Sportland Magazine #9 by Sportland Eesti

NR 9 / talv 2013

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

Uued tegijad Sportlandis Vansi vennad – trikiratturid

Lainevoolud

Jan Uuspõllu

võimsad rollid suusarajal

Parimate brändide talvekataloog! Rain Veideman: Eesti korvpalli särav täht

742593 000031

NovembrI spordItormI hoIatus!

puhuvad võimsad jalkatuuled 15. nov - eesti vs aserbaidžaan, 19. nov - Liechtenstein vs eesti, 26. nov - meistrite Liiga: arsenal vs marseille. Lisaks sellele jõuavad eesti kohale ka schenkeri Liiga pilved.

LIsab mäNguLe põNevust

juhtkiri

HEA SPORTLAND MAGAZINE’I LUGEJA, SPORDISÕBER!

eie käes on järjekorras juba üheksas Sportland Magazine. Oleme soovinud igat ajakirja tehes Teid üllatada: muuta Teie elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks. Mida me seekord teisiti tegime? Koostöös Eesti Olümpiakomiteega on seekordne Sportland Magazine kahepoolne. Üks pool on traditsiooniliselt spordist ja sportlikust moest rääkiv Sportland Magazine, teine pool aga täielikult Sotši taliolümpiale pühendatud eriosa.

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn

Millele soovime tähelepanu juhtida? Meile meeldib sport: Anname ülevaate, kus saab Eestis talvel jalgpalli harrastada, käime ja kaeme ka vastavatud Lilleküla sisestaadionit. Vaatame vutimees Henrik Ojamaa teed tippu koos tema erinevate võistluskaaslastega, portreteerime Eesti korvpallikoondise selle suve suurimat tegijat Rain Veidemani. Eesti edukaim fitnessiklubide kett MyFitness teeb ülevaate trendidest ja oma säravatest treeneritest. Tere Tennisekeskus elab esimest täishooaega ja samuti ka Sportlandi uusim tennisepood sealsamas keskuses, lisaks räägime tenniseosas Eesti tennise grand old man’i Toomas Leiusega (NB! Tema nooruspõlve mängu foto on ka Tere tennisepoe kassa taga seinal).......ikka tennisest!

Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Raul Ranne raul.ranne@menuk.ee Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Antti Adur Kujundus Silver Vaher Reklaam Helina Õunapuu Helina@menuk.ee Tel. +372 516 6996

Meile meeldib sportlik elustiil: Oma selle Magazine’i kaaneloos kirjutame eestlaste ühe suurima teatrikangelase Jan Uuspõllu armumisest ja armastusest suusasporti. Vaatame, millised on tänapäeva noored ja nende elustiil, seda läbi trikiratturitest vendade Lainevoolude. Olla diskor tähendab öö läbi ekstreemusi: Kristjan Hirmo, hetke Eesti kuumim DJ, räägib oma lumelauaspordi sõltuvusest. Koostöös Spordimeditsiini klastri SportESTiga on palju selles ajakirjas pööratud tähelepanu tervislikule toitumisele, aga ka kuidas õigesti, s.t õigete koormustega treenida ja oma tervist vajaliku regulaarsusega kontrollida. Meile meeldib sportlik välimus: Anname ülevaate, mida sellel sügis-talvel Sportlandi poodides leida/otsida/oodata võib. Uute mängijatena on nüüd Sportlandi meeskonda lisandunud maailma suurim surfi- ja lumelauabränd Quiksilver meestele ja Roxy naistele. Eestlaste poolt väga nõutud Helly Hansen on suuremalt kui kunagi varem poelettidel. Maailma sportliku moe trendiloojad The North Face, O`Neill, Timberland – kõik on kohal. Nooremate suured lemmikud Vans ja Converse samuti (NB! uskumatult palju talvetooteid). Lisame kaptenid Nike ja adidase ja tulemuseks on selline mix, mis isegi meil silme eest kirjuks võtab (heas mõttes).

Liina Karo liina.karo@menuk.ee Tel. +372 5348 2859 Trükk Printall AS

Võitjate Valik on Sportlandi talvekampaania, mis on saanud inspiratsiooni kohalikest võitjatest ning võitja suhtumisest. Kampaania olemus peitub meie parimas jopede valikus, võitjad on meie maailmakuulsad talvebrändid ning kui ka Sina tahad saada osa võidust, siis parim valik talvevarustust ootab Sind Sportlandis!

NR 9 / talv 2013

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Trenni tehes näeme! Gerd Kiili Sportland Eesti AS tegevjuht

Hind 1,90 €

Vansi vennad – trikiratturid

Lainevoolud

Jan Uuspõllu võimsad rollid suusarajal

Rain Veideman: Eesti korvpalli särav täht

742593 000031

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

118

101

104

122

sisukord 9

10 16 18 21 25 26 41 44 46 48

VÄRSKED KALEV/CRAMO, ROCKI JA TARVA kollektsioonid nüüd poodides. SPORTLAND soetas ERIKA SALUMÄEGA seotud rariteete. NIKE ja LES MILLS toovad taas Tallinna fitnessi tippürituse JAN UUSPÕLD ja suusad Ühtaegu vana ja moodne MADSHUS Kuidas valida lastele SUUSAVARUSTUST? SUUSASOOVITUSED täiskasvanutele HIRMO FAKTOR LUMELAUAL VALIK STIILSEID TALVERÕIVAID Tere tulemast TALVEMAALE Te minge õige KIVIÕLI mäele SPORTIMA Siin nad on – QUIKSILVER JA ROXY! FISCHER – SPEEDMAX SUUSAD. Kiirusel on uus dimensioon. FISCHER RCS CARBOLITE Skating murdmaasaapad FISCHER SSR uisuklamber FIRMAD HOKIT MÄNGIMA! Turniir 40-le inimesele Jeti jäähallis

52 55 59 64 69 72

MILLISESSE TRENNI laps viia? Lahedad TALVERIIDED LASTELE FILOLOOG TREENERINAHAS Treeni MYFITNESSIS üle Eesti! TULE TRENNI! ÜHEKSA OLULIST KÜSIMUST spordirinnahoidjate kohta…

75 76 81

TOIDULISANDITEST INIMKEELI SÖÖ TERVISEKS! Enne SPORTTEIPIMIST tee selgeks vigastuse aste

ENNETA VIGASTUSI ja ülekoormust FMSIGA 85 Tähelepanu! HEIKI NABI soovitab! 86 „MA ELAN TENNISEST“ 90 TERE TENNISEKESKUSES tunned ennast nagu VIP

94 RAIN VEIDEMAN – koondise skooriv pesamuna

97 101 103 104 108

KORVPALLISTAARID ja NENDE TOSSUD ABIELU, kus lahutusi esineb haruharva D ROSE 4 EESTI JALGPALL SAI SISEHALLI HENRIK OJAMAA vahepeatustega teekond tippu

111 KEHRA – tõeline käsipallikeskus 112 VÕRKPALLI SELVERI suured eesmärgid 114 AURA VEEKESKUS – parim sportlik meelelahutus

116 Maailmakuulus ARENA 118 Kange reisimees TEET MARGNA 122 TRIKIVENNAD LAINEVOOLUD – kahtlemata tulevikustaarid

126 STIILSELT SÜGISESSE 140 JÄRVE SPORTLANDI mõnus tiim 142 ADIDASE BOOST™ tehnoloogia jätkab võidukäiku

145 SPORTLAND SOOVITAB 146 SPEEDO toetab Eesti ujumise tulevikulootusi! SPIDERTECH eellõigatud kinesioteip NÜÜD EESTIS! SWIX TRIAC 2.0 Uus revolutsioon Swixilt! Telli optiliste klaasidega BLIZI spordiprillid!

148 RISTSÕNA

Sportlandist läbi ja Alpidesse! München al. 9990€

Müncheni lennupileti ostjatele talvevarustuse allahindlus -20% kõigis Sportlandi kauplustes.* *Tutvu kampaania tingimustega lähemalt www.estonian-air.ee Pakkumine kehtib 24.09 - 31.12.2013. Allahindlus ei kehti koos teiste soodustustega.

www.estonian-air.ee

uudised

VÄRSKED KALEV/CRAMO, ROCKI JA TARVA KOLLEKTSIOONID NÜÜD POODIDES Oled sa Kalevi või Rocki või Tarva fänn? Tea, et meie Sportlandis oleme kõigi Teie fännid ja seepärast on nüüd ka poodides saadaval nende Eesti edukamate korvpallimeeskondade fännivarustust. Fännisärgid, sallid, aga uudisena ka originaalvõistlusvormid! Tule ja leia endale sobivaim ja näita uhkusega, kelle poolt oled!

SPORTLAND SOETAS ERIKA SALUMÄEGA SEOTUD RARITEETE Graham Budd Oksjonil olnud Erika Salumäe esemeid aitas koju tagasi tuua ka Sportland. Taasiseseisvumise järel esimesi Olümpiamedaleid nopinud sportlase saavutused on suurte tähtedega kirjutatud Eesti spordiajalukku. Need on hindamatu väärtusega. Sportlandil on suur hea meel mõnda eset eksponeerida meie keskonnas. Kaupluste rariteetpindadel esitleme esmalt Sportlandi enda ostetud maailmameistri võistlusriietust. Sportland soovib aina rohkem panustada Eesti jalgrattaspordi arengusse. Pakume pika ajalooga Itaalia kvaliteetratta Bottecchia mudelivalikut. Sportland Bottecchia rattatiim võtab osa peamistest rattavõistlustest Eestis. Toetame noorsportlasi treeninguteks sobivate ratastega. Kogu selle tegevusega tahame soodustada rattaspordi levikud ja kasvatada harrastajate arvu. Eseme ostu eesmärk on just tutvustada rattaspordi ajalugu ja tuua esile Eesti rattaspordi suurtegusid. Sportland soetas oksjonilt ka teisi väärtesemeid maailmakuulsatelt sportlastelt.

NIKE JA LES MILLS TOOVAD TAAS TALLINNA FITNESSI TIPPÜRITUSE 7. detsembril toimub Tallinnas Audentese Spordikeskuses käesoleva aasta võimsaim fitnessüritus Baltikumis – LES MILLS FITNESS EXPLOSION 2013. Üritus on mõeldud kõikidele spordisõpradele, kes peavad lugu aktiivsest ja tervislikust elulaadist.

Päeva jooksul on osalejatel võimalus proovida erinevaid Les Millsi rühmatreeninguid. Neid viivad läbi üritusele spetsiaalselt Eestisse kutsutud Les Millsi staar-treenerid. Tule ja koge rühmafitnessi kõige kõrgemal tasemel!

staar suuskadel

Põline nõmmekas Jan Uuspõld hakkas enda sõnul suusatama enne, kui käima õppis. Suusatas innuga kogu lapsepõlve. Vahepeal pidas armastatud näitleja suusatamise ja üldse sporditegemisega enam kui 15 aasta pikkuse pausi ning nüüd on mees taas suuskadel. Ja ütleb, et naudib. ) - FOTOD SCANPIX TEKST RAUL RANNE (EESTI EKSPRESS

▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲ ▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲ ▲▲▲▲▲▲▲▲ ▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲ ▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲

Jan ja suusad

▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲ ▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲ ▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲ ▲▲▲▲ ▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲▲

„O

ota, las ma mõtlen pisut,“ lausub kuulus telemees Lembitu Kuuse, kui palun teda nimetada mõnd üldtuntud ja armastatud lavatähte, kes on ka suusarajal märkimisväärselt tubli tegija. Miks mitte selline, kes regulaarselt meie kuulsaid maratone läbi sõidab. „Kuule, tead, Jan Uuspõld on mu meelest vägagi sobiv,“ teatab Kuuse mõned päevad hiljem. Tõsi-tõsi. Kes ei armastaks talendikat karakternäitlejat ja oivalist koomikut Jan Uuspõldu? Kohtume Janiga sügisel, mil suusahooajani on veel aega, ent räägime peaasjalikult siiski suusatamisest. „Tegelikult hakkasin ma taas suusatama mõni aasta tagasi,“ ütleb Jan. „Vahepeal, arvan, et umbes 15 aastat või rohkemgi, ei saanudki suuski alla. Polnud lihtsalt huvi tegelda selle asjaga. Üldse spordiga. Igasugu muu asi oli kuidagi tähtsam.“

Ja siiski, ühel heal päeval hakkasid taas suusatama. Miks? Mulle kingiti varustus. See võis olla viis aastat tagasi. Tähendab, kingiti tegelikult spordipoe kinkekaart, et osta varustus. Sellest saigi mulle väga hea hüppelaud uuesti spordiga alustamiseks. Kunagi ma ju suusatasin vägagi palju. Seepärast, et oled elupõline Nõmme poiss ja siin suusatamata ei saa? Kõik suusatavad. Mu sünnikodu on päris suusahüppetornide all. Ja kui sa juba kord sellises kohas elad, siis, selge see, on väga tõenäoline, et lähed kahevõistluse trenni. See tähendab, et sa suusatasid ja ka hüppasid? Ikka, hüppasin ka. Aga ütleme nii, et ega ma mingi tulemuste mees ei olnud. See oli ikka lihtsalt selline nooruse harrastus.

urde Mu esimene n-ö hsu ooaeg sporti naasmisemee ti ja lõppeski 15 kilo emet e põlve ristandsid purunemisega. Kujutan ette, et teie kandi noorte kuttide üks vapruse proovikivisid oli, kes suudab esimesena suurest hüppetornist alla sõita. Küllap see nii oli. Aga, kuigi ma tahaks ka kiidelda, kuidas ma sealt suurest tornist alla tulin, ei ole ma seda paraku teinud. Sinna ma ei jõudnud. Sellest on väga kahju.

Kuidas treenida tervislikult? • Koormuse kasv mitte üle 10% nädalas • treening sisaldab soojendust, venitusi • Õige treeningvarustus (sobiv riietus, jalavõlvile vastav jalanõu jne) • Regulaarne tervisekontroll

Aga suusatasid lapsena iga päev, nagu tublile trennipoisile kohane? No ikka. Muide, ema oli see, kes mind suuskadele pani. Arvan, et suusatasin enne, kui käima õppisin. Ma ei tee nalja, nii see oli. Nii palju, kui ma ennast lapsepõlvest mäletan, ma suusatasin kogu aeg. Ja ometigi sai mingil ajal armastus otsa, lõpetasid suusatamise? Nojah, Eestis tuli mõneks aastaks lumevaba aeg. Kadus harjumus suusatada. Seejärel tuli lavakunstikool ja muud tegemised – kogu aeg kulus muule ja suusatamiseks ei jätkunud aega. Kui sa nüüd üle pikkade aastate taas alustasid, oli see raske? Paljude aladega on ju nii, et kui liigutus juba kunagi selgeks õpitud, siis see jääbki lihasmällu ning uuesti alustamine polegi nii hull. Tõesti, see võibki nii olla. Aga samas, enda järgi tean, et päris nii, nagu jalgrattasõiduga, see ikkagi pole. Tegelikult… Tead, ma võiksin pikalt rääkida neist kogemustest, mis kaasnesid selle uuesti alustamisega.

c51 / m0 / y100 / k0

c81 / m22 / y100 / k8

Pantone 376 c

Aga ole hea, räägi. No vaat, lähed üle pikkade aastate rajale, vaatad neid teisi, kes suurepärase varustusega mõnusalt suusatavad… Mõtled, et no mis seal siis ikka on, ma peaksin umbes sama hästi panema. Ja hakkadki panema. Püsid pisut aega kellegi kannulgi ning tunned aina, kuidas ikka vägevalt paned. Aga tegelikult tuleb tunnistada, et nende aastatega, mil suusatamisega ei tegelenud, läheb tehnika ikka väga rooste. Absoluutselt rooste. Aga sa ütlesid ju, et püsisid kenasti teiste suusatajate kannul? Püsisin-püsisin, aga esimesel hooajal sain sõita kokku vaid mingid 15 kilomeetrit. Esimesel laskumisel murdsin endal põlve. Kuidas nii? Sest laskumistehnika oli vale. Mu esimene n-ö suurde sporti naasmise hooaeg lõppeski 15 kilomeetri ja põlve ristandsidemete purunemisega. Enda kogemusest tean, et see on väga raskesti paranev vigastus. Ega ta niisama paranegi. Kas lähed operatsioonile või treenid lihaseid sedavõrd, et hoiab liigest koos. Mul on see teine variant, pole operatsioonile läinud. Kui oled korra end vigastanud, teeb see edaspidi väga ettevaatlikuks. No muidugi. Nüüd olengi väga ettevaatlik. On selge, et esimene asi on tehnika. Hakkasid ise tasapisi tehnikat otsima-lihvima või läksid mõne treeneri juurde uuesti õppima? Täiesti kindel, et tuleb minna inimese juurde, kes tunneb õiget suusatehnikat ja oskab seda sulle selgitada. Tuleb minna ja võtta temalt mõni tundki õpet. Kui tehnika kätte saad, siis, ma kinnitan, nauding suusasõidust on topelt suurem. Siis tunned ikka asjast mõnu. Et su naasmine kujunes omamoodi valusaks õppetunniks? Täpselt nii. Ma kukkusin siinsamas Mustamäe nõlval suusatades. Lapsepõlvest saati tuttav rada. Ma polnud kunagi varem niimoodi lollakalt kukkunud. Õppetund ongi see, et kui hakkad taas sporti tegema, siis ära proovi jätkata sel tasemel, kust omal ajal asja katki jätsid. Nii kõva mees sa paraku enam pole. Alustada tuleb oma hetke reaalset taset tunnetades ja arvestades.

Pantone 356 c

Aga vaatamata rängale vigastusele sa käega ei löönud, suuski nurka ei jätnud? Järgmisel aastal olin targem. Ei hakanud kohe mingit hirmsat tulemust sõitma. Alustasin tehnika õppimisest. Pöördusin oma kursusevenna Veikko Tääri poole, et tema mind õpetaks. 11

staar suuskadel Täär, teadagi, on väga vinge suusamees. Tema õpetas, kuidas rahulikult suusatada. Nii veider, kui see ka pole, aga mida rahulikumalt suusatad, seda mõnusam. See on nagu automootoriga – süüde on vaja õigeks saada, siis sõidab ta hästi. Sama on suusatehnikaga. Kui see on õige, siis on suisa lust. Siis tekib ka miski hämmastav vastupidavus. Ma kujutan ette, et kui õige tehnikaga rahulikult sõita, võib sõita sadu kilomeetreid. Vähemalt tunne on küll selline. Ja nüüd sõidad alati suure naudinguga? Tegelikult on ju nii, et ega iga kord pole seda nüüdki. Vahel tuled hommikul välja, võtad esimest tõusu ja tunned, et võtaks suusad alt ja läheks ära. Ei ole seal mingit mõnu. Aga see tuleb üle elada. See tunne läheb üle ja 3.–5. kilomeetri peal tuleb nauding. Siis hakkab tööle see monotoonsuse võlu. Kõrvu kostavad metsahääled ja mängima hakkab kõik see, mis suusatamises on mõnusat. Aga alguse kilomeetrid ajavad tihtipeale ähkima ja on kole rasked. Sa oled, nagu ma aru saan, põhimõtteliselt hommikune suusataja? Ei tahaks seda nüüd mingiks põhimõtteks nimetada. Mulle on lihtsalt paras hommikul rajale minna. Tavaliselt kell 11 hakkab teatris proov. Kui see hakkaks kell 9 hommikul, siis vaevalt ma enne saaks suusatada. Oleks vast vara. Su töö spetsiifika on selline, et õhtud kipuvad üldjuhul pikaks. Etendused lõpevad ju tavaliselt hilisõhtul. Hommikune varane ärkamine ja trenni minek

tundub paraja eneseületamisena. Ega see nii ületamatut enese kokkuvõtmist ei eeldagi. Samas on hommikune suusasõit ikka väga hea käivitaja. Tavaliselt sätin ma kella kaheksaks ennast rajale, et jõuaks teha korraliku sõidu – nii 15 kilomeetrit. See on minu arvates just see õige hommikuse sõidu pikkus. Nüüd sõidad sa maratone. Millal tundsid, et oled juba nii sitke, et võid nii pikka sõitu teha? See maratonitunne tekkiski vast siis, kui Veikko Tääriga koos trenni tegin. Kui saad õpetust, kuidas oma raskust ja jõudu suuskadel liikudes jagada, kui sa seda mõistad ning saadki suusa kenasti liuglema, siis mõtled, et miks mitte sõita maratoni. Kui saad suusa ikka lippama, siis tahaks, et see sõit ei lõpekski. Muide, meeldib sulle rohkem klassikat või uisku sõita? Klassikat armastan ma rohkem. Uisumaratonidel pole ma käinud. Olen Haanja ja Tartu maratonil sõitnud, need on mõlemad klassikamaratonid. Need on ühtlasi su lemmikmaratonid? Tegelikult ei saa ma ju kiidelda, et oleksin miski hirmus maratonihunt. Tartu maratoni olen ma sõitnud kolm korda, kusjuures esimese maratoni katkestasin. Kaks korda olen läbi sõitnud.

Katkestasid seetõttu, et …? Selle esimese maratoniga oli see lugu, et tahtsin kohe sõita hirmsat tulemust. Tahtsin püsida mingis enda väljamõeldud graafikus. Arvestasin trenni tehes, et võiksin sõita mingis super-ajagraafikus, siis oleksin enesega rahul. No ja startisin startijate rea lõpus, kohe päris viimasena. Selleks, et oma supergraafikus püsida, tuli hakata kohe „tulistama“, kõigist mööda sõitma…Peas tagus kinnismõte – olen ju neist parem. Tol aastal olin ma enne maratoni ka tublisti harjutanud, suusatanud umbes 700 kilomeetrit. Mõtlesin, et olen jube heas vormis, lähen ja panen. Suusk oli suurepärane, libises imehästi ning mäest sain kenasti üles. Aga kokkuvõttes tegin kõik valesti. Teistest mööda sõites suretasin ennast ikka väga tõsiselt. Ja kaua sa ennast nii lõhkuda jõudsid? Umbes 17 kilomeetrit enne lõppu katkestasin. Ei jaksanud enam. Lähendajalihas, see kõige suurem jalalihas ütles üles. Tekitas põrguvalu. Lihtsalt ei töötanud enam. Tõusudest läksin nii üles, et tõstsin kätega jalga edasi. Mingil hetkel sain aru, et nii pole mõtet jätkata. Kusjuures traumat justkui polnud. Ei teagi, mis täpselt juhtus. Midagi tegin ma ikka väga valesti. Seegi juhtum kõlab mingis mõttes kui õppetund. Kusjuures ongi nii. Mingis mõttes väga

ikul välja, võtad Vahel tuled homm tunned, et võtaks esimest tõusu jaek a. Ei ole seal är s h lä ja t al d sa u su e tuleb üle elada. mingit mõnu. Aga se

hea, et nii läks. Sain õppetunni. Tuleb osata oma võimeid täpselt hinnata ja nendega arvestada. Mina rapsisin päris kindlasti üle. Räägitakse, et maraton on halastamatu. Iga rumalus maksab valusalt kätte. Just nimelt. See, mida mina seal tegin, oli sulaselge rumalus.

Ma saan aru, et kui lihas valutab, siis kõigele muule on raske mõelda. Aga kui kõik on hästi, siis millele sa mõtled? Olen ise mõnd pikemat distantsi läbides avastanud, et jõuab mõelda koleda ilusaks ja ilusa veelgi kenamaks. Aga vahel avastan, et ei mõelnud üldse millelegi. Idee poolest ongi need hetked, kui kõik mõtted kaovad, päris mõnusad. On ju olnud tõesti nii, et keset sõitu justkui ärkad ega mäleta, millest just-just mõtlesid. Lihtsalt sõitsid. 13

staar suuskadel See on justkui ideaalne olukord. Nii kui hakkad hirmsasti mõtlema, hakkavad ka asjad kihva keerama. On ju nii? Ju on. Muide, kas maratonidel käid pigem sõprade pundiga või päris üksi? Näiteks sel teisel Tartu maratonil, mille mõnuga läbi sõitsin, olin täitsa üksi. Kolmandal aastal aga olin koos abikaasaga. Sõitsimegi koos kogu maratoni läbi mõnusas rahulikus tempos. Abikaasa sõitis esimest korda nii pikka maad. Ta ütles, et oleks katkestanud, kui mind poleks olnud. Lõpuks ta võitis mind mõne sekundi murdosaga. Ma pean tunnistama, et sageli lähen jooksuringile siis, kui miski käib hirmsasti närvidele ning viha keeb üle. Poole jooksuringi ajal keen kui katel, siis rahunen ja lõpuks olen õnnelik mees. Sport mõjub mulle kui teraapia. On sul samuti nii? Vägagi on. Dalai-laama käest küsiti kord, et mida tema teeb, kui vihastab. Pühamees ütles, et tuleb unustada see viha põhjustaja. Aga raske on ju unustada. Ja siis ongi nii, et too põhjustaja muudkui toidab seda viha. Ja viha ei lahtu ega lahtu. Aga kui lähed rajale, siis mõnda aega võib see viha ju olla, aga mingil hetkel, tõepoolest, põhjus ununeb ja viha lahtub. Nii et väga suur teraapiline mõju on tervisespordil – aitab unustada asju, mida meil polegi vaja ajus kaasas kanda. Olgem ausad, viha on ju tohutult suur pärssiv jõud. Kui sageli sa hommikuti väljas trennis käid? Mitmel korral nädalas? No see oleneb asjaoludest. Ideaalis üritan väljas käia iga päev, aga see läheb vist siiski paljuks. Vahel, kui olengi järjest iga päev hommikul suusatamas käinud, siis võib juhtuda, et tekib tüdimus ja järgmisel nädalal ei lähegi välja. Kui lumi on maas, on see ju sulaselge raiskamine. Tähendab, ei ole mõtet end üle sundida. Optimaalne, ma arvan, on nii 3–4 korda nädalas käia. Kui tahad asja nautida. Sa rääkisid, et tõeliseks naudinguks on vaja hästi libisevat suuska. Määrid sa oma suusad ise või lased kellelgi teisel seda teha? Mina ei määri ise. Lasen spetsidel seda teha ega ole seni alt läinud. Pidamist, tõsi, panen ka ise, aga lippamist lasen teistel määrida. Sul on kahed suusad – klassika ja uisu sõitmiseks? Ikka. Kahed suusad peavad olema. See on täitsa kindel. Ma küll sõidan uisku vähem, aga kevaditi, kui tekib libe lumi, siis ei saa küll 14

jätta kasutamata võimalust sõita siin Nõmme rajal maailmaklassi aegu. See on lahe tunne.

tahaks näha ka vaimset imet, milleks teater ju ongi.

Ja hommikuti vaatad oma suusapaare ja mõtled: täna on ikka klassika tunne! Ja mõnel teisel hommikul tahaks rohkem uisku sõita? Tegelikult kipub olema nii, et uisusuusad valin pigem ikka kevadel. Klassika istub mulle ikka märksa rohkem. Sõiduasend on loomulikum. On lihtsalt kuidagi huvitavam stiil. Ses liikumisviisis on midagi arhailist, isegi geniaalset.

Samas on hea näha, kui suurepärases füüsilises vormis näitleja sisuliselt tugevat teatrit teeb. Kahtlemata. Eks nende asjade puhul on balanss oluline.

Teed sa veel mingit sporti? Ma mõtlen näiteks sel ajal, kui lund pole. Jõusaalis käin, aga harva. Kui tunnen, et mahlad ei liigu väga hästi, siis vajan liigutamist. Siis käin jõusaalis mingi perioodi. Kõige rohkem meeldib mulle lihtsalt niisama metsas ringi käia. Mitte mingit sissejoostud spordirada mööda, vaid võtan ette täitsa suvalise metsaraja ja lähen. Lihtsalt kõnnin ja vaatan ümbrust. Kuidas sulle tundub, kas teatrimaailmas on tervisesport moes. Üldiselt paistab nii, et sport on väga moes. Vahel Harku metsa jooksma minnes on tunne, et ei mahugi rajale – mets on sportivat rahvast täis. On-on. Teatriski tehakse sporti kõvasti rohkem kui varem. Vaata, kui ma omal ajal teatrisse tööle läksin, oli näiteks suitsetamine täiesti elementaarne. Kõik suitsetasid.

See küsimus kõlab küll pisut lihtsameelselt, aga kuidas sa ennast viimasel ajal tunned? Enesetunne on hea. Kahe sõnaga öeldes, väga hea. Mõnusalt naudinguga spordi tegemine, see on väga hea. Suurepärane asendus kõigile neile napsudele ja värkidele, mida, mis seal salata, meie kultuuriruumis on kombeks lõõgastumiseks võtta. Nüüd on pigem nii, et kuna tead, et lähed hommikul suusatama, jätad pigem õhtuse napsu võtmata. Olen tähele pannud, et mida rohkem ma ise sporti teen, seda vähem viitsin ma telekast mingit spordivõistlust jälgida. Ei huvitagi. Kuidas sul? Üldiselt olen ma talialasid ikka üritanud jälgida. Viimasel ajal mitte. Pean tunnistama, et mul polegi telekat.

ga Tervisespordil onmvä ju õ – suur teraapilineasju aitab unustada i va,ja mida meil polegda. ajus kaasas kan Harukordne oleks olnud, kui poleks suitsetanud. Nüüd on pigem vastupidi. Nüüd on moes olla sportlik? Moes on olla heas vormis. Enam ei näe isegi koomikute hulgas täidlasi vorme. Vahelduseks tahaks neidki? Eks nad tulevad. Mood ju muutub. Ja teinekord vaatad, et mõnel puhul on füüsiline vorm saanud tähtsamaks kui sisuline pool. Aga päris spordisaaliks ei tohiks teater siiski muutuda. Siin tahaks näha ikka nõtkemaid vorme. Ei tahaks, et teatris asi liiga sportlikuks ja kehaliseks läheb. Teatris

lugu suusatootja Norra päritolu maailma vanimige kiirem tõusja. kõ l ru tu te ve ar at us su on us sh ad M

ÜHTAEGU VANA JA S U H S D A M E N D O O M

es ei teaks Madshusi kaugelt äratuntavaid punaseid suuski? Norra laskesuusatamise legend, kuuekordne olümpiavõitja ning 19-kordne maailmameister Ole Einar Bjørndalen sõidab Madshusiga ning ta mantlipärijaks peetav Emil Hegle Svendsen samuti. Murdmaasuusatajatest usaldavad Madshusi naeratav võitleja Kristin Strømer Steira ning noor tulevikutäht Heidi Weng. Ka tuntud saksa suusahunt Axel Teichmann, venelane Nikolai Morilov ja meie Timo Simonlatser sõidavad kuulsate Norra suuskadega. Madshuse eelistavad paljud staarid. Loomulikult on Madshus Norras turuliider. Vaevalt leidub maailmas paremaid suusaeksperte kui norralased. On selge, et nemad kehvi suuski ei osta, viletsate suuskadega ei sõida. Teatmeteosed ütlevad, et Madshus on vanim tänini tegutsev suusatootja maailmas. Firma asutas 1906. aastal suusameister Roland Madshus. Toona oli Norras pea igas külas oma suusameister, firmasid, mis puust suuski tegid, oli sadu. Järsk muutus toimus 1974. aastal, mil puusuusad läksid moest ning suusatajate eelistuse võitsid plastikpõhjaga suusad ehk n-ö poolplastikud. Sellest ajast jäi Norras tegutsema kolm suuremat tootjat. Tänaseks on Madshus ainus Norra suur suusatootja. Maailmaturul number kaks, ülivõimsa liidri Ficheri järel. Kusjuures, nagu sai mainitud, näitavad kõik märgid, et Madshus on turul kõige suurem tõusja. Mis on aga selle menu põhjus? Miks eelistavad paljud maailma tipud, tublid harrastajad ja ka pühapäevasõitjad Madshusi? Tuleb välja, et vanim suusafirma on samas eesrindlik moodsate tehnoloogiate avastaja ja rakendaja. Sportlandi välispordivahendite kategooria juht Dmitri Smirnov ütleb, et kui kõik teised tootjad valmistavad ikkagi puitsisuga ehk siis täpsemalt puitkonstruktsiooniga 16

suuski, siis Madshusi tippsuusad on tehtud erilisest vahust, spetsiaalsest akrüülipõhisest vahust, mistõttu need on ülikerged. „Konstruktsioon on samas väga vastupidav ning vajalikes kohtades jäik,“ räägib asjatundja Smirnov. „Nad on ainsad, kes suuski selle tehnoloogiaga teevad. Teevad seda juba aastaid ning väga hästi teevad.“ Smirnovi sõnul on Madshusi suusad stabiilselt head, kvaliteedi osas järeleandmisi lihtsalt ei esine. Mitme suusakoondise määrdemehed on juba jõudnud kinnitada, et viimaste aastate Madshusid on tõesti silmapaistvalt head. Veel juhib Smirnov tähelepanu, et Madshus on üks vähestest suusafirmadest, kes toodab kogu suusatarvete paketti – suuski, keppe, saapaid ja klambreid. Pakuvad läbi ja lõhki Norra kvaliteeti praktiliselt iga hinnaklassi toodetele, nii tõsistele sportlastele, rahvasportlastele kui ka lastele. Kes ostab, see alt ei lähe. Tipptasemel suusatajate ja harrastajate meeli peaks algaval hooajal köitma kindlasti Madshusi REDLINEi sari, kus on parimal moel ühendatud norralaste sajandite jooksul ladestunud suusaalane oskusteave ning tipptasemel insenerimõte. Ülihea libisemisega suusad ning

saapad, mis on tehnoloogiliselt täiesti uudsed. „Ma olen veendunud, et see sari rõõmustab tõelist suusahuvilist väga. Toode on lihtsalt ülihea ja samas, kui rääkida tehnoloogiast, totaalselt uus,“ märgib Smirnov. Kokkuvõttes peaks see aga tähendama, et Madshusi punased suusad, mis seni pole Eesti turul olnud ehk liiga silmapaistvad tegijad, võiks järgnevatel aastatel siingi võimsalt turuosa võita. „Ma olen selles tegelikult päris kindel,“ sõnab Smirnov.

TÄHELEPANU!

SPORTLAND HOOLDAB SU SUUSKI! Nagu varasematelgi aastatel, pakuvad neli Sportlandi poodi – Järve ja Ülemiste kaubanduskeskuses Tallinnas ning Lõunakeskuses ja Zeppelini kaubanduskeskuses Tartus – talvehooajal suusahooldusteenust. Neis mainitud Sportlandi poodides on selleks puhuks ekstra ruumid ning kogenud spetsialistid, kes aitavad suusahuvilisel kõik suuskadega seonduvad probleemid lahendada. Alates määrimisest, klambrite vahetamisest või näiteks suusakepiotste remondist kuni üldisema varustusalase nõustamiseni välja. „Lisaks annavad nad nõu nii õige riietuse osas kui ka suuskade valimisel. Nad on oma ala profid ning olen kindel, et vastuseta ei jää ükski küsimus, olgu küsijaks n-ö hardcore’i harrastaja või inimene, kel on plaan osta oma elu esimesed suusad,“ kinnitab Sportlandi välispordivahendite kategooria juht Dmitri Smirnov. „Rõhutan, ka algajal ei maksa häbeneda küsida, kui ta miskit nõu vajab. Eesmärk on ju lõpuks see, et inimene läheks suusatama ning tunneks sellest rõõmu.“ Senine kogemus on näidanud, et kliendid usaldavad Sportlandi suusahooldajaid. „Meie hoolduspunktid on hooajal ikka väga populaarsed,“ kinnitab Smirnov. Muide, nagu varasematel aastatel, on Sportlandi määrdemeistrid abiks kõikidel Estolopeti maratonide sarja kuuluvatel võidusõitudel. Loomulikult ka kõige suuremal talvisel suusapeol – Tartu maratonil. Olgu mainitud, et Sportlandi hooldemehed said tänavu hooajaeelset koolitust Venemaa koondise määrdemehelt Mihhail Lukertsenkolt, kes varem oli Eesti koondise hooldemees.

nõuanne Tervislik sportimine on vigastuste ennetamise ja ülekoormuse vältimise aluseks! c51 / m0 / y100 / k0 c81 / m22 / y100 / k8

Pantone 376 c Pantone 356 c

E L E T S A L A ID L A V S A ID U K ST? SUUSAVARUSTU isel tuleb eelkõige

valim Lastele suusariiete ja varustuse ste st ning mugavusest, mis lähtuda lapse vajadustest, osku olulisem. Allpool anname on väiksemate laste puhul kõige valida. mõned näpunäited, et oleks kergem SUUSAD Väikestele lastele sobivad esimeseks suusapaariks plastik- või kaabelsidemega suusad, mis on mõeldud kasutamiseks tavalise talvesaapaga, sest üldjuhul sellises vanuses lapsed jalutavad suuskadega. Väiksematele lastele eelistatakse ka keskelt n-ö kalasaba mustriga suuski. Lastesuuskade hinnaklass sõltub tootjast ja suusabrändist. Hind on küll laste toodete puhul alati oluline, kuid tähtis on ka suuskade kvaliteet (viimistlus, välimus, materjal) ja eluiga. Kui teie laps käib suusatrennis, siis suuskade valimisel on kindlasti oluline ka treeneri nõu – mitu paari, mis stiil, kui pehmed jne, sest treener teab üldjuhul oma õpilaste oskusi kõige paremini. Lastele suuski valides tuleks mõelda sellele, kuidas ta suudab nendega toime tulla. Üldiselt soovitame võtta sama pikad või lapsest natuke lühemad suusad (kehtib hästi pisikeste puhul), see peaks aitama lapsel suuskadel 18

paremini liikuda ja manööverdada. Muidugi, kuna suusakomplekti hind on päris korralik, on võimalik võtta ka suusad väikse varuga (kuni 10 cm), kuid sellisel juhul on esimestel kordadel lapsel päris raske suuskadega hakkama saada. Võistlusvarustust valides tuleb mõelda kindlasti vaid sellele hooajale, sest suuski n-ö „kasvamise peale“ ostes võivad lapse head tulemused käesoleval hooajal jääda just varustuse taha. Tänapäeval on hästi hooldatud suusa eluiga väga pikk, kuid see sõltub ikkagi kasutamise tihedusest. Tõsisemad harrastajad vahetavad suuski iga paari aasta tagant, tavaharrastajatel piisab ühest paarist pikkadeks aastateks ning lastel sõltub see ennekõike kasvamiskiirusest. Kindlasti tuleks vältida vales pikkuses ja jäikuses suuskade ostmist, see võib suusaelamuse ära rikkuda. Samuti tasuks suusavarustust osta kohtadest, kus on olemas pädevad spetsialistid, kes suudavad leida just teile

sobivad suusad, lähtudes teie vajadustest, mitte hinnaklassist.

Õigesti valitud ps suusaga saab la ga. sõita mitu hooae SUUSAKEPID Lihtsamad laste suusakepid tehakse enamasti kergest materjalist, rihmaks on tavaline aas, et kukkudes ei jääks käsi kinni ning väiksematele tehakse ka alumine ots plastmassist, et vältida vigastusi. Laste suusakepid võiksid ulatuda õlani, väiksemate laste puhul võiksid need olla veel lühemad. Suusatrenni laste jaoks peaks kindlasti muretsema korralikumad jäigad kepid, et tõukejõud ikka õigesse kohta läheks, ning pikkus sõltub sellest, kas uisu- ja klassikastiilis kasutatakse erinevaid keppe või mitte.

N O O I S T K E L L O K TA LVE

! L I G Ü Ü M D NÜÜ

www.fiveseasons.ee FIVE SEASONS LOGO 2001-04-10

uudised FISCHER – SPEEDMAX SUUSAD KIIRUSEL ON UUS DIMENSIOON. Fischeri 2013/14 hooaja murdmaasuuskade uue supersarja põhja allaliimimine toimub külmliim-meetodil. See annab olulise eelise, kuna suusapõhja ei mõjutata suusa alla kinnitamisel enam kuumusega. Seetõttu säilitab suusapõhi molekulaarstruktuuri, millel on veelgi paremad määrimis- ja lihvimisomadused. Lisaks asetatakse valmistamise käigus suusapõhja ja karkassi vahele elastne õhuke materjalikiht, mille tagajärjel mõjutavad temperatuurikõikumised suusa konstrukstsiooni vähem ning suusal on eri temperatuuridel sõites sarnased karakteristikud. Nüüd Sportlandis!

FISCHER RCS CARBOLITE SKATING MURDMAASAAPAD Täiesti uued 2013/2014 hooajal. Tagatud parim FISCHERI KLIIMA KUIV, SOE & HINGAV Fischeri uutel RCS uisusaabastel on uudne Accelerator välistald, mis on kergem ja veelgi madalam kui enne, lisaks on eesosas 3˚ tõusunurk jõu paremaks juhtimiseks otse ette. Saapal on uus Triple F membraaniga rebenemis- ja veekindel ning hingav pealis. Minimaalselt on vähendatud voodri paksust, et jõuülekanne oleks parem, ning et saabas jalas täpsemalt istuks, on kannaosa natukene kitsam. Sisetald on NXT töötlusega, see tagab, et jalats püsib seest kuiv ja kliima on parem. Nüüd Sportlandis.

FISCHER SSR UISUKLAMBER Uus, ilma abivahendita reguleeritav Quick Lock klamber. Täiustatud tehnoloogia aitab kiirust lisada. Uisutehnika võistlusklambri uus põlvkond. Optimeeritud tõusunurk tagab

parima uisutehnika soorituse. Lisaomadus – patenteeritud vahetatav Dual Flexor System ja NIS (Nordic Integrated System). Nüüd Sportlandis.

nõuanne

D E S U T I V O O S A S U U S E L E T U N A V S A K S I TÄ

sõbralikult lumerohked, aja at us su d nu ol on d lve ta ed as m Kuigi vii u“ alla saanud. Siin on ud „la el ve a ikk le po s ke , id ne lju on ometi pa ele suusatajatele. at em sis tõ ra õr ev õn m ka i ku ile soovitused nii ne

portlandi välispordivahendite kategooria juht Dmitri Smirnov selgitab, et suuskade valimisel tuleks endale kõigepealt selgeks teha, kui palju on plaanis talvel sõita (1 kord nädalas, 2–4 korda nädalas või rohkem) ja millised eesmärgid inimene endale seab (looduse nautimine, kalorite põletamine või maratonidel osalemine). Samuti on oluline ka sõidustiil – uisk või klassika. Oluline on valida suusad enda kaalu ja pikkuse järgi. Klassikasuusad võiksid olla 15–25 cm pikemad suusataja pikkusest. Mida pikem suusk, seda parem libisemine, mida lühem suusk, seda parem on nende juhitavus. Klassikasuuskade jäikus peab olema piisav, s.t kui suusataja seisab korraga mõlemal suusal, jääks suuskade keskosa 45–60 mm õhku. Kui suusataja seisab kogu keha raskusega ühel suusal, on keskosa surutud vastu maad (pida-

mismääre) ning suusk n-ö peab. Kui keskosa jääb kogu keha raskuse puhul õhku, on suusad ilmselt liiga jäigad ning suusatajale sobimatud. Kui suuski on võimalik maha suruda vaid poole keharaskusega või jääb pidamisala liiga lühikeseks, siis pole suusad samuti sobivad, kuna neid saab küll alati pidama, kuid libisemine väheneb märgatavalt. Uisutehnika suusad valitakse suusatajast 5–15 cm pikemad. Uisusuuskade keskosa mahasurumiseks vajalik kaal peab olema suurem suusataja kaalust ehk sobiva uisusuusaga sõites jääb suusa keskosa alati minimaalselt õhku. Kui suusad on pehmed ehk suusataja raskus surub keskosa maha, on suuski raske juhtida. Võistlussuuskade valimisel tuleks arvestada ka veel suusa konstruktsiooni ja põhjamaterjali erinevate omadustega. Samuti on olulisel kohal suusataja tehnika. Nendele, kes sõidavad korra nädalas või veel vähem ja eesmärgiks on looduse nautimine, piisab kõige lihtsamast suusapaarist.

avad korra Nendele, kes sõidvä , piisab nädalas või veelt suhuem sapaarist. kõige lihtsamas Kallima hinnaklassi suusad jagunevad klassika-, uisu- ja universaalsuuskadeks. Universiaalsuusad sobivad inimestele, kes käivad regulaarselt sõitmas, kuid kiirus ja võistlemine pole olulised. Tõsisel tasemel suusatajal on kindlasti vaja eraldi klassika- ja uisusuuski. Õige suusapaari valimisel on väga oluline konsulteerida pädevate suusamüüjatega, kes lähtuvad teie vajadustest, mitte hinnaklassist.

Mõni sõna suusakeppidest Suusakeppide pikkuse valimisel lähtutakse üldiselt valemist, kus klas-

sikalise stiili suusakepi pikkuseks on 0,85 korda suusataja pikkus ja uisukepi pikkus on 0,9 korda suusataja pikkus. Harrastajate jaoks piisab teadmisest, et uisukepp võiks olla ninani ja klassika oma õlani ja kindlasti ei tasu siinkohal millimeetreid taga ajada. Naistel on soovitatav valida natuke lühemad uisukepid, kuna kätes ei pruugi piisavalt palju jõudu olla. Vältida tuleks liiga pehmeid suusakeppe, mis painduvad igal tõukel (sinna läheb enamik tõuke energiast). Tavaharrastajad peaksid arvestama ka sellega, et kallimad kepid on küll jäigemad, kuid seda rabedamad, s.t et kukkudes või koperdades on nende murdumise risk suurem. Suusakeppide hinna määrab materjal, millest need tehtud on, ja sellest oleneb ka kaal ja jäikus. Kallimad kepid on tehtud 100% süsinikust, see tagab optimaalse jäikuse, mis on oluline selleks, et tõukejõud või -energia läheks õigesse kohta. Kuigi süsinikusisaldus ja selle kvaliteet on erinevatel markidel erinev, tasub tõsistel sõitjatel valida suusakepid, millel on süsinikusisaldus vähemat 60%. Oluline on ka rihm, soovitatavalt kinnasrihm, mis teeb sõidu mugavamaks. Korgist käepide teeb suusakepi kergemaks.

