Sportland Magazine #8 by Sportland Eesti

NR 8 / kevad 2013

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

Liis Lemsalu:

Linnaratas – stiilne ja trendikas

Tule SEB MAIJOOKSULE!

Jooksubuum Eestis jätkub!

FC Flora uus tulemine Suured tootegaleriid & kuumad pakkumised: jalgratas, rulluisk, jooksmine, korvpall, jalgpall, vaba aeg

742593 000031

juhtkiri

TERE, SPORDISÕBER!

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Margus Müil margus@menuk.ee Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Antti Adur Kujundus Silver Vaher Reklaam Siim Kala siim@menuk.ee 5690 9356 Trükk Kroonpress

Meile meeldib kevad – meie jaoks tähendab kevad väga pingsat, kuid motiveerivat tööaega – me oleme Teile valmis pannud kõik uued kollektsioonid meie brändidelt, s.t maailma suurimatelt ja inspireerivamatelt spordikaupade tootjatelt. Kevad, see on uus ärkamine, uus energia ja seda kõike kannavad endas kõik meie valikus olevad brändid: Nike, Adidas, Puma, O`Neill, Timberland, Converse, Vans, Mizuno, The North Face, Helly Hansen jt... ja üllatusena (kuid ülisuure uhkuse ja vastutusega) nüüd ka maailma juhtivaim surfibränd Quicksilver koos Roxyga. Mis meid lähiajal spordimaastikul ees ootab? Üle aastate intrigeerivam jalgpalli meistriliiga (ametliku nimetusega Premium Liiga), korvpallis G4S Meistriliiga finaal – kas see on klassikute klassika Kalev/ Cramo vs TÜ/Rock või segab keegi kaarte? Jooksuüritused, start RMK Kõrvemaa kevadjooksuga (meie enda Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses), finaal naiste jooksupeoga 18. mail Tallinna Lauluväljakul – SEB Maijooks. Sportland Magazine’i kevadnumbri (järjekorras juba nr 8) esikaanel on Liis Lemsalu. Alati energiast pakatav ja positiivsust süstiv särav noor naine. Räägime Liisiga tema tegemistest ning ajastame vormi SEB Maijooksuks. Ei ole just tihti nii, et kaks aastat järjest toimuvad Eestis Euroopa noorte meistrivõistlused. 2012 toimusid Maarjamaal jalgpalli U19 Euroopa meistrivõistlused, sellel suvel saavad aga teoks U20 Euroopa meistrivõistlused korvpallis. Piilume selle suurvõistluse telgitagustesse, räägime asjaosalistega ning arutleme turniiri võimalike suurimate tähtede üle. Meie asi pole ennast kiita – seda, kas teeme oma tööd piisavalt hästi, ütlete Teie, head Sportlandi ja spordisõbrad! Ühe väikese pai tahaks aga endale teha küll… Nimelt on meie poes kodumaise turu atraktiivseim jalgrattapakkumine. Igas kategoorias on olemas selged eelised: kas see on välimus, mis on linnarataste juures oluline aspekt, kas see on kvaliteet, mis maastikuratta valikul saab tihtilugu määravaks või on see hoopis lisavarustus, mis lasterataste juures on elementaarne? Seda kõike pakub Teile Bottecchia, Itaaliast pärit üks maailma vanimaid ja omanäolisemaid rattabrände. Superstaarid on kohal, see on juba 3-aastase ajalooga Sportlandi jalatsikampaania, mida igal aastal on täiendanud viide ajaloo laiemale jalatsivalikule. Nii ka tänavu. Nike ja Adidas kui valdkonna liidrid, Converse ja Vans kui valdkonna revolutsionäärid, lisaks Timberland, Helly Hansen, Quicksilver, Skechers, Puma, Mizuno, Asics… Kõik see on kõigi päralt meie poodides ja veebis sportland.ee. Siinkohal tahaks talvele lõplikult joone alla tõmmata ühe siinkirjutaja lemmikbrändi sloganiga KINGAD ON IGAVAD, KANNA KETSE (see on Converse). Head kevade ja spordi nautimist!

NR 8 / kevad 2013

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

Liis Lemsalu:

Linnaratas – stiilne ja trendikas

Trennis näeme! Anti Kalle, asutaja SPORTLAND INTERNATIONAL GROUP AS

Tule SEB MAIJOOKSULE! MAIJOOKSULE

Jooksubuum Eestis jätkub!

FC Flora uus tulemine Suured tootegaleriid & kuumad pakkumised: jalgratas, rulluisk, jooksmine, korvpall, jalgpall, vaba aeg

742593 000031

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

TSID 84,95 95 • JOOKSUJALA PUDELI VÖÖ 26, 95 56, D KSI PÜ AD 106,95 • LIIBUV

sisukord UUDISED 6

ROXY ja QUICKSILVER nüüd Sportlandis! CONVERSE ja GREEN DAY vallutavad lauluväljaku. 82 JAMES BOND sai järje! SPEEDO rõõmustab triatlonisõpru.

JOOKS

8 13 22 24 38

LIIS LEMSALU valmistub SEB Maijooksuks. Eestit valitseb JOOKSUBUUM. KOLMIKÕED LUIGED naudivad tasemel treeningvarustust. Kuidas valida ÕIGET JOOKSUJALATSIT? Olulist JALGADE TERVISEST.

TREENING 46 48 50 51

GOLDEN CLUB ootab külastajaid. CASALL rõõmustab naisi. NIKE CONVENTION süstib energiat. MYFITNESS laieneb võimsalt.

TENNIS

52 EESTI TENNIS – 100 või 118? 54 Kuidas valida ÕIGE TENNISEVARUSTUS? 56 TENNISEMOOD läbi aastakümnete.

JALGPALL

58 61 62 66 67

FC FLORA uus hingamine. TALLINN CUP kasvab iga aastaga. JOEL LINDPERE elu Chicagos. Kuidas valida JALGPALLIVARUSTUST? LASTE- JA NOORTEJALGPALLIST Eestis.

KORVPALL

74 76 79

U20 EM – selle suve suursündmus Tallinnas. KK VIIMSI kasvatab tulevikumehi. TÄNAVAKORVPALL – Eesti korvpallikoondis olümpiale?

VABA AEG 118 122 130 134 138 140 142

LINNARATTA kuumad trendid. Kuidas valida SOBIVAT RATAST? RULLUISUTAMINE – keha trimmi, rind rõõmsaks! Kuidas valida ÕIGED RULLUISUD? EMT RULLITUUR tuleb taas. STRESSI EEST perega METSA! Sportland KÕRVEMAA Matka- ja Suusakeskus pakub mõnusat puhkust. 147 MUHU VÄINA REGATT kutsub merele.

MITMESUGUST 72

98 108 153 156 158 159 160 162

JALGPALL, KORVPALL, VÕRKPALL – mis on Eestis kõige POPIM? Stilist KAROLIN KUUSIK soovitab kevadtrende. PUMA teekond läbi aja. PURJEKING on jälle kuum! AUTO24 RALLY ESTONIA sihib kõrgeid eesmärke. Visad naised SPORTLANDI KURESSAARE KAUPLUSEST. Sportland soovitab – VALIK LÄHIAJA SPORDISÜNDMUSI. SUUR RISTSÕNA LÕPPSÕNA: VEIKKO TÄÄRI sportlik elu.

KUUMAD PAKKUMISED!

26 SPORTLANDI JOOKSUJALATSITE JA -RIIETE KEVADKOLLEKTSIOON. 68 Valik parimaid JALGPALLIVARUSTUSE pakkumisi. 84, 88, 100, 112 Trendikalt sportlikud VABAAJARÕIVAD ja JALATSID. 124 Vali välja sobiv JALGRATAS! 136 RULLUISKUDE selle aasta kuumad mudelid.

uudised CONVERSE + GREEN DAY = ÜKS DNA Praegu üks maailma suurimaid rockbände Green Day annab 25. juunil Tallinna Lauluväljakul selle suve kuumima kontserdi. Converse ja Sportland on kohal! Tegemist on superstaaridega, kelle punksaund ning üha laienev kuulajaskond on viinud bändi sinna, kuhu rajasid tee Smashing Pumpkins ning Red Hot Chili Peppers. Ehk siis tippu. Nii nagu Sportland on alati Be 1st, on ka legendaarne Converse alati seal, kus on tema DNA. Converse’i mässuline iseloom sobib Green Day meestega valatult kokku, seda kooslust iseloomustavad Converse’i mitmed Green Day Special Edition Chuck Taylori ketsid, mis on maailmas miljonite noorte jaoks ihaldatuimateks jalavarjudeks saanud. Et see maailmatrend ka Eestis kanda kinnitaks, kutsuvadki Converse ja Sportland jagama selle suve ainulaadseimat kogemust. Oleme seal koos sinuga, et muuta su kontserdielamus veelgi meeldejäävamaks – Eesti suurim Converse’i ketside valik ootab sind sealsamas Sportlandi telgis, otse kontserdi alal! Ja kui lihtsalt ketsid jäävad igavaks, siis Sportland on üles rivistanud disaineritest raskekahurväe, kes muudavad su uued ketsid kohapeal maailmas ainulaadsemateks, ainult sinu ketsideks.

Võida fännipilet! Kõikide mai lõpuni Sportlandist Converse’i ketside ostnute vahel loosime välja 10 FÄNNITSOONI pääset Green Day superkontserdile – ole moodne, kanna ketse!

NEW ERA GOES LOCAL! QUIKSILVER JA ROXY NÜÜD SPORTLANDIS!

NEW ERA GLOCALIZATIONI KAMPAANIA RAAMES ON PILDILE PÄÄSENUD KA 2 EESTI LINNA - TALLINN JA TARTU. Limiteeritud koguses New Era Estonia City Seriesi mütsid saadaval vastavate linnade Sportlandi poodidest.

Sportlandi esinduslikku surfibrändide – O’Neill, Protest ja Vans – valikusse lisandus maailma suurim surfibränd Quiksilver. Quiksilver sündis 1969. aastal Austraalias, kus surfarid Alan Green ja John Law töötasid välja hiljem kiiresti maailma vallutanud trukkidega surfipüksid. Kõige paremini iseloomustab Quiksilverit brändi logo: lumise mäetipu kohal murduv lainehari, mis sümboliseerib brändi otsest ja aktiivset seotust spordiga. Quiksilveri pärusmaaks on ranna- ja surfikultuur, bränd on loominguline, progressiivne, seikluslik ja vabameelne. Surfipükstele on juba ammu lisandunud hulk tootekategooriaid, nagu särgid, pusad, püksid, joped, jalatsid, kotid jne ning ka tehnilised tooted: kellad, päikeseprillid ja kalipsod. Quiksilver teeb koostööd maailma parimate surfarite ja lumelauduritega, 11 X maailmameister Kelly Slater on Quiksilveri ridades juba 1990. aastast. Quiksilveri naistesari Roxy sai alguse 1991. aastal ning see on loodud julgele naisele, kes jälgib oma südant ja inspireerib ka teisi tegema sama. Roxy-naine on elav ja enesekindel ning ta peab lugu uuenduslikkusest ning lihtsusest.

@SOENS

8 6

NAGU 2 TILKA VETT! Elu ja tööd Sportlandis võib vahel heas mõttes võtta ka kui elu Hollywoodi kassafilmis. Otsustage ise!

Indrek Uibo Timberlandi brändi-mänedžer, Sportland Eesti AS

Matt Damon USA näitleja, Oscari-võitja

kaanelugu LAND MAGAZINE ETS - FOTOD SPORT TEKST JUHAN KILUM

U L A S M E L S I LI T S I D A V E K 7000 MEETRIT

alselt talle koostatud sia et sp ub ist lm va lu sa m Le is Li Lauljanna bel pole jooksmine m ko al av vit Hu s. uk ks oo aij M il ab treeningkava listegevuste hulka. ee m iu ne se tiiv ak ud un ul ku gi na ku

iirust Liisil on. Just seetõttu pidi ta jalgpallitrennis loobuma lemmikpositsioonist kaitseliinis, sest treener vajas väledat tüdrukut rünnakul. Pikemaid distantse joosta ei ole Liis senimaani armastanud, aga vaatamata sellele võttis ta Sportlandi väljakutse kõhklusteta vastu. „See võimalus annab mulle uue tõuke,“ arvab Liis. „Kunagi varem pole ma oma keha jooksmisega treeninud.”

Olümpiavõitja jälgedes Sportlandi ettepanek osaleda n-ö inimkatses tuli Liisile mõneti hullumeelsel ajal. Muusiku tihe elu ja mitmed koostööpakkumised teevad igapäevaelus karme korrektiive. „Viimasel ajal on olnud nii palju igasuguseid tegemisi, et treenimiseks pole suutnud piisavalt motivatsiooni leida. Ilma konkreetse plaanita ma seda katsumust ette võtnud poleks. Nüüd on keegi aga kõik minu eest valmis mõelnud, tuleb vaid kätte võtta ja ära teha,” räägib Liis entusiastlikult. Spetsiaalse treeningkava koostas talle Sportland Runningu poe juhataja ja kergejõustikutreener Rein Sokk, kelle õpilaste hulka on kuulunud ka olümpiavõitja Erki Nool. „Rein on kõva mees. Ta süstib minusse tahtmist tegutseda,” naerab Liis. „Nüüd oleks huvitav näha, millise vormi kuu ajaga saavutan.”

100% võitlejahing Üdini võõras pikemate distantside jooksmine Liisile siiski ei ole: veel vanemate8

kodus elades tegi ta suvel emaga Pääsküla rabas ikka mõned tiirud. Järgmise kuu jooksul tuleb aga regulaarselt kaks korda nädalas jooksujalatsid jalga panna, et läbida Maijooksul seitse kilomeetrit. „Midagi pöörast selles plaanis minu jaoks pole,“ tunnistab lauljatar, „aga suurim hirm on vist ikka see, et äkki hakkab pistma.” Jooksmise kõrval näeb kava ette ka ujumist ja üldfüüsilisi treeninguid. Etteantud plaani lubab Liis peensusteni täita, sest poole vinnaga ei tee ta enda sõnul midagi.

„Kui vaja, utsitan end ikka täiega!“ „Olen 100% võitlejahing. Kui vaja, utsitan end ikka täiega,“ kinnitab Liis, sest teab, et edu toovad vaid positiivsus ja täielik pühendumine. „Samas äärmustesse minna ma ei kavatse, muidu tekib soovitule vastupidine reaktsioon. Võtta aega – nagu lauluski.“

Muusika on parim abimees Maijooksuks valmistumine tuleb Liisi sõnul tema ametile ainult kasuks, sest laval liikumise ja samal ajal laulmise jaoks on vaja väga palju võhma. Muusika on Liisi lahutamatu kaaslane ka jooksurajal, seal aga ballaadide kuulamiseks tahtmist pole. Viimasel ajal on tema parimaks kavaleriks kõrvas olnud Guns N’ Rosesi endine kitarrist Slash. „Elektrooniline muusika minu jaoks ei

tööta: tümps ju on, aga õiget tunnet ei teki,“ tunnistab Liis, kes kuulabki joostes mõnusat rokki. Teatud hetkedel sobib isegi päris karmi muusikat viljelev Slipknot nagu valatult, sest „emotsioonid viskab ikka lakke küll“.

Tõeline rulluisufänn Kiire elutempo ja mugavuse tõttu on viimasel ajal muutunud treeningsaaliks Liisi kodu ja seda vähemalt kaks korda nädalas. Neiu sõnul pole kehale korraliku toonuse andmiseks vaja muud kui internetti ja veidi ruumi. Kettaid ja kange Liis ei armasta, nende asemel teeb kogu töö ära enda keharaskus. „Jõusaali minul asja pole. Internet on täis videosid, mille abil saan teha väga mitmekülgset trenni,“ selgitab ta oma treenimispõhimõtteid. „See, kui keegi teine mind trenni ajal utsitaks ja kamandaks, oleks kohati isegi häiriv.“ Tegelikult üritab Liis isegi südatalvel leida võimalusi värskes õhus liikumiseks. Siin tõttab appi isa, endine tippjalgpallur Marek Lemsalu. Isa pealambiga ees, Liis vapralt järel – nii seiklevad Lemsalud öises metsas. Kiirkõnd läheb üle jooksuks ning varsti isegi päris sprindiks, siis minnakse tagasi rahulikumasse temposse. Kõige südamelähedasem on Liisile aga rulluisutamine. Suuresti tänu emale alguse saanud hobita ei suudaks ta korralikku suve ette kujutadagi. 12-aastaselt sai Liis endale ema vanad uisud, millest loobus alles möödunud sügisel. „Algul kohe ei tahtnudki uusi. Mis sellest, et olin tihti kõige aeglasem inimene rajal. Pidingi rohkem pingutama,“ naerab rulluisufänn.

kaanelugu Kickboxing jäigi proovimata Kui Liis nelja aasta eest Norrast Eestisse tagasi kolis, algas tema jaoks üks senise elu raskemaid perioode. „Olin kärsitu hing. Tuttavaid polnud, kodu ja kogu mu elu olid Norrasse maha jäänud,“ meenutab ta. „Sealt ka mõte kickboxing’ut proovida. Mulle tundus, et see oleks ehk olnud hea väljund mu rahutusele.“ Liisil olid juba välja vaadatud treeningute toimumise koht, ajad ja hind. Vanemate palvel jäi aga esimesse trenni minemata. „Isa veel ütles, et sa ei taha ju ometi hammastest ilma jääda,“ muigab Liis tagantjärele. Lisaks paljule muule armsale ning olulisele jäi Liisist Norrasse maha ka jalgpall.

Seal on tema sõnul jalgpallitrennis käimine iga tüdruku jaoks täiesti loomulik hobi. Norra jalgpallinaiskond on tulnud nii Euroopa kui ka maailmameistriks ja isegi olümpiavõitjaks. „Kohati tundus, et Norras ühtegi teist spordiala ei harrastatagi,“ iseloomustab Liis norralaste fanatismi. Eestis Liis jalgpalli mängimiseks võimalust leidnud pole, kuid hea pundiga võiks tema sõnul alati palli taga ajada. Suurvõistluste ajal leiab Liis end tihti televiisori eest ja isa koostatud ennustustabeli täitmine on väikestviisi perekondlik traditsioon.

Mitmes mõttes õnnelik inimene „Minult küsitakse tihti, kuidas end vormis

hoian. Õnneks või kahjuks ma selle nimel liiga palju vaeva nägema ei pea,“ ei oska Liis ühtegi kindlat ja järeleproovitud trennimeetodit välja tuua. „Inimesed saavad seletamatagi aru, et mul on enda kehas hea olla.“ Liisi arvates on äärmiselt oluline inimese enda teadlikkus ja see, kui hästi oma keha tunnetada osatakse. Ka toitumise pärast pole Liis oma pead kunagi pidanud vaevama. Ta arvatavasti ei oskakski seda teha. „Olen õnnelik inimene veel sellepärast ka, et mulle lihtsalt tõesti maitsevadki kõik tervislikud toidud.“ Motiveerivate inimeste puuduse üle Liis kurta ei saa: vanemate kõrval kannustab teda iga päev ka elukaaslane. Neile, kes tervisega hädas, soovitab Liis rohkem ettevõtlikkust: tuleb tõketest üle ronida ja vapralt edasi rühkida. Ainult tahtmisest ei piisa, kui sellele ei järgne tegu. Aga täiuslik tasakaal? Kuidas selleni jõuda? Liis kehitab õlgu ja poetab hoopis, et tema arvates ei tohigi kõik olla alati hästi. Siis on, mille poole püüda. „Ainult arenedes ja liikudes saab olla täiesti õnnelik,“ ütleb neiu, heidab siis pilgu kellale ja ... läinud ta ongi. Jooksutrenni!

Liis Lemsalu treeningkava enne SEB Maijooksu 2013 1. nädal 15.–21. aprill T Enne jooksu võimlemine ja venitused – 15 min. Kerge jooks rahuliku tempoga – 3 km. N Üldtreening koos aeroobikaga – 60 min. R Jooks rahuliku tempoga – 3 km. Pärast jooksu veni tused – 15 min. P Üldtreening (jõuharjutused kere- ja käelihastele + ujumine – 30 min. 2. nädal 22.–28. aprill T Rahuliku tempoga jooks – 4 km. Lisaks venitused ja võimlemine. N Üldtreening koos aeroobikaga – 60 min. P Jooks – 4 km. Peale jooksu venitused ja hüplemised – 15 min. 3. nädal 29. aprill – 5. mai E Rahuliku tempoga jooks – 5 km. Hüplemine ja venitused – 20 min. K Üldtreening metsas terviserajal. Jõuharjutused kere- ja jalalihastele – 60 min. R Jooks – 6 km. Venitused – 20 min. L Ujumine – 30 min. 4. nädal 6.–12. mai E Jooks – 5 km. Jõuharjutused kerelihastele – 20 min. K Üldtreening koos aeroobikatreeninguga – 60 min. P Kerge tempoga jooks – 7 km.

EKSTRA LIISILE. Treener Rein Sokk koostas Liis Lemsalule spetsiaalse treeningkava.

5. nädal 13.–19. mai E Rahulik jooks – 5 km. Venitused – 20 min. K Üldtreening (kere- ja jalalihastele) – 60 min. L Maijooks – 7km.

SiS viib tulemusteni.

jooks TULE JOOKSMA! Tutvu jooksuüritustega www.jooks.ee

GRAAFIKA - FOTOD SCANPIX, TEKST OLIVER LOMP

SEB MAIJOOKS! Jooksukevade suurim sündmus Maijooks toimub sel aastal 18. mail.

! ! ! M U U B JOOKSU

jäta kahtlust – ei d vu ar e jat ale os l ste itu ür su ok Üha suuremad jo eline jooksubuum. tõ t sta aa t da en itm m ba ju eb lits va Eestis

iks inimestele meeldib joosta? Esiteks sellepärast, et joosta on imelihtne. Seda oskavad ja suudavad rohkemal ja vähemal määral kõik – mehed ja naised, noored ja vanad. Teiseks – keegi ei saa vastu vaielda, et pärast kas või pisikest jooksuringi on enesetunne märksa parem kui niisama kodus televiisori ees istudes. Kolmandaks – jooksmine on soodne. Võrreldes paljude teiste spordialadega on jooksuvarustuse soetamine märksa odavam. Ja neljandaks – jooksu võib harrastada peaaegu igal pool. „Enamasti saab jooksutreeningut alustada kohe koduuksest väljudes, enne tuleb vaid läbida kõige vaevalisem lõik diivanilt välisukseni. Ja joosta saab üldjuhul aasta ringi,” märgib tabavalt Paavo Nael, MTÜ Spordiürituste Korral-

damise Klubi arendusjuht. Just selle asutuse ees tuleb kõigil jooksusõpradel spordimütsi kergitada, sest nemad hoolitsevad Eesti kõige mõnusamate spordiürituste toimumise eest.

Maijooksule! Hooaja esimene suur jooksupidu on juba praktiliselt ukse ees, järjekorranumbriga 26. SEB Maijooks saab Tallinna Lauluväljakul stardi juba 18. mail. Maijooks on rahvaspordiüritusena viimastel aastatel tublisti populaarsust kogunud. Kui näiteks veel 2010. aastal jäi osalejate arv alla kümne tuhande (9902), siis edaspidi on number liikunud vaid kasvavas tempos – 2011. aastal oli stardis 11 686, 2012. aastal 13 051 spordisõpra. Suure tõenäosusega jätkub kasv ka sel aastal. „Prognoosid on head ja lubavad taas uusi rekordeid, aga

”Terved eluviisid on saamas pigem normiks kui erandiks!”

ärgem rutakem asjatult ajast ette,” lausub Paavo Nael ja kinnitab, et järjepidevalt kasvav jooksjate hulk pole Spordiürituste Korraldamise Klubi jaoks eesmärk omaette. „Loodame loomulikult alati osalejaskonna kasvule, kuid pigem panustame enam korralduse sisulisele kvaliteedile, et tagada jooksusõpradele maksimaalselt positiivne elamus. See toob sportlase ka järgmisel aastal tagasi ja loodetavasti koos uute sõpradega.”

Eestlane on jooksurahvas Et eestlane on jooksurahvas, pole mingit kahtlust. Veebilehe Marathon100.com andmetel oli täismaratoni läbijaid mullu Eestis 1842, mis tähendab, et 100 inimese kohta on Eestis 1,4 maratonijooksjat. Kuigi selle numbriga jääme me näiteks Soomele (2,4) ja Taanile (3,1) alla, edestame selliseid riike nagu Norra (0,8), Belgia (0,8) ja Holland (1,0). Poolmaratoni läbijaid oli Eestis mullu aga lausa 3960. „Eesti inimene on üha enam sirgumas 13

jooks Osavõtt Spordiürituste Korraldamise Klubi jooksuüritustest.

jooksuinimeseks. Jooksmisest on palju juttu erinevates spordija terviseajakirjades, antakse nõu, jagatakse kogemusi ja julgustatakse uustulnukaid, viiakse läbi ajakirjanduslikke eksperimente ja julgustatakse liikuma. Jooks kogub üha enam populaarsust nii Eestis kui ka välismaal,” kiidab Nael. „Terved eluviisid on saamas pigem normiks kui erandiks!” Aga lisaks heale tervisele on vahel mõnus ka võistelda – kas või iseendaga – ja seega on positiivne, et Maijooks pole ainus omalaadne. Kõrvemaa Kevadjooks toimub juba 24. aprillil, PAF Tartu Olümpiajooks 25. mail, Narva Energiajooks 10. augustil... Eesti jooksuürituste grande finale SEB Tallinna Maraton joostakse aga 7. ja 8. septembril Tallinnas, kus näiteks mullu osales koguni 18 785 spordisõpra.

soovitab ka konsulteerida asjatundjatega – nii kehalise vormi hindamiseks kui ka sportlike eesmärkide saavutamiseks. „Harjutage ja võistelge mõistlikult, nautige oma liikumisharrastust. Nii on tulemused kõige meeldivamad,” julgustab Nael. „Pange end proovile. Algajatele on eesmärk distantsi läbimine, edasijõudnud leiavad endale eesmärgid juba ladusamalt. Iga algus on raske, aga sihikindlus ja eesmärgid aitavad treeningriided selga ja viivad jooksurajale. Liigume koos, tervema Eesti nimel!”

Osavõtt linnajooksudest on üha arvukam.

Pangem end proovile! Kui mitu üritust oma jooksukalendrisse valida, jääb jooksuharrastaja enda otsustada, kuid oluline on, et võistlemiseks tuleb end piisavalt ette valmistada. Ühest valemit kõigile pole, kuna eelkõige tuleb lähtuda enda treenitusest ja jooksutaustast. Nael

SÜGISBALL. SEB Tallinna Maraton püstitab aasta-aastalt uusi osavõturekordeid.

KUIDAS TERVISLIKULT SPORTIDA? Loe erinevaid artikleid www.sport.ee

NIKE FREE

ANNA JALGADELE VABADUS. Mitmed sportlased treeninvad oma ülakeha ja suuri jalalihaseid, kuid jalgu võetakse iseenesest mõistetavana ja neile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Unustades, et jalgadest saab kogu liikumisprotsess alguse ja jalgade kõige loomulikum liikumine saavutatakse paljajalu liikudes. Esmakordselt 2004. aastal avalikkuse ette jõudnud Nike Free tehnoloogia baseerubki just sellel konseptsioonil - paljajalu treenimisel, mille eesmärgiks on tugevdada ka jalatallalihaseid ja saavutada treeningutest maksimaalne kasu.

Nike Free spekter Nike Free jalatsid on tähistatud erinevate numbritega nagu 3.0; 4.0, 5.0. Nike Free spekter on 0-st 10ni. Mida väiksem on number, seda lähedamal on Nike Free mudel paljajalu liikumisele ning suurem number pakub rohkem toestust ja põrutuskindlust. Näiteks Nike Free 5.0 jalatsid asuvad spektris täpselt poole peal ning on igati sobivad esimeseks Nike Free jalatsiks; neil on olemas jooksujalatsitele omane põrutuskindlus ja toestus ning paljajalu treeningule omane liikuvus ja painduvus.

NIKE FREE SPEKTER

VALI OMA NUMBER: VÄIKSEM NUMBER TÄHENDAB ÕHEMAT JA PAINDUVAMAT TALDA JA SEEGA KA ROHKEM PALJAJALU-TUNNET.

PALJAJALU

PAKS TALD

Mitte ainult jooksjatele

Loomulik liikumine Kuigi paljajalu treenimise kontseptsioon oli tuntud ka varem, polnud ükski jalatsitootja suutnud pakkuda piisavalt head lahendust, kus jalg saaks maksimaalselt vabalt liikuda, olles samal ajal kaitstud. Kõigil ei ole kahjuks võimalik treenida puhtas rannaliivas või pehmel murupinnasel, et paljajalu treeningutest saaks kasu lõigata. Nike Free võimaldabki seda teha erinevatel pinnastel.

Jõud, liikuvus ja tasakaal Nike Freega liikumisel ja treenimisel on rakendatud maksimaalne arv jalalihaseid - eriti jalatalla lihased - mis klassikalise jalatsiga treenides on oluliselt vähem liikuvad. Kuid just väiksemaid lihaseid treenides ja töös hoides on võimalik treeningutel saavutada maksimaalne efektiivsus. Treeningud Nike Freega treenivad jalatallalihaseid, parandavad tasakaalu ja aitavad suurendada pöia liikuvust. Nike Free jalatsid sobivad suurepäraselt jooksuharjutusteks aga ka treeningutevahelisel ajal, hoidmaks lihaseid toonuses. Samas tuleks Nike Freega treeninguid alustades silmas pidada, et jalga tuleb sellise, suurema efektiivsusega treeninguga sõna otseses mõttes „harjutada“. Kui kohe alguses Nike Free jalatsiga pikki distantse joosta või pikalt treenida, võib see jalalihaseid liigselt kurnata. Esmakordselt jõusaali minnes ei hakata ju ka kohe maksimum raskusi tõstma vaid liigutakse järk-järgult suuremate kilogrammide ja korduste juurde.

Algselt jooksutreeningute jaoks sündinud Nike Free loodusliku liikumise kontseptsioon on tänaseks laienenud ka üldtreeningu ja vabaaja jalatsitesse. Kui jooksujalatsid on oma konstruktsioonilt valmistatud otsesuunas liikumiseks, siis treeningjalatsite talla ja pealsete konstruktsioon on stabiilsem ning rohkem toestatud. Samas on tallakonstruktsioon endiselt Free-loogikaga, mis tagab jalale vaba ja loodusliku liikuvuse. Huvitav on teada, et Nike Free tehnoloogita on juba kasutatud ka erinevate korvpalli- ja tennisejalatsite juures.

Nike Free jalatsites kasutatakse vahetallas Phylite materjali, mis on piisavalt vastupidav, et seda saab kasutada nii vahetalla, kui ka alustalla materjalina. Seetõttu on ka jalatsid kergemad. Nike Free 3.0 jalatsites on pealsed kootud erineva tihedusega, tagades parema hingavuse ja toestuse seal, kus seda kõige rohkem vaja on.

Nike Free 5.0 jalatsites kasutatakse maksimaalse toestuse saamiseks Nike Flywire tehnoloogiat, mis tagab suurepärase toestuse minimaalse kaalu juures.

Nike Free pealsete kerge võrkkonstruktsioon tagab parima sobivuse ja mugavuse.

Nike Free jalatsites kasutatakse pealsetes erinevate materjalide ülemineku kohtades õmblustevaba tehnoloogiat. Väiksem kaal, suurem mugavus.

