest erineda?

Kindlasti on üks põhiline saladus kvaliteet nii video sisus kui ka väljanägemises. Ma panen väga palju rõhku helile ja pildile, et inimesel oleks võimalikult meeldiv videot jälgida. Loomulikult on aga kõige suurem kaal lool, mida video jutustab, ja selle juures üritan ma video kokku lõigata nii, et see sisaldaks vaid kõige olulisemat.

ELUSTIIL Kui palju Eesti youtuber’id omavahel suhtlevad ja kogemusi vahetavad? Milliseid ühiseid üritusi on korraldatud? YouTube’i kommuun on väga sõbralik. PiDevalt tehakse collab’e ja aidatakse üksteist. Vaikselt toimuvad ka juba pisemad meetup’id ja alles hiljuti toimus suurema produktsiooniga Eesti YouTuberid Live, milles ka mul oli au osaline olla.

Laadi alla Overly äpp, skanni fotot ja vaata Martti YouTube’i kanali treilerit

Noorena tegelesin maadlemisega, kuid kui nüüd trenni teen, siis jõusaalis ja basseinis. Ujumine on praegu minu lemmik.

Ma ei tahaks ennast piirata ainult YouTube’iga. Ma arvan, et video online’is saab veel suurema kaalu ja ükskõik, mis vormis või platvormil see ka ei elaks, on minu eluunistus praegu toota oma igapäevatööna selle sisu.

Kas sul on ka mõned lemmikspordialad, mida televiisori vahendusel jälgid või millele käid kohal kaasa elamas?

Kui palju mõjutab vlogidega kaasnenud kuulsus sinu iga-päevaelu koolis ja tänaval?

Kui palju on sul YouTube’is ja Instagramis jälgijaid?

YouTube’is on üle 18 000 subscriber’i ja Instagramis paistab see ilus 20 000 piir

Kui palju aega kulub sul päevas oma YouTube’i kanali ja Instagrami sisustamisele? Päris iga päev ma YouTube’i ja Ins-

Augusti vältel oli trenn mu vlogides isegi põhifookuses, kuid praegu on elu teinud omad korrektuurid ja enese piitsutamise jaoks aega napib. Kuigi see on ainult vabandus.

Mis spordialasid sa harrastad ja miks just neid?

Kuhu sa tahad sellega jõuda? Kas plaan on saada elukutseliseks youtuber’iks?

Tänavapildis tuleb ikka ette, et tuntakse ära ja joostakse järgi. Suurematel üritustel käimine on muutunud üsna keeruliseks. Kuid ükskõik kus ja millal ma mõne „matunaatorigaˮ (vaatajaga) kokku satun, on mul alati hea meel temaga paar sõna vahetada.

Kui palju jääb sul vlogimise kõrvalt aega ka sportlikuks ja aktiivseks tegevuseks?

tagrami sisu ei loo. Sellegipoolest mõtlen igal võimalikul vabal hetkel sellele, kuidas ja millest saaksin järgmise video teha. Seega vastus oleks vist: iga vaba hetk, mis mul on.

Youtuber’id on kogu aeg tähelepanu all. Kui palju pöörad sina tähelepanu enda välimusele ja riietusele? Riietus on minu elus VÄGA tähtis. Selle kaudu saan edasi anda oma olemust ja korralik outfit annab mulle kindlasti parema tuju ja enesekindluse, mis kandub ka mu videotesse.

Sõbrad Lauri ja Siim on mind tõmmanud vägagi jalgpallimaailma ja ma VÄGA, VÄGA naudin selle vaatamist staadionil. Nooremana meeldis väga vaadata korvpalli, kuid kuna mul pole endal enam telekat, siis selle peale väga ei sattu. Kindlasti sean endale plaani mõnda mängu vaatama minna.

On sul lemmiksportlasi? Miks just nemad?

Praegu jälgin natuke tavapärasest erinevaid sportlasi. Nimelt on e-sport mulle väga südamelähedane. Mul endal mängimiseks väga aega ei jagu, kuid vahel ikka vaatan mõnda League of Legendsi turniiri. Lemmikut „sportlastˮ välja kujunenud pole, kuid olen alati kas Team SOLOMIDi või SKT poolt.

LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Karl Markus Antson – poiss, kes jäädvustas meie olümpiakangelased Josefine Vaher-Vahter Eesti tüdruk laias ilmas

bit.ly/kunstnik

bit.ly/josefinevaher

TALV 2016

EKSTREEM

EKSTREEMSPORTLASTE MEKA

SPOT OF TALLINN

TEKST URVE VILK FOTOD SPOT OF TALLINN

TALLINNA KÜLJE ALL PEETRIS ASUV ELAMUSSPORDIKESKUS SPOT OF TALLINN PAKUB AINULAADSEID VÕIMALUSI EKSTREEMSPORDIFÄNNIDELE NING TEISTE ALADE HARRASTAJATELE, SEDA NII PROFFIDE, HARRASTAJATE KUI KA ALGAJATE TASEMEL. TÄPSEMALT RÄÄGIB SPOT OF TALLINNA TEGEVJUHT TAURI TILK.

Mida teie keskuses teha saab? Meil on hästi palju võimalusi: nii noorte kui ka täiskasvanute treeningud ja vabasessiooniajad. Meil on olümpiatasemel akrobaatikapõrand, BMX-krossirada, parkuur, freestyle-sõidu võimalus, Tai poks jne. Teist sellist keskust nagu meil lähedalt ei leia.

Kas vanemad ei muretse, et nende võsukestega võib õnnetus juhtuda?

KUI HARJUTAD MITUT ALA, AITAB ÜKS KA TEISTEGA PAREMINI HAKKAMA SAADA. Senini ei ole olnud ühtegi tõsisemat õnnetusjuhtumit. Meil on igas saalis treenerid ja instruktorid, kes jälgivad, et lastel oleks kiivrid peas, et batuudil ei hüppaks korraga liiga palju lapsi, ning et kõik täidaksid ka teisi keskuse sisekor-

rareegleid. Laenutada saab nii põlvekaitsmeid kui ka muid kaitsmeid.

Kas täiskasvanud ekstreemspordivõhikul on ka põhjust teie juurde tulla? Ikka. Meie trennid ei ole mõeldud ainult lastele ja me ei piiritle trenne tegelikult üldse vanuserühmade järgi. Algajate rühma võivad tulla nii nooremad kui ka vanemad huvilised. Uute liikmete puhul

LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Õde ja vend Sildarud – üheskoos tippe vallutamas!

bit.ly/sildarud

Vello Vaher: “Tegelikult ma ei olegi painduv”

bit.ly/vellovaher

TALV 2016

EKSTREEM

TRENNID SPOT OF TALLINNAS Tõukerattakool. Trennides kasutatakse sõiduala eri sektoreid, korra kuus toimub akrobaatikatrenn, kus harjutatakse õhutaju. Trennides harjutatakse tõukeratta peal koordinatsiooni, tehakse kergemaid ja raskemaid vigureid ning trikke.

»»»»

BMX-kross. Trennid toimuvad suvel välirajal ning muul ajal sees pumptrack’il. Õpitakse korrektset sõidutehnikat, pumpamist, startimist ja hüppamist. Korra kuus toimub akrobaatikatrenn, kus harjutatakse õhutaju. Lisaks sellele tehakse trennis ka üldfüüsilist ettevalmistust.

Akrobaatika. Treeningus keskendutakse jõu ja vastupidavuse, painduvuse, koordinatsiooni ja õhutaju arendamisele akrobaatikaharjutustega. Alustatakse üldfüüsilisest ettevalmistusest (takistusrajad, dünaamilised liikumisharjutused ja staatilised kerelihaste harjutused) ning liigutakse edasi kombinatsioonide, jõuelementide ja saltodeni. Parkuur. See on sportlik harrastus, mis seisneb võimalikult otseses, sujuvas ja kiires liikumises (hüpped, ronimine, jms) mistahes maastikul takistusi ületades. Parkuur on võimalikult kiire ja tõhus liikumine, ning freerun teeb seda ilusamaks, lisades sinna trikke nagu saltod jne. Trennis arendatakse koordinatsiooni, jõudu ja vastupidavust, painduvust ja õhutaju.

Tricking. Spordiala, mis kujutab endast kombinatsiooni võitluskunstielementidest, akrobaatikast, capoeira’st, breiktantsust ja teistest distsipliinidest. Trennis arendatakse koordinatsiooni, jõudu ja vastupidavust, painduvust ja õhutaju. Peamiselt kasutatakse trennis plyo’t, kuid eri oskuste arendamiseks kasutatakse ka batuuti, õhurada, poroloonibasseini ja muud varustust. BMX Freestyle. Trennides harjutatakse koordinatsiooni BMX-rattal ning tehakse kergemaid ja raskemaid trikke. Tai poks. Kõige universaalsem püstivõitluskunst, mis hõlmab lööke käte, jalgade, põlvede ja küünarnukkidega. Üks osa poksist on püstimaadlus ehk klintš.

vaatab treener esmalt, mida noor või vanem huviline oskab ja mida mitte ning suunab treenitava selle järgi vastava tasemega rühma.

Millised tegevused sobivad neile, kes tahavad mäesuusatamises ja lumelauasõidus osavamaks saada? Hallis saab hüpata poroloonibasseinidesse, kasutada suusaimitatsiooniga batuuti ning harjutada tornides saltosid. Kõik meie pakutav on hea koordinatsioonile ja parandab kehatunnetust, mis on mõlemad vajalikud nii lumelauduritele kui ka mäesuusatajatele. Meie keskuses teeb iga päev trenni ka Kelly Sildaru. Üldiselt on palju neid, kes tegelevad

Indrek Uibo Fakie Front Flip mitme alaga: sõidavad nii ratta, rulluiskude kui ka mäesuuskadega ja teevad lisaks akrobaatikat. Kui harjutad mitut ala, aitab üks ka teistega paremini hakkama saada.

Kas nii spetsiifilisi treenereid, nagu teil vaja, on kerge leida? Treenerite leidmine on igas valdkonnas probleem. Aga häid tegijaid Eestis on ja

TALV 2016

Laadi alla Overly äpp, skanni fotot ja vaata Spot of Tallinna fotogaleriid.

on ka neid, kes soovivad teisi õpetada. Meil on heal tasemel treenerid: Mikael Parman (tõukerattatreener), Klavs Lisovskis (BMX-krossi treener ja sama

bit.ly/uiboff ala Euroopa meister), Reigo Värava (akrobaatika treener) jne.

Mida koos perega teie juures teha saab? Meie juures saab pidada näiteks laste sünnipäevi. Sünnipäevapakett sisaldab sünnipäevatuba (2,5 tundi) koos akrobaatikainstruktoriga (50 minutit) ning tõukerattasõiduga (50 minutit).

LEGEND

TEEKOND

TIITLINI TEKST TOMAS JACEVICIUS FOTOD VYTAUTAS DRANGINIS

Air Jordan 1 Bred

ALATES JORDANI JÄRGI NIME SAANUD JA NIKE LOODUD KORVPALLIKETSI DEBÜÜDIST 1985. AASTAL ON MÄNG MUUTUNUD IGAVESEKS.

Enne Air Jordanit olid korvpallijalatsid enamasti valged, kuid see lihtne väide ei suuda ammendavalt kirjeldada arengut, mis toimus korvpallis ja spordijalatsitööstuses pärast seda, kui väljakule astus Michael Jordan. Michaeli tulekust ja Air Jordani frantsiisi käikulaskmisest alates on nii mäng ise kui ka seda ümbritsev tööstus tundmatuseni muutunud. Siin esitleme teile vaid kuute 31-st Air Jordani mudelist, mis sõna otseses mõttes jätsid Michael Jordani jalajäljed tema teele ning viisid ta esimese NBA

Air Jordan V Black Metallic Silver

TALV 2016

tiitli võitmiseni. Need kossuketsid olid toona kõige uuenduslikumad nii disainilt kui ka kasutatud tehnoloogia poolest. Nüüd nähakse neid kui elustiilinäitajat ja mõnikord isegi kui haruldast kogumisobjekti.

Air Jordan I

Siit sai see kõik alguse. Legendiks saanud kõrgtehnoloogiline jalatsisari ja kultuuriline ikoon ilmus turule 1985. aastal Air Jordan I näol. See jalats oli oma ajast nii ees, et NBA keelas jalatsi ära

„ühtse mänguvormi” nõude rikkumise tõttu. Loomulikult tegi Nike kõik, et Jordan neid jalatseid edasi kannaks ja et säiliks avalikkuse huvi, seega tasus Nike kõik NBA trahvid. See kõik langes kokku ajaga, mil nii liigale kui ka kogu maailmale avanes MJ revolutsiooniline mängustiil. See oli aeg, kui ta mängis oma esimese NBA tähtede mängu, teenis aasta uustulnuka auhinna ja inspireeris Boston Celticsi legendi Larry Birdi kutsuma teda „Michael Jordaniks maskeerunud Jumalaks.”

Air Jordan II

1986.–1987. aasta hooaeg oli MJ jaoks läbimurdeaasta, kui algas tema tormijooks rekorditeraamatutele. NBA tähtede mäng, pealtpanekuvõistluste kinni panemine ning erinevate punktiarvestuste tippu jõudmine viisid selle fenomenaalse korvpalluri rambivalgusesse. Jordanist sai mängu kohta keskmiselt 37,1 visatud punktiga esimene NBA korvpallur pärast Wilt Chamberlaini, kes ületas ühel hooajal 3000 punkti piiri. Ja ta tegi seda kõike nahkjalatsites, mille

LEGEND olid valmistanud Itaalia meisterkingsepad. See luksus kajastus ka hinnasildil, kus tossupaari hind hüppas 65 dollarilt 100 dollarile. See korvpallikets ühendas endas luksusliku kõrgmoe ja spordikõrgtehnoloogia. Muide, Air Jordan II oli esimene Nike loodud jalats, millel puudus Nike logo. Air Jordan II tuli retrovormis tagasi 1994., 2004.–2005., 2008., 2010., 2014.–2016. aastatel.

Air Jordan III

See ülimalt uuenduslik ja filigraanse väljanägemisega jalats oli Air Jordanite hulgas esimene Tinker Hatfieldi loomingust. Mudelit iseloomustavad nähtav Airi kiri, uuenduslik polstersüsteem, dekoratiivne sünteetiline elevandinahk ja nüüd ikooniliseks muutunud Jumpmani

AIR JORDAN IV KETSIDES TEGI JORDAN OMA KUULSA VÕIDUVISKE, MIDA KUTSUTAKSE SIIANI „THE SHOT”. logo. Michael kuulutas Air Jordan III oma lemmikjalatsiks, võib-olla ka seetõttu, et tegu oli esimese jalatsiga, mille loomisprotsessis ta ise osales. AJ III debüüdile järgnes Spike Lee kehastatud Mars Blackmon Nike telereklaamides, mis omakorda tohutut huvi ja andunud jüngreid juurde tekitas. Jordan oli kogu hooaja platsil võitmatu, teenides endale esimese NBA kõige väärtuslikuma mängija auhinna, aasta kaitsemängija au ja veel ühe trofee pealepanekuvõistluselt, kandes just Air Jordan III ketse. Air Jordan III saabus poodidesse 1988. aastal. 1994., 2001., 2007., 2009., 2011., 2013., 2014. ja 2016. aastal ilmusid mitmed retroversioonid ja uued värvikombinatsioonid.

Air Jordan IV Alternate 89

Air Jordan VI Infrared

Air Jordan IV

Pärast järjekordset superhooaega Air Jordan III ketsides toodi turule uuendatud, IV mudel. Air Jordan IV ajal saavutas Jordan oma karjääris uued kõrgused: ta viis koju parima korviküti tiitli 32,5 punktiga mängu kohta, valiti NBA tähtede mängule, lisaks valiti MJ ka NBA esiviisikusse ja parimate kaitsjate viisikusse. See aasta oli talle üks parimatest, kuigi NBA finaali ei õnnestunud Jordanil veel Chicago Bullsi meeskonda juhtida. Air Jordan IV ketsides tegi Jordan oma kuulsa võiduviske, mida kutsutakse siiani „The Shot”, Cleveland Cavaliersi vastu Idakonverentsi esimese ringi otsustavas mängus. Air Jordan IV ketsidel oli taas nähtav Nike Airi polsterkand, täispikk vahetald ning lisaks pahkluu- ja pöiatugi, milleks kasutati täiendavaid ribasid, niinimetatud tiibasid, millest paelad läbi käisid. Air Jordan IV saabus poodidesse 1989. aastal. Uus väljalase oli 1999. aastal ja retroversioonid ilmusid 2000., 2004., 2006., 2008., 2010.–2013. ja 2015.–2016. aastatel.

Air Jordan V

Air Jordan V abil lennati uutesse kõrgustesse. Air Jordan V oli esimene Air

Jordan, millel kasutati poolläbipaistvat vahetalda. Lisaks olid sellel pahkluud kaitsvad vormitud toestused. Teise maailmasõja aegsest lahinglennukist ‘Mustang’ inspireerituna lisas Tinker vahetalla tuleleekide kujutise, mis võimaldas kasutada ka uusi värvikombinatsioone. Viiendal hooajal (1989–90.) viis Michael Jordan Chicago Bullsi põhihooaja parima tulemuseni, lõpetades tavahooaja tulemusega 55–27, mis tähistab võitude-kaotuste suhet. Jordan tegi ka isikliku rekordi mängu jooksul visatud punktide arvestuses, skoorides Cleveland Cavaliersi vastu 69 punkti.

Air Jordan VI

Air Jordan VI: 1990–1991. Pärast seitset aastat liigas juhtis Michael Chicago Bullsi 4–1 võidule Magic Johnsoni ja LA Lakersi vastu tema esimeses NBA finaalis. Teel meistritiitlini napsas ta oma viienda resultatiivseima mängija tiitli, sai teise liiga kõige väärtuslikuma mängija auhinna, veel ühe koha NBA tähtede meeskonnas ning finaali kõige väärtuslikuma mängija nimetuse. Siinkohal lõpetab Air Jordan VI nimekirja, kuna need olid tossud, mida Jordan kandis, kui viis 1991. aastal koju oma esimese NBA meistritiitli. Kuues Air Jordani mudel oli samuti ajast ees: jalatsi disain oli inspireeritud legendaarsest Porche 991-st (MJ enda autost), mudel oli kõrge lõikega, tumemusta värvi ning efektsete punaste värvitriipude ja väikeste mullikestega külgedel. Kuid kõige määravamaks tunnuseks jalatsi puhul on üleni kummist saapakeel, mis hõlbustab jalatsite jalgatõmbamist. Air Jordan VI saabus poodidesse 1991. aastal. Retroversioonid ilmusid 2000., 2002., 2006., 2008.–2010, 2012. ja 2014.–2015.aastatel.

TALV 2016

HUVITAV TEADA

KUIDAS BRÄND

MÕJUTAB SPORTI? SÕBRANNAD KOHTUVAD TÄNAVAL. „KUHU MINEK?ˮ KÜSIB ÜKS TEISELT. „ROCKI JA KALEVI KORVPALLIMÄNGU VAATAMA,ˮ VASTAB TEINE. „KUIDAS ÕLU JA ŠOKOLAAD OMAVAHEL KORVPALLI MÄNGIVAD?!ˮ IMESTAB ESIMENE.

TEKST TAAVI LIBE

See anekdoot annab hea pildi olukorrast, kus sponsori nimest on saanud võistkonna jaoks nii orgaaniline kaubamärk, et spordisõber ei erista enam seda, kust lõpeb tema lemmiku identiteet ja algab sponsori oma. Baltimaade tippklubidest on suurepärane näide Vilniuse Lietuvos rytas. Eelmisel kümnendil kaks korda Euroopa tugevuselt teise klubisarja võitnud ning aastaid Euroliigas mänginud „Leedu hommikˮ andis nime tõttu Euroopa korvpallipubliku jaoks hiilgavalt edasi leedu hinge. Välismaal ei tea siiamaani keegi, et klubi nimi tuleneb korvpallimeeskonna tihedatest sidemetest Lietuvos rytase ajalehega. Eesti tippmeeskondadest on viimastel aastatel kõige enam identiteediga kimpus olnud Tartu korvpalliklubi. Esimest korda oldi sunnitud Saku õllemargi Rocki nimest loobuma viis aastat tagasi. Toona sai klubi Tartu ülikooli nime ning seda saatis fännide ja meedia tugev pa-

hameel. Lisaks Rocki nimele kadusid mängusärkidelt mustvalged värvid ning poolehoidjad tundsid, et klubi sülgas meeskonna ajaloole.

Uus visuaal

Kaubamärgi uuendamine jäi pooleli, kui aasta hiljem oli Tartu korvpalliklubis taas tuntud Rocki nimi. Tänavu pidid tartlased imagomuutuse uuesti ette võtma,

SÄILINUD ON MUSTVALGED VÄRVID. OLEME LIHTSALT LISANUD VEIDI KOLLAST, sest möödunud hooaja keskel otsustas Saku, et soovib nimelepingust väljuda. „Aastavahetuse paiku sai asi lõplikult selgeks ning pidime tööle asuma,ˮ räägib Tartu ülikooli korvpallidivisjoni direk-

tori kohusetäitja Ivo Hunt. Valusatest kogemustest õpiti. Kuigi meeskonna ametlik nimi on Tartu ülikool, on visuaali ümberkujundamises rõhku pandud BC Tartu kontseptsioonile. „Säilinud on mustvalged värvid. Oleme lihtsalt lisanud veidi kollast,ˮ selgitab Hunt. Klubi logo vaadates leiab kerge vaevaga üles „Rocki täheˮ, mis „rokkimiseˮ asemel ilmestab nüüd Tartu linnanimes olevat R-tähte. Hunt usub, et seekordsed muutused ei tekita fännides leina ja protesti, sest identiteedile ja ajaloole viitavad elemendid jäävad klubi visuaali alles. Lisaks sõnab ta, et võimalik uus nimisponsor

LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Lätlane, kes pani korvpallimaailma kihama

Under Armour – spordimaailma revolutsionäär

bit.ly/lätlane

TALV 2016

bit.ly/uusbrand

HUVITAV TEADA Vaata Stephen Curry tipphetki!

bit.ly/currytipphetked

peab olema valmis pikaajaliseks tehinguks. „Me sooviksime arvestada vähemalt viieaastase koostööga.ˮ

Curryst sai lotovõit

Sponsorile on kasulik, kui tema nimi seostub mõne spordimaailma superstaariga. Teinekord võib selline koostöö ettevõttele lausa tiivad anda. Kas olete kuulnud spordirõivaste ettevõttest Under Armour? Kui ei, siis pole

UNDER ARMOURI KETSIMÜÜGI JAOKS TÄHENDAS SEE, ET KVARTALI MÜÜGINUMBRID KASVASID 754%! hullu, sest aasta aega tagasi polnud sellest firmast kuulnud isegi LeBron James. Nüüd kinnitab Under Armour aga maailma kossuketsiturul aina kindlamalt kanda ning väikefirma riietes ning ketsides jooksevad aina tihemini ringi ka Baltimaade lapsed. Under Armouri edu võti on Golden State Warriorsi korvpalliklubi superstaar Stephen Curry. Kogu karjääri jooksul

Nike ketse kandnud Curry ei pikendanud 2013. aastal Nikega lepingut, sest uues lepingus oli tema nimi valesti kirjutatud ning see solvas nii Stephenit kui tema isa Delli hingepõhjani. Mõistagi oleks Curry suutnud solvumise alla neelata, aga huvipuuduse käes vaevelnud Nike pakkus Curryle uue lepingu põhjal 2,5 miljonit dollarit aastas. Under Armour haistis võimalust ja pakkus Curryle 1,5 miljonit dollarit rohkem – summa, mis väikeettevõtte jaoks oli sponsortehinguna röögatu.

Reklaamnäost osanikuks

Tol hetkel ei teadnud Under Armour, et nad on mänginud loteriid ja võitnud peaauhinna. Pikalt vigastustega kimpus olnud Curry tõusis kiiresti NBA kolme kõige hinnatuma mängija sekka. 2015. aastal päädis tähelend Curry jaoks MVP- ja Warriorsi meistritiitliga. Under Armouri ketsimüügi jaoks tähendas see, et kvartali müüginumbrid kasvasid 754%! Hetkega „suurte poisteˮ sekka tõusnud ettevõte ei korranud Nike vigu. Praeguse seisuga kestab nende koostöö Curryga 2024. aastani ehk suure tõenäosusega Curry karjääri lõpuni. Selleks, et leping kinni maksta, oli ettevõttel raha leidmisest lihtsam teha Curryst Under Armouri osanik.

TALV 2016

PSÜHHOLOOGIA

Foto Rocksweeper/Shutterstock.com

MIDA MÕTLEB

VÕITJA?

TEKST IEVA SMILGA

IGA SPORTLANE IHKAB KÄED VÕITJANA TAEVA POOLE TÕSTA, AGA KAUGELTKI KÕIK SELLENI EI JÕUA.

Maailmas räägitakse juba aastakümneid sellest, et vaimne vastupidavus – mõtete, emotsioonide ja ärevuse kontrollimine ning kohanemine uute olukordadega, samuti võime keskenduda võidule erinevates tingimustes – on see, mis eristab võitjaid teistest sportlastest. See on võime mitte alla anda ettenägematutes olukordades, mis ähvardavad rööpast välja viia. Keha füüsilist poolt „üles pumbata” on sageli isegi kergem kui moraalset – kehalised liigutused ja tehnilised vead mõtestatakse kiiresti lahti, parandatakse ja lihvitakse. Kuid seda, mis toimub sportlase peas, pole nii lihtne märgata.

Mõtted loovad reaalsuse

Ehkki mõtted ja reaalsus on sageli kaks hoopis erinevat asja, tuleb välja, et see, mis peidab end peas, juhib meid vägagi reaalselt ja füüsiliselt. Eriti spordis, kus on väga oluline liigutuste täpsus. Seda reguleerib suures ulatuses just närvisüsteem, andes õigel hetkel impulsse õigetele lihastele, et need pingestuksid vajaliku tasemeni, ja et järgneks vajalik liigutus. Võtame näiteks korvpalli, kus

100

TALV 2016

sportlastel tuleb sooritada vabaviskeid – pinge on meeletu, panused samuti, tuhanded jälgivad silmapaarid ... Kui sportlane ei suuda end sellest pingest eemaldada, läheb vise, mida ta on juba lapsepõlvest saati igas trennis lihvinud, selle pinge tõttu kahtlemata mööda. Pingetega toime tulemiseks on mitmeid viise, mida psühholoogid soovitavad: 1. Valida ja säilitada positiivne suhtumine Ma ei saa! Mul ei tule välja! Oh jumal, mida ma siin teen? Need on vaid Enne starti peaks suutma maksimaalselt keskenduda. Foto Rocksweeper/ Shutterstock.com

Inimene võib olla suurepäraselt treenitud ja andekas, aga kui ta on iseloomult sihipäratu ja temas puudub ind, on tal raske oma annet realiseerida. Vastupidisel juhul – sportlasel on eesmärgi- ja missioonitunne, kuid vilets füüsiline ettevalmistus – võib suure töö ja sooviga mitte alla anda palju saavutada. Heal tasemel sportlastel on enamasti mõlemad faktorid olemas.