Saapad ja klambrid Õiget saabast valides on oluline jällegi endale selgeks teha, mis stiili, kui palju ja kui tõsiselt kavatsete sõita. Ideaalne suusasaabas on jalas mugav, jalg on sees piisavalt kinni ja toetatud. Samas peaks saabast saama üsna kergelt jalga tõmmata. Saabas kui oluline osa suusavarustusest peaks olema kindlasti kvaliteetne. Suusasaapad peaks olema väikse ruumivaruga, kuna täpselt paraja saapaga (varbad otsas) hakkab jalg külmetama. Eriti puudutab see uisusaabast, kuna selle tehnika puhul varbad eriti ei liigu. Ostes saapaid, veenduge, et need sobivad teie suusaklambritega. Suusaklambrid jagunevad kahte klambrisüsteemi: SNS ja NNN. Seega, jälgige saapa talla sobivust klambriga! 21

R O T K A F O M R HI LUMELAUAL

laarselt „Ma ei saa kiidelda, et käin regu in 10 neli korda nädalas jõusaalis võidiläb ees triatloni aastas. Nii vinge spor enmukas ma paraku pole,“ tunnistab m irmo DJ ja raadio Sky Plus saate „H „Aga o Faktor“ vedaja Kristjan Hirmo. juba tõsi on see, et lumelauaga sõidan aastaid ja kirglikult.“ TT RSTOCK TTE RESS) - FOTOD SCANPIX, SHU TEKST RAUL RANNE (EESTI EKSP

Regulaarne tervisekontroll on vajalik, sest: • võimaldab ennetada ülekoormust • avastada haiguse- ja traumaeelset seisundit • hinnata üldist tervislikku seisundit, sh südame-veresoonkonna haiguste riske • selgitada välja eluohtlike ja/või puudeid põhjustavaid seisundeid

c51 / m0 / y100 / k0 c81 / m22 / y100 / k8

Pantone 376 c Pantone 356 c

persoon

„Lauaga sõites sa-ad selle tõelise mäe fiilingu kuidagi Ja kergemalt kätte.l kui saad puudrikaif sõidu kätte, on seda vägevam.“

ee oli ilmselt 1996. aastal, kui Hirmole nakkas mäesuusahaigus. Sest ajast peale on ta igal talvel üritanud leida nädalakese puhkust, et Alpiminna mägedesse, eks ikka peamiselt Alpi desse. Tõsi, esimestel aastatel, nagu paljud teissed ed kaasmaalased, käis ta mägedes suuskadega sõitmas. Asi sai kiiresti enam-vähem selgeks ning raadiomees tundis end kahel suusal nõlvalt alla kihutades üha kindla kindlamalt. Aga 2000. aastate algul hakkasid sõbrad üha jõulise jõulisemalt teda veenma, et mis ta nende suuskadega ikka niker nikerdab, proovigu lauda. See olla see päris nauding. Kõhklemist muidugi oli. Et kas maksab tervet suusapuhkust Alpides raisata lauaga sõidu õppimisele, kui suuskadel oli sõit kin kindel? Ent üks nädal Austrias harjutamist ning … Pärast seda oli Hirmo, nagu öeldakse, kadunud mees. Huvitav on see, et laugetel nõlvadel ((à la Kuutsemäe) oli õppimine palju keerulisem kui Austria järskudel radadel. „Seal lihtsalt tuli sõpradel kannul püsida ja nii ei jäänud muud üle, kui saingi sõidu selgeks. Ühesõnaga, minu arvates on suurtes mägedes lihtsam õppida,“ selgitab Hirmo. Oma suusavarustuse müüs lauausku pööranud Hirmo ühel suvel Pärnu rannas Sky saatejuhtide korraldatud täikal maha. Mis neist ikka koju tolmu koguma jätta, kui oled lauamees. „Midagi pole öelda, võib-olla kõlab see kuidagi laisalt, aga lauaga sõites saad selle tõelise mäefiilingu kuidagi ker kergemalt kätte,“ tunnistab ta. „Ja kui saad puudril (värskelt mahasadanud koheval puutumata lumel – toim) sõidu kät kätte, on kaif seda vägevam.“ Niisiis üritab raadiomees igal talvel ühe Alpi-reisi ikka teha. Itaalia, Prantsusmaa, Austria … Ta on suusatanud, see tähendab lauda sõitnud Slovakkias ning Soome Himosel ja tuntumatel Skandinaavia nõlvadel. Neid kohti on aastatega

kogunenud ikka üksjagu palju. On käinud koos sõpradega, töökaaslastega, oma naisega… „Aga huvitav on see, et seni pole kaks korda samasse mäekuurorti sõitma sattunud.“ Kui arutada, milline kant talle siiski kõige enam meeldib, siis Hirmo meelest on igal paigal omad võlud. „On ju selge, et suusareis on eelkõige ikkagi puhkus. Ka kõik muu, lisaks suusatamisele, on samuti tähtis. Prantsusmaal ja Itaalias on suurepärased toidud, Austrias vägevad nn afterski-peod….“ Aga kui konkreetsemalt rääkida, siis vast kõige vägevama elamuse pakkus viimatine reis Šveitsi ja Itaalia piiril asuvasse Zermatt-Cervinia suusapiirkonda. „Seal oli tõesti kõik viimase peal – mäed, toit … kogu komplekt.“ Aga ekstreemsused? Hirmsad kukkumised, luumurrud ja valusad nihestused? Igal staažikal lumelauahundil võiks olla varrukast võtta mõni äkilisem vahejuhtum. Hirmo ütleb, et mägedes ta eriline ekstreemsuste otsija pole. „Ja ma sõidan päris esimesest päevast alates kiivriga. Eriti pärast seda, kui nägin, kuidas üks sõber rängalt kukkus ja suuremast hädast just tänu kiivrile pääses, olen ma eriti veendunud kiivriga sõitja,“ räägib ta. „No ja tegelikult on vanus ka juba selline, et katsun kõiksugu hullumeelsustest hoiduda.“ Tõsi, kui karmimast elamusest rääkida, siis meenub Hirmole lugu, mis juhtus temaga päris n-ö mäesuusakarjääri alguses Slovakkias. „Ei osanud toona mäekaarti lugeda, sattusin valele poole mäge parajasti nii hilja, et ükski tõstuk enam ei töötanud. Nii tuligi mul neis mäesuusasaabastes, mis pole pikemaks jalutuskäiguks just kõige mugavamad, käia 15 kilomeetrit oma baasi. Kogu varustus loomulikult kaenlas,“ meenutab ta. Päris lõpetuseks ütleb Hirmo, et kuigi ta peale lumelauasõidu muude spordialadega kiidelda ei saa, on siiski üks ala, millega ta tõsiselt tegeleb. „See on lapsega jalutamine. Kuni ta aastaseks saamiseni sõidutasin iga päev lapse käru, kokku tuli nii 100–120 kilomeetrit kuus. Nii et vormihoidmisega mul probleeme pole,“ muheleb ta. 25

N端端d Sportlandis!

TIMBERLAND YELLOW BOOT

1 POLSTERDATUD NAHAST ÄÄRIS

Spetsiaalselt töödeldud nahk. Kahekordne vaht-polsterdus ja nailonist tugevdatud ääris on mugav kanna ümber.

2 VEEKINDEL NAHK

Saapa vormimiseks on kasutatud parimast kvaliteedist nubuk nahka, mis on hoolikalt lõigatud ja õmmeldud. Iga õmblus on suletud ,et kindlustada täielik veepidavus.

3 NELJAREALINE ÕMBLUS

Erinevad nailonist õmbluseread hoiavad ära mädanemise, hallituse ja stressi jalale.

4 SISSEPRESSITUD LOGO

Märk kvaliteedist otse saapa peal. Timberland oli üks esimesi jalatsitööstuses, kes lisas brändingu toote peale. Paljud kartsid, et logo pressimine kahjustab nahka ja nii ei soovi keegi toodet osta. Tuleb välja, et juhtus just vastupidine.

5 teslan paelad

Ühed tugevamatest ja kauem kestvatest paeltest turul. Ei kogu vett endasse.

6 SOLIIDSED MESSINGUST AASAD Ikoonilised kuusnurksed aasad on tugevad ja roostevabad aastateks.

7 NAHAST SISEVOODER

Paremaks saapa ja jala sobivuse tagamiseks.

8 RELJEEFNE VAHETALD

Pehmendatud ja valmistatud täisnahast.

9 ANTI FATIGUE SISETALD

10 meekarva roomiktald

Tõeliselt kvaliteetselt meisterdatud tald disainiti täiendamaks saapa „kollast“ nahka. Kasutades survevalu meetodit, on tallad saapa külge püsivalt kinnitatud, tagamaks maksimaalset veepidavust. Hea haakuvusega alustald on tugev ja stabiilne.

Ainulaadne väsimusevastane tehnoloogia, mis kasutab geomeetrilist koonuse toestust, kaitsmaks jalga põrutuste eest ning tagamaks maksimaalse mugavuse terveks päevaks. Sama tehnoloogiat kasutatakse ka Harley Davidsoni mootorrataste istmete valmistamisel.

MEHED

179,95€

EK RUG LT PTB NAVY N

119,95€ EURO SPRINT DK BROWN

159,95€ M SNOWSQUALL TALL

129,95€ AST BOOT

149,95€

AF 6IN PREM BT WHEAT YELLOW

109,95€

WHITE LEDGE MID WP W

99,95€ M SNOWSTRIKE

119,95€ EURO SPRINT WHEAT

99,95€

EUROBROOK WHEAT NB

99,95€ M SNOWSTRIKE

119,95€

99,95€

THE FORESTER

MONTREAL

119,95€ EURO SPRINT BLACK SM

99,95€

EUROBROOK BROWN TFG

109,95€ MANDARA

NAISED

164,95€ AF 6IN PREM RED

99,95€ BLZRDBLS WP SNWBT BR

149,95€ W EIR 3

164,95€ AF 6IN PREM WINTER W

129,95€ LIBRIA PADDED BOOT PL

149,95€ W VARRI

119,95€ W THE FORESTER

134,95€ CANARD RSRT MID 2 0

99,95€ W AMORE II

149,95€ LYNX

119,95€ W THE FORESTER

134,95€ CANARD RSRT MID 2 0

99,95€ W SNOWSTRIKE

149,95€ W LYNX

119,95€ W MAJA

LAPSED

99,95€

AUTH 6IN SHRL BT BRO

84,95€ EURO ROCK HKR

94,95€ 6IN PREM WP BT RED N

54,95€ TMBERTYKES EK H LBT

94,95€

SNOW SQUALL GTXBT NV

69,95€

NIKE TERRAIN BOOT (GS)

94,95€

SNOW SQUALL GTXBT BL

69,95€

LIBRIA PADDED BOOT PL K

74,95€

59,95€

YTH BUGABOOT

CHILDRENS ROPE

49,95€ CHILDRENS PLUS

79,95€ YOOT PAC NYLON

puhkus

TERE TULEMAST

TALVEMAALE TEKST MARILIN PEHKA

Tallinnast vaid 55 kilomeetri ehk vähem kui tunnise autosõidu kaugusel asuv Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus pakub ammendamatuid võimalusi aktiivseks talvepuhkuseks.

gal aastal, kui suusalumi katab maa, muutub Aegviidu külje all asuv Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus nii aktiivse elustiili pooldajate kui ka tervisesportlaste ja spordiga tõsisemalt tegelejate seas hinnatud puhkekeskuseks. Siin ootavad sind ja tervet sinu peret vaheldusrikkad ja hästi hooldatud suusarajad pikkusega 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ning 24 km, mõnus kelgumägi ja äkilisem snowtube’i nõlv Külastajad saavad Kõrvemaal osaleda ka suusakoolis, mis on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka koolilastele, käia põnevatel saanimatkadel puutumatus looduses ja osa saada huvitavatest pühapäevastest perematkadest ning talvistest seiklus- ja orienteerumismängudest. Pärast aktiivset tegevust pakub keskus kuuma sauna, maitsvaid talve- ja jõuluhõngulisi toite, muusika ja tantsuõhtuid. Soovijatel on võimalus ka ööbima jääda.

Talvemaa alates 14. detsembrist nii lumega kui lumeta! Ootame kõiki peresid Kõrvemaale lustima. Keskuses toimetab ringi Kõrvemaa Matkahunt, kes tervitab kõiki suuri ja väikesi. Koos kuulatakse hundiulgu ning minnakse mõnusale jäljejahile. See, mis jälgi me metsas leiame, jääb saladuseks. Pärast mõnusat matka ootab jurtas lõkke ääres Kõrvemaa Jõulumees. Juuakse koos kuuma teed ning kuulatakse ära Jõulumehe saladus. Jõulumehe

juures paneme rääkima puud ning kuulame metsloomade hääli. Soovi korral saab Siberi huskydega lõbusõite teha nii lumega kui ka lumeta; jahimehega metsa matkale minna; hoburee või -vankriga lõbusõite teha ning lume korral kelgutada ja snowtube’iga sõita.

Siberi husky kelgukoerad Kõrvemaal Ka sellel hooajal ootame külastajaid nädalavahetustel Siberi husky kelgukoertega tutvuma ja lõbusõitu tegema. Siberi husky koeratõug on välja arenenud Siberi rändhõimude hoole all ning kujunenud just selliseks, nagu neid tänapäeval tuntakse – vastupidavaks, seltsivaks ja vähenõudlikuks. Kelgukoertega läbi karge metsa kulgemine pakub meeldejäävat elamust. Lisaks vahetule kokkupuutele muinasjutuliselt kauni talvise loodusega tajub sõitja koerte jõudu ning tunnetab ise rakendit juhtides inimese ja looma koostööd. Saatjaks vaid lume sahin ja koerte jooksuhääl… Kõrvemaa lühisõidud kestavad kolmest seitsme minutini, aga võib minna ka kuni 10-kilomeetrisele ringile. Kelgurakendile mahub lisaks juhile üks täiskasvanu või kaks last, vahel ka keskmist kasvu täiskasvanu ja laps. Rakendeid on külastajate kasutuses kokku kolm. Sellest hooajast alates on võimalik minna lõbusõidule lisaks kelgurakendile ka suuskade ja tõukekelkudega. Lõbusõite ja koerarakendi sõiduõpet saab ka ette tellida, näiteks pakume sellist tegevust lastele jõulupeopaketis koos Jõulumehega.

Suusakrossirada seiklushimulistele Sellel hooajal ootab keskuses ees põnev suusakrossirada – muhud, künkad, hüpped ja slaalomirada. Nädalavahetustel toimuvad krossirajal lastele võistlused. Pakume koolidele ja klassidele eraldi suusatreeninguid, mis hõlmab sõiduõpet ka suusakrossirajal. Tõukekelgud ja matkasuusad nüüd keskuses saadaval! Oleme täiendanud oma rendivarustust, st sellest hooajast on peale murdmaasuuskade, kelkude ja snowtube’ide võimalik iseseisvaks matkamiseks laenutada räätsasid, tõukekelkusid ja matkasuuskasid. Tule iseseisvalt matkama, laenuta varustus ning koostame sulle matkamarsruudi koos matkakaardiga.

Kooliperega ühisele suusapäevale Ootame kooliperesid ühistele suusapäevadele. Keskuse hästi korrastatud rajad, stardi- ja finišiala tagavad ürituse õnnestumise. Abistame ka suusapäevade ja võistluste korraldamisel. Soovi korral saab keskusest kosutavat suppi ja käia kuumas saunas. Lisaks saavad lapsed kelgutada, snowtube’iga sõita ning mootorsaani või kelgukoertega lõbusõidule minna.

Talvised paketid igale maitsele Sellel hooajal pakub keskus talvist aktiivset tegevust igale maitsele – nii matka- kui ka spordihuvilistele, motoriseeritud tegevuse 41

puhkus

harrastajatele ja eheda emotsiooni otsijatele. Matkasõpradele saame pakkuda koostöös erinevate matkajuhtide ja -korraldajatega huvitavaid jutuõhtuid mägi-, suusa-, ratta- ja veematka võimalustest üle maailma.

Ettevõtetele oma maratonid Suusatamine ja talvepäevad on taas popid. Kõrvemaa keskus pakub argipäevadel ettevõtetele võimalust korraldada oma talvepäevi koos omanimelise maratoniga, olgu see maraton siis 5, 10, 19 või 24 km pikkusel rajal. Keskuse poolt on ette valmistatud suusarajad, stardi- ja finišiala, soovi korral saab aega võtta ja võistlustulemusi jäädvustada. Päeva lõpuks ootab kuum saun ning maitsvad kodused toitud söögimajas. Ja ühe võistluse juurde kuulub ikka ka üks korralik afterparty-stiilis „Suusabaasis on tantsupidu”.

Mootorsaanimatkad Kõrvemaa maalilist ja kohati tundramaastikku saab kõige ehedamalt nautida mootorsaanimatkal. Võib minna tunniks, kaheks, kolmeks või terveks päevaks talvisesse loodusesse ning kaotada seal reaalsustaju – on vaid lumi, puutumatu loodus ja hea seltskond. Soovitame aja mootorsaanimatkadele varakult broneerida. Keskuse lähipiirkonda saab minna ka pooletunnisele proovisõidule. Mootorsaani matku korraldatakse 2-kohalise või 9-kohalise mootorsaaniga.

Matkad päiksetõusul ja ööpimeduses Keskuses on võimalik ka sellel talvehooajal minna matkale nii päiksetõusul kui ka ööpimeduses. Eriti põnev on aga öösel pealambi valgusel või kuuvalgel looduses viibida. Koos matkajuhiga õpitakse kuulama looduse hääli ning tajuma ümbrust pimedas. Matkale võib minna jalgsi, räätsadega või suuskadega. Pärast on mõnus lõkke ääres end soojendada ja kosutavat kuuma teed või maitsvat suppi süüa. 42

24 km suusarada – ainulaadne Eestis

Lastele oma suusarajad ja lastehoiuprogramm

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest saab alguse Eestis ainulaadne 24 km pikkune suusarada, mis läbib mitmekülgseid looduskauneid maastikuvorme, nagu näiteks soid ja rabasid: Lagesoo, Lillsoo ja Riistkõrve raba; mägesid, seljakuid ja oose: Veriorja mägi, Lõuniku mägi, Katkumägi ja Venemägi. Raja lähedusse jäävad fantastilised rabajärved: Linajärv, Ännijärv, Harakajärv, Sillaotsa järv, Mustjärv ja Venejärv. Rada annab võimaluse 2–3 tunniks metsa n-ö ära kaduda. Söögimajast antakse teele kaasa termosed teega. Ja kellele jääb 24 kilomeetrist väheks, see saab minna 65 km pikkusele Kõrvemaa terviseraja ringile.

Sellel hooajal täiendame ka tasasel pinnal laiuvat väikelaste suusarada, kus saavad hakkama lapsed alates teisest eluaastast. Raja algusesse on lastevanemate jaoks paigaldatud õpetussoovitused, kuidas lapsele suusatamist õpetada. Et suusatamist põnevamaks muuta, ootavad lapsi rajal infopostid, kus on erinevate loomade ja nende jälgedega pildid. Juba kogenumaid lapsi ootab ees 1,5 km ja 3 km suusarada. Lisaks suusaõppele pakume lastele alates 4-ndast eluaastast aktiivset lastehoiuprogrammi koos kelgutamise, suusatamise ja meisterdamisega. Mängutoas saavad lapsed multifilme vaadata.

Talvised matkarajad Peale suusaradadele mineku saab keskuse külastaja teha iseseisvalt ka mõnusaid jalutuskäike. Sellel hooajal valmistame ette matkarajad jalgsi või tõukekelkudega matkamiseks.

Aktiivne puhkepäev perele! Puhkepäevadel on võimalik osa võtta erinevatest suusa- ja matkategevustest. Programm algab kl 11.00 lastele tasuta mootorsaanisõiduga, seejärel suusakoolid ja treeningud, lõbusõidud Siberi huskydega, kelguralli ja snowtube’itamised, lõpuks õhtupimeduses pealampidega suusatamine või matkamine.

Pühapäevased perematkad Sellel talvehooajal jätkame perematka-pühapäevadega ning kutsume kõiki matkale koos lastega. Talvisteks matkateemadeks on mootorsaaniga jäljejaht, jahimehega metsa, tõukekelgumatk, räätsamatk ning suusamatk puutumatul lumel. Õpetlik ja hariv päev looduses koos aktiivse tegevusega on põnev kogu perele.

Lõkkeplatsid, grillimiskohad ja jurtad Pakume külastajatele võimalust pidada piknikku otse talvise looduse rüpes. Meie poolt on grillitarvikud, lõkkeplatsid, soojad istumisalused ja vajaduse korral soojad tekid. Sellest hooajast on võimalus saada Lapimaa elamust, pidades piknikku või lausa jääda ööbima indiaanijurtades.

TALVISED SÜNDMUSED JA VÕISTLUSED 30. november – 1. detsember – Discgolf Käpiksari ja aktiivne perepäev 14.–29. detsember – Kõrvemaa Jõulumaa nädalavahetused 25. jaanuar – RMK Kõrvemaa suusamaraton 31. jaanuar – 1. veebruar – Harjumaa meistrivõistlused suusatamises 16. veebruar – Kõrvemaa Discgolf talvevõistlus 1. märts – Presidendimatk algusega Aegviidust 2. märts – Tallinna suusamaraton 9. märts – „Tere lumelinn” ja perepäev 22.–23. märts – husky kelgukoerte kevadvõistlus 29.–30. märts – talvehooaja lõpetamine ja perepäev

Lumelauaspordist inspireeritud

Oâ&#x20AC;&#x2122;Neill esinduskauplus Rocca Al Mare keskuses Baltimaade parim valik Oâ&#x20AC;&#x2122;Neill tooteid

elamused

st tuhamäest 12 aastat kujundati Kiviõli kuulsa on see valmis ning seiklusturismi keskust. Lõpuksm du seiklejaid. ui ka i ku isi vil hu di or sp i ni b ta oo

I L Õ I V I K E IG Õ E G IN M TE MÄELE SPORTIMA

„N

üüd on lõplikult valmis algset tuhamäge ennast on märkimisväärselt vastutus suur, et kõik, mis puudutab korralEesti uusim ja põnevaim n-ö ümber disainitud, et oleks spordiga tegedust, oleks viimase peal.“ seikluskeskus! Meie juu- lemiseks sobiv. „Aga eks ole nüüd rõõm ja Unustatud pole loomulikult ka murdmaarest leiad moodsad semi- rahulolu tehtust sedavõrd suuremad.“ suusatajaid. Kiviõli tuhamäe nõlvadel lookleb nariruumid, avarad sauIda-Virumaal, kuhu eriti talvehooajal suusarada, ent sel aastal on veetud maha ka nad ja kvaliteetsed vaba aja teenused,“ turistil harva asja oli, on nüüd tõeline turistikorralik jäljepaar klassikasõiduks. kuulutab Kiviõli seiklusturismi keskus oma magnet. Räägime seekord talvespordi võima- No ja kui uudistega jätkata, siis avab Kivikodulehel. lustest, kuigi aktiivset tegevust leiab siin ju igal õli seiklusturismi keskus, mis teeb SportlanSA Kiviõli Seiklusturismi Keskus juhatuse aastaajal. diga head koostööd, ka snowtube’i raja. liige Janek Maar räägib, et esialgu olid aastaid Tegevust jätkub Kiviõlis kõigile. TõenäoMaar kinnitab, et Kiviõlis on Eesti kõige niisama tumeda kühmuna keset Ida-Virumaa pikemad mäesuusanõlvad, kokku neli rada,liselt tuleb huvilisi kaugemaltki kui ainult lagedaid välju seisnud Kiviõli tuhamäega, mis mida teenindab kaks tõstukit. Rajad on tema Eestist. Maari kinnitusel on elavat huvi keskusisult ju hiiglaslik jäätmehunnik, palju lihtsases puhkamise ja aja veetmise vastu tundnud sõnul võrreldes möödunud aastaga märksa näiteks Venemaa suurlinna Peterburi ja selle ümbruse elanikud, kelle jaoks asub Kiviõli tegelikult suhteliselt lähedal. Muide, vana tuhamäe kõrval asuva 35 kohaga hosteli toad on nädalavahetustel kuni kevadeni broneeritud. Eks näitab seegi, et väga paljud on selle talve plaanidesse võtnud kindlasti ka Kiviõli keskuse külastamise. Maari hinnangul on mad plaanid – rajada paar suusanõlva ning turvalisemad. „Paremat paika mäesuusataligikaudu 1000 külastajat päevas just optimaalne külastajate hulk, mida keskus sujuvalt panna suusatajaid vedama üks tõstuk. miseks Eestis ei leidu, sest nii kõrgeid loodus„Seda, et esialgsetest plaanidest aastatega likke mägesid siin pole.“ teenindada jõuab. nii võimas keskus kujuneb, ei osanud me mui- Sel talvel valmib ka lumelauapark, vägedugi arvata,“ ütleb Maar. vaim, mis siinmail üldse nähtud. „See peaks Ettevõtmist on rahastanud Keskkonnainkõik lumelaua trikisõitjad üle Eesti Kiviõlisse vesteeringute keskus (KIK), Kiviõli linn ning kohale tooma,“ usub Maar. 28. veebruarist – 2.märtsini toimub samas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kahtlemata on nende pikkade aastatega,pargis Baltikumi suurim lumelauasündmus mil grandioosne idee lõpuks teoks sai, nähtud„Estonian SlopeStyle Open 2014“. „See saab tublisti vaeva ja vilet, valatud higi ja pisaraid. olema võistlus, millesarnast lumelauasõidus Eestis varem pole toimunud. Loomulikult on On olnud hulga paberite kooskõlastamist,

äesuusatamiseks „Paremat paika mst nii kõrgeid Eestis ei leidu, seesid siin pole.“ looduslikke mäg

uudis

SIIN NAD ON –

QUIKSILVER JA ROXY! Maailma suurim surfi, lumel enam vabaajarõivaste brän aua ja üha ja selle sõsarkaubamärk Rod Quiksilver xy on nüüd saadaval vaid Sportlandi po odides. Saagem tuttavaks. Torah Bright

Kelly Slater

uiksilver on tänasel päeval maailmas kõikjal teada rõivafirma. See edulugu sai alguse kaugel 1969. aastal Austraalia surfarite Alan Green’i ja John Law Torquay’ loodud innovaatilistest surfipükstest. Nad tõid pükste tegumoodi pealtnäha õige tillukesed muudatused: vabamat liikumist võimaldavad sillakujulised kaarjad lõhikud, trukkide ja nööri kombinatsiooni värvliosas. Sellised detailid, mille vajalikkust mõistab kõige paremini vaid tõeline surfar. Ent just need tillukesed muudatused tagasid firmale silmapaistva edu. Algul eeskätt Austraalias tuntud bränd sai kuulsaks ka Ameerikas, kui 1976. aastal sai Quiksilveri teamrider’iks ehk maakeeli meeskonna esisõitjaks ja reklaaminäoks USA surfiäss Jeff Hackman. Juba samal aastal avatigi Quiksilveri esinduspood jõukas veespordilembeses piirkonnas, Newport Beachil Californias. 1990. aastal sõlmis Quiksilver lepingu toona poisikeseohtu surfari Kelly Slateriga, kellest 46

praeguseks on saanud 11-kordne maailmameister – vaieldamatu surfikuningas ja paljude jaoks ka ebajumal, kes firma müügiedu üle maailma võimsalt on kasvatanud. Roxy on unikaalne, ainult naistele mõeldud surfibränd, mis on saanud oma nime Quiksilveri ühe looja Alan Green’i tütre Roxy järgi. See firma sai alguse 1991.aastal. Roxyt kandev tüdruk, nagu usuvad brändi loojad, on elav ja lõbus, julge, enesekindel ja loomulikult ilus. Ta peab lugu ühteaegu nii uuenduslikkusest kui ka lihtsusest. Pole siis ime, et Roxy tuntuim esindusnägu on Vancouveri olümpiavõitjaks kroonitud kena lumelaudur Torah Bright, üks väheseid rohelise mandri sportlasi, kel on õnnestunud triumfeerida taliolümpiamängudel. Quiksilveri ja Roxy sponsoreeritud sportlastiimi kuulub tänaseks üle tuhande lumelauduri ja surfari. Just sportlased on need, kelle tähelepanekute ja soovituste järgi Quiksilveri ja Roxi igati funktsionaalseid ja muga-

vaid riideid luuakse. Ent nii Quiksilver kui ka Roxy pole enam ammuilma üksnes surfi- ja lumelauarõivaste bränd. Surfipükstest alguse saanud kaubamärkide ümber on loodud terve kollektsioon vabaajariietest: särkidest, pusadest, pükstest, jopedest ja tehnilistest toodetest kuni jalatsite, seljakoti ning prillide-kiivriteni. Need nimed tähendavad maailmavaadet ning elustiili. Muu hulgas hoolivad Quiksilveri ja Roxy inimesed keskkonna puhtuse eest. Quiksilveri grupp on üle 10 aasta slogan’i „Ära hävita

xy sponsoQuiksilveri ja Rost iimi kuulub reeritud sportlahan lumetänaseks üle tu i. de lauduri ja surfar seda, mida naudid“ all algatanud erinevaid programme ja korraldanud üritusi, et tõsta inimeste keskkonnaalast teadlikkust. Eesmärgiks oma „mänguplats“ ehk surfiparadiisid ja lumelauamäed puhtana hoida.

Supertuusad suusad alla ja laevale! * Soome suusajumalalt pärit vanasõna

Suusareis Åresse

Suusareis Himosele al.

118 €

al.

146 € reisija

reisija

Suusareis Trysilisse al.

149 € reisija

Kui

ki su n i l l a T os t a d Lisainfo tallink.ee

usak

aad ruiisi, s

di or tlan

aru v e v l s t ta

s tu

20%

e se so

allah

e mis

st u l d n i

INSPIREERINUD PALJUSID, KUID VASTAST POLE.

ORIGINAALNE timberland yellow boot. AASTAST 1973

SAADAVAL TIMBERLANDI JA SPORTLANDI KAUPLUSTES HINNAGA 149,95 EUR

hoki

FIRMAD HOKIT MÄNGIMA! LLIS A H Ä JÄ I T JE E EL ES IM IN E -L 40 TURNIIR

ne hokimängija? Kas sa tahaksid olla üks päev tõeli atad sa hokimängu Garanteerime, et pärast seda vaäo line, et tahad hoopis teise pilguga ja on tõen proovida! tagasi tulla ja seda mängu uuesti

elleks on Jeti jäähallis olemas kõik võimalused. Meie juures on võimalik teha hokiga tutvustust või korraldada oma firma turniir grupile, mille suurus on kuni 40 inimest. Selleks saab tellida järgmise paketi. Ürituse kestus: üritus kestab sõltuvalt soovist u

4,5 tundi. Üks tund kulub selleks, et selga panna varustus ja valmistuda mänguks. Hokiväljakul kestab tegevus instruktori juhendamisel kokku 1,5 tundi. Pärast hokimängu on võimalus lõõgastuda saunas. Pakett sisaldab: hokiväljaku, garderoobi ja sauna renti koos käterätikutega; hokivarustust: uisud, võrega kiiver, püksid, õlakaitsmed,

säärekaitsmed, küünarnukikaitsmed ja kindad. Alates kogunemisest kuni mängu lõpuni jääl juhendab teid instruktor, kes aitab varustuse selga panemisel ja jääväljakul tegevuse koordineerimisel (ohutus, soojendusharjutused, reeglid, mängu juhtimine). Broneeri üritus www.jeti.ee, saada e-mail: info@jeti.ee või helista 6101035

TULE VANALINNA

UISUTAMA! HARJU TÄNAVA UISUPLATS ON AVATUD IGA PÄEV 10.00–22.00 INFO: WWW.UISUPLATS.EE

nõuanne

See on tegelikult tõsisem küsimus, kui esialgu tundub. Mis ala lapsele rohkem sobib? Kas jalgpall või siiski kergejõustik, korvpall või ujumine? Uurime kogenud treeneritelt.

I N N E R T E S S E S I L L I M LAPS VIIA?

õsi, paljudes maapiirkonna asumites polegi tihtipeale suuremat valikut kui üks treeningrühm. Lähed sinna või mitte. Sageli pole sedagi. Aga linnades on rohkem valikuvõimalusi. Lihtne on minna massiga kaasa ja panna laps trenni, kuhu viivad oma lapsed kõik teised vanemad. Ent see ei pruugi sobida lapsele. Kas treenerid tunnevad ära, et lapsele konkreetne ala ei sobi ja tegelikult oleks mõistlikum tegeleda hoopis mõne teise alaga? „Mulle tundub, et Eestis kiputakse lapsi liiga varakult väga alakeskselt treenima,“ ütleb staažikas Viljandi kergejõustikutreener Ants Kuusik. Tema sõnul oleks mõistlik arendada lapses kõigepealt mitmekülgsust. Ta möönab, et igal spordialal on omad spetsiifilised tehnikaelemendid, mida tuleb üpris varakult hakata õppima, sest hiljem võib olla neid asju palju raskem omandada. „Aga päris alguses on põhiline siiski üldisem kehaline areng ja kergejõustik on alustuseks just hea. Eks siis hiljem paista, mis spordiala lapsele rohkem meeldib.“ On teada tõsiasi, et kui vanemad toovad oma lapse korvpallitrenni, siis hindab kogenud treeneri pilk kohe vanemate kasvu, lapse pikkust, jalanumbrit ja käelaba suurust ning oskab seejärel üsna täpselt hinnata, milline korvpallurikarjäär seda poissi või tüdrukut 52

ees ootab. Korvpallis paraku on kasv määrav. Iga treener otsib oma treeningrühma heade eeldustega õpilasi. „Muidugi on mingil hetkel, kui rääkida kõrgematest eesmärkidest, eeldused olulised. Aga esialgu on peamine, et lapsele endale meeldib sporti ja konkreetset ala teha,“ sõnab korvpallitreener Üllar Kerde. „Kõige halvem on see, kui last sunnitakse mingis trennis käima. See on rumalus. Suunata võib, aga käskida pole küll mõtet.“ Legendaarne jalgpallitreener Roman Ubakivi ütleb, et õnneks on jalgpall selline mäng,

jõuab jalgpallis kõige kaugemale. Ütlesin, et Mart Poom, kes sel ajal polnud sugugi teistest parem. Aga temas oli see miski, mis on vajalik, et tippu jõuda ja seal läbi lüüa.“ Ants Kuusik meenutab, et on temagi näinud lapsi, kellel kõiksugu võidujooksud ei paku mingit lõbu, aga palliväljakul säravad. Mõni teine jälle pelgab kehalist kontakti. Sellisel on raske pallimänguväljakul hakkama saada, kuid mõni üksikala võib talle jällegi väga hästi sobida. „Kunagi läks üks poiss mu juurest kergejõustikust ära maadlustrenni. Ent seal selgus, et ta valulävi on madal. Aga madala valulävega poisil on maadluses võimatu läbi lüüa. Kutsusin ta enda juurde kergejõustikutrenni tagasi. Poiss oli väga rahul, sest sai ise ka aru, et see ala sobib talle rohkem.“ Kerde sõnul oleks muidugi mõistlik, kui treener, kes näeb, et muidu tublil spordilapsel pole tema alal siiski perspektiivi, soovitab last mõne teise spordiala treenerile. „Aga ma kardan, et seni, kuni Eestis kehtib pearahasüsteem, mis tähendab, et iga treeningrühma hingekirjas olev laps tähendab reaalset sissetulekut klubile, on väga raske loota, et üks treener suuremeelselt lapsele mõnd teist ala soovitab,“ märgib Kerde. Mis oleks siis vastus pealkirjas esitatud küsimusele? Varugem kannatust! Küllap lõpuks leidub sobiv ala ka teie lapsele.

sele ”Peamine, et lapsp rti ja endale meeldib tehoa. ” konkreetset ala kus igaühel, sõltumata kehalistest eeldustest, on võimalik ka kõrgemal tasemel läbi lüüa. Aga mingil hetkel peaksid ka vanemad otsustama, kas tahavad, et laps käiks lihtsalt niisama kusagil jooksmas, või soovivad nad oma lapsest sportlast kasvatada. Seda, kas lapsest, kes vanemate kõrval trenni tuleb, võib tulevikus saada tasemel mängumees, tunneb hea silmaga treener kiiresti ära. „Sõnadega on seda raske seletada, mis tunnused need täpselt on. Näiteks kunagi ammu küsiti minu käest, kes mu õpilastest

KUI SPORT ON SU KIRG Treeningud, võistlused … soov ületada piire!

Compressport kompressioontooted, mis aitavad Sul ennast parimal viisil teostada!

Eesti Laskesuusakoondis,

Sokid, säärised, reied, varrukad, põlvikud, aluspesu, püksid, taastussukad, jooksusärgid, triatlonisärgid jne.

Priit Ailt (triatleet, füsioterapeut), Kein Einaste (suusataja), Caspar Austa (jalgrattur), Keio Kits (jooksja), Big Bank Tartu võrkpallimeeskond, Pärnu VK võrkpallimeeskond, Eesti sõudmise neljapaat jpt.

www.compressport.com Leia meid Compressport Estonia Facebookis

SSOOVITAVAD! N

S A

D A V A

MAALETOOJA:

T A

Papiniidu 5, Pärnu tel 445 2936 • www.a2k.ee

Find us on

Facebook

Leia meid

Facebookis

TREENINGKOLLEKTSIOON SAADAVAL AINULT SPORTLANDIS

fitness

FILOLOOG TREENERINAHAS

RESS) - FOTOD ERIK RIIKOJA TEKST RAUL RANNE (EESTI EKSP

Saage tuttavaks: Viru keskuses tegutseva MyFitnessi spordiklubi treener ja kaalunõustaja Viktor Eksi, paljude arvates parim oma ala asjatundja Tallinnas.

reenimine on ilmselgelt popp tegevus, inimesed on üha enam valmis kulutama aega ja raha, et kehalist vormi parandada. Viktor Eksi on menukas treener, kui uskuda kõiki neid edetabeleid, mida tervisespordihuviliste foorumitest võib hõlpsalt leida. Muidugi ei pea sääraseid tabeleid liiga tõsiselt võtma, ent tõetera neis ilmselt peitub. „Tegelikult olen ma ülikoolis õppinud hoopis muud eriala,“ üllatab Eksi mind sissejuhatuseks. „Õppisin Tartu ülikoolis eesti ja soome-ugri filoloogiat. Aga professionaalne filoloog ma ka pole, omal erialal pole kunagi töötanud.“ 59

fitness Ei tea, kas süüdi on tema akadeemiline taust või midagi muud, aga meie omavaheline vestlus kisub kohati väga asjalikuks ning natuke ka kriitiliseks. Tunnistasid, et oled filoloog, aga töötad treenerina. Mis asjaoludel sinust treener sai? Spordipoiss olen ma kogu elu olnud. Alustasin kooli ajal pallimängudega, mängisin nii käsi- kui ka korvpalli. Aga sügavam huvi spordi vastu sai alguse siiski ülikooli ajal, kui hakkasin regulaarselt käima jõusaalis. Päevad olid ülikoolis ju pikad. Väga mõnus oli käia kahe loengu vahel trennis. Või siis, kui päeval ei saanud, oli hea minna õhtul jõusaali, et end päevarutiinist ja asjatoimetustest maha laadida. Kui pärast õpinguid Tallinna naasin, jätkasin trennis käimist. Siin avastasin enese jaoks rühmatreeningud. Kui räägid rühmatreeningutest, siis eeskätt millistest? Käisin spinningus ehk sisejalgrattatreeningus. Eesti keeles on nii vist õigem öelda. Ja bodypump’i käisin tegemas. Mis bodypump’i eestikeelne vaste oleks? Raske öelda. Kangitreening… Ühesõnaga, siin sain aimu rühmatreeningutest, millega ma Tartus polnud tegelenud. Ühel hetkel hakkas mulle tunduma, et bodypump ehk siis lihasvastupidavustreening meeldib mulle väga. 55 minuti jooksul saab kogu keha mitmesuguste harjutuste abil korraliku koormuse. Aga mida rohkem ma trennis käisin, seda enam tundus, et õpetamise stiili on võimalik märksa elavamaks teha. 2004. aastal soovitati mulle, et kas ma poleks huvitatud bodypump’i treeneri ametist. Kaalusin tükk aega, käisin paari-kolme nädala jooksul läbi kõik Eesti spordiklubid, kus bodypump’i tehti, just selle mõttega, et saada tasemest ülevaade. Oli häid ja halvemaid. Avastasin, et ilmselt on minus suuremat potentsiaali. Tekkis äratundmine, et võiksin paljutki teisiti teha. Enne, kui treeneriks läksin, tuli käia Soomes koolituselgi.

Bodypump, nagu ma aru saan, on kaitstud kaubamärk ehk siis omaette toode, mis tähendab, et kogu treeningumetoodika ja treeningu kava on väga täpselt reglementeeritud. Mänguruumi 60

seal suurt polegi? Jah, alates muusikast ja harjutustest kuni harjutuste järjekorrani, kõik on väga täpselt paigas. Ent alati on ruumi ka treeneri isiksusele. Sellest, mida tema sellele trennile juurde annab, sõltub palju. Eestis kipubki olema sageli nii, et treenerid juhendavad tuimalt ja automaatselt.

See on klient, kelle selg võib viga saada. Inimene tavaliselt ei oska ohte aimatagi, sest tal pole ju vastavaid teadmisi.

Mul on vahel selline kuri kahtlus, et rahva huvi trennide vastu on hüppeliselt kasvanud ja spordisaale ja -klubisid on tohutult juurde tulnud, aga tasemel treenereid ei jätku. On see nii? Ei taha olla ülemäära kriitiline, aga treenerite tase on kaunis ebaühtlane. Viimane aeg oleks kvaliteediga rohkem tegeleda. Näiteks võtame kükkimise tehnika, mis ju pealtnäha üsna lihtne, seal ei tohiks olla kahtepidi mõtlemist, aga ometi võib kahe treeneri jutt selle kohta, kuidas on õige, olla risti vastupidine. Pean tunnistama, et väga paljud treenerid ei oska treeninguid juhendada.

Su nimekaardile on kirjutatud treener ja kaalunõustaja. Kas kaalunõustamine on teisti öeldes toitumisnõustamine? Mitte ainult. Toitumine on üks võtmesõna, aga treenimine käib kindlasti sinna juurde.

Ja kannatajaks on…? Kes kannatab, kui antakse ebaõiget nõu?

Bodypump pole ainuke treening, mida sa annad? Ei. Juhendan praegu spinningut ja ringtreeningut samuti.