Küsimused? Kuidas ma peaksin hakkama kandma Nike Free jalatseid? Nike Free võimaldab treenida lihaseid nõnda nagu nad on looduslikult ette nähtud liikuma. Esmakordselt jõusaali minnes ei hakka te ju kohe maksimaalseid raskusi tõstma, vaid liigute tasapisi suuremate raskuste ja kordade juurde. Samaväärselt tuleks kasutada ka Nike Free jalatseid. Millise Nike Free ma peaksin valima? See sõltub sellest, millist spordiala sa harrastad ning kas oled eelnevalt Nike Free jalatseid kandnud. Nike Free number tähendab, kui lähedal on Su jalg maapinnale. Igal inimesel on erinev vajadus toestusele ja kaitsele, kuid alustuseks on soovitav alustada Nike Free 5.0 jalatsitega. Mis on Nike Free eelised treeningul? Nike Free aitab jalgadel liikuda ja painduda jalale omasel loomulikul viisil. Täiendatud liikumisvabadus aitab treenida kõiki peamisi jalalihaseid ning muuta jalad tugevamaks. Kas ma võin kasutada Nike Free jooksumudeleid üldtreeningus ja vastupidi? Nike Free jooksujalatsid on valmistatud jooksule omase edasiliikumisega arvestades ning vastavalt sellele on ka tallad ja pealsed valmistatud. Nike Free treeningjalatsid omakorda on valmistatud nii risti- kui ka otseliikuvusega arvestades ning pakkudes rohkem toestust külgedele. Treeningu eripärasid arvestades on soovitatav kasutada selleks ette nähtud mudelit. Miks Nike Free? On ju olemas mitmeid tehnoloogiaid, mis kaitsevad ja toes-tavad jalga põrutuste ja nihestuste eest. Kas Nike Free ei ole siis tagasiminek? Vastupidi, Nike Free on edasiminek. Kombinatsioon, mis jäljendab paljajalu liikumist koos vajaliku toestuse ja kaitsega ning lisaks näevad suurepärased välja.

jooks

, E D õ M L O K U P I I R T M L KO Kui ühte perre sünnivad kolmikud, on see suur rõõm. Kui aga kolmikutest sirguvad nägusad ja sportlikud daamid, on rõõm veelgi suurem. Jooksjatest kolmikõed Liina, Leila ja Lily Luik räägivad oma sportlikust elust. TEKST ANN HIIEMAA - FOTO ADIDAS Kui palju olete viimase kahe aastaga oma treeningumahtu kasvatanud? Liina: Kolm aastat on möödunud ajast, mil treener Harry meid oma hoole alla võttis, ning selle ajaga oleme Leilaga jõudnud maailmameistrivõistlustele. Võrreldes 2010. aastaga on meie viimase aasta treeningumahud ligi kaks korda suuremad. Treenite adidase jooksukollektsiooni rõivastes. Mis teile selle kollektsiooni juures kõige enam meeldib? Lily: Kõige enam meeldib adidase riiete mugavus, need on hästi hingavad ja muidugi superilusad. Leila: Jooksujalatsid on samuti väga kvaliteetsed, istuvad hästi jalas ja mudelite valik on mitmekesine. Saab valida sobivad olenevalt kliimast, maastikust, pinnasest, treeningu iseloomust ja võistlusest. Kas Keenias laagris käies on teile ka ettepanekuid tehtud varustuse mahamüümiseks? Leila: Keenias on korduvalt soovitud meie käest spordivarustust. Ilus ja värviline adidase varustus valgete tüdrukute seljas hakkab seal väga silma. Aitame nii palju, kui saame, alati oleme jätnud oma väsinud jooksusussid ja riided kohalikele, kes sellest väga palju rõõmu tunnevad. 22

Kui suur roll on varustusel maratoni jooksmisel üldse? Liina: Maratonijooksu tulemus sõltub väga jooksuvarustusest. Sa pead tegema õigeid otsuseid riietuse ja jalatsipaari valikul. Neid momente, mida peab arvestama, on väga palju. Õnneks on adidas mõelnud neile momentidele ja me saame valida erinevatele tingimustele vastava riietuse ja jooksujalatsid. Mis on teie lemmikud adidase jooksujalatsid? Miks? Liina: Konkreetseid lemmikuid pole, kõik sõltub vajadusest, kas teeme trenni või võistleme. Korraga on töös 5–6 paari treeningjalanõusid. Jooksujalatsid peavad samuti puhkama treeningust nagu meie ise. Maratoni oleme jooksnud Adizero Ace 4 jalatsitega, sest need on kerged, mugavad ega väsita jalgu. Millised adidase vabaajarõivad teie lemmikud on? Lily: Lemmikud on ilusad värvilised T-särgid, mõnusad-mugavad dressipüksid, pusad ja ketsid. Ikkagi sportlikud riided. Adidase logo koosneb kolmest triibust, mis üksteisele toetuvad. Kuidas kolme õe vaheline läbisaamine on? Liina: Kolm triipu sobivad hästi kokku meie

iseloomuga. Triibud sümboliseerivad ühtsust ning meie hoiame samuti väga kokku ja oleme teineteisele toeks igas olukorras. Koos pingutame ja treenime ühe eesmärgi nimel, üks kõigi ja kõik ühe eest. Treenida on märksa lihtsam, kui õde samamoodi pingutab kõrval. Kui tema suudab, suudan ka mina. Meil on alati treeningukaaslased olemas!

li„Triibud sümbost seerivad ühtsu ja meie hoiame samuti väga kokku!“ Kas olete ka võistlusrajal pigem õed või konkurendid? Liina, Lily, Leila: Konkurents on edasiviiv jõud. Samas oleme koos teinud väga häid võistlusi. Võistlusrajal tunneme me mõlemat, nii tuge kui ka konkurentsi. Ka võistlusrajal on õde tugevaks toeks, et kehval päeval mitte maha jääda või siis vastupidi, õde ise järele utsitada, kuid kokkuvõttes oleme võistlusel ikka eelkõige konkurendid. Keegi meist õdedest ei taha ju nõrgem olla ja see innustab meid tugevasti pingutama.

nõuanne es on oht teha lid va it ts la ja u ks o jo at Sobiv ivad treenimise võ is m , u g vi id se u g u mitmes uuta. Sportland väga ebameeldivaks amRein Soku nõuanded Running poe juhataj vältida. aitavad selliseid vigu E

PROFI JUHENDAMISEL. Sportland Running poe juhataja Rein Sokk teab sobivate jooksujalatsite valimisest kõike.

RTLAND MAGAZIN TEKST JA FOTOD SPO

U S K O O J ÕIGE L I H A J I S T A JAL Mida peab poodi saabudes esimese asjana silmas pidama? Kõigepealt tuleb endale aru anda, et ilma teenindajata õiget jalatsit valida ei saa. Inimesed kipuvad ikka vaatama välimust ja hinda ning juba tegutsevad. Väga palju sõltub jala pronatsioonist ehk amordi kujust. Teenindaja abiga saab kindlaks määrata inimese pöiavõlvi kõrguse. Kõrge võlv nõuab pehmet jalatsit, madal võlv aga kindlasti korraliku sisetoega jalatsit. Jalanõud peab ostma jalg, mitte silmad ja rahakott. Kui palju sõltub valiku tegemine sellest, kus inimene trenni teeb? See ongi järgmine oluline etapp, pinnasest sõltub palju. Inimesed räägivad vahel, et käivad metsas jooksmas. Enamasti tähendab see aga korralikke metsateid, kus võib joosta täiesti tavalise jooksujalatsiga. Jalanõu eesmärk on igal juhul üks: korraliku pehmenduse olemasolu abil põrutuskindluse tagamine. Millal peab hakkama mõtlema vana tossupaari asendamisele uuega? Jooksujalatsi klassikaline eluiga on 1000 km. Midagi tõsist ei juhtu, kui see number paarisaja kilomeetriga üle-

tada. Kaks korda suurem kilometraaž tähendab aga juba seda, et jalats on väsinud, ei kaitse enam jalga ega võta vastu lööki. Selle arvelt teevad rohkem tööd inimese amordid. Kui keskmine harrastaja jookseb 3 korda nädalas ja umbes 8 km korraga, siis tõesti peab igal aastal jalanõud välja vahetama. Tean inimest, kes kasutas ühte paari 5 aastat. Kui ta lõpuks uue paari ostis, hakkasid põlved valutama, sest jalatsid tekitasid vastusurve. Juba seepärast ei saa siin raha kokku hoida. Kas piisab sellest, kui kasutada ainult ühte paari? Tegelikult võiks olla ikka vähemalt kaks paari jooksujalatseid, sest jalanõu tahab ka puhata. Puhkeaeg võiks olla vähemalt 24 tundi. Kui hommikul jooksed ühe paari märjaks, siis õhtul kasuta kindlasti teist. Jalanõu peab nii tunduvalt kauem vastu. Jalanõude vahetamine on hea talla all olevatele närviretseptoritele. Üleüldse oleks hea jalanõusid vahetada kolm korda päevas. Kuidas leida sobiva suurusega jooksujalats? Poes tuleb kindlasti paelad korralikult kinni siduda ja püsti seista. Joostes peab

KAUPLUSE TRUMP

Sportland Running kaupluse teeb ainulaadseks spetsiaalne jooksulint, mis tuvastab minutiga, kas jooksuhuvilise jalg on ülepronotsiooniga (pöiavõlvide lamenemine), alapronotsiooniga või täiesti tavaline. Sellest sõltuvalt soovitatakse kliendile ka õigeid jalanõusid.

22 24

jalal olema edasiliikumiseks ruumi, mistõttu varvas ei tohi tipus olla. Vahe peaks olema vähemalt 5–6 mm. Inimesed kipuvad unustama ka seda, et jooksujalatsite ja kingade suurused ei ühti. Eriti naistele on vahel väga raske selgeks teha, et treeningjalats tuleb valida poolteist kuni kaks numbrit suurem.

Kuidas leida õige jooksujalats lapsele? Tihti ostetakse lapsele odav jooksujalats mõttega, et niikuinii trööpab ta selle kiiresti ära. Nii aga ei tohiks, sest lapse jalg on väga õrn ja halb jalanõu ei kaitse seda piisavalt. 35–70 eurot peaks igal juhul olema valmis kulutama. Meeles tuleb pidada, et lapselt lapsele ei tohiks jalanõusid edasi anda. Iga lapse jalg on erisugune ja kujuneb suuresti jooksujalatsi järgi. Kuidas jalatseid õigesti hooldada? Aktiivse kasutamise korral tuleks jalatseid puhastada paar korda kuus spetsiaalse puhastusvahendiga. Pesumasina asemel tuleks kasutada kahte kätt ja harja. Tihti peavad heledad jalanõud paremini vastu, sest määrdumist on lihtsam märgata. See aga ei tähenda, et tumedad jalatsid ei määrduks. Kuivatada tohib kindlasti ainult toatemperatuuril, sisse võib loomulikult panna näiteks ajalehti. Hoolitse oma jooksujalatsite eest ja nad teenivad sind hästi!

tervis

TEKST KRISTO REINSALU

MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND

KUIDAS JAKSATA „KAUA JA KIIRELT“? Harrastusjooksja Kristo Reinsalu räägib isiklike kogemuste põhjal, miks ta eelistab SIS-spordijooke ja toidulisandeid.

oitumisteadlasele Mihkel Zilmerile kuulub lause: „Meil tehakse panus arvamusliidritele, aga rohkem peaks arvestama teadmusliidritega.” Science in Sport (SIS) on olnud teadmusliider sporditoitude valdkonnas aastast 1992. SISi eristab „arvamusliidritest“ asjaolu, et spordijookide ja toidulisandite valmistamisel on kaasatud maailma parimad ratturid ja triatleedid. Näiteks taastusjookide seeria REGO üheks loojaks on Briti läbi aegade kuulsaim jalgrattur, olümpiavõitja ja maailmameister Chris Boardman. SIS on kestvusalade tippude rituaaliks. Minu rituaalide hulka kuuluvad alljärgnevad komponendid.

REGO Rapid Recovery ja REGO Night Enne rasket trenni tuleks teha valmis ja panna külma REGO Rapid Discovery taastusjook. Enda premeerimiseks võiks purustada saumikseriga marjad või puuviljad, lisada jää ja REGO pulber ning siis šeikida. Juhul, kui on soov valmistada tšempionide eine, siis tee hommikupuder nii, et vala kaerahelveste peale kuum vesi, lase kaane all haududa ning sega lõpuks juurde REGO. Kui on ees ootamas pikem jooks, rattasõit või nt seikusspordi üritus, siis soovitan

TEADLIK TARBIJA. Maratonijooksja Evelin Talts on üks neist, kes ammutab jõudu usaldusväärsetest, tippsportlaste kaasabil välja töötatud spordijookidest ja toidulisanditest.

enne magamaminekut jooki REGO Night. „Ööjook“ sisaldab aeglaselt imenduvaid valkusid, mis aitab organismil ennast uuesti „üles ehitada“. REGO Night aitab stimuleerida ka mõnuhormooni sünteesi, mis garanteerib kvaliteetsema ning rahulikuma une.

GO Electrolyte / GO Plus Caffeine geel Aeg: 28. okt 2012; ilm: +2C, päike; tegevuspaik: Frankfurdi maratoni 35. kilomeeter. Manustan kofeiiniga geeli, kui on joostud 2 tundi. Ärkan taas üles! Geelis sisalduv „kofeiinilaks“ mõjub nagu kuum vesi kerisele. Enne seda olin manustanud GO Electrolyte geeli iga poole tunni järel. Lõpptulemus: uus isiklik rekord 2:29. GO geelide kasutamisel pole ma enam kordagi kogenud „vastu seina“ jooksmise tunnet.

„Soovitan seda ntorijuua näiteks ko töötajatel.“

GO Hydro tabletid Kui on kavas intensiivne treening või on kuumusest tingitud vedelikukaotus suurem, siis tuleb appi GO Hydro. Viimane sisaldab viit organismi elutegevuseks asendamatut mineraalainet ning annab 0 kalorit! Soovitan seda juua näiteks kontori-

töötajatel enne õhtust trenni tavalise vee asemel, et juba eelnevalt end pisut „laadida“. GO Hydro on saadaval tablettide kujul ning seda on väga mugav kaasas kanda igal pool, kuhu lähed. Kokkuvõttes, ükski sporditoit ei asenda normaalset toitumist, kuid sporditoitumiseta ka ei saa. Kui SISi sporditoidud sobivad Jupiterile, siis miks need ei peaks sobima tavalisele „spordihärjale“ ja kontorirotile. Kes meist ei tahaks kogeda suurepärast tunnet, kui JÕUAD VEEL ROHKEM! 25

• LÜHIKESED PÜKSID 34,95 • PUDELIKOTT 19,95 • JOOKSUJALATSID 109,95 • JOOKSUSÄRK 54,95 • LIIBUVAD PÜKSID 54,95

• JOOKSUSÄRK 32,95 • JOOKSUJALATSID 144,95 • KILEKAS 79,95 • LIIBUVAD PÜKSID 54,95

• SÄRK 54,95 • LIIBUVAD PÜKSID 69,95 • JOOKSUJALATSID 124,95• • KÄERASKUSED 22,95 • NOKAMÜTS 24,95 • KILEKAS 139,95

• SÄRK 42,95 • LÜHIKESED PÜKSID 54,95 • T-SÄRK 42,95 • KILEKAS 109,95 • LIIBUVAD PÜKSID 44,95 • JOOKSUJALATSID 124,95

JOOKSUJALATSID MEESTELE

13 199,95

AIR MAX+ 20

AIR PEGASUS+

NIKE FREE 4.0

29 124,95

V2 134,95

N 94,95

SION RU NIKE DUAL FU 30

4 WAVE MUSHA

109,95

5 YANO 19 189,9 ASICS GEL-KA

BUS 14 169,95

ASICS GEL-NIM

KANADIA 5 TR

84,95

JOOKSUJALATSID NAISTELE

SNOVA GLIDE

5W 129,95

YANO ASICS GEL-KA

13 199,95

W 79,95

AIR MAX+ 20

R 2 119,95

9 WAVE INSPIRE

CC MODULATE

E LUNAR FOREV

AIR PEGASUS+

29 124,95

19 189,95

134,95

+ 3 129,95

N NIKE FREE RU

• KILEKAS 89,95 • LÜHIKESED PÜKSID 44,95 • JOOKSUJALATSID 144,95 • NOKAMÜTS 16,95 • KOTT 9,95 • T-SÄRK 44,95

• JOOKSUJALATSID 144,95 • KILEKAS 89,95 • T-SÄRK 32,95 • LÜHIKESED PÜKSID 39,95

• JOOKSUSÄRK 42,95 • LIIBUVAD PÜKSID 44,95 • SELJAKOTT 39,95 •JOOKSUJALATSID 79,95 • DRESSIPLUUS 64,95

• JOOGIPUDELI VÖÖ 26,95 • JOOKSUJALATSID 84,95 • KILEKAS 106,95 • LIIBUVAD PÜKSID 56,95

• KILEKAS 69,95 • LIIBUVAD PÜKSID 58,95 • T-SÄRK 47,95 • NOKAMÜTS 21,95 • PUDEL 6,95 • RÄTIK 19,95

Kevadel 2013 saab Tallinki kruiisilaevadel nautida eksootilist atmosfääri. Kevadpäikesega koos saabub teema HOT VIBRATIONS! Reisijate meelt lahutavad professionaalsed artistid Aafrikast ja Kuubast. Aafrika artistid saabuvad esinema Tallinki laevadele esmakordselt. Üles astuvad lauljad, tantsijad, akrobaadid ning suuremad ja väiksemad muusikakollektiivid. Igal õhtul saab kaasa elada kõrgetasemelisele etendusele, sest Tallinki laevad toovad Läänemerele ainult oma ala parimad, nii muusikas kui tantsus. Soovijad saavad ise trumme taguda, käevõrusid punuda, tantsusamme õppida.

Kruiis Stockholmi

al.

35 €

/in*

*Hind kehtib juhul, kui ostetakse terve kajut neljale täiskasvanud reisijale.

www.tallink.ee

jooks

KUIDAS A D I L L O R T KON ? T I D N U S I E JALGADE S LAND MAGAZINE D SCANPIX JA SPORT R SPORTEST - FOTO STE KLA I SIIN DIT IME TEKST EESTI SPORD

Tervislik sport tagab hea enesetunde ja parema tulemuse. Ent sobiva jooksujalatsi valimiseks, vigastuste ärahoidmiseks ja ka vaevuste puhul tuleks nõu pidada oma ala asjatundjatega. 38

algade seisundi hindamiseks, osa terviseprobleemide ennetamiseks, vigastuste põhjuse väljaselgitamiseks ja ka lihtsalt jalatsi valimise lihtsamaks muutmiseks on mitmeid võimalusi.

Jalalaba uuring Sportlandis Kõige lihtsam võimalus on teostada jalalaba uuring jooksujalanõusid müüvates suuremates poodides. Jala uuring, mida tehakse näiteks Tallinnas Kristiine Keskuses asuvas

Sportland Running kaupluses kohapeal, koosneb kolmest osast: vanade jooksujalanõude kulumisjälgede ülevaatamine, jalalaba digitaalne skaneerimine ning videoanalüüsi teel jalgade dünaamika hindamine jooksmise ajal. Uuringu mahu saab ise valida. Jooksujalanõude kulumisjäljed annavad müüjale lisainfot, milline uus jooksususs konkreetsele jalale võiks kõige paremini sobida. Uuringu teise osa, jalalaba digitaalse skaneerimise abil mõõdetakse jalgade täpne suurus ja määratakse jalatalla koormusjaotus staatilises asendis, mis võimaldab veelgi

c51 / m0 / y100 / k0 c81 / m22 / y100 / k8

DR MIHKEL MARDNA, ORTOPEED:

Pantone 376 c Pantone 356 c

Maapinnaga puutub kokku üksnes väike osa jalatallast. Samas tuleb jalatalla kokkupuutepunktidel maapinnaga kanda kogu inimese keharaskus ja vertikaalsuunaliselt toimivate jõudude mõjul inimese enda kaalust ka kordades suuremat raskust. Seega on keharaskuse õige jaotumine jalatallal väga oluline. Juba küllalt väikesed kõrvalekalded võivad aja jooksul viia ülekoormusest tingitud vigastuse tekkeni. Kuna inimese keha on üks tervik, siis biomehhaaniline ebakõla jalalaba piirkonnas võib olla põhjuseks ülekoormusvigastuste tekkel tugiaparaadi teistes osades. Hoolitse oma jalgade tervise eest!

JALGADE TERVISEST VÕIVAD OLLA TINGITUD… ASTU SISSE! Sportland Running kauplus Kristiine Keskuses pakub jooksusõpradele tasemel nõustamist.

paremini anda soovitusi sobiva jalanõu valimiseks. Jalgade töö dünaamika hindamine videoanalüüsi abil on eelnimetatud uuringutest kõige informatiivsem, kuivõrd see annab visuaalse ülevaate inimese jalgade tööst jooksmisel. Lisaks liikumisel nähtavaks muutuvate anatoomiliste eripärade tuvastamisele võimaldab see anda tagasisidet ka inimese jooksutehnika kohta. Kui teha ajaliselt veidi pikem jooksutest, siis võib saada olulist lisainfot näiteks väsimusest tekkivate muutuste kohta liigutuse mustrites ja jala asendites. Eriti oluline on ülalnimetatud uuringu-

test saadav info juhtudel, kui spordihuvilisel tuvastatakse mõni probleem, nt jalapöia liigne sisse- või väljapoole pöördumine. Sellisel juhul on väga oluline kanda toestusega jalanõusid. Jättes toestusega mudeli valimata, võib jooksujalanõu eluiga jääda lühemaks ja halvemal juhul võib vale tossuvalik põhjustada ka mõne ülekoormustrauma.

Uuring arsti ja spetsialisti juures Kui kauplustest saadav info sobib eelkõige paraja tossumudeli valimiseks, siis vigastusi ärahoidva paari leidiseks tasub kaaluda põhjalikuma uuringu läbimist, mille teevad kogenud jalaravispetsialistid. Visiit jalaravispetsialisti

Loe tervislikustrvisest treeningust, te usest ja spordivarust rt.ee/et/materjalid. http://www.spo

• • • • • •

vale kehaasendi kujunemine rühihäired jala deformatsioonid mõne piirkonna kiirem väsimine elja-, jala-, põlve-, kaela- ja peavalud ülekoormussündroom ja -vigastused

juurde algab enamasti jalgade tervise hindamisest visuaalsel meetodil. Pealtnäha lihtne protseduur annab suurel hulgal olulist infot. Näiteks võimaldab see tuvastada silmaga nähtavad deformatsioonid jalgadel ja seostada neid näiteks liiga kitsaste jalanõude kandmisega või siis ka inimese vale kehahoiuga. Samuti kasutab jalaravispetsialist uuringus ka spordikauplusest tuttavat tehnikat, millega saab skaneerida jala jäljendi kuju, mõõta jalatalla survejaotust ning fikseerida jalgade liigutusmustrid ja hälbed jooksmisel. Spordipoe müüjat aitab sarnane uuring jalanõu valimisel, jalaravispetsialist tõlgendab aga saadud infot põhjalikumalt ja annab uuringu järel ka soovitusi, kuidas saaks jala asendit korrigeerida erinevate harjutuste või vajaduse korral ka spetsiaalsete tugitaldade abil. Väga spetsiifiline on mõnes jalaravi kabinetis tehtav uuring, mis oma olemuselt on sarnane lii39

jooks

PILT SAAB SELGEKS. Sportland Running kaupluses saab iga soovija teada, milline on tema jalgade seisund.

c51 / m0 / y100 / k0 c81 / m22 / y100 / k8

INIMESE JALAD TEEB AINULAADSEKS: Suurus Jalatalla võlv – madalast kõrgeni Pöiakuju (vt joonist) Liikuvus

Pantone 376 c Pantone 356 c

Vali sobivad jooksutossud lk 30!

26 luud, 33 liigest; üle 100 kõõluse, lihase ja sideme

4 SOOJA SOOVITUST • Ühe tossu soovituslik eluiga on 800–1000 jooksukilomeetrit. • Vali jooksmiseks toss, mis on jalast 5–8 mm pikem. • Kui sa ei tea oma jala eripärasid, ära kanna toestusega jalanõusid. See võib põhjustada ülekoormustrauma. • Tossu värvist olulisem on see, et toss sobib sinu jalale

kumise dünaamika hindamisele videoanalüüsi teel, kuid kus jooksulint mõõdab ka igal sammul survejaotust jalatallal. See analüüsimeetod võimaldab väga täpselt määrata jala asendit ja survejaotuse muutumisi väsimuse tekkimisel ja seeläbi soovitada täpsemat lahendust jala asendi stabiilsena hoidmiseks.

Ortopeed ja lisauuringud Kui aga juba on tekkinud mõned kaebused (pöia-, põlve-, puusa-, selja- jm valu), tasub jalgade tervise hindamiseks pöörduda kindlasti ortopeedi või spordiarsti poole. Arst hindab seisundi, täpsustab diagnoosi, vajaduse korral suunab lisauuringutele ning määrab ravi. Jala tervise hindamise võimalused on jalgade ja jala jäljendi visuaalne vaatlus ja hindamine, jalanõude kulumisjälgede vaatlus ja hindamine, jalalaba survejaotuse mõõtmine seistes ja kõndimisel, jalalaba digitaalne skaneerimine, kõnni ja jooksu dünaamika hindamine videoanalüüsi abil. Lisaks jala ja tallavõlvi tüübi määramisele annab kompleksne uuring infot, kas

juba tekkinud kaebuste põhjuseks võivad olla jalgade biomehaanika häired, ebasobivad jalanõud, jala ülemäärane deformatsioon või muu jalgade anatoomiline eripära. Uuringu põhjal antakse soovitusi spetsiaalsete harjutuste tegemiseks, individuaalsete tallatugede või jalalaba tugevdavate ortooside kasutamiseks, spordijalatsi valikuks jms.

Kuidas õigesti sportida? Loe leid erinevaid artik www.sport.ee. Eesti jalaravi ja uuringute tippkeskustes (nt Tartu Ülikooli Kliinikum) on väga mitmekülgsed võimalused inimese jalgade seisundist täpse ülevaate saamiseks. Näiteks on uudse lahendusena arendamisel meetod, mis kombineerib omavahel surveplaadil kõndimisel mõõdetud survejaotuse jala-

tallal ja ka videoanalüüsi käigus fikseeritud parameetrid. Jala tervise hindamise teenusepakkujaid on Eestis mitu. Sportlaste seas populaarsemad on Tartu Ülikooli Kliinikum (http://www.kliinikum.ee/taastusravi/) ja Eesti Ortoosikeskus (www.ortoosikeskus. ee). Nimetatud asutused pakuvad professionaalset terviklikku kompleksset, mitmetest vaatlus- ja uurimismeetoditest koosnevat teenust, mis on aidanud mitmeid tippsportlasi kiiremini tagasi võistlusrajale. Kokkuvõtteks: õige jooksujalatsi ostmiseks võib alustada poes tehtavatest uuringutest, vigastuste vältimiseks võib pöörduda jalaravispetsialisti poole ja vaevuste korral tuleks pöörduda arsti poole.

rubriik treening MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND TEKST ANN HIIEMAA

I B U L K S U U KUTSUB KüLLA i Veebruaris avatud Golden Club i spordiklubi Tallinnas on nii mõneg külastaja ahhetama võtnud.

uidas on võimalik, et ühes spordiklubis on nii palju õhku ja avarust? Rääkimata väga hea varustusega jõusaalist, muusikavalikust ning suurtest riietusruumidest. „Tulenevalt veidi kõrgemast hinnast suudame pakkuda oma klientidele personaalset lähenemist ning tagada ruumi riietusruumis, pesuruumis, jõusaalis ja rühmatreeningutes, millest paljudes klubides täna puudus on,” kinnitab klubi juhataja Karin Lass rahulolevalt.

TULGE TRENNI! Karin Lass Golden Clubist kinnitab, et selles klubis jätkub ruumi kõigile.

Personaaltreener aitab Lassi hinnangul on klubi eelkõige inimesele, kes väärtustab tervislikke eluviise ning on valmis panustama oma heaolusse. Samaväärselt panustab oma kliendi heaolusse ka Golden Club. Seda näitab seegi, et klubi pakettide hinna sees on esimene kohtumine personaaltreeneriga, kes aitab uuel inimesel klubiga kohaneda ning treeningutega õigel tasemel alustada. Personaaltreener mõõdab kõigepealt treenija kehakoostise ning annab seejärel soovitusi treeninguteks ja toitumiseks. Selle põhjal saab klubiliige kindlustunde, kuidas treeningutega edasi liikuda või soovi korral jätkata personaaltreeneri juhendamisel, kes koostab personaalse plaani ning jälgib edusamme. Lassi sõnul ei tohiks personaaltreeneri käe all treenimist karta. „Arusaam, et personaaltreeningud toimuvad ainult jõusaaliseadmetega, ei pea enam tänapäeval paika. Personaaltreenerid viivad treeningu läbi küll jõusaalis, kuid kasutavad selleks sageli keha raskuse harjutusi, kombineerivad erinevaid 44 46

treeninguid ning soovitavad lisaks ka väljas liikumist, rühmatreeningutes osalemist või mõnda inimesele meelepärast alternatiivset spordiala,” kinnitab Lass ja lisab, et personaalset juhendamist on võimalik saada ka mõne rühmatreeningu stiili puhul, näiteks pilateses või TRX treeningul.

Personaaltreeneri käe all treenimist ei tohiks karta. Põhipluss, mis eristab Golden Clubi mitmetest teistest spordiklubidest, on see, et seal saab teha synrgy treeningut, mis on treenijale ääretult põnev, mitmekülgne ja tõhus. Synrgy’t saab kasutada jõusaalitreeningu raames, personaaltreeneri juhendamisel või ringtreeningu vormis. Treening toimub suuresti oma keharaskusega ning võimaldab lisaks jõuharjutustele

arendada vastupidavust, tasakaalu paindlikkust ja liikuvust.

Mägedesse, mere äärde, linnatänavale! Kes aga synrgy’t esialgu proovida ei soovi, võiks katsetada MyRide+ siserattatreeninguid, kus saab videopildi vahendusel sõita mägedes, mere ääres, linnatänavail või lausa Tour de France’i radadel. Lisaks treeneri poolt juhendatavatele treeningutele on võimalik iga päev osaleda virtuaaltundides, kus juhiseid jagab virtuaalne treener ekraanil. Kui rattatreening tundub igav ja rutiinne, siis vahelduvad maastikud maailma erinevates paikades viivad mõtted raskelt rattasõidult kaunitesse kohtadesse ning tekitavad kindlasti ka mitmeid uusi ja huvitavaid reisiideid. Golden Club asub igati sportlikus keskkonnas, tänaseks 5 aastat tegutsenud Baltikumi suurimas tennisekompleksis, Tere Tennisekeskuses Tondil.

MAAILMA SUURIM SPORDIKELLADE BRÄND NÜÜD MÜÜGIL SPORTLANDIS

HOW FAR WILL YOU TAKE IT? ™

treening

ET G N I N E E R T OLEKS TäIUSLIK

RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

Juba üle 30 aasta on Rootsi päritolu treeningriiete ja -varustuse bränd Casall pakkunud treeningurõõmu aktiivse ja positiivse ellusuhtumisega inimestele kogu maailmas.

asall sai alguse 1980. aastal Rootsis, kui Carl-Axel Surtevall otsustas alustada äri fitnessivarustusega. Tänaseks on Casall aidanud inimestel vormis püsida üle 30 aasta, inspireerides liikumist ja heaolu läbi tugeva kire disaini ja innovatsiooni vastu. Ettevõte toodab kõrge kvaliteediga treeningriideid ja -varustust efektiivse ja põneva treeningu jaoks. Firma eesmärk on aidata inimestel treeningutel endast parim anda ning tunda end hästi, nähes samal ajal ka ilus ja stiilne välja.

Kuidas kõik algas Carl-Axel Surtevall kasvas üles kogu Skandinaavias kvaliteetsete lasteriiete tootmise poolest tuntud äriperekonnas. Oma isa kõrvalt õppis poiss hindama ja eristama parima kvaliteediga kangaid ja materjale teistest. Mida vanemaks ta sai, seda rohkem tekkis tal huvi treeningriiete vastu ning ta uskus, et sellel on tulevikus suur tähtsus kogu maailmas. Tuginedes vaistule, asutaski ta 1980. aastal fitnessivarustust müüva ettevõtte. Ettevõte omandas kiiresti suure tuntuse Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. Tänu edule otsustas firma 1982. aastal asutada ühe esimestest naistele suunatud treeningklubidest. Jälgides treeninguid ja töötades 48 46

koos naistega, mõistis Carl-Axel õige pea, et naised tahavad ja vajavad kõrge kvaliteediga ja mugavaid treeningriideid, mis samal ajal järgivad ka moetrende.

Spetsiaalselt naistele 1984. aastal disainis, testis ja andis CarlAxel välja esimese Casalli kollektsiooni, mis oli spetsiaalselt loodud treeningsaalides käivatele naistele, pannes rõhku nende keha kujule, liigutustele ja stiilile. Alates sellest on Casall tuntud kui treeningu- ja elustiilifirma, mille tooted on müügil rohkem kui 18 riigis üle maailma ning mis pakub riideid ja varustust jooksu-, tennise-, aeroobika- ja poksitrenniks. Casalli toodete sihtrühma kuuluvad

se „Rõhku pannakju naiste keha ku iileli,le.“ liigutustele ja st seiklushimulised, aktiivsed, kirglikud, väljendusrikkad, energilised ja elurõõmust pakatavad inimesed ning iga toote kandmine peab ideaalselt edasi andma selle kasutusotstarbe, olgu selleks jooga, jooks-

TREENER TELEFONIS Casalli T.O.D (Training of the Day) on iPhone’ile loodud mobiiliäpp, personaalne treener, mis aitab inimestel sarnaselt treeningsaalides toimuvate treeningutega teha seda kõike ka kodus. Äpp annab võimaluse koostada endale sobivate harjutustega treeningprogramm, mida on lihtne kodus läbi viia.

mine, tantsimine või jõutreening. Iga toode omab ainulaadset funktsiooni, mis on kooskõlas keha liikumise ja vormiga. Casalli varustus on hoolikalt testitud valdkondade ekspertide poolt ning ettevõte hoiab end pidevalt kursis uute ja erinevate treeningtrendidega, et tuua turule ning pakkuda inimestele uusimaid tipptasemel tooteid. Kvaliteet tähendab Casalli jaoks rohkemat kui lihtsalt kõrget standardit. Teadliku pühendumise ja kirega püütakse toota kõrgeima kvaliteediga tooteid, nii et sel oleks võimalikult madal negatiivne mõju keskkonnale.

