Sportland Magazine #6 by Sportland Eesti

NR 6 / kevad 2012

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

Koit Toome & 100 paari tosse

Getter Jaani sportlik elustiil

Sportland nüüd Viru Keskuses!

Suur kevad/suvine

Eelvaade:

tootekataloog! jalgpalli EM

FIESTA

KUGA

GALAXY

FOCUS

S-MAX

C-MAX

KUGA

MONDEO

FOCUS

FIESTA

GRAND C-MAX

MONDEO

FOCUS

KUGA

MONDEO

FIESTA

FOCUS

FUSION

FOCUS

MONDEO

GRAND C-MAX

FOCUS

C-MAX

Autovahetuskuu!

APRILLIS VAHETA VANA AUTO UUE FORDI VASTU Müü oma vana auto Info-Autole Maksame tema väärtusele 1400 — 4000 € peale

Too oma vana auto Info-Auto Tallinna, Tartu või Pärnu esindusse. Võtame vastu kõik autod margist sõltumata! Hindame ta ära ja lisame tema väärtusele 1400 — 4000 € juurde. Edaspidi naudid igat hetke oma uue Fordi roolis. Sooduspakkumine vana auto vahetamisel uue Fordi vastu kehtib aprilli lõpuni. Pakkumise tingimustega tutvu aadressil www.ford.ee või küsi lisainfot Info-Auto esindustest.

FOCUS

S-MAX

C-MAX

KUGA

MONDEO

GALAXY

KUGA

FIESTA

FUSION

KUGA

MONDEO

FIESTA

MONDEO

GRAND C-MAX

FIESTA

FOCUS

KUGA

FOCUS

MONDEO

GRAND C-MAX

FOCUS

C-MAX

FOCUS

FIESTA

MONDEO

KUGA

FIESTA

FOCUS

S-MAX

FOCUS

GALAXY

FUSION

FOCUS

FIESTA

FOCUS

KUGA

FUSION

GRAND C-MAX

MONDEO

FOCUS

FIESTA

FOCUS

FIESTA

GRAND C-MAX

MONDEO

FOCUS

KUGA

MONDEO

FIESTA

KUGA

FOCUS

FIESTA

FUSION

FOCUS

FIESTA

FOCUS

FIESTA

FOCUS

FIESTA

C-MAX

KUGA

MONDEO

KUGA

FIESTA

FOCUS

S-MAX

FOCUS

GRAND C-MAX

MONDEO

FOCUS

KUGA

MONDEO

GRAND C-MAX

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Pildid on illustratiivsed. Pakkumine kehtib kuni 30.04.2012 või kampaaniaautode lõppemiseni. facebook.com/infoautoford

juhtkiri

TERE, SPORDISÕBER!

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Margus Müil margus@menuk.ee Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Jaan Naaber, Janne Heinaru Kujundus Silver Vaher Keeletoimetaja Annika Vesi Reklaam Siim Kala siim@menuk.ee 5690 9356 Trükk Kroonpress

õpuks ometi plusskraadid, lumevabad jooksuringid, jalgpallihooaja algus, Eesti korvpalliliiga finaalid. Mida sa hing rohkemat oskad tahta? Sinu ees on Sportland Magazine nr 6 ehk siis kevad 2012. Kokku lausa 124 lk. Sporti ja sportlikke staare on Eestis lihtsalt nii palju. Meie selle numbri ühe persooniloo staar Getter Jaani vastab väga tabavalt küsimusele, kas Eesti noored on sportlikud, et on küll, nende elustiil – pidev liikumine – nõuab ja võimaldab seda. Sõpradega trehvamised, spordiklubides ja tantsusaalides käimine hoiab Eesti noore aktiivsena 24/7. See teeb ka meid, Sportland Magzine’i koostajaid, õnnelikuks. Marss arvuti tagant minema! Getteri loost leiad ka huvitava seiga, mis seob Sportlandi töötajaid, New Yorgi taksot, Joel Lindpere, Getter Jaanit ja Eesti Laulu. SEB Maijooksu ja Sügisjooksu osalejate arv räägib selget keelt, et Eestis on jooksubuum. Korraldajad ootavad sellel aastal maijooksule osalema üle 13 000 naise. See on pea kaks korda suurem number kui viimasel ajal poliitikute retoorikas palju mainimist leidnud Paide linnas elanikke. Maijooksust, maijooksu ametlikust kollektsioonist ning sellest, kuidas valida jooksujalatseid – kõigest sellest võid lugeda kahekümneleheküljelisest jooksuerist. Jalgpall on maailma suurim spordiala. Varasuvel on kõikide jalkafännide pilgud naelutatud telekaekraanile, sest Ukrainas ja Poolas toimuvad Euroopa meistrivõistlused. Peatume ka meie oma Sportland Magazine’iga sellel suurvõistlusel, toome teieni ajakava, staadionid, meeskonnad, aga ka uusimad tehnoloogiad, mida kasutatakse vormide valmistamisel, populaarsemad butsad jne. Lisaks suurele EM-ile on juulis jalgpalli EM ka Eestis. Just! U19 EM toimub Tallinnas, Haapsalus, Rakveres. Eesti mängib finaalturniiril korraldajamaana. Meie koondisest, võimalustest ja ka turniirist, see kõik on Magazine’is kirjas. Soojad ilmad panevad inimesed garderoobi vahetama. Oleme selles numbris teie jaoks lavastanud kümneid lehekülgi tootekatalooge, kus modellidena astuvad üles vaid Sportlandi enda töötajad. Me teame, et Sportlandis töötavad professionaalid, nüüd teame, et ka professionaalsed modellihakatised. Nautige ja teadke, et kõik need tooted on saadaval 21-s Sportlandis üle terve Eesti. Superstaarid on kohal! See on Sportlandi jalatsikampaania. Mis superstaarid? Nike, Adidas, Vans, Converse, Timberland, Puma jne. Need ju on superstaarid! Sportland müüb ainult maailma paremaid ja tuntumaid brände. Meilt ei leia lihtsalt jalavarje, meilt leiad isikupärased superstaarid. Vaata suurt kevadist tossuvalikut ja mis veel oluline, liitu meiega facebookis: facebook.com/sportlandeesti ja ole osaline Eesti suurimas facebookimängus, kus otsime eesti kõige šefimat tossu. Tea, et jagame osalejate vahel iga päev paari tosse ja seda 31 päeva järjest. See ei ole mingi konksuga reklaamitrikk, lihtsalt nii ongi, 31 paari tosse, 31 paari superstaare tasuta. Start: facebook.com/sportlandeesti 25.04 on Sportlandi jaoks järjekordne verstapost, Sportland avab 1234 m2 poe Eesti külastatavaimas kaubanduskeskuses Viru Keskuses. Sellest saab Eesti 22. Sportland. Oleme uhked kõigi nende üle. Leia enda jaoks lähim www.sportland.ee Olge positiivsed, leidke tunnike päevas spordi jaoks ning head Sportland Magazine’i lugemist!

NR 6 / kevad 2012

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Sportlike tervitsutega: Gerd Kiili, Sportland Eesti AS tegevjuht

Hind 1,90 €

Koit Toome & 100 paari tosse

Getter Jaani sportlik elustiil

Sportland nüüd Viru Keskuses!

Are Altraja, Sportlandi üks loojatest ja omanikest

Suur kevad/suvine

Eelvaade:

tootekataloog! jalgpalli EM

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

sisukord

UUDISED 6

ÜLEMISTE SPORTLAND sai uue ja värske näo Sportlandi turundusjuht JAAN NAABER valmistub Dakari ralliks 8 NIKE riietab Eesti olümpialasi KILIMANJARO NAISED ühinevad virtuaalses klubis 10 UUS SPORTLAND ootab spordisõpru Viru Keskuses 30 ASICS pakub uusi lahendusi. NIKE näitab taas innovatsiooni 54 NÕMME KALJU tahab tiitlit võtta LENNA KUURMAA hakkas Adidasenäoks

EESKUJU 12

GETTER JAANI sportlik eluviis

JOOKS 16

MAIJOOKS valmistub purustama osalejaterekordit 20 Kust leida kõige sobivamad JOOKSUJALATSID? 26 NIKE RUNNING CLUB õpetab õigesti jooksma 28 RASMUS MÄGI – tulevikumees Tartust

SPORTLIK MOOD 32 36 38 95

Sportlikud trendid KEVADISES PARIISIS CHUCK TAYLOR ALL STAR näitab klassi KOIT TOOME ja 100 paari tosse Sportlandi SUUR SUVEKAUPADE KATALOOG!

JALGPALL

42 EURO 2012 suur eelvaade 48 Eesti valmistub U19 EM-finaalturniiriks 52 HENRIK OJAMAA Šotimaa muinaslugu

EKSTREEM

56 Millest mõtlevad Simple Session 2012 võitjad DREW BEZANSON ja AUSTEN SEAHOLM? 60 RAHINGE EKSTREEMPARK pakub Baltimaade vingemaid võimalusi 66 RAPLA EKSTREEMSPORTLASED sihivad olümpiamänge TANEL TUULEVESKI ja The North Face vallutavad tippe

MITMESUGUST

64 Eesti MOTOKROSSIHOOAEG käivitub maikuus 68 SPORTLANDI RATTATIIM seab suuri eesmärke 80 PEETER KARASK vahendab kuumi treeningtrende Ameerikast 83 RIINA SUHOTSKAJA säästab sojatoodetega tervist 84 HELLY HANSEN ja sailing.ee purjetamiskool lõid käed Helly Hanseniga ÜLE ATLANDI! 128 SUUR RISTSÕNA 130 LÕPPSÕNA. Rainer Nõlvak ja tema sportlik elustiil

SPORTLAND

86 Elu võimalikkusest spordita ehk Sportlandi SPORTLIKUD NAISED. 90 Kes on Sportlandi AASTA MÜÜJAD? 91 TARTU LÕUNAKESKUSE Sportland mõtleb kogu perele. 126 SPORTLAND SOOVITAB: valik lähiaja spordisündmusi.

12 5

uudised MEIE MEES DAKARI RALLILE! SPORTLAND EESTI TURUNDUSJUHT JAAN NAABER VALMISTUB MAAILMAKUULSAKS DAKARI RALLIKS. 2003. aastal tegi esimese eestlasena Dakar Rallyl tsiklisadulas ajalugu Mart Lajal, kes alustas küll üsna hästi, kuid kukkumine ja jalaluumurd lõpetasid kahjuks tema seikluse. 2005. aastal olid tsiklitega stardis Taivo Luik ja Andres Rätsep, kes kõrberalli ka lõpetasid. Kohad vastavalt 64. ja 90. tsiklite arvestuses ja nii oli taas tükike Eesti motospordiajalugu kirja pandud. 2014. aastal on eestlased taas stardis. Üks neist on Sportland Eesti turundusjuht Jaan Naaber. Dakar Rally on maailma suuremaid ja raskemaid võistlusi, millele elab kohapeal kaasa ligi viis miljonit pealtvaatajat ning läbi teleka jälgib kõrberallit u üks miljard inimest. „Mulle meeldib ennast proovile panna, eriti kui see nõuab tõsist eneseületust nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning Dakar Rally on olnud üks võistlus, millel osalemisest olen unistanud juba enam kui 10 aastat,” räägib Jaan Naaber järgmise kahe aasta plaanist. Kogu Jaani sportlik tegevus ja vaba aeg on planeeritud, mõeldes Dakar Rally’le, ning möödub tsikli seljas, jooksuradadel ja spordisaalis. Dakar Rally vastu on Jaanil huvi olnud juba keskkooliajast, aga siis puudusid võimalused motospordiga tegelemiseks. Praegu on aga kokku kogunenud Dakar Rally Team Estonia, kuhu kuuluvad lisaks Jaanile veel Mart Meeru ja Toomas Triisa. Jaan ei lähe Dakar Rallyt lihtsalt läbi sõitma – kogu seiklus stardist finišini saab 2014. aastal ka kaante vahele raamatuna „Unistus kõrbeliivast”. www.dakarestonia.ee

BALTIKUMI SUURIM SPORTLAND RENOVEERITUD! ÜLEMISTE KESKUSE SPORTLANDIS KÄIS MÄRTSIS AKTIIVNE EHITUSTÖÖ, MILLE TULEMUSEL ON BALTIKUMI SUURIM SPORDIPOOD KÜLASTAJATELE TAAS AVATUD. Siit, 1650 m2 pinnalt, leiad suurima valiku vajalikku spordivarustust jooksuks, jalgrattaspordiks, korvpalliks, jalgpalliks, tenniseks, üldiseks treeninguks ja paljudeks teisteks spordialadeks. Ülemiste Sportlandis on nüüd vaba aja kategoorias suurem valik kui varem. Sportland on alati uhke olnud oma ülimalt laia jalatsivaliku osas, toonitame seda ka Ülemistel. Erinevate jalatsite hulk ulatub neljakohalise numbrini, mis omakorda tähendab kaupluses u 20 m pikkust jalatsiseina. Ülemiste kaubanduskeskus on kogu pere ostukeskus. Seetõttu oleme loomulikult mõelnud ka pere kõige väiksemate liikmete peale. Lapsed on saanud meie poes oma ala, lisandunud on uued brändid, seda nii riiete, jalatsite kui ka varustuse – näiteks jalgrataste – kategoorias. Siinkohal palume ka sinu abi. Kui tunned Ülemiste Sportlandi külastades meie tootevalikus või teeninduses millestki puudust, siis aita meil muuta ka sinu elu huvitavamaks, paremaks, emotsionaalsemaks ning teavita meid sellest: info@sportland.ee

uudised

NIKE RIIETAB EESTI OLÜMPIALASI! LEPINGU KOHASELT VARUSTAB NIKE EESTI LONDONI OLÜMPIAMÄNGUDE DELEGATSIOONI LIIKMEID, SEALHULGAS KERGEJÕUSTIKUKOONDIST, VÕISTLUS- JA VABAAJARIIETUSEGA.

Eesti Kergejõustikuliiduga sõlmitud lepingu raames jätkab Nike ka kergejõustikukoondise varustamist võistlusriietusega. Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi märkis, et alaliidul on koostöö jätkumise üle Nike’ga ääretult hea meel. „Nike kannab meie kergejõustiklaste võistlusvarustuse eest hoolt juba kuuendat aastat ning olen kindel, et sportlased suudavad seda toetust heade sportlike tulemustega hinnata,” lausus ta. Nike alustas Eesti kergejõustikukoondisega koostööd 2007. aastal ning on Eesti olümpiadelegatsiooni võistlusriiete sponsor alates Pekingi mängudest 2008. aastal.

JULIA-MARIA LINNA

Londonisse sõitvad Eesti olümpialased saavad kanda maailma tipptasemel rõivaid. „Mugavad moodsad ja sobivad võistlusriided on tippsportlaste spordivarustuse lahutamatu osa. Tähtis on ka maailma suurimal spordipeol – olümpiamängudel – kaunis välja näha. Sponsorleping spordisõbraliku Nike maaletoojafirmaga AS Jalajälg teeb selle võimaluse Eesti olümpiasportlastele tegelikkuseks,” ütles Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann.

OLÜMPIALE! EOK president Mart Siimann, AS Jalajälg juhatuse liige Anti Kalle ja EKJL president Erich Teigamägi on rõõmsad Eesti olümpialasi puudutava sponsorlepingu üle.

KILIMANJARO NAISED, ÜHINEGE! 2012. AASTA ALGUL SÜNDIS AINULAADNE RAHVUSVAHELINE NAISTEKLUBI LADIES TREKKING VIRTUAL CLUB. Rahvusvahelise virtuaalse klubi eesmärk on koguda kokku info naiste kohta, kes on matkanud Aafrika kuulsaimal mäel, Kilimanjarol. Ladies Trekking Virual Club tahab kokku panna põneva ja lugemist vääriva statistika ning arendada erinevatest maadest pärit ja Kilimanjaro nõlvadel raskusi trotsinud naisi ühendavat klubilist tegevust. Kõiki naisi, kes „Aafrika katusel” käinud, ja ka neid, kes sinna plaanivad kunagi minna, kutsutakse liituma kodulehel www.ladiestrekking.com Ladies Trekking VC on heategevuslik ühendus, mis toetab väikesi Tansaania tüdrukuid, kes on kaotanud oma vanemad.

meie

VIRU KESKUSE U G U L I D N A L T R SPO - FOTOD SCANPIX ÜKS LOOJATEST JA OMANIKEST TEKST ARE ALTRAJA, SPORTLANDI

VIRU KESKUSE SPORTLANDI AJALUGU ULATUB AASTASSE 2001, KUI JUTUD VIRU KESKUSE TEKKIMISEST HAKKASID TÕSISEMAT ILMET VÕTMA. OLIME SELLEKS VALMIS, JOONISTASIME ISEGI ESIMESED ESKIISID TULEVASEST VÕIMALIKUST POEST. KOHE ALGUSEST SAATI OLI SELGE, ET VIRU KESKUSESSE SPORDIKAUPLUS TULEB.

amal ajal olid Tallinnas populaarsemad kaubanduskeskused Rocca al Mare, Tallinna Kaubamaja ning Kristiine Keskus, kus üheski Sportlandi kauplust polnud. Olime just 2. juunil 2001. aastal avanud oma esimese Sportlandi kaupluse Tallinnas Tartu mnt 16b. Kaupluse juhataja, tuntud kergejõustikutreener Rein Sokk oli sinna üle kolinud Nike esinduskauplusest Pärnu mnt Kawe Plazast ja see pood hakkas alles esimesi tuure võtma. Meil olid ka kauplused Pro Kapitali majas Narva maanteel ja Demini keskuses, kus juhatajaks oli endine tuntud korvpallur Tair Tenno. Lisaks Tallinnale olime hästi esindatud Tartus, kus 2001. aastal olime avanud 1000 m2 poe Lõunakeskuses, mis osutus väga edukaks ja on üheks Sportlandi flag ship poeks tänaseni (loomulikult pärast mitut renoveerimist). 2001. aastal sai alguse ka Sportland Lätis, kui avati poed Alfa ja Origo keskuses. Nende kahe käivitamine võttis 10

meeletu aja ja energia ning ette rutates olgu ausalt öeldud, et see oli ka üks põhjusi, miks Viru Keskuse jaoks ei jagunud piisavalt tähelepanu. 2002. aastal oli selge, et Sportlandil avanevad võimalused avada pood ka Peterburis, kuna Hillar Teder oli seal just avanud esimese Okey keskuse, kus meile pakuti 250 m2 poodi. Sellega oli siis antud start ka n-ö Venemaa invasioonile. 2002. aastal hakkas selguma, et Sportland saab poe Ülemiste keskusesse, kuna see kuulus samadele omanikele, kellele kuulusid Riia Origo ja Alfa (kus Sportland juba oli). Samal ajal arenes Venemaal asi väga kiiresti ja 2003. aastal tehti meile pakkumine avada kauplus Moskvas (1401 m2). Hakkasime kiiresti seadma samme Peterburist Moskvasse. Peterburis oli meil tekkinud väga hea kollektiiv mõnest eestlasest ja venelasest, mis julgustas meid ette võtma teekonda Venemaa pealinna. Samal ajal käis paralleelselt Viru Keskuses rendikonkurss. Kuna olime avamas suure poe nii Moskvas kui ka

Gerd Kiili, Sportland Eesti AS tegevjuht: Viru Keskus on Eesti külastatavaim keskus, see seab kohe oma eesmärgid (ja ka kohustused), mis kattuvad hästi Sportlandi slogan’iga „be 1st”. Me soovime ja teeme selle nimel tööd, et olla igal pool parimad – parimad teeninduselt, parimad tootevalikult, parimad kliendisuhte hoidmisel. Kõike seda silmas pidades võite arvata, kui kiiresti mu süda erutusest tuksuma hakkab, kui mõtlen, et Viru Keskuse Sportlandi avab varsti uksed. Kindlasti küsite, kuidas erineb Sportland Viru Keskuses teistest Sportlandidest (NB! Eestis 21, Lätis 14, Leedus 13). Uskuge, üksi neist ei sarnane teistega, alati proovime, püüdleme täiuslikuma poole, kasutades ära mujal kogetu (nii positiivse kui ka negatiivse). Kohalik sihtgrupp, keskuse klient, on ülimalt tähtis iga uue kaupluse avamise puhul. Suur väljakutse on teha unistuste ostukeskkond nooruslikule naisele (Viru Keskuse püsiklient), kesklinna turistile (nende kontsentratsioon Viru Keskuse klientide hulgas on määrav) ja noorele inimesele (Sportlandi missioon on muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks, emotsionaalsemaks meie pakutavate toodete ja teenustega). Pingutame!

Ülemiste Keskuses ja meie poed Lätis ja Leedus vajasid veel tõhusat abi, otsustasime, et me ei jõua ajaliselt (ja ka rahaliselt) Viru Keskusega kaasa minna. Ilmselt nende ja paljude teiste tegurite koosmõjul osutus just Rademar, sel hetkel Eesti tuntuim ja suurim tegija, valituks ja tegutses Viru Keskuses kuni aprillini 2012. Alates 25. aprillist 2012 algab

Viru Keskuses aga Sportlandi ajastu! Lubame hoida oma püsikliente ja pakkuda uutele (Viru Keskuse klientidele) vaid kõige kõrgemat teenindust ja laiemat kaubavalikut. Meie missioon – muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks, emotsionaalsemaks meie pakutavate toodete ja teenustega – muud ei luba!

Ants Vasar, AS Viru Keskus tegevjuht Miks valisite Sportlandi? Viru Keskuse eesmärk on pakkuda külastajale vaheldusrikkust, uusi elamusi ja külastaja elustiilist tulenevalt igati rahuldust pakkuvat tootevalikut. Sportland oma mängulise profiili, aktiivse kommunikatsiooni ja mitmekülgse kaubavalikuga täidab meie soovi suurepäraselt ning loodetavasti pakub ka meie klientidele maksimaalselt positiivseid emotsioone. Millised ootused on keskusel Sportlandile? Sportlandilt ootame kõrget kvaliteeti nii teeninduses, kaubavalikus kui ka kommunikatsioonis.

Viru Keskus ja sport? Harmoonilisi elamusi pakkuva keskusena, mis garanteerib külastajatele moe- ja ka iluelamused ning tagab vaimu ja keha virgutamise võimalused, on meie suhted spordiga mõistagi väga head. Keskuse kõrgeimatel korrustel paiknev spordiklubi ja ka seni suurel pinnal asunud spordipood peaks täitma ka kõige nõudlikuma spordisõbra ootused.

Marilin Tammsaar, Viru Keskuse Sportlandi juhataja: Viru Keskuse Sportland tahab pakkuda parimat valikut spordi-ja vabaajakaupu Tallinna südames. Meie trumbiks on alati naeratavad ja heas tujus klienditeenindajad, kes kõik on rohkemal või vähemal määral spordiga seotud. Eesmärk on pakkuda kliendile peale asjatundlike soovituste ja vajaliku toote ka positiivset emotsiooni; nii et klient oleks poest väljudes heas tujus ning tunneks, et on lisaks kaubale kaasa saanud ka meeldiva elamuse. Viru Keskuselt ootab Sportland eelkõige oma turuliidri positsiooni hoidmist. Kuna südalinnas ei ole teist nii suurt (nii ruutmeetrilt kui ka tootevalikult) spordipoodi, siis pole kahtlust, et Sportland Viru Keskuses saab endale palju uusi püsikliente.

Joel Lindpere

New York Red Bulls

AVAME

25.04

elustiil SPORTLAND MAGAZINE TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD

SISEMALT TÕ LE O EI I AN JA R TE ET G AR LAULJAT ORTLIKKUSE SP T EN A, G LA IA RD O SP I EG H Ü TEGELENUD OMA ELU ETTE. TA KS TA JU KU EI A ET IS IM N EE JA TR

: I N A A J R E GETT SPORT TEEB IMET!

eisiti Getter ei saakski. Sest esitades tantsulist muusikat, tuleb tal ainuüksi hingeldamise vältimiseks aeg-ajalt treeningsaalis rassida. Rääkimata sellest, et aktiivne liikumine annab hea toonuse ja mõnusa enesetunde igaks päevaks. Kui oluline on noortele inimestele sportlik elustiil? Võtan oma seisukohast – jah, see on väga oluline! Sport annab energiat ja jaksad rohkem – hea on tunda, kuidas lihased sind püsti hoiavad, mitte vastupidi. Tänu spordile tulevad kõik liigutused iseenesest ja vaim on erk! Kas tänased Eesti noored on piisavalt sportlikud? Ma saan rääkida neist, kelle keskel ma viibin, ja võin öelda küll, et noored on sportlikud! See väljendub nende elustiilis – nad on liikuvad, nädalasse mahuvad koos teiste toimetustega kindlasti treeningsaalid ja tantsuklubid – sõber toetab sõpra! Mis segab paljusid noori sportlik olemast? Eks me oleme ju kõik hingelt piisavalt laisad ja võimaluse korral küll „lösutaks”, aga kui elutempo on kiire, siis lihtsalt ei ole selleks aega! Noortel peab olema mingi motivatsioon, eesmärk, mille nimel kuhugi jõuda või midagi saavutada. Kui seda ei ole, siis... polegi muud teha, kui lösutada.

Kui tõsiselt sa lapsepõlves ja kooliajal sporti tegid? Ma olen terve elu sportlik olnud, kuid siiski sellise „vabakulgeja” rollis, võtsin igast trennist natuke, et aru saada, kuhu ma tahaksin jõuda – kas võtta rohkem tantsu suund või sportlikum. Vanemad mind ei pinninud ega suunanud – nad lasid mul olla ja nautida lapsepõlve! Olin selline rohkem puu otsas ronija ja katustel kõndija. Kuidas sa tänapäeval treenid? Nii nagu Argo Ader lubas, hakkaski ta mind treenima. Kindlat graafikut minu tiheda ajakava juures ei ole, aga võimaluse korral käin Sparta spordiklubis nii tihti kui võimalik, põhiliselt olengi Argoga jõusaalis

ja vahest ka mõnes tantsulisemas trennis või ujumas. Tunne on megahea ja ma näen, kuidas mu keha joonistub lihastest täpselt nii, nagu ma soovin – Argo on väga hea treener!

sime, pidime läbi Nokia Kontserdimaja lavale jooksma ning siis pidin veel kohe laulma ka hakkama – siis oli küll tunne, et keegi pitsitab sind kõrist ja ei anna õhku. Kuid sport teeb imet!

