Sportland Magazine #4 by Sportland Eesti

NR 4 / suvi 2011

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1.90 EUR

Konstantin Vassiljev Maardu poisi edulugu

SURF – kõige vingem viirus

Ain-Alar Juhanson & Maris Mägi

Kuumad staarid tulevad

Lõuna-Eestist! 18 aastat Eesti tänavakossu

Suvine Elva kutsub!

Tervisliku päevitamise ABC

742593 000031

juhtkiri

TERE, SPORDISÕBER!

S Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Margus Müil margus@menuk.ee Toimetuse kolleegium: Are Altraja, Gerd Kiili, Jaan Naaber, Kristel Nei, Monika Poomann. Kujundus Silver Vaher Keeletoimetaja Annika Orm Reklaam Siim Kala siim@menuk.ee 56909356 Trükk Kroonpress

uvi. Soe, mõnus ja lihtne. Lihtne, see on fenomenaalne. Sa saad sportida õues, vali ainult spordiala: jooks, rulluisutamine, jalgrattasõit, korvpall (tänavakorvpall), jalgpall... Pole vaja liiga palju riideid selga panna ega muretseda saaliaegade pärast. Tossud jalga ja start! Eestlased armastavad sportida. Olen küll inimene, kes vaatab pidevalt ettepoole, kuid seekord tunnen, et pean vaatama ka kaks kuud tagasi ja ära märkima SEBi Maijooksu. 12 000 naist ja tüdrukut üheskoos sportimas näha ‒ see oli fenomenaalne! Sportlandi ülisuur lugupidamine nende naiste ja kindlasti ka korraldajate vastu. Just sellised ühisüritused süstivad meisse veelgi enam spordipisikut, energiat ja see tähendab vaid üht: tervemat Eestit! Seekordne Sportland Magazine on kahepoolne. Üks pool on pühendatud rallile ja just Auto 24 Rally Estoniale. Üritus, mis saab selle suve autospordi (kuid kindlasti ka spordi kui terviku) tippsündmuseks. Kohal on staarid maailma rallitipust, kohal on terved meeskonnad, kes osalevad WRC sarjas. Korraldajad tõestasid juba eelmisel aastal, et saavad oma ülesannetega väga hästi hakkama ja selle krooniks ongi see seltskond, kes sellel aastal osaleb: Martin Prokop, Kris Meeke, Mads Östberg, Mini WRC tehasetiim jt. Teine pool ajakirjast on klassikaline Sportland Magazine oma juba vanas (ikkagi neljas kord!) headuses. Persoonilood, bränditutvustused, tootekollektsioonid. Sportland Magazine #4 kaanestaar on Maris Mägi. Väga kena naisterahvas, hea ja pühendunud sportlane. Maris on kindlasti naine, kes tõestab, et sport on naiselik ja paneb naise särama. Meie Sportlandis usume, et Maris särab kindlasti ka Londoni olümpiamängudel. Edu talle selleks treenimisel! Sellel aastal jalgpalli tippvõistlusi ‒ MMi ja EMi ‒ ei toimu, kuid seda magusam on oodata suve 2012, kui jalgpalli EM tuleb meile väga lähedale, Poola ja Ukrainasse. Kindel on, et Sportland saab sellest suurpeost kõige ehedamalt osa, sest Sportlandil on Ukrainas 7 kauplust, mis kõik ootavad teid (ja teisi vutifänne). Jalgpallile pühendame ka selles Magazine’i väljaandes oma osa, nimelt on teiseks persoonilooks Konstantin Vassiljevi edulugu. Kuidas eestlane on jõudnud EMi valikturniiri üheks parimaks ja säravamaks mängijaks ja mängujuhiks? Kuidas tema täpset jalga kardavad (ja seda asja eest) kõik meie vastased? Täna, kui sa, hea sõber, seda ajakirja loed, käib Sportlandis suvine Ostufestival. Mida see tähendab? Maailma tippbrände veel soodsama hinnaga ehk siis suurt suvist allahindlust. Ajakirjast leiad Ostufestivali parimad palad - Nike, Adidas, O`Neill, Timberland... ‒ kõik need, mida teie ja ka meie armastame. Kindlasti ära unusta meie ostufestivali slogan’it: „Ole kiire, ole esimene!“ Veidi ka juba sügisest. Sportland pöörab sellel aastal erilist tähelepanu „Back to School“-perioodile. Meilt leiate parima valiku koolivarustust: koolikottidest spordiriiete ja jalatsiteni. Ja seda igas vanuses kooliminejale. Samas ei ole sügis ainult back to School, see on ka back to Gym. Tagasi jooksurajalt jõusaali, asfaldilt korvpallisaali, liivalt võrkpallisaali. Võin käsi südamel kinnitada, et spordikaupade valik on parem kui kunagi varem. Nike, Mizuno, Asics, Adidas jt pakuvad parimaid tooteid treeninguks, jooksuks, jalgpalliks jne. Et meie, eestlaste spordiarmastus saaks veel mugavama ja nauditavama väljundi. Head suve ja head sportimist soovides,

Gerd Kiili Tegevjuht SPORTLAND EESTI AS

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

8 sisukord UUDISED 6

KOOSTÖÖ JÄTKUB. Timberland pikendas lepingut Sportlandiga! MEIE MEES – EESTI PARIM! Sportland Lasnamäe Centrumi juhataja Indrek Uibo tuli Eesti meistriks trikirulluisutamises. MUHU VÄIN KUTSUB. Sportland ja Helly Hansen Muhu väina regatil. UUED VÕIMALUSED. Reebok ZigTech rõõmustab treenijaid. PÄIKESELE VASTU: Active Bliz Eyewear spordiprillid nüüd Sportlandis! JOOK AITAB! Battery Hydro energiajook annab jõudu. KAMBAVAIM. Stamina Arco Transpordi tiim tõstab amatööride taset.

22 ADIPOWER PREDATOR. Uus ja rokkiv jalgpallisaabas! 35 REEBOK EASYTONE APPAREL spordirõivad tõstavad toonust.

OSTUFESTIVAL! 58 HINNAD ALL KUNI 60%! Sportlandi suvise Ostufestivali parimad palad.

PERSOONID 8

MARIS MÄGI usub, et raskused mööduvad alati. 16 KONSTANTIN VASSILJEVI tee tippu. 22 NANI. Kuidas treenib Manchester Unitedi täht? 36 AIN-ALAR JUHANSON pääses tänu spordile „mustast august“ välja.

KERGEJÕUSTIK 14

BIGBANK KULDLIIGA näitab klassi.

KORVPALL 24 18 AASTAT Eesti tänavakossu. SPORTLIK SUVI 28 SURF – nauditav viirus! 30 SPORTLAND avas Pärnus rannapoe. 32 VÕTAME PÄIKEST! Tervisliku päevitamise ABC. 38 SPORTLAND avas Tallinnas outdoorkaupluse. 46 ELVA. Lõuna-Eesti suvepärl taas pildis! 52 JAHUTAVAD TOIDUD. Mida süüa palavaga? 56 KÕRVEMAA KUTSUB! Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus pakub lastele ja peredele sisukat suve.

MITMESUGUST

40 JANIKA VAIKJÄRV kutsub vapraid naisi Kilimanjarole. 44 SKECHERS kohtleb sind kui staari! 50 HELLY HANSEN varustab Hiina ookeanipurjetajaid. 54 EKSOOTILINE MALTA. Sportlandi parima klienditeenindaja Katrin Kirsi preemiareis Matlale. 57 SPORTLAND SOOVITAB: tähtsamad suvised spordisündmused.

ESMAKLASSILINE KAITSE FUNKTSIONAALSUS MUGAVUS

uudised

MEIE MEES – EESTI PARIM! SPORTLAND LASNAMÄE CENTRUMI JUHATAJA INDREK UIBO TULI EESTI MEISTRIKS TRIKIRULLUISUTAMISES. 17. juunil toimusid juba kolmandat korda Eesti lahtised meistrivõistlused trikirulluisutamises ja kus mujal kui meie suvepealinnas Pärnus! Võistlus oli ülivõimas ja kaelamurdvaid trikke tehti piltlikult öeldes tonnides. Mõõduvõtt toimus kahes grupis – juunior ja expert – ning eestlastega olid rinda pistmas ka külalised Venemaalt, Lätist ja Ameerika Ühendriikidest. Tase oli kõrge ja rebimine tihe, ent taas kord võitis valitsev Eesti meister Indrek Uibo ning Sportland Lasnamäe Centrumi juhataja krooniti seega juba kolmekordseks Eesti meistriks.

TIMBERLAND PIKENDAS LEPINGUT SPORTLANDIGA TRENDITEADLIKE OSTLEJATE POOLT PALAVALT ARMASTATUD JA MEIE KLIIMASSE IDEAALSELT SOBIV AMEERIKA OUTDOOR-BRÄND TIMBERLAND PIKENDAS SPORTLANDIGA KOOSTÖÖLEPINGUT. Lepingu kohaselt on Timberland tugevalt esindatud Sportlandi kauplustes vähemalt 2017. aastani. Lisaks sellele juhib Sportland International Group AS Baltikumis kaheksat (Eestis neist viit) Timberlandi monobrand-kauplust. Timberlandi globaalne missioon on valmistada keskkonnasäästlikul moel ülikvaliteetseid jalatseid ja riideid välitingimustes liikumiseks. Eesti Timberlandi poed asuvad Tallinnas Rocca al Mare, Kristiine ja Ülemiste keskuses ning Tartus Lõunakeskuses ja Kaubamajas. Kui aga satute Riiga, astuge kindlasti läbi ka Spice’i ja Centrs’i keskusest ja Leedus viibides Vilniuse Ozase kaubanduskeskusest.

Võistlusklass Expert: 1. Indrek Uibo (EST) 2. Josh Glowicki (USA) 3. Fritz Peitzner (USA)

SPORTLAND JA HELLY HANSEN MUHU VÄINA REGATIL JUBA VIIEKÜMNE NELJANDAT KORDA VÕTAVAD NII KODUMAISED KUI KA KÜLALISPURJETAJAD MÕÕTU EESTI TUNTUIMAL AVAMERE-PURJEREGATIL. Muhu väina regatt on ülipõnev võistlus, mis väisab mitmeid sadamaid Eesti saartel ja rannikul. Koos purjetavad siin nii tipp-purjetajad kui ka lihtsalt purjetamise nautlejad: pisipõnnist vaarisani, ligi sajal alusel enam kui 700 purjetajat! Võistlevad jahid on jaotatud seitsmesse eri suurusega gruppi ning üle pika aja on taas moodustatud omaette klass folkboat’idele. Muhu Väina regatt algab sel aastal 10. juulil Pärnus ja lõpeb 17. juulil Tallinnas Noblessneri sadamas, läbides oma teekonnal Roomassaare, Virtsu ja Heltermaa sadama. Sadamates toetavad ja ootavad purjetajaid ka Sportland Eesti AS ja Helly Hansen! Vaata lisa: www.muhuvain.ee

PUHTA LOODUSE BRÄND. Sportland International Group AS juhatuse liige Are Altraja allkirjastamas lepingut Timberlandi standardite kohaselt.

kaanestaar „KUI SIHT ON SILME EES JA PALJU VAEVA NÄHTUD, ON KA TAHE END TÕESTADA SUUREM,“ ÜTLEB JUBA 16AASTASELT 400 MEETRI JOOKSUS EESTI REKORDI PÜSTITANUD MARIS MÄGI.

MARIS MÄGI: D E S U K „RAS D A V U D MÖÖ “ ! I T A L A - FOTOD GITTA VEBER TEKST MARGUS MÜIL - BIKIINID O'NEILL MEIK MERIKE KIRSIP

artus spordiperes sirgunud ja täna paljude noorte eeskuju Maris arvab, et praegune ajastu soosib passiivset eluviisi. Seepärast soovitab ta inimestel olla enese suhtes nõudlik, püstitada selgeid eesmärke ning pingutada nende saavutamise nimel. Sattusid lapsena spordi juurde treeneritest vanemate kaudu. Kas sinu „töö“ sulle koju kaasa ei kippunud? Oleme asjad kuidagi hästi suutnud ühendada, nii et koju tuli kaasa ainult positiivne ja kõike oli piisavas koguses. Nõuti sult treenimist ja sportlikkust ka väljaspool treeninguid? Kõige suuremad nõudmised panin endale peale ilmselt ise, kui eesmärgid selgeks mõtlesin ja aru sain, mis nendega kaasnevad.

Esimesed mälestused trennidest on mängulised ja lõbusad, seetõttu kuskile mujale trenni ka ei kiskunud. Vaatasin küll huviga teisi spordialasid, aga sellega see piirduski. Kui palju sul lapsepõlves treeningute kõrvalt muuks – mängimiseks, hobideks – aega jäi? Kool ja õppimine võttis suurema osa päevast. Trenn oligi mu jaoks hobi, nii et pigem leidsin muude asjade arvelt selle jaoks aega. Oled sirgunud sportlikus peres. Millised on teiste pereliikmete suurimad saavutused? Vend Rasmus on Eesti juunioride rekordiomanik 400m tõkkejooksus ja viimastel aastatel kõva arengu teinud.

Vanemad on samuti Eesti koondisesse kuulunud, isa on olnud Eesti 800m siserekordi omanik ja kuulunud Eesti rekordi püstitanud 4x400m meeskonda. Püstitasid juba 16aastaselt 400 meetris Eesti rekordi. Olid sa väga uhke? See esimene rekord nii noorena tuli natuke ootamatult, seega mingit erilist uhkust ei osanud tunda. Küll aga ajas see järgmiste eesmärkide peale mõtlema ja tõsisemalt treenima. Kas vanemad konkurendid olid kadedad? Kadedust ei tundnud

nii Esimene rekonradtuke noorena tulitult. o o ta m a

Millised on mälestused sinu elu esimestest treeningutest ja kas teised alad sind ei ahvatlenud?

MARIS MÄGI Sündinud: 11.08.1987 Tartus Pikkus: 168,5 cm Kaal: 55 kg Suurim mõõdetud jooksukiirus: 33,33km/h Õppinud: lõpetanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumi, Tartu Ülikoolis inglise filoloogia bakalaureuseõppe, hetkel sama magistri 1. aasta Enda jaoks seni tähtsaim tulemus: isiklik rekord 52,21, Sydney, märts 2011.

kaanestaar küll kellegi poolt, loodetavasti oli pigem hea meel, et nooremaid jooksjaid kodus peale kasvab. Miks just 400 meetri jooks? 400 meetrit on kergejõustiku üks lahedamaid alasid. Ilus, aga valus. Seda on peetud ka kergejõustiku üheks karmimaks alaks. Kuna see on kõige pikem sprint, siis on vaja maksimumkiiruse lähedal kaua vastu pidada. Eks see teebki asja raskeks. Kui palju on 400 meetri jooksul aega mõelda taktikale või kulub kogu aur füüsilisele pingutusele? Usun, et füüsiline pingutus on vaimse poolega suures seoses. Ka 400 meetrit tuleb taktikaliselt osadeks jaotada, et jooks lõpuni efektiivne oleks. Võib-olla kunagi tuleb jooks automaatsemalt, aga praegu on mul veel ka võistlemise osas palju areneda, et vähem energiat kulutada. Parandasid kevadel Sydneys oma isikliku 400m rekordi 52,68-lt 52,21 peale. Kui palju vaeva ja tööd nõuab tulemuse parandamine 0,47 sekundi võrra? Mida kõrgem on tase, seda raskem on aega parandada. Iga rekordiparandus on tegelikult pikaajaline protsess, seega on selle taga palju raskeid trenne ja keskendumist nii staadionil kui ka vabal ajal.

Tavatsed enne võistlusi muusikaga pingeid maandada. Milline on selleks parim stiil? Enne võistlust kuulan tegelikult pigem muusikat, mis erksamaks teeb. Soojendusel meeldib reggaeton. Kuidas sa oma võite tähistad ja ebaõnnestumisi üle elad? Suuremad õnnestumised on küll hooaja põhivõistluseks ajastatud, aga ka pärast seda läheb hooaeg edasi, seega on minu tähistamine pere ja sõpradega rõõmu jagamine. Ebaõnnestumise korral tuleb asjad enda jaoks selgeks mõelda, mis valesti sai tehtud, ning edasi liikuda. Tegelikult tuleb ka õnnestumiste põhjused läbi mõelda ja kinnistada, et progressi tagada. Millised on sportlaste-konkurentide omavahelised suhted suurvõistluste kulisside taga? Intriigid, rivaalitsemine? Mina pole veel kedagi kaklemas näinud. Tegelikult meie ala puhul kardinate taga rivaalitsemine midagi ei muuda, võitja valitakse rajal ja kindlate reeglite järgi. Rivist välja saab vastase lüüa vaid jutuga. Siin tuleb jällegi mängu vaimne treening ja tugevus. Samas on mul ka konkurentide seas mitu head sõbrannat. On palju positiivset – üksteise toetamist ja kaasaelamist. Paljud ju reisivad pidevalt võistluselt võistlusele,

nii et vahel kutsutakse rivaalegi oma spordipereks. Kuidas suhtud dopingu tarvitamiselt tabatud sportlastesse? Ei pea lugu tahtlikult dopingut tarvitanud sportlastest. Oled öelnud, et su tugevaim külg on tahtejõud. Kas see on treenitud või kaasasündinud omadus? Usun, et suur osa on vanematelt saadud küll. Eks ülejäänu on enesedistsipliini ja kõrge tööeetikaga tulnud. Mul on vedanud, et olen päris palju näinud ja ringi käinud ja tean, mida ma tahan ning mida mitte. Kui siht on silme ees ja palju vaeva nähtud, siis on tahe end tõestada ka suurem. Mis sind elus enim rõõmustab ja mis on sulle elus kõige olulisem? Kõige olulisemad on pere ja lähimad sõbrad. Nemad rõõmustavadki kõige rohkem. Usun, et oluline ja rõõmustav on teha elus õigeid valikuid, neid täide viia. Sind tuntakse kui väga positiivset inimest. Mis aitab säilitada alati positiivse meeleolu? Arvan, et kujunenud mõttemaailm ja see, et olen enda ümber koondanud sarnaste vaadetega inimesed, kes vajaduse korral tuju tõstavad.

Elu võiks ikktae reaalne, mitlla. virtuaalne o

Paljud löövad eluraskustele käega ja satuvad pahede küüsi. Kuidas oleks kõige lihtsam end käsile võtta? Eks kõigil on elus midagi, mille kohta mõeldakse, et võiks teisiti olla. Olen õppinud, et keegi midagi kandikul pakkuma ei tule ja enda eest tuleb ise seista. Raskused kestavad ainult mingi perioodi ja lähevad alati mööda ning asenduvad millegi muuga. Seda „muud“ saame me ise luua. Tuleb selgeks mõelda, mis see olema peaks ja selle suunas töötama hakata. Kas arvutis veedetud aeg on noore inimese arengule kasulik või kahjulik? Kahjulik. Mõistlikkuse piires on ka see vajalik, kui ei hakka muud elu piirama ega tekita sõltuvust. Elu võiks ikka reaalne, mitte virtuaalne olla. Tubakas ja alkohol on Eestis lastele ja noortele üsna kergesti kättesaadavad. Mida tuleks teha, et ei oleks? Usun, et probleem algab sellest, et nõudlus on liiga suur. Seega võiks kõik alguse saada kodust, laste ja noorte hulgas tuleb teadlikkust suurendada. Ja siis juba riigi ja omavalitsuste tugi. Oled sa kunagi tubakat ja alkoholi proovinud või tarvitanud? Mulle hakkab tubaka puhul juba lõhn vastu. Alkoholi üldiselt ei tarbi. Kas Tartu lastel ja noortel on piisavalt sportimisvõimalusi? Tartus on spordiks väga head tingimused. Palju on tasemel spordiparke ja erinevate alade spordiklubisid, kellega tahtmise korral liituda. Usun, et igaühel on võimalus endale meeldiv ja taskukohane võimalus valida. Mida soovitad neile, kel pole spordiklubides ja treeningsaalides käimiseks raha? Üldiselt soovitaks kõikidele rohkem väljas liikuda. Alati saab ju seltskonna kokku ajada ja näiteks jalgpalligi mängima minna. See on tegelikult tervislikum ja arendavamgi, kui liiga noorena näiteks jõusaalis raskusi tõstmas käia. Arvan, et keha tuleb enne tõsisemaid treeninguid mitmekülgselt ja võimalikult loomupäraselt välja arendada. Milline üks õige mees olla ei tohiks? Arvan, et kellelegi ei saa ette kirjutada, milline ta olema peaks. Aga meeldib, kui on tugev isiksus ja prioriteedid paigas. Kindlasti ei peaks üritama olla keegi teine.

uudised UUE TASEME ENDERGIAJOOK BATTERY HYDRO ON TÄIESTI UUT TÜÜPI ENERGIAJOOK, MIS AITAB ORGANISMIL TUNDUVALT EFEKTIIVSEMALT FUNKTSIONEERIDA! Peale kõige olulisema, mis jook sulle annab – energia (tuleb kofeiinist, guaraanast, glükoosist, fruktoosist, maltodekstriinist ja B-vitamiinidest) –, aitab BATTERY HYDRO pärast füüsilist tegevust ka keha vedelikutaset normaliseerida (isotooniline toime) ning taastuda (magneesiumi ja naatriumi abil). 3 suurepärast funktsiooni koos ühes pudelis! BATTERY HYDRO valmimise juures mängisid olulist rolli kliinilised testid, et garanteerida selle sobivust erinevate füüsiliste tegevuste ajal, sealhulgas ekstreemsusteni kalduvad spordialad. BATTERY HYDRO sobib ideaalselt tarbimiseks nii enne kui pärast füüsilist tegevust kui ka selle ajal. Kõik tänu sellele, et lisaks energia saamisele on tagatud ka hüdratsioon ning kiirem taastumine. BATTERY HYDRO – UUS TASE! See on energia, hüdratsioon, taastumine.

BLIZ’I SPORDIPRILLID NÜÜD SPORTLANDIS! BLIZ ACTIVE EYEWEAR SPORDIPRILLID ON UUS TASE PÄIKESEPRILLIDE TEHNOLOOGIAS, MIS NÜÜD ON KÄTTESAADAV KA IGALE EESTI SPORDISÕBRALE. Prillid ei anna mitte ainult esmaklassilise kaitse UV-kiirguse eest, vaid ka tuule, tolmu, putukate ja vihma eest. Märksõnad on funktsionaalsus, mugavus ja disain. Active Bliz Eyewear prillid on ülikerged (20g), vahetatavate klaasidega, reguleeritava ninakohaga ja hea ventileeritavusega. Saadaval on erinevad mudelid, s.h ka kitsamale näole ja juunioridele (Pace tootesarja mudelid), mis rahuldavad nii tippsportlaste kui ka tavaharrastajate nõudmisi. Pursuit XT ja Pace tootesarja mudelite komplektis on kaasas vahetatavad klaasid ja reguleeritav pearihm. Samuti on võimalik nendele mudelitele paigaldada optiline adapter, mida prillikandjad inimesed saavad kinnitada prillidele vastavalt neile sobivate optiliste klaasidega. Optilist adaptrit saab kasutada ka Velo tootesarja mudelitel, mis on disainitud spetsiaalselt jalgrattaga sõitmiseks. Bliz Active Eyewear spordiprille kasutavad paljud maailma tippsuusatajad üle maailma s.h Marit Björgen, Charlotte Kalla, Marcus Hellner, Emil Jönsson ja Öysten Pettersen. Bliz Active Eyewear spordiprillid on nüüd saadaval Ülemiste, Kristiine ja Lõunakeskuse Sportlandis ning Rocca al Mare ja Pärnu Sportland Outdoor kauplustes. Vaata lisa: www.blizeyewear.com

KAMBAVAIM ÕHUTAB JOOKSMA STAMINA ARCO TRANSPORDI TIIMI JOOKSJAD ROMAN FOSTI JA SERGEI TŠEREPANNIKOV ON KOOS HARJUTADES TÕUSNUD ÜHA KÕRGEMALE TASEMELE NING NENDE EESKUJU PIITSUTAB KA NOOREMAID TUGEVAMINI PINGUTAMA. Tänavusest hooajast kannab Stamina võistkond toetaja Arco Transpordi nime. Arco Transpordi juht Leho Rennit osaleb innuka harrastusjooksjana ka ise klubi treeningutel. Stamina Arco Transpordi jooksutiimi treener Urmas Randma ütleb, et jooksjate juhendamine teiste tegemiste kõrvalt pakub talle suurt rõõmu. „Kõik on amatöörid, kes käivad ka tööl või õpivad,” lausus ta. „Kui neil jätkub tahtmist, nende silmad säravad ning igaühel on oma eesmärgid, seab see ka treenerile kohustuse pühenduda. Meil on ülihea kambavaim. Lähen treeningule ja tulen sealt mõnuga. Naine ütleb: treeningult tulles olen hoopis teine mees. Õpilased on vahvad.” Randma juhendamisel harjutavad teiste seas Evelin Kärner, Kristina Dolmatova, Merill Mägi, Kristo Reinsalu, Ilja Džjuba, Vladimie Vaher ja Lauri Soolo. Uue hoo on seal leidnud 34-aastane Kärner, tõsist huvi näitab 18-aastane Vaher. „Oleme Vovaga alustanud A-st ja B-st,” lausus Urmas. „Vähese jutuga, hea analüüsivõimega, head geenid – tema ema Viktoria Konets jooksis 800 meetrit. Oleme harjutanud mitmekülgselt , aga ta on juba hästi jooksnud.” Roman Fosti alustas murdmaajooksu suvist hooaega Eesti meistritiitliga 4000 m distantsil ning pidas BIGBANK Kuldliiga etappidel Eesti koondise koha pärast tasavägist heitlust Nikolai Vedehiniga. Murdmaajooksu Eesti meistrivõistlustel Fosti kannul hõbeda võitnud Sergei Tšerepannikov säilitas konkurentsis Taivo Püiga liidrikoha 5000 meetris: püstitas isikliku rekordi 14.32,4 ja esindas sel distantsil riiki võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel. Peale selle püstitas 27-aastane Sergei kaks oma tippmarki: 800 m 1.56,6 ja 1500 m 3.51,72. Kahel korral proovis ta ka takistusjooksu, kuid lõpetas mõlemal korral ajaga üle 9.21. Ta võitis 11. juunil Harku järvejooksu ja revanšeeris allajäämise Püile Viljandi järvejooksul. Kõige teravamat hoogu ootab treener Urmas Randma nii Fostilt kui ka Tšerepannikovilt aga augustis Eesti meistrivõistlustel.

