Sportland Magazine #10 by Sportland Eesti

NR 10 / kevad 2014

Tuntud ja tundmatud – linnad, kus toimub suvine jalgpallipidu NR 10 / kevad 2014

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

.BELI 0 1 JUU

NNE! A A J L VÄ

Hind 1,90 €

Triatlon mitte ainult hulludele

Tuntud linnaratturid vallutavad tänavaid Enneolematu rattavalik

Hans

Suur jalgpallieri

J oel

K arl

Vapustavad kolmikvennad:

- energia, inspiratsioon ja värskus! Urmo Aava - Euroopa autoralli tippsündmus Eestis

742593 000031

Elustiil – jooksmine Mart Einasto näide Suur kevadine tootekataloog!

K2 rulluisud vallutavad Eesti!

Legendaarse väravaküti Andres Operi lahkumismäng

Kes võidab MM-i? Asjatundjad ennustavad

EM-i valikgrupi analüüs

Neymar Selle suve superstaar ieri! jalgpall

Suur esitleb: NR 10 / kevad 2014

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

juhtkiri

Eriline kevad!

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Raul Ranne raul.ranne@menuk.ee Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Antti Adur Kujundus Silver Vaher Reklaam Helina Õunapuu Helina@menuk.ee Tel. +372 516 6996 Liina Karo liina.karo@menuk.ee Tel. +372 5348 2859 Trükk Printall AS

äesolev kevad on eriline mitmes mõttes – kevad on Sportlandis alanud rohkem kui 600 uue erineva kevadise jalatsimudeliga, Sportland Magazine tähistab oma esimest suurt juubelit ning Sportlandi kaupluste jaoks on alanud uus digitaalajastu. Järjekorras 10. Sportland Magazine’i esikaas pulbitseb testosteroonist. Kolm tilka vett, üliandekad multitalendid, vennad Antsonid, moodustavad üheskoos ainulaadse tiimi, mis lööks laineid ka triatlonil. Juubeliväljaandes teeme juttu kõigest, mis iseloomustab värskes õhus sportimist: jooksmine, rulluisutamine, jalgrattasõit, purjetamine, triatlon ja loomulikult selle suve MEGAÜRITUS – jalgpalli maailmameistrivõistlused. Ka seekord leiad eest kahepoolse Sportland Magazine’i, mille teine pool lööb latiinohõngulises Brasiilia rütmis. Aasta oodatuima spordifestivali valguses küsime Eesti jalgpallispetsialistidelt nende favoriitide kohta ning räägime Eesti jalgpallikoondise tuleviku väljavaadetest. Rallirubriigis räägib Urmo Aava, kuidas on realiseerumas eestlaste uskumatu unistus tuua autoralli tippsündmus, Euroopa meistrivõistlused, Eestisse. Kevad on inspiratsiooni ammutamise aeg. Aeg veeta esimesed tunnid roheluses sportides ning kevadist energiat ammutades. Kui talvisel perioodil meelitab televisioon miljoni põhjusega kodus olema, siis kevadel annab Sportland miljon põjust õues veetmiseks. Bottecchia - jalgrattamaailma Ferrarid ON KOHAL, värviline valik globaalseid SUPERSTAARE top-brändidelt ON KOHAL, maailma populaarseimad K2 rulluisud ON KOHAL ning valmis pakkuma unustamatuid emotsioone kogu kevad-suviseks perioodiks! Oleme valmis, oleme hambuni relvastatud, astu kindlasti läbi meie uuest vastavatud Lasnamäe suurimast spordi- ja vabaajakauplusest Lasnamäe Centrumis! Juba maikuus avame uue kontseptsiooni kauplused ka suvepealinna Pärnu Kaubamajakas ning moemekas Viru Keskuses - astu läbi, gear up ning marss õue kevadet nautima! On õige aeg tõmmata jooksujalatsid jalga, sest kohe antakse start populaarsele Eesti Linnajooksude sarjale, kus maailma tippjooksubränd Mizuno premeerib kõiki sarja edukalt läbinuid paari suurepäraste jooksujalatsitega. 186 lehekülge kevadist spordienergiat ootab, head lugemist! Rattad alla ja rajal näeme! Antti Adur turundusjuht

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

122

116

sisukord

10 Sportland astub kaupluste uuendamisega uude ajastusse Slazengeri legendaarsed tennisepallid nüüd Sportland Tennise kauplustes Iga Linnajooksude Kuldraja läbija saab endale Mizuno jooksutossud SPEEDO ujumisprillid algavaks triatlonihooajaks toko® care line tooted pikendavad rõivaste ja jalatsite kasutusiga 12 Vennad nagu triatlon 16 Liina Tšernov: „Valu ma ei karda!” 20 Mart Einasto: „Maratoniks treenides on lihtne üle pingutada” 24 Linnajooksude sari annab liikumisaastale hoogu juurde 29 Kellad kolmikutele 36 Jalgratas teeb su paremaks inimeseks! 40 Sportlandi oma rattatiim 43 Jalgratas! Kuidas valida see õige? 50 Kevad käes, lumi läinud, rulluisud kapist välja! 56 Triatlon – mitte ainult hulludele 60 Vett ei ole vaja karta... 62 RMK Kõrvemaa Triatlon tõmbab magnetina 64 Purjetamine – atraktiivne spordiala, mis ei küsi vanust! 68 11 naist, 1 paat, 1 lahing! 80 Miks mitte liikuda? Iga päev natuke. 84 Sõbrad, seljakotid selga! 88 Jalgpalliklubi kogukond ja ideoloogia - FC Flora näide 90 Mängus ainult tüdrukud 100 Tänavakorvpall astub samme professionaalsuse suunas 104 „Pühapäevasportlase” füüsilise vormi parandamine 108 MyFitness kehale ja hingele 110 Revolutsioon toidulisandite maailmas 116 Fanatism ja täielik pühendumine teeb treenerist hea treeneri 122 Urmo Aava: „See võistlus on hetkel ülim, mida Eestis korraldada saab.” 126 Kristiine Sportlandi sportlik tiim 128 Spordistipendiumid – maksuvabad või mitte? 154 „Ma pole ühtegi koledat sportlast kohanud!” 156 Sportland Soovitab

Juubeliväljaanne

104

#WEARITWELL

SA POLE KUNAGI

NII LAHE

ET MITTE HILINEDA.

price:169.95

uudised SPEEDO ujumisprillid algavaks triatlonihooajaks SPEEDO on aastaid arendanud välja spetsiaalset triatlonikollektsiooni, mis pakub suurepäraseid tooteid nii eliitvõistlejatele kui ka alles alaga alustanutele. Võib öelda, et triatlonis on kolm erinevat spordiala ning seetõttu ka kolm eri spordivarustuse toodet, milleta ei ole võimalik tritloni teha. Vaja läheb jooksujalanõusid, jalgratast ning ujumisprille. Just viimase osas omab Speedo maailmaareenil juhtivat rolli. Sportlandi poodides on müügil lai valik Speedo ujumisprille, mis sobivad triatloniks. Spetsiaalselt avavees ujumiseks mõeldud prillide kollektsiooni leiad Ülemiste ja Zeppelini Sportlandist. AQUAPULSE MAX MIRROR – uus mudel, mida kiidavad ja kasutavad ka eliittriatleedid. Mudeli populaarsuse aluseks on ideaalne istuvus, mis on tagatud tänu IQ Fit tehnoloogiale. Ülemaailmsete pea skaneeringute andmete põhjal on loodud mugav prilliraam, mis rahuldab ka kõige nõudlikumat kasutajat. Uudne prillirihmade reguleerimine tagab lihtsuse ja mugavuse. Peegelkattega klaasid tagavad kaitse ning parema nähtavuse päikselistes oludes. RIFT PRO MASK MIRROR – uus mudel, suure ja laia ekraaniga ujumismask, mis sobib eriti hästi lainetega merevees. Maski kergus ja mugavus teevad temast mugava toote ka treeninguks basseinis. SpeedFit kiirreguleerimine ning ainulaadne Antifog Ultra süsteem muudavad need prillid mugavaks ja vastupidavaks. Võid kindel olla, et triatloni stardis on Rifti lihtne reguleerida ning ei pea kartma klaaside uduseks minemist. Saadaval nii peegel- kui ka tavalise klaasiga. AQUAPURE – uus mudel, kerge ja minimalistlik, kuid siiski mugav ja vastupidav. Sobiv mudel kõigile, kes otsivad avavees ujumiseks võimalikult basseinivõistlusprillidega sarnast toodet. Ideaalse istuvuse tagab IQ Fit tehnoloogia. Ülemaailmseid pea skaneeringute andmeid kasutades on loodud mugav prilliraam, mis rahuldab ka kõige nõudlikumat kasutajat. Uudne prillirihmade reguleerimisviis tagab lihtsuse ja mugavuse. Sarnaselt basseiniprillidega saab sellel mudelil valida klaasidevahelist laiust. Tumedad klaasid aitavad päikselisel päeval edukamalt avavees orienteeruda ja kaitsevad ereda päikese eest. FUTURA BioFUSE – Speedo klassika ja üks kõige populaarsemaid mudeleid. SpeedFit kiire reguleerimisviis, laiad klaasid ning ainulaadne Antifog Ultra süsteem teevad need prillid mugavaks ja vastupidavaks. Võib julgelt väita, et selle mudeli kasutajaid leiab igast basseinist ning triatlonistardist. Mudel on nüüd sadaval uues ja atraktiivses värvikombinatsioonis. Kõik eelpool mainitud mudelid sobivad kasutamiseks nii basseinis kui ka avavees. Üks soovitus avavees ujujale: valige endale mudel, kus prilliklaasid on kaetud peegelklaasiga või siis tumeda või sinaka tooniga. See teeb ujumise päiksepaistes veelgi nauditavamaks.

Sportland astub kaupluste uuendamisega uude ajastusse Sellele kevadele läheb Sportland vastu ärevuse ja suurte ootustega. Kui kauba ja teenindusega oleme oma kliente igal aastal üllatada soovinud, siis poodide eneste kontseptsioonid on püsinud muutumatult juba aastaid. Nüüd on käes aeg, kui hakkame poode laiemalt renoveerima. Uuendamiskontseptsiooni märksõnaks kauplustes on „digitaalsus”. Aprillis saab „uueks“ Lasnamäe Centrumis asuv suurim Sportlandi pood Lasnamäel. Koguni 1100 ruutmeetril laiuva kaupluse fookus on kogu perel, tootevalikus on esindatud kõik kaubakategooriad (k.a rattad, rulluisud). Mais saab näha muutusi Viru keskuses, Sportland kolib senisest kohast n-ö keskuse südamesse, otse Tammsaare pargi poolse sissepääsu juurde, pinnale, kus varem asus Seppälä. Viru keskuse Sportland keskendub moele – müügil on uusimad ja moekamad kollektsioonid kõikidelt meie tippbrändidelt (Nike, Adidas, Converse, Helly Hansen, O`Neill, Quiksilver, Roxy jne) Esimesel poolaastal uuendatakse ka Pärnu Kaubamajakas paiknevat suurimat Sportlandi Pärnus – seal on ka fookus kogu perel ning tootevalik sellest tulenev (k.a rattad ja rulluisud). Pärnu Keskuses asuvas südalinna Sportlandis on peamiselt moekad jalatsid ja riided. Juunis kolime Narva Astri Sportlandi uuele pinnale ja seetõttu läbib ka sealne kauplus täieliku uuenduskuuri. Kui midagi vanast poest alles jääb, siis on see suurepärane teenindus ja lai kaubavalik! Rohkem pühendume jalatsitele ja riietele TULGE MEILE KÜLLA! Leia lähim Sportland: www.sportland. ee/kontakt

Juubeliväljaanne

TOKO® CARE LINE TOOTED PIKENDAVAD RÕIVASTE JA JALATSITE KASUTUSIGA TOKO Eco Textile Wash on spetsiaalne keskkonnasõbralik pesuvahend kõrgekvaliteetsete spordiriiete ja funktsionaalsete rõivaste jaoks. Omadused: • sobib ideaalselt hingavatele ja muudele tekstiilmaterjalidele, • taastab membraankangaste (nt GORE-TEX ®) optimaalse funktsionaalsuse, • ei sisalda värvaineid, valgendit ega fosfaate, • tõhus ka madalal temperatuuril pestes, • kontsentraat – ühest pudelist jätkub umbes 8 pesukorraks. TOKO Shoe Proof & Care on intensiivne impregneerimis- ja hooldusvahend spordi-, matkaja vabaajajalatsite jaoks. Omadused: • muudab naha ja riide veekindlaks ja mustust tõrjuvaks, • säilitab membraankangaste (nt GORE-TEX ®) hingavuse, • viimaste uurimistulemuste rakendamine aitab võimalikult hästi kaitsta niiskuse vastu, • spetsiaalsed toitained säilitavad jalatsi paindlikkuse ja hooldavad välismaterjali, • pikendab jalatsite kasutusiga, • lihtne kasutada ja kestab kaua.

Slazengeri legendaarsed tennisepallid nüüd Sportland Tennise kauplustes Pole just palju tennisiste, kes ei hindaks tennise ühte nurgakivi – kuulsat brändi Slazenger. See kaubamärk loodi aastal 1881, kuid sellest palju olulisem aasta on 1902, millal Slazengerist sai Wimbeldoni tenniseturniiri ametlik pallisponsor. Tänaseks täpselt 112 aastat kestnud suurturniiri ning tuntud firma koostöö on üldse maailma sporditurunduses kõige pikemat aega kestnud koostöö. Alates sellest kevadest on kuulsad Slazengeri pallid müügil ka Sportland Tennise kauplustes!

Iga Linnajooksude Kuldraja läbija saab endale Mizuno jooksutossud Maailmakuulus spordirõivaste ja -jalatsite tootja Mizuno ning Eesti Linnajooksude sari on löönud teist aastat järjest käed tervisespordi edendamiseks Eestis. Kõiki Linnajooksude sarja Kuldraja läbijaid premeeritakse 100 € Sportlandi sooduskupongiga, millega on võimalik lunastada endale sobilikud Mizuno jooksujalatsid. Mizuno brändijuhi Janno Viilupi sõnul on Mizuno eesmärk Baltikumis kuulsat jooksubrändi laiemalt tutvustada ning teha seda olulistel jooksuüritustel, vahendades tooteid otse jooksjatele. Linnajooksude sarja peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul on tänuväärne, et Mizuno soovib panustada jooksjate tervisesse, jagades neile kvaliteetseid jooksujalatseid, et nad saaksid oma sportlikku vormi parandada.

kaanelugu

Juubeliv채ljaanne

Modellinduses üha suu remat populaarsust ko kolmikvendadest mod guvad el lid H a n s M a rk us, Joel Markus ning Karl Markus Antson, ke d a es in d ab agentuur Living Model on muude ägedate teg em is te kõ rval ka sitked spordipo s, – üks vendadest tegeleb isid armastab rattasõitu, ko põhjalikult ujumisega, teine lmas jumaldab pikamaa jooksu.

„O

leme terve elu tegelenud spordiga. 2012. aasta Tabasalu rattarallil toimus suur grupi Mängisime lastena jalgpalli, pisut kukkumine, nagu seda rattaspordis vahel paraku juhtub. korvpalligi. Käisime niisama metsas „Sellest momendist ei mäleta suurt midagi. Olin mõnjooksmas ning tegime kodus jõudu. da aega teadvuseta. Mu näos, nagu sa näed, on armid. Võiks öelda, et terve elu oleme tege- Õnneks on need väga hästi paranenud. Suus olid mitmed lenud spordiga. Sport, tervislikkus – see ongi me elustiil.” õmblused. Käsi on metallplaadiga kokku lapitud. Olukord On selge, et kui räägid korraga kolme nii hämmastavalt oli toona väga halb,” kirjeldab Hans. sarnase inimesega, nagu seda vennad Antsonid ju kahtSee kukkumine ongi põhjus, miks Hans tõsisest ratturi lemata on, siis esimese hooga on päris raske järge pidada, karjäärist enam ei unista. Tähendab, pärast tunamullust suvist kukkumist tegi milline vendadest mida täpselt ütleb. Ja olgem ausad, eks ole vennaste jutus palju selliseid ta siiski terve järgmise talve tõsise motivatsiooniga trenlauseid, mis algavad sõnaga me: „Me oleme kogu aeg ni, käis Hispaanias laagriski, aga kui läks võistlema, siis tervislikku toitu söönud, rämpstoitu pole aastaid tahtnud. avastas, et ei julge sõita. Ei julge riskida. Aga rattaspordis, Loomulikult me ei joo ega suitseta.” eriti grupisõidus, karta ei tohi. „Võistlustel märkasin enda Iga vennaga eraldi rääkides ilmneb, et kuigi välimus on ümber hoopis teiste kukkumisi. Tajusin, et äkki on see neil väga sarnane, on kutid hobide ja sportlike harrastuste mingi märk, et ei peaks rattaspordiga enam tõsiselt tegeleosas ootamatult erinevad. Ja see teebki nad huvitavaks. ma,” jutustab Hans. „Ma ei ole loobuja. Mulle meeldib see Hans Markus, vendadest esimene, kellega satume ala ju väga. Mulle meeldib rattaspordi kiirus ning viimse omavahel rääkima, teatab sissejuhatuseks, et ta praegune piirini kannatamine. Raske oli lõpetada.” suur hobi ja kirg on loodusfotograafia. „Ma poleks iial osaEga ta lõplikult lõpetanudki. Ainult need tippsportlase nud arvata, et saan sellest tegevusest nii positiivse laengu. mõtted pani Hans möödunud kevadel kõrvale. Et loodus võib nii tore olla,” räägib noormees õhinaga. Eraldistardi rattavõistlustel, mis, olgu öeldud, on Ütleb, et oma blogi kaudu üritab emotsiooni teistegagi üks eriline kannatamise ala, osaleb ikka. “Eraldistardist jagada ning palub huvilistel seda lahkelt külastada. sõit mulle sobib. Treener ütles, et ma olen kehatüübiltki Aga räägime Hansuga spordist. eraldistardi rattur. Veel hiljaaegugi tegeles ta väga tõsiselt jalgrattaspordi- Aga grupisõitu ga. „Olin vist 15, kui mõtlesin, et mingi spordialaga peaks ma pärast seda ikka päris tõsiselt tegelema.” Tublid spordipoisid olid nad suurt kukkumist vendadega ju niigi. Vähe on spordialasid, milles nad näi- pelgan.” Rattasõitude teks kooli eest poleks võistelnud. Ja edukalt võistelnud. Aga mis võiks olla see oma ala? See, millega tõesti kõrvalt käib Hans tõsiselt tegeleda? „Esmalt käisin koos (vend) Joeliga jooks- tihti jooksmas ning on duatloni EMV-l tulnud mitmel mas. Kuid ühel hetkel tundus, et rattasport on see, millega korral poodiumile. Loodusfotograafia kaudu on ta avastahaksin vägagi tõsiselt tegeleda. Läksingi Kalevi jalgrat- tanud, et ka hästi pikad matkad meeldivad aina rohkem. takooli,” räägib Hans. Nii mõnigi kord „unustab” ta end näiteks 12 tunniks välja Eks isa Margus oli see, kes Hansu rattaspordi juur- kondama. „Möödunud nädalal sain kohe hommikul väga de suunas. Isa ise on kogu elu spordiga tegelenud. Teeb head pildid metskitsedest, ülejäänud päeva lihtsalt matkasin. 36 kilomeetrit tuli kokku. Mõnus päev oli – sain head triatloni. Aga Hans valis rattaspordi. „Tegelikult oli mu suureks pildid ja matk oli tubli trenni eest.” unistuseks saada tippratturiks. Kuigi mul polnud erilisi Karl Markus, kellega sportlikust elust järgmisena vestsaavutusi, sest alustasin suhteliselt hilja ning kogemu- leme, ütleb tutvustuseks, et on kunstnik. „Pealtnägija” saasi polnud piisavalt. Kuid tahtmine oli seda suurem. Ma tes, kus kolmikutest modellivendi laiemale avalikkusele tahtsin tohutult trenni teha ja tegin ka. Treener ei pidanud esimest korda tutvustati, oli rohkelt juttu, et Karl on hea mind kunagi tagant utsitama, pigem pidi ta mind vahel käega maalija. Aga talle meeldib ka filmikunst. Sest see, nagu maalikunstki, annab võimaluse maailmale oma tuntagasi hoidma.” Paraku sekkus Hansu suurtesse tippratturiunistustes- deid ja mõtteid vahendada, maailmale oma lugu rääkida. se kuri saatus. Ta kergitab pisut pluusikäist ning nähtavale Karl teebki juba väikestviisi lühifilme, loeb filminduse tuleb pikk arm käsivarrel. Ka tema näos, kui teraselt vaa- kohta kõikvõimalikku kirjandust ning plaanib tulevikus minna (Ameerikasse) filmiasjandust õppima. Ja siis, miks data, võib märgata arme.

ist ei Sellest momendid i. Olin mäleta suurt m ag ta. mõnda aega teadvuse

Juubeliväljaanne

kaanelugu mitte, Hollywoodi. „Tean, mu unistused on suured. Aga see on mu siht.” Mis puudutab sporti, siis, nagu enne sai öeldud, on kolmikud kogu elu olnud vintsked spordikutid. „Sport on olnud alati me elustiil,” ütleb Karl. „Aga sel ajal, kui vennad Hans ja Joel hakkasid kaheksanda klassi paiku kooli kehalise kasvatuse õpetaja Alari Põllu koostatud plaani järgi trenni tegema, olin ma neist parem jooksja. Mõtlesin, et mul pole vaja trenni teha. Ja tegelesin hoopis oma kunstiasjadega.” Vend Hans leidis varsti enda jaoks rattaspordi, Joel jäi jooksu peale. „Mingil hetkel sain aru, et vennad saavad nii minust ju paremaks. Mis seal salata, eks meil ole omavahel väike rivaliteet. Ma ei tahtnud vendadest viletsam olla. Hakkasin ka ise jooksmas käima,” selgitab Karl. Aga eelmise aasta alguses ehk siis üle aasta tagasi sain aru, et tahaks küll korralikult trenni teha, aga pikalt jooksmine hakkas teine kord seljale. Kuna vendade isa on pikalt tegelenud triatloniga ja ala on neile tuttav, siis tuli ükskord poolenisti naljatamisi jutuks, et Hans, Karl ja

ksja ja Joel on ülikõva joraott Aga ujujat r. u va kõ li ü n o s Han esin, et hakkan polnud. Ma mõtla elema. siis ise ujumiseg teg Joel võiksid kokku saada vägeva triatlonitiimi. „Joel on ülikõva jooksja ja Hans on ülikõva rattur. Aga ujujat polnud. Ma mõtlesin, et hakkan siis ise ujumisega tegelema. Kusjuures, kui aus olla, tegelikult mulle ujumine üldse ei meeldinud. Ma pigem vihkasin seda ala,” tunnistab Karl. Nii läkski ta õpetaja juurde, kellega koostasid korraliku treeningkava ja läks lahti. „Nüüdseks olen üle aasta regulaarselt ujumas käinud. Ma ei pea ennast mingiks eriliseks ujujaks, aga võin öelda, et teen seda ala tõsiselt.” Ujumine, mis varem Karlile üldse ei meeldinud, on nüüd saanud omamoodi armsaks. Hakkas tõsiselt meeldima. Vahel muidugi võib ujumine olla üksluine, eriti basseinis ujudes, kuid omal kombel on see vees kulgemine ikka nauditav ka. „Mulle meeldib pikalt ujuda. Mitte ainult basseinis, vaid ka suvel avavees, teha Männiku karjääris ringe – olen isaga seal ujumas käinud –, see on ju huvitav.” Karl ütleb, et teeb ujumis- ja jõutrenni viiskuus korda nädalas. „Trenn on päeva osa. Ilma trennita on kuidagi kehv.” Kuigi ujumine on Karlile väga meeldima hakanud, peab ta oma päris lemmikuks ikkagi jooksmist. „Tead, paned kõrvaklappidesse lemmikmuusika mängima ja lähed. See lihtsalt on võimas. Jooksed näiteks Tabasalu nõlval ja taamal paistavad Tallinna tuled, suure linna kuma… 14

Juubeliväljaanne

Naeratus tuleb näole, enesetunne on niivõrd hea.” Nagu korduvalt mainitud, tegeleb Hansu ja Karli vend Joel Markus jooksmisega. „Mulle meeldib jooksmine. See oli vist 2009. aastal, kui osalesime esimest korda SEBi sügisjooksu 10 km distantsil. Läks tegelikult päris hästi. Aga ma mõtlesin, et teeks rohkem trenni ja prooviks järgmisel aastal olla parem.” Kooli kehalise kasvatuse õpetaja, kes on ise ka maratonijooksja, tegi Joelile treeningkavad ja nii see tõsisem treenimine algaski. 5–6 korda nädalas, vahel pikemad otsad, teinekord lühemad lõigu trennid. „Neli korda olen ma nüüdseks sügisjooksul käinud kümmet kilomeetrit jooksmas. Viimati oli plaan joosta aeg alla 36 minuti, aga lõpuks tuli ikkagi natuke üle 36 minuti. Alustasin liiga kiiresti, ma arvan,” arutleb Joel. Tavaliselt jookseb Joel Kakumäe kandis. Jookseb ja mõtleb. „Minu jaoks on jooksutrennid suurepäraseks ajaks, kus olla oma mõtetega omaette. (Olen usklik inimene.) Jooksmise ajal saan olla Jumalaga. Saan olla vaimse maailmaga kontaktis. See on aeg, kus mõtlen asju selgemaks. Võib tulla mõistmine mingitel religioossetel teemadel. Näiteks, kui olen lugenud midagi, siis jooksu ajal saab selle üle mõelda. Jooksmine on mu meelest hästi meditatiivne tegevus,” ütleb Joel. Aga kas sulle rattasõit või ujumine ei meeldi? „Mulle tõesti ei meeldi ujumine. Ei tule välja, samamoodi nagu ei tule välja näiteks suusatamine. Rattasõit ei meeldi samuti eriti. Kuigi, kui olen sõitnud Hansu suurepäraste võistlusratastega, siis on olnud vägagi mõnus. Aga jah, 100 km järjest sõita ja kannatada, see pole päris minu ala. Mulle meeldib joosta. See on asi, mida ma naudin. Nagu ka matkamist,” lausub Joel. Sel aastal on tal kindel eesmärk joosta sügisjooksul 10 km alla 36 minuti. Plaanipidamine ja töö selle nimel juba käib. „Ah soo, ma tahtsin ühe asja veel lisada, kui tohib,” lausub Joel me vestluse lõpuks. „Ma tahtsin öelda, et meil on 10-aastane õde. Tema tegeleb hästi palju spordiga. Teeb tõsiselt just nimelt triatlonitrenni. Pluss tegeleb ta veel tantsimisega. Ta teeb ikka väga suure isuga trenni. Ja isa tegeleb temaga päris tublisti,” räägib Joel. Vennad Hans ja Karl on kah ligi tulnud. Meenub, et meil on mitut puhku jutuks tulnud poiste isa, tubli spordimees, kes n-ö enda jaoks triatloni harrastab. „Isa ongi meie suur sportlik eeskuju, abimees ja toetaja igal ajal. Ta on ise ikka kõva spordimees. Näe, sel aastal sõitis Vasaloppeti läbi. Tema innustab meid. Muidu me ehk nii kõvasti seda sporti ei teeks,” tunnistavad vennad. Kuigi ema Haide ei ole ise eriti suur sporditegija, on ta suurepärane toetaja ja raja kõrval kaasaelaja. “Tema on alati meisse uskunud, õpetanud meid suurelt unistama ning olnud toeks rasketel hetkedel. Kuna oleme kõik jutukad, siis ema on ikka see, kes jaksab meid ära kuulata,” lisavad Markused.

persoon

: v o n er š T a n i i L !” a d r a k i e a m u „Val

rgejõustikualake d ai em sk ra ks ü n o jooks ordialaks. sp e d ti is h h o Räägitakse, et keskmaa as m sa u la vad seda sid. Nii mõnedki kutsuaajooksja Liina Tšernov vaid muigab selle masohhist!” ka ke Eesti parim naiskeskm u at n n le o is si a m peale ja vastab: „Noo, ju aa - FOTO scanpix TEKST Ann Hiiem

as olete jooksnud kunagi 800 meetrit? Või siis sootuks 1500 meetrit? Kas finišis oli tunne, et pilt tahab eest minna? Ehk lausa tundsite, et sooviksite sisemusest miskit väljutada? Sakust pärit Liina Tšernov aga naudib seda. Iga meetrit 1500-meetrisest distantsist. See on spordiala, milleta ta oma elu ette ei kujutaks. „Jooks on ikkagi kergejõustikualade kuninganna. Mulle meeldib ka, et see on hästi objektiivne. Kes kõige kiiremini finišisse jõuab, on parim. Mingeid lisategureid pole tulemust määramas. Riietus ja välimus ei anna mingeid eeliseid,” arutles 26-aastane sportlane.

liselt ise tugeva trenni, siis puhkan ning õhtul annan teistele trenni. Pärast seda teen ise ka vahel veel ühe treeningu. Olen sellega juba nii harjunud!” Ehk siis – trenn, trenn, trenn ja veel kord trenn! Aga kuhu jäävad hobid? „Ega ma midagi väga erilist tee. Õhtuti jõuan koju kella 21 ajal, söön ja vajun üsna pea magama. Üritan end vahel sportlase rollist ikka välja ka tuua, et vaimu värskena hoida. Käin teatris ja kinos, see aitab mõtteid mujale viia. Kui aega rohkem, siis meeldib küpsetada midagi magusat, olen suur magusasõber,” ütles ta ja lisas mõtlikult: „Treeningute andmine on küll vahel väsitav, eriti pärast seda, kui endal on raskem treening tsükkel käsil. Aga tunnen, et see annab ka energiat. Olen tutvunud väga lahedate täiskasvanute ja lastega. Spordil on imeline võime erinevaid inimesi ühendada!” Võiks arvata, et jooksjaamet oli Tšernovile juba sünnitusmajas ette kirjutatud. Nii tema ema Piia kui ka isa Aleksander tegelesid omal ajal edukalt jooksualadega.Tema isale kuulub siiani Eesti kõigi aegade edetabelis 3000 meetri jooksus kolmas koht ajaga 7.59,4. Vaid Tiidrek Nurme ja Toomas Turb on selle distantsi kiiremini läbinud. Ometi ei mõjutanud tütre spordialavalikut kumbki vanematest. Kuni viienda klassini mängis Tšernov hoopiski sulgpalli. Siis aga kutsus kooli kergejõustikutreener Tiiu Zirnask lapsi treeningutele ja Liina hing oligi müüdud. Tõsi, keskmaajooksu juurde jõudis ta siis-

Mõistsin, et ma ei suuda ilma spordita elada

Vanemad samuti jooksjad Intervjuu tegemise ajal viibis Tšernov parasjagu New Yorgis. Paar päeva hiljem maandus ta juba Flagstaffis, Arizonases, et alustada kõrgmäestikus koos Tiidrek Nurme, Kaur Kivistiku ja Andi Noodiga järjekordset treeninglaagrit. Just laagrid on need kohad, kus Tšernov saab sajaprotsendiliselt üksnes jooksmisele keskenduda. Eestis teeb ta seda kõike treeneri ameti kõrvalt. „Kuigi suhtumine sporti on mul samasugune nagu professionaalsetel sportlastel, siis profiks ma ennast siiski ei pea. Eelkõige just seetõttu, et lisaks tippspordile teen ka tööd, aga nii toimetavad paljud tublid Eesti sportlased,” selgitas erinevates spordiklubides treenerina töötav Tšernov. „Hommikul teen tava16

Juubeliväljaanne

ki alles 11. klassis. „Läksin keskkooli Audentese gümnaasiumisse ja sattusin Valter Espe juurde sprinterite rühma. Ühel hetkel aga mõtlesin, et tahaksin proovida 800 meetri jooksu. Olin samal perioodil tegelemas pigem 400 m tõkkejooksuga. Aga kuna 800 meetri jooks läks võistlusel hästi, siis selle juurde ma jäingi,” ütles ta. Kui kauaks, seda näitab vaid aeg. Üks mis kindel – Tšernov tunnetab iga ihurakuga, et teeb praegu seda,mida hing kõige enam ihaldab. Veel neli aastat tagasi seisis aga temagi keeruliste valikute ees. Kui enamik Eesti sportlasi jätab tippspordiga pärast keskkooli lõppu hüvasti, siis Tšernoviga läks vastupidi. Pärast keskkooli ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas õppimist ta just nimelt avanes. Ta uuendas üht isiklikku rekordit teise järel ning saavutas taseme, millelt lõpetamine ei tulnuks kõne allagi. „Ma mõtlesin enda jaoks kuidagi väga selgeks, mida ma saavutada tahan ja mis minu eesmärgid on. Pärast seda oli väga lihtne edasi minna, sest olin pingetest vaba. Mõistsin, et ma ei suuda ilma spordita elada,” selgitas Tšernov oma arenguhüpet ja lisas: „Sain aru, et kui ma sporti tõsiselt võtan, siis võivad teistel minu suhtes ka teatud lootused tekkida, mul oli hirm pettumust valmistada. Aga ma ei peljanud seda enam ja põhiliseks sai minu sisemine motivatsioon. Kuidagi pingevaba oli edasi minna.” Vaatamata sellele, et treeningud muutusid varasemaga võrreldes oluliselt raskemaks ja professionaalsemaks, ei karda ta veel üht järgmist sammu astuda. „Ma ei karda valu. Mõned treeningud on küll rasked, aga et organism

Tiidrek Nurme Liina Tšernovist Pikkade treeninglaagrite käigus olen tutvunud kümnete erinevate inimestega. Liina on olnud üks parimaid laagrikaaslasi. Tema rõõmsameelsus ning pingevaba meelelaad aitab alati tuju üleval hoida. Tema paindlik eluhoiak ületab ka kõige suuremad ebaõnnestumised. Tülikaks asjaoluks reisimisel on tema ilus välimus. Kaas reisijana tunnen vastutust kaitsta teda võõramaalaste ründavate pilkude eest. Liina on läbi aegade üks andekamaid Eesti keskmaajooksjaid. Selleks on tal sobiv kehakuju ning vajalik tahtejõud. Tema parimad tulemused on veel välja jooksmata. Hoolimata erinevatest takistavatest asjaoludest viimastel aastatel, on ta südilt jooksmisega edasi tegelenud.

Liina Tšernovi soovitused jooksjatele liiga mugavaks ei läheks, on vaja teda šokeerida,” avaldas ta.

Välismaale võistlema Ja tulemused? Mulluse suvega tõusis Liina Tšernovi tulemus Eesti tipptulemuste nimekirja, kui jooksis ümber 25 aastat Sirje Eichelmannile kuulunud 1000 meetri Eesti tipp tulemuse, uus rekord on 2.43,77. 1981. aastast Ille Kukele kuuluvast 1500 meetri Eesti rekordist lahutab Tšernovi vähem kui sekund, sest 2014. aasta juulis sai ta sel distantsil oma rekordiks 4.14,93. Samuti kuulub tema nimele 2000 meetris Eesti kõigi aegade teine tulemus 6.09,37. Teda edestab nüüd vaid Sirje Eichelmann, kes jooksis 1988. aastal 2000 meetrit ajaga 5.56,8. Rohkem naisi pole seni suutnud kuue minuti piiri alistada. „Spordiga on nii, et mitu aastat läheb aega, enne kui hea tulemus tuleks. Tuleb olla töökas ja järjepidev ning ennetada vigastusi. Ka minul võttis see omajagu aega,” muigas Tšernov. Ta ei salga, et oma osa arenguhüppes on ka treener Endel Pärnal. Kuigi kogenud tree-

neri käe all treenivad teisedki Eesti kesk maatipud nagu Andi Noot, Kaur Kivistik, siis treenib Liina enamjaolt siiski üksinda. „Nüüd laagris olles saan mõned treeningud koos teistega teha. Aga olen harjunud rohkem üksinda treenima. Mul lihtsalt pole Eestis olles teist varanti, kuid see ei vähenda minu motivatsiooni,” lisas Liina Tšernov. Tänavuse hooaja eesmärgiks on Tšernovil Euroopa meistrivõistlustele pääs. Tõenäoliselt tuleb tal selleks aga võimalikult palju välismaale võistlema pääseda. Sest nii kurb, kui see ka poleks – Eestis talle konkurente pole. „Olen siin omal alal küll väga hea, aga pole siiski tõsiselt ühegi oma senise rekordi üle veel rõõmustanud. Kui 1500 meetrit alla 4.10 jookseksin, siis rõõmustaksin väga!” sõnas ta. Vaatamata korralikele tulemustele, pole Tšernovil peale spordiklubi sportkeskus.ee ning Nike spordifirma sisuliselt ühtki sponsorit Eestis. Välja arvatud vanemad. Võimalusel püüab ka kergejõustikuliit aidata. „Saan aru, et kui kiiremini jookseksin, oleks oluliselt kergem ka sponsoreid leida. Pean selleks rohkem pingutama,” sõnas ta lõpetuseks.

Kui ilmad on ilusad ja saab üle pika aja hakata väljas jooksma, siis ära kiirusta tempodega, eriti kui treeningus on olnud pikem paus.

Kontrolli spordivarustus üle, eriti jooksutossud, et need liiga väsinud poleks, sest siis võivad nad tugi liikumisaparaati enam mitte kaitsta.

Kevadise ilmaga on mõnus värskes õhus treenida, saab oma mõtteid mõelda ja tekitab heaolutunde. Vähem televiisorit ja arvutit ning rohkem liikumist värskes õhus.

Joosta saab kõikjal ja kevadel hakkab päike rohkem paistma ning läheb aina soojemaks, kuid siiski peaks olema ettevaatlik liiga suviste riietega, ilmad on kavalad. Samas kui ilm kisub kehvaks, siis pole olemas kehva ilma, on kehv riietus. Ei mingeid vabandusi!

Juubeliväljaanne

4 17

pidada, kui as lm si a id m ja a id n Kuidas tree on arenemas regulaarne sörkiminuese ks? Õige mehe, g ai h u ks o jo s ak m tõsise leidsime Tartu a, d si kü u õ n t as h ko ja kellelt as usest. Ülikooli kliinikumi juhat

Mart Einasto sulest on ilmavalgust näinud ka kirjatükk, kus ta peab jooksmist tõhusaks raviks nii kiilaspäisuse, seagripi, koeranaelte kui ka jooksva ja lendva korral. Et tegu oli 1. aprilli lehega, ei tasu nõuannet sõna-sõnalt võtta, ent laiemas plaanis on liikumisest abi pea iga tõve vastu.