Kui raske lauljatöö füüsiliselt on? Väga raske ja samas väga nauditav! Ma teen tantsulist muusikat, seega liigun tantsuliselt väga palju ning võhma peab olema, et mitte hingeldama hakata! Sain seda kõvasti tunda eelmisel aastal Eurovisiooni ajal. Kui sul on tantsuline laul ning närvipinge ka sees, siis võtab kergesti hingeldama. Eesti Laulu ajal, kui saime teada, et võit-

Kuidas aitab treenimine laval toime tulla? Treenimisel on tähtis, et sa ei hingeldaks, vaid hingaks korralikult sisse-välja, et lihased hapnikku saaksid. Tekib kindel hingamisrütm ning

tub is n o o j a h e k u M nii, lt e s p ä t t s e t s a h li . nagu ma soovin

GETTER JA SPORTLAND TEKST "TAKSOJUHT" MARGUS REINTAL, SPORTLAND SPORTLAND OSALES GETTER JAANI UUE SINGLI „NYC TAXI” ESMAESITLUSEL EESTI LAUL 2012 FINAALIS! Kord, kui Sportlandi üks omanikke Are Altraja ja New York Red Bullsi jalgpallur Joel Lindpere New Yorgis seiklesid, tuli neil pöörane idee toimetada Eestisse päris ehtne New Yorgi takso. Kui seda autot tutvustati Getter Jaani managerile Tambet Mummale ja helilooja Sven Lõhmusele, oligi rong juba käima lükatud. Sest parajasti vajas Getter Jaani Eesti Laul 2012 finaaliks suurejoonelist lava-show’d. Nii tuhiseski Getter Nokia Kontserdimaja ette sellesama kollase New Yorgi taksoga, mida juhtis eht-newyorgilikult immigrantliku välimusega taksist. Laulu esimesed noodid olid vaiksed, kuid siis avanes kardin ning laval oli inimestest tulvil New Yorgi tänav! Show algas. Linnasaginas liikusid jaapanlased, hindud, mustanahalised, jooksjad, hip-hopparid, yuppie’d, börsimaaklerid ning teised tegelased. Aktsiooniga oli seotud 70 inimest, neist laval käis 55 esinejat. Sportlandi kaudu tuli lavale ligikaudu 40 inimest, kellest 16 olid Sportlandi töötajad. Paarikümnel esinejal oli seljas Janne Heinaru ja lava-show stilisti Maria Salnikova poolt valitud Sportlandi uue kollektsiooni rõivad. Kaastegev oli isegi Sportlandi kontori koristaja Ljudmilla koos abikaasaga! Lavale kutsuti ka vahetusõpilased Türgist, Serbiast, Jaapanist, Indiast ja Prantsusmaalt. Lava-show ideest teostuseni sündis nädalaga. Vähem kui kahe päevaga kutsusime kokku poolsada vabatahtlikku Sportlandi kauplustest ja sõprade seast. Teisipäeval kogunesime, et leida igale osalejale sobiv karakter. Kolmapäeval valiti esinemisriided, neljapäeva õhtul võeti Sander Allikmäe eestvedamisel videosse taksosõit kontserdihalli. Tarmo Hõbe ja Ameerika Auto esindajate abiga toodi „New Yorgi tänavat”

ilmestama Mustangid ja koguni Kombat. Reedel ja laupäeval toimusid koreograaf Jeanette Tähe juhatusel esimesed lavaliikumise proovid ja laupäeva õhtuks olime valmis otse-eetris lavale astuma! Tantsijatena tegid kaasa Diamonds ja Free Flow Studio, vinged kostüümid tantsijatele disainisid Maria Consuelo & Liza Rancel. Pärast kontserti tervitas taksojuht kõiki peauksest väljujaid indiapärase aktsendiga inglise keeles. Paljud vastasid tervitusele samuti inglise keeles, arvates, et tegu on välismaalasega. Taksojuhi suurepärase meigi autor oli Iiris Lunin. Samal ajal mängis Nokia Kontserdimaja trepi ette pargitud taksos Getteri uus singel „NYC Taxi”…

elustiil

seetõttu ei hüppa ka pulss lakke – see treenibki võhma, mida on laulmisel väga, väga vaja. Milliseid spordiriideid ja -jalatseid leidub sinu riidekapis? Ma esindan Nike firmat ning seetõttu on mu kapp tõesti head ja mugavamat spordivarustust täis ja kuna see firma on väga naiselik ja nende toodetega sobib ka vabal ajal ringi käia, siis polegi ma suurt muud muretsenud – ma olen alati olnud Nike fänn. Millist stiili eelistad vaba aja riietuses? MUGAV-MUGAV-MUGAV peab olema! Kuna viibin tihti laval „täisvarustuses”, siis vabad hetked on kindlasti meigivabad ning mugavate ja pehmete riietega! Riietus on üsna kihiline, ma olen suur kombineerija, ning see peab olema mugavalt veniv ehk stretš, kindlasti kapuutsiga – see on naiselikult sportlik, kuid ei meenuta kuidagi dresse, ning peal on alati mõni lahe kampsun – ma jumaldan kampsuneid! Millist spordiala soovitaksid inimestel kindlasti proovida? Noored tüdrukud võiksid kindlasti iluvõimlemist või midagi tantsulist proovida, kas või enda pärast, see annab hea rühi ning enesekindluse liikumises – mina isiklikult sain sealt väga palju. Poisid võiksid proovida kas sportvõimlemist või idamaade võitluskunsti – see kõik on väga hariv ja hoiab vaimu erksana, kehast rääkimata. Hing-Ihu-Vaim, need võiksid olla balansis, siis on hea olla nii sinul endal kui ka teistel sinu ümber.

leda! Kas Eestis on inimestel piisavalt sportimisvõimalusi? Jah, ma arvan küll. Kes on sinu lemmiksportlased eestlaste seas ja maailmas? Nad on kõik vapustavalt tublid, see on kutsumus, elustiil, millega nad tegelevad – ma naudin neid kõiki ja kindlat lemmikut mul ei ole.

Poisid võiksid proovida ka mist. sportvõimle Kas tiheda lauljatöö kõrvalt on lihtne sportlik olla? See käib käsikäes! Organism on harjunud ja nõuab seda – sporti ei pea tegema ju ainult treeningsaalis, seda võib teha kus iganes! Miks soovitaksid noortel lauljatel spordiga tegeleda? Sport on väga hea diafragmaharjutus! Mida rohkem on sul võhma, seda rohkem saad sa tegeleda oma hääle nüanssidega, mitte hingeldamise ja õhu ahmimisega pikkadel nootidel.

Vahel tundub, et muusikud ja sport oleks nagu vastaspoolused. Rokkar peaks justkui jooma õlut, aga mitte jooksmas käima. Mida sellest Kas käid spordivõistlusi ka kohaarvad? Igaüks peaks tegelema täpselt sellega, peal vaatamas? millega talle meeldib ja mis talle rahulMulle meeldivad sellised tantsulisemad võistlused, nagu näiteks võistlusdust pakub ja mis teda lemmiksuunas tants, eks viimati saigi seda nautimas edasi viib – peaasi, et see ei kahjustaks käidud. Võib öelda, et ma olen võistlusteisi ja loomulikult iseennast. Rokkar on jälle tantsu fänn. üks elustiili näide – VAATA FACEBOOKI! Millised on sinu ekstreemseimuidu mad spordielamused? ei oleks ta ju rokkar! Eks need benji-hüpped ja kõrged laskumised suusamäelt ole... Kunagi sai ikka emaga igasugu asju proovitud, aga nüüd ei luba lepingud mul selliste ekstreemsustega enam tege-

jooks

VAATA LISA JA REGISTREERU JOOKSULE: WWW.JOOKS.EE/MAIJOOKS

MAIJOOKS KUTSUB JUUBELILE! TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTOD SCANPIX

esti naiste ja laste tervisejooks Maijooks sündis aastal 1988, mil Tallinna Lauluväljaku ümbrusesse maha märgitud 2 km pikkuse raja jooksis läbi 250 naist. Aasta-aastalt on Maijooks kasvanud, alistades möödunud aastal juba 10 000 osavõtja piiri. Registreerumine tänavusele Maijooksule lõpeb 17. mail kell 17.00.

Lõpetajatele kruiis Soome Kuni 2008. aastani korraldas Maijooksu Maiklubi, alates 2009. aastast veab ettevõtmist MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi, kelle peaeesmärk on korraldada kvaliteetne tervisespordiüritus, millest tunneksid rõõmu kõik osalejad. „Kuna juubelihõnguline suursündmus ennustab taas osalejate rekordit, oleme muutnud programmi veelgi osalejasõbralikumaks,” ütleb 16

EESTI ÜHEL TUNTUMAL SPORDIÜRITUSEL SEB MAIJOOKSUL TÄITUB TÄNAVU 25 AASTAT. TULE SINAGI 19. MAIL JUUBELIST OSA SAAMA!

jooksu üks korraldajaid Renna Järvalt MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubist. „Selleks, et rajal oleks rohkem ruumi ja joogipunktis pikki järjekordi ei tekiks, oleme stardirühmad hajutanud.” Esmalt pääsevad Maijooksu rajale ajavõtuga jooksjad, nende järel ilma ajavõtuta jooksjad, seejärel käijad ning viimane stardirühm on kepikõndijate päralt. Kõik lõpetajad saavad tänuks sisuka kingikoti jooksu koostööpartnerite toodete ja pakkumistega. Näiteks peasponsor Viking Line kingib kõigile lõpetajatele kruiisireisi Soome.

Grupiga on soodsam „Eelmisel aastal võttis osa 11 686 osalejat – selle arvu lööme koos tublide naistega kindlasti üle,” lubab Renna Järvalt. „Tulemas on seega kõigi aegade osavõturohkeim Maijooks.”

SEB MAIJOOKSU PROGRAMM 19. MAI 2012 10.00 Võistluskeskuse avamine Tallinna Lauluväljakul 12.00 Draakoni lastejooksud 13.15 Soojendusvõimlemine 13.30 7 km START (ajaga jooksjad, ajata jooksjad, ajata käijad, ajata kepikõndijad) 14.30 Autasustamine 14.45 SEB Maijooksu kontsert 16.00 Finiši sulgemine

Programm elgi on nüüd ve alikum. osalejasõbr

SEB Maijooks 19.mail 201k2ul v채lja Tallinna Laulu m info www.jooks.ee T채pse

jooks KUUM PAKKUMINE! Maijooks ei ole menukas mitte ainult üksiküritajate seas, ka ettevõtted ja asutused oma kollektiividega on jooksust väga aktiivsed osavõtjad. 2011. aastal registreerus kokku 266 firmat, kokku oli finišiprotokollis üle 800 erineva ettevõtte ja klubi. Esindatud olid nii elektroonika-, põllumajandus-, meditsiini- kui ka ehitusettevõtted, koolid, lasteaiad ja ministeeriumid. Suurima jooksul osalejate arvuga firmad olid läinud aastal Ericsson Eesti (331 jooksjat-käijat), SEB (311), Tallinna Tehnikaülikool, Elioni Spordiklubi, Swedbank, Ida-Viru Keskhaigla, Kaarli Hambapolikliinik jt. Sportlandi esindas 2011. aastal 42 aktiivset naist. Gruppidena registreerus ka palju sõpruskondi. Nii registreerimine on ühtlasi ka kasulik, sest teadupärast kehtib kõigile vähemalt 10liikmelistele aegsasti registreerunud gruppidele 20% osavõtumaksusoodustus, nii et seetõttu on igati kasulik oma tiim kokku panna.

rattaga. Kohapeal Vali Maijooksuks töötab rattaparkla, sobiv varustus kuhu saab jätta ratlk 95! tad, mis on lukustatud. Seepärast tuleks kaasa võtta rattalukk. Auto saab tasuta parkida Eesti Näituste parklasse, Pirita teele või Pirita Selveri parklasse. Tasuline parkla töötab Tallinna Lauluväljaku Lasnamäe ja Tiigi värava juures. Parkimispilet maksab 3,20 € ning tasuda saab ainult sularahas. Kuna Maijooks on traditsiooniliselt õrnemale soole mõeldud jooksuüritus, siis samal ajal kui naised rajal on, töötab kohapeal Viking Line’i meestehoid, kus meestel jagub tegemist terveks päevaks. Võimalik on osaleda kossuvõistlusel ja penaltite löömisel, kätt saab proovida lauajalgpallis või rehvivahetamisel, lisaks mitmeid teisi ettevõtmisi. Ent kõige selle juures ei tohi unustada, et meeste peamine ülesanne sel päeval on naistele kaasa elada ja finišis ergutada! Jooksupäeva lõpetab maijooksu juubelikontsert, kus kõigile tuntud laule esitavad Pearu Paulus ja 2 Quick Start.

SEB MAIJOOKS 2011

Aastal 2011 alistus esimest korda 10 000 osaleja piir, kokku oli üritusel 11 686 osavõtjat. • 7 km ajavõtuga jooks: • 7 km ajavõtuta jooks: • 7 km kepikõnd/käimine: • Haribo Lastejooksud:

M e e s te ülesanne on naisi ergutada!

Mehe saab jätta meestehoidu Korraldajad soovitavad tulla 19. mail Tallinna Lauluväljakule ühistranspordi või

SEB Maijooks 2011 esikolmik 7 km jooks ajavõtuga: I koht Jekaterina Patjuk II koht III koht

Liina Luik Julia Bulina

23.15,0 (rajarekord) 24.44,9 24.54,0

KIREVAID FAKTE • Kõik osalejad kokku läbisid ligi 70 000 km. • Joodi ära ligi 15 tonni vett ja spordijooki. • Osalejad said ligi 300 000 kingitust partneritelt. • Söödi ära ligi 11 000 portsu Mamma peedisuppi. • Korraldusega oli ametis üle 250 inimese. • Kõige vanem osaleja oli 76aastane daam. • Kõige noorem osaleja oli üheaastane tüdruk, kes läbis distantsi koos emmega.

SEB MAIJOOKS OSALEJATE ARVUD 1988-2011

14000

OSALEJATE ARV

2227 osalejat 1784 osalejat 5673 osalejat 2002 osalejat

11686

12000

9902

10000 7500 7641

8000

6921

6000

5000

5500 4000 3700 3900

4000

4500

4900

5300

5800 6100

6328 5612

6117 5928 5882 4500

3000

2000 250

800

19 88 19 89 19 90 19 91 19 92 19 93 19 94 19 95 19 96 19 97 19 98 19 99 20 00 20 01 20 02 20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 20 08 20 09 20 10 20 11

AASTA

kasulik

ÕIGETE OTSUSTE POOD

ALT EI MÜÜ!” ÜTLEB TS H LI E M E SS TO ID VA BI SO BA „E UTARVETE POE KS O JO A M RI U SU PA O RO U -E PÕHJA KK. JA SEE SO IN RE A AJ AT H JU G IN N N RU SPORTLAND OJAKS ÖELDUD. SO U SU A, AM IIS N T AL TS H LI LE EI O LEMBI VAHER:

VIRGE VIERTEK TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

ujutage endale ette olukorda, et lähete spordipoodi jooksutosse ostma. Istute maha, proovite erinevaid jalatseid ja valite lõpuks mugavana tundunutest välja need, mis tundusid kõige cool’ima välimusega. Ka müügimees (või -naine) noogutab heakskiitvalt takka ja kinnitab teile: „Need tossud sobivad teile kui valatult!” Mõne esimese jooksuringi järel muutub aga jalats järjest ebamugavamaks ja tuleb leppida kurva tõsiasjaga – tehtud sai vale valik. Kui kirjeldatud olukord tuli tuttav ette, tuleb poodi vahetada. Kristiine Keskuse teisel korrusel asuvas Sportland Runningus valesti valida ei saa. Kolme tunnustatud brändi, Nike, Mizuno ja Asicsi seast leiab igaüks kogenud müüjate abiga kindlasti ideaalse paari. 20

Kõiki jalgu kontrollitakse „Ebasobivate tossudega ei lase me klienti poest lihtsalt minema. Me ei lase teha valet valikut,” kinnitab poe juhataja Rein Sokk. Samas valdkonnas juba 20 aastat tegutsenud mehe enesekindlus pole võetud õhust. Sportland Runningus suhtutakse klienti lihtsalt nii personaalselt, et eksimustele ruumi ei jäeta. Klient on poes nagu sõber, kellele soovitatakse ainult parimat. Esiteks uuritakse kliendilt, millisel pinnal too jookseb – kui käib sörkimas asfaldi asemel näiteks metsatuka all, tuleb valida ka vastavad jalatsid. „Metsajooksutossudel on veidi kõvem tald, et käbid ja muu talla alla sattuv jalga ei ärritaks. Ka pealmine materjal on neil veidi tugevam, et nad metsateel puuokstele paremini vastu peaks,” märgib Sokk. Kaupluse teeb eriti ainulaadseks spetsiaalne jooksulint, mis tuvastab

TÄHTIS ON JOOKSUST RÕÕMU TUNDA!

Eesti naiste teivashüpperekordi omanik, kaupluse Sportland Running müüja Lembi Vaher kinnitab, et jooksmine on pea iga sportlase treeningu lahutamata osa. „Inimene on loodud liikuma, seega on oluline, et ta saaks kas ujuda, joosta, uisutada või teha midagi muud sportlikku. Jooksmise juures on hea see, et joosta saab kõikjal ja iga ilmaga,” kiidab neiu. Õige jooksuvarutuse valimise olulisusest oli Vaher teadlik juba enne, kui asus tippspordi kõrvalt Sportland Runningus tööle. Nüüd on see veel selgemaks saanud. „Nii tööl kui ka trennis puutun kokku inimestega, kellel ei ole õiget jooksujalatsit ja nad kurdavad, et neil jalad valutavad,” tõdeb Vaher. „Näiteks mu võimlejast õde on jooksmist veelgi rohkem nautima hakanud ja saab nüüd aru, kui tähtis on leida õige jalats.” Kuigi kooliajal oli jooksmine Lembi jaoks üsna raske, polnud see kunagi vastumeelne. Värsketele harrastusjooksjatele soovitab ta samamoodi enda treenimisest mõnu tunda. „Minu jaoks on jooksmine väga oluline ning tähtis on sellest rõõmu tunda. Joosta tuleks nii, et enesetunne on hea ja treenida tuleks mõistlikult,” arvab Sportland Runningu üks paremaid müügiinimesi.

kasulik

Alati on sud mõistlik tosm e osta õhtul, itt hommikul. minutiga, kas jooksuhuvilise jalg on ülepronotsiooniga (pöiavõlvide lamenemine), alapronotsiooniga või täiesti tavaline. Sellest sõltuvalt soovitatakse ka jalanõusid. Harrastajaid on erinevaid, mistõttu on väga oluline uurida, umbes kui palju kilometreid kuus läbitakse. Kui tegemist on tõsise jooksjaga, siis väga alla 100 € maksvaid tosse ei soovitata.

Tossuvalik – see on teadus „Õigete jooksutossude valimine on omaette teadus,” sõnab Sokk ja lisab paar pisikest, kuid tervikuna olulist detaili. „Jälgida tuleb kas või seda, et toss, mis tundub täpselt paras, pole alati õige. Parem jätta väike varu. Pole mõtet osta sama numbrit, mis on tavakingad, sportimine on teine asi. Ja alati on mõistlik tossud osta õhtul, mitte hommikul, kuna siis on jalg tursunud umbes selliseks, nagu on ajal, mil sporditakse.” Kuigi tänapäeva tehnoloogiad on üli22

malt arenenud ja hea toss teenindab oma peremeest veatult, kuluvad ka kõige vastupidavamad asjad. Numbrid räägivad iseenda eest. Kuna jooksusammu ajal rõhub tossutallale neljakordne keharaskus, tähendab see, et 80 kg kaaluva mehe puhul peab jalanõu iga sammuga taluma 320 kg raskust. Kõike arvesse võttes tuleks kõval jooksjal oma jalavarje vahetada umbes poole aasta tagant. „Toss võib välja näha veel väga kena, kuid kui temaga on ikka tuhande kilomeetri jagu joostud, on amordid kulunud ja ei kaitse enam põlvi, puusi ja ülejäänud tervist nii, nagu peaks,” selgitab Sokk. „See on nagu lennukimootoritega – need vahetatakse kindlate kilomeetrite järel välja isegi siis, kui nad tegelikult veel sõita võiks.”

Siin töötavad asjatundjad Ja nagu iga mootori puhul, on ka spordijalatsi puhul väga oluline õige hooldus. „Isegi kui tossud ei ole otseselt määrdunud, tuleb neid regulaarselt pesta. Näiteks kas või inimese higi on väga happeline ja koos õhus olevate heitgaaside seguga hakkab see tossuniite ja liimi söövitama, mis soodustab narmendamist,” selgitab Sokk. „Ja kuivatama peab alati toatemperatuuril. Unus-

tada tuleb radiaatoril, saunalaval või ahjus kuivatamine. See rikub jalanõusid.” Sokk tahab praegustele ja tulevastele klientidele hinge peale panna ka laste tervise. Liiga tihti kohtab ta vanemate suhtumist, et lapsele võetakse kõige odavam, kuna pisike trööpab niikuinii jalanõud ruttu ära. „Tegelikkuses tehakse sellega aga karuteene. Nimelt on lapse liigesed veel lõplikult välja arenemata ja neid mõjutavad erinevad tegurid ehk rohkemgi. Lapsele kvaliteetne jalats osta on tark isegi finantsilises mõttes: hiljem terviseprobleemide peale raha kulutada võib olla palju kallim,” tõdeb Sokk. Sportland Runningut külastades võib olla kindel, et nõuandjateks on inimesed, kes teavad, mida soovitada. Tööle võetakse need, kes tõepoolest spordimaailmaga kursis. Näiteks töötab seal Eesti naiste absoluutse teivashüpperekordi – 4.22 – omanik Lembi Vaher. Hubases poes tegeletakse külastajaga personaalselt, ja kuigi osade legendide järgi kirjeldatakse eestlast, kui tuima tükki, on selline suhtumine rõõmuga vastu võetud. „Inimesed on tulnud meile poodi tagasi ja tänanud, et lõpuks ometi on nad leidnud ideaalse jooksujalatsi. Ja neid kordi pole olnud vaid mõni. See on hea tunne,” lõpetas Sokk rahulolevalt.

MAAILMA SUURIM SPORDIKELLADE BRÄND NÜÜD MÜÜGIL SPORTLANDIS

E. Aibast multisportlane, EMi hõbe orienteerumises

TIMEX IM 30LP GRY TIMEX IM 30LP MEGA GRY TIMEX IM 30LP MEGA BLU TIMEX IM 30LP MEGA ORA •Treeningute salvestus •Ringi andmete vaatamine treeningu ajal •30 ringi treeningu kohta •Veekindel (100m) •INDIGLO valgustus •NIGHT-MODE funktsioon HIND: 55,95 TIMEX IM SLEEK 50LP BLK TIMEXI M SLEEK 50LP WHT TIMEXI M SLEEK 50LP BLU •Treeningute salvestus •Ringi andmete vaatamine treeningu ajal •50 ringi treeningu kohta •2 intervalli taimeri •Veekindel (100m) •INDIGLO valgustus •NIGHT-MODE funktsioon HIND: 69,95

TIMEX PERSONAL TRAINER HRM •Treeningtsoonid •Automaatne treeninguaeg •Analoog signaal (vöö) •Veekindel (pulsivöö ei toimi vee all) •INDIGLO valgustus •1 salvestatud treening HIND: 69,95

TIMEX EASY TRAINER HRM •Automaatne treeninguaeg •Analoog signaal (vöö) •Veekindel (pulsivöö ei toimi vee all) •INDIGLO valgustus •1 salvestatud treening HIND: 49,95

TIMEX IM ROAD TRAINER HRM TIMEX IM ROAD TRAINER HRM TIMEX IM ROAD TRAINER HRM WMNS •Treeningtsoonid •Arvuti ühendus (Data Recorder) •Kalorikulu •Digitaalne signaal (vöö) •Keskmine pulss (ring, treening) •50 ringi mälu treeningu kohta •Veekindel (pulsivöö ei toimi vee all) •INDIGLO valgustus •NIGHT-MODE funktsioon HIND: 99,95

TIMEX ROAD TRAINER GPS BIKE HRM •Distants, kiirus, tempo jne reaalajas •Kuni 5 andmevälja korraga •On-line treeningpäevik •Arvuti ühendus (kella seadistus jne) •2.4 digitaalne signaal (vöö) •Tempomeister •Altimeeter (tõusud, langused) •Laetav aku •Veekindel (GPS ei toimi vee all) •INDIGLO valgustus HIND: 249,95

TIMEX IM TARGET TRAINER HRM TAP •Treeningtsoonid •Arvuti ühendus (Data Recorder) •Kalorikulu •Digitaalne signaal (vöö) •Intervall taimer •200 ringi mälu treeningu kohta •Veekindel •INDIGLO valgustus •NIGHT-MODE funktsioon •Target coach •TAP Screen HIND: 129,95

TIMEX IM RUN TRAINER GPS HRM •Distants, kiirus, tempo jne reaalajas •20 salvestatud treeningut •On-line treeningpäevik •Arvuti ühendus (kella seadistus jne) •2.4 digitaalne signaal (vöö) •Tempomeister •Altimeeter (tõusud, langused) •Laetav aku •Veekindel (GPS ei toimi vee all) •INDIGLO valgustus HIND: 249,95

MARATHON BY TIMEX DGTL BLK FS MARATHON BY TIMEX DGTL BLK RED MARATHON BY TIMEX DGTL PINK •Stopper •24-tunnine taimer •2 ajavööndi •2 intervalli taimeri •Veekindel (50m) •INDIGLO valgustus HIND: 35,95

TIMEX IM SLEEK 150LP TAP TIMEX IM SLEEK 150LP TAP TIMEX IM SLEEK 150LP TAP WMNS TIMEX IM SLEEK 150LP TAP WMNS •TAP Screen tehnoloogia •Target Time Pacer •Joogi/söögi meeldetuletus •Hingav mugav rihm •Suur displei •150 ringi treeningu kohta •Veekindel (100m) •INDIGLO valgustus •NIGHT-MODE funktsioon HIND: 99,95

TIMEX ZONE TRAINER DIG HRM TIMEX ZONE TRAINER DIG HRM WMNS TIMEX ZONE TRAINER DIG HRM WMNS •Treeningtsoonid •Treeningtsooni graaﬁline kuvand •Arvuti ühendus (Data Recorder) •Kalorikulu •Digitaalne signaal (vöö) •Keskmine pulss (ring, treening) •27 ringi mälu treeningu kohta •Veekindel (pulsivöö ei toimi vee all) •INDIGLO valgustus •NIGHT-MODE funktsioon HIND: 89,95

TIMEX IM RACE TRAINER PRO DIG HRM KIT TIMEX IM RACE TRAINER HRM •20 salvestatud treeningut •Treeningtsoonid •Arvuti ühendus (USB Xchanger) •Kalorikulu •2.4 digitaalne signaal (vöö) •Intervall taimer •50 ringi mälu treeningu kohta •Veekindel •INDIGLO valgustus •NIGHT-MODE funktsioon HIND: 149,95

TIMEX IM GLOBAL TRAINER HRM •Distants, kiirus, tempo jne reaalajas •20 salvestatud treeningut •Kuni 4 andmevälja korraga •On-line treeningpäevik •Arvuti ühendus (kella seadistus jne) •2.4 digitaalne signaal (vöö) •Tempomeister •Altimeeter (tõusud, langused) •Salvestab kuni 100 POI-d •Laetav aku •Veekindel (GPS ei toimi vee all) •INDIGLO valgustus HIND: 349,95

treening

JÄLGI TÄPSEMAT IN

FOT!

www.jooksupartner.ee klubi@jooksupartne r.ee www.facebook.com /pages/Nike-Running -Estonia/

NIKE RUNNING CLUB JAGAB TEADMISI

SOOVID OSALEDA RAHVAJOOKSUL VÕI MARATONIL!? NIKE RUNNING CLUBI KOOLITUSPROGRAMM PAKUB SELLEKS VAJALIKKE TEADMISI! ea on teada, kuidas Koolitused: NIKE DIGITAALNE õigesti treenida ning 24. mai seejärel tunda rõõmu • Jala anatoomia ja varustuse valik. SPORDIMAAILM oma jooksuharrastu• Kuidas seada eesmärke ja mida ma teen

sest. Nike Running Clubi koolitustel keskendume just kõige vajalikumate näpunäidete andmisele ning lisaks teooriale lõpetame koolituse praktilise treeninguga. Koolitustest osavõtt ei eelda kuulumist klubisse. Kellel huvi tõsisem, saab osa võtta ka seminar-laagritest, kus jagavad juhtnööre oma ala spetsialistid. Koolituse maksumus on 7 eurot ning see tasutakse Jooksupartneri arveldusarvele 221038126104 enne koolitust, mis on registreerumise aluseks. Kõik koolitused algavad kell 17.30 (orienteeruv kestus 2.30 t) ja toimuvad Tallinnas Oru hotellis (www.oru.ee).

trennis järgmised 4 nädalat. • Praktiline pool: kerge soojendusjooks ja jooksutehnika. 28. juuni • Millal kasutada mäkkejookse ja fartlek’i. • Mida ma teen trennis järgmised neli nädalat. • Praktiline pool: fartlek. 26. juuli • Kuidas arendada kiirust. • Mida ma teen trennis järgmised neli nädalat. • Praktiline treening: kuidas teha lõigutreeningut. 23. august • Kuidas valmistuda maratoniks ning mida teha järelejäänud ajal. • Praktiline pool: kerge jooks. 25.–27. mai. Seminar-laager Valgehobusemäel • Varustuse valiku olulised aspektid. • Kust alustada treeningutega ning mida pean arvesse võtma. • Kuidas pärast trenni lihaseid venitada. 17.–19.08. Seminar-laager Haanjas • Jooksjatel esinevad vigastused ja nende ravi. • Kiiruse arendamise viisid. • Maratonini jääva aja treeningud.

TÄNASES KIIRESTI MUUTUVAS MAAILMAS ON KÕIK VARSTI „DIGI”. NII ON TARBIJATEL ÕIGUSTATUD OOTUS KOGEDA KA SPORTI UUEL, DIGITAALSEL MOEL.

Pulsikellad on spordisõpradele heaks abimeheks juba aastaid, kuid Nike tutvustas sel kevadel maailmale täiesti uut kontseptsiooni – Nike Fuel. Tegemist on uue mõõtühikuga, mis mõõdab inimese kehalist aktiivsust sõltumata tegevusest ja loob esmakordselt maailmas ühe mõõdetava ühiku erinevate alade jaoks. Randmel kantav Fuel Band mõõdab aega, kalorikulu, samme ja Nike Fuel ühikuid. Seega, kas mängid korvpalli või jooksed, kõik on mõõdetav võrdsetel alustel. Fuel Bandiga saab seada igale päevale „aktiivsuseesmärgid” ja kella pealt on väga lihtne jälgida, kui ligidal sa oled eesmärgi täimisele. Kolmevärvilised LED-lambikesed süttivad kindlas järjekorras (punane-kollane-roheline) ja kui on süttinud kõik rohelised tuled, siis on eesmärk täidetud. Kogu info on laetav arvutisse ja telefoni.

tõusev täht TEKST GETTER LUKJANOV - FOTOD SCANPIX

NOOR JA ANDEKAS TÕKKEJOOKSJA RASMUS MÄGI NAASIS ÄSJA PORTUGALIST. EI, MITTE PUHKAMAST, VAID IKKA TREENINGLAAGRIST. NII MÖÖDUVADKI NOORSPORTLASE PÄEVAD – TRENNI TEHES, END ISESEISVALT HARIDES JA EESMÄRKE SUURENDADES.