PSÜHHOLOOGIA mõned neist mõtetest, mis kipuvad pähe tulema nõrkusehetkel mõni hetk enne vastutusrikast ülesannet. Psühholoogid rõhutavad, et on tähtis negatiivsed mõtted ümber sõnastada ja end neist eraldada. Oluline on positiivne kõnelus endaga, et tekkivad kahtlused kiiresti ümber töödelda, parafraseerida ja eemale suunata. 2. Juhitud kujutlus Alati, kui kolmekordne Tour de France’i võitja Chris Froome on rajal, kujutab ta ette, et tal on kaasas kotike müntidega. Iga kord, kui ta võistlustel ebaotstarbekalt energiat kulutab, võetakse kotikesest münte välja. Ta maksab alati, kui pedaalib vastutuult, kui möödub mäkketõusul konkurendist selle asemel, et oodata kallaku lõppu. Ta maksab isegi selliste lihtsate asjade eest nagu vee võtmine autost, mis võistluste ajal sport-

EESMÄRK PEAB OLEMA KÕRGE, AGA REAALNE, JA SEDA OLEKS HEA JAGADA MITMEKS VÄIKSEMAKS TÜKIKS laste järel sõidab. Ta maksab sellepärast, et kõik need situatsioonid röövivad energiat, mis raja viimastel kilomeetritel otsustavalt tähtsaks saab. Ajakirjale Wired on andekas briti sportlane tunnistanud, et tema eesmärk võistluste ajal on hoida vaimusilmas mündikotikest võimalikult täisolevana, kuna ka kõige väiksema energiahulga raiskamine võib maksma minna võidu. Psühholoogias

Eristatakse kolme liiki ärevust: kognitiivne ehk mõistusega seotud ärevus (mõtted ja keskendumishäired), somaatiline ehk kehaga seotud ärevus (kõhuvalu, südamepekslemine, higistamine, värinad) ja usu kaotamine, mis väljendub soovis alla anda, sest tundub, et kõik on kaotatud.

Pjedestaalil seisev õnnelik sportlane, kes kummardub tänutundes, kui talle riputatakse kaela kuldne medal, on ... medali nähtav pool. Medali teisel poolel peidavad end teekond, mille sportlane on läbinud ja mõtted, mida ta on mõelnud, et saaks end lõpuks võitjaks nimetada.

Chris Froome teab, et ka kõige väiksem energiakadu võib maksta võidu. Foto: FiledIMAGE/Shutterstock.com

nimetatakse seda juhitud kujutluseks – sportlane kujutab oma energiat ette kui reaalset, arusaadavat asja, jälgides sel moel maksimaalselt oma kehalisi aistinguid, et mitte avastada end ootamatult olukorrast, kui energia lõpeb enne rada. 3. Eesmärgid ja enese motiveerimine Alati on vajalik konkreetne eesmärk, mille nimel pühendub inimene täielikult sellele, mida teeb. Ühele on see osalemine olümpiamängudel, teisele aga oma isikliku tippmargi ületamine. Eesmärk peab olema kõrge, aga reaalne, ja seda oleks hea jagada mitmeks väiksemaks tükiks, et tunda rahuldust, nautida saavutusi, mis omakorda motiveeriks alustatut jätkama veelgi suurema hooga. 4. Iseenda tunnetamine Erinev on ka see, kuidas sportlased võistlusteks häälestuvad. Ühele on tarvis rahu ja vaikust, teine kütab end üles ja ajab vihaseks, et asuda starti täielikus valmisolekus tegutseda. Paljud sportlased tunnistavad, et enne võistlusi suurt ei mõtlegi – lihtsalt lähevad ja teevad seda, milleks on võimelised. Siiski on selleks vajalik teatud kogemus ja tugev psüühika. 5. Ennekõike usk endasse Pole võimalik ühe päeva jooksul kaotada kõike – teadmisi, oskusi, vilumust ja füüsilist ettevalmistust, mille nimel on töötatud pikki aastaid. Ometi võib usu endasse kaotada paari minutiga. Kuid ka siin peab olema tasakaal – kui usk endasse on väga kõrge ja põhjendamatu, ei pruugi vastast piisavalt hästi hinnata, samal ajal oma võimeid üle hinnates. Ja kui eneseusk on madal, on ebameeldivused vältimatud. Niipea kui inimene saab aru, et ta ise juhib oma keha, meeleolu, stressitaset, kujutlust ja keskendumist, loob see kindlustunde enda ja oma võimete suhtes – et kõik sõltub temast endast, mitte kellestki teisest, näiteks treenerist, keda pole kohal, või toetajatest, keda on liiga vähe.

Võit võib kaasa sündida

Viies läbi kompleksseid koormusteste, panevad arstid sageli tähele, et inimesel on looduse poolt antud spordianne, kuigi ta üldse spordiga ei tegele. Näiteks on tal väga heal tasemel maksimaalne hapnikutarbimine. See tähendab, et geneetiline pärand annab väga hea aluse edasisele kasvule.

Keha efektiivsus

Treenitud inimese keha töötab palju efektiivsemalt kui näiteks bürootöötajal. N-ö reainimesel pumpab süda umbes 17 liitrit verd minutis, professionaalsel sportlasel aga kuni 35 liitrit. See tähendab, et sportlase süda teeb minutis kaks korda rohkem tööd, tema lihased on tunduvalt paremini varustatud hapniku ja toitainetega, tal on palju parem ainevahetus, mis kindlustab selle, et sportlane võib kõike sooritada kiiremini ja kauem. Loomulikult on kõik treenitav, kuid igaühel on oma geneetilised piirid, mida nii lihtsalt ületada ei saa.

Õige valik

Määrav on ka see, kas inimene on üldse valinud endale füüsiliselt sobiva spordiala. Lihaskiudude suhe, sidemete elastsus ja painduvus on vaid mõned aspektid, mis määravad ära, millisel spordialal võiks parimaid tulemusi saavutada.

TALV 2016

101

ELUSTIIL TEKST SANDA KRASTA FOTOD WIKIMEDIA / PHOENIX ART MUSEUM / GODEY’S LADY’S BOOK

KUIDAS

SPORDIRÕIVASTEST

SAID MOEASJAD PRAEGU KOHTAB SPORDIRÕIVAID KÕIKJAL, ALUSTADES SPORDISAALIDEST JA OLÜMPIASTAADIONITEST NING LÕPETADES KONTORIGA VÕI ISEGI GALAKONTSERDIGA. KUIDAS MUUTUS SPORDIRÕIVAS MITTE AINULT IGAPÄEVA-, VAID KOGUNI KÕRGMOEKS?

1850 Nn Türgi kleit erineb märkimisväärselt varem kohustuslikest ebamugavatest korsettidest. Konkreetse aja moesuunad polnud sugugi ainsad, mis spordirõivaste väljanägemist mõjutasid. Tootjad hakkasid üha enam tähelepanu pöörama ka mugavusele ja sellelegi, et rõivad vähem liikumist takistaksid. Iseenesestki mõista olid kõik uuendused esialgu mõeldud meestele, ent aja möödudes kerkis naistegi hulgast esile järjest rohkem spordientusiaste. Ühed esimestest, kes hakkasid ebamugavate rõivaste suhtes meelt avaldama, olid USA feministid. 1849. aasta ajakirjas Water Cure Journal ilmusid artiklid naistele, kus pakuti uuendusliku ihukatte visandit – laiad püksid ja lühendatud kerge kleit. Seda nimetati Türgi kleidiks. Järgnevate aastate jooksul hakkasid ajakirja naislugejad uut rõivast kandma, tekitades huvi ka teistes naistes.

Skeem on tegelikult küllaltki lihtne – arenes sport ise ja spordirõivas läks muutustega kaasa. 19. sajandi teisel poolel pälvisid suurt tähelepanu sellised spordialad nagu tennis, polo, kriket ja kroket, golf, sulgpall, vibulaskmine, võrkpall jms. Ja sobivad rõivad olid vajalikud mitte ainult nende spordialadega tegelejatele, vaid ka pealtvaatajatele, kes soovisid end väljakul olijate ja toimuvaga samastada. 20. sajandi 20. aastatel tekkis isegi termin „pealtvaatajate sport” (ingl spectator sport).

1942 20. sajandi 40. aastatel otsustas Ann Bonfoey Taylor – USA mäesuusakoondise liige ja aviaator – ette võtta suusakostüümide tegemise. Tema sõbranna Diana Vreeland, ajakirja Harper’s Bazaar toonane peatoimetaja, oli vaimustuses. Nii sai sportlasest mitte ainult disainer, vaid ka fotomodell, kes näitas maailmale, et spordiriietuski võib olla üsna modernne.

102

TALV 2016

20. aastatel sai suusatamisest kõrgklassi hulgas armastatud vaba aja veetmise viis. Arusaadav, et selle uue moodsa spordiala tarvis oli vaja ka sobivat stiilset riietust. Talvespordirõivaste suur läbimurre toimus pärast teist maailmasõda, kui üha sagedamini hakati kasutama sünteetilisi venivaid materjale ja nailonit. Need lubasid disaineritel luua kootud kleite ja sportlikke toppe, mis pakkusid seninägematut mu-

gavust ning lubasid kandjal end vabalt liigutada. Spordirõivaste disainerid kasutasid nailonit ja disainitehnoloogiaid, millega varem tehti militaarrõivaid, ning suutsid lõpuks luua tõmblukkudega taskud, reguleeritavad kapuutsid ja reguleeritava alaäärega püksid ning pakkuda muidki uuendusi, mis on tänapäeva talirõivaste juures täiesti tavalised.

ELUSTIIL

1890 Anna Kopčovska, tuntud ka kui Annie Londonderry, oli Riias sündinud ameerika rändur ja ajakirjanik. Esimene naine, kes sõitis jalgrattal ümber maakera, milleks tal kulus 15 kuud (1894–1895). Sel ajal läks maailmas lahti tõeline velomaania, kuna see spordiala oli varasemate populaarsete aladega võrreldes täiesti sobilik mõlema soo esindajatele. Rõivad, milles õrnema soo esindajad istusid mitte just ülearu mugavatele sõiduvahenditele, polnud kõige sobivamate killast (kujutage endale ette pikki seelikuid ja kleite). Need, kes julgesid püksid jalga tõmmata, said halastamatu kriitika osaliseks ja naerualuseks. Kuid daamid ei andnud alla: ehkki julgeid oli üsna vähe, muutusid rattasõiduks mõeldud kleidid lühemaks – nii umbes pikema jaki moodi – ja püksid kitsamaks.

1906 20. sajandi algul haaras ühiskonna oma meelevalda uus harrastus, mida tänapäeval võiksime julgesti nimetada ﬁtnessiks. Uut ravivõimlemise suunda seostati rootslase Gustav Zanderiga. Ta ehitas aparaate, mida kutsuti võimlemismasinateks, ja üsna pea vallutas raviteraapia idee kogu maailma. 1906. aastaks oli Zander asutanud raviinstituudid 146 riigis ja võimlemismasinad paigaldati nii tervisekeskustesse kui anti aeg-ajalt ka erakasutusse.

1936 Et vältida sulgede allavajumist, õmbles Eddie Bauer need n-ö tepitud taskutesse. Praegu kõikjal levinud tepitud jopede ajalugu viib koguni 1930. aastatesse ja spordirõivaste disaineri Eddie Baueri nimeni. Bauer sai inspiratsiooni vene militaristide jakkidest, mis olid täidetud sulgedega. Kuni 1990. aastateni olid nn puhvaikad ehk tepitud jakid jahimeeste ja ratsutajate igapäevased kaaslased, kuid nüüd on need omaks võtnud ka New Yorki ja Detroiti hiphopparid. Kaubamärk Helly Hansen on vaid üks neist, mis sai populaarseks USA põhjapoolsemates linnades, kuna aitas külmale vastu panna.

1921 Suzanne Lenglen ja tema eeskuju said inspiratsiooniallikaks väga paljudele naistele – tennis muutis põhjalikult spordi- ja vabaajarõivaste moodi. 1921. aastal kutsus Suzanne Lenglen, legendaarne tennisist ja üks tolle aja populaarsemaid sportlasi maailmas, Wimbledoni turniiril esile vaimustuspuhangu, kui ilmus väljakule prantsuse disaineri, spordimoe pioneeri Jean Patou’ loodud varrukateta tennisekleidis, mille plisseeritud seelikuosa ulatus veidi allapoole põlvi.

TALV 2016

103

ELUSTIIL

1956 Fred Perry karjäär ja stiilitunnetus ning asjaolu, et tennisemood on suutnud ajaga kaasas käia, on aidanud Fred Perry kaubamärgil saavutada kultusliku staatuse. Nüüdseks on see 100% tänavamoe kaubamärk, arvestamata selle sportlikke juuri. Moemaailmale on oma osa andnud ka tennisekarjääriga hüvasti jätnud sportlased, kes on asunud spordirõivaid tootma. Üks selliseid oli prantsuse tennisemeister René Lacoste, kes pani 1933. aastal aluse omanimelisele kaubamärgile Lacoste. Kõik algas tennisistidele ja golfaritele sobivast polosärgist, kuid nüüd on Lacoste’i ettevõtmine kasvanud hiigelsuureks vaba aja rõivaid pakkuvaks äriks. Samamoodi käis käsi Briti tennisemängijal Fred Perryl, kes pani oma rõivabrändile aluse 20. sajandi 50. aastate teisel poolel.

Vaata videot Stan Smithi tagasitulekust!

bit.ly/stansmithreturn

1971 Ehkki esialgu nimetati need jalanõud prantsuse mängija Robert Haillet’ järgi, muudeti nime 1971. aastal ning need said ajastu tuntuima tennisisti Stanley Smithi nime. 1970. aastate algul lõi Adidas Stan Smithi tennisejalatsid loomulikult eelkõige sellele spordialale mõeldes. Teatud aja võiski neid jalavarje näha pigem spordiringkondades, kuni moemaailma esindajad eesotsas Marc Jacobsiga kohandasid need oma kollektsioonide tarvis. 2014. aastal lasti need tossud avalikkuse ette juba kõrgmoe fanfaaride saatel ja nüüdseks on saavutatud kultusstaatus. Adidas juhatas maailmas triibuajastu sisse siis, kui Run-D.M.C. kõikjal oma mustvalgete Adidas Superstaridega uhkeldas. Samuti algatas RunD.M.C. ülemineku kõrgmoelt tänavamoele, kandes laval sihikindlalt sama riietust, millega ka tänaval liikus. Tema välimus tõstis hiphopimoe mõjukuse uuele tasandile, mis on püsinud tänapäevani.

104

TALV 2016

1982 Ameerika näitleja Jane Fonda tuli välja oma esimese aeroobikakavaga, millega läks peagi kaasa kogu maailm. Venivate kangaste areng andis tõuke nailonist spordipükste ning tõmblukuga ja soojade tuulejakkide loomisele. 1960. aastatel hakkasid tootjad pakkuma puuvillaseid ja nailonist rõivaid ikoonilistes sinistes, punastes ja hallides toonides, mis tänapäeval seostuvad klassikalise spordiriietusega. 1980. aastaid aga vaadeldakse kui spordirõivaste kõrgaega. Supermoodsateks said retuusid, ketsid, T-särgid, elastsed peapaelad, mütsid, spordikotid – kõik need olid elemendid, mida tolle ajani peeti eelkõige osaks elukutseliste sportlaste igapäevast. Kuidas juhtus, et retuusid – funktsionaalsed ihukatted, mis olid ette nähtud kandmiseks suletud uste taga – jõudsid ka tänavale? Ühe seletuse järgi olid need nii mugavad, et võimlejad ei raatsinud neid jalast võtta.

K E S K E N D U ADIDAS ATHLETICS T U T V U S TA B

Z . N . E . T R E E N I N G JA K K

POSITIIVSELT

SPORT

TEKST TERJE JUUR

PÄÄSTAB ELUSID

SPORT EI OLE PELGALT VÕIMALUS ENNAST HEAS VORMIS HOIDA, SEST SPORTI TEHES ON VÕIMALIK TEHA HEAD KA TEISTELE.

Purjelaual üle Läänemere

Heategevuse nimel võetakse mõnikord ette ka päris peadpööritavaid eneseületusi. Hea näide on purjelaudur Ingrid Puusta, kes surfas 25. septembril purjelaual Gotlandi külje all asuvalt Farö saarelt Türju lähedale Saaremaale. Selle ultrapika retke eesmärk oli lisaks enese

INGRID OLI NII VÄSINUD, ET TAHTIS KATKESTADA, AGA MOTIVEERISIME TEDA JA SUUTSIME MADALSEISUST ÜLE SAADA. proovile panemisele toetada ka puuetega inimeste võimalusi purjetamisega tegeleda. Puusta on esimene naine, kes purjelaual Läänemere ületamisega hakkama sai, kuigi umbes 100–110-miiline sõit kestis vaikse tuule tõttu 14 tundi ja kujunes parajaks katsumuseks. „Eriti raskelt

106

TALV 2016

1 läksid viimased tunnid. Ingrid oli nii väsinud, et tahtis katkestada, aga motiveerisime teda ja suutsime madalseisust üle saada. Oleme kõik üliõnnelikud,” ütles pärast sõitu BNS-ile treener Jaak Lukk, kellelt pärineb ka Läänemere ületamise idee. Pikal meresõidul turvas Puustat saatekaater, mille meeskonnas olid koduklubi Noblessneri jahtklubi purjetamiskooli treenerid Jaak Lukk, Matthew Rickard, Ainar Annus ja Marek Peet.

Niitvälja Golf Aitab 2016, foto Piret Sepp

Golfiväljakul head tehes

Eesti golfisõpradele on heategevuslikud üritused samuti hästi tuttavad. Selle aasta 3. juunil peeti Niitväljal golfivõistlus Golf Aitab 2016, kus 40 võistleja osalusel koguti raha Eesti vähihaigete laste vanemate liidule ja Eesti golfiliidu noorteprogrammile TEAM 2020. Idee võistluse korraldamiseks tuli Ericsson Eesti juhilt Seth Lackmanilt ning golfitaustaga onkoloogilt Elen Vet-

Ingrid ja tema meeskond, foto erakogu

Sportimisega seoses korraldatakse mitmeid heategevusüritusi, kas selleks, et koguda raha mõne projekti jaoks, või juhtida tähelepanu kellelegi, kes vajab abi. Sport köidab inimeste tähelepanu ning pakub põnevaid vaatemänge ja kaasategemisvõimalust ning just seetõttu on spordiüritused tänuväärne viis heategevuseks annetusi koguda. Sellised üritused võivad motiveerida ka inimesi rohkem kodust välja minema ja ennast liigutama, sest kui peale trenni minemise või võistlusel osalemise saad kellegi teise käekäigule kaasa aidata, on hiljem enesetunne kaks korda parem.

President Cup Foto Ivo Kraus

Carolin Illenzeer on operatsioonil Iraagi Vabadus 2004. aastal langenud vanemveebel Arre Illenzeeri tütar, keda isa nägi vaid üks kord, 2004. aasta suvel, kui ta pärast tütre sündi kodus puhkusel käis.

tuselt, kes olid ka möödunud aastal sidunud heategevuse ja spordi ürituses Hoki Aitab 2015. Heategevusvõistluse korraldusmeeskonda kuulusid EAS, Eesti golfiliit ja Janek Reimal. Juunikuine golfivõistlus toimus paarismänguna ning radadel oli üles seatud erinevaid annetusvõimalusi. Näiteks sai kahel lühikesel rajal panna fondi süda-

metunnistuse järgi valitud summa ning palli griinile löönud mängija sai kingituse. Kuna osaliselt toetati ka noori golfimängijaid, oli võistlejatel ühel rajal võimalus osta endale noore golfimängija hea löök. Lõppkokkuvõttes selgitati golfi mängides välja nii parim võistkond kui ka kõige rohkem annetusi teinud tiim. Kokku koguti heategevuseks üle 18 000 euro.

Taevast sajab golfipalle

Ka septembris toimus Niitväljal heategevuslik golfivõistlus President Cup. Carolin Illenzeeri fondi toetuseks ja kaitseväe osalusel toimunud võistlusest

POSITIIVSELT võttis osa 124 golfimängijat. See tähendab, et üritusel osales maksimaalne arv võistlejaid. Kõik turniirist osa võtnud said soetada heategevusliku golfipalli. 80% kogutuludest annetati Carolin Illenzeeri fondi, mille eesmärk on katta missioonidel hukkunud või raskelt vigastada saanud kaitseväelaste laste koolituskulud ja toetada nende huvitegevust. Võistluspäev kujunes taas väga meeleolukaks, sest golfiväljakul oli üleval Kalevi jalaväepataljoni relvanäitus ja soomuk PASI, mille pealt pidas võistluste avakõne kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Ajateenijad tervitasid võistlejaid ka golfiväljaku 18. griinil ja kutsusid osalejaid üles heategevuslikule lisavõistlusele kuuendal rajal. President Cupi lõpetamisel tõusis aga Niitvälja harjutusgriini kohale õhuvägede helikopter, mis kõik ostetud pallid alloleva augu suunas puistas. Seekord ükski rohkem kui kahesajast pallist golfiauku üles ei leidnud ja võidusumma ehk 20% auhinnafondist läks augule kõige lähemale jäänud palli omanikule Margot Makstinile. Ülejäänud 80% annetas Niitvälja golfiklubi juba teist aastat järjest Carolin Illenzeeri fondile. 2016. aastal koguti kokku 4230 eurot.

ELUSTIIL

TIPPSPORT ON SÜMBIOOS SPORTLASE JA PEALTVAATAJATE VAHEL. SPORDIVÄLJAKUL SAAVUTATUD MEDALITE JA KARIKATE VÄRV OLEKS TUNDUVALT KAHVATUM, KUI SPORTLANE SAAVUTAKS VÕIDU TÜHJA TRIBÜÜNI EES.

KIRGLIKUD

FÄNNID

TEKST TAAVI LIBE

Kui kontoritööline veab pärast rasket tööpäeva jooksutossud jalga ainult iseenda nimel, siis tippsportlane tunnetab suure hulga inimeste toetust ning sellega kaasnevat vastutust. Sama suur vastutus on mõistagi ka poolehoidjal. Üks õige spordifänn kannab seljas oma iidoli särki, kaelas fännisalli ning peas klubi sümboolikaga mütsi. Tulihingeline fänn on aga võimalik olla ka ilma üht konkreetset meeskonda toetamata.

1036 salli

Näiteks 58-aastane kirglik jalgpallifänn Antti Kask naudib oma meelisspordiala puhul fänniatribuutikat ja staadione ning kogub jalgpallisalle. Inglismaa jalgpallile jäägitult kaasa elav Antti hankis oma esimese salli 2000. aastal vägagi pragmaatilisel põhjusel. „Kuna mulle meel-

ANTTIL ON OMA KODULEHT SATURDAY3.COM, KUS SAAB TEADA, ET TA ON ELU JOOKSUL: » külastanud 432 jalgpallikohtumist, » käinud 797 staadionil, » kokku kogunud 1036 jalgpallisalli.

108

TALV 2016

Antti Kask, foto erakogu

dib tihti käia Inglismaal jalgpalli vaatamas ning Inglismaa kliima on selline, nagu ta on, siis ostsin West Ham Unitedi klubi salli, sest külm oli,” naerab Antti. Nüüd on sallid tema jaoks midagi kaugelt enamat kui soojaandjad. Kodumaiste sallide kogumine on Anttile lausa missioon. Kas olete midagi kuulnud jalgpalliklubidest FC Helios, JK Kohila Püsivus või Nabala Kohalikud Koprad? Antti pole mitte ainult kuulnud, vaid tal on ka nende klubide ametlikud fännisallid. „Eestis käingi mängudel tihti ainult sallide pärast. Tänavu sattusin seetõttu isegi Maardu Linnameeskonna mängule, sest nad võtsid minuga Facebookis ühendust ja kiitlesid, et neil on kena sall,” selgitab Antti.

KUIDAS ANTTI TRIGLAVI SALLI SAI? Anttile meenub koondisereis Sloveeniasse, kus ta sattus Ljubljana lennujaama lähistel Kranji linnakesse, kus tegutseb Triglavi-nimeline klubi. „Staadionil polnud fännipoest lõhnagi, aga kuna aega oli vabalt käes, sõitsin pisut eramajade vahel ringi ning avastasin ühelt pesunöörilt Triglavi salli rippumas,” muigab Antti. „Üks memmeke oli hoovis ja kui ma soovisin salli osta, ei võtnud ta mind kuulmagi. Lõpuks tegime vahetuskaupa ja andsin talle Eesti koondise salli vastu.”

ELUSTIIL Kurat tegutseb viletsa tervise kiuste

Rattaspordiaustajate jaoks on fänni prototüüp sakslane Dieter Senft ehk Didi, kes külastas aastakümneid punase kuradikostüümi, hargi ja võimsa habemega erinevaid velotuure. El Diablo ehk eesti keeles Kuradi kohaolust andsid märku teele joonistatud massiivsed hargid. Mõni kilomeeter pärast esimeste harkide ilmumist hüppas välja ka Kurat ise, kes kargas, lõugas, tegi nägusid ning kõike muud, et endast hirmutava põrgulise mulje jätta. 1952. aastal Ida-Saksamaal Reichenwalde linnakeses sündinud Senft alustas oma fännikarjääri 1993. aasta Prantsusmaa velotuuril ning jättis esimest korda oma lemmikvõistlusel käimata alles 2012. aastal, kui oli kimpus kasvajaga. „Mul on kolme nädala jooksul peast kolm röntgenipilti tehtud. Tunnen end nagu Tšernobõli reaktor,” tea-

»»»»

Kui palju teenivad klubid fännisärkidelt?

Eelmine suvi tõi endaga kaasa jalgpalliajaloo kalleima ülemineku, kui prantslane Paul Pogba siirdus 105 miljoni euro eest Torino Juventusest Inglismaa suurklubisse Manchester Unitedisse. Hirmkalli tehingu järel hakati usinalt spekuleerima, et Pogba fänniatribuutika müük teeb suure väljamineku mõne päevaga tasa. Kas ka tegelikult? Teeme umbkaudse arvutuse ja võtame näiteks Rootsi superstaari Zlatan Ibrahimovici, kes siirdus suvel Pariisi St. Germainist ManU-sse üleminekutasuta ja kelle särke müüdi esimese nädalaga 76 miljoni naela eest. Loomulikult ei saa United kogu raha endale. Unitedil on särgileping Adidasega, mis tähendab, et Saksamaa suurfirma maksab särkide müügist ManU-le kas kindla summa või kindla protsendi tulust.

2015/2106 hooajal müüdi kõige rohkem Messi jalgpallisärke. Foto Maxisport/Shutterstock.com

1 tas ta toona murelikele poolehoidjatele. 2014. aasta novembris ilmus rattaportaalidesse uudis, et Senft on viletsa tervise tõttu lõplikult pensionile läinud, kuid

BARCELONAL ON 128 JA REAL MADRIDIL 125 MILJONIT FÄNNI. Lisaks on oluline märkida, et klubi teenib tulu vaid neilt fännisärkidelt, mis on ostetud ManU ametliku kodulehe kaudu. Ekspertide hinnangul ostetakse veebilehe kaudu umbes pool särkidest ning ManU võib müügitulust teenida 15–20%, mis tähendab, et 76 miljonist naelast jõudis Inglismaa suurklubi kaukasse vähemalt 5,7 miljonit. Teisisõnu teenis ManU särgimüügist ühe nädalaga summa, mille eest rootslasele pool aastat palka maksta.