Kas peab paika, et üha rohkem on spordisaalides inimesi, kel on probleeme kaaluga ning kes üritavad nüüd oma probleemist jagu saada? Õnneks on kehakaaluprobleemiga inimesi hakanud rohkem trenni tulema. Pole ju saladus, et vaid mõned aastad tagasi olid spordiklubide põhikliendid ikka eeskätt modellimõõtu tütarlapsed. Loodan, et see tendents jätkub ning senisest enam tuleb ka seeniore. Inimesed on valehäbist üle saanud ja tulevad trenni? Täpselt nii. Ma ise jõudsin kaalunõustamiseni nii, et kaaluga hädas olevad inimesed hakkasid pärast treeningu lõppu minu poole pöörduma. Kurtsid, et on pikka aega trenni teinud, aga kehakaal on endiselt sama või isegi tõusnud. Mida teha? Paraku on tõsiasi see, et kui inimene teeb tõsiselt trenni, siis tõuseb tal ka söögiisu. Kui söögiisule liigselt järele anda, tehes mõtlematuid valikuid, siis ongi inimene nagu nõiaringis. Kehakaal paraku ei muutu, pigem tõuseb. Olukord sundis sind kaaluteemaga tegelema? Otseselt ei sundinud. Ega rühmatreeningu treener ei pea ise toitumisteemaga tegelema. Esialgu ma tegingi nii, et soovitasin oma treenitavatel pöörduda mõne personaaltreeneri poole. Paraku, kui ma mõni aeg hiljem hakkasin tagasisidet küsima, selgus kurb tõsiasi. Nii mõnedki personaaltreenerid kipuvad opereerima näidismenüüdega copypaste-meetodil, millel tulemusi sageli polegi. Olen näidismenüüsid põhjalikult uurinud, need on tihtipeale asjatundmatud. Mis osas asjatundmatud? Need ei vasta enamasti tervisliku toitumise põhimõtetele. Kui inimesel on kaalumure, siis ta tõenäoliselt võibki näidismenüü järgi toitudes isegi alla võtta, sest need menüüd on

fitness ei tohiks ka neid ignoreerida. Usutavasti käiksid vanemad inimesed treenimas meeleldi päevasel ajal, mil noored on tööl, kui vaid spordiklubid end rohkem näoga nende poole pööraksid. Vähemalt mujal maailmas asi just niimoodi toimib, seal on eraldi seenioride pakkumised treeningutega tegelemiseks. Treening ja õige toitumine on asjad, mis käivad koos? Jah, kindlasti. Kehalise arengu, võimekuse ja enesetunde seisukohalt on nii üks kui teine oluline. Vale toit on ju kui vale kütus automootoris. Sellega kaugele ei vura. Ma olen nende teemade juurde jõudnudki seepärast, et tahan asju veidigi paremaks teha. Positiivse nurga pealt näen, et just viimasel ajal on treeneritele hakatud korraldama märksa enam

Põhiviga, mida äsja trenni tulnud tihti teevad, ongi see, et aetakse segi treeningu maht ja selle intensiivsus. üldjuhul kalorivaesed. Aga paraku mitte eriti asjatundlikult tasakaalustatud, mis on tervisliku toitumise üks eeldusi. Kui inimene jääb pikaks ajaks säärast menüüd tarbima, siis kardetavasti võib ta lõpetada EMOS, s.t kiirabis. Samuti ei suudaks niisugune menüü tagada saavutatud kaalunumbri edasist hoidmist tervislikul moel. Kuidas nii? Sest toitainete vahekord neis menüüdes ei vasta kuidagi tervisliku toitumise põhimõtetele. Ma küsisin inimestelt, et näidake mulle neid menüüsid, mida teile soovitati. Uurisin ja sai selgeks, et näidismenüüdega opereerimine on paraku tavaline. Kahjuks saab välja tuua päris nimekaid personaaltreenereid, kes vahendavad anonüümseid näidismenüüsid, millel pole inimese senise toitumisega absoluutselt mingit pistmist. Pole vaevutud isegi uurima, mis on inimese probleem toitumises ja mis teda selleni viis, et selle info põhjal ehitada üles asjalik tegevusplaan. Samuti on sääraste näidismenüüde päevane kaloraaž alandatud kriitilise miinimumini, mis seab kahtluse alla inimese üleüldise võimekuse kehalise aktiivsuse osas ning treeningujärgse taastumise, rääkimata räbalast enesetundest, mis võib tekkida. Oletame, et su juurde tuleb inimene, kes pole viimased kümmekond aastat trenni teinud ja on söönud suvaliselt. Lühidalt, on end käest lasknud. Millest sa tavaliselt alustad? Kuidas ta võiks oma ja õige treeningu leida? Ega ma treenimise osas ei pea teda ilmtingimata oma treeningutega siduma. Mu 62

trennid võivad tema jaoks olla liiga rasked. Aga samas, iga trenni võib teha esialgu veidi ettevaatlikuma koormusega. Ma soovitangi kõigepealt alustada rahulikult. Põhiviga, mida äsja trenni tulnud tihti teevad, ongi see, et aetakse segi treeningu maht ja selle intensiivsus. Aga kehaliselt pole võimalik alustada intensiivse treeninguga enne, kui pole mahu osas kasvanud ja arenenud. Kõigepealt maht ja siis intensiivsus. Tavaliselt minnakse üle pika aja trenni mõttega: no nüüd panen täiega. Just, panen täiega. Paraku on neil, kes pikalt vahet pidanud, kadunud oskus kuulata oma keha. Hullu rapsimise peale on keha ilmselt paarkümmend signaali välja lasknud: ole hea, võta rahulikult. Aga kus sa sellega. Kui juba tuldi trenni, siis tahetakse täiega panna. Tegelikult, rahulikult tegeledes on asjast palju rohkem kasu, eriti sel juhul, kui tahetakse üleliigset rasvkude põletada. Muide, muu maailm peab liigsagedat treenimist, millel ei ole keha tegelike vajaduste ja võimekusega suurt pistmist, moodsa aja haiguseks ehk häireks. Olgu muuseas öeldud, et ka tervisliku toitumise ülepingutatud järgimine on sama põllu marju. Oskus kuulata oma keha peaks olema hea enesetunde eeldus. Mida ütled neile, kes oma ülekaalu ja välimust häbenedes ei söanda trennisaali tulla? Tuleb end kokku võtta ja ikkagi tulla. Ka spordiklubid võiksidki oma turundustegevust rohkem suunata just neile inimestele. Ja kuna Eestis on päris palju vanemat generatsiooni,

täienduskoolitusi. Nii see peabki olema. Treenerid peavad oma kvaliteeti tõstma, sest inimesed muutuvad ehk osaltki terviseteadlikumaks. Nii ma vähemalt loodan. Olen märganud, et inimeste huvi kvaliteetse treeningu suhtes on tõusnud. Paljud, kes seni aastaid niisama oma lõbuks metsas jooksid, suusatasid või ratast sõitsid, on läinud treeneri juurde õiget tehnikat õppima. Sellised treeningrühmad on väga populaarsed? Ongi. See on ratsionaalse inimese mõtlemine – aega on ju alati vähe, miks seda kulutada viletsa trenni peale. Parem käia professionaalse ettevalmistusega treeneri juures ja teha kvaliteetset trenni. Ses mõttes tasub alati pöörduda. Aga ka treenerid peaksid olema senisest aktiivsemad ja märkama, kui keegi vajab abi. Töötame ju selleks, et inimesi nende mitmesugustes muredes aidata. Vähemalt oma töös see mind enim köidabki. Mis sind su töö juures kõige rohkem rõõmustab? Et saan rohkem inimesi suunata õigele teele. Ja kui näen tulemusi. Kui su juurde tuleb inimene, kes ütleb, et on ära proovinud kõik maailma dieedid, ning sa saad anda talle sellist nõu, et ta saabki oma kaalu kontrolli alla ning tunneb oma tegemistest rõõmu, siis on fantastiline. Kui tihti sind selle eest tänatakse? Just täna hommikul sain ühelt nii-öelda kaalunõustatavalt tänukirja. See on parim palk tehtud töö eest.

Treeningud tähtajatu lepinguga! MyFitness klubid: Rocca al Mare Kristiine Viru Lasnamäe Tartu Lõunakeskus Tartu Kesklinn Narva Fama Pärnu Viljandi Varsti avame: Solaris

LIITU ONLINE ALATI SOODSAM

paketid alates 25€/kuu

myfitness.ee

MEIL SAAD JOOSTA IGA ILMAGA!

treening

TREENI MYFITNESSIS

ÜLE EESTI!

Noor ja särtsakas neiu Liis Udris on MyFitnessi liige juba 2008. aastast, mil Viru keskuses avati esimene MyFitnessi spordiklubi. Peagi avatava MyFitness Solarisega on riigis kokku 10 klubi. Liis on neis kõigis käinud ning tutvustab klubisid nüüd Sportland Magazine’is.

„O

pärast treeningelamust ja kiiret tulemust.külastavate turistide seas. Treening, mida len harrastanud kergeParandab südame ja kopsude tööd, vähendab pakutakse ainult MyFitness Virus, on Shindo jõustikku 8 aastat, sellest südamehaiguste riski, põletab kaloreid, – Jaapanist pärit meridiaanidel põhinev venika minu pisik spordi vasparandab luutihedust ja rühti. tus- ja lõdvestussüsteem. Tunnis keskendutu. Tänaseks on spordi takse pingete maandamisele, lihased saavad tegemine oluline osa MyFitness – vajalikku hooldust ja nii keha kui ka meeled minu elust ning spordiklubis käin keskmiselt 9 klubi 5 Eesti linnas lõdvestuvad. 4–5 korda nädalas,“ ütleb Liis tutvustuseks. Ent räägime klubidest. MyFitnessi puhul „On olnud ka aegu, mil sai trennis käidud MyFitness Rocca al Mare on suurim on tore see, et tegu on üle-eestilise spordikoguni 6 korda nädalas ja mõnel päeval läks MyFitnessi klubi Tallinnas ning just selles klubide ketiga. Omades MyFitness+ paketti, klubis pakutakse mitmeid sportimisvõimalukirja lausa 2 treeningut.“ saab käia piiranguteta ükskõik millises klubis. Kuna talle meeldivad rasked ja vastusi ning sihipäraseid treeninguid lastele alates Näiteks ütleb Liis, et veedab oma suved pidavust nõudvad treeningud, siis lemmikuteks on olnud ja jäänud rühmatreeningud. BodyPump – lihasvastupidavustreening, kus kasutatakse stepipinki, kange, kettaid, hantleid. Kui oled algaja, siis alusta kergete raskustega! Paari treeningu järel leiad endale juba sobivad raskused. BodyAttack – spordist inspireeritud intervalltreening, mis koosneb intensiivsetest esimesest elukuust kuni 15. eluaastani. Lisaks tihti Pärnus ning tänu MyFitness+ paketile ei liigutustest, lihtsatest liikumistest ja tempojõusaalile, kahele treeningsaalile ja spinningjää ka puhkuse ajal ükski treening vahele, sest kast muusikast, mis kokku moodustavad ühe stuudiole on MyFitness Rocca al Mares ka saab vabalt käia ka Pärnu MyFitnessi klubis. mõnusa higistamis- ja kalorikulutamistreemullivann, saunad ja 25 x 10 m suurune basKa mitmel ta sõbral on vormistatud just sein, kus toimuvad täiskasvanute treeningud ningu. Pärast treeningut on tunne, nagu olek+pakett. Tallinnas elades on see väga mõistlik sid just 10 km jooksnud. ja laste ujumistunnid. MyFitness Rocca al valik, sest siin on juba viis klubi. BodyCombat – võitluskunstidest inspiMares on võimalus korraldada laste sünniHea on hommikul minna trenni kodureeritud treening, kus erinevad enesekaitse- ja päevi või muid tähtpäevi. lähedasse klubisse ja lõunapausil teha kiire poksiliigutused on ühendatud kaasakiskuva Tänu basseinile on MyFitness Rocca al treening töökohalähedases klubis. muusikaga. Hea üldfüüsiline treening, mis Mare ainus klubi, kus toimub ka AquaToning arendab vastupidavust ja koordinatsiooni. Myfitness Viru – MyFitnessi klubipere (vesiaeroobika), kus keskendutakse lihastreeBodyCombati treening toimub kümne kaasa„esiklaps“ on väga populaarne nii kesklinnas ningule vees, kasutades erinevaid abivahendeid. Teine basseinitrenn on AquaBox – tõhuhaarava muusikaloo saatel, pakkudes suureelavate ja töötavate tallinlaste kui ka Tallinna

re see, et tegu to n o l u h u p si es n it “MyF iklubide ketiga. rd o sp se li ti es -e le ü n o , saab käia ti et ak p s+ es n it yF M Omades illises klubis.” m ik kõ ks ü ta te u g n piira

treening lel liikudes kaasatakse töösse kõik alakeha- ja kerelihased. Treeningus kasutatakse erinevaid liikumisviise, mis kõik parandavad vastupidavust ning arendavad tasakaalu.

MyFitness Viljandi väike ja hubane klubi pakub lisaks muudele fitnessitreeningutele tõhusaid poksi- ja Tai poksi treeninguid, kus kogu keha saab suure koormuse ja kaloreid kulub ohtralt. MyFitness Narva Fama pakub narvalastele muu hulgas EasyTone Step treeningut. See on treening, kus kasutatakse spetsiaalset EasyTone pinki, mis on kahepoolne tasakaalulaud: ühel pool stepipink ja teisel poolel 2 pehmet patja, mille abil saab treenida ja aktiveerida lihaseid.

Viimase aja moetrennid sa koormusega treening, kus sooritatakse käte- ja jalgadelööke vees. Abivahendina kasutatakse spetsiaalseid poksikindaid, mis teevad löögid vees mõnusalt raskeks.

MyFitness Kristiine – Tallinna klubidest pakub just see kõige rohkem tantsulisi treeninguid: Dance, Zumba ja BodyJam, DanceStep. Suured ja avarad saalid võimaldavad mõnusalt ja vabalt tantsida ja liikuda. Kristiine klubis on ka parima varustusega masinapark ja see on põhjus, miks paljud jõutrenni eelistavad mehed on valinud oma koduklubiks Kristiine. MyFitness Lasnamäe on selle piirkonna suurim ja moodsaim klubi, mille kohalikud on väga hästi vastu võtnud. Seal on parim võimalus funktsionaalseks treeninguks – Synrgy360 XL on multifunktsionaalne treeningseade, mis võimaldab treenida kogu keha ning on hea vaheldus tavapärastele harjutustele ja vahenditele. MyFitness Lasnamäe pakub hetkel ainukesena LesMills CxWorx treeningut, mis on eriti tõhus 30-minutiline kerelihaste treenimise programm. Treeningus kasutatakse lisaks oma keharaskusele ka spetsiaalset kummi-tube´i ning BODYPUMP® kettaid. CXWORX® tugevdab ja toniseerib kerelihaseid, aitab vältida alaseljaprobleeme ja vigastusi ning parandab keha rühti.

MyFitness Solaris klubi avatakse detsembri alguses. See on MyFitnessi pere „pesamuna“. Lisaks tavapärastele trennidele alustab täiskasvanute balletitund MyBallet. Tartus on võimalik ühe kaardiga käia nii MyFitness Tartu Lõunakeskuses, mis tähistas selle aasta 2. novembril oma 5. sünnipäeva, kui ka MyFitness Tartu kesklinna klubis, mis avati selle aasta kevadel. 66

MyFitness Tartu Lõunakeskuses on ainulaadne Ballettone’i treening – lihastreening, mis baseerub balletiliigutustel. Lihashoolduse treeningul vähendatakse erinevate venitustehnikatega lihaspingeid ja taastatakse nende elastsus. GlamDance on naiselikku liikumist rõhutav tantsutund, kus väikese soojenduse järel õpitakse tantsukombinatsioone. Latino on positiivset meeleolu loov treening, inspireeritud erinevatest Ladina-Ameerika rütmidest ja tantsusammudest. Fitbox on intensiivne treening, mis koos-

Te tahate teada, mis on praegu fitnessisaalide kõige vingem ja moekam trenn? LesMills GRIT Strength – treening, mis tekitab liikumisnaudingut ning maksimaalset pingutust, paneb proovile su tahte ja ajab su keha sportlikult trimmi. See intervalltreening kestab ainult 30 minutit ning on väga efektiivne! Pärast iga treeningut toimub meie kehas valgusüntees ehk valkude moodustamise protsess rakkudes. Just treeningu koormus määrab selle, millises ulatuses uued valgulised struktuurid üles ehitatakse. GRIT Strength treening on üles ehitatud selliselt, et sinu kehas toimuks pärast trenni ulatuslik valgu-

on üles ehitatud g in n ee tr th g n re St GRIT toimuks pärast as h ke u n si et , lt se lli se ning tree es te n sü u lg va ik sl tu la trenni u ektiivselt rasvu. ef d ta le õ p s u ig kä u g nin neb jala-, rusika-, küünarnuki- ja põlvelöökidest. Fitbox sisaldab Tai poksi, kung fu, karate ja kickbox’i elemente. Harjutusi tehakse muusika saatel, kasutades spetsiaalseid veega täidetud löögikotte ehk fitbox’e. DanceHall on hoogne ja vaheldusrikas tantsuline treening, mis põhineb samanimelisel muusikastiilil.

MyFitness Tartu Kesklinna klubis on parim võimalus Tartus funktsionaalseks treeninguks, kasutades vabade raskuste ala ning Synrgy treeningseadet.

MyFitness Pärnu on üle 600 m2 pinnaga klubi, kus on väga avar rühmatreeningute saal, 25 rattaga spinningusaal koos MyRide+ virtuaaltreeningu ekraaniga ning avar jõusaal TechnoGym seadmetega. MyFitness Pärnu klubis pakutakse ainukesena Coreboard’i treeningut. See on trenn tasakaalulaual, mil-

süntees ning treeningu käigus põletad efektiivselt rasvu. Lühikese treeningtunni jooksul koged, kuidas kogu keha saab suure koormuse. Selles Les Mills’i treeningtunnis kasutatakse BodyPump tunnist tuttavat kangi, stepilauda ning raskusi. LesMills GRIT treeningut pakutakse hetkel ainult MyFitness Tallinna ja Tartu klubides. Veel tooks välja Synrgy360 seadme, mis koosneb erinevatest treeningjaamadest, mida saab kasutada nii iseseisvalt treenides kui ka treeneri juhendamisel. Antud seadmel saab treenida vastupidavust ja tasakaalu, arendada jõudu ja kiirust. Synrgy seadmel on võimalik treenida absoluutselt kõiki lihasgruppe. Ringtreeningus sooritatakse treeneri juhendamisel 45 minuti jooksul erinevaid harjutusi kõikidele lihasgruppidele. Synrgy360 seade on olemas nii MyFitness Lasnamäel kui ka MyFitness Tartu kesklinnas.

TREENINGVARUSTUS SAADAVAL AINULT SPORTLANDIS

Adidas s채rk 19,95 Adidas dressipluus 59,95 Adidas dressip체ksid 44,95 Adidas treeningjalatsid 59,95

Nike s채rk 32,95 Nike dressip체ksid 59,95 Nike treeningjalatsid 139,95

Nike dressipluus 94,95 Nike lühikesed püksid 39,95 Nike treeningjalatsid 139,95

TTÜ Tantsutüdrukud

Nike särk 47,95 Nike lühikesed püksid 39,95 Nike treeningjalatsid 139,95

Adidas top 44,95 Adidas liibuvad p端ksid 59,95 Adidas treeningjalatsid 94,95

Nike top 69,95 Nike liibuvad p端ksid 84,95 Nike treeningjalatsid 119,95

Casall bra 44,95 Casall top 49,95 Casall liibuvad püksid 69,95 Nike treeningjalatsid 109,95

TTÜ Tantsutüdrukud

Nike top 44,95 Nike bra 39,95 Nike liibuvad püksid 59,95 Nike treeningjalatsid 124,95

T S U IM S Ü K T IS L U L O A S K ÜHE E T A J ID O H A N IN IR D R SPO KOHTA… … JA AMMENDAVAD VASTUSED NEILE KÜSIMUSTELE Miks on sportrinnahoidja kasutamine sportimise ajal oluline? Olulisemateks märksõnadeks on toestus, liikumisvabadus ja hingavus. Oluline on leida õige toestusaste vastavalt rinnakorvi suurusele ja treeningu stiilile. Miks tavaline rinnahoidja sportimiseks ei sobi? Sportrinnahoidjal on spetsiaalsed rinnakorvid, mis on kergelt pehmendatud ning annavad parema toestatuse ning võrkpaneelid, mis tagavad parema ventileerivuse. Lisaks on treeningrinnahoidja dri-fit materjalist, mis juhib higi kehapinnalt kanga pealispinnale, kust see võimalikult kiiresti saab aurustuda. Keha jääb kuivaks kogu treeningu vältel, mis aitab vältida märgadest õmblustest tekkivat hõõrdumist ja ärritusi. Tugevama toestusega rinnahoidjatel on ka reguleeritavad kinnitused, mis tagavad maksimaalse sobivuse igale kandjale ning lisavad stabiilsust. Sportrinnahoidja puhul saabki kõige olulisemaks pidada toestatust. Paljud naised on kogenud valu ja ebamugavustunnet, kui on kasutanud ebasobivat rinnahoidjat. Et seda vältida, tuleb valida õige toestusastme ja suurusega ning spordialast lähtuv sportrinnahoidja. Kuidas sportrinnahoidjat valida ja millele peaks valimisel tähelepanu pöörama? Vastavalt treeningule peaks valima ka rinnahoidjat. Saadaval on erineva toestatuse ja lõikega rinnahoidjaid. Rinnahoidja peaks istuma ilusasti seljas ja mitte nihkuma paigast. Paelad peaksid tunduma toestavatena, mitte kiskuma või suruma. Pesukangas peaks tunduma pehme ja liibuma ümber keha. Pesu tuleks alati proovida selga, seada paika pingutused ja proovida käsi edasi-tagasi liigutada, õige 72

kasulik istuvuse korral peaks rinnahoidja jääma paigale. Kui rinnahoidja nihkub paigast, võib olla tegemist liiga suure rinnahoidjaga. Oluline on see ka, mis treeningu tarvis rinnahoidjat otsitakse.

tagab toestuse näiteks aeroobikas, jalgratta- ja jooksutreeningutel. Madala toestusega pesu on mõeldud kergeteks treeninguteks nagu kõndimine ja jooga. Ka siin tuleks lisaks lähtuda rinna suurusest.

Kas rindade suurus mõjutab valikut? Rinnakorvi suurus määrab, millist mudelit peaks sportimisel kandma. Väiksema korviga naistele sobivad nii madala, keskmise, kui kõrgema toestusega rinnahoidjad. Suurema korviga naistele sobivad tugeva toestusega rinnahoidjad.

Kuidas on märgitud sportrinnahoidja toestus? Sportrinnahoidjad on jagatud laias laastus kolmeks, madala toestuse, keskmise toestuse ja kõrge toestusega rinnahoidjad.

Kui olulised on erinevad lõiked ja toote materjal? Erinevad lõiked ja toote materjal on väga olulised. Peamine on, et sportrinnahoidja lõige sobiks kandja rinnakorvi suuruse ning treeningu stiiliga. Oluline on hingav materjal ja madalad õmblused. Puhas puuvill näiteks ei ole hea, sest puuvill imab kogu kehaniiskuse endasse ja rinnahoidja muutub märjaks ning seetõttu tekitab ärritust. Küll aga sobib töödeldud puuvill, näiteks drifit puuvill.

Millisesse hinnaklassi tooted jäävad? Hind jääb vahemikku 40–60 eurot.

Rinnahoidja peaks ljas ja istuma ilusasti se t. mitte nihkuma paigas

Kas sportrinnahoidja peaks valima vastavalt spordialale? (Näiteks keskmise aktiivsusega spordiala jaoks nagu jalgrattaga sõitmine, kõndimine, kepikõnd sobib üks ja jooksmise jaoks teine?) Erinevate spordialade puhul kasutatakse erineva toestusega sportrinnahoidjat. Intensiivsemad spordialad nagu tennis, korvpall ja jalgpall vajavad suuremat toestust. Keskmise toestusega spordipesu

Kas topid, millel on rinnahoidja sisse õmmeldud, annavad sama tulemuse nagu sportrinnahoidja või peaks ka seal all spetsiaalset sportrinnahoidjat kandma? Üldjuhul on madalat ja keskmist toestust vajavateks treeninguteks see piisav. Kuid intensiivsemate treeningute ning suurema rinnakorvi puhul oleks soovitatav lisaks sportrinnahoidja topi alla.

toitumine rist Viimaste aegade Eesti parim kultu ja Ott Kiivikas, kelle firma vahendab suurt müüb tõsistele spordihuvilistele tegu on valikut toidulisandeid, ütleb, et ak ohutu kraamiga, mida ei m saljata pe paaniliselt karta, nagu ei maksatu muna, kohupiima või juus .

T S E T I D N A S I L U D I TO INIMKEELI

RESS) - FOTO ERAKOGU TEKST RAUL RANNE (EESTI EKSP

„K

ui räägime mõne valgu või süsivesiku baasil loodud kontsentraadi tarbimisest või miks mitte vitamiinipreparaadi manustamisest, mis pärast rasket treeningut või tihedat võistlemist taastumist võiks kiirendada, siis nende puhul on oht tervisele välistatud,“ kinnitab Kiivikas. Aga ometi nii mõnigi, kes on sattunud spordipoes või ka niisama toidukaupluses toidulisandite leti ette ning vaadanud kõiki neid kotte, purke ja pakke kõikvõimalike segudega, pigem pelgab seda kraami. See kõik näikse olevat üks keemia. Milleks inimesele säärased segud? „Ma räägin, ei maksa karta. Vaadake, mis on nende segude toimeained. Valdavas osas on need valgu baasil tooted, sisaldavad kas vadaku-, kaseiini- või sojavalku. Neid kõiki valgufraktsioone saame tavatoidustki. Kui meil ei teki küsimusi ega ohutunnet kohupiima, kodujuustu või juustu süües, siis pole ju mõtet peljata neidsamu valke kontsentreeritud kujul,“ selgitab esiatleet veendunult. Aga ikkagi, miks üldse mingi kontsentraadiga jamada, kui võiks süüa naturaalset muna, juustu ja sojatooteid ning saada kõik organismile vajalikud toitained niiviisi kätte. Kiivikas möönab, et tegelikult on küsimus õigesti püstitaud. Tervislik ja tasakaalustatud toit on kõige alus. Sellest algab kõik. Kõik vajalikud ained saame tavatoidust. Aga tähelepanu, me ei räägi siin inimesest, kes parimal juhul nädalavahetusel kerge sörgiringi teeb. Nende puhul piisab lihtsalt korralikust toitumisest, et olla kehaliselt normis. Jutt käib tõsisematest spordiinimesest, kes aasta läbi nädalas vähemalt neljal korral tugevat trenni teeb.

Trennijärgne toidukord on teadupoolest taastumisprotsessi käivitamise mõttes kõige olulisem. Lihaste ülesehitusprotsess ei toimu mitte trenni ajal, vaid pärast seda magadespuhates. See saab toimuda juhul, kui on olemas õiged toitained, millest uusi lihasrakke üles ehitada. „Muidugi võib öelda, et kohupiimast ja lihast saan ma neid aineid samuti. Aga nende seedimine on tunde kestev tegevus. Enne kui organism vajalikud aminohapped kätte saab, läheb aega,“ räägib Kiivikas.

toimu midagi. Treeningprotsess on pikaajaline ja pidev protsess,“ hoiatab Kiivikas. Pole just suur saladus, et jõusaalides, mitte neis kõige tuntumates kesklinnaklubides, vaid pigem äärelinna keldrites asuvates saalides, liigub aineid, mis tõepoolest kiirelt lihast kasvatavad. Siin räägime juba dopingainetest. Keelatud ainetest, mida ametlikult müüa ei tohi, kuid mida nii mõnigi kärsitum musklimees pruugib. Tihtipeale on need noored kutid, kel aine ohtudest aimugi pole. „See on paraku tõsiasi, selliseid aineid liigub,“ teab ka Kiivikas. „Aga tean ka väga kurbi näiteid, kus keelatud ainete pruukija on jõusaalis surnud. Kui terve inimene hakkab asja eest teist taga ravimeid sisse võtma, siis ei saa see kuidagi hästi lõppeda. Ravimitel on ju kõrvalmõjud – tekib sõltuvus, aina süvenevad tervisehädad ning kõige hullematel juhtudel võib asi lõppeda surmaga.“ No aga kuidas üks tavaline tubli spordiharrastaja, kes toidulisandite maailmaga pole nii hästi kursis, peaks teadma, milline on see õige toidulisand ja milline mitte. Millal ja millises koguses seda tarbida? Kiivikas ütleb, et on ise viimased paarkümmend aastat toidulisandeid pruukinud, nende kohta võimalikult laialdast materjali kogunud ning viimastel aastatel pidanud regulaarselt loenguid spordisaalide treeneritele. Seetõttu peaks esimene, kelle käest nõu küsida, olema ikkagi spordiklubi treener. „Meie treenerid on üldjuhul pädevad ütlema, mida süüa ja mida mitte.“ Kui tekib lisaküsimusi, võib külastada veebilehte fitness.ee, kus saab vaadata videoklippe toidulisandite õigest kasutamisest ning sinna võib saata ka küsimusi, millele kas Kiivikas ise või keegi tema meeskonnast vastab.

agi. „Kähku ei toimu smoid pikaTreeningprotsespron tsess.“ ajaline ja pidev Tihedama treening- või võistlustsükli puhul on taastumiseks aega vähe. Sestap on oluline et organism saaks vajalikud toitained võimalikult kiiresti kätte. „Tavalise toidu puhul pead pikalt ootama, millal organism seedimise käigus toidust vajalikud toitained piltlikult öeldes välja lõhub, toidulisandis on needsamad aminohapped näiteks vabal kujul võtta. Organism saab praktiliselt poole tunniga kätte selle, mida tavatoidust saaks ehk 3–4 tunniga.“ Ja ei maksa arvata, et toidulisandid on mingid imerohud, mis hoobilt silmahakkavaid või käegakatsutavaid tulemusi annavad. „Küsimus on pigem enesetundes. Hoopis sügavam idee on aga selles, kuidas organism koormusele vastu peab. Toidulisand aitab vältida vigastusi või vähemalt minimiseerib nende tekke võimalusi,“ selgitab Kiivikas. Viimasel ajal võib eeskätt internetis näha pealtnäha ahvatlevaid pakkumisi. Lubatakse toidusegusid, mis keha imekiiresti trimmi aitavad. „Ärge uskuge sellist juttu. Kähku ei

tervis

SportEST: Tasakaalustatud toitumise nädala menüü koosneb KÕIGIST 8-st sektorist valikuliselt midagi!

SÖÖ

! S K E S I V R E T

TEKST SPORDIARST DR KRISTA VEEVO, EESTI SPORDIMEDITSIINI KLASTRI ASJATUNDJA - FOTOD ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

NORMAALNE TOITUMINE tagab piisava energiavaru, kiirema taastumise, haiguste ja vigastuste suhtes parema vastupanuvõime. Need on olulised kõigile, eriti sportijale treeningvormi hoidmiseks, parandamiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

elleks, et tagada normaalne, mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine, peab nädala jooksul tarbima toiduaineid kõigist 8 toiduainegrupist (vt joonis).

Nädalane toidulaud peaks sisaldama järgmisi toiduaineid: 1. Teraviljatooted 2. Kaunviljad 3. Puu- ja köögiviljad 4. Kala 5. Linnuliha 6. Piimasaadused 7. Muud loomsed toiduained (muna, punane liha, pasteedid, veretooted) 8. Puu- ja köögiviljamahlad ning marjad Sportiva inimese igapäevamenüüsse ei sobi maiustused, magusad joogid, valge sai, küpsised, saiakesed jt kondiitritooted, kõrge rasvasisaldusega piima- ja lihatooted. Kiirtoit ei sobi sportlasele, kuna sisaldab liiga palju rasva, liiga vähe süsivesikuid, kiudaineid ja vitamiinemineraale! Oluline on juua piisavalt vett! Normaalne toitumine eeldab päeva lõikes: • Süsivesikuid 55–60% (teraviljad, leib, pastatooted, riis, puu- ja köögiviljad) • Rasvu 25–30% (õlid, seemned, pähklid, kala) • Kiudaineid 25–30% (leib, puu- ja köögiviljad) • Valke 10–15% (muna, liha, kala, piim, juust) • Vitamiine-mineraalaineid Toitumisel on palju nüansse, aga üldised lihtsalt järgitavad soovitused on: 1. Organismi energiatasakaalu hoidmiseks ei tohiks söögi ja joogiga saadav energia hulk olla suurem tarbitavast energiast; 2. Päevaplaani võiks mahutada 3 põhitoidukorda ja 2–3 vahepala;

3. Põhitoidukordade soovituslik vahe on minimaalselt 3 tundi; 4. Süüa iga päev samadel kellaaegadel; 5. Päevase energiavajaduse võiks katta järgmiselt: hommikusöök 25%, lõunasöök 30%, õhtusöök 25%, 20% vahepaladena; 6. Soovitused põhitoidukordadeks: A. Hommik – süsivesikuterikas, rasvaga mitte liialdada (sobib nt kala) B. Lõuna – mitmekülgne, mitte liiga suured portsjonid C. Õhtu – pigem valgurikas, süsivesikuid vähem (vältida hilist söömist) Kuidas säilitada tervislikku kehakaalu • Pidada kinni regulaarsetest toitumiskordadest • Mitte keelata endale ühtegi toitu – harva on lubatud ka „patustada“ • Vahepalad olgu tervislikud • Iga päev rohkem liikuda (näiteks kõndida trepist, mitte minna liftiga) • Magusate jookide asemel eelistada gaseerimata vett • Juur- ja köögiviljad peaksid moodustama vähemalt 1/3 toidukorrast • Süüa rahulikus tempos

Soovitused toitumiseks treeningu ja võistluse ajal (sulgudes toodud mõningad sobivad toidud) ENNE TREENINGUT/VÕISTLUST • 2–4 tundi enne: süsivesikuterikas ja vähese rasvasisaldusega söök (pasta/riis kanaga/kalaga/ubadega + juurviljad; müsli piimaga + banaan); vesi • Kui korralikult süüa ei jõua, siis 30 min enne väike vahepala (puuvili; 1–2 müslibatooni; smuuti jogurti ja puuviljadega); vesi TREENINGU/VÕISTLUSE AJAL • Juua vähehaaval: 1) vett (kui treening alla 60 minu77

tervis

MEELESPEA! • Võistluste ajal on soovitatav mitte proovida uusi toite! • Kui võistluspinge pärsib söögiisu, tasub tarbida toitvat jooki (piim, puuviljamahl, smuuti, joogijogurt) või kerget vahepala! • Mida kiiremini taastada kaotatud vedelik, süsivesikud ja valgud, seda kiirem on taastumine.

Teadlik ja järjepidev mitmekülgse söömise põhimõtete järgimine võimaldab hoida kehakaalu kontrolli all, säilitada toonust ja energiat ning parandada sporditulemust ja elukvaliteeti.

Kasutatud kirjandus: 1. M.Zilmer, U.Kokassaar, Anne Lill, „Normaalse söömise kursuste käsiraamat“ (2012) 2. A. Bean, „Sport Nutrition for Young Athletes“ (2010) 3. K. Karu, „Ole vormis õige toiduga“ (2007) Toitumisalast informatsiooni, teavet vigastuste ennetamise, taastumise jms kohta saab artiklitest Eesti Sportimeditsiini klastri SportEST koduleheküljelt www.sport.ee Materjalid. E

TSIINI S I

c51 / m0 / y100 / k0

c81 / m22 / y100 / k8

Pantone 376 c Pantone 356 c

TUS

HOMMIKUSÖÖK • 25% päevasest energiast • Põhiline osa süsivesikute päevasest kogusest • Puder moosiga/marjadega või müsli piimaga/jogurtiga või võileib, muna, kohupiimakreem, puuvili LÕUNASÖÖK • 30% päevasest energiast • Vältida kogustega liialdamist • Pasta/kartul köögiviljadega, toorsalat, liha; supp + koorikleib; magustoit (mannavaht, kissell, kohupiimakreem, kohuke) ÕHTUSÖÖK • 25% päevasest energiakogusest

Kergesti seeditavad valgud, puu- ja juurviljad • Väherasvane kala/liha, köögiviljad, supp, värske salat, kohupiim, jogurt, keefir; puuviljad VAHEPALAD (3–4 x) • Jogurt • Värske või kuivatatud puuvili • Juurviljad • Kodujuust • Kakao • Müslibatoon

Kehakaalu ja pikkuse suhet iseloomustab KMI. Kehamassi indeks (KMI) = kaal (kg) : pikkus (m2)

NÄIDISPÄEVAMENÜÜ

•

PÄRAST TREENINGUT/VÕISTLUST • Vedeliku taastamine – alustada venitamise ajal põhimõttel vähe ja sageli (100– 150 ml iga 10–15 min järel) • Süsivesikute ja valkude taastamine (puuvili + müsli/-batoon + piim/jogurt; täisterakukkel + pähklivõi/moos + kakao; puuvili + keefir + digestiveküpsis). Piim on väga hea just pärast treeningut, kuna sisaldab süsivesikuid ja valke taastumiseks sobivas vahekorras. • 2 tunni pärast korralik eine (liha, piimatooted, rohkelt puu- ja juurvilju; kana riisiga + juurviljad; lasanje värske salatiga)

ÜLEKAAL – ALAKAAL • Organismi kasvamise ajal võib kaalutõus olla kiirem kui pikkuskasv ja vastupidi. ◉ Liigne kehakaal koormab liigeseid, rasva suur osakaal ja kõrge veresuhkru tase ohustavad veresoonkonda ja elundeid. • Tervisele võib ohtlikuks osutuda ka alakaal, eriti kasvueas! ◉ Ülemäärane ja järsk kaalulangus põhjustab väsimust, immuunsuse langust, menstruatsioonitsükli häireid; väheneb lihasmass ja lihaste taastumine ning suureneb vigastuste oht. • Lastel kehakaalu kiire langetamine võistlusteks väiksema kehakaalu kategoorias (maadlus, judo jms) ei ole lubatav! • Nii ülekaal kui ka alakaal vähendavad sportlikku saavutusvõimet!

SPORD

ti); 2) süsivesikuterikast jooki – 4–8% spordijook või lahjendatud mahl (kui treening üle 60 minuti, võistluste vahepeal energia taastamiseks) • Võistluse ajal lisaenergia saamiseks 1–2 banaani, 1–2 müslibatooni, peotäis rosinaid-pähkleid

tervis

ENNE SPORTTEIPIMIST TEE SELGEKS VIGASTUSE ASTE TEKST FÜSIOTERAPEUT INDREK TUSTIT, FÜSIOTERAAPIA KLIINIK OÜ

portteipimine on kõige tavalisem teipimise tehnika, mis on kasutusel. Selleks kasutatakse tavaliselt kas jäika või pooljäika teipi, mis tavaliselt asetatakse probleemsele kohale sportimise või muu aktiivse tegevuse ajaks ja eemaldatakse sealt pärast tegevuse sooritamist. Sporditeip on peamine, aga mitte ainus vahend, mida sportlased kasutavad, et toestada liigeseid või vigastatud kehaosi. Teip toestab ja aitab oma igapäevaste tegevuste juurde kiiremini tagasi pöörduda. Oluline on enne teibi paigaldamist kindlasti hinnata, milleks see paigaldatakse ja millist efekti sellelt oodatakse. Kuna sporditeip pakub nii füsioloogilist, biomehaanilist, neurofüsioloogilist kui ka psühholoogilist tuge, siis ei tohiks ilma kõiki neid aspekte tõsiselt kaalumata kunagi teipi paigaldada. Valel eesmärgil või valesti paigaldatud sporditeip võib kasu asemel kahju tuua: tekitada vigastusi või võimendada olemasolevat vigastust. Millal teipi kasutada: • aitab haavaplaastrit paigal hoida nagu tavaline side, aga fikseerib selle paremini; • võimaldab tekitada vigastuskohale kompressiooni, mis ei lase tekkida paistetusel ja kiirendab vigastuse poolt tekitatud eritiste eemaldamist; • aitab toestada vigastatud kohta kuni lisauuringuni või toetada vigastatud kohta raviprotseduuride vahel, et ei tekiks lisavigastust;

•

aitab toestada vigastatud kudesid eriti ajal, kui sportlane pöördub pärast vigastust tagasi treeningule; aitab pärast vigastusest paranemist toetada vigastuse tõttu nõrgenenud kudesid ja vähendab sellega uue vigastuse tekkimise riski.

Enne teipimist on oluline teada vigastuse tekkimise mehaanikat! Sellest sõltub, kuidas teipida. Vigastused klassifitseerikse: a. esimene aste (kerge – ilma oluliste kahjustusteta), a. teine aste (keskmise tugevusega vigastus, kerged kudede kahjustused ja mõningane sidemete lõtvus või vigastus), b. kolmas aste (tugev või väga tugev vigastus, millega kaasneb kas osaline või täielik sidemete või lihaste rebend). Kui me ei tea vigastuse astet, ei saa me täpselt planeerida teipimist. Me ei tea, kui tugevalt ja kui palju me peaksime vigastatud kohta fikseerima. Kui me fikseerime liiga tugevalt, ei saa vigastus paranema hakata, kui me fikseerime teibi liiga nõrgalt, ei parane viga saanud sidemed või lihased piisavalt, need hoopis lõdvenevad ja see omakorda tekitab probleeme hiljem kas samas või mõnes teises kehaosas. Igat vigastuse faasi tuleb teipida erinevalt. Akuutses faasis peaks teipima eemärgiga tekitada vigastatud kohale kompressioon, et vähendada turset. Taatumise teises faasis tuleks teipida nii, et liikumisulatus oleks piiratud, et vigastus ei suureneks, ja kolmandas

faasis peaks teipimine fikseerima ja toestama, aga ei tohiks piirata liikuvust. Sportteipimise aluseks on teadmised anatoomiast ja biomehaanikast. Ilma nendeta ei ole võimalik sporditeipi efektiivselt paigaldada. Peab teadma liigeste liikumise suundi ja liikumisulatust. Selliste teadmiste olemasolul saab teipi paigaldada algteadmistega teipimisest ja improviseerida ilma, et see muutuks patsiendile ohtlikuks. Sporditeibi liigid Elastseid sporditeipe on hea paigaldada vigastuse esimeses faasis, et tekitada vigastatud kohale kompressioon. Ning neid on hea kasutada nii-öelda „ankrutena“, mille abil paigaldada spetsiifiline teip. Jäigad teibid on laiaotstarbelised ja kasutatavad pea kõigis vigastuse faasides. Kõige tavalisemad vigastused, mille puhul sporditeipi kasutatakse, on hüppeliigese väänamised, plantaarfasciit, luuümbrise põletik. Elastset ja jäika teipi kombineerides saab teipida põlvi, küünarliigest, õlaliigest, sõrmi ja pea kõike, mida vaja. Erinevate vigastuste puhul kasutatakse hüppeliigese teipimises eri tehnikaid. Enne teipima hakkamist tuleks selleks, et teip paremini haakuks, aluspind karvadest puhastada. Kui teipi kasutatakse iga päev, siis oleks hea kasutada alusteipi. Teibi paigaldamine Teibi kvaliteet sõltub sellest, kui hästi teip liimub nahale, ja teibi tugevusest ning sellest, kui hästi on võimalik teipi nii piki- kui ka 81

ristisuunas katkestada. Oodatud tulemuse saab vaid heade ja kvaliteetsete teipidega. Kui võtta 30–40 cm pikkune teibiriba, hoida seda mõlemast otsast vertikaalselt ja viia teibi otsad teineteisest eemale umbes 20 kraadi, siis ei tohiks teip kortsuda ja iseenda peale kleepuda. Eestis pakub hea valiku selliseid teipe Medpoint, www.medpoint.ee. Teipimise esimeseks protseduuriks on ankrute paigaldamine (anchors), seejärel paigaldatakse külgmised pikitoed (stirrups) ja lisatakse neile külgmised ristitoed (basketweave). Kui vigastus on raske, lisatakse fikseerimiseks 1–2 külgmist lukku ja stabiliseerimiseks (locks) ning hüppeliigese üldiseks stabiliseerimiseks paigaldatakse hüppeliigesele teip veel lisaks kaheksakujuliselt (figure of 8 või heel lock figure 8).

Peab jälgima, et teipi ei paigaldataks liiga tugevalt närvidele või veresoontele.

■ ■ ■ ■

Enne teipimist oleks hea teada järgmist: diagnoosi; kuidas vigastus tekkis ja seda, milline on selle paranemisprotsess; teipimine ei asenda kunagi ravi, vaid on osa ravist; spordiala spetsiifikat, millised on selle

■ ■ ■

spordialaga kaasnevad ohud; sportlase seisundit ja tema psüühikat – kui palju tuge ta teibist vajab või ootab; peab kasutama õigeid teipe; MITTE KUNAGI EI TOHI TEIPIDA ILMA PÕHJUSETA.

Rohkem vigastuste ennetamisest ja ravist loe Spordimeditsiini klastri koduleheküljelt www.sport.ee Materjalid.

ENNETA VIGASTUSI JA ÜLEKOORMUST FMS-IGA TEKST EESTI SPORDIMEDITSIINI KLASTER SPORTEST - FOTOD SCANPIX

FMS (Functional Movement Screen) ehk keha põhiliigutuste funktsionaalne hindamine annab võimaluse leida üles liigutustegevuses funktsionaalsed piirangud ning asümmeetriad, mis võivad vähendada treeningute efektiivsust ning luua soodsa pinnase vigastuste ja ülekoormusprobleemide tekkeks. FMS on füsioterapeutilise hindamise üks osa, mis võimaldab keha põhiliigutuste sooritamise abil hinnata kompleksselt erinevate kehaosade liikuvust ja stabiilsust. FMSi viib läbi füsioterapeut või treener, kes valdab antud metoodikat. Tegemist on noor-, harrastus- ja tippsportlastele sobiva ja vajaliku teenusega, mis läbi seitsme kompleksse liigutusmustri hindamise aitab soovitada testi sooritajale hädavajalikke harjutusi, mida oma igapäevatreeningutel teha. „Samas on see praktiline ja tulemuslik ka istuva töö tõttu kaela- ja õlavöötme, alaselja ja muude probleemide käes vaevlevatele inimestele,“ ütleb Katre Lust-Mardna, Füsioteraapia Kliiniku juhtiv füsioterapeut, kes läbis 2013. aasta märtsis Jason Green’i korraldatud FMSi koolituse Stockholmis. 82

■ ■ ■ ■ ■

■

FMS (Functional Movement Screen): annab hinnangu rühile hindab erinevate kehaosade aktiivset ja passiivset liigesliikuvust hindab harjumuslikuks kujunenud valesid liigutusmustreid hindab ja võrdleb erinevate kehaosade ja kehapoolte lihaste jõudu ja elastsust hindab keha staatilist ja dünaamilist tasakaalu, on abiks vigastuse põhjuste tuvastamisel soovituslik regulaarne testimine (1–2 korda aastas) võimaldab ära hoida spordivigastusi

Vastavalt saadud tulemustele saab füsioterapeut või treener määrata individuaalsed harjutused, aidates kaasa õigete liigutuste kinnistumisele, sportliku saavutusvõime ja üldise igapäevase enesetunde paranemisele. Sagedasemad ülekoormusvigastuste tekkepõhjused: ■ lihasgruppide jõu ja elastsuse suur erinevus ■ rühivead

■ ■ ■ ■ ■

halb spordiala tehnika ebapiisav kehaline ettevalmistus ebasobiv spordivarustus liiga suur treeningkoormus ebasobiv treeningkeskkond

Näidisharjutus füsioterapeutilisel hindamisel Põhiliigutuste hindamine – sügavküki test Eesmärk Testida jäsemete koordineeritud liikumist, keha stabiilsust, jäsemete mobiilsust, kehaasendi kontrollimist ning vaagna ja kehatüve stabiilsust. Selgitus Seisa sirgelt, jalad õlgade laiuselt Varbad suunatud otse ette Võimlemiskepp sirgetel kätel pea kohal Soorita sügavkükk Kükitamisel jää alla 1 sekundiks

tervis

Sagedasemad häired Piiratud dorsaal flekstioon Võimalikud üleaktiivsed lihased: Sääremarja kakspealihas, lestlihas Võimalikud nõrgad lihased: Eesmine sääreluu lihas

Rohkem spordimeditsiinialaseid artikleid on koondatud valdkonna ekspertide poolt www.sport.ee Materjalid. Füsioterapeutilisele hindamisele saab aja kirja panna näiteks Füsioteraapia Kliinikusse, www.füsioteraapia.ee, 699 6515, Tondi 84.