Mart Einasto:

Ekspress) TEKST Rasmus Rekand (Tartu

„Maratoniks e n t h i l n o es d i n tree üle pingutada”

Juubeliväljaanne

jooks

art Einasto andis silkamiskuradile sõrme 1997. aastal ning nüüdseks on läinud palju rohkem kui käsi. Trennitossud tõmbab ta varba otsa iga päev, maratoni on selja taga kolme tosina jagu. „Kõik sai alguse õpingute ajal Turus, kus kolleegide mõjutusel soostusin nime kirja panema kohalikul pool maratonil,” meenutab Einasto esmatutvust tulevase suurkirega. „Kartust ei olnud, sest stardipauguni jäi tollest hetkest veel ligikaudu pool aastat.” Paremat motivaatorit, kui ähvardavalt lähenev maratonipäev pole vist olemaski. Liiatigi, kui kolleegid mängus – üksi ponnistades võib lihtsamini alluda kiusatusele alla anda juba enne avapauku. „Tol ajal ei teadnud ma treenimisest peaaegu mitte midagi. Ainult üks asi oli varasemast kusagilt meelde jäänud, et iga päev täie rauaga trennida ei tohiks – tuleb anda aega taastumiseks. Otsustasin jooksmas käima hakata ülepäeviti. Plaan oli ülimalt lihtne: jooksen nii kaugele, kui tunnen, et väsima hakkan, ja siis pööran otsa ringi.” Kooliajast jäänud dressid üll, Rimi mõnekümnefimmised tossud jalas, oli esimesel õhtul üliõpilasküla nurgani jõudes hing kinni ja keel vesti peal pelgalt 700 meetriga. Iga päevaga distants pikenes, aga kui palju ja mis ajaga läbitud sai, sellest polnud Mardil aimugi. „Kuu enne maratoni tegime juhendajaga peaproovi. Eeldasin, et poolmaratoni maa võiksin läbida kahe tunni kanti. Mõni minut läks üle, aga enam polnud muret, olin kindel, et suudan võistluselgi finišisse jõuda. Otsustaval päeval tuli aeg isegi 1.46.” Saadud emotsioonilaks osutus sedavõrd võimsaks, et järgmisel talvel registreerumise ajal polnud kahtlustki – enam miski poolikuga ei jända. Trenn jätkus sama metoodikaga ehk ülepäeviti niipalju kui mahti ja jaksu jagus. 3:45 elu esimese maratoni ajaks andis põhjust uhkust tunda. „Alles siis ostsin endale pulsikella ja mis veel olulisem – hakkasin internetist trenninäpunäiteid otsima. Neid leidub seal trobikond, igaüks kardinaalselt teisele vasturääkiv. Lõigud, tempokross – proovisin teha kõike ja muidugi sain kiirelt tõsise luuümbrise põletiku ning nullisin varem intuitsiooni järgi harjutades kogutud vormi paari kuuga täielikult.” Toona alustatud treeningpäeviku pidamine on tänuväärseks kombeks tänini. Ühel hetkel oma ülestähenduste kohta teadjamalt nõu küsides selgus tõik, mis algajate puhul tüüpveaks – praktika baasil välja kujunenud keskmine tempo oli liiga kõrge. „Selle koha pealt ei saa teisi kopeerida või loetu põhjal otsustada. Tuleb lasta määrata aeroobse ja anaeroobse pulsi vahemikud, et neid jälgides trennist maksimaalset kasu saada,” jõuab Einasto esimese postulaadini, mida tõsisema taseme poole pürgiv jooksumees eirata ei tohiks. „Ajapikku aeroobne lävi treenituse kasvuga ka kerkib. Kui minul oli see algselt 150 lööki, siis nüüdseks on see 160ni jõudnud. Anaeroobne lävi ulatub 180 juurde. Seega rahulikud trennid on paras teha 138–140 juures, pika krossi keskmine jääb 158–160 juurde, võrdluseks kümnekilomeetrise

võistluse ajal tuleb see 183–185 kanti. Maratonide keskmine on170–174. Aga tean, et minu loomuomased näitajad ongi kuni 20 lööki kõrgemal minuvanuste tavapärasest.“ Trennid soovitab mees jagada kindla regulaarsuse järgi. Kord nädalas pikem, kestvust drilliv telgmine trenn. Distants võiks siinkohal jääda 15 ja 32 km vahele. Pulss võib olla õige pisut kõrgem kui taastaval jooksul, ent kindlasti peab jääma aeroobsesse tsooni. Kui pikk jooks jääb tavapäraselt nädala lõppu, siis teised kaks trenni nädalas võiks alustuseks olla lihtsalt sörgid. Pulss on oluliselt kõrgem lõikude, mäkketõusude, tempokrosside ja teiste intensiivsete treeningute ajal, mida sooritatakse ikkagi allpool anaeroobset läve. Ent just viimased on kõige suuremaks riskiks vigastuste seisukohalt, seega soovitab Einasto lähtuda vanarahva tõdemusest – tark ei torma. Ometigi kiiruslike omaduste arendamiseks on nad heaks vahendiks. Endale sobiliku rütmina lisaski Einasto esmalt nädala trenniplaani ühe mäkkejooksude, tempokrossi või lõikude päeva. Nüüdseks on trennide arv nädalas kerkinud lausa kuue päevani, millest siis üks on pikk jooks, kahel-kolmel päeval erinevad intensiivsemad harjutused ning ülejäänutel ikka taastav rahulik sörk. Variatsioonidena võib tempotrenne teha näiteks künklikul maastikul. Või proovida läbida lõike või ringe kindla tempoga või lausa tõusvas tempos.

ike ja Proovisin teha kõ t tõsise muidugi sain kiirtielku . luuümbrise põle Kiiruslike omaduste parandamiseks sobib edukalt ka osalemine lühematel võistlustel. Neid korraldatakse meilgi juba piisavalt sageli, peaaegu aasta ringi. 5–21-kilomeetrised „sutsakad” toovad lisaks tavapärasesse trennirütmi emotsionaalset vaheldust, olles arengu seisukohalt üpris tõhusad ega ole nii vigastusohtlikud, kui tempotreeningud. „See skeem, kus korra nädalas üks pikk jooks ja mõned kergemad trennid ning iga paari nädala tagant mõni rahvajooksu võistlus, on väga nauditav ja päris tõhus. Soovitan.” Et joostes kulub üllatavalt suur kogus energiat mitte ainult jäsemetega sebimisele, vaid paras ports ainuüksi selleks, et keha püsti hoida, soovitab Einasto kindlasti ka üldisi jõuharjutusi juurde teha. Ikka selleks, et „raam tugev püsiks”. Kuna lihased on paaris, ei tohiks näiteks ainult seljale harjutusi teha, vaid ikka kõhulihaseid samavõrra turgutada. Täpsemaid võtteid soovitab ta otsida märk sõnadega „süvalihased” ning muud staatilised harjutused „kere korseti” tugevdamiseks. Põlata ei tasu ka kooliajast tuttavaid põlve- ning sääretõstejookse, hüppeid ja muud taolist, mis jalgadele rammu lisada aitavad. Siiski tuleb silmas pidada, et neid praktiseeritaks pehmetel rajalõikudel, mitte liiga kõval pinnal. Venitamine ja võimlemine on vaevalt paljudele meeltmööda, ent jooksusõbrale trenni möödapääsmatuks osaks, muidu on jalaprobleemid garanteeritud. „Ei tasu liialt mõeldagi teemale, kui tüütu see on jne. Suhtudagi

Juubeliväljaanne

jooks asjasse nii, et venitamine käib trenniga lahutamatult kaasas. Kokkuvõttes on see siis päris mõnus lõpuks,” sugeneb Einasto näole rahulolev muie. Varustusel peatudes on rusikareegel taas lihtne – kõige tähtsamad on tossud. Leida ikka sellised, mis tallajäikuselt paslikumad ning jalavõlviga kooskõlas. Enamikul eestlastest on see pisut madalavõitu.

kõrgelt hinnata ka spetsiaalseid jooksusokke, mis ei muutu ka pikema kasutuse järel niisketeks nartsudeks, vaid hingavad. Nagu ka särgid, mis tuule eest kaitsevad, ent niiskuse endast läbi juhivad. Lihtlabase puuvillase maikaga ei soovita Mart mingil juhul jooksma minna. Pükste ja pesu osas tasub juhinduda enda eelistustest, ent samuti meeles pidades, et peaaegu iga päev harjutades muutuvad pisiasjadki oluliseks ning tavaliselt kõige soodsamad tooted ei kesta väga pikalt. Proovides kogu jooksuteemale ühte lühikest joont alla tõmmata, rõhutab Mart Einasto edu pandiks olevat rütmi. „Inimese elu koosneb rütmidest. Ja pole vahet, kas une, töö, trenni või mis tahes muu valdkonna puhul aitab kindlapiiriline päevakava, paikaseatud sihid ja plaanid. Treenin siis, kui tuju tuleb, on küllaltki nadi plaan. Jooksmine sobib ideaalselt neile, kes muidu oma töö tõttu peavad äärmiselt palju suhtlema. Sörkides saab iseendaga olles vaimu puhata, mõtteid setitada ja plaane seada. Ma ise näiteks ei võta ühtki olulist otsust enne vastu, kui olen seda ühe pika jooksu ajal saanud kaaluda.”

e nii, et Suhtudagi asjasstr enniga venitamine käibasas . lahutamatult ka Tihti unustatakse, et ka tossud vananevad. Normaalne jalanõude „läbisõit” on 1500 km. Algaja peaks seega tossudega läbi ajama umbes aasta, mul kulub teisi oma neli paari. Tossude pealt kokku hoida ei tohiks, kuna just neist sõltub joostes kõige enam. Kui jooksja isik ja vorm kõrvale jätta. Samuti oma praktikale toetudes oskab Einasto nüüd

Aastamaht ja võistlused 35

7000

6394,2 6034,3

5556,3

6000

5105

5000

4000 3278,6

15 1908,1

645,5

440

1708,2

2000

1325,1

1135

3000

2501,5

864,9

928,9

1000

450

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 võistlused

Juubeliväljaanne

aastamaht

jooksmine

LINNAJOOKSUDE SARI ANNAB E D R JUU HOOGU E AL T S AA S UMI LIIK de sti Linnajooksu Ee r lve Se ev liit i us m nd sü su ok jo Eesti suurimaid FOTO scanpix st. du en uu t va ne põ itu m ob to sarja kolmas hooaeg

arja kuulub 2014. aastal 7 jooksusündmust, kus saavad kaasa lüüa nii jooksusõbrad kui ka käimise ning kepikõnniharrastajad. Kõikidel etappidel on kavas ka lastejooksud. Selver Linnajooksude avalöök toimub laupäeval, 24. mail Tartus, kui toimub Olümpiajooks, kus saab kaasa lüüa kevadisel Emajõe kaldapealsel kulgeval 10 km jooksu- või käimisrajal. Kuna Olümpiajooks on sarja avaüritus, siis oleme koostöös Eesti Olümpiakomitee ja Liikumisaasta projekti meeskonnaga algatanud kampaania, kus inimesed, kes pole kunagi varem ühelgi rahvaspordiüritusel osalenud, saavad Olümpiajooksule tasuta, kui registreerivad ennast aprillikuu jooksul. Nädal hiljem, 1. juunil, toimub Rapla Selveri Suurjooks 10 km pikkusel distantsil. Mullu esmakordselt toimunud ettevõtmine tõi rajale ligi tuhat osalejat, mis pani Rapla jooksupeole tulevikuks väga korraliku vundamendi. Tänavu kuulub Rapla Selveri Suurjooks esmakordselt Linnajooksude sarja. Kolmandana on sarjas sel aastal pühapäeval, 15. juunil toimuv Narva Energiajooks, kus saab kaasa teha 21,1 km või 7 km pik-

kusel rajal. Poolmaratonis peetakse seal ka Eesti meistrivõistlused. Narva linnuse hoovis toimub sel päeval suur koguperesündmus Energiapäev, kus on tegevust ja tasemel esinejaid igale maitsele. Neljas etapp Eesti Ööjooks toimub tänavu 16. augusti õhtul Rakveres ja esmakordselt, nagu nimigi ütleb, pimedal ajal. Kavas on poolmaraton, 10 ja 5 km jooks ning käimine. Näha saab nii valgus-show’d kui ka tulevärki! Traditsiooniline Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks leiab aset 7. septembril. 9 km pikkusel rajal toimub nii ajavõtuga jooks kui ajavõtuta retk. Kuuenda Linnajooksuna on kavas Eesti suurim rahvaspordisündmus SEB Tallinna Maraton koos Sügisjooksuga. Kahepäevasesse programmi kuuluvad laupäeval, 13. septembril esmakordselt toimuv Nike Noortejooks, lastejooksud ning avatseremoonia, millega tähistatakse ühtlasi Tallinna Sügisjooksu 15. aastapäeva. Pühapäeval, 14. septembril joostakse maratoni, poolmaratoni ja 10 km rajal. 10 km rajale lähevad ka käijad ja kepikõndijad. Rahvusvahelise maratonijooksu raames peetakse ka Eesti meistrivõistluste arvestust. Linnajooksude finaaletapiks on tradit-

siooniliselt Paide-Türi rahvajooks, kus saab joostes, kepikõnnis või käies kaasa lüüa 13,5 km või 6,5 km pikkusel distantsil. Selver Eesti Linnajooksude arvestuses selgitatakse välja paremusjärjestus nn Kuldrajal ehk kõikide osavõistluste pikkadel ajavõtuga distantsidel: Olümpiajooks Rapla Selveri Suurjooks Narva Energiajooks Eesti Ööjooks Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks SEB Tallinna Maraton Viking Window Paide-Türi Rahvajooks

10 km 10 km 21,1 km 21,1 km 9,86 km 42,2 km 13,6 km

6 kiiremale mehele ja naisele on väärtuslikud auhinnad. Kõik need, kes Kuldraja läbivad, saavad Sportlandilt kinkekaardi 100 euro väärtuses Mizuno jooksujalatsite ostmiseks. „Kuldrajale” on kõige soodsam registreerida ühekorraga sarja kodulehel www.linnajooksud. ee. Ühtne registreerimine on avatud kuni 30.04.2014. Kuldraja osavõtutasu on 100 eurot. Samas on ka täpne info auhindade kohta.

#WEARITWELL

SA TEAD

KUIDAS VEETA

NÄDALAVAHETUST

PRICE: 59.95

spordikellad

Sportland kinkis Eestis tuntud spordikolmikule – kolmekesi koos Rio de Janeiro olümpiale pürgivatele maratonijooksjatele Leila, Liina ja Lily Luigele mugavad ja moodsad Timexi spordikellad.

e l te u k i m l o k ellad K

äpsema nimega Timex IRONMAN® Run Trainer™ 2.0 spordikell on varustatud GPSi seadmega, mis võimaldab fikseerida treeningu ajal nii kiirust kui ka jooksutrajektoori (mida hiljem kaardi pealt saab jälgida), mõõdab pulssi ning annab vibratsiooniga märku läbitud distantsi või ajalimiidi kohta või tuletab meelde näiteks joogipausi aega jne. Väga asjalik kell. Kolmikõdedele antud Timexi kella puhul, võrreldes seda teiste analoogsete GPS-spordikelladega, tuleks ehk märkida, et tegu on kerge ning kompaktse kellaga, mis nääpsukeste maratonijooksjatest õdede käele väga hästi sobib. Aga kuivõrd nii kõrgel tasemel jooksjad üldse tehnilisi vidinaid abiks vajavad? Äkki on kellad ja muu selline oluline pigem asjaarmastajale? Proff tunnetab oma keha ju niigi, aga amatöör vajab kella, mis talle siis ette ütleb, kui kipub näiteks jooksutempoga üle pingutama. „Eks see tõde on kusagil vahepeal,” ütleb kolmikõdede treener Harry Lember. „On selge, et sportlane ei tohi muutuda n-ö kella orjaks. Kell ei tohi su tegemisi dikteerida. Kell peaks olema lihtsalt abimees.” See tähendab tunnustatud jooksutreeneri hinnangul seda, et kindlasti ei ole mõistlik päris iga päev kilomeetreid ja pulssi mõõtva kellaga jooksma minna, vahelduseks on

mõistlik lihtsalt omaenda enesetunde järgi joosta. „Aga kindlasti on spordikell objektiivsete näitajate hindaja ning sellest aspektist vaadates on see treeningu juhtimisel ikkagi hästi-hästi oluline abimees nii profisportlasele kui ka asjaarmastajale,” tunnistab Lember. „Harrastajale ehk isegi rohkem, sest nemad kipuvad oma võimeid üle hindama ja endale liiga tegema. Kui selline kell on käepärast, näed sellel oma seisundit väljendavaid numbreid, siis tead ka piiri pidada.” Möödunud sügisel kirjutas südamearst Rein Vahisalu, et Eesti inimesed kipuvad olema väga tehniliste vidinate usku ja tihtipeale ei oska paraku adekvaatselt hinnata oma enesetunnet ega neid ohumärke ja signaale,

Kindlasti on spoerdi kell objektiivset a näitajate hindaj mida keha sportides väljastab. Selline oma enesetunde ja organismi eitamine võib viia vägagi raskete tagajärgedeni. „Eks üks asi on enesetunne ja teine asi on andmed, mida kell mõõdab. Neid asju ei tohi mingil juhul vastandada. Mõistlik on enesetunnet ning mõõdetud numbrite vahekordi analüüsida,” räägib Lember.

Tänapäeva nutitelefonide maailmas kasutavad paljud mobiiltelefoni tõmmatud spordiäppe, mis samuti olulisi näitajaid mõõdavad. On see ikka mõeldav, et päris tippjooksjad, nagu näiteks kolmikõed Luiged, jooksevad maratoni, nutitelefon vöövahel? Lemberi hinnangul on kõiksugused äpid ning telefoniga sportimised siiski pigem harrastajate rida. Ja oleme ausad, eks ole maratonijooksja jaoks lihtsalt ebamugav telefoni kaasas kanda. Kell on palju mugavam. Ja ega trenni ajal pea ju tegelikult üldsegi olema telefonitsi kättesaadav. 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiaks valmistuvate tüdrukute kevadist seisu hindas treener Lember normaalseks. „Seis ei ole sugugi paha. Kaks õde, Leila ja Liina, jooksid tublilt kevadisel poolmaratonil MMil Kopenhaagenis. Lily toibub talvisest jalahädast ja on maikuuks tõenäoliselt täitsa rea peal.” Tänavune olulisim võistlus on 16. augustil Zürichis toimuva kergejõustiku EMi maraton. Seal peaksid Lemberi hinnangul kaks õde kolmikutest kindlasti stardis olema. Kas ka Lily seks ajaks nii heasse vormi saab, ei osanud treener veel öelda. Tähendab, et kena nimega ettevõtmine – trio to Rio – on jõus. Asjad laabuvad. „Kõik tüdrukud töötavad praegu selle nimel, et kolmekesi koos Rio maratonil joosta,” kinnitab Lember.

Juubeliväljaanne

Jooksuvest | 159.95 Topp | 109.95 Liibuvad p체ksid | 109.95 Jooksujalats | 169.95

Martin

Jooksujakk | 99.95 S채rk | 47.95 Liibuvad p체ksid | 114.95 Jooksujalats | 169.95

Lembi

Martin Jooksusärk | 39.95 Liibuvad püksid | 129.95 Lühikesed püksid | 37.95 Jooksujalats | 139.95

Lembi Jooksusärk | 29.95 Liibuvad püksid | 34.95 Jooksujalats | 139.95

Jooksusärk | 54.95 Pikad püksid | 59.95 Lühikesed püksid | 57.95 Jooksujalats | 149.95

Jooksusärk | 42.95 Jooksupüksid | 59.95 Jooksujalats | 169.95

Rauno

Riste

rubriik

TEKST Oliver Lomp, Fingler.com

kogu - FOTOD shutterstock, era

Jalgratas teeb su ! eseks m i n i ks a m pare annab tärkavast in sir lle ke , ed ne d nu lin t ul ain e ol Enam ei herattalised – ka ad uv ilm le va na tä na lin i Ku . ku kevadest mär del märk, et mõnusad kin e se on –, d va ise ür m ed ne e itt m ilmad pole enam mägede taga

Juubeliväljaanne

elustiil

astaid seostusid Eestis jalgrattasõiduga ehani lõputuid tiire tegevad jõnglased, maakodus piima järele sõitev tädi Maali või telekast külg külje vastas finišijooneni rühkivad puupakujämeduste reielihastega spordimehed. Aga vähemalt tallinlase jaoks on need ajad möödas. Tegelikult veerevad juba üsna jupp aega palju kirutud linnatänavatel ringi eri marki ja mõõtu jalgrattad ning nende uhked omanikud. Mitte lapsed, vaid täiskasvanud, suisa eri eas mehed ja naised. Jalgrattasõit pole nende pühapäevahobi, mille abil end jalutuskäigust natukene valutumalt tuulutada, vaid tõsine transpordivahend, millega igapäevatoimetusi ajada. Põhjuseid, miks nad on oma liiklusvahendiks just jalgratta valinud, on mitmeid, kuid kõik need on üsna veenvad. „Ma ei saa öelda, et üks liiklusvahend oleks parem kui teine, sest see on iga inimese enda otsustada, kuidas ta liikleb. Ma ei ütle, et kõik peaks jalgrattaga sõitma, kuid kui keegi tunneb ühel hetkel, et autosõit hakkab ter-

vise või rahakoti peale, siis tuleks jalgrattale mõelda,” märkis Tallinnas ja Tartus umbes kaheksa aastat peamise liiklusvahendina jalgratast kasutanud, enamjaolt NO 99 teatrist tuntud näitleja Rasmus Kaljujärv. „Ja loomulikult ka keskkonnaküsimus – meil kõigil on parem, kui saastatust on vähem.” Kella viie ajal õhtul pärast päevatööd on bussi või autoga liiklejal läbi aknaklaasi jube nüri tõdeda, et ta sõidab oma meeletute hobujõudude toel võidu kübaraga mammi või ranitsaga koolijütsiga. Pole harvad needki korrad, kui tänava lõppu jõuab enne jalakäija, mitte mootorimüristaja. Jalgratas sedapuhku oleks samal ajal juba valgusaastate kaugusel. „Jalgratas on lihtsalt über-mugav sõidu vahend, millega linnas liigelda. Ja tipptunni ajal on jalgratas kordades kiirem liiklus vahend, kui seda on auto. Rääkimata kõikidest pisi- ja põiktänavatest ning kangialustest, mille kaudu jalgrattaga saab shortcut’e teha,” märkis rattahooajal sadu ja sadu kilomeetreid maha väntav Von Krahli näitlejanna, eelmisel hooajal ka Kanal2 eetris vaatajaid hullutanud „Naabriplika” peaosatäitja Loore Martma. Eeltoodud põhjused on need, mida iga loogiliselt mõtlev inimene võib rattasõidu eelistena välja tuua. Isegi autojuhid. Kuid on nii palju sellist, mida tegelikult kohe ei oskagi

alt Jalgratas on lihts uvahend, über-mugav sõid a. millega linnas liigeld

Loore Martma

tajuda. Midagi sellist, mida ei saa ei raha, tervise ega keskkonna saastatusega mõõta. „Jalgratas on loomulik liikumisvahend ja jalgrattaga liikudes muutub inimese mõtteviis tervemaks. Kõik, mida me teeme, muudab meid – see tähendab, et põhivalikud otsustavad selle, kui väärtuslikult oma elu elame,” rääkis samuti Tallinnas liigeldes täielikult rattausku Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. „Minu jaoks kuulub sarnaste valikute hulka ka lennukiga reisimisest loobumine – võin kinnitada, et rongiga liikudes paistab maailm teistsugusena, mõtted, mida mõtled, on teised – näiteks tooksin vahe lennu- ja rongijaamade vahel, viimases näed ausat läbi lõiget maailmast pappkastides magavate kodututeni välja.” „Autojuhid jäävad ilma kogu sellest linnu laulust ja kevadistest lõhnadest, mis meid ka siin urbaanses keskkonnas ümbritsevad. Ning ma ei tea, aga mulle tõesti tundub nii, et jalgratturid on palju õnnelikumad inimesed – olete ju näinud nende naerul nägusid, päike pead paitamas ja tuul juustes sasimas, kui nad S-kujulisel trajektooril üle Vabaduse väljaku

Juubeliväljaanne

elustiil

veerevad,” lisas sarnase mõtte Martma. Kindlasti pole selle artikli mõte tekitada kelleski väärarusaama, et jalgratturi elu on graatsiline ja muretu nagu pilvebaleriinil. Probleeme jagub küllaga ning jääb vaid loota, et need aastate jooksul laabuvad. „Põhiline murekoht kergliiklusteede võrgustikus on see, et äärelinna ja kesklinna ühendus on puudulik, praktiliselt olematu. Ja kindlasti ka teed – pärast talve on need ühtviisi halvad nii ratturitele kui ka autojuhtidele,” märkis Kaljujärv. Aastaid on räägitud sellest, kuidas autojuhid ei suuda jalgratturitega arvestada, kuid Kaljujärve sõnul on asi paranemas. Küll aga on tänavatele ilmunud uus liik vandaale. Jalgratturid, kes end kotkaks vändanud. „Mida rohkem jalgrattaid tänavatele on ilmunud, seda paremaks on läinud ka autojuhtide käitumine. Samas ei saa seda alati öelda jalgratturi kohta, kes manöövrit tehes sageli ei arvesta, et autojuhti kaitseb plekk-kast ja Aivar Pohlak rattur on see, kes haiget saab,” nentis Kaljujärv. „Jalgratturite hulgas on neid, kelle jaoks juba mõiste „liikluskultuur” on... liiga pikk sõna, mida kokku lugeda. Rääkimata sellest, et ta teaks, mida see tähendada võiks,” lisas läbi naeru Martma, kes aga kinnitas, et aeg-ajalt on ta ka endal autojuhtide või jalakäijate hukkamõistvaid pilke tundnud. Aga kas jalg rattasõit võib olla ainult ajutine moeröögatus? Võib-olla on see teatud, pigem hingelt kunstiinimese poole kalduvate inimeste ajutine vaimustus? Seda ei maksa siiski karta, kuna Eestil on ees

Jalgratas kuulub loomuliku elamisviisi hulka.

Juubeliväljaanne

Skandinaavia ja Madalmaade näide, kus nii mitmeski linnas on jalgrattakasutajate protsent röögatult suur. Jalgrattaga liikumine on lihtsalt elustiili osa. „Ma olen looduseinimene ja käinud alati palju jala ja sõitnud jalgrattaga. Sellisel moel näen maailma teise nurga alt ja ka mõtted, mida mõtlen, on toredamad. Usun, et inimene peab elama loomulikult ja jalgratas kuulub loomuliku elamisviisi hulka. Samas ei ole ma selline, kes sõidaks jalgrattaga lihtsalt sellepärast, et sõita – saan rattasõidust elamuse siis, kui mul on vaja liikuda ühest punktist teise ja ma saan seda teha jalgrattaga. Tõuge rattaga sõitmiseks lähtub järelikult minu mõtteviisist,” märkis Pohlak. Martma nõustus: ta ei taha oma sõnadega sundida inimesi kaherattalist nelja- või enamarattalise vastu vahetama, kuid soovib lihtsalt, et inimesed annaksid keskkonnasõbralikumale sõiduvahendile võimaluse. „Eks igaüks lähtub ikka omaenda mugavusest ja võimalusest, küll aga soovitan igal juhul anda endale võimaluse jalgrattasõitu armuda. Kui võib-olla linnas võib tunduda autode ja teeaukude vahel manööverdamine ohtlik või tüütu, siis, tead, laena sõbralt ratas – või veel parem võta sõber ka kaasa – ja mine juba sel nädalavahetusel rongiga Aegviitu ja siis sõida sealt näiteks 4 km Linajärve äärde, tee väike piknik ja vaata kuhu tee edasi viib. Tagasi linna jõudes on kõik teisiti. Kõige paremas mõttes!” soovitas Martma. Kõik Sportland Magazine’iga vestelnud kinnitasid aga justkui ühest suust, et jalgrattureid võiks linnapildis rohkem olla. „Mulle meeldiks, kui jalgrattaga sõitjaid oleks Tallinnas oluliselt rohkem, näiteks Kuressaare on selles mõttes skandinaavialikum. Jalgrattaga liikujad teevad linnapildi inimlikuks,” võttis Pohlak kokku.

M端端gil ainult Spor tlandis

meie

Sportlandi oma rattatiim

sport olema selline ala „Tegelikult kipub kogu see Eestien siaste on meil Eestis tu – i as k kli isi de ni fän te va ta as arm dab Sportland jel kir ,” he vä t ul et ne a ag ha ra , lju ju pa arek Kõiv. Bottecchia rattatiimi mänedžer M

iigi toetus on olematu, omavalitsused ehk harva aitavad, firmade jaoks on spordi toetamine kaunis keeruliseks aetud… jne. Sestap on Eesti oludes tegelikult väga suur asi seegi, kui Sportland oma rattameestel võistluste stardirahad kinni maksab ning rattad alla annab. Aga küsime teistpidi – milleks Sportlandile rattatiim? Kõivu sõnul on põhjuseid laias laastus kaks. Esiteks, kes siis veel, kui mitte riigi suurim sporditarvete pood peaks tegelema võistlusspordi, tervisespordi või siis üldisemalt sportlike eluviiside propageerimisega. Ja teiseks, kui oled suur rattamüüja, nagu Sportland ju kindlasti on, siis on oma rattatiimiga võistlustel kohal olemine lihtsalt enesestmõistetav. Võistlus, see on justkui mess, kuhu kõik need, kel rattaspordi vastu mingigi huvi, kohale tulevad. Seal näeb uusi rattamudeleid n-ö tegevuses, kuuleb uudiseid, vahetatakse muljeid. „Kõik, kes rattaid müüvad, püüavad oma tiimiga väljas olla,” selgitab Kõiv. Sportland müüb teatavasti tuntud Itaalia firma Bottecchia rattaid, mistõttu on mees40

Juubeliväljaanne

konna nimigi just Sportland Bottecchia Team. Meeskonnas on kaheksa sõitjat, neli neist on Sportlandi töötajad. „Hea kinnitus sellele, et meie firmas töötavad tõesti oma ala asjatundjad, tublid tänased ja endised sportlased. Kusjuures, peale jalgrattasõidu veel väga paljudel teistel spordialadel,” osutab Kõiv. Kolmandat aastat tegutseva rattatiimi lähemate tegemiste kohta ütleb ta, et algaval mägirataste võistlushooajal panustatakse pigem noortele sõitjatele. „Kui vaadata, kes valitsevad Eesti mägirataste võidusõitudel – puha vanad tegijad. Vaja on noori tegijaid toetada,” selgitab Kõiv. Eks tuleb möönda, et rattasport kogub järjekindlalt populaarsust, kuid noored sõitjad kipuvad pigem maanteeratturiteks. Võib-olla seepärast, et rattaspordi suured rahad paistavad just nimelt maanteerataste võistlustel. Ja päris kindlasti on noortele eeskujuks mitmed meie andekad maantee ratturid, kes on end maailma tugevamates rattaklubides ja suurtel võistlustel maksma pannud. Sestap ongi Sportlandi rattatiim võtnud nõuks aidata ka noori mägirattureid. „Tahame võita Eesti peamises, kaheksast etapist koos-

nevas mägirataste võistlussarjas Estonian Cup kuni 23-aastaste ning kuni 18-aastaste ratturite arvestuses. Meeskondlikult on kindel plaan olla võistlussarja viie parima meeskonna hulgas,” tutvustab Kõiv Sportland Bottecchia „sõjaplaane” konkreetsemalt. See pole niisama tühi unistamine. Meeskonna kaheksa tubli sõitja hulgas on ju näiteks vägagi perspektiivikas noor rattur Sten Saarnits, kes mullusel hooajal Eesti mägi rataste võistlussarja kokkuvõttes omavanuste seas võitis. Miks ei võiks sama noormees näidata teistele selga ka algaval hooajal? „Pole kahtlustki, et temast võib tulevikus vägagi asja saada,” tunnustab ka Kõiv. Lisaks on algavaks hooajaks Sportland Bottecchia rattatiimi kutsutud ka noor sõidumees Kirill Tarassov. Hiljuti 18-aastaseks saanud Tarassov võitis möödunud aastal Eesti mägirataste võidusõidusarja just poolmaratonide arvestuses. Selge see, et säärase talendi peale maksab panustada ka tänavusel hooajal just kuni 18-aastaste arvestuses. Sportland Bottecchia rattatiimis on lisaks mainitud kahele noorele talendile ka Sander Linnus, Urmo Utar, Margus Mikson, Kaupo Krull, Sven Luks, Marek Kõiv.

NAUDI

PINGUTUST IGAÜKS VÕIB SÕITA PÄIKESEPAISTES, KUID TÕELISED VÕITJAD SÜNNIVAD KARMIDES TINGIMUSTES

360 PÄEVA RATTASÕIDUKS Craft on välja töötanud funktsionaalsed spordirõivad kõigi aastaaegade, ilmastikutingimuste ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Leia enda jaoks optimaalne rõivastus ja parandada oma tulemusi aastaringselt.

Kogutud templitega saad allahindlust: 1 tempel

5 eurot

alates 39 € ostult

2 templit

10 eurot

alates 49 € ostult

3 templit

15 eurot

alates 59 € ostult

4 templit

20 eurot

alates 69 € ostult

5 templit

25 eurot

alates 79 € ostult

6 templit

30 eurot

alates 89 € ostult

kasulik

! ? Jalgratas valida see õige Kuidas

ides, nagu seda Parimates spordipootldemata ju on, võtab Sportlandi poed kah taste valik silme eest erinevat tüüpi jalgraleks osta maastiku-, kirjuks. Kas õigem o idratas? linna- või siiski hübri

eeme asjad vähe selgemaks. „Maastikurattad on mõeldud sõitmiseks vahelduval maastikul, selle eripäraks on sportlik raami geomeetria, tugeva mustriga rehvid ning suur käikude arv,” selgitab Dima Smirnov Sportlandi outdoor-manager. „Maastikurataste välimus on suhteliselt agressiivne ning ilmselt seepärast on maastikurattad meeste lemmikud.” Kui eesti mees kipub eelistama maastikuratast, siis mujal maailmas on enim levinud hoopis linnaratas. „Linnarattaid iseloomustab suurem (28”) rataste mõõt, siledam ja kitsam rehv, peenem disain ning enamasti ka rikkalik lisavarustus: porilauad, korvid ja pakiraamid,” toonitab Smirnov ja lisab, et linnaratas sobib ideaalselt ka sõiduks kruusateedel. Sportlandi pakutavad Bottecchia rattad on tema hinnangul tõstnud linnarataste disaini Eesti turul täiesti uuele tasemele. Hübriidratas on linnaratta olemusega, ent natuke sportlikuma asendiga ning vahel ka amordiga ratas, mille kasutusala on hästi lai, hõlmates kõiki võimalikke teekatteid. Maanteerattad on aga pigem tõsisemate spordimeeste ja -naiste pärusmaa treenimisel ja võistlustel.

Soovitus sportlastele! „Kui olete otsustanud hakata tegelema rattaspordiga, kas siis hobi korras või võistlemiseks tõsisemalt, peaksite mõtlema kallima ratta peale, mille komponendid vastavad võistlustel tekkivatele pingetele ning nt käiguvahetajad on täpsemad, kiiremad ja vastupidavamad,” soovitab Smirnov. „Võimalik on soetada ka süsinikust valmistatud raa-

miga ratas ning kui sinna juurde lisada ülikerged ja jäigad jooksud ning lukustamisvõimalusega amort, võite saada korraliku võistlusrelva omanikuks.” Võistlusteks mõeldud rataste hinnad mahuvad vahemikku 1000–5000 eurot. Kuid kindlasti mängib maratoni läbimisel põhirolli sõidumees ise ja võistelda saab ka lihtsamate ratastega.

Võistlusteks mõeldud ratasted hinnad mahuva vahemikku 1000–5000.

Ratta valimine lapsele

Lasterataste põhiliseks valiku kriteeriumiks on lapse pikkus. „Laps peaks ilusti pedaalideni ulatuma ning väiksemate laste puhul on oluline, et ta jaksaks neid pedaale ka ringi ajada,” ütleb Smirnov. Üldjuhul saab ratast valida ka vanuse järgi, kui ratas on näiteks kingituseks mõeldud: 2–4-aastastele sobiks 12” abiratastega ratas, 3–5-aastastele 16”, 4–6-aastastele 20” ning koolilastele viimasel ajal väga populaarseks saanud 24” rattad.

Iga ratas vajab hooldust Iga jalgratas vajab ka pidevat hooldamist. Kindlasti peaks regulaarselt õlitama ketti, reguleerima pidureid ja käike, pumpama rehve ja kontrollima teisi liikuvaid osi. Mugavaim viis on kõike seda teha Sportlandi rattahoolduses, kus pädevad mehaanikud lahendavad kõik probleemid. Sportlandist ostetud Bottecchia ratastele kehtib ka tasuta esmahooldus. Rattahooldusteenust pakuvad Sportlandi Ülemiste ja Järve kauplus Tallinnas ning Lõuna keskuse ja Zeppelini kauplus Tartus.

Juubeliväljaanne

LINNARATT

Periood: (10 kuud)

22,99

Periood: (10 kuud)

ESPERIA SIVIGLIA 26" 1V

ESPERIA BOSTON 28" STEEL 6V

Hind 229,95

Hind 239,95

Periood: (10 kuud)

29,99

ESPERIA SKYLAB 28" ALU 21V

Hind 299,95

Hind 329,95

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 200 28" ALU 6V TY 21 Hind 329,95

Periood: (10 kuud)

199,95 Periood: (10 kuud)

ESPERIA MANHATTAN 28" STEEL 6V

32,99

279,95

23,99

32,99

279,95 Periood: (10 kuud)

ESPERIA BOSTON 28" STEEL 6V Hind 239,95

ESPERIA SKYLAB 28" ALU 21V Hind 329,95

39,99

Periood: (10 kuud)

39,99

BOTTECCHIA 210 28" ALU 6V TX 55

BOTTECCHIA 213 28" ALU 6V TX 55

Hind 399,95

39,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 213 28" ALU 6V TX 55

BOTTECCHIA 261 DOLCE VITA 26" 1V

Hind 399,95

Hind 429,95

42,99

Lepin

gu ta su 15 €.

Periood: (10 kuud)

44,99

Periood: (10 kuud)

44,99

Periood: (10 kuud)

44,99

BOTTECCHIA 220 28" ALU 21V TX 55

BOTTECCHIA 223 28" ALU 21V TX 55

BOTTECCHIA 286 FOLDING BIKE ALU 6V

Hind 449,95

Periood: (10 kuud)

49,99

Periood: (10 kuud)

49,99

Periood: (10 kuud)

54,99

BOTTECCHIA 310 28'' ALU 24V ACERA

BOTTECCHIA 311 28'' ALU 24V ACERA

BOTTECCHIA 765 28" ALU 21V ACERA

Hind 499,95

Hind 549,95

Periood: (10 kuud)

54,99

Periood: (10 kuud)

59,99

Periood: (10 kuud)

59,99

BOTTECCHIA 766 28" ALU 21V ACERA

BOTTECCHIA 315 28'' ALU FS 27V ACERA

BOTTECCHIA 316 28'' ALU FS 27V ACERA

Hind 549,95

Hind 599,95

RATT MAANTEE

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 50U UNICA 18S SORA MIX Hind 899,95

89,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 52N DUELLO 20S SHI 105 Hind 1299,95

129,99

Periood: (10 kuud)

219,99

BOTTECCHIA 55P 8AVIO 22S ULTEGRA Hind 2199,95

RATT MAASTIKU

Periood: (10 kuud)

ESPERIA TORNADO 26" STEEL 21V

199,95

Hind 249,95

Periood: (10 kuud)

ESPERIA TRAXTER 26" ALU 21V DISK Hind 349,95

Periood: (10 kuud)

ESPERIA TORNADO 26" STEEL 21V

299,95

24,99

199,95

Hind 249,95

34,99

159,99

BOTTECCHIA 84B 27,5" STELVIO XT-DEO Hind 1599,95

24,99

Periood: (10 kuud)

44,99

ESPERIA SEATTLE 29" STEEL DISK Hind 449,95

Periood: (10 kuud)

319,99

Periood: (10 kuud)

339,99

BOTTECCHIA 80C 27,5" ZONCOLAN XT

BOTTECCHIA 81C 29" ZONCOLAN XT

Hind 3199,95

Hind 3399,95

ostes Bottecchia jalgratta, saad BLIZ spordiprillid

-40% soodsamalt!