Suurimad fännibaasid on Barcelonal ja Realil

Pole kahtlust, et suurimate jalgpalliklubide tuntuse vastu ei saa globaalsel tasandil ühegi teise spordiala võistkonnad. Kuid millisel vutiklubil on kõige enam fänne? Internetiajastul ei ole selle teadasaamine kaelamurdev ülesanne. On enam kui tõenäoline, et tulihingeline fänn jälgib oma lemmikklubi tegemisi mõne sotsiaalvõrgustiku vahendusel. Kui lüüa kokku Facebooki, Instagrami ja Twitteri jälgijad, on kaks Hispaania suurklubi konkurentidest valgusaastaid ees. Barcelonal on 128 ja Real Madridil 125 miljonit fänni. Järgnevad Inglismaa suurklubid

Dieter "Didi" Senft, foto Vida Foto Vida Press Press

see uudis oli õnneks siiski ennatlik. Tänavusel Tour de France'il tegutses El Diablo ränkraskel Finhauti-Emossoni tõusul.

Manchester United, Londoni Chelsea ja Arsenal ning Liverpool. Seejuures ManU-l on vastava metoodika järgi 81 miljonit fänni ning Ragnar Klavani tööandjat Liverpooli toetab 34 miljonit inimest, mis ületab Eesti rahvaarvu peaaegu 30 korda.

Kas sul on mõne maa sall, mida Anttil pole? Vaata järgi.

bit.ly/sallid

TALV 2016

109

TENNIS

VÕISTLEMINE PAKUB ÄGEDAID EMOTSIOONE TENNIS ON SPORDIALA, MILLE HARRASTAJATE ARV SUURENEB PIDEVALT. HARRASTAJATELE EI PAKUTA PELGALT VÕIMALUST KÄIA TRENNIS, VAID NENDE JAOKS LEIDUB PALJU ERI TASEME JA ÜLESEHITUSEGA TURNIIRE, KUS ENNAST PROOVILE PANNA. Need, kes tahavad väiksemat koormust, saavad alati võistelda paarismängudes.

110

TALV 2016

TEKST TERJE JUUR FOTOD VIKTOR BURKIVSKI

Eesti Tennise Liidu juhatuse liige ja harrastustennise eestvedaja Toomas Kuum ütleb, et tennis on Eestis vaieldamatult populaarne ala ning praegust olukorda võib julgelt nimetada ka tennisebuumiks: erineval tasemel tegeleb tennisega praegu umbes 10 000 inimest. „Tenniseväljakuid ja -halle rajatakse juurde, eriti Tallinnas, ja praegu ei ole seda probleemi, et need hakkaksid mängijatest tühjaks jääma. Pigem vastupidi, sest mänguajad on broneeritud ja vabu aegu on küllaltki keeruline leida,” ütleb Kuum.

Võimalused võistlemiseks

Iga tennisesõber leiab endale ka turniiridest osa võtmiseks sobiva võimaluse, alates lihtsast seltskonnaüritusest kuni

MIKS ON TENNIS POPP? » Tennist saab harrastada kogu elu. » Tennis on väga hea valik, kui tahad vahelduseks proovida uut spordiala. » Harrastajatel on palju võimalusi turniiridel osaleda.

tõsisema võistluseni välja. Üldiselt võib Eestis toimuvad turniirid jagada kolmeks. Esimene on klubi korraldatud üritused, mis on tavaliselt pigem meelelahutuslikud, aga nõuavad osalejatelt siiski rohkem kui lihtsalt trenn. Sellistel üritustel võisteldakse enamasti paarismängus ja piiratud aja vältel või kindla geimide arvuni. Teise kategooriasse kuuluvad turniirid, mis on ka pigem seltskonnaüritused, kuid kus mängivad koos nii tegevmängijad kui ka harrastajad. Neist võib välja tuua näiteks Elisa Openi, Euronics

TENNIS Openi, Sugar Cupi, Mixtuuri või Maitseelamuste turniiri. Väikese erandina jagatakse Mixtuuril ka edetabelipunkte. Kolmas võimalus on Eesti Tennise Liidu egiidi all toimuv harrastustennisistide võistlussari SEB Liigatennis, kus nii nais- kui ka meesmängijad on jaotatud nelja tugevusrühma: esimene, teine, kolmas ja neljas liiga. Liigatennis on harrastussportlase jaoks parim võimalus oma oskused proovile panna.

MEIL ON TASAKAALUS MEELELAHUTUSLIKUMAT LAADI ÜRITUSED JA SPORTLIKUMAD TURNIIRID NING VÕISTLUSI LEIDUB IGALE MAITSELE „See on hea, et meil on tasakaalus meelelahutuslikumat laadi üritused ja sportlikumad turniirid ning võistlusi leidub igale maitsele,” lausub Kuum.

Tenniseturniirid pole ainult sport, vaid ka hea võimalus leida uusi sõpru. Neile, keda võistlemine huvitab, aga kes ei tea, milliselt tasemelt alustada, soovitab ta nõu küsida korraldajalt, teistelt sarjas osalejatelt või treeneritelt, kes oskavad kindlasti anda häid näpunäiteid.

Ela emotsioonid platsil välja

Kui füüsiline ettevalmistus ja varustus on korras, näeb Kuum turniiridel osalemist ainult positiivsena. Kes ei taha väga suurt koormust, võib võistlemiseks valida paarismängu. „Üks asi on puhtalt emotsioon, mida võistlemine annab.

Teiseks näed seisu peale mängides oma taseme ära. Kõik trennis sooritatud ilusad löögid võivad võistlustel osutuda suureks nulliks, sest platsil loeb ka taktikaline pool ja see, kuidas vaim pingele vastu peab. Kui tahad areneda ja eesmärk on alal paremaks saada, siis aitab turniiridel osalemine kindlasti kaasa,” leiab Kuum. „Mina pean oluliseks ka seda, et kuna meie elu on väga kiire ja mõnikord närviline, annab võistlemine hea võimaluse kõik emotsioonid platsi peal välja elada.”

MIKS VÕISTELDA?

Spordikommentaator Margus Uba armastab ka tennist mängida.

» Meis on soov kellegagi konkureerida. » Võisteldes saad oma võimetest selgema pildi. » Mäng annab ehedaid emotsioone.

MIDA SILMAS PIDADA? » Füüsiline vorm peab olema hea ja tervis korras. » Enne mängu tuleb teha korralik soojendus. » Jalanõude ja muu varustusega ei ole mõtet koonerdada. » Reketit soetades küsi ekspertide abi.

Turniiril osaledes saab tennisemängija enda võimetest selgema pildi.

AASTA JOOKSUL TOIMUB EESTIS KOKKU UMBES 300 TENNISETURNIIRI, MIS ON MÕELDUD HARRASTAJATELE VÕI ENDISTELE PROFIMÄNGIJATELE. VAATA: TENNISTOUR.EU/ET TALV 2016

111

UJUMINE

TEKST LAURA KALAM FOTOD JOOSEP MARTINSON/LAURA KALAM

MEIE OMA IRON GIRL MARGARET MARKVARDT Nimi: Margaret Markvardt Vanus: 16 Pikkus: 172 sentimeetrit Kool: Rocca al Mare Klass: 10. Treenerid: Heidi ja Ain Kaasik Klubi: TOPi Ujumisklubi Põhidistantsid: 200 m kompleks, 100 m liblikas » SAAVUTUSED: EM 2016, 4 x 100 m vabaaujumise segateatevõistluse 8. koht » Põhjamaade juunioride MV 2015, 200 m kompleksujumise 2. koht » Põhjamaade juunioride MV 2014, 400 m ja 200 m kompleksujumise 2. koht

112

TALV 2016

MARGARET

UJUJA MARGARET MARKVARDT ON EHE NÄIDE SELLEST, KUIDAS KOOLI KÕRVALT ON VÕIMALIK EDUKALT SPORTI TEHA.

Kas oled proovinud ka teisi spordialasid?

Selleks on vaja tohutut meelekindlust ja töövõimet – seda noorel neiul aga jagub, sest silme ees terendab eesmärk jõuda olümpiale.

Käisin mõnda aega ratsutamas, olen mänginud golfi ja tennist. Natuke tõsisemalt tegelesin iluvõimlemisega. Neljandas klassis pidin langetama otsuse, kas pühendun ujumisele või iluvõimlemisele. Tegelikult ei olnud ma nõus kumbagi jätma. Ühel hetkel läks aga minu võimlemisrühm laiali ja ujumisele pühendumine tundus asjade loomuliku käiguna. Mul oleks küll olnud võimalik minna teise iluvõimlemisklubisse, kuid siis otsustasin juba ujumise kasuks ja olen selle üle väga õnnelik.

Margaret, kuidas sattusid ujumistrenni?

Mis sind ujumise juures kõige enam paelub?

Ujuma sattusin esimeses klassis, kui läksin Rocca al Mare kooli ujumistundi. Seal meeldis mulle väga ja seega otsustasin minna ka kooli ujumistrenni.

Ma ei oskagi seda seletada, ilmselt vesi ja ka see tunne, kui võistlustel läheb hästi. Ujumine ise on see, mis mind kõige enam paelub.

UJUMINE Kui palju sa nädalas trenni teed?

Trenni teen kuuel päeval nädalas, puhkan pühapäeval. Iga nädal üritan vähemalt kolmel päeval teha trenni kaks korda päevas.

Kas vahel tekib trennist ka tüdimus?

Jah, vahel tekib küll. Eriti kui on väga rasked ja pikad treeningkavad ning kooliväsimus on ka suur, siis võib tüdimus peale tulla küll.

RASKE TRENNI AJAL, KUI JÕUD ÄRA KAOB, ÜRITAN MÕELDA, ET JÕUAN VEEL JA EI TOHI ALLA ANDA. Mis aitab sellest väsimusest ja tüdimusest üle saada? Eks peab ennast motiveerima. Raske trenni ajal, kui jõud ära kaob, üritan mõelda, et jõuan veel ja ei tohi alla anda. Vahel isegi laulan mõttes laule, mida võistlustel enne starti kuulan, et ennast käima saada ja keskenduda.

Kui palju sulle kooli ja trenni kõrvalt vaba aega jääb? Ega vaba aega väga palju olegi.

Kui palju vanemad sind toetavad ja sulle nõu annavad?

Oma vanemate abita ei oleks ma kunagi nii kaugele jõudnud. Nad on mulle väga suureks toeks ja abiks.

Mis jõud sind igal hommikul aina uuesti trenni sunnib?

Igal varahommikul sunnivad mind trenni ikka endale seatud eesmärgid ja tahtejõud. Ma ei anna kergelt alla.

Mida pead praegu oma karjääri suurimaks saavutuseks?

Ei oskagi kõige suuremat saavutust välja tuua. Suureks kordaminekuks pean näiteks põhjamaade meistrivõistlustelt juunioride vanuseklassis võidetud medaleid. Olen rahul ka 2015. aastal Bakuus peetud juunioride Euroopa

MINU EESMÄRK ON JÕUDA OLÜMPIAMÄNGUDELE. OLEN SELLEST ALATI UNISTANUD.

ISA TOETUS KODUS JA BASSEINI ÄÄRES ON HINDAMATU Margareti isa Ago Markvardt sõnab, et otsus tütar ujumistrenni panna sündis väga lihtsalt. „Talle meeldis vesi juba väiksest peale,” ütleb Ago. Olümpiamängudel Eestit kahevõistluses esindanud Ago tõdeb, et on igati rahul, et tütar just basseini ja ujumise valis. „Mul ei ole kunagi peast läbi vilksanud, et Margaret oleks võinud hakata tegelema hoopis talispordiga.” Endise tippsportlasena Ago oma tütrele aga väga palju nõu jagada ei saa. „Margaret on tähtkujult Jäär, mis tähendab, et ega ta väga taha mind kuulata,” muheleb ta. „Meie põhiline aeg koos on hommikused autosõidud treeningule või kooli,” ütleb Ago, kes peab Margareti trenni viima hommikul kell 6.45. „Muidugi proovime perega koos kinos käia ja koos kodus õhtust süüa,” lisab ta. meistrivõistlustega, kus saavutasin 400 meetri kompleksujumises 13. koha ja 4 × 100 meetri vabaujumise segateatevõistluses kõrge kuuenda positsiooni. Möödunud kevadel tegin debüüdi täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel. Londonis õnnestus meil 4 × 100 meetri vabaujumise segateatenelikuga finaali pääseda ja saavutada seal kaheksas koht.

Kes on su eeskujud ja iidolid?

Üks mu eeskuju on ungari ujuja Katinka Hosszú, kelle hüüdnimi on Iron Lady ehk Raudne Leedi. Ta on üks maailma mitmekülgsemaid ujujaid ning võistlustel on tal alati väga tihe graafik, kuid ta saab sellega väga edukalt hakkama.

Mis eesmärgid sa ujumises endale seadnud oled?

Minu eesmärk on jõuda olümpiamängudele. Olen sellest alati unistanud.

TALV 2016

113

UJUMINE

TALIUJUMINE – EESTLASTE UUS RAHVUSSPORT?

EESTLASED TEENISID EELMISTELT TALIUJUMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTELT 54 MEDALIT. KÕLAB NAGU MEIE UUS RAHVUSSPORT, VÕI MIS?

Talisuplejad võistlevad samamoodi nagu basseinis ja soojas vees ujujadki. Tegemist on adrenaliinirohke ja natukene ka hulljulge spordialaga, mis muutub Eestis iga aastaga aina populaarsemaks. „Taliujumine on ujumine alla viiekraadises külmas vees,” lausub Eesti taliujumise üks eestvedaja Henri Kaarma. „Kui võistlus on väljakuulutatud ja vesi on halva õnne tõttu soojem, näiteks 5,2 kraadi, siis ega võistlus ära jää,” lisab ta. Taliujumise maailmameistrivõistlustelt hulgaliselt medaleid noppinud Kaarma alustas ebatavalise spordialaga 2007. aasta sügisel, kui otsis basseini ja avaveeujumise kõrvale uut väljakutset. „Soomes harrastab talisuplust üle 100 000 inimese ja mõtlesin toona, et nad ei saa olla ju mingid imeinimesed, seega suudan seda ka mina,” selgitab Kaarma.

Varustus ja distantsid

Taliujujate varustus sarnaneb basseinis ujujate omaga: ujumispüksid, -prillid ja -müts. Kalipsod, soojendavad kreemid ja geelid on võistlustel keelatud, sest vastasel juhul kaotaks taliujumine oma

TALIUJUMINE EI LÕPPE MITTE SIIS, KUI VEEST VÄLJA TULLAKSE, VAID SIIS, KUI KEHA ON TAAS SOE eesmärgi. „Erineb ainult võistluseelne ja -järgne riietus. Enne ja pärast suplust on taliujujad väga soojalt riides,” lausub Kaarma.

TEKST LAURA KALAM FOTOD MALLE ELVET

SUURIM SAAVUTUS: 2013. aasta detsembris ujus Kaarma maailmarekordi, kui läbis 0,8-kraadises vees 2,4 kilomeetrit ajaga 41 minutit ja 57,09 sekundit. Märkimisväärne saavutus ei jäänud tähelepanuta ka World Open Water Swimming Associationis (WOWSA) ja nii pälvis Kaarma 2014. aasta maailma parima avaveeujuja tiitli.

Taliujumises võetakse omavahel mõõtu üldjuhul 25-meetrises jää sisse raiutud basseinis. International Winter Swimming Associationi (IWSA) korraldatud võistlustel jäävad distantsid 25 ja 450 meetri vahemikku. International Ice Swimming Association korraldab aga ka pikemate distantsidega võistlusi.

TALV 2016

115

UJUMINE Tähtsal kohal on ohutus

Võidukad eestlased Rovaniemis, Henri paremalt neljas.

„Taliujumine ei lõppe mitte siis, kui veest välja tullakse, vaid siis, kui keha on taas soe,” lausub Kaarma, kelle sõnul tuleb ülessoojenemisel olla väga ettevaatlik ja tähelepanelik. Vältida tuleb järsku temperatuurimuutust. „Kuumas saunas või duši all võib tekkida oht, et keha suunab jäsemetes olnud külma vere liiga kiiresti südamesse ja see võib omakorda teki-

VAJADUSE KORRAL TUUAKSE VÕISTLEJA VEEST VÄLJA.

»»»»

tada ataki,” ütleb ta. Seega tuleb organismi soojendamist alustada seestpoolt ehk juua sooja teed ja seejärel minna leigesse sauna. Võistluste ajal on jääbasseini kõrval

2016. AASTA MM TJUMENIS Eesti sai kokku 54 medalit. Henri Kaarma võitis ühe kulla, kolm hõbedat ja neli pronksi.

meedikud ja kohtunikud, kes jälgivad ujujate käitumist pingsalt. Vajaduse korral tuuakse võistleja veest välja. „Kui ujuja liigub vees aeglaselt, ei taju ümbrust, teeb sikk-sakke või ei kasuta ühtäkki enam õiget ujumistehnikat, siis

need on kindlad märgid, et inimene on vaja veest välja tuua,” toob Kaarma näiteks. Ta lisab, et üldjuhul on taliujujad teadlikud, milleks nad suutelised on ja milleks mitte, ja seega on sportlase veest välja toomine pigem erand.

Henri (vasakul) Tjumeni MM-il.

» 1 116

TALV 2016

UJUMINE

MIS PEAKS KESET TALVE JÄÄKÜLMA VETTE HÜPPAMA? » Tunne, et ma sain hakkama, on väga hea. » Pärast ujumist eriline soojatunne, sest keha hakkab aktiivselt sooja tootma. » Kokkuvõttes on pärast ujumist hästi elav tunne. » Talisupleja immuunsussüsteem saab tugevamaks ja haigused ei hakka enam nii kergesti külge.

» TALISUPLUSFESTIVAL PIRITA OPEN Toimub alates 2010. aastast. Kuulub IWSA maailmakarikasarja kalendrisse. Osalevad sajad taliujujad Eestist ja välismaalt.

NÕUANNET ALGAJALE

Enamik maailma inimestest ei oska talisuplusest unistadagi. Meil on see võimalus olemas. Looduslikes veekogudes ujumise karastav mõju on eriti suur tänu teistele teguritele: õhk, tuul, päike, lumi ja füüsiline koormus.

Ära kiirusta

Esimese talisupluse peaks tegema siis, kui sul on selleks sisemine soov ja valmisolek. Enne talisuplusega alustamist räägi kindlasti arstiga! Enne vette minekut tee kindlaks, kui sügav on vesi, milline on veekogu põhi ja kuidas pärast ujumist riiete juurde saada. Vette mine kõndides või kui supled jääaugus, siis libista end auku.

Väldi ohtusid

Vaata, mis toimus Pirital 2016:

bit.ly/piritaopen

Veesoleku aeg sõltub ilmast ning supleja tervisest ja treenitusest. Kui esialgu piisab korraks vette kastmisest, siis keskmine vees olemise aeg on minuti ringis, optimaalne on kaks-kolm minutit. Külma suhtes on kõige tundlikum pea, seega võiksid kanda mütsi. Hea on suplusi alustada sügisel, et talve saabudes oleksid juba külma veega rohkem harjunud. Siiski võib talisuplusega alustada ka kesktalvel koos kogenuma kaaslasega. Kui vees olles tekivad külmavärinad, pead kohe veest välja tulema, end kuivatama ja kehale sooja tegema.

Henri Kaarma

Ära külmeta

Keha sisetemperatuur langeb pärast veest välja tulekut veel mõnda aega. Ei maksa kuni oma taluvuspiirini vette jääda, vaid turvaliselt veest välja tulla, riietuda ja üles soojeneda. Keha tuleb kaldal kiirelt kuivatada ja soojad riided selga tõmmata. Võimaluse korral riietu ruumis või tuulevarjus.

Ettevaatust enese üles soojendamisel

Kuuma vett tasub vältida – külmakange nahk ei taju temperatuuri ning nii võid end ära kõrvetada. Samuti on kuuma duši alla või sauna minnes risk, et keha suunab jäsemetes olnud külma vere liiga kiiresti südamesse, mis tekitab atakiohu.

Regulaarsus

Supelda tuleks vähemalt kord nädalas, sest ainult regulaarse tegevusega sunnid organismi „meeles pidama” õiget reaktsiooni külmale ja kuumale ning temperatuurimuutustega kohanema. Aga kauem kui kolm minutit tuleks vees käia ainult üks kord nädalas. Ülejäänud korrad olgu lühikesed suplused. Iga suplus on koormus ja südamele tuleb anda aega treeningust taastuda.

Karastamise mõju

Karastamine avab kapillaarid, masseerib ja puhastab organeid ning stimuleerib näärmete tegevust. Süstemaatiline karastamine treenib kehasoojust reguleerivaid mehhanisme ning tõstab kogu organismi toonust: ainevahetus kiireneb, meeleolu paraneb, vastupanuvõime nakkushaiguste suhtes suureneb. Karastatud inimene haigestub harvem ja haigus kulgeb kergemini. Lisaks koondub külmaga veri n-ö siseringi ja intensiivistab siseorganite tööd, mis omakorda väljutab kiiremini mürke. Kui sul kipuvad käed ja jalad külmetama, siis tea, et külm vesi aitab parandada vereringet sõrmedes ja varvastes ning termoregulatsiooni kehas üldiselt. Kirja pannud Henri Kaarma www.taliujumine.ee

TALV 2016

117

UJUMINE

UJUDES

ÜLE GIBRALTARI VÄINA

TEKST MARTIN RITS FOTOD KAVAL ANTS STUUDIO

TEET DAANIEL SAI TÄNAVU SEPTEMBRIS ESIMESE EESTLASENA HAKKAMA MILLEGI SELLISEGA, MIS ON SENI MAAILMAS JÕUKOHANE OLNUD VÄHEM KUI SAJALE INIMESELE.

Teet otsustas, et temast saab mees, kes ujub Euroopast Aafrikasse. 18 kilomeetri laiuse Gibraltari väina ületamist võib võrrelda umbes 50-kilomeetrise distantsiga basseinis. Vähem oluline ei ole loo juures seegi, et lisaks enese piiride kompamisele võttis Teet kogu pingutuse ette heategevuslikul eesmärgil. Napid paar nädalat pärast elu suurimat katsumust on Teet sukeldunud uuesti igapäevasesse elurütmi, jagades ujumistarkust Tallinna Viimsi spaas.

Palju on räägitud sinu hulljulgest ettevõtmisest ületada ujudes Gibraltari väin. Huvitav on aga seegi, kuidas sa ujumise juurde jõudsid.

Nii uskumatuna kui see ka ei kõlaks, siis veel 29. eluaastani ei osanud ma ujuda. Töötasin toona Tartus Aura keskuses, aga vastutasin hoopis üldise turvalisuse eest. Käisin tihti basseini ääres ja otsustasin ühel hetkel, et nüüd tuleb ujumine selgeks õppida. Nii jäingi õhtuti veidi kauemaks ja palusin treeneritelt õpetust. Vaid mõne kuuga sain ujumise põhitõed selgeks. Edasi hakkasin regulaarselt trenni tegema ning aasta pärast olin juba esimesel võistlusel. Peagi hakkasin saama oma vanuserühmas medaleid ja nii on see kestnud 13 aastat

118

TALV 2016

Teet Daaniel Gibraltari lainetes.

UJUMINE kuni tänaseni välja. Läksin ülikooli ja omandasin ujumise eriala ning hakkasin tasapisi oma teadmisi teistele edasi andma. Hea on õpetada, sest mäletan väga selgelt oma täiskasvanuea kogemusi ja möödalaskmisi. Suudan neid teiste puhul ära kasutada ja anda neile ujumisoskus tavapärasest kiiremini.

Millal otsustasid basseinist avaveekogudesse kolida?

Ühel hetkel sain aru, et ma ei suuda enam basseinis nooremate ujujatega konkureerida. Olin selleks ajaks päris palju võistelnud ning tajusin, et vanus hakkab kiirust pärssima. Kuna ujumine meeldib mulle väga, ei tahtnud ma ka päriselt taanduda. Keskendusin varasemast enam oma vanuseklassi võistlustele ning leidsin enda jaoks sobiva alternatiivi: avaveeujumine. Trenniga jätkasin küll basseinis, kuid võistlema hakkasin ennekõike avavees. Ja siis lisandus kirsina tordil taliujumine – kui juba avavees ujuda, siis miks mitte aasta ringi.

Avavees ujumine nõuab märksa suuremat vastupidavust ja paremat orienteerumistaju kui basseinis edasi liikumine. Ometi tundub, et sinu jaoks ei olnud ka see piisavalt suur väljakutse.

Süües kasvab isu. Kaua sa ikka jaksad kahekilomeetriseid distantse kühveldada? Eriti kui pärast seda tunned end hästi, siis miks mitte proovida veel pikemalt ujuda. Eestis on peale minu veel kolm-neli tõsisemat avaveeujujat, kes suudavad ujuda pikki distantse. Koos nendega on aja jooksul tekkinud igasuguseid mõtteid. Alguses läksime 11 kilomeetrit üle lahe Prangli saarele – lained segasid ja hoovused liigutasid veidi, aga saime hakkama. Sealt arenes mõte, et hakkaks õige mööda Emajõge minema. Alustasime Võrtsjärvest ja ujusime nii 57 kilomeetrit Tartusse välja. Siis oli selge, et pikad distantsid on äge väljakutse ning tuleb jätkata.

Kõrvaltvaatajale võib ultraujumine tunduda üsna ohtliku ettevõtmisena. Kuidas sellega ikkagi on ning millist rolli mängib varustus?

Eesti veekogud tunduvad ohutud, aga mina ei riskiks saatjata ka siin kuskile minna. Füüsiline vorm võib olla ükskõik kui hea, aga vesi ja ilmastikuolud on alati tugevamad, neid ei tohi alahinnata.

Ohutus peab olema tagatud, mistõttu saab pikki vahemaid läbida vaid koos saatepaadiga. Inimene ei ole võimeline ka ilma toidu ja joogita selliseid distantse järjest läbima. Mis puutub varustusse, siis selle tähtsust on raske alahinnata. Kasutan Arena varustust ja hindan selle head

SAAB LOOTA AINULT ISEENDALE JA PÜÜDA OLLA ALATI PAREMA VAIMSE JA FÜÜSILISE VORMIGA KUI VAREM. kvaliteeti. Vette astudes on palju parem tunne, kui saad olla kindel, et varustus ei vea alt. Kui ma proovisin esimest korda kalipsot, millega Gibraltari väina ületasin, siis üllatas mind materjali kvaliteet ja enesetunne, mis ujudes tekkis. Ilma Arena kalipsota oleks võinud mind ujudes kimbutama hakata kõiksugu hädad alates hõõrumisest kuni õlgade väsimuseni. Minu kalipsol olid õlaosad aga tavalisest elastsemad ja lasid kätel vabalt liikuda.

Kui kõrge tipp piltlikult öeldes Gibraltari väina ületamine ikkagi on? Kas siit on veel kuskile edasi minna?