SUURED

TULEMUSED ALGAVAD VÄIKESTEST EESMÄRKIDEST

asmus on staadionil veetnud suurema osa oma lapsepõlvest. Staadioni ja selle vahetu lähedusega on seotud ka enamik tema mälestustest. „Kõik, mida väiksena staadionil nägin, pakkus mulle suurt huvi, küllap tuli sealt ka spordiarmastus. Staadion näis väiksena tohutu suur ning tegevust leidsin alati, keegi ei pidanud mind sundima. Sama on ka praegu, suuresti tekivadki trennides erinevad ideed ja lahendused,” räägib Rasmus oma armastusest spordi vastu. Regulaarsed treeningud algasid 19-aastasel Rasmusel umbes kuueaastaselt ning need olid väga mängulised ja mitmekülgsed. „Alates sellest ajast olen sporti suhtunud väga tõsiselt, kohati ehk liigagi tõsiselt,” tunnistab Rasmus. „Konkurentidele kaotamine oli noorena minu jaoks hullem kui õudusunenägu.” Ka trennidest vabal ajal oli noormees staadionil või spordihallis. „Kui oma trenn 28

tehtud sai, jäin vaatama endast vanemaid sportlasi,” meenutab ta. Tartu Ülikooli staadion asub looduse poolest väga huvitavas kohas, seega polnud ka kuidagi võimalik, et Rasmus sellest ära tüdineks.

Õe ja vanemate jälgedes Rasmus tunnistab, et oma vanema õe Marise, eduka 400 meetri jooksja huvi sportimise vastu suurendas kindlasti temagi oma. „Marise edu kergejõustikus on olnud mulle väga suur motivaator ning kindlasti minu sportlasteele palju juurde andnud. Marise sportlaskarjäär on avanud mulle väga palju uksi, ehk suudan mina temale sama kasulik olla,” loodab ta. Maris, kelle suurimaks jooksukiiruseks on mõõdetud 33,3 km/h, peab enda olulisimaks saavutuseks 2011. aasta märtsis Sydneys joostud isiklikku rekordit 52,21. Ka Rasmuse ja Marise treeneritest vanemad – isa Taivo ja ema Anne – on staadionidel suuri tegusid teinud. Isa Taivo peamisteks aladeks olid 400 meetri tõkkejooksu

ning 400 ja 800 meetri jooksu distantsid. Eesti meistrivõistlustelt on ta aastatel 1980 kuni 1986 võitnud 19 medalit, neist kaks kuldset. Aastatel 1982–1987 oli Taivo Mägi tulemusega 1.50,03 Eesti siserekordi omanik 800 meetri jooksus. Tema sportlaskarjäär sai läbi 1987. aastal pärast rasket käevigastust. Ema Anne Mägi on aastatel 1975 kuni 1985 kuulunud oma põhialadel 400 meetri jooksus ja 400 meetri tõkkejooksus Eesti koolinoorte ja täiskasvanute koondisesse. Ta on Eesti meistrivõistluste medaliomanik 200 meetri ja 400 meetri jooksus. Ehkki kogu Mägide perekond on suured spordisõbrad, nad väljaspool treeninguid ühiselt sporti ei tee. „Eks minu, Marise ja Griti (Grit Šadeiko – toim) treenimine on vanematele rohkem nagu ekstreemspordi eest. Aitab meile küll sellest,” tõdeb noormees. Lisaks neile kolmele treenivad Rasmuse vanemad veel väga suurt hulka sportlasi. Kuigi sporti koos väljaspool treeninguid

ei tehta, räägitakse spordist küll. „Kuna sport on endiselt meie kõigi jaoks väga huvitav ning sündmusterohke valdkond, siis eks me kodus ikka räägime ja arutame, mis parasjagu aktuaalne on. Põhirõhk läheb siiski oma väikese grupi arendamisele, mitte kellegi teise asjade üle arutamisele!” Kui mõni spordiga seonduv teema

RASMUS MÄGI SAAVUTUSI

• 400 m tõkkejooksus Eesti kõigi aegade teine tulemus 50,14, ühtlasi Eesti juunioride rekord, millega Rasmus jagas 2011. aasta maailma juunioride edetabelis 6. kohta. • 2011. aasta Euroopa juunioride meistrivõistluste 4. koht, suveuniversiaadi 9. koht. • Eesti rekordiomanik 4 x 400m teatejooksus. • Kaugushüppes Eesti talvine meister tulemusega 7.73. • 2009. aasta Euroopa noorte olümpiafestivali 3. koht.

neil peres jutuks tuleb, siis keegi otseselt Rasmuse sõnul blokki ei pane, aga teiste muredele nad liigselt ei keskendu. „Kui spordist rääkida pole, siis Eestist või välismaailmast midagi ikka leiame,” naljatles ta, et jututeemadest neil peres puudust ei tule.

Eesmärgid kui sisemised monoloogid Rasmus on aktiivselt ja eesmärgipäraselt trenni teinud juba 13 aastat ning mida paremaks muutuvad tulemused, seda enam areneb ka silmaring. „Võimalused, mida sport isegi meie väikeriigis loob, on minu jaoks kõige huvitavam ning imestamapanev – võimalusterohkus ja mastaapsus ilmselt mind kõige rohkem võlubki spordi juures,” tunnistab ta. Kui paljud noored sportlased on juba oma karjääri alguses rääkinud suure suuga planeeritavatest kuldmedali võitudest, siis

Välislaagrid kõige oodatumad

EESKUJU. Õde Marise saavutused on Rasmuse tegemistele hoogu lisanud.

ESIKAANEL. Maris Mägi valiti Sportland Magazine 2011. aasta suvenumbri kaanestaariks.

Mulle meelddiba ko n sporti ja ühis vastastikku s e o s ta d a .

ELUTÖÖ VILJAD. Riigi teaduspreemiate, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna, spordi- ja kultuuripreemiate kätteandmine Eesti Vabariigi 94. aastapäeval Tartus TÜ aulas. Taivo ja Anne Mägi ning peaminister Andrus Ansip.

Rasmusele eesmärkidest otseselt rääkida ei meeldi. „Eesmärgid on minu jaoks rohkem nagu sisemine monoloog. Neid seades üritan alustada algusest ehk mu põhieesmärk on kiiremini joosta. Alles siis kasvavad eesmärgid,” räägib Rasmus elutargalt. Ka väljaspool spordimaailma taandab ta kõik küsimused ja olukorrad spordile ning järeldusi teeb lähtuvalt spordist. „Mulle meeldib sporti ja ühiskonda vastastikku seostada.” Kuigi sellel aastal noormees koolis ei käi, püüab ta ennast ikkagi harida. „Ühe mulli sisse ma kinni jääda ei taha, mida laiem silmaring, seda suuremad on eeldused edule!” Kui Rasmus ei oleks sportlane, siis oleks ta enda sõnul loodetavasti hetkel üliõpilane. „Ärimees ma tõenäoliselt ei oleks. Huvitav oleks ka kirjutamisega tegeleda...” mõtiskleb ta selle üle, mida võiks veel elus teha.

Millised näevad välja ühe paljutõotava noorsportlase päevad? Rasmus ise on oma argitegemistest rääkides üsna skeptiline – kellele need ikka huvi pakuvad, küsib ta, kuid siiski valgustab natuke. „Päevaplaan kujuneb vastavalt perioodile, kuid üldjuhul toimetan ikka nii, et treening täidaks oma eesmärgi ja sujuks maksimaalselt hästi. Treeningud ja nende pikkused sõltuvad jällegi perioodist, kuid alla kahe tunni ükski treening naljalt siiski ei kesta.” Lisaks spordisaalis harjutamisele püüab Rasmus end ka erialaselt võimalikult palju harida, mistõttu igavuses ta oma päevi naljalt ei veeda. „Alati on võimalik mõnd filmi vaadata, raamatut lugeda või looduses olla,” toob ta näiteid tegevustest, mida talle lisaks sportimisele teha meeldib. Treeningud toimuvad lisaks Eestile aga ka välismaal. Välismaiseid laagreid ja reisimist ootab noormees ilmselgelt alati suure huviga ning mida rohkem saab laagrites käia, seda enesekindlamana ta end tunneb. „Seni oleme käinud laagris Portugalis, nii üksi kui ka vanemate/treeneritega. Laagrite pikkused on olnud 2 kuni 5 nädalat. Kuna elame apartment-tüüpi hotellis, siis omajagu aega võtab ka selline asi nagu söögi valmistamine,” tõi ta näiteks, mis välislaagrites peale treenimise veel tema aega sisustab. Kui rääkida konkreetsemalt ikkagi algavast hooajast, siis selle suve eesmärkideks on Rasmusel Londoni olümpiale jõudmine, seda koos Marise ja Gritiga. „Ja hea esinemine loomulikult ka Helsingi EMil.”

uudised NIKE+ LAIENDAS HAARET NIKE+ SÜSTEEM VÕIMALDAB JÄLGIDA, KUIDAS SA JOOKSED, KUI KIIRESTI JA MILLINE ON SU PULSS, NING JAGADA TREENINGUID JA EESMÄRKE KÕIGI OMA SÕPRADEGA. NÜÜD JÕUDIS NIKE+ KA KORVPALLI- JA ÜLDTREENINGUTESSE. Nike+ on olnud turul juba 6 aastat ning kasutajaid on üle 6 miljoni. Seega on tegemist maailma suurima jooksuklubiga. Uudse lahendusena jõudis Nike+ nüüd ka korvpalli- ja üldtreeningutesse. Korvpalli puhul on jalatsi vahetalda paigutatud spetsiaalsed sensorid, mis salvestavad kogu info konkreetse mängija liikumise kohta: kui kiiresti mängija liigub, kui kõrgele ta hüppab ja kui palju aktiivsust üles näitab. Igapäevased rutiinsed treeningud muutuvad mõõdetavaks ja seeläbi palju huvitavamaks. Kogu treeninginfot on võimalik jagada sõpradega, võrrelda ja esitada väljakutseid. Uudne on ka Nike+ Training, mis teeb rutiinsest treeningust heas mõttes mängu. Programmi baasosaks on spetsiaalsed tippsportlastega (Rafael Nadal, Allyson Felix jt) koos väljatöötatud harjutused, mis võimaldavad saavutada parima vormi läbi mitmekesise treeningu. Harjutusi on võimalik vaadata nt nutitelefoni ekraanilt ja arvutist. Programmi lisaväärtuseks ongi just Nike+ kontseptsioon. Kõik on mõõdetav, kuna jalatsites paiknevad andurid mõõdavad kasutaja liikumist ja info salvestatakse juhtmevabalt telefoni. Salvestatud info alusel saab treeningprotsessi monitoorida ja sellest tulenevalt treeningute sisu ja intensiivsust muuta. Uued innovaatilised Nike+ tooted jõuavad sel suvel kõigepealt Ameerika ja Inglismaa turule, kuid juba järgmisel aastal saavad neid proovida ka Eesti tarbijad.

HOIA TREENING KONTROLLI ALL! MICOACH ON ADIDASE INTERAKTIIVNE TREENINGSÜSTEEM, MIS PANEB KÕIK SINU VÕIMED TÖÖLE TULEMUSE NIMEL. Süsteem pakub seadmeid nagu miCoach Pacer (sammulugeja), aga miCoach.ee kaudu ka treeningplaane ja juhiseid erinevate spordialade harrastamiseks. miCoach SPEED_CELL™ salvestab sportlase liikumist 360° ning mõõdab soorituse võtmenäitajaid, nagu nt keskmine kiirus, maksimaalne kiirus, kiirenduste arv, kogu vahemaa, intensiivse treeningu vahemaa, sammude arv kokku ja sammude kiirus. Seda saab paigutada otse mõnda Adidase jalanõude sees olevasse õõnsusesse või kinnitada ükskõik millise treeningjalatsi külge juhul, kui see ostetakse eraldi. Seadme sisemälu mõõdab ja salvestab treeningsessiooni jooksul kuni seitse tundi erinevaid andmeid ja liikumist ning edastab soorituse andmed juhtmevaba ühenduse kaudu iPhone®, iPod touch®, MAC või lauaarvutisse.

ASICS FUJI SARI – IDEAALNE MAASTIKUL

ASICS FUJI KOLLEKTSIOON ON UUS KERGE SPETSIAALNE MAASTIKUJOOKSU SARI, MIS EEMALDAB JALATSIST KIIRESTI VEE, PAKUB PAREMAT HAARDUVUST JA KESKTOESTUST. FUJI kollektsioon on põnev uus kollektsioon, mis oma disainis on ammutanud inspiratsiooni FUJI mäest Jaapanis ning sisu saanud professionaalsete maastikujooksjate nõuandeid jälgides. Kokku teeb see kollektsiooni, millest leiavad endale sobiliku kõik – nii kogemustega spetsialistid kui harrastusjooksjad. Kogu sarja märksõnadeks on kergus, mugav ja sujuv liikumine, agressiivne pidamine ja spetsiaalselt disainitud suur vee-eemaldusvõime juhuks, kui joostakse vihmase ilmaga või märjal maastikul. Kõigi nende märksõnade paikapidavuseks on FUJI sarja loomisel kasutatud kõige moodsamaid ja innovaatilisemaid materjale.

LAE IGAT SAMMU! UUS ASICS GEL-EXCEL33 ON REVOLUTSIOONILISE PROPULSION TRUSSTIC™ TEHNOLOOGIAGA JOOKSUSUSS. SEE RAKENDAB KOGU SU ENERGIA, ET VIIA SIND VÄIKSEMA PINGUTUSEGA EDASI. 2000. aastal mõistis ASICS jala loomuliku liikumise tähtsust jooksunaudingu saavutamiseks, võttes selle ühte lausesse „Liikumiste vahendus, mitte liikumise kontroll”. Teaduslike uuringute põhjal konstrueeris ASICS jalatsitehnoloogia, mis töötas koos jalaga, mitte jala loomulikke liikumisi blokeerides – I.G.S. süsteemi. Kollektsioon esindab uut huvitavat interpretatsiooni ASICS-i I.G.S. süsteemist. Uues, 33-sarja jalatsites viiakse see filosoofia veelgi kaugemale. Vähem toetav disain, kerged materjalid, Guidance Line juhtkanal, erinevatest osadest välistald koos sügavate flex-kanalitega ja madalam vahetald on kõik elemendid, mis parendavad jala loomulikku liikumist. ASICS 33 arvestab kõigi sinu 33 jalaliigesega. 33 kollektsiooni jalatsid on loodud koostööks igaühega, julgustamaks sind rohkem loomulikult liigutama, pakkudes samal ajal mugavust, pehmust ja painduvust ning seda väga kerges vormis.

BLIZ PAKUB UUENDUSI BLIZ ACTIVE EYEWEAR PRILLIKOLLEKTSIOONI ON LISANDUNUD UUS MUDEL VELOCITY. Märksõnad siin on funktsionaalsus, mugavus ja disain. Prillid on kerged, vahetatavate klaasidega ja hea ventileerivusega. Sangad ja ninakoht on reguleeritavad, klaasid on valmistatud tugevast ja kergest polükarbonaadist. Komplektiga on kaasas kontrastne lisaklaas. Velocity prillid on sobilikud nii jooksmiseks, jalgrattasõiduks kui ka teisteks aktiivseteks spordiharrastusteks. 100% UV-kaitse. Vaata ka teisi Blizi mudeleid nagu Pursuit XT, Pace, Velo, Motion ja Speed www.blizeyewear.com

trendid

SPORTLIK MOOD KEVADISES PARIISIS TEKST URMAS VÄLJAOTS, PARIIS - FOTOD SCANPIX

PARIISIS RESIDEERUV STILIST JA MOEPOLITSEINIK URMAS VÄLJAOTS KORRALDAS MAAILMA MOEPEALINNAS KEVADREIDI. NING SELGITAS VÄLJA SELLE HOOAJA SPORTLIKEMAD MOETRENDID.

ariisis saabus kevad üleöö. Nagu talvgi. Juba märtsi keskel lõõskas päike seniidis ja temperatuurid ekslesid lausa mõnusa 20 kraadi ligi, et seejärel taas normaalsele tasemel langeda. Ilus ilm mõjub pariislaste meelele nagu palderjan kassile. Uuringute kohaselt laskvat just prantslased Euroopa rahvastest end enim ilmast morjendada. Hea ilm on ühtlasi suurepärane ettekääne kevadostlemiseks ning garderoobi värskendamiseks. Eelolev kevadsuvi on spordist inspireeritud rõivastele eriti soodne. Argigarderoob liigub mugavama ja lahedama stiili poole tasapisi, kuid kindlalt. Sinna integreeritakse üha rohkem varem rangelt spordirõivastusse kuulu-

b Argigarderoao a liigub mug avam ja lahedams. stiili suuna nud esemeid ning neid miksitakse ümber ootamatutes kombinatsioonides šikiks ja elegantseks. Smokinguga tossude kandmine on ammu nähtud. Pintsaku ja dressipükste šikiks paaritamine on aga suhteliselt uus, nagu ka glamuurseks tuunitud aeroobikaretuusid. Pealegi, suvi 2012 möödub taas olümpialipu all, mis tähendab, et igavesel inspiratsioonijahil viibivatel moeloojatel avanes võimalus saada spordist värsket loomingulist innustust. 32

Sport inspireerib lõputult Kevadised naistekollektsioonid on täis staadionimõjutustega komplekte, mis mõjuvad oma elegantsemas võtmes lahendustega värskendavalt. Kenzo siidist erksavärvilised tuulepluusid oleksid sobivaks kaaslaseks glamuursele ridikülile ja kõrgekontsalistele sandaalidele mõnel suvisel rannakokteilil. Sama moodi mõjuvad šikilt Isabel Maranti kergejõustikuainelised dressipüksid ning avaralõikelised käisteta T-särgid. Esmapilgul mõjuvad need nagu jooksurajalt pärit trenniriided, kuid detailitunnetusega moelooja on need peene materjaliga edutanud spordirõivaste kuldliigasse, andes neile stiilijoone, mis võiks pärineda vaid moemajast. Nendega siiski võistlustele higistama ei läheks, pigem reserveeriks publikulooži. Spordikategoorias on hooaja trendikaima kollektsiooni loonud ameeriklaste uus lemmikdisainer Alexander Wang, kes oma show finaalis saatis viimaste modellidena lavale raskekahurväelastena Carmen Kassi ja Gisele Bünd-

cheni. Tema urbanistlike digiprintidega tuulepluusid, perforeeritud jakid, atleedišortsid ning kihiti laotud poolläbipaistvad tehnoloogilised kangad on kokku miksitud kombinatsioonidesse, millest õhkub suvelinna cool’i. Kui üks osa disainereist on inspiratsioonirännakuil jäänud staadionivõistluste juurde, siis teine grupp on kannustust saanud hoopis alternatiivsematest veeäärsetest spordialadest. Givenchy poeetiline kollektsioon on oma viidetega surfaritele ning haikaladele selle hooaja üks kaunimaid. Teisele osale mõjub sama inspireerivalt sukeldujate varustus – silmatorkavad plastmasslukud, tehismaterjalid ning neopreenkombinesoonid, just need detailid on kõige kujukamalt esile tõstetud näiteks MaxMara ja Bluemarine’i kollektsioonides.

Lipusinine teeb ilma Meie oma sini-must-valgelt vägagi tuttav ja armas lipusinine on juba mitu hooaega tuure kogunud, et sel kevadsuvel end ühe olulisema trendivärvina nii naiste- kui ka meestegarderoobis kehtestada. Sügav sinine torkab silma kõikjal, alates spordirõivastest kuni pintsakute-kostüümide ja pidulikumate kleitideni, niisamuti kottidel, kingadel ja muudel aksessuaaridel. Väike eelvaade sügisesse paljastab, et sinine ei kavatse areenilt veel niipea kaduda ning leiab uue hingamise kombinatsioonis musta ja valgega, nagu Stella McCartney kujukalt ette näitas. Poodiumid nägid välja nagu vabariigi aastapäeva kleidiparaad.

trendid Vanad head tossud Vanad ja soliidsed tossufirmad pole areenilt kuskile kadunud, kuid ikka juhtub, et ühel hooajal õnnestub ühel teistest paremini end rambivalgusesse ja klientide jalga sättida. Tundub, et kätte on jõudnud New Balance’i kord. Nende mudeli 420 kevadkollektsioon on leidnud Pariisi meessoo hulgas trobikonna järgijaid ning võrreldes eelmiste hooaegadega jalutavad NB tossud just sel hooajal tänaval keset Nike, Converse ja teisi tossuhiide tihedamalt vastu.

Rattad alla! Velib’i-nimeline munitsipaalratas on muutunud lahutamatuks osaks pariislaste igapäevast. Mugav ja kiire viis igavesti ummistunud kitsastest tänavatest efektiivsemalt läbi pääseda, eriti kui väljas kirgas päev või sume kevadõhtu. See on innustanud inimesi rohkem endalegi rattaid soetama ning vanamoodsate rattapoodide kõrval on sirgumas spetsiaalsed rattabutiigid, mille hoolitsetud välimus ja kaunid väljapanekud võistlevad moepoodide omadega. Sealt ei saa soetada ainult imekauneid (ja kalleid) rattaid, vaid ka riideidjalatseid ja kõike muudki, mida urbanistlikul trendiratturil vaja võiks minna. Äärmuslikumad disainerid on kohandanud rattašortsid lühikesteks püksteks, et kanda neid ülikondadega. Rattahuvilised võiksid Pariisis läbi astuda poest En Selle Marcel, 40 rue Tiquetonne.

Ruudud ja triibud ja mustrid Ruudulised meestesärgid ei aegu. Igal hooajal töödeldakse see Kanada puuraiduri või Ameerika kauboi „vormirõivas” uueks. Disainistuudiod leiutavad uusi värvikombinatsioone ja ruudutihedusi ning muidu ühetoonilised-erksavärvilised spordiriidedki on saamas ruuduteraapiat. Värviline pikselruut on end trükkinud nii tuulepluusidele

Pintsaku ja e šikiks dressipükste on paaritamin uus trend. suhteliselt kui ka T-särkidele. Niisamuti ajatu on ka sportlik madrusetriip – avaralõikelised triibulised T-särgid on endiselt aktuaalsed. Kuid klassikalisema sinitriibiku asemel võib katsetada ka uudsemate värvikombinatsioonidega, nagu näiteks värviline triibumiks või punane. Moejulgemate-teadlikumate hulgas on hooaja uustrendiks baroksete motiividega digitrükid, mis varemast ajast daamisallidelt tuttavad ning oma uues kontekstis on konventsionaalsematele maskuliinsetele trükkidele värskendavaks alternatiiviks.

Lukud ja nööbid Meestepintsak pole just kõige sportlikum rõivaese, kuid selle kombineerimine lukuga tuulepluusi või särgiga selle all annab talle automaatselt lahedama tunnetuse. Ning muudab ka lodeva dressipluusi-look’i kraadi võrra elegantsemaks.

Minišortsid Minipikkuses šortsid olid naistegarderoobis kuumad juba eelmisel hooajal ning jätkavad endiselt oma võidukäiku. Uudne on aga sarnaste lõigetega ülilühikeste pükste ilmumine meesterõivastusse. Keskmisest rohkem säärejooksu paljastav riideese nõuab nii omajagu julgust kui ka ülihead füüsilist vormi, et mitte naeruväärselt mõjuda.

Vihmakeebidanorakid Üle pea tõmmatavad kapuutsiga anorak-tüüpi tuulepluusid ja pikad lehvivad vihmakeebid on selle hooaja moekollektsioonide hulgas kõige populaarsemaks ja uudsemaks üleriideks nii meestel kui ka naistel, nagu halvaendeliselt ette kuulutades vihmast suve…

stoori

KETSIMAAILMA SUURIM LEGEND CONVERSE TEKST JANNO VIILUP - FOTOD

ON OLEMAS NEED, KES TOODAVAD JALANÕUSID, NING ON OLEMAS NEED, KES TEEVAD AJALUGU. EREDAKS NÄITEKS VIIMASTEST ON CONVERSE CHUCK TAYLOR ALL STAR KETSID.

arquis Mills Converse asutas 1908. aastal Maldenis Massachusetsi osariigis tehase Converse Rubber Shoe Company. Kas ta aimas siis, et seisab korvpalli pöörase arengutee alguses ning millist mõju avaldab ta kogu sporditööstusele? Tõenäoliselt küll, kuna Converse oli üks esimestest, kes mõistis, et sport annab vaatamata sotsiaalsele staatusele igaühele võimaluse eneseteostuseks. Selleks on vaja vaid pisut andekust, paindlikkust ja kindlasti õiget varustust. Converse tahtis luua jalanõu, mida kõik inimesed saaksid kanda korvpalli mängides.

Legendi sünd ja hiilgus Aastal 1917 tuligi turule esimene korvpallijalats – ketsid nimega Converse All Star. Esimene ketsipaar oli naturaalset pruuni värvi pealsega ja väga paksu tihendatud kummitallaga. 1920. aastatel kasutati tootmiseks ka musta presentmaterjali ning nahka. All Star oli esimene kets, mida Põhja-Ameerikas masstootmisena tehastes valmistama hakati. Ent esialgu oli müügiedu vilets. Chuck H. Taylor oli korvpallur Akron Firestone’i meeskonnas. Talle meeldisid All Star ketsid kohe, kui ta neid nägi ja proovis. Ta uskus neisse sedavõrd, et liitus 1921. aastal Converse’i müügiosakonna tööga ja ABSOLUUTNE KLASSIKA. Valget Chuck Taylor All Star mudelit tutvustati maailmale enne 1936. aasta olümpiamänge.

oli Converse All Star tehasemeeskonna mängija. Hiljem sai Chuck Taylor treeneriks ning reisis koos All Star meeskonnaga kogu Ameerikas, korraldades korvpallilaagreid ning osaledes All Star ketside reklaamüritustel. Chuck oli oma töös edukas ning All Star ketside populaarsus aina kasvas. Just Chuck Taylor andis viimase lihvi selle legendaarse ketsi välimusele. Tema näpunäidete järgi valminud ketse toodetakse tänapäevani! 1932. aastal tegi Converse omapoolse käigu, näitamaks välja austust Chucki tehtud tööle: All Star ketsidele lisati spetsiaalselt valmistatud logo „Chuck Taylor All Star”. Legend Chuck Taylor All Star ketsidest oli sündinud. Varsti kandis juba enamik PõhjaAmeerika korvpallimeeskondi Chuck Taylor All Star ketse. 1930ndatel disainis Chuck Taylor valge kõrge ketsi. Sealt pärineb tugev punane ja sinine joon tallal. Need elemendid on ketsidel tänaseni, iseloomustamaks toote ajatust! Pärast II maailmasõda olid Chuck Taylor All Star ketsid NBA mängijate ehk korvpallimaailma absoluutsete tippude mängujalanõu. Elutöö märgiks nimetati Chuck Taylor 1968. aastal korvpallikuuluste halli – Basketball Hall of Fame – liikmeks.

Ketsid jõuavad rahva sekka 1957. aastal tutvustati maailmale aga juba madalat Chuck Taylor All Star ketsi. Uue mudeliga kaasnesid ka uued värvid. Madalaid ketse toodeti kõikides põhivärvides, nagu punane, kollane, sinine, aga on ka rohelisi ja muid värve ketse. Sellega seoses suurenes märgatavalt Converse’i tootevalik. 1950. aastatel kogus Ameerikas ja kogu maailmas populaarsust rock’n’roll. Tundus igati loogiline, et just rokkar peab kandma Chuck Taylori ketse. Ketsikultuur aina levis ning Converse’i

ketsidest said ka tänavajõukude ja gangsterite lemmikud. Et teistest erineda, sai tavaks värvida ketside ümar küljemärk oma grupeeringu värvi. Chuck Taylor All Star ketsist oli saanud lisaks spordijalanõule ka ülipopulaarne vabaajajalats! Chuck Taylor All Star jalatsite ühtekuuluvust muusika ja subkultuuridega kinnistasid 1970ndad. Trende lõid sel kümnendil punkarid, mustad nahkjoped, teksapüksid ja Converse All Star ketsid.

, Veidi mässuelisnt e erineb teist ti ning on ala stiilne! Punk-rock’i ajaloo ühed suuremad iidolid Ramones ja Sex Pistols eelistasid samuti musti või punaseid kõrgeid Chuck Taylor All Star ketse. Tänu neile sai ketsidest alternatiivsete muusikasuundade esindajate seas alatine aksessuaar. Sest Chuck Taylor All Star on veidi mässuline, erineb teistest ning on alati stiilne! Vaadake ümberringi ja kindlasti märkate, et Chuck Taylor All Star on tänaseni populaarne – neid ketse kannavad nii noorukid kui ka neiud, täiskasvanud mehed, Hollywoodi ja Euroopa suurimad filmitähed ning muusikud nagu Mick Jagger ja Bono. Seda nimekirja võiks lõputult jätkata. Selleks, et kanda Chuck Taylor All Star, ei pea olema staar. Staariks saate, kui neid kannate!