UUS TRENDIKAS TREENINGBRÄND NÜÜD ja AINULT

SPORTLANDIS!

LAE APP JA TREENI KODUS!

*App on saadaval vaid iPhone telefonides.

treening Juba neljandat korda toimus Tallinnas TTÜ Spordihallis ja Spordiklubi Fittest ruumides üks Baltikumi suurimaid fitnessüritusi – Nike Convention 2013. TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

NIKE CONVENTION TõI KOKKU FITNESSISõBRAD

ike Conventioni idee on tuua mujalt maailmast Eestisse parimad treenerid, kes oma uute ideede ja nägemustega inspireeriks ja motiveeriks nii meie treenereid, kui ka spordisõpru rohkem spordiga tegelema.

Enam kui 500 osalejat Tegemist on kaheosalise treeningpäevaga, kus esimene pool on mõeldud treeneritele täiendkoolitusena ja teine pool kõigile fitnessisõpradele. Kokku osales sel aastal treeningpäeval üle 500 spordisõbra ja treeneri ning toimus 21 erinevat treeningut

50 48

neljas erinevas saalis. Külalistreeneritena olid sel aastal kohale kutsutud Sonja Moses Inglismaalt, Magnus Ringberg Rootsist, Toni Nemeth

Toimus 21 erinevat treeningut neljas erinevas saalis. Saksamaalt, Balazs Borsodi ja Rita Lences Ungarist, Jocke Salokorpi ja Toni Niemi Soomest, Läti bodyART tiim ning Eesti treeneritest Kristi Roosimägi, Sven Idarand,

Kaia Heinleht ning Eesti zumbatiim.

Mitmekesisus köidab Mitmekülgsed ning uued ja huvitavad rühmatreeningud ongi ürituse üheks peamiseks võtmeks. Nike treeningpäeval oli selliste põnevate stiilide kõrval nagu bodyART stretch ja Nike Training Club võimalik esmakordselt Eestis proovida intensiivset ja funktsionaalset kardiotreeningut deepWORK. Kõige rohkem osalejaid oli tantsulises zumbas, intensiivses combat fight’is ning atraktiivses treeningus hot guys and sexy dance! Kohtumiseni Nike Conventionil 2014!

MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND TEKST ANN HIIEMAA

S S E N T I F Y M LAIENEB T L A S D U õ J ndi… Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Viljasv anud Lühikese ajaga on MyFitness ka s. Eesti suurimaks spordiklubide ketik 2008. aastal, kui MyFitness oma esimese klubi avas, ei teadnud keegi, et juba viie aasta pärast on klubi laienenud pea igasse suuremasse Eesti linna. Klubi juhatuse esimehe Erkki Torni sõnul on klubi edu saladuseks julged otsused ning tugev meeskond. „Nii need, kes treeningsaalides töötavad, klienditeenindajad, kui ka need, kes iga päev kontoris tööd teevad, on maksimaalselt pühendunud ning saavutavad häid tulemusi. Loomulikult on ka toode, mida pakume, hea. Tegutseme selle nimel iga päev, et pakkuda parimat ning uuenduslikku kvaliteeti kõikides meie klubides” sõnab Torn rahulolevalt.

Üle 80 000 külastaja kuus Täna käiakse MyFitness’i klubides keskmiselt kokku juba üle 80 000 korra kuus. Klubides toimub üle 15 000 erineva rühmatreeningu aastas ja valida saab rohkem kui 40 erineva stiili vahel, sobilikke treeninguid leiavad nii algajad, kogenenud trenni-

fännid, lapsed, noored, eakad. Torni sõnul on klubi üks eesmärke pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet ning seni on see ka õnnestunud. „Kindlasti räägib meie kasuks ka see, et liikmed saavad ühe kaardiga mitmes erinevas klubis või linnas treenida. Oleme täheldanud, et paljud ristkasutust ka kasutavad. Näiteks suvel, kui inimesed lähevad Pärnusse puhkama, saavad nad jätkuvalt meie klubis sama liikmekaarti kasutades sportida,” tõdeb Torn ja lisab: „Positiivne on ka see, et inimestel on täna lihtsam spordiklubisse minna. Oleme üritanud neile võimalikult kodu või töökoha lähedale tulla. Enam ei pea sportimise jaoks bussiga pikki vahemaid läbima.”

avanud MyFitness opereerib hetkel seitset spordiklubi: MyFitness Rocca al Mare, MyFitness Kristiine, MyFitness Viru, MyFitness Tartu Lõunakeskus, MyFitness Narva Fama, MyFitness Pärnu ja MyFitness Viljandi. Õige pea avatakse Lasnamäel ning Tartu kesklinnas järjekordsed filiaalid, kuid tõenäoliselt ei jää need tänavu ainukesteks uuteks MyFitness’i klubideks. „Mõne klubi loodame veel avada, ja me teeme selle nimel tööd,” sõnab Torn salapäraselt. Seni on kõige suuremaks klubiks Rocca Al Mare MyFitness, kuid ka kõik ülejäänud seitse klubi ei saa klientide puuduse üle kurta. Pigem vastupidi. „Näeme, et inimesed käivad rohkem trennis, on aktiivsed ja muutunud tervisest teadlikumaks. Usume, et see trend jätkub,” kinnitab Torn, kelle hinnangul tekib sellest tulenevalt Eestisse järgmise viie aasta jooksul hulk uusi spordiklubisid.

„Enam ei pea sportimiseks bussiga pikki vahemaid läbima.“

Ootel Lasnamäe ja Tartu Oma esimese klubi Tallinnas, Viru Keskuses

49 51

tennis

S I N N E T I T EES ? 8 1 1 I Õ V ! 0 10 ERAKOGU - FOTOD SCANPIX JA TEKST JUHAN KILUMETS

tisse juba 19. es E ti ja ra d ku ja äl ev is n Esimesed ten l kombel va ta vi u H il. d en n m kü sajandi viimasel ümmend rk aa p s le al lt u lik et am sündis Eesti tennis 1913. aastat hiljem, aastal

ui Eesti tennis oleks sümfoonia, siis tema esimesed noodid kõlanuks 1913. aastal, kui Pirital valmis spordiselts Kalevi esimene tenniseväljak. Sama aasta sügisel peeti väljakul turniir, kus osalesid esmakordselt ka eestlased. Kavas oli vaid meesüksikmäng ning osalejaid oli kokku 20. Erilist kõneainet hakkas turniir pakkuma alles pool sajandit hiljem, mil ENSV Tenniseföderatsioon otsustas tähistada Eesti tennise 50. juubelit. Põhjendused selle kuupäeva ning aastanumbri kaitseks tuginesid asjaolul, et enne Kalevi turniiri oli tennis olnud vaid baltisakslaste ja vene eliidi pärusmaa.

Esimene väljak läks aia taha Eesti tennise ajalugu uurinud Jaak Ulmani ja mitme teise asjatundja hinnangul on taoline ajalookäsitlus väär, sest tennis kui seltskonnamäng oli tee Eestisse leidnud juba palju varem. Esimene dokumenteeritud tõestus selle kohta pärineb 1895. aastast, kui ajalehes Revalsche Zeitung ilmus artikkel, mis oli pühendatud tenniseväljaku avamisele Kadrioru Supeluse salongis. Tõsi küll, väljakust endast jääb artiklit lugedes trööstitu mulje: pehme pinnas muutus mängu käigus kiiresti auklikuks. Osalt just seetõttu toimus Eesti esimene avalik tenniseturniir Kadriorus alles kolm 52

aastat hiljem. Soovijal tuli tasuda 2 rubla suurune osavõtumaks, mäng ise käis All England Clubi reeglite järgi. On kaudseid tõendeid, et mõisate ja Narva-Jõesuu suvilate juures mängiti tennist isegi juba enne 1895. aastat. Siis oli aga tõepoolest tegemist baltisaksa aadlike ja vene aristokraatide meelelahutusega perekondlikel üritustel. Tänaseks ajalugu ümber kirjutatud pole ning käesoleval aastal tähistab Eesti tennis oma 100. sünnipäeva. Jaak Ulmani sõnul on siiski oluline tunnistada, et eestlastel oli kokkupuude tennisega olemas juba aastaid enne seda. „Inimene õpib tennist suuresti vaatamise teel. See võimalus oli eestlastel olemas juba 19. sajandi lõpul,” väidab Ulman.

Esimestel turniiridel osalesid küll ainult mehed, kuid tennis seltskonnamänguna polnud tõepoolest võõras naistelegi. Samas järgiti pikka aega väga kindlaid reegleid. Esimene Eesti meister tennises Ernst Turmann on oma memuaarides rõhutanud tollal levinud küsimust: „Kas teie austatud tütar on juba kihlatud või mängib ikka veel tennist?” Nimelt kui neidude seas oli tennis tavaline ajaviide, siis abielunaiste jaoks peeti tennisemängu sobimatuks aja sisustamise viisiks. Sportliku võistlustennise areng algas siinmail 1920. aastatel. Ala populaarsust pärssis pikka aega kallis varustus, sest tennisemänguks vajaliku riietuse ja atribuutika täielikku komplekti said endale lubada vaid vähesed.

Seltskonnamängu võlud

Punapäise šotlase müsteerium

Veel 20. sajandi teisel kümnendil oli tennis Eestis pigem noobel seltskonnamäng kui tõsine sport. Oma osa etendas siin traditsioonilise Inglise tenniseetiketi täpne järgimine. Mänguvälistele aspektidele kulus nii palju aega ja energiat, et väljakul toimuvat sai sportimiseks nimetada vaid tinglikult. Tähtsaimaks märksõnaks võib pidada „valget”. Mehed saabusid tennist mängima pikas valges mantlis või valge pintsakuga, naistel pidi kindlasti olema peas kübar. Palli ajasid mehed taga pikkades valgetes pükstes, liikumist ei soodustanud ka naiste maani ulatuvad valged seelikud.

Üks Eesti tennise värvikamaid karaktereid esimesel iseseisvusajal oli Alexander McKibbin. Punapäist šotlast võis pidevalt kohata Kadrioru tenniseväljakutel ning Tallinna Lawn-Tennise ja Hockey klubi piljardisaalis. McKibbin oli aktiivne tenniseturniiridel osaleja, kus pidi peaaegu iga kord 0 : 6, 0 : 6 kaotuse vastu võtma ja seda juba esimeses ringis. Toona ei teadnud keegi, mida sellisest lootusetust entusiasmist arvata. Tänaseks on McKibbini müsteerium lahendatud. Moskvast bolševike eest Eestisse pagenud šotlane oli Briti salaluure

TRIUMF! Eesti tennisevõistkond on tulnud NSV Liidu meistriks. Balti jaam, 1961.

agent, kellel esinduslikus tenniseseltskonnas ringlemine lubas segamatult luuretööd teha. Hiljem sai McKibbinist koguni Balti operatsioonide juht. Enne Rootsi emigreerumist jõudis Mckibbin aga Eesti tennisele nii mõndagi vastu anda. Just tema eestvedamisel toodi Pariisist siia esimese saviliivaväljaku rajamiseks vajalik materjal ja peagi vahetasid uued ning ühtlase pinnasega väljakud lõplikult välja hallid kruusast, maanteemudast, sõnnikust ja liivast mänguplatsid. McKibbini raha eest valmis ka tema koduklubi meistrivõistluste võitjale mõeldud rändkarikas.

Populaarne ajaviide Tenniseuurija Jaak Ulmani sõnul seisneb tennise kui ajaviitespordi fenomen selles, et seda saab mängida igas vanuses ning – erinevalt enamikust pallimängudest – puudub füüsiline kontakt. Populaarne on see ala Eestis olnud juba pikka aega. Kui mainida mõnd Eesti tennise suurkuju, siis näiteks 1888. aastal sündinud doktor Emil Laur oli noorte jaoks tõsiseltvõetav vastane veel pikka aega pärast II maailmasõja lõppu. Endise tennisisti Lauri alistamisest unistasid paljud noorsportlased. Rahvale meeldis rääkida, et just auväärt doktori võitmine tegi algajast tõelise tennisisti. Tennist armastas mängida ka male suurmeister Paul Keres. Hea tehnika poolest tuntud Keres võitis pärast sõda esimese

AMETLIK ALGUS. 1913. aasta Kalevi turniirist osavõtjad.

kalevlasena Eesti meistrivõistlustel medali paarismängus. Aastaid kuulus ta Eesti edetabeli esimese kümne mängija hulka. Kalevi klubi liikmed olid ka koorijuhid Gustav Ernesaks, Heino Kaljuste ja Arvo Ratassepp. Tänapäevalgi mängib ja armastab tennist suur osa Eesti äri- ning kultuurieliidist, teiste seas Tiina Mõis, Urmas Sõõrumaa ja

d „Kas teie austatu tütar on juba kih latud või mängib ikka veel tennist?” Enn Kunila. Tennisemäng kuulus meie seast juba lahkunud Urmas Oti ja Raivo Järvi meelistegevuste hulka.

Väikese Eesti suured võidud Elukutselised tennisistid on aegade jooksul andnud Eesti fännidele rõõmust hõiskamiseks põhjust väga ootamatutel hetkedel. 1959. aastal võitis Toomas Leius Wimbledoni noorteturniiri. Kaks aastat hiljem lõhkas tõelise üllatuspommi terve Eesti võistkond – NSV Liidu meistrivõistlustel alistati järgemööda Kasahstan, Gruusia ja Ukraina. Finaalis mängiti Vene Föderatsioon kindlalt üle 12 : 7, millega väike Eesti tõusis raketina tennisemaailma absoluut-

sesse tippu. Võidu tegi eriti imetlusväärseks see, et võistkond pidi koosnema koguni 15 sportlasest, mis andis tegelikult selge eelise suurtele liiduvabariikidele. Liidu meistriks tulemine tähistas ühtlasi Eesti tennise kuldajastu algust. Viie aasta jooksul tõestas võistkond oma liidripositsiooni veel koguni kahel korral. Kokku võitsid meie sportlased kuuekümnendatel liidu meistrivõistlustelt 36 medalit, millest 12 olid kuldsed. Kuldne kümnend on tänaseks küll seljataha jäänud, kuid Jaak Ulman tuletab meelde, et Eesti sportlased on võimelised üllatusi pakkuma praegugi. 2009. aastal sai ajaloolise saavutusega hakkama Eesti naiskond: esimest korda võideldi end föderatsiooni karikasarjas maailmaliigasse ehk 16 parima riigi hulka. Alagrupiturniiril seljatati Bulgaaria, Horvaatia ja Valgevene, otsustavas vastasseisus võitis Eesti pingelise heitluse järel Iisraeli 3 : 2. Kastanid tõid seejuures tulest välja paarismängu võitnud Kaia Kanepi ja Maret Ani. Seega oli end maailmaliigasse võidelnud kõige väiksema rahvaarvuga riik karikasarja ajaloos. Veel järgmiselgi aastal säilitas naiskond koha tennisemaailma kõrgklassi hulgas. Jaak Ulman on lootusrikas, et väikese Eesti järgmist suurt võitu ei tule meie sportlaste potentsiaali silmas pidades kaua oodata. Seniks aga: „Palju õnne, Eesti tennis!” 53

nõuanne RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

E S U T S U R A V TENNISE T S N U K E S I VALIM nuses spordiva as ev in er ga vä de vii aja e rn laa Tennis on popu kõik. Kaupluse ad jav va st stu ru va el m se ta al he sõprade seas ning r jagab näpunäiteid. aa M ka eli Re ja ta ha ju is nn Te nd Sportla

simeseks ja kõige olulisemaks sammuks on sobiva jalanõu leidmine. „Tennises on palju külgliikumist, mistõttu vale jalatsiga mängimine võib lõppeda tõsiste vigastustega,” räägib Reelika Maar. „Jalats on investeering tervisesse ning peab olema kvaliteetne ja hea toestusega.” Maari sõnul ongi selleks Sportland Tennise poes professionaalsed müüjad, kes aitavad laia valiku seast leida just konkreetsele ostjale sobiva mudeli. Tennist mängides peavad jalas olema kindlasti ka paksud sokid, sest pidurdades liigub jalg jalatsis järsult ettepoole ning õhukeste sokkidega võivad varbad viga saada. Maar lisab, et tennis on spordiala, kus väljanägemisele tähelepanu pööramine ei tee kunagi halba. „Poest saavad mehed endale ilusa polo või kraeta särgi, naised vastavalt soovile näiteks kleidi või seeliku.”

Kuidas valida reketit Tihtipeale võib kõige raskemaks osutuda õige reketi leidmine. Sportland Tennise poes on hea valik nii tippmängijate kui ka harrastajate reketeid. „Enne ostu sooritamist tuleb alati reket ise järele proovida. Testireketid on meil just selleks, et inimene ei langetaks otsust huupi,” toob Maar välja reketi leidmise olulisima aspekti. Müüjate abiga saab endale õige kaaluga reketi – meeste omad on mõistagi naiste omadest raskemad. „Vale või liiga raske reketiga mängides võib tekitada randme-, küünarnuki- ja õlavigastuse.”

Igale lapsele oma Lapsele korralikku varustuskomplekti valides peab esmajärjekorras ostma spordiala eripärasid arvestavad jalanõud. „Laste54

jalatsite valik on küll väiksem kui täiskasvanutel, kuid meie poest leiab midagi igas vanuses lapsele vastavalt sellele, kui palju ta tennist mängib,” räägib Maar. Reketi valikul tuleks igal juhul kasutada treeneri või professionaalse müüja abi. „Väga oluline on, et reket oleks õige pikkusega. Liiga pikk reket võib lapsele tekitada vigastusi, mis võivad avalduda alles hiljem.”

„Jalats on investeering tervisesse.“ Igaüks leiab midagi Sportland Tennise poes on esindatud kõik maailmakuulsad brändid – Nike, Adidase ja Headi kõrval ka Babolat, Wilson, Tourna ja Weiss Cannon. Müügil on selliste maailma tipptennisistide nagu Roger Federeri ja Maria Šarapova riidekollektsioonid ning reketid, millega mängivad suurimad tähed. Reelika Maari hinnangul kodus suurt eeltööd teha pole vaja. „Meie inimesed oskavad aidata igas valdkonnas. Ka reketile keelte valimine pole probleem.”

VARUSTUST VALIMA! Sportland Tennise poe juhataja Reelika Maar pakub head kaubavalikut ja asjalikku nõu. Tennisepood asub Rocca al Mare Tennisekeskuses, Haabersti 5.

Hea uudis võimsa löögiga mängijate jaoks nagu Novak. SPEED’i reket läks just veel kiiremaks. Kui mängid uue HEAD YouTekTM GrapheneTM Speed reketiga, ütle oma vastasele, et ta hoiaks silmad lahti. Tänu maailma tugevaimale ja kergeimale materjalile, GRAPHENE’le, tagab see reket optimaalse kaalu jaotuse ja võimaldab arendada suuremat kiirust igal löögil. Naudi mängimist… ja VÕITMIST!

SUZANNE LENGLEN SERENA WILLIAMS

MARIA SHARAPOVA MARTINA NAVRATILOVA

VENUS WILLIAMS FOTOD SCANPIX MOEAJAKIRJANIK -

T S U K I L E E S MAANI I N E D I S T R MINIŠO OTS, TEKST URMAS VÄLJA

i paljastatud võ l ai st aa . 0 4 19 st si it p Siilukesest välkuvast lguse tenniseväljakul oli rohkem kui küll, et randmetest sajandia ohkaks. „Moeskandaalid” on kaasaegsest publik vapustutatult a lahutamatud kui üle võrgu lendav pall. tennisest olnud sam

ole ühtegi teist spordiala, mida ka moeajakirjanikud sama innukalt kajastaksid. Kui muudel võistlustel loeb eelkõige rõivaste praktilisus, siis tenniseväljak on muutunud omamoodi moelavaks, kus ala suurimad staarid on luubi all nagu filmidiivad punasel vaibal. Kui mõni näitsik julgeb seeliku paar sentimeetrit lühemaks lõigata või valib kirkaid toone, on ka tavameedias tekkiv elevus võrreldav tema sportlike tulemuste kajastusega. Piisab vaid meenutada Anna Kurnikovat, kellele pühendatud meediapind polnud päris vastavuses tema mitte just kõige silmapaistvamate tulemustega.

Põlvepikkune seelik? Uskumatu! Tennise juured on aristokraatlikud. Juba keskajal ning eriti 16. sajandil muutus käega mängitav pallimäng populaarseks Euroopa 56

kuningakodades. Enne I maailmasõda oli sport nagunii rikkamate klasside meelelahutuseks (kellel sajandi alguses ikka aega niisama joosta oli – tavainimene rassis põllul või vabrikus rasket füüsilist tööd teha), tennis on aga senini säilitanud elitaarse spordiala maigu. Võib-olla on siin oma osa mängida ka tennist alguspäevist saati ümbritsenud moeaural. Ettekujutust tennisemoest kujundab tänapäevani Wimbledoni turniiri alguspäevil paika pandud reeglistik, kuid 19. sajandi lõpul kantud tenniserõivastel pole meie tänapäevases ettekujutuses spordiga just palju ühist. Tolleaegseid pilte vaadates jääb mulje, et naised mängisid pidutualettides (maani seelikud, kübarad, kontsaga kingad, korsett, kõrged krookkraed ja pikad varrukad) ja mehed ülikondades. Valgest aga sai just tollal tennise lemmikvärv, sest daamid avastasid, et valgelt paistavad inetud higilaigud vähem välja...

Revolutsioon naiste tenniserõivastuses saabus pärast I maailmasõda tänu Prantsuse tennisetšempionile Suzanne Lenglenile. Koostöös moelooja Jean Patou’ga sündis ennenägematu põlvepikkune seelik, lühikeste varrukatega särgike, valged põlvikud ja kübarat asendanud ning legendaarseks saanud lai peapael. Briti mängijal Henry „Bunny” Austinil on au olla meeste tennisemoe reformijaks – 1932. aastal kandis ta esimesena pikkade flanellpükste asemel valgeid šortse. Juba järgmisel aastal järgis tema eeskuju Bermuda šortsides Helen Jacobs, kuid sellele vaatamata kannavad naismängijad senini enamasti siiski seelikut.

Pitsid-satsid-hipimood 1949. aasta läks tenniseajalukku osaliselt tänu „lummava” Gussie Morani põhjustatud skandaalile, kui ta seeliku alt välkusid siivutult pitspüksikud. Fotograafid olid väljaku

tennis

ANDRE AGASSI

Samal põhjusel muutis 1986. aastal värvi ka tennisepall – uue, helekollase mudeli liikumist oli teleekraanil parem jälgida. Suuremaid sahinaid tekitas tennisemood taas 1985. aastal, mil USA tšempion Anne White ilmus mängima valges lycrakombinesoonis. Kuigi formaalselt täitis ta kõiki reegleid, palusid korraldajad tal järgmisel päeval oma kostüümi välja vahetada.

Mängijad kui moeikoonid

ääres selili maas, et paremaid pilte saada. 1950. aastate daamimood kajastus ka tenniseväljakuil, 1960. aastatel järgisid tennisekleididki minimalistlikke mod-kleidikesi. 1970ndate disko- ja hipimood tõi väljakule pikajuukselise ning peapaelaga Björn Borgi ning Martina Navratilova laiad diskokraed, kuid need kümnendid möödusid siiski suuremate skandaalideta. Põhiuuenduseks oli suurtel turniiridel valge alternatiivina lubatud pastelne värv, sest televaatajad kurtsid, et muidu ei tee mängijatel vahet.

1990. aastate algust jääb sümboliseerima Andre Agassi, kes vihastas tennisekonservatiive oma ennenägematute neoonroosade ja -roheliste komplektidega. Sellest piisas, et „tennise paha poisi” märk külge saada. Taas kord pidi ootama 15 aastat, et meeste tennisemoes midagi uut sünniks. 2000. aastate keskpaigas ilmusid koos imelaps Rafael Nadaliga väljakule capri-püksid ja varrukateta T-särgid, meeste tennisemoes oli see seninägematu, rääkimata Rafa komplektide kaleidoskoopilisest värvi- ning mustrimängust. Viimased 15 aastat on naiste tennise-

Williamsite ilmumine tähendab iga kord uut moeröögatust. moes toimunud samasugune rivaalitsemine nagu väljakulgi: Williamsi õed Venus ja Serena ühel pool ning Kurnikova ja Sharapova teisel pool rindejoont. Williamsite ilmumine tähendab siiani iga kord uut moeröögatust. Õekeste eredaimateks näideteks üks Serena imelühike ja liibuv Puma pükskostüüm ning Venuse pitskleidikese alt kogu ilmarahvale eksponeeritud ihuvärvi silmapette-püksikud. Seevastu Sharapova on tähtedest stiilseim. Ta osaleb ise oma kostüümide disainimisel ning tihtipeale on neid iseloomustavateks märksõnadeks minimalistlikud lõiked ja meestegarderoobist laenatud detailid. Enim kõmu tekitanud Sharapova komplektiks jääb aga vast 600 Swarovski kristalliga kaunistatud punane Nike kleidikene, mis tenniseannaalidesse kauaks kaikuma jäi.

Speedo Aquapulse Max – parimad ujumisprillid triatloniks

jalgpall

PIX HEIKI LAAN JA SCAN TOD SIIM SEMISKAR, FO ETS UM KIL N TEKST JUHA

S U U A R O L FC F E N I M A G N I H FC Flora esindusmeeskond soovib sel hooajal võita oma kümnenda Eesti meistritiitli. Kulisside taga käib samal ajal kibe töö klubi uue identiteedi loomiseks.

uutuste tuuled hakkasid FC Floras puhuma juba 2012. aastal. Sügisest on klubil uus peatreener ja tehniline direktor, detsembris loodi eelkõige turundustegevuse elavdamiseks ning sponsorlussuhete arendamiseks peadirektori ametikoht. Värske peadirektori Jaanus Pruuli sõnul on just täienenud kaader loonud võimalused soovitud muudatuste elluviimiseks. 58

Irakly Logua.

Sander Van de Streek.

„Inimesed ei pea end enam jagama jalgpalliliidu ja meie klubi vahel, vaid saavad suunata kogu energia Flora tegemistesse,” rõõmustab Pruuli.

Ideoloogiline lähenemine Flora lennukaimaks sooviks on näidata, et tiitlite võitmine ei saa olla ühe jalgpalliklubi ainus siht. Klubi tehniline direktor Norbert Hurt on veendunud, et pallimurul ja selle kõrval saab õppida midagi palju väärtuslikumat kui pelgalt tasemel mänguoskus.

Seka N'Guessan Jean-Eude Adou.

ET FÄNLUS EDENEKS. Sel hooajal pööratakse FC Floras varasemast rohkem tähelepanu fänniriietusele ja –toodetele.

Seetõttu juhindutakse üha veendunumalt sellistest põhiväärtustest nagu lojaalsus, ausameelsus ja armastus töö vastu. Hurt rõhutab, et kindel ideoloogia ei ole tühi sõnakõlks, vaid kogu klubi identiteedi alus. „Meie „hea inimese” kontseptsioon aitab mängijal saavutada kõrgema meisterlikkuse taseme, jõudes nii lähemale oma sportliku potentsiaali tipule ning aidates ühtlasi kanda neid väärtusi ühiskonda,” selgitab ta. „Enesekesksele mängijale ei taha keegi kaasa elada, ülesandekeskne mängija viib aga edasi kogu meeskonda.”

Haridus on võti

Koostöö fännidega Iga korraliku jalgpalliklubi identiteeti kujundavad suuresti tema fännid. Seda olulist tõsiasja ei ole unustanud ka Flora ning senisest rohkem tähelepanu pööratakse fännidega suhtlemisele. „Hooaja eel fännidega ühe laua taga istudes jõudsime jälile mitmele kitsaskohale, millest paljud on tänu mõistvale suhtumisele tänaseks lahenduse leidnud. Näiteks vahetasime kõigi mugavuse huvides välja kohtumistel silma peal hoidva turvafirma,” räägib Jaanus Pruuli. Huvilistel on enda Flora tegemistega kursis hoidmiseks üha enam põhjust kiigata internetti. Eluvaim on sisse puhutud klubi Youtube’i kanalile „TV Flora”, kus leiduvaid videopostitusi on vaadatud juba üle 50 000 korra. Uuenduskuuri läbib ka kodulehekülg.

„Poisid on mõistnud, et loovus on kõige alus.”

Jalgpallis läheb edu saavutamiseks üha enam vaja arenenud mõtlemisvõimet. Tihti peab vastase alistamiseks taktikat valides temast mitu sammu ees olema. Hollandis mõisteti seda juba ammu ning suuresti seetõttu kuulub see väike riik oma ala absoluutsesse tippu. Nüüd on kätte jõudnud FC Flora kord. Norbert Hurda sõnul ei pruugi kaugel olla aeg, mil klubid hakkavad üha enam väärtustama erialast kõrgharidust. “Treeneritel on suur vastutus mängijate tervise, vaimse tarkuse ja nende füüsilise potentsiaali realiseerimise ees,” lausub Hurt. Ta lisab, et koolihariduse tähtust jalgpallis ei tohi mingil juhul alahinnata. „Euroopasse jõudmiseks peame alustama tarkade ja teotahteliste noortega töötamisest.” Seega saavad just nendest noortest klubi põhiväärtuste kandjad. Lähiajal on noortegruppidele plaanis leida esindusmeeskonna mängijate seast patroonid, kelle ülesandeks hakkab olema vaimse toe pakkumine professionaaliks saamise raskel teel.

Kolm uut välismängijat

Eestisse 20-aastane hollandlane Sander Van de Streek. Professionaalsusega hiilgav ründav poolkaitsja sulandus meeskonda kiiresti. Valutult leidis oma koha ka paar aastat vanem venelane Irakly Logua, kes paistab silma kiiruse ja osavusega. Keerulise nimega Elevandiluuranniku mängijal Seka N'Guessan Jean-Eude Adoul kulus harjumatult külmas kliimas õige häälestuse leidmiseks veidi kauem aega. Omamoodi proovikiviks on temaga kontakti saamine, sest ainult prantsuse keelt kõneleva noormehega tuleb teistel suhelda kehakeele abil. Jaanus Pruuli kinnitab, et välismängijate palkamine klubi eestipärase identiteedi kujundamisele ohtu ei kujuta. „Meil on hea, et saame aidata neil teha profisportlase karjääri esimesed suured sammud,” lisab Pruuli.

Varustussponsorina jätkab Nike Nike on FC Flora varustussponsor olnud juba üle seitsme aasta. „Jalgpall on suurem kui paariaastane projektiklubi, jalgpall on rohkem kui üksikud tipud. FC Flora tegutsemine, st kui alustati kohaliku jalgpalli taasloomist rohujuure tasandilt ja võeti eesmärgiks uutel väärtusel põhineva jalgpallikultuuri ülesehitamine, ühtib igati ka meie mõtteviisiga,” rõhutab Nike toodete maaletooja Rainer Tops. Tops lisab, et sel hooajal on põhirõhk pandud FC Flora fännikollektsiooni loomisele. „Üks suurimaid väljakutseid kohalikus jalgpallis on publikuarvu suurendamine. Peamiselt just seetõttu pöörame seekord eraldi tähelepanu fänniriietusele.” rimad

Muudatustest pole puutumata jäänud ka FC Flora esindusmeeskond. Peatreener Marko Lelovi suureks rõõmuks on meeskonnavaim sel hooajal väga tugev. „Poisid on treeningutel õpihimulised ning mõtlevad kaasa. Nad on mõistnud, et loovus on kõige alus,” kirjeldab Lelov tööprotsessi. Võistkonna ridades on mõneti märkamatult koha sisse võtnud kolm uut välismängijat. Märkamatult eelkõige seetõttu, et teised on nad kiiresti omaks võtnud. Lelovi sõnul näitab see ilmekalt ühtekuuluvustunde olemasolu. Leia pa Esimesena jõudis utijalatsid

lk 70!

P U C N N I L L A T ! B A V S A K A AIN P - FOTO TALLINN CU TEKST OLIVER LOMP

2.–6. juulini võivad noored jalgpallurid end Tallinnas tunda nagu tulevased profid, sest siis pannakse taas pall mängu Tallinn Cup 2013 raames.

el aastal kolmandat sünnipäeva pidav noorteturniir on võimsalt kasvanud. Kui esimesel aastal ajas palli taga üle 1000 lapse ja noore kuuest riigist, siis mullu oli end üles andnud juba 120 võistkonda 11 erinevalt maalt. Tänavu on prognoositav number aga juba veelgi suurem ja kuna huvi on üha kasvamas, siis liiga aeglaselt reageerides võib osa klubisid vabalt turniiri ukse taha jääda.

Ning senine tagasiside osalenud võistkondade esindajatelt ongi olnud suurepärane. Kiiduavaldusi on tulnud eelkõige lähinaabritelt, näiteks soomlaste Turu Nappulaliigalt, lätlaste FC Daugavalt või venelaste FK Strelalt.

Positiivsed vastukajad

Brasiilia poisid tulevad!