TEGIJA Sergei Tšerepannikov näitab jooksuradadel head minekut.

REEBOKI ZIGTECH PAKUB UUSI VÕIMALUSI REEBOKI UNIKAALSETES ZIGTECHI JALATSITES KASUTATAKSE AINULAADSET SIKSAKGEOMEETRIAT, MIS ON VÄLJA TÖÖTATUD SPETSIAALSELT SELLEKS, ET ENERGIA SAAKS KOGU JALATSI ULATUSES TÕHUSAMALT LIIKUDA. Reeboki ZigTech on ülimalt kerge ja painduv treeningjalats, mis pakub senisest paremat tunnetust ja mugavust, aga ka suuremat energiavahetust ja väiksemat koormust säärelihastele. Säärelihaste väiksem koormus võib aidata vähendada luuümbrise põletiku tekkimise ohtu. Reeboki ZigTech on ainulaadne, sest ühendab kaht kasutegurit, mida eelnevalt koos pole esinenud: suurenenud tõhusust ja pehmendust. Varem olid sportlaste jaoks kõige tõhusamad jalatsid naelkingad, aga parema energiavahetuse nimel tehti siin järeleandmisi pehmenduse osas. Kuid ZigTechi innovaatiline tehnoloogia ühendab edukalt need eelnevalt mitte kokku sobinud kasutegurid: tõhususe ja pehmendused. ZigTech on ideaalne kõigi keskmise kuni suure koormusega treeningute jaoks. Kõige tähtsam treeningtegevus on jooksmine ning seepärast testisime jalatseid kõrgetasemelise jooksuga rohkem kui 20 000 miili ulatuses. Meie kulumistestid näitavad, et ZigTech on sobiv ka kõige nõudlikuma jooksja jaoks. Lisaks jooksmisele toetab ning stabiliseerib ZigTech jalga kõigi treenimiseks vajalike tegevuste ajal.

kergejõustik BALTIMAADE POPULAARSEIM KERGEJÕUSTIKUSARI BIGBANK KULDLIIGA RÕÕMUSTAB NII SPORTLASI KUI KA PEALTVAATAJAIST SPORDIGURMAANE. TEKST MATI LILLIALLIK - FOTOD SCANPIX

BIGBANK

KULDLIIGA

NÄITAB KLASSI

astal 2004 korraldas Spordiürituste Korraldamise Klubi Eesti kergejõustiku võistlussarja, mis sai nimeks Grand Prix. 2006. aastast kannab see BIGBANK Kuldliiga nime ning on kiiresti kasvanud nii Eesti kui ka Baltimaade kõrgetasemelisemaks ja mainekaimaks jõuprooviks.

Eesti ja välismaa tipud BIGBANK Kuldliiga võistluste üheks peamiseks eesmärgiks on pakkuda Eesti kergejõustiklastele hästi korraldatud ning konkurentsitihedaid võistlusvõimalusi 14

kodupubliku ees. Võistlussarjast on oma tiitlivõistluste medalivõitudeks jõudu ammutanud ning arvukat kodupublikut heade tulemustega rõõmustanud olümpiavõitja Gerd Kanter, maailmameister Andrus Värnik, olümpiapronks Aleksander Tammert, Euroopa meistrid Ksenija Balta, Mikk Pahapill jt. Lisaks meie medalivõitjatele on BIGBANK Kuldliiga olnud heaks vaheetapiks tipu poole pürgimisel enamikule Eesti koondislastele ja koondise järelkasvule. Lisaks Eesti kergejõustiklaste osalemisele BIGBANK Kuldliiga võistlustel on järjest suurenenud ka välismaa sportlaste huvi võistluste vastu. Nii on BIGBANK Kuldliiga raames Eesti staadionidel võistelnud tervelt 43 riigi atleedid! Teiste kõrgetasemeliste

tulemuste seas on siin püstitatud ka Läti, Leedu, Aserbaidžaani ja Slovakkia rahvusrekordeid.

Hea areen loob eeldused Tipptasemel kergejõustikuvõistluse korraldamise eelduseks on tänapäevase staadioni või sisehalli olemasolu. Eestis on selles osas hea seis: meil leidub korras võistlusareene ning tublisid aktiviste ja pädevaid kohtunikke paljudes maakondades. Kindlasti aitab heatasemeliste võistluste planeerimisele kaasa ka omavalitsuste positiivne suhtumine ja kompetentsus. Võistluste korraldamiseks on tekkinud isegi mõningane konkurents, mis lubab korraldajail lootusrikkalt tulevikku vaadata. BIGBANK Kuldliiga egiidi all on seni toimunud võistlused 12 maakonna 14 linnas ja asulas: Tallinnas, Tartus, Rakveres, Võrus, Valgas,

KÕNEKAD FAKTID SEDA, ET BIGBANK KULDLIIGA VÕISTLUSSARI ON HINNATUD JÕUPROOV, TÕENDAVAD KÕNEKAD FAKTID.

Kolmel korral on püstitatud maailma edetabeli liidritulemus:  Oksana Udmurdtova (Venemaa) kolmikhüppes 14.94 (Tartu 2008)  Gerd Kanter kettaheites 71.64 (Kohila 2009)  Vadims Vasilevskis (Läti) odaviskes 88.22 (Tartu 2011) Siin on osalenud välismaa staarid:  Virgilijus Alekna (Leedu), kettaheide, 2x olümpiavõitja ja maailmameister  Justin Gatlin (USA), 100m jooks, olümpiavõitja ja maailmameister  Tatjana Lebedeva (Venemaa), kaugushüpe, olümpiavõitja ja maailmameister  Tomasz Majewski (Poola), kuulitõuge, olümpiavõitja  Robert Harting (Saksamaa), kettaheide, maailmameister  Trecia Smith (Jamaika), kolmikhüpe, maailmameister  Irina Privalova (Venemaa), 60m jooks, maailmarekordi omanik  Vadims Vasilevskis (Läti), odavise, olümpiahõbe  Ainars Kovals (Läti), odavise, olümpiahõbe  Maria Abakumova (Venemaa), odavise, MMi hõbe  David Oliver (USA), 110m tõkkejooks, olümpiapronks  Piotr Malachowski (Poola), kettaheide, Euroopa meister  Stanislavs Olijars (Läti), 110m tõkkejooks, Euroopa meister Aukülalistena on osalenud maailmarekordiomanikud:  Juri Sedõhh, vasaraheite MR 86.74  Natalja Lisovskaya, kuulitõuke MR 22.63  Galina Tšištjakova, kaugushüpe MR 7.52

REKORDITE TAIMELAVA BIGBANK KULDLIIGAL ON PÜSTITATUD KOKKU 19 EESTI REKORDIT JA TIPPTULEMUST. Katrin Käärt Ksenija Balta Marek Niit Egle Uljas Tartu Ülikooli Akad.SK Marek Niit Mirjam Liimask Tiidrek Nurme Anna Iljuštšenko Lembi Vaher Ksenija Balta Nikolai Vedehin Lembi Vaher Ksenija Balta Ksenija Balta Maris Mägi Anna Iljuštšenko Lembi Vaher Tiidrek Nurme

200m jooks: 23,85 100m jooks: 11,57 200m jooks: 21,09 800m jooks: 2.04,39 100m+200m+300m+400m teatejooks: 2.10,50 200m jooks: 20,69 50m tõkkejooks: 7,09 2000m jooks: 5.18,50 kõrgushüpe: 1.93 teivashüpe: 4.02 kaugushüpe: 6.70 1 miili jooks: 4.02,82 teivashüpe: 4.09 60m tõkkejooks: 8,19 60m tõkkejooks: 8,16 300m jooks: 37,95 kõrgushüpe: 1.95 teivashüpe: 4.11 1500m jooks: 3.46,10

Valga 2004 Türi 2006 (rekordi kordamine) Tallinn 2007 (siserekord) Võru 2007 (siserekord) Tallinn 2007 Valga 2007 Tartu 2008 (siserekord) Tartu 2008 (siserekord) Tallinn 2009 (siserekord) Tallinn 2009 (siserekord) Tallinn 2009(siserekord) Tartu 2009 Kohila 2009 Tallinn 2010 (siserekord) Tallinn 2010 (siserekord) Kohila 2010 Rakvere 2010 Tallinn 2011 Tallinn 2011 (siserekord)

Viljandis, Jõgeval, Kohilas, Kosel, Türil, Haapsalus, Maidlas, Türil ja Kärdlas. Kergejõustikupubliku rõõmuks valmivad lähiajal staadionid Pärnus ja Kuressaares.

Kuldliiga köidab publikut Hästi korraldatud võistlusi, kus osalevad Eesti parimad ning tugevad atleedid piiri tagant, Eesti parimad atleedid ning

ud Siin on püstLiteaetdu, ka Läti, ja Aserbaidžaaankikia Slov . id e d r o k e r s u v h a r tugevad konkurendid piiri tagant, käib vaatamas arvukas ja asjatundlik publik. BIGBANK Kuldliiga publikurekord pärineb 2009. aastast, mil finaaletappi Kadrioru staadionil tuli vaatama n-ö täismaja – u 6000 inimest. Möödunud aastal Rakveres toimunud BIGBANK Kuldliiga finaal, kus tegi oma tagasitulekustardi olümpiavõitja Justin Gatlin, läheb aga ajalukku sellega, et ERRi toodetud uudispilti edastati tervelt 46 riigi telekanalites! Rakveres jälgis võistlust terve staadionitäis publikut. Arvukalt pealtvaatajaid on toonud ka Kuldliiga võistlused Viljandis, Kohilas ja Jõgeval.

TULE VAATAMA! SEL SUVEL PAKUB ELAMUSI VEEL:

BIGBANK KULDLIIGA HÄID

12.07 Jõgeva 09.08 Finaaletapp – Viljandi Mõlemal etapil löövad kaasa ka olümpiavõitja Gerd Kanter ning teised meie parimad. Vaata lisa: www.kuldliiga.ee

persoon EESTI KOONDISE TÄHT KONSTANTIN VASSILJEV RÄÄGIB, MIKS TALLE MEELDIB ANDA PIGEM VÄRAVASÖÖTE KUI LÜÜA VÄRAVAID. KUIDAS JALGPALL ÜHENDAB EESTLASI JA VENELASI. NING SELLEST, KUIDAS TEMAST ÜLDSE JALGPALLUR SAI.

B U T L Õ S KÕIK

! T S E T TAH ERAKOGU - FOTOD SCANPIX JA TEKST MARGUS MÜIL

ooliajal jooksis Maardu poiss Konstantin Vassiljev pärast tunde suure kotiga otse bussi peale ja sõitis Tallinna trenni. Sealsamas linnaliinibussis tegi ta ära kodused tööd. Tema esimene palk elukutselise jalgpallurina oli 1400 krooni, millest pidi jätkuma nii Kostjale endale kui ka tema õele ja emale. „Milleks?“ imestasid paljud, sealhulgas need, kes teenisid samal ajal ehitusel kümme korda rohkem. Millised on olnud su senise karjääri parimad hetked? Esimene Eesti meistritiitel aastal 2004 oli väga mõnus. Viimastel aastatel koondisemängud, näiteks mõlemad mängud Serbia vastu. Kohtumine Brasiiliaga… Aga ma loodan, et mu parimad hetked on veel ees. Kuidas sa jalgpalli juurde sattusid? Isa oli amatöörjalgpallur, elasime Maardus staadioni kõrval, kus ta paar korda nädalas mängis. Kui olin kuueaastane, tekkis võimalus minna treener Boriss Kudrjavtsevi juurde trenni. Nii see algaski. 1993. aastal läksin Tallinna Jalgpallikooli Viktor Passikuta treeninggruppi, koos Dmitri Krugloviga. Ta on samuti Maardu poiss, oleme sõbrad juba 20 aastat.

selleks, et mitte tekitada vanematele probleeme. Kas sa eesti poistega kaklesid? Ei. Mul oli naaber eestlane ja me saime väga hästi läbi. Minu sõbrad olid sellised, et mängime parem jalgpalli ja otsustame seal, kes on tugevam. Kunagi väideti, et jalgpall on pigem venelaste mäng, mis eestlastele ei sobi. Kui hiinlased võivad võita iluuisutamises kõik mis võimalik, miks siis eestlane ei peaks saama jalgpalli mängitud? Kas näiteks hispaanlane on jalgpallis juba eos andekam kui meie lapsed? Ma ei usu, et lastel näiteks 10 aasta vanuses on mingit vahet. Lihtsalt nemad elavad süsteemis, kus jalgpall on toiminud väga kaua. Meie süsteem alles areneb. Kas sa olid trenni minnes üliandekas või pidid tegema pigem palju ja rasket tööd? Pidin alati palju pingutama, sest ma olin kõige väiksem poiss. Kui olin 10‒14aastane, oli see eriti näha, kuna teised poisid olid minust pea jagu või isegi kaks pikemad. Võib öelda, et olin andekas ka, aga andekusest ei ole palju kasu, kui sa ei tee tööd.

Mida te lapsepõlves sõpradega peale jalgpalli veel tegite? Suurema osa ajast mängisime ikka jalgpalli. Hoovis ja staadionil. Koolis õppisin hästi ja tegin kõik

Pidin palju est pingutama, õsig e olin k väiksem poiss.

Mis positsioonil sind lapsena ja noorteklassis kasutati? Olin peamiselt ikka poolkaitses. Saalijalgpallis seisin paar korda ka väravas. Kas see kurvaks ei tee, sest ründajana oleks saanud rohkem väravaid lüüa? Ei. Mul ei ole sellest kahju. Praegu löön ma ju ka, ja samamoodi oli see lapsepõlves. Lõin palju väravaid ja andsin ka väravasööte. Mulle tegelikult meeldibki rohkem anda väravasööte kui väravaid lüüa. Miks? Sest mõnikord on see raskem ja huvitavam töö, kui ise värav lüüa. Väravaid mäletatakse, söödud unustatakse. No mis teha. Keegi peab ju ka sööte andma. Kui palju soov kuulsaks saada sind noorena motiveeris? Võib-olla umbes 30%, aga praegu ma sellest enam ei mõtle. See on lihtsalt jalgpalluri elu osa. Kui vanalt sa mõistsid, et jalgpallist võib saada sinu töö, millega sa suudad korralikku raha teenida? Olin 18, kui sain oma esimese lepingu Tallinna Jalgpalliklubiga. Siis ma mõistsingi, et selline võimalus on olemas, kuigi ma teenisin kümme korda vähem kui mõned mehed ehitusel. Aga mul oli soov jalgpalliga tegeleda ja ma ei suutnud ära visata 13 aastat oma elust. Ja lõpuks tasus see ennast ära.

KONSTANTIN VASSILJEV

1994. Tali Cup. Tallinna Jalgpallikooli kasvandik Kostja Vassiljevi esimene turniirivõit.

Sündinud: 16. augustil 1984 Tallinnas Kodulinn: Maardu Perekonnaseis: abielus, tütre isa Pikkus: 175 cm Kaal: 75 kg Klubikarjäär: Tallinna Jalgpalliklubi FC Levadia NK Nafta Lendava (SLO) FC Koper (SLO)

persoon Milline su palk Tallinna Jalgpalliklubis oli? 1400 krooni. See oli 2002. aastal. Kuidas sa selle rahaga hakkama said? Üle ootuste hästi. Ma ei olnud raiskaja, ostsin ainult neid asju, mida oli väga vaja. Tarvis oli ka ema ja õde aidata ning see raha tuli meie pere jaoks päris õigel ajal. Me olime jäänud kolmekesi, kui mu isa 1996. aastal suri.

u Ma ei taha, estam tütrest akrs. jalgpallu

ELU STAADIONIDEL. Konstantin ja tema abikaasa Jana pulmapäeval Tallinna A. Le Coq Arena murul ning koos pisitütre Valeriaga Kostja „kodustaadionil“ Sloveenias.

Kas neid inimesi oli palju, kes su väikese palga kohta ütlesid: „Milleks jalgpall? Tee parem äri, teeni suurt raha!“ Otseselt mitte. Aga kui ma käisin veel koolis, umbes 10.‒11. klassis, siis 30 õpilasest 25 arvasid küll, et millega see idioot tegeleb. Jookseb pärast tunde suure kotiga bussi peale, sõidab trenni ja bussis teeb koduseid töid. Milleks!? Ka mõned õpetajad proovisid mind veenda, et pole vaja jalgpalli mängida, õpi parem. Läksingi pärast kooli lõpetamist Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetikat õppima, aga pärast pooltteist aastat tuli valida. Kahtlust polnud. Tõusin püsti ja läksin ülikoolist ära.

1996. Tallinna Jalgpallikool saalijalgpalliturniiril. Ees keskel lapsepõlvesõbrad Maardust, tänased koondisekaaslased Konstantin Vassiljev ja Dmitri Kruglov.

Sa ei ole kunagi mõelnud, et loobuks hoopis jalgpallist? Ei, see ei ole mulle kunagi pähe tulnud. Millal tundsid, et oskused lubaksid ka välismaal mängida? Kui olin mänginud noortekoondises ja olnud paar aastat Levadia põhikoosseisus. Eesmärk sai 100% selgeks – tahan teenida raha jalgpalliga ja muu mind ei huvita! Sa räägid väga head eesti keelt. Kas üpris venekeelses Maardus oli raske seda omandada? Ei olnud väga raske. Koolis hakkasin juba teises klassis seda õppima, hiljem oli vaja teha kodakondsuseksamid. Suhtlesin naabriga eesti keeles... Paljud ütlevad, et ei saa eesti keelt õppida – olevat liiga raske. Ma saan aru, kui seda räägivad vanemad kui 50aastased inimesed, aga kui noo18

red ei saa hakkama, siis ma ei saa sellest aru. Tõsi, eesti keel ei ole lihtne, aga ma ei ütleks, et see on raskem kui inglise või itaalia keel. Kõik sõltub tahtest.

eesmärk, siis nad ühinevad. Kui igaühel on oma eesmärk, siis pole mõtet ühinemisest rääkida. Jalgpallis ma näen küll, et kõik elavad sõbralikult.

Tänases koondises on palju vene poisse, keda Eesti publik armastab. Veel mõned aastad tagasi kostis hääli, justkui poleks see õige. Minu meelest on selline asi väga rumal. Kui on võimalus kasutada parimaid inimesi, kes võitlevad riigi eest, lipu eest, miks nad ei peaks siis seda tegema? Kui neil on tahe ja võimalus, miks nad ei peaks? Koondisesse pääsevad ju parimad, ja ei ole tähtis, kes on kes.

Oled Sloveenia liigas hinnatud tegija. Kui kaua sa suudad olla sellisel tasemel, et sealt mõnda tippliigasse pääseda? Kolm aastat võib-olla on aega, aga tahaksin edasi jõuda nii vara kui võimalik. Kui jõuad tugevamasse liigasse 30selt, siis on väga raske end seal tõestada.

Kas jalgpall aitab eestlasi ja venelasi ühendada? Kindlasti. Inimestel peab olema ühine

Milline on elu Sloveenias? Majanduslikult päris sarnane Eestiga. Inimesed on toredad, ilm on natuke parem ja sellest ilmselt sõltub ka inimeste tuju. Eestis on rohkem vihma ja inimesed on kurvemad. Siin võiks olla rohkem naeratusi.

ajalehed kirjutavad? Mõnikord kirjutavad. Aga ma ei ütleks, et ma olen staar. Staarid on Sloveenia vanema põlvkonna tegijad. Praeguse põlvkonna mehed on sealsete inimeste jaoks lihtsalt väga head mängijad. Kas sa oled miljonär? Ei ole. Kui kaugel sa sellest oled? Oleneb, mis valuutast rääkida. Kui kroonides, siis võib-olla paari aasta kaugusel. Aga mul on piisavalt raha, et normaalselt elada ja et ka mu naine ja laps elaksid normaalset elu. Tahaksin, et karjääri lõppedes oleks olemas mingi rahaline varu. Kas pere on sinuga koos Sloveenias? Jah, suurema osa ajast küll. Kasvatate abikaasaga tütart. Poega ei igatse, mantlipärijast ei unista? Ma ei ole nii mõelnud, aga kui poeg kunagi tuleb, eks siis vaatame. Mida sa naiste jalgpallist arvad? Noh, mina selles mõttes optimist ei ole. Oma tütart ei taha ma küll sinna anda. Aga kui ta ise väga tahaks? Siis pole midagi teha, aga ma proovin talle kindlasti selgitada, et seda ei ole vaja. Miks? See on rohkem ikka meeste mäng. Ma ei tea, kas see on väga ilus, kui naised ja tüdrukud teineteist jalgadesse peksavad. Kui palju Sloveenia liiga mängudel publikut käib? On neli-viis klubi, kelle mängudel on alati üle 1000 inimese. On ka klubisid, keda vaatab tavaliselt 600–800 inimest. Kõrgem tase toob ka suurema publikuarvu. Vahepeal räägiti palju sinu siirdumisest Itaaliasse. Kui lähedal sa sellele tegelikult olid? Mulle tõepoolest helistas üks agent, kes ütles, et ole valmis, kõik on kokku lepitud ja sa pead minema meditsiinilisele ülevaatusele end näitama. Aga sealt edasi tuli homme, homme, homme, ja kui üleminekuperioodi lõpuni oli jäänud neli päeva, siis need kõned lihtsalt lõppesid. Ma väga palju ei tea, kas ja kui suur see huvi tegelikult oli. Reaalselt sa tookord Itaalias ei käinud?