Converse tooted m端端gil ainult

kauplustes

端le Eesti

stiil

KOIT TOOME

VALGETE TOSSUDE MEES LAURA KALLASVEE TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD

„ÄSJA KARBIST VÕETUD LUMIVALGED TOSSUD TÖÖTAVAD ALATI,” ÜTLEB LAULJA KOIT TOOME, KES KANNAB TOSSE NII LAVAL, KOSSUPLATSIL KUI KA KOMBINEERITUNA ÜLIKONNAGA.

ähtuvalt mugavusest eelistab Koit Toome valdavalt teksadtossud-T-särk-riietumisstiili. Ta on aeg-ajalt püüdnud olla ka viks ja viisakas kingakandja, ent tee toob Koidu ikka ja jälle tagasi tossude juurde. Kuidas sai alguse sinu kirg tossude vastu? Eks ikka lapsepõlves, kui sai kõvasti MacGyverit vaadatud. 38

Minust ei oleks sellisel Milline oli su elu üritusel väga suurt abi, esimene tossupaar? kuna kannan enamiku Esimesed tossud KUUM oma tossudest ribadeks ja said ostetud esimese PAKKUMINE! nad ei näe siis enam nii enda teenitud raha Leia oma esteetilised välja, et neid eest. Need olid lemmiktossud edasi anda. Kui, siis võiks Reeboki tossud, mälelk 95! müüa mõne paari, mille tan, et see oli ülim tunne, olen hetkeajendil ostnud ja mis kui need jalga sain. Ribaei ole jalas kõige mugavamad olnud, deks said kantud! aga mille üle samas mõni teine iniMilliseid brände eelistad ja mene oleks äärmiselt rõõmus. miks? Minu suur lemmik on alati Nike Millised on hinna poolest kalolnud, kuigi kapist leiab ka igasuguleimad tossud sinu kollektsioonis? seid teisi brände. Ma ei ole väga Minu jaoks ei ole hind esmatähtis, brändi-fänn, seega pole ma jalanõusid kui mulle miski meeldib. Aga tuleb teadlikult firmamärgi järgi valinud. tunnistada, et miskit ulmehinda ma Oluline on pigem mugavus ja vastupimõne popi eksklusiivbrändi jalanõu davus, mis on mind ikka ja jälle Nike eest küll ei maksa. juurde tagasi viinud. Tundub, et valid pigem kõrgema äärega valgeid mudeleid? Kuidagi viimasel ajal on sattunud nii, et enamik tosse on olnud kõrgema

Minu suur alati lemmik on . Nike olnud äärega, kuid valgete kõrvale on siiski lisandunud ka värvilisi, nagu sinised või kollase-musta disainiga. Aga on ka klassikalisi valgeid ja madala tegumoega. Mitu paari tosse sul elus kokku on olnud? Neid on ikka päris palju olnud, arvan, et 100 paari kindlasti. Aga praegu? Hetkel on umbes 15 paari, millega ma pidevalt käin. Kas sinu elukaaslane Kaia on samuti tossusõber? Kaia ei ole väga suur tossukandja, temal on kontsakingi rohkemgi ja veel, nii et meil on asi tasakaalus. Tütrele aga meeldivad tossud väga, mida popimat värvi ja popima tegumoega, seda ägedam. Kolme peale kokku, ma arvan, on meil neid kuskil 30 paari. Kas võtaksid vedu, kui pakutaks võimalust heategevuslikul oksjonil kapp tühjaks müüa?

Mis saab ostuotsuse juures määravaks? Mugavus ja vastupidavus on kõige tähtsamad, olen ostnud ka silma järgi, lootes, et käies annab jalanõu natukene järele. Pikemas perspektiivis jäävad need tossud siiski seisma. Mil määral lähtud uusimatest ja kuumimatest trendidest? Ikka natukene, kuid see pole kõige tähtsam. Kui moes on neoonroosad tossud, siis kardan, et jään ikka oma valgete juurde. Kui palju mõjutab su eelistusi ühe või teise mudeli nägemine mõne kuulsuse – näiteks korvpallistaaride jalas? Kunagi võib-olla koolieas mõjutas, aga enam kindlasti mitte. Nahk või nailon? Mul on tosse mõlemast materjalist. Nahka on kargem hooldada ja viisakana hoida. See on oluline, sest mul saavad lisaks igapäevasele käimisele jalanõud kõvasti vatti ka esinemistel. Kui tihti sa laval tosse kannad? Kui just pole tegu mingi galakontserdi või pulmaga, siis alati. Vanemad inimesed ei pea ketse ja tosse kuigi soliidseks. Kuidas kombineerid spordijalatseid riietega pidulikumate sündmuste puhul? Äsja karbist võetud lumivalged tossud töötavad alati. Olen tihti kand39

stiil nud ülikonda valgete tossudega, minu meelest on väga šikk, aga eks see vist jah natukene noorema generatsiooni teema ole. Vahel panen siiski ka soliidsema kinga jalga ja ega lakk-kingadki mu garderoobist puudu.

Enamiku est oma tossudadeks. kannan rib Millised aksessuaarid on sinu jaoks olulised? Prillid ja kell. Viimase paari aastaga olen avastanud ka erinevad käe- ja kaelaehted. Oled sa kunagi unistanud endanimelisest tossumudelist või -seeriast? Ei ole, aga nüüd hakkan küll unistama, sest panid mulle selle mõtte pähe. Väga kihvt oleks! Millise kivi viskaksid siinsete tossumüüjate kapsaaeda? Saadaval on suur ja hea valik spordijalatseid, aga just selliseid casual-tosse ei ole Eestis väga valida. Kuidas lauljana end heas toonuses hoiad? Iganädalased esinemised ja etendused on mulle väga hea füüsilise trenni eest. Mil määral leiad vaba aega sportlikuks elustiiliks? Kahjuks on seda aega raske leida. Vahel käin sõpradega korvpalli mängimas, kui juhtub mõni vabam õhtu olema. Kas teete vahel ka kogu perega koos midagi sportlikku? Minu suur kirg on olnud meri ja purjetamine, kui mul vähegi aega ja võimalust on, üritame aega merel veeta. Mootorisport aga on nii minu kui ka minu elukaaslase suur ühine huvi, sest tema on pärit motospordiperekonnast.

jalgpall

VUTIPIDU ! B E N E H Ä L SCANPIX TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

SELLE AASTA MAAILMA JALGPALLIELU TIPPSÜNDMUS ON KAHTLEMATA 8. JUUNIST 1. JUULINI UKRAINAS JA POOLAS PEETAV EM-FINAALTURNIIR. Kes on suvise suurturniiri soosikud? Kui palju rahvast mahub staadionitele mänge vaatama? Kes riietab riikide koondised? Kes, kus ja millal mängivad? Millistelt mängijatelt oodatakse suuri tegusid? Sportland Magazine annab toimuvast ülevaate.

KES KEDA? EM-finaalturniiril osalevad meeskonnad on loositud nelja alagruppi, kust ei puudu tõeline „surmagrupp”, aga ka selgete favoriitidega koondised.

A-ALAGRUPP: Poola, Kreeka, Venemaa, Tšehhi (mängitakse Warssawis ja Wroclawis) Eelmise aasta lõpus peetud 2012. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistluste loosimise järel olid neli riiki vist küll eriti õnnelikud. Need olid Poola, Kreeka, Venemaa ja Tšehhi. Nad loositi küll kõik ühte alagruppi, kuid konkurentsitult kõige kergemasse. Kuna tasemelt on meeskonnad üsna võrdsed, on edasipääsejaid väga raske ennustada, kuid teistest veidi üle peaksid olema Kreeka ja Venemaa. Mõlemad võitsid oma valikgrupi ning pääsesid otse finaalturniirile. Venelased on viimasel ajal näidanud väga huvitavat ja ründavat mängu ning kui suudetakse ka distsipliini hoida, võidakse väikese õnne abil jõuda kaugele. Vastupidiselt venelastele mängib Kreeka kaitsest lähtuvalt, kuid valikturniiril oli tagalale panustamine õigustatud. Tšehhi

AJAKAVA ALAGRUPIMÄNGUD • 8. juuni: Poola–Kreeka (Warssawi), Venemaa–Tšehhi (Wroclaw) • 9. juuni: Holland–Taani (Harkov), Saksamaa–Portugal (Lviv) • 10. juuni: Hispaania–Itaalia (Gdansk), Iirimaa–Horvaatia (Poznan) • 11. juuni: Prantsusmaa–Inglismaa (Donetski), Ukraina–Rootsi (Kiiev) • 12. juuni: Kreeka–Tšehhi (Wroclaw), Poola–Venemaa (Warssawi) • 13. juuni: Taani–Portugal (Lviv), Holland–Saksamaa (Harkov) • 14. juuni: Itaalia–Horvaatia (Poznan), Hispaania–Iirimaa (Gdansk) • 15. juuni: Ukraina–Prantsusmaa (Donetski), Rootsi–Inglismaa (Kiiev) • 16. juuni: Tšehhi–Poola (Wroclaw), Kreeka–Venemaa (Warssawi) • 17. juuni: Portugal–Holland (Harkov), Taani–Saksamaa (Lviv) • 18. juuni: Horvaatia–Hispaania (Gdansk), Itaalia–Iirimaa (Poznan) • 19. juuni: Inglismaa–Ukraina (Donetski), Rootsi–Prantsusmaa (Kiiev)

VEERANDFINAALID • 21. juuni: I veerandfinaal – A-grupi võitja – B-grupi teine (Warssawi) • 22. juuni: III veerandfinaal – B-grupi võitja – A-grupi teine (Gdansk) • 23. juuni: II veerandfinaal – C-grupi võitja – D-grupi teine (Donetsk) • 24. juuni: IV veerandfinaal – D-grupi võitja – C-grupi teine (Kiiev)

POOLFINAALID • 27. juuni: I veerandfinaali võitja – III veerandfinaali võitja (Donetsk) • 28. juuni: II veerandfinaali võitja – IV veerandfinaali võitja (Warssawi)

FINAAL • 1. juuli: Kiiev

STAADIONID JA KOHTADE ARV • Kiievi Olympic Stadium (pildil) – 70050 • Warssawi National Stadium – 58145 • Gdanski PGE Arena – 44636 • Wroclawi Municipal Stadium – 44416 • Poznani Municipal Stadium – 43090 • Harkovi Metalist Stadium – 38500 • Donetski Donbass Arena – 51504 • Lvivi Arena – 34915

EELDATAVAD SUPERKANGELASED

Kes on need mehed, kelle esituses loodavad jalgpallisõbrad näha suurimatest suurimaid vägitükke?

1. CRISTIANO RONALDO (PORTUGAL) Hispaania suurklubis Madridi Realis täiesti pidurdamatuna Euroopa jalgpalliväljakuid terroriseeriv Ronaldo pole koondises seni suutnud samasugust minekut näidata, kuid ehk lööb 27-aastase Ronaldo täht nüüd ka seal särama. Ronaldo ja Portugali kahjuks räägivad väga keeruline alagrupp (Saksamaa, Holland, Taani), kuid Ronaldot peavad kartma kõik. Ta on peaaegu täiusliku jalgpalluri kehastus – tugev löök, hea peamäng, suurepärane kiirus ja fantastiline tehnika. Ronaldo suudab mängu otsustada ainuisikuliselt.

2. MARIO GÖTZE (SAKSAMAA) Juuni algul 20-aastaseks saav Götze tõusis jalgpallitaevasse alles eelmisel hooajal, kui ta mängis olulist rolli Dortmundi Borussias Saksamaa meistritiitli võitmisel. Saksamaa koondises on tuntud mängumehi jalaga segada, alates Madridi Reali mängujuhist Mesüt Özilist ja lõpetades Müncheni Bayerni väravaküti Mario Gomeziga, kuid just Götzest oodatakse kõige enam. Saksamaa jalgpallilegend Matthias Sammer on väga tehnilise ja suurepärase mängulugemisoskusega Götze kohta öelnud, et ta on läbi aegade üks suuremaid talente, kes Saksamaal kunagi olnud. Ja sakslastel on staare alati palju olnud…

jalgpall koondise hiilgeajad on möödas ning uus generatsioon pole loodetud tasemele jõudnud, seepärast võib meeskonda pidada ilmselt alagrupi autsaideriks. Kodupubliku ees mängiv Poola seevastu on must hobune – kohalikel on enda meeskonda vähe usku, kuna tase on väga kehv, kuid maailmas on ennegi nähtud, et koduseinad võivad anda tiivad.

B-ALAGRUPP: Holland, Taani, Saksamaa, Portugal (Mängitakse Harkovis ja Lvivis) „Surmagrupi” kõige õnnetum liige näib olevat Taani, kelle šanssi veerandfinaali jõuda on raske uskuda. Kuigi ei saa unustada, et valikgrupis seljatasid taanlased just ühe nende alagrupikaaslase Portugali, ootab jalgpallimaailm siiski, et edasipääseja selgitavad portugallased, hollandlased ja sakslased. Kõige võimsamat minekut on viimastel aastatel näidanud Holland ning neid peetakse suisa üheks turniiri peafavoriidiks. 2010. aasta maailmameistrivõistluste finalist on suures plaanis säilitanud sama tuumiku, mis lubab loota, et seekord suudetakse vigade parandus teha. Saksamaa koondis on talentidest pungil ning kõigil tasub nendega arvestada, kuid eksperdid on avaldanud arvamust, et praeguse Saksamaa koondise hiilgeajad on alles ees. Portugal on igal juhul üllatusvõimeline, nende jaoks võib aga saatuslikuks saada koondise ebastabiilsus – neil on küll näiteks Cristiano Ronaldo, Nani ja paljud teised staarid, kuid pink on lühike ja üks vigastus võib nad rivist välja lüüa.

C-ALAGRUPP: Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Horvaatia (Mängitakse Gdanskis ja Poznanis) Siin alagrupis on kindel favoriit tiitlikaitsja Hispaania. Sõprusmängud näitasid, et nad pole oma sära kaotanud ja võivad endiselt mistahes vastase „surnuks sööta”, kuid põhiküsimus on see, kas pärast pikka klubihooaega on meestel, kellest enamik on karjääris võitnud kõik mis võimalik,

motivatsiooni suvel pingutada. Kui hispaanlased keskenduvad nagu alati, on nad taas turniiri põhisoosikud. Väga omapärane nähtus on kindlasti Itaalia koondis, kes pärast 2006. aastal võidetud maailmameistritiitlit on oma sära minetanud. Saapamaa jalgpalli on tabanud uued kihlveoskandaalid ning nende rahvusesindus on kuidagi pildilt kadunud – esimese ringi favoriitide hulka nad kindlasti ei kuulu. Samas on ajalugu näidanud, et itaallased suudavad parima anda just siis, kui keegi seda neilt ei oota, ning seega tuleb neil silm peal hoida. Koondis on küll võrdlemisi vana, kuid samas väga kogenud. Alagrupi selge autsaider on Eestile play-off’is saatuslikuks saanud Iirimaa, kellel on võrreldes teistega lihtsalt klassi jagu nõrgemad mängijad. Horvaatia on jällegi meeskond, kes võib heal päeval võita keda iganes. Kui nad alagrupist edasi murravad, võib kõike juhtuda.

D-ALAGRUPP: Rootsi, Inglismaa, Prantsusmaa, Ukraina (Mängitakse Kiievis ja Donetskis) Väga ettearvamatuks võib kujuneda ka D-alagrupp, kus selget favoriiti on keeruline välja tuua. Kogemuste poolest on Inglismaa ja Prantsusmaa kahtlemata teistest peajagu üle, kuid jalgpallis pole seal praegu just parimad ajad. Inglased jäid ootamatult ilma itaallasest peatreenerist Fabio Capellost ja peavad kiiresti kohanema Stuart Pearce’i käekirjaga. Prantslased on aga vahepeal valitsenud mõõna Laurent Blanci taktikepi all ületamas ning ehk võib neid pidada alagrupi soosikuks. Rootsi ja Ukraina on mõlemad üllatusvõimelised. Rootslaste vägesid hakkab juhtima AC Milani äss Zlatan Ibrahimovic ning nende koosseis on piisavalt ühtlane, et teistele pahandusi tekitada. Ukrainlasi toetavad jällegi koduseinad ning erinevalt poolakatest on nende rahvusesinduses ka sisu. Kui Ukraina olnuks loositud näiteks Poolaga samasse alagruppi, oleksid edasipääsušansid väga head.

UEFA KÄRPIS PILETITE HINDU Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) otsustas Poolas ja Ukrainas toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste piletihindu alandada 50%, võrreldes neli aastat tagasi Austrias ja Šveitsis toimunud finaalturniiriga. Avamängu piletid algavad 45 eurost ning ulatuvad kuni 250 euroni, alagrupikohtumiste hinnad jäävad 30–120 euro vahele. Ja kuigi finaalkohtumisele 1. juulil Kiievis võib pileti soetada ka 600 euro eest, saab odavaima pääsme kätte ka ainult 50 euroga, mis on näiteks vähem kui 2009. aastal peetud Eesti–Brasiilia sõprusmatši pilet.

SELLE SUVE PALL!

EM-finaalturniiril mängu pandav Adidase Tango 12 on väidetavalt enimtestitud jalgpall ajaloos.

LEVINUMAD JALGPALLISAAPAD 2012. AASTA EMIL 1. Adidas Predator X 2. Nike Total 90 Laser III 3. Adidas F50 adiZero Prime TRX 4. Nike Mercurial Vapor VII 5. Adidas Copa Mundial 6. Puma King Finale 7. Nike Tiempo Legend III 8. Puma v1.10 II 9. Mizuno Wave Ignitus 10. Nike CTR360 Maestri II Allikas: bestfootballboots.com

4. ANDREA PIRLO (ITAALIA) Mais 33-aastaseks saav ehitav poolkaitsja Pirlo on leidnud Torino Juventuses uue hingamise. Just Pirlo hea mäng on põhjuseks, miks Juventus on sel hooajal tõusnud suurimaks favoriidiks Itaalia meistritiitlile. Rahvusesinduses pole tema mäng nii libedalt läinud, kuid kui Pirlo leiab samasuguse vormi nagu klubis, võidakse tema toel väga kaugele triivida.

3. XAVI (HISPAANIA) FC Barcelona mängujuhi Xavi söödutäpsus ja mängujuhtimisoskus on tõusnud jalgpallifännide seas juba ammu legendi staatusesse. Võib vist ilma kahtluseta öelda, et Xavist paremat ehitavat poolkaitsjat maamunal ei leidu. Kuid kas 32-aastasel vanameistril jätkub motivatsiooni ka suvel oma tipptaset säilitada? Xavil on ju Hispaania koondise ja FC Barcelonaga võidetud kõik, mis võita annab!

5. ROBIN VAN PERSIE (HOLLAND) Van Persiest on käimasoleval klubihooajal kujunenud mees, kelleta Londoni Arsenali ettegi ei kujutaks. Just imelises hoos van Persie väravad on hoidnud legendaarset Inglismaa klubi pinnal. Karjääri ääreründajana alustanud van Persie on tänu kõvale töötahtele ja suurepärasele väravavaistule tõusnud üheks maailma kardetuimaks kesktormajaks. Kiirus, hea löök ning korralik tehnika teevad temast pea ideaalse edurivimehe.

jalgpall VARUSTUSETOOTJATE TULEPROOV KES TULEB EUROOPA MEISTRIKS – NIKE, ADIDAS, PUMA VÕI HOOPIS UMBRO? Tehnoloogia tormilise arenguga on maailma tippjalgpallis üha olulisemaks muutunud varustuse mugavus. Euroopa meistrivõistlustel selgub, millise firma varustust kandev meeskond vana maailma parimaks kuulutatakse.

NELJA SUURE HEITLUS Rõivatootjatest on Poolas ja Ukrainas esindatud neli bränd’i – kuut koondist riietab Saksamaa hiid Adidas, viit USA uhkus Nike, kolme inglaste Umbro ja kahte samuti sakslaste Puma. Välistatud pole aga ühegi firmamärgi triumf, kuna kõigi puhul on vähemalt üheks kliendiks koondis, kes kuulub turniiri favoriitide hulka. Nii on Adidas riidesse pannud näiteks Hispaania ja Saksamaa, Nike Prantsusmaa ja Hollandi, Umbro Inglismaa ja Puma Itaalia. Juba ette on teada, et fännide seas enim müüdavaks särgiks saab ühe võõrustaja, Ukraina Adidase-vorm. Ajalugu on näidanud, et turniire külastavad fännid soetavad endale sageli suveniiriks ka võõrustajate vormi, ja kuna Ukraina on rahvaarvult suurem (Ukrainas 45 miljonit, Poolas 38 miljonit) ning selle territooriumil mängitakse rohkem kohtumisi, peaks ukrainlaste kollane fännisärk poolakate valgele müüginumbrites ära tegema.

ADIDASE UKRAINA-SÄRK SAAB HITIKS Ukraina särgil on iga millimeeter hoolikalt läbi mõeldud. Disainerid said inspiratsiooni Ukraina rahvakultuurist ja nii on rõivail mitmeid kohaliku rahvakunsti ornamente. Adidase särgitehnoloogia (sama kehtib kõigi teiste Adidast kandvate koondiste vormide puhul) on juba aastaid ülikõrgelt arenenud. Adidase varustus on tuntud kolme innovaatilise süsteemi poolest: TechFit Powerweb (aitab vähendada energiakulu), ClimaCool (hoiab parajat temperatuuri) ja ForMotion (kolmedimen-

NAABRIMEHED. EURO 2012 maskotid Slavek ja Slavko.

PRANTSUSMAA. Prantslaste vorm esindab kõike prantslaslikku – stiili, elegantsi ja kõrgmoodi. Avatud kraelõige, täpsed detailid ja Prantsuse nn Marinière’ disain varrukatel loob kordumatu kombinatsiooni.

HOLLAND. Hollandi põhivärviks on ja jääb alati oranž, suvisel turniiril on aga teiseks särgivärviks must. Värv, mis sümboliseerib stiili ja süsteemi, millega Hollandi koondis vastaseid „töötleb”. Särgikrae siseküljel on lause Nieuwe Meesters ehk uued meistrid, millega viidatakse korraga nii Hollandi kuulsatele maalikunstnikele nagu Rembrandt ja Vermeer kui ka noore Hollandi koondise potentsiaalile saavutada kõrge koht.

PORTUGAL. Portugali uue vormi tegemisel on inspiratsiooni saadud legendaarsetelt Portugali meresõitjatelt. Valge särk suure ristimärgiga rinnal sümboliseerib vanade laevade purjesid.

KOONDISTE VORMIDE TOOTJAD • Portugal, Prantsusmaa, Poola, Holland, Horvaatia – Nike • Inglismaa, Iirimaa, Rootsi – Umbro • Taani, Venemaa, Kreeka, Hispaania, Ukraina, Saksamaa – Adidas • Itaalia, Tšehhi – Puma

siooniline disain, mis annab mängijale maksimaalse liikumisvabaduse).

NIKE ON KESKKONNASÕBRALIK Eriti innovaatiline on Adidase suure rivaali Nike tehnoloogia ning keskkonnasõbralikkuse stiilipunktid lähevad kindlalt neile. Nike vormi püksid on valmistatud 100% polüestrist, särgid 96%. Kuna polüester on taaskasutatav materjal ning Nike on just loodussõbraliku lähenemise valinud, siis reklaamivad nad välja, et ühe vormi tegemiseks on kasutatud keskmiselt 13 plastikpudelit. Piltlikult tähendab see, et näiteks Cristiano Ronaldo, maailma üks parimaid jalgpallureid, mängib Euroopa meistrivõistlustel, seljas pudelid. Ka Nike tehnoloogia on väga peen ning võrreldes näiteks nelja aasta taguse Austria ja Šveitsi EMiga on nende pakutav varustus nüüd 23% kergem ning 20% tugevam. Nike Dri-Fit tehnoloogiaga valmistatud varustus peab kontrollima mängija kehatemperatuuri ning imama endasse higi. See aitab mängijal kauem kuivana püsida. Nike särkide ventileerimissüsteem on loodud laseritega ning jahutab mängijat võrdlemisi hästi, mistõttu sportlane saab paremini mängule keskenduda.

UMBRO PANUSTAB TRADITSIOONIDELE Umbro kasutab moodsamate materjalide asemel traditsioonilisemaid, mis ei tähenda aga, et need kehvemad oleksid. Umbro toodab särke harjatud puuvillast, mis on mugav ning samas hoiab jalgpalluri kuivana. Näiteks inglaste ründetuus Darren Bent on uute rõivastega väga rahul. „Meie vorm on väga mugav ning lisab meie koondisele väljakul kindlasti enesekindlust,” hindas Bent.

PUMA LIIDAB UUT JA VANA Puma on samuti ajaga kaasas käinud ja pole ka ime, et nende bränd’i kandev rahvusesindus on Euroopa meistrivõistlustel kõige rohkem, s.t neli korda, maailmameistriks kroonitud Itaalia võistkond. Itaallaste Puma vorm ühendab sel aastal uue ja vana. Materjalina kasutatakse PUMA USP niiskust imavat kangast, kuid välimus on võrreldes 2010. aasta maailmameistrivõistlustega muutunud. Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud suurturniiril paistsid saapamaamehed silma ülimoodsalt disainitud rõivastega, kuid tänavu minnakse mängima särkidega, mis meenutavad oma stiililt 60-ndaid.

jalgpall

TULEVIKUTÄHED S I T S E E D A V U T H KO SCANPIX TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

SÕNA OTSESES IS ST EE SE AK H TE I IN UL JU . 15 SELLE SUVE 3.– E JALGPALLIKOONDIS EI M – GU LU JA IA RD O SP ES TT MÕ LTURNIIRIL. AA IN -F EM LT SE RD O AK M ES B MÄNGI

isaks on see esimene kord eestlastel sellisel tasemel võistlust võõrustada. U19 Euroopa meistrivõistluste eel toimusid muutused ka meie koondise juhendamises. Suvise finaalturniiri eel on mitmel puhul rõhutatud, et tegemist on parima ja huvitavaima noorteturniiriga, kuna selles vanusegrupis saab väljakul näha nooruslikku uljust ja mängulusti. „Nad ei ole enam poisid, kuid ei ole ka veel täiskasvanud. Selles mõttes võib öelda, et tegemist on erilise seltskonnaga,” tõdes märtsi algul Eesti U19 koondise peatreeneriks saanud hollandlane Arno Pijpers, kes vahetas selles ametis välja sakslase Frank Bernhardti. „Teiselt poolt on antud vanusegrupp keeruline, kuna enamasti ei mängita veel klubide esindusmeeskondades ja seetõttu on kogemusi vähe. Need aga, kes liiga palju koormust saavad, võivad läbi põleda.”

Saabumas Euroopa parimad U19 EM-finaalturniiri puhul on kindlasti oluline, et selles vanusegrupis pole A-koondised parimaid mehi oma ridadesse veel kutsunud ja seega saab väljakul näha riikide selle vanuseklassi absoluutseid tippe. U21 tiitlivõistlustel on tavaline, et mitmed tähtmängijad jätavad juba noorteturniirid vahele ja keskenduvad vaid heitlusele meesteklassis. Nii on ka Eestisse oodata U19 Euroopa parimaid. Millised meeskonnad aga lisaks võõrustajatele finaalturniiril mängivad, selgub alles mai lõpus, kui peetakse eliitringi turniirid. Praegu pretendeerib seitsmele vakantsele kohale veel 28 koondist, kes on jagatud seitsmesse neljaliikmelisse alagruppi. Koha finaalturniirile tagavad vaid gruppide võit48

LAHINGUSSE! Mida suudab Hannes Anier suvel koondisesärgis mängides Euroopa tulevikumeeste vastu?

jad. Mai lõpus selguvad kõik EM-finaalturniiril osalevad riigid ning 6. juunil loositakse Tallinnas Grand Hotel Meritonis kaheksa kvalifitseerunud koondist kahte alagruppi. „Pealtvaatajad näevad Eestis tulevikutähti, kes mängivad lähiaastatel juba maailma tippklubides,” on Pijpers kindel. Ning lisab, et Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus toimuval turniiril on tagatud tipptase.

Tegemist on erilise a. seltskonnag Hispaania tähtede paraad Mullu võidutses U19 EMil Hispaania koondis, kes alistas finaalis Tšehhi. Hispaanlased ongi eelneva kümnendi jooksul seda vanusegruppi valitsenud ning viimasest kümnest tiitlist on koguni viis läinud nende valdusesse. Eestlaste juhendaja rõhutas, et siinsel publikul on hea võimalus mängimas näha Euroopa jalgpalli tuleviku suurkujusid, tagasivaade viimase aja valitseja Hispaania koosseisudele annab sellele vaid kinnitust. Nii said 2002. aastal härjavõitlejate maa Euroopa parimateks Andres Iniesta ja Fernando Torres, 2004. aastal kuulusid meeskonda Sergio Ramos ja David Silva, 2006. aastal Gerard Pique ja Juan Mata ning 2009. aastal praegused tõusvad tähed David de Gea, Oriol Romeu ja Thiago Alcantara.