Gibraltari väina ületamine on kahtlemata väga kõrgel kohal, ega muidu sinna igast maailma otsast inimesi kohale sõidaks. Paljud tahavad sealt üle ujuda, aga kaugeltki mitte kõik ei saa sellega hakkama. Võrreldes näiteks Eestiga on seal ka mitu korda raskemad tingimused. Vesi möllab Atlandi ookeani ja Vahemere kohtumispaigas ikka vahetpidamata – ükskõik millisele tippujujale võib ilmastik seal saatuslikuks saada. Kui sa oskad õige hetke ära tabada, siis oled aga võidumees. Sarnastest katsumustest rääkides on minu jaoks veelgi kõvem sõna üle La Manche’i ujumine. See on märksa pikem maa, linnulennult 34 kilomeetrit. Hoovused ja lained tassivad seal ujujaid veel rohkem kaasa. Vahest kõige suurem erinevus Gibraltari väinaga on see, et sealne veetemperatuur teeb katsumuse eriti raskeks. Kusjuures kalipsot ei tohi La Manche’i ületades kanda. Kuna sealt üle ujumine võtab tavaliselt 10–16 tundi, mõnel juhul isegi kuni 23 tundi, on külma veega kohanemine omaette probleem.

TEET DAANIEL KROOLIB DIABEEDIHAIGETE LASTE TOETUSEKS Kui Teet ultraujumisega tegelema hakkas, siis taipas ta, et see tõmbab ka laiemat tähelepanu. Õnnetul kombel oli enne seda jäänud haigeks tema poeg. Nähes lapse valu ja vaeva, mis diabeedist tingitud elurütmimuutusega kaasnes, taipas Teet, et saab oma hullumeelse tegevusega probleemile vajalikku tähelepanu tõmmata. Nõnda jõudis ta Eesti laste ja noorte diabeediühinguni. Numbrile 900 8805 helistades toetad 5 euroga diabeedilaste ravitarvikute ostu.

LOE VEEBIST PIKEMAT INTERVJUUD TEET DAANIELIGA

SPORTLANDMAGAZINE.COM

Kas järgmisena tahad just selle tipu vallutada?

Ma vabanesin alles tohutust pingest, mis saatis mind rohkem kui aasta. Kõigepealt tuleb korralikult taastuda. Vahepeal pean end koguma ning kehale ja vaimule puhkust andma. Kui ma kohe uue pingelise katsumuse eesmärgiks sean, siis võin selle koorma all kokku kukkuda. Seega on praegu veel vara midagi lubada, aga üks on kindel – ujumisega soovin jätkata.

TALV 2016

119

INTERVJUU

AINULT SPORTLAND MAGAZINE’ILE

UUDISED

Mis on Teie tähtsamad projektid aastaks 2016? 2016. aasta on minu jaoks üks ütlemata põnev aasta, sest keskendun kolmele peamisele rindele, millel tegutsen: minu äripartnerlused, Miami ja minu 7 fond UNICEF-iga. Võtan neid kõiki suure pühendumusega – töötan nende nimel väga tõsiselt, et tagada nende parim võimalik õnnestumine. Millised on sel aastal teie eesmärgid oma UNICEF-i fondiga 7? Projekti 7 käivitasin koos UNICEF-iga, et kaitsta miljoneid kaitset vajavaid või ohus elavaid lapsi üle maailma. Võtsin endale isiklikuks eesmärgiks järgmiseks aastakümneks toetada muutusi ja võtan seda ülesannet hingega. Praegu, kui olen profijalgpallist tagasi tõmbunud, soovin pühendada võimalikult palju aega fondide kasvatamisele ja teadlikkuse tõstmisele laste jaoks, kes seda kõige rohkem vajavad. Olen selle UNICEF-i projekti üle ülimalt õnnelik.

DAVID BECKHAM ON BIOTHERM HOMME’I UUS ÄSS

Kuidas defineerib David Beckham enda jaoks kolme sõnaga Biotherm Homme’i? Luksuslik, enesekindlust tõstev ja värskendav. Mida tähendab Teie jaoks Biotherm Homme’i deviis „ela täiega“, #LiveMore? Minu jaoks on see kõik vägagi selge – elada oma elu täiega, võtta igast hetkest viimast ja lubada endale kõike.

IKOONI STAATUSE OMANDANUD SPORDITÄHEST BIOTHERM HOMME’I PARTNERIKS

Mis on Teie jaoks kõige tähtsam: hea välja näha, tunda end hästi või teha head? Või siis kõik see kokku? Kõik see kokku – need on kõik omamoodi väga tähtsad väärtused. Olete töötanud koos paljude kuulsate fotograafidega. Mis on fotograafi jaoks tähtsaim, et saada just need kõige paremad ülesvõtted? Iga fotograaf töötab omamoodi, seega ühe ja ainsa teguri väljatoomine on väga keeruline. Mina arvan, et väga tähtis on avatus

120

TALV 2016

loovatele ideedele ja nende nimel töö tegemine, mis tagabki parima võimaliku tulemuse. Samal ajal olen seda meelt, et kõikidel tuleb selle protsessi käigus end vabalt tunda, mis on väga tähtis just mängulisema ja pingevabama õhkkonna loomiseks. Ajakiri People nimetas teid kõige seksikamaks meheks, kes kunagi maa peal elanud – kuidas sellele reageerisite? Tegelikult tundsin end pisut kohmetult, kuid samas olin ikkagi väga meelitatud ja uhke! Kuidas on oma naha eest hoolitsemisest saanud tänaseks ka meeste teema? Ma ei nimetaks seda just meeste teemaks, sest oma naha eest hoolitsemine on tähtis nii meestele kui ka naistele. Samas leian ma, et kvaliteetsed nahahooldustooted – mida näiteks pakub Biotherm Homme – on ka meestele rohkem kättesaadavamaks muutunud ja julgustanud neid naha eest paremini hoolitsema.

NAHAHOOLDUS JA TREENERIPINK

Kas te oskate meile öelda, mis on Teie naha hea väljanägemise saladus veel 40. eluaastates? Enda eest hoolitsemine – seda nii sisemiselt kui ka välimiselt. Minu arust on suur vahe saavutatav ka väikestest asjadest: püsida vormis, leida hetk niisutamiseks, juua ohtralt vett ja kasutada oma nahatüübi jaoks õigeid tooteid. Kas olete hommikuinimene? Milline on Teie tavapärane hommikune nahahooldus? Jah, mulle meeldivad hommikud – ega mul nelja lapsega muud valikut olegi! Hommikul viin lapsed kooli ja seejärel üritan trennis ära käia. Minu igahommikused nahahooldusprotseduurid käivad üsna kiiresti: dušš ja näopuhastus, millele järgneb kiire niisutamine. Biotherm Homme Aquapower sobib hommikuks

suurepäraselt. See mõjub nõnda, nagu oleksin saanud külma vett näkku ja on tohutult värskendav. Seda kasutades tean, et olen teinud oma nahale midagi head. Milline on Teie lemmiktoode Biotherm Homme’ilt? Seda ei ole võimalik ühe lemmiktootega piiritleda. Ise kasutan erinevaid tooteid erinevate asjade jaoks. Hommikuti on oma värskuse ja kergusega parim Aquapower. Reisimise ajal meeldib mulle kasutada toodet Total Recharge, sest see toidab nahka, samas kui Force Supreme muudab naha ülisiledaks. Kuidas säilitate oma tätoveeringute väljanägemise? Tätoveeringute juures on minu heaks abiliseks Biotherm Homme’i toode Abdosculpt – see on tõhusalt niisutava toimega ja pinguldab nahka.

BIOTHERM #LIVEMORE – ELA TÄIEGA

Kui tähtis on Teie jaoks sportimine? Sport oli see, millega end üles töötasin ja see on endiselt minu igapäevaelus tähtsal kohal. Pean väga vajalikuks enese vormis ja hea tervise juures hoidmist. Kas olete ka tervislik toituja? Mille alusel koostate oma toidusedeli? Kas on ka sööke, ilma milleta Te lihtsalt ei saa elada? Proovin hoida oma menüü tasakaalus. Ise arvan küll, et enamasti toitun tervislikult, aga aeg-ajalt ei suuda minagi kiusatusele vastu panna. Ma ei ütleks, et söögist rääkides oleks midagi, ilma milleta elu nüüd just seisma jääks – üldiselt söön seda, mille järele isu tuleb. Aga heast rahvusroast naljalt juba ära ei ütle! Loe pikemat intervjuud sportlandmagazine.com

SPORDIKESKUS TEKST LAURA KALAM FOTOD ILMAR SAABAS / EKSPRESS MEEDIA / SCANPIX

MÄESPORDIRÕÕMUD

NÕMME »»»» LUMEPARGIS

TALLINNAS MUSTAMÄE SUUSAHÜPPETORNIDE VAHEL ASUB NÕMME LUMEPARK. MIDA SEAL TEHA SAAB, RÄÄGIB INSTRUKTOR KADRI-MAI KULDKEPP.

Vaata videot kehalise kasvatuse tundidest Nõmme Lumepargis.

bit.ly/lumepark

KEHALISE TUND MÄE PEAL Lumeakadeemia pakub kolmandat hooaega koolidele võimalust viia kehalise kasvatuse tunde läbi mäel ja tutvustada lastele mäesporti. „Üks mäetund kestab kaks akadeemilist tundi ehk 90 minutit. Lapsed tutvuvad varustusega, õpivad ohutult kukkuma, pidurdama ja kontrollitud kiirusel libisema,” lausub instruktor Kadri-Mai.

122

TALV 2016

Miks Lumeparki tulla?

Meil saab õppida nii mäesuusatamist kui ka lumelauasõitu. Päris algajatele on õppenõlv, sõidu harjutamiseks slaalominõlv ja edasijõudnutele mõõduka tasemega freestyle-park. Lumepargi nõlvad on igal talvel kaetud kunstlumega ning kuigi viimased talved on olnud lumevaesed ja tundunud lühikesed, ei ole meie saanud lumeolude üle kurta. Hooaeg on kestnud igal aastal vähemalt kolm kuud.

MPLEKTI O K IS G R A P E M LU ASUTA! T R E V II K E L A J A LAENUT

LUMEAKADEEMIA NÕMME LUMEPARGIS » Lumeakadeemias saab õppida mäesuusatamist ja lumelauasõitu » Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud » Treeningrühmad nii alustajatele kui edasijõudnutele » Päris esimeste sammude või personaalse tehnika lihvimise jaoks eratunnid

Kas varustus on vaja endal kaasa võtta?

Varustuse pärast muretsema ei pea, sest lumepargis saab laenutada kvaliteetset Salomoni mäesuusa- ja lumelauavarustust. Rendivarustust leidub alates 3-aastastest lastest kuni vanima sõitjani – ülemist vanusepiiri mäe peal ei olegi. Komplekti laenutajale annab Nõmme Lumepark kiivri tasuta kasutada!

Miks mäesporti proovida?

Talvisel ajal ja pimedatel õhtutel ei ole õues aja veetmiseks palju võimalusi. Lumel libisemise rõõm on aga lapsepõlvest tuttav ning mäel on head energiat ja rõõmu küllaga. Mäesport on ka üks neid väheseid spordialasid, mida saab vanusest hoolimata terve perega koos harrastada.

UISUTAMINE

LÄKI UISUTAMA!

»»»»

MIDA TEHA TALVISEL PÄEVAL LINNAS, KUI NIISAMA JALUTADES HAKKAB IGAV, KUID LINNAST VÄLJA MINNA EI OLE KA TAHTMIST? TULEB MINNA UISUTAMA. TEKST TERJE JUUR

UISUPLATS HARJU TÄNAVAL » Unikaalne pop-up-uisuväljak avatakse detsembri alguses ja suletakse kevadpäikese saabudes. Vabaõhuliuväljale on liuglema oodatud kõik linnaelanikud ja turistid. Hubane valgustus, meeleolu loov muusika, soe kohvik, kus vahepeal ennast üles sulatada – see kõik annab unustamatu uisuelamuse!

Foto Uisuplats

Uisutades saad põsed punaseks ja tuju heaks. Uskuge, see ala sobib igaühele. Kel tahtmist, saab lihtsalt jääl liuelda ja aktiivselt aega veeta, kellele aga uisutamine tõsisemalt meeldima hakkab, võib minna harrastajate treeningutele. Jah, iluuisutamine harrastajate treeninguna on tõepoolest olemas ning sellega saab liituda igas vanuses.

Uisutrenn on korralik koormus

Jane Zjaikina, kes on iluuisutamistreeningutel käinud juba mitu aastat, ütleb, et uisutrenn on korralik koormus. „Uisutades ei kasutata ainult jalgu, nagu paljud arvavad, vaid tõsiselt teevad tööd ka selg, käed ja õlad. Samal ajal töötab ka pea, sest on vaja mõelda elementide järjestuse peale,” selgitab Jane. „Soovitaksin kõikidel uisutamisega tegeleda, kuna talvel on vähem võimalusi aktiivselt liikuda. Ilmad pole meil tihti suusatamiseks sobivad, aga uisutada saab ka hallis, kus jää on olemas igal talvel, olgu soe või külm,” ütleb naine. Jäähallid asuvad Tallinnas, Tartus, Narvas ja Viljandis, aga kui ilmaolud vähegi lubavad, siis rajatakse liuvälju ka teistesse linnadesse ja asulatesse. Vasakul Jane Tasub järele uurida, kas mõni Zjaikina, tehakse ka sinu foto erakogu kodukanti!

5 nippi algajale uisutajale:

bit.ly/algajale

KUS VEEL UISUTADA SAAB? » Tallinnas saab välitingimustes uisutada ka külmutusseadmete ja valgustusega varustatud tasulistel väliväljakutel Pirita spordikeskuses. Sobiva ilma korral on hooajalisi platse rajatud Nõmme spordikeskuse parditiigile, Stroomi randa, Räägu parki ja Valdeku tänavale. Täpsemat infot leiab www.tallinn.ee/sport. » Rakveres on viimastel aastatel olnud valgustuse, muusika ja poortidega välisväljak spordikeskuse kõrval Kastani pst 12. Hoonest saab ka varustust laenutada. » Paide linna talvine liuväli asub soodsate ilmaolude korral Lai 33 hoone korvpalliplatsil Paide avatud noortekeskuse ees. Saab laenutada ka uiske. » Pärnu kesklinnas asuval lastestaadionil tegutseb piisavalt külmadel talvedel liuväljak. Kasutusel on olnud nii suur uisuväli kui ka väiksem uisuplats algajatele. Kohapeal saab uiske laenutada ja teritada.

TALV 2016

123

TEKST MERILIN PIIRSALU

KUIDAS KETTAD LUMEST ÜLES LEIDA? »

Ketastele pannakse külge pakkenöörist lindid. Nöör kinnitatakse tavaliselt läbipaistva teibiga ketta alla. Nöör võiks olla ühemeetrine (mitte liiga lühike ega liiga pikk). Nöör on mõistlikum kinnitada toatemperatuuril kuivale kettale.

» » »

„Disc golf’i on võimalik mängida aasta ringi. Kui enamasti on põhiline hooaeg suvel, siis tegelikult saab disc golf’i mängida hilisõhtul helkivate LED-lampide valguses ka sügisel ja talvel lumes mütates. Kui on vilets suusatalv, siis on võrratu disc golf’i-talv,” muigab Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse teenuste juht Marilin Pehka ja lisab, et Kõrvemaale disc golf’i mängima tulla

RADA PANEB PROOVILE KA KÕIGE OSAVAMAD, SEST MÄNGU TULEB PANNA KOGU VISKEARSENAL.” võib igal ajal ka suusailmaga, sest disc golf’i-rajad on siin suusaradadest eraldatud. „Prodigy Kõrvemaa 18 korviga disc golf’i-talverada on suusaradadest täiesti eraldi,” toob ta välja.

Uus vinge rada Prodigy Kõrvemaa disc golf’i-rada valmis sel suvel Sportland Eesti ning Prodigy Disc Balticu koostöös. „Eesmärk oli luua rada, mis sobiks aasta ringi nii igapäevamängudeks kui ka tipptasemel võistluste korraldamiseks ning sellega on suurepäraselt hakkama saadud,”

124

TALV 2016

DISC GOLF -

SUPERMÄNG IGAL AJAL HILISSÜGISEST KEVADENI EI OLE ALATI PIISAVALT VÕIMALUSI ÕUES SPORTI TEHA. ERITI KESISED ON TINGIMUSED SIIS, KUI LUND NAPIB. ÕNNEKS ON VÄLJAPÄÄSUKS POPULAARNE MÄNG DISC GOLF. ütleb üks Eesti parimaid disc golf’i-mängijaid Martin Rotmeister. „Rada kulgeb läbi kauni Kõrvemaa metsa, pakkudes Eestile omast loodusilu ning keerukaid visketrajektoore. Rajal leidub ilusat parkmetsa, kitsaid metsatunneleid, lagedaid aasu ning sujuvaid kõrgustevahesid ehk kõike, mida ühelt healt rajalt oodata,” kinnitab Rotmeister ja lisab, et ring sellel rajal ei ole tuim kettaloopimine, vaid nõuab tänu mitmekesisusele visete sooritamisel mängijalt keskendumist ja hoolikalt läbi mõeldud otsuseid. „Rada paneb proovile ka kõige osavamad, sest mängu tuleb panna kogu viskearsenal.”

mad 2 × 4 meetri suurused kunstmuruga kaetud tiialad, millelt on hea visata aastaajast olenemata,” ütleb Rotmeister, kes disainis raja koos 2014. aasta Euroopa meistri Seppo Pajuga. Prodigy Kõrvemaa disc golf’i-raja loomisele on õla alla pannud suur hulk abilisi, kel ainult üks eesmärk: teha meile kõigile üks suurepärane rada. Sportland Eesti ja Prodigy Disc Balticu koostöös varuti

Koostöös sündinud „Prodigy Kõrvemaa disc golf’i-rada on Eesti esimene ja seni ainuke rada, kus on kasutusel Ameerika disc golf’i-varustuse tootja Prodigy Disc rajakomponendid, mis teevad sellest tõelise võistlusraja,” ütleb Rotmeister. „Rada iseloomustab see, et kasutusel on Prodigy T1-korvid ning maapinnast kõrge-

Foto Marko Saviauk

Foto Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus

DISC GOLF

KUS TALVEHOOAJAL MÄNGIDA?

rajainventar, skoorin.comi meeskond aitas raja kaardile märkida, KõrvemaaAegviidu Kettaklubi (KAKK) inimesed eesotsas Margus Mustoneniga on pühendanud hulgaliselt aega ja jõudu raja planeerimisele ja ehitusele ning Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus vastutab raja igapäevase hoolduse eest.

Lumme müttama!

Seega ootab uus rada mängijad iga ilmaga. Et aga ka külmal hooajal oleks mõnus mängida, peab kandma õiget ja mugavat riietust. „Kuna ketast visatakse ikka paljakäsi, on kuni –10-kraadise külmaga veel päris mõnus mängida,” ütleb Marilin. Ta lisab, et tuleks arvestada, et ka lumes sumpamine võib olla päris korralik treening ja liiga soojalt riietudes ei ole hea mängida. Jalatsid peaksid olema vettpidavad ja korraliku roomiktallaga. Paksema lume korral on hea kasutada sääriseid, mida on võimalik Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest laenutada.

Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest leiate lisaks Prodigy Kõrvemaa rajale ka näiteks 9 korviga John Deere harrastajate raja. Eestis on järjest rohkem radasid, kus on võimalik mängida igal ajal. Samuti on kasutusel talverajad, nagu näiteks Keilas, Jõulumäel jne. Meil on praeguseks juba üle 60 raja, kus on võimalik disc golf’iga tegeleda. Ülevaate disc golf’is toimuvast ning radadest leiab Eesti Discgolfi Liidu kodulehelt: discgolfiliit.ee/rajad/.

Mängida saab ka pimedas Sügisel ja talvel läheb vara pimedaks, kuid see ei tähenda veel, et peaks pika õhtu toas veetma. „Aastaajast hoolimata on pimedas mängimiseks mitu varianti. Kõigepealt korv, mille peale on kõige lihtsam ja käepärasem panna LED-pealamp. Kindlasti ei tohiks korvide alla panna õueküünlaid. Esiteks on see prügi, mis jääb maha vedelema, ning teiseks on oht, et ketas lendab küünlale pihta. Tulemuseks on küünlarasvaga määrdunud ketas või veelgi hullem, sulanud ketas,” õpetab Mustonen ja lisab, et pimedas mängimiseks on olemas ka helendavaid kettaid. „Nende „aktiveerimiseks” on vaja kettaid valgusallika käes „laadida”. Helenda-

Pimedal ajal saab LED-idega varustatud ketaste kaudu ka sõnumeid edastada. Foto Happy in Estonia

Ohutus eelkõige Mida aga külmaga mängides veel arvestada? Margus Mustonen KõrvemaaAegviidu Kettaklubist ütleb, et tasub arvesse võtta, et külmema ilmaga muutub ketaste tunnetus, käed on jahedad ja ketas võib valel hetkel käest libiseda.

AASTAAJAST HOOLIMATA ON PIMEDAS MÄNGIMISEKS MITU VARIANTI. „Samuti muutub plastik jahedas libedamaks ning kindlasti jäigemaks. See omakorda tähendab, et ketas lendab teistmoodi kui soojal suvepäeval,” selgitab Mustonen. „Tõsisemad harrastajad ja sportlased kasutavad aasta ringi ketaste puhastamiseks ja kuivatamiseks

rätikud. Eriti oluline on see just sügisest kevadeni, nii poris kui ka lumes. Rätikuga saab ketta kuivaks teha, et see lendaks käest õigel hetkel ning soovitud suunas. Puhta ja kuiva kettaga on endal mugavam ja teistele ohutum mängida,” lisab Mustonen. Kindlasti peab talvel pöörama erilist tähelepanu ka enda ohutusele, seda just viset sooritades ja rajal liikudes. „Tiialadel peab tähelepanu pöörama ala seisukorrale – kas on libe, kas on võimalik visata täie hooga või on mõttekam sooritada vise koha pealt, et mitte end võimaliku libisemisega vigastada. Täpselt samamoodi peab hindama jalgealust järgmiste visete sooritamise ajal. Talvel sügavas lumes ei olegi alati võimalik viskeks hoogu võtta, see on kindlasti lumevaba perioodiga võrreldes üks erinevus,” toob Mustonen välja.

vate ketaste nõrkuseks võibki pidada laadimisvajadust ning teisalt ka seda, et nende mudelite valik on n-ö suviste ketastega võrreldes piiratud, kuid õnneks laieneb valik pidevalt. Samuti ei pruugi helendava ketta kumast talvel pimedas mängimiseks piisata – paksu lume all on see siiski nähtamatu.” Mustonen ütleb, et LED-ketastega saab tegelikult mängida pimedas aasta ringi. „See on visuaalselt väga tore vaatepilt ka soojal suveõhtul, kui vilkuvad, erivärvilised kettad tähistaevaga võidu säravad.”

LOE LISAKS SPORTLANDMAGAZINE.COM Disc golf - üha populaarsem ala

bit.ly/discgolfpop

Disc golf’i tippbrändid

bit.ly/tippbrandid

TALV 2016

125

TALVEPUHKUS

TALVINE ACTION KÕRVEMAAL VÄRSKES ÕHUS AEGA VEETA TAHAME KA TALVEL. JA KUS OLEKS SELLEKS VEEL PAREM PAIK, KUI MITTE SPORTLAND KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUSES?

Suusarõõmud!

Kõige klassikalisem talisport on mõistagi murdmaasuusatamine. „Suusatajale sobivad kindlasti Eesti ühed ainulaadseimad ja kauni loodusega 19 või 24 km pikkused suusarajad, mis läbivad rabasid ja oose ning pakuvad võrratuid vaateid,” tutvustab Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse teenuste juht Marilin Pehka.

Treener aitab

Kes aga suusaspordiga veel sina peal ei ole, saab Kõrvemaal alaga lähemat tutvust teha. „Meil on väga hea suusatreener Pavo Raudsepp, kes suudab ka karu tantsima panna. Suusatehnika õppimine ongi ju nagu tantsima õppimine: sammud, astumised, rütm ja koordinatsioon,” kirjeldab Marilin ja lisab, et õppima võivad tulla nii lapsed kui ka täiskasvanud. Soovi korral võib broneerida lausa personaalõppe.

Tõukekelguga matkale

Need aga, kes suusatamisest nii palju ei hooli või otsivad sellele vaheldust, võiksid proovida tõukekelkudega matkamist. „Kõrvemaa matkaja suusakeskuses on ainulaadne võimalus laenutada tõukekelke ning ise tähistatud matkarajale minna. Tõukekelkudega matkajatele on talvehooajal olemas tähistatud ja hooldatud suusaradadest eraldatud matkarada,” ütleb Marilin.

126

TALV 2016

TEKST MERILIN PIIRSALU FOTOD SPORTLAND KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUS

Erilised hetked

Talverõõmude nautimiseks ei pea alati lund ootama, mõnikord piisab vaid pakasest. Kui miinuskraade on järvede ja rabalaugaste jäätumiseks piisavalt, siis pakub see unustamatu võimaluse matkauiskudega seigelda. „Eelmisel aastal kaanetasid öökülmad veekogud enne lume saabumist. Keskuse läheduses Koitjärve rabas on võrratu laugastekogum, mida mööda on põnev uisutada,” toob Marilin välja. Samuti on tema sõnul eriline kogemus kevade poole kandval kooriklumel varahommikuti suusatada.

Laadi alla Overly äpp, skanni fotot ja vaata kaadreid Kõrvemaa talvest

„Ka õhtuhämaruses on põnev – siis saab minna pealampidega suusaradadele suusatama, tõukekelkudega matkaradu läbida või vilkuvate LED-lampidega varustatud ketastega öist disc golf’i mängida,” lisab ta.

Lapsed kaasa!

Peredele sobivad hästi 9-kohalise mootorsaaniga lõbusõidud ning kelgumäel snowtube’idega lustimine. Kui lapsed sportimisest väsivad, aga vanemad tahaksid veel mõne suusaringi teha, siis on keskuse söögimaja teisel korrusel olemas hubane mängutuba, kus lastel on mõnus pärast õues müttamist joonistada, mängida või multifilme vaadata.

Uus ja huvitav!

Marilin avaldab ka, et talvehooajal on plaanis avada grillimajas pannkoogikohvik, luua laste kelgumäele väikesed lisaatraktsioonid, teha põnevate elementidega suusakrossirajad, märkida maha pikem tõukekelgumatkarada koos piknikukohtadega ja korraldada off-roadsuusamatku. Pühapäeviti on võimalik Kõrvemaal ka hobureega lõbusõidule minna. Igatahes täiesti kindel on see, et põhjuseid Kõrvemaale sõita jagub!

ELUSTIIL

SUUSAHULLUD » » »

Tartus tegutseb aktiivselt kokku kolm rühma 70–80 inimesega. Tallinnas ja Pärnus tegutseb üks väike rühm. Tahad liituda? Vaata: suusahullud.ee.

Millal ja kuidas Suusahullude klubi loodi? Klubi loodi 2006. aasta sügisel, kui Tartu suusaklubi juures alustas tööd harrastussuusatajate treeningrühm. Täpselt sellise nimega seda ka algul kutsuti. Idee midagi sellist proovida tekkis klubi tegevjuhil ja treeneritel. Treenisin siis ise üht noortepunti, kui mulle harrastajate projekti eestvedamist pakuti. Olin noor ja roheline ning kui infopäevale üle 20 inimese kohale tuli, võttis ikka jala värisema. Huvi oli suur ja saime kohe paarikümnepealise grupi avada. Pundi tase oli väga kõikuv: algajatest kuni endiste suusatajate ja muude spordialade tegijateni välja, kes otsustasid pikema treeningupausi järel uuesti liigutama hakata. Mõne aja pärast võtsime juba oma nime ning hakkasime päris omaette tegutsema.