Ei käinud. Milline on su unistuste liiga? Tahaksin end proovida Itaalias, Hispaanias või Saksamaal. Inglismaal mitte nii väga, aga samas, kui võimalus avaneks, siis miks mitte. Saaksid sa näiteks Itaalias ja Hispaanias hakkama? Usun küll. Arvan, et mul on päris palju häid omadusi, mida saaksin seal näidata ja kasutada. Seal on lisaks kõrgele tasemele vahel ka põrgulikult palav. Sloveenias on samuti maist septembrini väga tihti 30 ja rohkem soojakraadi. Kohanemiseks tuleb lihtsalt kõvasti trenni teha. Oled sa Sloveenias staar, kellest

Miks sa soovitad poistel jalgpallitrenni minna? Esiteks on vaja millegagi tegeleda. Teiseks annab jalgpall võimaluse sõpru leida. Kolmandaks – kui oled andekas ja töökas, võid sellega ka raha teenida. Mis on tänapäeva noorte põhiprobleemid? Tihti ei osata endale elus eesmärke seada. Paljud mõtlevad, et eesmärgid seame hiljem, praegu pidutseme. Ja pärast ongi nii, et 16–17aastane inimene juba joob, suitsetab, on proovinud narkootikume. Ja ongi kõik. Publik näeb kauneid hetki – väravaid, võite, kaotusi –, aga ei näe, mis selle taga on. Kui raske on jalgpalluri töö? Vahel arvatakse küll, et noh, mängisid 19

persoon

Õpetajad proovisid mind veenda, et pole vaja jalgpalli mängida.

kaks tundi jalgpalli ja kõik. Saad palka, elad nagu tahad. Arvatakse, et see on lihtne. Aga kui võtta tribüünilt üksteist meest, kes seal lihtsalt karjuvad, ja panna tugeva vastasega mängima, siis homme ei tõuse nad voodist üleski. Kui tugev peab füüsiliselt olema? Mitu korda sa lõuga tõmbad? Väga palju ma seda ei tee, 10–15 korda võib-olla. Aga kätekõverdused? Kui olin sõjaväes, tegin iga päev järjest 100 korda. Kas sa kunagi treeneritega vaidled? Väga vähe. Kuidas treenerist saab autoriteet? Kui ta erinevates situatsioonides näitab oma teadmiste, mitte karjumisega, et tema otsus oli parim. Kas Tarmo Rüütli karjub? Ta on väga rahulik inimene. Kas meedia kütab Eesti koondisega seoses üles liiga suuri ootusi? Kui oodata, et me oleme juba Euroopa keskmikud, siis nii see kahjuks veel ei ole. Ka Fääri saarte mäng näitas seda. Tegime eksimusi ja saime valusa kaotuse. Me peaksime ju iga kell võitma selliseid riike nagu Luksemburg, Liechtenstein, Fääri saared… Selline mõttekäik on rumal. Kui meie areng on kõigile näha, siis kes ütles, et nemad kõik on samal ajal paigal seisnud? Mis pärast Fääri saartel saadud keretäit riietusruumis toimus? Väga palju ei räägitud. Oli ka emotsioone, aga paari tunni pärast hakkasime meeskonnaga rahulikult analüüsima, mis juhtus. Fännid unistasid juba pääsust finaalturniirile. Las unistavad. Meie ka unistame ja meie ka oleme pettunud. Aga mis teha. Kui tugev Eesti reaalselt on? Me oleme kusagil väikeriikide ja keskmike vahel. Mängud Euroopa keskmikega näitavad, et me ei ole veel päris need. Aga me võime juba üllatada. Selles valiktsüklis on ees veel kolm mängu. Mitu punkti Eesti võtab? Loodan, et kõik üheksa. Mida sa pärast karjääri lõppu teha kavatsed? Ideaalis tahaks jätkata jalgpalliga, ennekõike treenerina. Loodan, et tuleb võimalus. Konstantin Vassiljevi jalgpallikool? Ei, sellest ma ei ole mõelnud.

täht MANCHESTER UNITEDI STAAR NANI HARJUTAB TREENINGUTEL ENNEKÕIKE PALLI VALITSEMIST. NÜÜD AITAB TEDA SELLES UUS JA INNOVAATILINE ADIPOWER PREDATOR JALGPALLISAABAS.

5 KÜSIMUST NANILE TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTOD SCANPIX

Sul oli hea hooaeg. Kas väravate löömine on iga hooaja eel teadlikult eesmärgiks seatud? Mulle meeldib väravaid lüüa, aga ma ei sea seda enne hooaega omaette eesmärgiks. Peale väravate löömise meeldib mulle ründajaid positsioonidele seada ja kaasmängijaid rünnakul aidata. Kas sa harjutad treeningutel mingit mänguvõtet eriti põhjalikult? Mulle on ääremängijana väga tähtis palli hästi valitseda: mitte lihtsalt ründajaid takistada ja väravavõimalusi luua, vaid ka aidata meeskonnal palli enda valduses hoida. Seepärast õpin ja harjutan treeningutel võimalikult palju palli valitsemist. Premier League on tuntud jõulise mängu poolest. Kuidas see sulle sobib? See on tõsi, et selles liigas mängida on füüsiliselt raske ja siin on palju suurepäraseid mängijaid, kellel on ühtlasi väga head tehnikavõimed. Premier

League’is mängimiseks on vaja palju omadusi, muu hulgas vaimset ja kehalist tugevust, nii et minu jaoks on see maailma parim liiga. Adidas Predatori jalgpallisaabastes on aegade jooksul mänginud paljud supertähed. Kas sa kannad neid kultussaapaid uhkusega? Ma olen tõesti selle üle uhke, et kannan nii suurejoonelise ajalooga saapaid. Kõigil varasematel Predatorit kandnud mängijatel, nagu Zidane, Raul ja Beckham, on palju häid omadusi ning mul on hea meel kuuluda järgmisse Predatorit eelistavate mängijate põlvkonda. Uuel saapal on välistald Sprintframe, mida kasutatakse ka mudelil Adizero f50 ja mis teeb sellest seni kõige kergema Predatori. Kui oluline on sinu jaoks saapa kergus? Ründav ääremängija ei ole kergete saabastega mitte ainult kiirem, vaid suudab suurel kiirusel ka paremini palli valitseda. Ma tunnen, et mul on kergemate saabastega parem kontroll palli üle.

KÕIGI AEGADE TÄPSEIM PREDATOR ADIDAS TÕI TURULE MURRANGULISE, TÄNAPÄEVA JALGPALLI KÕRGEIMATE NÕUETE KOHASELT LOODUD JALGPALLISAAPA ADIPOWER PREDATOR. Kultusjalatsi Predator 2011. aasta mudel esindab ainulaadseid tehnoloogiaid, mis teevad sellest palli valitsemiseks täiusliku jalatsi. AdiPower Predator jalatsi keskosas on kasutatud sissepumbatud silikoonkummist koostisosa, mis annab palli löömisel sellele parema vindi. Tänu uuendusele on adiPower Predator kõigi aegade täpseim Predator. Jalatsil on ka uudne, jalatsi kaalu 25 protsendi võrra ehk 230 grammini vähendav välistald. Nii nagu eelmised Predatori mudelid, minimeerib ka uus adiPower Predator energiakadu tänu jala eesmise osa väiksemale paindele löögi ajal. Lisaeeliste hulka kuuluvad muu hulgas ka eriliselt pehme ja mugav nahalaadne kannavooder, tippkvaliteetne jalatsi pealsenahk, mis tagab parima istuvuse, mugavuse ja puutetunde, ning innovaatilised lahendused naastude osas. AdiPower Predatorit on katsetanud ja selle väljatöötamisse oma panuse andnud sellised ässad nagu Nani (Manchester United FC), Xavi (FC Barcelona), Van Persie (Arsenal FC), Kaká (Real Madrid FC) ja Gerrard (Liverpool FC), kes näitavad uut jalatsit maailma jalgpalliväljakutel alates 2011. aasta maist.

tänavakorvpall KORVPALL ON EESTIS ALATI OLNUD RAHVUSSPORDIKS. MÕISTAGI KEHTIB SEE KA SUURE KORVPALLI „VÄIKEVENNA“ – TÄNAVAKORVPALLI KOHTA.

18 AASTAT TÄNAVAKOSSU

TEKST REIGO KIMMEL - FOTOD TANAVAKORVPALL.EE

uve saabudes suunduvad korvpalliharrastajad väliväljakutele ning algab tänavakorvpallihooaeg. Mängitakse peamiselt asfaltplatsidel, kuid ka spetsiaalkattega väljakutel, mida viimastel aastatel on üha rohkem juurde tekkinud.

Populaarseim formaat – 3on3 Mängud väljas ei erine väga palju traditsioonilisest saalikorvpallist, pealtvaatajale jääb vast esimesena silma see, et tihti mängitakse väiksema arvu mängijatega ning vaid ühe korvi all. Siiski on tänavakorvpalli formaate alates üks ühe vastu mängust kuni traditsioonilise viis viie vastu korvpallini. Viimane erineb saalikorvpallist vaid selle poolest, et katust pole pea kohal. Populaarseim välikorvpalli vorm on kolm kolme vastu ehk 3on3 mäng, kus võistkonnas on tavaliselt ka üks vahetusmängija. Just selles formaadis on ka Eestis kõige rohkem mänge peetud, mistõttu on kolm kolme vastu korvpall saanud Eestis tänavakorvpalli sünonüümiks.

Varjusurmast uuele tõusule Suvist 3on3 tänavakorvpalli on Eestis 24

mängitud alates 1993. aastast. Ala on populaarne tänaseni, tuues meistrivõistluste seitsmele etapile suve jooksul kokku üle 1000 pallihuvilise ning neid jagub ka kõigile kohalikele sarjadele. Võrreldes rahvaarvuga on Eesti 3on3 tänavakorvpallisari isegi populaarsem kui Läti ja Leedu sarnased sarjad. Esimesed 10 aastat organiseeris sarja üks korraldustiim ning rekordaastatel osales kokku üle 200 võistkonna. Alates 2000. aastast, kui ka mitmete teiste spordialade suvesarjad said hoo sisse, langes tänavakorvpalli populaarsus ja tähelepanu selle vastu, mistõttu 2003. aasta jäi Smart, Simpel, Jenkki ja mitmeid muid nimesid kandnud turniiridele viimaseks. 2006. aastal aitas MTÜ Noortesport koostöös Eesti Korvpalliliidu ning ligi 20 koostööpartneriga tänavakorvpalli uuesti jalule, korraldades suvise tänavakorvpallisarja esmakordselt Eesti meistrivõistluste egiidi all. Suviste etappide lõpus selgusid meistrivõistluste punktiarvestuse tulemusena Eesti meistrid tänavakorvpallis kokku 13 erinevas võistlusklassis. Paar suve hiljem, kui korraldajatele tundus, et osalejate arv – 400–500 korvpallurit etapi kohta – jääb Eesti mõistes laeks ning kõik meeskonnad on omavahel juba mitu korda

Eestlased on i võitnud kogun’i USA streetball staare! läbi mänginud, sündis idee kutsuda meistrivõistluste finaaletapile kohale ka meie lõunanaabrid ning nimetada etapp ümber Baltic Openiks. Esimest korda rahvusvahelist tänavakorvpalliturniiri korraldades sai selgeks, et sellel on tulevikku. 2009. aastal toimus vastavatud Vabaduse väljakul esimese üritusena just rahvusvaheline tänavakorvpalliturniir Baltic Open. Aasta hiljem olid lisaks Balti riikidele osalejate seas Itaalia, Rootsi ja Tšehhi võistkonnad. Tänavune aasta toob 13. augustil Tallinna Vabaduse väljakule kokku juba üle 10 erineva riigi parimad tänavakorvpallu-

tänavakorvpall

Tulemuseks on oluliselt kiirem mäng. rid, kes lisaks rahalisele auhinnale hakkavad võistlema priipääsme eest selle aasta maailmameistrivõistlustele Moskvas.

Eestlased on edukad Eestlaste esinemine 3on3 korvpallis on olnud juba aastaid väga hea, näiteks eelmisel aastal tuldi tänavakorvpalli MMil Moskvas hõbedale, kusjuures eelnevalt alistati play-offkohtumistes Rumeenia, Serbia ja Saksamaa. Üle-eelmisel aastal olid eestlased veerandfinaalis paremad USA koondisest, kus mängisid tuntud USA streetball’i staarid. Saalikorvpallis on jäänud sarnased saavutused paraku unistuste valdkonda. Kaks aastat on eestlased olnud võidukad ka koduväljakul ehk Vabaduse väljakul, kus finaalis alistati mõlemal korral Leedu tänavakorvpallisarja meistrid. Lisaks saadi Leedu võistkonnast jagu ka eelmisel aastal maailmameistrivõistlustel Moskvas. Sarnased saavutused saalikorvpallis on jäänud oluliselt harvemaks, kuigi Tartu Ülikool Rock võitis BBL-sarjas Vilniuse Lietuvos rytast. Ka meie noored mängijad on näidanud Eesti 3on3 korvpalli taset, näiteks selle aasta aprillis Türgis toimunud Noorte Maailmamängudel jõudis Eesti U14 koondis 3on3 korvpallis 5.‒8. parema sekka, vee26

randfinaalis kaotati võistluste üldvõitjale Rumeenia võistkonnale.

Tagasi olümpiale 1936. aasta Berliini olümpiamängudel kohtus Eesti olümpiamängude ajaloo esimeses korvpallimängus Prantsusmaaga. Vähe sellest, et mäng võideti, eestlased võivad uhked olla sellegi üle, et meie mehe käsi oli esimene, mis pärast lahtihüpet palli puutus. Juba mõne aja pärast on meil ehk võimalus ajalugu korrata, sest 2016. aasta Rio de Janeiro suveolümpiamängudel on 3on3 korvpall kavas näidisalana ning 2020. aasta olümpiamängudel juba ametliku alana. Selleks peab varakult valmistuma hakkama: korraldama 3on3 treeninguid ja laagreid ning osalema aktiivselt rahvusvahelistel võistlustel.

Uued reeglid Selleks et erinevates riikides mängitaks sarnaste reeglite alusel, loodi tänavakorvpalli korraldustiimide ning rahvusvahelise korvpalliliidu (FIBA) poolt hiljuti 3on3 korvpallile uus reeglistik. Nii Eestis kui ka mitmel pool mujal on tulenevalt sellest peamiseks uuenduseks see, et mäng jätkub kohe pärast tabavat korvi, see tähendab, et enam ei visata palli pärast korvi mängu otsajoonelt või kolme punkti joone tagant. Tulemuseks on oluliselt kiirem mäng, mis isegi oma 10minutilise kestuse jooksul väsi-

tab ära ka meistriliiga mehed. Kiirem mäng on ka vaatajatele atraktiivsem, mistõttu tasub huvilistel pilk peale visata nii kohalikele turniiridele kui ka Eesti meistrivõistluste etappidele, mis sel aastal toimuvad lisaks Tallinnale ka Tartus, Pärnus, Rakveres, Otepääl ja Haapsalus.

Rahvussport Korvpall oli, on ja jääb Eesti rahvusspordiks ning tänavakorvpalli kui selle suvist vormi mängivad pea kõik korvpalliharrastajad. Kindlasti ei ole suvi vaid treeninghooajaks talvisele saalikorvpalliperioodile, vaid pigem uueks väljakutseks Eesti korvpallile, sest meie tõenäoline järgmine olümpiakoondis kasvab välja just nendest noortest sportlastest, kes hakkavad suvist 3on3-formaati harjutama ka talveperioodil. Siiski on suvise tänavakorvpallisarja kõige aktiivsem seltskond „pühapäevaharrastajad“, kellele korvpallivõistlused õues on suureks naudinguks ning võimaluseks teiste omasugustega mõõtu võtta. Seda saab teha pea igal suve nädalavahetusel. Kasutage võimalust!

VAATA LISA! http://tanavakorvpall.ee http://youtube.com/3on3streetball http://facebook.com/tanavakorvpall

surf SELLE LOO LUGEMINE ON SINU ESIMENE SAMM SURFARIKS SAAMISE TEEL. ÕNNITLEME! SEST SEE ON ÜKS ÄGEDAMAID SPORDIALASID JA HOBISID TERVES UNIVERSUMIS.

SURF – NAUDITAV VIIRUS! TEKST ALOHA TOM - FOTOD SCANPIX

smalt viska peast väärarusaam, et surf on raske, et surf pole kõigile või et surf on kallis. Surf on kergem ja kättesaadavam kui kunagi varem. Surf on võimalus olla sina ise. Kujuta ette – mobiil ei helise, ükski e-kiri pole pakiline, ükski kohtumine pole oluline, ei mingeid shopping-liste, vinguvaid lapsi ega kapriisset sõbrannat. Ainult sina ja meri! Aga ära unusta – surf võib olla äärmiselt nakkav! Kes proovib, see juurde soovib! Surf võib muuta su elu, karjääri, elukohta, hobisid ja perekonnaseisu. Samas on selle eest saadav tasu seda väärt. Tervis, looduslähedus, seltskond, elustiil, uued reisisihid, füüsiline vorm – kõik need saavad sinu sõpradeks.

Eesti kui surfiparadiis Ilmselt ei pea selgitama, et Hawaii on omamoodi surfarite meka. Aga Eesti? Meil pole ookeani, meil pole püsivalt ühest suunast puhuvaid tuuli. Aga meil on pikk rannariba, millest suurem osa on ligipääsetav. See on uskumatu rikkus, mida veel nautida saame. Enamik eurooplasi peab planeerima surfamiseks surfireisi välismaale. 28

ma Pole külma il – on ebasobuiv riiet s.

Umbes nii nagu meil mäesuusatajad. Meil on hulgaliselt järvi ja meil on saared, kus tuulte tagaajamine lausa lust. Asume parasvöötmes, aga kurdame kehva suusailma üle. Võtke teadmiseks, et see kehv suusailm on meie rahvuslik (surfi)rikkus. Suved pole meil väga tuulised, aga augusti teisel poolel läheb alles lahti. Septembrist alates puhub juba mehiselt. Enamasti lõuna- ja läänekaarest. Ja randu selle tuulesuuna nautimiseks on meil nii harrastajatele kui ka maailmaklassi proffidele. Vaesed soomlased käivad meil külas, kui vähegi paremat tuult oodata on. Surfi lõpetab meil hilissügisel lühikeseks jääv päev. Ärge imestage, et palju räägitakse ka talisurfist. Tõsi, mitmed tegelased käivad surfamas aasta ringi. Pole külma ilma – on ebasobiv riietus. Siiski kehtib füüsikaline tõsiasi, et allpool nulli võtab vesi tahke agregaatoleku ja surfamine muutub sellega seoses suhteliselt komplitseerituks.

Miks just surf? Eestis on tuhandeid surfareid. Surfari tunned ära tavaliselt hea jume ja elukestva naeratuse järgi. Need on need tüübid, kes on pingutamata heas vormis ja kellel on pea alati lõbus. Surf on mõneti nagu purjetamine – kasutad tuult ja vett ning tunned piiritut vabadusetunnet. Aga sa oled veel vabam – võid vabalt valida millal, kus, kui palju ja kellega. Purjetades on sinu vabadus piiratum. Seepärast ongi surfarite hulgas palju purjetajaid. Sest purjetajal on oht saada endiseks purjetajaks... Surf on nagu suusatamine või lumelauasõit. Ainult et surfates ei kohta sa tõstukijärjekorda. Snow-pargis lõpeb ebaõnnestunud hüpe tihtipeale traumapunktis. Surfitrikke tehes maandud sa vette, mis üldjuhul on üsna pehme. Tõsi, väga-väga kõrgelt kukkudes võib ka vesi valusaks muutuda... Surfitrikid on sama ägedad kui skeiteritel. Ainult et skeiteri vanus ei saa väga üle 16 olla, sest sellest vanemad skeiterid on kas invaliidid või sa pole lihtsalt enam cool. Lainelaud on äge! Aga nende mõnus triip kestab purjelauduriga võrrelduna vaid hetke. Selles kohas, kus lainelaudur sukeldub laine eest peitu, teeb purjelaudur hoopis eriti ägeda saltoga hüppe! Surf on sotsiaalne ala. Kõik teavad Roosta surfilaagrit kui üht aasta tippsündmust. Paljud mõõdavad oma suve selle järgi, kas üks või teine sündmus toimus enne või pärast surfilaagrit. Surfari seltsielu on tihe ja värvikirev. Surf teeb võrdseks pankuri ja kioskimüüja. Afterparty’l rokivad kõik ühtviisi!

SURFIKS VAJALIKUD ASJAD Kalipso. Surfar vajab meie kliimas kalipsot ja võimalik, et ühega hakkama ei saa. Kui sa soovid hankida vaid ühe kalipso, siis soovitan võtta 4/3 paksusega kalipso. See on universaalseim meie kliima jaoks: suvel jahutab, lastes vett krae vahelt sisse, samas jätkub sinu hooaeg sellega veel septembris ja ehk oktoobriski. Kui tahad asja tõsisemalt käsile võtta, siis soovitan esmalt õhukese 3/2 kalipso suveks ja kui on soovi ka sügistormid vastu võtta, siis võiks sooja 5/4 kalipso lisaks osta. Kalipsode puhul pole mõistlik otsida odavaimat. Hinnad erinevad kordades, aga mõni kalipso on elastne, mõni kui autokumm. Mõne kalli õhema kalipsoga saad pika hooaja. Samas mõne paksu mudeliga külmetad ka päikese käes. Kalipso peab olema paras – muidu pole temast ju tolku. Trapets. Proovi, kuula näpunäiteid, lase eksperdil tutvustada. Ära vali soodsaimat. Trapets peab hoidma kuju ka suurte pingete juures. Proovi rippuda konksu otsas. Vaata, kuidas on konks fikseeritud – hea trapets tundub mugav ja ei liigu seljas. Kas istetrapets või vöö? Õpik ütleb, et esimene peaks olema istetrapets. Julgen vaielda.

Istetrapets jäägu võistlussportlastele. Ka kaasaegne freeride tuleb vöötrapetsiga lihtsamalt. Trapetsile lisaks vajad ka trapetsiotsi. Kui saad, väldi reguleeritavaid. Sa ju tead, et diivanvoodil on ebamugav istuda ja magada. Sama lugu on ka nende reguleeritavate asjadega. Kui kahtled, kumba võtta, siis võta pikemad. Päästevest on sinu odavaim elukindlustus! Ära koonerda sellega. Ära vali odavaimat, vaid mugavaim. Päästevest aitab sul ka veest stardi kiiremini selgeks saada. Sussid. Kui põhi on kivine, siis kasuta kindlasti susse. Samuti annab suss hea haakuvuse just algõppe ajal, kui on palju lauale ronimist. Lukuga susse on lihtsam jalga saada, kuid lukk võib osutuda soolases vees susside nõrgimaks küljeks. Kindad. Algul vajalikud. Sest hiirt klikates on nahk sinu pihus kindlasti õrnaks muutunud. Kindaid vajad ka surfipuhkusele minnes, kui esimesel päeval üritad kogu tuult ära sõita ja õhtuks avastad pihust suured purunenud vesivillid.

TULE KOOLITUSELE! Surfiga alustamises pole midagi keerulist! Sul tarvitseb vaid sisse astuda O’Neilli esinduskauplusesse Rocca al Mares või mõnda suuremasse Sportlandi poodi Tallinnas, Tartus või Pärnus. Neist kauplustest saad lunastada purjelaua või lohesurfi koolituse voucher’i. Surfariks teeb su seejärel Aloha Surfikeskus Pärnu rannas. Aloha toimetab Pärnu rannas sellepärast, et siin on 200 ruutkilomeetrit parimaid tingimusi õppimiseks. Madalas ja soojas vees on õppimine lihtne ja turvaline. Purjelauale pannakse õpilane paari tunniga, lohesurf saab selgeks 6–10 tunniga. Tuuletutel päevadel pakub Aloha merekajakke ja skimboard’e.

meie

PÄRNU SUVE

ALATI SÕBRALIKUD. Port Arturi juhataja Daivi Kitsapea ning klienditeenindajad Berta Ringas, Ilona Vaitovski ja Helgi Kahar on alati teie teenistuses.

SPORTLAND PAKUB PÄRNUS KÕIKI TARVILIKKE KAUPU NII VABAS ÕHUS LIIKUJAILE, TÕELISTELE SPORDIFÄNNIDELE KUI KA EHTSATELE RANNALÕVIDELE.

SPORTLIKUD

TRENDID KITSAPEA TEKST JA FOTOD DAIVI

ärnu on Eesti mõistes väike, kuid ülitähtis linn: siin on uued trendid tänu turismile kiiremini hoomatavad ja eestimaalasteni jõudvad – atmosfäär vabam, õhk puhtam ja keskkond sõbralikum. Sama võib öelda ka Pärnu Sportlandide kohta – need on küll väikesed, aga siiski olulised poed oma trendikate toodete, sõbraliku teeninduse ja mõnusa atmosfääriga.