Eesti peab targalt tegutsema Samas soovib suvel ennast staadionile sättida plaaniv pealtvaataja kindlasti teada, kas selliseid tulevikustaare võib näha ka eestlaste ridades? „Selleks, et teada saada, kes on Eesti koondise parimad mängijad, tuleb inimestel ikkagi staadionile tulla,” muigab Pijpers. „Mulle ei meeldi kedagi eraldi välja tuua, kuid kindlasti sõltub meie mäng palju ründaja Hannes Anieri ja kaitsja Karol Metsa panusest. Praegu on välja valitud 25 mängijat, kelle seast tuleb tõenäoliselt ka lõplik koosseis. Hetkel teeb mulle muret vaid see, et Eesti meistriliigas ei saada väga VAATA FACEBOOKI! palju mänguaega.” Aastatel 2000–2004 meie meestekoondise peatreeneri toolil istunud Pijpersil on varasemalt olemas ka noortemeeskonna juhendamise kogemus finaalturniirilt.

KUS MÄNGITAKSE? A. LE COQ ARENA Eesti jalgpalli esindusareen, 9692 pealtvaatajat mahutav A. Le Coq Arena Lillekülas, saab U19 EM-finaalturniiril loomulikult suurima koormuse – seal peetakse kolm alagrupimängu ning lisaks mõlemad poolfinaalid ja 15. juulil ka finaal. Lillekülast jõuavad Eurospordi eetrisse kõik kuus kohtumist.*

KADRIORU STAADION 5000 pealtvaatajat mahutav ja hiljuti remondis olnud Kadrioru staadioni võõrustada jääb EMil kolm alagrupimängu. Kadrioru staadionilt jõuab telepilt Eurospordi eetrisse 9. juulil (alagrupiturniiri kolmas mängupäev – toim).*

RAKVERE STAADION 2300 pealtvaatajat mahutav Rakvere staadion on mitmel korral võõrustanud Eesti noortekoondiste kohtumisi ning ka U19 EM-finaalturniiril võib seal toimuda ülioluline matš. Rakveres peetakse nagu Kadrioru ja Haapsalu staadionil kolm alagrupimängu, kuid seal võib toimuda ka üks play-off’i vastasseis. Teatavasti pääseb Eestis toimuvalt EMilt kuus paremat meeskonda ka MM-finaalturniirile. Kui kuue parema sekka peaks jõudma ka maailmameistrivõistluste korraldaja Türgi, siis peavad alagrupi viimaseks jäänud koondised Rakveres omavahelise matši, mille võitja pääseb samuti MMile. Rakvere staadionilt jõuab pilt Eurospordi eetrisse 3. juulil (alagrupiturniiri esimene mängupäev – toim).*

HAAPSALU STAADION EMi võõrustavatest areenidest väikseima mahutavusega Haapsalu staadionil (869 pealtvaatajat) peetakse samuti kolm alagrupiturniiri kohtumist. Haapsalu staadionilt jõuab telepilt Eurospordi ekraanile 6. juulil (alagrupiturniiri teine mängupäev – toim).* *Lõplik mängude graafik ja kuus alagruppide telemängu kinnitatakse 10. juuniks.

jalgpall

EESTI TÕUSEB MAAILMAKAARDILE

Kui Eesti võõrustab esimest korda jalgpalli suurturniiri, siis lisaks meie noorte jalgpallurite eneseteostamise võimalusele annab tippvõistlus eestlastele väärt väljundi riigi tutvustamiseks laiale maailmale. Nimelt jõuab turniirilt üheksa kohtumist otseülekandena Eurosport 1 või Eurosport 2 ekraanile (igalt alagruppide mängupäevalt kaks kohtumist ning lisaks mõlemad poolfinaalid ja finaal). Sellega kaasneb mängupaiga kohalikule omavalitsusele tasuta 30-sekundiline linna tutvustav klipp mainekas spordikanalis. Loomulikult on ETV vahendusel võimalik kaasa elada eestlaste kohtumistele ning kohamängudele, kuid turniirilt on endale ülekandeõigused soetanud veel Aasia suurim telekanal Al Jazeera ME, Aafrika spordikanal SuperSport Africa, Brasiilia ESPN ning USAs ja Kanadas Gold TV. Kokku on eeldatav televaatajate arv 11 miljonit. Samal ajal teeb jalgpalliliit tõsist tööd, et ekraani vahendusel turniirile kaasa elavad fännid ei peaks vaatama tühje tribüüne. Rakveres ja Haapsalus on eesmärgiks täita areenid 100-protsendiliselt ning Lillekülas ja Kadriorus vähemalt 50-protsendiliselt. Eesmärgi täitmise nimel jagatakse jalgpallipere, koolide ja toetajate seas tasuta turniiripasse, millega saab siseneda kõikidele kohtumistele. Müüki tulevad ka üksikpiletid – pääse alagrupimängule maksab kolm ja poolfinaalidele ning finaalile viis eurot. Alagrupiturniiri esimesed mängud peetakse kõik 3., teised 6. ja kolmandad 9. juulil. Mõlemad poolfinaalid on kavas 12. ja finaal 15. juulil.

EI KARDA KEDAGI. Eesti U 19 koondis veel peatreener Frank Bernhardti hoole all.

Vahetult enne Maarjamaale tööle asumist viis ta 2000. aastal Hollandi U16 tiimi EMil pronksmedalini. Toona pallisid tema käe all sellised praegused maailmanimed nagu Robin van Persie, Rafael van der Vaart, Klaas Jan Huntelaar ja Johnny Heitinga. „Suurtes jalgpalliriikides on palju laiem mängijate valik. Eesti peab samal ajal tegutsema targalt ja valima hea kollektiivi. Peame leidma õige koosluse,” märkis hollandlane.

LOOTS. Arno Pijpers tahab Eesti poisid kodupubliku ees heade tulemusteni juhtida.

Mulle ei meeildi kedagi erald välja tuua. Pijpers sõnu ei loobi Kui U19 koondise eelmine juhendaja Bernhardt seadis koondisele kindlaks sihiks alagrupis viimase koha vältimise ehk järgmise aasta MMile pääsme tagamise (EMil osalevast kaheksast meeskonnast kuus tagab pääsme MMile – toim), siis Pijpers nii konkreetselt sihte ei sõnasta. Eelkõige loodab ta viimasel ajal kontrollkohtumistes kehvasti esinenud

meeskonna taas korralikult tööle panna. „Kasutasin ka Eesti meestekoondise peatreeneriks olemise ajal tihti sõna „reaalsus” ning esmalt on meie eesmärgiks näidata head mängu ja teha seda väärikalt. Tuleb maksimaalselt ära kasutada tekkinud võimalusi,” märkis hollandlane. „Loomulikult üritame kvalifitseeruda järgmisele turniirile. Praeguse seisuga on mõned kuud aega, et teha vajalikud korrektiivid ja olla turniiriks hästi valmis.”

jalgpall

EESTI POISI MUINASJUTT EHK A A M A J O K I R N E H LUGU SCANPIX TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

NOORE JALGPALLURI HENRIK OJAMAA TÄHT OLI VEEL EELMISE AASTA LÕPUL VAIKSELT KUSTUMAS. NÜÜD, VAID MÕNED KUUD HILJEM, ON HIILGEVORMIS EESTLASEST SAANUD ŠOTIMAA KÕRGLIIGA VÄRAVAVAHTIDE LUUPAINAJA.

estlaste ootused olid Ojamaa suhtes algusest peale väga suured, kuna ta sõlmis juba 2007. aastal lepingu Eesti läbi aegade parima jalgpalluri Mart Poomi kunagise koduklubi Derby County noorteakadeemiaga. Inglismaalt tuli järjest teateid, kuidas Ojamaa seal heast küljest silma paistab, ning tulevik näis helge…

Mängis endast vanematega Enne kui looga edasi minna, tuleks kõigepealt ajaratast tagasi kerida. Kui väike Henrik vanema venna Harri kõrval trenni läks, oli tal algul päris keeruline. Grupi poisid olid temast vanemad ja hakkama saamiseks pidi ta ennast ületama. „Eks tal oli raske. Punt oli meil kõrgel 52

tasemel ja tema oli teistest pool aastat noorem. Noorena tähendab see aga väga palju,” meenutab Ojamaa üks esimesi treenereid, Ivo Lehtmets. Ilmselt oli see üks põhjus, miks muidu terava silmaga legendaarne treener Olev Reim noort Henrikut sel ajal väga ei märganud. „Ma loodan, et ma kellelegi liiga ei tee, aga huvitaval kombel ma ei mäleta teda väga sellise poisina, kellest võinuks suurt staari ennustada. Mäletan hästi Janar Toometit (praegu FC Levadias) ja Henri Anieri (Viking FK, Norra), kuid mitte teda,” imestab Reim tagantjärele.

Karjääri keerdkäigud Samamoodi nagu Ojamaal oli lapsepõlves vanemate poiste kõrval raske ennast tõestada, muutus ajapikku keeruliseks ka

tema karjäär. 2009. aastal sõlmis ta Derbyga juba aastase profilepingu, kuid klubi tiheda sisekonkurentsi tõttu laenati ta Inglise tugevuselt kuuenda liiga klubisse Stafford Rangers, kuid sealt naastes tema lepingut enam ei pikendatud. Klubiotsingud viisid noore eestlase Saksamaa 2. Bundesligasse kuuluvasse Aacheni Alemanniasse, kuid ka seal ei õnnestunud tal esindusmeeskonnas läbi lüüa. Järgnes laenuleping Hollandi tugevuselt teise divisjoni kuuluvasse Sittardi Fortunasse, kuni lõpuks, pärast suuri vintsutusi, maandus Ojamaa soomlaste RoPS-is. Skeptikud olid veendunud, et Soomes mängimine on selge märk karjääri kustumisest, kuid ilmselt poldud eestlase mänguga päris hästi kursis. Kuigi RoPS langes Soome kõrgliigast välja, oldi klubis Ojamaa mänguga rahul. Korralikku etappi karjäärist tõestavad

ti Mäletan häse Janar Toomietrit ja Henri Antedi,a. kuid mitte

Treener Olev Reim

kas või rohked Youtube’i laetud videoklipid, kus Ojamaa RoPS-i särgis väga terav tundub. Kuid siiski, kõigest Soome liiga ju, mõtlesid paljud. „Me ikka trehvasime vahepeal ja tema oli küll optimistlik selle suhtes, et kõik hakkab ülesmäge minema. Ta oli, õigemini on ju siiani veel väga noor,” meenutab treener Lehtmets kohtumisi endise hoolealusega.

Hoiab vaikset joont Nagu endise treeneri sõnade kinnituseks andis 20. mail 21-aastaseks saav Ojamaa käimasoleva aasta algul kõigile kahtlejatele stiilse ninanipsu, kui Šotimaa klubi Motherwell ta algselt hooaja lõpuni enda juurde kutsus. Ojamaa kasutas senise elu parima šansi maksimaalselt ära ja juba mõne mängu pärast lajatasid šotlased tema

ette lauale 2,5-aastase lepingu. Mõne kuuga on Ojamaa tõusnud Motherwelli üheks kardetuimaks mängijaks ja pole harvad korrad, kui vastaste peatreenerid just eestlast võtmemängijaks peavad. Rääkimata klubi peatreenerist Stuart McCallist, kes eestlase tehnikat ja võitlusvaimu on taevani ülistanud. Tõenäoliselt ei saa Henrik Ojamaast ealeski seltskonnameediatähte, sest tõsise olemisega noormees näib järgivat põhimõtet „meil lobisemise eest palka ei maksta”. Eesti väljaannete jaoks on Ojamaa tabamine olnud erakordselt keeruline ning ajakirjanikel on tulnud jutupuhumiseks lausa Šotimaale kohale sõita. Hoolimata heast väravasoonest esineb Ojamaa üsna tagasihoidlikult ka Briti meedias. „Poisid on mind mänginud headele

positsioonidele. Meie meeskonna ründav stiil soodustab seda, et ründajatele tekib häid võimalusi,” on Ojamaa Šotimaa ajakirjanikele poetanud. „Kuni olen liikuv ja tunne on terav, olen kindel, et kaaslased leiavad mind headel positsioonidel üles. Siis on juba minu teha, kas ma skoorin või mitte.” Henrik Ojamaa Šotimaa-muinasjutt jätkub. Tagantjärele võib vaid arutleda selle üle, kas äkki oli juba algusest peale määratud, et Ojamaa lööb läbi. Võib-olla oli see just hea, et ta noores eas endast vanematega mängima läks. „Ma mäletan, et ta nautis pingutust ja talle meeldis trennis. Ta tahtis end alati tõestada,” kinnitab treener Lehtmets. „Nüüd on teda hea vaadata – ta särab, usaldab kaaslasi ja kaaslased usaldavad teda!" 53

uudised

IMPOSSIBLE IS NOTHING EHK KÕIK ON VÕIMALIK TÄNASEKS NELI AASTAT KESTNUD KOOSTÖÖ ADIDASE JA NÕMME KALJU JALGPALLIKLUBI VAHEL JÄTKUB VEEL KOLM AASTAT. „Otsustasime koostööd jalgpalliklubiga Nõmme Kalju jätkata, kuna see on olnud väga edukas ning mõlemad pooled usuvad teineteisesse,” ütles Adidas-Group Baltikumi jaeturundusjuht Liina Kadari. Koostöö Adidase ja Roosade Pantrite hüüdnime kandva Nõmme Kalju jalgpalliklubi vahel sai alguse klubi slogan’ist – viie aastaga Eesti meistriks! „Leidsime Nõmme Kalju julges ja võib-olla tol hetkel nii mõnelegi võimatuna tunduvas sõnumis sarnasusi oma slogan’iga „Impossible Is Nothing”,” rääkis Liina Kadari. Nõmme Kalju mängijad on olnud väga rahul Adidase jalgpallirõivaste ja -jalanõudega ning hea varustus on kindlasti üks väga oluline tegur teel tippu. Tänaseks on Nõmme Kalju jalgpalliklubi ühtlasi tõestanud, et võimatuna tunduvad eesmärgid on saavutatavad – 2011. aasta lõpetasid nad Eesti Meistriliigas hõbemedaliga ning sellel hooajal minnakse võitlema meistritiitli eest! Nõmme Kalju usub, et imed sünnivad enamasti just nendega, kes nendesse ka ise usuvad. JK Nõmme Kalju on asutatud 1923. aastal ja 1997. aastal taasasutatud. Klubi peatreener on Igor Prins.

SPEEDO ÕPETAB VÄIKELAPSED UJUMA SPEEDO VÄIKELASTE UJUMISKÄTISED JA -VESTID AITAVAD IGAL KUNI KUUEAASTASEL LAPSEL SAADA VEEGA SUUREMAKS SÕBRAKS NING LIHTSALT OMANDADA VEES LIIKUMISE ALGTÕDESID. Maailma suurima ujumisbrändina on SPEEDO üheks peamiseks missiooniks õpetada väikelapsed ujuma ning aidata neil veelgi paremini veemõnusid nautida. SPEEDO-l on spetsiaalne väikelaste kollektsioon LEARN to SWIM, kus erinevate toodetega, mis jagunevad kolme astme vahel, muudetakse esimest korda veega kokkupuutuv laps aja jooksul enesekindlaks veesõbraks. Kõigil toodetel lõbustavad lapsi SEA SQUAD veemeeskond, kes oma lõbusa olekuga muudavad tooted lastele veelgi atraktiivsemaks. Enamik tooteid jaguneb kahte värvi kategooriasse, aidates tüdrukutel ja poistel leida endale sobivas toonis toote. Speedo LEARN to SWIM kollektsiooni kuuluvad ujumisrõngad, vee peal püsivad mänguasjad, poidega ujumisvestid, kätised ja kõik muu väikelastele vees vajalik. Laia valiku Speedo LEARN to SWIM kollektsioonist leiad Ülemiste Sportlandist, Sportlandi Tartu Kaubamaja kauplusest ja Viru Keskuse Sportlandist.

LENNAST SAI ADIDASE-NÄGU! ARMASTAUD LAULJA, LAULULOOJA JA NÄITLEJA LENNA KUURMAA NAUDIB AASTA ALGUSEST SPORTIMIST ADIDASE RIIETUSES. Nimelt sõlmisid Adidas-Group Baltikum ja Lenna Kuurmaa hiljuti kolmeaastase koostöölepingu. Lisaks sellele, et Lenna on Eestis armastatud ja tuntud artist, pooldab ta sportlikke eluviise ning teda võib tihti näha metsarajal sörkimas või rattaga sõitmas. Adidase kolme triibuga firmamärk on aga üks maailma kuulsamaid ja edukamaid rahvusvahelisi brände, mis on meie meeli köitnud juba üle 60 aasta. Adidase toodete valik on lai ja mitmekesine: spordiriided ja spordijalatsid, vabaajariided, ning seda kõike meestele, naistele ja lastele. „Meie toodetest leiab sobiva riietuse nii algaja pühapäevasportlane kui ka tipptegija, lisaks spordirõivastele on meil ka palju trendikaid vabaajariideid,” rääkis Adidas-Group Baltikumi jaeturundusjuht Liina Kadari. Kadari lisas, et maailmas on Adidasel pikaajaline edukas koostöö näiteks lauljatar Madonnaga, kelle kogu meeskond on juba aastaid olnud laval Adidase rõivastes. „Kui vaadata näiteks Madonna viimase singli „Gimme All Your Luvin” videot, siis leiab sealt hulgaliselt just Adidase riietust!” Lenna eelistuseks Adidase säravast kollektsioonist on Adidas Originals vabaajarõivad. „Ei välista, et ühel päeval olen Adidase kleidis ka laval, nende riided meeldivad mulle tõesti väga,” ütleb ta. Adidas Originals uus kevad-suvine kollektsioon on nüüdsest saadaval ka Sportlandi kauplustes üle Eesti!

MIDA RATTARIIETE PUHUL SILMAS PIDADA? KÕIGE TÄHTSAM ON RATTAPÜKS, MUUDES ASJADES VÕIB VAJADUSE KORRAL JÄRELEANDMISI TEHA. KUI JALGRATTAGA ON PLAANIS SÕITA TREENINGUL, SIIS OLEKS MÕISTLIK MÕELDA SPETSIAALSETE CRAFT PEHMENDUSPADJAGA JALGRATTAPÜKSTE PEALE. Õiged püksid teevad sadulas istumise maksimaalselt mugavaks. Paljud inimesed kannavad jalgrattasõidu ajal muuks eesmärgiks mõeldud pükse, nt jooksu- ja suusapükse, aga nende tehnilised lahendused pole mõeldud jalgrattasõiduks ja võivad seetõttu eriti rasketes tingimustes laguneda, kui sadula vahele tekib liiva, pori, vett jm. Kevadel ja sügisel on võimalik kombineerida sääriseid ja käiseid oma rattapükste ja särgiga. Rattasõidul on väga oluline kiht nr 1 ja seda isegi suvisel soojal ajal. Rattasärgi all kasutatakse alussärki, mis tagab maksimaalselt kuiva nahapinna ja samas väldib jahtumist, nt kiirematel rajalõikudel 40–50 km/h isegi +20-kraadise temperatuuri juures on tuule jahutava efekti mõju tuntav +10 kraadina. Jalgrattatoodete kategooria erinevus võrreldes suusa ja jooksu omadega on madalam esiosa ja pikem seljaosa ning pikemad käised, et tagada toodete ideaalne sobivus rattasadulas istumisel. CRAFT ELITE SEERIA on mõeldud tippsportlastele ja neile, keda rahuldab ainult parim. Kollektsiooni loomisel on eesmärgiks võimalikult kerged ja väikese kaaluga tooted, mis juhivad maksimaalselt niiskust nahapinnast eemale, tagades suurepärase funktsionaalsuse. CRAFT PERFORMANCE SEERIA on mõeldud inimestele, kes on entusiastlikud jalgrattaspordi harrastajad. Kollektsioon on valmistatud pehmest ja elastsest polüesterkangast, mis võimaldab mugavalt liikuda ja kuivab maksimaalselt kiiresti. CRAFT ACTIVE SEERIA on mõeldud aktiivsetele inimestele, kellele meeldib jalgrattaga sõita. Rõivad on avarama lõikega, mugavad ja heade ergonoomiliste omadustega.

www.craft.se

Simple Session 2012

TRIKIMAAILMA KAKS VÄGEVAT TEKST MARTA VASARIK, POSTIMEES - FOTOD SIMPLE SESSION

SPORTLAND MAGAZINE USUTLES TÄNAVUSE SIMPLE SESSIONI KAHT KANGELAST – AUSTEN SEAHOLMI JA DREW BEZANSONI.

DREW BEZANSON RIST TAB BULDOOSE IS N U TRUROS NOVA SCOTIAS ÜLES KASVANUD KANADALASEST BMX-I SÕITJA DREW BEZANSON NIMETAB OMA IIDOLITEKS MOTOKROSSILEGENDE RICKY CARMICHAELIT JA TRAVIS PASTRANAT.

rew imetleb mõlemat oma eeskuju siiralt ja südamest. „Mõlemal mehel on lausa uskumatuna näiv saatus. Vaatan alt üles Carmichaelile, kes eelistas kiire tippu tõusmise asemel tegutseda suurema eesmärgi nimel – saavutada motokrossilegendi staatus ja olla läbi aegade kõige tuntum, parem ja edukam. See tal ka õnnestus,” räägib Drew, kellele lähevad tema eeskujude tegemised korda.

Aastad kohvrite otsas Rõõmsameelne, sõbralike silmade ja kohati animeerituna näiva miimikaga rattakutt Drew on viimased neli aastat elanud kohvrite otsas. „Aasta 2012 on minu jaoks samuti väga kiire ja hektiline. Kogu graafik on väga täpselt paigas ja planeeritud. Pärast Simple Sessionit tuleb võistelda Pariisis ja sealt edasi leiab mind juba Californiast. Maikuus tulen tagasi Londonisse, edasi Poola, sealt Taani jne,” loetles 22aastane reisimist armastav rattur, kes on seni jõudnud lähemalt tutvuda vaid 12 riigiga. Vaatamata võimalusele maailma näha ja oma hobiga tegelda on Drew jaoks üks 56

selle aasta tippsündmusi sõpradega Californiasse kolimine ja oma majas elama hakkamine. „Kuues aprill tähistab päeva, mil minust saab California elanik. Jagan oma uut kodu sõprade Anthony Napolitani ja Brandon Doschiga. Minu jaoks on väga oluline, et mul oleks oma koht, kus saaks asjad lahti pakkida ning iseenda graafiku järgi elada. Oma kodu on paik, kus patareisid laadida ja motivatsiooni ammutada!”

Hakkab lihttööliseks Rattasõiduga lõpparvet tehes näeb Drew end tulevikus näiteks buldooserijuhina. „Minust saab kindlasti lihttööline, ma ei suudaks kuskil kontoris passida, kaotaks seal pea. Mul on alati olnud kirg rasketehnika vastu. Eelmisel suvel õppisin juba sõbra ekskavaatorit juhtima. Tundsin mõnu igast sekundist,” räägib trikirattur. „Lapsena olid mul ka sellised mänguasjad, mängisin nendega tunde. Olen ikka nagu laps, ainult et mänguasjad on lihtsalt suuremad. Lisaks rasketehnikale seon end kindlasti ka kuidagi BMXiga, aitan näiteks radasid disainida.”

Ma ei suudaskssida! kontoriswpBaezanson Dre

AUSTEN SEAHOLM RULAMEES T ELUKOOLIS TÄNAVUSE SIMPLE SESSIONI RULADISTSIPLIINI VÕITJA, 25AASTANE AMEERIKLANE AUSTEN SEAHOLM ELAB OMA UNISTUSTE ELU. NING LUBAB RULATADA SENI, KUNI KAOTAB KÕNDIMISVÕIME.

ärast seda, kui Austen võttis aastate eest kätte oma ema rula, pole ta seda enam käest pannud. Tänu visadusele, õnnele ja sõpradele ning oskusele enda ümber toimuvaga hästi kohaneda saab mees teha „tööna” seda, mida üle kõige maailmas armastab – rulatada.

Ülikooli ei kipu Austen on tänu rulaspordile teinud tiiru peale tervele maailmale ning sellega väga rahul. „Ma ei kavatse tulevikus kuskile ülikooli minna. Tahan rulatada täpselt nii kaua, kuni ma veel kahel jalal kõndida suudan!” ei näe noormees põhjust, miks ta peaks üldse kunagi mõnda haridusasutust väisama. „Enamasti püüan keskenduda rulatamisele, kuid mul on ka teisi ettevõtmisi. Teen koostööd näiteks muusikatööstuse inimestega ja ühe USA suurima barbeque-firmaga. Olen tihti abiks ürituste kokkupanemisel. Kui vaja, siis müün kas või taco’sid,” selgitab rulavõlur, et kui vaja, võib ta ka lihtsaid juhutöid teha. „Mul on ka oma rulafirma, kuid kuna äri arenes väga aeglaselt, siis pole sellega väga tegelenud. Võib-olla võtan sellel aastal uuesti käsile,” mõtiskleb mees.

mõnele USA võistlusele on siin alati väga äge – võistlus, peod ja head inimesed. Näiteks Ameerikas on kõik snoobid, peavad ennast teistest paremaks ning lävivad ainult teatud sorti inimestega,” eelistab Austen iga kell siinset rulavõistlust USA omale.

as ik r e e m A s k e it ä N ! id b o o n s ik õ k n o sten Seaholm

Eestis on lahedad peod Eestisse Simple Sessionile sõitis Austen juba kolmandat aastat järjest, kuldmedali võitis aga alles esimest korda. „Vastupidiselt

Nate Wesseli juhtimisel Saku Suurhalli ehitatud skate-parki pidas ta sel korral ehk pisut liiga trikiratturitekeskseks. „Takistused olid massiivsed ja kõrged, nii et oli päris keeruline sõita,” pihtis Austen. „Ma ei pane eelnevalt oma run’i kokku ega mõtle kõiki trikke liiga palju ette. Kui paneksin oma kava esimesest trikist lõpuni paika, siis võin

kõik järgneva tuksi keerata,” läheneb ta igale rajale erinevalt ning katsub n-ö leivanumbrite loomisest kõrvale hoiduda.

Kolib Tšehhimaale? Võidumõtete asemel keskendub Austen pigem skate-pargis lõbutsemisele. „Simple Sessioni kuld tuli selles mõttes üsna raskelt, et ajavahe, vähene uneaeg ja aktiivne ööelu nõudsid oma.” Kui aktiivne rulatamine ja võistlustel käimine ükskord läbi saab, siis hülgaks Austen Seaholm koduse California ning koliks elama hoopis Tšehhi Vabariiki. „Võitsin seal professionaalina sõites ühe oma esimestest suurtest võistlustest – Mystic Cup’i. Leian igal võimalusel sinna tagasitee. Praha on väga ilus, vanalinn näeb välja nagu Disneyland, mille lähedalt ma ise Californias pärit olen ning mul on seal väga palju sõpru,” valgustab Austen oma tulevikumõtteid. 57

ekstreem

K R A P M E E R T S K E E G RAHIN T IS M IS T A N A F IS D N Ü S VAATA LISA: RAHINGE EKSTREEMPARK TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD

WWW.RAHING

E.EE

RAHINGE EKSTREEMPARK KOOS O’NEILL RAHINGE KAABLIPARGIGA ON ÜKS ATRAKTIIVSEMAID EKSTREEMSPORDIKOMPLEKSE BALTIMAADES.

artu ligidal Tähtvere vallas Rahinge paisjärve ääres asuv Rahinge Ekstreempark sai alguse mõttest ja vajadusest kuidagi pikendada Eestimaa talve. Pargi rajajad, freestyle-suusataja Mart Nöps ning lumelaudurid Rinaldo ja Martin Bachmann sõitsid koos Munamäel ja arutasid võimalust ka suvel hüppeid harjutada.

Kuidas kõik algas Idee hõõgus paar aastat. Sobiva koha otsingul käidi läbi Tartu ümbrus, kuni jõuti Tähtvere valda. Kohalik vallavõim osutus asjalikuks ja toetavaks, ka kohalikud ettevõtjad võtsid ideest tuld. Kuu ajaga kuhjati valmis mägi ja ehitati puidust esimene laskumisrada. Käidi ära Tšehhis, Salt Lake City olümpiavõitja Ales Valenta juures, kes peab seal Acrobat Park’i. Tema käest saadi spetsiaalne plastist mäekate ja hüva nõu. Peagi kutsuti kokku suusa- ja lauahuvilised Eestist ja Lätist ning peeti maha esimene võistlus. Koha leidmisest võistluseni 60

oli kulunud üks kuu… Kõik see toimus aastal 2006 ning „õhinapõhiselt” ehk sisuliselt null krooniga. Ehitamas käis üle 30 inimese. Mäest üle jäänud mullast lükati kokku korralik mullahüpete park BMXi sõitjatele. Kohalikud külaelanikud elasid ekstreemspordihulludele südamest kaasa. Oli ju järveäärne, kus

ge O’Neill Rahin ib Kaablipark sleob i nii algajatele ku ka proffide ele. veelaudurit park asub, varem mahajäetud ja mitte just eriti korda armastava Tartu ümbrusest kokku käiva rahva suvine pidutsemispaik. Hea koostöö eest kohalikega tunnustas Tartu Ärinõuandla ekstreempargi rajajaid eelmisel aastal „Parima koostööprojekti” tiitliga.