Lepin

gu ta su 15 €.

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 100 26" FS 21V TX 55 Hind 349,95

Periood: (10 kuud)

34,99

299,95

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 101 26" FS 21V TX 55 Hind 349,95

44,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 110 26" FS 24V ALTUS

BOTTECCHIA 520 26" 27V ACERA DISK

Hind 449,95

Hind 659,95

Periood: (10 kuud)

65,99

Periood: (10 kuud)

34,99

299,95 Periood: (10 kuud)

65,99

449,95

52,99

BOTTECCHIA 111 26" FS 24V ALTUS D Hind 529,95

65,99

Periood: (10 kuud)

75,99

BOTTECCHIA 120 27,5" FS 27V ACERA

BOTTECCHIA 125 29" FS 27V ACERA

BOTTECCHIA 130 27,5" FS 27V ALIVIO

Hind 659,95

Hind 759,95

Periood: (10 kuud)

89,89

Periood: (10 kuud)

89,89

Periood: (10 kuud)

159,99

BOTTECCHIA 86A 27,5'' GAVIA SLX-DEOR

BOTTECCHIA 87A 29'' GAVIA SLX-DEORE

BOTTECCHIA 85B 29" STELVIO XT-DEOR

Hind 899,00

Hind 1599,95

Juubeliv채ljaanne

AD LASTERATT

Periood: (10 kuud)

19,99

BOTTECCHIA 012C 12" COASTERBRAKE Hind 199,95

21,99

BOTTECCHIA 017C 16'' COASTERBRAKE Hind 219,95

Periood: (10 kuud)

24,99

Periood: (10 kuud)

32,99

BOTTECCHIA 475 20" ALU FULL S. 6V Hind 329,95

Juubeliv채ljaanne

Periood: (10 kuud)

29,99

BOTTECCHIA 050 24" 18V Hind 299,95

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 051 24" 6V Hind 299,95

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 060 24" ALU FRONT S. 21V Hind 349,95

21,99

25,99

BOTTECCHIA 030 20" FRONT S. 6V Hind 259,95

Hind 249,95

25,99

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 016C 16'' COASTERBRAKE Hind 219,95

BOTTECCHIA 450 16'' FULL SUSPENSION

BOTTECCHIA 031 20" 6V Hind 259,95

19,99

BOTTECCHIA 013C 12" COASTERBRAKE Hind 199,95

Periood: (10 kuud)

34,99

29,99

Periood: (10 kuud)

ESPERIA BIMBO 16" STEEL 1V Hind 159,95

Periood: (10 kuud)

ESPERIA BIMBO 12" STEEL 1V Hind 129,95

ESPERIA BIMBO 16" STEEL 1V Hind 159,95

139,95

Periood: (10 kuud)

ESPERIA HAPPY 20" 6V Hind 199,95

15,99

19,99

ESPERIA HAPPY 20" 6V Hind 199,95

179,95

12,99

Periood: (10 kuud)

ESPERIA MONVISO 24" 6V Hind 239,95

23,99

Periood: (10 kuud)

ESPERIA MONVISO 24" 6V Hind 239,95

23,99

vaba aeg Kas sina kuulud nende hulka, kes pole kunagi rulluisutanud, aga tahaks seda ala õppida? Või hoopis nende sekka, kes on juba aastaid rulluisutanud, kuid sooviks uuele tasemele jõuda?

, d u in ä l i m u l , es ä k d a Kev ! a j l ä v ist p a k d u is rullu oaega! ho ist te a m o b a st lu a ss u ib ll Ru

iis on aeg seada sammud teisipäeviti Saku Suurhalli ette ja neljapäeviti Tallinna lauluväljakule. Miks? Sest just seal toimuvad Eesti parimate uisutajate juhendamisel rulluisukoolitused kõigile soovijatele! Kuna kõikide tasemete gruppidel on oma juhendajad, ei jookse ükski rullibussis veedetud tund mööda külge maha. Näiteks lasterühmade juhendajateks on Eesti parimad noored uisutajad Albe Teamist. See aga ei tähenda, et keegi sunniks noori kontimurdvaid erialaharjutusi tegema. Vastupidi! Kuni 10-aastased poisid ja tüdrukud saavad oma esimesed kogemused peamiselt mänguliste liikumiste abil. Algajate rühma seevastu on oodatud kõik, kes sooviksid esimeste sammudena suurendada iseenda ja ka teiste turvalisemat liikumist uiskudel. Rullibussis juhitakse tähelepanu erinevatele pidurdamise ja hoo vähendamise viisidele. Piltlikult öeldes – keeratakse, 50

Juubeliväljaanne

pööratakse ja harjutatakse tasakaalu. Edasijõudnute rühm on mõeldud aga kõigile neile, kes uiskudel seisavad mängleva kergusega, liikudes ei kujuta ohtu endale ega teistele, aga soov kiirust veelgi tõsta on kasvanud nii suureks, et professionaalsed näpunäited liiga ei teeks. Ükskõik, kas algaja või edasijõudja, kõikidel rullibussi tundides osalejatel on kiivri kandmine kohustuslik. Muide, „isegi oinas kannab kiivrit”. Kui inimestel on eelarvamus, et oinas on rumal loom ja jookseb pea laiali otsas vastu teist oinast teadmata, mis selle tegevuse tagajärjed on, siis nad eksivad. Looduslik kiiver sarvede näol on olemas isegi oinal! Miks inimene on oinast lollim ja kiivrit mitte kandes seda laiale publikule demonstreerib? Just sellepärast ongi kiivri kandmine kohustuslik kõigil rullibussi koolitustel. Samuti kõigile neile, kes oma invaliidistumisega lähedasi traumeerida ei soovi. Kiiver ja kaitsmed on odavaim elukindlustus!

Rullibuss on liikvel kogu suve ja plaanib külastada paljusid eri paiku, et kohtuda rullisõpradega ka mujal Eestis. Sarnaselt eelmise aastaga on plaanis külastada Narvat, Haapsalut, käia Rakveres, Mäetagusel, Tartus, Pärnus ja paljudes teistes kohtades. Tunnid algavad kell 18.00 ja hooaeg läheb lahti hiljemalt mais. Kui ilmad lubavad, siis juba aprilli teises pooles. NB! Kogu vajaliku varustuse saab rentida kohapealt. Rullibuss pakub kvaliteetseid K2 rulluiske. Kes parasjagu uisuvarustuse soetamise kursil, aga uisud proovimata, siis on suurepärane võimalus neid uiske proovida. Alates algavast hooajast on kõigile Sportlandist K2 rulluisud ostnud inimestele üks rullibussi koolitus tasuta. Treening- või võistlusklassi rulluisud soetanud kliendid saavad tasuta personaalkoolituse, mille viib läbi Eesti üks kogenumaid rulluisutajaid Kert Keskpaik. Fitnessklassi ja lasteuiskude ostjale on tasuta rühmatreening.

TEHNOLOOGIAD Ülevaade Hi-Lo tehnoloogiast Olenemata sellest, kas oled kogenud või algaja rulluisutaja, leiad K2 rulluisuvalikust sobivad uisud hulljulgete radade ja kitsaste kurvide läbimiseks ning jõuliseks kiirendamiseks. K2 töötab 365 päeva aastas selle nimel, et pakkuda rulluisutajale parimat võimalikku varustust. Oleme sel aastal täiustanud Hi-Lo rataste seadistust ja paigutust Training ja X-Training (Performance Hi-Lo), Fitness (Fitness Hi-Lo) ning laste rulluiskudel (Youth Hi-Lo), et pakkuda veelgi efektiivsemat ja mugavamat treeningvarustust. Hi-Lo tehnoloogia – juhtimine

1 Tänu kolme sorti Hi-Lo paigutusele suudame pakkuda mitmekesist manööverdusvõime ja kiiruse/stabiilsuse tasakaaluga uisuvalikut, olenevalt treenija eesmärkidest. Kõik seadistused annavad rulluisutajale võimaluse kasutada suuremaid rattaid kehaasendit oluliselt muutmata. Lõpptulemusena on sinu käsutuses kolm madala gravitatsioonikeskmega seadistust ainulaadse rulluisutamiskogemuse saamiseks.

Performance Hi-Lo tehnoloogia – kiire start

K2 Training ja X-Training rulluiskudes kasutatud Performance Hi-Lo tehnoloogia võimaldab rulluisutajal kasutada väikeste esirataste kiirendus- ja manööverdamisvõimet, nautides samal ajal suuremate tagarataste tippkiirust. Performance Hi-Lo rulluiskude esirattad on 10 mm väiksemad tagaratastest.

Fitness Hi-Lo tehnoloogia – täiuslik kaaslane pöörastel radadel

Tänu väiksematele esiratastele on K2 Fitnessi kollektsiooni rulluiskudega lihtne manööverdada nii suurematel kui ka madalamatel kiirustel. Fitness Hi-Lo sarja rulluiskude esi- ja tagarataste suurus erineb 4 mm.

Youth Hi-Lo tehnoloogia – maksimaalne sõidurõõm

K2 Youth Lo-Hi kollektsiooni rulluisud on madala gravitatsioonikeskmega, et suurendada uiskudel püsimise kindlust ja minimeerida ohte. Youth Hi-Lo sarja uiskude rataste suuruste vahe on 4 mm.

Kinnitussüsteem

Boa kinnitussüsteemil on eluaegne garantii

ON AEG ÜLE MINNA BOA® KINNITUS SÜSTEEMILE. Aastate jooksul on K2 eksperimenteerinud ja loonud unikaalseid kinnitussüsteeme, mis tagavad parima mugavuse. K2 teostatud uuringud näitavad, et ükski teine kinnitus pole nii sujuv ja ühtlane kui BOA süsteem. BOA süsteemi on väga lihtne pingutada ja järgi lasta isegi sõidu ajal. K2 on BOA eksklusiivne partner, tänu sellele toodab BOA kinnitusi, mis istuvad ideaalselt just K2 rulluiskudega.

Kiirpaelutusega saad pingutada oma rulluiske vaid ühe tõmbega. K2 kiirpaelutussüstee muudab rulluisu jalgapanemise ja äravõtmise väga lihtsaks ja mugavaks. Tõmba ühte paela ja Sa oled uisutamiseks valmis – just nii lihtne see ongi!

Tavaline paelutus aitab kohandada uisku ideaalselt erinevate jalakujudega. See võimaldab jätta näiteks uisu alumise osa lõdvemalt kinni, kui ülemise osa.

Kas naudid rulluisutamise juures üle kõige tuult kõrvus vihisemas? Vortech ventilatsioonisüsteem annab sulle just samasuguse tunde – kolmeosaline ventilatsioonisüsteem hoiab su jalad kuivad ja õhutatud ka suurtel kiirustel. See suunab õhu läbi uisu põhja, talla ja peamise osa, et tagada maksimaalne õhutatus. Vortech ei ole lihtsalt ülikerge, ülikiire ja ülimugav rulluisukonstruktsioon. See on tehnoloogia, mida sa näed, tehnoloogia, mida sa tunned... Tehnoloogia, mis paneb sind soovima, et see sõit kestaks igavesti.

MUGAV

KIIRE &

STI I L LN NE E

LASTE UISUD

129,95

CHARM X BOA Jr. Art. Nr. 3040200.1.1

SK8 HERO X BOA Jr. Art. Nr. 3040207.1.1

FITNESSUISUD

219,95

F.I.T. BOA M Art. Nr. 3040000.1.1

Periood: (10 kuud)

ALEXIS BOA W Art. Nr. 3040100.1.1

21,99

329,95

Periood: (10 kuud)

219,95 Periood: (10 kuud)

TREENINGUISUD VO2 100 X BOA M Art. Nr. 3040006.1.1

129,95

VO2 90 BOA M Art. Nr. 3040009.1.1

32,99

Periood: (10 kuud)

27,99

179,95

F.I.T. X PRO M Art. Nr. 3040002.1.1

21,99

279,95

119,95

CHARM X PRO Jr. Art. Nr. 3040209.1.1

Periood: (10 kuud)

TREENING/VÕISTLUSUISUD Pro Longmount Art. Nr. 3020030.1.1

529,95

Periood: (10 kuud)

52,99

RADICAL X BOA M Art. Nr. 3040005.1.1

399,95

Periood: (10 kuud)

39,99

RADICAL 100 M Art. Nr. 3040004.1.1

119,95

179,95

Periood: (10 kuud)

VO2 90 PRO M Art. Nr. 3040008.1.1

27,99

349,95

Periood: (10 kuud)

ALEXIS X PRO W Art. Nr. 3040101.1.1

17,99

279,95

VO2 90 BOA W Art. Nr. 3040105.1.1

SK8 HERO X PRO Art. Nr. 3040208.1.1

34,99

TREENING- ja VÕISTLUSUISKUDEGA kaasa TASUTA PERSONAALKOOLITUS KERT KESKPAIGALT.

249,95

Periood: (10 kuud)

Radical 100 W Art. Nr. 3040103.1.1

17,99

24,99

349,95

Periood: (10 kuud)

34,99

MARLEE PRO PACK Jr. Art. Nr. 3040203.1.1

F.I.T. 80 Art. Nr. 3040001.1.1

169, 95 RAIDER PRO PACK Jr. 99,95 Art. Nr. 3040206.1.1

129,95

ATHENA W Art. Nr. 3040102.1.1

99,95

129,95

Lepin

gu ta su 15 €.

VO2 90 PRO W Art. Nr. 3040104.1.1

249,95 Periood: (10 kuud)

24,99

STABILITY PLUS: See saabas seab taseme, mida vabaaja uisutajad ja �itness-uisutajad vajavad oma rulluisus. Stability Plus on täiuslik kooslus mugavusest ja toestusest, olles madala kaalu juures ideaalne saabas paljudele erinevatele rulluisutajatele.

3 RADICAL

VO2: Luua saapaid treeninguiskudele võib olla keeruline, kuna tuleb arvestada, et suuremate ratastega on vaja ka paremat toestus, samas lisamata kaalu. VO2 saabas on maailma parim kooslus heast toestusest ja kergest kaalust.

RADICAL: Treening-võistlusuiskude saapad erinevad ülejäänutest, kuna need on madalamad ja kergema kaaluga. Tänu sellele saate näidata oma parimat uisutehnikat. Lisaks sellele pakub Radical saabas ka suurepärast toestust.

F.B.I.: raam summutab teel tekkivaid vibratsioone enam, kui ükski teine K2 raam. Tänu sellele sobib see raam nii algajale uisutajale, kui ka nendele, kes uisutavad konarlikumal asfaldil.

TEC COMPOSITE: See vabaaja komposiitraam on integreeritud uisu põhja külge. Tec Composite raam on disainitud summutamaks tekkivaid vibratsioone, samas viib uisutaja raskuskeskme madalale tagades seeläbi sõidu ajal parema kontrolli uiskude üle.

D.C. ALUMINIUM: Die Cast Alumiinum raamid on tuntud sellepoolest, et need tagavad suurepärase jõuülekande ning stabiilsuse ka suurematel kiirustel. Need �itness-seeria raamid on heade manööverdamisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta kon�iguratsiooniga. VO2.2: raam on kergeim alumiinium treeningraam, mille K2 on kunagi tootnud. Sellel heade manööverdamisomadustega raamil on piisavalt pikkust ja jäikust, et tagada stabiilsus ka suurimatel kiirustel. Lisaks pakub see raam ka sellist jõuülekannet, mida varem võis leida ainult võistlusuiskudel.

RADICAL: See raam on loodud tagamaks stabiilsust suurimatel kiirustel, mida on rulluiskudega võimalik saavutada. Alumiiniumi sulamist Radical raami on kuumtöödeldud, et suurendada jäikust. Radical raami asendit on võimalik saapa suhtes muuta vastavalt uisutaja soovile.

LASTE- ja FITNESSUISKUDEGA kaasa TASUTA RÜHMATREENING.

Valdo Jahilo

Triatlon – mitte ainult hulludele i ekspress) TEKST Raul ranne (eest

- FOTOD scanpix

paneb end si la rt o sp va h ra m ke h Aina ro ni pigem proovile triatlonis – seate inimeste m üksikute kõige vintske ialal. hulluseks peetud spord 56

Juubeliväljaanne

õtame või minister Jürgen Ligi. Kirglik triatlonimees saab suvel juba 55, aga vorm on kui Apollol. Sitke lihas, sirge rüht – vaevalt leidub Euroopas sportlikumat ministrit. Ligi võib tihti jooksmas näha ja loomulikult triatlonivõistlustel – ujumas, rattasadulas, jooksmas. Oleme ausad, selline minister peaks olema eeskujuks igale keskealisele džentelmenile, kes peegli ees oma lõtva lihast näppides mõtleb, et ehk on nüüd viimane aeg end tõsisemalt käsile võtta. Viimane aeg panna end proovile triatlonis. Aga mitte alati. Näiteks tuntud humorist ja show-mees Valdo Jahilo tunnistab, et küllap oli kunagine hittseriaal „Charlie inglid” üks neist algallikatest, kustkaudu triatlonipisik talle külge hakkas. Jahilo on viimased kaheksa aastat kirgliku harrastajana just nimelt triatloniga tegelenud. Mainitud kultussarjas oli episood, kus peategelased, kolm modellivälimusega näitsikut-agenti, üritasid üht kurikaela tabada triatlonivõistluse ajal. Jahilo ütleb, et juba siis tundus see kuidagi sümpaatne ala. Ühe võistluse sees saab tegeleda koguni kolme alaga. Ala tundus vägev, kuid sellega ta otsemaid tegelema ei hakanud. „Võisin ette kujutada, kuidas rattaga sõidan ning jooksukilomeetreid mõõdan, aga, nii veidralt kui see ka ei kõla, ma ei osanud ujuda,” selgitab Jahilo. Nii need aastad kulusid. Ja ei mingit triatloni. Aga siis, tänasest u 8 aastat tagasi, hakkas naljamees triatloniga tegelema. Tõsiselt, põhjalikult ja suure innuga. „Ei mingit erilist otsest põhjust või saatuslikku hetke. See lihtsalt juhtus. Kõigepealt hakkasin käima ühe kooli ujulas ujumist harjutamas – esialgu kulgesin vaikselt „koera” siblides, siis proovisin „konna”, no ja sealt juba edasi…” Umbes aasta hiljem läks Jahilo esimesele võistlusele. „Tahtsin proovida, et kas ikka suudan. Triatlon, see pole ju ainult füüsiline pingutus. See on ka tahte proovilepanek,” räägib ta. „Sa võid ju mõelda, et mis seal ikka, ujud ja sõidad ratast ja sörgid metsa vahel. Tegelikult neid alasid järjest teha, see on paras katsumus. Seda tuleb osata, selleks tuleb eraldi harjutada.” Sestap on mõistlik esimeseks eneseprooviks võtta ette mõni rahvatriatlon, kus distantsiks näiteks 200 m ujumist, 10 km rattasõitu ning 3 km jooksu. Sellest saab, nagu öeldakse, maitse suhu. Jahilo tegi oma esimese võistlusstardi Albu rahvatriatlonil. „Ma mäletan, et jooksu ajal olin ikka surmväsinud, vaevu suutsin jalga jala ette tõsta, väga tahtsin katkestada,”

triatlon meenutab ta oma esimest võistlust. „Lõpetasin kas eelviimasena või tagantpoolt kolmandana. Aga tead, olin sellegipoolest väga rahul, et võistluse lõpuni tegin.” Kui varem võiski mingi kõhklus hinges istuda, siis pärast võistluse lõppu oli Jahilo jaoks täitsa selge – triatlon ongi tema ala. Tekkis sportlik viha ja hasart harjutada, proovida järgmine kord paremini. „Triatloniga on vist umbes sama lugu nagu Tartu suusamaratoniga – kui oled kunagi läbi teinud, oled justkui kolm tilka verd kuradile andnud. Suure tõenäosusega tahad sa edasipidi veel ja veel kord tunda seda valus-mõnusat tunnet, mida on võimalik tunda triatloni või suusamaratoni rajal kannatades…ja lõpetades.” Jahilo räägib, et mõõduka harrastajana harjutab ta keskmiselt neli korda nädalas. Ütleb, et ei pea oluliseks ilmtingimata võidu nimel rebestamist, tähtis on protsessi ja kulgemist nautida. Ent tõsi on ka see, et enamik suviseid nädalalõppe veedab ta triatlonivõistlustel mõnes Eestimaa nurgas. See tähendab, et tuntud show-mehe enda ja ta peregi elurütm kipub viimastel aegadel sõltuma triatlonist. Triatlonist on saanud mingis mõttes nagu elustiil. „Varem läksid vabal

päeval maale grillima, nüüd on pigem nii, et kui näiteks Otepääl tuleb võistlus, paned paar päeva varemaks toa kinni ja veedad perega kenasti aega. Siis võistled ja võib-olla veedad kohapeal veel päevakese või paar. Selline mõnus elu ju.” Jahilo hinnangul on triatlon, mida on peetud miskiks eriti vintskete meeste alaks, viimastel aastatel rahvasportlaste seas väga

Kui oled kunagi läbi teinud, oleda justkui kolm tilk verd kuradile andnud. hoogsalt populaarsust kogunud. „Need inimesed, kes triatloniga tegelevad, on väga ühtne seltskond – toetavad ja julgustavad. Lihtsalt mõnus seltskond,” ütleb Jahilo üheks triatloni menu põhjuseks. Ja veel, lisaks sellele, et triatlon paneb tõsiselt proovile su füüsilise vastupidavuse, on Jahilo hinnangul tegu tõhusa vaimutreeninguga. „Igal võistlusel on oma murdumismomendid. Hetked, kus tunned, et ei jaksa, ei jõua ega taha. Ainus, mida tahad, on kat-

kestamine. Aga ajapikku õpid neist rasketest momentidest üle saama,” mõtiskleb ta ning lisab: „Eks triatlon sobib pigem seda sorti inimestele, kellele meeldib kannatamisest oma mõnu leida. Sprinteri tüüpi inimesele, kes tahab kohe ja kiirelt tulemust näha, ilmselt mitte. Sa pead suutma raksuste ja kannatuste kiuste õppima protsessi nautima. Kui seda suudad, siis on see väga mõnus.” Armastatud muusik ning triatlonientusiast Uno Loop on rääkinud, et triatlonis, ehkki tundub kaunis aukartustäratavalt raske ala, võivad end tõsiselt proovile panna kõik, ilma et end katki teeks. „See on tõepoolest just selline spordiala, kus saab füüsilised ja psüühilised omadused proovile panna,” ütles Loop triatloni kiituseks. Tuntud triatlonitreener Jüri Käen toob kõigepealt välja ridamisi konkreetseid numbreid, mis vägagi selgelt triatloni populaarsuse kasvu kinnitavad. Kui temalt küsida, kelle arvelt põhiliselt kasv toimub – on need mehed või naised, noored või keskealised või näiteks need mehed, kes end taas käsile on võtnud, vastab ta: „Uued tulijad on rohkem keskeas meesterahvad ja harrastajatele mõeldud lühematel distantsidel ka naised.”

Juubeliväljaanne

triatlon

Viis reeglit algajale triatloni huvilisele! Viis reeglit või eeldust, mida peaks teadma või millega arvestama, et harrastaja tasemel triatloniga tegeleda:

• Omada ülevaadet oma tervislikust seisundist. • Valida jõukohane võistlus distants ning hakata selleks valmistuma, lähtudes oma sportlikust taustast ja viimase aja treenitusest. • Mitte ülehinnata oma võimeid võistlus(t)el – võistelda oma võistlust. • Piisav ujumisoskus – enne avavette minekut testida ennast basseinis. • Sobiv ja hooldatud võistlusja treeningvarustus. Mõned nõuanded veel. Mõned peamised ohud või eksimused, mida hasartselt triatloniga alustanud kõige sagedamini teevad: • Oluline on tunda iseennast – osata hinnata oma tervislikku seisundit ja õppida tundma oma võimeid. Viimaseid ei tohi ülehinnata, seda nii võistlusdistantsi kui ka tempo valikul. • Ilma piisava ettevalmistuseta ei soovita (triatloni)võistluse starti minna. • Juhtub, et ei osata objektiivselt hinnata oma ujumisoskust (näiteks 100 m läbimine basseinis ei taga alati veel 100 m läbimist avaveekogus). • Hakates regulaarselt treenima, tuleks paika panna päevakava, millest lähtuda – tööaeg, treeningutele planeeritud aeg, uneaeg, kindlad söögiajad jm. • Treeningaega uneaja arvelt juurde „võita” ja energiajookide kasutamine värskema enesetunde „taastamiseks” on ennast hävitav. • Ei soovita ka võistelda ja intensiivselt treenida pärast stressirohkeid tööpäevi. Samas kerged treeningud võivad mõjuda enesetunnet parandavalt.

Juubeliväljaanne

Jürgen Ligi

Järgnevalt käib Käen välja numbrid, mis näitavad, kuivõrd hoogsalt on kasvanud triatlonivõistluste arv Eestis. 2008. aastal oli triatloniliidu võistluskalendris 39 ametlikku võistlust, tänavuseks aastaks on planeeritud 54 triatloni ja ka duatlonivõistlusi. Märkimist väärib tema sõnul asjaolu, et triatlonivõistlustele tullakse üha sagedamini osalema kogu perega. Võistlusdistantsid on avatud alates 7-aastastest lastest kuni üle 70-aastaste vanaisadeni. Kõik see näitab taas selgelt ala populaarsuse kasvu. Aga millest selline huvi pealtnäha raske ala vastu? „Inimestele meeldib vaheldus ja otsitakse uusi sportlikke väljakutseid, mida triatlon oma erinevate võistlusformaatidega ka pakub. Valida on mõnesajameetristest minitriatlonidest täispika triatlonini,” ütleb treener Käen. Ta märgib veel, et olulist osa mängivad ka paranenud harjutamistingimused (rajatud on uusi basseine ja kergliiklusteid) ning ka see, et inimesed muutuvad üha terviseteadlikumaks. Üks asi veel. Jahilo ütles, et paar aastat tagasi liitus ta triatloniklubiga TriSmile ning

tunneb mõnu, et saab treenida ikka päris treeneri näpunäidete järgi. Kuivõrd on triatloni harrastades oluline, et keegi spetsialist sind juhendaks? Tundub, et päris ilma treenerita on kuidagi riskantne. Treener Käen märgib, et lapsed ja noored peaksid kindlasti harjutama treeneri näpunäidete järgi. Samas harrastajad on saanud hakkama ka ise harjutades. Osal neist on ka varasem sportlik kogemus. „Viimasel ajal on ka ETL-i liikmeskonna klubides (ehk siis treeneri näpunäidete järgi) harjutavate harrastajate arv jõudsalt kasvanud,” sõnab Käen. Kui lapsed juba jutuks tulid, siis kui populaarne on triatlon laste seas? On see üldse n-ö laste ala? Tuleb välja, et üsnagi populaarne. Seda samadel põhjustel, mis täiskasvanutelegi. „Triatlon on vaheldusrikas. Treeningud on mitmekesised ja kunagi ei hakka igav. Laste puhul omandatakse peamiselt õiget tehnikat ja tehakse väga palju erinevaid harjutusi. Rutiin võib tekkida hiljem, kui tulevad treeningud pikkadel distantsidel,” ütleb Käen. Vaat nii, head spordisõbrad. Proovige teiegi sel suvel triatloni! Tasa ja targu.

TREENI PAREMINI JA KAUEM - kloori kaitsega kangas Speedo ujumisriietele

Vastupidav

Kaiseb kloori eest

Kiiresti kuivav

ujumine

Vett ei ole vaja karta...

, et Eestis on uskumatult lja vä leb tu a Ag a. ad sa s ak br sõ ... veega tuleb a seepärast, et kardavad ag ka os Ei . da uju ka os ei s ke i, es palju inim rol Kovanen. Olukorda tuleb Ka nt ide es pr u iid isl m uju sti Ee vett, räägib ljakutse, millega ujumisliidul vä ur su on e Se . da da ran pa elt als radika uulsa ujumisriiete ja -tarvete ak ilm aa m ri, so on sp u liid ala ös tö koos tõsiselt tegelda. firmaga Arena tuleb edaspidi väga

ks ole kurb iga suvise ujumishooaja lõppedes kuulda jälle neid õudseid numbreid, kui palju Eestis on inimesi uppunud. Muidugi, põhjuseid on ju erinevaid. Tihti, mis seal salata, on põhjuseks näiteks purjuspäi vette ronimine, elementaarne rumalus või oma võimete ülehindamine. Ent üllatavalt palju on Eestis neid, kes ei oska üldse ujuda. „Ma arvan, et umbes pooled inimesed Eestis ei oska ujuda,” hindab Kovanen. Ujumisliidu juht selgitab, et ei räägi siinkohal ujumistehnikast, kiirusest ja õigest käeasendist. Jutt käib eeskätt veekartusest või siis hirmust vee ees – 50 protsendil meie inimestel on kas väiksem või suurem hirm vee ees. Alates sellistest, kel on vette minnes mõningane ebamugavustunne, lõpetades nendega, keda tabab vees paanika, kes lähevad krampi ega suuda vees olles hingatagi.

või basseini, kus õppida. Või kui oligi koht, kus ujuda, võis mõni lapsepõlvest pärit veega seotud ehmatav kogemus võtta huvi taas vette minna. „Muide, veekartus on tihti ka selline põlvest põlve pärandatav hirm – vanematel, kes kardavad vett, on sageli samasuguse hirmuga lapsed. Põhjus on selles, et lapsevanem, kes kardab vett ega oska ujuda, annab ka endale aru, et ei suuda aidata oma last, kui see vees hätta sattub. Seega, need vanemad pigem ei lähegi oma lastega vee äärde ja lapsed omakorda hakkavad vett pelgama ega õpi ujuma,” selgitab Kovanen. Levinud põhjus, miks näiteks noorukieas inimesed vett pelgavad, on see, et nad lihtsalt häbenevad oma hirmu vee ees või ujumis oskuse puudumist. Nad pigem väldivad olukordi, kus peaks vette minema. Kovaneni sõnul on ka üsna palju selliseid (pigem vanemaid) inimesi, kes kardavad vett seepärast, et vanemad on neid omal ajal vee eest kõvasti hirmutanud. Näiteks, kui elamine on veekogu lähedal, siis vanemad tihtipeale räägivad lastele hirmsaid lugusid sellest, mis kõik võib juhtuda, kui need omapäi vette ronivad. Kuni selleni välja, et näkk võtab jalast kinni ja viib minema. Muidugi, ettevaatus pole veekogu lähedal kunagi liiast. Aga paljude jaoks salvestuvad need lapsepõlve hirmulood kuhugi alateadvusse ning nad jäävadki kogu eluks vett kartma. Mida siis teha, et nii paljud inimesed ei kardaks vett? Mida ette võtta, et nad saak-

e 50 protsendil mseivä sem inimestel on ka veik ees. või suurem hirm e Kovanen on Soomes neli aastat veehirmuga inimestega tegelenud, õpetanud neid veega sõbraks saama ning tunneb seda valdkonda vägagi põhjalikult. Tema sõnul on üldjuhul kolm põhilist lugu, miks inimestel on vee ees hirm. Sageli on levinud põhjuseks see, et lapse põlves polnud läheduses ujutavat veekogu 60

Juubeliväljaanne

sid veega sõbraks ja õpiksid end vees hästi tundma? „Tegelikult pole veega tuttavaks saamine midagi keerulist,” ütleb ujumisliidu juht. „Olen Soomes töötanud inimestega, kes esialgu olid vette sattudes täielikus paanikas, kuid kümne korra järel juba täitsa ujusid, isegi sukeldusid. Veekartus on elu jooksul õpitud hirm, mida on võimalik märkimisväärselt leevendada.” Kas Eesti riik peaks siinsete inimeste ujumisoskusele või veehirmude vähendamisele rohkem tähelepanu pöörama? Kovanen ütleb, et tegelikult pole ujumise puhul tegu mingi lihtsalt toreda harrastusega, nagu on seda näiteks mõni pallimäng. „Muidugi, ujumine on ka tore harrastus, aga tegelikult on see siiski eluliselt vajalik oskus,” märgib Kovanen. Ja sellest vaatevinklist vaadates on see kahtlemata teema, mille vastu peaks riik tõsisemalt huvi tunda. „Mu isiklik huvi ja soov oleks, et veehirmu leevendamine saaks Eestis riiklikult palju rohkem tähelepanu,” ütleb Kovanen. ”Ja et üldise ujumisoskuse tagamine, nagu meil koolide programmides kirjas, poleks mingi formaalne sõnakõlks, vaid tõesti toimiv, konkreetne ja sihipärane tegevus.” Seda, kui millal riik otsustab ujumis õpetuse osas olukorda radikaalselt ja sisuliselt parandada, on muidugi raske prognoosida. Iga inimene ise, kes seni on vett peljanud ning ujuda ei oska, võiks juba täna teha oma otsuse – unustada (võimalik) häbi, minna ja õppida end vees hästi tundma. Nagu lugesite, see pole raske. Ujumisliit ja Arena toetavad te julget otsust päris kindlasti.

NÜÜD MÜÜGIL SPORTLANDIS

üritus

RMK Kõrvemaa Triatlon tõmbab magnetina

Arvestades liikumisharrastuse populaarsuse kasvuga Eestis, on korraldajad 19. juulil toimuval rahvatriatlonil valmis vastu võtma rekordilise hulga triatloni harrastajaid.

egviidu lähedal Soodla veehoidlas ja Kõrvemaa maastikul toimuv triatlon, kus tuleb 350 meetrit ujuda, 22 kilomeetrit maastikurattaga sõita ja 4 kilomeetrit joosta, on konkurentsitihedaks jõuprooviks nii hästi treenitud triatleetidele kui ka jõukohaseks proovikiviks tavaharrastajatele. Kohale tasub tulla kogu perega, sest kavas on lasteduatlon ning mitmekülgset tegevust jätkub südasuviselt kaunil Kõrvemaal kõigile. RMK Kõrvemaa Triatloni põhidistantsid on tänavu esimest korda kaheosalised, eesmärgiga võtta vastu senisest oluliselt rohkem triatleete. Hommikul kella kümnest alates stardivad 62

Juubeliväljaanne

naised, neiud ja noormehed. Kell 13.30 pärastlõunal sööstavad rajale mehed. Stardi grupid on u 75-liikmelised ning iga 15 minuti järel läheb rajale uus grupp. Saku joogipunktides pakutakse osalejaile vett ja spordijooki, vajaduse korral abistab meditsiiniteenistus. Finišis ootab kõiki tervislik kehakinnitus ja saun. Kuna 2014. aasta on Eestis kuulutatud liikumisaastaks, siis toimub RMK Kõrvemaa Triatloni finišipaigas Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses koostöös Eesti Olümpiakomiteega suur perespordipäev. Kavas on kõigile osalejatele mõeldud rikkaliku auhinnalauaga lasteduatlon ning mitmeid erinevaid suviseid sportlikke atraktsioone nii suurtele kui ka väikestele. Võistluskeskuses on kogu päeva jooksul

võimalik tutvuda partnerite väljapanekuga. Sportlandi telgist on sel päeval võimalik soodsalt osta nii triatlonivarustust kui ka teisi sporditooteid. Kõiki tänavuse RMK Kõrvemaa Nelik ürituse pikkade distantside läbijaid premeeritakse uue spordikella ja tasuta osavõtuga 2015. aasta Neliküritusest. Auhinnad on välja pandud ka Nelikürituse lühikeste distantside läbijatele, kel on võimalus koos kolme sõbraga kasutada taluhõngulist sauna Kõrvemaa Matka- j a Suusakeskuses sobival ajal. RMK Kõrvemaa Nelikürituse sarja kuuluvad tänavu 25. jaanuaril sõidetud Suusamaraton, 27. aprillil toimuv Kevadjooks, 19. juulil aset leidev Triatlon ning 27. septembril sõidetav Rattamaraton. Lisainfo: www.jooks.ee

Parim Sinu spordiriietele

Spetsiaalse koostisega spordiriiete pesugeel, mis eemaldab riietelt higi- ja muu ebameeldiva lõhna. Vahend on kergesti väljapestav ning säilitab riide esialgsed omadused. Ei sisalda optilist valgendit, fosfaate ega loputusvahendit. Sobib nii käsitsi – kui masinpesuks.

www.mayeri.eu

hobi

Purjetamine – atraktiivne ! spordiala, mis ei küsi vanust

TEKST Piret Salmistu

urjetamine on kindlasti maailmas üks mitmekülgsemaid spordialasid – siin on vaja nii korralikku füüsist ja vastupidavust kui ka selget silma ning teravat mõistust. Igal alal on tippu jõuda oluliselt lihtsam, kui alustada treenimist juba nooruses, kuid mitte keegi ega miski ei keela purjetamisega tutvust teha täiseas. Purjetamine on elustiil, mis sobib kõigile – olenemata vanusest või poliitilistest eelistustest. Lastele pakub purjetamine mitmekülgset võimalust areneda, sest selle alaga kaasneb vajadus mõelda ja analüüsida ning end füüsiliselt mitmekülgselt arendada. Suur osa on oskustel, paaditunnetusel ja psühholoogial. Oma paadi eest hoolt kandes annab see lapsele ka tehnilised oskused ja teadmised. Võistlemiseks valmistumisel on oluline osa ka loodusseaduste, teooria ja taktikate tundmisel. See mitmekülgsus ongi merel hakkama saamise aluseks. Tore on see, et pole ühtegi dopinguainet, mis garanteeriks sellel spordialal edu – see on igati puhas sport! Nii maal kui ka merel on hulgaliselt tegevusi ja reegleid, mis õpetavad teistega arvestama ja neist lugu pidama. Ja sõpru leiab purjetajate hulgast kogu eluks! Purjetamine annab võimaluse reisida kõiksugustesse

põnevatesse paikadesse terves maailmas ning tegeleda seejuures alaga, kus iga päev on uus ja isesugune. Mitte ainsatki rutiinset hetke, mitte ühtegi ühesugust lainet või tuulepuhangut – see ongi mere võlu. Kuidas purjetama hakata? Kui oled vanuses 8–15 eluaastat, tasub kindlasti vaadata purjespordikoolide ja jahtklubide nimekirja ning seda, kas mõni neist asub ehk su kodukoha lähedal. Eestis on tervelt 17 kohta, kus seilamisega tutvust saab teha. Üldjuhul on esimeseks purjekaks, millega merele minnakse, Optimist. See on väike, kuid vahva paat, mis on äärmiselt merekindel ja kindlasti üks paremaid aluseid esimeste nippide õppimisel ning andestab ka selle, kui teed mõne vea. Üle Eesti on selliseid paate kokku u 250 ja juba esimesel aastal saab kaasa lüüa vaid algajatele mõeldud LHV Optimist-regattidel Saadjärvel, Pärnus ja Haapsalus. Kogenumatel „optimistidel” on hooaeg nii treeningute, laagrite kui ka võistluste poolest tihe. Kui Optimistil on veeristsed tehtud ning ka mõned võistlused seljataga, saab pilgu tulevikku suunata. Kuhu edasi? Võimalusi on mitu. Õige paadivaliku pärast ei pea aga muretsema – küll treener annab ses osas head ja arukat nõu! Kui oled aga veidi vanem ja Optimisti east välja kasvanud, pole samuti midagi lahti – Eestis on palju jahtklubisid, mis

kõik rõõmustavad uute liikmete üle. Ka täiskasvanuna on võimalik purjetama õppida, selleks korraldatakse kursusi, samuti toimuvad suuremates jahtklubides suviti iganädalased regatid kiiljahtidele, mille meeskondadesse on alailma lisaliikmeid vaja. Tuleb vaid ise aktiivne olla. Purjetamine pole ainult sport, vaid pigem elustiil, mis sobib väga paljudele ning millega võib tegeleda kõrge eani. Matkapurjetamise puhul on avastusretke piirideks mered ja ookeanid ning omaenese valmisolek ja julgus. Esialgu ei peagi kaugele minema. Piisab, kui Tallinnast Aegnale purjetada, seal piknik korraldada ja tagasi seilata. On garanteeritud, et iga seesuguse mereseikluse käigus kohtad inimesi, kes võivad küll algul olla võõrad, kuid kellega seob miski tugev side – see on armastus ja austus mere vastu. Majandusharuna on purjetamine maailmas kõige suurem spordiala, millele järgnevad hobusport, tennis, golf, motosport jne. Polegi oluline, mis järjekorras ülejäänud tulevad – oluline on, et PURJETAMINE on number 1. Huvitav on ka fakt, et olümpiapurjetamine moodustab 5% kogu purjetamise valdkonnast maailmas. Kuid mis on siis see ülejäänud rohkem kui 90% purjetamise maailmast, kui see ei ole tippsport? See on elustiil.