„Tahame pakkuda osalejatele kõrgetasemelist turniiri huvitavas ja värvikirevas seltskonnas. Peame jätkuvalt läbirääkimisi erinevate võistkondadega. Täpne osalejate arv on pidevas muutumises, ent heameel on tõdeda, et võistkondade arv ulatub juba 80-ni,” kinnitas turniiri peakorraldaja Theimo Tülp. „Soov oleks saada sellel aastal turniirile kuni 150 võistkonda. See oleks ka hetkel maksimum, et kvaliteet ei kannataks.” Eelmised aastad on õpetanud, et hea korraldusmeeskond on turniiri edu võti.

Tallinn Cup reklaamib ennast erinevate riikide jalgpalliorganisatsioonide kaudu, väga suur osakaal on ka isiklikel kontaktidel ja koostööl turismifirmadega. Tänavuseks turniiriks on end juba kirja pannud mitmed klubid Soomest, Rootsist, Venemaalt, Ukrainast, aga ka viiekordsete maailmameistrite maalt Brasiiliast. Näiteks brasiillaste Clube Atlético Paulistinha Sao Carlos Sao Paulo sõidab Eestisse kolme võistkonnaga. Tülp usub, et tulevikus on võimalik ka see, et turniirile annavad end üles mõne tõelise

„Iial ei või teadah, t“ millal ja kus „tä leitakse.”

Euroopa tippklubi noortemeeskonnad. „Meie pikem perspektiiv ja unistus on saada rahvusvaheliselt tunnustatud suurimaks turniiriks. See oleks turniir, kus Eesti laps kohtub erinevate kultuuride ja maailmavaadetega läbi jalgpalli,” lausus Tülp.

Skautlus on ettenägematu Kunagi ei või ka teada, kus hiilivad ringi Euroopa klubide skaudid, kellele mõni andekas Eesti poiss silma võib jääda. „Iial ei või teada, millal ja kus „täht“ leitakse. Skautlus on vahel salajane ja ettenägematu tegevus. Loodame väga, et meie turniir on neile huvipakkuv,” märkis Tülp. Nagu eelmistelgi aastatel, peetakse kohtumised Tallinna parimatel jalgpalliväljakutel – turniiri keskuseks on A. Le Coq Arena. Kuue päeva jooksul näitavad oma oskusi nii poisid kui ka tüdrukud – finaalid peetakse Lillekülas 6. juulil. Sportlandiga koostöös ehitab Tallinn Cup 2.–6. juulini A. Le Coq Arenale ka suure kaubatänava, kus saab soetada parimat spordivarustust. 61

jalgpall

JOEL LINDPERE VAATAB U K K I V E L U T GU JOEL LINDPERE ERAKO - FOTOD SCANPIX JA RG LBE PII RI TAU TEKST

New Yorgist Chicagosse kolinud Eesti jalgpallikoondislane Joel Lindpere tunneb end uues keskkonnas nagu kala vees. Seda nii sportlikus kui ka eraelulises plaanis.

eljandat aastat USA-s jalgpalli mängiv Eesti koondise poolkaitsja Joel Lindpere vahetas aasta algul tööandjat ja kolis ühest Ameerika suurlinnast teise. Kolm hooaega New Yorgi Red Bullsi ridades rüganud Lindpere tõmbas selleks hooajaks selga Chicago Fire’i särgi. Tema lahkumine New Yorgist oli mõruks pilliks fännidele, kelle jaoks eestlasest oli kolme aastaga saanud nende vaieldamatu lemmik. 2010. aastal kaugelt ja paljude jaoks võõralt maalt New Yorki saabunud tundmatu lõi klubi värskeltavatud staadionil MLS-liiga avavärava just nimelt oma tänase koduklubi Chicago Fire’i vastu, mängis stabiilselt kogu hooaja ja pälvis meeskonna väärtuslikuma mängija tiitli.

Soovis ise kliimamuutust Kolme New Yorgis veedetud aasta jooksul mängis Lindpere 98 võimalikust mängust 97, neist 89 korral algkooseisus, lõi 15 väravat ja andis 18 resultatiivset söötu. „Sinikraeline” mängumees ei öelnud kunagi ära heategevusüritustele, autogrammiküttidele 60 62

VÕITLUS AREENIL. Joel Lindpere Chicago klubi särgis.

ning ajakirjanikele, kellele olid meeltmööda Lindpere avameelsed intervjuud. Sportland Magazine võttis Joeliga tema uues kodulinnas ühendust, et uurida, kuidas klubi vahetus on kulgenud ja mida pakub elu Chicagos. „Hea meelega, teeme ära! Mul on ema ja poeg hetkel külas, viin nad just lennukile, siis saame rääkida,” on Lindpere telefonis reibas. Veidi hiljem ongi Eesti mees Chicagos jutuajamiseks valmis.

toonane peatreener Hans Backe Lindperet enam piisavalt tihti algkoosseisu. Ajakirjanduses arutleti, kas selle põhjuseks olid peatreeneri ja eestlase vahel tekkinud külmad suhted, mis tulenesid Lindpere otsekohesest kriitikast, või oli asi milleski muus. Lindpere ei vaevu seda tagantjärele pikalt vaagima. „Olen nüüd Chicago Fire’i mängija ja tuleb tulevikku vaadata.”

e „Ma soovisin is.” kliimamuutust

See muidugi ei tähenda, et kõik sillad oleks põletatud, ning Lindpere meenutab New Yorgi päevi pigem sooja sõnaga. „Saan siiani fännidelt kirju ja loomulikult tunnen puudust osast klubikaaslastest ja töötajatest ja mis seal salata, ka kogu sellest melust, mis sealse eluga kaasas käis,” tunnistab ta. Chicagos on Lindpere end hästi ja mugavalt sisse seadnud. Koos elukaaslase Juliaga on nad pesa pununud ühe kesklinna kõrghoone 46. korrusele, otse vee äärde. „Kõik on meil siin käe-jala juures – restoranid, poed, meelelahutusasutused. Autot mul peale trennis käimise muuks eriti vaja polegi. Suurem osa elust käib siin tunduvalt kompaktsemal pinnal kui Manhattanil, aga

Klubi vahetus tuli Lindpere sõnul tema enda soovil. „Ütleme nii, et suurt rolli mängis minu emotsionaalsus ja ausus, mis puudutab jalgpalli, ning ma soovisin ise kliimamuutust,” on Lindpere konkreetne. Eelmise hooaja lõpul antud intervjuudes väljendas ta otsest rahulolematust meeskonna töömoraaliga: tihti mängiti edu käest, kaotati punkte ning liiga võidutiitel jäi järjekordselt vaid unistuseks. Lisaks ei määranud nüüdseks vallandatud Red Bullsi

Kodu 46ndal korrusel

jalgpall valikud on sama head ja kui kuskile ei viitsigi minna või juhtub kehv päev olema, naudin koduaknast vaadet või leban mullivannis,” jutustab pallivõlur rõõmsalt. Suurlinna elu aitab nautida ka suurenenud palganumber. Kuigi see ei küüni USA liiga superstaaride omadega võistlema, makstakse Lindperele teenete eest pea kaks korda rohkem kui kolm aastat tagasi.

Chicagos elamise võlud Lindpere peab Chicagot tunduvalt puhtamaks linnaks kui New Yorki, liiklus on siin mugavam ja vähem kaootiline ning suur pluss on otse kesklinna ümbruses paiknevad rannad. „Chicagot peetakse ka rattasõbralikuks linnaks, pojaga ringi sõites kogesime seda ka ise, ühesõnaga super koht,” võtab ta olustikukirjelduse kokku. Paljuräägitud Chicago kuritegevus Joeli sõnul tema elukeskkonda ei puuduta. „Olen sellest teadlik, aga see on ikka rohkem äärelinnade probleem, neid on siin palju, aga ma pole sinna sattunud ja loodetavasti ka ei satu.” Kui kodu ümbruses võib Lindpere auto garaaži jätta, siis uude töökohta jõudmiseks tuleb tal iga päev pisut vähem kui tunnine

„Chicago on k jalgrattasõbralit!” linn, super koh on ikka igal mängul kohal ja elatakse valjult kaasa, vastuvõtt on seni olnud soe.” Lindpere ei eelda, et peadpööritav populaarsus sama kiiresti või kas üldse saabub nagu New Yorgis. „Eks siin ole oma väljakujunenud lemmikud juba ees ja hooaeg pole meeskonnale eriti hästi alanud kah, aga eks aeg näitab,” arutleb ta.

Elab üks aasta korraga Chicagosse toodi eestlane kindla eesmärgiga lisada meeskonnas keskväljale kogemust ja lisajõudu. Suureks eeliseks peeti

tema oskust mängida erinevatel positsioonidel. Chicago Fire on kannatanud pikka aega mõõna ning ka uus hooaeg pole sugugi lootustekohast hoogu sisse saanud. Joeli arvates pole siiski paanikaks põhjust ning ta loodab olla abiks tulemuste pöördumisel. „Uusi mehi on palju ja ka peatreener on ametis alles teist aastat, kõik võtab natuke aega,” on ta optimistlik. Ühes oma esimeses intervjuus USA-sse saabudes teatas Lindpere, et sooviks reisida läbi kõik osariigid. Selleni ta veel siiski jõudnud pole, kuid enda peetud arvestuse kohaselt saab tal sel aastal miljon lennukilomeetrit täis. Kas Lindpere karjäär lõpeb USA-s või mõnes teises riigis, ta oletada ei oska. „Mulle meeldib Ameerikas, siinne liiga läheb iga aastaga tugevamaks. Olen endamisi arutlenud ka tuleviku üle, kuid otsustasin võtta aasta korraga. Mängin siin, kuni mu teeneid vajatakse, aga olen avatud ka muudele pakkumistele.”

JAVIER LEON,

CHICAGO FIRE'I JALGPALLISEKTSIOONI PRESIDENT:

RATTAD JA TORNID. Joeli poeg Juan uudistamas Chicago kõrghooneid.

KOOS LÄBI ELU. Joel koos elukaaslase Julia Kähariga.

KODU PILVELÕHKUJAS. Joel Lindpere Chicago kodu aknast avaneb lummav vaade.

teekond ette võtta, kuna Fire’i treeningbaas ja staadion asuvad linnast väljas. „Uus seltskond on meeldiv ja kõik saavad omavahel hästi läbi. Kuigi treeningmetoodika on pisut erinev kui varem, on selge, et igal treeneril on oma käekiri. Probleeme pole selle lühikese aja jooksul veel tekkinud,” naerab Lindpere. Ka atmosfäär uuel kodustaadionil on talle meeltmööda. „Julgelt 15 tuhat inimest

“Joel on mitmekülgne ja arvestatav mängija, kes on ennast MLS-is tõestanud.“

KALEVIPOJAD

ON PLATSIS!

EESTI KOONDISE

KODUMÄNGUD A. LE COQ ARENAL:

3. juuni EESTI - VALGEVENE (KRISTEN VIIKMÄE LAHKUMISMÄNG!) 7. juuni EESTI - TRINIDAD JA TOBAGO 11. juuni EESTI - TÜRKMENISTAN 14. august EESTI - LÄTI (STAADIONILAULUPIDU) 6. september EESTI - HOLLAND 11. oktoober EESTI - TÜRGI 15. november EESTI - ASERBAIDŽAAN

TEEME TRIBÜÜNID SINISEKS! PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

nõuanne TEKST JUHAN KILUMETS

MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND

U K I L A R R O K A G E S U T S U R VA E L I S T A L P I T VU VAATA VÄLJAKUT. Meelis Rooba toonitab, et õige jalgpallijalatsi valimine algab väljakust, kus mängima hakatakse.

Kui oluline on harrastaja jaoks korralik jalgpallivarustus? Õige varustus on kõige alus, sest vale jalanõuga ei saa isegi heal väljakul mängu või trenni nautida. Eesmärk peab olema see, et jalgpalli mängimise ajal ei mõtle inimene jalanõude peale. Mida peaks harrastaja varustust valides eelkõige teadma? Harrastajad teevad tavaliselt ainult trenni ja seda tõenäoliselt ühes kohas, mistõttu on varustuse valimine lihtsam. Kui on teada, millise kattega väljakul mängitakse, leiab kiiresti sobiva jalanõu. Ei ole olemas valet väljakut, vaja on valida õiged jalanõud. Probleemid tekivad ikka seepärast, et jalatsid ei pea vastu või tekitavad jala- või seljavalusid. Riietuse valimine on loomulikult lihtsam – kõik oleneb sellest, kas mängi66

soovija Sportland Footballi poest leiabise ks. kõik vajaliku jalgpalli mängim di slane Poe juhataja, endine Eesti koon mis Meelis Rooba jagab näpunäiteid, aitavad teha õige valiku.

takse sise- või välistingimustes. Kas inimene peaks enne poodi tulekut ka mingil määral eeltööd tegema? On vaja selgeks teha, kus jalgpalli mängima hakatakse: saalis, kunstmurul või murul. Poes on valik väga suur ning teadmatuse korral on lihtne valida vale jalanõu. Kasulik on teada vähemalt seda, kus väljak asub. Müüjad on meil tegevjalgpallurid ning hästi kursis enamiku väljakute seisukorraga. Nendega koos saab teha õige valiku. Mida peaks silmas pidama lapsele varustust valides? Enne esimest trenni peaks lapsevanem igal juhul välja uurima, kus trennid toimuma hakkavad. Sealt edasi oskavad meie müüjad juba jalanõude ja riiete valimisel aidata.

Mida kõike Sportland Footballist endale üldse soetada saab? Sportland Footballist on võimalik osta kõike jalgpalliga seonduvat alates pallinõeltest kuni väravateni. Kui meeskond soovib endale uut mänguvormi, on meilt võimalik see täies mahus soetada. Kui otsid jalgpalliteemalist kingitust või oled mõne tippklubi fänn, siis meil on suur valik klubide ja koondiste särke. Kui mõnda asja poes ei

„Teadmatuse korral on lihtnenõu.“ valida vale jala märka, tuleb seda julgelt küsida. Heaks näiteks on peakaitse, mis on sarnane sellega, mida kannab Chelsea puurilukk Petr Cech.

jalgpall - FOTOD SCANPIX TEKST OLIVER LOMP

NOORTE A L A K I M M E L PURUSTAB REKORDEID

LÖÖK TULEVIKKU. Tartu Tammeka kasvandik Anton Laidmets harjutamas pommlööki.

esti jalgpallis kipub kombeks olema, et rekordid püstitatakse selleks, et neid kohe ka purustada. Näiteks mullu osales noorte meistrivõistlustel kõikide vanuseklasside peale kokku 314 võistkonda, tänavu on osalejate arv kasvanud 356-le, mis tähendab, et võistlustulle astub üle 5000 noore jalgpalluri. Kokku panevad meistrivõistlustel oma kasvandikud välja 71 erineva klubi võistkonnad ning osalejaid tuleb üle Eesti 45 erinevast paigast alates Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Narvast ning lõpetades väikeste kohtadega, nagu Vasalemma, Tääksi, Kiili ja Pakri. Teist aastat järjest osaleb eriprojekti raames Eesti meistrivõistlustel ka Petseri.

Harrastajate arv kasvab „Eesti on suhteliselt ühtlaselt esindatud, aga kindlasti pole 45 veel lagi, sest omavalitsusi on meil ju üle 200 (226 – toim),” märgib Anne Rei. „Suurematest kohtadest võib positiivse näitena välja tuua Pärnu linna, kus kõigist sportivatest noortest koguni 27% on valinud jalgpalli. Näiteks Ida-Virumaal on see number 15,5%, Tartus 11,3% ja Tallinnas 10%.” Need on ilusad numbrid, kuid kindlasti mitte lagi. Eesti Olümpiakomitee teatel tegeles eelmise aasta seisuga jalgpalliga 14 061 inimest. Registreeritud jalgpalliharrastajate arv on hetkel Eestis veidi üle 1%, kuid järg-

ne Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär An orte Rei rõõmustab, et jalgpall on no ordiala. seas jätkuvalt populaarseim sp lustel Tänavu osaleb noorte meistrivõreist . rohkem võistkondi kui eales va m

mise 10–15 aastaga soovitakse jõuda 3%-ni. „Arenenumates jalgpalliriikides on see number 4–7%, mõnel pool veel kõrgem. Aga kuna viimase 15 aastaga on jalgpalliharrastajate arv Eestis neljakordistunud, siis meie eesmärk on reaalne. Ja kindlasti tähendaks see kasvu ka noorte meistrivõistlustel,” selgitab Rei.

Huvilisi jätkub, väljakuid mitte Eesti Jalgpalli Liit püüab noorte meistrivõistlusi korraldades jälgida ühte väga olulist printsiipi: mängust ja võistlemisest peab jääma meeldiv emotsioon, et laps jalgpalli juurde jääks. „Jalgpalliliidul on paigas noorte jalgpalli arendamise põhimõtted, mille alusel jagas noortekomisjon kõik võistkonnad alagruppidesse. Arvestada tuleb, et kõik saaksid eale vastava koormuse, samuti seda, et kõige nooremad ei peaks ette võtma pikki sõite. Jälgime koormusi ja kui näeme kõrvalekaldeid, siis anname vastavale klubile tagasisidet,” selgitab Anne Rei. Paranemismärke näitab treenerite taseme tõus, kuid murekohaks on väljakute arv Eestis – huvilisi on palju, aga mängida pole kuskil. „Eestis on üks jalgpalliväljak iga 9571 elaniku kohta, Soomes on vastav number 1338 ehk siis jalgpalli kättesaadavust tuleb kõvasti parandada, eriti kuna teame, et huvilisi tuleb üha juurde,” toob vutiliidu

infojuht Mihkel Uiboleht välja. „Siin on kahtlemata tarvis omavalitsustel senisest rohkem kaasa lüüa – selleks lõime ka EJLi infrastruktuuri arengukava kuni aastani 2024, et kõik osapooled teaksid, kus me asume ja mis meid lähitulevikus ees ootab. Staadionid ei kerki üleöö, neid tuleb ette planeerida.”

NOORTE MEISTRIVÕISTLUSED 2006 – 268 võistkonda 2007 – 277 võistkonda 2008 – 281 võistkonda 2009 – 265 võistkonda 2010 – 275 võistkonda 2011 – 285 võistkonda 2012 – 314 võistkonda 2013 – 356 võistkonda 2013. aasta noorte meistrivõistlused Poisid U-19 MV (sünniaasta 1994/1995–1998) – 11 võistkonda U-17 Eliitliiga (1997–1998) – 10 B1 MV (1997–2000) – 18 B2 MV (1998–2001) – 22 C1 MV (1999–2002) – 25 C2 MV (2000–2002) – 23 D1 (2001–2002) – 39 D2 (2002–2003) – 42 E1 (2003–2004) – 40 E2 (2004–2005) – 43 F (2005–2006) – 55 Tüdrukud B tüdrukud MV (1997–1998/99) – 7 C tüdrukud MV (1999–2000) – 11 D tüdrukud MV (2001–2002) – 6 E tüdrukud MV (2003–2006) – 4

1 1 Dressipluus 74,95 Polo särk 49,95 Nokamüts 22,95 Sall 24,95 Lühikesed püksid 37,95 Sokid 17,95 Pall 24,95

2 Spordikott 29,95

3 Kaitsmed 17,95

Pall 29,95

Putsad 79,95

4 Laste dressid 89,95 T-särk 37,95 Nokamüts 25,50 Pall 17,95 Jalatsid 49,95

5 Pusa 49,95

Pikad püksid 49,95 Lühikesed püksid 19,95 T-särk 32,95 Sokid 17,95 Putsad 179,95

2 3

1 Dressipluus 54,95 Dressipüksid 54,95 T-särk 34,95 Kaitsmed 19,11 Sokid 8,24 Pall 129,95 Putsad 59,95

2 Seljakott 42,70

3 Laste T-särk 19,95 Lühikesed püksid 32,95 Pall 19,95 Kindad 17,95 Sokid 11,95 Putsad 64,95

4 Spordikott 35,09

JALGPALLIJALATSID MEESTELE

IC IV FG 84,95

TIEMPO MYST

F10 TRX AG 74

9,95

ICTORY IV TF 7

,95

ELOCE FG 129

MERCURIAL V

TRX TF 79,95

,95

G 59,95

TIEMPO RIO F

MERCURIAL V

P ABSOLADO LZ

NIKE5 BOMBA

64,95

O 64,95

NIKE5 ELASTIC

JALGPALLIJALATSID LASTELE

9,95

L VELOCE FG 6

JR MERCURIA

,95 TORY IV TF 49

L VIC JR MERCURIA

JR TIEMPO RIO

TF 39,95

P ABSOLADO LZ

TRX TF J 59,9

TICO 44,95

JR NIKE5 ELAS

O 64,95

NIKE5 ELASTIC

BA 44,95

JR NIKE5 BOM

ülevaade

- FOTOD SCANPIX TEKST OLIVER LOMP

, L L A P V R O K , JALGPALL N O S I M . L L A P VõRK ? M I P O P E G KõI

ahel vastandama korvpalli av om d nu pu kip le jäl ja a ikk on Spordifännid kult rohkem? Ja mis eli teg i es m ini b ida kö a ag b m Ku i. ning jalgpall llimänguala võrkpall? pa ur su as lm ko l rva kõ e nd ne on positsioonil

h ajad, oh kombed. Nagu on muutumas maailma sport, on muutumas ka Eesti spordifännide eelistused. Ei ole vaja ajas palju tagasi minna, kui korvpall oli kindlalt Eesti populaarseim spordiala. Korvpalli meistrisarja mängud troonisid pealtvaatajate arvude tipus, koondisemänge jälgis enim silmapaare, korvpalliuudiseid loeti kõige rohkem. Ajad on aga muutunud ja korvpall on mõnes vallas jalgpallile oma positsiooni kaotanud.

Suur jalgpall valitseb ekraane Pole kahtlust, et rahvusvaheline jalgpall läheb inimestele kõige rohkem korda. Ei usu? Tehkem koos väikse katse! Võtke pärast selle artikli läbilugemist lahti mõni on-linespordiportaal ja te näete, et jalgpalli- või jalgpalliga seotud uudised moodustavad kõigist spordiuudistest pea poole. See ei tähenda aga, et toimetused oleksid jalgpallilembeseid inimesi täis. Üldiselt toimivad on-line-väljaanded suuresti klikipõhiselt ja kuna rahvusvaheline jalgpall köidab inimesi, antakse lugejale seda, mida nad ise nõuavad. Võtkem näiteks ühe Eesti spordi-on-line portaali lugejanumbrid: mullust korvpalli Euroliiga finaali uudist luges 4400, jalgpalli Meistrite Liiga oma 29 000 inimest. Rahvusvahelise võrkpalliga seotud uudised saavutavad tavaliselt mõnisada klikki. Vanakoolimehed vaidlevad siinkohal, et on-line-meedia on nooremate pärusmaa ja klikkide arv ei näita objektiivselt rahva huvi, 72

kuid siin tuleb appi telestatistika. Televiisor on ju 21. sajandil pea kõigis kodudes olenemata rahvusest, vanusest või ühiskondlikust staatusest. Eelmisel suvel peetud jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaali Hispaania ja Itaalia vahel vaatas ETV andmetel koguni 211 000 silmapaari. Võrdluseks: olümpiamängude korvpallifinaali USA ja Hispaania vahel vaatas 37 000, võrkpallifinaali USA ja Brasiilia vahel 32 000 inimest.

Kodustes sarjades püsib korvpall il. võimsalt troon Ka klubide tasandil on rahvusvaheline jalgpall kõige populaarsem. Näiteks eelmise hooaja Meistrite Liiga kohtumisi jälgis Eestis keskmiselt 27 900 inimest ehk pea kaks korda rohkem kui korvpalli Euroliiga mänge.

Vutikoondis naudib menu Jalgpallikoondis domineerib ka rahvuskoondiste tasemel igal rindel. Näiteks jalgpallikoondise MM-valikmängu Hollandiga jälgis ETV vahendusel 82 000, korvpallikoondise EM-valikkohtumist Montenegroga 38 000 ja võrkpallurite EM-kvalifikatsiooni heitlust Hollandiga 26 000 vaatajat. „Statistikat on mitmesugust, aga kõige populaarsem on kindlasti jalgpall,” kinnitab ka ETV spordiosakonna juht Marko Kaljuveer. Kõige olulisem on see, et jalgpallikoondist tahetakse ka staadionile vaatama tulla. Eesti jalgpallikoondise 2012. aasta EM-

valiksarja kodumänge külastas kokku 45 129 pealtvaatajat, mis teeb keskmiseks 7522 inimest. Korvpallikoondise olulisi mänge Serbia ja Montenegroga külastas Eurobasketi andmetel vastavalt 4800 ja 6000 inimest. Olulist Eesti-Hollandi vahelist võrkpalli EM-valikturniiri matši käis oma silmaga kaemas veidi üle 2500 inimese.

Korvpall valitseb kodukamarat Kui aga vaadata koduste sarjade numbreid, püsib korvpall võimsalt troonil. Näiteks eelmise hooaja finaalseeria mänge jälgis ETV vahendusel keskmiselt 40 000 televaatajat. Võrkpalliliidu andmetel jälgivad nende kõrgliiga kohtumisi TV vahendusel aga 20 000–30 000 silmapaari. Jalgpalli Premium Liiga (eelmisel aastal Meistriliiga – toim) kohtumised jõudsid 2012. aastal aga keskmiselt ainult 4600 inimeseni. Mis puutub kohapeal mänge vaatamas käivatesse inimestesse, tõrjutakse jalgpall aga lausa kolmandaks. Keskmine publikuarv on korvpalli meistriliigal olnud viimastel aastatel alati kaugelt üle 500, näiteks 2009/2010. aasta hooajal tuli keskmiseks publikunumbriks veidi üle 700. Mullu külastas BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikooli finaalseeriat Saku Suurhallis parima näitajana 3500 inimest. Eesti Võrkpalli Föderatsioon tõi numbrid välja suuremate meeskondade, nagu Tallinna Selveri, Pärnu VK ja Bigbank Tartu näitel – põhiturniiril oli keskmine külastatavus 500, play-off'ide ja finaalide puhul 800 ja Schenker Liiga Final 4 puhul 1500 ringis. Eesti jalgpalli meistriliiga keskmine näitaja oli 2012. aastal aga vaid 191.

korvpall

L L A P V R O K R U SU MEIE ÕUEL – U20 EUROOPALUSED! T S I Õ V I R T S I E M SCANPIX TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

SÕBER ANNAB NÕU. Mida suudavad peatreener Andres Sõber ja Eesti U20 noortekoondislased suvisel suurturniiril, näeme juba paari kuu pärast.

Sel suvel on Eesti korvpallisõpradel kodumaal võimalus oma silmaga näha tulevasi Dirk Nowitzkeid, Pedrag Stojakovice, Pau Gasole või miks mitte ka Martin Müürseppasid.

ulevased staarid panevad palli mängu Tallinnas 9.–21. juulini peetavatel U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel. „U20 on vanuseklass, mille liidrid kuuluvad juba Euroliiga klubidesse. Kindlasti näeb Tallinnas tulevasi NBA mängijaid ja seetõttu on ülemaailmne huvi turniiri vastu meeletu,” kinnitas märtsi alguses Eestit külastanud FIBA Europe võistluste divisjoni juht Richard Stokes. „Tules on 20 meeskonda ning tegemist on paljude spetsialistide sõnul olümpiamängude, täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja Euroopa meistrivõistluste järel tähtsuselt neljanda turniiriga maailmas,” lisab Eesti Korvpalliliidu president Jüri Ratas.

Eestlaste kõrged sihid Meestel on õigus: juba praegu kuuluvad paljud Tallinna saabuvad noormehed Euroliiga tiimidesse ning oleks vaid ime, kui ükski siin oma oskusi näitavatest tulevastest ässadest kunagi maailma tugevaimasse liigasse NBAsse ei pääseks. Enamik neist juba end kõrgemal tasemel tões-

tanud noormeestest on nii ehk naa tippklubide vaateväljas, kuid eriti suurepärane võimalus on end tõestada neil meestel, kes veel nii kõrgel tasemel ei mängi. Näiteks eestlastel. Tõele au andes on suurem osa vastaseid vähemalt paberil Eestist tugevamad, ent kui meeskonna eesotsas on nii ambitsioonikas mees nagu peatreener Andres Sõber, kes on isegi välja öelnud, et tahaks oma poistega medalit, ei maksa liiga tagasihoidlikke eesmärke seada. Ka Jüri Ratas loodab, et sinisärgid kasutavad võimalust maksimaalselt. „Ootan meie koondiselt ilusat mängu ning endast maksimumi andmist. Olen kindel, et meie mängijad soovivad ennast igati tõestada. U20 turniir on noorele mängijale parim võimalus korvpallimaailmas endast märku anda,” sõnab Ratas.

Turniir annab kogemusi Kuid sama oluline kui koondise esinemine on ka alaliidu töö. Eesti Korvpalliliit on seni korraldanud nooremate vanuseklasside tiitlivõistlusi ning U20 EMi edukas läbiviimine on justkui peaproov, mis saadaks FIBA-le (Rahvusvaheline

JÜRI RATAS,

EESTI KORVPALLI LIIDU PRESIDENT:

„Käesoleva aasta suurim väljakutse Eesti Korvpalliliidule ja kõigile korvpallisõpradele on Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldamine meeste U-20 vanuseklassis 9.-21. juulil. Tegemist on kõige suurema rahvusvahelise korvpalliturniiriga taasiseseisvunud Eestis, kus osaleb 20 koondist üle Euroopa.“

Korvpalliliit) selge signaali, et Eesti on valmis tulevikus rammusamatki tükki hammustama. „Võtame ühe sammu korraga ja esmalt on oluline tagada suvise turniiri parim võimalik korraldus. Samas olen juba varem välja öelnud, et Eesti Korvpalliliit soovib tulevikus koostöös lähinaabritega läbi viia meeste EM- või MM-turniiri, mille taotlemise eelduseks on edukalt korraldatud noorte tippturniirid,” kinnitab Ratas, kelle sõnul U20 vanuseklassi ja meeste turniiride nõuded peaaegu kattuvad. „Erinevused peituvad vaid nõutavate saalide suurustes ning mõnes teises turniiri mahuga seotud detailis, kuid tingimused osalevatele võistkondadele, kohtunikele, ajakirjanikele, teleülekannetele, sponsoritele jm on samad. U20 turniir on seega ka hea võimalus kogemuste hankimiseks ja organisatsiooni koolitamiseks veelgi suuremate ettevõtmiste tarvis.”

Võidavad sport ja majandus Suvise suurturniiri eelarve saab olema üle 800 000 euro. Tulude pool jaguneb neljaks: väliskapital koosneb võistkondade osavõtumaksudest ja FIBA Euroopa toetusest, kohaliku omavalitsuse ja fondide toetused (EAS, kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Olümpiakomitee, Tallinna Linnavalitsus), sponsortulud ja Eesti Korvpalliliidu omafinantseering. Kuluartik-

litest on kõige suuremateks võistkondade majutus ja toitlustus, millele järgnevad transpordi-, saali-, reklaami- ja telepildi tootmise kulud. Samas rõhutab Ratas, et turniiri toimumine jätab positiivse jälje ka Eesti majandusele. „Osavõtvate võistkondade, mänge vaatama tulijate ja FIBA Euroopa poolt Eesti ettevõtjatele jäetavat kapitali võib hinnata mitmele sajale tuhandele,” toonitab Ratas. Eesti koondis koguneb 10. juunil. Enne suurturniiri on plaanis pall mängu panna kontrollkohtumistes tugevate Hispaania, Leedu ja Prantsusmaa ning mõne lähinaabriga. Esmased koondise kandidaadid on Rauno Nurger (Rapla), Mihkel Schleicher (Rakvere Tarvas), Kristo Mangelsoo (BC Kalev/Cramo), Georg Tambre (Hito), Mario Kirsimaa (Hito), Martin Paasoja (Rapla), Oliver Metsalu (Rakvere Tarvas), Kent-Kaarel Vene (Kaunase Žalgirise noortesüsteem), Martin Jurtom (Rapla), Janari Jõesaar (USA ülikool), Rait-Riivo Laane (Rapla), Sander Saare (Hito) ja Andri Metsaru (Rakvere Tarvas).

ALAGRUPID

EM-il osalevad meeskonnad on jaotatud nelja alagruppi. Turniiri peaareen on Saku Suurhall, millele assisteerib TTÜ spordihall. Välja mängitakse kogu paremusjärjestus – need, kes alagrupist edasi ei pääse, selgitavad omavahel play-off’i süsteemis välja madalamad kohad. ∞ A-alagrupp: Kreeka, Saksamaa, Leedu, Serbia, Gruusia ∞ B-alagrupp: Rootsi, Ukraina, Horvaatia, Türgi, Montenegro ∞ C-alagrupp: Bulgaaria, Läti, Venemaa, Hispaania, Iisrael ∞ D-alagrupp: EESTI, Sloveenia, Itaalia, Prantsusmaa, Tšehhi

TURNIIRI VÕIMALIKKE TÄHTI Dario Saric (Horvaatia, snd 1994) Zagrebi Cibona korvpallur, kelles nähakse tohutut potentsiaali. Pika mängija kohta (206 cm) on Saric väga kiire ja osav ning võib Eurohopes.com-i väitel vähemalt U20 tasemel mängida praktiliselt kõiki positsioone. Vise on tal hea – ka kolmeste puhul – ning pikkade käte tõttu on kaitsjatel teda üsna keeruline blokeerida. See omadus teeb ta heaks ka lauapallide hankimisel. Ka mängulugemine on tal korralik ning ründefaasis võib mees liikuda väga plahvatuslikult. Arenemisruumi nähakse pallikäsitlemisel, lisaks peaks ta ülakeha tugevamaks treenima.