Infomaterjal on koostatud Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST poolt. Kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

TSIINI S I

c51 / m0 / y100 / k0

c81 / m22 / y100 / k8

TUS

Pöiad pöörduvad välja Võimalikud üleaktiivsed lihased: Lestlihas, sääremarja kakspealihase lateraalne osa, reie kakspealihase lühike pea, lai sidekirme pingutaja Võimalikud nõrgad lihased: Sääremarja kakspealihase mediaalne osa, mediaalsed hamstringlihased, suur ja keskmine tuharalihas, õrnlihas, õndlalihas, rätseplihas

raalne osa, reie kakspealihas, lai sidekirme pingutaja Võimalikud nõrgad lihased: Eesmine sääreluu lihas, tagumine sääreluu lihas, sääremarja kakspealihase mediaalne osa, keskmine tuharalihas

3p Ülakeha on paralleelne säärega või vertikaalselt Reis on allpool horisontaaltasapinda, põlved ja võimlemiskepp jäävad pöidade kohale 2p Ülakeha on paralleelne säärega või vertikaalselt Reis on allpool horisontaaltasapinda, põlved ja võimlemiskepp jäävad pöidade kohale Kannad tõusevad maast lahti! Kõrgendusega kandade all on harjutus

sooritatud puhtalt 1p Ülakeha ei ole paralleelne säärega ega vertikaalselt Reis ei lange allapoole horisontaaltasapinda Põlved ja võimlemiskepp ei jää pöidade kohale Tekib painutus nimmepiirkonnas Tasakaalu kaotus 0p Tekib valu

SPORD

Hindamine

Pantone 376 c

Ülepronatsioon hüppeliigeses Võimalikud üleaktiivsed lihased: Peroneal kompleks, sääremarja kakspealihase late-

Pantone 356 c

nõuanne

K a s uta b

Heiki Nabi

TÄHELEPANU! HEIKI NABI SOOVITAB! OM London 2 koht 2012 Kreeka-Rooma maadluses

ostööd tervislike Sügisel alustas Sportlandiga koidu lisandite müüja eluviiside propageerija ning tondi klientidele MYBODY, et täiendada Sportla e tootevalikut Eestis. pakutavat parimat toidulisandit

YBODY tiimis on oma ala professionaalid – tippsportlased, treenerid ja toitumisspetsialistid. Seega on tootevalik hoolikalt läbi mõeldud ning pakutavad tooted MYBODY valikus on loomulikult vaid kõrgklassitooted – Euroopa kvaliteet-toidulisandid Rootsi firmalt SELF Omnionutrtion ning Aminostar’i-nimelised tooted Tšehhist, mis garanteerivad toodete puhtuse ja turvalisuse tootmisstandardite GMP (Good Manufacturing Practice) ja HACCAP (Hazard Analysis Critical Control Points) kaudu. Pole kahtlustki, et uuendatud laiast tootevalikust leiab endale sobiva toidulisandi nii tavaharrastaja kui ka tippsportlane. MYBODY igal tooteseerial, vastavalt kasutamisalale, on oma kindel soovitaja tuntud treenerite ja sportlaste seast. Nii annab tippsportlasele nõu olümpiahõbe ja maailmameister maadleja Heiki Nabi, rasvapõletus- ja dieet-tooteid soovitab fitnessitšempion Egle Eller-Nabi, jõudu ja lihasvastupidavust puudutavaid tooteid tutvustab Jevgeni Kuzmin, tervist ja immuunsust tugevdavate toodete osas aitab Indrek Viska. Egle Eller-Nabi soovitab toidulisandeid aktiivsele inimesele, kes soovib vabaneda liigsest kehakaalust: • Enne treeningut ◉ Fat Elimination Aminostarilt, spetsiaalne kombinatsioon toimeainetest, soodustamaks ladestunud rasvade lõhustamist ning lisaks toetamaks füüsilist ja vaimset aktiivsust. Võtta 2 kapslit enne koormustrenni ja vabal päeval 2 kapslit enne hommikusööki. • Treeningu ajal ◉ Essential Amino Mix SELF’ilt on asendamatute aminohapete kompleks, mis aitab vältida lihaste väsimust ning taastada neid juba koormuse ajal. Hea on see, et toode ei sisalda kalo84

•

reid. Võtta 10g Essential Amino Mixi segatuna 400–700ml veega treeningule kaasa ning juua terve treeningu vältel. Pärast treeningut ◉ Treeningust taastumiseks kasutada head taastumistoodet ja toidukorra-asendajat Fit“n“Fast SELF’i, mis aitab paremini taastuda ja aktiviseerida rasvapõletuse protsessi, kuna sisaldab organismi poolt kergesti seeditavat vadakuvalku, vitamiine, mineraale ja rasvu põletavaid komponente, nagu karnitiini, türosiini ja rohelist teed.

Olümpiahõbe, maailmameister ning MMi hõbe Heiki Nabi toob esile Rootsi tootemargi SELF uuendatud koostisega 100% Micro Whey Active’i, mis on tavapäraselt kõrgema bioloogilise väärtusega vadakuvalgu isolaat. Toote uudsus peitub naturaalses magustajas Stevia. Stevia positiivsed küljed on: • ei sisalda kaloreid ega mõjuta glükoosi taset veres, • näljahood, mis meid vahel tabavad, süües suhkrut sisaldavaid toite, ei ole Stevia tarbimisel võimalikud, • normaliseerib kõrgenenud vererõhku, parandab maksa ja neerude tööd ning on ka põletikuvastane ja allergiavastane toime. Kuna Stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on see täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks. Heiki Nabi soovitused treenijale: • Enne treeningut ◉ Amino Liquide Aminostarilt aitab taastuda treeningutest, kasvatab lihasmassi ja lihasjõudu, kaitseb lihasmassi treeningujärgse lagundamise eest. Kasutamine: trennipäevadel manustada enne treeningut 20–40 ml ja treeningu ajal võtta 20–40 ml segatuna veega. ◉ Real Creatine SELF’ilt, suurendab maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Kasutamine: kreatiini

•

võtmist alustada 5päevase laadimisperioodiga, mille ajal võtta kreatiini 20 g päevas – 5 g enne hommikusööki, enne trenni, pärast trenni ja koos päeva viimase toidukorraga. Laadimisperioodi järel võetakse 5–6 nädalat 3–5 g päevas. Pärast seda järgneb 2–4nädalane paus. Iga annus kreatiini segada vähemalt 15 g (1 spl) dekstroosiga. See parandab kreatiini imendumist kuni 50%! Mitte kasutada koos kohviga ja kofeiini sisaldavate jookidega. Piirata kohvijoomist 1–2 tassile päevas. Imendumise parandamiseks kasutatakse ka 5 g L-glutamiini või multivitamiine. Treeningu ajal ◉ MUSCLE BCAA 211 SELF’ilt, koosneb kolmest tähtsamast asendamatust aminohappest, kuhu on lisatud kofeiini, mis aitab tõsta vaimset võimekust. Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Türosiin sünteesib ärkvelolekuhormoone: adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini (neid nimetatakse katehoolamiinideks ja nende abil saab võimalikuks keharasvade kasutamine energeetiliseks otstarbeks), mis põhjustavad energiataseme tõusu ja aitavad võidelda stressiga. Kasutamine: 1 annus (12 g ehk 1 kulp) segada 400 ml veega ning juua treeningu vältel. • Pärast treeningut ◉ 100% Micro Whey Active SELF’ilt on kõrge bioloogilise väärtusega ja kergesti imenduv vadakuvalgu isolaat. Kasutamine: võtta 1–2 mõõdukulpi 300 ml vedelikuga (vesi, piim, mahl) kohe pärast treeningut. Treeninguvabal päeval 1–3 korda päevas, sõltuvalt valgu vajadusest.

TIMEX RUN TRAINER 2.0

• Tempo, kiirus ja distants. • Intervalli taimer. • Hands-free opereerimine. • Kalori arvestus. • Kõrgresolutsiooniline ekraan, mida on võimalik enda soovi järgi kohandada. • Vibratsiooniga tempo, distantsi ja joomise meeldetuletus. • Kaarti ja statistika üleslaadimise valmidus. • ANT+ pulsi ja jalaanduri ühilduvus. • Laetav aku.

Kõikide Timex Run Trainer 2.0 kella ostjate vahel loositakse välja pääse ning reisiraha.

Londoni maratonile 1000 eurot

legend

„MA ELAN TENNISEST“ TEKST RAUL RANNE (EESTI EKSPRESS) - FOTOD SCANPIX

Kui helistada tenniselegend Toomas Leiusele, siis, sõltumata päevast või kellaajast, on vägagi tõenäoline, et ta parasjagu mängib tennist, läheb mängima või tuleb sealt.

„M

is siin imestada, ma elan ju tennisest,“ ütleb 72-aastane maestro. Ta tunnistab, et käiks sagedaminigi väljakul, ikka iga päev, nagu tegi seda 2008. aastani, ent raske haigus on jätnud oma jälje. „Ütleme siis nii, käin nii palju, kui jaksan. Mul on tennist vaja.“ Leiuse kogu saavutuste rea ettelugemine läheks väga pikaks, kuid siiski teada võiks, et ta on Wimbledoni noorteturniiri võitja (1959), 10-kordne NSV Liidu meister ja 23-kordne Eesti meister ning kahelt universiaadilt – Budapestis (1965) ja Torinos (1959) – on ta ühtekokku võitnud kulla ja viis hõbedat. Ta on võitnud Euroopa meistrivõistlustel medaleid ning olnud finalist Queensi turniiril, kus toona mängisid kõik Wimbledoniks valmistunud maailma absoluutsed tipud. Samuti on Leius mänginud Monte Carlo mainekal turniiril üksikmängu poolfinaalis ja võitnud samas segapaarismängu. Et seda ikka veel vähe ei tunduks, lisame, et Leius on NSV Liidu teeneline meistersportlane ja kolmel korral nimetatud Eesti parimaks sportlaseks. Veel on ta olnud edukas treener Usbekistanis, Gruusias ja Saksamaal. Võimsa teenetelehe iga rida tähendab üld-

juhul võitlust – tiitel nõuab palju higi ja vaeva. Ja iga saavutuse juures on oma lugu. Olgem ausad, Leiusega pole lihtne suhelda, kui sul tennisest ja tenniseajaloost erilist aimu pole. Nagu legend ise ütleb – ta elab tennisest. Ta pea on tennisemälestustest ehk nimedest, matšidest, tulemustest ning muudest olulistest faktidest pungil. Ole vaid mees ja kuula, kuis spordimees oma jutu sisse üksikasjalikke mälestuskilde pikib. Kusjuures, kui Leiust kuulata, tundub vägisi, et sa ei tea sellest alast mitte midagi. Pole kahtlustki, et Leiuse mälestustest ja tegelikult keerukast elust peaks kirjutama raamatu. Põneva raamatu. Ajakirjas paraku nii palju ruumi pole. Vanameister tunnistab, et vaatab tihtipeale hiliste öötundideni telekast sporti, ja mitte ainult tennist, ka golfi ja kõike muudki, mistõttu magab hommikul pikemalt. Ja siis läheb mängima. Ta ütleb, et on mänginud suurema osa siinsete tuntumate ärimeestega, kel on tennise vastu põhjalikum huvi. „Nad kõik on tegelikult kenasti arenenud.“ Kuid nimede osas jääb ta delikaatselt tagasihoidlikuks, ei lehvita nendega. Aga ikkagi, kui

legend tubli on näiteks tenniseliidu eelmine president, turvaärimees Urmas Sõõrumaa, kes sageli isikliku näite najal vägagi jõuliselt tennist propageerib? „Sõõrumaal läheb kenasti,“ ütleb Leius rahulikult. Aga riigikogu juhataja Ene Ergma? Räägitakse, et temagi, vaatamata soliidsele eale, käib regulaarselt tennist mängimas ning teeb seda vägagi heal tasemel. „No Ergma ongi korralik mängija, mängis juba noorena,“ teab Leius. Aga kellega vanameister ise siis põhiliselt tenniseväljakul kohtub? „Ma mängin nendega, kellega on huvitav, kellega mängides saan rahulduse. Need on inimesed, kellega juba aastaid oleme tennist mänginud.“ Leius mainib, et tegelikult saaks ta taseme poolest ilmselt suuremate probleemideta omavanuste maailma esikümne meestele vastu. Raske haigus, millest õnnestus küll paraneda, kuigi lootust anti väga vähe, on paraku oma jälje jätnud. „Enam ma ei võistle.“ Urmas Sõõrumaa on öelnud, et kui mängid tennist, siis, kuhu iganes maailmas satud, otsi üles sealne väljak ja mängi. Selle paiga eliidiga sa seal tõenäoliselt ka kohtud. Tennise kaudu tulevad vajalikud sidemed, tennis avab uksi, millest muidu läbi ei pääseks. „Kahtlemata on see nii,“ on Leius nõus. Ta enese tennisekarjäär on viinud kokku inimestega, kellest on saanud presidendid, firmajuhid jne. „Aga tead, meid saadeti omal ajal Argentinasse ja Hiinasse tennist mängima diplomaatilistel eesmärkidel. Tennise abil üritati lahendada poliitilisi pingeid,“ lisab ta. Leiuse detailirohke jutt kandub taas aastakümnetetagustesse aegadesse, mil kõik need seiklused toimusid – kohad, turniirid, nimed. Jah, ole vaid mees ja kuula. Loomulikult on meie tenniselegendil väga üksikasjalik ülevaade ka tänapäeva tennisest, põhimõtteliselt on ta kursis pea kõigi maailmas toimuvate olulisemate turniiride käiguga. „Põhilise info saan internetist, alati ei viitsi kõiki mänge vaadata.“ Aga võimaluse ja tahtmise korral jälgib nii Viasat Sporti, venelaste NTV sporti, Eurosporti… Kes vähegi neist kanalitest tennist on vaadanud, on ehk kursis, et välismaised telekommentaatorid, eriti neil puhkudel, kui väljakul on näiteks meie Kaia Kanepi, meenutavad hea sõnaga Toomas Leiust. Teda teatakse ja mäletatakse. Kas on ka Leiusel tänapäeva tippmängijate hulgas lemmikud? Kelle mäng imponeerib eriti? See pole muidugi teab mis professionaalne küsimus. Spetsid jälgivad tavaliselt mängu kvaliteeti, mitte ei kummarda lapsikul kombel üht iidolit. Nii ütleb Leiuski, et teda paeluvad eeskätt teatud tipp-paaride kohtumised. „Tuleb tunnistada, et praegu on ses 88

osas unikaalne aeg. Meeste tennise tipus on diajakirjandust,“ on Leius mõneti kriitiline. neli võrdselt tugevat meest – Rafael Nadal, Küllap on tal õigus. Novak Djokovic, Andy Murray ja Roger FedeÜks küsimus veel. Meil on olnud aastaid rer. Nende nelja esimese omavahelised män- võimalik jälgida Kaia Kanepi mänge maailma gud on kõik klassika. Iial ei või teada, kes absoluutses tippkonkurentsis, saame hoida võidab, “ räägib Leius. „Kusjuures intrigeeriv pöialt, et mingil hetkel murrab end sinna ka on, et altpoolt tulevad mehed üha jõulisemalt Anett Kontaveit ning elame kaasa Jürgen Zopi lähemale.“ pürgimustele. Aga millest lõpuks sõltub see, Aga naised? Keda ta naistetennise tippu- kas meil on tulevikus veel maailma tasemel dest enim jälgib? „Viktoria Azarenkat jälgin tipptegijaid, keda Wimbledoni või Roland vast kõige tähelepanelikumalt. Ta on ikka Garrosi väljakutel, Austraalia või USA lahtiste meistrivõistluste aegu mõnusa hingevärinaga geenius. Mu õpilased olid tema esimesed treenerid.“ jälgida? On selle eelduseks hästi korraldatud Leius ei hakka varjama, et elanud pikki noortesüsteem, paranenud tingimused, hinaastakümneid tipptennises, tunnetab ta päris gega oma asja ajavad treenerid? täpselt neid hetki, mida asjatundmatu vaataKõik loetletu on Leiuse sõnul kahtlemata ja ei oska ehk oluliseks pidada, kuid kus tege- oluline, aga samas ei pruugi sellest kokkuvõtlikult otsustatakse mängu saatus. „Aitab ühest tes ikkagi piisata. „Maailma tennises päris momendist, ühest tobedast pallist, kui mäng tippu jõudmine, see on ikka paljude suurepäsaab pöörde. Ka kõige tipmiste tegijate män- raste asjaolude kokkulangemine,“ ütleb ta. gus on oma nõrgad kohad, millest võib pal- „Näed, Saksamaal on tohutult palju harrastajutki järeldada. See on suur psühholoogia. jaid, aga ega neid tippe ju suurt pole. Või võtaMuidugi mitte alati ei lähe mu arvamine täp- me britid. Kui kaua kulus aega enne, kuni nad said oma suure staari? Aastaid polnud neil pi, aga tihti küll. Eriti naiste puhul.“ Tänaste tennisetippude tugevusi ja nõr- saja hulgaski kedagi. USA, ometi suur tennikusi vaagides jõuame Leiusega valusa tõde- semaa, ei saa samuti viimasel ajal väga kiidelmuseni, et ega meil Eesti ajakirjanduses ten- da, kui rääkida meeste tennisest. Või mida nisest säärast põnevat analüütilist materjali öelda praegu Rootsi tipptennisest?“ mõtiskpolegi leida. „Ma tunnen Eestis suurt puudust leb Leius. Siiski ütleb ta, et kõige olulisem on heast tenniseajakirjandusest – põhjalikust ja lõpuks see, et õiged inimesed oleksid õiges asjatundlikust. Meil pakutakse üksnes tule- kohas. Ja ses osas, tundub, on Eesti tennise musi ja statistikat. Numbreid, ühesõnaga. Aga seis hea. „Meil on vedanud, et Tallinki mehed taustainfot ja analüüsi pole. Ma tunnen puu- ja Sõõrumaa ja kõik teised on oma raha tendust headest tenniseajakirjanikest. Tegelikult nisesse pannud.“ puudutab see vähem või rohkem kogu spor-

Argentinasse ja al aj al m o i et ad sa d „Mei gima diplomaatiän m t is n n te se as n ii H nise abil üritati listel eesmärkidelil.isTien pingeid.“ lahendada poliit

Hea uudis võimsa löögiga mängijate jaoks nagu Novak. SPEED’i reket läks just veel kiiremaks. Kui mängid uue HEAD YouTekTM GrapheneTM Speed reketiga, ütle oma vastasele, et ta hoiaks silmad lahti. Tänu maailma tugevaimale ja kergeimale materjalile, GRAPHENE’le, tagab see reket optimaalse kaalu jaotuse ja võimaldab arendada suuremat kiirust igal löögil. Naudi mängimist… ja VÕITMIST!

tennis

Tere Tennisekeskuses tunned ennast nagu VIP Eestis on palju tenniseväljakuid, kuid Tere Tennisekeskus eristub teistest silmnähtavalt ja käega tuntavalt. TEKST OLIVER LOMP, FINGLER.COM

a sisened garderoobi. Ninasõõrmetesse tungib midagi läppunud higi lõhna sarnast. Lähed oma väsinud plekk-kapi juurde, mille võti vaevaliselt keerab. Pärast treeningut avastad saunas väsinud lava ja külma kerise ning duši all läheb paraja veetemperatuuri otsimiseks tüütult kaua aega. Kahjuks tuleb eelkirjeldatud olukord paljudele spordisõpradele liiga sageli tuttav ette. Kuid saab ka teisiti. Juba kuulus Kreeka filosoof Sokrates ütles kunagi, et kui algul käitud nagu VIP, oledki lõpuks VIP. Tere Tennisekeskus ongi see paik, kus end niimoodi tunda võib. Kvaliteedi lõhna on tunda juba hoone uksest sisse astudes – kõik on puhas ja maitsekas. Šikk garderoob lõhnab kummalisel kombel nagu Kaubamaja lõhnaosakond – seda selle heas tähenduses – pesemisruumid ja saun on piinlikult puhtad. Tõsi, siinkirjutaja käis lugu kirjutamas päevasel ajal, mil suuremad massid veel tulemata, kuid olen päeval käinud ka väga paljude 90

teiste spordihoonete riietusruumides. „Me oleme spetsiaalselt panustanud kvaliteeti. Investeerime natukene rohkem, kuid pakume selle kõrval kliendile paremat emotsiooni,“ kinnitas Tere Tennisekeskuse arendusjuht Marek Kaleta. Aga nüüd päris asja juurde. Eesti suurim tennisekeskus opereerib 23 oma väljakuga, lisaks on laienetud teisele poole Tondi tänavat ehk viie väljakuga ollakse esindatud ka Audentese spordikooli territooriumil. Kui küsida, miks peaks tennisesõber just Tondi väljakud valima, võiks sisuliselt vastata ühe sõnaga – kvaliteet. Näiteks siseväljakutel on betooni ja värvikihi vahel umbes sentimeetripaksune kummikiht, mis on märksa tervise-, aga eriti liigesesõbralikum. Välisväljakute tehnoloogia on jälle nii peen, et selleks tuli kivisütt tuua just Tšehhist. Nimelt on väljaku all süsi, millel on niiskusevastane toime. Sisuliselt võib väljakut kasutada juba tund aega pärast meeletut vihmasadu. „Väljaku materjal ise polnudki nii kallis,

aga just see transport. 50 rekkatäit kivisüsi tuli Tšehhist,“ märkis Kaleta. Et kompleksi tippväljakutel mänguaega saada, peaks tennisesõber aja kinni panema üsna varakult. Nimelt on püsibroneeringutega hõlmatud 80 protsenti õhtustest väljakuaegadest. Lisaks kasutavad just Tondi keskust Eestis treenimiseks meie oma kuulsused Kaia Kanepi, Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp. Kuid harrastusmängijad ja praegused tipud on vaid üks osa tennisest. Kõige olulisem on spordialale tervikuna siiski see, et meil kasvaksid peale uued Kanepid ja Zoppid. Tere Tennisekeskuses on konkurentsitult kõige rohkem lastega treenivaid tenniseklubisid ning väikseid tennisesõpru mudilastest teismelisteni on Tondil tohutult. Kõige suurem laste arv on US Tenniseakadeemial, mis opereerib umbes 300 lapsega. Lisaks tegutseb Tondil mitmeid tennisklubisid, millest igaühe juures treenib umbes 100 last. Kuna Tondi Tennisekeskuse eesmärgiks on pakkuda kõikidele vanustele parimaid treeningtingimusi, tehakse järgmine suurehitis

tennis just eesmärgiga pakkuda mugavamaid tingimusi lastele ja nende treeneritele. Praegu on Tondil pakkuda vaid üks spetsiaalne algõpetuse väljak, aga et endale eraldatud territooriumi võimalikult hästi ära kasutada, ehitatakse jaanuariks kahe praeguse halli vahele veel üks eelkõige lastele mõeldud hoone. „Seal saab olema lisaks viis väljakut algõpetuse tarbeks. Teatud õhtusel kellaajal muudame need sulgpalliväljakuteks, mis lisab meie keskusele veel ühe näo,“ selgitas Kaleta. Veel on keskuses üks väga oluline ala, millele algusele omaselt praegu kõige rohkem panustatakse. Nimelt avati märtsis fitnessiklubi Golden Club, millega tahetakse samuti teistest omasugustest eristuda. Treenerid on tipptase-

n spordialale aksid Kõige olulisem ose et meil kasv tervikuna siiski epe, ja Zoppid. peale uued Kan id mel, masinad ja tehnoloogia kõige uuem ja üldilme värske. Liskas tavalisele jõusaalile on võimalik kaasa lüüa rühmatreeningutes, spinningus isegi videotreeneri abil, kellega koos võib võtta maailma legendaarsemaid trasse ja nõlvasid. Uuenduslikkuse poole pealt on saalis ka praegu maailmas populaarsust koguvad aparaadid, millega saab treenida vaid enda keharaskust ja tasakaalu kasutades. „Algselt määrasime kuupääsme hinnaks

100 eurot, kuid siis mõtlesime, et miks teha nii kallis, ja lasime hinna 65 euro peale. Otsustasime, et pakume parem parimat kvaliteeti teiste klubidega sarnase hinna eest,“ ütles Kaleta. Pärast kohtumise lõppu palusin end kokku viia fitnessiklubi juhatajaga. Tekkis tahtmine ka ise selles spordiklubis kätt proovida.

ÕIGE VARUSTUSE SAAB SPORTLANDI TENNISEKAUPLUSEST

a võid olla Serena Williams või Roger Federer, kuid õige varustuse puudumisel pole edu loota. Korralikule tasemele jõudmiseks peavad tennisistil olema tasemel reket ja õiged jalanõud. Õnneks avati 1. juulil Tere Tennisekeskuses Sportland Tennis, kust leiab Eesti laiema valiku tennisetooteid. Varem asus Sportland Tennis Rocca al Mares, kuid Tondi kauplus on uuem ja parem. „Kindlasti oleme kõige parema valikuga tennisepood Eestis. Uus kauplus on galerii stiilis, avaram ja suurema kaubavalikuga. Tõsi, ka Rocca al Mare kauplusest saab Tondi kaupa tellida,“ märkis Sportland Tennise juht Triin Eller. Tenniseharrastaja võib ideaalis olla stiilipuhas ja kanda ainult tennise mängimiseks mõeldud särki, pükse ja kõike muud sinna juurde kuuluvat, kuid Eller paneb ostjaile hingele kaht põhilist asja. „Riietest rääkides jääksin ma tagasihoidlikumaks – ei pea ilmtingimata kandma Federeri või Nadali riideid. Oluline on aga, et sul oleks õiged jalatsid ja reket,“ õpetas Eller. „Eestis mängitakse enamasti sisehooajal, mis tähendab kõva kattega väljakuid. See põrutab jalgu ja liigeseid ning õige toestusega jalats on siinkohal äärmiselt oluline, kui tahetakse vigastusi vältida.“ Hea tehnoloogiaga tossu hinnad jäävad Elleri sõnul üldjuhul 100 euro kanti, kuid Sportlandi kaupluses on saadavad ka Nike ja Adidase jalatsid, mis on veidi odavamad. Heade reketite hinnad jäävad 200 euro kanti, kui parasjagu pole ühtegi kampaaniat käimas. „Positiivne on aga see, et reketit nii lihtsalt ei vaheta. See võib mängijale jääda aastateks,“ lisas Eller. 92

Connecting Global Competence

ISPO MUNICH JANUARY 26–29, 2014 ISPO.COM Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus AHK Service OÜ / Tel. +372 627 6940 / muenchen.ee@ahk-balt.org

Korvpalli rahvuskoondise õnneliku lõpuga suvises eduloos, milleks oli üle pikkade aastate lõpuks ometi läbi EMi valikmängude sõela finaalturniirile jõudmine, mängis silmapaistvat rolli tiimi pesamuna Rain Veideman.

RAIN VEIDEMAN – KOONDISE SKOORIV PESAMUNA TEKST AAP TÄNAV - FOTOD SCANPIX

i jäänud ühelgi spetsil märkamata, et Veideman, kes oli just sel suvel märkimisväärselt hea ja stabiilne, tabas valikmängudes väljakult 58,5 protsenti visetest ning tõi koondisele keskmiselt 11,9 punkti mängus. Võib-olla ootamatult mõjub seejuures aga teadmine, et hiljuti 22-aastaseks saanud Veideman on meie koondise pesamuna. Kõige noorem mees, kuigi tunne on, et see mees on pöidlahoidjaid hullutanud juba pikki aastaid. Tähendab, nii ongi. Nõks on selles, et Veideman tutvustas ennast laiemale avalikkusele 5 aastat tagasi väga noore mehena, kui debüteeris meistriliigas Kuremaa SK rivistuses. Enne seda esiliigas noortekoondist esindanud noormees on Kuremaal saadud võimalust nimetanud päästerõngaks, mis ta esiliiga sügavustest orbiidile lennutas. Tema toonaseid häid esitusi pandi tähele ja järgmisel hooajal oli ta 18-aastasena juba üks Rakvere Tarva põhitegijaid mitme kogenud vanakese, nagu Valmo Kriisa või Martin Müürsepa kõrval. Tasuks Eesti meistrivõistluste hõbemedal. Hooaeg Tarvas, veidi skandaalse, ent suurepärase motiveerija ja meelelahutajana tuntud Andres Sõbra käe all, oli Veidemani jaoks ka abituuriumi aasta. Kevadel rööbiti play-off-mängudega lõpetas ta Haljala keskkooli. Küll mitte hõbemedaliga. 94

„Eks õpetajatelt sain natuke hinnaalandust,“ ütleb Veideman ja meenutab pedagoogidega peetud läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli osaleda tundide ajal Tarva hommikustel treeningutel. „Natuke on vist vähe öeldud, päris palju sain.“

Raha pole veel kõige tähtsam Küllap aitasid head esitused palliplatsil nendele läbirääkimistele kaasa. Haljalas põhikooli lõpetanud ja vahepeal kaks aastat Tallinnas Audenteses õppinud noormeest tabas taas kodus olles ka esimene kuulsus. „Üheksandat klassi lõpetades polnud ma veel mitte keegi, aga kui Haljalasse tagasi tulin ja kuu aega Tarvas mänginud olin, siis sattusin ka koolis teistsugusesse staatusesse,“ meenutab Veideman, kuidas nooremad koolivennad käisid vahel autogrammi küsimas. Huvitav, kas need allkirjad ka maksavad kunagi midagi? Igatahes kirjutas Veideman lõpukirjandi teemal „Oo, sport, sa oled raha“ ja tõmbas keskkoolile kriipsu alla. „Praegu ei ole raha minu jaoks veel kõige tähtsam,“ räägib Veideman täna 22-aastaselt. „Olen veel noor mängumees ja mõtlen rohkem selle peale, kuidas ennast mänguliselt arendada. Aga eks paari aasta pärast hakkab ka palganumber lugema. Kui kuskil pakutakse 2–3 korda rohkem kui senises klubis, siis

miks sellest loobuda.“ Igatahes hakkasid teatud rahasummad kohe pärast Veidemani läbimurdeaastat Rakveres ka liikuma. Tarvas Andres Sõbra isikus ühelt poolt ja Tartu Ülikooli Spordiklubi teiselt poolt jõudsid 2010. aasta sügisel pooli rahuldava kokkuleppeni ning Veideman siirdus kolmeaastase lepinguga äsjase finaalivastase ja valitseva Eesti meistri Tartu Ülikool/Rocki ridadesse. See oli loogiline jätk noore mehe karjääris – enese proovilepanek Eesti tippklubis ja mängud eurosarjas. Esimest korda kutsuti andekas tagamees ka rahvuskoondise laagrisse. Kool oli läbi ja Veideman pühendus nüüd täielikult eesmärgile, mille sõnastas Eesti Päevalehe ajakirjanikule juba 10-aastaselt: „Tahan saada profikorvpalluriks.“

Peas on kõik korras Väikese poisina NBA mängijate kaarte kogunud Veidemanil pole tegelikult olnud ühte konkreetset eeskuju, kelle jälgedes astuda. „Meeldisid kõik NBA suured staarid – Jordaniga eesotsas. Vaatasin Eesti koondise mänge ja pärast viskasin kodus oma väikesesse korvi – kord olin Pehka, kord Müürsepp. Täna proovin eeskuju võtta ja õppida igaühelt, kes platsil midagi huvitavat teeb. Näiteks euroliiga mänge vaadates võib ühtteist kõrva taha panna.“

korvpall Head õpetajad on ka kogenumad meeskonnakaaslased. „Minu jaoks on hea, kui saan nende vastu mängida. Näiteks Cramos pean iga trenn Škele vastu mürama, kes on vana kogenud mängumees, temalt on nii mõndagi õppida,“ räägib Veideman. „Aga kõige parem nõu tuleb siis, kui kaaslased innustavad, et pane-pane. Et vahet ei ole, kui midagi tuksi keerad.“ Kui võtta lühidalt kokku treenerite ja ekspertide hinnang Veidemani psühholoogilise valmisoleku kohta, kõlaks see nii: „Peas on kõik korras, heas mõttes pohhuist.“ Vabas tõlkes – ei põle läbi mängu ajal ega jää põdema pärast mängu. Veideman ei karda vastutust enda peale võtta, võtab vastased julgelt ette, loob teravusi, viskab, kui on viskekoht. Väikesed ebaõnnestumised ei pärsi tema mänguisu ega pane kätt väristama. Veideman talub hästi kriitikat, tulgu see siis mis tahes sõnastuses treenerilt või anonüümselt netikommentaatorilt. Viimaste vaimukusi ei loe ta juba ammu, kuigi võiks seda vabalt teha, sest tema pole irvhammaste märklaud.

ti sisse, teenis kohe esimesel Tartu-aastal korralikult mänguminuteid, sai eurosarja kogemuse ja sõlmis teise hooaja keskel lepingu välisklubiga. Pool hooaega veetis ta Saksamaal, esindades Bundesliigas Bayreuthi meeskonda.

nõu „Aga kõige parem lased tuleb siis, kui kaas einnustavad, et pan , kui le o pane. Et vahet ei midagi tuksi keerad.“

Kui kaugelt sa korvini välja viskad? Aastaid tagasi kodus kord Pehkat, kord Müürseppa kehastanud poisist on saanud eeskuju paljudele järgmise põlvkonna noortele. Ta käib koolides ja igasugu üritustel lastega kohtumas, põrgatusharjutusi näitamas ja palli näpu peal keerutamas. „Eriti populaarsed olid sellised üritused Saksamaal, kus üle nädala käisime ümberkaudsete maakondade koolides,“ meenutab Veideman leegionäri elu Saksamaal. „Seal oli suhtlemine natuke keeruline, sest kohalikud lapsed ei räägi inglise keelt, aga saime hakkama.“ Eesti lastega on lihtsam, ainult nende küsimustele vastata on raske. „Lastelt tuleb ikka päris häid pärle,“ muigab Veideman. „„Kui palju teie meeskond tavaliselt punkte viskab?“ või „Kui kaugelt sa korvini välja viskad?“ No kuidas sa vastad?“ Eeskujuks olemise rolli peale Veideman eriti mõelnud ei ole, vaatab ta ju alles ise vanemaid kolleege ja õpib nende pealt. „Saan aru, et eeskujuna pead käituma viisakalt, aga ma ise pole veel eriti tajunud, et mind kuidagi teistmoodi vaadatakse,“ ütleb Veideman ja lisab muigega: „Ütleme, et halvast paremuse poole pole ennast pidanud muutma.“ Tartu meeskonnas veedetud kolm aastat tõid nii head kui ka halba. Positiivse poole pealt elas Veideman uude meeskonda kenas-

Mitte nii head uudised polnud Tartu Ülikooli meeskonna otsus loobuda hooajal 2011/2012 eurosarjas osalemisest ja möödunud hooajale pitseri jätnud vigastus. Sportlike saavutustena jäävad seda perioodi meenutama kolm Eesti meistrivõistluste hõbemedalit, mis on Tartu klubi eesmärke arvestades samuti pigem pettumus. Paralleelselt klubikorvpalliga on Veideman esindanud erinevate vanuseklasside noortekoondisi. Tema on ka üks nendest poistest, kes Andres Sõbra juhendamisel suutsid kaks aastat tagasi Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni valikturniiril jõuda finaali ja tagada eestlastele koht kõrgemas divisjonis. Veideman valiti B-divisjoni finaalturniiri sümboolsesse viisikusse. Ta mängis keskmiselt 32 minutit, viskas 17,2 punkti, võttis 4,0 lauapalli, andis 3,6 resultatiivset söötu ning tegi 3,0 vaheltlõiget.

„Eks näis, kuidas minema hakkab, kas tuleb mingeid pakkumisi,“ arutleb Veideman. „Ja kui tuleb, siis peab hoolega kaaluma, kas tasub taas minna näiteks mõnda Bayreuthisugusesse klubisse, mis osaleb vaid kodustel meistrivõistlustel. Samas, välismaale tasub justkui alati minna – CV-s on Bundesliga ikkagi parem kui Eesti liiga.“ Veideman ei sidunud ennast pikalt – leping Kaleviga on sõlmitud hooaja lõpuni. Kui välismaalt tekib tema vastu huvi, saab juba järgmisest hooajast rääkida. Klubide kokkuleppel on muidugi võimalik lahkuda ka keset hooaega. „Otsin alati uusi võimalusi,“ lubab Veideman.

Pealinna uusi võimalusi otsima Mõne meie noortekoondise jõudmist Euroopa A-divisjoni tuleb pidada heaks saavutuseks, sest tavaliselt peame kahjuks leppima vähemaga. Veidemani ja tema kaaslaste esitus lõi ka suurepärased eeldused Euroopa kuni 20-aastaste korvpallurite finaalturniiri korraldamiseks tänavu suvel Tallinnas. Käimasolevat hooaega alustas Veideman uues klubis. Nii nagu kõik Eesti meistrivõistluste kuldmedalid on viimasel kolmel aastal läinud Tallinna Kalev/Cramo meeskonda, nii liikus ka Rain Veideman pealinna klubisse. Eesti meistritiitlit tal veel pole, kuid kuldmedal pole kindlasti ainuke asi, mille järele ta Tallinna kolis. „Ega ühes kohas ei saa kaua olla, keskkonna muutus on oluline,“ seletab Veideman. „Aga peamine, miks ma Kalevisse tulin – usun, et Kalevis on rohkem võimalusi kellelegi välismaalt silma jääda.“ Kalev/Cramo koosseisus ootab teda tõsine reisikarussell – VTB Liiga ja Eurocup lennutavad meeskonna erinevatesse ilmakaartesse.

RAIN VEIDEMANI KARJÄÄR: Võistkonnad: 2013/2014 BC Kalev/Cramo 2012/2013 TÜ/Rock 2011/2012 Tartu Ülikool – Bayreuth (Saksa Bundesliga) 2010/2011 TÜ/Rock 2009/2010 BC Rakvere Tarvas 2008/2009 Noortekoondis (I liiga) – Kuremaa SK Saavutused: Eesti meistrivõistluste hõbemedal (2010, 2011, 2012, 2013) U20 EM B-divisjon – II koht (2011) U20 EM B-divisjon – sümboolne viisik Koondis: Eesti U16 – 2006/2007 Eesti U18 – 2008/2009 Eesti U20 – 2011 Eesti meeste rahvuskoondis – alates 2010 Tunnustus: Päästeteenistuse medal elupäästmise eest

stoori õudest ületab an jal st te lis be ar tst io er t es ist te t es Erinevalt mitmet Ei pea olema . re pii ri uu ult dik or sp s rsu laa pu po kossutossude levik ja et end korvpallijalatsites ja, sta rra ha gu än m lle se gi ise a eg r korvpallu e lõikega jalavarje rg kõ id ne e em nä tu õt ist m a, nd mõnusalt tu tlaste ja lihtsalt or sp e ist te e, ut sik uu m e, at sij nt nii ärimeeste, ta as. mugavust armastavate inimeste jal RESS) TEKST RAIN PRUUL (EESTI EKSP

D I R A A T S I L L A P V R O K JA NENDE TOSSUD

uid olenemata kossutossude universaalsusest seisavad selle äri keskmes ikkagi korvpallurid. Jalatsifirmad on mõistnud, et korvpallijalatsitele tuleb anda iseloom. Kes aga saaksid selle ülesandega paremini hakkama kui menuka mängu parimad tegijad? Jalatsi sidumine konkreetse korvpalluri nimega annab sellele mängijapoolse garantii: „Kuna usun, et tegu on hea jalanõuga, kannan seda ka ise.“ Seega juhtub tihti, et jalats on täpselt sama hea kui sellele nime andnud korvpallur. Eks lisab ju staarkorvpalluri nimeliste tossude kandmine usku, et need jalatsid võivad tõepoolest panna kõrgemale hüppama ning kiiremini jooksma. Või siis pigem hüppama nagu Jordan ja jooksma nagu Iverson.

Cobain, Rolling Stonesi liikmed ja paljud teised kultuuriilma suurnimed. Viimast korda kanti All Stare NBA kohtumises 1979. aastal, sest korvpallijalatsite evolutsiooni tõttu on neil ketsidel tänapäeva mängu nõudmistega vähe pistmist. See asjaolu pole aga ketside menu vähendanud. 2012. aastal müüs nüüd juba Nike alla kuuluv Converse All Stare 450 miljoni dollari eest – kuigi pakutakse mudeleid, mis seisavad algsetele All Staridele õige lähedal, on valikut ka märkimisväärselt laiendatud. Näiteks võib vastava soovi korral osta endale All Starid, mis näevad välja nagu saapad või siis tennised.

Chuck Taylor Chuck Taylor on ehk ainuke sportlane, kelle nimeline jalanõu on kuulsam kui ta ise. Kuigi esimesed All Stari ketsid disainis Converse juba 1917. aastal, sai nende jalanõude müük tõsise hoo sisse kuus aastat hiljem, kui korvpalluri ja Converse’i müügimehe Chuck Taylori soovituste järgi tehti jalatsi ehitusse paar muudatust, millega parandati selle painduvust ja muudeti tõhusamaks pahkluu vigastuste vastu. Taylori nimi lisati ketsidele 1923. aastal ja seepärast kutsutakse neid ka lühidalt „Chucks“. Legendaarsed jalanõud olid tunnistajaks mitmele tähtsale sündmusele korvpalliajaloos: kui USA korvpallimees korvpallimeeskond pidas olümpiamängude ajaloo esimese korvpallimatši, kui Wilt Chamberlain viskas 1 9 6 2 . aastal NBAs 100 punkti ning All Starid olid Julius Ervingi esimesed korv korvpallijalatsid. „Chuckse“ on kandnud ka kultuskirjanik Hunter S. Thompson, muusik Kurt

Air Jordan See on kõige kuulsam korvpallijalats. Ühest jalanõust sai alguse tänapäevani uuenev jalatsite ja spordirõivaste sari, mis kannab maailma parima korvpalluri perekonnanime. Forbesi andmetel toob Jordani brändi nimeline kaup Michael Jordanile aastas sisse 60 miljonit dollarit. Nike tõi esimese Air Jordanite mudeli jaeturule 1985. aastal. Tossudes kombineeriti punast ja musta värvi, mis aga ei meeldinud NBA ülemkomissarile David Sternile. Reglemendi järgi pidi mängija tossude värv kattuma tema meeskonna värvidega, Jordani koduklubi Chicago Bullsi võistlusvorm sisaldas aga ka valget värvi. Sterni ettekirjutuse kohaselt kohustus Jordan maksma 5000 dollarit trahvi iga mängu eest, kus ta omanimelistes jalanõudes väljakule tuleb. Seda asjaolu

kasutas osavalt ära Nike, kes maksis mängija eest trahvi ja kasutas seda keeldu jalatsite turunduses. Tänapäevaks on Nike valmistanud 28 Air Jordani mudelit. Väidetavalt moodustasid hüppava Jordani logoga kossutossud 58 protsenti kõikidest ostetud korvpallijalatsitest USAs 2012. aastal.

Anfernee „Penny“ Hardaway Anfernee „Penny“ Hardawayst oodati uut Michael Jordanit, kuid vigastused jätsid mitmekülgse tagamehe karjäärile suure pitseri. Küll aga osutusid edukaks tema nimega seotud korvpallijalatsid, millesse Nike hoolimata Hardaway mängukarjääri lõppemisest täni97

stoori ni panustab. Näiteks 2012. aastal väljalastud mudel Nike Air Penny V osutus populaarseks nii tavakasutajate kui ka NBA mängijate seas. Lisaks Air Penny sarjale on Hardaway nimega seotud ka mudelid 1/2 Cent, Zoom Rookie ja Foamposite.

Allen Iverson Sel aastal ametlikult mängijakarjääri lõpetanud NBA „paha poisi“ Allen Iversoni hüüdnime kandvat Reeboki jalatsit poleks peaaegu kunagi sündinudki. Iversoniga tahtis lepinguni jõuda ka Nike, kes korvpalli vallas suurem tegija. Reeboki õnneks tahtis aga Iverson eristuda, ja leping Nikega, kus Jordan oli pidevalt tähelepanu keskpunktis, jäi sõlmimata. Esimene The Questioni mudel tuli välja juba Iversoni NBA debüüthooajal 1996, tuntud logo I3 lisandus jalatsile aasta hiljem. Algset Iversoni tossu peeti väga mugavaks korvpallijalanõuks. Mudeli väljanägemine varieerus aastate jooksul oluliselt ning jõudis vahepeal ka mitte kõige esteetilisemate tulemusteni. 2012. aastal andis Reebok taas välja The Questioni algse mudeli. Seda muidugi Iversoni auks.

Lebron James Uuringufirma SportsOneSource andmetel müüs Nike LeBron Jamesi allkirjaga jalatseid 2012. aastal USAs 300 miljoni dollari eest. Tegevmängijate jalatsite populaarsuse osas on James selle näitajaga absoluutne liider – järgneb Kobe Bryant 50 miljoni dollarilise müügiga. 2003. aastal Nike 90 miljonit dollarit väärt

TONY PARKER ESINDAB HIINA FIRMAT Euroopa meister ning EMi parim mängija Tony Parker on üks vähestest Euroopa mängijatest, kellel on au omada oma allkirjaga kossutossu mudelit. Aastaid sponsoreeris Parkerit Nike. 2009. aastal väljastas firma Nike Zoom Flight Clubi nime all Parkeri erimudeli. Möödunud talvel sõlmis San Antonio Spursi mängujuht sponsorlepingu Hiina firmaga Peak, kelle varasem kuulsaim klient oli Jason Kidd. Juba play-off’ides kandis Parker oma uusi Peaki tosse TP9, mida ametlikult esitleti alles viimasel suvel. Peak võtab NBA jalatsiturul läbilöömist ülitõsiselt: sponsorlepingud on sõlmitud umbes 20 mängijaga, mis teeb ettevõtte populaarsuselt kolmandaks sponsorbrändiks NBAs.

lepingu sõlminud Jamesi esimesi mudeleid peeti koledaks, kuid nüüdseks on saavutatud vajalik tasakaal. Nagu eelpool mainitud, käivad jalanõu ja korvpalluri edu käsikäes: Jamesi kaks meistritiitlit viimastel hooaegadel on tema jalatsi edule kõvasti kaasa aidanud.