Kuidas alustasid nemad? VAIKO VOOREMAA (51) Jääpurjetaja Endel Vooremaa pojana oli purjetamisega alustamine üsna loogiline. Vaiko alustas purjetamisega 9-aastasena Haapsalus, ikka Optimistil. „Eesmärgid ja suundumused on aja jooksul muutunud – veepealne purjetamine on nihkunud tagaplaanile, seda teen vaid lustisõiduks ning jää-

Juubeliväljaanne

purjetamine on täna mulle A ja O,” räägib Vaiko. Tal on täiskomplekt medaleid NSVLi noorte ja juunioride meistrivõistlustelt. Jää peal on Vaiko suurimaks saavutuseks 4 täiskasvanute EMi kulda DN-klassis. Purjetamistraditsioone kannab peres edasi poeg Argo Vooremaa.

hobi TÕNU ja TOOMAS TÕNISTE (46)

KALEV VAPPER (60)

KAAREL PAAL (12)

Kalev alustas purjetamist Pirital Kalevi Jahtklubis 1964. aasta kevadel, kui Eestis läksid veele esimesed Optimistid, treeneriks oli Taavi Org. Kuna Kalev oli Pirita poiss ja ta isa purjetas ning töötas Kalevi Jahtklubis, oli loomulik, et ka Kalev unistas saada purjetajaks. Ta on täna Kalevi Jahtklubi kommodoor, mille arendamisele aktiivselt kaasa aitab. Ka on ta purjejahi Forte meeskonnaliige, millega on soov tänavu augustis Kielis peetaval avamerepurjetamise MMil edukalt esineda. Muidugi hoiab ta pöialt oma tublidele tütrepoegadest kaksikutele Kaarlile ja Mihklile, kellest üks on Eesti Optimist-klassi tipus ja teine teel sinna. Kalev on tulnud erinevates jahiklassides 13 korda Eesti meistriks ja korra ka Soome meistriks ning mõned aastad tagasi võitnud Fortega ka MMi pronksi. Medalitest olulisemaks peab ta aga lugematuid imelisi hetki merel ja mõnusat olemist suurepärases purjetajate seltskonnas. „Purjetamine on elustiil, mida naudin nüüd juba enam kui 50 aastat,” räägib Kalev.

Kaarlil on sel kevadel algamas viies purjetamishooaeg. Ta alustas ESS Kalev Jahtklubi Purje spordikoolis Optimistil ja purjetab sellel ka praegu. Purjetamist soovitas talle purjetamisega tegelev vanaisa Kalev. „Ootan igat trenni ja pikemat aega purjetamiseta olla on raske. Purjetajad on enamasti väga toredad inimesed. Enamik mu sõpru on purjetajad, ka mu vend purjetab. Lisaks on meil väga hea treener, kes teeb palju nalja, aga õpetab ka hästi purjetama.” Kaarli tuleviku eesmärgiks on saada olümpial või MMil hea koht, kuid samuti on tema soov jääda purjetamise juurde terveks eluks. Tema suurimaks saavutuseks on 18. koht rahvusvaheliselt võistluselt Hollandis 2013. a, kus osales 209 purjetajat. Teine kõrge tulemus oli 3. koht 146 purjetajaga Spinnakeri regatilt Tallinnas. Mõlemal võistlusel oli Kaarel ühtlasi ka eestlastest parim.

MIHKEL KOSK (30)

KARL-MARTIN RAMMO (24)

JAANUS TAMME (40)

Mihkel alustas purjetamist 6-aastasena oma isa suunamisel paadiga Optimist Pirital. „Purjetamine ja meri heas mõttes segavad normaalset elu ja elamist – hing, töö ja vaba aeg on möödunud merel. Tänased eesmärgid ei ole enam võistlemise ega ihaldusväärsete tiitlitega seotud. Eestis tahaks rohkem purjetamise populariseerimisele kaasa aidata,” räägib Mihkel. „Olen tiitleid võitnud noores eas ning täiskasvanuna. Ilusad võidud ja valusad kaotused on meeles ja ka neist tulenevad õppetunnid.” Mihkel on avamerepurjetamise Euroopa meister – jahi Sugar 2 meeskonnaga tõid nad selle tiitli Pärnu Jahtklubisse 2013. a. Samuti võitleb ta igal aastal jääpurjetamise DN-klassi tiitlivõistlustel kõrgete kohtade eest.

Karl-Martin oli 9-aastane, kui isa ta treener Rein Ottosoni juurde viis. Tema kõrgeim eesmärk on tuua olümpialt Eestile esimene purjespordi kuld. Sihiks on Rio OM aastal 2016. Tema soovunelm on teha karjääri purjetamises ja jõuda välja America's Cup-i meeskonna rooli taha. „America's Cup on purjetamise „kõige-kõigem” – nagu korvpallis NBA või jalgpallis Meistrite Liiga. See on võistlussari, kus sõidavad suurte jahtidega võidu maailma parimad purjetajad ning seal läbilöömine tähendab, et oled parimatest parim,” unistab ta. Karl-Martin tuli juunioride maailmameistriks Zoom 8 klassis 2002. a ning Laser klassis on tema kõige väärtuslikumaks saavutuseks 2013. a EM-i 7. koht 124 võistleja hulgas.

Jaanus sattus purjetamise juurde juhuslikult, 5-aastasena, alustades treeninguid Optimistiga Harku järvel. Purjetamispisik pärineb isalt. Hetkel tegeleb Jaanus Soolo Ookeani võistluspurjetamisega MiniTransat 650 ja IMOCA60 klassis. Samuti sõidab F18 katamaraaniga. Lisaks asutas ta NYCS purjetamiskooli eesmärgiga luua „Sailracing Academy”, mis hõlmaks kõiki jahiklasse alates Optimistist kuni suurte ookeani võistluspurjekateni välja. Tema mõtteks on luua purjetamiskool, kus ta ise oleks tahtnud 5-aastaselt käia. Tema esimesed suuremad tulemused tulid Optimist-klassis NSV Liidu koondises. „Enda jaoks olulisemad saavutused on MiniTransat 650 klassis, kus olen maailmas esimese 80 purjetaja seast võimeline sõitma esikümnes, senised kohad erinevatel võistlustel 4. kuni 15.”

Tõnu ja Toomas alustasid purjetamist juhuslikult, 9-aastaselt, kui treener Milvi Martin käis nende koolis kehalise kasvatuse tunnis lapsi Kalevi Purjespordikooli purjetama kutsumas. Purjetamise juurde jäämisel sai määravaks treeningrühm, millest tekkis tore sõpruskond. Hiljem jätkati treener Rein Ottosoni käe all, kelle juhendamisel jõuti ka olümpiale. Tõnu ja Toomase sõnul on purjetamine elustiil, millega saab tegeleda kõrge eani välja. Kuna purjetamine on koondunud klubidesse, siis hea seltskond ja klubiline seltsielu annab tegevusele ainult võlu juurde. Tõnu ja Toomase kõrgeimad saavutused OM-i hõbe- ja pronksmedalid klassis 470. Alates 2006. aastast purjetavad nad tänaseni aktiivselt maailmas väga populaarse paadiklassiga Melges24, milles nad on amatööride hulgas nii maailmakui ka Euroopa meistrid. “Ehk et kui ühel alal on annet, siis tasub sellega ikka tegeleda,” ütlevad vennad.

MARKUS LILIENTHAL (15) Markus alustas Rein Ottosoni Purjespordikoolis 8-aastasena. „Suur vend on purjetaja, isa on purjetaja ja teadsin juba väiksena, et minust saab ka purjetaja,” ütleb Markus. Haaravast spordialast rääkides on Markus emotsionaalne: „Kui ikka ükskord tunned, et tugeva tuulega pooltuules purjetades sõidad nii kiiresti, et vesi su ümber lendab, silmi lahti hoida ei saa ning lihtsalt lendad paadiga meeletul kiirusel, siis sa lihtsalt jääd selle ala juurde. Minu eesmärgiks on jõuda oma saavutustega maailmakaardile. Kindlasti näen ennast purjetamas elu lõpuni,” ütleb Markus. Markus on klassis Optimist kahekordne Eesti meister ja ka Eesti meister alla 12-aastaste seas.

Juubeliväljaanne

KRISTA KRUUV (42) Krista esimene veeproov oli 10-aastasena Võrtsjärvel, Tartu purjetajate suvelaagris. 16-aastaselt hakkas ta treenima Tallinnas Pirital. Krista sõnul on purjetamine selline sport, mida tehes tabad end sageli tundmas, et siin on mõnus olla. „Arvan, et just see hea loodusest saadav tunne tekitabki positiivset sõltuvust, mis seob endaga kogu eluks.” Krista olulisim saavutus on 6. koht Barcelona OM-ilt, millega ta on üks edukamaid suveolümpial käinud Eesti naissportlasi. Ta on mitmekordne Eesti ning NSVL-i meister Europe-klassis ning mitmekordne NSVLi juunioride meister klassis 470. Aastatel 2005– 2013 aitas ta Eesti jahtklubide Liidu juhatuse liikmena kaasa Eesti purjetamise arendamisele.

KEITH LUUR (13) Keith alustas purjetamist 6-aastasena Pärnu Jahtklubi Purjespordikoolis. Purjetamise valis ta seepärast, et see tundus lahe ja tema vanaisa oli kunagi purjetamistreener. Keithi eesmärk on saada maailma esikümnesse Optimist-klassis, milles ta on viimased kaks aastat olnud Eesti edetabeli võitja. 2013. a Optimist-klassi MM-il sai ta 98. koha 254 purjetaja seas. Talviti tegeleb Keith jääpurjetamisega, kus ta tuli sel aastal Ice-Optimistil nii Eesti meistriks kui ka maailmameistriks.

Naiste jope FIYA

129.95

Meeste jope ESCAPE

139.95 P체sikliendile

97.95

Naiste s채rk SILJE

26.95

Meeste polo REGAL

39.95

Naiste Softshell INDI 119.95 Meeste Softshell RECHARGER 119.95

purjetamine

11 naist, 1 paat, 1 lahing! TEKST Ann hiiemaa - FOTOD teamsca.com

The Volvo Ocean Race on maailma kõige keerulisemaks peetav purjeregatt, kus tuleb purjetada üle 40 000 miili kohati ülikarmides tingimustes. Sel aastal teeb regatil kaasa ka 11-liikmeline üksnes naistest koosnev võistkond Tiim SCA, mille eesmärk on konkreetne – saada ajaloo edukaimaks õrnema soo naiskonnaks sel võistlusel.

lgne Whitbreadi ümbermaailmapurjetamine, nüüdseks peasponsori järgi Volvo Ocean Race’i nime kandev regatt toimub iga nelja aasta tagant, mille vältel ületatakse neli ookeani ja jõutakse viiele kontinendile. Muide, aastaid tagasi osales Whit breadi regatil soomlaste tiimis ka eesti purjetaja Alar Volmer. Võidusõidul on üheksa etappi ning sõidetakse maailma kõige karmimatel ookeanidel ja tingimustes. Võistkonnas on maksimaalselt kuni 12 inimest (meeste tiimides on üheksa liiget, naistel võib olla kolm liiget lisaks), mis võimaldab jahil purjetada 24 tundi ööpäevas piirkiirusega. Mida kujutab endast Volvo Ocean Race? Rohkem kui pooled etappidest läbitakse 20 päeva jooksul, võistkond peab töötama 24 tundi päevas 4-tunnistes vahetustes. Võidusõidu ajal kogevad meeskonnad ekstreemseid olusid – värsket toitu pole lubatud pardale võtta, seega tuleb toituda kas külmutatud toidust või kuivtoitust. Tuleb taluda temperatuure –5 kuni +40 kraadini. Võistlejad usaldavad oma elud paati ning kogevad nälga, iiveldust ja unepuudust. Tiim SCA, üksnes naistest koosnev võistkond, oli esimene registreerunu Volvo Ocean Race’il, mis algab käesoleva aasta 4. oktoobril.

Võistkond peabdi töötama 24 tun päevas 4-tunnis tes vahetustes.

Juubeliväljaanne

Tänaseks on võistkonda registreerunud üheksa naiste rahvast, kes on suure eesmärgi nimel viimastel kuudel treeninud Hispaanias Lanzarotes. Treenereid on naistel lausa kolm! Naiskonda kuuluvad nii olümpiamängudel võistelnud purjetajad kui ka teised kogenud sportlased, kellega Norra firma Helly Hansen sõlmis kolmeaastase lepingu. See sponsorlus üksnes naistest koosnevale naiskonnale on firma jaoks väga oluline. Just ettevõtte juhtiv tehnoloogia ning innovaatiline Skandinaavia disain sai võistkonna riietuse valikul määravaks. Firma annab oma laiast valikust kogu võidusõiduks vajalikud riided ning jalanõud. Helly Hansen on toetanud Volvo Ocean võidusõidu meeskondi selle algusaegadest saati, juba 40 aastat. „Helly Hansen oli üsna loogiline valik meie naiskonna jaoks. Meie jaoks oli oluliseks faktoriks see, et Helly Hansenil oli kirg arendada ja disainida rõivakollektsioon spetsiaalselt naispurjetajatele. See on olnud väga huvitav teekond ja me oleme uuest kollektsioonist väga põnevil!” avaldas tiimi esindaja Richard Brisius. 2014.–2015. aasta võidusõit kaasab 11 riiki: Hispaania, Brasiilia, Araabia Ühendemiraadid, Hiina, Uus-Meremaa, USA, Portugali, Prantsusmaa, Hollandi ja Rootsi. Ühtekokku läbitakse 71 745 kilomeetrit. Võidusõit algab 4. oktoobril 2014 Alicantest Hispaanias ning lõpeb 27. juunil 2015 Göteborgis Rootsis.

KÕIGE KIIREMINI KUIVAV SURFIPÜKS

Hydrofreak surfipükstel on kasutatud O’Neill Hyperdry nano tehnoloogiat. Nanotehnoloogiliselt töödeldud materjal hülgib vett ja püksid on täiesti kuivad 300 sekundiga. Minimaalse kaalu juures, maksimaalne mugavus!

oneill.com/hydrofreak

Pusa | 84.95 Pluus | 39.95 Retuusid | 39.95 Vabaajajalats | 114.95

Ermo

Ursula

Topp | 27.95 Pusa | 64.95 Retuusid | 39.95 Vabaajajalats | 99.95

S채rk | 27.95 Pusa | 64.95 Dressid | 49.95 Vabaajajalats | 109.95

Ermo

Karl

Hans

Juubeliväljaanne

Joel

ÕHUST KERGEM JALATS EARTHKEEPERS ™ CASCO BAY saadaval Sportlandi ja Timberlandi kauplustes 64.95 €

Quiksilver särk | 34.95 Quiksilver jakk | 89.95 Quiksilver chino püksid | 69.95 Converse ketsid | 64.95

Quiksilver pusa | 69.95 Quiksilver pluus | 39.95 Quiksilver chino püksid | 69.95 Converse ketsid | 64.95

Joel

Hans Karl Quiksilver pluus | 54.95 Quiksilver chino püksid | 69.95 Converse ketsid | 64.95 Juubeliväljaanne

liikumine

? a d u k i i l tte i Miks m Iga päev natuke. l Sportland Magazine läks ühel ilutasa2014“ hommikul projekti „Liikumisaas rkima, et veduri Aivo Normakuga koos sö õistlikule siis jooksu ajal küsida, milleks msp ortliku inimesele tervisesport? Ja miksha? liikumise asjus nii palju kära te ) - FOTO Vallo Kruuser TEKST Raul ranne (eesti ekspress

ui hommikul Pirita Selveri parklasse jõuan, on Normak juba kohal. Teeb kergeid soojendusliigutusi ning on valmis startima terviserajale väikest jooksu tegema. Mõneti üllatuslikult tunnistab Normak, et tegelikult pole ta kunagi mingi eriline hommikujooksumees olnud ja pole viimasel ajal üldse eriti jooksnud. Lihtsalt pärast seda, kui ta lõpetas tipptasemel sportimise, sai ka jooksuisu kuidagi äkki otsa. Aga nüüd, nagu öeldakse, seisus kohustab. Kui juba oled kord rahvast liikuma innustava üleriikliku projekti vedajaks hakanud, siis pole ju paha ka isiklikku eeskuju näidata. Kas pole?

Ainult jooksed või võimled ka? Algul jooksen, pärast teen pisut võimlemist peale. Ripun kangil, tõmban lõuga…

Kuidas sul selle jooksmisega on? Käid sageli hommikuti väljas? Tegelikult oli päris pikk treeningpaus. Aga no kuna on liikumisaasta, siis tuleb ka minul liikuda.

Aga kui sa kokkuvõtvalt prooviksid sõnastada, siis milleks seda liikumisaas tat vaja on? Mitte otseselt sinul, aga Ees til üldiselt? Kui lühidalt öelda, siis Eesti inimene lihtsalt liigub liiga vähe. Ja teiseks, ta tegelikult ei tea ega teadvusta, mis asi on liikumisharrastus kui selline. Enamik liikumisega seotud tegevusi on Eesti inimese jaoks üks suur kohustus. Bussile minek ja trepist käimine – neid tegevusi võetakse kui vastikuid kohustusi, mida tehakse mornilt ja vastu tahtmist.

Näitad isiklikku eeskuju? Oleks väga tore, kui keegi arvab, et olen talle eeskujuks. Ise tunnen endas küll uut indu ja soovi pisut joosta. Kui pika ringi sa hommikuti tavalised teed? Nii 2–3 kilomeetrit. Ja seda igal hommikul? Tegelikult, kui aus olla, liigutasin ma end kaootiliselt juba aasta algusest saati. Hiljuti liitusin Facebookis n-ö kommuuniga, kuhu on koondunud inimesed, kes on võtnud eesmärgiks teha sajal hommikul järjest jooksu. Mulle tundus see jube lahe algatus. 80

Juubeliväljaanne

See projekt „Liikumisaasta 2014“, kas see on üksnes Eesti asi või on sel miski rahvusvaheline mõõde või haare samuti? See on puhtalt Eesti asi ja, ma ütleks, et täitsa unikaalne asi. Ma ei tea, et kusagil riigis veel oleks terve aasta pühendatud ekstratähelepanu liikumisharrastusele ja tervisespordile. Meil on. Tegu on kultuuriministeeriumi algatusega. Nii nagu on varem olnud erinevad n-ö teema-aastad, on olnud kultuuripärandi aasta ja filmiaasta ja minu teada ka lugemisaasta. Nüüd siis on liikumis aasta.

Aga kuidas siis peaks? Inimene võiks mõelda, et need meetrid ja kilomeetrid ja läbitud trepiastmed on ta tervisele kasulikud. Tähendab, ma saan aru siis nii, et liiku misaasta projekti mõte pole mitte üksnes innustada inimesi liikuma, vaid ka panna neid mõtlema – miks liikumine hea on?

Vanasti oli meiemelisut.s väga palju liiku t See oli iseeneses mõistetav ja loomulik tegevus.

No just. Kusjuures, me ei räägi siin üksnes spordist. Räägime igasugusest liikumisest ja selle kasulikkusest. Vanasti oli meie elus väga palju liikumist. See oli iseenesest mõistetav ja loomulik tegevus. Tänapäeval me suure osa ajast istume – istume tööl, autos, kodus… Seepärast tulebki liikumisele ekstratähelepanu pöörata. Mulle tundub, et Eestis liigutakse just suhteliselt palju, eriti viimasel ajal. Tervisespordiradadel käib väga tihe liiklus. Kui vaadata kas või seda, kuivõrd suurtel tervisespordiüritustel on osalejate arv viimaste aastate jooksul kasvanud, tundub seis tõesti vägagi lootustandev. Paljud saavad aru, et tuleb liigutada. Ja paljud naudivad liikumist. Aga samas, meil Eestis on vaid 35,7% neid, kes tegelevad liikumisharrastusega regulaarselt… Oota, liikumisharrastusega regu laarselt tegelemine – mida see täpse malt tähendab? See tähendab, et vähemalt kaks korda nädalas ning korraga vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivset tegevust, st liigutakse. Soomes tegeleb regulaarselt liikumisharrastusega u 70% rahvastikust. Soome, ma kujutan ette, on selle näitaja osas maailmas üks eesrindli kumaid riike. Seda küll. Ja Eesti on liikumisharrastust väljendavate näitajate osas üsna keskmine riik. Näiteks on ka mõõdetud protsente, kui paljud inimesed riigis ei tegele üldse liikumisharrastusega. Eestis on see protsent 41, Euroopa keskmine on 39 protsenti. Soomes on neid, kes üldse ei liigu, vaid 7 ja Rootsis 6 protsenti. Aga Kreekas oli see näitaja 67. Riigiti on pilt väga erinev, selge see. Siin on küsimus ka selles, mida üldse liikumisharrastuseks peetakse. Eestlase jaoks pole näiteks tunnine jalutuskäik pargis mingi liikumisharrastus, soomlase jaoks on. Soomlane saab aru, et isegi see jalutuskäik pargis on tervisele kasulik tegevus. Eestlane seda nii ei teadvusta. Tegelikult mind ikka üllatab, et Ees tis on nii palju neid, kes üleüldse liiku misharrastusega ei tegele. Tundub ju, et tervisesport on ülipopulaarne? Mulle tundub ka nii, aga statistikas see ei kajastu. Ma saan aru, et projekti „Liikumis aasta 2014“ tulemus kajastub ka sta tistika paranemises. Aga mis on selle

projekti sügavam ja suurem mõte? Kogu projekti sügavam mõte on see, et regulaarne liikumisharrastusega tegelemine võiks tulevikus olla kõigi Eesti inimeste jaoks samasugune iga päeva lahutamatu osa nagu hambapesu. Koguni nii uljas plaan – kõigi ini meste igapäevane asi? Vabandage, aga see kõlab pisut utoopiliselt. Ei, see on ideaal, see on suund. Asja mõte või sisu on ju see, et liikuv inimene on tervem, produktiivsem, parema enesetundega… Kokkuvõttes on see kõigile kasulik – inimesele endale, ühiskonnale … Millised konkreetsed tegevused on teil projektiga seoses plaanis? Kas tule vad spetsiaalsed üritused, loengud, ühistreeningud ja miks mitte ka näi teks anatoomiatunnid, kus liikumis harrastuse kasulikkust üksipulgi selgi tatakse? Liikumisaasta 2014 projekti läbiviijaks on Eesti Olümpiakomitee (EOK). Põhiline, millega tegeleme, on üleriigiline teavitustöö: kajastame liikumisharrastusega seotud uudiseid, teeme erinevaid reklaamikampaaniaid. Ühesõnaga, anname igas Eesti nurgas elavatele inimestele teada, et tõesti on toimumas liikumisaasta ning igaüks, kes seni pole eriti liikunud, mõtleks, et võiks ehk rohkem liikuda. Et liikumine pole üldsegi raske. Spetsiaalselt oma üritusi me korraldama ei hakka. Aga teeme koostööd erinevate ürituste korraldajatega: püüame neid kajastada, juhime tähelepanu, kutsume inimesi kaasa osalema neis, mis on juba olemas. Praegu on kalendris üle 1500 tervisespordiürituse – neid üritusi on niigi väga-väga palju. Midagi veel juurde teha poleks vast enam mõistlik. Pluss veel terve hulk kogukonnasiseseid ettevõtmisi, mis kalendris ei kajastu. Probleem pole Eestis kaugeltki mitte ürituste vähesuses. Tähendab, teie asi on juhtida neile tähelepanu ning kutsuda inimesi kaa sa lööma, julgustate, aitate seda tege vust lahti mõtestada? Just-just. Eestis on suurepärased tingimused liikumisharrastusega tegelemiseks. Me oleme ses osas kindlasti teiste riikidega võrreldes esirinnas. Nüüd on vaja üha rohkem inimesi liikuma kaasata, selgitada ja mõtestada. See on meie eesmärk. Siinkohal meie hommikune jooksuring lõpeb. Ei saa salata, et enesetunne pärast sellist kerget sörki on hiilgav. Tehke järele!

Juubeliväljaanne

Gunnar Karu aitab tippu TNF.

Sõbrad,

seljakotid selga! eRAKOGU TEKST Raul Ranne - FOTOD

„See on eriline tunne, kui saad mmud linnast ära ja teed esimesed sa hu. Ei matkarajal. Loodus. Vaikus ja rastab mingit internetti, telefoni,“ jutu elu- ja mõtteviisilt matkamees Kunnar Karu.

Juubeliväljaanne

ähendab, telefon on igaks juhuks kaasas, aga hääl on maas ning kõnedele ta matka ajal naljalt ei vasta. Pole kahtlustki, et me võiks matkamees Karuga rääkida päev otsa kaugete maade kõrgetest mägedest, võiks filosofeerida elust ja ilust pilvepiiril, sest nagu ta ise ütleb, keskmiselt paar kuud aastas on ta kusagil väljamaal mägedes turnimas. „Aga kui ma mägedes pole, siis kasutan iga vaba momenti, et minna kuhugi Eestisse müttama,“ ütleb Karu. „Ja kui lähen, siis matkan kohe pikalt – kui vähegi ajaliselt võimalik, siis kohe mitukümmend kilomeetrit. Matkamine kohe on selline tegevus, mis paelub sind

elustiil

tundideks ja nii need kilomeetrid kogunevad – 100 km kõmbin keskmiselt kuus ikka maha, olgu siis kevad, suvi või talv“ räägib Karu. Tema juhtida ja vedada on ettevõtmine Elamusretked – iga kuu on tal võimalus koos sõpradega korraldada üks korralik elamusterohke retk Eestis kõigile matkamise huvilistele. Elamusretked viivad liikumishuvilised Eestimaa paikadesse, mis tunduvad huvitavad ning kuhu seni nende jalg pole sattunud ning 99% tõenäosusega kunagi ka ei satuks. „Muide, tead, Eesti on jube mõnus paik,“ ütleb ta välja klišee, mida iga kaugelt koju naasnud rännumees kipub kinnitama.

väeosad – seal on kõvasti vaatamist. Aga milline oli viimane vast kõige kirkamaid elamusi pakkunud retk Eestis? Karu peab mõõduka pausi, mõtleb ning ütleb: „See oli talvine retk, kus käisime läbi kõik Eesti 50 kõrgeimat mäetippu.“ Sellise vastuse peale tuleb mõttesse miski kogu Eestit hõlmav megamatk. No kus meil kõik need kõrgemad tipud ongi – no Haanjas, Otepääl, äkki midagi Kesk-Eestis, Kirdes…. „Tead, sellega ongi nii, et kui inimestelt küsida, hakkavad nad mõtlema kuidagi eriti laialt. Tegelikult on kõik need 50 tippu, millel, muide, kõigil kõrgust üle 270 meetri, Haanja kõrgustikul. Kõik enam-vähem külgepidi koos. Käid kilomeetri ning oled ühe tipu vallutanud, käid veel kilomeetrikese ja taas saab tipp võetud. Emotsionaalselt ja sisult kuidagi väga mõnus matk oli,“ kirjeldab Karu. See tore mägedevallutamine toimus kahel tänavuse talve kõige külmemal päeval – siis kui õues oli külma 20 kraadi juures. Õiget matkameest väike külm muidugi ei murra. Hoopis tülikam oli end läbi võsa murda – Eesti 50 kõrgemast tipust on paraku suurem osa võsaga kaetud. „On üks levinud retk, kus käiakse läbi 20 Eesti kõrgemat tippu. Seda nimetatakse lume-ilvese matkaks. Me nimetasime oma 50 tipu vallutamise võsapõdra matkaks. Just seepärast, et oli tõesti kõvasti võsas ragistamist.“ Aga, Kunnar, olles aastaid matkanud Eestis mööda paiku, kuhu varem pole sattunud, võib olla päris raske leida aina uusi ja uusi põnevaid matkatrasse. Kas tänaseks pole juba kõike näinud ja kõikjal käinud? Äkki ei paku Eesti enam piisavalt põnevaid väljakutseid? „Ei, ma räägin, Eesti on matkamiseks väga mõnus ja avastamata paiku jagub aastateks,“ ütleb matkamees. Kas matkamise ajal tuleb pähe mõtteid, mille peale enne ei tulnud – ootamatuid nutikaid lahendusi tööalastele probleemidele näiteks? Karu tunnistab, et kui ta matkab, siis tavaliselt mingeid sügavaid mõtteid ei mõlguta. „Siis on puhkus. Täielik puhkus. Siis mõtled vaid sellele, et millist teed mööda millise põneva kohani võiks jõuda või kuhu oleks mõnus laagrisse jääda. „Filosoofilisemad mõtted tulevad pähe pikkadel mägimatkadel, kus tuleb sageli terveid pikki päevi telgis istudes mööda saata. Vaat seal lähevad mõtted lendu.“ Järgmine mägimatk viis Karu märtsi lõpus juba Jaapanisse, sealset kõrgeimat mäge Fuji’t (3780 meetrit) vallutama. „Sushit ma ei armasta, aga Jaapani kõrgeima mäe otsas tahaks ära käia,“ naljatleb Karu.

is ikka pike Kui mina lähen, sikm keskmiselt malt. Mingid 100 maha. kuus kõmbin ma ikka „Matkamiseks mõnus. Siin on nii, et kaardil paistab kõik üksluine, aga tegelikult saab korraldada uskumatult mitmekesiseid matku. Hakkad kusagilt väiksest linnast pihta, viie kilomeetri pärast oled mererannas, järgmiseks jõuad mingi vana sõjaväeosa varemetele, siis oled juba soomaastikul või hoopis mõne jõe järskudel kallastel ning siis, hops, juba miski vana-vana tehase juures ... Kõik see on väga põnev.“ Sel ajal, kui me Karuga räägime, peab ta just plaani järgmiseks Elamusretkeks. Plaan on minna Paldiskisse. Paljud saavad öelda, et on Paldiskis käinud. Autoga. Sõitnud linnast läbi Pakri poolsaare tippu tuletorni juurde ja tagasi. Tore. Aga Karu sõnul pakub jalgsimatk Paldiskis märksa mitmekesisemaid elamusi. Linn, rand, pankrannik, sisemaa alad, sõja-

Juubeliväljaanne

TEAM O’NEILL

DAMIEN CASTERA

PÜSI SOOJAS P Ü S I K U I VA N A

OF F SHOR E A DV EN T UR E J A CK E T

VETT HÜLGIV VENTILATSIOONI SÜSTEEM KERGE VOODER SIRGE LÕIGE

ONEIL L .COM .C OM

PA R I M VA L I K O ’ N E I L L T O O T E I D E E S T I S : O'Neill Rocca Al Mare Keskus, Paldiski mnt 102, Tallinn 13522, E-P 10-21

klubid

Jalgpalliklubi kogukond ja ideoloogia FC Flora näide

em rõhku panema hk ro a üh d nu ka ha on t Lii i all lgp Eesti Ja isel, kinnitab FC dm lei di ee tit en id a om le ise am ist klubide ab uuli ning räägib Sportland Flora kommertsdirektor Jaanus tPr s oma klubis. Magazine’ile tõsisest töös ses valla Räägime kõigepealt terminitest. Mis asi on jalgpalliklubi kogukonna ideo loogia? Jalgpalliklubi kogukonnast rääkides selgitaksin esmalt erinevaid tasandeid ja nende tähendust. Igal klubil on füüsiline asukoht – on selleks siis staadion, treeningkeskus, noorteakadeemia. Asukohast lähtuvalt on loodud eeldused füüsilise kogukonna tekkimiseks ümbruskonna elanikest. Sisemise kogukonna seotus klubiga on hoopis teisel tasemel. Siinkohal räägime ikkagi nii klubis treenivatest poistest ja tüdrukutest, nende vanematest ja pereliikmetest, klubi mängijatest, treeneritest, personalist ning ka toetajatest/koostööpartneritest. Vaimse kogukonna moodustavad klubi väärtusi kandvad ja nende väärtustega samastuvad inimesed. Me peame kindlasti vahet tegema ideoloogia kui mõiste ning ideoloogia mõtete ja ideede reaalse elluviimise vahel. Sisemist kogukonda ühendab enamasti ka vaimne tasand, küll aga ei ole võimatu, et klubi füüsiline kogukond puudub, kui selle heaks pole tööd tehtud. 88

Juubeliväljaanne

Millises seisus on FC Flora kogukond aastal 2014? FC Flora kogukond on hakanud kasvama. Kui Norbert Hurt tõi 2013. aastal esindusmeeskonda uue filosoofia, mille juurutamine võtab oma aja, siis sama hästi võib öelda ka seda, et laome uut vundamenti nii turunduses, kommunikatsioonis kui ka mitmetes muudes valdkondades. Võtmeteguriks on pühendumus.

klubidega, peame mõistma, et väga paljude klubide ajalugu on sajandipikkune või enamgi ning kogukonna juured on seeläbi tõeliselt sügaval. Eesti jalgpalli lähtepositsioon taasiseseisvumise järel polnud kiita, sest igasugune klubiline tegevus oli nõukogude võimu perioodil välja suretatud. Kuigi tänaseks on möödunud üle paarikümne aasta, julgen väita, et klubid on kogukonna olulisusest hakanud aru saama alles viimastel aastatel. Liialt palju on kodusest jalgpallist näiteid, kus kogu fookus oli suunatud esindusmeeskonna edule, mistõttu kannatajaks osutus kitsamalt noortesüsteem (kui see üleüldse eksisteeris) ja laiemalt kogu klubi eksistents. Tänu jalgpalliklubide litsenseerimise kriteeriumitele on selline oht tänases Eesti klubijalgpallis viidud õnneks miinimumini. Eesti Jalgpalli Liit on hakanud üha rohkem rõhku panema klubide abistamisele oma identiteedi leidmisel – nii näiteks toimusid kogu 2013. aasta jooksul klubide seminarid,

tradit Jalgpallis loevad agi ei sioonid ning mid sünni iseenesest. On see, ma mõtlen kogukond ja selle ideoloogia, selline asi, mis mujal maail mas n-ö jalgpalliriikides on iseenesest mõistetav ja/või emapiimaga saadud nähtus? Sa sünnid mingisse kogukon da, elad selles kogukonnas ning sured. Jalgpallis loevad traditsioonid ning midagi ei sünni iseenesest. Võrreldes end Euroopa

kus tunnustatud Hollandi spetsialistid jagasid oma praktilisi kogemusi turunduse, mängu korralduse ning kogukonna arendamise vallas. Kuivõrd saame Eesti klubide puhul rääkida kogukonnast ja selle ideoloo giast? Muidugi, mängu enda tase ja kva liteet on oluline, ent mulle tundub, et just see kogukonna ja ideoloogia pool on me klubijalgpalli kõige nõrgem koht. Kui mängivad FC Flora ja Nõmme Kal ju, siis kes kelle vastu ikkagi mängib? Et milline kogukond, mis põhjustel, mis klubiga ennast seob? Jalgpall on Eestis populaarseim spordiala ning sellega tegelevate inimeste hulk tõuseb aasta-aastalt väga suure hooga. Ainuüksi Premium liiga 10 klubi sisemiste kogukondade summeeritud arv on u 15 000 inimest ehk üle protsendi Eesti rahvastikust. Samas ei ole ajaloost harvad juhud, kus neidsamu kümmet klubi vaatas nädalavahetuse Premium liiga voorus viie mängu peale kokku alla 1000 pealtvaataja. Midagi on justkui valesti ning selline olukord pole seejuures lühiajaline. Kui me lööme lahti Premium liiga ja Eesti kaardi, saame 5 klubi Tallinnast (Flora, Kalju, Levadia, Kalev, Infonet), 3 Ida-Virumaalt (Sillamäe, Narva, Jõhvi) ning 2 ülejäänud Eestist (Tartu ja Paide). Mõistagi on kõige suurem konkurents pealinnas, kus eriti füüsilise kogukonna piirid on paljude jaoks ähmased. FC Florast ei saa kunagi pelgalt Kristiine ja

Kesklinna klubi, vaid me oleme avatud kõigile, kes meie väärtusi kannavad – lojaalsus, ausameelsus, distsipliin, tööarmastus, kirg, pädevus, tervis. Flora ja Kalju duellid... kasutan kirjanduslike tegelaskujude asemel võrdlusena hoopis Eesti Vabariigi 90. juubeliks valminud draama sarja „Tuulepealne maa” – Flora võiks olla siiras ja rahvuslikult meelestatud Toomas ning Kalju selline glamuursem Indrek, kes vahel tülitsevad, aga samas ühiselt Eesti asja ajavad ehk antud kontekstis jalgpallivankrit veavad. Mida tehakse või mida tuleks teha, et pilt ses osas oleks põnevam? Eelmise hooaja lõpus Premium liiga mängude külastajate seas tehtud küsitlus näitas, et kodumängu korralduse parandamisel oodatakse kõige rohkem meelelahutuse osakaalu kasvu. Peamiste teguritena, mis mõjutaksid vastanuid rohkem staadionile tulema, toodi välja kõrgemat mängukvaliteeti, paremat ilma ja paremaid staadioneid. FC Flora on võtnud eesmärgiks pealtvaatajate ja fännide suurema kaasamise nii mängupäeval, aga ka mängule eelneval nädalal. Tänavu loosime iga Premium liiga kodumängu raames meie Facebooki grupi külastajate vahel välja mõne rariteetse mängusärgi. Väga hästi on vastu võetud koostöös fännidega valmiv uus mängukava, mis on esimeste voorude 16 leheküljelt kasvanud juba 24-leheküljeliseks. Igal Flora kodumängul jätkub tegevust

ka kahe poolaja vahelisse veerandtundi, kus nii väiksematele kui suurematele kaasaelajatele on omad vaheajamängud, mille võitjad saavad auhinnaks FC Flora fännisärgi. Erinevate fännitoodete arv tõuseb koostöös meie uue partneri FIFAA-ga lähiajal juba üle kahekümne. Klubi meediakajastus on väga aktiive, pakkudes pidevalt midagi uut TV Flora YouTube’i kanalis, igakuistes Floraadio raadiosaadetes ning aina uusi fänne koguvas Facebooki grupis.