Olexiy Len (Ukraina, snd 1993) USA kolledžiliiga NCAA Maryland’i meeskonna tsenter on äärmiselt atleetlik – pikkust on tal 210 cm, millele lisavad aukartust laiad lihaselised õlad. Oma suuruse juures on Len väga hea jalgade tööga ning tal on korralik platsinägemine. Ka pick&roll’i kaitsemängus on mees tasemel. Kuigi vabavisete tabavusprotsent on tal enam-vähem korralik, võiks ta oma suuruse juures meeskonna lauda paremini kaitsta. Ka palliga tunneb tulevikumees end vahel ebakindlalt.

Mouhammadou Jaiteh (Prantsusmaa, snd 1994) Tohutu füüsilise andega tsenter, kes teenib igapäevaleiba kodumaal Boulogne’ klubis. Kuigi ta pole tsentri kohta meeletult pikka kasvu (206 cm), on tema ülakeha võimas – väidetavalt omavanuste seas üks tugevamaid. Korvi all on Jaiteh vägev, kuid visketehnika korvist kaugemalt vajab hoolimata edusammudest endiselt parandamist. Ka vabavisete tabavusprotsent (56%) pole just parimate killast.

korvpall ULA - FOTOD RAIGO PAJ TEKST OLIVER LOMP

T R O P S A J I S KK VIIM V E L U T D A V KASVATA

ähes, et korvpallihuvi koduvallas on meeletu, otsustasid kolm Viimsi meest – Teet Tiisvelt, Tanel Einaste ja Anti Kalle – 2002. aastal ala arendamisega jõuliselt tegelema asuda. Juba sama aasta oktoobris algas Viimsis treeningtöö ja kuna Anti Kalle oli Eesti suurima sporditarvete müügiga tegeleva firma üks asutajatest, pani kohe esimesel aastal klubile oma õla alla ka Sportland, kellest on saanud klubi suurtoetaja. Sportland on kõigi nende aastate jooksul toetanud klubi korraldatud turniire ja laagreid. Klubi areng on olnud märgatav ja kajas-

”Meie jaoks pole oluline olla.” oma küla parim tub ka numbrites. Esimese aasta lõpuks treenis KK Viimsi ridades 25 korvpallihuvilist, tänaseks harjutab üheksas treenerirühmas kuue treeneri käe all aga juba ligi 170 noort. Kaasatud on lapsed neljas Viimsi valla lasteaias ning kolmes koolis Viimsis ja Pirital. Tuleval aastal avatakse uus filiaal Randvere koolis.

Esimesed pääsukesed Hispaanias 11 aasta jooksul on KK Viimsi erinevad meeskonnad võitnud hulgaliselt koduseid auhindu, kuid klubi prioriteediks on olnud hea esinemine välismaal, kus samuti kõrgetele kohtadele tuldud. Näiteks Euroopa Noorte Korvpalliliiga U16 vanuseklassis on KK Viimsil ette näidata Final Four’i kolmas koht. „Meie jaoks pole oluline olla oma küla parim, vaid eesmärk on mängijate areng, mida saab eestkätt rahvusvahelistes mängudes. KK Viimsi võistkonnad mängivad hooajal kokku umbes 400 võistlusmängu, millest iga viies on rahvusvaheline,” sõnas enda loodud klubis lisaks tegevjuhi ametile 76

korvpalliklubi 2002. aastal loodud KK Viimsiju ba nii on Sportlandi abiga jõudnud ku on kaugele, et esimesed kasvandi litsdejamaale siirdunud Euroopa korvpalli va Hispaaniasse.

TLAND I H E M U K I V ka peatreeneri kohustusi täitev Tanel Einaste. Tänu rahvusvahelisele kogemusele on KK Viimsi ka juba esimesi magusaid vilju noppinud ning kolm klubi endist kasvandikku on siirdunud Hispaaniasse. Emil Metson ja Sander Hüüdmaa pallivad oma vahenditest Gran Canaria korvpalliakadeemias, KK Viimsi seni suurim kordaminek on aga Karl-Robin Jürjens, kellega eelmisel suvel sõlmis lepingu Hispaania korvpalli

kõrgliiga klubi Sevilla Cajasol. Jürjens jäi ka EuroCupi sarjas mängivale Cajasolile silma Euroopa Noorte Korvpalliliigas ja hispaanlased otsustasid poisi eelmise aasta kevadel enda juurde testimisele kutsuda. Võõrustajad jäid nähtuga rahule. „Ta jättis treeneritele väga positiivse mulje ning mingil hetkel tehti ettepanek pikemaajaliseks koostööks: sõlmiti leping 2+6, mis tähendab, et mõlemapoolse soovi korral võidakse kahe aasta pärast kontrahti pikendada,” selgitas Einaste. „Karl-Robin elab Hispaanias professionaali elu. Ta osaleb kaks korda päevas treeningutel, mis Eestis oleks võimatu. Elamise, õppimise ja

KÜLATURNIIRIST TASEMEL VÕISTLUSEKS KK Viimsi korvpalliklubi asutaja Tanel Einaste peab klubi üheks olulisemaks saavutuseks ka Viimsi Sügisturniiri, mille näiteks Eestimaa Spordiliit Jõud valis suisa Harjumaa parimaks spordisündmuseks. Kokku on turniiri korraldatud kaheksa aastat, eelmisel aastal võõrustati juba seitset välismeeskonda, osalejate seas olid näiteks Moskva, Peterburi, Riia ja Helsingi klubid. „Olles kõik need aastad turniiri vedanud, on hea näha, et n-ö küladevahelisest mõõduvõtust on kasvanud tõeliselt kõrgetasemeline spordisündmus. Seda nii korralduse kui ka sportliku poole osas,” märkis Einaste. „Tahaks tänada kõiki, kes nende aastate jooksul on Sügisturniiril osalenud või on ühel või teisel moel turniiri õnnestumisse kaasa aidanud. Ilma ühegi eelmise turniirita ei saaks ju olla järgmist. Tänan kogu korraldustiimi nimel suure tunnustuse eest ja lubame juba uuel aastal veelgi paremal tasemel olla. Olete kõik oodatud saali korvpallipeost osa saama,” lisas Einaste. 2012. aasta Sügisturniiri võidukarikas viidi Moskvasse. KK Viimsi meeskondadele kuulusid vastavalt turniiri kolmas ning seitsmes koht. Läbi ajaloo on võidukarikas Viimsisse jäänud kahel korral, aastatel 2007. ja 2008.

MÕELDUD, TEHTUD. Teet Tiisvelt, Tanel Einaste ja Anti Kalle panid käima ambitsioonika korvpalliklubi.

taskuraha eest hoolitseb klubi.” Kui Eesti tahab kasvatada tuleviku tarbeks häid mängijaid, on Jürjensi-sugused edulood hädavajalikud. Einaste hindab meie noorte tehnilist taset küll heaks ning kuni U14 vanuseklassini suudetakse pea kõigiga võrdselt mängida, kuid edasi läheb raskeks. „Füüsilises ettevalmistuses jääme me alla, aga pole ka imestada. Näiteks Sevilla Cajasol U16 ja U18 noored treenivad viiel päeval nädalas esmalt tund aega jõusaalis ja siis kaks tundi palliga. Meil pole see võimalik,” nentis Einaste.

Eesmärk leida andekaid noori Kaugemas tulevikus, kui klubi veelgi laieneb, ei välista Einaste ka täiskasvanute korvpalli meistriliiga poole piilumist, kuid kuna Eesti mõistes kõige kõrgemale tasemele ei soovi klubi niisama osalema minna, vaid ikka medaleid püüdma, ei taheta nõnda palju ette rutata. KK Viimsi keskendub esialgu noorte kasvatamisele. „Meie eesmärk on leida ja kasvatada andekaid noori ning kõige teravam fookus on suunatud kvaliteetsele algõppele, individuaalsetele oskustele, aga ka professionaalse suhtumise, käitumise ja toitumise õpetamisele. Ja nagu näha, on see seni end õigustanud,” märkis Einaste, kes on Viimsi korvpalli edendamise eest pälvinud ka Harjumaa Kultuurkapitali preemia. „Aga kui kunagi võtame ette meistriliiga teekonna, tahaksime oma meeskonna panna kokku enda õpilaste baasil, mitte kokkuostetud võõrastest.” KK Viimsi on algusest peale pidanud oluliseks klubi identiteedi loomist ja nii toimivad äratuntavate võistlusvormide, logo ja muu brändide kõrval aktiivselt ka klubi veebilehekülg ja Facebooki leht. Kui Viimsi noor tahab klubi tegemistest osa saada, ootab KK Viimsi enda ridadesse uusi noori. Ideaalse korvpalluri juures on oluline küll andekus, kuid sellest tähtsaimad on tahtmine ja sihikindlus, aga ka rutiinitaluvus, mida tippsportlaseks olemine nõuab. „Treener on kindlasti väga oluline, aga kokkuvõttes saab tema sind vaid aidata. Mõtle läbi, kui väga sa korvpalluriks tahad saada ja mida oled edu nimel valmis tegema. Vähesed jõuavad profiks, aga kui midagi teed, siis tee seda pühendumusega, et aastaid hiljem poleks sul iseendale etteheiteid,” kõlas Einaste sõnum noortele korvpallurihakatistele. 77

is jõuaks d n o ko ti es E t E . ia p o to Ei, see ei ole u alal kõigi u g än im al sa al im se ar maailma popula , on täna veel ile iir rn tu e st tu is n u te ri korvpallu rvpallis on o ak av n tä t n E a. d ta ju raske ette ku sti võimalik. ie tä l te ta as ia h lä a b ju see

S I D N O O K U S S EESTI KO OLÜMPIALE! JUBA KOLME ? T S A R Ä P A T S AA TANAVAKORVPALL.EE TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

uidas sai tänavakorvpallist ülipopulaarne mäng? Peagi pärast korvpalli leiutamist 1891. aastal ja mängimise alustamist koolides hakkasid omapärase alaga tegelema ka slummides elavad mustanahalised spordihuvilised. Korvpall tuli tänavatele ja tekkisid mitmed mustade meeste liigad, nagu näiteks Black Basketball League. 1920. aastatel olid moodustunud juba tänavakorvpalli mõistes tõelised tipptiimid. Kuulsamad neist Harlem Renaissance (Rens) ja Original Celtics. Klassikalisele korvpallile alternatiivse ala meeletu areng ei jäänud märkamata ka erinevatel promootoritel ning juba pärast II maailmasõda hakati korraldama mitmeid kohtumisi tänavalt sirgunud mustade ja akadeemilist korvpalli esindavate valgete vahel.

Julius Erving NBA vägevate sekka kerkisid. Järjest enam parimaid mustanahalisi pallureid siirdus maailma tugevaimasse liigasse ning kui algul võis karta, et tänavakorvpall sureb tasapisi välja, siis tegelikkuses ala kandepind aina suureneb. Esiteks jäi mustadele proffidele suisa auasjaks osaleda suvel ehk NBA hooaegade vahepeal tänavakorvpallivõistlustel. Siin pidid mehed tõestama, et nad suudavad veel ka „päris” korvpalli mängida. Teiseks on täna-

”Saalikorvpallis oleks sarnased etulemused ulm valdkonnast.”

vakorvpalli vastu võtnud ka muu maailm, sealhulgas Eesti. Siinne esimene turniir peeti tollase Tänavad kui kasvulava Eesti Korvpalliliidu peasekretäri Peeter Piir professionaalse ja amatöörkorvpalli Ainsami eestvedamisel Tallinna vanalinnavahel ületati lõplikult, kui mehed tänavalt päevade raames 1993. aastal Vabaduse välnagu Wilt Chamberlain, Lew Alcinder ja jakul. Ainsami juhtimisel kasvas turniirisüsteem üleriigiliseks ning võistlussari elas 10 aastat. Teiste tänaval korraldatavate spordialade massilise pealetungi 18. mai – Tallinn tulemusel vajus 2003. 25. mai – Tartu – Lõunakeskuse parkla aastal tänavakorvpall 08. juuni – Rakvere – Põhjakeskuse parkla Eestis varjusurma, kuid 15. juuni – Otepää – Oti pubi esine varem ise turniiridel 13. juuli – Tabasalu osalenud aktivistid 20. juuli – Pärnu – Pärnu Keskus (EMi finaalid Eliit sarjas) 10. august – Tallinn – Vabaduse väljak (EMi finaalid) otsustasid sarja 2006. aastal taaselustada

2013. AASTA HOOAJA KALENDER

Eesti meistrivõistluste egiidi all ning see toimib tänapäevani. Nüüdseks on selgunud, et tänavakorvpalli panustamine oli ainuõige samm. Rahvusvaheline korvpalliliit (FIBA) esitas tänavu veebruaris ametliku taotluse 3 x 3 tänavakorvpalli võtmiseks 2016. aasta Rio de Jainero olümpiamängude kavasse. Maailma olulisemale spordivõistlusele jõudmiseks on oluline ala publikuhuvi, mis peaks olema tänavakorvpallurite trumpässaks tagataskus. Näiteks 2010. aastal Singapuris peetud noorte olümpiamängudel oli tänavakorvpall ainus ala, mille piletid olid välja müüdud. Ka ala vedajad Eestis, kes samuti lisasid FIBA taotlusele oma toetusavalduse, on tuleviku osas lootusrikkad. Otsus langetatakse sügisel. „Atraktiivsus on kõige olulisem. Näiteks hetkel on olümpial 34 erinevat ujumisvõistlust, kuid vaid 2 korvpalliala – meeste ja naiste võistlus –, mille piletimüügist ja teleülekannete õigustest teenitakse aga kordades rohkem,” tõi Eesti tänavakorvpalli eestvedajate hulka kuuluv Reigo Kimmel hea näite. „Tõenäosus, et 3 x 3 korvpall saab olümpiaalaks, on meie hinnangul suurem, kui see, et maadlus tagasi valitakse.”

Eesti tase annab lootust Kuigi tänavakorvpallis võib võistkondade suurus varieeruda, on just Kimmeli mainitud 3 x 3 formaat see, milles toimub suurem osa rahvusvahelise egiidi all peetavaid võistlusi. Põhiline erinevus tavakorvpallist on see, et mäng toimub ühe korvi all ja et viie põhiviisiku mehe ja vahetusmängijate asemel on võistkonnas 3+1 mängijat. Mänguaeg on kümme minutit, mis garanteerib 79

korvpall selle, et kõik mehed rabelevad terve mängu, kas või ninast vere välja. „3 x 3 korvpalli reeglistikku on viimaste aastate jooksul oluliselt arendatud, eesmärgiga teha see atraktiivsemaks publikule ja televaatajatele. Peamiseks muutuseks on

"See tähendab efektsemaid pealtpanekuid ja paremat visketabavust." olnud mängu kiire jätkumine pärast korvi, mis tähendab mängijatele 10 minutit täistempo ja täie tähelepanuga mängimist. Lähiaastatel hakatakse mängima ’6 suuruse palliga, mis tähendab efektsemaid pealtpanekuid ja paremat visketabavust, kuid vaid neile, kes seda on eelnevalt harjutanud,” märkis Kimmel. Ehk siis pole päris nii, et tulevad Kristjan Kangur, Janar Talts ja Gregor Arbet ning teevad kõigile tänavakorvpalliässadele tuule alla. Kuigi ka Eesti tänavakorvpallivõistlustel on sageli osalenud meistriliiga või isegi koondise paremikku kuuluvad mängijad nagu Rain Veideman, Timo Eichfuss, Tanel Kurbas ning ala algusaastatel isegi legendaarsed Aivar Kuusmaa, Gert Kullamäe ja Ivo Saksakulm, on Eesti tänavakorvpalli tipud siiski teised mehed. Ja nende tase on hirmkõva! Et Eesti esindusmeeskond võidab USAd või mõne muu suure korvpalliriigi koondist, on üsna sage nähtus igas vanuseklassis. Tänavakorvpalli Eliit sarja paremad on aastaid käinud Euroopa suurimal tänavakorvpalliturniiril Moskvas, kus näiteks 2010. aastal õnnestus teenida hõbemedalid ja 5000 USA dollarit auhinnaraha. Ateenas peetud täiskasvanute maailmameistrivõistlustel jagas meie koondis 16.–17. kohta. Ka noorte tase on muljetavaldav. Tunamullu said eestlased Riminis peetud U18 maailmameistrivõistlustel 4. koha, mullu oldi Madridis seitsmendad. „Saalikorvpallis oleks sarnased tulemused ulmevaldkonnast,” mõtiskles Kimmel.

Arenguruumi veel on Reigo Kimmel loodab siiralt, et Eesti ei jää olümpiakursil liikuvast muu maailma 3 x 3 korvpallirongist maha. Kuigi praegu on nii mängijate kui ka korralduslik tase soodne ning ka Eesti Korvpalliliit on oma head tahet loodud 3 x 3 komisjoniga üles näidanud, ei tohi loorberitele puhkama jääda. 80

Arenguruumi professionaalsuse poole on veel küllaga. „Taseme hoidmiseks ja võimalik, et suurturniiridel medalitele konkureerimiseks on vaja teha rohkem ettevalmistustööd. Meil tuleb lähiajal veelgi rohkem panustada ja pingutada,” kinnitas ta ja tõi ühest vajakajäämisest näite. „Kui mitmed teised riigid teevad mängijatega mitmekuulisi ettevalmistustsükleid, siis Eestis on ettevalmistused mängijatega jäänud senini piiratuks. Unistame ka spetsiaalkattega väljakust, et pakkuda Eesti meistrivõistluste tavaetappidel paremaid mängutingimusi, aga miks mitte tuua ka mõni suurturniir Eestisse.” Sel aastal algab suvine 3 x 3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste sari 18. mail Tallinnas. Korvpallihuvilised võivad veeta sportliku laupäeva ning vähemalt ühel etapil osalenud tavaharrastajal võib avaneda võimalus pääseda 2014. aasta NBA All-Star

mängu vaatama (täpsemalt: www.tanavakorvpall.ee). Kes tegelevad korvpalliga aga tõsisemalt, ei tohi unustada kõige olulisemat fakti. „Eestil võib kolme aasta pärast olla reaalne võimalus olümpiamängudel korvpalli mängida, kuid selleks tuleb mängijatel harjutada ning korvpalliliidul ja 3 x 3 turniiride korraldajatel pingutada ja panustada,” märkis Kimmel, kes ootab turniiridele mängima üha rohkem ka tavakorvpallis nime teinud mehi. „Eks vaatame, mis hakkab saama, kui Eestil on vaja Riosse esindusmeeskond välja panna.” Kui juba kõige olulisemale võistlusele jõutakse, pole enam miski võimatu. „10-minutilise mängu jooksul jäävad seisud tihti tasavägisemaks kui saalikorvpallis ning harvad ei ole olukorrad, kus nõrgem võistkond mängu viimastel sekunditel mõne hullu viskega võidab. Viimati juhtus sedasi lausa maailmameistrivõistluste finaalis,” tõi Kimmel näite.

EESTLANE SKOORIS LEBRON JAMES’I JUHENDAMISEL Martin Jurtom võitis Sprite’i 2012. aasta Eesti tänavakorvpalli kampaaniavõistluse ning teenis pääsme NBA All-Star nädalavahetusel toimunud Sprite Uncontainable mängu finaalvõistlusele. Veebruaris peetud show-mängus läksid vastamisi LeBron James’i juhendatav Sudden ja Kobe Bryanti taktikepi all tegutsenud Intense. Jurtom ei jätnud maailmastaaride silme all midagi juhuse hooleks, tõusis 11 punktiga Suddeni resultatiivseimaks ja aitas oma tiimil võita skooriga 58 : 57. „Algul ei saanud kuidagi vedama,” rääkis Jurtom portaali ghettogames.lv vahendusel. „Kuid pärast kahte AND1 ehk veaga sissevisatud viset läks ka minu mäng käima. Parimaks hetkeks pean LeBroni tunnustust pärast lisaajal saadud võitu!” Show-mängul osales kokku 24 mängijat 12 riigist, teiste seas mitmed tuntud Sprite Slam Dunk pealtpanekuvõistluse sarjas osalejad – Troy McCray, Andrew Pickwell, Werm, Chase, Kid Dynomite ja James Hinnant, mistõttu oli mäng täis show-elemente, üheks parimaks Brandon Lacue vabaviskejoone lähedalt sooritatud pealtpanek. Pärast mängu sai Jurtom vestelda ka võistkonna abitreeneriks olnud Iisraeli koondise ja Cleveland Cavaliersi mängija Omri Caspiga, kellele eestlased on suvisest EMi valikuturniiri mängus lisaajal saadud kaotusest hästi meeles. Jurtomi show-mängu tegemisi võivad huvilised näha Youtube’ist.

uudised

SPEEDO UJUMISPRILLID TRIATLONIHOOA

JAKS

SPORTLANDIS ON SAADAVAL LAI VALIK SPEEDO UJUMISPRILLE, MIS SOBIVAD IDEAALSELT BASSEINIS JA AVAVEES UJUMISEKS NING TRIATLONIKS. NEIST NELI MUDELIT SOBIVAD IGAL TASEMEL TRIATLEETIDELE. AQUAPULSE MAX on uus mudel, mida kiidavad ja kasutavad ka tipptegijad. Näiteks Eesti eliittriatleet Kirill Kotšegarov. Mudeli populaarsuse aluseks on ideaalne istuvus, mille tagab IQ Fiti tehnoloogia. Mugav prilliraam rahuldab ka kõige nõudlikumat kasutajat ning prillirihmade uudne reguleerimine tagab lihtsuse ja mugavuse. FUTURA BioFUSE on Speedo klassika ja üks kõige populaarsemaid mudeleid. Speed Fiti kiirreguleerimine, laiad klaasid ning ainulaadne Antifog Ultra süsteem teevad neist prillidest mugavad ja vastupidavad spordivahendid. FUTURA BioFUSE FEMALE on uudse lahendusena saadaval populaarse mudeli naisteversioon. Sama tehnoloogiaga, kuid kitsama raami, väiksemate klaasidega ning naiselike värvidega on see mudel igale naisele ujumiseks ideaalne kaaslane. FUTURA ICE PLUS on samuti Speedo üks klassikalisemaid mudeleid, mida leidub ka lasteversioonina (6–14-aastastele). Soft Frame´i tehnoloogia tagab eriti pehme raami, mistõttu need on väga mugavad ka pikkade treeningute ajal. Antifog Ultra tehnoloogia tagab ideaalse ja kauakestva kaitse udu vastu.

SÜSIVESIKUTEVABALT SUVELE VASTU! NAISED, NEIUD JA NOORIKUD – AGA MIKS MITTE KA ÜLEKILODE KERGE TEKKIMISE PÄRAST MURETSEVAD HÄRRAD – LUGEGE NÜÜD TÄHELEPANELIKULT! SiS GO HYDRO tabletid on mõeldud vedelikuvaru kiireks taastamiseks, olles ka väga madala kalorisisaldusega. SiS GO HYDRO tabletid sisaldavad naatriumit ja teisi elektrolüüte, mis aitavad intensiivse treeningu ajal vedelikukaotusega paremini toime tulla. Kasutamine on lihtsam kui hommikukohvi tegemine – lisage üks tablett veeklaasi või joogipudelisse, et suurendada vedelikuvarude teket. Saadaval on marja- ja sidrunimaitseline. Küsige kaupa Sportlandist ja Rademarist!

Futura BioFUSE Female

BOND SAI JÄRJE! UUS PARFÜÜM JAMES BOND 007 OCEAN ROYALE ON VÄRSKENDAV JA SEIKLUSLIKULT ENESEKINDLA ALATOONIGA JÄRG JAMES BOND 007 SIGNATUURPARFÜÜMIDE SARJALE. Virgutavat värskusepuhangut pakkuv ning energiast tulvil päevane parfüüm ammutab inspiratsiooni maailma kuulsaima salaagendi ohtlikust väljapeetusest ning kompromissitust mehelikkusest. Parfüümi Ocean Royale veenoodid sukelduvad Kariibi mere eksootilistesse voogudesse ning on värskendavaks kombinatsiooniks sensuaalseist ja samas rikkalikult mehelikest komponentidest.

ZOOTI TRIATLONIVARUSTUS ÜLEMISTE JA ZEPPELINI SPORTLANDIS Sportlandist leiab klient endale spetsiaalsed ZOOTi triatlonikostüümid ja jalanõud ning Bottecchia jalgrattad. Kolme erinevat spordiala ühendav triatlon nõuab lisaks harrastaja mitmekülgsusele ka väga erinevat varustust.

Zoot on ülemaailmne liider triatlonivarustuse kategoorias. Zooti kollektsioonist leiab piisavalt maailmatasemel tooteid, et katta ka kõige nõudlikuma sportlase vajadused pealaest jalatallani – nii jalatsid, riided, mütsid, kalipsod kui ka muu vajaliku.

ÜLIKERGED EARTHKEEPERS®

CASCO BAYD Hind 54.95 SAADAVAL SPORTLANDIS JA TIMBERLANDIS

KINGAD ON IGAVAD KANNA KETSE Riideid on palju, Chuck Taylor’it on üks!

CHUCK TAYLOR ALL STAR | 59,95 erinevad, kõrged ja madalad ketsid, palju värve.

NEW ERA PRESENTS

spordi värvid Jookse, tantsi, mängi tennist ja käi trennisaalis erksavärvilistes riietes – see annab energiat veelgi juurde!

adidas el joogipud € 11,95

cCartn Stella M vöökott 49,95 €

adizero kleit tennise 89,95 €

slide duramo ijalatsid bassein 14,95 €

ower studio p särk g treenin € 6 42,9

y cCartne Stella M k li e se tennise 59,95 €

adidas fast bra 34,95 € y cCartne Stella M pp jooksuto € 5 59,9

y cCartne Stella M id s k ü jooksup 54,95 € ol climaco kott g in treen € 5 37,9

adidas att joogam 34,95 €

karolin kuusiku stiilinipid: ● kanna joostes kas võid ühte erksa-

toonilist asja – siis oled rohkem nähtav teistele „liiklejatele“. ● kanna treeningriideid kihtidena,

et sul oleks võimalik neid ühekaupa eemaldada ja keha tempaeratuuri reguleerida.

ner roadrun kk ja u s k joo € 5 ,9 9 8

adipure 360 trainer gjalats ● kõrgmoe trendid on jõudnud ka in n e tre spordi maailma. Moelavade lemmik84,95 €

värvid – sinine, roosa ja kollane on esindatud ka moodsatel trenniriietel.

Parim valik Oâ&#x20AC;&#x2122;Neill tooteid Eestis: O'Neill Rocca Al Mare Keskus, Paldiski mnt 102, Tallinn 13522, E-P 10-21

101

102

103

104

105

106

Parim valik Oâ&#x20AC;&#x2122;Neill tooteid Eestis: O'Neill Rocca Al Mare Keskus, Paldiski mnt 102, Tallinn 13522, E-P 10-21

stoori

- FOTOD PUMA TEKST SASS HENNO

U K I L T R O SP PEOLOOMA LUGU Kui Puma esmakordselt 1948. aastal poodidesse jõudis, oli tema tooteks üks tolle aja kohta äärmiselt innovaatiline jalgpallijalats. See oli suure hüppe algus.

uba 1950ndatel lõi Puma profispordivarustuse maailma ukse jalaga lahti. Nimelt üsna kohe pärast firma asutamist lõi Rudolf Dassler, Puma vaimne isa, sissekeeratavate „korkidega“ jalkajalatsid. See oli suur edasiminek ning sellest algas pikaajaline sõprus Puma ja sadade profimängijate vahel.

Tippsport ja elustiil 1960. aastate teisel poolel võtab Puma ette järgmise hüppe ja toob turule uuenduslikud, sisetallaharjastega „MEXICO 1968“ jooksujalatsid. Tulemust ei tulnud kaua oodata. Mitmed Ameerika kergejõustiklased purustasid seda mudelit kandes maailmarekordeid just enne 1968. aasta olümpiamänge, mis omakorda viis ootamatu tulemuseni – Mexico City olümpiaks oli see mudel keelustatud kui „sportlasele liiga ohtlik.“ Maailm pole alati Puma julgete hüpete jaoks valmis olnud. Puma olümpiamoeuuendused läksid kaubaks aga 1998. aastal, kui sõlmiti leping moedisainer Jil Sanderiga. Pool Puma tooteperekonnast pole 108

tänaseks enam ammu profispordivarustus, vaid elustiilikollektsioonid. Muutunud on ka see, et täna pole enam probleemiks Puma riietes ööklubisse pääsemine. Varem leiti, et niisugune dresscode on liialt sportlik. Nüüd aga on tantsusaalid ja öölokaalid Puma-peoloomade päralt.

„Täna pole enam ma probleemiks Puse riietes ööklubis pääsemine.“ Uute sihtide teel 21. sajandil on Puma otsinud uusi valdkondi, kus oma mänguline loomus maksma panna. Puma purjede all jaht stardib Volvo Ocean Race`il aastal 2008. Aasta hiljem allkirjastab Puma lepingu Usain Boltiga, kes tõestab end peagi kui maailma kiireim mees, lüües nii 100 m kui ka 200 m maailmarekordid. Tema vaba ja elurõõmus loomus saab Puma sponsorlepingukandjaks ka hilisematel aastatel.

Ei, Puma ei ole ikka veel ajamasinat ehitanud, nad lihtsalt teavad, mida tulevik ootab. Kaugusesse hüppava kassi märk on märk teadmisest, kuidas olla esimene, teerajaja ja pioneer paljudes asjades. Elus, spordis. Kõikjal. Ja jäädes mõneti truuks läbi aastate ka oma 1968. aastal sündinud disainijoontele. Kuid sisu Puma tulevikutehnoloogiates on muutunud. Puma tulevikujalanõud on ülimalt kerged, elegantse tehisseemisnaha elemendiga ja neopreenist keelega. Puma Trinomicu sarja kuusnurgad korduva elemendina nii taldades, kannatugedes kui ka aasades, ning kindlasti toon toonis nailoni ja loodussõbraliku kunstseemisnaha kooslus loob ultramodernse terviku.

112

113

114

115

116

117

elustiil

MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND TEKST OLIVER LOMP

, S A T A R I L A V ! S A T A R A LINN itustel on Osalejate arv erinevatel spordiür rahvas. tõestanud, et eestlane on jalgratta Kuid millal jõuame selleni, et kaima linnatänavatel näeme eelistatu ralikku liiklusvahendina keskkonnasõb kaherattalist? Ja just linna-, mitte maastikuratast! 118

algrattaga sõitmise kasulikkus inimese tervisele pole ilmselt kellelegi uudiseks. Sportlik liikumisvahend aitab kontrolli all hoida kaalu, teeb südamele head, turgutab immuunsüsteemi ja aitab kevadväsimuse vastu. Rattasõit ei põruta põlvi ning on jõukohane ka ülekaalulistele, lisaks mõjub see keskkonnasäästliku sõiduvahendina inimese tervisele ka kaudsemalt. Aga jalgrattasõit annab veel nii mõnegi positiivse tulemuse, mille peale kohe esialgu tullagi ei oskaks.

Rattasõit tõstab töövõimet Joonistagem silme ette pilt tublist tööinimesest, kes sõidab hommikul jalgrattaga tööle. Arvestades seda, et linnades liikuvate autode hulk aina suureneb, saab vähemalt suurlinnainimene rattaga kiiremini pärale. Cardiffis korraldatud uuring näitas, et tipptunnil ei liikunud autojuht 60 minuti jooksul poole ajast mitte meetritki ning masina keskmiseks kiiruseks sai 11 km/h. Jalgrattasõitja liikus peaaegu kogu selle aja ning tema keskmiseks kiiruseks tuli 25 km/h. Seega, ta jõuab tööle kiiremini ja – üllatus-üllatus – töötab usinamalt kui kolleegid. Bristoli ülikoolis 200 inimese seas läbi viidud uuring näitas, et inimesed, kes enne tööpäeva füüsilisi harjutusi teevad, on võimekamad. Nad tegid vähem tööpause ja pidasid tähtaegadest paremini kinni. Lisaks tõstavad harjutused motivatsiooni ja aitavad hoiduda stressist. See kõik ei jää õiglastele ülemustele kindlasti märkamata.