Ainulaadne rannapood! Pärnus on kaks suurt kaubakeskust – südalinnas Port Artur ja kesklinnast Riia poole jääv Kaubamajakas –, mõlemas on ka meie pood. Lisaks on suvises Pärnus rannailmade saabudes kliente ootamas ja teenindamas Sportlandi Rannapood – ainus vabaõhu spordikauplus Eestis! Rannapoest leiab suvitaja kõik esmavajaliku mõnusa päeva veetmiseks: O’Neill’i, Protest’i ja Nike rannariided ja plätud, suvejalatsid Crocs’ilt, mõnusaid aksessuaare Vans’ilt ja New Era’lt, päevituskreeme Australian Gold’ilt. Lisaks loomulikult palju sportimisvahendeid: rannavõrkpallid Mikasa’lt ja rannajalgpallid Adidas’elt, sulgpallireketid, lendavad taldrikud jms. Rannapoest on võimalik ka suvi läbi laenutada rulluiske. Rannavõrkpall on Pärnus ülipopulaarne – soojal liival mängijaid leiab pidevalt. Ka Pärnu Kaubamajaka suvetöötaja Julija Mõnnakmäe, kes eelmisel aastal oli üks kahest Eesti naisvõrkpallurist välis30

liigas, on igal nädalavahetusel kohal.

Tõelistele spordifännidele Kes on aga tõeline spordihull, peab oma sammud seadma Kaubamajaka Sportlandi, kus pakutakse palju vajalikku jooksuharrastajatele, kossuhuntidele, fitnessihuvilistele ja jalgpallihaigetele. Sealt leiab endale sobiva toote Nike, Adidase ja Mizuno fänn, sportlikku varustust soovitavad sportlikud teenindajad. Kaubamajaka Sportlandist leiab suveperioodil ka hea valiku linna-, laste- ja maastikurattaid Itaalia brändidelt Bottecchia ja Esperia. Loomulikult on seal ootamas ka hea valik suve vaba aja rõivaid ja jalatseid O’Neill’i, Helly Hansen’i ja Timberland’i kaubamärkidelt. Kaubamajakasse on hea tulla koos lastega, sest Sportlandis on olemas mängulaud pisikestele meisterdajatele ja samas hea valik lasteriideid ja jalatseid alates kõige pisematest.

Trendikas Port Artur 2

nii olulist kiiret ostlemist soodustab väike, aga konkreetne valimik ning müüjate professionaalsus. Selle aasta maist on Port Arturi keskuses avatud ka eraldi uus Sportland Outdoor, kus müüme jalgrattaid, matkavarustust, rulluiske, kiivreid, kaitsmeid, tõukerattaid ja korvpallikonstruktsioone. Outdoor-poes pakume ka rattahooldust ja võimalust rentida rulluiske ja jalgrattaid koos turvavarustusega. Neli eriilmelist Pärnu Sportlandi teenindavad teid kogu Eestimaa valge suve aja ja pakuvad kõike suurepärase suvepuhkuse veetmiseks nii värskes õhus kui spordisaalis! Kaunist suve soovides, Teie Pärnu meeskond.

„Sportlandi inus Rannapood o–rdaikauplus v a b a õ h u s p! ” Eestis

Trendikad inimesed kogunevad kõikjal maailmas ikka kesklinna, nii on ka Pärnus trendikam Sportlandi kauplus Port Artur 2-s. Seal on alati saadaval Nike, Converse’i, Puma ja Vans’i stiiliikoonid, kõige moodsamad värvikombinatsioonid ja uuemad tehnoloogiad. Tänapäeva elus

kasulik KAJAID H U P D U N U D A A P NDA NII URFATES, S B U D SUVI MEELITAB RA Ö Ö M G E A NE, KELLE N Ä IF D R O P S A K UIDAS I K . U S K E D U J U I Õ V S ÄNGIDE ASEMEL E S U RANNAVOLLET M T E L Õ P S K O PÄIKE TO PÄEVITADA NII, ET SU? ORGANISMILE KA LD RALIAN GO AS - FOTOD AUST TEKST MOONIKA OR

U K I L S I V R TE E S I M A T I V PÄE

ABC S

uvi meelitab randa nii paadunud puhkajaid kui ka spordifänne, kelle aeg möödub surfates, rannavollet mängides või ujudes. Kuidas päevitada nii, et päike tooks põletuse asemel organismile kasu? Vastupidiselt laialt levinud teadmisele, et liiga suurtes kogustes ultraviolettkiirgus suurendab nahavähki haigestumist ja soodustab naha enneaegset vananemist, on vähem tuntud fakt, et inimorganism vajab päikesevalgust jõuvarude taastamiseks ning mitmete vitamiinide-hormoonide tootmiseks. Arvestades põhjamaist kliimat ja eluviisi, mis soodustab siseruumides viibimist, on mõõdukas päevitamine meile kasulik.

Immuunsus ja D-vitamiin D-vitamiin on väga oluline inimese immuunsüsteemi väljakujunemisel. „D-vitamiin, mis tekib päikesevalguse toimel, mõjub justkui antibiootikum ja tugevdab immuunsüsteemi. Talvekuudel, kui päike on liiga madalal, väheneb D-vitamiini tase organismis. Seetõttu ei saa „päikesevitamiin” enam avaldada piisaval määral oma kaitsvat toimet,” selgitab Oslo ülikooli professor Johan Moan. Suvisel perioodil on D-vitamiini parim allikas päike. Kõigest 12 32

Suvi ja päike oen psoriaasihaig ad kõige suurem liitlased. minutit päikesevanni annab meile keskmiselt 75 mikrogrammi väärtuslikku D-vitamiini. Nahas tekkiv D-vitamiin muutub hiljem aktiivseks D3-vitamiiniks, mis on otseselt seotud mitme meie kehas toimuva protsessiga. D-vitamiini suur roll kaltsiumi omastamises on ammu tõestatud, viimastel aastatel räägivad aga paljud Euroopa ja USA teadlased D-vitamiinist kui paljusid tõsiseid haiguseid tõrjuvast faktorist. Varem seostati D-vitamiini puudust vaid luude hõrenemisega (osteoporoos) täiskasvanu-

tel ja rahhiidiga lastel, tänapäeval on aga avaldatud mitmeid uurimistöid ning kirjutatud raamatuid sellest, et piisavas koguses D3-vitamiini mõjub positiivselt südamehaiguste, teatud vähitüüpide ja suhkruhaiguse ennetamisel. Eesti tunnustatud meditsiiniteadlane Mart Kull teeb oma doktoritöös järelduse, et talvekuudel (meie laiuskraadil on 8 kuud päikese aktiivsus liiga madal) on 73% Eesti elanikel D-vitamiinisisaldus normist madalam ja 8% elanikest kannatab D-vitamiini puuduse käes. Uuring on teostatud Eestis

kasulik ja näitab selgelt, et päike on meie sõber, kui oskame piiri pidada ning naudime regulaarselt mõistlikes kogustes päikesevanne.

D-vitamiin ja libiido Küllalt kõrge D-vitamiinisisaldus veres mõjutab positiivselt meeste testosteroonitaset. Testosteroon on kõige tähtsam meessuguhormoon, mis aktiveerib muu hulgas vereringet suguelundites. Grazi meditsiiniülikooli uuringutest selgus, et meestel, kelle D-vitamiinisisaldus veres on vähemalt 30 nanogrammi milliliitri kohta, on testosteroonitase veres oluliselt kõrgem kui madalama D-vitamiinisisaldusega sookaaslastel Me essuguhormooni tase organismis kõigub sarnaselt D-vitamiinisisaldusega. Mõlemad väärtused on languses alates oktoobrist kogu talveperioodi vältel ning saavutavad madalaima taseme märtsis. „Mehed, kes pööravad tähelepanu oma tervisele ja saavad piisavalt D-vitamiini, tõstavad sellega oma testosteroonitaset, mõjutades nii ka oma libiidot,” selgitab Ad Brand, Päikesevalguse Uuringute Foorumi (Sunlight Research Forum /SRF) spiiker.

Päevitamine ja vaimne heaolu Kindlasti on paljud meist kogenud suurenenud töövõimet ja tegutsemistahet pärast puhkust soojas kliimas. Vahemere maade muretu elulaad ja positiivne ellusuhtumine on osaliselt tingitud suuremast serotoniinitasemest organismis. Kui päikesevalgus jõuab silmapõhjade kaudu ajju, vabaneb meie organismis heaoluhormoon serotoniin. Serotoniin on oluline kemikaal ajus, mida tuntakse neurotransmitterina ehk aju molekulina, mis aitab närvirakkudel koos töötada. Madal serotoniinitase organismis mõjutab paljusid erinevaid kehafunktsioone, kaasa arvatud tuju. Serotoniin võib mõjutada emotsionaalsust ja anda energiat, seega saab päikese abil edukalt peletada valgusepuudusest tingitud loidust ja meeleolu langust.

Nahaprobleemid ja päike Suvi ja päike on psoriaasihaige kõige suuremad liitlased. Enamikul psoriaasihaigetel vähenevad suvekuudel või kaovad täielikult haiguse sümptomid tänu päikesekiirguse positiivsele mõjule. Mõõdu-

kas päevitamine mõjub hästi ka vistrikulisele näonahale. Siiski tuleb silmas pidada, et päevitamisel muutub nahk tavapärasest kuivemaks ning vajab lisaniisutamist. Nüüd on asendamatud päevitusjärgsed kreemid, mis rahustavad, hooldavad ja toidavad nahka. Spetsiaalsed kreemid on välja töötatud ka päikesepõletusest tingitud vaevuste leevendamiseks. Näiteks Australian Gold’i päevituskosmeetika tootevalikust leiab Aloe Freeze’i geeli, mis jahutab ja ravib ärritunud nahka. Geeli on rikastatud Aloe vera, E-vitamiini, pro-vitamiin B5 ja looduslike taimsete ekstraktidega, mis tagavad kauakestva päevituse ja sametise naha.

Tätoveeringud ja päevitamine Inimesed on oma keha kaunistanud tätoveeringutega juba aastatuhandeid. Paraku kulub ajapikku ka kõige hoolikamalt tehtud tätoveering, seetõttu on oluline panna päikese käes nahakaunistusele eriti kõrge faktoriga kreemi või veelgi parem, spetsiaalselt selleks mõeldud vahendit. Australian Gold’i uudistoode Tattoo Stick sisaldab SPF 60 päikesekaitset ning hoiab ära kehakaunistuse värvipigmendi kao. Pärast tätoveeringu tegemist peaks 10–14 päeva hoiduma päevitamisest ning ujumisest, kuna muidu võib teie kehakaunistus kahjustuda. Päike on tätoveeringute suurim vaenlane, seega peaks varakult mõtlema, kuidas vältida värvi luitumist.

Päikesekaitsevahendid Kui peate viibima päikese käes pikemat aega, kaitske oma nahka spetsiaalsete kaitsevahenditega. Päevituskreem tuleks nahale kanda umbes 20 minutit enne päikese kätte minekut. Mida kõrgem on SPFfaktor, seda paremini kaitseb see nahka päikesepõletuse eest. Päevituskreemi valides võiks silmas pidada ka nahatüüpi, oliivikarva loomulikult tõmmu jume ei vaja nii suurt kaitset nagu põhjamaiselt hele ja õrn nahk. Keskpäevasel ajal viibige pigem varjus kui lauspäikese käes. Australian Gold’i päevituskreemid teevad eriliseks neis sisalduvad nahka hooldavad komponendid: oliiviõli, Aloe vera, looduslikud õlid, pantenool ja E-vitamiin. Neile, kes ihkavad kiiret päevitust, soovitame Australian Gold'i pruunistava toimega SPF-kaitsefaktorit sisaldavaid päevituskreeme. 34

innovatsioon REEBOK EASYTONE APPAREL SPORDIRÕIVAD MUUDAVAD TEIE TUHARAD JA KOGU KEHA KAUNIMAKS NING PARANDAVAD RÜHTI.

TÕSTAME TOONUST! RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

asyTone’i jalatsite edust tiivustatuna üllatab Reebok nüüd spordisärkidest ja -pükstest koosneva EasyTone Apparel rõivakollektsiooniga. Need on esimesed Reeboki spordirõivad, mis aitavad treeningul tõsta tähtsamate lihaste toonust. EasyTone Apparel kasutab efekti saavutamiseks rõivastesse paigutatud Reeboki elastikpaelu ResisTone™, mis avaldavad igal liigutusel lihastele mõju. Paelad tekitavad liikumisel survet, mis aitab tõsta ülakeha lihaste toonust ja neid tugevdada ning soodustab paremat rühti ja kehakuju. EasyTone’i püksid – pikad, kolmveerand- ja põlvpüksid – on valmistatud žakaarkoes ristmustriga kangast ning varustatud risti paiknevate ResisTone’i paeltega tuharate ja põlvekõõluste ümber. ResisTone’i paelte paigutus ja pinge aitab igal sammul tõsta põlvekõõluste, reie nelipealihaste ja tuharalihaste toonust. EasyTone’i ülakehakatetel – toppidel, lühikeste käistega ja käisteta särkidel – on ResisTone’i paelad seotud abaluid ümbritseva survekangaga. Kõigi selliste paelte paigutuse ja pingsuse koosmõju soodustab paremat rühti. Tänu sellele parandavad riided kandja enesetunnet ja välimust. Nagu EasyTone’i jalatsid, kombineerib ka EasyTone Apparel funktsionaalsuse ja stiilsuse, et pakkuda ühtaegu liikumisel toonust tõstvat riietust, mis on piisavalt moodne ka igapäevaseks kandmiseks.

kaanestaar

TRIATLON AITAB ELUS EDASI! TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD GITTA VEBER JA SCANPIX

„PÕLETASIN ELU JA EI HOOLINUD SELLEST, MIS MINUST SAAB,“ MEENUTAB TRIATLEET AIN-ALAR JUHANSON RASKEID AEGU OMA ELUS. SPORT NING SPORTLIK ELUSTIIL AITASID MEHE „MUSTAST AUGUST“ VÄLJA.

äna korraldab Ain-Alar Juhanson võistlemise kõrval ka tipptasemel triatlonifestivali TriStar Estonia Pühajärvel ning innustab inimesi omaks võtma sportlikumat elustiili.

Kas triatlon muudab inimese hea füüsilise vormi kõrval ka psühholoogiliselt tugevamaks? Kuna tegemist on vastupidavusalaga, siis loomulikult on lisaks füüsilisele vormile ka psühholoogiline tugevus oluline. Samuti on triatloni harrastamine suurepärane võimalus tõstmaks eneseusku ja seeläbi paraneb ka elukvaliteet. Lisaks on triatloni harrastajaskond justkui üks pere, kus kõik toetavad kõiki. Oled elus üle elanud mitmeid raskeid sündmusi – pääsemine Estonia katastroofist, ema traagiline surm. Kuidas on sport aidanud kõigest üle saada? Pärast Estonia katastroofi oli mul suuri raskusi leida motivatsiooni spordiga tegelemiseks, sest inimesed, kes olid olnud mulle eeskujuks, olid hukkunud, ja ma tundsin ennast 17aastase poisikesena, kes ei tea enam, mida edasi teha. Põletasin elu ja ei hoolinud sellest, mis minust saab, kuni ühel hetkel kaks aastat pärast Estonia hukku sai mul sellest kõrini ja ma otsustasin oma elu muutmiseks

astuda sõjaväkke. See hetk oli selge murdepunkt ja sealt edasi on sport alati olnud suur osa minu elust ehk teisisõnu – sport ongi mu elustiil. Mida tähendab sinu jaoks 13. koht 2008. aasta Hawaii Ironmanil? Kas inimesed oskavad seda saavutust piisavalt väärtustada? Kui päris aus olla, siis see 13. koht Hawaiil oli tõesti suur õnnestumine, aga minu enda siht oli palju kõrgem. See, kuidas inimesed minu tulemusi hindavad või ei hinda, on iga inimese enda vaba valik ja minu jaoks ei oma see väga suurt tähtsust. Oluline on, et ma ise olen oma karjääriga rahul ja minu lähedased neid tegemisi hindavad.

Ma ei tea ika paremat pa ui elamiseks k Eesti. STAARID VALMISTUVAD TRISTARIKS BOTTECCHIAGA! Tänavusel TriStar Estonial osalejate seas hakkavad silma lauljad Gerli Padar ja Rein Kahro, poeet Margus Contra Konnula, Tartu linnapea Urmas Kruuse ning näitleja Veikko Täär. Neid kõiki – keda rohkem, keda vähem – ühendab armastus spordi vastu, mistõttu on nad liitunud kampaaniaga „Kuue nädalaga triatleediks!“. Ent TriStar Estonial võisteldes annavad staarid ühtlasi panuse ka heategevusse. Nimelt lähevad nende triatloni-ujumiskombinesoonid ja võistlusjalgrattad oksjonile, mille käigus saadud tulu annetatakse Tallinna Lastehaiglale ning Pühajärve Laululava pargi heakorratöödeks. Padari, Kahro, Contra, Kruuse ja Tääri tipptasemel võistlusvarustuse – sealhulgas Bottecchia jalgrattad - on välja pannud Sportland.

RATAS MÜÜGIKS. Gerli Padar juunikuisel Melliste triatlonil Tartumaal. See ratas – Sportlandi poolt välja pandud Bottecchia BS110 läheb TrisTar Estonia heategevuslikul oksjonil müüki!

TULE KOHALE!

Rahvusvaheline triatlonifestival TriStar Estonia 2011 toimub 5., 6. ja 7. augustil Pühajärvel. Vaata lisa: www.tristar.ee

Kas oled unistusele Hawaii Ironmani võidust käega löönud? Unistused on need, mis panevad meid edasi püüdma ja neid unistusi ei saa meilt keegi ära võtta. Loomulikult oskan ma olukorda adekvaatselt hinnata ja näen, millised minu võimalused on ehk suure tõenäosusega ma ei võistle enam mitte kunagi Hawaii Ironmanil PRO-kategoorias. Küll aga võib juhtuda, et ühel heal päeval õnnestub mul ehk Age Grupperina kvalifitseeruda ja uuesti Hawaiil võistelda. Oled veetnud elus palju aega Lanzarote saarel. Kas sealne suurepärane kliima ei ole tekitanud kiusatust elukohta vahetada? Lanzarotel on väga kindel koht minu elus ja olen väga mitmeid kordi mõelnud sinna elama asumisest, aga iga kord, kui sealt tuleb mõni ahvatlev pakkumine, olen selle lõpuks ikka tagasi lükanud. Sest kõik mulle olulised inimesed elavad Eestis ja ma siiski ei tea paremat paika elamiseks kui Eesti. Kas sa soovitaksid ka kõige paadunumal kontorirotil elus vähemalt korra triatloni proovida? Kindlasti! Triatlon on vaheldusrikas ja lõbus, triatlonist saab palju energiat ja eneseusku, mis aitab igaüht elus paremini edasi. Triatlon on tõeline rahvasport ja väljakutse, mis motiveerib sportima. Kui kaua läheks täiesti spordikaugel inimesel omal käel treenides aega, et oma esimeseks triatloniks valmis olla?

Käivitasime TriStar Estonia triatlonifestivali tarbeks kampaania „Kuue nädalaga triatleediks!“, kus kutsusime kõiki, kellel huvi, spordiklubi TriSmile treeningutele. Usun, et kui inimene on terve ja tal on olemas kas või mingidki oskused ujumises, siis on võimalik esimene triatlonivõistlus teha suhteliselt lühikese ettevalmistusajaga. Oled üks TriStar Estonia korraldajatest. Kui raske on tipptasemel võistluse elluviimine? Ühe suurvõistluse korraldamine on raske, aga äärmiselt huvitav ja põnev protsess. See on justkui tippsport, kus iga pisidetail omab suurt tähtsust kogu ettevõtmise õnnestumisel, ja seda kõike saab teha ainult koos tubli meeskonnaga. Samas tasub kogu vaev end kuhjaga ära, kui näed finišis neid õnnelikke inimesi, kes on just oma esimese triatloni läbi teinud ja säravad värskelt saadud emotsioonist. Mille poolest on TriStar Estonia meie spordimaastikul ainulaadne sündmus? TriStar Estonia festival on kolm päeva täis erinevaid võistlusi ja nii laupäeva kui ka pühapäeva õhtul pakume inimestele ka mõnusat kontserti. Tegemist on tõelise spordifestivaliga, kus on mõeldud nii sportlase, tema kaaslase kui ka lihtsalt pealtvaataja peale. See on justkui sportlik puhkus, kus tegemisi jätkub igasuguse maitsega inimestele. Kes sel aastal rahva rõõmuks lavale astuvad? Sellel aastal on meil kaks kontserti – laupäeval ja pühapäeval – ning lavalaudadel käivad ära sellised artistid ja bändid nagu Noorkuu, Gerli Padar, Contra, Veikko Täär ja üllatusesineja, kes annab pika kontserdi pühapäevasel lõpupeol. TriStar Estonial on ka heategevuslik missioon. Milline täpsemalt? Oleme alati TriStar Estonia puhul pidanud oluliseks sotsiaalset sidet nendega, kes seda kõige rohkem vajavad. Juba teist aastat kogume raha Tallinna Lastehaigla vähiosakonna toetuseks ja samuti Pühajärve Laululava pargi korrastamiseks. Milliseid triatlone sa spordisõpradele veel soovitaksid? Eesti triatlonikalender on kaunis tihe ja hästi korraldatud võistlusi on päris palju. Mulle endale on meeldinud Melliste triatlon, Valga triatlon ja Kõrvemaa MTB triatlon, mis tänavu toimub 16. juulil. 37

uus pood

VÄRSKE ÕHU ! E L E D I N N Ä F AND MAGAZINE - FOTOD SPORTL TEKST RAIDO OJA

S UNIKAALNE KAUPLU OR SPORTLAND OUTDO TALLINNAS ON JALGRATTURITE, E MATKAJATE JA TEIST VÄRSKES ÕHUS LIIKUJATE PARADIIS.

PANE TÄHELE! Sportland Outdoor kaupluse juhataja Raido Oja lubab:

evadel avas Sportland Tallinnas Rocca al Mares oma esimese spetsiaalse Outdoor-poe, mille põhirõhk on jalgratastel, lisavarustusel ja professionaalsel hooldusel. Samas pakub Sportland Outdoor, nagu nimigi ütleb, lisaks jalgratastele ka laia valikut riideid, jalatseid ja teisi kaupu väljas sportimiseks, matkamiseks ja ka lihtsalt värskes õhus vaba aja veetmiseks.

Kaubad tuntud brändidelt Sportland Outdoor pakub klientidele tipptasemel võistlusrattaid, laias valikus maastiku- ja maanteerattaid ning ka lasterattaid, nii lihtsamaid kui ka tipptasemel rulluiske, sõidukiivreid, matkavarustust, erinevate pallimängude varustust, jooksu- ja rattasõidujalanõusid, spordi- ja vaba aja rõivaid, toidulisandeid ning veel palju muudki. Brändidest on esindatud Bottecchia, Esperia, Shimano, Kask, Bell, Giro, KMC, SKS, Nike, Mizuno, The Northface, O’Neill ja mitmed teised tuntud nimed.

Peale maailmatasemel kvaliteetbrändide ja laia kaubavaliku pakub kauplus Sportland Outdoor sõbralikku ja professionaalset teenindust oma ala parimatelt ekspertidelt, kes oskavad rõõmsal meelel leida lahenduse ka kõige nõudlikuma kliendi soovidele.

 Sõbralikku ja professionaalset teenindust!  Kvaliteetseid kaupu kõikidele klientidele!  Põnevaid eripakkumisi igal nädalal!  Ühist jalgrattatreeningut vähemalt korra nädalas!  Spordihuvilisele mõnusat peatumiskohta, kui tee peal nälg näpistab või rattakumm on katki!