Jalgpall on Eestis populaarseim spordiala. Olen sõpradelt tihti pärinud, miks küll ei leita teed staadionile üles, ning enamasti on pereinimeste vastus – tuleks küll, aga lastel pole seal midagi teha. Aprillikuus alustame lastele suunatud tegevuste sarjaga, pakkudes kodumängu ajal A.Le Coq Arenal erinevaid õpitubasid. Nii saavad lapsevanemad oma võsukesed paariks tunniks rahumeeli meisterdama jätta, et ise Florale tribüünilt kaasa elada. Tööpõld on siiski väga lai – suur töö seisab ees A.Le Coq Arena ümbruskonda jäävates koolides, kutsekoolides ja lasteaedades. Jalgpalli ja FC Flora tegemiste tutvustamine ümbruskaudsete linnaosade elanikele on tänavuse aasta võtmeteguriteks, et minna klubi 25. juubeliaastale vastu juba tugevama füüsilise kogukonnaga!

Juubeliväljaanne

jalgpall

Mängus ainult tüdrukud 24. mail toimub Elvas tüdrukute jalgpallipäev, mis peaks eeskätt Lõuna-Eesti noortele vutipiigadele andma lisa motivatsiooni ning indu lemmikalaga edasi tegeleda ja neile tüdrukutele, kes pole veel jalgpallitrenni julgenud tulla, on näidistreeningul võimalik alaga mõnusal viisil tutvust teha.

„M

a ise loodan küll, et kohaTegelikult käib Elvas praegu meeste le tuleb nii umbes 70 kuni ja poiste kõrval juba ka sümpaatselt vilgas 16-aastast tüdrukut,” rää- tüdrukute jalgpallielu. „Umbes 50 tüdrukut gib ürituse vedaja Eneli käivad regulaarselt jalgpallitrennis,” ütleb FC Õigus, jalgpalliklubi FC Elva turundusjuht. Elva turundusjuht. Eelmisel aastal toimusid Sellest peaks saama tema sõnul tõeliselt Elva naiste lahtised jalgpallimeistrivõistlused, mõnus jalgpallipidu just nimelt tüdruku- kus sõpruskonnapõhised kohalikud tiimid tele. Kohale tulevad treener Katrin Kaarna omavahel mõõtu võtsid. Aga Eneli mäletab väga hästi aega, mil ja Eesti naiste jalgpallikoondise peatreener Keith Boanas, kes on sedasorti suurepärase ta ise käis kergejõustikus ning jalgpalli, oma motiveerimis- ja veenmisoskusega inimene, lemmikut, sai harrastada vaid teisipäeviti, kui et suudab iga kõhkleja ja kahtleja positiivselt trennikaaslastega omavahel mängiti. Päris ning suurelt mõtlema panna. „Tema on just tüdrukute oma jalgpallitrenni rühma Elvas see inimene, kes teab väga hästi, millised on polnud. „Aga mulle tohutult meeldis see ala, võimalused mängijana karjääri teha. Suu- ma tahtsin jalgpallitrennis käia.” dab igale pisikesele ja suuremalegi tüdruNii käiski ta FC Elva klubi juhile peale, et kule selgeks teha, et tegelikult on võimalik on selline huvitav soov ning mida võiks või naiste jalgpalliski jõuda väga kaugele ja kõr- tuleks teha, et trennirühm tüdrukutele lõpuks gele. Võid Elvast või mis tahes teisest väik- ometi avataks. Klubist anti teada, et ajagu Enesest paigast pääseda mängima kuulsatesse li koos oma sõpradega 16 jalgpallist huvitaklubidesse, kui oskad suurelt mõelda ning tud tüdrukut kokku, siis klubi annab treeneri. jagub tahtmist eesmärgi nimel tööd teha,” „Tegelikult sai neid jalgpallihuvilisi tüdrukuid räägib Eneli, kes on ise aastaid kõrgel tase- kokku koguni 20. Esimene jalgpallitrenn oli mel mänginud ja neid võimalusi alati silme meil 2009. aasta 9. septembril,” ütleb Eneli. Muidugi, neist kahekümnest esimesest ees hoidnud. Seega, Lõuna-Eesti tüdrukud, on ligemale viie aastaga jäänud trenni neli. kasutage võimalust.

Juubeliväljaanne

Aga väga palju on uusi tüdrukuid jalgpallitrenni juurde tulnud. Pall on veerema lükatud, ala kogub mühinal populaarsust. Tõsi, ei maksa arvata, et jalgpall on Elva tüdrukute seas see kõike popim ala. Küllap on selleks endiselt mõned tantsu- või aeroobikatrennid. „Paljudel on ikka veel naiste jalgpalli suhtes eelarvamused. Et see on poisilike tüdrukute ala. Või arvatakse, et jalgpall muudab tüdrukud poisilikuks. Aga omast kogemusest julgen kinnitada, et see ei ole päris nii – sa ei muutu hoobilt poisiks, kui jalgpalli mängid,” julgustab Eneli. Tegelikult on päris tihti ka nii, et laps isegi tuleks, aga vanemad ei taha tüdrukuid jalgpallitrenni lubada. „Mu enda vanemad üritasid päris mitu aastat mind ümber veenda, et mingu ma ikka mingi muu ala trenni. Lõpuks, nähes, et mulle endale meeldib jalgpall ja ei miski muu, nad leppisid.” 24. mail on paljudel, kel seni naiste või tüdrukute jalgpalli suhtes eelarvamusi, võimalik Elvas veenduda, et see ala sobib ka õrnemale soole. Eneli ise käib enne üritust ka Elva kooli klassides selgitustööd tegemas, et tüdrukud ei häbeneks tulla. Saab siis näha.

Dressipluus | 39.95 Lühikesed püksid | 25.95 Putsad | 179.95

ALO BÄRENGRUB

MARTIN VUNK

Dressipluus | 54.95 Dressipüksid | 44.95 Putsad | 69.95

Särk | 29.95 Püksid | 39.95 Sokid | 7.95 Putsad | 119.95

MARTIN VUNK

ALO BÄRENGRUB

Särk | 44.95 Püksid | 39.95 Sokid | 7.95 Putsad | 99.95

S채rk | 39.95 P체ksid | 19.95 Sokid | 9.95 Putsad | 109.95 NIKITA BARANOV

ZAKARIA BEGLARISVILI

S채rk | 49.95 P체ksid | 19.95 Sokid | 9.95 Putsad | 119.95

Dressipluus | 74.95 Püksid | 69.95 Vabaajajalats | 89.95 Kott | 29.95

ALBERT PROSA

NIKITA BARANOV KAROL METS

ZAKARIA BEGLARISVILI

Dressipluus | 74.95 Püksid | 54.95 Vabaajajalats | 79.95

Jakk | 89.95 Särk | 22.95 Püksid | 54.95 Vabaajajalats | 139.95

Dressipluus | 64.95 P端ksid | 54.95 Vabaajajalats | 89.95

ALBERT PROSA KAROL METS

Dressipluus | 74.95 Polo | 39.95 P端ksid | 49.95 Vabaajajalats | 139.95

korvpall

Tänavakorvpall astub samme se u s l aa n professio suunas TEKST Rain Pruul korvpall FOTO Sprite tänava

sioon Rahvusvaheline Korvpalliföderaten am (FIBA) pingutab kõvasti, et üharvpall leiaks populaarsust koguv tänavakoammis. Ala koha ülitihedas olümpiaprogr, et see tõssiinsed eestvedajad loodavad ute silmis. taks mängu väärtust ka skeptik 100

Juubeliväljaanne

oolimata Rio olümpiamän gude korralduskomitee tuge vast toetusest teatas Rahvus vaheline Olümpiakomitee (ROK) möödunud augustis, et 21016. aasta olümpial veel 3 x 3 korvpalli jaoks ruumi (loe: raha ja aega) ei leita. FIBA on oma eesmärgi – jõuda olümpiakav va nii kiiresti kui võimalik – valjult ja selgelt välja öelnud. Seepärast võeti olümpiakomitee nega tiivne otsus vastu nördimusega. „Oleme väga pettunud, et alaga mitteseotud põhjuste tõttu ei kaaluta 3 x 3 korvpalli võtmist olümpiale,” teatas FIBA peasekretär Patrick Baumann pärast keeldumist. „Usume tõsiselt, et 3 x 3 on põnev ja silmapaistev ala, mis pakub ainulaadset kokteili spordist ning linnakultuurist ja sobib olümpiamängudele, vastates nii ROKi soovile noorendada ja kaasajastada olümpia mängude suvist programmi.” FIBA pettumust võib mõista: organisatsioon usub tõsiselt, et tänavakorvpall osutub armasta tud mängu jaoks sama edukaks tähelepanu äratajaks kui rannavõrkpall saalivõrkpalli või BMX-kross rattaspordi jaoks. Mitte et korvpalli populaarsuse üle kurtma peaks, kuid tänava kossu pretensioonitum olemus – väiksemad võistkonnad, puudub vajadus suure organisat siooni, saali ja kahe korvi järele – aitaks ala kandepinda oluliselt suurendada. Nüüd on sihi kule võetud 2020. aasta olümpiamängud Tokyos. Meie selle ala tähtsaima ürituse Sprite tänava korvpalli Eesti meistrivõistluste korraldaja Reigo Kimmel on veendunud, et tänavakorvpall võidaks olümpiamängudest palju: „Ala muutuks skep tikute silmis tõsiseltvõetavamaks, saaks enam meediatähelepanu ning leiaks uusi toetajaid. Kindlasti kasvaks harrastajate hulk ja paraneks süsteemne töö noorte tänavakorvpalluritega.”

Uus süsteem Seda, et FIBA panustab 3 x 3 korvpalli väga tõsiselt, saab tunda ka kodumaistel võistlustel. Eestis mängitakse sel suvel Sprite tänavakorvpalli 5-etapilise meistrivõistluste sarjana, mis algab 24. mail Tartus ja kulmineerub 9. augustil Tallinnas Vabaduse väljakul peetavate finaalidega, ja on meie ainuke FIBA poolt tunnustatud tänavakorv palli üritus. Reigo Kimmeli sõnul on nad tõhus tanud koostööd FIBA-ga, mis tähendab, et nüüd sest saavad osalejad end etappidele registreerida vaid veebikeskkonnas 3x3planet.com. 3x3planet.com – see on FIBA tänavakorvpalli edendamise südamikus paiknev võrgustik, mille arendusse on korvpalli katusorganisatsioon panustanud väidetavalt üle kahe miljoni euro. 3x3planet.com abil koonduvad tänavakorvpallu rid ja korraldajad ühte keskkonda, muutes nii moodi lihtsamaks võistluste korraldamise ja mängupartnerite leidmise. Kimmel selgitab, et 3x3planet.com võimaldab mängijatel samuti hõlpsasti näha, kes on nende vastased ja millal

korvpall ning millistel väljakutel kohtumised toimuvad. „Samuti jäävad nii loodetavasti ajalukku ülipikad mängupäevad ja pausid mängude vahel.” Samas paneb ta osavõtjatele südamele, et kuigi osavõtutasu saab endiselt maksta ka kohapeal, toimub etapile registreerumine ainult võistlusnädala kolmapäevani. See tähendab, et kohapeal võistkondi registreeri da enam ei saa.

Eestlased oskavad Saabuval suvel on meie parimate tänava korvpallurite mõtteis kaks suurvõistlust. 5.–8. juunini FIBA 3 x 3 maailmameistri võistlused, kuhu saadetakse tiimid nii naiste kui ka meeste arvestuses. Eesti esindusvõist konnad MM-il otsustab Eesti Korvpalliliidu 3 x 3 komisjon hiljemalt 5. maiks – praegu on koondisekoht olemas vaid möödunud aasta 3 x 3 korvpalli Eesti meistril Illimar Pilgul. 16.–28. augustini leiavad Hiinas Nanjingis aset Noorte olümpiamängud. Eestil on seal koht tänu eelmise aasta edukale MM-ile, kus U18 tüdrukute koondis võitis USA järel hõbe medali. Tütarlapsed, kes Eestit esindama

punktiga uskumatult kõrgel 11. kohal.

Mäng muutub professionaalsemaks

on seni Meie võistkonnad davad näidanud, et suum gida tänavakorvpalli svän elikõrgeimal rahvu ah sel tasemel. pääsevad, selguvad Eesti meistrivõistluste esimese 2–3 etapi tulemusel. Seejuures on FIBA seadnud kindlad reeg lid, mille alusel saab MMi mängijaid valida. Esiteks peab mängija olema viimase aasta jooksul osalenud vähemalt kahel FIBA tun nustatud 3 x 3 turniiril. Lisatingimuseks on kahe mängija valik riigi kümne parema män gija seast 3x3planeti arvestuses. Korvpalliliidu 3 x 3 komisjon saab valida mängijad etteantud tingimuste alusel. Meie võistkonnad on seni näidanud, et suudavad tänavakorvpalli mängida kõrgeimal rahvusvahelisel tasemel. Selle tõestuseks saab ette näidata 2010. aasta 2. koha rahvusvaheliselt suurturniirilt Moscow Open, 2011. aasta noorte MMi 4. koha ning eelpool mainitud ja palju tähele panu pälvinud U18 tüdrukute hõbedavõidu Indoneesias toimunud maailmameistrivõist lustelt. Tuntud mängijatest on Eestit rahvus vahelisel tasemel edukalt esindanud näiteks Andre Pärn, Heigo Erm, Rait Riivo Laane, Martin Paasoja jt. Suurepäraste tulemuste indikaatoriks on asjaolu, et FIBA 3 x 3 tänavakorvpalli statisti kas asub Eesti 52 riigi arvestuses 4,5 miljoni 102

Juubeliväljaanne

Pikka aega siinset tänavakorvpalli vankrit vedanud Kimmeli hinnangul ongi väikeriigil 3 x 3 korvpallis võimalik jõuda kaugemale juba sel põhjusel, et 3 x 3 korvpalliks vajaliku nelja tipptasemel mängija leidmine osutub lihtsamaks kui terve meeskonna komplektee rimine traditsioonilises korvpallis. On aga ilmne, et mida rohkem üks spordi ala hinda läheb, seda tihedamaks muutub konkurents. Kimmeli hinnangul tuleks meil juba praegu alustada 3 x 3 korvpallis ala järel kasvu ja sportlaste tippturniirideks etteval mistamisega süsteemset tööd, kui on ka edas pidi soov kõrges konkurentsis kaasa lüüa. Tunnistas ju näiteks 2012. a MMil Eesti mees konnaga 17ndaks jäänud Indrek Kajupankki, et tänavakossu agressiivse stiiliga on raske harjuda: „Küünarnukid välguvad silmade ees ja kohtunik ei pruugi teist nägu ka teha.” „Kindlasti saavad head saalikorvpallurid ka 3 x 3 korvpallis hästi hakkama, kuid üha rohkem on näha 3 x 3 korvpalli le spetsialiseerumist,” selgitab Kimmel. „Viimastel maailma meistrivõistlustel Ateenas sai 3 x 3 korvpallile keskendunud Serbia tiim jagu individuaalsete oskuste poolest kindlasti pare mast Prantsusmaa tiimist, milles mitmed mängijad olid rahvuskoondise kan didaadid.” Tõepoolest, kui prantslasi esindasid MMil näiteks Euroliiga kogemusega Karim Souchu ja Jean-Baptiste Adolphe Michel – muide, vii mane kostitas veel eelmisel hooajal Kristjan Kanguri toonast koduklubi Montepaschi Sienat Euroliigas 20 punktiga –, siis Serbia võistkonda kuulusid saalikorvpalli mõistes amatöörid, keda vedas üheks maailma pari maks tänavakorvpalluriks peetav Dusan Domovic Bulut. Arvatavasti kuulub Bulut nende sekka, kes end tänavakorvpalli turniiridel mängimisega vähemalt osaliselt ära elatavad. Eestis sellisel tasemel tegijaid veel ei leidu, küll aga kinnitab Kimmel, et ka meil on võistkondi, kes Lätis ja ka kaugemal end proovile panemas käivad. „Tiimidele on kindlasti oluline leida spon sor, kes aitaks katta reisikulusid, kuid samas on edu korral võimalik teenida korralik auhinnaraha. Näiteks üle-eelmisel aastal ka Eestis mänginud Leedu võistkond kogus eel misel suvel erinevatelt turniiridelt ligi 70 000 USD ning ka FIBA on hakanud auhindadele rohkem panustama.” Kimmel kinnitab, et ka Eestis tunnevad ettevõtted 3 x 3 korvpalli toetamise vastu üha rohkem huvi.

Kes on maailma parim tänavakorvpallur? Hetkel kannab maailma parima tänavakorvpalluri aunimetust 216-sentimeetrine sloveenlane Blaz „Birdman” Cresnar, kes juhib alates möödunud detsembrist 3x3planet.com maailma edetabelit. Erinevates vanuseklassides Sloveenia noortekoondiste eest mänginud tulevikulootus kuulus ka suurklubide Ljubljana Olimpija ja CAI Zaragoza ridadesse, kuid tema lend neis jäi lühikeseks. Käesoleval kümnendil on Cresnar sobitanud tutvust Baltimaade korvpalliga ja esindanud näiteks Valmierat, Nevežist ja käesoleval hooajal Leedu esiliigas mängivat KK Trakaid. Hoopis edukamalt läheb „Lindmehel” tänavakorvpallis – koos kaasmaalastega võitis Cresnar detsembris esmakordselt toimunud FIBA 3 x 3 korvpalli All Star turniiri. Kataris aset leidnud ürituse meistritiitliga kaasnes ka 25 000-dollariline võidutšekk. Eesti mängijatest on 3x3planeti edetabeli kõrgeimal kohal endine meistriliiga mängija Ardi Oja, kes asub maailma 174. kohal. Ojale järgnevad Illimar Pilk (183.) ja Indrek Kaarlep (202.).

Sprite tänavakorvpalli toimumisajad 2014 24. mai – Tartu 14. juuni – Rakvere 28. juuni – Otepää 19. juuli – Pärnu 8.–9. august – Tallinn Open • noorteklassid, reede, 8. august • vanemad võistlusklassid, laupäev, 9. august Kinnitatud Sprite Eesti meistrivõistluste boonusetapid: 12. juuli – Tabasalu Streetball 26. juuli – Kanepi Streetball

Reeglid • Registreerimine toimub võistlusnädala kolmapäevani ainult 3x3planet.com kaudu. • Võistlusklassid, milles on vähem kui 4 tiimi, ühendatakse (à la seeniorid koos harrastajatega). • Otsus, millised klassid ühendatakse, tehakse võistlusnädala neljapäeval. • MIX klassis võib olla kuni 4 mängijat (erinevalt 2013. aastast). FIBA nõue. • Ainult U12 võistlusklassides toimub eraldi registreerimine (täidetud registreerimislehe alusel).

1 399,95€

2 279,95€

3 99,95€

5 179,95€

4 59,95€

1199,95€

799,95€

449,95€

349,95€

1 Tootekood: 90043 "AND1 Competition" süsteem Akrüülmaterjalist laua mõõdud 111x76x3cm Lihtne "Action Twist" korvi kõrguse reguleerimise võimalus 230-305cm. Kaasas postipehmendus

4 Tootekood: 23121 AND1 korvpallilaud koos rõnga ja seinakinnitusega. Komposiitmaterjalist laua mõõdud 75x52x2,5cm

7 Tootekood: 66634CN NBA Gold: läbipaistvast akrüülist laua mõõdud 80,5X122cm, vedrustusega profirõngas, roostevaba, lihtne rõnga kõrguse reguleerimise võimalus 2,28x3,05m

2 Tootekood: 25151 "Zone Control" süsteem Komposiitmaterjalist laua mõõdud 110x71x3cm Korvi kõrguse reguleerimise võimalus 230-305cm Kaasas postipehmendus.

5 Tootekood: 23131 AND1 “Youth” süsteem Komposiitmaterjalist laua mõõdud 51x41x1,5cm Korvi reguleerimise kõrgus 1-1,9m Sobib vanusele 7-14a.

8 Tootekood: 77684CN NBA Highlight Acrylic: läbipaistvast akrüülist laua mõõdud 68x107cm, jäik rõngas, rõnga kõrguse reguleerimise võimalus 2,28x3,05m

3 Tootekood: 90038 AND1 korvpallilaud koos rõnga ja kinnitusega Komposiitmaterjalist laua mõõdud 110 x 71 x 3cm Standard rõngas

6 Tootekood: 68490CN NBA Platinum: läbipaistvast akrüülist laua mõõdud 80,5X137cm, vedrustusega profirõngas, roostevaba, lihtne rõnga kõrguse reguleerimise võimalus 2,28x3,05m

9 Tootekood: 77685CN NBA Highlight Composite: komposiitmaterjalist laua mõõdud 73,5x112cm, jäik rõngas, rõnga kõrguse reguleerimise võimalus 2,28x3,05m

tervis

„PÜHAPÄEVASPORTLASE” INE M A D N A R A P I M R O V E IS IL S Ü Ü F TEKST dr Allan Austin Oolo

otellituppa sisenes kum margil ja valudes Robbie Williams, kes, nagu ta ise hiljem oma kontserdil ütles, „nägi välja nagu katkine kauboi”. Ma olin just saabunud Kanadast ja tormasin lennujaa mast otse hotelli, et talle abi osutada, lootes, et ta saab siiski järgmisel õhtul kontserdi anda. Meedia teatel ei olnud veel paar tundi enne Eestis toimuma pidavat ja satelliidi vahendu sel terves maailmas ülekantavat mega-show’d, millest samal ajal ka dokumentaalfilmi vändati, veel kindel, kas üritus üldse toimub. Ma andsin tol õhtul Robbie Williamsi hotellitoas endast parima ja tegin sama ka lava taga riietusruumis vahetult enne kontserdi algust. Mulle meeldiks öelda, et see oli lihtne, aga tegelikult läks mul

päevaspordiga”, mida harrastab ka suur osa meist. Lavalolek nõuab artistidelt sageli väga suurt füüsilist koormust ja kui staar ei ole oma tippvormis ning korralikult ette valmistunud, on vigastusoht väga suur. Aastate jooksul olen ma ravinud mitmeid tuntud näitlejaid ja muusikuid nii lava taga kui ka võtteplatsil ja enamikuga minu kõige kuulsamatest patsientidest on sama lugu. Miski, mida nad oma etteaste ajal tegid ja mis nõudis äkilist füüsilist pingutust, kutsus sümptomid esile. Pühapäevasportlased või need, kes keva de saabudes äkitselt sportlaseks hakkavad, ja stress, mis harjumatut spordiala harrastades nende kehale osaks saab, on võrreldav kuulsa tele artistidele laval osaks saava äkilise füüsili se pingega. Kui te ei ole konstruktsiooniliselt,

iliselt, lihaselin o o si kt ru st n ko le o i Kui te ei t heas vormis võ el is il g o lo ro eu n i võ selt gastamisega. vi a h ke a m o e it sk ri tasakaalus, vaja kogu oma 35 aasta pikkust meditsiinialast kogemustepagasit ja oskusi, et osteopaatia, kiropraktika ja trigeenika (Trigenics) kombi natsiooni kasutades Robbie Williams vähem kui 24 tunniga „ära parandada”. Need teie seast, kes sellel kontserdil vii bisid, nägid, kui palju ja millise energiaga Robbie Williams laval ringi kargas. See artikkel ei räägi küll Robbie Williamsist, ent turneed on paljude artistide jaoks võrreldavad „püha 104

Juubeliväljaanne

lihaseliselt või neuroloogiliselt heas vormis või tasakaalus, riskite oma keha vigastamisega. Pühapäevasportlasi leidub kõikjal maail mas. Te võite joosta maratone, osaleda triatlo nidel ja isegi poistega nädalalõppudel jalgpalli mängida. See on suurepärane viis head vormi saavutada, aga kui teie keha tugiaparaat ei ole enne jooksurajale või mänguväljakule mine kut parimas korras, võib asi lõppeda tõsiste valudega.

Termin „pühapäevasportlane” näitab, et tegelete mingi spordialaga vaid nädalalõppu del. Tööpäevadel istute te enamasti liikuma tult arvuti taga. Istuv asend on teie seljale üks kahjulikumaid, kuna see põhjustab kompres siooni, kuigi te ise ei tarvitse veel valu tunda.

DR OOLO 5 NÕUANNET SPORDITRAUMADE VÄLTIMISEKS 1. Esimesel kahel treeningul võtke rahuli kult. Kui te ei ole pikka aega millegi füüsi lisega tegelnud, ei peaks te hakkama kohe võistlusspordiga tegelema. 2. Kuigi olete pühapäevasportlane, püüdke spordiga tegeleda ka nädala keskel. Kui te nädala esimesel viiel päeval mingit füüsi list tegevust ei harrasta ja siis nädalalõpul kogu oma energia välja elate, on sellel teie kehale kahjulik mõju. Spordiklubis või jõusaalis võiksite käia vähemalt kaks korda töönädala jooksul. 3. Üritage olla füüsiliselt aktiivne kogu aeg. See on tasuta ega nõua palju lisaaega. Kasutage lifti asemel treppi, minge tööle jala, joostes või jalgrattaga, mitte auto ga. (Nippe saate minu Youtube’s olevast videost „Living Exercise with Dr. O”.) 4. Tehke iga päev venitusharjutusi ja liikuge võimalikult palju. Tööl olles tõuske kord tunnis püsti ja sirutage selga, et vältida

selgroo kompressiooni. (Põhjalikumat infot saate, kui vaatate minu Youtube’s olevat videot „Dr. O’s Trigenics Self- treatment Exercises and Training for the Neck and Back”.) 5. Külastage kord kuus selgroo dekompres siooni, kiropraktika ja trigeenika seansse. (Vt Youtube’s olevat videot „Selgroo Diski Dekompressioon / Kiropraktika”) „Trigeenika on pannud nii mõnegi tippsportlase kõrgemale hüppama ja kiiremini jooksma.” (CTV News, Kanada) See oleks ju imeline? Saada oma keha äkki sellisesse vormi, et suudaksite kõrgemale hüpata ja kiiremini joosta... ja seda ilma hili semate valude ja pingeteta? Te ei saa eeldada, et teie keha käitub nii, nagu te tahate, kui te ei ole eelnevalt oma vormi eest hoolitsenud, tasakaalustades viisi, kuidas teie lihased kok ku tõmbuvad. Just seda trigeenika teebki. See meetod sõna otseses mõttes „programmeerib aju ümber” lihaste sooritusvõimet parandama. Juba ainuüksi gravitatsioon surub teie lülisammast aastate jooksul kokku ja täna päevane istuv eluviis võimendab seda veelgi.

Selgroodiskide kompressioon ja kahjustused on osa vananemisprotsessist, aga istuv töö muudab olukorra oluliselt tõsisemaks. Kui te vananete, teie selgroog kompreseerub ja diskid sopistuvad välja, surudes selgroonär vile kaelast kuni alaseljani. Degeneratiivset diskihaigust esineb ka füüsiliselt aktiivsetel inimestel juba 30ndates ja 40ndates elu aastates. Uskuge või mitte, aga selgroodiski väljasopistumist esineb kõige sagedamini 20-aastastel! Kuigi ülalnimetatud probleem ei ole tegelikult haigus, vaid seisund, võib see põhjustada suurt valu ja väärtalitlust. Pühapäevasportlasena ei taha te lasta degeneratiivsel diskihaigusel lõbusat ajaveet mist takistada. Te tahate joosta sama kiiresti ja hüpata sama kõrgele kui kõik teised; te ei taha, et teie vanus takistaks teil tegemast seda, mida soovite. Teie keha vananeb, tunnistate te seda endale või mitte. Te peate alustama oma keha taastusraviga kohe ja see tähendab keskendu mist õigetele liigutustele ja lihasnärvide töö tasakaalustamisele. See omakorda võimal dab keskenduda liigeste biomehaanikale, et saaksite liikudes endast parima anda – ja seda ilma igasuguste vigastuste või kahjustusteta. Paljud kuulsad näitlejad ja tippsportlased

PÕHJALIKUMAT INFORMATSIOONI TRIGEENIKA KOHTA leiate aadressilt www.trigenics.com

on saanud abi trigeenikast ehk neuroloogilisest ravisüsteemist, mis sõna otseses mõttes prog rammeerib lihassüsteemi ümber. Teie lihased peavad olema tasakaalus. Kui lihased saada vad ajusse signaale ja vastupidi, peate olema kindel, et saadetakse just õigeid signaale. Tri geenika on meetod aju töötlemiseks, et liha sed tugevamaks muutuksid ja kauem töötada suudaksid. Lihaste kokkutõmbumismustrid, mis liikumist mõjutavad, programmeeritakse ümber ning tulemuseks on tasakaalus lihased ja seega ka oluliselt väiksem traumaoht. Kas olete kunagi mõelnud, miks nii paljud sportlased enne ja pärast treeningut massaaži soovivad? Sest just lihaste käsitsi manipuleeri mine on see, mis aitab parandada vereringet ja paneb kogu keha töökorda. Trigeenika on lihaste manipulatsiooni ülimalt intensiivne vorm, kuna kasutab lihaste töö parandamiseks inimese närvisüsteemi. Lihaste ümberprog rammeerimine on aga ainult üks osa sellest, kuidas saada pühapäevasportlasena tugeva maks ja vähem vastuvõtlikuks vigastustele. Teie keha on juba trauma üle elanud. Ei

Juubeliväljaanne

tervis ole tähtis, kas te olete jooksnud tosin maratoni või istunud viimase 20 aasta jooksul 5 või lau sa 7 päeva nädalas arvuti taga – te olete oma keha ikkagi kahjustanud ja nüüd peate teda ravima, et ta töötaks taas nii, nagu te soovite. Trigeenika koos kiropraktika ja osteopaa tiaga aitab teil taastada lihassüsteemi korrali kuks tööks vajalikku seisundit ja tasakaalu. Kui te ei korrigeeri skeleti biomehaanikat liigeste manipulatsiooni abil, ei saa lihaste tasakaa lu kunagi täiel määral taastada. (Kiropraktik tegeleb teie lülisamba, puusade, kaela, vaagna ja muude teie keha efektiivset toimimist mõju tavate kohtade asendiga. Osteopaat tegeleb tugiaparaadi tasakaalustamisega, pöörates rohkem tähelepanu lihasfunktsioonide omavahelisele seosele.) Aastaid kestnud istuv eluviis, halb rüht, lapse kandmine puu sal ning sporditraumad võivad mõjutada teie luustiku paiknemist. Kiropraktik või osteopaat võib lihaseid mõjutades teie keha õigesse asendisse viia ja taastada liigeste sujuva töö. Kui teie selgroolülid on õiges asendis, saab taastuda ka teie liigeste biomehaanika. Selle eesmärgi saavutamiseks võib kuluda õige mitu raviseanssi, aga lõpuks õnnestub heastada kah ju, mida olete oma kehale teinud. Abi on ka lihtsalt lülisamba mõjutamisest – dekompressioon parandab teie lülisamba seisundit ja funktsioneerimist, avardades selgroolülide vahesid ja vähendades survet selgroonärvidele. See võimaldab kompensee rida kahjulikku ja ebaloomulikku pikaaegset istuvat (või seisvat) asendit, mis paneb tugeva ja pideva pinge alla teie lülisamba ja eelkõi ge diskid, mis saavad seetõttu enneaegselt ja jäädavalt kahjustatud. Trigeenika on tuttav nii sportlastele kui ka meelelahutajatele, kuna see võimaldab neil nii staadionil kui ka laval ja võtteplatsil ilma valude ja traumadeta hakkama saada. Nad ei pea enam nägema välja nagu „katkised kau boid”, kui tsiteerida Robbie Williamsit.

Trigeenika on edukas tänu kolmele komponendile #1: VASTUSURVEGA HARJUTUSED Vastusurvega harjutused seisnevad teatud liigutuste tegemises patsiendi poolt, millele arst või abivahendid vastusurvet avaldavad (abivahendid mõõdavad patsiendi lihasjõu du). Abivahenditena kasutatakse erinevatele keha- ja lihastüüpidele sobivaid koormusi. Need vastusurvega teostatud kindlad liigutu sed aitavad parandada närvisignaalide jõud mist erinevatest lihastest ajju. #2: LIHASNÄRVIDE RAVI Lihasnärvide ravi käigus stimuleerib trigeeni ka ravisüsteemi alal koolitatud arst, terapeut või treener lihasnärve kas käte või abivahen 106

Juubeliväljaanne

PÕHJALIKUMAT INFORMATSIOONI KIROPRAKTIKA JA LÜLISAMBA DEKOMPRESSIOONI KOHTA EESTIS leiate aadressilt: www.kiropraktik.ee

ditega ning mõjutab pehmeid kudesid, et parandada signaalide edastamist liigutusi ja tundlikkust kontrollivate närvisensorite poolt. Selline ravi mõjutab ja tugevdab läbi lihaste, kõõluste ja sidemete ajju ja ajust välja saade tavaid signaale. #3: HINGAMISHARJUTUSED Patsient teeb keskendunult hingamisharjutusi ning arst selgitab talle samal ajal, kuidas teh tavate liigutuste neuroloogilist mõju suuren dada, et ravi veelgi tõhusam ja tulemusrikkam oleks. Seda protseduuri nimetatakse sageli „hingamise biotagasisideks” ja „autogeenseks hingamiseks”. Kui kavatsete olla pühapäevasportlane, joosta maratone või osaleda intensiivsetes sportmängudes, peate suhtuma oma kehasse nii, nagu oleksite tippsportlane, näitleja või laulja. Trigeenika aitab keha taastada ja tasa kaalustada, et saaksite oma võimeid maksi maalselt ära kasutada ilma end vigastamata. Ei ole lihtne veeta tervet töönädalat laua taga istudes ja siis nädalavahetusel äkki sportlaseks hakata, joostes maratone, osaledes jalgpalli mängus või tegelda mõne muu spordialaga. Te ei ole ainus, kes on füüsiliselt aktiivne vaid nädalavahetustel. Nädalalõpusport on suurepärane viis säilitada motivatsiooni ja füü silist vormi ning tuua võistluse näol oma ellu veidike põnevust. Nädalalõppudel sporti har rastades saate ka kehakaalu kontrolli all hoida. Aga selleks peate te oma keha ette valmistama, sest ta on niikuinii juba kahjustatud, kokkusu rutud ja tasakaalust väljas. Kui te sunnite end pingutama sellises seisundis kehaga, nagu teil praegu on, riskite saada traumat. Ma olen näinud professionaalseid hokimängijaid, jalgpallureid, korvpallu reid, olümpiasportlasi, rokkstaare ja teisi kuulsusi valust kõveras, sest nad pingutasid

liiga kõvasti, aga nende keha oli neuromus kulaarselt tasakaalust väljas või nende kok kuvajunud selgroolülid surusid närvidele. Sportlikuks nädalavahetuseks valmistudes saate te nii mõndagi ära teha, aga lõpuks taan dub kõik ikkagi lihaste tasakaalu ja vormi ning lülisamba ja närvisüsteemi hea ja noorusliku töö tagamisele. Programmeerige oma aju ümber nii, et see saadaks teie lihastesse õigeid ja tugevaid signaale. Vähendage oma lülisamba kompres siooni, et närvidel oleks piisavalt ruumi saata motoorseid signaale ajust lihastesse. Laske kiropraktikul või osteopaadil oma selgroo lülide asendit korrigeerida, et seljaajuvede lik saaks korralikult voolata ja ajust tulevad signaalid vabalt mööda selgroonärve liikuda. Pärast nende meetmete rakendamist tuleb jätkata võimlemisharjutustega, et keha har juks füüsilise aktiivsusega. Te muutute tugeva maks, olete võimeline suuremaks pingutuseks ning saavutate treeningu käigus rohkem, ilma et peaksite traumade pärast muret tundma. Neid nõuandeid järgides muutub teie elu kvaliteetsemaks ja nauditavamaks ning te saavutate palju enam. Dr Allan Gary Austin Oolo on osteopaat ja kiropraktik, kes on spetsialiseerunud taastusravile, spordimeditsiinile ja füsioteraapiale. Dr Oolo on Kanadas sündinud eestlane, kes tutvustas kiropraktikat Eestis esmakordselt 1993. aastal. Ta oli Eesti olümpiameeskonna ametlik spordiarst. Ta koolitab arste ja terapeute kogu maailmas ja on õpetanud ka Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi teaduskonnas. Dr Oolo on Eesti kiropraktikute liidu ja Trigeenika Müoneuraalse Meditsiini Instituudi president.

PÕHJALIKUMAT INFORMATSIOONI DR OOLO KOHTA leiate aadressilt www.droolo.com või Youtube klipist „DR ALLAN OOLO 20 AASTAT”

ENERGIAJOOKS & ENERGIAPÄEV NARVAS, 15. JUUNI 11.00 12.00 13.00

21,1 km jooks (sh Eesti MV) Draakoni lastejooksud 7 km jooks/kepikõnd/käimine

Jooksudele järgneb Energiapäev Narva linnuses autasustamise, meelelahutusprogrammi ja suure kontserdiga.

INFO JA REGISTREERIMINE

WWW.JOOKS.EE

VIIB OSALEJAD SOODSALT

MEREREISILE HELSINGISSE!

fitness

MyFitness kehale ja hingele MyFitness pakub Eesti suurim spordiklubide kettvu ja lihastreesuure koormusega vastupida ngs-ele mõeldud ningute kõrval ka kehale ja hi s nendega! treeningtunde. Tutvugem sii TEKST Marika Mäsak

etkel kogub üha enam populaarsust BodyART treening, mis on Robert Steinbacheri poolt loodud funktsio naalne keha&meele treening, kus har jutused on mõjutatud nii joogast, füsio teraapiast, erinevatest idamaistest võitluskunstidest kui ka tavapärastest jõuharjutustest. Kõik harjutused on kombineeritud klassikaliste hingamistehni katega ühtseks tervikuks. Treeningus ei ole keerulist koreo graafiat ega sooritata sammukombinatsioone. Treener järgib küll BodyART põhitõdesid, kuid paneb tunni kokku, lähtudes oma kogemustest ja osalejate tasemest. BodyART aitab suurendada nii lihaste jõudu ja vastupidavust kui ka vabastada oma meeli ja sisemist jõudu. MyFitness Solaris pakub uudsematest treeningutest kaasahaaravaid tantsutunde nagu Salsa ja Broadway jazz.

ominguline, Tantsutund on lo lõbus ning emotsionaalne ja ressi! aitab vähendada ka st Salsa on populaarne tants, mida tantsitakse kõikjal maa ilmas. Sõna „salsa” tuleb hispaania keelest ning on saanud oma nime teravamaitselise kastme „salsa” järgi. Salsa tunnis õpitakse rütmilise muusika saatel erinevaid sammukombi natsioone, tunnetades oma keha. Rõhutakse puusade liiku vusele ja õigele rütmitunnetusele. Kuna Salsa tantsurütm erineb klassikalisest tantsurütmist (tantsitakse korduva kaheksalöögilise rütmi järgi, 4/4 taktimõõt), siis annab see ideaalse võimaluse arendada endas muusika- ja rütmi 108

Juubeliväljaanne

tunnetust, koordinatsiooni ja mitmekülgset liikumist. Tantsutund on loominguline, emotsionaalne ja lõbus ning aitab vähendada ka stressi! Broadway Jazz ühendab erinevaid tantsustiile ja rõhub palju ka artistlikkusele, mis muudab meid loovamaks ja õpetab ühtlasi koordinatsiooni ja kehatunnetust. Broadway jazzi tantsutunnis on põimitud balleti, jazzi ja kaasaegse tantsu sammud ning liigutakse eriliste ja oma näoliste rütmide saatel. Seejuures paneb treener igaühe tundma end justkui Broadway teatrilaval esinev staar, kuna tantsutunni juured pärinevad Broadway teatrist, mida ise loomustavad torukübarad ja pikkade varrukatega kindad. Just teatraalsuse ja artistlikkuse rõhutamine on need kaks aspekti, mis muudavad Broadway jazzi tunni niivõrd erili seks ja teistsuguseks võrreldes teiste tantsutundidega.