Boheemlased ja spordimehed Tubli tööinimene, kes on oma bossilt just kiita saanud, sõidab nüüd koju. Mõned skeptikud räägivad, et rohke liiklusega tänavatel on jalgratturitel heitgaasi tõttu ebamugav liigelda. Tegelikkuses aga, kuna jalgratturid sõidavad erinevalt autodest teepervel, mõjutavad heitgaasid autojuhte viis korda enam kui jalgrattureid. Praegu Tallinna tänavatel liikudes võib näha, et põhiline rattaga sõitja on vahva boheemlane, kes salli lehvides oma päevinäinud kaherattalisega agaralt sihtkohta väntab, või uhketesse dressidesse mähitud spordihuviline, kes on enda sõiduvahendiks valinud vingete amortide ja mitmekümnekäigulise maastikuratta. Uuema kooli klassikaline linnaratas, mis on inimese põhiliseks kaherattaliseks sõbraks suuremates Lääne-Euroopa linnades, on aga mingil põhjusel sama harv nähtus, nagu satuks Eesti mõistes eksootiline ninasarvik presidendi vastuvõtule.

Linnaratta eelised 1966. aastal nime saanud maanteeratas hakkas tavarattast lahku kasvama 70-ndatel. Praeguseks on paljudes riikides, eelkõige Ida-Euroopas, just see rattaliik inimeste seas populaarseim. Kahjuks ka linnas. Ometi on linnarattal palju eeliseid. Sportland, kelle kauplustest saab osta selliseid kvaliteetkaubamärkide kaherattalisi nagu Bottecchia ja Esperia, tahab eestlaste harjumust muuta.

„Tahame inimestele selgeks teha, et linnas ja kruusateedel sõitmiseks, eriti kui ratas on transpordivahend, on linnaratas oluliselt parem valik, kui siiamaani popp olnud maastikuratas,” kinnitas Sportlandi

Amsterdamis on 40% kõikidest iliikumisvahend test jalgrattad. välispordivahendite kategooria juht Dima Smirnov ja loetles mõned põhjused. „Siledam rehv tagab parema veeremise, suurem jooks ehk ratas tagab suurema kiiruse väiksema pingutusega ning mugavam sõiduasend – näiteks pehmem sadul, ei eelda spetsiaalseid rattapükse.”

Sobib ka kergemaks matkaks Lisaks on linnaratta eelistajatel võimalus valida erineva disaini, aga ka värvi vahel ja tavaliselt on näiteks Bottecchia rattal

juba hinna sees linnas liiklemiVaata kuumi seks vajalikud rattapakkumisi lisaelemendid, lk 124! nagu pakiraam või tuled. Muretsema ei pea ka need linlased, kellele puhkuse ajal või nädalavahetuseti meeldib suvila lähistel inimkonna ajaloo ühe geniaalsema leiutisega ringi tiirutada. Kui just pole plaanis päris randa või metsa minna. „Maastikurattal on selge eelis mudastel ja liivastel teedel ning tänu amortidele ka juurikaterohketel metsaradadel. Linnarataste rehvi laius ja muster on aga piisavalt head, et sellega tavalisi rattamatku ette võtta või maakohtades kruusateid läbida,” märkis Smirnov. Need, kes aga armastavad ilmtingimata ekstreemsemaid tingimusi nagu metsaalused või auklikud teed, võivad valida kesktee. „Viimasel ajal on heaks variandiks kujunenud hübriidrattad, mis tähendab sisuliselt, et linnaratta omadustele on juurde lisatud amort, mis aitab põrutamist vältida,” selgitas Smirnov.

FAKTE JALGRATTA AJALOOST Kuigi ametlikult kuulub jalgratta leiutamise au saksa parun Karl von Drais'ile 1817. aastast, oli sarnaseid kavandeid tehtud juba aastasadu varem. Esimene teadaolev neist 1493. aastal Leonardo da Vinci õpilase Gian Giacomo Caprotti poolt. Von Draisi “jooksev masin” polnud siiski mehaaniline ja sisuliselt oli see ratastel sadul, mida tuli jalgadega lükata. Esimese pedaalidega jalgratta leiutas šotlane Kirkpatrick MacMillan 1839. aastal. Kuigi vahepeal püüti eksperimenteerida – näiteks kasutati ülisuurt esimest ratast – jäid 20. sajandi insenerid siiski tänapäeval tuntud disaini juurde. Bottecchia, mille ajalugu ulatub juba eelmise sajandi 20-ndatesse, sõlmis sel aastal lepingu kõrgetasemelise profitiimi Cervélo TestTeam'iga. 1989. aastal asutatud Esperia aga on levinum tavainimeste sea – nüüdseks toodetakse 300 000 jalgratast aastas.

TRADITSIOONID. Itaalia jalgrattatootjatel on seljataga pikk ja väärikas ajalugu.

119

elustiil Tutvu kogu ratta valikuga veebis! www.sportland.ee

KUUM JA TRENDIKAS. Linnaratas on mugav, praktiline ja soodne liiklusvahend. Sportland pakub laia valikut maailmas üha populaarsematest Bottecchia ja Esperia kaherattalistest.

LINNARATAS RUULIB. Rattasõit on Euroopas niivõrd popp, et Amsterdami ja Kopenhaageni rattaparklates ei pruugigi olla kuigi lihtne vaba kohta leida. Isegi talvel mitte.

Eesti, Tallinn ja muu maailm Maailma jalgrattasõbralikumate riikidega võrreldes on Eestil ja Eesti inimestel veel kõvasti arenguruumi. Nagu ka Tallinnal võrreldes Lääne-Euroopa ja USA linnadega. 760 000 elanikuga Amsterdami võib julgelt kutsuda maailma jalgrattapealinnaks, kuna seal on suisa 40% kõikidest liikumisvahenditest jalgrattad. Euroopas on selles vallas esirinnas ka näiteks Basel, Barcelona, Berliin ja Kopenhaagen. Taani pealinna kõikidest tööealistest inimestest on koguni 32% mõistnud, et tööle on kõige odavam ja lihtsam sõita just jalgrattaga. Transpordiks kaherattalise kasutamise mõistlikkusest on aru saanud ka paljud USA linnad nagu Portland ja San Francisco. 120

Millal näiteks Tallinn jõuab selliste numbriteni või kas üldse jõuab, pole teada, aga et trend on tõusuteel, on Smirnov lootusrikas. „Rattaspordi populaarsus on tänu rat-

Ko p e n h a a g e n i elanikest 32% eelistab tööle a. sõita jalgrattag tateede arvu suurenemisele ja rahvaspordi ürituste hulga kasvamisele viimastel aastatel taas tõusmas ja sama võib öelda ka rataste müügi kohta. Ka linnarataste müügis näeme tasapisi kasvu, mis tähendab, et inimesed kasutavad ratast aina rohkem ka

igapäevaelus,” sõnas Smirnov rahulolevalt.

Itaalia rataste võidukäik Sportlandi valikusse kuuluv Esperia asutati 1989. aastal ning praegu müüb see jalgrattaid üle maailma, eriti suure populaarsuse on need saavutanud Austraalias. Bottecchia ajalugu ulatub kaugemasse aega. Firma asutati esimese itaallasest Tour de France’i võitja Ottavia Bottecchia ja Carnielli perekonna poolt 1926. aastal. Kuigi Bottecchia järgmisel aastal müstilistel põhjustel suri, jätkas firma rataste tootmist ning juba 1940. aastaks valmistas Bottecchia rattaid juba üle saja inimese. Nüüdseks kasutavad Bottecchia rattaid mitmed jalgrattatiimid üle maailma, nagu ka väga paljud tervisesportlased ja lihtsalt linnas liikujad.

M端端gil ainult Sportlandis!

nõuanne RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

KUIDAS VALIDA RATAST? „Uue ratta ostu puhul peaks ennekõike endale selgeks tegema, kus ja kui palju on plaanis seda ratast kasutada,” sõnab Sportlandi jalgrattaspetsialist Dima Smirnov.

astavalt vajadusele saab inimene valida mitme ratta kategooria vahel: maastikurattad, linnarattad, maanteerattad ja hübriidrattad.

Maastiku-, linna- või hübriidratas? „Maastikurattad on mõeldud sõitmiseks vahelduval maastikul, selle eripäraks on sportlik raami geomeetria, tugeva mustriga rehvid ning suur käikude arv,” selgitab Dima Smirnov. „Maastikurataste välimus on suhteliselt agressiivne ning pigem on maastikurattad seepärast meeste lemmikud.” Kui eestlane kipub eelistama maastikuratast, siis mujal maailmas on enim levinud hoopis linnaratas. „Linnarattaid iseloomustab suurem (28”) rataste mõõt, siledam ja kitsam rehv, ilus disain – Bottecchia rattad on tõstnud linnarataste disaini Eesti turul uuele tasemele – ning enamasti ka rikkalik lisavarustus: porilauad, korvid ja pakiraamid,” toonitab Smirnov ja lisab, et linnaratas sobib ideaalselt ka sõiduks kruusateedel. Hübriidratas on linnaratta olemusega, ent natuke sportlikuma asendiga ning vahel ka amordiga ratas, mille kasutusala on hästi lai, hõlmates kõiki võimalikke teekatteid. Maanteerattad on aga pigem tõsisemate spordimeeste ja -naiste pärusmaa treenimisel ja võistlustel.

Maastikurattamaratonile? „Kui olete otsustanud rattaspordiga kas siis hobi korras või võistlemiseks tõsisemalt tegelema hakata, peaksite mõtlema kallima 122

ratta peale, mille komponendid vastavad võistlustel tekkivatele pingetele ning nt käiguvahetajad on täpsemad, kiiremad ja vastupidavamad,” soovitab Smirnov. „Võimalik on soetada ka carbonist valmistatud raamiga ratas ning kui sinna juurde lisada ülikergeid ja jäikasid jookse ning lukustamisvõimalusega amort, võite saada korraliku võistlusrelva omanikuks.”

„Linnaratas sobib ideaalselt ka kruusateedele.” Võistlusteks mõeldud rataste hinnad mahuvad vahemikku 1000–5000 eurot. Kuid kindlasti mängib maratoni läbimisel põhirolli sõidumees ise ja võistelda saab ka lihtsamate ratastega.

Ratta valimine lapsele Lasterataste põhiliseks valikukriteeriumiks on lapse pikkus. „Laps peaks ilusti pedaalideni ulatuma ning väiksemate laste puhul on oluline, et ta jaksaks neid pedaale ka ringi ajada,” ütleb Smirnov. Üldjuhul saab ratast valida ka vanuse järgi, kui ratas on näiteks kingituseks mõeldud: 2–4-aastastele sobiks 12” abiratastega ratas, 3–5-aastastele 16”, 4–6-aastastele 20” ning koolilastele viimasel ajal väga populaarseks saanud 24” rattad.

Iga ratas vajab hooldust Iga jalgratas vajab ka pidevat hooldamist. Kindlasti peaks regulaarselt õlitama ketti,

Vaata kuumi rattapakkumisi lk 124!

reguleerima pidureid ja käike, pumpama rehve ja kontrollima teisi liikuvaid osi. Mugavaim viis on kõike seda teha Sportlandi rattahoolduses, kus pädevad mehaanikud lahendavad kõik probleemid. Sportlandist ostetud Bottecchia ratastele kehtib ka tasuta esmahooldus. Rattahooldusteenust pakuvad Sportlandi Ülemiste ja Järve kauplus Tallinnas ning Lõunakeskuse ja Zeppelini kauplus Tartus.

RATTAD IGALE MAITSELE. Sportlandi outdoor-manager Dima Smirnov on veendunud, et Sportlandist leiab iga soovija endale meelepärase ratta.

www.craft.se

Linnarattad

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 725 26" ALU 6V TX55 MONO

BOTTECCHIA 730 28" ALU 6V TX55

Hind 399,95

Periood: (10 kuud)

359,95

44,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 733 28" ALU 6V TX55 2 TUB

Hind 449,95

Hind 399,95

44,99

39,99

Periood: (10 kuud)

39,99

BOTTECCHIA 732 28" ALU 6V TX55 MONO

BOTTECCHIA 753 28" ALU 21V TX55 2TUB

Periood: (10 kuud)

Hind 399,95

39,99

Periood: (10 kuud)

44,99

BOTTECCHIA 750 28" ALU 21V TX55

359,95 Periood: (10 kuud)

Hind 449,95

44,99

Periood: (10 kuud)

54,99

BOTTECCHIA 706 DOLCE VITA STEEL 1V

BOTTECCHIA 707 DOLCE VITA STEEL 1V

BOTTECCHIA 800 28'' ALU 24V ACERA

Hind 449,95

Hind 549,95

Periood: (10 kuud)

124

39,99

72,99

Periood: (10 kuud)

89,99

BOTTECCHIA 801 28'' ALU 27V ALIVIO

BOTTECCHIA 802 28" ALU 27V DISK DEORE

Hind 729,95

Hind 899,95

Lepin

gu ta su

15 € .

Periood: (10 kuud)

49,99

Periood: (10 kuud)

47,99

Periood: (10 kuud)

54,99

BOTTECCHIA 477 FOLDING ALU 6V

BOTTECCHIA 479 FOLDING ALU 6V

BOTTECCHIA 766 28" ALU 21V ACERA DIN

Hind 499,95

Hind 479,95

Hind 549,95

Periood: (10 kuud)

22,99

Periood: (10 kuud)

22,99

Periood: (10 kuud)

23,99

ESPERIA SIVIGLIA 26" 1V

ESPERIA GENNY 20" STEEL FOLDABLE

ESPERIA BOSTON 28" STEEL 6V

Hind 229,95

Hind 239,95

Periood: (10 kuud)

24,99

Periood: (10 kuud)

ESPERIA DEVON 28" STEEL 6V

ESPERIA SKYLAB 28" ALU 21V

Hind 249,95

Hind 329,95

32,99

ESPERIA SKYLAB 28" ALU 21V

299,95 Periood: (10 kuud)

Hind 329,95

139,99

Periood: (10 kuud)

144,99

BOTTECCHIA FOLDING ELECTRIC 20" ALU

BOTTECCHIA BE2 ELECTRIC 28" ALU

Hind 1399,95

Hind 1449,95

125

rattad

Maastiku

Periood: (10 kuud)

24,99

Periood: (10 kuud)

34,99

ESPERIA TORNADO 26" STEEL 21V

ESPERIA TRAXTER 26" ALU 21V DISK

Hind 249,95

Hind 349,95

Periood: (10 kuud)

34,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 500 26" 21V TX55

BOTTECCHIA 510 26" 24V ALTUS

Hind 349,95

Hind 449,95

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 510 26" 24V ALTUS DISK Hind 529,95

Periood: (10 kuud)

126

24,99

459,95

79,99

399,95

44,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 501 26" 21V TX55 Hind 349,95

52,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 520 26" 27V ACERA DISK

BOTTECCHIA 530 26" 27V ALIVIO DISK

BOTTECCHIA 535 29'' 27V ALIVIO DISK

Hind 799,95

Hind 859,95

65,99

599,95

Hind 659,95

Periood: (10 kuud)

34,99

85,99

Lepin

gu ta su 15 €.

rattad

Maastiku

Periood: (10 kuud)

99,99

Periood: (10 kuud)

149,99

Periood: (10 kuud)

164,99

BOTTECCHIA 565 GAVIA 29" SLX-DEORE DISK

BOTTECCHIA 575 26" STELVIO DISK XT-DEORE

BOTTECCHIA 583 29" STELVIO DISK XT-DEORE

Hind 999,95

Hind 1499,95

Hind 1649,95

Periood: (10 kuud)

249,99

BOTTECCHIA 578 27,5" STELVIO DISK XT

359,99

BOTTECCHIA 596 ZONCOLAN 27,5" XT DISK

Hind 2499,95

Hind 3599,95

rattad

Maantee

Periood: (10 kuud)

87,99

BOTTECCHIA BS 110 UNICA XENON MIX 10V Hind 879,95

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA R600 8AVIO 20S VELOCE

Periood: (10 kuud)

139,99

BOTTECCHIA R230 DUELLO 20S 105 MIX Hind 1399,95

Periood: (10 kuud)

399,99

BOTTECCHIA R 720 SP9 20S ULTEGRA Hind 3999,95

359,99

BOTTECCHIA 599 ZONCOLAN 29" XT DISK

129,99

BOTTECCHIA R220 DUELLO 20S VELOCE

189,99

Periood: (10 kuud)

Hind 3599,95

Hind 1299,95

Periood: (10 kuud)

Hind 1899,95

Periood: (10 kuud)

419,99

BOTTECCHIA R 970 CRONOTHLON ULTEGRA Hind 4199,95

127

TAD BOTTECCHHIA LITEETRAT A V K LIA ITAA

Lasterattad

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 420 12" COASTERBRAKE Hind 199,95

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 421 12" COASTERBRAKE Hind 199,95

Periood: (10 kuud)

21,99

26,99

Periood: (10 kuud)

32,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 488 24" 18V Hind 329,95

19,99

179,95 Periood: (10 kuud)

24,99

BOTTECCHIA 450 16'' FULL SUSPENSION

Hind 249,95

26,99

BOTTECCHIA 470 20" FRONT S. 6V Hind 269,95

Periood: (10 kuud)

128

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 441 16'' COASTERBRAKE Hind 219,95

BOTTECCHIA 461 CTB 20" 6V Hind 269,95

BOTTECCHIA 481 CTB 24" 6V Hind 329,95

179,95

21,99

BOTTECCHIA 440 16'' COASTERBRAKE Hind 219,95

Periood: (10 kuud)

19,99

Periood: (10 kuud)

32,99

BOTTECCHIA 475 20" ALU FULL S. 6V Hind 329,95

32,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 499 24" ALU 21V TX55 Hind 349,95

34,99

Lasterattad

Periood: (10 kuud)

ESPERIA BIMBO 12" STEEL 1V Hind 149,95

Periood: (10 kuud)

gu ta su

ESPERIA BIMBO 12" STEEL 1V Hind 149,95

15,99

Periood: (10 kuud)

15,99

Periood: (10 kuud)

ESPERIA HAPPY 20" 6V Hind 199,95

14,99

129,95

15,99

ESPERIA BIMBO 16" STEEL 1V Hind 159,95

Periood: (10 kuud)

Lepin

Periood: (10 kuud)

129,95

ESPERIA BIMBO 16" STEEL 1V Hind 159,95

14,99

Periood: (10 kuud)

15,99

ESPERIA BIMBO 16" STEEL 1V Hind 159,95

19,99

Periood: (10 kuud)

19,99

ESPERIA HAPPY 20" 6V Hind 199,95

15 € . 129

rulluisutamine MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND TEKST ANN HIIEMAA

– E N I M A T U RULLUIS G N I H , I M KEHA TRIM ! S K U K I L E õNN vastupidavust, saada Kui soovite ühekorraga arendada hulihaseid, kõ ja lja se -, ra ha tu , iere is m m tri kadedusttekitavalt rske õhu ning tuule paituse vä ike kõ da se ha te ng ni alu ka da langeta e õige valik! saatel, siis on rulluisutamine just se

ga aastaga on Eestis üha rohkem inimesi, kes juba varakevadel pingsalt ilmaennustust jälgivad, sammud kergliiklusteedele seavad ning igatsevalt oma uiske imetlevad – need on rajale kibelevad rulluisutajad! Üks nende seast on Eesti tuntumaid rulluisutajaid Diana Kaareste, kes eelmisel aastal ei jaksanudki õigete olude saabumist ära oodata ning juba märtsi lõpus uisud jalga pani. Vaatamata sellele, et talve jäänukina asfaldil olev graniidikild sõidu keeruliseks tegi, ei vähendanud see siiski esimese treeningu rõõmu ning „lõpuks ometi!” tunnet. Tõsi, suuresti oli Kaareste varakevadine trenn tingitud ka lähenevatest Euroopa veteranide meistrivõistlustest. „Lihtsalt pidime uisud alla saama! Maksku, mis maksab!” meenutab Kaareste ja lisab: „Praegu tahaksin juba ka väga sõitma minna, kergliiklusteedel on lumi küll sulanud, kuid korralikult sõita veel ei saa. Peab ootama.”

Rulluisutamise epideemia Täna innustab Kaareste kõiki vähegi sportlikult mõtlevaid inimesi rulluisutamist proovima. Ent kui ta 12 aastat tagasi sõbranna eeskujul ise esimest korda uisud jalga tõmbas, sai temast üks väheseid ala tõsistest harrastajatest Eestis. Veel kuus aastat tagasi polnud rulluisusarjadel kuigi arvukalt osalejaid ja naiste arvestuses jäi mõnikord poodiumi kolmas aste tühjaks, sest lihtsalt polnud inimest, kes sinna astunud 130

oleks! „Oma lõbuks harrastajaid oli kindlasti rohkem, aga võistlema ei kiputud tulema. Nüüd on aga võimalik konkureerida üle 400 inimesega. Ja see number kasvab iga korraga,” tõdeb Kaareste rahulolevalt. Nii-öelda rulluisutamise epideemia pole ilmselt ühelegi eestlasele märkamatuks jäänud. Ka tugitoolisportlastele, kes

„12 aastat tagasi oli harrastajaid is.” vaid näpuotsatä töölt koju sõites mõnest kergliiklusteest mööduvad ning kümneid ja kümneid harrastajaid näevad. Tuules lehvivad juuksed, mõnus õhtupäike, rõõmsad ilmed… Nii mõnegi pealtvaataja teeb see vaatepilt kadedaks. Seetõttu pole ka mingi ime, et harrastajaid üha juurde tuleb. Justkui seeni pärast vihma või auke Tallinna sõiduteedesse. „12 aastat tagasi oli harrastajaid vaid näpuotsatäis. Nüüd on näiteks Pirital juba üsna keeruline treenida, sest nii uisutajaid, jalgrattureid kui ka jalakäijaid on väga palju. Manööverdamist on küllaga,” nendib Kaareste. Ta tõdeb, et ka varustus on selle ajaga drastiliselt muutunud. Uiske on võimalik jalakuju järgi kuumutada ning need on oluliselt mugavamad kui varem. Rulluiskude rattad on

muutunud suuremaks ning tänu sellele on võimalik suuremat kiirust arendada ja seda on ka kergem hoida. „Kui ikka võrrelda 84 mm suuruste ratastega harrastajate uiske 110 mm ratastega võistlusuiskudega, siis on kiiruse vahe väga suur! Väikeste ratastega algajate uiskudel on rattad pehmemad ega veere siledal teel väga hästi,” ütleb Kaareste, kelle sõnul oleksid sellise suuruse ratastega uisud algajate jaoks siiski ideaalsed. Suuremate ratastega alustamine ei annaks erilist efekti, sest tehnika omandamine nõuab rohkem aega.

Tehnika täiustub pidevalt Ka Diana Kaareste õpib ja arendab oma tehnikat ikka veel. Ja seda vaatamata sellele, et aastaid tagasi õppis ta tehnikat Šveitsis ühe maailma parima rulluisutreeneri käe all. „See on väga tehniline ala ja õppida on pidevalt palju,” ütleb ta.

ALGAJANA TASUB TEADA

• Randme-, küünarnuki- ja põlvekaitsmed ei ole „luuserite tunnus“. Parem karta kui kahetseda! • Vali sõitmiseks sileda asfaldi ja ootamatute takistusteta tee. Pea meeles, et märjal asfaldil on oht kukkuda suurem. • Vali oma võimetele vastav kiirus. Headel rulluiskudel võib saavutada kiiruseks kuni 50 km/h, ent kiire pidurdamine ja manööverdamine on sellisel kiirusel keeruline. • Ära uisuta läbi loikude või liivasel teel. Tavaharrastajale mõeldud uisud võivad sellest tõsiselt rikutud saada.

Vaata kevadisi rulluisupakkumisi lk 136!

131

rulluisutamine Kaareste ise alustas rulluisutamisega üsna ettevaatlikult ning suuri kiirusi esialgu ei arendanud. Olgugi, et enne rulluisutamisega tegelema hakkamist oli ta… jäähokimängija! Eesti parima naiskonna Dreamland Queens ründajana lõi Kaareste kaasa Soome meistrivõistlustel ja Eesti koondise kaptenina MMil. „Algul sõidad ikka ettevaatlikult, esimestel kordadel ma ei kukkunudki,” meenutab Kaareste oma rulluisutajatee algust. Ent mida suuremaks lähevad kiirused ja tõsisemaks võistlused, seda rohkem tuleb ette ka valu-

Maailma inspireerivaim rulluisubränd K2 müügil ainult Sportlandis!

132

said kukkumisi. Ja seda vaatamata sellele, et seljataga on juba aastatepikkune kogemus. Kaarestel on eriti selgelt meeles kukkumine kuus aastat tagasi Šveitsis, kus keegi suur ja raske mees kaotas oskamatusest

„Rulluisutamine sobib ka neile, kellele ei sobi jooksmine või suusatamine.”

tasakaalu ning tõmbas kukkudes ka tema endaga kaasa. Ja mitte üksnes kaasa, vaid õnnetul kombel lausa enese alla. Justkui madratsina asfaldile langenud Kaareste kukkumise tagajärjeks jäid lõhkised puusad ning põlved. Korra on tal tulnud ka käeluumurd üle elada. Kusjuures käeluumurd ei takistanud teda võistlemast ega trenni tegemast. Kaugel sellest! Käeluumurruga võistles Kaareste lausa Berliini rulluisumaratonil. Seega – armastus ala vastu on vaid süvenenud ning Diana Kaareste on veendunud, et maailmas pole paremat spordiala kui rulluisutamine. Vähemalt tema jaoks.

Nauding kiirusearmastajatele Rulluisutamine annab mõnusat toonust ja parajat koormust. Kõige enam saavad koormust jalad, sest need tõukavad inimest terve sõidu aja edasi, ning vormi saab nii reied kui ka tuhara. Mainimata ei saa jätta ka seljalihaseid, mis saavad rulluisutamise kaudu samuti väga hea koormuse. Spordiarst Mihkel Mardna sõnul on rulluisutamisel, nagu igal teiselgi spordialal omad plussid ja miinused. „Ei saaks öelda, et rulluisutamine oleks teistest spordialadest parem,” leiab Mardna. „Kindlasti on selle juures omad nüansid, mis ühele sobivad paremini ja teisele halvemini.” Mardna toob välja mõningad rulluisutamise plussid. „Esiteks, rulluisutamine arendab koordinatsiooni, sest tegemist on dünaamilise liikumisega.. Teiseks, uisutamine sobib ka neile, kellele liigeseprobleemide, tavaliselt põlvemurede, tõttu ei sobi jooksmine või suusatamine.” Miinusena toob Mardna aga välja selle, et võrreldes jooksmise ja suusatamisega on traumade oht võistlustasemel rulluisutamise juures suurem. „Aga kindlasti pakub see ala naudingut väga paljudele. Nii neile inimestele, kellele meeldib lihtsalt liikumisest rõõmu tunda, kui ka neile, kelle eesmärgiks on kiiresti edasiliikumine.” Diana Kaareste on viimatiöelduga päri. „Ja kukkumine,” nendib Kaareste, „käib rulluisutamise puhul lihtsalt asja juurde.”

133

nõuanne MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND TEKST ANN HIIEMAA

HOIAME KORRAS! Sportlandi ekspert Henri Kruusel rõhutab, et regulaarselt tuleks mõelda ka rulluiskude hooldusele.

KUIDAS VALIDA ? E K S I U L L U R Poodi minnes võtab rulluisuvalik tihtipeale silme e eest kirjuks. Et uiskude valimin kulgeks libedalt ning tulemus s rahuldust pakuks, kulub marjak asjatundlik nõu.

portlandi outdoor-mänedžeri Henri Kruuseli sõnul tasuks enne poodi minemist selgeks mõelda, mida inimene saavutada tahab. Kas ta tahab lihtsalt paar korda nädalas rulluisutamist harrastada? Või on tal tõsisemad eesmärgid ja ta soovib tulevikus ka mõnel rulluisumaratonil osaleda?

Suurem ratas, suurem kiirus Algajale sportlasele soovitab Kruusel 84 mm läbimõõduga rattaid. „Reegel on see, et mida suurem ratas, seda kiiremini saab sõita. Samas on suuremate ratastega keerulisem manööverdada. Samuti on kiire-

„Põlved võivad a ju paraneda, ag pea mitte!” matel uiskudel ebamugavam saabas,” nentis Kruusel. Profid sõidavad 100 ja 110 mm läbimõõduga ratastega. Kiiruse vahe väiksema läbimõõduga (84 mm) ja suurema läbimõõduga (110 mm) rataste vahel on Kruuseli hinnangul lausa kahekordne! Samas ei soovitata algajal kiirusearmastajal kohe suurte rataste poole vaadata. Sõidurõõmu nad nendega ei saa, sest saabas sobib vaid kogenud uisutajale. Kui har134

rastajad saavad oma uisud osta tervikkomplektina, siis võistlusrulluiskude puhul valitakse ja ostetakse saapad, raamid, rattad ja laagrid sageli eraldi.

Vaata kevadisi rulluisupakkumisi lk 136!

Kaitsmed peale, kiiver pähe! Kindlasti tuleb uisuharrastajatel kasutada ka kiivrit ning kaitsmeid, sest nagu Kruusel ütleb: „Põlved võivad ju paraneda, aga pea mitte! Need sõnad peaks inimestele alati peale lugema. Millegipärast on kaitsmete ja kiivri kasutamine tihti tagaplaanile jäänud, kuigi tegelikult on see väga-väga oluline,” rõhutab Kruusel. Eriti oluline on, et laste täisvarustuses oleksid kaitsmed ja kiiver. Just seetõttu on Sportland oma kampaaniates seda viimasel ajal ka rõhutanud. Seda enam, et uisutamine muutub ka laste seas üha populaarsemaks spordialaks. Kuna laps ise ei oska alati ohtu tunnetada, peab vanem hoolitsema selle eest, et tema võsuke ilma kaitsmeteta uisutama ei kipuks.

Saabas olgu paras Laste rulluiskude valimisel on Kruuseli sõnul hea see, et ei osteta üht kindlat suurust, vaid reguleeritavaid uiske näiteks suuruses 29–34. Nii ei ole kasvava lapse jaoks igal aastal vaja uusi uiske osta. „Kindlasti soovitame kasutada täpselt paraja suurusega uiske, mitte varuga natuke suuremat numbrit,” nendib Kruusel.

Ka täiskasvanutel on tavaliselt vaja võimalikult lähedast numbrit jalanumbrile ja enamasti pole vaja suurt varu jätta, sest liikumisruumi pole jalale palju vaja. Samas võib see ka võrdlemisi individuaalne olla. Et oma valikus kindel olla, tasub saabast kindlasti jalga proovida. Enne hooaja algust tuleb oma rulluisud võimaluse korral kindlasti hooldusesse viia. Sportland pakub rulluisuhooldust Tallinnas Ülemiste keskuses ning Tartus Lõunakeskuses. Kruuseli hinnangul sõltub hoolduse tihedus eelkõige sellest, kui hea uisuga on tegemist. „Mida parem uisk, seda tihemini tuleb käia. Korra nädalas sõitev sportlane võiks aastas korra hoolduses käia, neli korda nädalas treeniv inimene aga korra kuus,” sõnab Kruusel.

TEHNOLOOGIAD Mis on Vortech™? Vortech on tehnoloogia. Vortech on teadus. Vortech on ventilatsioon. Vortech on kuivad jalad. Vortech on palju asju, aga kindlasti ei ole see trikk. Kolmeosaline ventilatsioonisüsteem suunab õhu läbi uisu põhja, talla, külgede ja uisu pealmise osa, hoides jalad õhutatud. Selline disain on tehtud ühel eesmärgil: vältimaks jalgade higistamist ning umbsust ja ebamugavustunnet uiskudes. Vortech ei ole lihtsalt ülikerge, ülikiire ja ülimugav rulluisu konstruktsioon. See on tehnoloogia, mida Sa näed, tehnoloogia, mida Sa tunned... Vortech on tehnoloogia, mis töötab hoides Sinu jalad uisutades alati kuivad ja värsked! 1

Kas teadsid, et...?

Ühes jalalabas on üle 250 000 higinäärme, mis toodavad päevas umbes pool klaasitäit higi. See teeb pea 0,5 kilogrammi higi päevas. Seega on hea ventilatsioon Sinu jalanõudes ülioluline!

Küljeõhutus

Vortech tald

Vortech põhi

Õhukanalid

Vortech integreeritud kolmeosaline konstruktsioon Vortech pealne: Rulluisu pealne on disainitud toestama Sinu jalga, kuid samas tagab see ka suurepärase hingavuse. Uisu pealt sissetulev õhk juhitakse välja uisu tagaosas olevatest avadest - nii jahutab uisus ringlev õhk pidevalt jalga.

Vortech tald: Augustatud ning antimikroobne tald imab jalast tuleva niiskuse endasse ning juhib selle mööda uisu all olevaid avavusi välja.

pealmiste ja külgmiste avade kaudu tuleb sisse värske õhk

Õhk juhitakse ümber jala talla all olevatesse õhukanalitesse

Õhukanalite kaudu juhitakse välja kuumus ja niiskus

Vortech põhi: Tallas on 7 õhuvõtu ava, 7 väljalaske ava ning 7 kanalit mis asetsevad terve põhja ulatuses ning jahutavad jalga.