Derrick Rose Chicago Bullsi käesoleva kümnendi tähe Derrick Rose`i signatuuriga jalatsid on nooremate mängijate hulgas kõige silmapaistvamad. Rose on praegu ka Adidase kõrgeima profiiliga korvpallurist reklaaminägu. Värskeimat Rose`i mudelit esitles Adidas septembri lõpus ja see kannab nime D Rose 4. Kui Rose suudab käesoleval hooajal edukalt vigastusest tagasi tulla ja karjääri endise võimsusega jätkata, on tema jalatsitel potentsiaali saada väga võimsaks tegijaks korvpalliturul.

Kobe Bryant Kobe Bryant on esindanud mõlemat suurt tegijat spordirõivaste maailmas. Esimesed kuus NBA-aastat Adidase reklaamnäoks olnud Bryant läks 2002. aastal Nike manu ja koostöö jätkub tänase päevani. Adidase Bryanti-jalatsid olid ühed omanäolisemad korvpallitossude universumis. Eraldi esiletõstmist väärivad kaks mudelit: Adidas EQT Elevation, mille abil võitis Bryant 1997. aasta tähtede mängu pealtpanekuvõistluse ja ThE KOBE, mis oma futuristliku sileda olekuga eristusid disainilt kõikidest teistest tolleaegsetest kossujalatsitest. Nikes pole Kobe’i jalanõude disain ehk nii ekstravagantne, kuid seal viidi tema jalatsite osas läbi hoopis teine revolutsioon. Kui seni kehtis kirjutamata reegel, et korvpallijalatsid peavad olema kõrge lõikega, siis Bryanti Nike jalatsid muutusid madalalõikelisteks. Sellise soovi osas mõjutas Bryantit jalgpall ja selles mängus kasutatavad putsad. Sellised jalatsid on oma kõrgetest „kolleegidest“ oluliselt kergemad, muutes mängija seega senisest kiiremaks. Selles aga, kas madalalõikelised tossud kaitsevad vähem pahkluuvigastuste eest, on kahesuguseid arvamusi.

Shaquille O`Neal Korvpallijalatsite tootjate seas on levinud arusaam, et NBA suurte meeste jalat-

seid on raske müüa. Selle põhjus on väga lihtne: lapsed suudavad end ette kujutada küll Kobe Bryanti või Allen Iversonina, kuid mitte 120kilose keskmängijana. Kuid huvilised mäletavad hästi Reeboki ja värvika korvpallitähe Shaquille O`Neali vahelist koostööd korvpallitossude osas. Aastatel 1993–1998 jõudsid turule mitmed erinäolised mudelid, neist meeldejäävaimad mudelid olid Shaq Attaq ning niinimetatud hüpnoosikeerist jäljendav Shaqnosis. 2013. aasta kevadel tõi Reebok O`Neali jalanõud tagasi turule. Kevadel müüki jõudnud Shaq Attaqi saatis müügiedu. Suvel pühiti tolm pealt ka värskendatud Shaqnosistel. Üks oluline fakt veel: aastateks 2006–2010 sõlmis Shaq sponsorlepingu Hiina firmaga Li-Ning, mis oma tegemistega spordirõivaste turul järjest võimsamalt silma paistab. Veel kuulsaid tegevmängijatest jalatsiomanikke: Stephon Marbury (Starbury), Vince Carter (Nike), Kevin Durant (Nike), Russell Westbrook (Jordan Brand), John Wall (Reebok), Carmelo Anthony (Jordan Brand), Amare Stoudemire (Nike), Dwayne Wade (Li-Ning), Chris Paul (Jordan Brand), Blake Griffin (Nike), Kemba Walker (Under Armour)

fännid

I S U T U H A L S U K , U L E I AB ESINEB HARUHARVA

ga Üks väheseid haigusi, mida spordi ei anna ravida, vaid hoopis ku süvendada, on fänlus. Kas kirglion ka armastuse lahutamatud osad uline kadedus ja hingepiin? Kui keer lles on olla partnerile truu? Käib se sõjas heitlus tõesti vahendeid Eesti valimata? Suhtenõu küsisime vapraimatelt kossufännidelt. EKSPRESS) - FOTOD SCANPIX TEKST RASMUS REKAND (TARTU

lane veel fänniklubiski alles on. Kõik ostetakse ju sisse,“ alustatakse tögades. „Aga saame enne ja pärast mängu väga hästi läbi. Tere öeldakse ka linnas juhuslikult kohtudes. Oleme isegi sinises särgis fänne oma bussis sõidutanud.“ Tartlaste eestvedamisel on fännid omavahel mõõtu võtnud kossuplatsilgi. Asjaolu, et karikas jäeti Tartusse, väärib sama palju kõneainet, kui mure, et ajapuudusel on tava pisut soiku jäänud. „Küünarnukitunne. Sõpruskond. Nagu pere. Nohikud ja autsaiderid, tulge meie sekka. Saate kestast välja. Läheb päris meelest ära, et pidite häbelikud olema,“ võtavad särasilmsed rokkijad lõõpides jutu kokku.

Pealinna parim bande

Ühendatud ülikoolilinlased Ainus ametlik laatsaret on Tartus (MTÜ Tartu Rock Fan Club), milles hetkeseisuga registreeritud patsiente 94. Rakveres, Raplas ja Tallinnas (Kalev/Cramo) pole fännid eraldi juriidilist keha moodustanud. Puudub otsene vajadus. Seni on ilma hakkama saadud. Peljatakse, et lisandub tülikat jändamist raamatupidamise ja aruandlusega. Eri paigus ise põhjendus. Rocki fännide ühingu juhatuse liikme (üks seitsmest) Ave-Gail Kaskla arvates on korrektsel juriidilisel vormingul ka üksjagu eeliseid. Asjad on paremini juhitud. Selged ja läbipaistvad. Ei sõltu üksikutest isikutest, kelle huvi lahtumisel kogu ürituse elujõulisus ohtu võiks sattuda.

Esirokkijate nimekirjast leiab näiteks ka TÜ kantsleri Andres Liinati nime. Varasematel aastatel kuulus hingekirja abilinnapea Raimond Tamm. Laine Jänese linnapeks olemise ajast pärineb lause „Ega sellist emotsiooni teatrist ikka saa“. Mõistagi toonase meeri enda suust. „Koht, kus end välja elada. Karjud end tühjaks. Üpris vähevägivaldne moodus pingete maandamiseks. Ja saab end positiivse energiaga uuesti täita – meil on ka pärast kaotust nägu naerul,“ puistavad Rocki fännid nagu varrukast põhjendusi, miks koos käiakse. Olgugi, et mänguplatsil on läbi kümnendite igipõliseks rivaaliks olnud Cramo, tunnustavad tartlased hea sõnaga kõigepealt just pealinna kolleege. „Kui seal üldse mõni eest-

Kalev/Cramo fänniklubi juhi Tõnu Schmidti sõnul on pealinna klubi pöidlahoidjate listis paarsada nime. 80 neist maksab ka liikmemaksu (10–15€), omab hooajapääset, on nii-öelda aktiivne osa. Alguse sai rühmitus kümnendi eest, mil Madis Malk agiteeris ühise mütsi alla koonduma tulihingelisemat osa Ehitustööriista publikust. „Suuresti tänu Madisele asi alguse saigi,“ tunnistab igapäevaselt logistikuleiba nosiv Shcmidt. Toonased esimesed reisijupid kodumaal on nüüdseks märgatavalt kasvanud, mitte ainult osalejate arvu, vaid ka selja taha jäävate kilomeetrite poolest. „Kõikidele välismängudele fänniklubi esindus siiski ei jõua. Olgem ausad – VTB tõttu peetakse nii mõni neist meie mõistes pärapõrgus.“ Siiski ei leia fännid, et BBLi vahetamine Ühisliiga vastu nende elu oluliselt kibedamakas oleks muutnud. Isegi vastupidi – kordi läbituuritatud ning juba igavaks muutunud Läti-Leedu asemel saab nüüd reisida uutesse, 101

fännid põnevamatesse, mis sest, et ka kaugematesse paikadesse. Schmidt tõdeb, et kossufänni elustiil pole odavate killast. Lipud, trummid, pasunad soetatakse liikmemaksuga täidetud kassast. Pisut aitab reisikulusid leevendada korvpalliklubi. Aga suures osas käib kaasaelamise krooniline tõbi ikka enda rahakoti pealt. Aasta-aastalt süvenedes, summadki kasvutrendis. Asjaolu, et tänavuses koosseisus on enam kui viisikujagu välismaalasi, kajastub ka fänninumbrites. Ent hoopis teisiti, kui marurahvuslased võiks eeldada. „Liikmete arv on tõusuteel. Ka mujal sündinud või tumedama nahavärviga pallurite mäng paneb eestlase südame kiiremini põksuma. Ja võtame näiteks Bamba – ta ongi juba peaaegu oma mees. Eesti naist ainult tarvis veel,“ on Schmidtil integratsioonistrateegia paigas.

Reaktiivne Rapla Kui Rapla fännide ajalugu on ehk teistega võrreldes mõnevõrra lühem, siis tegude poolest ei jää nad alla kellelegi. Suisa vastupidi – raplakate teod on mitmel-setmel korral uudiste künnise ületanud. Internetiavarustest inspiratsiooni ammutanuna üllatasid nad tänavu aprillis Kalev/ Cramo mehi vetsupaberisajuga. Avavile järel hetkega paberisajus valgeks värvunud plats pälvis hulgaliselt kõneainet. Ju andis fännide üksmeelne tegevus palluritelegi indu – hilisemale meistrile jäädi alla vaid kahe punktiga. Rapla pubi menüüs on peale oma mängijate nimedest ainest saanud roogade figureerinud ka „Leppiku pihupallid“ ja „Visnapuu rõõmsad rõngad“. Kes konkreetselt milles „süüdi“ on, pole kerge selgitada. Nagu on ka võimatu tõmma-

102

ta piiri vahele, kes on või pole õige fänn. „Oleme koos ja teeme seda päris vabatahtlikult ning iseliikumise korras,“ selgitab Rapla fännide pealik Rain Oksaar. „Ükski organisatsioon ei suuda hoida fänne meeskonna juures, kui inimesed seda oma südames ei soovi. Meie oleme seni toimetanud just selle südamesoovi järgi. Igasugune vorming eeldab ka teatud lisakulutusi.“ „Igapäevaste“ fännide hulk Raplas jääb paarikümne piirimaile. Samas on Rapla meeskonna välismängul olnud kaasa elamas korraga ka üle 200 toetaja. Suurema huvi puhul tellitakse buss, muidu aetakse läbi mõne autoga. Ei vaprat vägikaikavedu ega korralikku kraaklemist, kahjuks või õnneks, Eesti fännide vahel pole. Vaevalt niipea tulebki. „Korvpall on emotsioonide mäng. Vahel löövad tunded lõkkele, kuid usun, et me ei ole selles suhtes erandid. Pigem eelistame emotsioone jagada oma meeskonnaga kui teiste fännidega.“

Munadega sarvikud Julge hundi läikivat, vahel ka haavlitega pikitud rinda teavad kõik. Virumaal on lisaks levinud tõdemus, et ka julge pulli munad kiiskavad. Seda teab iga kollasärk Kastani arenal. Ja sama suure suuga, kui on Tarva pulli mõõtu peatreener, arvavad konkurendid olevat ka Rakvere fänne. Mängumelu tekitamise mõttes. „Sama mõnus on nagu kahe täistuuridel töötava reaktiivmootori vahel istuda,“ meenutab mängu Rakveres ühe teise klubi poolehoidja. Ja teeb virulastele verbaalse pai. Kui üldiselt on tuimi eestlasi pöördesse ajada raske, siis sealkandis näikse see mure tundmatu. Tundub, et Sõbra koloriitne karakter peegeldub üksjagu ka publikus. Või on Virus lihtsalt õhk selline. Ja munad suuremad.

Fänniklubi asjaajamise oma õlgadele võtnud inglise keele õpetaja Argo Kongi jääb omade tegevusele hinnangu andmisel äärmiselt vaoshoituks. Kiidab hoopis pallijaid. Sest Laksa ja Umbrasko on „puhta hullud“. Ka tunnevad fännid varjamatut rõõmu, et „kadunud poeg“ Saage on taas kodus. No ja kuidas sa siis jätad Keerlese mainimata – teda võib armastada või vihata (Rakveres küll keegi viimast ei tee), aga ükskõikseks jääda pole võimallik. „Eriliselt tahaks esile tõsta meie kõige vanemat fänni Hansu, kelle 70. juubelit me suvel tähistasime,“ ei pea Kongi enda isikut jutuvääriliseks. „Vot see mees on nii kõva, et käib meiega pea kõikidel välismängudel kaasas – ka Baltikumis.

Üle aegade põnevaim hooaeg Selles, et oma lemmikute meeskond on paremini komplekteeritud kui mullu – võib-olla lausa aegade parimas koosseisus –, on kõik neli fänkonda täiesti veendunud. Nagu ka selles, et ees peaks ootama üks Eesti korvpalliajaloo tasavägisemaid hooaegu. „Heas ja halvas. Kurbuses ja rõõmus. Rikkuses ja vaesuses. Haiguses ja tervises,“ kirjeldas hiljuti üks padufänn oma suhet jumaldatud pallimeeskonnaga. Kangesti meenutas abielutõotust. Ainult surm jäi mainimata. Alust nende sõnade siiruses kahelda pole mul kröömugi. Põhjust uskuda on, ta on oma tegudega seda tõestanud, nagu ka sajad teised kossufännid üle Eesti. Pragmaatilistel põhjustel sain sõna pakkuda vaid loetud klubide fännidele. See ei tähenda, et teiste omad vähemtähtsad oleks – siiras kummardus ja palju indu kõigile.

uudis Oktoobris tõi adidas turule D Rose 4 korvpallijalatsite ja -riiete nimikollektsiooni ehk Chicago Bullsi mängujuhi Derrick Rose’i jaoks disainitud tippsarja uusimad tooted. D Rose 4 kollektsiooni detailne ja eksklusiivne disain on inspireeritud Derricki iseloomu erinevatest tahkudest, mis näitavad end mänguväljakul ning väljaspool seda.

D ROSE 4 „V

äljakul viibides annan ma endast võidu nimel kõik, tavaelus olen ma aga üsna rahulik tüüp, kellele meeldib veeta aega pereringis,“ ütles Rose. „On lahe, et adidas võttis seda arvesse jalatsite disainis – nad annavad väljakul suurepärase soorituse ja näevad ka väljaspool mängu head välja.“ Derricki kahest olemust platsil ja tavaelus annab disainis edasi tugev joon pahkluu piirkonnas, mis poolitab jalatsi selgelt esi- ja tagaosaks. Kanna tagaosas kasutatud sitked ja vastupidavad materjalid ning innovatiivne tehnoloogia toovad välja Derricki mängu parimad küljed, võimendades tema plahvatuslikku ründavat mängustiili. Jalatsi puhta joonega ja elegantne esiosa on valmistatud tippklassi materjalidest ning peegeldab Derricki pingevaba ja esiletükkimatut stiili väljaspool korvpalliväljakut. D Rose 4 on saadaval järgnevates Sportlandi kauplustes: Tallinnas Ülemiste ja Viru Keskuse Sportlandis. D Rose 773 II mudel on müügil Tallinnas Kristiine, Rocca al Mare Sportlandis, Tartus Zeppelini, Lõunakeskuse, Eedeni ja Tartu Kaubamaja Sportlandis, Pärnus Kaubamajaka Sportlandis ning Jõhvi Sportlandis.

jalgpall

TEKST AAP TÄNAV - FOTOD SCANPIX

Sel sügisel avas Eesti Jalgpalli Liit Lilleküla kompleksis Eesti esimese täismõõtmetega statsionaarse jalgpalli sisehalli, mida tuleb Eesti jalgpalli arengu seisuskohast pidada viimaste aastate olulisimaks sündmuseks.

Eesti jalgpall sai sisehalli

algpalliringkondades kauaoodatud rajatis – aasta ringi kasutatav täismõõtmetes sisehall – on mõeldud kohaliku jalgpallipüramiidi tipule paremate talviste treeningtingimuste loomiseks. Eelkõige peaksid uut areeni kasutama erinevad koondised ja Eesti tippklubid. Mitmed meeskonnad on uuel areenil juba ka treeninud, väike lindilõikamistseremoonia toimus 11. oktoobril ja seejärel avanes hall huvilistele kasutamiseks. Üks sisehalli kasutajatest on jalgpalliliit ise, kes hakkab seal korraldama koolitusi ja erinevate koondiste treeninguid. Eesti rahvusmeeskonna peatreener Tarmo Rüütli on meedias rõhutanud sisehalli vajalikkust meie kliimas. „Sisehall võimaldab treeninguid hästi planeerida,“ selgitab Rüütli. „Talvekuudel on 104

murukatte lumest puhastamine ikka paras õudusunenägu – koguned treeningule ja näed, et plats on üleni lume all. Sisehalli puhul selliseid takistusi pole ja on võimalus treening üles ehitada ilmastikutingimustest sõltumata. Stabiilsetes tingimustes on hea töötada. On võimalik asju arutada, ilma et keegi võiks külmetuda. Miinus 10 kraadiga õues tuule käes ei taha keegi midagi arutada. Rääkimata sõprusmängude korraldamisest kindla temperatuuriga ja sademeteta tingimustes.“ Rüütli sõnul käitub ka mänguvahend madala temperatuuri korral sootuks teisiti: „Pallid lähevad külmaga väga jäigaks, kaotavad oma elastsuse ja põrkavad teisiti. Tao nagu kivi.“ Jalgpalliliidu füsioterapeut Helen Soosalu toob välja mõned sooja temperatuuri eelised treeningprotsessis: „Külma käes on lihaseid raskem soojaks saada, pallurite soojendus

peab olema pikem ja läbimõeldum. Sisetingimustes on hea teha ka treeningjärgseid venitusharjutusi ehk korralikku lihashooldust, mida peab tegema, et vigastusi ära hoida. Talvisel ajal õues on see riskantne. Pärast trenni on nahk märg ja külmal maapinnal tuule käes venitusi tehes on oht haigestuda suurem. Loomulikult suurendavad miinuskraadid ka võimalust, et sportlasi tabavad mitmesugused hingamisteede haigused ja ärritused.“ Kindlasti sobib sisehalli soe õhk hästi ka sõpruskohtumisi vaadata soovivatele pealtvaatajatele.

Aastaring kasutajate vahel jagatud Põhimõtted, kes ja millal uut halli kasutada saab, on jalgpalliliidul kui haldajal üsna täpselt paigas. „Talvisel ettevalmistusperioodil –

detsembri keskelt kuni veebruari lõpuni – on põhirõhk meistriliiga klubidel,“ selgitab EJLi peadirektor Tõnu Sirel. „Tallinnas treenivad lisaks viiele pealinna klubile ka Paide ja Kuressaare meeskond. Igal neist on teisipäevast reedeni kasutada 4–5 treeningaega nädalas. Võimalust saab kasutada ka duubelmeeskondade treeninguteks. Lisaks on paar korda nädalas treeningajad esiliiga klubidel. Esmaspäevad on koondiste ja jalgpalliliidu koolituste päralt, aga nädalavahetused on mõeldud turniiride ja kontrollkohtumiste jaoks.“ Märtsis jätkavad tippmeeskonnad juba välitingimustes, siis avaneb võimalus esiliiga b-taseme, II liiga ja naiste võistkondadele. Kevadperioodil aprillis-mais ja sügisel novembris-detsembris on arvestatud eelkõi-

ge noortega, kes saaksid tuule ja vihma eest kaitstud ilmastikukindlas hallis oma turniire korraldada. „Rahvaliigas osalevate satside võimalusi otseselt ei välistaks, aga reaalselt jõuaks järje-

kahekordne kilekatus sisse palavust, talvel külma. Mänguväljaku mõõtmed on 64 x 100 meetrit, kõrgus maapinnalt laeni on halli keskel 18 meetrit.

urukatte „Talvekuudel onmm e ikka lumest puhasta in .“ paras õudusunenägu kord nendeni ilmselt kusagil maikuus,“ ütleb Sirel. „Kas nad siis enam huvitatud on? Suvekuudel oleks sisehalli näol tegemist päästerõngaga halva ilma korral, näiteks noorteturniiride korraldamiseks.“ Hall toimib termosena – suvel ei lase

Tark tehnika ja hea murukate

Väljaku kunstmurukate on tipptasemel ja vastab FIFA kõrgeimale 2-tärni kategooriale. Samasugune murukate on Eestis praegu veel vaid Sportland Arenal, peagi lisanduvad 2-tärni klubisse veel üks harjutusväljak Lilleküla jalgpallikompleksis ning Kalevi staadioni uus kunstmurukate. Halli on paigaldatud moodsad valgustusja soojendussüsteemid. Maksimaalne valgustus on 500 luksi, mis on treeninguteks täiesti 105

jalgpall

www.sport.ee koondab hulga spordimeditsiini valdkonna ekspertide info, kuidas tervislikult sportida! c51 / m0 / y100 / k0 c81 / m22 / y100 / k8

Pantone 376 c Pantone 356 c

piisav. Vaid teleülekanded nõuaksid enamat. Valgustussüsteem suudab vastavalt päevavalgusele ise heledust reguleerida. Halli soojendavad gaasil töötavad soojuskiirgurid, küttesüsteem on võimeline jagama väljaku erinevateks sektsioonideks ja soojendama vaid kasutuses olevaid väljakualasid või tribüüni. Kuut riietusruumi ja vett kütavad katlad. Lilleküla sisehall on kaua tehtud kaunikene, sest ehitusega alustati juba 2000. aastal, mil valati vundament. Vahepeal ootas ehituse

siooni valmistasid lätlased. Eesti ehitajad tegelesid betooniga ja murukatte eest hoolitsesid soomlased.

Tiitlivõistlused toatingimustes välistatud Sisehall on mõeldud eelkõige treeningtegevuseks ja täiskasvanute tiitlivõistluste korraldamine sisetingimustes on peaaegu välistatud. Rahvusvahelised kohtumised ei tule kõne allagi ja ka Eesti meistrivõistlusi ei soovi keegi toas läbi viia. Kõigi osapoolte nõusolekul ja jalgpalliliidu erakorralise otsusega oleks see vast siiski võimalik. Küll aga on hall avatud igasugusteks sõpruskohtumisteks ja -turniirideks, samuti noorteklassi võistlusteks. Selleks puhuks on hallis olemas pealtvaatajatele mõeldud tribüün 558 istekohaga. Jalgpalliliidu peadirektori sõnul üritab haldaja hoida saalirendi võimalikult madala. „Halli kasutavatelt meeskondadelt küsime renti, mis katab otsesed tehtavad kulutused – elektri, gaasi, vee, koristamise, valve,“ ütleb Sirel. „Sisehalli kasutamine ei kujune ilmselt kallimaks kui olemasolevate välisväljakute rent. Kui saaksime kelleltki, näiteks riigilt või linnalt, abi halli ülalpidamise kulude katteks, siis selle võrra vähendaksime rendihinda veelgi.“

igasugus„Hall on avatudtu teks teks sõpruskoh “ mis ja -turniirideks. jätkamine pikki aastaid rahalisi vahendeid, kuni möödunud aastal lõpuks ehitustegevus jälle hoo sisse sai. Töid venitasid veidi ka möödunudtalvised ilmastikuolud, kui maa külmas ära ja riietusruumide vundamendi valamine veidi edasi lükati. Rajatis läks maksma kokku 2,8 miljonit eurot. See raha on tulnud UEFA solidaarsusfondist ja Eesti Jalgpalli Liidult, kes võttis ka laenu, et omalt poolt panustada. Umbes pool ehitise maksumusest kulus 70 m laiustele metallkaartele, kogu konstrukt106

VAJADUS UUTE SISEHALLIDE JÄRELE Eestis ei olnud Lilleküla sisehalli valmimiseni ühtegi täismõõdus aasta läbi kasutatavat jalgpalli sisehalli. Varasemad on olnud kas hooajalised või vähendatud mõõtmetega. Tallinnas on kasutusel Kotka sisehall, mille väljaku mõõtmed on 50 x 70 meetrit ja Männiku täispuhutav hall, mis pannakse üles vaid talvekuudel. Männikul vastavad väljaku mõõtmed küll jalgpallireeglitele, kuid kuna katus on ühekordsest kilest, on probleeme temperatuuriga. Hallis tuleb pidevalt rõhku sees hoida ning seda kütta, mistõttu tema ülalpidamine pole ilmselt nii ökonoomne kui püsihalli puhul. Väljaspool Tallinnat on väikesemõõtmelised hallid Narvas (mõõtmed 25 x 40m) ja Kuressaares. Saarlased on jalgpallitreeninguteks kohandanud endise tennisehall. Vajadus tänapäevaste sisehallide järele on pealinnas palju suurem kui üks treeningkeskus. Kindlasti vajab paremaid treeningvõimalusi ka Tartu, kus saaksid harjutada Lõuna-Eesti klubid, samuti Ida-Virumaa ja Pärnu regioonid. Tõnu Sireli sõnul ei ole jalgpalliliidul vähemalt aastani 2017 võimalusi ega plaane veel mõnda sisehalli rajada. Ta näeks hea meelega, et järgmine hall kerkiks kas riigi või omavalitsuste rahalise toetusega.

täht

AA HENRIK OJAM A VAHEPEATUSTEG TEEKOND TIPPU - FOTOD SCANPIX (EESTI EKSPRESS) TEKST RAIN PRUUL

Varssavi Eesti koondise ja Poola suurklubi meie Legia ründaja Henrik Ojamaaloon us, kui vutifännide peamine tuleviku allot i suurklubi unistatakse edust mõne jalgp lge t karjääri ridades. Ojamaale ennustati he sena Suurjuba 2007. aastal, mil ta teismeli koduklubi britanniasse Mart Poomi endiseias se siirdus. Derby County noorteakadeem

ksivad aga need, kes arvavad, et kõrgest klassist Briti jalgpallikooli abil enamik uksi iseenesest avaneb. Võimalused eneseteostuseks on tulnud Ojamaal kätte võidelda läbi raske töö ja tihti ka riskantsete otsuste abil. Noored jalgpallurihakatised saavad tema senisest teekonnast õppida nii mõndagi. Näiteks seda, et mõnikord on tarvis õigel ajal ja kohas astuda üks samm tagasi, et hiljem astuda kaks sammu edasi.

Derby County – esimene tutvus karmi profimaailmaga

Viimasel n-ö õpipoisiaastal Derby noorteakadeemia aasta õpilaseks valitud Ojamaa oli üks kahest noormängijast, kes järgmiseks hooajaks põhimeeskonnaga lepinguni jõudis, kuid hoolimata headest esitustest sõprusmängudes ning resultatiivsusest reservmeeskonnas jäi Inglismaa esiliiga tase Ojamaal järele proovimata. Väidetavalt oli põhjus selles, et Derby toonane loots Nigel Clough eelistas kasutada Briti päritolu mängijaid. Kuuks ajaks laenati Ojamaa välja Inglise kuuenda liiga klubile Stafford Rangers, hooaja lõpus teatas aga Clough, et Ojamaa ja mitme teise mängija teeneid enam ei vajata. Siiski leidis Ojamaa esimesel profiaastal aset ajalooline sündmus, kui Inglise duubelsatside ridades astus eestlane eestlase vastu. Nimel sattus Ojamaa duubelrivistuse eest mängides vastamisi Sheffieldi Unitedi esindanud väravavahi Mihkel Aksaluga.

Alemannia Aachen – õnnelik pääsemine uppuvalt laevalt

2010. aasta kevadel põhjendas Saksamaa toonase 2. Bundesliga klubi Alemannia Aacheni spordidirektor Erik Meijer, miks nad on otsustanud pakkuda kaheaastast lepingut noorele tundmatule eestlasele: „Ta näitas end katseajal väga tahtejõulise ja aktiivsena. Oma 1.76 pikkuse juures on ta väga elav ja suudab terve vastaste kaitse endaga tegelema panna.“ Ka Ojamaa ise väljendas toona rahulolu: „Tundsin end Aachenis esimesest päevast alates mugavalt.“

108

Lisaks oli Ojamaal lootus, et Saksa jalgpallikultuurile kohaselt usaldatakse noortele jalgpalluritele rohkem mänguaega. Paraku leidis ta end taas seisust, kus pidi nimekas klubis lõputult oma šanssi ootama. Erinevalt Derby ajast pääses ta küll Alemannia ridades platsile, kuid vaid mõneks minutiks. Talvel laenas Aachen Ojamaa hoopis Hollandi esiliiga klubile Fortuna Sittard. Põhjus: eestlasest ründaja olevat duubelmeeskonnas mängimiseks liiga hea, kuid esinduskoosseisu veel mitte piisavalt arenenud. Hooaja lõpus otsustasid Ojamaa ja Aachen vastastikusel kokkuleppel kontrahti katkestada. Hiljem selgitas Ojamaa Õhtulehele, et vähesel mänguajal oli kindel põhjus: „Pärast minu Aachenisse tulekut vahetus treener, kes tegi kohe alguses selgeks, et nn Inglise jalgpallikooliga mängijad tema mängupilti ei sobi. Arvasin, et hooaja ettevalmistuse ja kontrollmängudega muutsin tema meelt – lõin seal palju väravaid –, kuid paraku mitte.“ Tagantjärele tarkusena oli Aachenist lahkumine ainuõige valik. Järgmisel hooajal langes klubi 3. liigasse, tegi läbi pankroti ja jätkab tänavu mängimist Saksamaa regionaalliiga tasemel.

Rovaniemi Palloseura (RoPS) – Lapimaa hüppelaud Kui 2011. suvel selgus, et Ojamaa on sõlminud aasta lõpuni kestva lepingu Soome meistriliiga autsaideriga Rovaniemi Palloseura (RoPS), jagunesid jalgpallihuviliste arvamused kaheks. Ühed nentisid, et kunagise tulevikulootuse karjäärile võib nüüd kriipsu peale tõmmata ja ära unustada. Teised aga leidsid, et Soome võib olla hea koht tagasi ree peale saamiseks.

RoPSi treener Matti Hiukka oli Ojamaa liitumise üle õnnelik. „Henriku tulek aitab meil koosseisuga rohkem varieerida, sest ta suudab mängida erinevatel positsioonidel. Ta on osav, kiire ja hea olukordade lõpetaja, õige suhtumisega ja lisaks ka füüsiliselt vormis.“ Rovaniemil kui klubil läks kesiselt, meistrivõistlused lõpetati viimastena ning langeti esiliigasse. Sellest hoolimata on Ojamaa ise pidanud Soome liigat suurepäraseks hüppelauaks, mis aitas taastada mängukindluse – RoPSis sai ta kolme kuuga rohkem mänguaega kui eelnevates meistrisarja klubides kokku. Soome spordiportaalile on Ojamaa Rovaniemis veedetud aega meenutanud järgmiselt: „Rovaniemi oli minu jaoks väga hea koht. Arenesin seal palju, kuna sain kõikides kohtumistes mängida täisminutid. Meie vastased kontrollisid alati mängu rohkem, seega pidime palli tagasivõitmiseks kõvasti tööd tegema. See muutis mind palju paremaks mängijaks.“

Motherwell FC – täht lööb särama Kuigi Soomes näitasid klubid tema vastu üles elavat huvi – pikka lepingut soovis sõlmida Jyväskylä JJK –, otsustas Ojamaa sinilindu püüda ja minna katsetele Šotimaale Motherwelli jalgpalliklubisse. „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ ostustrateegia poolest tuntud Motherwelli loots Stuart McCall pakkus Ojamaale 6-kuulist lepingut alles pärast kahte testimist. „Ta ei ole siin selleks, et olla järjekordne väravakütt, kes lööb hooajaga 20 väravat,“ kommenteeris McCall pärast Ojamaa palkamist. „Ta on noor kutt ja loodame teda arendada. Ta viibib siin lühikese lepinguga, kuid on näljane.“ McCall ei osanud arvata, et oli klubi jaoks just teinud lotovõidu väärilise otsuse. Esiteks

mängis Ojamaa väidetavalt raha eest, mis vutimaailmas võrdub miinimumpalgaga. Teiseks oli ta täpselt selline mängija, kes suudab väravaid kõmmutada ja ka teisi enda kõrval paremaks muuta. Esimese viie mänguga sahistas

„ Viimasel paarild aastal olen olnu oma võimetes el, suhteliselt kind le isegi kui kõik po edukalt sujunudju või ma pole pal d.“ mängida saanu Ojamaa vastaste võrku neljal korral ning see tegi klubi jaoks lõplikult selgeks, mis mehega tegu. Juba 2012. aasta veebruaris sõlmiti Ojamaa leping ümber kahe ja poole aastaseks. Kujuteldava püstoliga paugutamist imiteerides väravat tähistavast Henrik „Sheriff“ Ojamaast sai kiiresti üks Motherwelli fännide lemmikuid ning klubi võtmemängija. „Asjad laabuvad ja mul on nüüd enesekindlust proovida väljakul erinevaid asju ning vahel need ka õnnestuvad,“ säilitas Ojamaa kaine meele. „Viimasel paaril aastal olen olnud oma võimetes suhteliselt kindel, isegi kui kõik pole edukalt sujunud või ma pole palju mängida saanud.“ Paljuski nägi Ojamaa oma edu taga sobivat peatreenerit McCalli: „Otsisin treenerit, kes näeks minu jaoks kohta ja kus saaksin õppida. Tal on oma mängijakarjäärist palju kogemusi, tema ja teised treenerid aitavad mul mängijana areneda.“ Läbimurdehooajal 11/12 lõi Ojamaa Motherwelli eest 9 väravat ja andis 8 väravasöötu. Järgmisel mänguaastal kujundas

OJAMAA ON STAADIONIL PAREM KUI TELERIS Jakub Radomski, Poola vutiajakirjanik

Paljud vaatlejad arvavad, et Henrik Ojamaa on väga talendikas jalgpallur, kes võib tõusta Poola liiga täheks. Minu jaoks on ta üks neist, kelle mäng näeb väljakult vaadates parem välja kui telerist. Ta liigub palju ilma pallita ja tihti tundub mulle, et ta mõtleb kiiremini kui teised Legia mängijad. Kas Ojamaa on talle seatud ootusi täitnud? Arvan, et nii ja naa. Meile Poolas näib, et tema mäng on liiga kaootiline. Ta suudab palliga triblada ja peab seda tihti tegema, kuid vahel puudub selles kord. Peatreenerile Jan Urbanile ta meeldib. Treeneril on tema võimetesse usku ja see peaks tagama talle koha algrivistuses. Pühapäeval (27.10) ootab Legiat ees suur väljakutse Poznanis. Sealne Lech on Legia mängijate ja fännide suurim vastane. Lisaks toimub kohtumine staadionil 40 000 pealtvaataja ees, kellest enamik toetab Lechi.

109

täht treener Stuart McCall tema rolli veidi ümber. Kuigi väravate saak jäi väiksemaks (4), aitas see Ojamaal tõusta Šoti meistriliiga parimaks sööduandjaks – eestlase passist sündis koguni 16 Motherwelli väravat. See aga ei jäänud märkamata ka jalgpallimaailma suurematele kaladele.

Varssavi Legia – uus maailm Tänavu kevadel hakkasid liikuma jutud Poola klubide huvist Ojamaa üle osta. Saatuse irooniana oli Ojamaa käinud 2011. aasta lõpul end näitamas Poola klubile Wroclawi Slask, seal oldud aga seisukohal, et noor eestlane neile midagi juurde ei anna. Nüüd, mil Ojamaa Albionil säras, tulid poolakad ise tema juurde. Tuliseks läks olukord juuni algul, kui ilmnes, et Ojamaa allkirja eest peavad tõsist võitlust kaks rivaali – Varssavi Legia ja Poznani Lech. Peale jäi esimene, väidetavalt tegi pealinna klubi Ojamaa eest Motherwellile pool miljonit eurot väärt pakkumise, millest väiksel Šoti klubil polnud põhjust keelduda. Ostu järel selgitas Legia abitreener Jose Antonio Vicuña, mida nad Ojamaas nägid: „Henrik on suure potentsiaaliga noor mängija. Tema eelis on mitmekülgsus, ta võib mängida

ründaja taga ja ka paremal ja vasakul küljel. Ta tugevdab võistkonnasisest konkurentsi, teda saab edasi arendada ja Legia stiil sobib talle.“ Ojamaa jaoks avas Poola meistriga liitumine uue maailma: kõigepealt konkurentsis püsimine Meistrite Liiga play-off’ini, seejärel aga Euroopa Liiga alagrupiturniir. Mõistagi on värske kogemus ka Legia toetajaskond. „Tahan oma pere ja sõbrad siin toimuvat vaatama ja kuulama kutsuda,“ rääkis Ojamaa portaalile Fakt.pl. „Šotimaal oli kõige kärarikkam staadion Celticu oma, kuid see polnud sama. Kaasa elab küll rohkem inimesi, kuid atmosfäär on

teistsugune. Legia fännid on paremad.“ Ja erinevalt eelmistest tööandjatest ootab Legia Ojamaalt tulemust kohe – kui Šotimaal oli ta kindel põhimees, siis Legias tuleb mängu tihti ka pingilt alustada. Seni pole poolakad pidanud temas siiski pettuma. Kuigi nii Euroopa Liigas kui ka Poola meistriliigas annavad kaitsjad ründajatele vähe aega palliga tegutseda, on Ojamaa suutnud tuua Legia mängupilti teravust. See pole märkamata jäänud ka Poola meistriliigas, mille kuu sümboolsesse koosseisu ta septembris valiti.

SUURE SÜDAMEGA MEES Matti Hiukka, Rovaniemi Palloseura endine peatreener „Henri“, nagu me teda kutsusime, meeldis meie meeskonnale väga. Kuigi ta polnud ka ise mingi vanake, arvestas ta meie nooremate mängijatega nii trennis kui ka mängudel. Juba esimesed trennid näitasid, et tegu on tõelise professionaaliga, ta oli ettevõtlik ning lisas harjutuskordadesse meisterlikkust. Henrikut järgiti ja ta oli noormängijatele heaks eeskujuks, kui julgustas neid isegi pärast halbu esitusi. Selline mõõdupuu oli meie noortele tähtis, et

Ära lase riietusel piirata oma ambitsioone! Püüa saavutada maksimum ilmast ja oma sportlikust vormist hoolimata. Anna endast parim!

osata endale tulevikuks eesmärke seada. Henrik oli alati treeningul varakult kohal ning läbis oma isikliku harjutuskava veel enne meeskonna oma. Matšidel pidin teda kasutama nii ääres kui ka tipuründajana, sest meie mängijamaterjal oli sel ajal õhuke. Oleksin tahtnud teda kasutada rohkem tipus, et ta saaks enam viimistleda rünnakute lõpetamist, kuid meie ressursid kahjuks ei võimaldanud seda. Igatahes jättis ta Rovaniemis endast suurepärase mälestuse – nii mulle, meeskonnakaaslastele kui ka klubile. Henrik on tore mees suure südame ja suhtumisega.

käsipall Vaevalt võib Kehrast leida inimest, kes poleks kuulnud midagi käsipallist ja kehralaste silmapaistvatest saavutustest sellel spordialal.

E N I L E õ T – A R KEH S U K S E K I L L A P I S Kä

ehras on käsipalli mängitud enam kui 50 aastat, ent suur edulugu sai alguse 1991. aastal, kui praegune Eesti käsipallikoondise peatreener Jüri Lepp asutas spordiklubi Kehra Käsipall. Sellest ajast alates on Kehra esindusmeeskond kuulunud Eesti meistriliiga tippu ning jõudnud Eesti meistrivõistlustel alati esikolmikusse. 20. jaanuaril 1992. aastal loodud esindusklubi HC Kehra on tulnud meeste arvestuses kümme korda Eesti meistriks (hooaegadel: 1992/1993, 93/94,94/95, 95/96, 98/99, 2002/2003, 03/04, 05/06, 08/09, 11/12) ning 8 korda karikavõitjaks (aastatel 1995, 98, 2001, 03, 04, 05, 08, 11). Samuti on HC Kehra olnud võidukas rahvusvahelisel tasandil, sest karikakapis on lausa kolm Balti Liiga meistritiitlit (2006, 2011 ja 2012). Erinevatel Euro Cupi sarjadel on HC Kehra osalenud viimased 15 aastat. Edukas klubi on läbi aegade olnud suurepäraseks hüppelauaks mängijatele siirdumiseks välisklubidesse. Kehra esindusklubist on välisklubidesse läinud kõige enam mängijad Baltikumist, näiteks Kaupo Palmar (Rootsi/Saksamaa), Urmas Kütt (Saksamaa), Roald Karotom (Rootsi/Šveits/Venemaa), Indrek Lillsoo (Soome) ja Ravo Voosalu (Taani). Viimati läksid klubist Eesti koondise väravavaht Marius Aleksejev (Soome/Šveits), Risto Lepp (Hispaania/ Saksamaa/Luksemburg), Martin Johannson (Kreeka/Rumeenia) ja Armi Pärt (Türgi). HC Kehra käsipalliklubil on tänase seisuga ametlikult u 300 liiget. Sinna kuulub loomulikult meistriliiga meeskond HC Kehra, aga ka esiliiga meeskond HC Kehra/Viacon ning erinevas vanuseklassis tüdrukuid ja poisse. Sel aastal käib Kehras käsipalli treeningu-

tel umbes 200 last, mis on väga suur number, võrreldes Kehra linna pigem tagasihoidliku rahvaarvuga (ligemale 3000). Treeningrühmi on koguni üheksa ning kõige nooremad on 5–6aastased pallurid. Iseäranis meeldiv on, et viimastel aastatel on n-ö jalad alla saanud ka tüdrukute käsipall. Tüdrukute rühmi on tänase seisuga kolm. Võib tõdeda, et HC Kehra edu aluseks on olnud toetumine oma noortegruppidele. Järjepidev töö võimaldab edutada noori asteastmelt kõrgemal tasemel mängima. Klubi treeneritena tegutsevad nii endised kui ka praegused mängijad. HC Kehra treeneritena on töötanud või töötavad praegugi Indrek Lillsoo, Olev Eensalu, Jaan Kauge, Eduard Makejev, Evi Lind, Maire Normak, Piret Urmet, Kaupo Liiva jt. Sel hooajal osaleb HC Kehra traditsiooniliselt Balti liigas (kokku 8 parimat meeskonda Baltikumist, Soomest ja Valgevenest), Eesti meistriliigas ja karikavõistlustel.

Mis on eesmärgid? Laiemalt võttes on HC Kehra käsipalliklubi eesmärk arendada Anija vallas käsipalli ja sporti üldisemalt ning kaasata võimalikult palju inimesi. Klubi juhtkond on muutunud professionaalsemaks ning tööd klubi, fännide ja mängijatega tehakse süstemaatiliselt ja järjepidevalt.

publikule võitude ja hea mänguga rõõmu valmistada.

Muutused meeskonnas: kes lahkus, kes tuli juurde, kes on treenerid?