Treeni koos meiega! Lisaks teeb poe eriliseks see, et iga kolmapäeva õhtul kella poole kuue ja kuue vahel ootab Rocca al Mare’s Outdoor’i ees poe sportlik meeskond kõiki jalgrattasõidu harrastajaid ühisele treeningule. Rattasõit toimub Tallinnas või selle lähistel

duks hästi sobiv maanteejalgratas. Sportland Outdoor’i on Tallinnas väga lihtne leida: pood asub aadressil Paldiski maantee 96, Rocca al Mare Bowling’u ja Status Club’iga ühes majas, peaaegu Tallinna loomaaia merepoolse värava vastas. Juulikuus toimuva maailmakuulsa jalgrattavõistluse Tour de France’i raames kutsub Tallinna Sportland Outdoor’i pood kliente televiisorist sõitu jälgima. Ja mitte ainult! Kauplusel on teile üllatus – tuuri ajal on iga päev jalgratastele eripakkumisi, salasõnaks ehk parooliks Tour de France. See tähendab, et võimalik on endale soetada jalgratas või jalgrattaga seotud toode tavahinnast soodsamalt!

ortland Kauplus Spo Outdo r asusb res il Tallinnas aad e 96. e t n a a m i k is ld a P

ja kestab umbes paar tundi. Lisaks huvile on aga vajalik ka jalgratas. Kui seda pole, on huvilisel võimalus poest rentida sõi-

eeskuju

O R A J N A T NAISTELE! KILIM AINUL IKA TEKST JA FOTOD JAN

VAIKJÄRV

OLEN AASTAID RÄNNANUD MÖÖDA AAFRIKAT, ERITI TANSAANIAS. PUUTUNUD KOKKU VAESUSE, ÜLEKOHTU JA MEELETU KORRUPTSIOONIGA. KUNI LÕPUKS ÜHINESIN HEATEGEVUSLIKU NAISTE-MÄGIRONIJATE ÜHENDUSEGA “LADIES TREKKING”.

inu suurimad elamused Tansaaniast on saadud Aafrika kõrgeimat mäge Kilimanjarot vallutades. Pärast esimest korda, kui see katsumus läbi sai, lubasin, et enam ma nii kõrgele ei roni. Nüüd aga on käsil plaan minna sinna juba neljandat korda. See ronimine on rännak iseendasse. Võib rääkida ilust, loodusest ja füüsilisest valust, mis sellega kaasneb, kuid eelkõige on see iseendaga üksi olemine – enese proovilepanek. Kes meist ei sooviks läbi elada hetki, mil peas pole ainsatki mõtet? Ning täielikku puhkust ja puhastumist sellest, mis meid iga päev hommikust õhtuni saadab. Lisaks teeb muidugi alati rõõmu viie lisakilo kaotamine!

Naised, kes usuvad endasse Kõik mäed on mehised ja naisi siin eriti ei kohta, naisi-mägirändajaid on vaid kesine 25%. Seepärast tekkis mõte panna igal aastal kokku rahvusvaheline naiste seltskond, kes ronib Kilimanjarole, ning toetada nii ühtlasi ka Aafrika lapsi. Nimetuse “Ladies trekking” all sai ühendatud mägironimine ja heategevus. Samas piir40

konnas Aafrikas elab palju lapsi, kes on kaotanud aidsi tõttu oma vanemad. Nende eest ei hoolitse keegi ja paljudel jääb kooliharidus üldse saamata. Ühenduse “Ladies trekking” idee on näidata, et kui usud endasse, on ületatavad igasugused raskused, ja et kõigil on võimalus tippu jõuda. Ja kui ei jõuagi, siis juba otsus selle poole pürgida on pool võitu. Kõige lihtsam on loobuda ja alla anda, kuid alati võib teha ühe sammu veel. Ja mis seal salata, rahvusvahelist naiste seltskonda saadab mäel meesronijate seas ülim populaarsus. Seni on meie seltskonna noorim osaleja olnud 19-aastane tansaanlanna ja sellel aastal on vanim matkale tulija pea 60-aastane proua Soomest. Seega vanus pole takistuseks, kui vaid hing ja keha on valmis. Mis on rahvusvahelises kambas matkamise eelis? Uued sõbrad, erinevad kultuurid ja tolerants. See viimane omadus on meis kõigis olemas, mäel saame lisaks ennast ja teisi paremini tundma õppida.

Inspireeriv mäetipp 5896 meetri kõrgune Kilimanjaro on mägi, mis on inspireerinud ja andnud loovust väga paljudele. Ernest Hemingway

NAISED, MÄELE! Janika Vaikjärv kutsub naisi Kilimanjaro nõlvadele end proovile panema.

eeskuju “The snow of Kilimanjaro” kingiti mulle aastaid tagasi, enne kui ma ise selle mäe poole vaadata ja temast unistadagi julgesin. Olin vaid kuulnud ja lugenud, et andes mägedele näpu, võtavad nad mitte ainult su käe, vaid kogu hinge ja väe. Kui vägi hakkab kodus raugema, siis tean, et see on peidetud mägedesse ja et tuleb jälle minna. Olen loomult jagaja ning kõike kogetut annan edasi äärmise vaimustusega. Andmata endale sageli aru, et see, mis minul silma särama paneb, ei pruugi seda teha teistega. Ja ikka ei jäta ma jonni ning tahan kõik oma tuttavad kas või korra elus Kilimanjaro tippu vedada. Mägesid on palju, kuid miks just see mägi? Ma ei tea, seal tuleb lihtsalt ise ära käia. Vastus on meis enestes ja elu on ju veel ees. Jõuab minna.

Emotsioonid tulevad hiljem Ma ei ole iial igatsenud päikesevalgust ja -soojust rohkem, kui viimase reisi öösel tipus. Olime liiga vara kohale jõudnud. Nii tundus see mulle. Teistel oli see esimene kord ja neil ei olnud muid ootusi ega ka võrdlusvõimalust. Pilkases pimeduses, vaid otsmikulampide valguskiirtes otsisin ma oma fotoaparaati. Kahjuks oli aku külmunud ja ei teinud ühtegi klõpsu. Järjekordne pettumus! Mu nina tilkus vett ning ma pidin labakindaga seda aeg-ajalt pühkima. Toppisin kaamera põue, et see plastmasskobakas üles sulaks. Õnneks polnud sama juhtunud kõigi aparaatidega ja esimesed pildid pimeduses saime siiski tehtud. Lõpuks andis ka minu fotokas märku elluärkamisest. Väga, väga kaugelt pilvede tagant oli aimata, et päike tõuseb. Kas me kannatame siin veel veidi oodata? Tuul, mis oli eriti lõikavalt jäine, sundis meid tagasi minema. Lisaks hakkasid järele jõudma kõik teised sellel ööl mäge vallutama tulnud ronijad. Ühel hetkel oli meid Uhuru märgi juures liiga palju. Me oleks võinud ju veel oodata, kuid sellisel passimisel polnuks mõtet. Mäehaigus on kerge tulema ja lõppude lõpuks ootas meid veel hullem ees. Allaminek. Esimeste päikesekiirtega saime oma pildid tehtud. Pildid, mis lihtsalt fikseerivad su kohaloleku. Need on selleks, et meenu-

tada hetke, mida me tegelikult ei mäleta. Me mäletame külma tuult, päikeseigatsust, aga me ei mäleta seda hetkeemotsiooni. See tuleb hiljem. Tippu jõudes mõtleme vaid – lõpuks ometi kohal!

15 minutit minna Oma unistustes olen ma mõelnud võimalusest istuda seal üleval veidi kauem, juua kuuma teed, lihtsalt nautida ning jalgu puhata. Kahjuks ei ole see võimalik ja mida aastad edasi, seda võimatumaks see muutub. Valida aega ja päeva, et olla Aafrika katusel üksi või vaid enda seltskonnaga, on äärmiselt raske organiseerida. Neid, kes mägimatka ette võtavad, on aasta-aastalt järjest rohkem, ning on perioode, kus mägi on liialt ülerahvastatud. Olen siiski Uhuru Peakis tundnud üksiolekut ja aja seismist, see oli 2006. aastal. Liiga rängad olid sellel korral meie päevad paduvihmas ning mäejumal kinkis meile fantastilise hetke tipus. Me olime selle ära teeninud. Ma olen kingituseks saanud ka oma esimese tipuvallutamise tunde. See oli midagi sellist, mida ma alles nüüd kirjeldada oskan. Siis, aastal 2004, oli see vaid elu pikim 15 minutit. Milline oskus oli sel mäegiidil viia mind tippu. Oma rütm, tempo, ainult mina ise ja teadmine, et vaid 15 minutit veel, sest tegelikult ma ju ei teadnud, kus ma olen ja kui palju on veel minna. Ning see 15 minutit kestis 7 tundi! Igale mu küsimisele, kui kaua tuleb veel minna, sain vastuseks „vaid 15 minutit”. See kohalejõudmise soov oli nagu lisakütus mu mootorile. Kust tuli mul selline energia, kust sain ma sellise väe, et jõuda pärale? Nüüd ma tean, et mägi on iga kord erinev ja mulle meeldib koguda neid erinevaid kordi ja hetki. Tean juba ette, et oktoober 2011 tuleb kõigist varasematest kordadest erinev. Seega – tasub minna!

e, s s a d n e d u s u i “Ku on ületatavadd igasuguse raskused.”

LIITU MEIEGA!

Kui sa soovid tulla koos teiste vahvate ja tublide naistega Kilimanjarole, siis kirjuta janika@ladiestrekking.com Loe lisaks: www.ladiestrekking.com

innovatsioon MAAILMAKUULSAD SKECHERSI JALATSID ON HEAKS KIITNUD PALJUD HOLLYWOODI SUURED STAARID. MIKS? HERS TEKST PRIIT UBA - FOTOD SKEC

SKECHERS

KOHTLEB SIND KUI STAARI

ui sellised kuulsused nagu Britney Spears, Christina Aguilera, Karl Malone ja Kim Kardashian toetavad mõnda brändi, ei kahtle keegi selle kvaliteedis ja mugavuses. Skechersi puhul pole selleks ka vähimatki põhjust!

Monobrändist multibrändini Skechersi teekond sai alguse 1992. aastal Los Angeleses, kui müüdi esimene paar n-ö laiatarbe töösaapaid (utility boots). Tänaseks on Skechersist saanud üks juhtivamaid jalatsibrände maailmas, kelle tootevalikusse kuulub üle 2500 erineva mudeli – vabaajajalanõudest trennijalatsiteni välja. Üha laienevast tootevalikust võib endale õige jalanõu leida igaüks, vanusest ja soost hoolimata. Skechersit müüakse rohkem kui 100 riigis ning Skechersi brändideks on SKECHERS Sport, SKECHERS USA, SKECHERS Active, SKECHERS Cali, Shape-ups by SKECHERS, Tone-ups™ by SKECHERS, SKECHERS Work ja SKECHERS Kids. Lisaks turustatakse ka moebrände Unltd. by Marc Ecko, Red by Marc Ecko, Zoo York, Punkrose, Public Royalty, and Mark Nason.

Ülipopulaarsed fitnessjalanõud

südameid kogu maailmas. Skechers Shape-ups tooted sobivad igas vanusegrupis inimestele, kes väärtustavad head enesetunnet, trendikust ning soovivad ühildada igapäevase kõndimise kasuliku treeninguga. Shape-ups jalatsite eesmärk on tekitada tunne, nagu kõnniksid pehmel liival, mille tulemusena tuleb rohkem kasutada keha tugilihaseid ning lihasgruppe, mida tavalise kõndimise käigus ei kasutata. Shape-ups jalatsite pehme kineetiline sisetallaosa ResamaxTM ning kumer välistald SmartshoeTM aitavad saavutada treeningulaadse efekti, mille tulemusena tugevneb lihaskond, väheneb kehakaal ning paraneb vereringe. Shape-ups jalatsid on suurepärased treeningvahendid tervise- või kepikõnni harrastajatele, lisades tavapärasele treeningule intensiivsust ning kiirendades tulemuste saavutamist. Skechersi jalanõusid on võimalik leida Sportlandi kauplustest üle Eesti ning Skechersi kauplustest Tallinnas ja Tartus.

NÄITLIK ÕPPETUND. Skechersi kasulikkus Kim Kardashiani näite varal.

ps u e p a h S s r e S ke c h as g i d a v i b o s d to o te vanusegrueplies. inimest

2009. aasta kevadel tõi Skechers turule Shape-ups jalanõude sarja, mille eesmärk on võimaldada nende kandjal saavutada parem füüsiline vorm. Skechersi Fitnessi tootesari tabas kümnesse, võites tarbijate

L.A. TÄNAVAD. Halle Berry on tütar Nahla jaoks valinud trendikad Skechersi tossud. 44

Puhka Eestis!

A V L E N N I L S U T I V U KULTUURI- JA S

! S A M U T S A A T PÄRLI SÄRA JA, SCANPIX VALITSUS, ARE ALTRA - FOTOD ELVA LINNA TEKST MERIKE JÄRV

ID 25 KILOMEETRI VA ! TE IT M I TK EL G U PÄÄ? KA KULTUURILINN JA IRD O SP , LÕUNA-EESTI = OTE SU IT V ASUB TEINEGI SU I TEILE LÄHEMALE! RL KAUGUSEL TARTUST PÄ E LL SE B O TO E AGAZIN ELVA. SPORTLAND M KUULSAID ELVALASI nile oli see suvel ka seltsimaja, kus veetsid

nam kui saja-aastase ajaloo ja unikaalse loodusega Elva on erinevate riigikordade kiuste suutnud alati säilitada oma intelligentse lähenemise inimesse ja elukeskkonda. Elva tugisammasteks on alati olnud kultuur, sport ning suurepärased suvitusvõimalused. Elva on vaikne ja hubane suvituslinn Tartust 25 kilomeetrit lõuna poole. Elva linna kujunemise algus on seotud raudtee ehitamisega aastatel 1886–1889. Enne seda oli see mahajäetud kant Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaama, kõrtsi ja mõnede taludega.

Keisrid ja kuningad Mööda praegust Tartu maanteed kulges Arbimäeni kunagine postitee, mida nimetati Keisriteeks, sest 18. sajandil liikus siin palju tolle aja valitsejaid. Näiteks Rootsi kuningas Karl XII, 1746. aastal sõitis siitkaudu keisrinna Katariina II, 1802. aaasta mais peatus Uderna postijaamas noor keiser Aleksander I… Lisaks valitsejatele peatusid Uderna postijaamas ka Tartu ülikooli ja oma kodude vahet sõitvad haritlased-õppejõud Bolongast, Kölnist ja Prahast. Siin puhkas jalgu ka Kristjan Jaak Peterson, kes postivankril sõitmise asemel, matkakepp käes ja paun üle õla, Tartust Riiga sammus. Elvat kui linna siis veel ei olnud. Ümberkaudsed maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Raudtee tõi siia uut elu. Meeri mõisa omanik von Seydlitz lasi Elvasse ehitada üle kümne suvila. Need asusid Arbi ja Verevi järve vahelisel alal ning mõnigi neist on tänaseni säilinud. Suvitamine, kultuurija spordielu hakkas hoogu koguma. Omaaegse suvituskoha üheks pärliks oli 1929. a valminud puidust rannahoone Verevi rannas. Lisaks supelhoone funktsioo-

KAUGUSED ELVAST  Tallinn – 219 km  Tartu – 26 km  Otepää – 22 km  Riia – 219 km  Pihkva – 85 km

lõbusalt aega Elvasse puhkama tulnud haritlased. Hoone juurde kuulusid väliterrass, einelaud, 10meetrine vettehüppetorn, basseinid, riietusruumid ja paadilaenutus. Hoone on tänaseks hävinud. Verevi järv on aga ikka populaarne supluskoht nii kohalike kui ka mujalt tulijate seas. Keset Elva linna asub Arbi järv (Elva Väikejärv, väike Elva järv), mille jääl asub talvel liuväli. Elva on Eestis eriline oma männirohkuse poolest, kõigist linnas kasvavatest puudest moodustavad ligi 90% männid. Elvas ja selle lähiümbruses on rohkesti metsaparke ja looduskaitseobjekte.

Linn-kultuurilabor Elva on kultuurilinn, kust tänaseks on võrsunud mitmed tuntud kultuuritegelased ja teadlased. Läbi aegade on Elvas puhkamas, kirjutamas ja inspiratsiooni kogumas käinud paljud Eesti kirjanikud ja luuletajad, nagu näiteks Aino Kalda, Ado Reinvald, Hugo Raudsepp, Friedebert Tuglas, Juhan Luiga, Leopold Hansen, Richard Janno, Richard Roht, Anna Haava, Felix Kotta, Uno Laht, Kersti Merilaas ja Eesti edukaima telesarja „Õnne 13“ legendaarne stsenarist Astrid Reinla. Tänaseks luuleklassikuks saanud Ain Kaalep ning hilisem Tartu ülikooli professor ja Jyväskylä ülikooli audoktor Karl Muru on mõlemad pärit Elvast. Vaimset inspiratsiooni oma kunstitöödele on Elvast saanud kunstnikud Jaan Kärner, Eduard Kutsar ja Konrad Mägi. Tuntumad noore põlve kunstnikud Elvast on ehtekunstnik Katrin Sipelgas, kes oli ka filmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” kunstnik, Montoni rõivadisainer Kaire Kivari, klaasikunstnik Ave Maser, skulptorid Karl Purga ja Jass Kaselaan, arvutigraafik Marko Saue reklaamiagentuurist Newton Marketing. Nii nagu kunstnikke on Elvast sirgunud ka kuulsaid muusikuid: Ants Sööt, Ants Soots, Ottniell Jürissaar, noorematest Kerli Kõiv, Luisa Värk, Mari-Leen Kaselaan.

ÖÖBIMISVÕIMALUSI

 Verevi motell. H. Raudsepa 2, www.verevi.ee  Waide motell. Käo küla, Rõngu vald (2 km Elvast), www.waide.ee  Tartumaa Tervisespordikeskus. Uderna küla, Rõngu vald (2 km Elvast), www.tervisesport.ee

 Kuldar Sikk. Rallisport, kaardilugeja.  Heidi Purga. Ajakirjanik, Raadio2 peatoimetaja, Eesti Laulu produtsent.  Martin Järveoja. Judokas, 2x Eesti meister, rallisport: kaardilugeja.  Urmas Kruuse. Poliitik, Tartu linnapea  Riho Ühtegi. Elva Kaitseliidu taasasutaja 1991. aastal, Eesti Kaitseväe luureosakonna ülem.  Aivo Kapten. Elva Kaitseliidu taasasutaja 1991. aastal, Kaitseliidu ohvitser.  Mart Vendla. Eesti Kaitsevägi, õhuseiredivisjoni ülem, major.  Ilmar Särg. Arst, kirjamees, mesinik, poliitik.  Johannes Silvet. Filoloog, tõlkija.  Matti Paavo. Mitmekordne NSV Liidu meister, juunioride maailmameister laskesuusatamises.  Tarmo Noop. A. Le Coq Tartu Õlletehase tegevjuht.  Ago Markvardt. Kahevõistleja.  Peeter Aan. Lõuna-Eesti Rammumees, treener, alates 2011 Elva linnavolikogu liige.  Marek Kalmus. Kulturist. … ja paljud teised (vabandame nende ees, kes mainimata jäid!).

Heidy Purga just muusikute ritta ei kuulu, kuid muusikaga tegeleb temagi.

Spordituusade taimelava Elva on ka põline spordilinn, kus toetatakse nii professionaalset sporti kui ka harrastatakse tervisesporti. Traditsioonilised spordialad on jalgrattasport, jooksmine, laskesport ja laskesuusatamine. Suusahüppemägi on noorte hulgas vägagi populaarne. Kuulsaim Elva sportlane on kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe, ent mainida tuleb kindlasti ka Caspar Austa`t – 2009. aasta Elion Estonian Cupi ja SEB Läti Rattamaratonide sarja võitjat. Seevastu Elva legendaarseim jalgrattatreener on Jüri Kalmus. Ent Elvas, kus on kuulus lasketiir ja lainjas maastik, on oma teed alustanud ka pea kogu Eesti laskesuusatamise paremik: Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Priit Viks, Kauri Kõiv ja Eesti parim naislaskesuusataja Eveli Saue. Tulevikumeesteks võiks aga kindlasti pidada suusahüppaja Illimar Pärna ning oma isa, endise kahe-

TOITLUSTUS JA ÖÖELU

 Restoran Ego. Pikk 1, tel 745 6150  Pubi "Vapper Mäger, partnerid ja kolmas Eesti". Kesk 10, www.vappermager.ee  Kohvik Käbi. Kirde 2A, www.lusikas.ee  Baar Püramiid. Kesk 17, www.pyramiidbaar.ee  Kohvik Roheline Konn. Verevi järve rand.

FAKTE ELVAST SPORTLIK LINNAPEA

Toomas Järveoja spordisaavutusi:  Eesti meister jalgratta talikrossis 2005. Samal alal 3x II koht (2006, 2007, 2011).  Jalgratturite Olümpiakrossis 2x II koht (2003, 2004).  Naisekandmise Eesti meistrivõistlustel 1998. a III koht, samal aastal maailmameistrivõistlustel VI koht.  Osalenud mitmesugustel rahvaspordiüritustel.

 22. juuli 1889. Valmib raudteejaam, millele kinnitatakse silt ELVA.  1901. Valmib hotell TSENTRAAL asukohaga praegusel Kesk tänaval. Ööbijate seas on Marie Under, Johan Laidoner jt tuntud inimesed.  1. juuli 1923. Elvast saab alev.  1929. Valmib Elva rannahoone basseinide ja 10 meetrise hüppetorniga.  1934. Elva nimetatakse ametlikuks suvitusaleviks.  1935. Valmib lasketiir.  1936. Valmib rahvusvahelistele nõuetele vastav väliujula.  1. mai 1938. Elva saab linnaõigused.  1950. Peedu Kirjanike Maja alustab loomeinimeste vastuvõttu. Püsivamalt elasid seal Erni Hiir, Boris Kabur, Kalju Kangur, Kersti Merilaas, Astrid Reinla, Paul Rummo, August Sang, Joel Sang, Ilmar Sikemäe, Ülo Tonts jt.  1958. Seni iseseisva kuurortasulana eksisteerinud Peedu liidetakse Elvaga.  1964–1966. Elva lasketiir ehitatakse ümber suurejooneliseks laskespordikeskuseks.  1965. Elva nimetatakse taas ametlikuks suvituslinnaks.  1971. J. Kärneri tänaval avatakse Eduard Kutsari ateljeemuuseum.  1974. Vaiksel tänaval avatakse Leopold Hanseni majamuuseum.  2011. Elva pakub suurepäraseid sportimis- ja suvitusvõimalusi nii kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulijaile.

ENNE JA NÜÜD. Sport ja sportlik eluviis on läbi aegade olnud Elva ja elvalaste identiteedi oluliseks osaks.

EILE JA TÄNA. Sportlik Elva on alati olnud ka kultuurilembene linn.

HINNATUD PUHKEPAIK. Elva kui suvituslinn on aegade jooksul rõõmustanud nii supelsaksu kui ka pakkunud inspiratsiooni ja teotahet kultuurija spordiinimestele.

võistleja Andrus Ilvese käe all treenivat Kristjan Ilvest. 1960. aastatel rajati kehalise kasvatuse õpetaja Richard Antoni eestvedamisel Arbi järvele normaalmõõtmetega kiiruisutamisrada, mis sai aastakümneteks Eesti uisuspordi mekaks. Richard Antoni silme all harjutas Elvas tollane Eesti paremik: Silvi Laurits, Mai Valdin, Jüri Lagle, Toivo Jauniste, Ants Saks jt. Ants Antson, Eesti esimene taliolümpiavõitja, harjutas samuti Arbi järve jääl ning siin püstitas ta 12. märtsil 1960 Eesti rekordi 1000 m uisutamises. Elva odaviskaja Virve Põldsam aga on ainus eestlanna, kes on olnud maailma edetabelis esikolmikus neljal aastal ning on seetõttu läbi aegade kuulsaim Eesti naiskergejõustiklane. Tänapäeva Elvaga seondub aga ennekõike 2000. aastal Are Altraja ja Margus Ivaski poolt asutatud Jalgpalliklubi FC ELVA, mis on saanud kiiresti Elva ja ümbruskonna suurimaks spordiklubiks. Klubis treenib täna ligikaudu 300 noort jalgpallurit ning klubi esindusmeeskonna mängudele Eesti jalgpallimeistrivõistluste III liigas elab kaasa kogu linn. Koguni äsja Elvas laagris viibinud Eesti meistermeeskond FC FLORA oli üllatunud Elva meeste südist vastupanust! Lisaks jalgpalliklubile on Elvat Eesti spordikaardile jõuliselt tagasi toomas ka 2009. aastal Priit Simsoni poolt taaskäivitatud Elva jooksusari.