Kinnitussüsteem

Boa kinnitussüsteemil on eluaegne garantii

ON AEG ÜLE MINNA BOA® KINNITUS SÜSTEEMILE. Aastate jooksul on K2 eksperimenteerinud ja loonud unikaalseid kinnitussüsteeme, mis tagavad parima mugavuse. K2 teostatud uuringud näitavad, et ükski teine kinnitus pole nii sujuv ja ühtlane kui BOA süsteem. BOA süsteemi on väga lihtne pingutada ja järgi lasta isegi sõidu ajal. K2 on BOA eksklusiivne partner, tänu sellele toodab BOA kinnitusi, mis istuvad ideaalselt just K2 rulluiskudega.

Kiirpaelutusega saad pingutada oma rulluiske vaid ühe tõmbega. K2 kiirpaelutussüstee muudab rulluisu jalgapanemise ja äravõtmise väga lihtsaks ja mugavaks. Tõmba ühte paela ja Sa oled uisutamiseks valmis – just nii lihtne see ongi!

Tavaline paelutus aitab kohandada uisku ideaalselt erinevate jalakujudega. See võimaldab jätta näiteks uisu alumise osa lõdvemalt kinni, kui ülemise osa.

K2 vapustas 1994 aastal rulluisutööstust revolutsioonilise Softboot tehnoloogiaga. Softboot rulluisud arendati välja koostöös USA murdmaasuusatamise rahvusmeeskonna liikme John Svensson ja USA kiiruisutamise olümpialase Tony Meibockiga, kellega muudeti kogu olemasolevat ebamugavate, plastikust ning disainivaeste rulluiskude turgu. K2 patenteeritud disain pakkus rulluisutajatele Hardshelli uisule omast täpset tunnetust, kuid seda mugavas ja kerges Softboot saapas. 20 aastat hiljem ning mudelite valik on laienenud meeste, naiste ja laste valikuks alates pere puhkusest, igapäevasest treeningust kuni professionaalse võistlusklassini. K2 uiske on tihti imiteeritud, kuid kunagi ei ole suudetud kopeerida – K2 Softboot on jätkuvalt maailma mugavaim rulluisk ning K2 on endiselt maailma suurim rulluisutootja, olles rulluisusektori innovatsiooni eestvedajaks. Lisateavet K2 uiskude, tehnoloogia kohta juba Sportlandi kauplustest.

LASTE UISUD Sk8 Hero Pack Art. Nr. 3030006.1.1

99,95

Charm Pack Art. Nr. 3030007.1.1

FITNESSUISUD F.I.T. 84 Boa Art. Nr. 3030016.1.1

219,95

Periood: (10 kuud)

Alexis Boa Art. Nr. 3030017.1.1

21,99

329,95

Periood: (10 kuud)

219,95 Periood: (10 kuud)

TREENINGUISUD V02 Max 100 Boa Art. Nr. 3030036.1.1

99,95

V02 Max 90 W Art. Nr. 3030031.1.1

32,99

Periood: (10 kuud)

169,95

Andra ALU Art. Nr. 3030013.1.1

21,99

239,95

119,95

Sk8 Hero Pro Art. Nr. 3030002.1.1

Periood: (10 kuud)

23,99

Periood: (10 kuud)

TREENING/VÕISTLUSUISUD Pro Longmount Art. Nr. 3020030.1.1

529,95

Periood: (10 kuud)

52,99

Radical 100 M Art. Nr. 3020024.1.1

349,95

Periood: (10 kuud)

34,99

Radical 100 W Art. Nr. 3020025.1.1

TREENING/VÕISTLUSUISKUDEGA KAASA TASUTA KOOLITUS PROFFIDELT.

129,95

V02 Max 90 M Art. Nr. 3030030.1.1

27,99

239,95

Periood: (10 kuud)

349,95

Periood: (10 kuud)

Athena Art. Nr. 3030011.1.1

119,95

16,99

279,95

V02 Max 90 Boa W Art. Nr. 3030033.1.1

Charm Pro Art. Nr. 3020003.1.1

34,99

Lepin

gu ta su 15 €.

23,99

TRIKIUISUD 169,95

Periood: (10 kuud)

F.I.T. 80 ALU Art. Nr. 3030018.1.1

16,99

ster i e m i t Ees bo i U k e r Ind ! b a t i v o so

169,95

Periood: (10 kuud)

16,99

Alexis Art. Nr. 3030015.1.1

199,95 Periood: (10 kuud)

19,99

F.I.T. 84 Art. Nr. 3030014.1.1

199,95

Periood: (10 kuud)

19,99

STABILITY PLUS: See saabas seab taseme, mida vabaaja uisutajad ja �itness-uisutajad vajavad oma rulluisus. Stability Plus on täiuslik kooslus mugavusest ja toestusest, olles madala kaalu juures ideaalne saabas paljudele erinevatele rulluisutajatele.

VO2: Luua saapaid treeninguiskudele võib olla keeruline, kuna tuleb arvestada, et suuremate ratastega on vaja ka paremat toestus, kuid samas ei tohi lisada kaalu. VO2 saabas on maailma parim kooslus heast toestusest ja kergest kaalust.

3 RADICAL

AGGRESSIVE: Trikiuisutajad vajavad rohkem toestust, kui ükski teine uisutaja. Saapa väljatöötamisel testiti saapa vastupidavust kõikvõimalikel viisidel, seega sobib Aggressive saabas ka kõige hulljulgematele uisutajatele.

RADICAL: Treening-võistlusuiskude saapad erinevad ülejäänutest, kuna need on madalamad ja kergema kaaluga. Tänu sellele saate näidata oma parimat uisutehnikat. Lisaks kõigele sellele pakub Radical saabas ka suurepärast toestust.

F.B.I.: raam summutab teel tekkivaid vibratsioone enam, kui ükski teine K2 raam. Tänu sellele sobib see raam nii algajale uisutajale, kui ka nendele, kes uisutavad konarlikumal asfaldil. TEC COMPOSITE: See vabaaja komposiitraam on integreeritud uisu põhja külge. Tec Composite raam on disainitud summutamaks tekkivaid vibratsioone, samas viib uisutaja raskuskeskme madalale tagades seeläbi sõidu ajal parema kontrolli uiskude üle.

D.C. ALUMINIUM: Die Cast Alumiinum raamid on tuntud sellepoolest, et need tagavad suurepärase jõuülekande ning stabiilsuse ka suurematel kiirustel. Need �itness-seeria raamid on heade manööverdamisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta kon�iguratsiooniga. VO2.2: raam on kergeim alumiinium treeningraam, mille K2 on kunagi tootnud. Sellel heade manööverdamisomadustega raamil on piisavalt pikkust ja jäikust, et tagada stabiilsus ka suurimatel kiirustel. Lisaks pakub see raam ka sellist jõuülekannet, mida varem võis leida ainult võistlusuiskudel.överdamisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta kon�iguratsiooniga. AGRESSIVE: K2 trikiraamid on disainitud kannatamaks hõõrdumist reilidel ja lööke hüpetel, seetõttu kasutab K2 eriti tugevaid komposiitmaterjale. Need raamid võimaldavad lihtsalt seadistada rataste asendit vastavalt sõitja vajadusele. RADICAL: See raam on loodud tagamaks stabiilsust suurimatel kiirustel, mida on rulluiskudega võimalik saavutada. Alumiiniumi sulamist Radical raami on kuumtöödeldud, et suurendada jäikust. Radical raami asendit on võimalik saapa suhtes muuta vastavalt uisutaja soovile.

rulluisutamine

RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

I L L U R E L TU ! L I R U U T I L L RU

EMT RUL LITUURI JA KOOLITU STE KOH TA VAATA LIS AINFOT WWW.RU LLIKLUBI. EE

ligikaudu sadakond uut de ur ju l sta aa l iga b gu ko r uu llit EMT Ru d vääramatu. Eelmisel nu ol ” er õv uk sv „ka on ni se ng ni rulluisutajat 00 rulluisuhuvilise! aastal osales EMT Rullituuril üle 27

eale selle, et osalejate arv on tõusnud, ei ole EMT Rullituur juba ammu vaid eestlaste omavaheline mõõduvõtt, vaid alati tuleb arvestada ka paljude teiste maade tipprulluisutajatega. Eelmisel hooajal oli esindatud 11 riiki, see on tõstnud tunduvalt ka meie mees- ja naisrulluisutajate taset. Näiteks tuli Alfredo Morenol, kes võitis mullu Ostrawa maailmakarika etapi, sõita 2 km/h kiiremini, et võtta 3. Tallinna Rulluisumaratoni võit. Olgu siinkohal öeldud, et võit vormistati alles lõpuspurdis ning ühe sekundi sisse jäid neli meest, kellest kolm olid eestlased. Seega võib juba praegu ennustada, et ka 2013. aasta tuleb vägagi tasavägine ja põnev.

Kõigile jõukohane 2013. aastal EMT Rullituuril on seitse etappi. Lisaks Rapla, Tallinna, Pärnu, Kunda, Kalevipoja (Mustvee) ja Jüri rullimaratonile saab nautida ka Kohtla-Järve sõitu. Igal rullimaratonil on kuus erinevat distantsi (lastesõitudest maratonini) ning

138

EMT Rullituuri eripäraks on asjaolu, et lisaks rulluisutajatele saavad mõõtu võtta ka ratastoolisõitjad ja rullsuusatajad. Eelkõige on EMT Rullituur mõeldud tavaharrastajatele ning osalemine on jõukohane kõigile, kes korragi rulluiske proovinud. Etappide toimumine Eestimaa eri paigus muudab sarja vägagi vaheldusrikkaks ning nauditavaks. Osalemisrõõmu kõrval on peamine prioriteet ohutus ja turvalisus. Kõik etapid rullitakse liikluseks suletud sõiduteedel ning kõik osalejad sõidavad ühes suunas. Samuti ei pea muretsema oma väikeste pesamunade hoidmise pärast. Rullituuril on programmis ka Pisirulli sõit ja need, kes ise rullida ei soovi, saavad toredate kasvatajate hoole all koos teiste põnnidega joonistada ja meisterdada. Lastehoid on ennast 2 aasta jooksul õigustanud ja mitmed lapsed ootavad pikisilmi järgmist etappi, et oma uusi sõpru taas kohata.

Tule Rullikooli! Et rulluisutamine veelgi mõnusam ja ohutum oleks, on MTÜ Rulliklubi koostöös Eesti

ühe tipprulluisutiimi (Albe Team / Arco Transport) liikmetega käivitanud projekti Rullikool, kus suvisel perioodil jagatakse Tallinnas nippe juba edasijõudnutele ning abistatakse jõu ja nõuga ka päris algajaid. Samuti on eraldi õpperühm lastele. Plaan on ka rullibussiga mööda Eestimaad ringi sõita ja rulluisu koolituspäevi korraldada. Ainsad, mis koolituseks vaja, on kiiver ja rulluisud, mille saab soetada Sportlandi kauplustest üle Eesti. Sealsamas saadaval olev rulluisubränd K2 sobib aga ideaalselt nii algajatele kui ka juba tugevatele harrastajatele.

EMT RULLITUUR 2013 25.05 – Raplarull, Rapla 08.06 – Tallinna rulluisumaraton 16.06 – Kahe Kaevuri rulluisuvõistlus, Kohtla-Järve 29.06 – Pärnu rullimaraton 28.07 – Kunda rullimaraton 17.08 – Kalevipoja rullimaraton, Mustvee 07.09 – Jüri rullimaraton Registreerimine aadressil: www.sportinfo.ee

Vaata kevadisi rulluisupakkumisi lk 136!

treening tlaste Spordimeditsiinitoodete ja spor ri tehnilise riietuse tootja ja turuliid l McDavidi eesmärk on olla tähtsa tsessis, kohal iga sportlase treeningproes Ja neid motiveerides ning toetad as. tusi peamine – aidata ära hoida vig ja tõsta saavutusvõimet.

MCDAVIDI I N I I S T I D E M I SPORD M E G R Õ K – D E T TOO KLASS! RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

cDavid on olnud spordimeditsiinitarvete turul juba 1969. aastast, kui doktor Robert F. McDavid disainis ja arendas esimese praeguseks laialt kasutatava põlve külgsidemeid kaitsva tugisideme jalgpalluritele. Tänapäeval valmistab McDavid üle 400 erineva uuendusliku toote igas vanuses aktiivselt spordiga tegelevatele inimestele ja sportlastele.

Efektiivsed tugisidemed Olgu kasutamise põhjuseks vigastuste ärahoidmine, juba viga saanud kehaosa turgutamine või saavutusvõime tõstmine, igal juhul saab abi McDavidi toodetest. Mitmed sõltumatud võrdlusuuringud on kinnitanud McDavidi toodete, näiteks hüppeliigese tugisidemete ning HexPad toodete sarja paremust võrreldes teiste tootjatega. Vähem oluline pole ka see, et

ükski teine tootja ei paku nii laia valikut spordimeditsiinitooteid: tugisidemed, kaitsmed, teibid (kaasa arvatud kinesioteibid), külma- ja soojakotid, kompressioontooted, tehnilised spordiriided, HexPadi sarja tooted. McDavidi toodetest on tänapäeval Eestis kahtlemata enim tuntud tugisidemed, mis on kergemate vigastuste korral asendamatud. Poodides on saadaval peamiselt lihtsamad tugisidemed, mis sobivad vigastuste ärahoidmiseks, vigastatud või haige koha kergeks soojendamiseks ning toetamiseks.

Teibid, kompressioon, kaitsmed McDavidi teipidele on kiitva hinnangu andnud paljud tuntud füsioterapeudid, kes neid oma igapäevatöös kasutavad. McDavid, kes püüab spordimeditsiini uusimate trendidega kaasas käia, pakub ka nelja erinevat värvi kvaliteetseid kinesioteipe. Kompressioontooted on samuti üsna

uued, kuid aina olulisemad meie sporditarvete maastikul. Kompressiooni tugisidemed ja -riided on McDavidi tootevalikus juba pikemat aega, sellest aastast on lisan-

d “HexPad kaitsme aron väga populam sed, sest on üli alt mugavad.” dunud veel ka sokid, säärised ja põlvikud. Kompressioontooted aitavad lihastest piimhapet välja viia, nii saab tõsta lihaste jõudlust ning kiirendada taastumist. HexPadi kaitsmed on väga populaarsed, sest on ülimalt mugavad, kaaluvad vähe, on vastupidavad ning õhku läbilaskvad. NBA korvpallilahinguid jälgivad spordisõbrad võivad McDavidi HexPadi kaitsmeid kasutavaid mängijaid näha pea igas meeskonnas. Parimat valikut McDavidi toodetest pakuvad Sportlandi poed üle Eesti. 139

elustiil PIX JA TÕNU ETS - FOTOD SCAN TEKST JUHAN KILUM

GU JÜRGENSONI ERAKO

I N I I T U R I ARG A G E R E P T S EE METSA

UURI LISA! WWW.LOODUSEGAKOOS.EE WWW.REISIJUTUD.COM/MATKARAJAD

Kevade ja ilusate ilmade saabumine paneb inimesi otsima viise vaba aja veetmiseks värskes õhus. Elukutseline matkaja ja matkakorraldaja Tõnu Jürgenson räägib, miks võiks terve perekonnaga ette võtta retke mõnel matkarajal.

atkaspetsialist Tõnu Jürgenson ütleb, et esmalt tuleb selgeks teha matkamise mõiste. „Üks asi on sõita linnast välja ja veeta paar tundi mõnel laudteel. Sellisel juhul on tegemist pigem meeldiva jalutuskäiguga,” selgitab ta. „Matkamine algab ikkagi ööbimisest. Kui pere otsustab metsas olla terve nädalavahetuse, on tegemist tõeliste matkajatega.” Olgu jalutuskäigu ja loodusmatka mõistetega kuidas on, ent selge on see – ühtviisi mõnusad on mõlemad. Kui palju neid tõelisi matkajaid 140

Eestis on? Minu suureks rõõmuks on matkamise trend eelkõige just Soome ja ülejäänud Skandinaavia mõjul kasvamas. Pered võtavad üha sagedamini matkale kaasa ka pisikesi lapsi. Tähtis ei ole mitte läbitud maa, vaid veedetud aeg. Piisab viiest kilomeetristki. Matkamine on ideaalne võimalus veeta kvaliteetaega ja ühtlasi tugevdada perekonnasiseseid sidemeid. Õnneks on RMK loonud Eestis hea matkaradade süsteemi ning ka teisi võimalusi looduses liikumiseks on piisavalt. Miks on perega matkamine lastele kasulik? Eelkõige on see lastele tore õpperetk. See

METSAMEES. Matkaspets Tõnu Jürgenson eelistab veeta looduses nii palju aega kui vähegi võimalik.

aitab kujundada nende väärtushinnanguid. Looduskeskkonnas liikumine avardab laste maailmapilti. Üha vähem mängivad lapsed tänapäeval klassikaliste mänguasjadega. Metsas saab tublisti arendada just käelist osavust. Vabariigi aastapäevalgi käis minuga metsas eelkooliealiste lastega perekond. Matkasime, ööbisime lumeonnis, ehitasime iglu – lastele täiesti uudne kogemus. Kuidas on matkamine tervisele head teeb? Matkamine tähendab ikkagi aktiivset füüsilist tegevust. Muu hulgas aitab kehakaalu normis hoida. Organism töötab teisel režiimil. Vähem on jõudehetki, ollakse pidevas

LOODUSLIK RAUASIIRUP

Ferromax Tonic Strong

ANNAB JÕUDU KOGU PERELE! • Toniseerib

Alpinistina tuntud Alar Sikk on koostöös RMK-ga rajamas Eesti pikimat matkateed, mis kulgeb läbi Kõrvemaa ning Paunküla, Koeru, Ahja, Taevaskoja, Piusa, Vastseliina ja Paganamaa kaudu Karula Looduskeskusesse. „Rada saab olema seatud nii, et seda saaks läbida tasuta,“ selgitab Sikk. „Ehk siis raja ääres on võimalik leida öömaja RMK metsaonnides.“ Samas hoolitseb Sikk, et rada põikaks läbi ka turismitalude ja külapoodide lähistelt. Jaanipäeva paiku valmiva matkatee täpset pikkust pole veel keegi mõõtnud, aga Siku sõnul jääb see „400 ja 500 kilomeetri vahele“ ning „annab igale matkatee läbijale Eestimaast hoopis uue pildi.“ Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus on heaks ja hubaseks esimeseks vahepeatuseks teiselgi põneval, 370 km pikkusel RMK matkateel, mis kulgeb Lahemaa rahvuspargist Kõrvemaa kaudu Iklasse. Tutvu Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusega www.korvemaa.ee

liikumises. See on tervisele äärmiselt kasulik. Näiteks ei võta inimesed enam nii kergelt külge erinevaid viirusi ja kui ka võtavad, siis põevad need väga kiiresti läbi. Looduslikud bakterid ja mõõdukas mustus tugevdavad immuunsüsteemi. Matkamine teeb täieliku restardi hingamisteedele. Linnatingimustes liikumine siin kasuks ei tule, looduses saab aga kanalid kenasti ära puhastada. Mida peaksid teadma need, kes varem sellist retke ette võtnud pole? Algul ei maksa üle pingutada. Tasuks võtta plaani minna mõnda metsaonni, tutvuda loodusega, teha lõket. Seetõttu ongi hea suvel alustada. Kompad oma piire ja järgmisel korral ehk haarad juba telgigi kaasa. Ma ei kiida heaks seda, et kunstlikult võetakse pähe idee kohe Elbrusele põrutada. See tekitab hiljem ainult vastumeelsust. Alustada tuleb tibusammudega, eriti terve perega matkates. Uudishimu hakkab kasvama kõige väiksematest asjadest. Teil endal on praegu käsil üks huvitav projekt… Jaanuari algul kolisin statsionaarselt telgiga metsa. Vahel peab argitoimetuste tegemiseks paar päeva ka linnas veetma, aga võimaluse korral väldin seda. Kõigele lisaks on see hea võimalus looduskeskkonnas vajalike oskuste lihvimiseks. Kõik, kes liituda soovivad, tehke seda julgelt.

• Toimib kiirelt FERROMAX TONIC STRONG mikstuuri kasutatakse rauapuuduse ennetamiseks raseduse korral või rinnaga toitvatele emadele, rauavaese dieedi ja ühepoolse toiduvaliku korral, toniseeriva vahendina haigustest taastumise perioodil. Toidulisandina soovitatakse ka vanaemadelevanaisadele, lastele ning sportlastele. FERROMAX TONIC STRONG on valmistatud rauarikastest ravimtaimedest (nõges, iisop, kaselehed, põldosi, sidrunmeliss ja aniisiisop) ja maitsestatud mustsõstramehuga. 15 ml FERROMAX TONIC STRONG siirupit sisaldab 18 mg rauda. FERROMAX TONIC STRONG on saadaval 500 ml ja 250 ml pakendis.

Annustamine: lastele 7ml päevas, täiskasvanuile 15 ml päevas. NB! Avatud pakendit tuleb hoida külmkapis, kus ta säilib 2 kuud.

ALUSTA MATKA KÕRVEMAALT!

• Maitseb hästi ka lastele

MÜÜGIL APTEEKIDES, Selverites, Prismades, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES - Kadaka tee 1/3, Tallinn

141

puhkus

A A M E V R õ K KAUNIS D I A J A K H U OOTAB P RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus pakub kevad- ja suvehooajal mitmeid erinevaid puhkamise ja aktiivse vaba aja veetmise võimalusi. Nii suurtele kui ka väikestele, nii üksikutele kui ka peredele. Kevadised perematkad pannkookidega Pered on oodatud kevadistele perematkadele. Koos õpime tundma kevadlinde, kevadlilli, söödavaid ja mittesöödavaid taimi ja metsaelanikke. Õpime orienteeruma ning proovime matkamist jalgsi või rattaga. Perematka juurde kuulub ka pühapäevane pannkoogitraditsioon. 21.04 Orienteerumise ABC 28.04 Kevadseiklus ja fotomatk 5.05. Matkamise ABC ja liblikad 12.05. Emadepäevamatk ja kevadised lilled 19.05. Orienteerumise ABC 26.05. Ringtuur, kevade avastamine ja fotomatk

rattasõidu harrastamisele saavad pered koos tegutsemiseks kasutada erinevaid radu.

Discgolf Park See on põnev mäng, kuhu on põimitud osavus, hasart ja võidujanu. Discgolfi raja läbimine ei eelda kindlat vanust, füüsilist tippvormi ega erivarustust. Mäng sobib kõigile, alates nelja-aastastest lastest ja lõpetades memmede-taatidega. Uuri lisa www.korvemaa.ee.

Kõrvemaa viburada Viburada sobib vaba aja tegevuseks ka lastele alates 6. eluaastast. Keskuses on olemas vibud nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Erihind perele: al 25 eurot (2 täiskasvanut ja 3 last). Rattamatka korral lisandub soovijatele rattarendi hind 5 eurot. Saadaval on rattad koos lastetoolidega.

Orienteerumise püsirada

Vahvat tegevust kogu perele!

Timbu loodusrada lastele

Kevad- ja suvehooajal pakub Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus mitmekülgseid puhkamise võimalusi kogu perele. Lisaks metsajooksu, kepikõnni või

142

TUTVU PUHKEVÕIMALUSTEGA KÕRVEMAAL! WWW.KORVEMAA.EE

Kõrvemaa orienteerumise püsirajal on 28 punkti. Keskusest saab rajakaardi, vajaduse korral rentida ka kompassi või GPS-i.

Laste loodusrada viib matkale, mille käigus tuleb lahendada infotahvlitel olevaid mõistatusi, küsimusi või vihjeid. 7-aastased lapsed saavad iseseisvalt hakkama, nooremad aga on oodatud koos vanematega.

Parim valik The North Face tooteid Eestis: SPORTLAND ÜLEMISTE KESKUS Suur-Sõjamäe 4, Tallinn E-P 10-21

SPORTLAND VIRU KESKUS Viru väljak 4, Tallinn E-P 9-21

SPORTLAND ROCCA AL MARE KESKUS Paldiski mnt 102, Tallinn E-P 10-21

elustiil

144

Sündmused Kõrvemaal

Lapsed suvel laagrisse!

• 20.04 Kõrvemaa kevadperepäev, maastikuseiklused lastele ja täiskasvanutele, Discgolfi mängimine, viburaja läbimine ja üllatused. • 20.04 Kepikõnnimatk ja metsajooks. • 21.04 Perematk – orienteerumise ABC. • 27.04 RMK kevadjooks, lastejooks ja kepikõnd. • 28.04 Perematk – kevadseiklus ja fotomatk. • 4.–5.05 Öörännak. • 3.–5.05 Matkaliidu matkajuhtide koolitus, oodatud kõik huvilised. • 5.05. Perematk – matkamise ABC ja liblikad. • 12.05 Perematk – emadepäevamatk ja kevadised lilled. • 12.05 Samsung Estonian Cupi eelmaraton ja rattamatk. • 18.05 Kepikõnnimatk ja metsajooks. • 19.05 Samsung Estonian Cupi rattamaraton, lastesõidud. • 19.05. Perematk – orienteerumise ABC. • 25.05 Kepikõnnimatk ja metsajooks. • 26.05. Perematk – ringtuur, kevade avastamine ja fotomatk. • 15.06 Kepikõnnimatk ja metsajooks. • 18.07 Orienteerumise neljapäevak Kõrvemaal. • 20.07 RMK Kõrvemaa triatlon. • 24.08 Kepikõnnimatk ja metsajooks. • 31.08 Kepikõnnimatk ja metsajooks.

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus korraldab lastele viiepäevaseid suvelaagreid. Lastelaagrites õpetame lapsi matkama jalgsi, rattaga ja ratsa, orienteeruma kaardi, kompassi ja nutitelefoni abil ning seiklema ja loodusest rõõmu tundma. Laagri lõpuks on lapsed omandanud algteadmised nii matkamisest, orienteerumisest kui ka ellujäämisest metsas, toiduvalmistamisest lõkkel, kalapüügist ja ratsutamisest. Samuti õpivad lapsed tundma söödavaid ja mittesöödavaid taimi. Tänavu võimaldame lastel laagrist osa saada ka laagripäevade kaupa. See on vanematel hea võimalus harjutada lapsi laagriga ja proovida, kas lapsele sobib laagrisse jääda ka ööseks. Matkalaager 7–9-aastastele • 16.–21. juuni. • 21.–26. juuli. • 04.–09. august. Seikluslaager • 7.–12. juuli, 10–12-aastased. • 28. juuli – 02. august, 10–14-aastased. • 11.–16. august, 10–12-aastased. UURI LISA: www.korvemaa.ee

SPORTLANDI PĂ&#x153;SIKLIENDI PAKKUMINE:

8848 ALTITUDE JOPED

-20%

Veekindel jope

111,95

(tavahind 139,95)

Veekindel jope

103,95

(tavahind 129,95)

Veekindel JA HINGAV durAtec Extreme kangas, veekindlus minimaalselt 10 000mm * Pakkumine Kehtib Mudelitele 6662 Vivi Ja 7787 Juku (PILDIL) KUNI 31.05.2013

HELLY HANSEN CATWALK

Helly Hanseni edu aluseks on Skandinaavia disain. Optimaalseim kombinatsioon stiilist ja funktsionaalsusest. Seepärast eelistavadki nii profid - purjetajad, mäegiidid ning paljud teised kui ka nõudlikud harrastajad Helly Hansenit.

CONFIDENT WHEN IT MATTERS Helly Hanseni purjetamisriided ja jalatsid on müügil Sportlandi kaupluses Ülemiste keskuses (ylemiste@sportland.ee, Suur-Sõjamäe 4, 11415 Tallinn)

purjetamine RTLAND FOTOD SCANPIX JA SPO TEKST MATI SEPP -

A N I Ä V U H MU S E S U M M U L

Muhu väina regatt on kujunenud rahvusvaheliseks ürituseks, mis on ammu kasvanud välja vaid fanaatiliste purjetajate pärusmaa staatusest. Tänavu 56. korda startiv regatt saab avapaugu 13. juulil Haapsalus.

egatiga kaasas käiv melu ja üritused meelitavad rahvast randa ja esinejaid lavale ning osavõtjate hulk seab lisapingeid korraldajatele, sest üle saja jahi mahutamine on sadamatele suureks proovikiviks.

Mis tänavu toimub? 2013. aasta Muhu väina regatt algab seekord Haapsalust. Üritust toetab ka Haapsalu linn ning regati avaõhtul on plaanis kontsert ning muudki põnevat. Jahid läbivad Heltermaa, Kuivastu, Pärnu ja Roomassaare sadama, kus regatt kohtub Kuressaare merepäevade ja linna sünnipäevaga. Ka Pärnu plaanib pühendada regatile õhtusöögi ja kontserdi, kus esinejaid mitmele maitsele ning vaatamist ja kaasaelamist jagub kõigile. Et sportlikku põnevust oleks rohkem, on sel aastal lisandunud ka paar uut tugevat jahti, ORC 1 klassis võistleb uus Ain Pomerantsi juhitud Xp-44, kindel pretendent Eesti kiireima jahi tiitlile, ORC 2 klassis on oodata uue Salona 38 Reval Cafe duelli

valitseva meistri, pärnakate NM 38 Sugariga, oma sõna sekka loodab rääkida ka X-35 My Car uuenenud purjede ja omanikeringiga. ORC 3 seast on favoriiti kõige raskem välja tuua, sest seal on palju võrdse kiirusega jahte, ilmselt on oodata rebimist 5–6 Benetau 34.7 tüüpi jahi vahel. ORC 4 on seni olnud Haapsalu mehe Koit Pautsi valitseda, saab näha, kas ka seekord! On oodata väga sportlikku ja ka lõbusat regatti, edu korraldajatele ja rõõmu kaasaelajatele!

mis on 45 aastat vanem spordisündmus kui kaasaegsed olümpiamängud. Ka Eestis pole teada, millal toimus esimene purjeregatt. Aga juba 1820. aastal asutati Tallinnas esimene spordiselts Eesti pinnal – Uljaste Purjetajate Ordu ja kindlasti purjetasid orduvennad ka võidu.

Purjetamise ajaloost

Vanim teadaolev reportaaž toimunud regatist on pärit aastast 1876 Peterburi ajakirjast Jahta, mille teatel korraldati 5. juulil Haapsalus purjepaatide võidusõit, kus osales 13 alust. Regati kokkuvõttes mainitakse, et üritus õnnestus sama hästi kui eelnenud aastal – seega on kindel, et võidu sõideti Eestimaa vetes juba 1875. aastal. Kes teab, võibolla ka varem.

Pole palju tänapäevaseid spordialasid, mille algus kaob aegade hämarusse, nii et pole enam päris selge, mismoodi kõik alguse sai ja kellele omistada algataja roll. Purjetamise puhul on tegemist maailma vanima dokumenteeritud spordialaga. Esimene võistlus toimus juba 1661. aastal Inglismaal. Pikima traditsiooniga võistlus maailmas on Ameerika Karikas aastast 1851,

MUHU VÄINA REGATT ON JÄLGITAV KA ON-LINE! TÄPSEM INFO WWW.MUHUVAIN.EE

„On oodata väga sportlikku ja ka” lõbusat regatti.

Muhu väina eelkäijatest Purjetamise populaarsusel on seos rannajoone liigendatusega ja eluga saartel, kus maaga sidepidamiseks on selge vajadus 147

purjetamine vete ületamiseks. Eestis kõige põnevamate purjetamistingimustega Väinamere ala all tuntakse merd Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi ja Haapsalu vahel ning see pakub just paraja pikkusega pingutust, sest teekond on keeruline ja kariderohke, ohtik ülesanne meelitab aga julgeid ja hakkajaid. Vanim teade esimese Eesti Vabariigi aegsest purjeregatist pärineb aastast 1925 Haapsalust, kus toimunud võistluste korraldajaks oli Tallinna jahtklubi. Aastast 1927 on üle-eestilist suurvõistlust üritatud pidada igal aastal ning 1929. aastal osales

„Sekkus torm, sakutas jahte jate uputas osa jah ja.” lausa merepõh Saaremaal Kuressaares juba 30 jahti. Seekord sekkus võistlusse küll torm, mis sakutas kõvasti jahte ja uputas osa neist lausa merepõhja. 1930. aasta võistlus kandis aga juba väga tuttavat nime – Väina Karikas. Osales 10 jahti: Haapsalust 2, Kuressaarest 2, Pärnust 1 ja Tallinnast 5, seega kõik suuremad keskused olid esindatud. Üritus katkestati tormi tõttu, aga Väina Karikale võisteldi veel aastaid, kuni hooaeg 1939 lõpetas ennesõjaaegsed tegemised ja ka purjetajatele saabusid rasked ajad.