Park on kui Tallinna linn – ehitatakse ja ehitatakse, aga valmis ei saa. Sest pidevalt tekib uusi ideid, mida ellu viia. PRIA eurotoetusi on nüüdseks saadud ligi 150 000 euro ulatuses ning selle rahaga on välja ehitatud ka ujumiskoht ning korrastatud külaplats. Tegevust on leidnud pargis kõik, kes kohal käinud – lastest pensionärideni. Enim võimalusi leidub siin aga niiöelda „tegija eas” inimestele. Olemas on suurepärased treenimisvõimalused nii algajatele kui ka tipptasemel lumelauduritele, trikisuusatajatele ja veelauduritele. Näiteks on siin Baltimaade suurim hüppemägi lumelauduritele ja trikisuusatajatele, kus on kolme erineva raskusastmega rajad maandumisega vette, ning muidugi O’Neill Rahinge Kaablipark, mis sobib sõitmiseks nii algajatele kui ka proffidele veelauduritele.

O’Neill toetab kaabliparki O’Neill on üks suurimaid veelauaspordi toetajaid kogu maailmas. Seega oli loogiline, et toetati ka kaablipargi rajamist Eestis,

ekstreem kus saavad harjutada meie parimad veelaudurid. Koostööprojektidest väärib mainimist eelmisel aastal toimunud O’Neill Veelaua Sarivõistlus, mille 7 etappi tõstsid hüppeliselt Eesti veelauasportlaste taset. Esmakordselt toimub sellel aastal ka Baltimaade-vaheline sarivõistlus, mille üks etappidest leiab aset O’Neill Rahinge Kaablipargis. Veelauasport on Rahinge Ekstreempargi rajajate hinnangul järgmisel viiel aastal ilmselt üks kiiremini arenevaid suviseid spordialasid maailmas. Seda just tänu uuele kaablitehnoloogiale, mis mõned aastad tagasi maailmas kiiresti levima hakkas ja mis sisuliselt võimaldab iga „lombi” muuta veelauasõidu harjutamise kohaks. Ega ilmaasjata pole veelauasport valitud 8 uue näidisspordiala hulka 2020. aasta olümpiamängudel.* Veelauasport levib mõistagi ka Eestis – hinnanguliselt „nakatus” eelmisel aastal kolmes Eestis tegutsevas kaablipargis veelauapisikuga üle 3000 inimese. Veelauaspordis nähakse Rahingel koguni nii tugevat perspektiivi, et seni trikirattureid teeninud mullahüpete ala arvelt otsustati tänavu ruumi teha kaablipargi laiendusele. Mõeldakse ka veelauaspordi kaugemale

tulevikule. Eelmisel aastal algasid Rahinge Ekstreempargis regulaarsed treeningud ja võistlused noortele alates 10. eluaastast. Need jätkuvad ka tänavu.

Pidevalt tekib uusi ideid, iia. mida ellu v Selle suve tegemistest Et park ühel hetkel ekstreemspordiharrastajate nõudmistele alla ei jääks, tegeldakse pideva arendustööga. Sel aastal lisatakse veel üks kaabel ja vahetatakse välja kõik obstaaklid rahvusvahelistele standarditele vastavate vastu. Ehitamisel on ainulaadne stardibassein, mis võimaldab veelauduritel harjutada mujal maailmas väga populaarseteks pool-to-pool-võistlusteks. Parki valmistatakse ette ka rahvusvaheliste veelaualaagrite korraldamiseks. Sel talvel katsetati Rahingel aga juba ka talvise kaablipargi ideed ning järgmisel talvel on plaanis lumele midagi püsivamat rajada. Läheneva suve tippsündmus Rahingel

on 21.–22. juulil toimuv Rahinge festival, kaks päeva täis võistlusi ja muud meelelahutust. Võistlused on traditsiooniliselt veelauduritele, trikisuusatajatele ja lumelauduritele ning esimest korda sellel aastal ka rannajalgpalluritele ja rannavõrkpalluritele. Juba 12. mail toimub O’Neill Rahinge Kaablipargi hooaja avavõistlus ning hooaeg lõpeb 29. septembril suure lõppvõistlusega. *Allikas: International Waterski & Wakeboard Federation.

TARTU SKATEHALL MTÜ AK Rahinge tegutseb mitmel rindel korraga. Juba kolmandat aastat korraldatakse ka Tartu Skatehalli tööd. Avatud noortekeskusena tegutsev Tartu Skatehall pakub noortele aasta ringi võimalust tegeleda ekstreemspordialadega. 450 m2 skatehallis on dušiga riietusruum, batuut, poroloonkast, remondinurk vajalike tööriistadega, ratta- ja rulahoid, mugav diivanitega pealtvaatajate ala, telekatuba, lauajalgpall, wifi ja muud mugavused. Tartu Skatehall on talviseks harjutamiskohaks mitmetele tuntud tegijatele, nagu Andres Lainevool, Ingvar Neumann, Aleksander Tubin, Raul Urberg, Kaarel Pütsep, Talis Viirpalu jt.

O´Neill Rahinge Kaablipark on parim paik veelauaga sõitmiseks. Siin on olemas kõik vajalik, et mõnusasti aega veeta või siis kõvasti trenni teha. Meilt saad rentida kogu varustuse. Rahingel näeme! www.rahinge.ee

motokross

L L E S S U R A K I S S O KR KÄIVITUB MAIS OD SUZUKI TEKST MARGUS KIIVER - FOT

KÄESOLEVA AASTA TRIDENS EESTI MOTOKROSSI MEISTRIVÕISTLUSTEL LÖÖVAD KAASA SELLE ALA ABSOLUUTSED TIPUD.

roovige endale ette kujutada olukorda, kus pool tundi järjest on iga teie lihas pinges, trotsides samal ajal gravitatsiooni. Teie eesmärgiks on tulla üle lõpujoone esimesena. Ja vahet pole, kas sajab vihma või lõõmab päike. See on motokross, mis on vaieldamatult maailma üks raskemaid ja samas ka vaatemängulisemaid spordialasid. Ja Eestis on sellel alal, mis on toonud meile palju kuulsust, pikk ajalugu.

400 sõitjat. Selline korralik osavõtjate arv tagas mõnusa vaatemängu ja konkurentsi igasse klassi, alustades väikestest krossisõitjatest ja lõpetades meie tippudega. Maailmatasemel on Eesti motokross samuti väga hästi esindatud, näiteks selle aasta esimesel MM-etapil läheb starti seitse Eesti krossimeest.

Talendid tulevad koju

Motokrossi Eesti meistritiitli väärtust näitab asjaolu, et paljud Eesti tippsõitjad on vaatamata oma tihedale MM-sarja graaEelmisel aastal 400 sõitjat fikule leidnud võimaluse osaleda ka TriMotokrossi Eesti meistrivõistluste ajadens Eesti MV-etappidel. Nii ka tänavu, sest lugu ulatub aastasse 1947, kui alustati esijuba praegu võib öelda, et Eesti viimaste meste Eesti meistrivõistlustega, ja see traaastate parimat krossimeest Tanel Leokit ditsioon on jätkunud tänaseni. 2012. aasta (Rockstar Energy Suzuki MX1 Team) saab 5. mail Kosel startiv meistrisari kannab juba sellel aastal Tridens Eesti MV-sarjas sõitkaheksandat aastat nime Tridens Eesti mas näha. Kui mitmel etapil, see on hetkel motokrossi meistrivõistlused. veel lahtine. Oma eelmise aasta tiitleid 2011. aastal osales neil pea tuleb kaitsma Priit Rätsep, kes tänavu sõidab KTM Diga Racing meeskonnaga MM-sarjas MX2 klassis. Lisame siia juurde veel MX3 klassi MM-sarjas kihutavad Juss Laansoo (AKR KTM Racing), Indrek Mägi (Saku MK, Kawasaki), Ardo Kauriti (Yamaha Estonia Racing ssi 1979. a motokro Graham Noyce, ster klassis 500 cc. maailmamei

pole Motokross, tsoekeross elustiil. Mo valib on elu. Stiili igaüks ise.

Uuri täpsemalt! www.msport.ee

Team) ja paljud teised ning võime juba praegu öelda, et MX1 ja MX2 klassi sõidud tulevad ülipõnevad. Ja mitte ainult nende sõidud. Noorteklassides, kust sirguvad meie järgmised tipud, on lahingud vägevad ja tihtipeale elavad emad-isad raja ääres rohkemgi kaasa kui pisikesed krossisõitjad ise. Omaette vaatemängu pakuvad quad’id ja külgvankrid, kelle puhul jääb tihtipeale arusaamatuks, kuidas nad kõik sinna avakurvi ära mahuvad...

Atraktiivsus kasvab Selle aasta Tridens Eesti MV-etapid on ühepäevased ja võrreldes varasemate aastatega on kavas etapid muuta meelelahutuslikumaks, tuues mängu live-esinejad ja warm-up ning afterparty’d krossisõpradele. Sport on meelelahutus ja tänavused Tridens Eesti motokrossi meistrivõistlused tõestavad seda parimal moel. Lisaks individuaalsetele tiitlitele on Tridens Eesti MV raames väga suur tähtsus ka klubide ja tootjate arvestusel, milles võidukarikate enda valdusesse saamise nimel tehakse suurt tööd. Sarja atraktiivsust turunduskanalina näitab see, et tänavuseks aastaks on koostöölepingud sõlmitud tsiklitootjatest KTMi, Kawasaki ja Yamahaga. Hea meel on näha partnerite hulgas selliseid suuri ja olulisi tegijaid spordimaailmas, nagu näiteks Red Bull ja Sportland.

PAKUB NÄRVIKÕDI. Tanel Leokilt oodatakse sel aastal suuri tegusid nii MMsarjas kui ka kodustel jõuproovidel.

SPORTLAND ALUSTAB KOOSTÖÖD TRIDENS EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE MOTOKROSSI SARJAGA

WWW.MSPORT.EE

STARTIDE ALGUS ALGU 12.0 KELL 12.00 TRIDENS EESTI MEISTRIVÕISTLUSED

MMOTOKROSS MO OTO OT TOK OKR KRO ROS OSS SS 2012 20101212 20 ..

5.MAI KOSE 885CC, MX1, MX2, MX2J, SEN, KV, MINI MX, QUAD, MXB, MXC 26.MAI KARKSI-NUIA MMX1, MX2, MX2J, SEN, KV, MINI MX, MXB, MXC

ekstreem

TANEL TUULEVESKI VALLUTATUD TIPUD 2007. a – Ancohuma (6427 m) ja Parinacota (6348 m), Boliivia 2008. a – Elbrus (5642 m), Kaukasus Aconcagua (6962 m), Argentina, Lõuna-Ameerika kõrgeim tipp 2009. a – McKinley (6194 m), Alaska, Põhja-Ameerika kõrgeim tipp

TANEL TUULEVESKI EELISTAB LÄBIPROOVITUD VARUSTUST ALPINIST TANEL TUULEVESKI ON PROOVINUD ERINEVATE TOOTJATE VARUSTUST, ENT THE NORTH FACE VARUSTUS ON TALLE SENI ENIM SOBINUD. Mägedes on oluline, et riided ja muu varustus oleks mugav ja pisimate detailideni praktiline, hoiaks hästi sooja ning peaks vastu ka karmimates oludes. Seepärast ongi Tanel Tuuleveski eelistuseks The North Face. „Kõrgmägede varustuse osas on hästi tunda koostöö TNF-i ja alpinistide vahel –

tehakse varustust, mida on alpinistidel vaja,” ütleb mägedevallutaja. „Ei mäleta täpselt, mis oli esimene ost ja millal, aga eneselegi märkamatult olen järjest rohkem TNF-i asju hankinud, viimastel aastatel juba teadlikult. Tänaseks on kõrgmägede tippvarustus komplekteeritud ja suurem osa riideid on TNF-ilt. Everestile minnes vaatasin TNF-i varustust ennekõike lisaks, aga täna, kui midagi juurde on vaja, siis vaatan kõigepealt teadlikult just neid tooteid.” Mehe usaldus tuleb ennekõike järeleproovitud

RAPLA LUMELAUDURID SIHIVAD OLÜMPIAT MTÜ RAPLA X-PERIENCE TEAM-I (RXT) EESMÄRGID JA PÕHITEGEVUS ON SPORDI, EELKÕIGE EKSTREEMSPORDI HARRASTAMINE JA SELLEKS TINGIMUSTE LOOMINE. Aastast 2011 on klubi keskendunud peamiselt noorte lumelaudurite treenimisele, eesmärgiga saavutada MM-koondise tase slopestyle’is. RXT visiooniks on jõuda 2018. aastal olümpiale. Viimaste aastatega on võidetud rohkesti medaleid Eesti meistrivõistlustelt ja osaletud ka juunioride MM-il Itaalias. 2012. aasta jaanuaris alustati treeningprojektiga „Noored lumelaudurid MM-koondise tasemele”, mille käigus võeti edukalt osa esimest aastat korraldatavast võistlustuurist Ride In Baltics Tour. Võistlusetapid toimusid Eesti, Läti ja Leedu parimates lumelauaparkides. Kohal olid Balti riikide parimad lumelaudurid. RXT lumelaudurite saavutused olid suurepärased. Üldkokkuvõttes saavutati laste arvestuses 25 osavõtja seas esimene, kolmas ja viies koht. Juunioride arvestuses toodi 60 osavõtja seast koju üheksas koht, naiste arvestuses aga 19 osavõtja seast neljas koht ning meeste arvestuses 88 osavõtja seast kolmas ja viies koht. Lisaks hulgalistele poodiumikohtadele erinevatel etappidel võideti laste arvestuses ka Läti meistritiitel. Talvine hooaeg möödus edukalt. Peatselt on algamas suvine treeningperiood ehk ettevalmistus järgmiseks hooajaks, mille käigus on plaan koostöös Sportlandiga osaleda kõikidel Ride In Baltics Tour etappidel ja parimate sõitjatega ka kolmel Euroopa karikaetapil.

2010. a – Cho Oyu (8201 m) Himaalaja, kõrguselt kuues mägi maailmas 2011. a – Mount Everest, 8848 m

ja rasketes tingimustes ideaalseks osutunud varustusest. „Riietusega, milles on kord olnud külm, liiga palav, ebamugav või mis takistab rasketes olukordades ronimist, järgmisel korral enam teele ei asu,” ütleb Tuuleveski. „Mägedesse ei saa palju varustust kaasa võtta ja seepärast peab iga element hästi sobima ja kindlalt töötama. Oluline on, et varustuse erinevad osad koos toimiksid ja TNF-i puhul on tunda läbimõeldud lahendusi. Sellega saab varustuse pealt kaalu kokku hoida, mis on mägedes aga väga oluline.”

MILLINE ON REEGEL # 1, ET PAADIS HEA VÄLJA NÄHA? PÜSIDA PAADIS.

Uus Timberlandi Formentor paadi jalats. Valmistatud Gripstick™ kummist ja quad-cut siped™ alustallast. Erakordne pidavus märjal pinnasel. Purjeta või uju, Sina otsustad! timberland.ee

Toode saadaval Timberlandi kauplustes

rattasport

DENIA. Raido Saar Hispaanias.

HIGI VALAMAS. Sportland Cycling Team Vahemere ääres vormi kogumas.

M A E T G IN L C Y C D N A L T SPOR

U M Õ Õ R IS M E L A S O B U K PA TAL TEKST RAIDO OJA, MARGUS REIN

E - FOTOD SPORTLAND MAGAZIN

SUNG ESTONIAN M SA IB H SI IIM AT TT RA DI N LA SPORT ONDLIKKU SK EE M A IG AB IA CH EC TT BO CUP SARJAS ARRASTAH VA TA IM TI B KU PA AS M SA . TA POODIUMIKOH UD TREENINGUTEL. AT AV DA LE SA O ST U AL IM VÕ JATELE

portland tõi 2010. aastal Eestis turule uue ja innovaatilise Itaalia rattabrändi Bottecchia, mis on tuntud üle maailma. Tuntus on saavutatud pika aja jooksul ning brändiga käivad kaasas võimas disain ja kindel kvaliteet. Brändi esindatakse Eestis juba kolmandat hooaega ning sellega käsikäes on loodud ka rattaspordisuunitlusega Sportland Outdoor kauplus, kus klientidele pakutakse kvaliteetset ja teadlikku infot nii ratta ostmisel kui ka rattahoolduse küsimustes.

Tiimiga liitusid tipptegijad Selle aasta plaanis on meil põnevust pakkuda värskelt loodud Sportland Cycling Teamiga. Varasemalt oli Sportlandi rattatiim pigem firma töötajate ja harrastajate võimalus ennast rattamaratonidel proovile panna. Sellel hooajal on aga meeskond läbi teinud uuenduskuuri. Meeskonnaga on liitunud mitmed tuntud tippharrastajad: Lasse Nõlvik, Raido Saar, Eero Kiskonen, Siim Jalakas ja Margus Mikson. Selle rattameeskonnaga 68

tahame veelgi enam tutvustada oma Bottecchia võistlusrattaid Eesti rattamaastikul. Eesmärgiks on lüüa kaasa ja olla edukad Samsung Estonian Cup, Filter Tempo ja maanteekarika sarjas. Hooaeg sai alguse märtsi keskpaigas Hispaanias kolmenädalase treeninglaagriga, kus koguti esimesi sõidukilomeetreid. Treeningpaigaks valiti Valenciast umbes 100 kilomeetri kaugusel asuv väikelinn Denia Hispaania idarannikul. Meeskonnaliikme Raido Saare sõnul sai treeningpaik valitud varasemate kogemuste põhjal, kuna seal on väga hea teedevõrk ning mitmed profiklubid koguvad just seal võistlusvormi. Ühesõnaga – Denia on ideaalne paik rattalaagriks.

Kõik soovijad on oodatud Sportland Cycling Team on asunud korraldama ka iganädalasi avatud treeninguid. Aprilli keskel alustanud ja igal kolmapäeval toimuv treening on

Kel ratas ab puudub, sa eal selle kohap rentida.

mõeldud kõigile huvilistele. Treeningud algavad Sportland Outdoor kaupluse eest Rocca Al Mare keskuse juures, täpsemat infot toimuva kohta saab Sportland Outdoor kauplusest. Avatud treeningutega loome tavaharrastajatele võimaluse treenida koos oma ala parimatega. Kellel ratas puudub, aga on soov kaasa lüüa, saab sobiva ratta rentida Sportland Outdoor kauplusest. Hooaeg on alanud! Loodame ning soovime edukat ja head aastat, pakkudes PARIM toredaid treeninguid ja PAKKUMINE! põnevaid elamusi Sportland Cycling Teami saavuLeia sobiv tustest. ratas lk 70!

K2 SK8 HERO PRO Hind 109,95

K2 CHARM Hind 99,95

K2 SK8 HERO Hind 99,95

K2 SK8 HERO BOA Hind 129,95

K2 CHARM PRO Hind 109,95

K2 CHARM BOA Hind 129,95

T L U N I A L IS GI D Ü N Ü A L M T R SPO K2 ANDRA Hind 169,95

K2 ALEXIS BOA Hind 219,95

K2 RADICAL 100 W Hind 349,95

K2 CELENA Hind 249,95

K2 CELENA BOA Hind 279,95

K2 F.I.T. 80 Hind 169,95

K2 F.I.T. 84 Hind 199,95

K2 MACH 90 Hind 249,95

K2 MACH 100 CUSTOMFIT Hind 279,95

K2 RADICAL 100 M Hind 349,95

K2 PRO LONGMOUNT Hind 529,95

K2 F.I.T. 84 BOA Hind 219,95

treening

KUUMI E L I I T S G N I N E E R T T S A K I R E E M A TEKST JA FOTOD PEETER KARASK

SPORDIKLUBIDE KALEV SPA, MYFITNESS NING SCALA FITNESS TREENER PEETER KARASK UURIS NEW YORGIS JA MIAMIS, MILLISTE UUTE TREENINGSTIILIDEGA END SEALMAIL RANNAVORMI AETAKSE.

ew Yorki ei minda mitte ainult kultuuri- ja ostureisile,vaid ka avastama uusi treeningstiile ja -trende. Kevadel hakkavad inimesed sealgi mõtlema rannahooajale ning otsima sobivaimat spordiklubi, mis pakuks vormi saavutamiseks kõige huvitavamaid ja efektiivsemaid treeninguid. Sel ajal tulebki turule enim uusi kuumi treeningstiile.

Elu kihab klubides New Yorgi spordiklubides käib vilgas elu ning pole haruldane, kui rühmatreeningud algavad varahommikul kell 5.00 või lausa keskööl, et oleks rahuldatud ka öötööajaga inimeste treeningvajadused. New Yorgis on kevad ning Miamis suvi, see peegeldub ka tänavapildis. Näha on üha rohkem tervisesportlasi. Treenijaid leidub ka kõige rahvarohkematel tänavatel. Tihti on näha eriskummalisi lisaseadmeid, näiteks vedrujalatseid või spetsiaalseid kolmerattalisi vahendeid, millega liikumiseks pead tammuma küljelt küljele, nagu astuksid trepist üles. Enamasti on selliste sõiduk-treeningvahendite päralt jalgrattateed, kus saab ohutult liikuda. Kes ei soovi treenida väljas vabas õhus, võib sporti teha klubides, neid leiab pea kõikjalt. Tuntumad spordiklubide ketid New Yorgis on NYSC, David Barton Gym, New York Health Racquet Club, McBurney YMCA Gym ning Miamis Crunch Gym, First Fitness, LAFitness jpt. Suurimasse New Yorgi spordiklubide ketti NYSC kuulub ainuüksi Manhattanil üle 40 spordiklubi, koos muudes linnajagudes paiknevate tervisetemplitega aga üle 100 klubi. 80

Kõik uueneb pidevalt Täheldasin, et nii nagu meil, kohtab ka ookeani taga naisi jõusaalis harvem kui mehi. Põhjuseks kartus liiga suureks paisuvate lihaste ees. Siinkohal kummutan selle hirmu. Õigete, asjatundlike treenerite hoole all tehtud treeningu puhul ei muutu ükski õrnema soo esindaja musklimäeks. Kõikide uute treeningstiilide puhul tuleb klubide klientidel käsi rahakoti järele sirutada, sest need üldjuhul 8-nädalased uudistreeningud on tasulised. Klubi liige peab tsükli eest välja käima umbes 150 dollarit. Mitteliikmete tasu ulatub 200 dollarini.

ene Keegi ei häbm ega pelga o a välimust. Hiljem, järgmisel hooajal, muutuvad tänased kuumad treeningstiilid tasuta treeninguteks ning tulevad uued tasulised treeningstiilid. Sellist kommet meil Eestis ei ole, see oleks aga kliendi seisukohalt suur boonus. Miami Beachil torkas silma, et keegi ei häbene ega pelga oma välimust. Ka siis, kui bikiinide vahelt paistab rasvavolt või apelsinikoort meenutav nahariba. Inimesed naudivad rannamõnusid ning rannamänge täie hooga, kõrvuti on nii ülekaalulised inimesed, armastavad noorpaarid kui ka rannas või veepiiril spordiharjutusi tegevad inimesed.

VABAD HINGED. Ameeriklased ei häbene treenida ei randades ega tänavatel.

UUT 5 SUUNDA

VIIS NÄIDET VÄRSKETEST TUULTEST, MIS OOKEANI TAGA ILMA KUJUNDAVAD. 1. UFX

NEW YORK. Treener Peeter Karask New Yorgis spordiklubi teenuseid nautimas.

25. veebruaril suure käraga New Yorgi spordiklubides esmaesitletud UFX treening on hetkel sama kuum kui omaaegne Apple iPad-i turuletulek. UFX (Ultimate Fitness Experience) on kõiki lihaseid hõlmav jõu- ja kardiotreening, mis parandab painduvust, tasakaalu ning vastupidavust. Treening on üles ehitatud ringtreeningu põhimõttel, kus iga osaleja teeb kindlat harjutust 2–3 minuti jooksul ja seejärel liigutakse päripäeva järgmist harjutust sooritama. Erinevus tavalise ringtreeninguga on selles, et UFX treeningus muutub igas trennis harjutuste stiil ning harjutust sooritades loeb iga klient oma tehtava harjutuse kordade arvu ja järgmise harjutuse juurde asudes uuesti kordade arvu lugedes liidab kõik kordused kokku. Harjutused on alati erinevad ja erinevas järjekorras, mis ei lase lihastel ja kehal rutiini laskuda. Kui kõik osalejad on teinud ringi läbi ehk umbes 6–8 erinevat harjutust erinevatele lihasgruppidele, pannakse kokkuliidetud harjutuste kordade arv suurelt seinale kirja. Pärast lühikest hingetõmbepausi alustatakse päripäeva järgmisest harjutusest uuesti ning nüüd peavad osalejad igat harjutust tehes enda eelmise ringi kordade arvu ületama kas või 1 ühikuga. Selline tegevus nõuab suurt pingutust ja tekitab treeningul võistlusmomendi, kus ei puudu verbaalsed häälitsused ja innustavad karjatused. Iga ringiga on järjest raskem ja raskem ületada eelneva ringi kordade arvu, kuid hea motiveeriva muusika ja innustava treeneri hõigete (vahel isegi karjete) abil on see siiski võimalik. Treeningu pulss on enamasti anaeroobses faasis (umbes 65–90% maksimaalsest pulsisagedusest), mis nõuab head vastupidavust ning võhma. Algajale ei soovitaks UFX treeningut, kuna selline suur pingutus võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Treeningul osaleb korraga ainult 5–10 inimest, mistõttu on treeneril hea ülevaade iga kliendi harjutuse sooritamise ning selle tehnika osas. Harjutused demotreeningul, kus ka minul õnnestus käia, olid väga rasked, see nõudis isegi minult väga suurt pingutust ja enda proovile panemist. Näiteks alustasin harjutusega, mille nimi oli „köie raputamine”, kus ma pidin 8–10-meetrist jämedat merelaeva kinnitusköit raputama nii, et see tekitaks lainetuse nagu hilissügisesel tormisel Läänemerel. Selline harjutus haaras kogu keha lihased töösse, ennekõike ülakeha, õlavöö- ning kõhulihased ja nõudis tõeliselt suurt pingutust. Pärast kolme minutit köie raputamist tuli kiirelt päripäeva liikudes järgmise harjutuse juurde jõuda, seal pidin kahe jalaga koos hüppama poole meetri kõrgusele astmele ning tagasi alla. See nõudis tugevaid jalgu ning plahvatusjõudu. Kolmandas harjutuses tuli tõsta erineva raskusega sangpomme rinnale, samal ajal kükki laskudes. See harjutus oli kõige kergem ning heaks juhatuseks järgmise harjutuse juurde. Neljas harjutus oli taas tõeline enese proovilepanek, kus 81

treening pidi küllatki rasket meditsiinilist palli üles pea kohale vinnama ning siis kohe alla pallile hüppama ja kätekõverdusi tegema. Selline tegevus kordus 2 minutit ja pulsisagedus tõusis maksimumini. Nii ringis edasi liikudes jõudsime 15 minuti jooksul teha 7 erinevat harjutust. Esimese ringi ajal pingutasin maksimaalselt, lootes saada parimat tulemust, mis mul ka õnnestus. Kuid järgnevatele ringidele minnes, kus pidi ületama eelneva ringi tulemust kas või ühe ühiku võrra, pidin endast ikka viimase andma. UFX treeningut võib nimetada ka ekstreemtrenniks, mis sobib inimestele-maksimalistidele.

2. Diezel Bounce 1. märtsil esitletud Diezel Bounce rühmatreeningus kasutatakse batuuti ning erinevaid vahendeid, nagu kangid, hantlid, meditsiinilised pallid. Kombineeritud harjutuste sooritamine batuudil nõudis suurt jõudu ja head tasakaalu ning treenis ka reflektoorseid lihaseid, mis tihtilugu jäetakse treenimata. Treeningu peamine eesmärk on kehamassi suurendamine ning samal ajal rasvaprotsendi vähendamine. Seetõttu sobib see treening just meestele, kel tihti massi kasvatamisega kaasneb rasvaprotsendi suurenemine. Diezel Bounce efektiivne treening lubab 8 nädalaga end lifeguard’i vormi saada.

3.Boot Camp Boot Camp on agressiivne, sõjaväestiilis kogu keha hõlmav kõrge intensiivsusega, vastupidavust ning suurt jõudu nõudev ringtreening. Põhitähelepanu läheb rasvapõletusele, kiiruse ning lihase vastupidavuse treenimisele. Enamasti oma keharas-

kusega tehtavad harjutused rööbaspuudel, varbseinal, rippuval köiel ning erinevate suurte raskete vahendite (autokumm, plokid, kangid) kaasamine andis nii kõva mahvi, et pidin mitmel korral alla andma ja pausi tegema. Õnneks kasutati treeningul väga head innustavat muusikat ning ohvitserimundris treener lisas rassimisele lõbusust ja värvi. Kui ikka oli raske, siis ei häbenetud seda välja näidata, karjed, hõisked ja teised häälitsused olid treeningul täiesti tavalised ja ka abiks. Olen tihti mõelnud, et kuidas oleks võimalik ka eesti trennifänne hõiskama ja kiljuma panna. Nüüd usun, et kui Boot Camp Eestisse jõuab, saavad ka meie treeningsaalides kaikuma muidu nii vagurate Maarjamaa naiste ja meeste kiljetest ning karjetest. Kokkuvõtvalt: mida raskem trenn, seda rohkem karjeid.