Linnapea näitab eeskuju “Nagu eespool kirjeldatud, on Elva läbi aegade olnud paik, mis võimaldab tegevust looduses, nii sportlikku, kultuurilist kui ka vaimset. On ju ammu teada, et lapsepõlves tekkinud spordi-

pisik ja liikumisharjumus jätkub ka vanemas eas, nii ka minul,“ räägib Elva linnapea Toomas Järveoja. Üks vaieldamatult Eesti sportlikumaid linnapäid tegeles kooli ajal Elvas laskesuusatamisega, mängis ülikoolis korv- ja võrkpalli ning alustas 1997. aastal aktiivselt jalgrattaspordiga. „Elva linnavolikogu liige ja mu endine kolleeg Rein Abel kutsus mind ratast sõitma ning nüüd saab juba oma neliteist aastat sõidetud,“ jutustab Järveoja, kes muu hulgas oli aastatel 2005–2006 noore rallisõitja Karl Kruuda esimene kaardilugeja. „Tartu Suusamaratoni olen 11 korda sõitnud, Tartu Rattarallit 15 korda ja TartuRattamaratoni 12 korda. Elion Cupi raames on toimunud 9 aastat juba heategevuslik Linnapea võistlus, millel olen osalenud neli korda. Sellel aastal antakse start 23. juulil ning võtan kindlasti osa.“ Elion Estonian Cup Elva etapp, Elva triatlon, Elva kuulsas parkmetsas peetavad krossijooksu meistrivõistlused ning Elva kui Tartu Maratoni ürituste finišipaik on tuntud igale spordigurmaanile. Kuid Elvas on võimalik osaleda ka mitmel rahvaspordiüritusel, nagu näiteks tervisesarjas “Väge Täis”, Elva Meejooksul ning tervisematkadel. „Iga füüsiline tegevus annab hea enesetunde ning on tunnistus sellest, et inimene on järjekindel, pühendunud ja tasakaalukas. Hea sisetunde nimel tehtud sportlikust pingutusest ja jagatud energiast sünnib uus elukvaliteet,“ ütleb linnapea Toomas Järveoja. „Hoian liikumisega oma keha ja vaimu tasakaalus, sest see aitab igapäevatöös ettetulevaid pingeid maandada ja optimistlikku eluvaadet hoida ning Elva pakub selleks palju võimalusi. Terves kehas terve vaim!” 47

Puhka Eestis!

A AVASTA ELIV! SÜNDMUSE

VALIK ELVA KULTUURI- JA SPORDISÜNDMUSI SUVEL 2011. SPORT Elva Rannakunn 2011 I etapp. Verevi ranna võrkpalliväljak.

13. juuli

Elva Rull 2011 II etapp. Start Elva Kesk tn.

14. juuli

Elva Rannakunn 2011 II etapp.

17. juuli

FC Elva – FC Tabivere. Jalgpall.

20. juuli

Elva Rull 2011 III etapp ja Elva lahtised MV.

21. juuli

FC Elva – FC Lootus Kohtla-Järve. Jalgpall.

6. juuli

Komöödiateater “Palun lahkuge lavalt!”. Elva lauluväljak.

2. juuli - 30. juuli

Tartumaa Muuseumis (Pikk 2, Elva) Iivi Viljaste naivistlikud maalid.

8. juuli - 10. juuli

Suvelavastus "Kraavihallid". Luke mõisapark.

27. mai – 20. aug.

Tartumaa Muuseumis Alvar Aalto näitus "Peenem struktuur elule!”

11. juuli - 15. juuli

Elva Muusikakool – “Klarnetisuvi – Elva 2011”

9. juuli.

HKK Sinilind parkla – Tervise- ja ilulaat

15. juuli

Suveklassika svingirütmis & Bel-etage swingorkester Mart Sanderi juhatusel. Elva lauluväljak.

13. juuni – 10. juuli.

Elva matkakeskuses Janar Kulli fotonäitus “Ajatud raamid”.

- 15. juulini.

Raamatunäitus "70 aastat juuniküüditamisest" linnaraamatukogu täiskasvanute osakonnas

Elva Rannakunn 2011 III etapp. Verevi ranna võrkpalliväljak. 23. juuli

XI Elva Rattamaraton (Elion Cup), Elva kesklinn.

30. juuli

Eesti MV jahilaskmises, Elva jahilasketiir.

13. aug.

Elva triatlon stardiga Verevi järve äärest.

26. aug.

Elva lahtised MV olümpiakrossis, Elva staadion.

28. aug.

Elva Jooksusarja II etapp – Elva järvedejooks 6 km.

18. sept.

Tartu Rattamaraton finišiga Tartumaa Tervisespordikeskuses.

TUNTUMAD SPORDIKLUBID JA -ÜHINGUD  Jalgpalliklubi FC Elva www.fcelva.ee Pikk 43, Elva  Elva Suusaklubi Puiestee 2, Elva.  Elva Spordiliit Puiestee 2, Elva Telefon: +3727366959 Elva Spordiliitu kuuluvad: Elva Jalgrattaklubi Velorõõm– treenerid Jüri Kalmus ja Arno Lääne. Võrkpalliklubi Sponte – treenerid Kaja ja Enn Kangur. Võimlemisklubi Airi – treener Airi Pärn. Elva Laskespordiklubi – treener Ave Nigul. Judoklubi Altia – treener Evelin Pihlak.  Laskmine – Tartumaa Tervisespordikeskus Uderna küla, Rõngu vald. www.tervisesport.ee  Matkad ja loodusõpe Elva puhkepiirkonnas

– Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus. Voika 23, Nõo www.vvvs.ee

NÄITUSED JA LAADAD

17. juuli

„Selle suve suveniir“. Elva lauluväljak.

20. juuli

Taasiseseisvumise aastapäev Tartumaa muuseumi juures.

23. juuli

Europeade Maapäev. Elva lauluväljak.

- 31. augustini

Raamatunäitus „Mänguasjadest väikestele ja suurtele“ linnaraamatukogu lasteosakonnas Raamatunäitus „Mõnusat suvelugemist“ linnaraamatukogu lasteosakonnas

LOODUS JA MATK 16. juuli

Nahkhiirte avastusretk”. Retk toimub Luke mõisas koostöös SA Luke Mõis. Retkele eelnevad käelised tegevused ja teaduslikud tutvumised. Ööpimeduses minnakse avastusretkele.

27. aug.

“Mäng on väikese inimese töö.” Tööle oodatakse lapsi vanuses 3–6 a. Matk kestab kaks tundi ja toimubVapramäe Maastikukaitsealal. Algus kell 10.00.

Uuri matkavõimaluste kohta lisa: www.matkakeskus.elva.ee

7. juuli

KULTUURIÜRITUSED

.E WWW.ELVA

ekstreem

S A A T N E S N A H Y L L HE S A M A T U L L A V E N A E K OO NSEN - FOTOD HELLY HA TEKST ANNIKA TUISK

ee on Helly Hansenile juba kümnes kord osaleda Volvo Ocean Race’il, mis on üks raskemaid ja ekstreemsemaid võidusõite ookeanil. Hiina turul üha jõulisemalt kanda kinnitav Helly Hansen soovib selle toetusaktsiooniga tõsta hiinlaste purjetamisalast teadlikkust.

Üheksa kuud põrgulikku ilma Oktoobri lõpus Hispaanias Alicantes startiva ja järgmise aasta juuli alguses Iirimaal Calways finišeeruva Ocean Race’i käigus läbivad tiimid üle 39 000 meremiili ning vaprate merekarude teele jäävad Kaplinn, Abu Dhabi, Sanya, Auckland, Cape Horn, Miami, Lissabon ja Lorient. Purjetajad kogevad selle üheksa kuu jooksul kõige erinevamaid ilmastikutingimusi, temperatuuri –5 kuni +40 Celsiuse kraadini. Ehk teisisõnu kõike jääkülmast tulikuuma ning läbimärjani. Nõuded varustusele ja riietusele on siin ülikõrged. “Volvo Ocean Race on võistlus kõige kõrgemal tasemel. Me näeme seda kui täiuslikku sobivust Helly Hanseni elustiiliga ja oleme kindlad, et meie varustusest saadud kindlustunne annab tiim Sanyale võistlusel teatud edumaa,” kommenteerib Erik Burbank Helly Hansenist. 50

SKANDINAAVIA PURJETAMISNING TEHNILISE JA VABA AJA RÕIVASTUSE TOOTJA HELLY HANSEN RIIETAB 2011/12. AASTA VOLVO OCEAN RACE’IL HIINAT ESINDAVAT TIIMI SANYA.

e Regatil osaleujraetsti elu sõltub suja selle varustusestdist. kvalitee Purjetajate Mount Eeverest Volvo Ocean Race on globaalne üritus ja üks nõudlikumatest spordivõistlustest maailmas. Võistluse idee on inspireeritud kahest eelmise sajandi legendaarsest purjetajast. Need olid Sir Francis Chisester ja Sir Robin Knox Johnson (kes purjetab kõrges eas veel tänapäevalgi!), mehed, kes tegid algust ümbermaailma-soolosõitudega. Nende edukus pani rahvusvahelised purjetamisringkonnad mõtlema juba mehitatud jahtidega ümbermaailmapurjetamise võistluse korraldamise üle. Ideest sai reaalsus 1973. aastal, mil toimus Whitbread round the World Race. Päris esimesel võistlusel viis laine tormi ajal kaasa kolm purjetajat. Tollal leiti, et selline ohtlik ja ettearvamatu võistlus peaks seetõttu viimaseks jääma, kuid janu seikluste ja võistluse järele viis ikkagi kokkuleppele, et võistlust peetakse edasi ja see toimub iga nelja aasta tagant. Esimene võistlus uue nime Volvo Ocean Race all peeti aastatel 2001–2002. Tänapäeval kutsutakse ettevõtmist purjetamise “Mount Everestiks”. Sest äärmiselt ekstreemsetes oludes sõltub regatil osalejate elu suuresti varustusest, riietusest ja selle kvaliteedist. SEILASIME, TEAME! Sanya roolimees, uusmeremaalane Mike Sanderson ja Helly Hanseni esindaja Erik Burbank. Mike Sanderson on kahekordne Volvo Ocean Race’i võitja. Viimase ookeaniregati võitnud jahi, Ericsson 4 meeskond kandis samuti Helly Hansenit.

FAKTE HELLY HANSENIST  1877 Helly Juell Hansen asutab oma firma ja hakkab tootma veekindlaid „õliriideid” meremeestele.  1951 Helly Hansen patenteerib esimese õmbluste veekindla sulgemise meetodi.  1972 Helly Hansen toob turule PVCvahuga täidetud päästevestid. See on ka praegu levinuim päästevestimaterjal.  1977 Helly Hansen on esimene ettevõte Euroopas, kes pakub veekindlaid ja samas „hingavaid” tooteid.  2008/2009 Koostöö Ericsson Racing tiimiga 2008/2009 Volvo Ocean Race’il aitab avamerepurjetamise rõivaid veekindlamaks muuta.

Jälgi regatti: www.volvooceanrace.com

abc ALT – M E S P Ä T ? B A H A T T LIKUL OIDA OMA H S MIDA KEHA TEGE A ID U K . L A V E Ä SUVEP NÄITEKS KUUMAL AL AJAL? M A V A L A P E IG Õ K KA KEHA JAHEDANA

A T U H A J END A G U D I O T D SCANPIX OMANN - FOTO TEKST MONIKA PO

uvitav on jälgida, kuidas mõned toidud soojendavad meid ja teistel jällegi on jahutav efekt. Kui väljas on tõeliselt palav, sööme me pigem värsket ja kerget salatit kui kausitäie kuuma suppi. Me eelistame instinktiivselt suvel teistsuguseid toite kui talvel. Küsimus on selles, kas me järgime oma instinkte või oleme kinni sissejuurdunud harjumustes.

Mitu erinevat tegurit Mitmed iidsed õpetused, nagu ajurveda ja Hiina meditsiin, on klassifitseerinud toidud tulisteks, soojadeks, neutraalseteks, jahedateks ja külmadeks. Need vanad meditsiinifilosoofiad ütlevad, et meie toitumisharjumused peaksid olema sõltuvuses aastaajast ja suvedieet peaks erinema talve omast. Kas toit omab soojendavat või jahutavat efekti, oleneb mitmest tegurist. TToiduained, mis kasvavad lühikest aega, nagu näiteks lehtsalat, seller, kurk, suvikõrvits, redis, tomat ja teised lehtköögiviljad, on kõige jahutavamate omadustega. Juurviljadel, mis kasvavad ja valmivad pikema aja jooksul, on neutraalselt termilised omadused. Mõnel köögi- ja puuviljal, nt kapsas, lehtkapsas, sinepilehed, sibul, murulauk, roheline sibul, küüslauk, kõrvits, pastinaak, porrulauk, kirsid ja datlid, on siiski ka soojendavaid omadusi. 52

VÄRVILINE TATRASALAT Koostisosad: 2 klaasi keedetud tatart 2 tomatit ½ klaasi rohelist sibulat 1 punt värsket koriandrit ½ kollast paprikat ½ kurki ½ sidruni pressitud mahla 1-3 tl magusat tšillikastet ½ tl soola

jendav efekt. Kui sööki on kergelt aurutatud või lühikest aega küpsetatud, on see rohkem jahutav võrreldes toiduga, mida on pikalt ja aeglaselt küpsetatud. Vürtsid ja ürdid muudavad samuti toidu termilist efekti. Soojendavateks vürtsideks on näiteks kaneel, kuivatatud ingver, basiilik, rosmariin, petersell ja Cayenne’i pipar. Viimane on neist kõige tugevama soojendava efektiga. Jahutava efekti annavad värske ingver, majoraan, koriander ja piparmünt. Pruunvetikat ja teisi meresaadusi peetakse samuti jahutavateks.

Mida palavaga juua?

Tee nii: Haki köögiviljad väikesteks tükkideks. Pigista ½ sidrunist värske mahl ning sega vahtrasiirupiga. Sega köögiviljad ja kaste tatraga, maitsesta soolaga. Serveeri suurel salatilehel. Keera osa tatrasalatist lehtsalatisse ja söö nagu tortiljat.

Kuigi jääkülm jook tundub kuumal suvepäeval väga ahvatlev, ei pruugi see organismile sugugi hea olla. Alkoholil on soojendavad omadused, mistõttu klaas punast veini tundub isuäratavam talvel. Kohvil on samuti soojendavad omadused, see ei ole nii aga kõikide soojade jookide puhul. Taimeteed ja köögiviljapuljongid on jahutavad ning puuvilja- ja köögiviljamahladel on jahutavad termilised omadused.

Piim, liha, kala Sinised, rohelised ja lilla värvusega toidud on jahutavamate omadustega kui toidud, mille värvus on punane, oranž või kollane. Näiteks rohelisel õunal ja paprikal on salatis jahutavam efekt kui nende punastel „liigikaaslastel“. Salatikastet valmistades tasub meeles pidada, et sojaubade baasil valmistatud õlidel on soojendavamad omadused kui teistel õlidel. Troopilistel toiduainetel on jahutavamad omadused kui parasvöötmes kasvanud ainetel. Maasikad ja kirsid on rohkem soojen-davad kui ananassid ja mangod. Mahlasemad ja kõrgema veesisaldusega toidud omavad rohkem jahutavaid omadusi. Lisaks jahutavatele puu- ja köögiviljadele on suvel hea süüa ka mõningaid teravilju, nt nisu, hirssi, otra, amaranti, samuti idandatud teri ja kaunvilju, sest enamikul neist on jahutav mõju.

nal ja Rohelisel õu paprikal on t jahutavam eafsetkel n kui nende psula . "liigikaa stel"

Valmistamise oluline roll Ka toidu valmistamisviis mängib olulist rolli selles, kas toidul on jahutav või soo-

Enamik piimatooteid on neutraalsete termiliste omadustega. Erandiks on või, mis on soojendav. Jogurt on piimatoodetest kõige jahutavam. Soojendavad toidud on suurema rasvasisaldusega, näiteks punane liha ja linnuliha, kuna need vajavad seedimiseks rohkem energiat. Soojendava efektiga on loomaliha, kana, kalkun, part, aga ka munad. Enamik kalu on seevastu jahutavate omadustega. Eksperimenteeri oma lemmiksuvetoitudega ning jälgi, mis mõju need su kehale avaldavad. Pea meeles, et mitte ainult toidu temperatuur ei muuda seda soojendavaks või jahutavaks, vaid temale ainuomased omadused. Õige toit suudab sind hoida jahedana ka kuumadel suvepäevadel.

Artikli autor on Institute for Integrative Nutrition in New York tervise- ja elustiilitreener.

Monika Poomann Health & Lifestyle Coach www.amronlifestyle.eu

meie

TUBLI TÖÖ EEST MALTALE

TEKST MONIKA POOMANN - FOTOD ERAKOGU

“KUI ETTEVÕTE HOOLIB TÖÖTAJATEST, SIIS KA TÖÖTAJAD PINGUTAVAD ETTEVÕTTE NIMEL,” ÜTLEB ENAM KUI 300 TÖÖTAJA SEAST SPORTLANDI AASTA TEENINDAJAKS VALITUD KATRIN KIRSS. TIITLIGA KAASNENUD PREEMIAREIS VIIS KATRINI EKSOOTILISSE MALTA SAARERIIKI.

indalalt pisike, kuid sisult suur Malta eristub eelkõige oma mitmekesisuse poolest. Malta on justkui Vahemere maade kultuuride sulatuskatel, kus võib kohata tuttavlikku nii siit kui ka sealt. Siinne kultuurikirevus peegeldub kõikjal: arhitektuuris esineb mälestusmärke eelajaloolistest templitest barokkpaleedeni, kohalikus köögis on segunenud Itaalia, Briti ja PõhjaAafrika maitsed, keeles on araabia algupära segunenud itaalia, inglise ja prantsuse laensõnadega. Ülemiste Sportlandis töötavale Katrinile meeldis Maltal väga ning ta soovib sinna kunagi kindlasti tagasi minna. Milline on Malta sinu silmade läbi ja millise kogemuse sa sealt said? Malta on väike saar täis ajalugu. Väga tihedalt asustatud, aga samas puhas, turvaline, elanikud on lõunamaalaslikult sõbralikud ning enamik neist räägib suhtlustasandil inglise keelt. Arhitektuurilt on majad lihtsad, üksteisega sarnased, ehitatud kohalikust kivist, ilma katuseta, see kõik kokku 54

loob lihtsa terviku. Isegi mälestusmärgid pole ülepaisutatud. Miks sa oma preemiareisi sihtkohaks just Malta valisid? Mulle meeldib vahemereline kliima, see on mõnusalt soe ning soe tuul hoiab mind värskena. Vesi on mulle energiaallikaks, võimsa tunde tekitab teadmine, et ükskõik, kuhu ma ka ei liiguks, lõpuks jõuan ikka mere äärde välja. Põhiline oli aga see, et ma polnud seal varem käinud. Malta on koht, kuhu ma tahan kindlasti tulevikus tagasi minna. Mis Maltal põnevat teha on? Tegevust leiab igaüks. Valletta ja Mdina on täis ajalugu ja mälestusmärke. Turistidel on võimalik sõita punaste kahekordsete bussidega ja tutvuda kohalike vaatamisväärsustega. Bussidel on kolm erinevat marsruuti: Põhja- ja Lõuna-Malta ning kõrvalsaar Gozo. Liivarandu on Maltal vähe, aga neile, kes eelistavad rannapuhkust, on ideaalne paik Golden Bay. Lisaks võib minna merele, laenutada skuutrit või minna sukelduma. Paljud noored käivad

TUBLI! Sportland Eesti AS tegevjuht Gerd Kiili on Katrinile hetk tagasi võidu puhul õnne soovinud.

FAKTE MALTAST  Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest: asustatud Malta, Għawdexi (Gozo) ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saarekesest. Malta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas.  Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta kuues riik maailmas.  Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%.

Maltal inglise keelt õppimas. St. Juliansis on väga aktiivne ööelu, terve tänav on pubisid täis. Ma arvan, et iga inimene leiaks sealt endale tegevust. Millised vaatamisväärsused enim muljet avaldasid? Lemmikvaatamisväärsust mul just polnud, aga pealinn Valletta suutis mind üllatada. Tegemist on üliväikese, kuid väga tihedalt asustatud pealinnaga. Ma poleks tõesti uskunud, et pealinn võib nii väike olla. Õhtuti meeldis mulle käia

ti “Ma poleks tuõde,set uskun ii pealinn võiblln väike o a!” Portomaso sadamas, seal oli nii vaikne, ilus ja mõnus atmosfäär. Kõige enam oleks mulle kindlasti meeldinud megaliittemplid, aga seekord ma sinna ei jõudnud, küllap kunagi tulevikus. Millised on Malta kohalikud inimesed? Lihtsad ja sõbralikud. Kuidas hindad Malta kööki? Eht-vahemerelik, väga maitsev. Kohalikud armastavad väga liha ning rahvusroaks on küülik. Toidulaualt ei puudu kindlasti ka vein. Tavaliselt mulle teiste maade piimatooted ei meeldi, aga sealne ricotta oli küll väga hea. Kas kohtasid ka eestlasi? Eestlasi ma ei kohanud. Seal on väga palju inglasi ja prantslasi.

teenindaja, kuidas hindad Malta teenindustaset? Meeldiv, nad ei ole pealetükkivad nagu egiptlased. Ühes liharestoranis käis kokk vahepeal küsimas, kuidas liha maitseb, mis tegelikult oli päris armas. Kas Maltal oli ka suuri spordipoode? Ma käisin väga vähestes poodides, selliseid suuri kaubanduskeskusi ma seal ei näinud, võib-olla ka oli, aga mul ei olnud poes käimiseks aega. Minu hotell asus St. Juliansis, seal oli väga korralik Adidase pood ja paar väiksemat spordipoodi, aga nendes ma ei käinud. Kas eesti teenindajatel oleks midagi maltalaste teeninduskultuurist õppida? Ei julge küll väita, et maltalaste teenindus oleks eestlaste omast palju parem. Pigem mängib siin rolli lõunamaa temperament, kohalikud on palju avatumad kui meie. Vahel tõesti võiksid eestlased üksteisele rohkem naeratada. Kas preemiareis motiveeris sind oma igapäevatöös rohkem pingutama? Ma ei saa öelda, et reis mind just motiveeris. Ma ei võtnud seda kui võistlust. Kui ma midagi teen, siis ma tahan seda hästi teha. Parim tänu on rahulolevad kliendid. Nii meeliülendav hetk oli, kui üks väike poiss tõi mulle šokolaadi selle eest, et ma olin tore ja sõbralik müüja. Seda emotsiooni ei ole võimalik sõnadesse panna. Mulle oli preemiareis pigem meeldejääv töötasu, mitte kui võistluse võit. Olen nõus Merle Lindma mõttega, et kui ettevõte hoolib töötajatest ja pingutab nende nimel, siis töötajad pingutavad ettevõtte nimel. Mina sain ülilaheda preemia, see motiveerib pingutama, et igast kliendist saaks meie püsiklient.

Oled Sportlandi parim kliendi55

suvi SPORTLAND KÕRVEMAA MATKAJA SUUSAKESKUS KESKENDUB SEL SUVEL PEREMATKADE KÕRVAL KA LASTELAAGRITE KORRALDAMISELE. LAAGRID ALGAVAD PÜHAPÄEVAL NING KESTAVAD REEDENI.

D LASTELAAGRID JA SÜNNIPÄEVA

KÕRVEMAA LOODUSE RÜPES!

Orienteerumislaager 17. – 22. juulini Laagris õpitakse orienteeruma, läbima erinevaid maastiku- ja pinnavorme. Tegevuse käigus lahendatakse vahvaid ja põnevaid mõistatusi loodusest ning orienteerumisest. Räägitakse igaüheõigusest ning loodussõbralikust käitumisest. Orienteerutakse nii jalgsi kui ka ratastega. Lisaks orienteerumisele õpetatakse ka matkamise algteadmisi. Laager sobib lastele vanuses 10 kuni 12 eluaastat. Matkalaager 31. juulist – 5. augustini Keskendume erinevatele matkamisvõimalustele. Nii jalgsi kui ka jalgrattaga matkamise ja Kõrvemaa looduse vaatlemise kõrval jagatakse näpunäiteid, kuidas matkaks valmistuda, mida teha, kui olete eksinud või kui kohtute metsloomaga. Räägitakse igaüheõigusest ning loodussõbralikust matkamisest. Uurime ja õpime loodust tundma mitmesuguseid mänge mängides. Õhtupoolikutel meisterdatakse käsitööesemeid erinevatest looduses leiduvatest materjalidest. Laager sobib lastele 7.– 9. eluaastani. Seikluslaager 14.–19. augustini Pakume erinevaid loodusseiklustega seotuid tegevusi, GPS-maastikumängu elemente, palju ronimist ja turnimist. Seiklemise aluseks on hea orienteerumistaju ja looduse tundmine. Ka nendel teemadel peatutakse ja õpetatakse lastele vajalike teadmisi. Lisaks ehitame koos lastega metsa onne ja mängime strateegiamänge. Laager sobib vanuses 13 kuni 15 eluaastat. Sünnipäevad looduses Sünnipäevapaketid lastele sisaldavad ühte aktiivset tegevust, lastepärast peolauda kartulisalati, ahjuviinerite ja pannkookidega ning meisterdamist looduslikest esemetest 56

või puumedalitele mustrite põletamist. Sünnipäevi korraldame lõkkeplatsi ääres rannamajas. Samal ajal saavad vanemad osa võtta programmist või minna loodusesse sportima. Valik aktiivseid tegevusi sünnipäevapakettides: • Jalgsimatk ja loodusmängud – sobib lastele alates 5. eluaastast. • Seiklus ja orienteerumine – sobib lastele alates 9. eluaastast. • Jalgrattamatk – sobib lastele alates 10. eluaastast. • Seiklus- ja maastikumäng – sobib lastele alates 12. eluaastast. Juulikuus on keskuses valmimas ka kergseiklusrada „Rekka oja saladus“.