Mehed ja keelatud meri Varsti pärast sõja lõppu ehitas Kuressaare jahtklubi valvur Rommi Väli endale kalapüügipaadi. Ühel ööl saabusid Nõukogude piirivalvurid ja saagisid selle puruks, kuna paat oli kahtlaselt suur. Eesti saarte ja rannamere kaldaliiva riisuti tol ajal iga päev siledaks, et leida sealt riiki imbuvate või salaja maalt lahkuvate imperialistide või rahvavaenlaste jälgi. Tallinna laht oli vee all suletav terastrossist võrguga ning helgiheitjad valgustasid merd ööde kaupa. Lahele minekuks tuli saada luba, täita päevikuid ja seejuures ei tohtinud olla suguluses „kahtlaste inimestega”. Saaremaal võis igal öösel tulla koju patrull, kes sõltumata kellaajast kogu rahva üles rivistas ja voodialused ning kapid läbi otsis. Enamiku ennesõjaaegsete Eesti purjetajate tee lõppes sõjas, Saksamaal või Siberis. Kuid osa mehi siiski mäletas, mis tunne oli vabalt merd sõita. Esimene kevadine meresõit on alati rõõmus, nüüd oli aga vahele jäänud terve aastakümme ja kuidagi tuli otsast pihta hakata enne, kui uus põlvkond lõplikult maarottideks saab.

Muhu väina regati sünd Umbes 56 aastat tagasi istusid Kalevi jahtklubis koos noor Ülo Vooglaid ja vanemad mehed Ernst Kuzmanov, Agu Saarlepp, Heino Kuivjõgi, Elmuth Lepik ja veel mõned, ning arutasid pessimistlikult suure regati korraldamise võimalust. Ülo Vooglaiule tuli mõte üritusele loa

SPORTLAND JA MUHU VÄINA REGATT

Muhu väina regatt on Eesti purjetajate jaoks suve tippsündmus, mis tähendab nädala jagu tõsist sporti ja õhtuid parimas seltskonnas. Sportland ja Helly Hansen toetasid Muhu väina regatti esmakordselt 2011. aastal, mil regatist sai Sportlandi jaoks esimene purjetamisüritus. Eelmisel suvel lõi Sportland Muhu regatil kaasa juba üsna suurelt – Pärnu jahtklubis oldi väljas täismõõtmelise kaupluse suuruse müügitelgiga. Siin oli purjetajatel mõõtmiste, proviandi varumise ning muu regatieelse sigina-sagina vahel hea võimalus ka oma varustusele viimane pilk peale heita ning viimased vajaminevad asjad soetada. Sel suvel on Sportlandil plaanis lisada valikusse mereriiete hooldus ja pesemisvahendid, jagada näpunäiteid nende kasutamise kohta ja testida erinevaid hooldusvahendeid. Loomulikult on oodata ka spetsiaalseid regati sooduspakkumisi! Kindlasti on Sportland Muhu väina regatiga seoses aktiivselt kohal Haapsalus ja võimaluse korral ka Pärnus.

148

Parim disain ja tehnoloogia. Stiilse vĂ¤limuse all peitub Timexi poolt patenteeritud Intelligent Quartzâ&#x201E;˘ tehnoloogia, mis oma sĂľltumatute mootoritega ja digitaalsete anduritega annab Teile maailma targeima analoogkella.

Timex'i kellad saadaval ainult Sportlandi poodides.

purjetamine taotlemisel kasutada kapitalistlikku sõna „regatt” ja nimetuse „võistlus” asemel sotsialistlikku terminit „eskaadrisõit”, mis kumas patriotismist. Ülejäänud seltskond ei lootnud luba saada, aga noor mees sai vastuseisust innustust, koostas kuhja dokumente ja korraldas kokkusaamise Pagari tänaval. Pärast sealset tunniajalist praadimist tuli suureks üllatuseks võimude jaatav vastus. Ülo Vooglaid osales ise regatil jahil Brigitta, mis saatuse tahtel ka võitis. 2013. aastal 56. korda startiv Muhu väina regatt on kestnud sellest ajast saati ning algul ainult kümne jahiga alustanud regatt on praeguseks saanud sadade jahtidega auväärseks suurvõistluseks kõigile endast lugupidavatele avamerepurjetajatele. Juulikuist vaba nädalat merel vabade meeste keskel nautides unustatakse tihti talv, rahamured, pahurad suhted ning kui üritus läbi, siis on mida järgmisel aastal oodata.

Looduse vingerpuss Väinameri on aga endiselt kaval ja salapärane ning võita Muhu väina regatti pole uustulnukatel sugugi kerge, sest vanad olijad on seal juba kõiki kive toksinud ning

150

madalikes sahistanud, tuulevaikust ja tormi kannatanud ning nad teavad midagi, mis noorematel veel õppimata. Mõned aastad tagasi võistlesime Muhu väina regatil noore ja innuka võistkonnaga jahil X-99. Meeskond oli kõva, jaht kiire ja elektroonikast pungil. Navigaator oli Hiiumaa mees, kes juba lapsena saartevahelises

otse vastu masti, kallutajad aga muljusid oma ribisid ja liikmeid nii et ragin taga. Jaht oli põrutanud 9 sõlmega otse kivisse. Jää oli suurt mürakat talvega 150 meetrit teise kohta rullinud ja meie mehistumiseks uude paika istutanud. Et austus looduse vastu säiliks.

„Tallinna laht oli vee all suletav terastrossist võrguga.” meres kõik kivid isiklikult läbi oli katsunud. Tuuleolud soosisid Saaremaa kalda alust hiilimist ja navigaator istus, silmad punnis, arvuti taga. „Kraad paremale, kaks kraadi vasakule, nüüd saab minut otse sõita, sellest kivipuntrast parema slaagiga mööda!” Kõlasid käsklused, edu kasvas ja mees õitses tähtsusest. „Nii, mehed, nüüd on kõik, kivid on otsas, rohkem ei viitsi ma siin all passida…” Lause jäi poole sõna pealt katki, kui navigaator kaardilaua tagant läbi kogu jahi vööris olevasse peldikusse lendas. Roolimees tegi kotka lennu kõrguse hüppe

ANNIKA TUISK-ILVES,

Helly Hanseni brändi mänedžer ning purjetaja, Pärnu jahtklubi liige alates 2007. aastast: Esimest korda osalesin Muhu väina regatil 2004. aastal. Kui seni olin sõitnud kaasa üksikuid etappe, siis 2012. aasta suvel sõitsin regati kõige pikemalt läbi. Kuigi sportlikud saavutused piirdusid regati läbimisega, oli saadud emotsioon äärmiselt võimas! Nädal oli füüsiliselt väga kurnav– start hommikul vara, minimaalselt 8 tundi järjest sõitu, tugev tuul ja paar töökätt paadis ikka ja alati puudu. Kõik see kokku andis kirjeldamatult mõnusa tunde, nagu oleks tegemist olnud elu pikima ja parima puhkusega!

HELLY HANSEN CATWALK

CONFIDENT WHEN IT MATTERS Helly Hanseni riided ja jalatsid on müügil suuremates Sportlandi kauplustes.

MILLINE ON SINU VARUSTUS? Earthkeepers® Veekindel Wharf Bomber Jakk. 76% orgaaniline puuvill. Earthkeepers® Paadijalats. 42% Green Rubber™ välistald.

NATURE NEEDS HEROES

Tooted saadaval Timberlandi kauplustes.

stiil HOIA PAADIJALATS PUHAS!

Tavaliselt ei soovitata purjekal kasutatavat jalatsit kuival maal kanda, et vältida mustuse sattumist laevale. Eriti hull on suvel nn higistav asfalt, millest erituvat pigi on hiljem väga tüütu laevatekilt eemaldada. Laeval istutakse samas, kus astutakse, nii et puhtus on siin ülioluline.

MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND TEKST KÜLLI HAAV

D A G N I K E J R PU TEEVAD ! I ’ K C A B E COM

tatud vana. Ning seda ka us un on s uu et t, fak st tu es tõ ab Taas kord lei gasi tänavapildis ta id sta aa – g kin rje Pu . es id nd tre vaba aja riietuse d“ jalats on taas kuum! nu du „ka l re ejä se ng ni ud dn an i toon

urjekingadel on vaba aja riietuse trendides olnud nii naiste kui ka meeste puhul oma kindel koht juba pikka aega. Kuidas purjekingad pikale ajaproovile vastu on pidanud ning miks see mudel üldse loodi?

Siksakmuster hoiab libisemast Igatahes võis purjekingi kohata palju varem kui kaheksakümnendate seriaalides – algupärase mudeli lõi juba aastal 1935 Paul Sperry, kes armastas paadiga merel käia, aga kartis laevatekil libiseda. Mokassiinilõikega kingade juures kasutati unikaalset tallamustrit. Kummitalda lõigatud soonekestele võttis 1923. aastal patendi tapamajas töötanud John F. Sipe, kes vajas oma töökohal märja põrandaga hästi haakuvaid jalatseid. Purjetamiskingade taldade valmistamiseks kasutatigi tehnoloogiat, kus kummisse

veeti siksakilised vaod. Samasugune muster tehti 50ndatel ka Goodyeari autorehvidele. Edasine on juba ajalugu – kiiresti levis mustrilise talla ja õlitatud nahast pealsetega jalats tegevusvaldkondadesse, kus vajati funktsionaalsust. Laevatekkidele, sadamakaidele, uhketele puust purjekatele – kõikjale, kus king pidi vett pidama ja teki väärispuidust pinda säästma ning ei tohtinud libiseda. Just meresõidualustelt pärineb ka nimi purjeking või inglise keeles boat shoe või deck shoe, traditsiooniliselt kantakse neid praktilisuse pärast ka ilma sokita. Kes see ikka tahaks, et tal oleks pidevalt jalas märg sokk nagu külm kompress!

IGAÜHELE MIDAGI. Klassikaline Timberlandi pruun purjeking vs kaasajastatud värsketes toonides mudel naistele.

Purjekingad astuvad maale Nagu iidsetel aegadel mereelanikud, nii kolisid aastakümnete jooksul ka purjekingad merelt maale, muutudes mõnusateks käimadeks kõikjal, kus dresscode’iks teksased, lühikesed püksid või trikotaažkleidid, ning said lahutamatuks osaks vaba aja riie37

stiil tuses. Pintsaku või kardiganiga kandes sobivad mugavad purjekingad isegi vabamasse kontorimiljöösse. Ka paljud kuulsused, nagu näiteks Kanye West, Kate Middleton ja David Beckham, ei pea paljuks nendega oma garderoobi täiendada ja mõnusasti ringi patseerida. Materjali poolest pakutakse tänapäeval lisaks veekindlaks muudetud nahale ka kunstnahast ja tekstiilist pealsetega kingi. Tekstiil ei ole muidugi vetthülgav, kuid selle eeliseks on kerge kaal ja kiire kuivamine nagu ühele heale suvejalatsile kleidikesega kandmiseks sobilik. Päris purjetamishullud ja regattidel võistlejad kannavad professionaalseid tosse, mis on kiiresti kuivavad ning püsivad tugevalt jalas. Haarde tagavad eriline kummisegu, mis on ülipehme ja vahel isegi kleepuv, ning tallamustri kombinatsioon. Osal jalatsitel meenutab tald isegi kaheksajala kombitsa iminappasid.

Mugav mood Aegade jooksul on muutunud ka värvigamma, milles purjekingi pakutakse: pruunile nahale, mis endiselt meestejalatsi puhul populaarseim, lisandusid meretemaatikale vastavalt punane, sinine, kollane ja valge. Nüüdseks leidub naistekingade valikus pea kõiki värve vastavalt hooaja moele, isegi neoonvärvides markeeringuga. Purjekingade disaini on aja jooksul üsna vähe muudetud ja seda tänu nende mugavusele, praktilisusele ja stiilsusele. Küllap aitavad need omadused ka Sinu ostetud kingapaaril vaba aja jalatsite lipulaevana vastu pidada.

KLASSIKA. Klassikalist nahast purjekinga kantakse tavaliselt ilma sokita

AKTIIVSELE PURJETAJALE

Kui klassikalisest purjekingast on saamas purjetajale pigem vabaajajalats, siis regattidel eelistatakse kindlasti kaasaegseid tehnilisi purjetamisjalatseid.

ERITI HAARDUV. Helly Hanseni kaasaegne purjetamisjalats Hydropower3 tagab parima haarde tekiga tänu eriti pehmele, lausa kleepuvale HH Ultra Storm Grip kummisegust tallale. Selle jalatsi sünteetiline pealispind on kergesti hooldatav ning kuivab kiiresti.Neid jalatseid eelistab Audi Sailing Team. 154 38

TIMBERLAND ESINDUSKAUPLUSED:

Kristiine Keskus Endla 45, Tallinn Ülemiste Keskus, Suur-Sõjamäe 4, Tallinn Lõunakeskus, Ringi tee 75, Tartu Tartu Kaubamaja, Riia 1, Tartu

autosport

VAATA LISA WWW.RALLYESTONIA.EE

a nii tuled Se . d tu n tu s lli ra to au Eestlased on maailmatipptasemel võistluste korraldajamuste poolelt kui ka on auto24 Rally Estonia, mille tena. Eredaks näiteksha ambitsioonikamaid sihte. korraldustiim seab ü

AUTO24 A I N O T S E Y RALL E T U U B U G LII S A N U U S E SIHTID

arkko Märtin koos Michael Park’iga võitis omal ajal viis MMrallit. Urmo Aava ja Kuldar Sikk murdsid ennast samuti suurde rallisse edukalt sisse ja ka Ott Tänaku ning Kuldar Siku saavutused on kinnitanud Eesti kui autospordiriigi head mainet. Kuid mitte ainult. 2010. aastal Urmo Aava, Silver Küti ja Tarmo Hõbe ning nende meeskonna esimest korda korraldatud Rally Estonia on kolme aastaga kasvanud Baltikumi suurimaks autospordisündmuseks. Tegelikult oli hea märk maas juba varem. Ajal mil Markko Märtin veel MMrallidel kihutas, korraldas Eestis temaga seotud meeskond Lõuna-Eestis suurejoonelisi rallisid, millest viimaseks jäi 2005. aastal sõidetud E.O.S. Peugeot Rally. Pinnas oli seega soodne.

Elamusi kogu perele Ent siht ei olnud teha mitte ainult üks nimekate osalejate ja kõva konkurentsiga ralli, vaid autospordisündmus, mis eristuks teistest mitmel moel. Maailma sport liigub meelelahutuse poole ning ka mootorisport ja selle jälgimine pole ammu enam ainult meeste pärusmaa. Perekesksus on uue aja märksõnaks, mis tagab edu. Seda joont on auto24 Rally Estonia korraldajad hoidnud, kui ralli lahutamatuteks osadeks on olnud 156

NIA - FOTOD AUTO24 RALLY ESTO TEKST SPORTLAND MAGAZINE

meelelahutusprogramm koostöös Eesti populaarseima raadiojaama, Sky Plusi meeskonnaga. Senise kolme aasta jooksul on auto24 Rally Estonia raames peetud tasuta kontsertidel esinenud Eesti meelelahutusmaailma tipud. Perekesksusest on lähtutud ka hooldusala ülesehitusel, loodud on Lõunakeskuse lasteala ja eelmisel aastal kogus palju populaarsust Cosmopolitani naisteala. Kõige selle juures ei saa loomulikult ära unustada rallit ja seal toimuvaid põnevaid lahinguid. Tänavune auto24 Rally Estonia 2013 toimub 19.–20. juulil Otepääl ja selle ümbruses ning ühtlasi on tegu Eesti, Läti, Baltikumi ja NEZ autoralli meistrivõistluste etapiga, samuti FIA European Historic Sporting Rally Championship sarja etapiga. Võistluskeskusega Otepääl, Tehvandi staadionil, pakub auto24 Rally Estonia vaatemängu Eesti ühtedel parimatel kiiruskatsetel. Eelmisel aastal pidasid võidu nimel tõsise heitluse WRC-sarjas kihutavad Mads Ostberg ja Thierry Neuville. Ford Fiesta WRC masinal võistelnud Ostberg tuli oma võitu kaitsma, aasta varem oli ta auto24 Rally Estonial alistanud meie enda sangari Markko Märtini.

Konkurents igasse klassi Kui aastal 2011 oli auto24 Rally Estonia FIA Historic autode Euroopa meistrivõistluste sarja kandidaatralli, siis mullu oli auto24 Rally Estonia juba FIA Historic autode Euroopa meistrivõistluste täieõiguslik etapp. Nii saabus Otepääle palju maailma autospordis ilma teinud autosid, nagu näiteks legendaarne B-rühma Lancia 037, mitmed Ford Escortid, Porsched, Mercedesed jne. Kui 2011. aastal võitis Historic ralli Jari Latvala Ford Escort BDA masinal, siis esimese Eestis peetud autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi võitjaks tuli tema poeg, M-Sport tehasemeeskonnas WRCsarjas sõitev JariMatti Latvala, kelle kasutuses oli seesama tagaveoline Ford Escort, millega tema isa aasta varem võidu oli võtnud. auto24 Rally Estonia direktori Urmo Aava sõnul on esmatähtis luua tugev konkurents igasse klassi. „Osalevate sõitjate poolelt on loomulikult väga oluline saada siia sõitma WRC-sarja piloote. auto24 Rally Estonia toimub traditsiooniliselt paar nädalat enne Soome MM-rallit ja seeläbi saame paljudele sõitjatele nii välismaalt kui ka Eestist pakkuda head võimalust teha enne Soome minekut korralik võistlustingimustes test.

"See, et meil on d sarnased teeolu S oomega, on meie trump."

auto24 Rally Estonia ametlikud särgid varsti saadaval Sportlandis ja ralli e-poes www.rallyestonia.com/rally/rallipood/

See on toiminud hästi, mida tõestab näiteks Mads Ostbergi ja Martin Prokopi osalemine mitmel Rally Estonial. See, et meil on sarnased teeolud Soomega, on meie trump. Kuid WRC-sarja sõitjate siiasaamine on siiski raske töö, sest kõik asjad peavad klappima. Meil on hea meel, et nende kolme aastaga oleme ennast rallimaailmas tõestanud ja sõnapaar Rally Estonia on WRC seltskonnas teada ja tuntud. See teeb meie töö järgmistel aastatel kindlasti pisut lihtsamaks.“ Aava lisab, et nende sõitjate kõrval, kes püüavad üldvõitu, ei saa unustada ka teisi klasse. Üks võimalus ralli üldist taset tugevdada on see, et auto24 Rally Estonia oli mullu ja on ka tänavu Läti autoralli meistrivõistluste etapiks.

Sihikul on EM Kuhu aga edasi? Mitmed maailma autoralli juhtimisega seotud isikud, teiste hulgas FIA rallikomisjoni juht Jarmo Mahonen, on kiitnud auto24 Rally Estonia korraldust ja õhkkonda. Väga positiivne tagasiside pärineb ka FIA Historic autode Euroopa meistrivõistluste etapil osalenud sõitjate ja His-

toric komisjoni liikmete poolt. Sellel taustal on loomulik, et ka tänavu on auto24 Rally Estonia FIA Historic autode meistrivõistluste etapiks. Eelmisel aastal Otepääl kohal olnud Rebecca Williams, legendaarne WRC Rally Radio reporter, kinnitas, et korralduse poolelt ei jääda kindlasti alla WRC-sarja etapile. Ilmselgelt saaks eestlased selle korraldusega ka hakkama, kuid mõistlikum on võtta samm korraga. Nii on korraldustiimil tekkinud mõte, et auto 24 Rally Estonial võiks olla tänavu uue hingamise saanud autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi staatus. Sarja promootoriks on Eurosport Events ja rahvusvaheline autoliit FIA on vägagi huvitatud, et Euroopa meistrisarjal oleks taas rohkem kaalu, kui viimastel aastatel. Ja miks ei võiks olla auto24 Rally Estonia Euroopa meistrivõistluste kruusarallide pärl, nagu seda on Soome MM-ralli WRC-sarjas? Kaks aastat on publiku üheks maiuspalaks olnud auto24 Rally Estonia Otepää linnakatse selle juurde kuuluva tehistrampliiniga. Samalt katselt tehti 2011. aastal esimest korda otseülekanne internetti, aastal 2012 oli Otepää linnakatse otseülekanne

TV6 telekanalis paras väljakutse selle ülekande tegijatele. Kuid meeskond, mille eesotsas on Kulno Kägu, sai ülesandega hakkama. Lisaks TV6 striimiti ülekannet ka internetti, mistõttu said sellest osa kümnete riikide rallisõbrad.

Ralli elavdab turismi Kõige kõrval ei saa märkimata jätta, et Rally Estonia toimib ka Otepää ja laiemalt LõunaEesti turismi ja majanduse elavdajana. Baltikumi suurim autospordisündmus auto24 Rally Estonia 2012 sai konkursi „Ehe LõunaEesti 2012“ raames väärika auhinna, milleks oli võit parima turismisündmuse kategoorias. Saadud tunnustus on järjekordne märk sellest, et auto24 Rally Estonia on enamat kui lihtsalt võistlus. Mullust auto24 Rally Estoniat jälgis ja sai selle sündmustest osa üle 23 000 inimese, kellest pea 16% olid välisturistid. Enim välisturiste tuli Soomest ja Lätist ning korduvkülastajate osa oli võrreldes 2011. aastaga 20,5%. Siseturistide osas oli see protsent 30. Stardis oli kokku 155 meeskonda, kellest 53 olid Eestist ja 102 välismaalt. Kokku tõi auto24 Rally Estonia Eestisse võistlejaid 20 riigist üle maailma ja ajakirjanikke 10 riigist. auto24 Rally Estonia sündmusi kajastati aktiivselt 20 erineva riigi meediaväljaannetes. Kõik need numbrid on kolme aasta vältel pidevalt kasvanud. 157

meie RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

, E R A A S S E R KU SPORT JA D N A L T R O P S SAAREPIIGAD SPORTLANDIST. Vasakult Birgit Tõll, Mari-Liis Anderson, Taisi Tõhk ja Karis Kasesalu. Esiplaanil Sirje Põlluäär.

uressaare spordihoone ja mitmed teised spordiklubid meelitavad inimesi sportima – tennist, kergejõustikku, aeroobikat, maadlust ja veel teisigi alasid harrastama. Sportland aga pakub omalt poolt saarerahvale laia valikut spordija sportliku vaba aja rõivaid ning jalatseid. „Meie kaupluse klientuur on seinast seina,“ räägib Kuressaare Sportlandi juhataja Sirje Põlluäär. „Siit leiab endale sobiva toote nii laps kui ka nõudlikum ja teadlikum tarbija.“

Igaühele midagi Suurima osa Kuressaare Sportlandi tootevalikust moodustavad Nike riided, jalatsid ja varustus nii jooksu, treeningu kui ka vaba aja tarbeks. Äsja lõppenud talve hitiks olid O`Neilli talveriided, ent O`Neill on juba valmis ka suveks – plätud, topid, bikiinid ja muu trendikas kaup ei vaja pikemat tutvustamist. Helly Hanseni tooted on popid nii purjetajate kui ka mittepurjetajate seas. Uuemad tulijad on Kuressaares North Bend, TNF ja High Colorado. TNF ja High Colorado pakuvad jalatseid ja North Bendil on pakkuda laias valikus nii vaba aja kui ka treeningriietust. See on ühtlasi bränd, mis arvestab natuke õhema rahakotiga. Saaremaal on hästi omaks võetud ka Timberland, eriti talvejalatsite osas. „Nii et igale kliendile peaks meil leiduma midagi meelepärast ja taskukohast,” lausub Põlluäär. Loetelu võiks jätkata. Skechers, Mizuno, Converse, Adidas… Töö Sportlandis ei ole pelgalt müügitöö. „Püüame oma teeninduse ja toodete kaudu muuta klienti teadlikumaks sellest, kuidas oma tervist hoida ja see on meil kindlasti ka korda läinud,” lausub Sirje Põlluäär. 158

. Kuressaares elab sportlik rahvas ks Tehakse palju tervisesporti, mille sed. Nii on loodud igati head võimaluss re võib öelda, et Sportlandi Kure aa kauplus asub täpselt õiges kohas.

„Anname oma parima, et klient sooviks ikka siia tagasi tulla ja saaks siin teada, milleks on vaja joosta just jooksuriiete ja -jalatsitega ja miks on vaja trenni teha just trenniriietes ja -jalatsites.”

Viis visa saare naist Kuressaare Sportlandis töötab viis inimest. „Viis tublit ja visa saare naist, kes teevad oma tööd hingega ja annavad klientide heaks oma parima,“ ütleb juhataja. Kollektiiv on väike ja väga ühtehoidev, alati ollakse valmis üksteist aitama ja asendama. Karis Kasesalu on siin töötanud algusest peale ja tema käe all saavad oma näo ilusad väljapanekud. Mari-Liis Andersoni „leivanumber“ on klientidega suhtlemine, ning kenasti on töökeskkonda sulandunud ka uusimad töötajad Taisi Tõhk ja Birgit Tõll. Mõistagi on Sportlandi naised ka ise sportlikud. Juhataja Sirje tegeleb tervisespordiga – suusatab, jookseb ja harrastab kepikõndi. Karis ja Mari-Liis tegelevad rattaspordi ja ujumisega, Taisi ja Birgit fännavad rulluisutamist ja Birgit käib lisaks spordisaalile ka tantsimas.

REMI AARE,

SPORTLANDI TEENINDUSJUHT: „Teenindus ei saa Sportlandis olla kas hea või halb, see saab olla vaid hea ja selle nimel Kuressaare tüdrukud ka pingutavad. Olen selles 100% veendunud!“

SPORTLIK VAIM. Kaupluse juhataja Sirje Põlluäär jooksurajal.

spordikalender

JOOKS KÕIGILE! 27.04 – RMK Kõrvemaa Kevadjooks RMK Kõrvemaa Nelikürituse järgmine etapp peetakse 16 ja 6 km jooksudistantsidel. Võistluskeskuseks Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus. Täpsem info www. jooks.ee

01.05 – 84. Suurjooks ümber Viljandi Järve

SPORTLAND SOOVITAB NPIX FOTOD SPORTLAND JA SCA TEKST MARGUS REINTAL -

Viljandimaa spordielu suursündmusest võtab seekord osa ka kvaliteetne jooksubränd Mizuno. Kohal on Mizuno eksperdid jalatsivalikul ja jalatestimisel. Kõigil huvilistel on võimalik soetada Mizuno tooteid! Täpsem info www.viljandimaa.ee/jarvejooks

18.05 – SEB Maijooks

Üks suurimaid rahvaspordiüritusi ja vaieldamatult suurim ainult naistele mõeldud üritus Baltikumis. Sportland püstitab võistluskeskusesse Tallinna Lauluväljakul läbi aegade suurima välikaupluse. Täpsem info www.jooks.ee

25.05 – Olümpiajooks

Teist korda Tartus toimuv olümpiajooks toimub koostöös Eesti Olümpiakomiteega. Võistluskeskus asub Tartu Ülikooli spordihoone juures. Täpsem info www.jooks.ee

VÕITLUSSPORT 20.04 – SLT Raju 11

KUIDAS TERVISLIKULT SPORTIDA?

Eesti suurim võitlusspordisündmus toimub seekord Saku Suurhallis. Sportlik vabavõitlus ehk MMA (Mixed Martial Arts) on ohtralt põnevust pakkuv kahevõitlusala. Võistluspäeval esitleb Sportland piiratud koguses Raju eritooteid. Täpsem info www.mma.ee

VAATA INFOT SPORDIMEDITSIINIST WWW.SPORT.EE

NOORTESPORT 25.05 ja 14.–15.06 – TV 10 Olümpiastarti Legendaarse võistlussarja TV 10 Olümpiastrarti eelviimane osavõistlus toimub 25.05 Karksi-Nuia staadionil ja finaal 14.–15. juunil Rakvere staadionil. Osa sarja peaauhindu paneb välja Sportland. Täpsem info www.ekjl.ee/tv10os

JALGPALL 29.06 – Eesti vs Läti maavõistlused jalgpallis Kahe naaberriigi vahel peetakse erinevate võistkondade vahel maha vähemalt 101 jalgpallilahingut. Täpsem info www.jalgpall.ee

JALGRATTASPORT 19.05 – Tallinna Rattamaraton Eesti suurima rattamaratonide Samsung Estonian Cup sarja kuuluv Tallinna Rattamaraton on sarja teine osavõistlus. Võistluskeskuseks on Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus. Kohal on Sportlandi rattamehaanikud ja tooteeksperdid. Täpsem info www. estoniancup.ee

LET`S ROCK! 25.06 – Green Day Selle suve üks suurimaid rockkontserte Tallinna Lauluväljakul.

159

rists천na

160

VÕIDA VINGED JOOKSUTOSSUD! Kõigi õigesti vastanute vahel lähevad seekord loosi Mizuno Wave Rider jooksutossud poehinnaga 144,95 eurot! Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga „RISTSÕNA“ hiljemalt 31.05.2013 postiaadressil: Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või e-postiaadressil sportland@sportland.ee Eelmise ristsõna vastus oli: „Tulgu noored suusasõbrad ruttu trenni“. Timberland White Ledge talvesaapad võitis Anti Märjamaalt. Palju õnne võitjale!

NIMI: TELEFONINUMBER: MEILIAADRESS: POSTIAADRESS:

RISTSÕNA VASTUS:

161

lõppsõna ÜSILISE Ü F A M E R U U S E L L UD MU UBAST H L Ä „SPORT ON ANDN Ä P E T O B A N KUSE,“ SÕ EIKKO V A J E L IT JA VAIMSE VÕIME Ä N V A ID NI L.U.M.I. P A R O T S E R IK ARRASTAV V H H A O L K A T A V E IN R E L MITUT SEST SAATI. P A L R E TÄÄR. VABAL AJA B Õ S A IN S SPORDIGA TÄÄR ON OLNUD

S I I V U L E K I L T R O P S U N I M - FOTO ERAKOGU TEKST MARGUS MÜIL

1. Miks on sportlik eluviis oluline ja mida see Teile annab? Olen lapsest saadik olnud elava loomuga poiss ega ole tahtnud kuidagi paigal püsida. Inimese olemus vajab liikumist, et täisväärtuslikult eksisteerida.

eemal hoidnud. Samas kuulan ma väga oma sisetunnet ja ei sunni ennast iga ilmaga sportima. Kõik peab ikka suuresti nauditav olema.

suppi süüa ning mitte nälgida. Täiuslikult läbimõeldud mu menüü ja toitumisharjumused pole, kuid püüan endale mitte liiga teha.

5. Kas olete kunagi mõelnud karjäärist ja läbilöögist ka mõnel spordialal või sportlikul elualal? Arvatavasti poleks minus sellist materjali, et sporti elukutsena teha. Aga ka näitleja eriala on tihti vägagi füüsiline ja liikuv ning pakub harmooniliselt füüsilist ja vaimset koormust.

9. Missugust kasu sportlik eluviis ja treenimine näitlejatöös on andnud? See on andnud mulle suurema füüsilise ja vaimse võimekuse.

„ Jalad seinal puhkamine uhul pole minu p võimalik.“ Mina vajan samuti liikumist, et ennast nii füüsiliselt kui ka vaimselt vormis hoida. Sportimine värskes õhus annab mulle hea toonuse ja rahustab. 2. Millal tundsite, et sportlik eluviis on õige valik? Olin põhikooli viimases klassis, kui hakkasin täiesti enda initsiatiivil käima varahommikul jooksuringil ning seejärel jääkülma duši all. See harjumus on jäänud tänase päevani. Olen sportimise mõttes iseõppija, sest muusikakoolis käies polnud mul mahti trennis käia. Loodan, et liikumine jääb minuga võimalikult pikaks ajaks. 3. Milliseid alasid olete elu jooksul proovinud? Kooli ajal sai kohustuslikes kehalise kasvatuse tundides tutvust tehtud väga paljude aladega, kuid erilisi lemmikuid mul polnud. Olen korvpalli põrgatanud ja noorena sulgpalli mänginud, kuid viimasel ajal jooksnud, ratast sõitnud, ujunud, suusatanud ja tennist mänginud. 4. Olete Te kunagi kuu aega järjest lihtsalt „jalad seinal” puhanud? See pole minu puhul võimalik, ma lihtsalt vajan liikumist. Õnneks pole mind ka vigastused ja haigused nii pikalt liikumisest 162

10. Millist stiili eelistate vaba aja riietuses ja miks? Riietus peaks vabal ajal olema mugav ja stiilne. Liigun oma töö tõttu üsna palju ning sellepärast peab riietus olema võimalikult mugav.

6. Millised on kõige ekstreemsemad spordielamused, millest olete elus osa saanud? Ma ei ole väga suur ekstreemsuste nautija, kuigi olen näiteks rulluiskudega mägedes TEEL TIPPU. Üks asfaltteedel sõitnud küll ja väärt võimalus vaimu seda ilma kaitsmeteta. Tänasel ja füüsise virgena hoidmiseks on käia päeval ma seda enam ei teeks. mägedes.

7. Millist spordiala või treeningviisi soovitaksite kindlasti proovida ja miks? Loomulikult soovitan alasid, mis mulle endale väga meelepärased on ehk siis ujumist, suusatamist, jooksmist ja rattaga sõitmist. Kõik aeroobsed harrastused värskes õhus on ülimalt toonust andvad. Inimestel tuleks kuulata enda sisemist häält ja mitte liigsele laiskusele järele anda. 8. Kui rangelt Te oma igapäevaseid toitumisharjumusi jälgite? Püüan ikka vaadata, mis suust sisse läheb. Hoolitsen selle eest, et aed- ja puuviljad oleksid minu menüüs esikohal, püüan iga päev korra