Võrreldes eelmise hooajaga on meeskonna koosseisus toimunud paar olulist muudatust. Kehra kasvandik, 205sentimeetrine joonemängija Armi Pärt sõlmis lepingu Türgi valitseva meistri Besiktas JK-ga, kes osales sel hooajal käsipalli kõige tugevama sarja, Meistrite Liiga kvalifikatsioonis, kus napilt siiski edasi ei pääsenud. Pärdi asemele võeti üle pika aja HC Kehrasse mängima võõrleegionär, 23aastane ukrainlane Viktor Skrypak. Paar hooaega klubis mänginud paremäär Jorma Käsperit asendab nüüd endine HC Viimsi mängumootor, välkkiire Jürgen Rooba. Teisele äärele on lisandunud Arukülast noormängija Mihkel-Matteus Luik, kes on hooaja alguses meeldivalt üllatanud ning võitnud treeneri usalduse. Peatreener on Eesti käsipallilegend Jüri Lepp ning abitreener Indrek Lillsoo

Meeskonna staarid Selle hooaja meeskonna tugitaladeks on kindlasti Uku-Tanel Laast ja Mikola Naum, kellest on kasvanud meeskonna tõelised liidrid. Nendele kahele peab mängus rasketel

tuua taas koju al aj o o h el ll se n o k Eesmär ti karikavõit. es E g in n el it ti ri st ei m Eesti

HC Kehra konkreetsem eesmärk on sellel hooajal tuua taas koju Eesti meistritiitel ning Eesti karikavõit. Balti liigas on kindlasti eesmärgiks saada finaalturniirile ehk nelja parima sekka ning põhiturniiril oma kodu-

hetkedel toetuma. Lisaks võib mehetegusid loota ka kõige uuematelt – hirmkõva füüsisega paremäärelt Jürgen Roobalt ja vasakäärelt Mihkel-Matteus Luigelt. Esile võib tuua ka Eesti koondislasi Marko Slastinovskit ning HC Kehra kaptenit Kaupo Liivat. 111

võrkpall

I R E V L E S I L L A P K R Õ V D I G R Ä M S E E D E R SUU Enam kui kümme aastat tegutsenud võrkpalliklubil Tallinna Selver on selged eesmärgid: • kasvada suurimaks võrkpalliklubiks Eestis, • laiendada jõuliselt võrkpalli kandepinda, • luua võrkpallurite jaoks tugev stardiplatvorm maailma võrkpalli tippu. Tallinna Selver on klubi, mis ei koosne ainult mängijatest ja treeneritest. Ühtsesse meeskonda kuuluvad ka sponsorid, partnerid, fännid, lapsevanemad, klubi töötajad ja juhtkond, moodustades nii ühise ja sportliku pere. Klubitöö peamiseks märksõnaks on kvaliteet. Teadagi, kvaliteet pole kunagi juhuslik. See on tulem kõrgest eesmärgist, siirast pingutusest, arukalt seatud sihist ja suurepärasest teostusest. Kõik peab olema paigas. Tallinna Selveri võrkpalliklubi treeningutel osaleb tänase seisuga ligikaudu 450 noort. Alanud hooajal toimuvad Selveri noorte võrkpallitreeningud pea üle kogu Tallinna: Kesklinnas, Mustamäel, Haaberstis, Pirital ja Kristiines. Klubi järelkasvu heaks näiteks on esimene päris oma kasvandik Oliver Orav, kes on sellest hooajast täieõiguslik esindusmeeskonna liige. Loomulikult teevad Selveri klubi noortetreenerid kõik selleks, et neid päris oma kasvandikke sirguks esindusmeeskonna tasemele mängima veelgi. Muide, alates sellest hooajast mängib Selveri klubi noorte võistkond Selver Kikas ka meeste esiliigas. 112

Esindusmeeskond Selver Tallinn osaleb 2013/2014. hooajal Eesti-Läti ühisliigas, Eesti meistrivõistlustel, Eesti karikavõistlustel ning Euroopa CEV karikasarjas. Eelmisel aastal võideti juba seitsmes Eesti meistritiitel, mis on vägev saavutus. Ka sel hooajal üritatakse hoida sarnast taset ning antakse endast parim, et vähemalt

Klubitöö peamiseks märksõnaks on kvaliteet. üks kolmest n-ö suurest tiitlist tuleks Selveri klubi auhinnakappi. See on raske, kuna esindusmeeskond on võrreldes eelmise aastaga tublisti noorenenud. Saksamaale siirdusid mängima Andri Aganits ning Martti Juhkami. Profisportlase ameti vahetas treeneriameti vastu pikka aega libero kohta täitnud Asko Esna. Aastaid meeskonna kapteniks olnud Argo Meresaar jätkab mängijakarjääri Tartus. Olenemata nimekate mängijate lahkumisest, on Selveri klubis siiski terve hulk noori mängijaid, kes on oodanud oma võimalust, tõestamaks end suures mängus. Rõõm on taas näha meeskonnas Martti Rosenblatti, kes on sel hooajal võtnud kan-

da ka võistkonna kapteni vastutusrikka ülesande. Kindlasti annab palju juurde Kristjan Õuekallase jätkamine Selveris, libero positsioonil olev 17aastane noormängija Johan Vahter ning välismängija, Moldovast pärit Dmitri Tucovi, kelle lõunamaine temperament on nii mõnigi kord mängule hoopis uue hoo andnud. Selveri klubi võistkondi on treenima palgatud oma ala vaieldamatud tipud. Esindusmeeskonda juhendab Eesti rahvuskoondise peatreener Avo Keel, abiks Raul Reiter. Noori treenivad nimekad võrkpallitreenerid Laos Luukas, Peeter Vahtra, Rainer Vassiljev, Janis Sirelpuu, Rando Ringmets, Sten Esna, Marko Vantsi jt.

S T RIK E

A N Y W HERE

WAVE LIGHTNING RX2MID MUUDAB MÄNGU

DYNAMOTION F I T. Dünaamiline pealismaterjalide süsteem toetab jalga kogu liigutuse vältel.

DYNAMOTION GROOVE.

P A R A L L EL WAV E.

Sooned jalatsi päkaosas parandavad painduvust, stabiilsust ning haakumist põrandaga.

Unikaalne „laine“ tehnoloogia tagab põrutuskindluse ja stabiilsuse.

mizuno.com

ujumine

AURA VEEKESKUS – PARIM SPORTLIK MEELELAHUTUS

Tartus asuv Aura veekeskus on parim koht lõõgastavaks ja sportlikuks vaba aja veetmiseks. Aura Keskuse suur väärtus seisneb selles, et lisaks sportimisvõimalustele saab siin nii tööväsimusest ja argipäevamuredest taastuda kui ka lihtsalt lõõgastuda ning ennast sõprade seltsis mõnusalt tunda.

oodsas ujulakompleksis on rahvusvahelistele nõuetele vastav bassein mõõtmetega 25 x 50 m ja lastebassein mõõtmetega 8 x 25 m. Eesti suurim bassein on mõeldud tervisesportlastele, ujumissportlastele ja vesivõimlejatele. Jooksmist, hüppamist, maadlust või jõusaali ei kannata nõrgem süda välja, ujumist aga küll. Vees on inimene kergem ja ujudes ollakse mugavas horisontaalasendis. Vees pole karta liigeste ega lihaste vigastusi ning seda, et põrutuste tulemusena saaks kannatada siseelundkond või pea. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitatav oleks kaks korda, optimaalne aga kolm korda nädalas ujumas käia. Samuti on ujumine soovitatav taastumisprotseduur teiste spordialade harrastajatele, sealhulgas tippsportlastele. Ujumistrenn on lõbus ja ka kasulik spordiala, selle abil saab tugevdada lihaseid, parandada liikuvust ja suurendada organismi üldist vastupanuvõimet. Laste ja täiskasvanute ujumiskursused algavad vette- ja väljahingamise, veepinnal püsimise ning vees liuglemise õppimisega. Seejärel liigutakse ujumisstiilide õppimise juurde, näiteks omandatakse oskusi krooli ja selili ujumises ning sukeldumises. Kursustel osalejad saavad lisaks heale füüsilisele vormile ka vajaliku oskuse, mis võib tulevikus olla elupäästjaks. Lisaks ujumise algõpetuse kursustele pakub Aura Keskus ka erinevaid vesiaeroobi114

katreeninguid, mille kirjeldusi ja ajakava on võimalik vaadata Aura kodulehelt www.aurakeskus.ee. Ujumine vanusepiire ei tunne ja seetõttu on Aura treeningplaanis võimalusi igaühele: nii beebidele, noortele, täiskasvanutele, rasedatele kui ka eakatele. Vesiaeroobikatundides on võimalik muusika saatel treenida ja masseerida kõiki lihasgruppe. Ühe trenni pikkus on 45 minutit, sisaldades soojendust, aeroobset treeningut ja venitusharjutusi. Aura klientidelt on palju kiidusõnu saanud vesiaeroobika treenerid. Täiskasvanute ja eakate seas on Aura treeningud populaarsed, kuna vees treenimine vähendab stressi ja on kasulik südame- ja vereringkon-

Veepargi tõmbe-ks numbriks on ka. hoogsat liutoru

parki kuuluvad veel saun ja kohvik ning suveperioodil päikeseterrass. Terviseklubi pakub täiskasvanutele lõõgastavat puhkust mõnusas miljöös – mullivannid, auru-, aroomi- ja leilisaunad. Klientide rõõmuks lisandus sügisel terviseklubi teenuste hulka veel 60-kraadine sanaariumisaun, köetavad lamamistoolid vaatega Emajõele ja kneipp-bassein.

10 PÕHJUST, MIKS UJUMINE ON KASULIK: -

na haiguste korral. Uued treenijad on Aura Keskusesse alati teretulnud. Veepargi tõmbenumbriks on kaks hoogsat liutoru pikkusega 55 m ja 38 m. Veepargis saab kätt harjutada korvpallis ning jõudu katsuda veekahuri all. Põnevust loovad veekardinad, mille taga on koopad istepinkide ja veemassaažiga, purskkaev, langev veejuga, vastuvoolu ujumine ning mullivannid. Pisemategi unistused täituvad väikestel liumägedel liueldes, lastebasseinis sulistades ning lõbusate veemänguasjadega mängides. Vee-

aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani kujundab rühti, tugevdab lihaseid, suurendab organismi üldist vastupidavust arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid parandab liikuvust, verevarustust ja hingamist aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam kergete vigastuste korral (põrutused, liigesevigastused, lihasvalu) on ujumisel positiivne mõju kasulik toime liigestele, radikuliidile, seljavaludele, sest veel on masseeriv toime. ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem

ujumine

MAAILMAKUULUS

ARENA

Arena on tegelenud ujumisriiete ja tarvikute arenduse ning tootmisega juba alates 1970. aastast. Ettevõtmise algatajaks oli Adidase asutaja poeg Horst Dassler.

simene ülemaailmselt kuulus Arenas ujuja oli Mark Spitz, tänu kellele sai alguse Arena ujumisriiete tuntus. Tänaseks kuuluvad Arena eliitvõistkondade hulka 21 riigi ujumiskoondised, (sealhulgas ka Eesti, Läti, Leedu) ning 2013. aastal sõlmiti esindusleping ka USA koondisega. Viimasel ujumise MM-il Barcelonas võideti Arena ujumisriietes 23

Arena tooteid on arendatud juba 45 aastat. Tänaseks on kaubandusvõrgust võimalik soetada sobilik ja mugav ujumisvarustus igale pereliikmele. Laias valikus ja hinnaklassis on saadaval nii ujumisriideid, prille, mütse, plätusid, rätikuid kui ka muud basseinis tarvilikku. Sportlandi müüjad oskavad siin otsustamist

ntumad kandjad ”Eestis on Arena tu ordi eliit.” p ss u tl is võ u g ko u g peaae kulda, 24 hõbedat ja 20 pronksi, millega oldi tootjate hulgas võidetud medalite arvult liidripositsioonil. Eestis on Arena tuntumad kandjad peaaegu kogu võistlusspordi eliit, teiste hulgas Triin ja Martti Aljand, Jane Trepp, Indrek Sei ja teised. Meie viimaste aegade parim ujuja Triin Aljand ujus Arenas 15 aastat, võitis Euroopa meistrivõistlustelt kokku 5 medalit ja on Eestis kaks korda valitud aasta parimaks sportlaseks. Käesoleval aastal lõpetas Triin Aljand oma tippsportlase karjääri. Triinu vend Martti Aljand on võitnud Arenas Euroopa meistrivõistlustelt kokku 3 medalit ning tema jätkab oma sportlaskarjääri. 116

lihtsamaks teha ning laiast valikust õige leidmiseks professionaalset nõu anda. Eestis saab basseinis ujuda ligikaudu 120 kohas. Neid on nii spordikompleksides, spaades kui ka koolides ja lasteaedades. Paljudes suuremates ujulates on juba käimas täiskasvanute ujumiskursused, mis koguvad üha rohkem populaarsust. Tulevikus on võimalik Sportlandi poodidest Arena tooteid ostes saada boonusena sooduskuponge, mis annavad võimaluse erinevate veekeskuste kasutamiseks.

NÜÜD MÜÜGIL SPORTLANDIS

KANGE REISIMEES

TEET MARGNA „Kõlab küll veidi ebahuvitavalt, aga neilt pikkadelt reisidelt koju jõudes olen väga selgelt tundud, et Eesti on elamiseks ikka pagana hea paik. Peaksime olema tänulikud, et oleme siia maailmanurka sündinud,“ tunnistab Teet Margna, menukate reisisaadete „Kaks kanget…“ üks vedajatest.

lgem päris ausad, kahe kange sõbra – Teet Margna ja Kristjan Jõekalda – emotsionaalsed telesaated reisidest põnevasse Lõuna-Ameerikasse, läbi kogu hämmastava Venemaa ja ümber tundekireva India on küll suurepärased, aga ka üksjagu kadedust tekitavad. Näed, mehed on osanud oma elu kenasti sättida, seiklevad huvitavates paikades, kuhu muidu ehk ei sattuks, uurivad võõraid kultuure ning kõigest sellest valmib justkui mängeldes särtsakas saade. Töö ja puhkus koos, mis saaks olla parem? „Tegelikult on nii, et minule meeldib reisimine ja maailmaavastamine väga, aga Kristjanile meeldib see selgelt vähem,“ alustab Margna selgitamist. „See tähendab, kui ma enda puhul saan tõesti öelda, et meeldiv on ühendatud kasulikuga, siis Kristjanile on iga selline reisile minek või reisisaate tegemine reaalselt karm pingutus. Tema ei naudi neid reise.“ Kõlab üllatavalt. Tähendab, see polegi osav rollijaotus? Saateid vaadates on jäänud mulje, et mehed on jaganud rollid teadlikult nii, nagu kuulsas multifilmis „Oh ja Ah matkal“, mäletate? 118

Margna on elurõõmus ja optimistlik reisisell Ah ning Jõekalda torisema kippuv Oh. Aga kui kaamera kinni läheb, siis… „Ei, see pole sugugi nii. Need pole mängitud rollid, vaid nii ongi,“ kinnitab Margna veel kord. „Ja kuigi vaatajatel võib tõesti olla pisut kade meel, et mehed reisivad mõnusalt ja teevad mängeldes reisisaadet, siis ka see on pigem ekslik arvamine. See on siiski paraku 110% tööd ja puhkusereisiks seda mitte mingit otsa pidi pidada ei saa.“ Margna sõnul tuleb tavaliselt pikkadel võttepäevadel hullumeelse tempoga ühest võttepaigast teise kapata, mistõttu jääb sageli kripeldama, et kiirkorras on läbi lipatud mõnest erilise atmosfääriga tõesti kaunist kohast, kus tegelikult tahaks pikemalt hetke nautida. Reisiplaanid teeb tavaliselt Teet. Miks need reisid seni Lõuna-Ameerikasse, Venemaale ja Indiasse on sattunud, on ehk juhus. „Selge see, et pole tahtnud valida liiga lihtsat, liiga mugavat reisisihti. Eesmärk on olnud see, et tuleb tulla mugavustsoonist, oma mõnusast euroremonditud korterist välja ja panna ennast ka natuke keerukamatesse olukordadesse,“ selgitab Margna. „Eriti Kristjanile on see miski tõsisemat laadi katsumus. Aga samas

võivad need katsumused ja üleelamised pakkuda saate jaoks huvitavat materjali.“ Aga millised on need paigad, kus Margna tahtnuks olla pikemalt, kuhu ta võimaluse korral tagasi läheks? „Vaat seda on hoobilt muidugi raske öelda. Aga Venemaal Baikali ääres või Kamtšatka poolsaarel oleks tahtnud kauem olla. Mitte ainult kauem, vaid ka omapäi. Lõuna-Ameerikasse Ecuadori tahaks kunagi kindlasti veel kord minna,“ loetleb Margna. Aga äärmuslik ja eksootiline India? Indiaga on Margnal selline lugu, et ega talle tegelikult see riik ja paik väga ei meeldi. Kunagi, 2005. aastal, ronis talle pähe mõte, et tuleb minna Indiasse, et ise kogeda, mis koht see selline on, kuhu kõik kipuvad oma sisemist rahu otsima. „Olin kuulnud lugusid, kuidas inimesed elavad miskite gurude juures, söövad taimetoitu ja õpivad oma väärtushinnanguid ümber hindama. Mõtlesin, et tahan seda kogeda,“ jutustab Margna. Läkski, aga ei leidnud sealt mitte midagi sarnastki, mida otsis. „Ma ei leidnud üles neid põnevaid kohti ega ka inimesi, kes mulle mingit õpetust või teistsugust maailmavaadet võiksid sisendada. See toonane reis kujunes

reis tuleb tulla et e, se d u ln o n o k är ”Eesm mõnusast euro-nast a m o t, is n o so st u av g mu na en erist välja ja panrd remonditud kortka oluko adesse.” se es at m u er ke ke u ka nat

pigem masohhistlikuks kannatamiseks.“ Ei avastanud ta India imepärasemaid külgi ka viimase reisi ajal, mil koos Jõekaldaga seal kõigi televaatajate rõõmuks saadet sai tehtud. „No nüüd polnud ka aega. Pigem oli see India reis ikka üks tohutu katsumus, mida oli saate jaoks lihtsalt põnev veel kord läbi elada.“ Siiski, kui mõelda, kas Indias on mõni paik, kuhu vaatamata kõigele tahaks tagasi minna, siis Margna sõnul oleks see Varanasi. Gangese kallastel asuv pühalinn, kus vaatamata kirjeldamatule räpasusele ning väljakannatamatult rohkele rahvahulgale hõljub õhus miski püha hingus. „Ses linnas on midagi väga erilist, seda tuleb tunnistada,“ ütleb Margna.

Üks asi veel. Kas Margna ja Jõekalda, kes tunnevad teineteist ju ülikoolist saati, on paarikümne aasta jooksul teinud koos rohkelt telesaateid, pole neil pikkadel reisidel tülli keeranud? Säärased pikad ja ekstreemsetes oludes kulgevad reisid panevad tihti ka tugevaimad sõbrasuhted proovile. „Tegelikult tuleb tunnistada, et nii Venemaal kui ka Lõuna-Ameerikas oli päevi, mil me omavahel põhimõtteliselt ei suhelnudki. Tõsi, kaamera ees võtsime enda kokku ja rääkisime oma jutud ära, aga muidu ei suhelnud. Eks nii ühel kui teisel oli põhjust teise peale solvunud olla,“ meenutab Margna. „Aga eks sellistel hetkedel on erakordselt oluline oskus suruda omaenda suur ego alla ja võtta asja professionaalselt ning proovida need rasked momendid unustada. Aga ei saa öelda, et neid hetki pole olnud.“ Margna tunnistab, et „Kaks kanget…“ on tema jaoks kõige hingelähedasem saade, mis ta seni teinud on. Kõik need maad ja paigad, kus käidud ja saadet tehtud, on teda ennast

LAI VALIK SPEEDO UJUMISE TREENINGVARUSTUST

MÜÜGIL ÜLEMISTE JA ZEPPELINI SPORTLANDIS

väga huvitanud. Hea kamraad Kristjan on pärast iga reisi lõppu öelnud, et see on viimane kord ja rohkem ta kuhugi minna ei taha. Kuid Margna loodab, et aeg teeb siiski oma töö, halvemad mälestused ununevad, paremad jäävad. Kunagi on ühine kahe kange mehe järjekordne rännak taas täitsa võimalik. Aga kuhu, kui see saladus pole? Margna sõnul on nii nende kui ka ilmselt televaatajate jaoks ammendanud reisid riikidesse, kus saab lõputult rääkida kohanemisraskustest, kannatustest, katsumustest… „Mulle tundub, et kui peaks tulema veel üks reis, siis vast sellesse jälge me enam ei astu. Äkki võiks järgmine kord olla meie reisisihiks näiteks USA või Austraalia? Kohad, mis on ju väga värvikad ja eksootilised ning üldse mitte igavad,“ kergitab Margna jutu lõpetuseks kahe kange reisimehe võimalikelt tulevikuplaanidelt saladuseloori. Saab siis näha.

- FOTOD ERAKOGU A L RANNE (EESTI EKSPRESS) AUL TEKST RAU

– D U L O O V E IN A L D A N TRIKIVEN ID R A A T S U IK V E L U T A T A M E KAHTL MXi sõitjad, vennad rimad BM Saage tuttavaks, need on Eesti pa eeles ja hoidke m ed m ni ed ne e ag Pid l. oo ev in Andres ja Martti La ikus poleks need kaks lev itu läh i ku e, im ll kü s ek Ol al. pe neil silm ning ajalehtede id ar ta as rg nu di or sp e ist ud leu te trikiratturit te tähtedega. spordiküljed ei kirjutaks neist suur

ndres on 23- ja noorem vend Martti 14-aastane. Mõlemad vennad on omaealiste seas nii Eesti kui ka Soome meistrid. Tartu kutid, aga elavad praegu mõlemad Soomes, sest seal on paremad võimalused harjutada. Kui mõne meistrimehe kohta öeldakse, et tal on kuldsed käed, siis vendade Lainevoolude puhul võiks naljaga pooleks öelda, et neil on kuldsed jalad. Kohtume vendadega tuntud kaubamärki Vans vahendava firma office`is. Vans on nende sponsor. Et oleks päris selge, küsin igaks juhuks üle – te olete BMXi n-ö tänavasõidus Eesti parimad? Andres: Nii võib vist väita küll. Ja vennas on parim juunioride seas.

122

sõitma hakata. Aga need võistlused, kus osalesin, tulid kenasti välja. Mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis ja…

Ja kui ei sõida, siis tuunid ratast, vahetad juppe? A: Eks korras peab ratast ikka hoidma.

Just tahtsingi küsida, et kui sageli mujal võistlemas käite? A: No nii palju kui võimalik ikka. Sel aastal käisin Lätis, Poolas, Soomes… Martti: Ma pole tänavu mujal võistelnud, ainult Soomes ja Eestis.

Inimesed, kellega te tavaliselt iga päev läbi käite, on samuti ennekõike BMXi kutid? M: No neil on üldiselt sarnane tegevus, seda küll. A: Just, sarnane.

Kas see, millega te tegelete, on ikka sport? A: Hea küsimus. Pigem vist elustiil. M: Ma arvan ka nii, et on elustiil. A: Aga samas eks see ole sport ka.

Olen vahel jälginud, kuis mõni trikirattamees Vabaduse platsil mõnd trikki timmib. Kümneid kordi proovib, kümneid kordi kukub…, kuni lõpuks õnnestub. Selles ongi kogu asja mõnu, harjutada mingit ilmvõimatut trikki nii kaua, kuni lõpuks õnnestub? A: Selles on muidugi oma võlu.

Kui palju on Eestis üldse neid võistlusi, milles parimaid selgitatakse? A: Umbes kümme võistlust aastas.

Kas teie jaoks on tähtsam võistlemine või pigem igapäevane trikkide kallal nikerdamine? A: Mõlemad. Võistlustega on ju nii, et paljud sõidavad muidu väga vingelt, aga võistlustel tuleb närv sisse ja trikkidest ei tule midagi välja. Võistluskogemus annab palju juurde.

Ja te panete kõik siinsed võistlused, nagu öeldakse, lõdva randmega kinni? A: Eks tuleb ikka tublisti pingutada, kui tahad võita. Ja ega alati ei õnnestu, mõnel teisel läheb paremini. Täitsa oleneb. Näiteks sel aastal segas mind vigastus. Alles suvel sain

Aga üldiselt oletegi ratta seljas iga päev ja päev otsa? A: Umbes nii jah. Aga eks ta oleneb asjaoludest. Suvel läheb sageli päev nii, et hommikul istud ratta selga ja koju jõuad hilisel öötunnil. Aga sügisel, kui üle päeva sajab, ei sõida nii palju.

Ja kui see veel võistlusel õnnestub, siis on kaif seda suurem? A: Muidugi. Ja eriliselt vinge on siis, kui teed võistlustel midagi, mida seni kunagi pole teinud. Oot, on see ka mõeldav? A: On-on. Võistlustel ongi see mõnus, et rahvas kütab üles, sa võtad end kokku ja proovid teha midagi sellist, mida seni pole isegi proovinud. Vahel joppab, vahel läheb muidugi untsu.

ekstreem

Ja kui tihti sa näed võistlustel sellist trikki, mida varem pole näinud? A: Väga tihti, kui aus olla. Põhimõtteliselt kõige hullemad trikid tehaksegi võistlustel. Alati see muidugi ei õnnestu. See tähendab, et võistlustel näeb kõvasti kukkumisi? A: Eks tuleb ette. Mul on jäänudki mulje, et trikiratturid peavad olema tehtud mingist muust materjalist kui tavalised inimesed. Vahel, kui mõne trikiratturi kukkumist näen, hakkab mul endal valus, aga te panete mõnusalt edasi. A: Kõrvalt ongi teinekord palju valusam vaadata. Mul on ka nii, et teiste kukkumist on valusam vaadata, kui endal kukkudes. Muide, kas te olete end maailma parimatega võrrelda saanud, kui kaugel te taseme poolest tipust olete? Kas see, mis Eestis teete, on väike omaette pusimine või enam-vähem sama mis mujalgi? A: Kindlasti oleks me tase kõvasti-kõvasti parem, kui Eestis oleksid paremad harjutamise võimalused. Aga see pole samas mingi omaette pusimine. Eestis on tase kõva. Kevadel toimuv Simple Session on maailmatasemel võistlus, kõik võistlejad on maailma tipptegijad.

Ja te olete sel võistlusel täitsa pildis? A: Oleme.

M: Mina alustasin Andrest jälgides. Nagu öeldakse, käisin vanema venna jälgedes.

Sa oled mitut puhku rääkinud tingimustest – teie ala saaks kõvasti hoogu juurde, kui ehitada meilgi üks korralik suur bmxi- ja rulapark, kus sõita? A: Täiesti.

Aga mõne muu n-ö klassikalise alaga te enne ei tegelenud? M: Ma mängisin jalgpalli. A: Mina ka, aga hästi vähe. Päris pikalt käisin poksis, kuni see hakkas mingil hetkel rattasõitu segama.

Huvitav, mille taga selle ehitamine seisab? A: No arvatavasti raha.

kõige ”Põhimõtteliseltte aksegi hullemad trikid hAn dres võistlustel.”

Kuulge, tavaliselt lapsevanemad saadavad oma lapsed kuhugi traditsioonilisema ala trenni – jalgpalli või kergejõustikusse või kuhu iganes. BMXist ei tea nad tavaliselt midagi. Kuidas teie ikkagi selle ala juurde sattusite? A: Mul sõber tegeles triki-rulluisutamisega, käisin temaga kaasas, hakkasin ise samuti uiskudega sõitma. Kolm aastat sõitsin. Aga mingil hetkel ei pakkunud see enam pinget. Siis hakkasingi rattaga sõitma. Kusjuures esialgu täiesti tavalise mägirattaga, mida sai kõvasti lõhutud. 15. sünnipäeval ostsin isikliku BMX-ratta, mingi kasutatud suhteliselt kehvas seisus käula. Esialgu ei pidanud seegi eriti vastu, aga nii paar aastat vaikselt jupikaupa remontisin, kuni sellest sai täitsa korralik ratas.

Sul on siis ilmselt eriti kõrge valulävi, nagu poksijatel ikka. Trikirattasõidul on vist isegi hea, kui kukud ja vigastad pisut, aga ei pane eriti tähelegi? A: Ei tea, ei tea, vigastused on ikka vastikud. Eriti vastik on muidugi see, kui vigastus on nii raske, et ei saa pikalt sõita. Ja eks selline vigastus teeb ettevaatlikuks? Nii palju kui enda kogemustest tean, pärast rasket vigastust ei julge enam riskida. A: Ei, ses osas on mul vastupidi. Mida kauem ei saa sõita ega trikke teha, seda suuremaks isu kasvab. 123

ekstreem

Ei mingit hirmu? A: Ainuke hirm on see, et äkki tuleb uus vigastus ja siis ei saa jälle pikka aega teha. M: Vahel võib isegi olla väike hirm. Vähemalt mul oli, kui kord päris tõsiselt kukkusin. Aga siis proovid ja proovid mõnda trikki, kuni teed ära. Siis on hea tunne. Hirm kaob. Muide, kust te need trikid võtate? Vaatate internetist, näiteks Youtube`ist mõne kuulsa tegija trikke ja teete hiljem järele või mõtlete ise välja? A: Eks see ongi umbes nii, et vaatad, kuidas ja mida keegi teeb ja siis proovid seda oma sõitu sobitada. Mõtled midagi lisaks juurde või, kui esialgu on liiga raske, võtad mõne elemendi vähemaks.

124

trikirattaga mõnusalt sõita. Kogu linn on nagu üks suur skate-park. Ja kliima lubab sõita aasta läbi. A: Just. Muide, ma nüüd lähengi sinna. Aga kahjuks ainult kümneks päevaks. Lähen videot tegema. N-ö tavaalade puhul on selge, et eesmärk on näiteks võita olümpial medal. Aga mis eesmärk on sinul? A: Tegelikult võikski olla selline eesmärk, et sõidan, tunnen mõnu ja teenin sellega endale elatist. Et ei peaks hommikul tööle minema. Mida sa, Martti, viie aasta pärast tahaks teha? M: Tahaksin rattaga sõita ja sõpradega olla…

Ja sina, Martti, vaatad venna pealt? M: Eks ka seda. Aga vaatan ka ise netist klippe ja proovin järele teha.

…ja olla viie aasta pärast kõvem tegija kui vanem vend? M: Jah, seda kindlasti.

Olete te mõelnud, mis teist näiteks viie aasta pärast saab? Mis elu elate? A: Mina elan arvatavasti Barcelonas ja sõidan seal ratast.

Aga praegu sa, Andres, vanema ja kogenuma vennana näitad, kuidas võiks mingit trikki teha? A: Ei, nii päris ei ole. Eks Martti tuleb ise toime.

Miks seal? A: Sest Barcelonas on sõitmiseks väga head võimalused, see on ratturite Meka põhimõtteliselt. Kõik tänavad ehitatud selliselt, et saab

No aga kui ta midagi valesti teeb? Kui midagi totaalselt valesti teeb, siis muidugi ütlen. Aga pidevalt näpuga näitamas ei käi. Viimasel ajal on linnapildis ja rampi-

del rohkelt trikitõukerattureid. See tundub olevat popp. Mis te sellest alast või trendist arvate? M: Oleneb. Kui tüübid panevad n-ö hullu, siis on äge vaadata. Aga sellised tüübid, kes keset rampi ees seisavad, ei istu väga. A: On küll tore, et noortel on huvi tegeleda ekstreemspordiga, kuid minu jaoks on nad täielik … Mitte, et mul oleks midagi tõukeratturite vastu. Aga enamjaolt on nad kuskil 7–13-aastased, kes ei pööra üldse tähelepanu kõrval toimuvale, nad satuvad väga tihti ootamatult ette. Usun, et võin öelda kõigi BMX-ratturite eest, et elu ilma tõukeratturiteta oleks palju ilusam. Selline on mu aus vastus. Ok. Aga kus teid ja teie rattatrikke Eestis lähemal ajal näha võib? Kui võistlustest rääkida, siis ma arvan, et kevadel Simple Sessionil kindlasti. *** Arvatakse, et kui neil kahel vennal õnnestuks pääseda kuhugi stabiilselt sooja kliimaga paika, kus oleksid sõitmiseks-harjutamiseks suurepärased rulapargid, näiteks Ameerika läänerannikule, siis oleksid nad üsna varsti üleilmselt tuntud, kõikjale võistlema oodatud trikiratturid.

M端ts 24,95 Pluus 29,95 Jope 249,95

M端ts 19,95 Vest 149,95 Jakk 94,95 T-s辰rk 34,95 P端ksid 59,95 Jalatsid 119,95

Kott 52,95

Retuusid 47,95 Jalatsid 99,95

Dressipluus 94,95

Jope 134,95 Dressipluus 94,95 Püksid 74,95 Saapad 109,95

Jalatsid 94,95

STIILSELT SÜGISESSE! T-särk 34,95

Dressipluus 64,95.-

LINNATÄNAVALE LOODUD!

Müts 29,95 Jope 99,95 Kampsun 69,95 Retuusid 39,95 Saapad 129,95

Kott 49,95

Saapad 129,95

Jalatsid 89,95

Jalatsid 99,95 Vest 84,95 Dressipluus 64,95 Dressip端ksid 39,95 Jalatsid 59,95

Dressipluus 64,95

Jalatsid 99,95

meie Kui silmas pidada sportimisvõimaluste lähedust, asub Järve Sportland logistiliselt suurepärases kohas. Suhteliselt lähedal asuvad Nõmme terviserajad, Nõmme ujula, Nõmme spordikompleks, TTÜ spordihoone ja veel mitu hääd sportimispaika, lähedalt mööduvatest kergliiklusteedest rääkimata.

JÄRVE SPORTLANDI MÕNUS TIIM

ärve Sportlandi juhataja Kert Rang ütleb, et nende poes saavad rahuldatud kõige erinevamate klientide soovid. „Siit saavad vabaaja- ja trenniriided selga ning jalatsid jalga nii mehed, naised kui ka lapsed. Järve sportlandist saab suveperioodil ratta ja talveperioodil suusad, matkahooajal telgid ja kõik muu vajaliku.“ Olgu öeldud, et Järve Sportlandis on suur valik häid trenažööre, lauatenniselaudu, vibutarvikuid ja palju muud, mida üks tõsine või ka mitte nii tõsine spordihuviline võib soovida. Brändikorv on Järve Sportlandis väga suur. Koguseliselt on poes enim Nike tooteid, samuti on hea valik jooksuriideid ja -jalatseid Mizunolt, Adidaselt ja North Bendilt. Vabaajariiete ja -jalatsite osas on Järve Sportlandis eraldi shop-in-shop-laadne Timberlandi nurk, mis muudab meie poe teiste Sportlandi poodidega võrreldes eriliseks. Kogu nurga kontseptsioon on sarnane Timberlandi esinduskauplusega. „Veel pakume tuntud vabaajajalatsite tootemarke, näiteks Skechersit, Pumat, Converse’i ja Vansi,“ tutvustab Rang. „Eeloleval talveperioodil on meil väga lai valik vabaaja- ja suusariideid. Tootemarkidest on esindatud O’Neill, Roxy, Quiksilver, Protest, Five Seasons, kes kõik pakuvad loomulikult kvaliteetseid ja huvitava disainiga jopesid ja pükse.“ Arvestades Järve Sportlandi suurepärast asukohta spordirajatiste ja -radade lähedal, on mõistetav, et parimad müügiperioodid on ühtlasi tervisespordi kõrgajal – suvel ja talvel. Siis on poe müügitöö täistuuridel ning lisa140

väärtust annab jalgrataste, rulluiskude ja suuskade hoolduspunkt. Järve Sportlandi mõnusas kollektiivis on 13 inimest. „Väga kokkuhoidev ja positiivne tiim, kes alati „kambavaimu” kõrgel hoiab,“ kiidab Rang. Juhataja sõnul üritab Järve Sportlandi tiim lisaks poetööle leida aega ühisteks koosviibimisteks ka vabal ajal.

Sportlandi tublisid, töökaid ja alati positiivse hoiakuga teenindajaid, kelleta minu tööl poleks tähtsust,“ ütleb Rang oma tiimile. „Ma tänan teid: Marget, Ingrid, Karolina, Kirsika, Keiu, Mariliis, Liis, Rommi, Elari, Siim.“ Kert Rang on töötanud Sportlandis kaks aastat, millest poolteist aastat Järve Sportlandi juhatajana. „Töö on selline, nagu üks juhataja töö olema peab: vahel lihtne, vahel raske,

ositiivne tiim, p ja ev id o h u kk ko a „Väg u” kõrgel hoiab.“ m ai av b am „k i at al s ke Poe vanemteenindaja on Mari Rikken, kelleta Järve Sportland ei toimiks nii nagu peab. „Pole kahtlustki, et oma tööd teeb ta suurepäraselt,“ tunnustab poe juhataja. Välispordi sektoris jagab töökorraldusi Outdoor’i juht Heiki Kanistik. Heiki muretseb selle eest, et suvel saaks klient Järve Sportlandist õige ratta koos vajaliku varustusega ning talvel õige suusakomplekti. Lisaks hoolitseb ta ka selle eest, et hoolduspunkt töötaks aasta läbi tõrgeteta. „Loomulikult ei tohi jätta märkimata Järve

vahel pingeline, teinekord lõõgastav. Rutiini ei teki kunagi ning teades, et mul on selja taga supertiim, võtan igast päevast töö juures maksimumi, vahel rohkemgi!“ Rang on kogu teadliku elu tegelnud võrkpalliga. On mänginud isegi ühe hooaja Schenker liigas. Praeguseks on võrkpall jäänud tagaplaanile ning enda füüsilise vormi hoidmiseks sõidab ta ratast, jookseb terviseradadel ning käib võimaluse korral ka suurtel jooksuüritustel. Talvel suusatab ning käib ujulas ja jõusaalis.

uudis FOTOD MALLOR MALMRE

ADIDASE BOOASBTVÕ™ IDUKÄIKU TEHNOLOOGIA JÄTK

s Boost pehmendusuu ud en en lai on is on io kts lle ko Sügis-talv 2013 le. Uue revolutsioonilise te eli ud sim at jal e as id ad le te uu jal mater ar ja sonic jalatsimudelid. ist ad s, io ad ro ize ad id sa lla ta he Boost va

2013

. aasta alguses New Yorgis esmaesitletud Energy Boost jooksujalats on lühikese aja jooksul vallandanud jooksumaailmas revolutsiooni. Innovaatiline ning jooksutööstuses seninägematu energiatagastusega BOOST™ tehnoloogia tõstis saabudes adidase jooksujalatsid täiesti uuele tasemele, millest andsid tunnistust nii ajakirja Runner’s World 2013. aasta parima uue tulija auhind kui ka Tokyo maratoni üldvõit juba esimesel suurvõistlusel, kus Energy Boost jalatsid kasutusele võeti. Nüüd on BOOST™ tehnoloogiaga jooksutoodete valik veelgi suurem ning laienenud on ka toodete värvigamma. Lisaks Energy Boost sarjale, mille meeste- ja naistemudelid on edaspidi saadaval neljas värvikombinat142

sioonis, on BOOST™ pehmendusmaterjal kasutusel nüüd ka adistari ja adizero jooksujalatsite juures. 2015. aastaks asendab adidas aga kõikide oma tippsoorituseks mõeldud jooksujalatsite juures tavapärase EVA pehmendusvahu BOOST™ vahuga. BOOST™ tehnoloogia innovatsioon peitub erilises vahetallas, mis koosneb tuhandetest väikestest energiakapslitest. Unikaalse molekuliehitusega kapslid salvestavad ja vabastavad energiat tõhusamalt igal sammul. Tänu sellele ühendab BOOST™ tehnoloogia endas viimaks nii vetruva pehmuse kui tundlikkuse, mida varem on peetud teineteist välistavaks, pakkudes seeläbi täiesti ainulaadset jooksuelamust. Revolutsiooniline pehmendusmaterjal säilitab oma tippomadused praktiliselt igasugustes ilmastikutingimustes ning ka

sadade jooksukilomeetrite järel. Jalatsi pealis on valmistatud adidas Techfit tehnoloogia abil, mis kasutab äärmiselt vastupidavat ja elastset polüuretaani ning toetab liikumise ajal kogu jalga optimaalselt mugaval viisil. Veniv ja õhku läbi laskev võrkmaterjal istub jalas nagu sokk, samas kui jalatsi ülaosas paiknevad hoolikalt välja töötatud jõuribad toetavad just vajalikke piirkondi ning aitavad vajadusel liikumise ajal jalga stabiliseerida. Uus värvikas Energy Boost kollektsioon ning adistar, adizero ja sonic mudelid on saadaval kõikides hästivarustatud spordikauplustes ja adidase esinduskauplustes. Lisainformatsiooni leiate aadressilt http://www. facebook.com/adidas. Ka Eestis on Boost vahetallaga jooksujalat-

Lily Luik Ekideni Eesti meistrivõistlustel, kus õed Luiged püstitasid uue Eesti rekordi ning võitsid Eesti meistritiitli.

ROMAN FOSTI KOMMENTAAR ADIZERO ADIOS JALATSITELE: “Boost vahetallaga jalatsid on võitnud minu sümpaatia, sest jalats on mõnusalt vetruv. Jalga maha pannes tunnetan paremat löögisummutust ning tänu vetruvusele tõukab see jalga justkui maast uuesti ülesse. Pealismaterjal ei muutu joostes niiskeks, mistõttu ei tule jalgadele ka nii kergesti ville. Sügiseselt märgadel teedel tunnetasin adizero Adiosega väga head haakuvust, mis annab libedaga joostes mõnusa kindlustunde. Soovitan kindlasti Boost vahetallaga jalatseid – näiteks üks paar jooksujalatsite valikust võiks olla Boost“.

Roman Fosti Tallinna Maratonil adizero adios Boostidega.

TEADMISEKS: • BOOST™ vahtmaterjal liidab endas nii vetruva pehmuse kui tundlikkuse, mida varem on peetud teineteist välistavateks soorituseelisteks. • Energiat aitavad ära kasutada vahetallas paikevad energiakapslid, mis salvestavad ja vabastavad energiat nii tõhusalt, et jooksja tunneb erinevust juba jalatsi esmasel jalgapanekul. • Adidase partneri, maailma juhtiva keemiaettevõtte BASF laborites välja töötatud innovaatilise protsessi käigus graanulmaterjal (TPU) sõna otseses mõttes õhatakse ning muundatakse seeläbi väikesteks energiakapsliteks, millest koosneb jalatsi eriline vahetald. • Testimisel äärmuslikel temperatuuridel vahemikus +40 kuni -20 kraadi osutus BOOST™ vahu sooritus äärmiselt stabiilseks ning materjal ei kaotanud oma pehmendavaid omadusi nii, nagu tavapäraselt kasutatav EVA vaht. Samuti säilitab BOOST™ tehnoloogia kogu kasutusea vältel kõik oma parimad omadused paremini kui sarnane EVA vahust vahetald. • Energy Boost toodetes on kasutusel ka muud adidase tehnoloogiad, teiste seas: spetsiaalne tugiraam talla keskosas, mis hoiab jala kindlalt paigal; pikem kannast varbani ulatuv TORSION® süsteem, mis takistab jalga ettepoole nihkumast ning annab suurema stabiilsuse; adiwear alustald, mis vähendab kuluvust talla olulisemates punktides ning pikendab seeläbi jalatsi eluiga; ning spetsiaalne kanna tagaosa, mis optimeerib kanna sobivust ja mugavust jooksu ajal. • Energy Boost sobib miCoach toodetega.

sid saanud sooja vastuvõtu osaliseks ning on eelistatud valik Eesti pikamaa esijooksjate seas. Peamiselt on uusi Boost tehnoloogiaga varustatud adidase jooksujalatseid kasutanud kolmikud Luiged ning käesoleva hooaja parim meesmaratoonar Roman Fosti. Nii Luiged kui Fosti jooksid hooaja viimased võistlused just adizero adios Boostidega. Adizero adios Boostid on ker-

ged võistlusjalatsid, kus Boost pehmendusmaterjali on kasutatud kogu vahetalla ulatuses, mistõttu on kaitseb jalats paremini jooksja jalga põrutuse vastu ning tagab parema energiatagastuse. Olulise täiendused on adizero adios mudelite päkaosas kasutatud Continental materjalist talda, mis tagab märjal (libedad lehed, märg asfalt) oluliselt parema haarduvuse.

Uus värvikas Energy Boost kollektsioon ning adistar, adizero ja sonic mudelid on saadaval kõikides hästivarustatud spordikauplustes ja adidase esinduskauplustes. Lisainformatsiooni leiate aadressilt http://www.facebook.com/adidas. adidas Running Lisainformatsiooni saamiseks adidas Running toodete kohta külastage palun meie veebilehte www.adidas.com/running, lugege meie sotsiaalmeedia uudiseid aadressil www. news.adidas.com või jälgige meie Facebooki-kontot aadressil www.facebook.com/adidasrunning.

143

TÜ ROCK KORVPALLIMEESKONNA KODUMÄNGUD

Sportland on igal TÜ Rock kodumängul tuliselt kaasa elamas. Sportland pakub kõikidele huvilistele väga laia valikut TÜ Rock korvpallimeeskonna tooteid. Hooaja edenedes täieneb fännide ala ja laieneb fännitoodete valik. Täpsem info www.basket.ut.ee

TTÜ KORVPALLIKLUBI KODUMÄNGUD

Sportland on pikendanud koostööd TTÜ Korvpalliklubi ja TTÜ Tantsutüdrukutega. Eesti parimaid tantsutüdrukuid saab Sportlandi vormides näha mitmel TTÜ korvpallimeeskonna kodumängul ja teistelgi üritusel, kus tüdrukud esinevad.

SPORTLAND SOOVITAB FOTOD SPORTLAND TEKST MARGUS REINTAL -

TALLINNA SUUSAMARATON

Taas ootab Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus kõiki suusahuvilisi teisel märtsil Estoloppeti järgmisele etapile 17-ndale Tallinna Suusamaratonile. Võistlus toimub vabatehnikas 40 ja 20 km pikkustel distantsidel.

SPORDIAASTA TÄHED

Aasta pidulikum spordisündmus toimub taas Nokia Kontserdihallis. 27.12 kuulutatakse galakontserdil “Sporditähed 2013” välja selle aasta parimad sportlased, treenerid, meeskonnad ja alaliidud. Kõikidele kutsutud külalistele kingitakse seda spordiaastat kokkuvõttev raamat “Spordiaasta Tähed 2013,” kuhu kohapeal võimalik asjaosalistelt autogramme võtta.

30. VIRU MARATON

Eesti pikamaasuusatajate sarja Estoloppet avaetapp on planeeritud laupäevaks 18.01.2014. Võistluskeskuseks ikka Mõedaku Spordibaas.

RMK KÕRVEMAA SUUSAMARATON

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses toimuv RMK Kõrvemaa Nelikürituse avaetapp RMK Kõrvemaa Suusamaraton toimub piisava lume korral 25 jaanaril 2014.

TV 10 OLÜMPIASTARTI

Koolinoorte võistlussarja 43. hooaeg stardib 07.12 esimese etapiga Võru Spordikeskuses. Sarja järgmised eelvõistlused peetakse maha 2014-aasta esimeses pooles Lasnamäe Kergejõustikuhallis, Tartu Ülikooli Spordihoones ja Rakvere staadionil. Finaal toimub Karksi-Nuia staadionil 11.-12. juunil.

uudised SPEEDO TOETAB EESTI UJUMISE TULEVIKULOOTUSI! Ujumine on läbi aegade olnud Eestis üks edukamaid spordialasid. Neid traditsioone jätkavad TOP-i ujumisklubi kaks andekat ujujat – Tess Grossmann ja Pjotr Degtjarjov. Mõlemad kuuluvad Eesti koondisesse ja tunnevad ennast kõige mugavamalt sprindidistantsidel. Tänavu Kaasanis toimunud suveuniversiaadil lisas Pjotr oma nime Eesti ujumisrekordi omanike hulka, saavutades oma lemmikdistantsil 100 meetri vabaujumises kõrge 8. koha. Mõlemad noored ujujad unistavad aga tulevikus seista olümpiamängude poodiumil ning teevad igapäevast rasket tööd, et ujuda juba Rio de Janeiro olümpial. Speedo alustab Pjotriga kolmandat ja Tessiga teist koostööaastat. Talendid kasutavad igapäevastel treeningutel ja võistlustel Speedo varustust. Heameel on tõdeda, et sama ujumise treeningvarustust on nüüd võimalik osta ka Zeppelini ja Ülemiste Sportlandist. Tessi

lemmiktooteks on spetsiaalne ujumistoru Center Snorkel (müügil Zeppelinis), mis võimaldab ujumistehnikat lihvida pead veest tõstmata. Pjotri asendamatuks treeningvahendiks on ujumislabad BioFUSE Power Paddle (müügil Zeppelinis ja Ülemistes), mis võimaldavad muuta ujumise mitmekesisemaks ja arendada ülekeha võimsust. Kuna ujumises on tehnika väga oluline, siis soovitavad Tess ja Pjotr harrastusujujatel pöörata ujumise õppimisel ja arendamisel suurt tähelepanu tehnikale. Õige tehnika omandamisel tasub kasutada treenerite abi ning kindlasti proovida erinevaid ujumise treeningvahendeid, mis muudavad õppimise tõhusamaks ja vaheldusrikkamaks. Speedo Youtube’i kanalilt – http://www.youtube.com/ user/SpeedoInternational – leiad palju kasulikke videoid ujumistehnika parandamiseks ning ujumise treeningvarustuse kasutamiseks.