Kuidas keskusesse tulla • Autoga. Asume Tallinnast 56 km ehk u 1 tunni sõidu kaugusel. • Bussiga. Uuejärve peatus (kohe keskuse kõrval). • Rongiga. Rongiga Tallinnast või Tartust Aegviitu ning keskusest tullakse teile vastu. • Outdoor tour. Korraldame transporti gruppidele alates kuuest inimesest. Transporti saab tellida numbril 53 499 598. Vaata lisa: www.korvemaa.ee

RATTARETKED KÕRVEMAAL Suvel korraldame Kõrvemaa Rattaretki, kus uudistame põnevaid looduskauneid kohti. Esimene matk on ühepäevane ning teised koos ööbimisega turismitaludes. Matkadele on oodatud kõik loodushuvilised noorukid, pered, sõprusseltskonnad. Registreerimine info@korvemaa.ee. 23.07 – 24.07 Avastame Põhja- ja LõunaKõrvemaad (matk on jõukohane ka lapsele alates 9. eluaastast) 13.08 – 14.08 Avastame Lahemaad

IGAÜHELE OMA! Sportland Kõrvemaa Matka- ja suusakeskus pakub avaraid võimalusi inimestele igas vanuses.  Loodussport treeneri juhendamisel. Metsajooks, rattasõit, kepikõnd ja aktiivne liikumine.  Orienteerumine jalgsi, ratastel, kanuudel või maasturitel.  Räätsamatkad rabas ning korilasmatkad.  Militaarseiklused ja luuretegevus.  Loodusvaatlused.

spordikalender

TRIATLON

AUTOSPORT

16. juuli. SEB Kõrvemaa Triatlon. Sportlandi Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses toimuv SEBi Kõrvemaa Nelikürituse kolmas osavõistluseks on triatlon. Tegemist on rahvatriatloniga, kus distantside pikkused on: ujumine 350 m, maastikuratas 22 km, maastikujooks 4 km. Sportland eksponeerib ja müüb kohapeal triatloni-, ratta- ja jooksutooteid.

15.–16. juulil toimub Auto 24 Rally Estonia – Baltikumi suurim rahvusvaheline autospordisündmus. Sportland on ametlik fännitoodete- ja piletimüüja kohapeal.

6. august. Tristar Estonia (endise nimega Pühajärve Triatlon) on kasvanud tõeliseks triatlonifestivaliks. Kolmel päeval toimuvad võistlused, sportmängud ja isegi rock-kontsert!

SPORTLAND SOOVITAB ORTLAND INTAL - FOTOD SP TEKST MARGUS RE

JALGRATTASPORT

23. juuli. Elion Estonian Cup’i järjekordne osavõistlus – Elva Rattamaraton. Sportland on kogu sarja vältel ametlik hooldus-team, varustades kohapeal rattureid kõige vajaminevaga.

LOHESURF 13.–14. august. Aloha Kite Challange. Lohesurfi Eesti meistrivõistluste üks etappidest. Ürituse peasponsor on O`Neill.

14. august. Jõulumäe Rattamaraton – Elion Estonian Cup’i kuues etapp.

27. august.

Otepää Rattamaraton – Elion Estonian Cup’i seitsmes etapp.

TÄNAVAKORVPALL 23. juuli. Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste viies etapp Otepääl. Auhinnalaual on Converse’i kinkekaardid. Kohapeal saab Sportlandi telgist soodsalt soetada korvpallivarustust.

30. juuli. Eelviimane tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp Haapsalus. Sportland on taas väljas korvpallivarustusega!

13. august. Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste finaal Vabaduse väljakul Tallinnas. Ühtlasi toimub ka Baltic Open, mida on varasematel aastatel külastanud mitme nimeka korvpalliriigi esindused ja võistkonnad Euroopast.

JOOKS

RULLUISUTAMINE

13. august. Narva Energia-

31. juuli. Kunda Rullimaraton – EMT Rullituuri neljas etapp.

jooks. Tegemist on uue sündmusega, mille eesmärk on tuua Ida-Virumaa jõulisemalt Eesti kultuurija spordisündmuste kaardile. Narva Energiajooksul on võimalik joosta-käia 7 km rajal või võistelda 21,1 kilomeetri distantsil.

21. august. Kalevipoja Rullimaraton – EMT Rullituuri viies etapp.

4. september. Jüri Rulli-

11. september. Tallinna Maraton on Tallinn 2011 kultuuripealinna üheks tähtsünd-

maraton –- EMT Rullituuri kuues etapp.

museks. Sportland võtab osa juba päev varem algavast Expolinnakust, pakkudes kõike jooksmiseks vajalikku.

KERGEJÕUSTIK 9. august. Kergejõustiku BigBank Kuldliiga finaal Viljandis.

JALGPALL 6. september. Euro 2012 kvalifikatsiooniturniir jalgpallis – Eesti vs Põhja-Iirimaa.

M체ts 34.95

Jooksus채rk 34.95 27.96

-20%

Pusa 52.95 37.07

-30%

Jooksutossud 103.96 129.95

-20%

Jalan천ud 64.95 45.47

-30%

Pusa 52.95 37.07

-30%

Pusa 64.95 51.96

-20%

Maika 32.95 23.07

-30%

Pluus 29.95 23.96

-20%

P端ksid 64.95 51.96

-20%

P端ksid 59.95 47.96

Pluus 24.95

-20%

17.47

Jalan探ud 69.95 48.97

-30%

-30% P端ksid 47.95 38.96

-20%

Vabaajajalatsid 84.95 71.96

-15%

Vabaajajalatsid 84.95 59.47

-30% 59

Pluus 44.95 35.96

-20% Jooksus채rk 39.95

P체ksid 64.95

31.96

-20%

51.96

-20%

Jooksutossud 114.95

Pluus 32.95

91.96

-20%

23.07

-30% P체ksid 64.95

51.96

-20% Vabaajajalatsid 79.95 63.96

-20%

Vabaajajalatsid 79.95 63.96

-20%

Pusa 69.95 48.97

-30%

Maika 29.95 20.97

-30%

Pluus 44.95 38.21

-15%

P체ksid 34.95 27.96

P체ksid 44.95

-20%

35.96

-20% Pl채tud 24.95 22.46

Vabaajajalatsid 79.95 63.96

-20%

-10% 61

Kott 24.95

Kilejope 49.95

Pluus 14.95

39.96

-20%

11.96

Pluus 19.95

Püksid 25.50

17.95

15.30

-10%

-40%

Püksid 19.95

Pluus 12.95

13.97

10.36

-30% Vabaajajalatsid 29.95 23.95

Pluus 22.95

-20%

-20% Jalanõud 24.95 19.96

-20%

Püksid 24.95

17.47

-30%

20.66

-10% Püksid 29.95 20.97

-30% Sandaalid 24.95 22.45

-10%

Komplekt 29.95 23.96

-20% Jalanõud 24.95 19.96

-20%

Kilejope 63.95 51.16

-20%

T-särk 22.95 16.07

-30% Üldtreeningjalanõud 57.95

Püksid 25.95

Treeningpluus 47.95

20.76

38.36

-20%

40.57

-30%

-20% Plätud 18.95

Treeningpüksid 50.95

15.15

-20%

40.76

Pusa 66.95

-20%

53.56

-20%

Stella McCartney treeningkilejope 184.95

T-särk 22.95

92.48

-50%

18.36

-20% Püksid 50.95 40.76

-20% Jooksutossud 101.95 81.56

-20%

Stella McCartney treeningpüksid 73.95 51.77

-30% Stella McCartney treeningjalanõud 124.95 62.48

-50%

Vest 63.95 51.16

-20% Pluus 41.95 29.37

-30% Stella McCartney top 63.95 44.77

-30%

Pluus 22.95

P端ksid 37.95

18.36

30.36

-20%

P端ksid 31.95

Vabaajajalatsid 57.95

22.37

40.57

-30%

-30% Stella McCartney p端ksid 73.95 51.77

-30%

Pluus 22.95 18.36

-20% P端ksid 31.95 25.56

Stella McCartney treeningjalatsid 124.95 62.48

-50%

-20%

Treeningjalatsid 41.95

33.56

-20% 65

HH'i nokamüts 19.95 15.96

-20% HH'i polo 59.95 47.96

-20%

HH'i jakk 129.95

HH'i polo 49.95 34.97

-30%

103.96

-20% HH'i šortsid 99.95 79.96

-20% HH'i purjetamiskingad 99.95 79.96

-20%

HH'i šortsid 79.95 47.97

-40%

HH'i vabaajajalatsid 74.95 59.96

-20%

HH'i polo 39.95 27.97

-30% HH'i šortsid 79.95 55.97

-30%

TNF'i T-särk 29.95 23.96

-20% TNF'i jope 179.95 125.97

HH'i vabaajajalatsid 74.95

-30%

69.97

-30% TNF'i T-särk 29.95 20.97

-30% TNF'i püksid 44.95

59.96

-20%

TNF'i pusa 99.95

31.47

TNF'i püksid 59.95 47.96

-20%

-30% Timbalandi plätud 19.95

T-särk 22.95 18.36

-20% Lühikesed püksid 69.95 55.96

T-särk 25.95 20.76

-20%

-20% Plätud 17.95 14.36

Šortsid 49.95

-20%

39.96

-20%

T-särk 29.95 23.96

-20% Plätud 17.95 14.36

-20%

Šortsid 69.95 55.97

-20% Plätud 22.95

18.36

-20% 68

Kleit 59.95 47.96

-20% T-särk 22.95

Pusa 79.95

20.66

-10%

71.96

-10% Plätud 19.95 15.96

-20%

Šortsid 69.95 62.96

-10%

Šortsid 69.95 55.96

-20% Plätud 39.95 31.96

-20%

Vansi ketsid 59.95 47.96

-20% 69

Maika 19.95 17.96

-10% Šortsid 69.95 55.96

-20%

Särk 49.95 44.96

-10%

Plätud 22.95 Pluus 39.95 15.98

Superkini bikini 79.95

71.96

-20%

63.96

-20%

Plätud 22.95

Püksid 69.95

18.36

-20%

55.96

Plätud 19.95 15.96

-20% 70

-20%

-60%

Püksid 89.95

18.36

-20%

Särk 29.95 20.97

-30% Särk 22.95 18.36

-20% Šortsid 39.95 31.96

-20%

Püksid 74.95 59.96

-20%

Converse'i ketsid 44.95 35.96

-20%

Plätud 49.95 39.96

-20% 71

Pusa 69.95 48.97

-30%

S채rk 22.95 18.36

-20%

P체ksid 54.95 43.96

-20% Converse'i ketsid 49.95 35.96

-28% 72

Maika 22.95 18.36

-20% Tuulejakk 79.95 71.96

-10% Šortsid 39.95 31.96

Särk 49.95

-20%

39.96

-20%

Ketsid 85.95 68.76

-20%

T-särk 25.05 17.54

-30%

Šortsid 49.95 Teksad 64.95 45.47

-30%

44.96

-10% Ketsid 99.95

Ketsid 49.95 39.96

-20%

89.96

-10% 73

O'Neilli bikiinid 39.95 35.96

-10%

O'Neilli bikiinid 49.95 44.96

-10% Protesti bikiinid 49.95 34.67

-30%

O'Neilli pl채tud 19.95 15.96

-20% 74

O'Neilli särk 29.95 23.96

-20%

Protesti bikiinid 49.95 34,67

-30%

O'Neilli püksid 79.95 63.96

-20%

O'Neilli plätud 17.95 14.36

-20%

O'Neilli Superkini bikiinid 79.95 63.96

O'Neilli plätud 19.95 15.96

-20%

O'Neilli bikiinid 49.95 44.96

-10% O'Neilli plätud 19.25 15.96

-20% 75

NR 4 / suvi 2011

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1.90 EUR

Urmo Aava

Ohutus raja ääres

ennustab võitjat!

Ürituse ajakava Osalejate nimekiri

AJALUGU: 90 aastat Eesti rallit

Kiiruskatsete kaardid

Markko Märtin

ja paljud teised maailma tipud stardis!

Eri!

Baltikumi aasta suurim rallisündmus The Baltic biggest rally event of the year

Safety by the track

Timetable of event List of participants Maps of special stages

S2000, N4, R4, R2, uus ja vana WRC. Mis neil vahet on?

juhtkiri editorial

TERE TULEMAST AUTO 24 RALLY ESTONIALE!

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Margus Müil margus@menuk.ee Toimetuse kolleegium: Are Altraja, Gerd Kiili, Jaan Naaber, Kristel Nei, Monika Poomann. Kujundus Silver Vaher Keeletoimetaja Annika Orm Reklaam Siim Kala siim@menuk.ee 56909356 Trükk Kroonpress

NR 4 / suvi 2011

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1.90 EUR

Urmo Aava

Ohutus raja ääres

ennustab võitjat!

Ürituse ajakava Osalejate nimekiri

AJALUGU: 90 aastat Eesti rallit

Kiiruskatsete kaardid

Markko Märtin

ja paljud teised maailma tipud stardis!

Eri!

Baltikumi aasta suurim rallisündmus The Baltic biggest rally event of the year

Safety by the track

Timetable of event List of participants

Korraldame Rally Estoniat teist korda, ning loodan, et pärast ralli lõppu saame öelda: oleme astunud sammu edasi. Peame oluliseks, et rallimaailmas kujuneks välja kuvand Rally Estoniast kui võistlusest, mille võidukarikaga on uhke koju minna. Publikule on aga esmatähtis, et võitlust ja tihedat rebimist jätkuks kõikidesse võistlusklassidesse. Nagu eelmisel aastal, seisab ka Auto24 Rally Estonia 2011 seitsmel põhisambal. Esiteks korraldusmeeskond, kes teeb oma tööd kire ja armastusega. Teiseks kohalikud omavalitsused, kelle teedel ralli toimub. Kolmandaks kohalikud elanikud, kelle maade veerel võistlus kulgeb. Siinkohal üleskutse – kui teil on mõtteid, kuidas seda rallit koos paremini teha, oleme ideedele avatud! Inimesed võiksid teenida oma maadel tulu, korraldades näiteks parkimist või talutoodete müüki. Rally Estonia neljandaks tugisambaks on toetajad. Paljud eelmise aasta toetajad on meiega ka täna, ning lisandunud on uusi. Uue suurtoetaja – Auto24 – ambitsioonid on sarnased Rally Estonia omadega: olla Baltikumis suurim ning Skandinaavias tuntud. Viiendaks – võistlejad. Siin oleme astunud pika sammu edasi, et pinget jätkuks igas klassis. Kuuendaks meedia, kelle kaasabil on tekkinud Rally Estoniast positiivne kuvand. Ning seitsmendaks sambaks on loomulikult publik. 2010. aasta Rally Estonial negatiivseid intsidente ei esinenud ja loodan, et see on nii ka tänavu. Sest tahame pakkuda rallifännidele veelgi paremaid emotsioone. Aasta-aastalt üha enam.

WELCOME TO AUTO 24 RALLY ESTONIA! We are organising Rally Estonia for the second time and I hope that after the rally we can say: we have taken the step forward. We consider it important that Rally Estonia would become a competition in the world of rally with the winning cup of which the participants would be proud to go home. The spectators find it of priority importance that the suspense and tight rivalry would prevail in all rally classes. Just as last year, Auto24 Rally Estonia 2011 is also based on seven fundamental grounds. First, the organizing team who carries out its duties with passion and love. Secondly, the local municipal governments on whose roads the rally takes place. Thirdly, the local citizens at whose roads the rally runs. Hereby the challenge – if you have any thoughts how to improve the organising of this rally together, we are open to ideas. The citizens could gain profit on their lands by organizing the parking or selling the farm products. The fourth supporting ground of Rally Estonia is the sponsors. Many sponsors of the last year are with us also today and new have added. The ambitions of the new main sponsor – Auto 24 – are similar to the ones of Rally Estonia: to be the biggest in the Baltics and well-known in Scandinavia. Fifthly – competitors. We have here taken a long step forward to offer excitement in every class. Sixthly, media which has created a positive image of Rally Estonia. And seventhly, the spectators of course. No negative incidents occurred during Rally Estonia 2010 and I hope that this will be also the case this year. We would like to offer even more and better emotions to the rally fans. More and more every year.

Maps of special stages

S2000, N4, R4, R2, uus ja vana WRC. Mis neil vahet on?

Urmo Aava, Auto24 Rally Estonia direktor

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

rubriik

ktsord scoinstu en OHUTUS / SAFETY 6

10 NÄPUNÄIDET ralli ohutuks jälgimiseks. / SAFETY BY THE TRACK

INFO 10

KES SÕIDAVAD? Osalejate nimekiri. / LIST OF PARTICIPANTS

OTEPÄÄ KAART. / OTEPÄÄ CITY MAPS

AJAKAVA. / TIMETABLE OF EVENT

KIIRUSKATSETE kaardid. / MAPS OF SPECIAL STAGES

MEHED RAJAL 20 TÕMBENUMBRID ehk valikuline ülevaade tänavustest publikumagnetitest.

AUTODE VÄLIMÄÄRAJA

22 MIS VAHET NEIL ON? Uus ja vana – WRC, S2000, N4, R4, R2.

PERSOON

25 MEES MISSIOONIGA RALLILT. Urmo Aava räägib Auto24 Rally Estonia 2011 magusamatest paladest.

AJALUGU 27

90 AASTAT Eesti autorallit.

SUUR RALLIRISTSÕNA 32

MURRA PEAD ja võida auhind!

ohutus safety

OHUTUS SÕLTUB TEADMISEST! SAFETY DEPENDS ON KNOWLEDGE! TEKST URMO AAVA - FOTOD AUTO24 RALLY ESTONIA JA SCANPIX

RALLISÕITJA JA AUTO24 RALLY ESTONIA DIREKTOR URMO AAVA ÜTLEB, ET OHU ENNETAMISEKS ON KÕIGE OLULISEM OHU TEADVUSTAMINE, NING TOOB VÄLJA KÜMME PUNKTI, MIDA RALLIPUBLIK EI TOHIKS UNUSTADA.

RALLY DRIVER AND AUTO24 RALLY ESTONIA DIRECTOR URMO AAVA STATES THAT THE MOST IMPORTANT THING IN PREVENTING DANGER IS ACKNOWLEDGING THERE IS DANGER. HE BRINGS UP TEN IMPORTANT POINTS ALL RACE FANS SHOULD REMEMBER.

1. 2. SINUST SÕLTUB RALLI KÄIK

Turvatöötajate korraldusi tuleb tingimusteta täita. Kui neilt või nullautodelt tuleb korraldajale info, et kiiruskatse läbiviimine on ohtlik, jääb see ära. Ärge häbenege ise teisi pealtvaatajaid korrale kutsuda!

WHAT YOU DO AFFECTS THE RALLY

You have to follow the orders of safety officials without questions. If they or the crews of zero-cars inform the race organizers that it would be dangerous to run the stage, it will be canceled. Don`t be afraid to tell other spectators to behave!

SÕITJA EI NÄE SIND

Kiiruskatsetel on sõitja keskendunud kiiresti sõitmisele, ta näeb ainult teed. Ta ei näe asju, mida pole legendis kirjas. Teel jalutavad pealtvaatajad ei ole legendis kirjas.

THE DRIVER DOESN’T SEE YOU

When running on a special stage, the driver is concentrated on going at full speed, he`s just seeing the road. H ehas no time for things no written in his pacenotes. Spectators walking on the road are definitely not marked in the notes.

Kui tavaautojuhi jaoks on tee laius üheselt mõistetav, siis ralli kiiruskatsetel see nii ei ole. Kurvi lõikamiseks võib ralliauto terve auto laiuse või enamagi osas teelt kõrvale sõita.

For any ordinary driver, the width of the road is something to be followed – that does not working in rallying. A driver may cut a corner as much as his car width or even wider, going way off the road.

Mida suurema kiirusega liigub auto, seda suurem on oht. Eriti ohtlikud on suure kiirusega trampliinid, üliohtlikud kiired trampliinid kurvis. Juhil on väga vähe aega vea korrigeerimiseks ja pealtvaatajal eest ära liikumiseks. Auto võib lennata ettearvamatus suunas. 200 km/h sõitev auto läbib ühes sekundis 55 meetrit. Vaata rallit turvalisest kaugusest ning jäta endale alati varu. Jälgi, et sul oleks võimalik oma kohalt kiiresti ära liikuda.

THE FASTER THE SPOT, THE BIGGER THE DANGER

TEE ON SUHTELINE MÕISTE ROAD CAN MEAN MANY THINGS

MIDA KIIREM KOHT, SEDA SUUREM OHT

The faster the cars are moving, the bigger is the danger. Some of the most dangerous spots are fast jumps; even more dangerous are fast jumps combined with a turn. The driver has very little time to correct any mistakes and spectators have almost no time to move out of the way. Cars can end up in unpredictable places – a rally car going at 200 km/h moves 55 meters in one second. So follow the race from a safe distance and always leave yourself room to move.

ohutus safety

OHTLIK POLE AINULT VÄLISKURV

AVARII VÕIB JUHTUDA KA SIRGEL

Juht võib kaotada kontrolli auto üle tehnilise rikke tõttu, näiteks on sõitja eelnevalt kusagil kurvi lõiganud ja auto vedrustust vigastanud. See ei pruugi aga kohe puruneda, võib järele anda kilomeetri, kümne või kahekümne pärast.

ACCIDENTS HAPPEN ON STRAIGHTS TOO

A driver can lose control of his car because of a technical malfunction. Maybe he cut a corner somewhere and damaged the suspension. It might no break right then, it might happen a kilometer, ten kilometers or twenty kilometers later.

See, et väliskurvis seismine on ohtlik, teab igaüks. Kuid ohtlikud on ka sisekurv ja pidurdamine. Viimasel juhul võib auto teelt lennata näiteks ebaõnnestunud kontrapöörde tõttu. Teelt ärasõidu sisekurvi võib aga põhjustada liiga väike kiirus: sõitja on pidurdanud liiga vara, viinud auto külglibisemisse, kuid hoogu ei jätku enam kurvi läbimiseks.

IT`S NOT JUST THE OUTSIDE CORNER THAT IS DANGEROUS

Everybody knows that it`s dangerous to stand on the outside corner. But there are also hazards at inside corners and braking areas. Under braking, the car can go off the road if the driver messed up his flick. The car can end up going off on the inside corner if the driver braked too early and let his car go sideways without enough speed to make the turn.

5. 7.

AUTOD EI PRUUGI TULLA MINUTILISE VAHEGA

Ehkki stardiintervall on üldjuhul minut, liiguvad sõitjad erineva kiirusega ja eriti just pikemate katsete lõpuosas võib juhtuda, et mõni auto tuleb juba kümne-viieteistsekundilise vahega. Seega, ära kunagi arva, et kui üks auto on mööda läinud, jääb tee ületamiseks minut. See ei pruugi nii olla.

ETTEVAATUST RISTMIKEL!

Ristmikel piiratakse haru, kuhu ralliautod ei sõida n-ö ümbrikuga, turvalintidest ruuduga. Paraku arvavad paljud, et ruudu taga on ohutu seista. Ei ole! Näiteks Ypres’ rallil Belgias eksisin ristmikul, põrutasin läbi „ümbriku“ ja sain libedal teel pidama umbes sada meetrit pärast „ümbrikku“.