MEIL ON KUNI KÜMME TÕELIST SUUSAHULLU, KES ON PÄRIS ALGUSEST PEALE KLUBIS AKTIIVSELT TEGUTSENUD.

SUUSAHULLUDEGA JUBA IGAV EI HAKKA TARTUST ALGUSE SAANUD HARRASTUSSPORTLASI KOONDAV SUUSAHULLUDE KLUBI TÄHISTAB TÄNAVU JUBA OMA KÜMNENDAT SÜNNIPÄEVA. MIDA TÄPSEMALT TOO INTRIGEERIVA NIMEGA KLUBI ENDAST KUJUTAB, SELETAB LÄHEMALT KLUBI JUHT JAAK TEPPAN. TEKST LAURI BIRKAN FOTOD SUUSAHULLUD

Mis teeb Suusahullud heas mõttes nii hulluks, et rahvas tahab nendega liituda?

Jaak Teppan

128

TALV 2016

Anname huvilistele korraliku suusahariduse ning päris kindlasti ei tegele me ainult suusatamisega. Suusataja ettevalmistus on üks mitmekülgsemaid treeninguid üldse. Näiteks pole õige mõelda, et suusataja suvel mitte midagi ei tee. Siis saab ju joosta, rullitada,

orienteeruda, ujuda, palli mängida jne. Meil on kuni kümme tõelist suusahullu, kes on päris algusest peale klubis aktiivselt tegutsenud. Nad treenivad nädalas enam kui kümme tundi – eesmärgiga sõita üle oma mullused maratonitulemused –, käivad Worldloppeti maratonidel jne. Tavainimene ei pea aga kartma, et temast kohe ka samasugune „hull” saab. 99% klubilistest on pigem tavalised inime-

ELUSTIIL Suusahullud kevadmatkal

Suusahullude maraton 2015 vaikselt oma rida. Kui aga paari trenni järel aru saadakse, et klubis tehakse lahedat asja, ja kui korra juba selle pisiku kätte saad, siis see võlubki – et teeme 99% trennidest õues, pluss meeldiv seltskond. Lisaks kulgeb kogu trenn mõnusa huumoriga. Küll aga plaanime sel aastal teha esimese kontrollvõistluse ja kehalised katsed kõigile, kes tahavad Suusahullude

KÕIK IDEED JA PROJEKTID SÜNNIVAD POSITIIVSE EMOTSIOONIGA, MITTE PUNNITADES.

MIDA TARTU SUUSAHULLUD TEEVAD? » » » » » » »

Kaks suusatrenni nädalas. Pühapäeviti jõusaal. Kord nädalas ujumine Aura veekeskuses. Sel aastal minnakse juba kümnendat korda PõhjaSoome harjutama. Seitsmendat korda toimub kolmepäevane üritus „Tour de Suusahullud”. Tehvandi valgustatud rajal toimub Suusahullude öömaraton (30 km). Tulemas on öine krossijooksumaraton.

Estoloppeti võistkonda pääseda, ühtlasi arvestame mulluseid tulemusi. Varem läksid võistlema lihtsalt need, kes end kirja panid. Nüüd aga jagame nad huviliste arvu põhjal A-, B- ja C-meeskonda. Nii on põnevam.

Mida huvitavat veel olete teinud? Esimestel aastatel olime hästi kokkuhoidev harrastajate klubi, kes tegi vaid klubisiseseid asju. Kui Vahur Teppan Suusahullude klubiga liitus – või tanki pandi –, siis tema pani alguse „Suurele suusalaadale”, mis on üks meie klubi õnnestunumaid projekte. Toimub see alati Tartu Lõunakeskuse kinnikaetud jääväljakul ning kui see kell 10 hommikul avatakse, jookseb rahvas tormi. Vaieldamatult populaarseim osa laadast on komisjonimüügiala, kust võib leida varustust

Mõned neist ei vaja isegi pikka dressi

alates 1 eurost kuni 400-euroste Fischeriteni välja. Ülejäänud on juba kaupluste väljapanekud.

Millised on teie tulevikueesmärgid? Plaanime juba sel aastal lisaks öisele suusasõidule korraldada kindlasti ka ühe öise krossijooksumaratoni, ja mitte Rakvere ööjooksu laadse, vaid pigem midagi sellist, mis suunatud väheke hullumeelsematele inimestele – joostakse pimedas ja maastikul, abiks pealambid. Distants on klassikalise maratoni pikkusega ning praeguse seisuga toimub see 5. novembril Kekkose rajal. Tahaksin, et klubi jääks ka edaspidi pigem toredaks kohaks, kuhu treenima tulla ja kus mõnusat seltskonda nautida. Mitte nii, et ajame iga hinna eest raha kokku – ja sama käib ka klubi ürituste kohta. Minu jaoks on see mõnus hobi, mida teen põhitöö kõrvalt. Kõik ideed ja projektid sünnivad positiivse emotsiooniga, mitte punnitades. Mul on vedanud, sest kõik minu tööd ja hobid on rohkem või vähem spordiga seotud.

MIKS ON ÜHISED TRENNID HEAD? »

sed, kes tulevad lihtsalt suusateadmisi omandama ning naudivad meie mitmekülgseid treeninguid.

Kui väärtustatud see nn hullustaatus klubis on? Kas see on midagi, mis tuleb igaühel ise välja teenida?

» » » »

Treenerid jälgivad tehnikat ja motiveerivad. Õpid ka teiste vigadest ja saad kiiremini asja selgeks. Head kaaslased innustavad. Treeninguprotsessi kaastakse ka teiste spordialade treenereid. Ainuüksi Youtube’i videote põhjal on suusatamist raske ära õppida.

Päris nii see ei ole. Lihtne Eesti inimene on ju hästi tagasihoidlik ja ajab pigem

TALV 2016

129

UUED STAARID SÜNNIVAD SUUSABUSSI ABIGA EESTIMAA TEEDEL VEEREB JUBA ÜHEKSANDAT HOOAEGA EESTI SUUSALIIDU SUUSABUSS, ET NOORED MAAST MADALAST MEIE RAHVUSSPORDIALAGA TUTVUST TEHA SAAKSID.

Idee sündis kultuuriministeeriumi seinte vahel, kus sellele andis hoo sisse tollane spordi asekantsler Tõnu Seil, kes on nüüdseks oma hinge päriselt suusatamisele müünud ning tegutseb esimest aastat Eesti Suusaliidu peasekretärina.

Spordivarustus Sportlandist

Visioon on suur, kuid plaane tehakse vastavalt võimalustele. „Suveks võtab Suusabussi üle rulluisuvarustus, mis on alale samamoodi uus lähenemine. Just selle projekti raames lõime kevadel käed Eesti suurima spordivarustuse

TREENERI PÄEV ALGAB VARAVALGES, SEST ENNE ESIMESE TUNNI ALGUST ON VAJA SPORDIPLATS ÜLE VAADATA NING VAJADUSE KORRAL LASTE JAOKS RAJAD SISSE TALLATA. müüja Sportlandiga ning teeme nüüd koos talveplaane. Võib ehk veidi saladusloori kergitada ning öelda, et kahevõistlejate ja suusahüppajate koostöös sündis mõte lisada bussi juurde ka Maru suusahüppemägi, kus lapsed saaksid suusahüppeid proovida,” tutvustab Seil. „Suusabussi varustuse komplekteerime

130

TALV 2016

Treener Hillar Tamme sõnul tulevad lapsed suusatundi suurima rõõmuga.

SUUSATAMINE

Sportlandi abiga ning lapsed peavad vaid õigeks ajaks tundi tulema. Graafik kujuneb vastavalt sellele, kuidas õppeasutused meile oma soove esitavad.”

Motivatsiooniks sära silmades

Treener Hillar Tamme on Suusabussiga Põhja- ja Lääne-Eestis ringi seigelnud kolm hooaega. „Loodan, et tuleb lõpuks üks hea talv ning lumi sajab maha juba novembris,” unistab Tamme ja teatab, et ettevalmistused käivad. „Kohtan suvel tihti lapsi, kes tulevad uurima, kas ma ikka järgmisel talvel ka nendega suusatama lähen. Sära nende silmades ja positiivne emotsioon õpetamisest ongi minu peamised motiveerijad ja vastus küsimusele, miks ma seda kõike teen. Töö iseenesest on lühikese aja jooksul ju küllaltki intensiivne.” Treeneri päev algab varavalges, sest enne esimese tunni algust on vaja spordiplats üle vaadata ning vajaduse korral laste jaoks rajad sisse tallata. „Talvel ei tea kunagi, mis öö jooksul juhtunud on. Kui esimene tund algab kaheksast, siis Suusabuss on kohal juba poole seitsmest. Iga päev on keskeltläbi viis kuni kuus tundi, vahel ka seitse. Ühes kuus saab õpetust kuni 5000 last. Nädalavahetustel oleme väljas erinevatel võistlustel.” Suusatama tulevad lapsed suure õhinaga. „Mis entusiasmi puutub, siis eriti tublid on lasteaiaealised ja esimese klassi lapsed. Teises ja kolmandas klassis on juba mõni, kes huvi üles ei näita. Ühes toredas Tallinna lasteaias oli talvel palju puudujaid, kuid kokkulepitud suusapäevaks ilmusid kõik kohale. Kasvatajad olid väga üllatunud. Üks laps oli ise endale hommikuks äratuse pannud

TEKST MARTA VASARIK FOTOD EESTI SUUSALIIT

MIKS JA KUIDAS SUUSABUSSI TELLIDA? Suusabuss vurab kohale kogu varustusega ning pakub lastele suurepärast võimalust värskes õhus liikuda. Ettevõtmine aitab kaasa ühe eestlaste rahvusspordiala traditsioonide hoidmisele ning tugevdab laste tervist. Tugevad ja terved lapsed on rõõmsad ja head õpilased! Kontakti leiab Suubussi veebilehelt: www.suusaliit.ee/suusabuss.

SUUSABUSSIS PAKUTAKSE: » » » »

murdmaasuusatamise algõpet minivõistlusi, mänge ja harjutusi uusi põnevaid teadmisi varustusest ja selle hooldamisest suusarõõmu ja motivatsiooni kõikidele õpilastele ja õpetajatele

ja resoluutselt emale teatanud, et homme on suusapäev ja sinna on kindel minek. Ema küll arvas, et nohusena pole see ehk parim mõte, kuid lõpuks võitis noor suusahuviline,” meenutab Tamme.

PERSOON

KALEV ERMITS Sündinud: 19. septembril 1992 Klubi: Elva suusaklubi Töökoht: Eesti Kaitsevägi Mind viivad elus edasi: suusad! Parimad tulemused: » Suvebiatloni MM 10 km sprindis 6. koht (2016) » MK etapil 10 km sprindis 19. koht ja jälitussõidus 11. koht (2016) » MK etapil 10 km sprindis 20. ja 30. koht (2015) » EM-il 20 km individuaaldistantsil 14. koht (2015)

KUI RELV KÄTTE ANTI JA OOVISIN, LASKESUUSATAMIST PR GI, ET POLNUD ENAM VARIANTI AKSIN AINULT MURDMAAD TAH TEHA. Kalevit viivad elus edasi suusad, Madshusi suusad. Foto Hendrik Osula

132

TALV 2016

PERSOON

MEES, KES TAHAB TIPPU! EELMISE HOOAJA EESTI PARIM LASKESUUSATAJA KALEV ERMITS (24) ON NOORMEES, KELLEL ON SILME EES SUURED SIHID. TEKST GREETE KEMPEL

Kalev tahab kuuluda maailma ladvikusse ja mitte grammigi madalamale ning sõna „keskpärane” ei kuulu noormehe sõnavarasse. Miks peakski, kui oled noor ja suure potentsiaaliga sportlane, kelle ees on valla kõik teed ja kelle tulemus sõltub temast endast?

Ema, ma võtan sinu suusad! Spordini jõudis Kalev juba üsna varakult, kuid alustas oma teekonda hoopiski kergejõustikust. „Noore poisina käisin tõesti just kergejõustikus, kus keskendusin eelkõige jooksualadele, samuti käisin koos emaga tihti orienteerumas,” räägib Kalev oma nooruspõlve spordimaailmast. Suusatrenni jõudis ta isegi võrdlemisi hilja, 2006. aastal, kui ta oli juba 13-aastane. „Ühel päeval tuli idee, et läheks võtaks osa Elva kohalikust suusatalve etapist, ise polnud elus kordagi suusatrennis käinud. See oli vist 2004. aasta ja ausalt öeldes ei mäleta ma isegi, mis varustusega sinna läksin. Mul olid igatahes ema suusad ja läksin lihtsalt kohale. See oli veel mõni aasta enne seda, kui esimesse suusatrenni läksin,” meenutab noormees. „Õnneks enam ma ema suuski laenama ei pea ja saan tänu Madshusile sõita parimate suuskadega,” on Kalev oma koostööpartnerile tänulik.

Eelmisel hooajal krooniti Kalev Eesti parimaks meeslaskesuusatajaks. Foto Ardo Säks

MA POLE ÜLDSE SEDA TÜÜPI, ET KESKPÄRASUS MIND RAHULDAKS. Oma esimesse suusatrenni sattus Kalev aga tänu teenekale treenerile Rein Pedajale. „Ühel hetkel hakkas Elva suusaklubi treener Rein mind trenni kutsuma ja kuigi alguses puiklesin vastu, mõtlesin lõpuks, et mis seal ikka, lähen ja proovin. Nii ma suusatrenni sattu-

singi. Laskesuusatamise juurde jõudsin nii, et Rein ütles: „Tead, meil on siin suusaklubis nii, et ainult suusa pealt ei tee midagi ära, proovi ikka laskmist ka.” „Siis tegin mõned laskmistrennid ja hakkas väga meeldima!” selgitab Kalev. „Alguses tahtsin muidugi murdmaa peal olla, see oli ju Andruse, Jaagu ja Kristina ajastu ja ma soovisin ka nende sekka kuuluda. Aga siis, kui relv kätte anti ja laskesuusatamist proovisin, polnud enam variantigi, et ainult murdmaad tahaksin teha.” Nii saigi Kalevist laske-, mitte murdmaasuusataja.

LOE LISAKS DIGIAJAKIRJAST SPORTLANDMAGAZINE.COM Madshus – kiire ja usaldusväärne treeningpartner

bit.ly/madshussuusk

Suusasoovitused täiskasvanutele

bit.ly/suusasoovitused

TALV 2016

133

PERSOON

MIS ON KALEVI SUUR UNISTUS? „Tahan üle sõita naabrimehe Roland Lessingu karjääri parima tulemuse!”

Aitab naljast, suusad nurka? Sport võib paljudele tunduda lihtne elukutsevalik. Mis see siis ära ei ole – käid muudkui trennis, naudid välislaagreid ja midagi muud tegema ei pea. Aga reaalsus on teistsugune ja iga sportlane peab rinda pistma suurte katsumustega: avalikkuse tähelepanu, endale pandud suured ootused, võidutahe, rõõmud ja pettumused. Seda kõike võib ühe sportlase jaoks tihtipeale olla liiga palju, eriti kui tähelepanuga ei olda harjunud. Kuidas pingetega hakkama saada? „Ei saagi”, viskab koondise hea tuju saadik nalja, kuid lisab kohe tõsisemal toonil, et eks igal sportlasel on aegu, kui on raske ja motivatsioon kaob. „Igal aastal mõtlen vähemalt korra, et aitab sellest asjast. Eriti kui pingutad ja tulemust ei tule või trennis läheb kehvasti. Olen endale seadnud kõrged eesmärgid ja ajab ikka vihale küll, kui kehvasti läheb. Kõige rohkem häirivadki mind ebaõnnestumised. Vahel on keeruline ennast motiveerida alaga edasi tegelema, aga sellistes olukordades räägin oma treeneriga (Ilkka Luttunen – toim) ja arutame asjad läbi. Õnneks on ta minu jaoks alati olemas olnud,” sõnab Kalev, kelle hääles on kuulda austust treeneri vastu. „Oleme Ilkkaga koos töötanud juba päris mitu aastat ja ta on mulle ka sõbra eest, saan talle kõike rääkida.”

Otepääl toimunud suvebiatloni MM-ilt tõi Kalev koju kõrge 6. Koha. Foto Hendrik Osula

Kui Kalev poleks laskesuusataja, siis võiks ta olla kokk, fotol koos Roland Lessinguga. Foto erakogu

Kui Kalev poleks laskesuusataja ...? Kalevi ja Ilkka teed ristusid, kui Kalev õppis Soomes Muonio suusakolledžis. „Pärast Audentese spordikooli lõpetamist seisin valiku ees: kas minna edasi ülikooli ja teha selle kõrvalt sporti või keskenduda ainult spordile. Kuna kahte asja korraga maksimaalselt hästi teha on väga keeruline, otsustasingi spordi kasuks ja läksin Soome. Seal olid sõbrad ees, kes kutsusid, ja mõtlesin, et miks ka mitte,” räägib noormees, kes Soome kohale jõudes üllatuma pidi. „Alguses arvasin, et kokku kestab õpe

TÖÖD ON VAJA VEEL KÕVASTI TEHA, ET SAAKSIN ISE ENDAGA TÄIESTI RAHULE JÄÄDA. kaks aastat, aga kohale jõudes sain teada, et hoopis kolm aastat,” muigab ta. „Igatahes sinna kooli ma läksin ja kuna tegemist oli kolledžiga, siis pidin endale ka ameti valima. Sain valida elektriku, koka, autolukksepa ja ehitaja ameti vahel, ja kuna mulle on alati süüa meeldinud, oli lihtne kokaeriala kasuks

SUUSKADEST „Sõidan alates 2013. aastast Madshusi suuskadel ja olen nendega väga rahul. Just tänu Sportlandi abile saan olla kindel, et igaks võistluseks on tipptasemel suusk garanteeritud. Täiega hea suusk, soovitan soojalt!”

134

TALV 2016

otsustada. Tead, et alati on kõht täis,” naerab Kalev. „Mulle meeldis see lõpuks väga, nii et kui ma laskesuusataja poleks, oleks võinud juhtuda, et olen hoopis kokk. Kusjuures mõned mõtted seoses sellega on isegi tekkinud,” sõnab Kalev salapäraselt.

Keskpärasus ei rahulda Nüüdseks on Kalevil selja taga esimene olümpia (2014. aasta taliolümpiamängud Sotšis – toim), samuti on noormehel taskus eelmise hooaja parima meeslaskesuusataja tiitel ning mitu üpris kõrget kohta maailmakarika etappidelt. Kuid Kalevit see rõõmsaks ei tee. „Ma pole üldse seda tüüpi, et keskpärasus mind rahuldaks,” sõnab Kalev kindlal toonil. „Kui ikka stabiilselt tagumise otsa kohti sõidan, siis ma ei näe ennast väga pikalt sporti tegemas. Ma ei ole sportlane sellepärast, et sportlane on lahe olla või et koondisesse on tore kuuluda. Mu eesmärk on kuuluda maailma tippu, olla ise see, kelle järgi tipud joonduvad,” sõnab Kalev, kuid talle omaselt viskab kohe sekka ka nalja: „Kuid ma tahaksin nii, et ei peaks selleks palju tööd tegema, kõik võiks tulla iseenesest ... Olen natuke laisk,” räägib Kalev, kaval muie suul. „Tegelikult on ju kõik see, mida ma tahan, täiesti tehtav. Kui mõtlema hakata, siis polegi midagi rasket. Lihtsalt laiskusest tuleb jagu saada.” Kuid Kalevit kuulates on aru saada, et laiskus on kindlasti omadus, mis tema juures ei domineeri. Pigem jääb kõlama sihikindlus ja tahe olla edukas. Tahe saada maailma parimaks. „Praegu olengi võtnud endale eesmärgiks pühenduda kuni 2018. aasta olümpiamängudeni 100% spordile. Tööd on vaja veel kõvasti teha, et saaksin ise endaga täiesti rahule jääda,” räägib Kalev kindlal toonil.

SUUSATAMINE

MILLINE ON MÄÄRDEMEHE ARGIPÄEV? SPORDIMAAILMAS SAAVAD ENAMASTI TÄHELEPANU NEED, KES VÕISTLUSRADADEL HIGI JA PISARAID VALAVAD JA EDUKA VÕISTLUSE LÕPUS POODIUMILE ASTUVAD. VÄHEM RÄÄGITAKSE NEIST, ILMA KELLETA POLEKS SPORTLASEL VÕIMALIK HEAD TULEMUST SAAVUTADA. TÄNA TEEME JUTTU EESTI LASKESUUSATAMISKOONDISE MÄÄRDETIIMI PEALIKU KAAREL KUUSIKUGA. TEKST GREETE KEMPEL FOTOD HENDRIK OSULA

HEA HOOLDEMEHE VALEM » » » » »

136

TALV 2016

Selleks, et jõuaks suuski katsetada, peab olema heas vormis. Ka suvel peab end liigutama ja trenni tegema. Peab olema töökas, leidlik ja lahtise peaga. Leidma lahendusi esmapilgul võimatutes oludes. Mitmekülgsete kogemustega.

Kaarel Kuusik

Hooldetiimi ülesanne, nagu nimigi ütleb, on hoolitseda. Laskesuusa puhul tähendab see seda, et hooldetiim tagab, et sportlased lähevad võistluspäeval rajale just kõige parema suusaga. „Lühidalt öeldes on nii, et meil on tõesti vaid üks suur ülesanne – leida sportlasele parim määrdelahendus,” kinnitab Kuusik. Kuusiku jaoks on eelolev hooaeg hooldetiimi pealikuna esimene. Eelmisel aastal oli noormees samuti koondise juures, kuid siis määrdemeistrina. „Eelmine hooaeg oli tõepoolest minu jaoks

SUUSAMÄÄRIMIST ÜLIKOOLIS ÕPPIDA EI SAA, SEDA AMETIT ÕPID ISE KOGEMUSTE JA KATSETUSTEGA. karjääri kõige esimene hooaeg, mil töötasin täiskohaga ühe konkreetse võistkonna juures,” räägib Kuusik. „Ettekujutus tööst oli muidugi olemas, kuid esimene aasta toob ikka palju õppetunde ja tähelepanekuid, mida edaspidi ära kasutada. Näiteks eelmisel aastal olid minu jaoks kõik võistluspaigad uued, kuid nüüd on need kohad juba tuttavad ja saan kergemini plaane teha,” sõnab ta. „Suusamäärimist ülikoolis

SUUSATAMINE õppida ei saa, seda ametit õpid ise kogemuste ja katsetustega. Loomulikult tuleb nõu küsida ka vanemate kolleegide käest, kes igasuguseid häid nippe juba teavad,” räägib noor hooldemeister.

Stardieelne loterii Keerulistest oludest rääkides: millised on Kuusiku hinnangul tema töö suurimad väljakutsed? „Suurimad väljakutsed on rasked ilmaolud ja nendega hakkamasaamine. Kui näiteks oled terve hommiku suuski katsetanud, valinud välja kõige õigemad määrded, ja siis

KUI MEIE KATSETAME UMBES 15 PAARI SUUSKI, SIIS SPORTLASE ÜLESANNE ON LEIDA ENDALE SOBIVAIM UMBES NELJA SUUSAPAARI SEAST. justkui eikuskilt hakkab sadama laia lund – sellised hetked on kahtlemata suurimad väljakutsed,” sõnab Kuusik, kuid lisab, et õnneks pole temal veel selliseid olukordi ette tulnud. „Aga kui tuleb, siis peab pea selge hoidma ja hakkama saama.” Kuid mida siis teha ning kust läheb kriitiline piir, et midagi veel päästa annaks? „Ütleme nii, et kui kardinaalne

muutus juhtub pool tundi enne starti, siis annab midagi veel korrigeerida, kuid vähemaga kindlasti mitte. Siis läheb sportlane ikkagi starti selle suusaga, mille ta katsetades välja valis. Sellisel juhul on tingimused ühtemoodi kehvad kõikide jaoks ja siis toimub küll võistlusrajal täielik loterii, mille võidab see, kellel on lihtsalt rohkem õnne,” toob Kuusik esile.

Pikad tööpäevad Siit ongi paslik liikuda edasi selle osa juurde, mida enamik spordisõpru oma silmaga ei näe – kuidas suuski valitakse ja ette valmistatakse. „Võistluspäevad on meie jaoks pikad, enamasti kestab tööpäev ikka 12 tundi. Selle sees on nii suuskade ettevalmistus enne võistlust, sportlaste toetamine võistluste ajal kui ka võistlusjärgne suusahooldus,” kirjeldab Kuusik oma tavapärast tööpäeva. Ta jätkab juba detailsemalt: „Läheme võistluspaika kohale enamasti neli tundi enne starti. Kui võistlus algab kell kümme, on meie tiim kohal juba kella kuuest hommikul. Esmalt katsetame libisemist, kõige viimasena suuskade struktuuri,” selgitab ta. Struktuur on suusa all olev muster, mille ülesanne on tõrjuda suusa alt vett ja kindlustada parem libisemine. „Struktuurivalikul tuleb üldiselt lähtuda sellest, et mida laiem struktuur, seda paremini see vett eemale juhib. Kitsam struktuur on mõeldud külmema ilma jaoks.”

Lõppsõna jääb alati sportlasele „Hooldetiimi ülesanne on katsetada võimalikult palju suuski enne, kui need

KUI PALJU SUUSATAB HOOLDEMEES? »

Östersundi maailmakarika etapi sprindivõistluse eel kogus Kuusik kilomeetreid lausa 35. Kui mõelda, et ühel maailmakarika etapil on ligikaudu neli võistlust, kokku on hooaja jooksul üheksa maailmakarika etappi, sinna juurde veel treeninguperioodid, siis tuleb hooaja jooksul läbida aukartust äratav hulk kilomeetreid.

sportlaseni jõuavad. Kui meie katsetame umbes 15 paari suuski, siis sportlase ülesanne on leida endale sobivaim umbes nelja suusapaari seast,” selgitab Kuusik. „Hooldemeeskond valib välja parima määrde, kuid suusavaliku teeb sportlane. Tema ise peab ütlema, millise suusaga ta end kõige kindlamalt tunneb. Seega jääb lõppsõna alati sportlasele,” kinnitab Kuusik.

KUIDAS SUUSKI KATSETATAKSE? Suuski katsetatakse alati paralleelselt, seega on vaja kahte hooldetiimi liiget, kummalgi all erineva libisemise või struktuuriga suusapaar. Et parim suusk välja selgitada, lasevad kaks hooldemeistrit käest kinni mäest alla. Kui nad on saavutanud ühtlase kiiruse, lasevad nad käest lahti ja pilt on selge: see, kes kaugemale libiseb, sõidab parema määrdega. Alles siis, kui libedaim määre on välja valitud, tuleb mängu sportlane.

MÄÄRDEMEHE SUPERTÖÖ TEEB SPORTLASE ELU KERGEMAKS, FOTOL ON LASKETIIRU JÕUDNUD GRETE GAIM.

TALV 2016

137

SUUSATAMINE TEKST OLIVER LOMP FOTOD SPORTLAND/ EESTI SUUSALIIT

ÕIGE SUUSAMÄÄRE

SUURENDAB MOTIVATSIOONI SUUSAMÄÄRIMISE TEHNIKA SUUDAB OMANDADA IGAÜKS NING SELLE VALDAMINE VÕIB HARRASTAJA MOTIVATSIOONI VIIA KÕRGEMALE KUI TEHVANDI TÕUS.