SWIX TRIAC 2.0 UUS REVOLUTSIOON SWIXILT!

SPIDERTECH EELLÕIGATUD KINESIOTEIP NÜÜD EESTIS!

Swix Triac 1.0 murdmaakepp on hetkel maailmas kõige parem ja edukam. Uus Swix Triac 2.0 kepp tuleb aga veelgi parem. Kepi kaalu on vähendatud 5%! Üldine jäikus 18% suurem! Tera on 8% vastupidavam! Sama ideaalne pendelkäitumine kui kepil Triac 1.0, käerihm on aga uue kattega. 2012–2013 maailmameistrivõistluste murdmaaradadel võideti 15 kuldmedalt 20-st SWIX TRIAC kepiga. Saadaval Sportlandis.

„SpiderTech eellõigatud kinesioteip peab olema iga sportiva inimese koduapteegis,“ alustab Füsiopark keskuse füsioterapeut ja Eesti parimaid triatleete PRIIT AILT. „Kinesioteipimine tundub ju nii keeruline, sest kohe tekivad küsimused: MIS KUJUGA PEAB OLEMA TEIP JA MIS MOODI SEE SINNA TÄPSELT PANNA? – TEIP ON JU TAVALISELT RULLIS!?“ Lahendus – SpiderTech EELLÕIGATUD kinesioteip! „SpiderTech eellõigatud kinesioteipi on LIHTNE PAIGALDADA JA KASUTADA! Olemas on spetsiaalsed eellõigatud kinesioteibid põlvele, seljale, küünarnukile jt piirkondadele,“ jätkab Ailt õhinal. Tunnustavalt lisab ta, et SpiderTech universaalset X-spider tüüpi kinesioteipi saab kasutada kõikjal. „SpiderTech eellõigatud kinesioteibi saate paigaldada valulisele kohale, kui järgite paigaldusinstruktsiooni kinesioteibi tagaküljel. Peamine, mida tasub SpiderTechi teibi kohta teada, on, et tähis nr 1 tuleb alati panna valutavale kohale, teipi ei tohi paigaldamisel venitada ning seda tuleb peal hoida u 5 päeva. Illustratiivsed kasutusjuhendid on pakendis ja koduleheküljel www.spidretech.com,“ lisab Ailt igaks juhuks, kel endalgi sinine X-spider põlvel välgub. SpiderTech kinesioteipi kasutatakse nii profülaktilisel kui ka tagajärgede likvideerimise eesmärgil.

146

TELLI OPTILISTE KLAASIDEGA BLIZI SPORDIPRILLID! Alates sellest aastast on võimalik tellida maailmas hinnatud BLIZi spordiprille ka optiliste klaasidega. Valikus on kolm populaarsemat mudelit (Pursuit XT, Pace ja Velo), millele on võimalik valida ka klaasi tooni vastavalt vajadusele. Optilisi klaase saab tellida vahemikus –2,5 kuni +2,5 (retsepti alusel). „Blizi optiliste klaasidega prillid aitavad teil nautida oma lemmikspordiala harrastamist ning lihtsustavad igapäevaseid toiminguid,“ kiidab Sportland Eesti AS ostujuht Alvin Kuimet. Blizi optiliste prillide tellimis- ja tarneprotsess on kiire ja lihtne. Lisainfo kõikides suuremates Sportlandi kauplustes.

rists천na

148

VÕIDA OLÜMPIASÄRK! õigesti vastanute vahel loositatkse välja särk Montoni Sotši olümpiakollektsioonist Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga „RISTSÕNA“ hiljemalt 31.12.2013 postiaadressil: Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või e-postiaadressil sportland@sportland.ee

NIMI: TELEFONINUMBER: MEILIAADRESS: POSTIAADRESS:

RISTSÕNA VASTUS:

149

NR 9 / talv 2013

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Võimalik vaid Sotšis Legendaarsed eestlaste suusad ja uisud

GRETE GAIM:

ehk pildikesi taliolümpia pealinnast

i d r o p s e v l a t Eesti u g ä n a n e k a uus j

Ülevaade Eesti olümpiakoondise kandidaatidest

Pafi jaoks on mängimine meelelahutus ja mängimine Pafis peaks olema lõbus. Seetõttu tagame hoolikalt, et kogu mängimine Pafis toimuks turvalistes ja kontrollitud tingimustes ning mängimise negatiivsed tagajärjed oleks piiratud.

OLÜMPIAMÄNGUD

HEA SPORDISÕBER!

10 sisukord 4 8

BLOND SIREEN, ROOSA PÜSS SELJAS. SOTŠI TALIOLÜMPIALE pühendatud erikollektsioon Montonilt. 10 SUUSAD JA UISUD, mis eestlased medalitele aitasid. 14 OLÜMPIAKOONDISE KANDIDAADID. 22 VÕIMALIK VAID SOTŠIS ehk pildikesi taliolümpia pealinnast. 26 OLYBET ehitab spordisõpradele spordibaare. 28 TELES näeb rohkem eestikeelset olümpiat

uba üsna pea algab maailma suurim spordipidu – 7. veebruaril 2014 avatakse Sotši taliolümpiamängud. Iseseisev Eesti riik lähetab oma delegatsiooni taliolümpiale üheksandat korda – enne Teist maailmasõda võistles Eesti koondis 1928. ja 1936. aasta talimängudel. Alates iseeisvuse taastamisest oleme osalenud kõigil kuuel taliolümpial 1992. aasta Albertville´ist 2010. aasta Vancouverini.. Nende ridade kirjutamise aegu on selge, et Sotšis esindab Eestit pea 30 sportlast. Kes täpselt, selgub lõplikult jaanuaris. Igal juhul on kindel, et Sotšis on eestlased võistlustules enamatel aladel kui eelmisel, Vancouveri 2010 taliolümpial. Nii nagu nelja aasta eest, võistlevad meie sportlased ka eeloleval olümpial laskesuusatamises, iluuisutamises, murdmaasuusatamises ja mäesuusatamises. Põlvkond on vahepeal vahetunud suusahüpetes ja kahevõistluses ning meie noored suusahüppajad ja kahevõistlejad on valmis esimesteks olümpiamängudeks täiskasvanute seas. Tuhast on tõusmas ka Eesti kiiruisutamine ja pole võimatu, et näeme neil olümpiamängudel esimest korda üle aastakümnete võistlemas Eesti kiiruisutajat. Meie Ants Antsoni triumfist 1964. aasta Innsbrucki olümpiamängudel möödub tuleva aasta 6. veebruaril ümmargune 50 aastat. Eesti koondise Sotšis moodustavad valdavalt noored sportlased, kellest paljudele on need elu esimesed olümpiamängud. Noortele, kes astuvad alles oma tippsportlaskarjääri esimesi samme, tähendab olümpia eelkõige võimalust suurde sporti sisse elada ning omandada väärtuslikke kogemusi, mille najale oma edasised saavutused üles ehitada. Olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi meenutab raamatus „Kristina“ oma esimesi olümpiamänge selliselt: „Olümpia on rahvaste suur spordipidu, kus sõprus ja armastus käivad käsikäes. Nägin Lillehammeris selle ära, sest kõigil järgnevatel olümpiatel polnud mul rahvaste sõprusest ega armastusest enam sooja ega külma. Siis läksin ma sõtta.“ Meie Sotši koondis on investeering tulevikku. Usun, et nende noorte ja andekate atleetide vägitegusid saame imetleda nelja aasta pärast Pyongyangis või kaheksa aasta pärast praegu veel teadmata olümpialinnas. Meie sportlaste olümpiaettevalmistust on toetanud Rahvusvahelise Olümpiakomitee Solidaarsusfond. Hea koostöö on jätkunud kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee sponsoritega. Ilma Elioni, EMT, ERGO, Ilves Extra, JCDecaux, Montoni, NIKE, Olympic Casino, Pafi ja Silberauto abita ei oleks meie tippsport nii heal tasemel. Soovin meie koondisele edu Sotši mängudel ja kutsun teid, head spordisõbrad, meie olümpialaste võistlustele kaasa elama! Neinar Seli EOK president

OLÜMPIAMÄNGUD

BLOND SIREEN,

ROOSA PÜSS SELJAS Kõigil piltidel särasilmsele laskesuusatajale Grete Gaimile pole pildistamise ajal tarvis öelda „Hernesupp!“, sest ta nägu on päikseline niigi.

nnelik sära tütarlapse silmis pole siiski kõik, millega teda kirjeldada saab. Grete oskab olla ka mõtlik, sihikindel ja väga pragmaatiline – näiteks oma tulevikuplaanide suhtes. Ja et algusest liiga tuhkatriinulikku muljet ei jääks, siis meenutagem 20-aastase laskesuusataja kurikuulsat tätoveeringut, mis pärineb hiphopiartisti Nas’i loost „I Can“ ja mis kõlab nii: „I know I can be what I wanna be if I work hard at it I’ll be where I Wanna be.“ Eesti keeles umbes nii: „Ma tean, et võin olla see, kes tahan, ja kui teen selle nimel kõva tööd, siis jõuan sinna, kuhu tahan.“ See tätoveering tekkis Grete Gaimi küljele kohe pärast noorte MMi kullavõitu 2012. a talvel. „Hakkasin seda tätoveeringut tahtma juba mõni aasta tagasi, aga siis ma olin selline nooreke ja ema polnud ka kuidagi nõus. Natuke vanemaks saades mõtlesin, et kui mul see juba nii pikka aega meeldinud on – ju see peab siis olema õige lause! Siis 17-aastaselt võtsin kätte ja tegin ära.“ Emal ei jäänud muud kui leppida... Kindlasti kõneleb kehale vajutatud pitser meile midagi ka noore sportlase kohta, midagi, mis ühtib tema enda sõnadega: tahan olla parim mõlemal alal – see tähendab laskmises ja suusatamises. „Tundsin,

TEKST ALDO MAKSIMOV - FOTOD SCANPIX

et see lause läheb minu elu ja tegemistega kokku, olen rahul, et see seal on,“ mõtiskles Grete.

Tagasi lapsepõlve Grete sündis Tartus ja kasvas koos õe ja venna ning ema ja tema elukaaslasega (Margit ja Aivar Linsi – temagi on Eesti meister võrkpallis – toim). Väike Grete läks viieaastaselt iluvõimlemistrenni, kus käis üheksanda eluaastani. Laskesuusatamiseni jõudis tüdruk juba kolmandas klassis, enne seda ja samal ajal pakkus huvi ka võrkpall, sest seda ala oli teinud tema ema Margit nooruspõlves ja tegi ka siis. „Kasvasin üles spordi sees. Ema viis mind ikka suusatama ning väiksest peale viibisin Eestis toimuvatel suusavõistlustel (Saku Suverull, Otepää MK-etapp) igal aastal tööpostil,“ viitas neiu varajasele tööharjumusele. Oli sul õnnelik lapsepõlv? – „Mul oli meeldejääv ja seiklusrohke lapsepõlv nii maja juures lastega mängides kui ka maal tuttavate juures metsades seigeldes, kuid samas ka õpetlik ning juba varajases eas pidin palju iseseisvalt hakkama saama.“ Küsimusele vanemate ja natuke ebahariliku perenime kohta vastab Grete: „Minu vanemad on täitsa eestlased, perekonnanimi on aga Saksa sugemetega, see pärineb ema esimesest abielust.“ 5

OLÜMPIAMÄNGUD

Edu nimel on vaja ka puhata Püssiga sehkendamine hakkas noorele tüdrukule varsti meeldima. „Huvi oli kohe olemas. Üks trenn, ma mäletan, et kartsin lasta. Et laskmisel tuleb tagasilöök..., aga ei olnud mitte mingit tagasilööki! See oli mul ainult peas kinni! Ma olen väga rahul, et leidsin tee just huvitavama ala juurde,“ rääkis Grete pärast MMi kulda. Grete on enda puhul nimetanud nelja treenerit, igaühel oma tähtis roll. „Esimene treener Rein Pedaja pani suusad alla ja andis ka mõned näpunäited, kuidas neil suuskadel püsida. Teine treener Ants Orasson õpetas,

perfektsionist, pole ma kunagi millegagi täielikult rahul. Olen pidanud pettuma ka siis, kui olen andnud endast kõik.“ Grete teab nüüd, mis kammitses tema murdmaakiirust ning et selles loodetud arengut ei sündinud ning loodab, et tehtud töö ja puhkuse vahekord väljendub edaspidi ka tulemustes. „Kindlasti tunnen nüüd ennast veidi paremini ja tean, et edu nimel on vaja ka puhata. Puhas treenimine kogu aeg ei aita.“

Korralik vundament Aga siiski – tasakaal murdmaa ja laskmise vahel, hilissügisel 2013? Grete hindab: „Võib-olla kuskilt on läbi käinud, et mu lask-

kes peab end e, n la rt o sp em ig p n ”Ole i hoidma, mitte treenimisel tagas inema.” utsitama end trenni m kuidas suuskadel edasi liikuda. Tänasel päeval, mil ma olen praktiliselt profisportlane, püüavad Maris Cakars ja Mihkel Joosing mind lihtsalt maailmatasemele viia ehk anda viimast lihvi päris tippu jõudmiseks.“ Kuna tänavune talv polnud nii edukas kui eelmine, on õigustatud küsimus arengu kohta. On see olnud ootustele vastav? – „Arengut on kindlasti olnud. Mõne koha pealt saan ma olla rahul, osalt mitte. Kuna olen inimesena

mine on olnud parem kui suusatamine ja ilmselt on see nii ka olnud. Hetkel on seda väga raske öelda, kas olen parem suusarajal või lasketiirus, aga see selgub paari nädala jooksul (tiirus, muuseas, oli Grete kulutanud 27. oktoobriks oma roosast püssist laskmiseks juba 7000 padrunit – toim). Mida ma tean, on see, et tahan olla ühtmoodi hea ning parim mõlemal alal. Üldjuhul tunnetan ma oma keha ja vaimu päris hästi.“

Grete treeningmaht on üpris suur juba nooreast saati. „Tundub, et tehtud baastreening vundamendiks on korralik. See on hetkel pidevas tõusus. Üldiselt tuleb tunnistada, et olen pigem sportlane, kes peab end treenimisel tagasi hoidma, mitte utsitama end trenni minema.“ Puhkama õppimine võttis Gretel aega. Suvel laagris prooviti tüdrukutega kauem magada, käidi niisama väljas jalutamas, mitte jooksmas või rullidega... Grete püüdis leida ka aega sõprade ning pere jaoks. Tüdrukut valdab tegelikult soov avastada kaugeid maid, ilma et peaks seal samal ajal võistlema, kuid see unistus peab ilmselt veel ootama. „Reisimine ja siis kindlasti ka õppimine,“ nimetab Grete oma soovide pingerea. Kui sugulaste seas on Kaija Parve-Helinurm... (siis pole enam millegi üle imestada). Püüdsin ette kujutleda, mis juhtus tol hetkel Gretega ja tema ümber, kui ta 18-aastasena omavanuste maailma parimaks sai. Et kas lõi natuke „piss pähe ka“, vanamoeliselt väljendudes? – „Ma julgen väita, et jäin selleks, kes olin enne. Uhkeks polnud põhjust siiski minna. Kuid mõne aja pärast kuulsin küll mõnelt sõbralt ja tuttavalt lauseid, et ma olla nii-öelda „ära tõusnud“ või hakanud käituma nagu staar. Tol hetkel tuli see pigem nende inimeste suust, kellega ma polnud niikuinii eriti suhelnud või siis kellele ma juba varem polnud meeltmööda inimene. Koolis vaevalt

keegi üles hakkas vaatama, sest tegemist on Audentese Spordikooliga ning seal on ennegi igasugu meistreid nähtud.“ Gretega seoses meenub loogilist rada pidi ka Kaija Parve, kes lisaks sellele, et oli kiireim rajal – paljukordne maailmameister –, säras ka väljaspool rada. Alles pärast seda võrdlust selgub, et Grete teab Kaija Parve-Helinurmest rohkem, kui võiks vanusevahe tõttu eeldada. „Kaija Parvega on mul kokkupuuteid olnud palju ja meid seovad isegi sugulussidemed. Tema tütar on minuga ühevanune, sõbranna ja südames tähtsal kohal. Kaija on tõesti ka minule paistnud kui väga sümpaatne naine. Teda lähemalt tundes julgen öelda, et see headus ja hoolivus inimesena ja positiivsus, mis temast kiirgab, aitas teda tippu jõudmisel.“ * * * Nüüd on kohe ees Sotši olümpia, jäänud on loetud kuud. Esmalt peab Grete endale OM-pileti lunastama ja see ei tule niisama. „Alles siis, kui pääs OMile juba kindlam on, tuleb seada täpsemad sihid. Mis aga ei tähenda, et hetkel mul eesmärke või sihte poleks. Kindlasti soovin olümpial olla ja sõita seal välja kõige kõrgem tiitlivõistluste koht (seni 57.) ja seda mitte ühel distantsil. Kindlasti sooviks sõita olümpial ka tagaajamises, mis tähendab olla 60 maailma parema naise seas.

Grete Gaim –

noor maailmameister ihkab skalpelli Grete Gaim (20) on Eesti naiste laskesuusakoondise liige, olles samal ajal veel juuniorieas. MK-sarja koondisse kuulub ta koos Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu, Darja Jurlova ja Johanna Talihärmiga. Viimane on neist kõige noorem, mais sündinud Gretest kuu võrra maas. Juunioride MMil on Gaim osalenud neli korda. Parim on kahtluseta 2012. a Kontiolahtis, mil ta jälitussõidus kulla võitis. Lisaks oli ta tavadistantsi 9. ja sprindi 10. 2011. a Novo Mesto MMil jäi parimaks jälituse 18. ning 2010. a Torsbys (16-aastaselt) 48. koht. Tänavu Austrias Obertilliachis mullust edu korrata ei õnnestunud: kohad olid 28., 26. ja 20. Täiskasvanute MMil on ta osalenud kaks korda: 2012 Ruhpoldingis märgiti protokolli sprindi 82. koht ning 2013 Nove Mestos tavadistantsi 57. ning sprindi 95. koht. Pärast 2012. a noorte MM-tiitlit tundis Grete: „Küllap sain sellest juurde omajagu enesekindlust, sest muidu olen väga madala enesehinnanguga ja mu usk endasse pole alati olnud sugugi kõrge.“ Mis Gretet huvitab, küsis Eesti Rahvusringhäälingu portaal temalt pärast MM-tiitlit antud pikas intervjuus. Ta vastas: „Mind huvitab kõiksugu bioloogia ja keemia ja meditsiin. Mulle meeldib kõik alates laipade lahkamisest kuni geenide ja DNA-ni. Selline asi. Laipa lahanud ei ole. Aga ma olen käinud erinevatel anatoomianäitustel ja kui teised kõnnivad mööda, et „oi issand kui rõve“, siis mina uurin seda kõike. Mind väga huvitab see teema.“ Vaat sedasi.

OLÜMPIAMÄNGUD

SOTŠI TALIOLÜMPIALE PÜHENDATUD ERIKOLLEKTSIOON MONTONILT Monton on loonud Sotši 2014 taliolümpiamängude auks särava paraadvormi – hundist kui ürgsest väeloomast inspireeritud kollektsioon sisaldab rõivaid, mis oma mugavuselt ja stiilsuselt ning nutika materjalivaliku poolest sobivad imehästi ka talvisteks vabaajarõivasteks.

„O

lümpia tähendab ausat võistlust ja selle särava pealispinna all peitub tuhandeid treeningtunde, eneseületamisi ning pikaajaline pühendunud töö. Montoni poolt tahame meie parimaid sportlasi toetada ühe kauni kollektsiooniga, mis loodud nende auks – et nad saaksid tunda uhkust nii oma saavutuste, kui ka meie kodumaise moeloomingu üle,“ sõnas Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder. Monton on olümpialaste ametlikuks toetajaks juba alates 2004. aastast ning suure sündmuse jaoks disainitud kollektsioone on sportlased kandnud nii Ateenas, Torinos, Pekingis, Vancouveris kui ka Londonis. „Olümpiamängudel õnnestumise nimel teevad sportlased palju tööd. Kuid peale sportlase pingutavad hea tulemuse nimel ka tema taustajõud, kelle hulka võib lugeda rõi-

vatootjadki. Olümpiamängude puhul on eriti oluline, et ükski detail ei segaks sportlasel keskenduda kõige olulisemale – oma võistlusele. Montoniga oleme koostööd teinud juba peaaegu 10 aastat. Praeguses kiiresti muutuvas maailmas on see väga kõnekas number ja ma loodan, et meie hea koostöö jätkub veel pikki aastaid,“ sõnas Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli. Kollektsioon, mis ühendab endas Eesti rahvusvärvid ja etnilised mustrid, paistab silma puhta ja selge värvilahenduse poolest ning on loodud mitte ainult olümpiakülas, vaid ka siinsamas talvises Eestis kandmiseks. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad tagavad ühelt poolt kandmismugavuse, aga ka hõlpsa hooldatavuse – nt jopede puhul kasutatud silikoontäidis tagab soojapidavuse ning võimaldab lühemat kuivamisaega. Väljapeetult mõjuv kollektsioon mängib rahvusvärvidega ja põhjamaiselt minimalistlike lahendustega – inspiratsiooniks talvises põhjamaises looduses esinevad puhtad värvid, EST motiiv ja kudumitel mänguline must-valge kaheksakand. Jõuline hundi kui väelooma kujund annab säravvalgetele jopedele kapuutsil viimase lihvi. „Kui meie delegatsiooni liikmed Sotšis kapuutsid üles tõmbavad, näevad nad

välja heas mõttes justkui suurepäraselt kokku kõlav hundikari,“ sõnas üks kollektsiooni loojatest, disainer Piret Puppart. Terviklikult lahendatud kollektsiooni kuuluvad hõbehallid püksid naistele ja meestele, elegantse revääriga must-valged kampsunid,

kauplustesse jõuavad tooted novembri lõpus. Monton 2014 olümpiakollektsiooni avalikkusele tutvustamiseks korraldatakse 30. novembril Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuses ka suur olümpia-pidu, kus esitletakse laiemale publikule samal päeval poo-

oni liikmed Sotšis o si at eg el d e ei m i u . „K nad mbavad, näevad kapuutsid üles tõ urepäraselt su i ku st ju es tt õ m s ea välja h i.“ kokku kõlav hundikar Sini-must-valged stiliseeritud olümpiamotiividega trikotaaž-särgid, hundi-motiividega valged joped ning etnomustrilised kindad-mütsid-sallid. Läbimõeldud disainlahenduse loojateks on Montoni peadisainerid Piret Puppart ja Peeter Rästa. Olümpiakollektsiooni muudab eriti eksklusiivseks selle limiteeritus – mitmeid tooteid jõuab müügile kokku vähem kui 100 eksemplari. Rõivaid sai eelbroneerida juba alates oktoobri lõpust olümpiakollektsiooni veebipoest aadressil olympia.montonfashion.com. Valitud poodidesse – Montoni ja Sportlandi

didesse jõudvaid tooteid, saab kohtuda sportlastega ning uudistada avatavat Eesti Spordimuuseumi kokku pandud spordinäitust, mis tähistab Eesti Olümpiakomitee 90. sünnipäeva. Kollektsiooni tutvustamiseks kutsuti stuudiosse kuldmedaliga pärjatud laskesuusataja Grete Gaim ja murdmaasuusataja Aivar Rehemaa ning selleks, et hundi kui väelooma kohalolu edasi anda, lisati valemisse ka paar hundilikku malamuuti ning sündiski fotograaf Olga Makina käe all üks meeleolukas fotosessioon, mille tulemust näete siin.

LIMITEERITUD

KOGUSES MONTONI 2014 OLÜMPIAKOLLEKTSIOON MÜÜGIL VALITUD MONTONI POODIDES

OLÜMPIA ON MOES SHOPPA LISAKS MONTONFASHION.COM

GRETE GAIM AIVAR REHEMAA

KULDMEDALIGA LASKESUUSATAJA PERSPEKTIIVIGA MURDMAASUUSATAJA

OLÜMPIAMÄNGUD

SUUSAD JA UISUD, MIS EESTLASED MEDALITELE AITASID Taliolümpiatelt on läbi aegade viis sportlast toonud Eestile üheksa medalit. Huvitav, kuivõrd teistsugused on me medalivõitjate uisud või suusad võrreldes nendega, millega minnakse starti Sotši olümpial?

nts Antson võitis 1964. aastal Innsbrucki olümpial kiiruisutamises 1500 m distantsil kuldmedali. Vähesed on seda võistlust näinud, enamik teab, et temast sai meie esimene taliolümpiavõitja. Tema „kuldseid“ uiske on huvilistel võimalik uudistada Otepää talispordimuuseumis. „Tol ajal olid saapad ja uisud eraldi, terad

käisid kruvidega alla. Uisutera oli 0,8 mm paks ja see oli nii terav, et sai isegi habet ajada,“ on olümpiavõitja meenutanud. Aga millised on uisud tänapäeval võrreldes Antsoni poolt kirjeldatutega? Milliste uiskudega sõidaks olümpial meie tänane parim kiiruisutaja Saskia Alusalu, kui Sotšis rajale pääseb? Antsoni aja uiskudega ei maksa neid loomulikult võrrelda. „Tänapäeva uisud on väikestviisi tehnoloogiline ime,“ teab Väino

”Tänapäeval onbes uisusuusad um ad.” 15–20 cm lühem

Treiman, Alusalu pikaaegne treener. Treiman on inimene, kes kunagi meile esimese taliolümpiavõidu toonud kiiruisutamist Eestis ikka veel elus hoiab. Iga talv teeb ta Adavere kooli juurde Eesti ainsa korraliku kiiruisuraja, kus kõik need, kel ala vastu huvi, saavad harjutamas käia. „Ja maksavad need tänapäeva uisud rohkem kui korralik maastikuratas,“ jätkab ta mõtisklust.

Aga milles siis erinevus? Kõigepealt, tänapäeva uisud on nn klappuisud. See on põhimõtteline erinevus. See tähendab, et uisuraua kannaosa käib sõidu ajal lahti. Nii pikeneb uisutamisel tõuke-tee, kui kasutada erialast terminit. Sellest tulenevalt on ka kiirused suuremad. Tänapäevaste uiskude terad on valmistatud kõrgtehnoloogilisest sulamist ning, ime küll, see tera on pisut kaardus. Kusjuures vastavalt uisutaja kaalule, tema sõidutehnikale ning ka sõidetavale distantsile on kaar pisut erinev. „See on selleks, et suurel kiirusel kurvi võttes oleks haakumine võimalikult hea,“ selgitab Treiman. Kui saapast rääkida, siis Antsoni ajal oli saabas tavalisest nahast nagu üks saabas ikka. Tänapäeval on kiiruisusaabas ülikerge, valmistamisel on kasutatud süsinikkiude ning jalas istub see nagu valatult. Kui nüüd fantaseerida ja mõelda, et üks tänane tippmees võtaks Otepää muuseumist Antsoni vanad olümpiauisud ja tuleks nendega näiteks Sotšis võistlema, siis… „No siin pole mõtet võrrelda,“ lõpetab Treiman jutu. „Me räägime siin ikkagi kahest erinevast maailmast.“

OLÜMPIAMÄNGUD 12

1988. aasta 24. veebruari hilisel öötunnil jälgis suur osa Eestist hingevärinaga televiisorist otseülekannet Calgary taliolümpiamängude kahevõistluse suusasõidu kulminatsiooni. Allar Levandi võitis pronksi, mis paljudele mõjus sama emotsionaalselt kui kullavõit. „Need suusad, millega ma Calgarys pronksile sõitsin, on mul senini alles. Eelmisel aastal tegin nendega sõitu,“ teatab Levandi. On siis tõesti 25 aastat vanad suusad tänapäevalgi sõidukõlblikud? „On muidugi,“ vastab olümpiapronksi võitnud mees ning lisab tögamisi. „Nagu Erki Nool omal ajal ütles, ega varustus ei võistle, ikka mees peab olema kõva.“ Aga kui siiski proovida võrrelda toonast varustust tänapäeval tipptasemel kasutatavaga, siis siin on Levandi sõnul siiski suur vahe. Seda juba näiteks seepärast, et uisustiil, mis tänapäeval nii tavaline, oli toona võrdlemisi hiljuti suurde suusatamisse murdnud nähtus. Levandi sõnul sõideti tema ajal „uisku“ ikka pikkade klassikasuuskadega. Tänapäeval on uisusuusad umbes 15–20 cm lühemad. Ja mitte ainult seda, ka konstruktsiooni ja jäikuse ning veel mitme detaili osas on neil eristiili suuskadel märkimisväärseid erinevusi. Suusakepid, millega Levandi omal ajal võimsaid sõite tegi, olid klassikastiilile kohased ehk lühemad kui vaja. Tänapäeval ei sõida keegi nii lühikeste keppidega „uisku“. „Mulle tundub, et seda suhteliselt konarlikku uisustiili, mida me omal ajal sõitsime, võiks olla tänapäeval päris kummaline vaadata,“ muheleb Levandi. Mis puudutab suusahüppe varustust, siis sellessegi on oma jõulise jälje vajutanud revolutsiooniline stiiliuuendus. 1990. aastate algul muutis kuidagi pooljuhuslikult suusahüppeid V-stiil. Esialgu peeti seda pigem rootslase Jan Boklövi veidruseks, mille eest kohtunikud kehvakesi stiilipunkte jagasid. Ent V-stiilis hüpped kandusid kaugemale, kui seni klassikaliselt paralleelselt hoitud suuskadega tehtud hüpped. Varsti polnud V-stiil enam veidrus, vaid ainuõige hüppestiil. Loomulikult kohandati uue stiili järgi ka suuski. „Näiteks isegi hüppesuuskade sidemed on tänapäeval täiesti teistsugused, võrreldes nendega, mis olid mul Calgarys,“ räägib Levandi. Meenub, et hüppekombinesoone üritati vahepeal teha materjalist, mis hüppe ajal kaenlaalustest ja jalgevahelt sedavõrd oluliselt venisid, et sportlased märkimisväärselt kaugemale lendasid. Suusahüppajad meenutasid pisut lendoravaid. Tõsi, praeguseks on

kombinesoonide näitajad üsna karmilt paigas ning sellist „mängimist“ enam ei lubata. „Toona, kui mina võistlesin, valmistas kombinesoone vaid 1–2 firmat, s.t kõigil konkurentidel oli sama firma toode seljas, erinevusi ei saanud olla. Aga tänapäeval on materjalid vabalt käes ning tootjaid on palju. Eks samapalju ka ideid, kuidas „kombekas“ võiks hüpet pikemaks kanda.“ Seega, jah, ega ka Levandi Calgary olümpia aegse varustusega tänapäeval võistlustel suurt midagi teha ei oleks. Aga räägime murdmaasuusatamise möödunud kümnendist ehk ajast, mis tõi me õuele tõelise medalitesaju. Andrus Veerpalu võitis 2002. aastal Salt Lake Citys 15 km klassikasõidus kulla ning samas stiilis 50 km maratonis hõbeda. Jaak Mae võitis samal olümpial 15 km sõidus pronksi. Torino kuldsel olümpial võitis Veerpalu taas 15 km klassikasõidu, Kristina Šmigun aga nii 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidu kui ka 15 km klassikasõidu. Vancouveris 2010. aastal võitis siis juba Kristina Šmigun-Vähi 10 km vabastiili võidusõidus hõbemedali.

Kas need suusad, millega Kristina viimati medali võitis, oleks kaasa võetud ka Sotši, kui Kristina poleks vahepeal suure spordiga hüvasti jätnud, vaid võistleks ikka edasi? Küsin seda ta abikaasalt Kristjan Thor Vähilt, kes oli pikki aastaid meie parima naissuusataja määrdetiimi pealik. Tippajal oli see maailma parim määrdetiim. Vähi ütleb, et kuigi super-revolutsioonilisi

”Suusahüppajadut meenutasid pis lendoravaid.” uuendusi pole suusatööstuses viimasel ajal olnud, toimub loomulikult sealgi pidev areng. Turule tuleb aina uuemaid ja eelmistest mingis osas pisut paremaid mudelid. Ent samas on üsna tavaline praktika, et suusataja võistleb ja võidab aastaid vanade suuskadega. Tõsi, kui ta pjedestaalile läheb ja rahvale lehvitab, siis on tal käes sama firma kõige viimase mudeli suusad. Asi on selles, et konkreetseks võistluseks

ideaalse suusa leidmine on peen teadus, kus arvestada tuleb nii ilma, lumeolude, rajareljeefi ning kümnete ja kümnete pisiasjadega. „Mingis konkreetses olukorras võivad osutuda parimaks valikuks just mõned sama firma varasema aastakäigu mudelid,“ ütleb Vähi. Seega, Vancouveris Kristina hõbedale aidanud suusad oleksid Sotšis kaasas. Veelgi enam, tõenäoliselt oleksid kaasas ka mõned neist suuskadest, mis olid kaasas ka Torino olümpial, kui Kristina kuldmedaleid võitis. „Ütleme nii – kaheksa või äärmisel juhul ka kuni kümne aasta vanused suusad võivad olla veel täitsa sõidetavad, vanemad enam mitte. Ajapikku deformeerub ka parim suusk. Ja teisalt, nagu sai öeldud, suusatööstuses toimub pidev areng, suusad lähevad siiski aina paremaks. Küll mitte hüppeliselt, aga siiski. Enam kui kümne aasta vanused suusad poleks enam paraku konkurentsivõimelised.“ Seega, kui lapsikult järeldada, Andrus Veerpalu Salt Lake City olümpial kaasas olnud suuskadest poleks Sotšis paraku asja. Torino kuldsed suusad, kui Andrus oleks ikka veel sõidumees, võiks küll igaks juhuks „relvastusse“ võtta.

OLÜMPIAMÄNGUD

OLÜMPIAKOONDISE

Võib-olla ei maksa spordihuvilisel Sotši taliolümpial Eestit esindavatele enamasti noorte sportlaste õlgadele asetada liiga suuri ootusi ja lootusi medalite võitmise osas. Kuid seda suurem saab olema rõõm, kui mõni me koondislastest teeb just olümpiaradadel oma senise elu võimsaima etteaste, ületab ennast ja üllatab kogu maailma. Siin on nimekiri nendest meie sportlastest, keda võib veebruaris toimuval taliolümpial võistlemas näha. Olümpiani on veel aega ning nimekiri pole päris lõplik. M U R D M A A S U U S ATA M I N E Aivar Rehemaa Sünniaeg Klubi Treener Pikkus

28.09.1982 Sparta Spordiselts Anatoli Šmigun 194 cm

SAAVUTUSED Saanud taliolümpial 2006. aastal Torinos suusavahetusega sõidus 32., 50 km-s (vabatehnika, ühisstart) 35., sprindis (vaba) 54. ja 4 x 10 km teatesõidus 8. koha. 2010. aastal Vancouveri taliolümpial 15 km-s (vaba) 51., suusavahetusega sõidus 37., 50 km-s (klassika, ühisstart) 34. ja 4 x 10 km teatesõidus 14. koha. MM-idel olnud 2003. aastal 30 km-s (klassika, ühisstart) 19., suusavahetusega sõidus 41., sprindis (vaba) 42. ja 4 x 10 km teatesõidus 8. kohal. 2007. aastal suusavahetusega sõidus 42., 50 km-s (klassika, ühisstart) 32. ja 4 x 10 teatesõidus 12. kohal. 2009. aasatl 15 km-s (klassika) 39., suusavahetusega sõidus 29., 50 km-s (vaba, ühisstart) 10., sprinditeates (klassika) 8. ja 4 x 10 km teatesõidus 8. kohal. 2011. aastal suusavahetusega sõidus 57., 50 km-s (vaba, ühisstart) 32. ja 4 x 10 km teatesõidus 10. kohal. 2013. aastal 15 km-s (vaba) 7., suusavahetusega sõidus 29., 50 km-s (klassika, ühisstart) 43. ja 4 x 10 km teatesõidus 15. kohal. Juunioride MM-idel 2001. aastal 30 km-s (vaba, ühisstart) 36., 10 km-s (klassika) 40. ja sprindis (vaba) 42. koht, 2002. aastal 30 km-s (klassika, ühisstart) kuld ja 10 km-s (vaba) 27. koht. Eesti meistrivõistlustel võitnud aastatel 2001–2013 individuaalselt 4 kulda, 5 hõbedat ja 2 pronksi ning teatesõitudes 2 kulda, 5 hõbedat ja 3 pronksi.

Anti Saarepuu

Kein Einaste

Algo Kärp

Sünniaeg Klubi Treener Pikkus

Sünniaeg 22.02.1985 Klubi Suusaklubi Jõulu Treener Christoph Schmid Pikkus 198 cm

Sünniaeg 13.04.1985 Klubi Viljandi Suusaklubi Treener Heino ja Urve Bergman, Mati Alaver Pikkus 192 cm

SAAVUTUSED Saanud taliolümpial 2010. aastal Vancouveris sprindis (klassikatehnika) 59. koha. Olnud MM-il 2011. aastal sprindis (vaba) 44. ja sprinditeates (klassika) 11. kohal. 2013 sprindis (klassika) 53. kohal. Juunioride MM-il 2004. aastal 30 km-s (klassika, ühisstart) 44. ja sprindis (vaba) 52. kohal. Eesti meistrivõistlustel võitnud aastatel 2005–2013 individuaalselt 2 kulda ja 1 pronksi ning teatesõitudes 3 kulda, 1 hõbeda ja 3 pronksi.

SAAVUTUSED Saanud taliolümpial 2010. aastal Vancouveri 50 km-s (klassikatehnika, ühisstart) 41. ja 4 x 10 km teatesõidus 14. koha. Olnud MM-il 2009. aastal 15 km-s (klassika) 57. kohal. 2011. aastal 15 km (klassika) 23. ning 4 x 10 km teatesõidus 10. kohal. 2013. aastal 50 km-s (klassika, ühisstart) 47. kohal. Kuni 23-aastaste MM-il 2008 15 km-s (klassika) 13. kohal. Juunioride MM-il 2005 sprindis (klassika) 21 kohal. Võitnud aastatel 2006–2013 Eesti meistrivõistlustel individuaalselt 5 kulda, 2 hõbedat ja 1 pronksi ning sprinditeates 1 pronksi.

26.03.1983 Võru suusaklubi Mati Alaver 179 cm

SAAVUTUSED Saanud taliolümpial 2006. aastal Torinos sprindis (vabatehnika) 8. ja sprinditeatesõidus (klassikatehnika) 14. koha. 2010. aasta taliolümpial Vancouveris sprindis (klassika) 42. ja sprinditeatesõidus (vaba) 16. koha. Olnud MM-il 2005. aastal sprindis (klassika) 10. ja 4 x 10 km teatesõidus 9., 2009 sprindis (vaba) 7. kohal. 2011. aastal sprindis (vaba) 34. 2013. aastal sprindis (klassika) 39. Juunioride MM-il 2003. aastal sprindis (vaba) 9. ja 10 km-s (klassika) 38. koht. Võitnud Eesti meistrivõistlustel aastatel 2000–2013 individuaalselt 3 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi ning teatesõitudes 4 kulda, 5 hõbedat ja 3 pronksi.

KANDIDAADID Eeri Vahtra Sünniaeg 2.02.1988 Klubi Karupesa team Treener Kalmer Tramm Pikkus 178 cm SAAVUTUS Saanud Rõbinski MK-etapil 2011. aastal 18. koha 20 km vabatehnikasõidus.

Karel Tammjärv Sünniaeg 25.05.1989 Klubi Tartu Suusaklubi Treener Mati Alaver Pikkus 193 cm SAAVUTUSED Saanud 2010. aastal Vancouveri taliolümpial 15 km-s (vabatehnika) 67. ja suusavahetusega sõidus 46. koha. Olnud MM-il 2011. aastal 15 km-s (klassika) 26., suusavahetusega sõidus 38., 50 km-s (vaba, ühisstart) 49. ja 4 x 10 km teatesõidus 10. kohal. 2013. aastal suusavahetusega sõidus 57., 50 km-s (klassika, ühisstart) 39. ja 4 x 10 km teatesõidus 15. kohal Juunioride MM-il 2008. aastal sprindis (vaba) 38., 10 km-s (klassika) 41., 20 km-s (vaba, ühisstart) 52. ja 4 x 5 km teatesõidus 11. kohal. 2009 . aastal sprindis (klassika) 26., suusavahetusega sõidus 11., 10 km-s (vaba) 15. ja 4 x 5 km teatesõidus 6. kohal. Kuni 23-aastaste MM-il 2010. aastal 15 km-s (klassika) 5., sprindis (vaba) 16. ja suusavahetusega sõidus 32. kohal. 2011. aastal sprindis (klassika) 5., suusavahetusega sõidus 9. ja 15 km-s (vaba) 31. kohal. 2012. aastal 15 km-s (klassika) 6., suusavahetusega sõidus 9. ja sprindis (vaba) 38. kohal. Võitnud Eesti meistrivõistlustel aastatel 2009– 2013 indivindividuaalselt 1 kulla ja 1 hõbeda ning teatesõitudes 3 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi.

Timo Simonlatser Sünniaeg 17.05.1986 Klubi Spordiklubi CFC Treener Christoph Schmid Pikkus 176 cm SAAVUTUSED Saanud 2010. aastal Vancouveri taliolümpial sprindis (klassikatehnika) 27. koha. Olnud MM-il 2007. aastal sprindis (klassika) 24. kohal. 2009. aastal sprindis (vaba) 39. kohal. 2011. aastal (vaba) 47. kohal Juunioride MM-il 2005. aastal 10 km-s (vaba) 12., sprindis (klassika) 11. ja 4 x 10 km teatesõidus 7. kohal. 2006. aastal sprindis (vaba) 22. ja 10 km-s (klassika) 21. kohal. Kuni 23-aastaste MM-il 2008. aastal sprindis (vaba) ja 15 km-s (klassika) 33. koht. Eesti meistrivõistlustel võitnud aastatel 2011– 2013 individuaalselt 1 kulla, 1 hõbeda ja 2 pronksi.

Heidi Raju Sünniaeg 5.07.1990 Klubi Sparta Spordiselts Treener Jaanus Teppan Pikkus 176 cm SAAVUTUS Saanud 2013. aastal U-23 suusavahetusega sõidus 18.koha.

Siim Sellis Sünniaeg 5.05.1987 Klubi Sparta Spordiselts Treener Christoph Schmid, Jaanus Teppan Pikkus 188 cm

Raido Ränkel

SAAVUTUS Saanud Lahti MK- etapil 2012. aastal klassikasprindis 10.koha.

Sünniaeg 13.01.1990 Klubi Võru Suusaklubi Treener Mati Alaver, Hille Saarepuu Pikkus 186 cm

Laura Alba

SAAVUTUS Saanud 2013. aastal U-23 MM-il 2013. aastal sprindis 15. koha.

Piret Pormeister Sünniaeg 16.05.1985 Klubi Sparta Spordiselts Treener Christoph Schmid, Urmas Randma Pikkus 179 cm SAAVUTUSED Saanud 2006. aastal Torino taliolümpial sprindis (vabatehnika) 54., 4 x 5 km teatesõidus 17. ja sprinditeates (klassikatehnika) 15. koha. Olnud MM-il 2007. aastal sprindis (klassika) 31., 4 x 5 km teatesõidus 15. ja sprinditeates (vaba) 18. kohal. 2011. aastal sprindis (vaba) 56. ja sprinditeates (klassika) 11. kohal. 2013. aastal sprindis (klassika) 44. ja sprinditeates (vaba) 15. kohal Kuni 23-aastaste MM-il 2006 . aastal 10 km-s (klassika) 33. ja sprindis (vaba) 32. kohal. 2007. aastal sprindis (klassika) pronksmedali võitja. Juunioride MM-il 2004. aastal sprindis (vaba) 12. ja 15 km-s (klassika, ühisstart) 23. ning 2005 sprindis (klassika) 6. kohal. Eesti meistrivõistlustel võitnud aastatel 2003– 2013 individuaalselt 3 kulda, 4 hõbedat ja 5 pronksi ning teatesõitudes 3 kulda, 4 hõbedat ja 2 pronksi.

Sünniaeg 14.11.1985 Klubi Karupesa team Treener Kalmer Tramm Pikkus 173 cm SAAVUTUS Saanud Otepää MK-etapil 2011. aastal 10 km klassikasõidus 38. koha.