4. Masala Bhangra Masala Bhangra on inspireeritud India rahvatantsudest ja muusikast. Energiline ja lõbus treening, mida juhendasid India päritolu treenerid, mis andis tunnile õige maigu. Treening on üles ehitatud nagu enamik tantsutreeninguid, kus alustatakse step by step kergematest sammukombinatsioonidest ja jõutakse raskemateni. Iga etapi selgeks saamisel lisatakse eelmine etapp otsa, kuniks tunni lõpus ollakse valmis tantsima kogu tantsu algusest lõpuni. Enamiku ajast pidi tantsusammude tegemisel hoidma küünarvarsi üleval ning liigutama randmeid, mis on India tantsu üks elementidest. Algul tundus see väga naljakas, sest selline randmete liigutamine meenutas mulle Nõukogude aega, kui 1. mai paraadil tribüünidel seisev nomenkla-

tuur tervitas rannet vibutades mööda marssivaid rahvamasse. Kõige rohkem said koormust õlavööde, randmed ning jalad. Tund oli lõbus ja võttis selja märjaks, mis andis tunnistust, et asjast oli kasu.

5. Paddle Ball Miamis on üks uuemaid hoogsalt populaarsust koguvaid trende Paddle Ball, mida harrastatakse sisuliselt kõikjal. See sportlik mäng arendab ennekõike inimese koordinatsioonivõimet ja osavust. Paddle Balli harrastamiseks kasutatakse reketit, mille külge on kumminööriga ühendatud pall. Lüües reketiga palli erinevatesse suundadesse, pöördub see alati reketi juurde tagasi. Just rannas oli see üks populaarsemaid pallimänge, mida mängisid nii lapsed, emad-isad kui ka vanemad inimesed. Randa sobib Paddle Ball juba seetõttu, et tihti olen ka ise olnud olukorras, kus rannas tavalise reketiga palli mängides lendab see liiga kaugele või tabab juhuslikke möödujaid. Nüüd on neile probleemidele lahendus olemas. Paddle Balli saab mängida küll vaid üksi, kuid paremad mängijad harrastavad seda juba kahe reketiga korraga.

tervis

SOJA – SEE ON TERVISLIK! TEKST JA FOTOD ALPRO

PARIM VIIS END HÄSTI TUNDA ON VALIDA TERVISLIK ELULAAD NING SÜÜA MITMEKESIST JA TASAKAALUSTATUD TOITU. SOJA SOBIB SUUREPÄRASELT IGA OMA TERVISEST HOOLIVA INIMESE TOIDUKAVASSE. lpro sojatooted on Eesti turul RIINA olnud 13 aastat. Kaubamärgi alt leiate mitmesuguseid tooSUHOTSKAJA:

teid, mis sobivad ideaalselt hommikusöögiks ja ka teiste toitude valmistamiseks. Alpro toodab ülimaitsvaid kvaliteetseid sojatooteid, milles on ainult geneetiliselt muundamata koostisained ning säilitatud on sojaubade ainulaadne toiteväärtus. Soja on tervisliku taimse proteiini allikas, milles leidub palju kasulikke aineid, näiteks kaltsiumit ja vitamiine (B2-, B12- ja D-vitamiin), mis on olulised aktiivse ja tervisliku eluviisi jaoks. Alpro tooted ei sisalda kunstlikke magusaineid, värv- ega säilitusaineid, mistõttu maitsevadki nad nii suurepäraselt! Lisaks on Alpro sojatoodetes vähe küllastunud looduslikke rasvhappeid. Ükski Alpro sojatoode ei sisalda piima ning seetõttu ei leidu selles ka lehmapiimavalke. Sojavalk on aga sama kõrge kvaliteediga nagu piimas või loomsetes toodetes. Kuna toodetes puudub piima komponent laktoos, saavad neid maitsvaid tooteid tarbida ka need inimesed, kellel esineb laktoositalumatus, seega võib Alpro tooteid kasutada ideaalselt piimatoodete asendajana, et saada kätte igapäevane vajalik kaltsiumi ja B-vitamiinide kogus! Meie tervislikke toiduaineid toodetakse neljas Euroopa riigis: Belgias, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Hollandis. Alates 1980. aastast tegutseb Alpro tervislikuma maailmavaate nimel, mille sõnumiks on kutsuda inimesi elama loodusega tasakaalus. Alpro pere on tervislikuma elustiili nimel terves maailmas oskuslikku teavitustööd teinud ja tänu sellele oleme suutnud hõivata juhtkoha Euroopa sojatoodete turul.

„Ma usun, et tervislik elusviis tagab pika ja õnneliku elu. Minu jaoks tähendab tervislik eluviis piisavalt treeninguid ja mitmekesist tasakaalustatud toidulauda. Alpro tooted sobivad ideaalselt minu elustiiliga. Hommikuti kasutan naturaalset jooki teraviljahelvestega. Alpro joogid sisaldavad kõrgekvaliteedilist taimset valku, mis annab mulle elujõudu päeva alustamiseks. Kui sul on väike laps, siis vajad palju lisaenergiat. Keskpäeval võtan tavaliselt kerge lõuna ning valmistan värsketest puuviljadest smuutisid. Pannkoogid on samuti meie pere lemmikud, mida ma armastan valmistada vanilje-sojajoogiga. Lisaks kasutan toitudes sageli Alpro köögikoort, mis on suurepärane nii suppides kui ka kastmetes. Selles on palju vähem rasva kui lehmapiimakoores ja see on kujunenud minu igapäevaseks lemmikuks ja tervisliku elu saladuseks. Kasutage kõiki Alpro sojatooteid samal viisil, nagu kasutate piimatooteid ja elate samuti tervislikult ja suurepäraselt nagu minagi!”

KUUMAD SOJAUUDISED

Naudi taimset jõudu. Tunne ennast suurepäraselt! • Viimase uudisena on meie toodeteperre liitunud Punaste marjade jook, millega enamik meie sõpru on juba kindlasti ka kursis • Sel aastal on tulemas aga hoopis uued maitsed – küpsisemaitseline dessert, Light kaltsiumijook, banaanimaitseline jook ning sojatoodete perekonnale täienduseks ka Riisijook • Lisaks uuele maitsele on uutes toodetes ka 15% vähem suhkrut ning roosuhkru asemel kasutatakse suhkrupeedi suhkrut

ALPRO SOJATOODETE EELISED • 100% taimsel baasil ja kerge seedida • Kõrgekvaliteetne valk koos kõigi 8 asendamatu aminohappega • Madal küllastunud rasva sisaldus • Ei sisalda säilitusaineid, toiduvärve ega kunstlikke magusaineid • Piima- ja laktoosivaba inimeste jaoks, kellel on laktoositalumatus või piimaallergia • Ei sisalda kolesterooli • Alpro tooted on GMO-vabad Vaata lisainfot: www.alpro.com Liitu Alpro fänniperega Facebook´is

ALPRO TOOTEPEREKOND 1-liitrised joogid:

250 ml joogid:

Desserdid 125g:

Kaltsiumiga rikastatud sojajook

Vanilje-sojajook

Vanilje-dessert

Vanilje-sojajook

Šokolaadi-sojajook

Šokolaadi-dessert

Maitsestamata sojajook

Punaste marjade sojajook

Tumeda šokolaadi dessert

LISANDUVAD LÄHIAJAL: Riisijook, 1l

Light kaltsiumiga rikastatud jook, 1l Banaanijook, 250 ml Küpsisemaitseline dessert, 125 g

purjetamine HELLY HANSEN VARUSTAB PURJETAMISKOOLI HELLY HANSEN ALUSTAS KOOSTÖÖD SAILING.EE PURJETAMISKOOLIGA NING VARUSTAB NÜÜD PURJETAMISES OMA ESIMESI TUULEIILE TROTSIVAID MERENAUTLEJAID KÕRGEKVALITEETSE RIIETUSEGA.

SEILAME ÜLE ATLANDI! SAILING.EE MEESKOND VÕTAB SEL SÜGISEL ETTE PÕNEVA MERERETKE ÜLE ATLANDI OOKEANI KARIIBI MERELE JA TAGASI. PIIRATUD ARV SOOVIJAID SAAB RETKE OOKEANITURISTIDENA KAASA TEHA! Iga kord, kui siinne lühike purjetamishooaeg ootamatult kiiresti läbi saab ning jahid on juba talvekorterisse tõstetud, tekib Sailing.ee kaptenitel igatsus mere järele. Ikka ja jälle leiavad nad ennast arutamast, et mis oleks, kui võtaks kätte ja purjetaks talveks hoopis soojadesse vetesse. Sel sügisel ongi nüüd kätte jõudnud aeg, mil Sailing.ee meeskond plaanib kaiotsad lahti lasta ja keerab vööri Kariibide poole. Üheksa kuu jooksul on kavas läbida marsruut Tallinn – Madeira –Kanaari saared – Kariibid – Bermuda – Assoorid – Tallinn, kokku 12 000 meremiili ja 16 riiki. Selleks, et lisada veelgi põnevust ja võistlusmomenti, võtab meeskond osa ka meeleolukast ARC (Atlantic Rally for Cruisers) 2012 regatist. Lisaks põhimeeskonnale on igal etapil võimalik osaleda umbes neljal ookeanituristil vahetusmeeskonna liikmena. Nende purjetamisoskus pole oluline, küll aga oodatakse kaasalöömist laevaelus. Põhimeeskond on professionaalne ja valmis õpetama purjetama ning navigeerima. Kui keegi soovib enne reisi omandada või täiendada teadmisi ja kogemusi purjetamisest, siis on võimalik veel osaleda mõnel sobilikul Sailing.ee purjetamiskooli kursusel. Jahiks on enam kui 15 m pikkune, 5 kajuti ning kolme WC ja dušiga avamerejaht Stella-Maris. Jaht on terve talve veetnud angaaris, kus talle paigaldati ookeani ületamiseks vajalik navigatsioonitehnika ja turvavarustus. Samuti sai mõeldud meeskonna mugava ja merekindla riietuse peale ning sobilik varustus leiti Helly Hanseni toodete hulgast, mille esindaja Sportland oli nõus ka Sailing.ee purjetamiskoolituse läbinutele ja vahetusmeeskonna liikmetele seda soodushinnaga pakkuma.

Sailing.ee purjetamiskool tegutseb juba 7 aastat. Meie missioon on purjetamissõltuvuse levitamine. Igal aastal avaneb Sailing.ee kaudu umbes 130-le uuele huvilisele uks purjetamismaailma. Kolm peamist purjetamise kohta levivat valet on järgmised. Esiteks – purjetamine on liiga keeruline. Tõsi. Aga ainult seni, kuni te ei ole seda ise proovinud! Teiseks – purjetamine on ohtlik. Samuti tõsi. Aga seda vaid siis, kui olete hulljulged ega pööra tähelepanu ohutusnõuete täitmisele. Ning kolmandaks – purjetamine on väga kallis. Tõepoolest, luksusjaht on kallis. Ent purjetamine rendijahil või kaasomanduses oleva jahiga ei ole kulukam kui mäesuusatamine, surfamine või tennis. Niisiis – tere tulemast purjetamiskooli! Sailing.ee purjetamiskooli esimene aste on purjetamise algkursus. Siin saab selgeks purjetamise põhimanöövrid ja sõnavara ning see on hüppelauaks elukestvale purjetamisseiklusele. Kursuse lõpus omandate oskuse ja enesekindluse iseseisvaks purjetamiseks mõõduka tuulega. Tavaliselt ei osteta purjetamisriideid kohe esimeseks tunniks, vaid alles pärast koolituse läbimist, kui on selge, et on leitud ideaalne hobi. Kuid selleks, et tunneksite juba esimesest hetkest end merel mugavalt, soojalt ja turvaliselt, anname teile selga Helly Hanseni purjetamisriided ja loomulikult ka päästevesti. Teil palume kaasa võtta vaid sportlikud jalanõud, mütsi, kindad ja päikeseprillid. Pärast koolituse lõppu anname teile tunnistuse koos Helly Hanseni soodsa stardipaketiga! Koolitusega olete saanud ka võimaluse omandada kogemusi, seilates madrustena kaasa meie charter-jahtidel, ja see on täiesti tasuta. Samuti võite iseseisvaks harjutamiseks rentida meie koolitusjahti. Et te edasi areneksite, ootame teid purjetamise jätkukursusele ja Soome saarestikus korraldatavale navigatsioonikursusele. Lisaks pakume soodushindu meie suurte jahtide rentimisel ja aitame leida meeskonnaliikme kohti regattidel. Teeme kõik meist sõltuva, et leiaksite oma koha purjetamismaailmas. Kohtumiseni purjede all!

VAATA LISA! .EE WWW.SAILING

Foto: Andrés Soriano, Team Sanya / Southern Indian Ocean during leg 2 of the Volvo Ocean Race 2011-12

HELLY HANSEN CATWALK

Helly Hanseni varustuse alustalaks on Skandinaavia disain, milles stiil ja funktsionaalsus moodustavad optimaalseima kombinatsiooni. Sellepärast valivadki purjetajad, mäegiidid, suusainstruktorid ja teised nõudlikud professionaalid Helly Hanseni. Helly Hansen on 2011-2012. aastal Team Sanya ametlik partner Volvo Ocean Race-il. Helly Hansen on müügil suurimates Sportland kauplustes. Purjetamisrõivad ja jalatsid Ülemiste Sportland kaupluses Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4.

CONFIDENT WHEN IT MATTERS

meie

O P S I D N A L SPORT - FOTOD VIRGE VIERTEK TEKST SPORTLAND MAGAZINE

TÖÖTADA SPORTLANDIS ISE SPORTI TEGEMATA ON VÕIMATU. SEDA KINNITAVAD SPORTLANDI SPORTLIKUD DAAMID MARGE KAARMA, JANNE HEINARU, ANNIKA TUISK NING RENNA JÄRVALT.

portlandi ostu-müügidirektor Marge Kaarma, ostujuht Janne Heinaru, Tallinna Sügisjooksu ja Maijooksu korraldaja Renna Järvalt ja Helly Hanseni brändijuht Annika Tuisk on Sportlandi-rahva seas oma spordilembuse poolest vaat et legendaarsed. Marge on tegelenud tõsisemalt korvpalliga, Janne tagataskus on 4. koht Eesti meistrivõistlustelt võrkpallis ja vallutatud Elbruse mäetipp, Annika on Eesti meister ning karikavõitja avamerepurjetamises ja Renna on lugematute muude sportlike tegemiste kõrval läbi jooksnud kaheksa maratoni Torinost New Yorgini. Margel on Sportlandis selja taga neli ja pool, Jannel kaheksa ning Annikal poolteist aastat. Renna tegutses siin neli aastat ning on täna ametis MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liikmena, mis teeb Sportlandiga tihedat koostööd. Kas spordirõivaste ja -varustuseäris on võimalik töötada ilma ise sporti tegemata? Marge: On, aga see on raske ja minu tänane kogemus ütleb, et on ainult aja küsimus, millal inimene, kes töötab spordiäris, hakkab ka ise spordiga tegelema. Janne: Ilmselt on võimalik, aga ainult sinnamaani, kuni oled spordile sõrme andnud, siis on kindel, et ta võtab ka käe. Renna: Arvan, et sporditegemine tuleb kasuks sõltumata töö iseloomust või kohast. Spordiga seotud ettevõttes on sportimine väga olulisel kohal. Kogemused ju maksavad. Annika: Minu töö eeldab ikkagi mingisugust reaalset kokkupuudet vee ja lumega, ehkki kindlasti on seda kõike võimalik ka teoreetilises plaanis ette kujutada. Kui sportlik olid enne Sportlandisse tööle asumist ja kui sportlik oled nüüd? Marge: Kooli- ja ülikooliajal tegelesin tõsisemalt korvpalliga. Olen alati olnud sportlik, kuid siin on suurenenud oluliselt minu sporditeadlikkus ja investeeringud õigetesse spordivahenditesse. 86

D E S I A N D U K I L ORT NELI GRAATSIAT. Annika, Marge, Janne ja Renna ei kujuta oma elu spordita ettegi.

Janne: Mängisin 12 aastat võrkpalli. Suurim saavutus oli tolleaegses Peda naiskonnas Eesti meistriliigas 4. koht. Paraku pidin seljavalude tõttu võrkpallist loobuma. Hakkasin matkama, 2004. aastal sai vallutatud Euroopa kõrgeim mäetipp Elbrus – 5642 m. Vahepeal ei liigutanud ma pea kuus aastat end üldse. Kuni ühe päevani, kui olin taas hädas oma seljavaluga, nii et olin sunnitud operatsioonile minema. Sel päeval, kui see toimuma pidi, helistasin haiglasse ja ütlesin, et ei tule kohale. Käisin ära kiropraktiku juures, kes mind natuke n-ö ragistas ja paika loksutas, sain B-vitamiini süste ja valuvaigisteid ja soovituse hakata sporti tegema, sest see pidi aitama. Ja uskuge või ärge uskuge, aga see aitas. Rulluisud ja ratas kõigepealt ja siis jooksmine – nendega tegelen senini. Möödunud sügisel läbisin esimese jooksumaratoni ning sel talvel esimese suusamaratoni. Renna: Sport on minu sõber olnud juba lapsepõlvest alates. Siia tööle asumisel tegelesin suuremalt jaolt aeroobika ja erinevate rühmatreeningutega. 2008. aastal otsustasin esimest korda läbida klassikalise jooksumaratoni, siis keskendusin rohkem jooksutreeningutele. Oma esimese maratoni läbisin 2008. aastal Itaalias. Sain nii positiivsed emotsioonid, et see ei saanud jääda viimaseks. Tänaseks olen läbinud 8 maratoni – Veneetsia, New Yorgi, Hamburgi, Ateena, Rotterdami, Stockholmi, Keila ja Torino. Seni parim aeg 3:29:29 on pärit Torinost. Talvel meeldib suusatada ja suvel rattaga sõita ning rulluisutada. Eelmisel aastal avastasin triatloni. Annika: Sündisin-kasvasin Hiiu staadioni kõrval, sealkandis on sportimine normaalolek. Nüüd, kus enamik ajast kulub laua taga või autoroolis, on vaja mingi füüsiline koormus lühikese ajaga kätte saada. Hinges tahaks kõige enam purjelauaga sõita, purjetada või mägedes suusatada, aga tegelikult on jooksmine kõige mugavam lahendus, talvel ka suusatamine, ujumine.

Annad spordbile sõrme, võta käe! Janne

Kui tihti treenid? Marge: Minu nädalasse mahub 4–5 erinevat treeningut: kaks jooksu 10–12 km, spinning, tants ja steppaeroobika. Talvel asendan mõne treeningu suusatamisega, suvel rulluisutamisega. Janne: Kolm-neli korda nädalas proovin ennast liigutada. Nüüd on juba hea, sest saab jooksmisele lisaks rattaga sõita ja kaugel pole ka aeg, kui saab rulluisud alla panna. Jooksmine on praegu mõnusam kui kunagi varem, sest kunagi jooksin üksi, nüüd saab seda koos töökaaslastega teha, proovime ikka kaks korda nädalas koos sörkimas käia. Mõnus! Renna: Spordin keskmiselt 5–6 korda nädalas: kaks korda ujun, üks kord on ÜKE ehk üldkehaline etteval87

meie mistus – jooksutehnika- ja jõuharjutused –, üks kord nädalas on pikem jooksu-, suusa- või rattatrenn ning üks intensiivsem jooksutrenn. Annika: Katsun nädalas 4–5 korda midagi teha, eelistan tegevust vabas õhus, Pärnu laht sobib surfamiseks ja purjetamiseks, rand jooksmiseks ja ujumiseks, talvel kolin Nõmme metsadesse. Kuidas sportlik elustiil töövõimele kasuks tuleb? Marge: Sportlik ellusuhtumine tuleb elus ja töös alati kasuks. Sa näed väljakutseid, töötad eesmärkide nimel, oskad arvestada meeskonnaga, teiste nõrkuste ja tugevustega. Tunned rõõmu ka lühiajaliste saavutuste üle, kaotamata pikemat eesmärki. Janne: See tuleb kasuks 101%! Renna: Sportimise peamine eesmärk on hea enesetunde saavutamine. Aktiivne tegevus on parim pingemaandaja. Pärast trenni on edasine töö palju efektiivsem. Annika: Ei mäleta, millal viimati haigena töölt koju jäin... Vanem tütar käib nädalas kaks korda ujumas, ta on ka terve nagu purikas. Surfates, purjetades või suusamäel suudan ennast muudest mõtetest täielikult välja lülitada ja keskenduda ainult ühele tegevusele, see annab palju jõudu. Kas Eesti inimesed on piisavalt sportlikud? Marge: Ma ei oska rääkida kogu Eesti eest, kuid minu suhtlusringkond on tõesti väga sportlik. Janne: Minu tutvusringkonnas on pea kõik väga sportlikud, aga üldiselt mulle tundub, et on suur hulk inimesi, kes osalevad ainult nn

Otsi endale e sõbrad, kell moodi sa . tahad olla Marge rahvaspordiüritustel, tegemata regulaarselt sporti. Minu arust on oluline just viimane – tore, et osaletakse massiüritustel, kuid oluline on sporditegemisel regulaarsus. Massiüritused võivad olla, aga sporditegemine peab olema. Renna: Minu tutvusringkonnas on sport väga olulisel kohal. Üldiselt küll inimesed liiguvad, kuid kahjuks on ka neid, kes liigutamise vajalikkust väga ei tähtsusta. Annika: Kui võrrelda 10 aasta taguse ajaga, siis tundub, et meist on väga sportlik rahvas saanud. Mida ütled inimestele, kes end sportimiseks kuidagi käsile ei saa võetud? Marge: Otsi endale sõbrad, kelle moodi sa tahad olla. Janne: Võtke ennast käsile, sest uskuge mind, et pärast seda ei taha te ilma spordita enam elada. See enesetunne, mis on pärast trenni, on lihtsalt niiiiiiii hea! Renna: Iga algus on raske. Aga pigem alustada kohe, kui et seda edasi lükata. Hea oleks oma tegevusele seada eesmärk – teatud

võistluse või distantsi läbimine, kaalu langetamine vms. Kaasa sõbrad või kolleegid, sest koos on alati kergem ja motivatsiooni rohkem. Inimene, kes ei ole kunagi liigutanud või on seda teinud väga vähesel määral, peaks alustama väga rahulikult – alustada tuleks kõndimisest. Kõndimisest üks samm edasi on jooksmine. Jooksmine on kõige lihtsam ja materiaalselt kõige odavam spordiala – piisab vaid jooksutossudest. Ka ujumine sobib hästi. Rattasõit ja suusatamine nõuab juba spetsiifilisemat varustust. Annika: Tuleb leida nii meeldiv tegevus, et ei peaks ennast väga kõvasti sundima ja kui kuskilt juba järje peale saab siis ülejäänud tuleb iseenesest, isu kasvab. Kommivabriku töölisi kadestatakse, sest nad võivad maiustada, palju jaksavad. Kuidas on sportliku inimesena töötada Sportlandis? Tahaks kõike endale, mis müügil? Marge: Kui ma tööle tulin, ütles üks mu kolleeg, et tal on 10 paari eri värvi Timberlandi saapaid. Siis ma lubasin endale, et ostan ainult seda, mida mul tõesti tarvis läheb. Samas andis hea kogemuse enese kontrollimiseks ka minu 10aastane tööaeg Saku Õlletehases, kus ei oleks kuidagi olnud võimalik juua nii palju, kui jaksad. Janne: Ma ei ole kunagi tahtnud endale kõike, mis liigub, ma pigem eelistan olla üks osa liikumisest, sest see pakub just selle vajaliku energia ja emotsiooni, ilma milleta ei oska enam kuidagi hakkama saada. Renna: No ikka! Uued kollektsioonid peavad ka minu riidekapis olema! Annika: Sportimise koha pealt on meil üsna sarnased võimalused mis iganes teise ettevõttega. Pigem tuleb ennast kontrollida, sest paratamatult tekib pidevalt soov aina uut varustust soetada.

meie

SPORTLANDI

AASTA MÜÜJAD AZINE TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAG

HEA TEENINDAJA ON OSA IGA KAUPLUSE VISIITKAARDIST. SEDA, ET SPORTLANDIS TÖÖTAVAD PARIMATEST PARIMAD, NÄITAB FAKT, ET TÄNAVU PÄLVIS AASTA MÜÜJA TIITLI KOGUNI KOLM INIMEST KORRAGA! TUBLI TÖÖ. Liina Ader Rocca al Mare Sportlandist on just vastu võtnud Sportlandi tegevjuhi Gerd Kiili õnnitlused aasta müüja tiitli puhul.

LIINA ADER, SPORTLAND ROCCA AL MARE:

1. Teenindaja töö pole kunagi üksluine. Selles töös näeb palju erinevaid inimesi ja nendega suhtlemine on päris põnev. 2. Edu võti on see, et tuleb julgelt klientidele ligi astuda ja oma abi pakkuda. 3. Sportlandi teeninduse suur pluss on see, et kui klient on proovikabiinis ja tal on mõnda teist suurust riideid vaja, siis on teenindajad läheduses ja toovad talle selle. Väga paljudes poodides seda kahjuks pole. 4. Ei ole muutunud. Viisakus, abivalmidus ja kauba tundmine on hea teeninduse märksõnad. Vähemalt minu jaoks. 5. Eks neid eredaid hetki on ikka ette tulnud, aga võta nüüd kinni, milline on kõige eredam…

Sportland Magazine’i küsimustele vastasid kolm Sportlandi aasta müüjat – Katrin Kirss Ülemiste, Liina Ader Rocca al Mare ja Natalja Bogdanova Jõhvi Sportlandist.

1. Mis sulle teenindaja töös enim meeldib? 2. Mis on sinu edu võti? 3. Kas Sportlandi teenindus on sinu silmis mujal kogetuga parem või halvem? 4. Kas hea teeninduse mõiste on sinu jaoks aja jooksul muutunud? Kui jah, siis mis konkreetselt? 5. Meenuta mõnd eredaimat seika oma teenindajakarjääris.

NATALJA BOGDANOVA, SPORTLAND JÕHVI:

1. Teenindaja töös meeldib mulle kõige rohkem see, et saan oma soovituste ja nõuannetega aidata klientidel sobivaid valikuid teha. 2. Arvan, et hea suhtlemisoskus, operatiivsus ja hea kaubatundmine. 3. Sportlandi teenindus on minu arvates hea, aga alati saaks teha midagi paremini. Suuremate Eesti linnade Sportlandi poodides on teenindus mõnikord kõikuv. 4. On küll muutunud. Kui teenid palka tulemuse pealt, siis püüad kõigest väest, et klient ostaks, oleks rahul ja tuleks tagasi. 5. Eredaid hetki leidub igas päevas. Olgu selleks siis tänusõnad klientidelt või tööandjalt tunnustuse saamine.

KATRIN KIRSS, SPORTLAND ÜLEMISTE:

1. Inimestega suhtlemine. Pärast tootekoolitust on nii lahe oma teadmisi klientidele jagada ning neile vajaminevat toodet soovitada. 2. Soov teisi aidata, empaatiavõime, sõbralikkus, siirus, naeratus, positiivsus, minu sisemine energia. 3. Viimaste aastatega võrreldes on Sportlandi teenindus kindlasti paremaks läinud, aga alati on arenguruumi. Mida avatumad teenindajad ise on, seda paremat teenindust saavad kliendid kogeda. 4. Elementaarne viisakus ja abivalmidus on alati olnud teeninduse abc. Minu meelest käib hea teeninduse standard alati käsikäes ühiskonna arenguga. Kindlasti olen ma ka ise muutunud, aga mulle tundub, et ka inimesed on palju avatumad võrreldes varasemaga. Ma ise ootan teenindajatelt särtsakust, seda, et klientidega ei suhelda tuimalt ja ükskõikselt, vaid antakse oma olekuga edasi positiivset energiat. 5. Nendest aastatest on palju meenutada, aga mitte miski ei lähe mulle nii südamesse kui see, mil klient mind tänab ning automaatse žestina paneb käe rinnale ja lausub: „Suur tänu teile!” See on alati nii siiras ja annab mulle palju positiivset energiat.

ALATI POSITIIVSED. Lõunakeskuse Sportlandi heatujulised töötajad. Vasakult: Gerly Soe, Kaidi Veersalu, Heli Ingver, Mari-Liis Soots, Sigrid Seer, Liis Loorits, Darja Švõrova, Katre Kikas, Kädi Tõugjas ja Eliisa Nigol.