Kui palju oleme tippsuusatajate suust pärast ebaõnnestunud võistlust kuulnud, et määre oli halb ja suusk ei libisenud ning seepärast jäi aeg ja koht kesiseks? Ent täpselt sama oluline on õige määrdevalik ja suusahooldus harrastajate tasemel: kehvasti libisevad või pidavad suusad võivad armastatud ala kiiresti koguni ebameeldivaks muuta. „Määrimata suuskadel sõitmist on võrreldud tühjade kummidega rattasõiduga – kõik vajalik oleks justkui olemas, aga edasi eriti ei liigu,” toob Sportlandi Out-

138

TALV 2016

door Manager Dima Smirnov laheda paralleeli. Nagu on aastate jooksul kasvanud suusatamise kui rahvaspordi üldine populaarsus, on inimesed muutunud ka üha teadlikumaks. Järjest rohkem inimesi hakkab mõistma, et hooldus ja määre on pea sama olulised kui sportlik vorm. Sportlandi kogenud spetsialistid pakuvad suusahooldust Ülemiste, Järve, Viimsi, Lõunakeskuse ja Zeppelini Sportlandi kauplustes ning Sportlandi Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses, ent üha enam soovitakse meistrite töö ise ära teha. „Enda määritud suuskadel sõitmisel, eriti juhul, kui on hästi õnnestunud määrdevalik, on positiivne ja motiveeriv toime. Kui oled suutnud teha „üle platsi” suusad ning jõuad ka sõita, siis tundub kasvõi Tartu maratoni võit vägagi võimalik,” selgitab Smirnov. „Aga kui määrdevalik ebaõnnestub, ei saa kellegi peale pahane olla ja tuleb ennast lihtsalt füüsiliselt kokku võtta.” Üldiselt kestab libisemismääre suusa all 30–50 km, kuid see oleneb suuresti lume iseloomust. Kui suusad tõmbuvad alt hallikaks, tähendab see, et aeg on taas suuski määrida. Koduse määrimise eelduseks on korraliku ventilatsiooniga

suur ruum, suusapukk ja triikraud, kuid kõige olulisem on mõistagi määrde tundmine ja kvaliteet. „Suusamäärimisoskuse taga on pigem suur praktika ja eri määrete katsetamine. Määrimise raskem osa on õige määrdevalik,” märgib Smirnov, kes toob välja ka suusatehnikate kõige lihtsama põhitõe. „Klassikasõidu – näiteks Tartu maratoni puhul – on olulised nii hea pidamine kui ka libisemine. Suusk peab pidama, et saaks üldse edasi minna. Uisusõidustiili jaoks on vajalik ainult libisemismääre, sest kes ei tahaks sõita kiiresti ja kulutada samal ajal võimalikult vähe energiat?” Lõpetuseks hea uudis neile, kes liiga süvitsi sellesse teadusesse süveneda ei soovi: pühapäevasõitjate seas on uueks trendiks kiirmäärded, mille võib mõne minutiga suuskadele peale panna ja milleks ei ole vaja spetsiaalseid tööriistu.

MIKS SUUSAD HOOLDUSESSE TUUA? » määrimine hoiab suusapõhjad tervena » korraline hooldus pikendab suusa eluiga » kiirem suusk – parem sõiduelamus

Suusamäärimine on ka proffide jaoks mõnikord keeruline kunst.

VĂľidujooks tuulega. Storm 2.0 on loodud sportlasele, kes ei peatu isegi teravaima tuule ega pakaseima kĂźlmaga. Craft Storm 2.0 treeningud muutusid just paremaks.

VARUSTUS

KAITSEVARUSTUS ANNAB PARIMA ELAMUSE TEKST LAURA KALAM FOTOD HEAD/K2

MÄESÕIDUVARUSTUS EI KOOSNE VAID SÕIDUVAHENDIST JA SAABASTEST. HEA JA KORRAS KAITSEVARUSTUS ON SAMA TÄHTIS KUI SUUSAD VÕI LUMELAUD.

Nauditava ja ühtlasi turvalise sõiduelamuse tagamiseks peavad mäesuusatajal või lumelauduril olema hea sõiduvahend, ilmale vastav riietus ja korralik kaitsevarustus. Mäele minnes on kõige tähtsam kaitsta oma pead ning põrutuste ja vigastuste vältimiseks peab sõites kandma kiivrit.

NAGU KIIVRITELGI, ON KA KVALITEETSETEL MÄEPRILLIDEL SISSE EHITATUD VENTILATSIOON, MIS EI LASE PRILLIDEL SEESTPOOLT UDUSEKS MINNA. need kergesti kiivri küljest ära võtta. Mõned kiivrid on aga nii mugavad, et neile sisse ehitatud kõrvaklappe saab Bluetoothi abil oma muusikaseadmega ühendada ja nii ei pea tülikate juhtmetega sahmerdama.

Pimestav ja sillerdav lumi Kohustuslik kaaslane Oluline on kontrollida, et kiiver oleks kerge ja kandjale paras. Liiga väike peakaitse jääb kandja kuklasse peanupu otsa istuma, suur kiiver aga loksub ette ja taha. Paras kiiver on kindlalt paigas ja mugav. Peakaitsmel peavad sees olema ka pehmendused, et kukkumine oleks võimalikult valutu. Lisaks on heal peakaitsmel ka ventilatsioonisüsteem, mis reguleerib temperatuuri kiivris. Muusikasõprade jaoks on lihtsaks tehtud ka lemmikpalade kuulamine: nimelt on kiivritesse sisse ehitatud audiosüsteemid. Kõrvaklapid on muidugi eemaldatavad ja vajaduse korral saab

140

TALV 2016

Selleks, et kõrgmäestike ere päike ja peegeldav lumi silmadele liiga ei teeks, tuleb kanda mäesõiduprille. Peale UVkiirte kaitsevad prillid ka okste, lume ja tuule eest. Mäel prille kandes on hea nähtavus tagatud nii päikseliselt säraval talvepäeval kui ka sombuse ja lumise ilmaga. Prille valides tuleb silmas pidada, et pilvise ilma korral tuleks kanda heledamaid ja heleda päikese korral tumedamaid klaase. Kui mitme prillipaari soetamine tundub ebapraktiline, siis leidub ka prille, mille klaas on kergesti vahetatav. Nagu kiivritelgi, on ka kvaliteetsetel mäeprillidel sisse ehitatud ventilatsioon, mis ei lase prillidel seestpoolt uduseks minna. Selleks, et mäeprillid viga ei saaks,

tuleb neid korralikult hooldada. Kui nad parasjagu kasutuses pole, tuleks neid hoida spetsiaalses prillitoosis. Lisaks tuleb klaasilt niiskus pehme riidega ära pühkida.

Seljakott kui elupäästja Need mäesuusatajad ja lumelaudurid, kellele meeldivad puutumatud nõlvad, peaksid mäele minnes kaasa võtma seljakoti, millel on turvapadi (ingl airbag). Kuna hooldamata radadel on laviini- ja eksimisoht suurem, peab sõitja selleks valmis olema. Laviinis võib turvapadi päästa suusataja või lumelauduri elu, sest see ei lase sõitjal lume alla mattuda. Turvapadjaga seljakotid on kerged ja sinna mahub kõik mäele minemiseks vajalik. Koti küljes on spetsiaalsed rihmad, kuhu kinnitada oma sõiduvahend.

TURVAPADJAGA SELJAKOTID ON KERGED JA SINNA MAHUB KÕIK MÄELE MINEMISEKS VAJALIK. Lisaks on seal ka eraldi pehmendustega tasku mäeprillide jaoks. Mäele minnes tuleks seljakotti panna termokile, laviinilabidas, piipar ja sond. Kaasa tuleks haarata ka vedelikku ja energiarohkeid suupisteid, näiteks batoone või geele. Igal juhul tuleb parima elamuse saamiseks soetada endale ka korralik kaitsevarustus.

2017

2016 / 2017 Freeride

2016 / 2017 Scelto Dai Tester

Suusk nĂľudlikule suusatajale. 132 / 95 / 115 All-Terrain Rocker K2 Konic tehnoloogia Metall laminaat k2skis.com @k2skis #seriousfun

Saadaval Ă&#x153;lemiste Sportlandis

SÜNDMUSED

SELLE HOOAJA

Foto Elamusretked.ee

MUST BE TEKST MARGUS REINTAL

ELAMUSRETKEDE SARI KULMINEERUB ESIMESE LUME RETKEGA Foto Üllar Kubja

DISC GOLF – HARRASTUS, MIS EI SÕLTU AASTAAJAST Foto Sportland

142

TALV 2016

Elamusretkede kepikõnni- ja käimissari hõlmab kõndimisretki Eestimaa põnevatesse ja avastamist väärt paikadesse. Elamusretkede eesmärk on pakkuda liikumisharrastajatele regulaarset liikumisvõimalust kaunis looduses ning tutvustada paiku, mis asuvad Eestimaa eri otstes. Igal kuul toimub vähemalt üks retk piirkonda hästi tundva retkejuhiga. Kui osalejaid on palju, on retkejuhte mitu ja rühmad liiguvad eri tempos, et

EESTI JALGPALLIKOONDIS KOHTUB VÕÕRSIL EKSOOTILISTE VASTASTEGA

igas füüsilises vormis retkelised saaksid kaasa teha. Nagu nimele kohane, pakuvad retked erinevaid elamusi. Nii mõnigi kord tuleb üle kraavi hüpata, soojemal ajal on oht varbad märjaks saada ning korraldajad ei garanteeri, et valged tossud alati valgeks jäävad. 6. novembril on retke sihtkoht Maardu ja 3. detsembril jõutakse esimese lume retkega Palamusele. Täpsem info elamusretked.ee.

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses jätkuvad disc golf’i nädalamängud kogu hooaja vältel. 18 korviga Prodigy Kõrvemaa disc golf’i rada on mõeldud harrastajatele ja juba kogenumatele mängijatele. Algajatele soovitame mängida 1.–9. rajal. Nädalamänge peetakse pühapäeviti, novembrikuus algusega kell 12.00. Jõulumängu ajaks on planeeritud 25. detsember kell 12.00. Täpsem info korvemaa.ee.

Enne Kariibi maadesse jõudmist mängivad sinisärklased 13. novembril 2016. MMi valikturniiri maailma edetabeli teise satsi Belgiaga. Kohtumised Kariibi saartega toimuvad 19. novembril 2016 Saint Kittsi ja Nevisega ning 22. novembril 2016 Antigua ja Barbudaga.

SÜNDMUSED

PALLID HAKKAVAD SAALIDES LIIKUMA AINA TÄPSEMALT JA KIIREMINI! Tartu ülikooli korvpallimeeskond ootab vanu ja uusi kossufänne taas tribüünidele. Tule tutvu uue hingamise saanud tiimiga! Täpsem info basket.ut.eu. Tallinlastel on aga Tartu suurimale rivaalile BC Kalev/Cramole võimalik kaasa elada Saku Suurhallis. Otsi infot juurde bckalev.ee. Kuid praegu lendab kõige kõrgemalt Eesti võrkpallikoondis. Ela kaasa nii koondise kui ka Saja Liiga võistlustele, vaata volley.ee.

KOGU SPORDI-AASTA VÕTAB KOKKU PIDULIK JA SUURSUGUNE SPORDISÜNDMUS – SPORDIAASTA TÄHTEDE GALA Kes on selle aasta Eesti parimad sportlased ja treenerid? 27. detsembril teeb sündmusest otseülekande Kanal 2.

Foto Kersti Niglas

JOOKSUTOSSE EI OLE MÕTET VEEL KAPPI PEITA! Sportlandi Bottecchia jalgrattatiimi sõitja Janelle Uibokand veab õhtujooksu võistlussarja. Õhtujooksu idee sündis 2015. aasta sügisel Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppekavasse kuuluva aine „Spordijuhtimise alused” raames, kus tudengitest moodustatud rühm pidi välja mõtlema spordiürituse ning selle ka kursusetöö raames ellu viima. Nii toimuski esimene võistlus 25. novembril 2015 Tartu õhtujooksu nime all. Esimesest üritusest võttis osa 250 võistlejat ning osalejate positiivne tagasiside andis tudengiprojekti meeskonnale veelgi indu juurde. Nii sündis idee

ME TAHAME LUND!

korraldada 2016. aastal neljaetapiline jooksuüritus. Sellel hooajal on jäänud veel üks õhtujooksu etapp, mis toimub 23. novembril. Viimane etapp (7,7 km) joostakse samuti Tartus, start antakse Anne kanali äärest kell 19.19. Viimane etapp on eriline selles mõttes, et toimumiskoht ja rada on sama, kus toimus möödunud aastal esimene õhtujooksu võistlus. Jooks on veel eriline seetõttu, et see toimub nädala sees kolmapäeval ning õhtusel ajal. Samuti on stardiaeg ja distantsid tavapärastest jooksudest erinevad. Üritusest koduleht: ohtujooks.ee. Foto õhtujooks.ee

Aasta alguses toimub mitu suurt suusavõistlust. Üle pika aja korraldab Tehvandi taas Otepääl maailma karikavõistluseid murdmaasuusatamises (praeguste plaanide järgi 18.–19. veebruaril 2017). Maailma murdmaasuusaparemik on taas koju kätte toodud. Samal nädalavahetusel toimub ka Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses Tallinna suusamaraton 2017. Suurt talvist laulupidu Tartu maratoni on praeguste plaanide kohaselt oodata 26. veebruaril 2017. 55-aastase ajalooga Tartu maraton on maailma üks vanimaid suusamaratone ning ka osalejate arvu ja korralduse poolest saavad maailmas vastu vaid üksikud. Lisaks traditsioonilistele OtepääElva 63 km ja Arula-Elva 31 km distantsidele on igal aastal Tartu maratoni kavas ka avatud raja sõit, teatemaraton ning üritused lastele.

Foto Kaimo Puniste

Foto CEV

TALV 2016

143

HOKI

TEKST MERILIN PIIRSALU FOTOD EESTI JÄÄHOKILIIT

BALTIKUMI

MÕÕDUVÕTT HOKIVÄLJAKUL »»»» JÄÄHOKI ON TALISPORDIALA, MIS MEIE NAABERRIIKIDES SOOMES, ROOTSIS JA VENEMAAL ON ÜLIPOPULAARNE. SELLEKS, ET KA KOLMES BALTI RIIGIS HOKILE SUUREMAT KÕLAPINDA ANDA NING PÕNEVAT ALA PUBLIKULE TUTVUSTADA, ON ELLU KUTSUTUD BALTIMAADE RÄNDKARIKATURNIIR JÄÄHOKIS EHK BALTIC CHALLENGE CUP.

B 144

TALV 2016

Vaata veebist Eesti koondist tutvustavat videot ning loe, kes on meie koondise võtmemängijad.

bit.ly/eestihoki

Baltic Challenge Cup toimub 4.– 6. novembrini Tallinnas Škoda jäähallis. Eesti Jäähokiliidu president Rauno Parrase sõnul on tegu tasemel hokisündmusega, millest saab igaaastane traditsioon ning mis hakkab toimuma kordamööda kolmes Balti riigis. Turniiril osalevad Eesti ja Leedu A-koondis ning Läti B koondis “Tulemas on korralik ja kvaliteetne turniir, mis hakkab toimuma iga kolme aasta tagant Tallinnas, just novembri alguses, sest enamikes profiliigades on siis koondiste pausid ning kõik mehed saavad tulla koondist esindama,” ütleb Parras.

HOKI Eesmärk hokit elavdada

Baltic Challenge Cupi algatus tuli Eesti Jäähokiliidult. „Üks meie põhilistest eesmärkidest on ju hokit populariseerida. Hea viis seda teha on tuua kodumaale võimalikult kvaliteetset hokit ja süstida hokipisik ka nendesse inimestesse, kes selle mänguga seni kokku puutunud ei ole. Samuti tahame noortele mängijatele näidata, et koondisesse kuuluda on hea ja prestiižne, ning anda neile tõuge selle nimel pingutada,” selgitab Parras ning lisab, et kuna ka koondis vajab ettevalmistavaid mänge, siis võikski kõik need asjad liita. „Veel üks oluline põhjus on see, et Balti riikide ühine turniir passib hästi kogu Eesti, Läti ja Leedu hoki elavdamiseks,” nendib Parras.

Maailmas kuulub Eesti I divisjoni B-gruppi

Kui rääkida Balti riikide hokitasemest, siis kahtlemata on kõige kõrgemal pulgal lätlased, kes kuuluvad maailma 16 parima meeskonna sekka. Selle aasta MM-il Läti küll alagrupist edasi ei jõud-

HOKI ON LAHE, SEST SEE ON NIIVÕRD KIIRE JA ATRAKTIIVNE NING ANNAB MÄNGIJATELE FÜÜSILISELT VÄGA PALJU.

BALTIC CHALLENGE CUP 4.–6. NOVEMBRIL TALLINNAS ŠKODA JÄÄHALLIS Kes osalevad? » Eesti A-koondis » Läti B-koondis » Leedu A-koondis Miks kohale tulla? » Atraktiivne ja kiire hoki Baltimaade tippude etteastes » Erisugused show-elemendid » Muusikalised etteasted » Ägedad tegevused lastele Täpsem info turniiri kohta: www.icehockey.ee

nud, aga taset näitab seegi, et näiteks Rootsi meeskond suutis Lätist jagu saada alles lisaajal. Eesti koondis on viimased kümme

aastat pendeldanud I ja II divisjoni vahel, kuid viimasel kahel aastal on suudetud I divisjoni B-grupi MM-turniiril saavutada viies koht, mis peaks maailma edetabelis tähendama 27. kohta. Samasse divisjoni kuulub ka Leedu hokikoondis. „Leeduga võrreldes oleme suures plaanis küll tagaajaja rollis, aga oleme teineteise jaoks mängitavad vastased – selle aasta OM-i kvalifikatsiooniturniiril suutis Eesti üle 16 aasta Leedu alistada,” toob Parras välja. Kuna Läti tuleb Balti turniirile osalema B-koondisega, ongi oodata võrdseid, tasavägiseid ja põnevaid mänge.

Hoki on lahe

Tasakaal, kiirus, vastupidavus ja põnev võistluslik element on märksõnad, mis jäähokit iseloomustavad. „Hoki on lahe, sest see on niivõrd kiire ja atraktiivne ning annab mängijatele füüsiliselt väga palju. Aga ka pealtvaatajatele – vähesed spordialad suudavad pakkuda nii korralikku mängumelu ja kaasaelamist,” usub Parras ning lisab, et hoki on emotsionaalne ala, mille sisse sattudes on sellest väga keeruline välja saada. Jäähokiliit otsib eri võimalusi, kuidas tuua üha rohkem harrastajaid ja pealtvaatajaid hokiväljakule või väljaku äärde. Sel suvel tehti algust jäähallide projekti tutvustamisega Eesti omavalitsustele. Projekti eesmärk on püstitada lihtsaid halle, kus pakutaks aastas 8–10 kuu jooksul rahvale võimalust tegeleda hoki ja teiste jääaladega. Samuti püütakse leida võimalusi, kuidas muretseda hokiga alustavatele lastele tasuta varustust.

FAKTE EESTI KOONDISEST » Maailma edetabelis 27. koht » 60% koondise mängijatest treenivad välisklubides » Põhiviisikusse kuuluvad Villem-Henrik Koitmaa, Robert Rooba, Andrei Makarov, Lauri Lahesalu, Aleksandr Petrov

TALV 2016

145

MÄESPORT

TORMIJOOKS

PUUTUMATA NÕLVADELE

KUIDAS ON MUUTUNUD MÄESPORDIMAAILMA TRENDID? KAS OMA KOHT ON ENDISELT NII SUUSKADEL KUI KA LUMELAUAL JA MILLISED ON UUED PÕNEVAD STIILID?

Kui esialgu suusatati selleks, et mugavamalt ja kiiremini edasi jõuda, siis üsna pea arenes sellest välja aktiivne ja meeleolukas ajaveetmisvõimalus. Peagi aga hakkas mäenõlvadel põnevust pakkuma ka lumelauasõit. Praeguseks on mõlemad spordialad palju edasi arenenud ning sobiva stiili leiab endale iga lumesõber. Esimest korda eristati murdmaasuusatamist mäesuusatamisest 1930. aastal, kui mäenõlvadele ehitati esimesed tõstukid. Kui toona sarnanes mäesuusavarustus murdmaa omaga, siis 1947. aastal hakkasid mäenõlvadel puhuma uued tuuled. Nimelt tegi mäesuusavarustuses suure hüppe Howard Head, kes disainis vineerist sisemuse, alumiiniumist katte, plastist küljeosade ja terasest kantidega suusad. Puidust liikumis-

vahendid olid seega minevik. 1980. aastate alguses tõi mäesuusatootja K2 turule aga suusad, mille küljed olid kumerad. See lubas mäel märksa mugavamalt manööverdada ja pöörata: revolutsioon mäenõlval oli sündinud.

TEKST LAURA KALAM FOTOD SALOMON

Mäenõlva konkurendid Kuigi mäesuusatamine on igati aktiivne ja adrenaliinirohke meelelahutus, hakkas peagi populaarsust koguma lumelauasõit. 1965. aastal leiutas Sherman Poppen esimese lumelaua eelkäija – snurfen’i. Kahest suusast kokku kruvitud alus osutus üsna populaarseks ning kümne aasta jooksul toodeti snurfer’eid üle kümne miljoni eksemplari. Esialgu oli lumelauaga sõitmine suusakeskustes keelatud, kuid üsna pea mõisteti, et see on hea viis raha teenida. Suicide

TALV 2016

147

MÄESPORT matkajad olema teadlikud lumelaviini tekkimise ohust ja oskama seda vältida. Ala kogub üha suuremat populaarsust nii murdmaasuusatajate kui ka alpinistide hulgas, kes otsivad uusi põnevaid väljakutseid.

FREESKI

KOOS MÄESUUSA- JA LUMELAUAVARUSTUSEGA ON ARENENUD KA SÕIDUSTIILID.

»»»»

Sixi suusakeskus Vermontis oli esimene keskus Ameerika Ühendriikides, kes lubas 1982. aastal lumelaudurid oma radadele. Aspen oli üks viimaseid suusakeskusi, kes lumelaudurid oma nõlvadele lubas – tema tühistas lauakeelu 2001. aastal.

Piiride ületamine ja loovus

Koos mäesuusa- ja lumelauavarustusega on arenenud ka sõidustiilid. Kui eelmisel sajandil nautisid suusatajad ja lumelaudurid hooldatud nõlvadel slaalomit ja kiirlaskumist, siis nüüd murtakse piiridest välja. Koos tehnoloogia arengu ja adrenaliiniotsijate arvu kasvuga on aina populaarsemaks muutunud puutumata nõlvad ja trikisõit.

OFF-PISTE Hooldamata nõlvad on mäesuusatajatele ja lumelauduritele midagi erilist ning värske lume peale joostakse lausa tormi. Inimtegevusest puutumata nõlvad eeldavad aga veidikene hulljulgust ja teistsugust varustust. Märgistamata aladel ja sügavas puuderlumes sõitmine pakub palju üllatusi ja adrenaliini, kuid sellistel radadel tuleb olla ettevaatlik. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata lumelaviinidele ja kivistele mäepaljandi-

tele. Off-piste pakub põnevust sõitjatele, kellele on suusakeskuste rajad juba ammu pähe kulunud. Puutumata nõlvad päästavad suusatajad ja lumelaudurid piiridest välja, pakuvad vabadust ja loomingulisust.

Ka uuekooli suusatamisena tuntud freeski hõlmab trikitamist, hüppamist, pargisõidu ning renni elemente. Stiil sündis 1990. aastate lõpus ning on sellest ajast peale populaarsust kogunud. Freeski harrastajaid võib kohata nii hooldamata nõlvadel trikitamas kui ka spetsiaalsetes parkides vigursuusatamas. Freeski eesmärk on siduda võimalikult palju suusastiile ja panna sõitja kompama oma oskuste ja loovuse piire. Ainus reegel on see, et reegleid ei ole.

TELEMARK Telemarki suusastiil hõlmab nii mäesuusatamise, murdmaasuusatamise kui ka suusahüpete elemente. Stiil on oma nime saanud legendaarse Norra suusa-

SKI TOURING Suuskadel matkamist harrastatakse üldjuhul suusakeskuste piiridest väljaspool. Matkajal peavad olema head teadmised ja oskused, et puutumata nõlvadel sõita ja navigeerida. Tihtilugu osutuvad suusamatkad mitmepäevasteks. Lisaks laskumistele ronitakse kõrvalise abita ka mäest üles, see aga nõuab väga head füüsilist vormi. Nagu ka off-piste-sõitjad, peavad suuskadel

Vaata, millised on maailma parimad suusakuurortid

piirkonna Telemarki järgi, kus seda esimesena viljelema hakati. Tänapäeval tuntud Telemarki suusastiil kogus populaarsust juba 1970. ja 1980. aastatel. Selle stiili harrastajad kasutavad erilist varustust, mis lubab neil kergesti nii üles- kui ka allamäge liikuda. Mäesuusatajatele on see mõnus vaheldus, sest vaja on teistsugust varustust ja liikumist.

SLOPESTYLE

» bit.ly/parimkuurort 148

TALV 2016

Pargisõitu harrastavad nii suusatajad kui ka lumelaudurid. Tegu on lumelauasõidu või mäesuusatamise ja akrobaatika elementide kombineerimisega. Eesmärk on kasutada laskumisrajal olevaid takistusi võimalikult puhtalt ja loovalt trikkide tegemiseks. Sõitja saab rajal olevatest elementidest kombineerida just endale meelepärase raja. Ka see ala kogub populaarsust, sest hüppetrampliinid, torud ja relsid lisavad sõidule hulganisti põnevust.

O N E I L L.C OM

BRÄND TEKST LAURA KALAM FOTOD SALOMON

ALPIDE SÜDAMES

SÜNDINUD PEREFIRMA

SALOMON

SPORDIBRÄND SALOMON JÕUDIS UUENDUSLIKE IDEEDE JA DISAINIGA SUUSAVARUSTUSE TIPPU JUBA 60 AASTAT TAGASI. MIS PEITUB AGA SELLE VASTUPIDAVA KAUBAMÄRGI NIME TAGA? ÕIGE VARUSTUSE PUHUL

Nimelt oli Georges Salomon 20. sajandi teisel poolel vaieldamatult üks kõige mõjukamaid ja uuendusmeelsemaid suusavarustuse tootjaid. Perefirma, mis sai alguse 1947. aastal Prantsusmaal, Alpide südames Annecys, on nüüdseks tuntud üle terve maailma. Ettevõtte loomise taga seisid Georges Salomon, tema isa François ja ema Jeanne.

Väikesest töökojast maailma tippu

Perekonna alpikülas paiknenud töökojas valmistati esialgu tollele ajale kohast suusavarustust. Üsna pea leiti aga uuenduslikke ideid ja nii sündiski legendaarne kaubamärk. 1957. aastal asendas Salomon nahast suusakinnitused innovaatiliste suusasidemetega. 15 aastat hiljem tõusis ettevõte kõige edukamaks suusasidemete tootjaks maailmas, müües ainuüksi 1972. aastal üle miljoni paari kinnitusi. 1990. aastal lasi Salomon turule aga esimesed suusad.