MyBallett Selleks, et leida endas üles graatsia ja parandada keha hoiakut, tule MyFitness Solarise ainulaadsesse MyBalleti tundi! See tund on just sulle, kui soovid läbi teha lihtsamaid samme ja kombinatsioone, mida kasutavad treeningutes ka baleriind. MyBallett on mõeldud kõigile, kes soovivad teha balletist inspireeritud graatsilisi harjutusi ning parandada enda rühti, koordinatsiooni ja keskendumisvõimet. See treeningtund on ainult MyFitnessile loodud balletist inspi reeritud treening, mis hoiab sinu keha vormis, annab kauni rühi ning enesetunde justkui kaunil baleriinil. MyBallett ei eelda sinult eelnevat tantsu või balleti kogemust.

BodyBalance Treening baseerub jooga, tai-chi ja pilatese harjutustel ning on rahuliku muusika saatel ühendatud tervikuks.

rendab painduvust ja tasakaalu, parandab A rühti, tugevdab lihaseid ning vähendab lihas pinget ja stressi. BodyBalance toimub rahu liku muusika saatel ega ole tempokas, kuid seejuures saavad lihased täieliku keskendu mise puhul korraliku koormuse. BodyBalance sobib kõigile vanusest ja eelnevast sportlikust kogemusest sõltumata. See treening on ideaalseks vahelduseks iga päev jõusaalis treenijale, kelle jaoks parandab tund lihaste seisundit ja aitab kaasa efektiivsemale taas tumisele. Tunnis on võimalik sooritada iga harjutuse puhul raskemat ja kergemat ver siooni, mis teeb algajale treeningul osalemi se mugavaks ja lihtsaks. Tund lõpeb meditat siooniga, mis vähendab stressi ja pingeid. Jooga on treening, kus lihasvastupidavuse arendamiseks õpitakse erinevaid jooga asen deid ehk asanaid. Tund aitab parandada füü silist vastupidavust, arendada lihasjõudu ja painduvust ning korrigeerida rühti. „Jooga“ on India traditsioonilise maailmakäsitluse põhimõiste, mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist ning püüelda pidevalt headuse ja täiuse suunas. Just need mõisted iseloomustavad kõige paremini jooga tree ningtundi, kus treener pöörab tähelepanu hingamise rütmile, harjutuse sooritamise tempole ning eneses rahulolu leidmisele.

Juubeliväljaanne

109

toitumine

Revolutsioon toidulisandite maailmas

Valgupuding, smuuti ning valgu krõpsud – need kolm on viimas-e aja kõige võimsamad hitid revo ilutsiooniliselt muutuvas toidulsti sandite maailmas, kinnitab Eekas. tituleerituim k ulturist Ott Kiivi remets TEKST Raul Ranne, Kaspar Saa

„T

egelikult on toidulisandite äris toimunud viimase mõne aastaga umbes samasugune revolutsiooniline areng kui näiteks infotehnoloogias,” osutab ta. „Nii nagu on lootusetult aegunud kümne aasta tagused mobiiltelefonid, on vara sema aja toidulisanditega võrreldes totaalselt teistsugune täna müüdav kraam.” Ent enne, kui Kiivikas toidulisandite vii mase aja trende lähemalt tutvustama asub, paneb ta siiski südamele üht: „Ütlen veel kord – toidulisand pole mõeldud asendama meie igapäevast korralikku toitu. Lisandeid on mõistlik kasutada, kui mingil põhjusel pole kas piisavalt aega korralikult süüa või kipub tõsise treenimise korral tavatoidust mõnest olulisest toitainest puudu jääma.” Kui kuulata Kiivikase juttu viimase aja trendidest toidulisandite maailmas, siis pole vast liialdus öelda, et toimumas on tõesti väga hoogne areng. Kui varem võis toidulisandite lettidel näha suuremaid totsikuid ja kotte, mil les olevast pulbrist spordihärjad endale sobiva segu valmis segasid, siis nüüd on toidulisan dite lett ikka märksa-märksa mitmekesisem. Kui varem oli see ikkagi pelgalt jõusaalis „müravate” musklimeeste kitsas maailm, siis nüüd pruugivad toidulisandeid väga paljud, ka need, kel mitte ainult jõusaaliga, vaid üldse spordiga on kokkupuude suhteliselt mõõdu kas. Lisandeid tarbivad viimasel ajal ka nai sed, kes varem sellest kraamist pigem kaugelt mööda käisid. „Trendid on muutunud, sest on toimunud rahvasportlaste ja harrastajate arvu plahva tuslik tõus. No mõelda vaid, kui palju toimub Eestis viimasel ajal ratta-, jooksu- või suusa maratone. Ja see on kogu maailmas nii. Rah vaspordi kasv on olnud toidulisandite tööstuse hüppelise arengu mootor,” selgitab Kiivikas, kes ka ise toidulisandeid maale toob ning loo mulikult seda äri praktikuna väga hästi tunneb.

110

Juubeliväljaanne

Kiivikas ütleb, et kui võrrelda tänaseid toidulisandeid nendega, mida ta ise 15–20 aastat tagasi kasutas, siis vahe on sõna otseses mõttes nagu öö ja päev. Nüüd mängitakse kahele olulisele faktori le, mis massidele rohkem korda läheb. Esiteks maitse. „Ma korraldan ju spordi saalides degustatsioone ja esitlusi, näen, kui das inimesed üllatuvad, kui tänaseid tooteid proovivad. Need lihtsalt maitsevad suure päraselt.” Teiseks pakend. „Varem seisid toidulisandi kotid või potid poesaali nurgas justkui värvi potid või pahtlikotid. Nüüd näevad need välja nagu mis tahes muud suurepäraselt disaini tud toiduainete paken did – kutsuvad tarbima, mis siin salata,” märgib Kiivikas. Ta juhib tähelepanu, et toidulisandite töös tus toimib mõningal puhul täiesti sarnaselt näiteks moetööstusega – lettidel näeb sageli hooajatooteid. Näiteks pole haruldane, et jõu lude paiku ilmub müüki mõni õuna-, pipar koogi- või kaneelimaitseline toidulisand, mis just sel hetkel võiks tarbijale rohkem meeldida. Aga räägime konkreetselt viimastest hit tidest. Valgupuding on Kiivikase sõnul üks neist. Kõik ju teavad, mis on tavaline puding. See sisaldab paraku üsna rohkelt süsivesikuid, mida inimesed niigi kipuvad üle tarbima. Val gupudingus on vähendatud rasva ja süsivesi kute osa ning märkimisväärselt tõstetud valgu osa ja lisatud kiudaineid. „Kokku segatakse need pudingud keefiri baasil. Keefir on tea dagi sedasorti tipptoiduaine, mida iga oma tervisest lugu pidav inimene võiks päevas ühe klaasi tarbida. Paned paar-kolm lusikatäit sin na pudingupulbrit juurde ning valmis saab selline kohev magustoit, mis on täitsa vabalt toidukorra asendaja ning maitseb nagu jäätis,” kirjeldab Kiivikas. „Muide, sellest pudingu

pulbrist teeme täna väga edukalt torte.” Smuuti on järgmine hitt-toode, millest tuleb rääkida. Smuuti on väga levinud ja trendikas asi, mida igas kaubanduskeskuses ja poes müüakse. Aga valdavalt on see süsi vesikutel baseeruv jook – tehtud kas mahla kontsentraadist, harvem ka päris värsketest puuviljadest. „Meie pakutavatel smuutidel on süsivesikute osa märkimisväärselt vähenda tud – 350milliliitrise pudeli kohta 5–10 gram mi, aga samas on selles 25 grammi piimavalku. Naiste seas on just need smuutid väga popu laarseks saanud. Toode on pudelis valmis ning ei saa mainimata jätta, et maitse on neil smuutidel ikka suurepärane.” Kolmas uus toidulisand, mis ilma teeb, on valgu tšipsid või -krõpsud. Need on sarnased kartulikrõp sudega, kuid tehtud soja valgu baasil. 100 grammis tootes on koguni 45 grammi valku ning rasva osakaal on kõi gest 17 grammi. „Teadupoolest on tavalises kartulikrõpsus see suhe totaalselt vastupidi. Ka soolasisaldust on valgutšipsides tugevalt vähemaks tõmmatud. Samas maitse poolest ei teeks keegi valgukrõpsudel ja tavalistel kar tulikrõpsudel vahet,” teab Kiivikas. Jah, olgem ausad, kogu see toidulisandite bisnis on murdnud jõuliselt oma senistest tege vusraamidest välja, üha enam peibutab ta enda poole tavainimest. Seega pole sugugi liigne üle korrata, et toidulisandid ei asenda tavalist tasa kaalustatud korralikku toitu. „Tuleb aru saada, et kui mõttetult ja üle tarbida, on see halb nagu iga asi. Me võime end ju ka väga tervislikust toi dust lõpuks haigeks süüa, kui üle sööme. Asja tuleb mõistusega võtta. Toidulisandeid pole vaja lihtsalt maitse pärast sisse lahmida. Tarbi, aga mõtle, milleks. Mingil juhul pole jutu mõte see, et pöörata tavatoidule selg ning mugida lisandeid. Seda tuleb teha vastavalt vajadusele ja kehalisele aktiivsusele,” manitseb Kiivikas.

Toimumas on tõesti väga hoogne areng.

Casall pluus | 49.95 Casall p端ksid | 79.95 Adidas 端ldtreeningjalats | 89.95 Casall joogamatt | 19.95

Grete

Grete

Casall pluus | 39.95 Casall p端ksid | 79.95 Nike 端ldtreeningjalats | 124.95

Grete

Casall topp | 44.95 Casall sculpture p端ksid | 79.95 Casall rinnahoidja | 39.95 Adidas 端ldtreeningjalats | 94.95

Grete

TOESTA JA VORMI OMA KEHA CASALL SCULPTURE TIGHTS PÜKSTEGA. 4 SUUNALINE VENIVUS LIIKUMISVABADUS MAKSIMAALNE HINGAVUS ITAALIAS TOODETUD KANGAS

Saadaval ainult valitud Sportland kauplustes!

tennis

Fanatism ja täielik pühendumine teeb i r e n e e r t a e h t is r e n tree TEKST Oliver Lomp, Fingler.com - FOTOD scanpix

Juba aastaid kestnud tennisebuumi tulemusena leiab üha enam eestlasi tee tennise juurde. Kuid kuidas tunda ära hea treener, kes harrastaja arengut ei pidurdaks? 116

Juubeliväljaanne

lti Vahkal on Eesti mõistes endine tippmängija, kes nüüd juba üle kümme aasta töötanud just täiskasvanute treene rina. Esmalt profikarjääri kõrvalt, viimased viis aastat aga vaid juhendamisega. Olukorda, kus ta sõidaks kaheks nädalaks perega kuskile džunglisse või kõrbesse puhkama nii, et telefon on välja lülitatud, üldjuhul tekkida ei saa. Oma õpilastele tahab ta alati kättesaadav olla. Ja just see teebki temast Ees ti ühe parema tennisetreeneri. „Püüan oma puhkused sättida nii, et oleksin alati olemas, kui mind vajatakse. Ma ei taha, et suuri auke tuleks sisse. Püüan kohal olla, kui kellelgi tekib ühtäkki suur harjutamissoov,” ütleb Vahkal.

tennis See on märk fanatismist selle sõna kõige paremas tähenduses ning ühtlasi üks põhiline eeldus, mis teeb treenerist hea treeneri. Ülejäänud oskused tulevad selle omadusega kaasa ning on arendatavad. Tondil asuvas Tere Tennisehallis põhiliselt noore matega tegeleva Andres Kuhi sõnul on tennisetreeneri esimeste kategooriate saamine üsna lihtne. Need ei eelda erilist tennisetausta, läbida tuleb lihtsalt eksamid ja praktiline osa. Näiteks paljud lapsevanemadki, kes soovivad lapse alast veidi enam aimu saada, on esime sed järgud omandanud. Küll aga eristuvad massidest mõned, kes näitavad oma ala vastu üles sügavamat huvi. „Häid treenereid on Eesti peale kokku umbes 20 ringis. Üsna hästi peegeldavad inimeste suhtumist eri nevad koolitused – ikka ja jälle näeb seal neidsamu nägusid,” tunnistab Kuhi. Vahkal annab aeg-ajalt näpunäiteid kuni 30-le ten nisehuvilisele, stabiilsete ehk iganädalaste õpilaste arv jääb hetkel 10–15 vahele. On ka neid, kes on Vahkaliga koos treeninud terve tema treenerikarjääri jooksul. Mis õpilasi tema juures hoiab, ei oska mees kohe hoobilt öel da, kuid arutleb siis, milline ta oma ametis olla püüab. „Püüan oma tööd teha nii hästi kui võimalik. Pean alati kellaaegadest ja lubadustest kinni ning naljalt trenni ära ei jäta,” märgib Vahkal. Mõningase mõtlemise järel lisab ta väga olulise nüansi: ta ei soovi oma ametit üle tähtsustada. „Õpilane ja õpetaja on selles osas võrdsed, mõlemal on oma roll täita. Suhtun oma õpilastesse lugupidami sega ja nii peetakse ka minust lugu. Kunagi ütles Kaia Kanepi endine tree ner, rootslane Fredrik Lovenm, et tree nerist sõltub vaid kümme protsenti. Olen sama meelt, mängija peab ise leidma õiged nõksud, treener on vaid abivahend, kes aitab selleni jõuda,” ütleb Vahkal. Nagu teisedki juhendajad, rõhu tab samuti Tondi tennisekeskuses noori ja täiskasvanuid umbes pooleks treeniv Tanel Luka treeneri põhilise omadusena pühendumist, kuid toob sisse ühe olulise külje. „Kogu suhtlemise pool on samuti väga oluline. Sa pead olema piisavalt meeldiv, et õpilane tahaks trenni ikka tagasi tulla. Kuid siin tulevad mängu ka erinevad inimtüübid – mõne ini mesega lihtsalt on parem klapp kui teisega,” lausub Luka. „Ja treeningud ise ei tohiks kindlasti olla liiga ükslui sed. Tuleb teha erinevaid harjutusi, et harjutuskord põnevamaks teha.” Kuhi toob välja huvitava ütluse, mis tennisemaailmas liikvel – tipp mängijaks saadakse 10 000, tipptree neriks aga 50 000 tunniga. „Omadusi, mis teeb inimese 118

Juubeliväljaanne

heaks treeneriks, võibki jääda ette lugema. Hea juhen daja on kannatlik, ettenägelik, fanaatiline, eneseohver duslik, laia silmaringiga, hea psühholoog ja analüüsi võimega ning kindlasti peab ta olema optimist. Sageli viskavad huvilised mänguvahendi liiga vara nurka ja neil pole aimugi, kui lähedale nad tegelikult oma ees märgile olid jõudnud – treener peab neid olukordi oska ma ennetada,” märgib Kuhi. Tennis pole iseenesest raske mäng ja lõbu pärast võivad kaks sõpra aastaid teineteise vastu niisama mängida. Lõbu oleks ju garanteeritud. Aga miks üldse peaks täis kasvanud inimene end laskma treeneril õpetada? Tondiraba Andres Tennisekeskuses eel kõige noortele tunde andev Aivo Ojassalu sõnul peaks tennisehuviline endale esialgu eesmärgid seadma. Ta peab aru saama, kuhu tahab jõuda ja selle järgi juhendaja valima. „Inimesi on ju igasuguseid ja mõned on nõus alg

”Häid treenereiduon Eesti peale kokk .” umbes 20 ringis Kuhi

©2014 Timex Group USA, Inc. TIMEX, TRIATHLON and INDIGLO are trademarks of Timex Group B.V. and its subsidiaries. IRONMAN® and MDOT are registered trademarks of World Triathlon Corporation. Used here by permission.

VIIMANE KILOMEETER JÄÄB LÜHEMAKS IGA PÄEVAGA

• Tempo, kiirus ja distants. • Intervalli taimer. • Hands-free opereerimine. • Kalori arvestus. • Kõrgresolutsiooniline ekraan, mida on võimalik enda soovi järgi kohandada. • Vibratsiooniga tempo, distantsi ja joomise meeldetuletus. • Kaarti ja statistika üleslaadimise valmidus. • ANT+ pulsi ja jalaanduri ühilduvus. • Laetav aku.

tennis tõdede eest maksma ka treeneritele, kes pole tegelikult nii heal tasemel. Ja löökide õpetamisega ehk saadaksegi hakkama. Aga kui mängija tahab enda mängu tõsisemalt käsile võtta ja näiteks osaleda harrastajate liigades, peab treener olema kogenud, kes oskab anda nõu, millal ja kui

das neid lööke kasutada. Löögid ja mäng ise on ju hoopis teine asi,” toonitab Ojassalu. Vahkali sõnul on täiesti normaalne, kui inimene võtabki oma tennisehobiga alustades vaid mõned tunnid ja kes kendub edaspidi sõpradega mängulusti nautimisele. Tema arvates peaks umbes kümne tennisetrenniga igaüks löömise algtõed selgeks saama. Vahkali juhendajakarjääri jooksul on olnud õpilasi, kes võtnud üksikuid tunde, kuid need, kes tahavad end veidi kõrgemal tasemel proovile panna, jää vad enamasti tema juurde aastateks. On ka selli Vahkal seid, kes on tema õpilased olnud terve treeneriks olemise aja. „Isegi harrastustasemel profid võtavad vahel treeneri käe all tunde. Omavahel mängides ei löö sulle vastane ühe rütmiga palle ette, professio naalne treener seda aga suudab,” toob Vahkal näite. Ka Luka tõi treenerite olulisuse juures välja võime valida mängutempo ning sellega treening vastavalt mängija tasemele õige intensiivsusega läbi viia. Liiga suure tuhinaga harrastades võib mängija endale hoopis karuteene teha. „Löögid võidakse ju ära õppida, kuid väga olu line on, et endale liiga ei tehtaks ja end ära ei vää nataks. Treener ei lase sellel nii kergesti juhtuda,” lausub Luka. Ka Vahkali sõnul teevad äsja tennisemängu avastanud inimesed sageli selle vea, et panevad liigse tambi peale, mängivad pea iga päev, ent suu rendavad sellega oluliselt vigastuste ohtu. Kõige mõistlikum oleks tema sõnul nädalas treenida kaks korda – üks on liiga vähe, kolm aga juba maksimum. „Samamoodi ei tohi ka treener üle pingutada. Ei tasu unustada, et päevas on siiski teatud arv tun de ning minu meelest on mõistlik anda kuni kuus tundi. Üle selle on juba liig,” ütles Vahkal. Paljud lapsevanemad panevad oma lapsed lisaks koolile trennidesse just seetõttu, et lapsel tekiks lisakohustusi ja distsipliin. Selles suhtes ei erine täiskasvanud lastest, treeneri käe all mängi des ei saa nii kergesti treeningule käega lüüa. „Sõbrad omavahel võivad päris viimasel hetkel kokkulepitud mängu ära jätta. Treeneriga seda lõbu pole – esiteks on täiesti kindel, et treener pole sõber, kes alt veab ja kohale ei tule, teiseks on treenerile kehv ära öelda. See distsiplineerib,” arvas Luka. Kõik treenerid soovitasid aga kui ühest suust, et kui täiskasvanu on juba aastaid ilma professionaali juhendamiseta mänginud, pole suurt mõtet teda ringi kasvatada. Inimesele tekib oma mängustiil ja seda lõhkuma hakates võib tase kannatada. Kuid väheke suunamist, kas või mõni harjutuskord treeneri käe all võib teha ka kogenud mängijaga imesid. Ja mis kõige olulisem, tennisemänguga pole mitte kunagi liiga hilja alustada ning meie loo peakangelased ei sulge trenniust ka soliidses eas inimeste eest. „Tennises pole ülempiiri. Mõnel vanemal ini mesel polegi vaja õpetust, vaid mängupartnerit, kes talle palle ette lööks, ja inimest, kellega tennisest vestelda,” ütles Vahkal.

ides ei löö ”Omavahel mäng e rütmiga sulle vastane ühss ionaalne palle ette, profea su udab.” treener seda ag Alti

120

Juubeliväljaanne

Hea uudis võimsa löögiga mängijate jaoks nagu Novak. SPEED’i reket läks just veel kiiremaks. Kui mängid uue HEAD YouTekTM GrapheneTM Speed reketiga, ütle oma vastasele, et ta hoiaks silmad lahti. Tänu maailma tugevaimale ja kergeimale materjalile, GRAPHENE’le, tagab see reket optimaalse kaalu jaotuse ja võimaldab arendada suuremat kiirust igal löögil. Naudi mängimist… ja VÕITMIST!

ralli

us l t is õ v e e S „ : ava A o m Ur a id m , im l ü l e k t e h n o .” b a a s a d a d l a rr o Eestis k nii mõnelegi rallisõbrale tunduda Kui viis aastat tagasi võis uks autoralli Euroopa või utoopilisena plaan, et Eestis toim app, siis aastal 2014 on et ste lu ist võ tri eis am ilm aa m sa lau TEKST Margus Kiiver - FOTOD scanpix need plaanid realiseerumas.

uto24 Rally Estonia, mida esimest korda peeti aastal 2010, on tänavu FIA auto ralli Euroopa meistrivõistluste (FIA ERC) etapiks modernsetele autodele. Lisaks sellele on tegu juba teist aastat FIA His toric European Rally Championship sarja etapiga ja iga-aastaselt on auto24 Rally Estonia EAL Eesti autoralli meistrivõistluste etapp. Selline mastaap tähendab uuendusi ralli ülesehitu 122

Juubeliväljaanne

ses ja programmis. Auto24 Rally Estonia on laienenud Tartusse, kus toimub ralli seisukohast mitmeid olulisi sündmusi. Võistluse direktor Urmo Aava tõdeb, et FIA autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp on hetkel ülim, mida Eestis autorallis saab korraldada. Järgmine samm, FIA autoralli maailmameistrivõistluste etapp, on juba väga suur ja selle korraldamine ei sõltu ainult Eesti korraldajate soovist ja võimalustest.

Urmo Aava, miks soovisite saada FIA autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi korraldusõigust? Autoralli Euroopa meistrivõistlused on maailma üks vanemaid sarju, vanem kui autoralli maailmameistrivõist lused. Esimene Euroopa meistrivõistluste etapp sõideti 1953. aastal. Kuigi mõned aastad tagasi oli see sari võrrel des MM-sarjaga väga tagasihoidlik, siis alates eelmisest aastast on asjad muutumas. Teist aastat korraldab FIA autoralli Euroopa meistrivõistlusi koostöös Rahvusvahe lise Autoliidu FIA-ga tugev promootor Eurosport Events. See on andnud sarjale uue hingamise ja nähtavuse mitte ainult Euroopas. Kõik on toimunud meile sobivalt, sest meie plaanides on sees rahvusvahelise tiitlivõistluste sarja etapi staatuse saamine. Mida toob Euroopa meistrivõistluste korraldus endaga kaasa? Kindlasti on üheks suuremaks muutuseks võrreldes varasemate aastatega see, et auto24 Rally Estonia laie neb Tartusse. Neljapäeval, 17. juulil on Tartu kesklinnas auto24 Rally Estonia pidulik avamine, enne mida toimub kesklinnas oleval suurel laval ralli esimese päeva stardi kohtade valimine. Seda tehakse sama päeva hommikul toimunud kvalifikatsioonikatse tulemuste alusel. Ree del, 18. juulil toimub Tartu linna tänavatel ralli publi kukatse, millest tehakse ka otseülekanne TV6 kanalis. Reedese rallipäeva lõpetab Tartus suur live-kontsert kesklinnas, kus astuvad üles Eesti parimad artistid. Lau päeva, 19. juuli õhtul toimub sealsamas laval auto24 Rally Estonia autasustamine. Oleme kindlad, et ralli too misega Tartusse toome ka raja äärde rohkem huvilisi. Ralli hooldusala ja võistluskeskus on traditsiooniliselt Otepääl ja katsed selle ümbruses. Oleme auto24 Rally Estoniat eelneval neljal aastal kor raldades võtnud endale eesmärgiks olla midagi enamat kui lihtsalt ralli. Oleme seda rõhutanud tugeva meele lahutusprogrammiga, live-kontsertidega, erinevatele pere liikmetele mõeldud aladega hoolduspargis ja publiku katse otseülekandega televisioonis. Selle kõige juures ei saa tähelepanuta jätta võistlusmomenti ja oleme kõigil aastatel suutnud tuua starti nimekaid sõitjaid ja taganud tiheda konkurentsi erinevates klassides. Auto24 Rally Estonia korraldust on hinnanud nii FIA kui ka Eurosport Events vaatlejad ja oleme saanud positiivset tagasisidet. Jätkame sama joont ka tänavu ja seda on meile soovitanud ka eelpool mainitud vaatlejad, sest kogu maailmas liigub autosport just selles suunas. Üks väga oluline lisaväärtus, mis kaasneb Euroo pa meistrivõistluste etapi korraldusega, on promootor Eurosport Eventsi turunduskanalid. Seda nii FIA ERC ametliku kodulehe, sotsiaalmeedia kanalite kui ka tele kanali Eurosport näol, kus lisaks eelreklaamile saab iga rallipäeva järel näha poole tunni pikkust kokkuvõtet ning rallile järgneval nädalal juba ka pikemat kokkuvõtet. Need kokkuvõtted jõuavad nii Eurospordi kui ka teiste tele kanalite kaudu väga paljudesse maailma riikidesse. Ralli kõrval tutvustatakse nende kanalite kaudu Eestit ka kui potentsiaalset reisisihtkohta turistidele. Juba praegu võime öelda, et välisturistide osakaal on üsna suur ja paljud neist on n-ö korduvad Eesti külastajad. Muidugi ei saa ära unustada, et Euroopa meistrivõist

luste korraldusega seoses on suurenenud eelarve ja seda mitmekordselt. Töö selle täitmisega käib ja lisaks era sektorile on ka riigipoolne toetus, ilma milleta on Eestile nii olulist projekti keeruline ette kujutada. Riigi poolt on oma õla alla pannud EAS, Tartu linn, Kultuuriministee rium ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Väga hea koostöö on meil omavalitsustega, mille territooriumil ralli toimub. Keda rallimaailma nimedest saab tänavusel auto24 Rally Estonial näha? Kui varasematel aastatel pidime korraldajatena väga palju jõudu kulutama tippude siia saamisega, siis tänavu on see tänu Euroopa meistrivõistlustele vähe lihtsam. Tegu on ikkagi sarjaga ja kes soovib kõrget kohta hooaja kokku võttes, on ka kohal. Esapekka Lappi, Bryan Bouffier, Craig Breen, Vassili Grjazin – need on mõned näited FIA ERC-sarja tippsõitjatest, kellega oleme suhelnud. On olemas võimalus näha siin sõitmas ka vormel-1 etapivõitjat Robert Kubicat, kes nüüd rallile on keskendunud. Väga oluline on Eesti publiku seisukohast, et stardis on meie parimad eesotsas Ott Tänaku, Karl Kruuda, Martin Kanguri ja paljude teistega. Olen kõigi nendega mitmel korral sellel teemal rääkinud ja nad kõik on avaldanud soovi osaleda, kuid tehnikaspordis võib juhtuda palju ja seega veel 100% nende osalemist kinnitada ei saa. Lau päeval, 19. juulil sõidetakse auto24 Rally Estonia raames EAL Eesti autoralli meistrivõistluste etapp, mis lisab veel hulganisti sõitjaid. Kuid tean, et paljud Eesti sõitjad teevad kaasa ka Euroopa meistrivõistluste etapil, seega saab neid sõitmas näha juba reedel. Väga oluline on meie jaoks ka FIA Historic European Rally Championship sarja etapi korraldamine, eelmine aasta oli läbi selle sarja publikumagnetiks Volkswagen Motorsport tehasemeeskonna sõitja Jari-Matti Latvala osa lemine legendaarsel Audi Quattrol. Põnevaid osalejaid ja autosid saab kindlasti näha ka tänavu, muu hulgas on eelmise aasta ralliga väga rahule jäänud Latvala öelnud, et nüüd ehitab ta garaažis juba päris oma Audi Quattrot, mis peaks valmima just auto24 Rally Estonia ajaks. Olen valmis kas või ise talle appi minema, et auto valmis oleks ja ta sellega meie rallil stardis oleks.

Oleme võtnud iks endale eesmärg at olla midagi enam kui lihtsalt ralli.

meie

di n a l ort p S e n Kristii sportlik tiim nii sobivad tooted e al d en d va ia le t is d n Kristiine Sportla iga tegelevad rd o sp u tl is võ ka i ku ad spordiga alustav ahar-Kütt. K ko li E a aj at h ju e o p inimesed, kinnitab

Alumine rida vasakult paremale Anastasija Filippova, Hele-Riin Sova, Julia Bogdanova, Edit Leemet, Sandra Luik, Ursula Bastamova; ülemine rida vasakult paremale Ann Aedmäe, Linda Lepassalu, Tairi Treter, Ermo Tõntsu, Kertu Jõgi, Eliko Kahar-Kütt

oe juhataja sõnul on Kristiine Sportlandi brändikorv seda võrd suur ja mitmekesine, et iga klient leiab sealt päris kindlasti nii hinnalt kui ka otstarbelt täpselt sobiva toote. Selle kevade hittideks, kui nii võib öelda, on väga värvikirevad jooksukollektsioonid Sportlandis müüdavatelt tippbrändidelt Nike, Casall ja Adidas. Kristiine Sportlandi uuenduseks on vast valminud spetsiaalne Adidase ala, mis tähen dab Adidase tootevaliku suurenemist Kristii ne Sportlandis. Esmakordselt on sellel kevadel võimalik osta Adidase Original Fushion kol lektsiooni tooteid, mis on inspireeritud Bra siilia temaatikast – see tähendab rohkelt värve ning loomamotiive. N-ö vaba aja sektoris pakuvad ostjatele meeldivaid üllatusi tuntud brändid O`Neill, Quicksilver ja Roxy. Meil on rõõmusõnum neile noortele, kel lele meeldib cap’i kanda, sest New Era niigi suur mütside valik täieneb sellel kevadel nais te snapback’idega. Kõik cap’i fännid on ooda tud täiendama oma kollektsiooni! Suurtele Jordani kaubamärgi austajatele on lisaks lahedatele vabaajariietele pakkuda 126

Juubeliväljaanne

ka vabaajajalatseid ja cap’e. Tähelepanu! Kristiine poes on nüüd saa daval ka Sportlandi paremad rattabrändid Bottecchia ja Esperia ning sel kevadel täieneb rulluisubrändi K2 valik, mis pakub võimaluse uiskudel erinevaid kiirusi proovida. „Kristiine Sportlandi tublisse meeskonda kuulub kokku 23 inimest. Nendest enamik on tüdrukud, kes väheste poiste hulgas säravad,” ütleb poe juhataja Eliko Kahar-Kütt. Kusjuures tema sõnul on tegu väga sport liku seltskonnaga. „Meie inimeste harrastuste nimekiri on pikk: odavise, hiphoptants, jõu saal, rühmatreeningud, jooga, lumelauasõit, jooksmine, rulluisutamine ja palju muudki, millega me inimesed tegelevad,” teab Eliko Kahar-Kütt. Sellest tulenevalt on töötajate teadmiste pagas erinevate spordialade kohta väga lai ja asjatundlik. Sportland pakub koostöös MyFitness spordiklubiga oma töötajatele suurepäraseid sportimisvõimalusi: „See annab meile muu hulgas võimaluse testida meie poes olevaid tipptehnoloogia järgi toodetud riideid ja jalat seid.” Kristiine Sportlandi juht teab, et selleks, et meeskond mõnusalt toimiks, on see vaja kokku panna positiivse ellusuhtumisega ini

mestest, mida kahtlemata praegune seltskond ka on, keda omakorda suunavad võimekad vanemteenindajad Julia ja Edit: kaks täiesti erineva iseloomuga tüdrukut, kelle koostöö sujub mõnusalt ja harmooniliselt. „Ma saan nende peale 100% kindel olla,” ütleb Eliko Kahar-Kütt. „Meie vahel on lisaks töösuhtele tekkinud ka tugev sõprus, kuna oleme koos töötanud juba üle viie aasta.” Enda kohta ütleb Kahar-Kütt, et on Sport landis töötanud üle 8 aasta – alustas küll Tar tus, kuid peatselt suundus tööle Tallinna. Sport on teda köitnud kogu elu. Tänu oma abikaasa elukutsele puutub ta spordiga tihe dalt kokku ka tööväliselt. Kristiine Sportlandi juhti võib tihti näha staadionil jalgpallile kaa sa elamas. Lisaks jälgib ta NBAd, tennist, iluui sutamist ning proovib olla kursis kõigega, mis spordimaailmas toimub. Viimasel ajal on ta hakanud intensiivsemalt tegelema jõusaali treeningutega. „Mind inspireerivad töös väljakutsed, minu inimesed, ettevõtte omanikud, brän dide uuendused ja väga-väga palju muudki,” teatab Kahar-Kütt. „Olen õnnelik selle üle, mida oman, ja jätkan selleni püüdlemist, mida tahan nii töös kui eraelus,” ütleb ta kokkuvõtteks.

toetused

– id m u di n e p Spordisti

d a b a v su k a m või mitte? shutterstock, scanpix TEKST Aap Tänav - FOTOD

128

Juubeliväljaanne

Reaktsioonina maksuameti viimastele käikudele on käivitunud kirglik arutelu spordiklubide poolt sportlastele ja treeneritele makstavate stipendiumide maksustamise osas.

ekkinud olukorda võib nimetada nii „stippide süs teemi korrastamiseks” kui ka „näidispoomiseks”, „treene rite sotsiaalsete garantiide tagamiseks” või „noorte spordi likvideerimiseks”. Oleneb hindaja vaa tenurgast ja maailmavaatest. Sporditegevuse rahastamist paistavad ees ootavat muuda tused ja põhimõtteliselt on võimalikud kaks arengut. Kas riik asendab maksusoodustused osaliselt rahaliste eraldistega või tõuseb mär gatavalt lastevanemate ja erasektori panus. Ja kui panuseid tõsta ei suudeta, aheneb noorte spordi kandepind ning rahvusvahelisel tase mel Eestit esindavad sportlased ja võistkon nad, mis niigi on alarahastatud, muutuvad veelgi konkurentsivõimetumaks. Eestis on olemas „Tulumaksu soodustusega mittetulundusühin gute, sihtasutuste ja usuliste ühen duste nimekiri”. Sellesse nimekirja pääseb maksuameti otsusega. Kõrvuti külaseltside, koguduste, vilistlasühen duste, heategevusfondide ja teistega kuulub nimekirja suurem osa Eestis aktiivselt tegut sevatest spordiklubidest. Nii need, kes tege levad laste ja noorte spordiharrastusega, kui ka elukutselisi sportlasi koondavad seltsid. Lisaks erinevate spordialade alaliidud. Seega on spordiklubidel teatud tingimusi täites olnud alates 2000. aastast võimalik maksta maksuvabasid stipendiume. Võima lust on aktiivselt kasutatud ning stippi maks takse nii sportlastele, treeneritele, kohtunike le kui ka füsioterapeutidele. Spordiklubide tõlgenduses on tegemist täiesti seadusliku tegevusega. Ja tihti see nii ongi. Samas leiab maksuamet, et kehtivat korda ka kuritarvita takse. Sisuliselt käib vaidlus selle üle, millal on tegemist stipendiumi ning millal töötasu ga. Tõlgendamisvõimalusi tekitab fakt, et sea dustes ei ole fikseeritud stipendiumi definit siooni.

tulud ja sotsiaalsete tagatiste nagu ravi-, pen sioni- ja töötuskindlustuse tagamine kõigile treeneritele. Riigil jääb maksuameti hinnangul saama ta ligi 4 miljonit eurot makse aastas. Mis puu dutab sotsiaalsete tagatisteta treenereid, siis neid on umbes 400 ehk 11 protsenti treeneri te koguarvust. Ülejäänutel on olemas mak sustatud sissetulek kas spordiklubilt või mõnelt teiselt tööandjalt. Kui vaadata numbreid spordiklubi mätta otsast, siis võib stipendiumilepingu muutmi ne töölepinguks olla rahaliselt vägagi valus. Kui on vaja tasustada kellegi tegemisi mõne tulumaksusoodustusega ühingu ees märkide täitmisel näiteks 1000 euroga, siis stipendiumi makstes kulubki selleks 1000

võistlustel on elatusallikas. Miks nad ei peaks makse maksma? Sporditippude sissetulek pole ka teab mis väike. Teisalt aitaksid maksu soodustused näiteks pallimänguklubidel vär vata tugevamaid mängijaid ja tõsta sportlikku taset. Igatahes on maksuamet oma tööd tehes jõudnud etappi, kus kolm pallimänguklubi on võetud pihtide vahele. MTÜ Spordiklubi Martin Reimi Jalgpallikool ja Lasnamäe Korv pallikool esindavad selgelt noortesporti. MTÜ Spordiklubi Rafter tegeleb lisaks noortele aga ka tippspordiga – selle vähetuntud nimega mittetulundusühingu majandada on juba palju tuntuma nimega korvpalliklubi Kalev/ Cramo.