E S U K S E K A N U LÕ SPORTLAND KUTSUB! TTI ADUR TEKST JA FOTOD AN

TARTU LÕUNAKESKUSE SPORTLAND ON LÕUNA-EESTI SUURIM, AGA KA PEREKESKSEIM SPORDIKAUPLUS. SIIT LEIAVAD KOGU VAJAMINEVA VARUSTUSE NII TIPPSPORTLASED KUI KA ASJAARMASTAJAD.

õunakeskus on üks Eesti suurimaid kaubanduskeskusi, mida oleks õigem kutsuda pigem kaubanduslinnakuks. Lõunakeskuse ümber on koondunud nii Bauhof, eraldiseisvana Asko/Sotka maja, mitmed kütusejaamad ning McDonalds. Nii üldpinnalt kui ka teenindus- ja kaubanduskohtade arvult teeb Lõunakeskus silmad ette nii Ülemiste kui ka Kristiine keskusele.

Suur ja perekeskne Lõunakeskus on loomise algusest peale olnud äärmiselt peresõbralik keskus – koridorist võib leida rõõmsad laulvad jääkarud, igavust saab peletada uisutades liuväljal või nautides 4D-kino, veel mõni kuu tagasi said lapsed sõita liikluslinnas mini-autodega, suviti sõidab ümber keskuse lastele mõeldud rong jne. Kõik sellised perekesksed lisaväärtused on ka kaugemal elavate inimeste kõrvu jõudnud, sellest annab aimu iga aastaga üha kasvav külastajate arv – aina sagedamini leiavad siia tee Võru, Valga, Elva, Tallinna ja koguni Venemaa inimesed.

Seetõttu pole olnud mõeldav arendada Lõunakeskuses asuvat Sportlandi kauplust muus kontseptsioonis kui ainult perekeskselt. Tõenäoliselt on see ka üks põhjuseid, miks Lõunakeskuse Sportland on kujunenud paljude perede lemmikpoeks ning miks selle kaupluse populaarsus aasta-aastalt tõuseb.

Siin on LõunaEesti suurimite spordijalats valik. Lai valik kõigile Nii nagu Lõunakeskus ise, on ka siinne Sportland Lõuna-Eesti suurim Sportland. Sellest tulenevalt on kaupluses esindatud ka parim valik erinevaid spordikategooriaid – ka neile, kes ei pea lugu traditsioonilistest spordialadest. Tootevalikust leiab huvitavaid tooteid ka vibuspordi, hoki või veespordi harrastaja. Märtsis 2011 avasime Lõunakeskuses

uuenenud ning varasemast eelkäijast ligi kaks korda suurema Sportlandi. Siis suurenesid ka kõik strateegilised osakonnad poes – suurendati jalatsite, outdoor-, jalgpalli- ja korvpalli- ning lasteosakonda. Siitpeale on Lõuna-Eesti suurim outdoor-osakond just Lõunakeskuses, samuti suurim lasteosakond. Outdoor-osakonnas on aastaringselt saadaval parim valik maailma parimaid outdoor-spordibrände ja -kategooriaid. Kevad on alles alanud, kuid Lõunakeskuse Sportland on juba valmis klientidele rattad alla panema. Täiesti unikaalne on ka uus jalgpalliosakond, mis on Lõuna-Eestis täiesti ainulaadne. Tallinnas tegutseb A. Le Coq Arenal Sportland Football, Lõuna-Eestis puudus aga ostukeskkond, kus jalgpallurid saaksid soetada kvaliteetset varustust. Lisaks on Lõunakeskuses ka Lõuna-Eesti vaieldamatult suurim spordijalatsite valik. Kõige selle kinnituseks, et liigume õigel teel, on tihe koostöö Lõunakeskuse Sportlandi ning FC Elva, JK Tammeka, TÜ Akadeemilise Spordiklubi, Eesti Maaülikooli Spordiklubi, Tartu Spordiselts Kalevi, VK Pere Leiva ja teiste väiksemate klubidega.

KEVAD-SUVI 2012 KOLLEKTSIOONID Kevad saabub Sportlandisse värviliselt ja moodsalt! Järgnevatel lehekülgedel toome värsked kollektsioonid oma sõpradeni läbi inimeste, kes on Sportlandi taustajõud. Modellideks on Sportland Eesti ja Sportland International Group (SIG) kontoritöötajad ning nende lapsed. Fotograafideks Jaanus Ree ja Kristiina Männik.

AVE / SIG finantsjuht S채rk 44,95 Kilekas 69,95 Liibuvad p체ksid 49,95 Jooksujalatsid 134,95

PRIIT / SIG seeniori finantsjuht Nokkm체ts 14,95 S채rk 42,95 Jooksup체ksid 49,95 Jooksujalatsid 109,95

Koht: Tallinna kergej천ustikuhall

REMY / teenindusjuht Särk 39,95 Pusa 64,95 Püksid 54,95 Treeningjalatsid 119,95 RENI Kobe Bryant´i korvpallikollektsioon Pluus 24,95 Püksid 24,95 Sokid 12,95 Käepael 9,95 Korvpallijalatsid 149,95 SPALDING pall 56,95

L S J P R T

MAREK / haldusjuht Nokkmüts 24,95 Pika varrukaga jooksusärk 69,95 Dressipluus 89,95 Liibuvad püksid 69,95 Kindad 22,31 Jooksujaltsid 159,95

LEIDI / büroojuht Spordirinnahoidja 39,95 Jooksukleit 74,95 Püksid 69,95 Rätik 19,11 Treeningjalatsid 119,95

EDITH / andmebaasi administraator Nokkmüts 24,95 Liibuvad püksid 69,95 Lühikesed püksid 39,95 Kilekas 104,95 Kindad 19,95 Jooksujalatsid 159,95

JAAN

PIRET

REILIKA

PIRET / raamatupidaja Adidas Stella McCartney Kilekas 328,95 Särk 74,95 Liibuvad püksid 84,95 Lühikesed püksid 64,95 Jooksujalatsid 148,95

JAAN / IT-spetsialist Särk 34,95 Lühikesed püksid 38,95 Jalatsid 83,95 BENEFIT hantlid 24,95 CASALL jõusaalikindad 19,95

100

REILIKA / raamatupidaja Särk 58,95 Pusa 63,95 Treeningjalatsid 108,95 CASALL treeningmatt 19,95

A ENELI / personalispetsialist Maika 27,95 Pusa 39,95 Püksid 54,95 Vabaajajalatsid 79,95

JANNE / ostujuht T-särk 34,95 Kilekas 99,95 Püksid 69,95 Vabaajajalatsid 89,95

MARGUS / üritusturundus T-särk 24,95 Kilekas 99,95 Püksid 59,95 Vabaajajalatsid 139,95

EDITH / andmebaasi administraator Top 39,95 Vest 54,95 Jooksup체ksid 54,95 Jooksujalatsid 159,95

MAREK / haldusjuht S채rk 44,95 Jooksup체ksid 44,95 Jooksujalatsid 169,95

GERD / tegevjuht NIKE Jordan kollektsioon S채rk 49,95 Pusa 79,95 P체ksid 59,95 Vabaajajalatsid 114,95

GEORG ja ANETT Dress 54,95 Jalatsid 44,95

DIMA

JANNE

ALAR JANNE / ostujuht Fleece 199,95 Jope 219,95 Strech-p端ksid 99,95 Seljakott 144,95 Matkajalats 229,95 DIMA / outdoor'i kategooriajuht Windstopper Fleece 179,95 Strech p端ksid 99,95 Seljakott 54,95 Matkasaabas 229,95 ALAR / SIG finantskontroller Nokkm端ts 19,95 Fleece 129,95 Gore Tex jope 329,95 Gore Tex p端ksid 149,95 Seljakott 224,95 Matkajalats 139,95

104

ERIK / SIG IT-juht

Jakk 99,95 P체ksid 38,95

uht

Maastikujooksujalats 119,95

PIRET / juhtiv raamatupidaja

Strechjakk Strechp체ksid K천nnikepid

99,95 69,95 27,95

Matkajalats

139,95

105

ANNE / finantsjuht Purjetamispüksid 199,95 Kindad 24,95 Purjetamisjope 349,95 Purjetamisjalatsid 109,95

Helly Hansen toodab ilmastikukindlaid rõivaid juba alates 1877. aastast. Helly Hanseni varustust usaldavad professionaalsed purjetajad (HellyHansen on Sanya tiimi ametlik partner 2012–13 Volvo Ocean Race-il),mäegiidid ja vähemalt 30 000 mäesuusakeskuse töötajat maailmas. Helly Hansen on müügil suurimates Sportlandi kauplustes. Purjetamisrõivad ja jalatsid Ülemiste Sportland kaupluses Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4.

MARGE / SIG ostu-müügidirektor Jope 229,95 Vabaajajalatsid 109,95

MARGUS / üritusturundus Nokkmüts 24,95 Jope 149,95 Püksid 129,95 Jalatsid 74,95

106

PRIIT / SIG seenior finantsjuht Nokkmüts 24,95 Purjetamisjope 399,95 Kindad 29,95 Purjetamispüksid 299,95 Jalatsid 99,95

or ANDRES / peaanalüütik O’NEILL teksad 89,95 Jope 199,95 Vabaajajalatsid 99,95 ANNIKA / brändijuht Fleece 109,95 Jope 149,95 Vabaajajalatsid 69,95

AITÄH! Baltic Boat Center OÜ, www.bbc.ee Pilt: Jaanus Ree / www.jree.ee

RISTO

ALVIN

108

Koht: Patarei vangla Foto: Jaanus Ree / www.jree.ee

INDREK ALVIN / ostudirektor Nokkmüts 24,95 Särk 59,95 Vabaajapüksid 79,95 Jakk 99,95 Vabaajajalatsid 79,95 RISTO T-särk 29,95 Lühikesed püksid 59,95 Vabaajajalatsid 59,95 Kaabu 25,95 INDREK / brändijuht Nokamüts 24,95 T-särk 29,95 Lühikesed püksid 64,95 Pusa 64,95 Vabaajajalatsid 79,95

MAREK / haldusjuht T-särk 35,95 Pusa 89,95 Lühikesed püksid 75,95

RITA / raamatupidaja T-särk 25,95 T-särk 22,95 Fleece 119,95 Püksid 69,95

INDREK / brändijuht T-särk 22,95 Surfi shortsid 69,95 Plätud 15,95 Tennised 64,95

Vabaajajalatsid 54,95

AVE ERIK MAARJA

AVE / SIG finantsjuht Top 19,95 Tuunika 59,95 Plätud 25,95

ERIK / SIG IT-juht T-särk 29,95 Vabaaja jakk 139,95 Teksad 79,95 Ketsid 49,95

MAARJA / in-store marketing manager Bikiinid 55,95 T-särk 29,95 Püksid 69,95 Pusa 79,95 Tennised 59,95

Koht: O’Neill esinduspood Rocca al Mare keskuses

1971

1969

1952

JAAN / turundusjuht Kilekas 99,95 Teksad 89,95

ENELI / personalispetsialist T-Särk 25,95 Pusa 55,95 Püksid 49,95 HAGA päikseprillid 14,95

UUS

KEVADSUVI 2012 KOLLEKTSIOON!

Kuumad O’Neilli kevad-suvised tooted saadaval Sportland kauplustes üle Eesti 69,95 Vabaajajalatsid Parim valik Oneill kaupluses Rocca Al Mare keskuses

Ketsid 49,95

Koht: O’Neill esinduspood Rocca al Mare keskuses

JANNO / brändijuht

Soni 29,95

Kampsun 79,95 Püksid 89,95

Vabaajajalatsid 54,95

LEIDI / büroojuht

Kaabu 25,95

Pluus 59,95 Seelik 55,95

Vöö 54,95 Saapad 137,95

MARTA-ANN T-särk 18,95 Pusa 34,95 Püksid 24,95 Vabaajajalatsid 48,95

BIANKA FERRIS Kilekas 74,95 T-särk 9,95 JAAN / turundusjuht Püksid 34,95 Lühikesed püksid 14,95 ENELI / personalispetsialist Kilekas 99,95 Seljakott 24,95 T-Särk 25,95 Teksad 89,95 Vabaajajalatsid 39,95 Pusa 55,95 Püksid 49,95 MERILI Pusa 44,95 Püksid 19,95 Vabaajajalatsid 34,95 Tõukeratas 69,95

114

HAGA päikseprillid 14,95

Vabaajajalatsid 69,95 Ketsid 53,95 49,95 Jalgpallijalats Jalgpall 24,95 Koht: O’Neill esinduspood Rocca al Mare keskuses

JANNO / brändijuht

Soni 29,95

Kampsun 79,95 Püksid 89,95 ROBIN NATALI Vabaajajalatsid 54,95 KARINA Nokkmüts 27,95 Särk 24,95 Jooksupüksid 32,95 Lühikesed püksid 22,95

LEIDI49,95 / büroojuht Spordijalatsid ROBIN T-särk 24,95 Pusa 53,95 Kaabu 25,95 Püksid 34,95 Vabaajajalatsid 48,95 Jalgpall 24,95

KARINA

Pluus 59,95 NATALI Seelik 55,95 T-särk 19,95 Kilekas 48,95 Püksid 26,95 Seljakott Vöö 31,95 54,95 Spordijalatsid 38,95 Saapad 137,95 Tõukeratas 69,95

HENRI Jalgpallikomplekt 54,95 (s채rk, p체ksid, p천lvikud) Jalgpallijalatsid 39,95

ARE / SIG juhatuse liige FCB polo 47,95 FCB dressipluus 82,95 Vabaajajalatsid 114,95 KARL FCB dress 89,95 FCB s채rk 34,95 Jalgpall 24,95

116

Jalgpallijalats 53,95

SANDER T-särk 32,95 Jakk 74,95 Püksid 59,95 PHILIPS/O’NEILL Kõrvaklapid 59,95 MIA LAUREL T-särk 22,95 Pusa 65,95 Lühikesed püksid 49,95

MARTHA SOFIE Särk 19,95 Lühikesed püksid 27,95

Vabaajajalatsid 79,95

Plätud 19,95

Tennised 49,95

KRISTIAN

KASPAR Jooksus채rk 32,95 Kilekas 47,95 Jooksup체ksid 32,95 Kott 34,95 Jooksujalatsid 119,95

A N T R T W

KAUR

KATRIIN

KATRIIN Tennisetop 24,95 Tennise seelik 27,95 Tennisejalats 34,95 Tennisepall (3pk) 6,95 WILSON reket 33,95

ANTI / SIG juhatuse liige Nokkmüts 29,95 Tennisepolo 79,95 Randmepael 12,95 Tennisepüksid 54,95 WILSON reket 149,95

KAUR Kobe Bryant T-särk 24,95 Dressipüksid 29,95 Vabaajajalatsid 44,95 Ratas 89,95 KRISTIAN T-särk 29,95 Pusa 119,95 Dressipüksid 59,95 Vabaajajalatsid 124,95

KARINA Rannakleit 39,95 Pl채tu 19,95

Vabaajajalatsid 39,95

ROBIN T-s채rk 25,95 Pusa 79,95 P체ksid 59,95

KRIS T-särk 25,95 Surfi šhortsid 45,95 Plätud 17,95

ANU T-särk 25,95 Kilekas 79,95 Püksid 55,95 Plätud 22,95

DAVID Fleece 99,95 Jope 94,95 P端ksid 49,95 MARTA-ANN Jope 94,95 P端ksid 49,95

Jalatsid 34,95

H Jalatsid 29,95

RASMUS Jope 99,95 P端ksid 69,95 KENNERT Fleece 39,95 P端ksid 69,95

Spordijalatsid 49,95

Jalatsid 29,95

HANS-ERIK T-särk 20,95 Pusa 34,95 Püksid 24,95 Jalatsid 32,95

MERILI Särk 9,95 Püksid 9,95 Jooksujalatsid 39,95

MATTIAS Pusa 55,95 Lühikesed püksid 29,95 Plätud 25,95

HANS-ERIK

MERILI

MATTIAS ELIISE

ELIISE Dressid 38,95 Jalatsid 34,95 Ratas 59,95

BIANKA Kilekas 74,95 Püksid 34,95 Seljakott 24,95 Vabaajajalatsid 39,95

MARTA-ANN T-särk 18,95 Pusa 34,95 Püksid 24,95 Vabaajajalatsid 48,95

FERRIS T-särk 9,95 Lühikesed püksid 14,95

MERILI Pusa 44,95 Püksid 19,95 Vabaajajalatsid 34,95 Tõukeratas 69,95

124

Jalgpallijalats 53,95 Jalgpall 24,95

ROBIN NATALI KARINA Nokkmüts 27,95 Särk 24,95 Jooksupüksid 32,95 Lühikesed püksid 22,95

Spordijalatsid 49,95

Ülemiste, Tartu Kaubamaja ning Viru Keskuse Sportlandis

KARINA

ROBIN T-särk 24,95 Pusa 53,95 Püksid 34,95 Vabaajajalatsid 48,95 Jalgpall 24,95 NATALI T-särk 19,95 Kilekas 48,95 Püksid 26,95 Seljakott 31,95 Spordijalatsid 38,95 Tõukeratas 69,95

spordikalender JOOKS KÕIGILE! 22.04

– RMK Kõrvemaa Kevadjooks Jooksuhooaja avab RMK Kõrvemaa Nelikürituse teine etapp RMK Kõrvemaa Kevadjooks. Toimumiskohaks, nagu ikka, Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus. Tule kindlasti ka Sportlandi telki ja tutvu uute jooksukollektsioonidega!

19.05 – SEB Maijooks Igakevadine õrnemale soole pühendatud suursündmus SEB Maijooks toimub laupäeval, 19. mail Tallinna Lauluväljakul. Kohal on ka Sportlandi telk uute jooksukollektsioonide ja väga heade allahindlustega!

2.06 – PAF Tartu Olümpiajooks Esimest korda Tartus toimuv olümpiajooks peetakse maha 10 km distantsil, mida võib läbida joostes, käies või kepikõnniga. Lastele tasuta lastejooksud! Info ja registreerimine www.jooks.ee

SPORTLAND SOOVITAB NPIX FOTOD SPORTLAND JA SCA TEKST MARGUS REINTAL -

RATTASÕIT 6.05 – Mulgi Rattamaraton

19.05 – Tallinna Rattamaraton Samsung Estonian Cup rattamaratonide sari stardib 6. mail Viljandis. Teine etapp, Tallinna Rattamaraton, toimub Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses. Kokku kuulub sarja kaheksa etappi.

KERGEJÕUSTIK 26.05 – TV 10 Olümpiastarti VI etapp

12.–13.06 – TV 10 Olümpiastarti finaal

TV 10 Olümpiastarti on alates 1971. aastast toimuv noorte kergejõustiklaste võistlussari, kust on sirgunud enamik tänaseid Eesti kergejõustikutippe. Sarja eesmärgiks pole ainult tippsportlaste kasvatamine, vaid ka lastes spordi vastu huvi äratamine. Traditsiooniliselt aitab Sportland katta sarja auhinnalauda.

29.05 – BIGBANK Kuldliiga I etapp BIGBANK Kergejõustiku Kuldliiga seitsmenda hooaja avavõistlus. BIGBANK Kuldliiga on suurim tippsportlastele mõeldud kergejõustikusari Baltikumis. Kokku toimub 2012. aastal kolm suvist osavõistlust.

126

MOTOKROSS 5.–6.05 – Tridens Eesti meistrivõistlused motokrossis, avaetapp Tridens Eesti meistrivõistlused motokrossis 2012 alustab 5. mail Kosel. Stardis Eesti paremik!

elustiil

LOODUS KUTSUB! TEKST JA FOTOD MARILIN PEHKA

SPORTLAND KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUS PAKUB KEVADHOOAJAKS PALJUSID ERINEVAID SPORTLIKKE VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSI. 28.04 RMK KÕRVEMAA KEVADJOOKS

21.04 KÕRVEMAA RATSAPÄEV 21. aprillil toimuvad juunioride Eesti meistrivõistlused kestvusratsutamises ja vahva Kõrvemaa Ratsapäev kogu perele.

Jooksuhooaja avab kevadjooks. See on kogu pere sportlik päev looduses. Lastele on seekord põnevat toimetamist ka pärast jooksudistantsi RMK tegevustelgis ning Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus pakub sportivate vanemate võsudele lastehoidu koos põneva tegevusprogrammiga.

SPORTLAND KÕRVEMAA MATKAJA SUUSAKESKUS SOOVITAB: RÄÄTSAMATKAD. Keskusest saab alates sellest hooajast rentida räätsasid ja minna matkale kas iseseisvalt või koos keskuse retkejuhiga, kes pajatab piirkonna loodusest või militaar- ja kultuuriajaloost huvitavaid lugusid. Rattaga Kõrvemaad avastama! PõhjaKõrvemaa on jalgrattamatkajate meelispaik: tihe kõrvalteede võrgustik Nõukogude armee polügoni ajast, huvitavad ja vahelduvad RMK matkarajad, erinevate pikkustega terviserajad ning rattamaratoni võistlusrajad. Tule avasta fantastiline loodus, matkates päeva, kaks või terve nädal!

Seiklus ja orienteerumine jalgsi, ratta või maasturiga. Keskus pakub erinevaid võimalusi seiklemiseks: orienteerumine jalgsi, rataste, kanuude või maasturitega, GPS maastikumäng, seiklusrada kergemate ja raskemate elementide-ülesannetega, näiteks jõe või oja ületamine ja trossilaskumine. Uudis: Orienteerumise püsirada väikestele. Maikuus saab valmis laste püsiorienteerumisrada, mis tutvustab erinevaid metsloomi ja söödavaid ning mittesöödavaid taimi, marju ja seeni. Hea võimalus korraldada lastele sünnipäeval aktiivne tegevust täis üritus. Kõrvemaa Käimispäevad. Sügishooajal menukaks osutunud käimispäevadega jätkame ka kevadel. Võimalus läbida 10 km või 19 km distants koos juhendajatega. Soovi korral saab keskusest laenutada ka kõnnikepid. Pärast kõndi saab kuuma sauna ja maitsvat sööki. Lisainfo: www.korvemaa.ee

Viburajale kätt harjutama. Eelmise aasta sügisel valmis keskuses 8 laskmiskohaga viburada. Tule proovi sõpradega kätt! Kõrvemaa Discgolf Park. Eestis populaarsust koguv vaba aja veetmise viis – disc kätte ja metsa!

Perega matkale ja pannkoogipühapäevad. Pühapäev on keskuses perepäev, siis viiakse väiksed ja suured koos matkale. Räägime loodusest ja seal toimuvast ning sellest, kuidas on looduses võimalik aega veeta. Pärast matka meisterdame looduses leiduvast midagi põnevat ja vahvat, mida igaüks saab ka koju kaasa võtta. Kevade saabudes on meil perematkade teemaks kevade saabumine – kevadlinnud, liblikad, kevadlilled ja pajupill.

KUIDAS KESKUSESSE SAAB: • Tallinnast kulub autosõiduks u 1 tund, st asume 56 kilomeetri kaugusel. • Bussiga Uuejärve peatusesse (asub keskuse kõrval) • Rongiga Aegviitu. Rongiga Tallinnast või Tartust Aegviitu ning keskusest tullakse teile vastu. • Transfeer keskusesse. Korraldame transporti gruppidele alates kuuest inimesest..

KEVADISTE PEREMATKADE KALENDER 22.04

Orienteerumise ABC (sobib alates 7. eluaastast) 29.04 Kevadseiklus ja fotomatk (sobib alates 3. eluaastast) 6.05 Emadepäeva matk ja kevadised lilled (sobib alates teisest eluaastast, matkarajal saab liikuda ka lapsevankriga) 13.05 Matkamise ABC ja liblikad (sobib alates 6. eluaastast) 20.05 Orienteerumise ABC (sobib alates 7. eluaastast) 27.05 Rattaretk, kevade avastamine ja fotomatk (sobib alates 5. eluaastast) Täpsem info www.korvemaa.ee

LASTELAAGRID KA SEL SUVEHOOAJAL! Matkalaager 7–9-aastastele Laagris keskendutakse erinevatele matkamisvõimalustele ning matkamisel olulisele. Nii jalgsi kui ka jalgrattaga matkamise ja Kõrvemaa looduse vaatlemise kõrval jagatakse näpunäiteid, kuidas matkaks valmistuda, mida teha, kui olete eksinud või kui vastu tuleb metsloom. Räägitakse igaüheõigusest ning loodussõbralikust matkamisest. Uurime loodust läbi mängu ja mängime palju erinevaid looduse tundmaõppimise mänge. Õhtupoolikutel meisterdatakse huvitavaid käsitööesemeid erinevatest loodusest leiduvatest taimedest. Orienteerumislaager 10–12-aastastele Laagris õpitakse lisaks matkamise alustele ka orienteeruma, läbima erinevaid maastiku pinnavorme. Orienteerumise käigus lahendatakse vahvaid ja põnevaid mõistatusi loodusest ning orienteerumisest. Räägitakse igaüheõigusest ning loodussõbralikust käitumisest. Orienteerutakse nii jalgsi kui ka ratastega. Lisaks orienteerumisele liigutakse palju looduses, meisterdatakse ning mängitakse palju erinevaid mänge. Viimasel õhtul meisterdatakse ühiselt onn ning peetakse maha mõnus lõkkeõhtu koos telkimisega. Seikluslaager 13–14-aastastele Laager sisaldab paljusid erinevaid loodusseiklusi, GPS maastikumängu elemente, palju ronimist ja turnimist. Seiklemise alguseks on hea orienteerumistaju ja looduse tundmine. Ka nendel teemadel peatutakse ja õpetatakse lastele vajalikke teadmisi. Lisaks ehitame koos metsa onne ja mängime strateegiamänge.

127

rists천na

128

VÕIDA VINGED JOOKSUTOSSUD! Kõigi õigesti vastanute vahel lähevad seekord loosi Nike Air Pegasus+ 28 jooksutossud, poehinnaga 114,95 eurot! Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga RISTSÕNA hiljemalt 31.05.2012 postiaadressil Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või meiliaadressil sportland@sportland.ee

Eelmise ristsõna vastus oli: „Ka meistrid istuvad koolipinki". Eesti vutikoondise särgi võitis Eiki Kast Iisakust. Palju õnne võitjale!

NIMI: TELEFONINUMBER: MEILIAADRESS: POSTIAADRESS:

RISTSÕNA VASTUS:

129

lõppsõna EENDAGA IS A G E A B A N N A US A „TEEME J „KEHALINE TEGEV R Ä Ä N IO IS V , A J TEVÕT OLLA,“ SÕNAB ET JA RAINER A D E V T S E E E T U G L ÄRA!“ KORISTUSTA TEHKE MIDAGI, MIS TULEB TEIE GE NÕLVAK. „ENT ÄR LT!“ LÄHEDASTE ARVE

S I I V U L E K I L T R O P S U N I M TEKST MARGUS MÜIL - FOTO SCANPIX

1. Mida sportlik eluviis Teile annab? Kui sportlik see nüüd just on..., aga jah, kehaline tegevus annab aega iseendaga olla, segamatult mõtelda.

Treening onitte nauding, m. võidujooks

2. Millised on Teie elu parimad sportlikud tulemused, mille üle uhkust tunnete? Hawaii Ironman. Tänu treener Jüri Käenile oli selle läbimine tõeline nauding. 3. Kui kaua suudaksite tegevusetult aega veeta ja kas olete kunagi näiteks kuu aega „jalad seinal” puhanud? Ei ole proovinud.

4. Kas käite spordivõistlusi ka kohapeal vaatamas ja kui, siis milliseid? Harva. Need on liiga lärmakad. 5. Milliste spordialadega olete elu jooksul peale kergejõustiku ja triatloni veel tegelenud? Judo ja sõudeergomeetriga. 6. Teie elu kõige ekstreemsem spordielamus? Kord, kui õhtusel ajal troopikas metsajooksul ära eksisin ning olin sunnitud pilkases pimeduses tagasitee leidma. Üksi tundmatute häältega, näppu ka ei näinud suhu pista. See jooksuring venis lõpuks 25 km pikkuseks. Või siis merel ujudes, kui tõusva tuule tõttu maa laineharjade vahelt enam kätte ei paista. 7. Millist spordiala soovitaksite inimestel kindlasti proovida ja miks? Need soovitused muutuvad ajas, raske on üldistada. Kindlasti ärge tehke midagi sellist, mis tuleb teie lähedaste arvelt. Vahel, kui ma vaatan tänaval järele hullu130

nud pilguga kihutavatele poolprofisportlastele, siis on mul nende pereliikmetest päris kahju. Kui te just olümpiale ei pürgi, siis iga treening on nauding, mitte võidujooks. 8. Kui rangelt Te oma toitumisharjumusi jälgite? Ei jälgi. Söön enesetunde järgi. Oma keha kuulamiseks peab seda kasutama ja ta ütleb sulle, mida tal vaja on.

9. Milliseid alasid harrastate talvel? Ujumine, metsatööd, veidi ratast ja jooksu. 10. Missugust stiili eelistate vaba aja riietuses ja miks? Ei ole selle küsimusega pead vaevanud. Mugavus ja funktsionaalsus on peamised.