Ettevõtte pühendumus ja suur kirg talispordi vastu on toonud palju uusi tuuli nii alpi- kui ka murdmaasuusavarustusse. Kaubamärk on toonud uusi lahendusi ka lumelauasõitjatele, mägironijatele, matkajatele ja paljude teiste spordialade harrastajatele. Salomoni teeb eriliseks see, et ta leiab uudsetele ideedele ka praktilise lahenduse. Firma nihutab võimalikkuse piire, et pakkuda oma varustuse kasutajale parimaid elamusi nii suusa- kui ka matkarajal.

ON VABAS ÕHUS VIIBIMINE PUHAS SEIKLUS JA NAUDING vaid elamusi. Salomoni eesmärk on toota spordivarustust nii tippsportlastele kui ka tulihingelistele harrastajatele. Oluline on see, et kandja tunneks ennast mugavalt ja ületaks endale seatud eesmärke. Ei ole olemas halba ilma – õige varustuse puhul on vabas õhus viibimine puhas seiklus ja nauding.

Koostöö parima võimaliku elamuse nimel

Salomon valmistab eri spordialadele mõeldud jalatseid, rõivaid ja sinna juurde kuuluvat varustust. Kõik tooted on valminud Annecy Design Centeris koostöös sportlaste, disainerite ja tootearendajatega. Sellise koostöö abil otsitakse toodetele pidevalt uusi lahendusi, mis pakuksid nende kasutajale meeldi-

See on Salomon!

bit.ly/seeonsalomon

150

TALV 2016

EKSTREEM Foto Arturs Pavlovs

TEKST AGNESE LUDZĪTE

Skijöring

DIAGNOOS:

Meenutab sõitu lumesaani ja koerarakendiga, ainult et ... saani pole. On hoopis suusad. Ajalooliselt on suusatajat mööda lund või jääd vedanud koerad või hobune. Võistlused skijöringus toimuvad peaaegu igas riigis, kus talved on lumised. Kõige varem pääseb skijöringu rajale Venemaal (Kalevala, Karjala), kus koerarakendiga veetaval suusatajal tuleb läbida 440 ülipõnevat kilomeetrit. Tänapäeval kasutatakse vedava jõuna ka mototransporti, mis kuulub skijöringu kõige populaarsema viisi juurde praegu Lätiski.

ADRENALIINI DEFITSIIT! Foto Red Bull

„Kelgutamine” labidaga See on justnagu mäest alla sõitmine ja istumise all on mingi suvaline alus. Nagu lapsepõlveski, aga juba uuel tasemel – põhimõte on sama, aga tolle aluse asemel on ... labidas. Idee sündis üle 40 aasta tagasi, kui suusakuurortide töötajad kasutasid sellist sõidutehnikat ühest kohast teise liikumise hõlbustamiseks. Tänapäevastel võistlustel saavutab selle ala eliit

152

TALV 2016

3 kiiruse isegi kuni 112 km/h. Ka Lätis pole labidal kelgutamine midagi uut. 2013. aastast on peetud Sigulda bobi- ja kelgurajal võistlusi Shovel Race, mis iga hooajaga meelitavad juurde üha uusi huvilisi. 2015.–2016. hooaja üldliider meeste arvestuses on Aigvars Eglītis (kiirusrekord 74,3 km/h), naiste arvestuses Ance Jankava (69,8 km/h), paarissõidus Kristaps Turauskis ja Gunita Turauska (77,5 km/h).

KUI TAVAPÄRASTE TALISPORDIALADEGA POLE ÕNNESTUNUD KOGEDA LOODETUD EMOTSIOONE JA RAHULOLU NING HING IHKAB ENDISELT ANDA JÄRELE LOOMULIKELE INSTINKTIDELE, ON EKSTREEMSPORT JUST SELLISTE TUNNETE RAHULDAMISEKS. TÕSI – SUUR OSA EKSTREEMSPORDIALASID ON PIGEM SUVISED, OMETI ON TALVELGI PIISAVALT PALJU HUVITAVAID VÕIMALUSI, ET PANNA SÜDA HOOGSAMALT PÕKSUMA NN PUNASE TRASSI VÄÄRILISE KIIRUSEGA.

EKSTREEM

Foto Jaanus Ree

Sõit lumekajakiga Sõit kajakiga mööda kiiret ja kärestikulist jõge on nagunii üsna raskesti prognoositav ja emotsioone põhjustav tegevus. Kuid nüüd kujutage ette, et laskute selle väikese suletud tüüpi paadikesega – sellise värskelt vahatatuga – alla lumisest mäest. Aeruga võite küll veidi kontrollida paadi libisemise suunda, kuid vaha tõttu libiseb sõiduk väga suure kiirusega. Need, kes tõsiselt ihaldavad

võimsaid adrenaliinikoguseid, peavad usinalt otsima mõnda suusakuurorti Alpides, kus kajakkimine lubatud. Selle ala toetajate hulk on väike, kuna sõiduki raske juhtimise tõttu on sõidu tulemust tõepoolest võimatu ette näha. Kuid kui alustuseks sobivad ka Baltikumi künkad, on olemas võimalus osaleda Red Bulli korraldatavatel võistlustel Red Bull Snow Kayak, mida on juba peetud siinsamas, naaberriikides Eestis ja Lätis.

Lumejalgrattasõit ehk ski biking

Foto Robin Haldane

Foto Joerg Mitter

Ice Cross Downhill Kiireim spordiala (uiskudel) maailmas, mis ühendab kiiruisutamist, lumelauakrossi ja kiirlaskumist. Jäärada, millel sportlased võistlevad, võimaldab kuni 600 m pikkust mäest laskumist. Rada üllatab nii oma järskude kurvide kui ka ootamatute tõusudega. Esimesed Ice Cross Downhilli võistlused toimusid 2001. aastal Stockholmis, 2010. aastal aga korraldati juba esimesed maailmameistrivõistlused Red Bull Crashed Ice. Võistlustel saavutavad sportlased kiiruse üle 50 km/h. Selle spordiala puhul on esikohal suurepärane uisutamisoskus, mistõttu tegelevad sellega ainult elukutselised sportlased, esmajoones hokimängijad. 2015. aastal võitis meeste arvestuses maailmameistritiitli kanadalane Scott Croxall ja naiste arvestuses soomlanna Salla Kyhala.

»»»»

Ski biking, skibobbing ehk sõitmine lumejalgrattaga on ala, mida peetakse üheks lihtsaimaks ekstreemspordialaks. Võib öelda, et see on suusatamise ja BMXi rattaga sõitmise ühendus, pluss väike motospordi nüanss. Lumejalgratta ajalugu ulatub 19. sajandi teise poolde, mil ratas sai Alpide piirkonnas eriti populaarseks ühest kohast teise liikumise vahendina, millega sai kergesti läbida pikki distantse ja vedada ka pagasit. Jalgratast ja lumejalgratast ühendasid toona küll vaid väline sarnasus ja nimetus, tänapäevane lumeratas näeb välja täpselt nagu jalgratas, mille rattad on lihtsalt suuskadega asendatud.

Foto Shutterstock.com

Lumesurf on tekkinud lume- ja lohelaua muutumise tagajärjel. Ehkki lumesurf nõuab füüsilist jõudu samapalju kui lohesurf ehk lohetamine, on tegemist siiski igale entusiastile suhteliselt vabalt kättesaadava spordialaga. Varustusse kuuluvad lumelauduri rõivad ja laud ning lohesurfi lohe. Lumelaua asemel võib kasutada ka suuski või uiske. See spor-

Lumesurf

diala ei nõua spetsiaalset territooriumi või rada, kus sellega tegelda – pole tarvis isegi mäge, piisab suurest ja avarast alast, kus pole puid, elektriposte või muid takistusi. Selge see, et vaja on ka sobivat tuult. Kõrgeim pilotaaž, mis selle spordiala puhul saavutatav, on võrreldav paraplaanilennuga, sest edukalt sooritatud hüpe võib kesta minuti või isegi kauem.

Või vaata: bit.ly/icecross TALV 2016

153

TALVEPUHKUS

Ischgl (Austria) Kui uurida internetist parimate après skikohtade nimekirja, ei saa märkamata jääda Ischgl, mida on mainitud peaaegu igas listis. Ischgl on üks prestiižsemaid ja säravamaid kuurorte Austrias, mille territooriumil valitsev melu, kitsastel rahvarohketel tänavatel pulbitsev energia ning vilgas ööelu ei jäta külmaks ühtki külalist. Näiteks aprillis toimus siin Muse’i kontsert, mis tõi kokku 14 000 kuulajat. Teadaolevalt asub Ischglis parim après skibaar maailmas: Trofana Alm. Samuti asuvat siin pikantseimad striptiisibaarid. Sellest kohast peavad lugu ka lumelaudurid, kuna siin asub Boarders Paradise, suurim lumelauapark Euroopas. Kui soovid pigem olla rahus ja vaikuses, pakub kuurordi lähiümbrus jalutajatele mitut loodusrada ja 48 km murdmaasuusaradasid.

www.ischgl.com

TEKST AGNESE LUDZĪTE

MITTE LIHTSALT TALIKUURORDID KUI SU EESMÄRK POLE JUST EAT-SKI-SLEEP-REPEAT, SIIS ON MEIL SULLE PAKKUDA VALIK PAIKADEST, MIS ON MIDAGI ENAMAT KUI PELGALT SUUSAKUURORDID.

Enne kui otsustada ühe või teise paiga kasuks, tasuks uurida ja võrrelda mitte ainult suusaradade omadusi, vaid ka meelelahutusvõimalusi. Siin peaks tähelepanu pöörama prantsuskeelsele sõnapaarile après ski (pärast suusatamist) ja sellega seotud üritustele. Après ski tähendab lühikesi, kuid intensiivseid pidusid, mille eesmärk on tähistada suurepärast mägedes veedetud päeva teistega suheldes, end väikese napsuga soojendades ja tagatipuks suusasaabastes laual tantsides.

Livigno (Itaalia) Võimsate Alpidega Itaalia on mäesuusatajate sihtpunktina väga hinnatud koht, sest itaallased ise peavad suusatamist suurepäraseks ajaveetmisviisiks, mis ei tähenda ainult suusatamist, vaid ka elu tähistamist. Väike Livigno külake oma lugematute baaride, restoranide ja diskoteekidega on elu tähistamise poolt selle kõikides värvides. Ka suusaterritoorium ei lase pettuda – trasside kogupikkus on 110 km ning need sobivad kõikide kategooria suusatajatele ja lumelauduritele. Livigno on saanud tuntuks kui suusakuurort, kus on kõige rohkem après ski-kohti, jättes selja taha isegi ühe suurimatest suusakuurortidest Põhja-Ameerikas: Vail Mountain Resorti.

www.ski-livigno.com TALV 2016

155

LUMELAUD

TALVEPUHKUS

La Clusaz (Prantsusmaa) Vaata videot telefonis selle QR-koodiga!

Sankt Moritz (Šveits) Eksklusiivne. Kallis. Kui need sõnad sind eemale ei peleta, peaksid kasvõi korra St. Moritzi suusakuurorti külastama. St. Moritzist räägitakse sageli kui lumevaipa mähitud St. Tropezist. Seda kuurorti peetakse maailma vanimaks ning siin on pisimaiski detailis tunda Šveitsi glamuuri, eksklusiivsust ja kvaliteeti. Siin on täiuslik lumi, mis koos avarate trassidega

Mayrhofen (Austria) Mayrhofeni kuurort on eriline selle poolest, et olenemata sellest, kas meie kandis on talv või suvi, on siin lumi ikka maas. Seejuures on Penkenil meeldiv suusatada ka ekstreemsetes ilmastikuoludes: trassid asuvad puude vahel, mis kaitsevad tuule eest, ja mäele saab mugavalt kinnises tõstukis. Need, kes janunevad suuremaid adrenaliiniannuseid, peaksid minema Harakiri nõlvale, millel on koguni 78%

teeb suusatamisest tõelise naudingu. Need, keda kannustab rahutu vaim, ja keda eksklusiivsetes spaahotellides olesklemine ainult haigutama ajab, peaksid vaatama kuurordi kodulehte – sealt leiab ürituste kalendri, mis tõendab, et seltsielu St. Moritzis talveund ei maga.

www.stmoritz.ch

kalle. 11. kuni 16. detsembril 2016 toimub Mayrhofenis Altitude Comedy Festival, kus saab nautida maailmakuulsate koomikute etteasteid. Koht, mida peaks kindlasti Mayrhofenis külastama, on The White Lounge. See on kuue meetri kõrgune jääst hoone suurepärase terrassibaariga, kus pakutakse ka ööbimisvõimalust. Toad on mõistagi üleni jääst.

www.mayrhofen.at

Ehkki La Clusaz on omandanud tähtsa Prantsusmaa suusakuurordi kuulsuse, on tal salapärasel moel õnnestunud kaitsta väikese ja maalilise Prantsuse külakese sarmi. Kuigi kuurordis pole ülisuuri suusatrasse, sobib kogu ala suurepäraselt eri tasemega suusatajatele ja lumelauduritele. See kuurort on hinnatud ka murdmaasuusatajate hulgas: La Clusaz’ territooriumil toimub 17. ja 18. detsembril 2016 maailmakarikavõistluste etapp, mis on vaatajatele ja toetajatele tasuta. Pidude austajatel tasuks mõelda võimalusele külastada kuurorti 29. märtsist 2. aprillini 2017, kui La Clusaz’s toimub Prantsuse netiraadio korraldatav festival Radiomeuh Circus Festival. Viie päeva vältel hoolitsevad energilise meeleolu eest DJ-d, kes astuvad üles nii suusaradadel kui ka külakeses, pakkudes kolmel õhtul võimalust möllata elektroonilise muusika kontsertidel spetsiaalselt püstitatud tsirkusetelgis.

www.laclusaz.com Radiomeh Circus Festival ja energiline muusikapala

Bansko (Bulgaaria)

Vaata videot telefonis selle QR-koodiga!

www.banskoski.com

156

TALV 2016

Kui sa ei saa isegi hästi aru, mida hing rohkem ihkab – talisporti, kultuuriajaloolist naudingut või hoopis meelelahutust mõnel festivalil –, tuleks tappa kolm kärbest ühe hoobiga ja võtta ette tee Banskosse. Rikkaliku maastikuga mägilinn Bansko kujutab endast unikaalset vana, traditsioonilise ja tänapäevase arhitektuuri kompotti. Bansko suusakuurordi radade pikkus on 75 km, seega leiab igaüks sobiva raja. 11. kuni 16. märtsil 2017 leiab siin aset üks huvitavamaid muusikafestivale maailmas, Horizon Festival, mille raames toimub nii päeval kui ka ööl palju üritusi. 120 diskorit, kontserdid 30 laval, vahuveinibaarid, kino ja palju muud – võib juhtuda, et sportlikud tegevused jäävad nii isegi tagaplaanile.

sportlandmagazine.com

Vaata videot telefonis selle QR-koodiga!

Kaspar Taimsoo olümpiapronks

Allar Raja

olümpiapronks

Parka COASTAL 2 PARKA | 259.95 Saapad STOCKHOLM | 129.95

Parka MOUNTAIN MURDO | 449.95 Saapad BACK-TO-BERKELEY | 129.95

Liis Lass näitleja

Adeele Sepp näitleja

Adeele Sepp

Parka W ZANECK PARK | 279.95 Saapad BACK-TO-BERKELEY BOOT II | 129.95

Parka NAIAD PARKA | 349.95 Saapad AUTHENTICS | 179.95

Liis Lass näitleja

Adeele Sepp näitleja

Parka AW JOURNEY PARKA | 249.95 Saapad BACK-TO-BERKELEY BOOT II | 129.95

Parka PASSION WS PARKA | 249.95 Saapad AUTHENTICS | 179.95

Aeg nõuab uusi lisandväärtusega toite Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja

Innovaatilisus ja teadus argielus pole enam kauged märksõnad. Nende vilju saame igapäevaselt noppida kas või näiteks kaubanduskeskuse juustuletist. Kõik soovivad olla terved ja elada kaua, vähesed teavad aga, et tervelt 80% meie immuunsussüsteemist sõltub sellest, mis olukorras on meie seedimine. See on suur number ja sellepärast tasub toitumisele erilist rõhku panna ning kasutada ära kõiki võimalusi seedesüsteemi toetamiseks. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et mida steriilsem on inimese elukeskkond ning mida vähem on otsesel ja kaudsel teel võimalik seedekulgla mikrobiootat ehk mikrobiokooslust rikastada, seda nõrgem on ka organismi bioloogiline kaitsevõime. Meie soolestikus on laias laastus umbes 2 kg baktereid. Antibiootikumide liigtarvitamine, stress, toitumisharjumused ja elustiil rikuvad tihti bakteritevahelise hapra tasakaalu, mille tagajärjel saavad hakata vohama potenstiaalsed patogeenid, nii halvad bakterid kui ka pärmseen. Üks võimalusi oma tervist toetada ja aidata seedekulgla mikrobiokooslust tasakaalus hoida on tarvitada tervisele soodsate bakteritega rikastatud toiduaineid.

AMMUNE TEADMINE UUES KASUTUSES

Foto: shutterstock

SISUTURUNDUS

Iidsetest aegadest peale on tarvitatud kääritatud toiduaineid, mis varustavad meie seedesüsteemi tervisele soodsate bakteritega. Juba üle saja aasta tagasi pandi tähele, et seedekulglasse sattunud piimhappebakterid mõjuvad tervisele hästi. Põhjalikumalt uuris elusaid baktereid sisaldavate hapendatud piimajookide mõju Ilja Metchnikoff, kelle 1907. aastal ilmunud tööst selgus, et piimhappebakteritega toiduained aitavad organismi soolestikust kõrvaldada toksiine tootvaid tõvestavaid baktereid ja seeläbi pikendada eluiga. Veel mõni aeg tagasi piisas oma tervise turgutamiseks hapupiimast või muudest kääritatud toiduainetest, et varustada meie seedesüsteemi teatud koguse tervisele soodsate bakteritega. Nüüdisajal on aga elukeskkonna muutunud tingimused (ühekülgne toitumine, toksiinid, stress, kiire elustiil, unepuudus, vitamiinide ja mineraalide defitsiit, allergeeniderohkus) ning eeskätt bakteritsiidsete ühendite rohkus tekitanud olukorra, kus kõikidel inimestel ei ole seedekulglas tagatud küllaldane mikroobikoosluste arvuline ja liigiline tasakaal. Mahukate uuringutega on jõutud tõdemusele, et toidu- ja joogipoolist tuleks rikastada probiootiliste bakteritüvedega. Probiootikumid on kasulikud bakterid indigeensest mikrobiootast, mis küllaldases annuses koos toidu ja/või joogiga sissevõetuna toetavad tervist. Tänaseks on paljudes teadusajakirjades ilmunud juba ligi 8000 teadustööd probiootiliste mikroobitüvede tervisele soodsa mõju kohta. Probiootilised tooted aitavad lisaks seedesüsteemi korrashoiule kaasa ka vitamiinide kvaliteetsele sünteesile, hoida ja taastada organismi hormonaalset tasakaalu, vältida erinevate allergiate tekkimist ning kaitsta haigusi tekitavate mikroobide liigse paljunemise ning limaskesta kahjustumise eest. Probiootilisi tooteid leiab poodides peamiselt piimatoodete letist. Neid üles leida pole keeruline, sest probiootilised omadused on alati pakendil välja toodud. Üks selliseid, mida tasub teistest esile tõsta, on rahvusvaheliselt palju tunnustust pälvinud ja suurt huvi tekitanud leiutis – bakter Lactobacillus plantarum TENSIA®, mille töötasid välja Eesti teadlased aastaid kestnud teadusuuringute käigus. Seda bakterit leidub E-Piima Harmony juustusarjas. Tänaseks läbi viidud mitmed uuringud on näidanud, et selle mitmekülgsete omadustega bakteri igapäevane tarbimine toetab südame-veresoonkonna tööd, langetades vererõhku, suurendab organismi loomulikku vastupanuvõimet sooleinfektsioone tekitavatele bakteritele, toetab toitainete paremat lõhustamist kergemini omastatavateks ühenditeks, aitab säilitada ja taastada soolestiku normaalse mikrofloora tasakaalu ning parandada inimkeha üldist antioksüdantset kaitset.

Top ZIGGY RACERBACK | 64.95 Retuusid ZIGGY 7/8 TIGHTS | 109.95

Top SIMPLY AWESOME TANK | 49.95 Retuusid PXL FLOWER 7/8 TIGHTS | 89.95

Särk HPRCL TOP SS FTTD AOP | 49.95 Pusa THRMA SPHR JKT HD FZ | 114.95 Püksid FLEX 8" SHORT | 49.95 Jalatsid NIKE FREE TRAIN VERSATILITY | 129.95

Top W NP HPRWM TOP LS HZ | 79.95 Retuusid W NP HPRWM TGHT FADE | 79.95 Jalatsid WMNS NIKE LUNAR SCULPT | 114.95

Särk NIKE DRI-FIT CONTOUR SS | 44.95 Püksid 7" DISTANCE SHORT | 44.95 Jalatsid NIKE LUNARGLIDE 8 | 149.95

Top NIKE ELEMENT HOODY | 79.95 Retuusid PWR EPIC LUX TGHT PR | 99.95 Jalatsid NIKE FLYKNIT MAX | 249.95

Dressipluus CO FL HOODY | 59.95 Dressipüksid CO FL TAP PANT | 54.95 Jalatsid ESSENTIAL FUN 2 | 49.95

Särk ZNE POLO | 39.95 Dressipluus ZNE HOODY | 89.95 Dressipüksid ZNE PANT | 69.95 Jalatsid TUBULAR RADIAL | 119.95

Top PERFORMER TANK | 24.95 Bra RB BRA 3S | 39.95 Jalatsid PUREBOOST X | 119.95

Särk TF CHILL SS | 39.95 Püksid A2G CHALK | 54.95 Jalatsid ADIPURE 360.3 M | 89.95

Norman Käbin KK Pärnu

Särk NIKE ELITE HYBRID TANK | 34.95 Püksid NIKE VAPOR USA | 79.95 Jalatsid NIKE HYPERDUNK | 159.95

Särk JORDAN 23 DREAMS | 34.95 Püksid JORDAN 23 LUX | 79.95 Jalatsid AIR JORDAN XXXI | 219.95

Rauno Sappinen FC Flora

Eesti Jalgpalli koondise s채rk | 59.95 P체ksid DRY SHORT SQUAD | 34.95 Putsad MAGISTA ORDEN II | 179.95

S채rk ACADEMY MIDLAYER | 44.95 P체ksid ACADEMY TECH PANT | 44.95 Putsad HYPERVENOM PHELON II | 84.95

Kombekas SO WHAT OVERALL MR | 89.95 Saapad EURO SPRINT | 89.95 Müts GUARDIAN CAP MR | 19.00 Kindad YIPPIE ZIP MITTENS MR | 18.00

Kombekas PARADISE JUMPSUIT | 139.95 Saapad KILLINGTON | 99.95 Müts SHOOTING STAR BEANIE | 27.95 Kindad YIPPIE ZIP MITTENS MR | 18.00

Parka LG EXPEDITION PARKA | 149.99 P端ksid LG STAR SWEATPANTS | 49.99 Saapad 6 IN PREMIUM | 140.00 M端ts BW COSY BEANIE | 25.99

MEHED

6 IN PREMIUM | 210.00

SPLITROCK | 154.95

EURO SPRINT | 149.95

BRADSTREET | 139.95

WESTFORD | 129.95

THE FORESTER | 129.95

MONTREAL | 114.95

STOCKHOLM | 129.95

ADVENTURE 2.0 CUPSOLE | 139.95

STOCKHOLM | 129.95

LITEWAVE EXPLORE MID GTX | 119.95 BACK TO BERKELEY REDUX LEATHER | 129.95

BACK TO BERKELEY NL | 129.95

NAISED

AUTHENTICS | 179.95

6 IN PREMIUM | 210.00

KILLINGTON | 144.95

KILLINGTON | 134.95

CANARD | 159.95

W OTHILIA | 159.95

THE FORESTER | 129.95

W BACK TO BERKELEY BOOT II | 129.95

W BACK TO BERKELEY REDUX | 129.95

W LITEWAVE EXPLORE MID GTX | 119.95

M端ts AFTERSHAVE BEANIE | 25.99 Jope PW CLUSTER JACKET | 199.99 P端ksid PW STAR PANT | 129.99

M端ts EVERYDAY BEANIE | 19.99 Jope PM PROTON JACKET | 189.99 P端ksid PM HAMMER PANT | 129.99

Jope WHITELIGHT JKT M | 499.95 PÃ¼ksid WHITELIGHT PANT M | 299.95

Jope JET SKI PREMIUM | 269.95 PÃ¼ksid MONTANA | 229.95

Jope WILDLIFE | 279.95 PÃ¼ksid BACKYARD | 129.95

549.95 €

SUPERNANO CLASSIC

SAAPAD

Kannatugi: Hyper Polyamide Paelte kate: MemBrain® Softshell Pealne: RevoWrap™, PU Torsion Box Tongue Tald: R3 PU

259.95 €

Laius: 44-42-44mm/44-40-44mm Kaal: 1100g/190cm (pair) Sisu: Polycell Põhi: P190 Nano Madshus Speed Tip

TERRASONIC CLASSIC

SUPERNANO SKATE

edasijõudnud

SUUSAD

259.95 €

499.95 €

Paelte kate: MemBrain® Softshell Pealne: RevoWrap™, PU-Coated Microfiber & Torsion Box Tongue Tald: Xcelerator SSR

REDLINE CARBON CLASSIC

REDLINE CARBON SKATE

499.95 €

Laius: 44-43-44mm/44-42-44MM Kaal: 950g/190cm (pair) Sisu(Konstruktsioon): PR 100X & Triaxial Carbon Construction Põhi: P200 Nano Black Plus

SAAPAD

TERRASONIC SKATE

VÕISTLEJAD

SUUSAD

499.95 €

algajad

SUUSAD

SAAPAD

Laius: 44-40-44mm/44-42-44mm Kaal: 1150g/190cm (pair) Sisu: Paulownia with Carbon Reinforcement Põhi: P-Tex 2000 Electra Sintered Racing Base

Kannatugi: PU Paelte kate: MemBrain® Softshell Pealne: RevoWrap™, PU Tald: T4

HYPER RPS

259.95 €

HYPER RPC

219.95 €

KOMPLEKTID KOMPLEKTI PAKKUMINE

139.95 € HYPER S

149.95 €

HYPER C

129.95 €

SPORT COMBI WAX

HYPER U

79.95 €

89.95 €

159.95 € ULTRASONIC CLASSIC

ULTRASONIC SKATE

159.95 €

CT100

AMICA 100

89.95 €

ROTTEFELLA BASIC

29.95 €

SUUSAD

399.95 €

S-LAB CLASSIC

299.95 €

S-LAB SKATE PRO

RS CARBON

239.95 €

RC CARBON

279.95 €

KOMPLEKTID

209.95 €

algajad

KOMPLEKTI PAKKUMINE

SAAPAD

Tugi(uisk): S-Lab Energyzer Pealne: Sensifit Paelte kate: õmbluste vaba Diagonaal lukuga