üle, millal on a. e ll se s lu id va ib kä lt Sisulise g millal töötasug in n i m iu d en ip st t is tegem

Personalikulud kasvaksid 71% Maksuvabastus on põhimõtteliselt suu rim riigipoolne toetus sporditegevusele. Nüüd on maksuamet pööranud kolmele spordi klubile teravdatud tähelepanu ja on oodata järge. 14 aastat kestnud vaikiv kokkulepe spor di rahastamist mitte eriti torkida on läbi. Põhjusi, miks kehtivat korda muuta, on laias laastus kaks: riigile laekumata maksu

Tippklubi tulevik on tume eurot. Mingeid makse ei lisandu, kogu raha läheb stipendiaadile. Kui aga tuleb maksta ka kõik maksud, siis stipendiaadile samasuguse netosissetuleku pakkumiseks tuleb välja käia tervelt 1713 eurot. Personalikulud kasvaksid 71%. Spordiklubide tegevus jaguneb kaheks – noortesport ja saavutussport. Valdavalt levinud arvamus on, et noorte sport võikski olla riiklikult toetatav. Mis saaks ki olla selle vastu, et lastel oleks nutiseadme test vabal ajal võimalus käia trennis, saada füüsilist koormust, arendada kehalist osavust ja tahtejõudu. Ja et see kõik ei oleks rahaliselt liiga kallis. Pole vahet, kuidas riik oma toetuse vormistab – on selleks maksusoodustused või rahaeraldised. Laste treeninguid rahastatakse praegu põhiliselt vanemate rahakotist ja omavalitsus te pearahadest. Viimase suurus sõltub kohali ku võimu võimalustest ja tahtmisest. Eri oma valitsustes on toetused erinevad. On olemas ka riiklik alaliitude kaudu jagatav noortespordi toetus, mis tänavu on 1,7 miljonit eurot. Kui see raha kõikide sportivate laste vahel ära jagada, on tegemist üsna väikese summaga. Mak susoodustus stipendiumidele on spordiklubi tegevusele tegelikult palju suurem tugi. Lastespordiga võrreldes tekitab rohkem erinevaid arvamusi küsimus sellest, kas riik peaks maksusoodustusi pakkuma ka proffi dele, kelle jaoks higistamine treeningul ja

Sel hooajal kahes kõrgetasemelises rahvusvahelises sarjas osalenud Kalev/Cramo stipendiumifond on Eesti mõistes suur. Et tasuda ka kõik maksud, peaks hooaja eelarve suurenema ligi 300 000 euro võrra. Kas sellises ulatuses lisavahendite leidmine on reaalne? Klubi eestvedaja Ivar Valdmaa ainult ohkab selle peale, sest väga reaalne see tänastes olu des ei tundu. „Lõpetame hooaja ära ja siis vaatame, kas jätkame ja mis tasemel,” ütleb Valdmaa. Klubi tulude struktuuris on suurim osa kaal erasektori toetustel – umbes 85%. Ülejää nu tuleb piletitulust (10%) ja läbi korvpalliliidu laekunud riiklikust toetusest rahvusvahelistes sarjades osalemiseks (5%). Omavalitsuselt ei tule midagi, samuti teleülekannetelt – veab, et ülekannete eest ei pea peale maksma. Tagasi hoidlike tulemuste tõttu jäädakse ilma ka loo detud preemiatest VTB liigas. „Kõik on omavahel seotud. Kui jätkata näiteks madalamal tasemel, on sponsoreid veelgi raskem leida. Et tõsta piletitulu peaksi me tugevates sarjades paremini mängima, publik armastab võite. Et seda teha, peaks eelarve olema omakorda suurem. Kui stipen diumifondile lisada maksud, siis väga palju suurem,” kirjeldab Valdmaa olukorda. Tulevik on tume. „Ma saan aru, et maksuamet teeb oma tööd, aga kui meie treenerid ja mängijad istuvad 4–5-tunnistel ülekuulamistel, kus

Juubeliväljaanne

129

rubriik

kaamerad filmivad neid nagu paadunud kur jategijaid, ja vastavad konksuga küsimustele, siis on minu arvates suurel pildil midagi vales ti,” ütleb Valdmaa. Kui vaadata, millises rahvusvahelises keskkonnas klubi läbi üritab lüüa, siis kõik konkurendid on kordades, mõnikord ka küm netes kordades rikkamad. Öeldakse küll, et ega raha ei mängi, aga päriselus tuleb tõdeda, et mängib ikka küll. Liigagi tihti otsustavad mängude saatuse puhtalt individuaalsete oskuste pealt pallurid, kes küsivad väga kõrget palka, tõestades ühtlasi, et on seda raha ka väärt. Eesti klubidele jäävad sellised mängijad kättesaamatuks, nende värbamiseks pole liht salt vahendeid. Paljudes riikides on kombeks toetada spordiklubisid väga suurte summadega riigi või omavalitsuse allikatest. „Mida lääne poole vaatame, seda vähem seda näeme,” seletab korvpalliliidu juhatuse nõunik Karel Loide. „Lääne-Euroopas tugine vad klubid erakapitalile, aga Ida-Euroopas on omavalitsuste toetus juba väga tavaline. Kui jõuame riikidesse nagu Ukraina või Venemaa, 130

Juubeliväljaanne

siis seal varisevad pealtnäha rikkad klubid sisuliselt kokku, kui avaliku sektori toetused peaksid ära kukkuma. Kuigi see raha ei tule vormiliselt riigieelarvest, tuleb ta tegelikult siiski samast allikast, kas siis läbi oblasti või mõne suure riigiettevõtte.” Lähinaabrite, spordiväljakul meie kibeda te konkurentide, Läti ja Leedu seadusandluses on Loide sõnul ette nähtud maksuerisused, mistõttu spordi- ja kultuurivaldkonnas keh tivad madalamad maksumäärad. „Stipen diumide pealt makstakse vähem makse kui palga pealt.”

Maksuraha tuleks vanemate rahakotist Kui Kalev/Cramo maksuprotsess on alles ülekuulamiste faasis, siis Martin Reimi Jalg pallikool sai juba maksuotsuse kätte, kaebas selle kohtusse ja sai ka esimese astme kohtust vastuse. Tallinna Halduskohus jättis jalgpalli kooli kaebuse maksuotsuse peale rahuldama ta, mis tähendab, et tagantjärele tuleb tasuda enam kui 18 000 eurot makse. Kohus mõistis küll maksuraha välja, kuid

andis ka spordiklubidele lootust, kuna ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et treeneritele pole põhimõtteliselt võimalik sti pendiumi maksta, sest nad ei osale spordi tegevuses. Kohus leidis, et treenerid osalevad sporditegevuses samamoodi nagu võistlevad sportlasedki või sportlaste teised abimehed, nagu näiteks suusatajate määrdespetsialistid või tehnikasportlaste mehaanikud. Jalgpallikoolile said saatuslikuks pigem vormilised nüansid dokumentatsioonis – näi teks ei olnud stipendiumide maksmine 2011. aastal jalgpallikooli põhikirjaliseks tegevu seks, mis on maksuvabade stipendiumide maksmise üheks eelduseks. Või näiteks treenerite lepinguline kohus tus korraldada treeninguid jalgpallikooli juhi kehtestatud ajakavade alusel. Punkt, mis kohustab millekski, olevat liiga töölepingu moodi. Stipendiaadile võib raha anda, aga kohustada teda midagi tegema ei tohi. Et edaspidi treenerite sissetulekutelt kõik maksud tasuda, peaks Reimi jalgpallikool aas tast eelarvet suurendama umbes 25 000 euro võrra. Kust üks noortespordiga tegelev klubi

toetused maksuotsuseid, esinenud EOK teabepäeval, korraldanud spordiühingutele suunatud ja stipendiumide maksmist käsitleva koolituse, saatnud kultuuri- ja rahandusministeeriumis se kirju, mis probleemile tähelepanu juhivad.

Stipendiumil ja töötasul on vahe Kuni kostis ainult haukumist, veeres kõik vanaviisi. Suuremat tähelepanu pälvis stippi de teema alles siis, kui maksuamet hammus tas ja Reimi jalgpallikoolile maksuotsuse tegi. Juba varem olid meediasse jõudnud teated, et amet tunneb sügavamat huvi ka teise väga tuntud spordiklubi – Kalev/Cramo – tegemis te vastu. „Maksu- ja tolliamet saab oma tegevuses lähtuda vaid kehtivast seadusest ning meil puudub võimalus seaduse valikuliseks kohal damiseks,” seletab Eesti Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm. „Üks osa meie tege vusest on eri valdkonna ettevõtete ja ühingu te kontrollide. Maksuhalduril pole mingit seaduslikku võimalust jätta juba alustatud kontrolli pooleli või jätta maksuotsus tegema ta, kui selleks alus on.”

saaksid maksud ausalt ära maksta,” oli Ansipi sõnum. Uus reformarite ja sotside võimuliit kirju tas hetkel aktuaalse küsimuse lausa koalit sioonilepingusse: soodustame üleminekut töötasustamise süsteemile, mis tagab noorte treeneritele sotsiaalsed garantiid ja definee rime stipendiumi mõiste ning sätestame, millistel puhkudel, mis ulatuses ja kellele võib stipendiumi maksta.

Toompealt oodatakse lahendusi Poliitikute esialgsete arutelude tulemusel on välja käidud ka üks number – 3,5 miljonit eurot. Seda raha planeeritakse järgmise aasta riigieelarvesse, et kompenseerida kõrgema kategooria noortetreenerite üleminekut sti pendiumidelt töölepingutele. Lahtisi otsi on esialgu siiski palju – kuidas seda raha täpselt jagatakse või mis saab mada lama kategooriaga treeneritest või mida pea vad spordiklubid tegema käesoleval aastal. Ja mis saab saavutusspordist? Kas ka nei le kumab mingi lootuskiir uue võimuliidu koalitsioonilepingust, kus on kirjas: riik oma nikuna lubab riigile kuuluvatel ettevõtetel oma kasumist toetada kultuuri, sporti ja haridust. Pooldame era kapitali kaasamist spordi toeta misse. Riigi äriühingutele on ka täna sponsorlus lubatud, kuid riigivaraseadusega on seatud piirang – kuni 1,5% kasumist. Samas, väga lähedasest minevikust võib tuua näiteid, kus riigiettevõttest spordile raha eral damine pole olnud sugugi lihtne otsus. Kõike võib juhtuda, kui põrkuvad isiksused. Spordiringkonnad ootavad Toompealt otsuseid ja võimalikult ruttu. Loodetavasti suudavad seadusandjad peagi lahendada kõik juriidilised ja rahalised küsimused nii, et spordiharrastuse võimalus oleks kättesaadav igale Eesti lapsele, rahaliselt jõukohane igale perele ja sisult kvaliteetne, kuna lapsi juhen davad pühendunud, kvalifitseeritud ja sot siaalsete tagatistega turvatud treenerid. Siia võiks riik panustada küll. Oleks ju ütlemata hea, kui meil kõigil oleks põhjust koguneda staadionidele, spordi saalidesse ja teleri ette, et omadele kaasa ela da. Kui Eesti tippsportlased ja -võistkonnad oleksid hästi finantseeritud ja suudaksid rah vusvahelisel tasemel läbi lüüa, inimestele positiivseid emotsioone anda ja kogukonna ühtekuuluvuse tunnet suurendada. Olümpia võit või jalgpallikoondise jõudmine tiitlivõist luste finaalturniirile ühendab rahvast. Need saavutused pole aga võimalikud ilma laiapõh jalise noortespordi ja heatasemelise profi spordi koosluseta.

lubidele, et ik rd o sp a m le tu i p ap Riik peab salt ära maksta. au d su ak m d si ak sa nemad

selle raha võtab? Kõige tõenäolisemalt laste vanemate taskust. Küsimus on lihtsalt selles, millal laste vanemate finantsvõimekusele lagi ette tuleb. Pilt on leibkonniti erinev, aga paljudel võib lagi juba ees ollagi. Lapsed tähendavad Eestis tihti vaesusriski. Ja kui vanemad enam maks ta ei jõua, jäävad noored treeningutest kõrva le. See ei ole hea laste tervisele ega nende ajaveetmise sisukusele. Potentsiaalsetest tule vikutegijatest jääb ilma ka tippsport. Lagunenud Reformierakonna ja IRLi valitsuskoalitsioon lubas omal ajal maksta igale lapsele huviringiraha, mis katnuks ka treeningute osalustasu. Hea mees, kes lubab ki. Uus koalitsioon lubab tõsta lapsetoetust ja teha muudki. Elame, näeme. Spordistipendiumide ja maksude teemas pole midagi uut ega ootamatut ei asjaosaliste ega võimumeeste jaoks. Süsteemiga on hästi kursis nii treenerid ja klubijuhid kui ka minist rid ja riigikogu liikmed, kellest mitmed juhi vad muu hulgas mõnda spordialaliitu. Ka maksuamet ei ärganud alles eile, vaid on juba aastaid stipendiumidega tegelenud – teinud

Helm kinnitab siiski, et stipendiumide maksmine oli lubatud varem ja on lubatud ka edaspidi. „Oluline on teha vahet, millal on tegemist stipendiumiga ning millal on tegelikult tege mist töötasuga. Kuigi praegu tõepoolest sti pendiumi definitsiooni seadustes pole, defi neerib seadus siiski väga selgelt selle, millal on tegemist töölepingu või muu võlaõigusliku lepinguga. Sellest on lähtunud ka maksu haldur oma tegevuses.” Pall on visatud poliitikute kätte. Need püüdsidki mänguvahendi kinni ja veebruari lõpus peeti kiiresti maha riigikogu kultuuri- ja rahanduskomisjoni avalik, veebis otse üle kantud arutelu spordistipendiumidest. Kohal olid riigikogu liikmed, ministrid, kantslerid ja asekantslerid, olümpiakomitee asepresident ja peasekretär, maksuametnikud, omavalit suste esindajad jne. Keskenduti eelkõige noortespordile ja üsna üksmeelselt leiti, et spordiklubid väärivad riiklikku abi. Mõni aeg hiljem ütles viimaseid päevi ametis olnud peaminister Andrus Ansip riigi kogu infotunnis, et spordiklubisid ei saa süü distada maksupettustes ja kui seadust saab mitmeti tõlgendada, tuleb tunnistada ka valit suse ja seadusandja tegematajätmisi. „Riik peab appi tulema spordiklubidele, et nemad

Juubeliväljaanne

131

PEAS ON KEVAD

Pusa | 24.95 P端ksid | 24.95 Jalats | 34.95 Ybike ratas | 76.95

Aron Pusa | 24.95 P端ksid | 24.95 Jalats | 34.95 Ybike ratas | 76.95

Meribel

Retuusid | 34.95 S채rk | 24.95 Vabaajajalats | 34.95

Erik

Mia

Dressid | 49.95 Vabaajajalats | 54.95

Quiksilver T-s채rk | 19.95 Quiksilver teksad | 59.95 Converse jalats | 44.95

Mia

Erik

Roxy T-s채rk | 14.95 Roxy pusa | 54.95 Roxy p체ksid | 44.95 Converse jalats | 49.95

Topp | 21.95 Pusa | 49.95 P체ksid | 39.95 Jalats | 54.95

Erik Mia

T-s채rk | 15.95 Pusa | 49.95 P체ksid | 39.95 Jalats | 37.95

Meribel

Komplekt | 49.95 Pall | 12.95

Komplekt | 39.95 Jalats | 27.95

Aron

laste treening

32,95€

DART 10 (TDV)

39,95€ NIKE REVOLUTION 2 GS

69,95€

44,95€

NIKE FREE 5.0 (PSV)

DURAMO 6 K

37,95€ ADIPURE TR 360 CF I

54,95€ ADIPURE TR 360 CF K

54,95€

JR HYPERVENOM PHELON FG

146

54,95€

NIKE DUAL FUSION LITE (GS)

Juubeliväljaanne

69,95€

JR MERCURIAL VELOCE FG

44,95€ ROCKET MID KIDS

54,95€ F10 TRX TF J

54,95€

NIKE DUAL FUSION LITE (GS)

37,95€

NIKE FLEX EXPERIENCE (TDV)

74,95€

NIKE DUAL FUSION BB 2 (GS)

laste vaba aeg

29,95€ PICO 4 (TDV)

49,95€ NIKE RABONA (GS)

59,95€

SON OF FORCE MID (GS)

29,95€ PICO 4 (TDV)

54,95€ MAVRK MID 3 (GS)

59,95€

SON OF FORCE MID (GS)

49,95€ DANCE MID K

29,95€ PICO 4 (TDV)

54,95€ MAVRK MID 3 (GS)

27,95€ NATWEB I

39,95€ GO WALK

Juubeliväljaanne

49,95€

NIKE BACKBOARD 2 MID (GS)

54,95€ MOGAN MID 2 JR

27,95€ NATWEB I

49,95€ SHUFFLES - GLOW GIRL

147

naiste treening

84,95€

WMNS NIKE DUAL FUSION LITE

129,95€ WMNS NIKE FREE 5.0+

169,95€

WMNS NIKE FLYKNIT LUNAR2

69,95€

WMNS NIKE VAPOR COURT

148

84,95€

WMNS NIKE DUAL FUSION LITE

Juubeliväljaanne

149,95€

WMNS NIKE LUNARGLIDE+ 5

139,95€ WAVE RIDER 17

94,95€

WMNS NIKE DUAL FUSION TR 2

89,95€

WMNS NIKE FLEX 2013 RN MSL

149,95€

WMNS NIKE LUNARGLIDE+ 5

84,95€ ADIPURE TR 360 W

124,95€

WMNS NIKE FREE 5.0 TR FIT 4

114,95€ WMNS NIKE ZOOM FLY

159,95€

WMNS NIKE LUNARECLIPSE 4

129,95€ ASMC BARRICADE

naiste vaba aeg

74,95€

WMNS NIKE MATCH SUPREME LTR

119,95€

WMNS NIKE AIR MAX THEA

74,95€ HONEY DESERT W

74,95€

WMNS NIKE COURT MAJESTIC

119,95€

WMNS NIKE AIR MAX THEA

74,95€ ADITRACK W

59,95€

W WINSTON LOW NEON CORAL/WHIT

79,95€ WMNS NIKE MATCH MID

169,95€ WMNS AIR MAX 90 C3.0

84,95€ CENTENIA HI W

59,95€

W WINSTON LOW BLUE ATOLL/WHIT

Juubeliväljaanne

114,95€

WMNS NIKE FORCE SKY HIGH

99,95€ W LATITUDE 90 LEATHER

55,95€ SOLEIL FS WN'S

64,95€

U AUTHENTIC (SPARKLE) CORAL

149

meeste treening

84,95€

AIR RELENTLESS 3 MSL

84,95€ AIR RELENTLESS 3 MSL

129,95€

NIKE FREE 5.0+

159,95€

169,95€

NIKE LUNARECLIPSE 4

NIKE FLYKNIT LUNAR2

139,95€ WAVE RIDER 17

150

Juubeliväljaanne

49,95€ ESSENTIAL STAR M

89,95€ NIKE FLEX 2013 RN MSL

149,95€ NIKE LUNARGLIDE+ 5

119,95€ WAVE HITOGAMI

74,95€ NIKE CIRCUIT TRAINER II

114,95€ NIKE ZOOM FLY

149,95€ NIKE LUNARGLIDE+ 5

124,95€ WAVE AERO 12

meeste vaba aeg

74,95€ SON OF FORCE

89,95€ SON OF FORCE MID

79,95€ PRO PLAY

79,95€ NIKE CAPRI III LOW LTHR

89,95€ NIKE CAPRI III MID LTR

64,95€

U AUTHENTIC (WASHED) HAWAII

97,95€ BMW M PILOT LO

84,95€ NIKE EASTHAM

99,95€ NIKE SPACE FLIGHT

89,95€ FRAMNES

108,95€ FUTURE CAT M1 SF NM

Juubeliväljaanne

84,95€ NIKE EASTHAM

139,95€

NIKE AIR MAX 90 ESSENTIAL

99,95€ LATITUDE 90 LEATHER

108,95€ FUTURE CAT M1 SF NM

151

meeste treening

69,95€

NIKE VAPOR COURT

199,95€

149,95€

NIKE ZOOM VAPOR 9.5 TOUR

129,95€ ADIPOWER BARRICADE 8

LEBRON XI

59,95€ HYPERVENOM PHADE TF

64,95€

TIEMPO GENIO LEATHER FG

119,95€ MERCURIAL VELOCE FG

152

74,95€ P ABSOLADO LZ TRX TF

Juubeliväljaanne

79,95€

NIKE ZOOM BORN READY

139,95€ ADIZERO CRAZY LIGHT 3

79,95€ NIKE BOMBA PRO II

129,95€ F30 TRX FG (MESSI)

124,95€ NIKE ZOOM CRUSADER

54,95€ ROCKET MID

79,95€

HYPERVENOM PHELON FG

219,95€ F50 ADIZERO TRX FG

meie inimesed

„Ma pole ühtegi koledat sportlast kohanud!” Milline on lemmik n-ö tugitoolispordiala? Suuri kergejõustikuvõistlusi meeldib mul le tugitoolist vaadata. Oletame, et lähed üksikule saarele, kus, jumal tänatud, saab vähemalt kõvasti sportida. Mis on sinu lemmik sporditoode, mille sa ilmtingimata saarele kaasa võtaksid? Raske küsimus, sest lemmikuid on väga palju. Arvan, et võtaksin kaasa korralikud jooksujalanõud. Miks valisid oma töökohaks just Sportlandi? Ise ei valinudki. Siis, kui Kristiine keskuses Sportlandi jooksupood Sportland Running avati, sai seal juhatajaks Rein Sokk, kes on mu juhendajaks sportimisel. Tema soovitas tun givalt peale sportimise ka mingit tööd tegema hakata ja kutsus mind Sportlandi tööle. Millised on su selle suve sportlikud eesmärgid? Eesti meistrivõistluste poodiumikoht. 154

Juubeliväljaanne

esed” Rubriigis „Meie inimT armo vastab küsimustele R unRiitmuru, Sportland ninning’u poe klienditee daja ning silmapaistev kümnevõistleja.

Millal kavatsed pisipere peale mõtlema hakata? Siis, kui aeg selleks on küps.

Ei, ma sõidan rattaga. Jookseksin hea meelega, aga meie poes pole paraku pese misvõimalust.

Mis on su sihid ja eesmärgid lähimatel võistlustel? Esimesed välishooaja võistlused on tava liselt sportliku vormi testimiseks ja arenda miseks. Samuti on eesmärk välja teenida pääse esindama Eesti koondist tähtsamatel võistlustel.

Kes on sind õpetanud elus ja spordis eesmärke püstitama ja neid saavutama? Lähedased inimesed minu ümber ja tree nerid. Viimastel aastatel filosoofilise mõttevii siga treener Rein Sokk.

Aga n-ö töörindel? Mis muud, kui et pakkuda Sportland Run ningu klientidele veelgi paremat ja professio naalsemat teenindust. Sa ise oled tippu jõudnud jooksmisega. Millised emotsioonid sind pärast seda valdavad? Kümnevõistluse viimane ja kõige karde tuim ala on 1500 m jooks. Kui see ala on läbi, siis isegi ebaõnnestunud võistluse korral on supertunne, et lõpuni vastu pidasid. Kas tööle ka jooksed?

Kui mitu tundi tuleb sul teha nädalas trenni, et olla heas sportlikus vormis? Ühest vastust pole. Hetkel treenin kuni 10 h nädalas. Tähtis pole treeningtundide arv, vaid kuidas trenni teha. Mis on su lemmikriik, kus oled käinud? Prantsusmaa ja Itaalia on lemmikud. Kas sport teeb ilusaks? Ma pole ühtegi koledat sportlast veel kohanud. Pealegi annavad spetsiaalsed spordiriided väga palju inimese välimusele juurde. Seega, tulge ja külastage Sportlandi jooksupoodi Kristiine keskuses.

JOOKSMINE Jooksusõbral on võimalik valida rohkem kui kümne võistluse vahel. Hooaeg saab alguse Sportlandi enda koduõuel RMK Kõrvemaa Nelikürituse sarja kuuluva Kevadjooksuga. Vaid neli päeva pärast seda ootame kõiki esimesel mail vaba päeva tähistama 85. Suurjooksuga ümber Viljandi järve. Tule proovi tasuta Mizuno jalatseid jooksurajal, testi enda jalgu ja täienda jooksuvarustust. Samuti kutsume kõiki 10. mail toimuvale Viimsi Jooksule ning ka 30. maist kuni 1. juunini toimuvale uuele jooksuüritusele meie kalendris – Otepää Jooksutuurile, kus kolme päevaga läbitakse Otepää kuppelmaastikul kokku maraton. Mizuno on ka Linnajooksude sarja suurpartner, andes kõikidele nn Kuldraja lõpetanutele hooaja lõpus tasuta uued jooksu jalatsid. Täpsem info www.linnajooksud.ee. Linnajooksude sarja kuuluvad: • 24. mai – Olümpiajooks Tartu Ülikooli spordihoone ees (10 km). www.jooks.ee • 01. juuni – Rapla Selveri Suurjooks (5 km ja 10 km). www.raplaselverijooks.ee

• 15. juuni – Narva Energiajooks (21,7 km ja 7 km). www.jooks.ee • 16. august – Eesti Ööjooks (5, 10, 21,1 km). www. eestimaraton.ee • 6. september – Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks (9 km). www.2silda.ee • 14. september – SEB Tallinna Maraton (42,2, 21,1 ja 10 km). www.jooks.ee • 5. oktoober – Paide-Türi Rahvajooks. www.rahvajooks.ee Kõiki õrnema soo esindajaid kutsume juba 17. mail Tallinna Lauluväljakule – Ida-Euroopa suurimale, vaid naistele mõeldud rahvaspordi sündmusele SEB Maijooksule.

JALGPALL Eesti jalgpallikoondis võõrustab 25. mail Gibraltarit. Lahingut tulevad andma veel naaberriigid, Tadžikistan, Sloveenia ning oktoobris on A. Le Coq Arenale oodata jalgpalli suurriiki Inglismaad. Sportland avab taas fännimüügivõrgustiku kõikidel koondise kodumängudel. 1.–5. juulini toimub rahvusvaheline jalgpallifestival Tallinn Cup. Osaleb u 150 meeskonda rohkem kui kümnest riigist. Täpsem info www. tallinncup.eu.

Sportland soovitab FOTOD SPORTLAND TEKST MARGUS REINTAL -

KORVPALL

VÕITLUSSPORT Kuid kõigepealt tule külasta juba 19. aprillil Saku Suurhalli, kus täiskontakt võistlusalade õhtul astuvad puuri MMA oma ala parimad võitlejad.

JALGRATAS Samsung Estonian Cup teine osavõistlus Tallinna Rattamaraton leiab aset Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suuskeskuses 18. mail. Filter Maanteekarikasari on rattarallide võistlussari, mis koondab kuut suuremat võistlust üle Eesti. Iga etapp koosneb nii pikast kui ka lühikesest distantsist, mida täiendab võistluskeskuses toimuv lasteprogramm.

Sportland on kahe suurema ja tähtsama korvpalliklubi ametlik fännitoodete partner. Nii Tartu Ülikool Rock suurematel kodumängudel ülikooli spordihoones kui ka Kalev Cramo kodumängudel Saku Suurhallis pakume suurt valikut erinevaid klubide fännitooteid. Tule toeta finaalseeria eel omasid! Sportland on õla alla pannud ka Sprite Streetball tänavakorvpalli sarjale. Auhinnalaual on muu hulgas suures koguses Converse’i jalatseid. Hooaeg algab 24. mail Tartus. Järgneb mitu etappi üle Eesti. Finaal koos Tallinn Open rahvusvahelise turniiriga toimub taas Vabaduse väljakul. Täpsem info www.tanavakorvpall.ee.

Filter Temposõidu Karikasari vanima järjepidava rattasarjana on erinevaid jalgratturite temposõidu distsipliine koondav võistlussari. Sihtrühmaks on harrastussportlane, kuid aktiivselt võtavad osa ka rattakoolid ja kodumaal pedaalivad eliitratturid.

Soovitame ka järgmisi kergejõustikuvõistlusi: 15. juuni – 50. Gustav Sule mälestusvõistlused (Tartu, Tamme staadion), 1. juuli – Valter Kalami mälestusvõistlused (Viljandi) 5. juuli – Heino Lipu mälestusvõistlused kuulitõukes (Maidla, Ida-Virumaa).

AUTOSPORT Auto24 Rally Estonia astub oma arengus suure sammu edasi, olles nüüd FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste kalendris. Seega saab 17.–19. juulil Lõuna- Eesti teedel näha sõitmas Euroopa ralliparemikku. Teine suur muudatus tuleb võistluskeskuses, mille kese asub sellel aastal Tartu kesklinnas.

Tallinna Orienteerumisnädala puhul on tegu Eesti suurima orienteerumissündmuse ja rahvusvahelise võistlusnädalaga, kus võistlused toimuvad Tallinnas ja Harjumaal, läbides ka Sportland Kõrvemaa Matkaja Suusakeskuse.

TRIATLON

RMK Kõrvemaa Rattamaraton – Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus kutsub RMK Kõrvemaa Neliküritust lõpetama rattasadulas 27. septembril.

Suvi toob triatleedid taas tagasi ka Emajõe kallastele. Tartu Mill Triatlon toimub sellel korral 12. juulil. Täpsem info www.tartutriatlon.ee.

156

Traditsiooniliselt on Sportland õla alla pannud koolinoorte kergejõustikusarjale TV 10 Olümpiastarti.

ORIENTEERUMINE

Fakto Auto Tallinna Rahvasõit on Tallinna ja mitme naabervalla ühine rattaralli ja spordipidu. Start on Vabaduse väljakul ja finiš Peetri alevikus, kus toimub ka Ott Leplandi kontsert.

Ka sellel hooajal pedaalib rattavõistlustel Sportland Bottecchia Rattatiim.

KERGEJÕUSTIK

Sportlandil on suurim heameel kutsuda südasuvel kõiki liikumishuvilisi kauni Eestimaa looduse rüppe. RMK Kõrvemaa Triatlon on rahvatriatlon, mille distantsid peaksid kõigile jõukohased olema.

Augusti esimestel päevadel kutsume kõiki Otepääle Pühajärve äärde, kus toimub Eesti suurim TriSmile Triatlon.

Juubeliväljaanne

PURJETAMINE Eesti meistrivõistlused avamerepurjetamises Muhu Väina regatt on suurim ja vanim purjeregatt. 12.–19. juulil seilab Eesti vetes üle saja jahi. Purjetajaid riietab Helly Hansen.

Monyca | ROXY.COM

ristsõna

VÕIDA jalgpall! Auhinnaks on Adidas Brazuca jalgpalli maailmameistrivõistluste ametlik mängupall (väärtusega 129€). Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga „RISTSÕNA“ hiljemalt 31.06.2014 postiaadressil: Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või e-postiaadressil sportland@sportland.ee Magazine nr 9/Talv 2013 ristsõnavõitja oli Reet, Harjumaalt.

nimi: Telefoninumber: Meiliaadress: postiaadress:

ristsõna vastus:

158

Juubeliväljaanne

Juubeliv채ljaanne

159

NR 10 / kevad 2014

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

esitleb:

r u u S

i! r e i all p jalg

r a m y e N e v u s e l l Se r a a t s r supe EM-i valikgrupi analüüs Legendaarse väravaküti Andres Operi lahkumismäng

Kes võidab MM-i? Asjatundjad ennustavad

Tuntud ja tundmatud – linnad, kus toimub suvine jalgpallipidu

20 Aivar Pohlak: jalgpallisuvi ja Eesti

sisukord 3 4 8 12 14 18 22 26 27 28

Aivar Pohlak: jalgpallisuvi ja Eesti Neymar asub 200 miljoni brasiillase unistust täitma Kas Brasiilia võidab või üllatab Belgia? Jalgpallikoondis mängib edasipääsule Spordiennustamise kõrgliiga Sinu särk on üks miljonitest! Kes võõrustavad suve suurimat spordisündmust? Andres Oper viimast korda koondisesärgis Eesti vastaseid hakkab kimbutama siil! Teleülekannete fookuses Eesti ja Brasiilia

teedi käsiraamat

gal teisel suvel peatub elu Euroopas kuuks, kord jalgpalli maailma-, kord Euroopa meistrivõistluste süül, ja nimetatud asjaolust peaks piisama, kirjeldamaks selle mängu tähendust. Küllap on nii rohkem või vähem kogu maailmaski, aga kõnelen vaid Euroopast, sest ei tunne teiste kontinentide jalgpallikultuuri nüansse piisavalt hästi. Elame keerulisel perioodil, sest meil, eestlastel, tuleb oma riiki ja kultuuri üles ehitada ajastul, kus näeme enda kõrval ühiskondi, mida iseloomustavad pikaajalised traditsioonid ja aastakümneid kestnud areng. Peame vaatama nende ühiskondade pealispinna alla, sest väljapoole paistab vaid hetkeseis, mitte see, kuidas tulemuseni jõuti. Keeruline on see ajastu ka seetõttu, et paljude tegevuste eesmärk on vaid raha ja kuivad numbrid ning kus valdavaks on mentaliteet, et kui asi ära ei tasu, siis me seda ei tee, unustades samas, et raha loodi siia ilma mõõdupuuks, aga temast on saanud eesmärk. Kultuuri üles ehitades tuleb mõelda ka meie jalgpallist, koondisest ja klubidest. Side kodumaaga ja oma elupaigaga on just väikerahva jaoks oluline – see pole mitte ainult jalgpalli, vaid globaliseeruvas maailmas väikeriigi kestmise küsimus. Mandri- Euroopa väikseima rahvusriigina oleme erilised, kanname neid olulisi omadusi, mis on aidanud meid kahe kultuuri vahel asudes elus püsida ja annavad meile koha Euroopas ja maailmas. Jalgpalli suurturniirid on ühtaegu nii meie sõbrad kui ka vaenlased. Sõbrad sellepärast, et see on toosama jalgpall mis kodumaalgi, vaenlased sellepärast, et tegu on kui magustoiduga, millest kõhu täissöömise järel tahab soolast süüa vaid inimene, kellele roog väga maitseb või kes on harjunud seda sööma. Tean inimesi, kes vaatavad kõiki jalgpalli tippvõistlusi, kuid kes ei tea meie oma jalgpallist suurt midagi; tõsi, üha rohkem on inimesi, kellele on magustoiduks ka Eesti koondise mängud. Mida lähemale meie jalgpall suurturniiridele pääseb, seda suuremaks sõbraks need võistlused Eesti jalgpalli jaoks muutuvad. Mõelge seda ajakirja lugedes või telerist MM-finaalturniiri vaadates sellele, millist rolli on võtmas jalgpall Eesti ühiskonnas ja miks on meile oluline Eesti jalgpall ja kas on ehk teiegi südamesopis peidus oma lemmikklubi, põhjusel, millest arusaamiseks on vaja õige sügavalt südamesse vaadata. Vabadus tähendab eelkõige vastutust. Kui meil, eestlastel, pole oma kultuuri tarvis, siis pole ju seda mitte kellelgi tarvis. Soovin teile ilusat jalgpallisuve! 3

uningaks, Mõni peab teda uueks jalgpallikku id mitte mõni ülehinnatud sukeldujaks,a jalgpall pole keegi ei kahtle selles, et Brasiili gi nii andekat juba tükk aega sünnitanud keda nior. nagu Neymar da Silva Santos Jú

Neymar asub 200 miljoni brasiillase unistust täitma TEKST Oliver Lomp, Fingler.com

FOTOD shutterstock

äästkem lugejat brasiillastele omasest pikast lohisevast nimest ja kutsugem teda edaspidi nimega, mida terve maailm teab – Neymar. Aga kui hea ta siis ikkagi on? Vähemalt nii hea, et tema talent sai selle aasta alguses saatuslikuks Euroopa ühe mõjukaima jalgpalliklubi, Neymari praeguse tööandja FC Barcelona presidendile Sandro Rosellile. Võidujooksus teiste klubidega tahtsid katalaanid Brasiilia koondislast eelmisel aastal nõnda meeleheitlikult, et sepistasid selle nimel osava petuskeemi. Ametlikult maksti Neymari eelmisele tööandjale FC Santosele 57 miljonit eurot, ülejäänud „üleminekutasu” peideti avalikkuse eest võltslepingute taha. Hispaania meedia sai läinud aasta lõpul valskusest haisu ninna ja Rosell võis jaanuaris hüvastijätuks kaabut kergitada. See noormees suutis pelgalt endaks olemise eest ja ilma plat4

sil käimata mägesid liigutada. Neymari saamislugu jalgpalluriks on tegelikult Brasiilia jalgpalluritele hästi tüüpiline, kuid sellegipoolest muinasjutuhõnguline. Neymar sündis 1992. aasta 5. veebruaril São Paolost 40 km lõunas asuvas Mogi das Cruzes'is amatöörjalgpallurist isa perre. Jalgpalli enamjaolt tänaval taga ajanud Neymarit märkas üsna kiiresti jalgpallikuningaks peetava Pele kunagine koduklubi FC Santos ja juba 2003. aastal pakuti toona 10-aastasele poisile esimest lepingut. Mõne aasta pärast teenis ta juba nõnda palju, et sai oma perekonnale parema elamise osta. Et Neymaris on peidus midagi erilist, veendus Santose juhtkond iga aasta üha enam ning samamoodi kasvasid ka laps talendi palgasummad. Ometi lubas klubi Neymari 14-aastasena peaaegu Madridi Realile. Brasiillane oli Hispaania kuningliku vutiklubi juures läbinud meditsiinilised tes-

tid ja valmis nendega liituma, kuid Santos pani tehingule viimasel hetkel veto peale. Kuna ka Real ei osanud sajaprotsendiliselt ennustada, et tegemist on tulevase superfenomeniga, ei punnitud väga palju vastu. 7. märtsil 2009. aastal tegi tollal vaid 17-aastane Neymar Santose esindusmeeskonna eest debüüdi. Nädal aega hiljem lõi ta juba esimese värava ja edasi hakkas neid tulema igal aastal, igast asendist, mõlema jalaga, karistusala seest ja väljast. Ja Neymar pole mitte niisama meisterlik väravakütt, vaid tõeline nauding ka jalgpallikaugele silmale vaadata: välkkiired jalad, ebamaine triblamisoskus ja platsil näiliselt võimatutest olukordadest väljapugemine püüdis üsna pea kõigi Euroopa tippklubide tähelepanu. Esimene kontakt Barcelonaga oli tal juba 2010. aastal FIFA aasta auhindade jagamisel, kui temaga vestles toonane peatreener Pep Guardiola. Tõsisem võidujooks Barcelona,

Visuaalse identit

Reali, Manchester City ja teiste rikaste Euroopa gigantide vahel läks aga lahti paar aastat hiljem. Neymari promo oli ületanud taseme, mis võis temast ennustada oma generatsiooni vaieldamatult parimat vutimeest. „Praegu räägivad kõik Lionel Messist, kes on staar, kuid et olla läbi aegade parim, peaks Messi enne olema parem Neymarist. Neymaril on rohkem potentsiaali, hetkel on Messi lihtsalt kogenum,” ütles 2012. aastal Neymari kohta Pele ise. Kui mullu sai selgeks, et Neymar just Kataloonia esindusklubisse läheb, ootas enamik jalgpallivaatlejad, et tandem Messi-Neymar hakkab teiste tiimide kaitseliine suisa hävitama, kuid oli ka neid, näiteks Barcelona kunagine legend Johan Cruyff, kes arvasid, et kaks kaptenit ühte laeva ei mahu. Praegu tundub pigem, et Cruyffiga nõustujatel oli õigus. Barcelona uue peatreeneri Gerardo Mar-

teedi käsiraamat

tino käe all pakutav mängupilt on vähemalt märtsi keskpaiga seisuga valgusaastate kaugusel klubi hiilgeaegadest ning ka Neymarilt pole tulnud oodatud väravate sadu ja sööte. Lisaks ei olda tihti rahul Neymari käitumisega. Nii koondise kui ka klubi vastased on

„Brasiilia jalgpalli prints meenutab kohati ärahellitatud jõmpsikat. Ta võib kisada ja karjuda, kui ta oma tahtmist ei saa, ning niimoodi võib ta tähelepanu hajuda,” on Lõuna- Ameerika jalgpalliekspert Tim Vickery tema kohta öelnud. Neymar on ka edev. Alati rõõmsa naeratusega kaamerate ette jääv noorsand on alati kursis viimaste trendidega ja panustab oma välimusse pea sama palju kui vutimaaPele ilma tuntud moeikoonid Cristiano Ronaldo või David Beckham. „Jah, vastab tõele, et mulle meeldib šopata ja osta endale uusi riideid, parfüüme ja juuksetooteid. Ma ka näiteks raseerin oma jalgu. Olen välimuse osas üsna nõudlik, kuid ma ei näe selles probleemi,” pole Neymar oma edevamat poolt varjanud. Vale oleks aga väita, et Neymar on Barcelonas päris ebaõnnestunud. Ründajale,

kem "Neymaril on rohe l on potentsiaali, hetken ." Messi lihtsalt kog um teda süüdistanud liigses näitlemises ja tõsi, kui populaarses videokanalis Youtube Neymari selleteemalisi videoid otsida, siis tuleb nurisejatega paratamatult nõustuda. Tihti olematust puutest kui kuulitabamuse saanuna maas väänlemine noorele mehele au ei tee. Veel peetakse teda platsil liiga arrogantseks.

keda ihaldaks enda ridadesse iga nimekas jalgpalliklubi siin planeedil, kehtivad lihtsalt teised ootused. Ja ei maksa unustada, et tal on Barcelonas käsil alles esimene hooaeg. Rahvuskoondises on aga seisud märksa paremad ja ta on tõusnud sambamaa pallurite kindlaks liidriks. Brasiilia rahvas ja legendid eesotsas Pele ja Romarioga soovisid Neymarit näha juba 2010. aasta MMil, kuid toonane peatreener Dunga arvas teisiti. „Neymar on erakordselt talendikas, kuid ta pole veel valmis end koondise tasemel tõestama,” kommenteeris Dunga toona. Raske on öelda, kas petitsiooni tulemusel 14 000 brasiillase toetusallkirja saanud imelapse lisandumine oleks veerandfinaalis

riigi eest Neymar on omam s löönud 47 kohtu ise juba 30 väravat. Hollandi vastu langenud Brasiilia koondisele midagi juurde andnud, kuid jääb faktiks, et nii nagu Pelelgi, jäi ka temal teismelisena MM-tiitel pea kohale tõstmata. See, mis on aga koondise tasemel edasi saanud, meenutab unelmat. Neymar on oma riigi eest löönud 47 kohtumises juba 30 väravat (seisuga märts 2014 – toim) ning tema tõeline talent lõi särama mullu suvel MMi peaprooviks peetaval konföderatsioonide karika turniiril. Ta lõi neli väravat – nende hulgas ühe 3 : 0 võidumängus finaalis valitseva Euroopa ja maailmameistri Hispaania vastu – ning teenis turniiri parimale mängijale mõeldud kuldse palli. Meediaväljaanded üle maailma olid Neymari esitustest vaimustunud. Brasiilia jalgpallikoondis läheb suvel toimuvale kodusele turniirile vastu kindla suurfavoriidina ning kui Neymar esineb seal senisel tasemel, on tal juba 22-aastasena võimalus tõusta ala ajaloo vägevate hulka. Kuid kõik see lisab ka tohutu annuse liigseid ootusi. „Pinge ei lasu ainult Neymari, vaid terve Brasiilia koondise õlgadel. Kui 1950. aastal toimus MM Brasiilias, kaotasime Uruguayle otsustava mängu ja kaotasime tiitli. Terve Brasiilia mäletab seda ja tahab vead parandada,” kommenteeris Pele hiljuti. Aga kuigi 200 miljonit brasiillast loodab Neymaris näha uut Pelet, kelle imeline mäng neile kuuenda MM-tiitli tooks, kõrvutab noormees ise ennast hoopis teise mehega. „Pelega võrdlemine on mulle suur au, kuid mu isa on mulle rääkinud Garrincha stiilist, kes oli ründeliinis suurepärane triblaja. Arvan, et Neymari stiil on rohkem Garrincha stiili moodi,” on Neymar öelnud. 6

Visuaalse identit

teedi k채siraamat

Kas Brasiilia võidab või üllatab Belgia? TEKST Oliver Lomp, Fingler.com

algpallifännide jaoks on neli aastat läinud kui linnulennult ja juba juunis algavad Brasiilias järjekordsed maailmameistrivõistlused. Kuigi 12. juunil alguse saaval MMil asub palli taga ajama 32 maailma parimat vutikoondist, kellest koguni kaheksal on ette näidata vähemalt üks MM-tiitel, on brasiillased igas kihlveokontoris suursoosikud. Ja ei saa salata, et sambamaa andeka koondise mängijad on ka kaks kuud enne MMi imelises vormis. Eelmisel

FOTOD scanpix

aastal võideti koduseinte toel MMi peaprooviks peetav konföderatsioonide karikaturniir, ka sõprusmängudes on sammutud ühelt võidult teisele. Lisaks on Brasiilia kasutada kodupubliku abi ning oma mõju lisab ka Lõuna- Ameerika kliima – viimati peeti spordialade kuninga kõige olulisem turniir sellel mandril tervelt 36 aastat tagasi. Kodumeeskonnalt oodatakse kuuendat MM-tiitlit. Sportland Magazine esitas kuuele jalgpalliga rohkem või vähem seotud inimesele küsimuse, kes võib turniiril üllatada ja kellele nad pöialt hoiavad?