Kaija Vahtra Sünniaeg 4.12.1986 Klubi Võru Suusaklubi Treener Kalmer Tramm Pikkus 166 cm SAAVUTUS Saanud 2010 Vancouveri taliolümpial sprindis (klassikatehnika) 31. ja sprinditeates (vabatehnika) 15. koha. Olnud MM-il 2009. aastal 10 km-s (klassika) 54., sprindis (vaba) 21., sprinditeates (k) 11. ja 4 x 5 km teatesõidus 14. kohal. 2011. aastal sprindis (vaba) 65. ning 2013 sprindis (klassika) 67., suusavahetusega sõidus 52. ja 4 x 5 km teatesõidus 13. kohal. Juunioride MM-il 2005. aastal sprindis (k) 32. kohal. U 23 MM-il 2009. aastal sprindis (k) 9. kohal. Võitnud aastatel 2000–2013 Eesti meistrivõistlustel individuaalselt 10 kulda, 6 hõbedat ja 3 pronksi ning teatesõitudes 2 kulda, 4 hõbedat ja 2 pronksi.

Peeter Kümmel Sünniaeg Klubi Pikkus

11.04.1982 Tartu Suusaklubi 192 cm

SAAVUTUSED Saanud 2006 Torino tali-OM-il sprindis (vabatehnika) 38. ning 2010 Vancouveri tali-OM-il sprindis (klassikatehnika) 14. ja sprinditeates (v) 16. koha. MM-il olnud 2007 sprinditeates (v) 8., 15 km-s (v) 78. ja 4 x 10 km teatesõidus 12., 2009 sprindis (v) 25., 2011 sprindis (v) 6. ja sprinditeates (k) 11. ning 2013 4 x 10 km teatesõidus 15., sprinditeates (v) 17., sprindis (k) 33. ja 15 km-s (v) 85. Saanud juunioride MM-il 2002 30 km-s (k, ühisstart) 20. ja sprindis (v) 36. koha. Võitnud 2001–13 Eesti mv-tel indiv 1 kulla, 9 hõbedat ja 3 pronksi ning teatesõitudes 6 kulda ja 4 hõbedat.

Triin Ojaste Sünniaeg 14.03.1990 Klubi Karupesa team Treener Kalju Ojaste Pikkus 165 cm SAAVUTUSED Saanud 2010. aastal Vancouveri taliolümpial sprindis (klassikatehnika) 37. ja sprinditeates (vabatehnika) 15. koha. Olnud MM-il 2009 . aastal sprindis (vaba) 36. ja 4 x 5 km teatesõidus 14. 2011. aastal sprindis (vaba) 34., 10 km-s (klassika) 48. ja sprinditeates (klassika) 11. kohal. 2013. aastal sprindis (klassika) 25., sprinditeates (vaba) 15. ja 4 x 5 km teatesõidus 13. kohal. Kuni 23-aastaste MM-il 2011. aastal sprindis (klassika) 9. ja suusavahetusega sõidus 23. kohal. 2012. aastal 10 km-s (klassika) 11., sprindis (vaba) 17. ja suusavahetusega sõidus 22. kohal. 2013. aastal sprindis (klassika) 21., 10 km-s (vaba) 16. ja suusavahetusega sõidus 20. kohal. Juunioride MM-il 2008 sprindis (vaba) 34. ja 10 km-s (vaba, ühisstart) 61., 2009 sprindis (klassika) 13., suusavahetusega sõidus 12. ja 5 km-s (vaba) 31. kohal. 2010 5 km-s (klassika) 13., sprindis (vaba) 15. ja suusavahetusega sõidus 39. kohal. Võitnud Eesti meistrivõistlustel aastatel 2006– 2013 individuaalselt 1 kulla, 6 hõbedat ja 3 pronksi ning teatesõitudes 5 kulda, 3 hõbedat ja 1 pronksi.

Tatjana Mannima Sünniaeg 10.01.1980 Klubi Kiviõli Suusaklubi Treener Viktor Kaurson, Kalmer Tramm Pikkus 158 cm SAAVUTUSED Saanud 2006 . aastal Torino taliolümpial 30 km-s (ja sprindis 41. (mõlemad vabatehnika) 41. ja 10 km-s (klassikatehnika) ning 4 x 5 km teatesõidus 17. koha. 2010. aastal Vancouveri taliolümpial 10 km-s (vaba) 57., suusavahetusega sõidus 43. ja 30 km-s (klassika, ühisstart) 41. koha. Olnud MM-il 2007. aastal 10 km-s (vaba) 56., sprindis (klassika) 43. ja 4 x 5 km teatesõidus 15. kohal, 2009. aastal 10 km-s (klassika) 41., suusavahetusega sõidus 45., 30 km-s (vaba, ühisstardist) 34. ja 4 x 5 km teatesõidus 14. kohal. 2013. aastal 30 km-s (klassika, ühisstardist) 31. ja 4 x 5 km teatesõidus 13. kohal. Juunioride MM-il tulnud 2000. aastal 15 km-s (klassika) 44., sprindis (vaba) 59. ja 5 km-s (vaba) 66. kohale. Eesti meistrivõistlustel võitnud aastatel 1997– 2013 individuaalselt 8 kulda, 12 hõbedat ja 6 pronksi ning teatesõidus 2 hõbedat ja 1 pronksi.

Tõnis Luik Sünniaeg 17.01.1995 Klubi Nordiko Treener Bill Slivnik Jukka Markkanen, Pikkus 188 cm SAAVUTUS Saanud oorte taliolümpial 2012. aastal Innsbruckis suurslaalomis 9. koht.

Warren Cummings Smith Sünniaeg 21.06.1992 Klubi Iced Out Racing Treener Bruce Knoepfel, Elliot Danniels Pikkus 189 cm

Ranek Koni Sünniaeg Klubi Treener Pikkus

10.10.1993 Tartu Slalom Kevin Eccles, Joni Sandvall 185 cm

SAAVUTUS Juunioride MMil 2010. aastal Les Planards, slaalomis 51. koht.

Triin Tobi Sünniaeg Klubi Treener

3.06.1995 Tartu Slalom Mika Pelli, Petri Härkönen, Eetu Virranniemi Pikkus 160 cm

OLÜMPIAKOONDISE KANDIDAADID

M Ä E S U U S ATA M I N E

SAAVUTUSED Noorte taliolümpia 2012. aastal Innsbruckis slaalomis 51. koht.

LUM E L AU D

K A H EVÕ I S T LU S Kail Piho Sünniaeg 28.05.1991 Klubi Spordiühing Taevatäht Treener Tambet Pikkor, Kalmer Tramm, Mats Piho Pikkus 174 cm

Kadri Pihla Sünniaeg Klubi Pikkus

7.08.1976 Õhujõud 162 cm

SAAVUTUSED Saanud MM-il 2005 37., 2007 32., 2009 24. ja 2011 20. koha. Tulnud lumelauakrossis 2005., 2006. ja 2010. aastal Eesti meistriks.

SAAVUTUSED 2013. aasta täiskasvanute MM-il individuaaldistantsidel 27. ja 28. ning sprinditeates 10. koht. Meeskondlikult 2009. aastal 9. koht, 2011. aastal 12. ja 2013. aastal 11. koht. Juunioride MM-il: 2011. aastal individuaaldistantsil 12. ja sprindis 22. koht. 2010. aastal sprindis 19. ning meeskondlikult 7. koht. 2009. aastal meeskondlikult 11. koht. Võitnud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel kahevõistluses aastatel 2007–2013 individuaaldistantsidel 1 kulla, 1 hõbeda ja 3 pronksi., sprinditeates 2 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi. Suusahüpetes on aastael 2009–2013 võitnud meeskondlikult 3 hõbedat ja 1 pronksi. Tulnud kahevõistluses 2011. aastal individuaalselt ja sprinditeates Eesti suviseks meistriks.

Kristjan Ilves Sünniaeg Klubi Treener Pikkus

Siim Paalo Sünniaeg 17.06.1994 Klubi BX klubi Treener Magnar Freimuth Pikkus 187 cm SAAVUTUSED Euroopa Noorte Olümpia Festivalil 2011. aastal. 19. koht, Eesti meistrivõistluste 2. koht.

10.06.1996 Elva Suusaklubi Andrus Ilves, Tambet Pikkor, Kalmer Tramm 179 cm

SAAVUTUSED Täiskasvanute MM-il 2013. aastal individuaaldistantsidel 39. ja 48. ning meeskondlikult 11. koht. Võitnud kahevõistluses juunioride MM-il 2013. aastal sprindis pronksi, saanud individuaalvõistluses 10. ja meeskondlikult 8. koha. Olnud noorte OM-il 2012 individuaaldistantsil 7. kohal. Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel võitnud suusahüpetes aastatel 2009–2013 individuaaldistantsil 2 kulda ja 1 hõbeda ning meeskondlikult 1 kulla, 1 hõbeda ja 3 pronksi. Kahevõistluses võitnud aastatel 2011–2013 individuaaldistantsil 1 pronksi ning sprinditeates 2 hõbedat ja 1 pronksi.

Han Hendrik Piho Sünniaeg Klubi

24.04.1993 Spordiühing Taevatäht Treener Tambet Pikkor, Kalmer Tramm, Mats Piho Pikkus 176 cm SAAVUTUSED 2013. aasta täiskasvanute MM-il individuaaldistantsidel 33. ja 43., sprinditeates 10. ning meeskondlikult 11. koht. On võitnud 2013. aastal juunioride MM-il individuaalvõistluses pronksmedali. Saanud sprindis 2012. aastal 15. ja 2013. aastal 20. koha. Meeskondlikult saanud 2010. aastal 7. ja 2013. aastal 8. koha. Võitnud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel aastatel 2011–2013 kahevõistluses individuaalvõistlustel 2 kulda ja 1 pronksi ning sprinditeates 3 kulda, suusahüpetes individuaalvõistluses 1 pronksi ning meeskondlikult 2 hõbedat ja 1 pronksi. Tulnud kahevõistluses 2012. ja 2013. aastal individuaalvõistluses ning 2011. aastal sprinditeates Eesti suviseks meistriks.

Karl-August Tiirmaa Sünniaeg 7.07.1989 Klubi Otepää Põhjakotkas Treener Tambet pikkor, Kalmer Tramm Pikkus 179 cm

S U U S A HÜ P P E D Martti Nõmme

Kaarel Nurmsalu

Sünniaeg 7.08.1993 Klubi Võru Spordikool Treener Jaan Jüris Pikkus 174 cm

Sünniaeg 30.04.1991 Klubi SK Telemark Treener Topi Sarparanta Pikkus 183 cm SAAVUTUSED On tulnud kahevõistluses täiskasvanute MM-il 2009. aastal individuaaldistantsidel 35., 48. ja 50., meesk 9. kohale. 2011. aastal individuaaaldistantsil 31. kohale. 2012. aastal suusahüpete MM-il lennumäel 37. kohale. 2013. aastal normaalmäel ja suurel mäel 26. kohale. Osalenud aastatel 2007–2011 juunioride MM-il, saanud suusahüpetes 2011. aastal normaalmäel pronksi ja meeskondlikult 10. koha ning kahevõistluses 2011. aastal mõlemal individuaaldistantsil pronksi ja 2010. aastal meeskondlikult 7. koha. Tulnud suusahüpetes 2010–2013 individuaalvõistluses 6 korral (sh 4 korda suvistel meistrivõistlustel ) ning kahevõistluses aastatel 2008–2010 individuaaldistantsidel 4 korral (sh 3 korda suvistel meistrivõistlustel) ja 1 korra sprinditeates Eesti meistriks.

Siim-Tanel Sammelselg Sünniaeg 18.05.1993 Klubi Nõmme Suusaklubi, Lahden Hiihtoseura Treener Jaan Jüris Pikkus 174 cm

I LU U I S U TA M I N E

OLÜMPIAKOONDISE KANDIDAADID

Jelena Glebova Sünniaeg Klubi Treener Pikkus

16.06.1989 Medal Igor Krokavec, Craig Maurizi 166 cm

SAAVUTUSED Saanud üksiksõidus taliolümpial 2006. aastal Torinos 28. koha ja 2010. aastal Vancouveris 21. koha. MM-il olnud 2007. aastal 18., 2008. aastal 15., 2009. aastal 16., 2010. aastal 21., 2011. aastal 22., 2012. aastal 13. ja 2013. aastal 16. kohal. EM-il olnud 2005. aastal 26., 2006. aastal 15., 2007. aastal 12., 2009. aastal 12., 2010. aastal 10., 2012 aastal 11. ja 2013. aastal 13. kohal. Juunioride MM-il saanud 2004. aastal 27., 2005. aastal 20., 2006. aastal 11., 2007. aastal 6. ja 2008. aastal 11. koha. 2009. aasta taliuniversiaadil sai 2009. aastal 4. ja 2011. aastal 7. koha. Tulnud aastatel 2004, 2005, 2007, 2009, 2010, 2012 ja 2013 üksiksõidus Eesti meistriks.

Viktor Romanenkov Sünniaeg Klubi Treener Pikkus

29.09.1993 Arabesk Anna Levandi, Oksana Romanenkova 181 cm

SAAVUTUSED Saanud üksiksõidus täiskasvanute MM-il 2010. aastal 36. ja 2013. aastal 22. koha. Juunioride MM-il 2008. aastal ja 2010. aastal 26., 2009. aastal 23. ning 2011. aastal 18. koha. EM-il saanud 2010. aastal 29., 2012. aastal 23. ja 2013. aastal 17. koha. 2009. aastal Euroopa Noorte Olümpia Festivali võitja. Tulnud aastatel 2005 ja 2007–13 Eesti meistriks.

K I I R U I S U TA M I N E Saskia Alusalu Sünniaeg Klubi Treener Pikkus

14.04.1994 SK Tervis, KIA Speed Skating Academy Väino Treiman, Wim den Elsen 176 cm

SAAVUTUSED Saanud juunioride MM-il 3000 m-s 2011. aastal 25., 2012. aastal 19. ja 2013. aastal 17. ning samal aastal 1500 m-s 31. koha. Tulnud aastatel 2009-2013 Eesti meistrivõistlustel 500 m, 1000 m, 1500 m, 3000 m distantsil ja mitmevõistluses võitjaks. Lisaks saanud 3000 m-s esikoha ka 2008. aastal.

+1 EX

TR A LEN S X1

TO P BA R

L A SK E S U U S ATA M I N E Kadri Lehtla

Kristel Viigipuu

Jan Treier

Sünniaeg 3.05.1985 Klubi Spordiklubi Biathlon Treener Meelis Aasmäe Pikkus 158 cm

Sünniaeg 19.08.1990 Klubi Elva Suusaklubi Treener Māris Čakars, Mihkel Joosing, Rein Pedaja Pikkus 167 cm

Sünniaeg 11.02.1992 Klubi Spordiklubi Biathlon Treener Tõnu Pääsuke, Jan Stefan Gunnari Pikkus 185 cm

SAAVUTUSED Saanud 2010. aastal Vancouveri taliolümpial 15 km-s 45., 7,5 km-s 64. ja teatesõidus 18. koha. Tulnud MM-il 2008. aastal sprindis 20., 10 km viitstardist sõidus 39. ja segateates 11. kohale. 2009. aastal sprindis 28., 10 km viitstardist sõidus 42., segateates 13. ja 4 × 6 km teatesõidus 14. kohale. 2010. aastal segateates 17., 2011. aastal segateates 14., 2012 . aastal 15 km-s 22., sprindis 43. ja 4 × 6 km teatesõidus 14. kohale. 2013. aastal 15 km-s 42., segateates ja 4 x 6 km teatesõidus 20. kohale. Tulnud 2007–12 8 korda Eesti meistriks suvebiatlonis. 2012. Eesti murdmaasuusatamise meister 10 km (vabatehnika) ja aastatel 2012–2013 3 x 5 km teatesuusatamises.

SAAVUTUSED Tulnud 2010. aastal Vancouveri taliolümpial sprindis 83. ja 4 x 6 km teatesõidus 18. kohale. Olnud täiskasvanute MM-il 15 km-s 2011. aastal 55., 2012. aastal 61. ja 2013. aastal 77. kohal. Saanud juunioride MM-il 2010. aastal sprindis 6. ja 12,5 km-s 7. koha. Juunioride EM-il 2010. aastal sprindis 9. ja viitstardist sõidus 8. koha. 2011. aastal sprindis 12., viitstardist sõidus ja 12,5 km-s 13. ning segateatesõidus 6. koha. Võitnud 2012–13 Eesti meistrivõistlustel 3 hõbemedalit.

Roland Lessing Sünniaeg 14.04.1978 Klubi Elva Suusaklubi, Kaitseväe Spordiklubi Treener Māris Čakars, Mihkel Joosing, Rein Pedaja Pikkus 182 cm SAAVUTUSED Saanud 2002. aastal Salt Lake City taliolümpial 20 km-s 45., 10 km sprindis 70. ja teatesõidus 11. koha. 2006. aastal Torino taliolümpial tuli 12,5 km viitstardist sõidus 51., 10 km-s 58., 20 km-s 62. ja teatesõidus 15. kohale. 2010. aastal Vancouveri taliolümpial 10 km-s 62., 20 km-s 65. ja teatesõidus 14. kohale. MM-il sai 2008. aastal 10 km sprindis 17., 2007. aastal 20 km-s 23. ja 2003. aastal teatesõidus 9. koha. Juunioride MM-il olnud 1997. aastal 10 km-s 18. ning 1996. aastal 10 km meeskonnasõidus 8. ja teatesõidus 12. kohal. Eesti meistrivõistlustel võitnud aastatel 1999– 2013 laskesuusatamises 23 medalit: 14 kulda, 5 hõbedat ja 4 pronksi. Tulnud aastatel 2000–2010 12 korda Eesti meistriks ka suvebiatlonis. Kandis 2010 Vancouveri tali-OM-i avatseremoonial Eesti lippu.

Indrek Tobreluts Sünniaeg Klubi Treener

Daniil Steptšenko Sünniaeg 13.08.1986 Klubi Äkke Suusaklubi Treener Māris Čakars, Evgeni Vsivtsev Pikkus 182 cm

Kauri Kõiv Sünniaeg 25.07.1983 Klubi Elva Suusaklubi Treener Māris Čakars, Kalmer Tramm Pikkus 188 cm SAAVUTUSED Saanud 2010. aastal Vancouveri taliolümpiall 20 km-s 44., 10 km-s 48., viitstardiga sõidus 50. ja teatesõidus 14. koha. Parimad individuaalsed kohad: 2012. aasta MM-il 20 km-s 26. ja 2013. aastal 10 km-s 31. Eesti meistrivõistlustel võitnud aastatel 2005– 2013 kokku 9 medalit: 4 kulda, 3 hõbedat ja 2 pronksi. Tulnud suvebiatlonis aastatel 2008–2012 4 korral laskejooksus ja 2011. aastal rollerisõidus Eesti meistriks.

Pikkus

5.04.1976 Elva Suusaklubi Jüri Käen, Māris Čakars 184 cm

SAAVUTUSED 1998. aastal sai Naganos taliolümpial 10 km-s 36. ja teatesõidus 13. koha. 2002. aastal Salt Lake City taliolümpial viitstardiga sõidus 41., 10 km-s 48., 20 km-s 53. ja teatesõidus 11. koha. 2006. aastal taliolümpial Torinos oli 10 km-s 40., viitstardiga sõidus 43., 20 km-s 66. ja teatesõidus 15. kohal. 2010. aastal taliolümpial Vancouveris oli 10 km-s 31., viitstardiga sõidus 48. ja teatesõidus 14. kohtal. Murdmaasuusatamises sai 2002 Salt Lake Citys taliolümpial sprindis (vaba) 32. koha. Aastatel 1995–2013 toimunud laskesuusatamise MM-ide parimaid tulemusi: 2000. aastal 10 km sprindis 17. ja 2003. aastal 18. ja 2007. aastal 20. koht. 20 km distantsil 2011. aastal 24., 2000. aastal 26. ja 2004. aastal 27. koht. Viitstardiga sõidus 2004. aastal 22. koht, teatesõidus 1997. ja 2003. aastal 9. koht ning segateatesõidus 2008. aastal 11. koht. Juunioride MM-il 1995. aastal 10 km-s 6. ja 1996. aastal 23. koht, meeskonnasõidus 1996. aastal 8. koht. Suvebiatlonis võitnud 2000. aasta MM-il laskejooksus 6 km sprindis kulla, sama aasta 8 km viitstardist jooksus ja teatevõistluses võitis hõbemedali. 2004. ja 2006. aasta 4 km sprindis hõbemedali, 2006. aasta 6 km viitstardiga jooksus ja 2007. aasta ühisstardisga jooksus võitnud hõbemedali ning 1997. ja 1999. aasta teatevõistluses pronksmedali. Murdmaasuusatamises olnud MM-il teatesõidus 2001 7. ja 2003 8. Eesti mv-tel laskesuusatamises võitnud aastatel 1997–2013 7 kulda, 8 hõbedat ja 2 pronksi ning murdmaasuusatamises aastatel 1999–2012 2 hõbedat ja 3 pronksi. Tulnud aastatel 1997–2012 13 korda Eesti meistriks ka suvebiatlonis.

SAAVUTUS Saanud 2013. aastal juunioride EMil 12. koha viitstardiga sõidus. .

Grete Gaim Sünniaeg Klubi Treener Pikkus

21.05.1993 Zahkna team Māris Čakars, Mihkel Joosing 171 cm

SAAVUTUSED Täiskasvanute MM-il tulnud 2012. aastal sprindis 82., 2013. aastal 15 km-s 57. ja sprindis 95. kohale. EM-il 2012. aastal sprindis 16. kohale. Tulnud noorte MM-il 2012. aastal viitstardiga sõidus maailmameistriks, saanud samal aastal 10 km-s 9. ja sprindis 10. koha ning 2011. aastal 3 × 6 km teatesõidus 4. koha.

Johanna Talihärm Sünniaeg 27.06.1993 Klubi Spordiklubi Biathlon Treener Māris Čakars, Mihkel Joosing, Tõnu Pääsuke Pikkus 161 cm SAAVUTUS Saanud 2013. aastal juunioride MM-il sprindis 17. koha.

Daria Yurlova Sünniaeg 3.03.1992 Klubi Äkke Suusaklubi Treener Māris Čakars Pikkus 168 cm SAAVUTUS Saanud 2013. aastal juunioride MMil 6. koha viitstardiga sõidus.

Kalev Ermits Sünniaeg 19.09.1992 Klubi Elva Suusaklubi Treener Rein Pedaja, Ilkka Luttunen Pikkus 181 cm SAAVUTUS Saanud 2013. aastal juunioride MM-il individuaaldistantsil 14. koha.

Rene Zahkna Sünniaeg Klubi Treener Pikkus

2.10.1994 Võru Biathlon Tõnu Pääsuke, Ants Orasson, Hillar Zahkna 184 cm

SAAVUTUSED Võitnud laskesuusatamises 2012. aastal noorte taliolümpial 5 km sprindis ja 10 km viitstardiga sõidus hõbemedali ning segateatesõidus 8. koha. Võitis noorte MM-il 2013. aastal 7,5 km sprindis pronksmedali, 10 km viitstardist sõidus hõbemedali ja sai 12,5 km-s 5. koha. 2012. aastal viitstardiga sõidus 18. ja 7,5 km sprindis 23. koha. Tulnud aastatel 2012–2013 seitsmel korral Eesti juunioride meistriks. 2013. aasta Eesti meister murdmaasuusatamises 3 x 10 km teatesõidus.

OLÜMPIAMÄNGUD

VÕIMALIK VAID SOTŠIS TEKST ALDO MAKSIMOV - FOTOD SOCHI2014

On ütlematagi selge, et Sotši taliolümpia korraldamine on Venemaa jaoks kõige tähtsam maineprojekt - olümpiaobjektide ning taristu ehitusse on vaikses kuurortlinnas ja selle ümbruses investeeritud kaugelt rohkem kui ühelgi senisel taliolümpial.

eeletud investeeringud ja megaehitused on kogu ettevõtmise üks külg. Need peaksid andma tunnistust eeskätt Vene majanduse õitsengust. Aga ei maksa arvata, et venelased kodusel olümpial kingiksid võidud suuremeelselt külalissportlastele. Oodatakse omade võitu. Sporti on viimastel aastatel samuti tohutult raha investeeritud. "Rahas pole küsimus. Peame enda tiimi saama parimatest parimad treenerid ja abipersonali, et me sportlased medalitele jõuaksid," tunnistas mõni aega tagasi Venemaa suusaföderatsiooni juht Jelena Välbe, keda Eestiski väga hästi tuntakse. Tore teada, et parimate spetsialistidena teenindavad Vene suusakoondist meie määrdemehed. Tasub meenutada, et 2010. a Vancouveri olümpialt teenisid venelased vaid kolm kuldmedalit, muid medaleid lisandus 12. See andis medalitabelis idanaabrile alles üheksanda koha... Erapooletult agentuurilt tellitud prognoos annab venelastele seekord viis kulda, 22

viis hõbedat ja seitse pronski, seega vaid kaks medalit enam kui möödunud korral. Kuid spordiminister Vitali Mutko on oma soovide raamatusse kirjutanud koguni seitse kulda. Riik nõuab, järelikult tuleb võtta!

Homovastane seadus teeb raha Veidral kombel on Sotši taliolümpia eel saanud peateemaks mitte võimsad investeeringud ega ka arutelud sportliku edu või ebaedu võimaluste üle. Kogu maailma meedia räägib tulevase taliolümpia puhul eelkõige seksuaalvähemuste õigustest.

oodatud. Seega – pidu toimub. Mitmed vaatlejad olid avaldusest üllatunud, kuna homopropaganda vastane seadus võeti Venemaal vastu alles juunikuus, natuke enne Moskva kergejõustiku MMi, kus see palju uudisvooge tekitas. Osa sportlasi isegi kaalus taliolümpiat boikoteerida, ometi pole avalikult keegi seda kuulutanud. Venemaa siseministeerium on kinnitanud, et seksuaalvähemuste hulka kuuluvaid sportlasi ega nende sõpru ei tõrjuta ja neile ei osundata. Ministeeriumi sõnul tuleb sportlastel käituda siiski seaduse piires ning

aa olümpiale em en V b ta lu ku lt ku li Amet teeb mängudest is m t, ro eu it rd ja il m 37 . ajaloo kõige kallimad Teema on sedavõrd teravaks aetud, et 28. oktoobril oli riigi president Vladimir Putin sunnitud kinnitama: Ka geid on olümpiale

hoiduda provokatsioonidest. Mis inimõiguslasi maailmas aga ärevaks teeb, on see, et üks asi on vene ametnike kinnitused, teine asi on inimlik reaalsus. Õnneks on tegu siiski OMiga,

kus turvameestest pole puudust. Seadusest aga niipalju, et homoseksuaalse info levitamise eest võib saada trahvi 5000 rubla ehk 120 eurot, lisaks on võimalik 15-päevane vangistus või maalt väljasaatmine. Homoseaduse vastased kardavad siiski sanktsioone: et võimud võivad rakendada seadust meelevaldselt, kuna see on ebaselgelt määratletud. Kas sportlane, kelle rõdul lehvib vikerkaarelipp, peab maksma 120 eurot trahvi või kartma vangiminekut? Teisalt on nn geiteema venelastele palju kasu toonud. Teleülekannete müük edeneb loodetust paremini, reklaami müügist rääkimata. Kui Moskva elas üle Eurovisiooni kogu selle juurde kuuluva inimliku komöödiaga, siis miks ei peaks Pärnu sõpruslinn Sotši hakkama saama olümpiasportlastega. Vähe sellest, et venelastel endal müügitöö hästi edeneb, näiteks ka USA telehiid NBC Universal oli juba oktoobri alguseks müünud rohkem reklaamiaega kui Vancouveri, Torino

või Salt Lake City mängude lõpuks. Jutt käis tol hetkel 800 miljonist dollarist, kuna Vancouver sai 700 miljonit.

Ärge muretsege, küll nad valmis saavad Õhtuleht küsis 100 päeva enne mänge retooriliselt: kas venelased saavad hakkama? No see on sama hea kui küsida, kas Ernö Rubik saab rubiku kokkupanemisega hakkama. Isegi kreeklased said Ateena olümpia avamiseks kõik valmis. Pireuse sadama kõrghoone majaseinal ripub siiani 80 x 50 meetrine riidest pannoo „Welcome to Athens Olympic Games 2004!“. TÄNASENI! Tuleb meeles pidada, et Sotši on suuresti Putini isikliku tähelepanu- ja kontrollialune maineprojekt. Miks muidu oleks ta surunud neli aastat tagasi Sotši linnapeaks Ühtse Venemaa taustaga Anatoli Pahhomovit, nii et teistel puudus võimalus isegi välireklaami teha. Ent Venemaa probleem on korruptsioon. Nii on ilmnenud, et kuigi kogu ettevõtmist kontrollib president isiklikult ning omad

mehed on vastutavatele kohtadele "istutatud", on olümiaehituste arvepidamistes avastatud üüratute rahasummade kõrvaletoimetamist. Kui investeeritakse miljardeid, leidub alti keegi, kes üritab mõned kümned miljonid varastada. Kohati varastati sedavõrd hoogsalt, et olümpiaobjektide jaoks ei kippunud raha jääma. Tähtajad venisid, ehitused ei edenenud vajaliku tempoga. ROKi värske sakslasest president Thomas Bach siiski hoiatas hiljuti korraldajaid tööde valmimise asjus. „Järele jäänud paar kuud on kõige raskemad.“ Bach külastas objekte koos Putiniga ja sai teada, et ametlikult kulutab Venemaa olümpiale 37 miljardit eurot, mis teeb mängudest ajaloo kõige kallimad. Teine probleem, mis olümpiamängude korraldajaid sageli painama jääb, on see, mis ikkagi saab kõigist neist veneliku "razmahhiga" ehitatud rajatistest pärast olümpiapidu. Võimumeeste ideekohaselt on see kõik kokkuvõttes eeltöö selleks, et Sotšist saaks lõpuks ometi maailmakuulus kuurort, mis tulevikus tõmbab välis- ja siseturistide horde 23

OLÜMPIAMÄNGUD nii suvel kui talvel. Kas see unistus täitub ning investeeritud miljardid end kaugemas tulevikus ka ära tasuvad, seda näitab vaid aeg. Maailmas leidub paraku piisavalt kohti, kus olümpiarajatised on pärast suurt pidu kõigi poolt unustatult konutama on jäänud.

Asjalikku juttu ka Lähistroopikas asuva kuurortpealinna Sotši puhul (20 km Abhaasia piirist), mis adõgee keeles tähistab muuseas „suurt kuumust“, tekib tavainimesel õigustatud küsimus, kuidas seal ikkagi suusatada ja muud talvetralli teha saab. Wikipedia ju ütleb, et veebruari keskmine temperatuur on seal kuus kraadi, aga see on

likult kindel, et Sotšis veebruaris lund ei ole, võib vabalt olla ja võib isegi liiga palju olla. Aga loomulikult on venelastel olemas plaan B – snow secure, see on neil ostetud ühelt Soome firmalt ja annab kindlustunde, et ei korduks Vancouveri mängude Cypressi mäe olukord. Üldse toimetab Sotši mängude heaks 75 000 inimest, töötegijat. Kui mõelda, et neli aastat tagasi oli valmis vaid 20% töödest ja kaks aastat tagasi u 40% olümpiaobjektidest, siis tõepoolest..., kahe aastaga on OM võimalik püsti panna ainult Venemaal. Paarisajal ruutkilomeetril lösutav Sotši on tinglikult küll linn, aga koosneb neljast piirkonnast, rajoonist. Ses Musta mere äärses Krasnodari krai keskuses on elanikke vaid

kuurortpealinnaatud va u as as ik p o o tr is h Lä ust tavainimesel õigta Sotši puhul tekibse gi suusa da. ka ik al as id ku s, u küsim koos öödel mõõdetuga. Külmarekord –13,4 pärineb aga 1892. aastast. Meil Nuustakul lastakse sellise ilmaga palja ülakehaga ringi, nii piltlikult öeldes. Kust lumi tuleb, kui lund ei ole? Pole tege24

365 000, suveperiooditi muidugi mitu korda enam. Edaspidi saabki olümpiahooneid suviti sihtotstarbeliselt kasutada. Lisaks sellele, et tegu on 1994. aastast Pärnu sõpruslinnaga, mis küll kardetavasti

meie suvepealinna meerile mängude avatseremoonia VIP-kutset ei too, seob eestlasi Sotšiga ka Krasnaja Poljana, kus elab tänini eestlaste kogukond ja kus peetakse ka olümpia murdmaasõidud. Üldkultuurilooliselt võiks mainida ka seda, et Sotšis oli Jossif Stalini suvila. Võib-olla pole ülearune ka teadmine, et OMi suusarajad hakkavad kulgema üle tšerkesside tapetud esivanemate kontide. Tšerkesside hävitamist venelaste poolt on nimetatud 19. sajandi suurimaks genotsiidiks. Pöördumises ROKi ees loetles Putin Sotšis elanud rahvaid: kolhid, kreeklased, kasakad. Kuid ta ei nimetanud tšerkesse. See oli väga kõnekas „unustamine“.

Hoki – olümpia magnet Pole mingit kahtlust, et OMi suurim magnet on jäähokiturniir. Juulikuus valmis kollektiivotsus, et kõik NHLi tähed osalevad olümpiaturniiril. Kõik on elevil. „Parimate mängijate kohalolek Sotšis teeb sellest erilise sündmuse, mängudel on tõeline kaal,“ teatas Jari Kurri, kes kuulub Soome koondise taustajõududesse. „Tegu on supersuursündmusega kogu jäähokile, kõigile mängijatele, fännidele ja televaatajatele. Teame, et veebruaris on män-

Tõeline Jeep. Päriselt hea pakkumisega.

Võimekas & mugav.

Uus Jeep Compass North üllatab nüüd põhjamaiselt karge pakkumisega.

gijad alati parimas hoos, seega saab see olema täielik jäähoki mõõdupuu,“ sõnas Kurri. Eriline on juba OMi hokiturniiri reglement. Osaleb vaid 12 meeskonda, kes jagatud kolme neljasesse gruppi. Otse veerandfinaali saavad kolme grupi võitjad pluss parim teise koha omanik. Seega säilib pinge ilmselt kõigiks alagrupimängudeks, eriti kui lisada, et playoff’i-süsteemis jätkavad heitlust neljale veerandfinaali kohale kõik kaheksa tagumist võistkonda. A grupis mängivad Venemaa, Slovakkia, USA ja Sloveenia, B grupis Kanada, Soome, Norra ja Austria ning C grupis Tšehhi, Rootsi, Šveits ja Läti. Turniir algab 12. veebruaril Tšehhi-Rootsi ja Läti-Šveitsi kohtumistega. Mängud peetakse Sotši Bolšoi Ice Palace’is (12 000) ning Šaiba Arenal (8000). Möödunud olümpia esikolmiku moodustasid Kanada, USA ja Soome. 43-aastane Teemu Selänne otsustas oma karjääri lõpetamise aasta võrra edasi lükata suuresti tänu OMile. „See oleks mu kuues olümpia ja lõpetuseks tõeline präänik (soome keeles nimetas ta seda küll porgandiks – toim),“ tunnistas mees Yleisradio uudistele.

• • • •

hinna sees automaatkäigukast tasuta kaasa talvepakett lisaks Jeep liising hind alates 21 000 eurot

Kampaaniaautod on laos olemas, kogus piiratud.

LIIGU ÕIGES SUUNAS - proovi Jeep Compassi Silberauto esindustes! Kampaania kehtib kuni 15.12. 2013 või kuni autosid jätkub. Vaata lisa jeep.ee

Keskmine kütusekulu 7,6-8,6 l/100km, CO2 emissioon 182-206 g/km.

Silberauto Eesti AS Jeep® esindused: Tallinn • Peterburi tee 50a • Tartu • Ringtee 61 • Pärnu • Riia mnt. 231a • Jõhvi • Jaama 42a • Viljandi • Pargi 3b • Rakvere • Haljala tee 1, Tõrremäe • Kuressaare • Tallinna 82b • www.jeep.ee • Jeep® on Chrysler Group LLC registreeritud kaubamärk.

OLÜMPIAMÄNGUD

Spordiennustus on köitnud spordist lugu pidavaid inimesi sajandeid. Ennustamine lisab spordile täiendavat pinget – põnevust ja tegevust tuleb juurde nii tugitooli- kui ka harrastussportlasele.

OLYBET EHITAB SPORDISÕPRADELE SPORDIBAARE

iimastel aastatel on spordiennustus kogunud hoogsalt tuure ka Eestis ning kindlasti annab oma tõuke valdkonna arengule käesoleva aasta augustis avatud ainulaadne OlyBeti spordiennustuse internetikeskkond ja spordibaaride võrgu laienemine Eestis. „Olympic on aastaid olnud kohaliku spordiliikumise suurtoetaja ja usume, et loodud OlyBeti kvaliteetne ja läbipaistev spordiennustussüsteem tõstab veelgi inimeste huvi erinevate võistluste ja spordialade vastu, mõjutades seeläbi positiivselt ka spordi arengut tervikuna,“ avaldab lootust OlyBeti juht Kaido Ulejev. Ta rõhutab, et uus võrgustik on Baltimaades unikaalne ning pakub spordifännidele kõikvõimalikke viise muuta võistluste jälgimist veelgi põnevamaks.

OlyBet eristub teistest teenusepakkujatest kahe asja poolest. Esiteks pakub ta kõige rohkem spordivõistlusi – alustades Eesti jalgpallikoondise mängudest ja lõpetades Austraalia ragbi esiliigaga. Teiseks – OlyBet rajab esmakordselt Eestis spordibaaride võrgustikku, kuhu saab võistlust koos sõpradega teleri ette vaatama koguneda ning seal reaalajas panu-

uudsete tehniliste lahenduste poolest esimene omalaadne Baltimaades. Igas spordibaaris on olemas teleekraanid, mis kuvavad hetkel käimasolevaid võistlusi, ning spordiennustusteenust pakkuvad terminalid. Panuseid saab teha ka tahvelarvutitega. Spordibaarid tegutsevad juba Tallinnas Lasnamäe Centrumis,

Eestis spordilt se rd o ak m es b ja ra OlyBet hu saab võistlust ku , ku ik st u rg võ e d ri baa ette vaatama ri le te a eg d ra p sõ s o ko s panuseid teha. ja la aa re al se g in n a koguned

seid teha. Ennustada kuni selleni välja, kas järgmiste minutite jooksul tuleb nurgalöök või saab keegi mängijatest kaardi. Muidugi ei pea ennustama, kuid võib. Rajatav spordibaaride võrgustik on oma

Magistrali ja Järve Keskuses. Detsembris avab uksed pealinna suurim, läbi kahe korruse ehitatud esindusbaar Kristiine Keskuses, millest kujuneb küllap parim koht peagi algava taliolümpia jälgimiseks koos sõpradega

OlyBeti juht Kaido Ulejev usub, et detsembris avatavast Kristiine Keskuse spordibaarist saab üks meelispaik Sotši olümpiamängude jälgimiseks. Fotol on ta Mustamäe Magistrali spordibaaris.

v äljaspool koduseid tingimusi. Kokku avatakse Eestis kümme sellist baari Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva Olympic Casino esindustes. Samas jäävad spordibaarid kasiinodest eraldatuks ning sinna sisenemiseks ei pea ennast registreerima. Kaido Ulejevi sõnul toob OlyBeti on-linekeskkond ja spordibaaride võrgustik Eesti spordiennustusturule uue kvaliteedi. „Haldame internetikeskkonda väga tugevate ja maailmas tuntud partneritega, spordibaaride võrgustik on moodne ja mugav koht spordi jälgimiseks ja panuste tegemiseks või niisama sõpradega ühise aja veetmiseks,“ lisas Ulejev.

- on-line’i eelistavate spordiennustajate arv Euroopas ulatub 7 miljonini - on-line’is panustamise aastane kogutulu ulatub Euroopas 3,5 miljardi euroni - Super Bowli toimumise ajal teeb panuseid pea kogu Ameerika, s.o umbes 200 miljonit inimest

OLÜMPIAMÄNGUD

TELES NÄEB ROHKEM EESTIKEELSET OLÜMPIAT Veebruaris toimuv Sotši taliolümpia on Eesti televaataja jaoks märkimisväärne, sest lisaks harjumuspärasele ETVle saab eestikeelse kommentaariga olümpiaülekandeid jälgida TV3s (ainult iluuisutamine) ning pea täismahus Viasat Sport Balticu kanalilt.

luuisutamine pole eestlaste seas just kõige menukam talispordiala, ent asjaolu, et seda näitab üksnes kõigile vabalt kättesaadav TV3, on märgilise tähtsusega. Olümpia pole enam üksnes riigikanali pärusmaa. TV3 on iluuisuülekannete kommenteerimiseks löönud käed endise tippuisutaja Margus Hernitsa ning tuntud kohtuniku Anne Saraškiniga. Ühesõnaga, asjaga tegeldakse tõsiselt. ETV sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer ei tee iluuisutamise kolimisest konkureerivasse kanalisse siiski suurt numbrit. „Me 28

TEKST SPORTLAND MAGAZINE

saame selle võrra rohkem näidata teisi alasid. Näiteks jäähokikohtumisi, mis iluuisutamisvõistlustega samal ajal toimuvad,“ ütleb ta. Kaljuveeri sõnul jääb ETVs Sotši olümpia ülekannete maht samasse suurusjärku nagu eelmistelgi olümpiatel. Sisuliselt näeb neil päevil sporti hommikust õhtuni. Võistlusi saab jälgida nii ETV põhikanalilt kui ka ETV2st. „Näitame olümpiat, nagu ikka, nii palju kui võimalik. Selge see, et olümpia on tänapäeval nii suur võistlus, et kõike näidata pole võimalik. Mingid valikud tuleb paratamatult teha. Aga ükski eestlaste jaoks oluline

võistlus kindlasti näitamata ei jää,“ lubab ta. ETV trump on teadagi kogenud spordiajakirjanike kaardivägi, kelle reportaaže on

„Olümpia pole igienam üksnes ri .“ kanali pärusmaa rahvas aastate jooksul harjunud vaatama. Kes näiteks kujutaks ette suusareportaaže ilma Lembitu Kuuseta või hokiülekandeid Kristjan

olümpiamängud

„Mis seal ikka, konkurent on teretulnud.“

Kalkuni kommentaarideta? Staare, kelle pärast tasub olümpiaülekandeid jälgida, on ETV sporditoimetuses mitu. Kõik nad sõidavad Sotši. See, et ajakirjanik kommenteerib võistlust kohapeal ning küsib pärast võistlust sportlaselt esimest kommentaari, on oluline faktor. Kindlasti tulevad ETV spordiülekannete vahele n-ö olümpiamelust ja kohalikust eluolust rääkivad minireportaažid. „Meil on kaks kaamerameest kaasas,“ lisab Kaljuveer. Eraldi kohapealset olümpiastuudiot, nagu oleme harjunud nägema suveolümpiatel, talimängudel pole. Rahvusringhääling lähetab taliolümpiale kokku 15 inimest: tele- ja raadioajakirjanikke, kaameramehi ning tehnilisi töötajaid. Sel aastal esmakordselt näitab Sotši taliolümpiat täismahus lisaks ETVle ka Viasat Sport Baltic. Kuigi tegu on tasulise kanaliga, mis ETVga võrreldes on nähtav märksa väiksemale hulgale televaatajatele, on see siiski konkurent. „Kolme olümpianädala jooksul tuleb meil tõsine andmine. Põhimõtteliselt kõiki-

del päevadel hommikust õhtuni. Kokku 160 tundi otseülekandeid ning 75 tundi lisaks näidatakse olümpiavõistlusi videost,“ teab Viasat Sport Balticu esindaja Kalev Kruus. Täpselt nii nagu ETV, üritab ka Viasat Sport Baltic näidata kõiki alasid, mis vähegi võimalik. See aga tähendab, et sageli näitavad kaks eestikeelset kanalit samal ajal sama võistlust. Kui toimub suusavõistlus, võib seda jälgida nii ETVst kui ka Viasatist ning kuulata, kuidas sama võistlust kommenteerib Margus Uba, legendaarse ETV spordiajakirjaniku Toomas Uba poeg, kes on varemgi TV3s suusaülekandeid kommenteerinud. Kruus kinnitab, et põhimõtteliselt on tal olümpiamängude ajaks erinevate alade ülekannete kommenteerimiseks kokku lepitud teada-tuntud ekspertidega. Seega pole põhjust arvata, et Viasat Sport Balticu ülekanded jääksid tasemelt ETVga võrreldes kehvemaks, kuigi olümpiat näidatakse esimest korda. „Mis seal ikka, konkurent on teretulnud,“ ütleb Viasat Sport Balticu tegemiste koh-

ta Marko Kaljuveer. Ilmselt on televaatajad temaga nõus. Sellist valikuvabadust pole neil seni olnud. Tegelikult ei konkureeri huviliste tähelepanu eest üksnes kaks telekanalit. See on palju laiem „võitlustanner“. Loomulikult on Sotšis kohal rahvusringhäälingu raadioinimesed. Samuti löövad ses mõõduvõtus kaasa ka ajalehed ja nende internetiportaalid. Kõikide suuremate päevalehtede vahel ilmuvad taliolümpia ajal üksnes olümpiateemadele pühendatud lisaleheküljed. Kirjutavast pressist läheb Sotši olümpiat kajastama 12 ajakirjanikku ning 3 fotograafi, kes ei tee tänapäeval üksnes pilte, vaid ka videolugusid. On täitsa kindel, et Delfi ning Postimehe ja Õhtulehe võrguväljaannetes kerkib olümpia rohkelt ekspluateeritud teemaks ning lisaks kirjalikule materjalile ja fotodele saab näha klippe olümpialinnast. Spordiülekandeid küll mitte, aga kommentaare ning melu seda enam. Moodsale ajale kohaselt on nutitelefonide ning tahvelarvutite omanikel juba praegu võimalik tõmmata Sotši taliolümpia äpp, mis olümpiamängude aegu kogu olulise info kiirelt n-ö tasku toob.