EQUIPE RC

Sisu: D-carbon Põhi: G5 Zeolit Põhjalihv: World cup

299.95 €

449.95 €

Tugi(uisk): S-Lab Carbon Energyzer Pealne: Second skin Paelte kate: õmbluste vaba Diagonaal lukuga

S-LAB SKATE

499.95 € S-LAB CLASSIC

599.95 € CARBON SKATE LAB

edasijõudnud

SAAPAD

EQUIPE RS

VÕISTLEJAD SUUSAD Sisu: Nomex Põhi: G5 Zeolit/Valge põhi Põhjalihv: World cup

SUUSAD

SAAPAD

Sisu: Densolite 3000 Põhi: G4 zeolit Põhjalihv: Race universal

Tugi(uisk): S-Lab Pealne: Sensifit Paelte kate: soft shell

139.95 €

EQUIPE 8 SKATE

ROTTEFELLA START

29.95 €

199.95 €

EQUIPE 8 VITANE CLASSIC

79.95 €

EQUIPE 8 CLASSIC

BUTTERFLY JR

EQUIPE 8 SKATE

199.95 €

89.95 € BUTTERFLY WAX JR

RACELINE WAX JR

89.95 €

79.95 €

EQUIPE 8 VITANE SKATE

RACELINE JR

199.95 €

189.95 €

VITANE 8 SKATE

189.95 €

EQUIPE 8 CLASSIC

129.95 €

219.95 €

399.95 €

649.95 €

449.95 €

HEAD SUPERSHAPE TEAM SLR 2; 117-157CM

179.95 €

259.95 €

349.95 €

HEAD SUPERSHAPE SLR 2 WH/NGE

HEAD PURE JOY SLR BK/TU

HEAD ABSOLUT JOY SLR WH/BK 499.95 €

HEAD SUPER JOY SLR BK/NYW

HEAD STRONG INSTINCT TI AB + PR 11

549.95 €

799.95 €

NAISED

SALOMON E W-MAX 6 + E LITHIUM 10 W L80

599.95 €

LAPSED

SALOMON M X-MAX X10 + M XT12 C90

699.95 €

649.95 €

HEAD RAW INSTINCT SW TI PRO AB + PR 11

HEAD SUPER JOY SLR BK/NYW

HEAD ISUPERSHAPE SPEED SW TFB + PRX 12

799.95 €

HEAD ISUPERSHAPE TITAN SW TFB + PRX 12

HEAD ISUPERSHAPE MAGNUM SW TFB + PRX 12

849.95 €

HEAD WC REBELS IRACE RP EVO 14 BK/NYW MEHED/UNISEX

SALOMON M X-MAX X12 + M XT12 TI C90

K2 MISSY FASTRAK2 7

K2 JUVY FASTRAK2 7 219.95 €

249.95 €

529.95 €

549.95 €

MEHED/UNISEX

K2 SHREDITOR 100 JR

K2 POACHER

K2 PINNACLE 88

K2 PINNACLE 95 599.95 €

mäesuusad LAPSED

MEHED/UNISEX

saapad MEHED/ UNISEX

HEAD RAPTOR 120 RS

399.95 €

HEAD VECTOR EVO 120

399.95 €

HEAD THRASHER 100

HEAD VECTOR EVO 110

HEAD ADVANT EDGE 95

HEAD ADVANT EDGE 95 W

HEAD DREAM 80 W

HEAD NEXT EDGE 65 W

299.95 €

259.95 €

NAISED

HEAD NEXT EDGE 85

199.95 €

HEAD VECTOR EVO 110 W

399.95 €

299.95 €

HEAD Z 2

HEAD Z 1

259.95 €

179.95 €

LAPSED

HEAD RAPTOR 50

119.95 €

89.95 €

79.95 €

MEHED/ UNISEX

NAISED

K2 PINNACLE 130 SV (100MM) K2 PINNACLE 110 HV (102MM) K2 BFC 100 WALK

529.95 €

449.95 €

349.95 €

K2 MINARET 100 SV (100MM) K2 BFC W 80

429.95 €

MEHED/ UNISEX

SALOMON X PRO 100

359.95 €

299.95 €

NAISED

SALOMON X PRO 90

299.95 €

SALOMON GHOST FS 80

199.95 €

SALOMON X MAX 90 W

399.95 €

SALOMON QUEST ACCESS 70 W

229.95 €

MEHED/UNISEX

kiivrid KNIGHT PRO + SPARELENS

KNIGHT PRO + SPARELENS

HEAD KNIGHT

HEAD VARIUS

HEAD AGENT

HEAD VANDA

K2 ROUTE

249.95 €

149.95 €

KNIGHT

149.95 €

HEAD QUEEN

NAISED

249.95 €

HEAD KNIGHT

99.95 €

149.95 €

HEAD AVRIL

K2 DIVERSION

K2 STASH

129.95 €

K2 PHASE PRO

99.95 €

K2 PHASE PRO

K2 THRIVE

SALOMON PHANTOM C.AIR

SALOMON ICON²

SALOMON RANGER²

SALOMON VENOM

SALOMON CRUISER 4D²

MEHED/UNISEX

99.95 €

NAISED

129.95 €

79.95 €

99.95 €

159.95 €

129.95 €

79.95 €

149.95 € NAISED

99.95 €

129.95 €

99.95 €

89.95 €

79.95 €

SALOMON QUEST ACCESS W

129.95 €

159.95 €

99.95 €

prillid MEHED/UNISEX

HEAD HORIZON RACE + SPARELENS HEAD HORIZON RACE + SPARELENS HEAD GALACTIC FMR + SPARELENS

129.95 €

HEAD GALACTIC FMR

IHEAD NFINITY FMR + SPARELENS

HEAD SOLAR FMR

99.95 €

49.95 € LAPSED

HEAD SOLAR FMR

49.95 €

HEAD SOLAR FMR

49.95 €

LAPSED

HEAD NINJA

34.95 €

HEAD SOLAR FMR

49.95 €

HEAD NINJA

34.95 €

MEHED/UNISEX

HEAD NINJA

34.95 €

K2 SOURCE

99.95 €

K2 SOURCE

99.95 € NAISED

K2 SOURCE

99.95 €

K2 PHOTOANTIC DLX

69.95 €

K2 PHOTOANTIC

49.95 €

NAISED

K2 SCENE Z

139.95 €

SALOMON COSMIC

99.95 €

K2 SCENE Z

139.95 €

MEHED/UNISEX

K2 SCENE

99.95 €

SALOMON XVIEW

79.95 €

K2 SCENE

99.95 €

SALOMON XVIEW

79.95 €

SALOMON XMAX + XTRA LENS

179.95 €

MEIE

USKUMATU ELAMUS! NUD, MA POLEKS IIALGI USKU VÄLJA ET ÜKS STAADION VÕIB AS. NÄHA NII SUUR JA VÕIM

KOOSTÖÖS NIKE KAUBAMÄRGIGA KORRALDAS SPORTLAND KEVADEL MÜÜGIVÕISTLUSE, MILLE LÕPPTULEMUSENA LOOSITI VÄLJA JALGPALLI EM-I POOLFINAALI PILETID JA REIS MARSEILLE’SSE. LOOSIÕNN NAERATAS HELEN LEHTMETSALE JA HANNA-LISA KUSLAPILE. HELEN JAGABKI NÜÜD OMA MULJEID.

TEKST HELEN LEHTMETS, VIRU KESKUSE SPORTLANDI KLIENDITEENINDAJA FOTOD ERAKOGU Kui pärast pikka lendu Marseille’sse jõudsime, leidsime takso, mis meid hotelli viis. Taksosõit oli omamoodi elamus – kiiruspiirangutest kinni ei peetud ja liiklus tundus ohtlik, aga närvikõdist hoolimata jõudsime ohutult sihtpunkti. Juba sel ööl olid tänavad jalgpallifänne ja melu täis. Järgmisel hommikul plaanisime Hanna-Lisaga linna peale minna ja avastada Marseille’ võlusid. Kuna Prantsusmaa-Saksamaa mänguni oli aega, käisime poodides ja söömas. Ilm oli väga ilus, päikeseline ja mõnusalt soe. Lõpuks jõudis kätte aeg, kui pidime suunduma Stade Vélodrome’i staadionile. Tänavatel oli tuhandeid inimesi, kes hõiskasid, laulsid, pildistasid, nautisid kogu melu ja suurepärast ilma. Õhkkond oli väga võimas: üle Euroopa või isegi üle maailma kokku tulnud inimesed laulsid ja tantsisid koos! See tekitas nii positiivset emotsiooni, et tahtsin isegi nendega koos tantsida ja laulda.

Tõeline elamus Staadionile sissesaamiseks pidime läbi minema mitmest kontrollväravast. Näha oli, et ohutus on kõige tähtsam! Staadioni siseruumides müüdi nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa fännitooteid. Ostsin

188

TALV 2016

endalegi Prantsusmaa nokkmütsi. Edasi minnes pidime läbima veel ühed kontrollväravad ja siis avanes juba imeline vaade ... Ma poleks iialgi uskunud, et üks staadion võib välja näha nii suur ja võimas. Võimatu on seda vaadet sõnadesse panna!

SEL HETKEL, KUI AVASIN HOTELLIS SILMAD, TEADSIN, ET TULEB PARIM PÄEV MINU ELUS! Meie kohad asusid kohe Saksamaa koondise istekohtade taga, seega olid sakslased justkui käega katsuda. Nägime oma istekohtadelt, kuidas n-ö õhtujuhid rääkisid fännidega ja andsid teada, kui kaugel jalgpallimeeskonnad

on. Muusika mängis ja rahvast voolas aina juurde. Ma arvan, et nägin esimest korda elus nii palju inimesi ühes kohas koos.

Kirjeldamatu kogemus Kui meeskonnad staadionile jõudsid, hõiskasid ja juubeldasid kõik kohale tulnud vutifännid kõrvulukustavalt. Kogu elamus oli niivõrd võimas! Selle tunde kogemiseks peab ise kohale minema, teleekraani taga läbielatav pole sellega võrreldav. Hakkasin kohe pingsalt mängu jälgima ja sisse elama – ma pole eales varem nii süvenenult jalgpalli vaadanud. Mäng oli väga põnev, oli palju realiseerimata võimalusi ja ärevaid hetki. Ja emotsioonid, kui värav löödi ... ma parem ei proovigi neid kirjeldada. Tagasiteed hotelli saatis prantslaste laul ja tants, isegi Eestile elati kaasa, kuna mul oli seljas Estonia-kirjaga dressipluus. Natuke kiusati ka sakslasi, aga õnneks ei lasknud nad end sellest väga häirida. Seda reisi ja EM-i poolfinaali saab kirjeldada kokkuvõttes ühe sõnaga – USKUMATU!!! Aitäh, Nike ja Sportland Eesti, toreda kogemuse eest, olete parimad!

MEIE

TEAM SPORTLAND

Team Sportland hoiab alati kokku.

SPORTLAND EI OLE TÖÖTAJATE JAOKS PELGALT TÖÖKOHT, VAID PALJU ENAMAT, SEST SIIN HINNATAKSE SPORTI, TERVISLIKKE ELUVIISE JA MEELDIVAT SELTSKONDA.

Mäletan hästi oma esimest töönädalat Sportlandis. See oli 2015. aasta kevadel, kui üritusturundusjuht Margus saatis aasta spordiürituste kalendri ja info. Seal olid kirjas kõik Eesti suurimad rahvaspordiüritused, kus Sportlandi töötajad saavad tasuta osaleda. Sain teada, et kõigile, kes osalevad aasta jooksul vähemalt kaheksal spordiüritusel, on välja pandud auhind. Lisaks toimus omavaheline võistlus ja kõige rohkem distantse läbinud Sportlandi töötajad said eriti hästi premeeritud. Avasin Marguse e-kirja sel õhtul oma kümme korda ja ei suutnud ära imestada, kui äge-

TEKST NELLI NILSON, SPORTLAND EESTI AS’i TEENINDUSJUHT FOTOD KRISSI KÕRV/SPORTFOTO.COM/SPORTLAND/ERAKOGUD dasse ettevõttesse olen sattunud: saan käia üritustel ning aasta lõpus edastatakse selle eest veel tänusõnad koos välja teenitud auhinnaga. See tunne pole 1,5 aastaga grammigi muutunud. Olen endiselt veendunud, et võimalus kogeda võimsaid emotsioone ning Team Sportlandi kuulumise uhket tunnet on üks suurimaid motivaatoreid, mille toel ka igapäevatöös endast alati maksimum anda. Olen tänu nn Sportlandi üritustele hakanud taas eri spordi-

aladega tegelema ja olenemata sellest, kui raske on rajal, on finišijoone ületamine alati võimas. Olen üritustel lähemalt tutvunud paljude töökaaslastega ning tõden iga päev, et mul on au töötada koos võrratute ja aktiivsete inimestega! Sportlandi inimesed spordivad ise ja aitavad ka teistel ennast hästi tunda, kui Sportlandi telgiga üritustel väljas on. Edasi räägivad mõned neist juba enda eest ise!

ROGER ROOMA, ÜLEMISTE SPORTLAND

Roger Rooma

Ma ei mäleta, mis oli esimene üritus, millest osa võtsin, aga tean, et tegin seda lisaraha teenimise eesmärgil. Nüüd käin üritustel pigem selleks, et saaksin olla osa lahedast rõõmsameelsest pundist. Sportlandi pundist, kes ei võta vaevaks sõita laupäeva hommikul teise Eesti otsa, vedada kaasa pere ja sõita lastega läbi võistlusrajad, kasvatades nõnda uut aktiivset põlvkonda. Kahte samasugust üritust pole veel

olnud. Alati on midagi teistmoodi, olgu selleks rasked ilmastikuolud, mis teevad kogu EXPO-ala ühes tükis hoidmise keeruliseks, huvitavad kliendid ja/või teenindajad. Üritused on suur sõõm rõõmu ja häid emotsioone. Siiras naeratus ja tänulikkus, kui oled kedagi väheselgi määral aidata saanud – näiteks purunenud sisekummi vahetusega, mis laseb sõitu jätkata – või autoaknast hüütud julgustavad sõnad: „Oled tubli, jaksad lõpuni!ˮ

OLIVER REINAAS, ÜLEMISTE SPORTLAND 2016. aasta kevadel kutsus hea tuttav mind tööle Tartu rattarallile. Pidime panema üles Sportlandi telgi ja kohale toimetama tooted. Kogu Tartu üritus Sportlandiga kulges väga huvitavalt, proovisin aidata klienditeenindajaid ja mehaanikuid ning tänu aktiivsusele tekkis hiljem võimalus minna tööle Üle-

190

TALV 2016

miste Sportlandi. Töö Sportlandis annab võimaluse mööda Eestit ringi sõita, käia spordiüritustel ja samal ajal tööd teha, mis on spordist huvituvale noorele ideaalne. Spordiüritustest on peaaegu alati võimalus ka ise osa võtta, Sportlandi töötajatele on osalemine tasuta. Näiteks Tartu

Oliver Reinaas rulluisumaratonist jäid mulle meeletult head emotsioonid, tänu millele ostsin rulluisud ja käin iga nädal trenni tegemas.

MEIE

KRISTIN KARP, ÜLEMISTE SPORTLAND Taivo Pallotedder

TAIVO PALLOTEDDER, ZEPPELINI SPORTLAND

Esimese rahvaspordiürituse raja läbisin 1994. aastal, kui suusatasin Tartu maratonil. Seejärel olen regulaarselt osa võtnud väga paljudest üritustest. Sportlandis töötamise suurim boonus ongi võimalus osaleda väga paljudel spordivõistlustel, nii tööd tehes kui ka sportides. Kõige rohkem emotsioone finišis on pakkunud seiklusspordivõistlused ja rasked triatlonid. Endise talisportlasena on minu lemmikuks jäänud Tartu suusamaraton, kus osalen õige pea juba 20. korda. Samuti osalen meelsasti Kõrvemaa neliküritusel, sest sealsed rajad ja distantsid on jõukohased kõigile harrastussportlastele.

ENELI EERME, ÜLEMISTE TIMBERLAND

Üritused annavad võimaluse tunda end vabamalt kui kaupluse seinte vahel. Tihti toimuvad need ka teistes linnades, nii on hea kodust eemale saada. Ei oska kuidagi sõnadesse panna seda emotsiooni, mille sealt saab! Ümberringi rõõmsate nägudega sportlased ja mina saan pakkuda neile midagi, et nende sooritust toetada! Lihtsalt imeline! Paratamatult tekib soov tuhandete inimestega spordirajal ühineda ja õnneks tihti see ka õnnestub. Minu kindel lemmik on Tartu maratoni kuubik, kus on alati super seltskond. Väga tore on näha ka kolleege ja sõpru teisest linnast.

Kristin Karp

MERILI SAAGE, TARTU KAUBAMAJA SPORTLAND

Merili Saage

Olen jooksmisega tegelenud umbes kuus aastat, kuid alles paar aastat tagasi avastasin jooksuüritused. Need motiveerivad mind rohkem treenima ning tekib hasart järjest paremaid tulemusi saavutada. Jooksuüritused pole ainult motivatsioonipakett, vaid annavad alati hea enesetunde, aitavad vabaneda pingetest ja unustada argielu! Väga oluline on muidugi ka see, kellega koos joosta. Meil on ajaga välja kujunenud oma seltskond: energilised, sportlikud ja igati suurepärased Sportlandi inimesed, kellega koos on puhas rõõm üritustel osaleda. Mina toon välja Rakveres toimuva ööjooksu, mis on kujunenud mu lemmikuks mõnusa atmosfääri tõttu.

KAROLINA ZAGOROVSKAJA, VIRU SPORTLAND

Esimest korda võtsin Sportlandi väliüritusest osa umbes kolm aastat tagasi ja minu mäletamist mööda oli tegemist Eesti-Hollandi jalgpallimänguga. Sellest Sportlandis olen töötanud ligi neli aasajast olen regulaarselt igal võimalusel üritat, millest kolmel ja poolel olen võtnud tustel kohal olnud. Väljas käin tööl selleosa erinevatest spordiüritustest. Mulle pärast, et see on hea vaheldus igapäevameeldib spordiüritustel osaleda, sest tööle ja kuna üritustel töötavad väga see annab positiivse laengu ja vahelduägedad inimesed, käib meil alati töö ja seks poemelule saab ennast proovile Vasakult Eneli Eerme ja lõbu koos – mis nii viga tööd teha! Paripanna teises keskkonnas. Meil on tekKarolina Zagorovskaja mad on muidugi suurüritused, millega kinud väliürituste tiim, mis on nagu pekäib kaasas tohutu melu ja rahvamass, rekond. Väga tore on kohata inimesi, eesmärgid on suured ja soov neid täita veel suurem. Maijooks, kes soovivad anda killukese endast. Meeldib ka see, kui liitub SEB Tallinna maraton ja auto24 Rally Estonia on kujunenud uus inimene, keda välja koolitada. Igal üritusel püstitame kindlateks lemmikuteks, millest alati osa soovin võtta. Seega, eesmärgid, mida saavutada, see tekitab hasarti. Kõige rohkõik, kes vähegi armastavad inimestega suhelda, sportida ja kem meeldib mulle auto24 Rally Estonia ning SEB Tallinna uusi tuttavaid leida, tulge Sportlandi üritustele! maraton, sest tööd tehes saad ka sportlastele kaasa elada.

TALV 2016

191

MEIE

SPORTLAND – EMOTSIOON JA KVALITEET 2016. AASTA KEVADEL LÄBIS HAAPSALU SPORTLAND TÄIELIKU UUENDUS- JA KA VÄIKESE SUURENDUSKUURI. 2003. AASTAL AVATUD KAUPLUS ON NÜÜD UUE KONTSEPTSIOONIGA, 240 M2 SUUR JA LAIEMA KAUBAVALIKUGA. Haapsalu naiskond, vasakult juhataja Katrin, teenindaja Merilin ja vanemteenindaja Kaisa.

Kaupluse tootevalikusse tuli koos uuenduskuuriga tagasi Adidas, mille treeningu- ja vabaajariideid ning -jalatseid leidub kaupluses nüüd nii naistele kui ka meestele. Lisaks on Adidase jalavarjud saadaval ka pere noorimatele. Uue nimena on valikus veel maailmakuulus outdoor-kaubamärk The North Face.

OLULISEL KOHAL ON ELUSTIILITOOTED EHK VEIDI ON SUURENENUD VABAAJAKOLLEKTSIOONIDE OSAKAAL. Sellest aastast on Haapsalu Sportlandis saadaval ka disc golf’i varustus, mida pakuvad Innova ja Discmania. Kauplusest leiab endiselt kvaliteetseid ja häid tooteid eri trennide jaoks: pakume tooteid ja varustust nii jooksu ja ujumise kui ka korvpalli ja jalgpalli harrastajatele. Olulisel kohal on elustiilitooted ehk veidi on suurenenud vabaajakollektsioonide osakaal. Kaupluses on endiselt esindatud kõik meie olulised kaubamärgid: Timberland, O’Neill, Roxy, Quiksilver, Helly Hansen, 8848 Altitude, Nike, Adidas, Casall, Speedo, Skechers, Five Seasons ja North Bend.

Tiim on rõõmsameelne ja sportlik Kaupluse juhataja Katrin on Sportlandis töötanud juba 13 aastat. Katrini hobideks on pilates, kundalini jooga, käsitöö

192

TALV 2016

TEKST KATRIN TIŠLER, HAAPSALU SPORTLANDI JUHATAJA FOTOD SPORTLAND ja reisimine. Kunagi ei ütle Katrin ära võimalusest teatris käia või metsas jalutada. „Mulle meeldivad Sportlandis töötamise juures kõige enam inimesed, kellega olen kokku puutunud, kes on mind inspireerinud ja õpetanud. Igaüks omal moel. Sportland tähendab minu jaoks hästi palju energiat ja emotsiooni, kõik selleks, et homme oleks parem kui täna. Poe tasandil on sama tähtsad meie kliendid ja nende soovid. Ka kliendid motiveerivad andma endast iga päev veidi rohkem kui eile.” Haapsalu meeskonna tugev alustala on ka Sportlandis neli aastat töötanud vanemteenindaja Kaisa, keda võib vabal ajal tihti leida end metsas terviseradadel laadimas. „Mulle meeldib kogu mu töö. See pole üksluine klienditeenin-

dus, vaid pakub alati vaheldust. Müün meie tooteid alati hea tundega, sest tean, et lisaks ilusale välimusele müün ka kvaliteeti. Kliendid on rahul ja rõõmsad ning see annab head energiat,” kinnitab Kaisa. Oluline tiimi liige on veel ka rõõmsameelne klienditeenindaja Merilin, kes on kaupluses töötanud ühe aasta. Merilini hobideks on jalgpall, tennis ja jäärajasõit.

Laadi alla Overly, skanni fotot ja vaata ringi Haapsalu poes.

RISTSÕNA

Eelmise ristsõna vastus oli: TUULEKIIRUL OLÜMPIALE Roxy bikiinid võitis Laura Kõrgvee.

Loosimises osalemiseks saada ristsõna vastus märgusõnaga RISTSÕNA hiljemalt 31.12.2016 postiaadressil Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a,

NIMI: TELEFON:: E-AADRESS: POSTIAADRESS: RISTSÕNA VASTUS:

11317 Tallinn või e-aadressil sportland@sportland.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja saapad Timberland Yellow Boot.

TALV 2016

193

10 KÜSIMUST

riikidest jäänud targa treeningu poolest kaugele maha. Loodan, et uus EOK juhtkond hoolitseb, et sportlased saaksid järgmiseks OM-iks parema ettevalmistuse ja nõnda ka paremad tulemused.

Kas loete oma karjääri kordaläinuks või jäi midagi kripeldama? Ma usun, et ma ei saavutanud oma täit potentsiaali, aga millegi taganutmiseks pole põhjust. Nii palju kui mina andsin spordile, sain ma kuhjaga ka tagasi.

ALEKSANDER TAMMERT TEKST OLIVER LOMP FOTO SIIM SEMISKAR

Mis tunne valdas Teid 13. augustil, kui hoolealune Martin Kupper oli üllatuslikult OM-i finaalis kõrgesse mängu sekkunud, ent viimasel hetkel siiski medalita jäi? Kõigepealt oli hea meel õpilase üle, kes suutis end närvilises õhkkonnas viimasel minutil kokku võtta. Teiseks tunne, et koostöö on hakanud kandma sellist vilja, et sportlane on võimeline sekkuma kõige kõrgemasse mängu. Kettaheide sai meie jaoks küll nii-öelda surmaga lõppenud trillerliku lahenduse, aga loodan, et see süstib Martinisse tulevikuks topeltindu.

teises olulises valdkonnas nagu tehnika, stabiilsus ja isiklik rekord. Selleks tuleb arukalt treenida, vältida valesid otsuseid ja luua enda ümber hea meeskond. Usun, et Martinil on minu saavutuste ületamiseks piisavalt potentsiaali, annet ja tahet.

Olete 2004. aasta OM-i pronksmedali omanik. Kas Kupper ületab oma treeneri saavutu-

sed? OM-i pronks on vaid üks saavutustest. Loodan aga, et ta lööb mind ka mitmes

194

TALV 2016

Kas keerulisem on kettaheitja või kettaheitja treeneri töö? Ettevalmistus on treeneri ja meeskonna õlgadel, aga võistlustules peab sportlane ise tulemuse saavutama. Nüansse on palju ja parim lahendus on see, kui kogu meeskond liigub ühtselt. Kas Rio olümpiamängud läksid Eestile korda? Potentsiaali poolest võinuks saada oluliselt rohkem medaleid. Tean aga hästi ka meie spordi köögipoolt ning sellest vaatevinklist oleme maailma tipp-

Kui tihti Te praegu ketast heidate ja kuhu kettakaared kanduvad? Proovin nädalas harjutada kolm-neli korda. Kettatreeningud tulevad kavasse kevadel, kui ilmad lähevad soojemaks, enam talvel võrgu ees niisama ei treeni. Sellel aastal on ketas kandunud 58,08 meetri peale ja suurem rõõm oli tegelikult Eesti MV-l saavutatud pronksi üle, kus tuli alla vanduda vaid maailmanimedele: Kupperile ja Kanterile.

Kuidas end üldiselt vormis hoiate? Käin õhtuti spordisaalis. See liigutamine pole kuigi intensiivne, aga mulle meeldib trenni teha. Seda võib nimetada aktiivseks rahvasportlase tasemel liigutamiseks, mis täidab „Eesti spordipoliitika 2030” eesmärke.

Kuidas läheb spordiselts Kalevi juhtimine? Viimastel aastatel on Kalev saavutanud stabiilse tegevuskava ja tormine meri on rahunenud. Positiivseim uudis on Kalevi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks spordi- ja kultuurikeskuseks, kus õla panevad tugevalt alla nii Tallinna linn kui ka Eesti riik.

Kas eestlane on heas vormis? Kahjuks jõuab see teadmine, et tervise eest võiks rohkem hoolt kanda, sageli inimeseni alles siis, kui tervis jukerdab ja on vaja joosta arstide vahet. Siin oleks palju abi eeskujudest, teavitamisest, kampaaniatest ja riigi ning omavalitsuste abist tervislike eluviiside propageerimisel.

10.

Mida teeb Aleksander Tammert ideaalis kümne aasta pärast? Teeb koos laste ja lastelastega trenni Eesti rahvusstaadionil!

PĂ¤rast rasket treeningut tugevda immuunsĂźsteemi!