CARS MAY NOT ARRIVE IN 1 MINUTE INTERVALS

Altough cars usually start with one minute intervals, the drivers move at different speeds and at the closing sections of longer stages some cars might be very close, just ten-fifteen seconds apart. So never assume that if a car has passed you have a minute to cross the road. It might not be so.

BE CAREFUL AT CROSSROADS!

The areas at crossroads where a rally car should not go are marked off with „envelopes“, squares made with tape. Unfortunately many people seem to think that it`s safe t ostand behind one. It isn`t! For example on the Ypres rally in Belgium I made a mistake, went through the „envelope“ and came to a stop a hundred meters after the „envelope“.

AITA MÕISTLIKULT!

VÕTA RAHULIKULT!

Kui auto on teelt välja sõitnud ja vajab sinna tagasi saamiseks abi, võiks üks aitajatest juhatada, kuhu poole lükata, ning hoiatada ka järgmise auto eest. Tuleb arvestada, et teelt välja sõitnud juht on närvis ning ralliautost ei ole tagurdamisel väljavaade kuigi hea. Lapsed ei tohi ralliauto teele aitamises osaleda!

Rallile tuleb palju publikut. Tee kiiruskatsetele liikumise plaanid suure varuga, arvesta, et parkimisele kulub aega, samuti parkimiskohalt vaatamiskohale liikumiseks. Võta rahulikult, nii tunned rallist kõige enam mõnu!

TAKE IT EASY

THINK BEFORE HELPING

When a car has gone off the road and needs help getting back, one of the helpers should take on the role of the leader: telling which way to push and warning when the next car approaches. Driver who went off is most likely agitated and race cars have limited view while backing up. Children should never be involved in pushing!

10.

Rallying is a popular spectator sport. When you make plans for watching the stages, give yourself plenty of time to move. Parking will mostly likely take time, moving from the parked car to the stage also takes time. Stay calm, relax and you`ll ejoy the race more!

Maitsev kogemus alates aastast 2000. Esinduskauplus V천rus, J체ri tn. 76

stardilist start list

NB! Tegemist on ajakirja trükkimineku hetke (06.07) seisuga ning lõplikus nimekirjas võib olla muudatusi.

auto24 Rally Estonia no.

klass class

sõitja/kaardilugeja driver/co-driver

rahvus nationality

auto car

regristreerija (klubi) entrant

08. A8

MADS ØSTBERG / JONAS ANDERSSON

NOR / SWE

FORD FIESTA WRC 2011

ADAPTA AS

04. N4

MARTIN PROKOP / MICHAL ERNST

FORD FIESTA S2000

CZECH FORD NATIONAL TEAM

04. N4

DENNIS KUIPERS / FREDERIC MICLOTTE

NL / BEL

FORD FIESTA S2000

FERM POWER TOOLS WORLD RALLY TEAM

04. N4

JARI KETOMAA / MIKA STENBERG

FIN

MITSUBISHI LANCER EVO 10 R4

SKANDI MOTORS RALLY TEAM

08. A8

KRIS MEEKE / PAUL NAGLE

GB / IRL

MINI JOHN COOPER WORKS WRC

MINI WRC TEAM

08. A8

MARKKO MÄRTIN / KRISTO KRAAG

EST

FORD FOCUS WRC

MM-MOTORSPORT

08. A8

GEORG GROSS / RAIGO MÕLDER

EST

FORD FOCUS WRC

MM-MOTORSPORT

08. A8

IVARS VASARAUDZIS / MAREKS STIRNA

MITSUBISHI LANCER WRC

SKANDI MOTORS RALLY TEAM

08. A8

RENÉ KUIPERS / ANNEMIEKE HULZEBOS

FORD FOCUS WRC

FERM POWER TOOLS WORLD RALLY TEAM

10.

04. N4

KARL KRUUDA / MARTIN JÄRVEOJA

EST

FORD FIESTA S2000

ME 3 RALLY TEAM

11.

04. N4

JIMMY JOGE / JOHN STIGH

SWE

PEUGEOT 207 S2000

PEUGEOT SPORT BALTIC

12.

04. N4

KASPAR KOITLA / ANDRES OTS

EST

MITSUBISHI LANCER EVO 9

SC MEGAPOLIS

13.

04. N4

RAINER AUS / REIN JÕESSAR

EST

SUBARU IMPREZA

TEAM RRC

14.

04. N4

JANIS VOROBJOVS / GUNTARS ZICANS

MITSUBISHI EVO X

VOROBJOVS RACING

15.

04. N4

PRIIT SALURI / INDREK LEPP

EST

SUBARU IMPREZA WRX STI

TEAM RRC

16.

04. N4

RAUL JEETS / ERIK LEPIKSON

EST

MITSUBISHI EVO IX

TEAM RRC

17.

04. N4

SANDER PÄRN / KEN JÄRVEOJA

EST

SUBARU IMPREZA WRX STI

MM-MOTORSPORT

18.

04. N4

KARI ALI-RANTALA / JUKKA TOIVONEN

FIN

SKODA FABIA S2000

WURTH SPORT

19.

04. N4

MARGUS MURAKAS / HENRI MURAKAS

EST

MITSUBISHI LANCER EVO X

PROREHV RT

20.

04. N4

VYTAUTAS SVEDAS / ZILVINAS SAKALAUSKAS

MITSUBISHI LANCER EVO X

KSK

21.

04. N4

DMITRY TAGIROV / ANNA ZAVERSHINSKAYA

RUS

MITSUBISHI LANCER EVO IX

VOROBJOVS RACING

22.

04. N4

ARTO JUOLAHTI / SANNA HUOPONEN

FIN

MITSUBISHI EVO 9

ARTO JUOLAHTI

23.

04. N4

DOMINYKAS BUTVILAS / RENATAS VAITKEVIČIUS

MITSUBISHI LANCER EVO 10

ATAKA RACING

24.

04. N4

ROLAND MURAKAS / KALLE ADLER

EST

MITSUBISHI LANCER EVO 9

PROREHV RALLY TEAM

25.

04. N4

OLEKSII TAMRAZOV / IVAN GERMAN

FORD FIESTA S2000

TAMRAZOV

26.

04. N4

OLIVER OJAPERV / RAUL KULGEVEE

EST

SUBARU IMPREZA WRX STI

OK TEHNIKASPORDIKLUBI

27.

04. N4

RADIK SHAYMIEV / MAXIM TSVETKOV

RUS

PEUGEOT 207 S2000

TAIF RALLY TEAM

28.

07. A7

SIIM PLANGI / MAREK SARAPUU

EST

HONDA CIVIC TYPE-R

G.M. RACING SK

29.

07. A7

MARTIN KANGUR / SIMO KOSKINEN

EST

HONDA CIVIC TYPE-R R3

CATWEES HONDA RACING

30.

06. A6

EGON KAUR / MAIT LAIDVEE

EST

FORD FIESTA R2

REINSALU SPORT

31.

06. A6

CRAIG BREEN / GARETH ROBERTS

IRL / GB

FORD FIESTA R2

CRAIG BREEN

32.

06. A6

ALASTAIR FISHER / DANIEL BARRITT

FORD FIESTA R2

ALASTAIR FISHER

33.

06. A6

JUSSI KUMPUMÄKI / TH TH

FIN

FORD FIESTA R2

AMITEC RACING

34.

06. A6

MOLLY TAYLOR / SEBASTIAN MARSHALL

AUS / GB

FORD FIESTA R2

MOLLY TAYLOR

35.

06. A6

VASILY GRYAZIN / GEORGY TROSHKIN

RUS

FORD FIESTA R2

SPORTS RACING TECHNOLOGIES

36.

06. A6

MIKO- OVE NIINEMÄE / TH TH

EST

CITROEN C2

MIKO- OVE NIINEMÄE

37.

06. A6

SERGEY KARYAKIN / ANTON VLASYUK

RUS

FORD FIESTA R2

SERGEY KARYAKIN

38.

06. A6

OTTO TÄHT / MEELIS VOORO

EST

FORD FIESTA R2

JMS RACING

39.

06. A6

NIKO-PEKKA NIEMINEN / PANU PLOSILA

FIN

FORD FIESTA R2

MM-MOTORSPORT

40.

08. A8

AIVARS BĒRZIŅŠ / MĀRIS ŠEFLERS

MITSUBISHI LANCER EVO 8

MARIS SEFLERS

41.

04. N4

ARTEM NAZAROV / GEDIMINAS CELIESIUS

RUS / LT

MITSUBISHI LANCER EVO IX

AUTOMOTO PROJEKTAI

42.

04. N4

ALEKSEI MERSIANOV / DMITRY CHUMAK

RUS

MITSUBISHI LANCER

VOROBJOVS RACING

43.

04. N4

ALEXANDER MIKHAYLOV / NORMUNDS KOKINS

RUS / LV

MITSUBISHI LANCER EVO X

AUTOMOTOPROJEKTAI

44.

04. N4

JURY SIDORENKO / ALEKSANDR GORLANOV

RUS

MITSUBISHI LANCER EVO IX

BLISS RALLY TEAM

45.

04. N4

ARMO AVILA / MĀRIS JĒKABSONS

EST / LV

MITSUBISHI LANCER EVOLUTION IX ASRT

46.

04. N4

ALEXEY SHEMET / ANDREY KONOVALENKO

RUS

MITSUBISHI EVO IX

ART RALLY

47.

04. N4

EUGENY CHERKASOV / SEPPO VARMAVUO

RUS / FIN

SUBARU IMPREZA WRX STI

RALLY DRIVE FINLAND

48.

04. N4

KEES BURGER / MIIKA TEISKONEN

NL / FIN

SUBARU IMPREZA

RALLY DRIVE FINLAND

49.

08. A8

JUKKA ILLI / SAMULI MERITÄHTI

FIN

MITSUBISHI LANCER EVO

JUKKA ILLI

50.

04. N4

EVGENY SHKLYAEV / ALEKSANDR KORNILOV

RUS / EST

MITSUBISHI LANCER EVOLUTION 9

SPORTS RACING TECHNOLOGIES

51.

04. N4

BENEDIKTAS VANAGAS / IRINA KOLOMEYTSEVA

LT / UA

SUBARU IMPREZA WRX STI

SUBARU GENERAL FINANCING

52.

03. N3

RISTO IMMONEN / MIKAEL PENTTINEN

FIN

HONDA CIVIC TYPE-R

RISTO IMMONEN

53.

03. N3

MARKUS ABRAM / JARMO VÕSA

EST

HONDA CIVIC TYPE-R

MERKOMAR MOTORSPORT

54.

03. N3

KRISTO SUBI / TEELE SEPP

EST

HONDA CIVIC TYPE-R

G.M.RACING

55.

03. N3

SANDER TIISLER / GABRIEL MÜÜRSEPP

EST

HONDA CIVIC TYPE R

G.M. RACING SPORDIKLUBI

56.

07. A7

DAVID SULTANJANTS / JAAN PÕLDSEPP

EST

HONDA CIVIC TYPE-R

G.M:RACING

57.

03. N3

SANDER SINIORG / URMAS KÜNSTLER

EST

HONDA CIVIC TYPE-R

PROREHV RALLY TEAM

58.

03. N3

VILLE TANNERMÄKI / JONNE HALTTUNEN

FIN

HONDA CIVIC TYPE R

VILLE TANNERMÄKI

59.

03. N3

TIMMU KÕRGE / ERKI PINTS

EST

HONDA CIVIC TYPE-R

SAR-TECH MOTORSPORT

60.

04. N4

IGOR GRUSHELEVSKIY / YAN POEDINKOV

RUS

MITSUBISHI LANCER EVOLUTION 9

SPORTS RACING TECHNOLOGIES

61.

04. N4

TIMO HEISKONEN / OVE JÜRGENSON

EST

SUBARU IMPREZA

SC MEGAPOLIS

62.

08. A8

KEIO RUBLI / HENRI HALLIK

EST

MITSUBISHI EVO VII

PROREHV RALLY TEAM

63.

04. N4

DMITRY TOMKO / PAVEL PALKIN

RUS

SUBARU IMPREZA

TTK MOTORSPORT EVENTS LLC

64.

08. A8

ALLAN ILVES / KRISTO TAMM

EST

MITSUBISHI EVO 8

LAITSE RALLYPARK

65.

04. N4

INESSA TUSHKANOVA / NATALOA POTAPOVA

UA / RUS

MITSUBISHI LANCER EVO IX

66.

03. N3

SANTERI JOKINEN / MARKO TIKKANEN

FIN

HONDA CIVIC TYPE R

UURAISTEN SÄHKÖTYÖ OY

67.

03. N3

KAAREL KURVITS / REIO RADA

EST

RENAULT CLIO

OK TSK

68.

03. N3

SIMMO ARENDI / MART OJAPERV

EST

HONDA CIVIC TYPE-R

OK TSK

69.

07. A7

IVAN MIRONOV / AIN HEISKONEN

RUS / EST

HONDA CIVIC TYPE-R

SC MEGAPOLIS

70.

07. A7

EVGENY DMITRIEV / STANISLAV KOSTUCHIK

RUS

HONDA CIVIC TYPE-R

DMITRIEV EVGENY

71.

07. A7

EVGENY SUKHOVENKO / SERGEI LARENS

RUS / EST

RENAULT CLIO-R3

TEAM SCUDERIA NORDICA

72.

03. N3

TANEL MÜÜRSEPP / NEEME JÄRVPÕLD

EST

HONDA CIVIC TYPE R

GM RACING

73.

03. N3

KEVIN KUUSIK / JARNO TALVE

EST

RENAULT CLIO RAGNOTTI

OK TSK

Vaata viimast stardilisti www.rallyestonia.ee 74.

03. N3

RAIN JOHANSON / ERIK SHER

EST

HONDA CIVIC TYPE-R

PROREX RACING

75.

07. A7

LINAS VASKYS / LAURYNAS PASKEVICIUS

RENAULT CLIO

VAPSVOS RACING

76.

03. N3

RALFS SIRMACIS / MĀRIS KULŠS

RENAULT CLIO SPORT

MĀRIS KULŠS

77.

07. A7

JOANA SURVILAITE / VESTA SURVILIENE

RENAULT CLIO SPORT

auto24 Rally Estonia HISTORIC no.

klass class

sõitja/kaardilugeja driver/co-driver

rahvus nationality

auto car

regristreerija (klubi) entrant

Cat 2 C1 VILLU MÄTTIK / ARVO MASLENIKOV

EST

VAZ 2101

SK VILLU

Cat 3 D4 TEEMU KOIVISTO / JANI KOIVISTO

FIN

MERCEDES BENZ 280 CE

HISTORIC RALLY CLUB FINLAND

Cat 2 C2 ILPO HIETANEN / JARI HELLGREN

FIN

SUNBEAM AVENGER 1600 GT

KAMTEK OY

Cat 2 C2 KARI VEPSÄLÄINEN / JOUNI HARJU

FIN

FORD CORTINA LOTUS

KARI VEPSÄLÄINEN KIVINIEMI ILKKA

ILKKA KIVINIEMI / TUOMAS FÄRLIN

FIN

TOYOTA COROLLA 1600GT

MICHAL SUM / IVO VALACH

LADA VFTS

SK VILLU

Cat 3 D3 JARI LATVALA / ASKO SAIRANEN

FIN

FORD ESCORT RS

LATVALA GROUP

auto24 Rally Estonia Nationals 1.

klass class 11. E11

sõitja/kaardilugeja driver/co-driver TONI GARDEMEISTER / TH TH

rahvus nationality FIN

auto car BMW M3

regristreerija (klubi) entrant TGS WORLDWIDE

11. E11

AGO AHU / KALLE AHU

EST

BMW M3

SAR-TECH MOTORSPORT

11. E11

EINAR LAIPAIK / SIIMO SUVEMAA

EST

BMW M3

LAITSERALLYPARK

12. E12

DEIVIDAS JOCIUS / GEDIMINAS IUBAS

MITSUBISHI LANCER EVO IX

SMSCREDIT.LT BALTIC RACING TEAM

12. E12

MARTINS SVILIS / AIVIS AIZSILNIEKS

MITSUBISHI EVO8

AIVIS AIZSILNIEKS

12. E12

HENDRIK KERS / VILJO VIDER

EST

MITSUBISHI LANCER EVO 5

TEAM RRC

12. E12

ALEKSANDRS GRIVA / RITVARS VEVERIS

MITSUBISHI EVOLUTION

S.B.C. RALLY TEAM

12. E12

SERGEY UGER / TROFIM CHIKIN

RUS

SUBARU IMPREZA

CONE FOREST RALLY TEAM

12. E12

VALTS ZVAIGZNE / MĀRTIŅŠ JERUMS

MITSUBISHI LANCER EVO9

VALTS ZVAIGZNE

10.

12. E12

KAIDO RAIEND / HANNO HUSSAR

EST

MISTUBISHI EVO 6

OK TSK

11.

12. E12

RAUL VIILO / TAIVO TUUSIS

EST

SUBARU IMPREZA

G.M. RACING SK

12.

12. E12

VADIM KUZNETSOV / ROMAN KAPUSTIN

RUS

SUBARU IMPREZA

SC MEGAPOLIS

13.

12. E12

MARGUS ULEKSIN / JANEK TAMM

EST

MITSUBISHI EVO

PENTRON SC

14.

12. E12

DAINIUS MATIJOSAITIS / GEDAS VASTAKAS

MITSUBISHI LANCER EVO IX

VICI SPORT

15.

11. E11

HENRI HAAPAMÄKI / JUHA LUMMAA

FIN

FORD ESCORT RS2000

HENRI HAAPAMÄKI

16.

10. E10

LEMBIT SOE / AHTO PIHLAS

EST

TOYOTA STARLET

SAR-TECH MOTORSPORT

17.

10. E10

MIKA RANTASALO / TERO RÖNNEMAA

FIN

OPEL KADETT GSI 16V

TERO RÖNNEMAA

18.

10. E10

JARNO KINNUNEN / MARKO SALLINEN

FIN

HONDA INTEGRA TYPE-R

JARNO KINNUNEN

19.

10. E10

ALEXEY LUKYANUK / ALEXEY ARNAUTOV

RUS

OPEL ASTRA

SC MEGAPOLIS

20.

09. E9

TOMI RÖNNEMAA / ANTTI LINNAKETO

FIN

TOYOTA COROLLA 1600 GT

ANTTI LINNAKETO

21.

09. E9

LAURI REINTAM / ILMAR PUKK

EST

VAZ 2108

OK TSK

22.

09. E9

JOONAS KOLEHMAINEN / MIKKO LAAKSO

FIN

TOYOTA STARLET

JOONAS KOLEHMAINEN

23.

11. E11

MARKO MÄTTIK / TOOMAS TAUK

EST

BMW M3

SK VILLU

24.

10. E10

MEELIS ORGLA / AIVO RAHU

EST

NISSAN SUNNY GTI

PROREX RACING

25.

10. E10

KEN TORN / RIIVO MESILA

EST

MITSUBISHI COLT

SAR-TECH MOTORSPORT

26.

09. E9

HENRY ASI / MARTIN ANSI

EST

VAZ 2108

OK TSK

27.

09. E9

TIMO MARKKANEN / MATTI IKÄVALKO

FIN

TOYTOTA STARLET 1300

MARKKANEN TIMO

28.

10. E10

RUDOLF ROHUSAAR / TAANIEL TIGAS

EST

NISSAN SUNNY GTI

PROREX RACING

29.

10. E10

JUHO ANNALA / AL AL

FIN

OPEL ASTRA GSI 16 V

SPAUK RALLY TEAM POLICE FINLAND

30.

11. E11

VALLO NUUTER / TOOMAS VASK

EST

BMW M3

LAITSE RALLYPARK

31.

09. E9

JAAN PETTAI / RAINO VERLIIN

EST

LADA SAMARA

G.M. RACING SK

32.

10. E10

RAIDO LAULIK / TÕNIS VIIDAS

EST

NISSAN SUNNY GTI

SAR-TECH MOTORSPORT

33.

10. E10

TERO KORHONEN / KIMMO SIEKKINEN

FIN

OPEL ASTRA

PRINTSPORT OY

34.

09. E9

KOIT REPNAU / KAIDO KURVITS

EST

VAZ 2108

SAR-TECH MOTORSPORT

35.

09. E9

KARL JALAKAS / RAINER LAIPAIK

EST

VAZ 2105

SAR-TECH MOTORSPORT

36.

10. E10

HANNU LEINONEN / HANNU SAVOLAINEN

FIN

OPEL ASCONA B

HANNU SAVOLAINEN

37.

10. E10

MART KASK / BRIT PETERSON

EST

BMW 318IS

LAITSERALLYPARK

38.

11. E11

RAIKO ARU / VEIKO KULLAMÄE

EST

BMW 325

MÄRJAMAA RALLY TEAM

39.

09. E9

MADIS ENOK / LAURI RISTOLAINEN

EST

HONDA CIVIC EK9

MÄRJAMAA RALLY TEAM

40.

09. E9

JANNE KORHONEN / JUHA ASIKAINEN

FIN

TOYOTA COROLLA GT

JANNE KORHONEN

41.

10. E10

RAIDO TONTS / JÜRI STARAST

EST

VW GOLF

G.M. RACING SK

42.

10. E10

MAILA VAHER / KARITA KIVI

EST

NISSAN SUNNY GTI

SAR-TECH MOTORSPORT

43.

10. E10

JANEK VALLASK / HELDUR ALLAS

EST

FORD ESCORT

FAST FORD ESTONIA RT

44.

10. E10

TAURI JAANSON / SILVER SIMM

EST

OPEL ASTRA

OK TEHNIKASPORDIKLUBI

45.

10. E10

ROMAN PROHOROV / SEMEN PROHOROV

RUS

VOLKSWAGEN GOLF III

46.

10. E10

LAURI RÜGA / PRIIT PÜSS

EST

VW GOLF MK1

G.M RACING SK

47.

09. E9

RAIVIS OZOLINS / JANIS VEILANDS

HONDA CRX

JANIS VEILANDS

48.

12. E12

ALEXEY RESHETOV / RAINER MAASIK

RUS / EST

SUBARU IMPREZA

G.M RACING

49.

09. E9

MARGUS SARJA / TAAVI AUDOVA

EST

VOLKSWAGEN GOLF

GM RACING SK

50.

10. E10

PEETER SALMU / JAANUS PILLER

EST

PEUGEOT 309

LAITSE RALLYPARK

51.

09. E9

GUNTIS LIELKĀJIS / VILNIS MIĶELSONS

LADA SAMARA

GUNTIS LIELKĀJIS

52.

10. E10

PRIIT KOIK / TH TH

EST

BMW 318IS

LAITSERALLYPARK

53.

09. E9

MARGUS REEK / ROMET KOSE

EST

LADA VFTS

SAR-TECH MOTORSPORT

54.

09. E9

INDREK IRS / ARVO LIIMAN

EST

AZLK 2140

FAST FORD ESTONIA RT

55.

09. E9

TARVI POOLA / TARMO RÜÜTEL

EST

AZLK 2140

GM.RACING.SK

no.

Otepää

Vaata lisaks www.rallyestonia.ee

P VIP PARKLA

PILETIMÜÜK

SERVICE PARK

VIP PARKLA P

TEHVANDI STAADION

PILETIMÜÜK

T E H VA N D I S TA D I U M

VIP PARKLA

SERVICE PARK

VIP PARKLA P

KAUBANDUS

ICE

HQ T E H VA N D I

LAVA

LASTE ALA

HISTORIC SERVICE PARK

PODIUM

Parc Ferme IN PODIUM SERVICE IN REGROUP IN CE IN HISTORIC SERVI

SERVICE PARK

VIP

T E H VA N D I

ICE

TOITLUSTUS SE

T E H VA N D I S TA D I U M

VIP TELK

SER V

VIP

KAUBANDUS

PODIUM

TEHVANDI STAADION

PEALTVAATAJAD

SERVICE PARK

PILETIMÜÜK

UUS TASE OSTA BATTERY. VÕIDA UUE LEVELI JOOKSUKOMPLEKT. VAATA TÄPSEMALT: SAKU.EE/BATTERY

HYDRO TOSSUD

ERIDISAINIGA NIKE FREE RUN 2

NIKE+ IPOD NANO TREENER SINU TASKUS

KÕVASTI KÜTUST 5 KASTI BATTERY HYDROT

Neljapäev 14. JUULI 2011 Thursday JULY 14th 2011 Asukoht Location TEST

SS dist.

Kintsli-Vana-Otepää-Kastolatsi

Esimene auto First car 19:00-21:00

Reede 15. JUULI 2011 Friday JULY 15th 2011 0

START OTEPÄÄ