Eelmise Mm-i võitja Hispaania.

Visuaalse identit

Andrei Stepanov, jalgpalliagent, endine Eesti koondislane Favoriitideks pean Brasiiliat ja Argentinat. Eelkõige seetõttu, et MM toimub Lõuna-Ameerikas ja neil ei teki kohanemisprobleemi. Lisaks on need kaks koondist koosseisude poolest ühed tugevamad. Selle MMi võimalikeks üllatajateks pean ma Šveitsi ja Belgiat. Arvatavasti on need kaks koondist viimase kaheksa aasta jooksul enim arenenud, vähemalt Euroopa riikidest rääkides. Koosseisude poolest on nad võib-olla isegi tugevamad kui mõned teised favoriidid. Mõlema plussiks on suur nälg suurte saavutuste järele, miinuseks mitte kõige suurem kogemus nii olulisel turniiril nagu MM. Ise hoian kõige rohkem pöialt Inglismaale ja Venemaale. Olen Inglismaa fänn juba 90ndate algusest saadik, kuigi Brasiilias ma nende šanssi eriti ei usu. Venemaale hoian pöialt, sest olen selles riigis ise kaua pallinud ning tunnen isiklikult mitut mängijat, kes kindlasti MMile sõidavad. Isiklikult ootan väga Venemaa koondise uue generatsiooni ründaja Aleksandr Kokorini mängu (mängib klubijalgpall Moskva Dinamos – toim). Paljude inimeste arvates on ta hetkel Venemaa kõige talendikam mängija: kuna ta on üsna noor (22-aastane – toim), siis see MM võib talle olla suurepäraseks šansiks maailma jalgpalliareenil välja tulla ja inimestele muljet avaldada.

Getter Laar, Eesti aasta naisjalgpallur Pean üheks suurfavoriidiks Brasiiliat, kellel on palju suurte kogemustega nimekaid mängijaid. Nende ründestaar Neymar on vaatamata noorele eale endale koondises nime teinud ja võimalik, et tema resultatiivsus jätkub ka MMil. Kindlasti ei tasu unustada ka Saksamaad, kellel on aukartustäratav mängijate pagas ja kes suurturniiridel alati hästi esineb. Ja loomulikult valitsevad Euroopa ja maailmameistrid hispaanlased – faktid räägivad juba iseenda eest. Üllatusvõimeline võib olla seekord Portugal, kes pole seni suutnud üllatada, või näiteks Prantsusmaa, kes pääses MMile üle noatera. Portugalile hoian ka ise pöialt just Cristiano Ronaldo pärast, kes võiks lõpuks koondisega ka midagi võita. Ilusa tehnilise jalg palli eest kuulub lemmikute hulka ka Hispaania, kuid terve elu olen toetanud eelkõige Inglismaad. Kuigi neil viimasel ajal suurturniiridel väga hästi ei lähe, oli just Premier League see, kust jalgpalliga tegelema hakates tippude kohta õppisin. Väravavahina ootan, et edukalt esineb prantslane Hugo Lloris, kes on viimastel aastatel hea hoo sisse saanud ja kes on väga sümpaatne ja stabiilne väravavaht. Usun, et tema esitustest sõltub prantslaste edus palju. Inglismaad võiks jällegi Joe Hart pinnal hoida. Väljakumängijatest tasub silma peal hoida Prantsusmaa koondise keskväljamehel Paul Pogbal.

teedi käsiraamat

Marko Kristal, Eesti meistri Levadia peatreener, endine koondislane Ma pakun, et jõuvahekordades suuri muudatusi ei tule. Favoriidid tulevad ikka suurte hulgast nagu Brasiilia, Saksamaa, Hispaania või Argentina. Mängupildi põhjal, mida nad näidanud on, ei oskaks küll arvata, et keegi teine võiks suurde mängu sekkuda. Kui peaks aga soosikute vahel valima, siis eks Brasiiliale lisavad koduseinad ikka suure toe, aga kindlasti annab Lõuna-Ameerika publik palju juurde ka Argentinale. Samas peab mainima, et väga raske on ühte favoriiti valida, sest palju sõltub ka turniiritabelist ehk õnne on ka vaja. Millegipärast on mul tunne, et Belgia teeb üllatajana hea turniiri. Neil on tahtmist täis noored head mängijad ja valikturniir näitas, et neis on peidus väga kõva potentsiaal. Iseasi on muidugi see, kuidas nad MMi pingele vastu peavad. Ma ise ei hoia otseselt kellelegi pöialt, peaasi, et tuleksid kaasahaaravad mängud. Aga loomulikult, kui kaks meeskonda kohtuvad, siis on alati keegi, kes on sümpaatsem. Näiteks kui Brasiilia kohtub Belgiaga, siis pooldan belglasi, Brasiilia–Costa- Rica matšis aga kindlasti brasiillasi. Bosnia ja Hertsegoviina on ka sümpaatne – väike riik on tõusnud ühtäkki nõnda tugevaks. Usun, et mängijatest tasub silma peal hoida neil, keda me ka Euroopa tugevates sarjades oleme näinud hästi mängimas. Isiklikult on huvitav vast jälgida Uruguay koondise tandemit Edison Cavani – Luis Suarez. Sellist ründeliini ei peaks ükski koondis häbenema.

DANNAR LEITMAA, JALGPALLIKOMMENTAATOR

Konstantin Vassiljev, Eesti aasta meesjalgpallur Kindel favoriit on sellel turniiril Brasiilia, kuna koduseinad annavad neile tugeva eelise. Kuid samas võib liigne favoriidikoorem neile peale panna tugevad pinged. Kindlasti on väga arvestatav favoriit ka Saksamaa, kuid arvan, et näiteks valitseva maailmameistri Hispaania jaoks tuleb väga raske MM. Üllatusvõimeline on Belgia, kuna neil on peale kasvanud väga heal tasemel noor põlvkond. Isiklikke lemmikuid pole mul ei meeskondade ega mängijate osas – soovin lihtsalt head jalgpalli nautida ja loodan, et kõik parimad on kohal ja on turniiril heas vormis.

Ilmselt tuleb võitja kolmikust Brasiilia-Hispaania-Saksamaa. Kuna kõige nõmedamad vastused on mitme variandiga, siis võtan end kokku ja ütlen, et Hispaania teeb seda jälle ning seejärel jääme aastakümneteks rääkima sellest ajast, kui maailma jalgpalli kõige võimsama meeskonna valitsemisest. Just hispaanlasi olen alates 1996. aasta EMist ka toetanud. Aastaid oli see parajalt masendav, kuid nüüd on loorberite lõikamise aeg. Ei teagi, kas teismelisena kellegi toetamisele on vaja ratsionaalselt põhjendust? Võimalikuks üllatajaks pean Belgiat – nii lahedat meeskonda pole kellelgi. Ka Kolumbia võib üllatada, kuna neil on lisaks Radamel Falcaole palju teisigi tegijaid. Mängijatest võib silma paista belglane Eden Hazard. Ta on Inglismaal (Londoni Chelsea eest – toim) näidanud supermänge ja kui vorm on suveks alles, võidakse soodsa loosi toel koos ülejäänud belglastega imesid teha.

Henrik Kalmet, näitlejast jalgpallifänn Favoriidina tuleb kindlasti nimetada Brasiiliat – ühelt poolt sellepärast, et nende eelmisest tiitlist on möödas juba üllatavalt palju aega, ning teisalt muidugi kodutoetuse pärast. Samas saab näha, kas koduseinad annavad mängijatele vajaliku lisahoo või panevad nende õlgadele topeltpinge, mille all võib murduda ka kõige parem meeskond. Kui aga koondise Lionel Messi mängib natukenegi nagu klubi-Messi, võib Argentina naabrite peo ära rikkuda. Ka Prantsusmaa koondises on suur potentsiaal ning kui kõik kokku loksub, võib sealt midagi suurt oodata. Üllatada võib ka Belgia, sest kui see Punaste Kuradite uus võimas põlvkond saab tõelise hoo sisse, siis kes teab, kuhu see veel välja viia võib. Belgia on põnev ja inspireeriv meeskond, kes on viimasest valiksarjast ka mu lemmikuks saanud. Pöialt hoian ka Hollandile, kes on lemmik juba lapsest saati. Kunagised lapsepõlve iidolid Bergkamp ja Overmars on vahetunud Sneijderi, Van der Vaarti, Huntelaari ja teiste vastu. Imetlen siiamaani selle meeskonna loovat, mitmekülgset ja rikkalikku ründemängu ja loodan, et sellel MMil näen jälle Hollandit selle meeskonna kõige paremas mõttes. Mängijatest peaks silma peal hoidma Lionel Messil – kas laheneb seekord maailma parima jalgpalluri mänguvormi müsteerium koondises ja me näeme Messit kõige hoos ka MMil? Brasiillase Neymari puhul on põnev jälgida, kas see MM saab olema kuulsusrikas peatükk uue legendi tekkimise teel või osutuvad terve rahva ootused noorele mehele liiga raskeks koormaks. Lisaks veel vahetu võrdlus Messiga. Franck Ribery tegemistel peab samuti käe pulsil hoidma – äkki ta suudab Prantsusmaa koondise sulatada ühtseks tugevaks löögirusikaks?

Visuaalse identit

teedi k채siraamat

TEKST ALVER KIVI, jalgpall.ee FOTOD Lembit Peegel

Eesti jalgpallikoondis loositi 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste valik-turniiri E- alagruppi koos Inglismaa, Šveitsi, Sloveenia, Leedu ja San Marinoga. Vastaseid analüüsivad Martin Reim ja Marko Lelov.

Jalgpallikoondis mängib edasipääsule U-21 koondise peatreener Martin Reim märgib, et valikgrupiga peab rahul olema, sest on atraktiivsust, on võidetavad vastased ja tulemused on paljuski ettearvamatud. „Ei või ju kunagi teada, kui hea keegi just hetkel on,” lausub ta, lisades, et realistlikult mõeldes tuleb Eestil äge võitlus kolmandale kohale. Reimi hinnangul on Inglismaa ja Šveits grupi favoriidid, kuid konkurentsi võib sekkuda ka Sloveenia. Kolmandale kohale hakkavad mängima ka Eesti ja Leedu, San Marino võimalused on väikesed, kuid keegi ei tohi neile punkte loovutada. Ka U-19 koondise peatreener Marko Lelov ütleb, et Eesti peab arvestama edasipääsu võimalusega, sest ilma sellise eesmärgita ei saa mängima minnagi. „Aga selleks peame kindlasti võitma kaks korda San Marinot ja Leedut ning võtma punkte ka teistelt meeskondadelt,” märgib ta.

Tõsised vastased Grupi favoriit on maailma jalgpalli üks suurjõude Inglismaa, kuid maailmameistriks on neil õnnestunud tulla vaid 1966. aastal. Brasiiliasse jõudmiseks tuli inglastel pidada valikgrupis maha tõsine heitlus Ukrainaga, 12

keda edestati lõpuks vaid punktiga. Eesti on Inglismaaga kohtunud kahel korral EM 2008 valikmängudes, mõlemas kohtumises jäädi alla 0 : 3. Martin Reim: „Kui me juba olime lähedal Hollandi alistamisele, siis pole muidugi võimatu ka Inglismaa võitmine, aga üldiselt on nad alagrupis alati kindlalt mänginud.” Marko Lelov: „On šansse. Kuna inglased olid loositulemustes pettunud, sest pole atraktiivseid vastaseid, siis võivad nad ühel hetkel oma kontsentratsiooni kaotada ja muutuda lohakaks. See annab võimaluse üllatada. Me peame mängima distsiplineeritult ja kui suudame kaitses võimalikult kaua asjad korras hoida, muutuvad nad närviliseks ja annavad meile šansi.” Šveitsi koondis on mänginud vahelduva eduga. Kahe maailmasõja vahel arvestatav jalgpallijõud tõusis esile taas alles 90-ndatel, pärast mida on paaril korral jõutud ka MM finaalturniirile, viimati 2010. aastal ja kohal ollakse ka suvel Brasiilias. Kvalifikatsioonis võideti tuntud peatreener Ottmar Hitzfeldi juhendamisel oma alagrupp kindlalt, kogudes 7 võitu ja 3 viiki. Eesti on mänginud Šveitsiga kaks korda ja mõlemal korral on tulnud tunnistada vastase paremust. MM 1994 valikmängus jäädi 1992. aastal Kadrioru staadionil alla 0 : 6 ja aasta

hiljem Zürichis 0 : 4. Martin Reim: „Šveits on olnud küll väga võimas, kuid on meile heal päeval ikkagi võidetav. Aastad on näidanud, et nende tulemused käivad üles ja alla. Samas ei imestaks üldse, kui järgmisel sügisel on hoopis Šveits alagrupi võitja. Meie esimeste kohtumiste põhjal ei saa kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest eestlaste oskused olid siis kaugel praegustest võimetest.” Marko Lelov: „Šveits on ettearvamatu koondis ja „must hobune”. Nendega võib olla isegi raskem kui inglastega, sest nad keskenduvad grupile rohkem. Aga võimalus siiski on, kui suudame just esimeses mängus neid üllatada.” Sloveenia kõrgest jalgpallitasemest annab tunnistust nende koondise jõudmine mitmele finaalturniirile. Viimasel valikturniiril said nad 15 punktiga Šveitsi ja Islandi järel grupis küll alles kolmanda koha. Eesti on mänginud Sloveeniaga kuus korda ning kontos on 1 võit, 1 viik ja 4 kaotust. Viimati oldi vastamisi EM 2012 valikmängus 2. septembril 2011 Ljubljanas ja Eesti võitis 2 : 1. Martin Reim: „Sloveeniaga oleme mänginud võrdselt, seekord sõltub, kuidas nad kokku klapivad ja kuidas meie mäng sel päeval välja tuleb.” Marko Lelov: „Väikeriik nagu meiegi. Kui

Visuaalse identit

Martin Reim

Marko Lelov

2016. aasta EM- valiksarja alagrupid tahame saada kolme hulka, siis siin võivad saada määravaks just mängud sloveenidega. Üks mäng oleks vaja kindlasti võita ja määravaks saab see, kes just sel päeval parem on.” Leedu pole veel finaalturniirile jõudnud, kuid neil on kvalifikatsiooniturniiridelt ette näidata viigid Saksamaa ja Itaaliaga. MM 2014 valikturniiril sai Leedu 11 punktiga neljanda koha. Eesti koondis on võitnud Leedut 17 korda, teinud 8 viiki ja saanud 19 kaotust. Viimati kohtuti Balti turniiril 3. juunil 2012 Tartus Tamme staadionil ja Eesti võitis 1 : 0. Martin Reim: „Leeduga läheb pusimiseks, sest tegu on naabritevahelise põhimõttelise vastasseisuga, kus ei loeta ainult punkte.” Marko Lelov: „Plaani peab võtma nende võitmise. Leedu mängijad on küll tehnilisemad, aga võib-olla mitte just nii distsiplineeritud ja sellega peame me neid lööma.” San Marino oli kuni Gibraltari liitumiseni UEFA väikseim liikmesriik, kes pole võitnud veel ühtegi ametlikku kohtumist, küll on neil aga ette näidata viigid Läti ja Türgiga. Viimasel valikturniiril jäädi taas 0 punktiga kindlalt viimaseks. Eesti on kohtunud San Marinoga korra, 2002. aastal alistati vastane võõrsil sõprusmängus 1 : 0. Martin Reim: „San Marino on küll paberil nõrk, kuid peame olema valmis, sest nad oskavad kaitses mängida ja on ohtlikud. Kui tahame mõelda kolmandale kohale, siis on nendest mängudest vaja võtta 6 punkti.” Marko Lelov: „Võitmine on kindel eesmärk, kuid ei saa minna mängima mõttega, et 6 punkti on juba käes.”

teedi käsiraamat

Valikmängud uue süsteemi järgi 53 meeskonda loositi kaheksasse kuue- ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Lisaks korraldajale Prantsusmaale pääseb igast alagrupist otse finaalturniirile kaks paremat ja kõikide gruppide peale parim kolmandaks jäänud

riik. Ülejäänud kaheksa kolmanda koha omanikku selgitavad play-off-süsteemis välja viimased neli edasipääsejat. Esmakordselt mängib finaalturniiril 24 koondist. UEFA alustab sügisest ka uue Euroopa jalgpallinädala kontseptsiooniga, mille eesmärk on tõsta rahvuskoondiste mängude tähtsust ja tuua sisse mitmed põhimõtted, mis on aidanud üles ehitada UEFA Meistrite Liigat. Kui varasemalt pidasid kõik koondised valikmänge samal päeval ehk reedel ja teisipäeval, siis nüüd algab koondisenädal neljapäevaga ja vältab järgmise nädala teisipäevani. Nii peetakse jalgpalliväljakutel üle Euroopa valiksarja kohtumisi kuuel päeval järjest (neljapäev, reede, laupäev, pühapäev, esmaspäev, teisipäev) ning koondistel jääb kahe matši vahele varasema kolme asemel kaks puhkepäeva. Valiksarjaga tehakse algust aga septembris, kui koondised peavad ühe kohtumise. Esimene täispikk jalgpallinädal ootab ees 9.–14. oktoobrini, mil kõik koondised peavad kaks mängu. Eesti alustab valiksarja kodus Sloveenia vastu. Uue kontseptsiooni kohaselt on paika pandud ka kindlad mängude algusajad: nädalavahetuse päevadel on selleks Eesti aja järgi kell 19 ja kell 21.45, argipäevadel kell 21.45. Samuti tsentraliseeris UEFA tele- ja reklaamiõigused.

Kolm edasisaajat tõstavad konkurentsi Kui enamik favoriite võib end päris kindlalt tunda ja edasipääs grupis on ilma suurte üllatusteta suure tõenäosusega kindel, siis võimalus kolmandana edasi saada on tõstnud panuseid. A-grupis peaks Hollandi kõrval edasipääsule kandideerima Türgi ja Tšehhi, kuid kui Island suudab oma viimaseid saavutusi korrata ning Läti ja Kasahstan õnnestuvad, on kõik võimalik. B-grupis peaks autsaider olema Andorra,

Holland, Tšehhi, Türgi, Läti, Island, A: Kasahstan Bosnia ja Hertsegoviina, Belgia, B: Iisrael, Wales, Küpros, Andorra Hispaania, Ukraina, Slovakkia, C: Valgevene, Makedoonia, Luksemburg Iirimaa, Poola, Šotimaa, D: Saksamaa, Gruusia, Gibraltar Šveits, Sloveenia, Eesti, E: Inglismaa, Leedu, San Marino Ungari, Rumeenia, Soome, F: Kreeka, Põhja-Iirimaa, Fääri saared Rootsi, Austria, G: Venemaa, Montenegro, Moldova, Liechtenstein Horvaatia, Norra, Bulgaaria, H: Itaalia, Aserbaidžaan, Malta Taani, Serbia, Armeenia, I: Portugal, Albaania

kõik teised võivad õnnestumise korral mõelda edasipääsule. C-grupis suudab vaevalt keegi väärata Hispaaniat ja Luksemburg ei üllata. Ülejäänud kohad on lahtised. D-grupis on vist kõik juba arvestanud, et Saksamaa saab edasi. Ülejäänud meeskonnad peale Gibraltari võivad lootusi hellitada. F-grupis kindlat favoriiti pole, Fääri saared peavad ilmselt leppima taas viimase kohaga. G-grupis on eelis Venemaal, kuid Rootsil, Austrial ja Montenegrol on ka kindlasti edasi pääsu plaanid. H-grupis peaks Itaalia rutiiniga oma võtma, Horvaatia, Norra ja Bulgaaria jagavad teised kõrgemad kohad. I-grupis peaks Portugal võidu võtma, kuid Taani ja Serbia on võimelised neile kandadele astuma. Armeenia ja Albaania võivad üllatada. 13

Spordiennustamise kõrgliiga

Spordiennustamine, Eesti jaoks võrdlemisi uus valdkond, on üks vanimaid ja populaarsemaid meele lahutusalasid maailmas. Ligi aasta tagasi toimus aga Visuaalse identit vägev revolutsioon, kui turule tuli uus spordiennustusportaal ja spordibaaride võrgustik OlyBet, mis piltlikult öeldes viis spordiennustamise Eestis kõrgliigasse.

insana Eestis võimaldab OlyBet teha panuseid internetis nii nutitelefoni, tahvelarvuti või tavalise arvuti abiga kui ka spetsiaalselt loodud spordibaarides, mille võrgustikus on tänaseks avatud 18 baari.

Spordiennustamine on imelihtne! Igaüks meist on kunagi kas sõbra või kolleegiga mõne teema üle vaidlema läinud ning selle peale kihla vedanud. Spordiennustamine ongi oma olemuselt tavaline 14

kihlvedu, kus veetakse kihla konkreetse spordisündmuse tulemuse peale. Ennustada saab näiteks mängu või võistluse võitjat, punktide või väravate arvu, nurgalöökide või trahvikaartide arvu. OlyBet pakub Eestis spordiennustajatele iga päev enam kui 1000 spordisündmuste valikut üle maailma ja seda turu esirinda kuuluvate koefitsientidega. Panustamine on imelihtne – valid välja võistluse või mängu, tutvud OlyBeti poolt etteantud võimalustega ennustamiseks ning oma sisetunde ja teadmiste põhjal panustad konkreetse tulemuse peale, mille tõenäosuse mõõdikuks on spordi

ennustusportaali poolt pakutud koefitsient. Võidukoefitsient määrab ära võidu suuruse. Kui oled täpse panuse teinud, siis mida suurem on koefitsient, seda suuremaks kasvab sinu võidusumma. Võidukoefitsient on spordipanuse tähtsaim näitaja – kui ennustus peab paika, siis võidusumma suuruseks on algne panus korrutatud pakutud koefitsiendiga. Näiteks panustades võidu peale 10 eurot koefitsiendiga 3,5 saad võidu korral 35 eurot. Koefitsient võib küll sündmuse lähenedes muutuda, , kuid juba fikseeritud/tehtud panusele see ei muutu.

teedi käsiraamat

OlyBet pakub ele iga spordiennustajat 00 päev enam kui 10 ut spordisündmuste valik üle maailma. Samas näitab koefitsient ka seda, kui tõenäoline on see või too tulemus: mida suurem koefitsient, seda väiksem on tõenäosus, et mängu või võistluse tulemus just selline tuleb. Seda suurem on aga rahaline võit, kui OlyBeti spordianalüütikute poolt ebatõenäolisemaks hinnatud tulemus õigeks osutub. Kõik me mäletame dramaatilist jalgpalli MM-valiksarja

spordiennustus kui äri Spordipanustamise statistikat koguva ja analüüsiva Sportradari hinnangul võib spordiennustuse äri ülemaailmne käive küündida 700 miljardist kuni triljoni dollarini aastas. Online panustamine on üks kiiremini kasvavaid teenuseid Euroopa Liidus – 2015. aastal kasvas vastav turg 15 protsendi võrra ja aastakäive ulatus 13 miljardi euroni . Sellele ärile aitab tõhusalt kaasa ka võrgutehnoloogiate väle areng. Kihlveorakenduse YouBetMe arendajad avaldasid hiljuti tarbijakäitumise uuringu, millest selgus, et kihlvedusid sõlmitakse eelkõige sotsiaalsete hüvede peale. Näiteks ligi pooltel kordadel on kihlveo „vahele“ pandud õlu (või mitu). Suurema üllatuse valmistas fakt, et umbes 18 protsendil kordadest oli YouBetMe platvormil sõlmitud kihlveo auhinnaks „intiimne teene“ võitja heaks. Suurbritannia kaughasartmängude turul spordikihlvedude osakaal 650 miljonit naela ehk 38% turust. 2012. a uuringu järgi on Eesti inimestest internetis spordipanuseid teinud kõigest 2% rahvastikust.

Eesti-Hollandi kohtumist A. Le Coq Arenal, kui peafavoriidiks peeti Hollandi meeskonda. OlyBeti poolt välja käidud Eesti võidu koefitsiendiks oli toona koguni 14.82, s.t panustades Eesti võidule 10 eurot võis võita ligi 150 eurot. See oleks peaaegu võimalik olnud, kui mängu lisaminutitel poleks Ukraina kohtunik otsustanud 2 : 1 juhtivat Eestit karistada.

Panusta mängu eel ja käigus Klassikaline panustamine toimub enne spordivõistlust või mängu, kuid OlyBet pakub ka võimalust panustada mängu käigus ehk teha live-panuseid. See lisab asjale vürtsi juurde, kuna käimasoleva võistluse situatsioon muutub pidevalt ning vastavalt sellele muutuvad ka võidukoefitsiendid. Spordisõprade meeleheaks loodi Eestisse unikaalne spordibaaride võrgustik, mis katab kõige elanikerohkemaid piirkondi ning pakub ööpäevaringselt põnevaid ülekandeid kogu maailmast. Oluline on teada, et OlyBeti spordibaarid on küll loodud Olympic Casino esinduste kõrvale, kuid mitmed neist on mängusaalidest täiesti eraldatud ning spordibaari sisenemiseks ei pea end erinevalt kasiinost registreerima. Kaasas peab olema vaid vanust tõendav dokument, kuna sisse pääseb alates 18. eluaastast. Spordibaarid on loodud eesmärgiga pakkuda Eesti spordisõpradele alternatiivi kodudiivanile ja võimalust mängudele üheskoos kaasa elada. Võistluste jälgimise teeb

loodud Spordibaarid on ku a eesmärgiga pak dedle Eesti spordisõpradiivanile. alternatiivi kodu

põnevamaks võimalus ennustada mängu käiku ja tulemusi. OlyBeti spordibaarides saab ennustada nii enne mängu kui ka mängu ajal, panustades näiteks selle peale, mis skooriga lõpeb esimene poolaeg või kes rohkem korve viskab. Kui soovid panustamiseks kasutada nutiseadet ning teha live-panuseid, siis tuleb muretseda endale OlyBeti keskkonnas isiklik konto, mille loomine on väga lihtne (vt www.olybet.com). Konto omamise eeliseks on ka püsi kliendi boonused ja eripakkumised, mis saadetakse meilile. See tähendab, et oled põnevate ürituste, eripakkumiste ja soodsate panustamisvõimalustega alati kursis. Ennustusi saab teha ka OlyBet spordibaari kassas kontot omamata ning tehes seda kasvõi sularahas – võidu saab välja võtta ükskõik millises OlyBet spordibaari kassas saadud pileti alusel. Kui vaatad OlyBeti spordibaaris põnevaid ülekandeid ning soovid live-panuseid teha, kuid nutiseade jäi koju, pöördu baari kassasse ning saad kasutada mugavat tahvelarvutit.

Visuaalse identit

Spordibaar loob lisaväärtusi OlyBeti spordibaar on midagi enamat, kui tavaline kihlveokontor. Mugavad diivanid, suured ekraanid ja soodsad baarihinnad on ideaalseks keskkonnaks sõprade seltsis suurte võistluste jälgimiseks. Suuremale seltskonnale saab alati kohad ette broneerida, nii et ükski tähtis mäng ei jää vaatamata. See on hetkel väga aktuaalne: selgumas on Eesti korvpalli meistriliiga võitja ning algamas nii hoki kui ka jalgpalli maailmameistrivõistlused. OlyBeti kõige esinduslikum spordibaar Kristiine keskuses pakub spordifännidele suurepärast võimalust tutvuda Eesti spordireliikviatega. Aasta alguses toimus baaris

Spordiennustamise 4 sammu

Ava www.olybet. com ja registreeru kasutajaks.

Vali vastavalt soovile menüüst spordipanused või live-panused.

Vali spordiala ja sündmus.

Naudi enda lemmikmängu.

eestlaste poolt armastatud Erika Salumäe Londoni oksjonilt toodud medalite näitus. Vahetult enne Sotši olümpia mänge sai baaris tutvuda Eesti uhkeimate taliolümpia medalitega ehk Andrus Veerpalu kulla, Kristina Šmiguni hõbeda ning Jaak Mae pronksiga. Baari esimesel korrusel leiab veel ühe huvitava eksponaadi – Eesti parimate ajakirjanike autahvli, mille avas jaanuaris Heiki Nabi isiklikult. Kohe-kohe on Kristiine spordibaari jõudmas ka kauaoodatud Heiki Nabi maailmameistri kuldmedal, mis on OlyBeti andmetel juba Eesti poole teel. Samuti toimuvad OlyBeti spordibaarides tihti kliendi üritused, peod ning kuulsate sportlaste autogrammide jagamised. Ka spordiajakirjanikud on OlyBeti baaridele rakenduse leidnud – tähtsaimate spordivõistluste puhul teevad siit ülekandeid Eesti suurimate meediakanalite spordistuudiod, nii et iga spordihuviline võib tulla kuulama ja vaatama stuudiojuhtide kommentaare ja prognoose. Nendest kõikidest toredatest sündmustest OlyBeti spordibaarides saab alati esimesena teada püsiklient. Seega, on aeg teha endale veebikeskkonnas www.olybet. com konto ning muutuda tugitoolisportlasest OlyBeti spordibaari sportlaseks!

teedi käsiraamat

Sinu särk on üks miljonitest! Kui tuleb juttu särgimüüginumbritest, pole jalgpallifännide jaoks esiotsa klubide nimed ilmselt üllatavad. Küll aga panevad kukalt kratsima numbrid, mida särkide müügist teenitakse. TEKST Oliver Lomp, Fingler.com

I Särgimüüginumbrid keskmiselt hooaegadel 2007/2008 – 2011/2012 Nike Manchester United 1,4 miljonit FC Barcelona 1,15 miljonit Londoni Arsenal 800 000 Torino Juventus 480 000 Inter Milan 425 000 Adidas Real Madrid 1,4 miljonit Londoni Chelsea 910 000 Müncheni Bayern 880 000 FC Liverpool 810 000 AC Milan 350 000

FOTOD scanpix

nglismaa jalgpallihiiul Manchester Unitedil pole uue peatreeneri David Moyesi käe all käsil just parimad päevad. Kodune liigatiitel on läinud ja mängupilt on kahvatu. Ometi ei kahtle keegi, et tegemist on maailma ühe kuulsaima jalgpalliklubiga, millel on meeletu hulk fänne. Kõik see kajastub särkide müüginumbrites. Manchester United on üks kolmest klubist, mille aasta keskmine fännisärkide müüginumber ületab miljoni piiri, näitasid aastate 2007–2012 müügitulemused. Unitedi fännid ostsid keskmiselt 1,4 miljonit särki aastas, mis oli ka USA spordi rõivastetootja Nike jalgpallisärkidest parim tulemus, teatas www.pr.marketing.de, mida refereerisid eelmisel aastal ka mitmed jalgpalliportaalid. Hispaania jalgpalliliiga hiid Madridi Real on selge lipulaev Saksamaa spordigigandi Adidase särgimüügitabelis. Reali pooldajad on üle maailma soetanud samuti keskmiselt 1,4 miljonit särki. Üle miljoni on veel ostetud vaid katalaanide uhkuse FC Barcelona Nike särke (1,15 mln). Esikümnesse mahuvad Inglismaa klubidest veel Londoni Chelsea (910 000, Adidas) ja Arsenal (880 000, Nike) ning FC Liverpool (810 000, Adidas). Itaalia klubidest on TOP10s Juventus (480 000, Nike), Inter Milan (425 000, Nike) ning AC Milan (350 000, Adidas), Saksamaa omadest Müncheni Bayern (880 000, Adidas). Esimene mitte Puma-Adidase esindaja oli sakslaste Dortmundi Borussia, kes müüs ligi 300 000 särki. Eelpool mainitud numbrid on muljetavaldavad, kuid mõni mängija võib üksikuna olla suurem bränd kui terve suurklubi kokku. Maailma jalgpalliajaloo absoluutne särgimüügikuningas on mullu profijalgpalluri

karjääri lõpetanud Inglismaa koondise legend David Beckham. Imelise tsenderdusoskusega inglane ei teinud mullu kevadel oma viimaseks jäänud tööandja Paris St. Germain’iga liitudes saladust, et ta on Prantsusmaal ka särgimüüginumbrite pärast. „Ma ei näe selles probleemi, kui minu isik aitab ka palju särke müüa. Enamikus klubides, kus olen mänginud, olen kuulnud sedasama juttu. Ja minu meelest on vahva näha, kui inimesed minu nimega ringi käivad,” kommenteeris Beckham. Briti meedia andmetel müüs Beckham 20-aastase karjääri jooksul üle miljardi euro väärtuses nimelisi särke. Ainuüksi Manchester Unitedi ja Madridi Reali eest mängides müüdi temanimelisi särke umbes viis miljonit. Üsna jalgpallikauges Ameerika Ühendriikides müüdi kohaliku kõrgliiga juhi Dan Garberi sõnul keskmiselt 300 000 särki hooaja jooksul. Tegevjalgpalluritest müüb praegu kõige rohkem särke 2009. aastal Madridi Realiga liitunud Cristiano Ronaldo, kes esimesel hooajal müüs väidetavalt poolteist miljonit särki. Ronaldole järgnevad särgimüügitabelis FC Barcelona Lionel Messi ja käimasoleval hooajal Londoni Arsenali Mesut Özil. Esikümnesse mahub kõige üllatuslikumalt aga Manchester Unitedi palgalehel olev jaapanlane Shinji Kagawa, keda mõnede arvamuste kohaselt hoiab klubi oma palgal just Aasia särgimüüginumbrite pärast. Ja lõpetuseks: väidetavalt teenivad kuulsate vutimeeste pealt suisa kordades suuremat kasumit odavate koopiatega kauplevad ärimehed, kes liiga sageli originaali pähe võltsitud tooteid müüvad. Seega, kui fänn soovib, et tema lemmiksärgi eest lunastatud raha eest tõuseks mingi tulu ka lemmikule endale, tuleks särk osta usaldusväärsest kauplusest.

Visuaalse identit

teedi k채siraamat

N I K E VA L L U TA B M A A I L M A JALGPALI MM – võistlused toimuvad sel aastal Brasiilias ning 32 meeskonna seas võistlevad Nike varustuses rekordiliselt 10 võistkonda. Nike varustuses võistlevad lisaks korraldajamaale Brasiiliale veel Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Portugal, Ameerika Ühendriigid, Horvaatia, Kreeka, Lõuna-Korea ja Austraalia.

Kõikides särkides on lisaks ainulaadsele disainile ning vormile eraldi disainitud nimede ja numbrite fondid, mis vastava riigi pärandit kõige paremini iseloomustavad. Samuti on kasutatud võistlusvormide valmistamisel Nike kõige uuemaid ja uuenduslikke tehnoloogiaid, mis aitavad mängijatel väljakul anda endast parim.

MM-i tarbeks valmistas Nike kõikidele riikidele uued mänguvormid, mis on valmistatud koostöös kohalike disainerite ja alaliitudega. Vormide valmistamisel võeti eeskuju riikide ajaloost, kultuurist ja päranditest. Näiteks Inglismaa valge võistlusvorm on saanud inspiratsiooni 1970. aastal Mehhikos kantud võistlusvormi ja Inglise Rüütlite kasutuses olnud kaitserüü järgi. Brasiilia mänguvorm on inspireeritud energiast ja liikumisest, mida Brasiilia inimesed on toonud sporti, tanstu ja ellu ning lisaks kasutatakse teemantsümboleid, mis on pärit Brasiilia lipult. Hollandi mänguvormid on inspireeritud Hollandi rahvast, nooruslikkusest ja Kuninglikust perekonnast.

MAKSIMAALNE MUGAVUS

Uued Nike võistlusvormid aitavad mängijal reguleerida kehatemperatuuri mängu jooksul. Nike Dri-Fit tehnoloogia, uudne võrkmaterjal ja ventilatsiooniavad tagavad parima jahutussüsteemi, mis on vajalik mängija optimaalse kehatemperatuuri hoidmiseks erinevates ilmastikuoludes terve mängu vältel. Nike Dri-Fit tehnoloogia juhib keha niiskust särgi pinnale, kust see kerke gesti aurustub. Uudne võrkmaterjal ja ventilatsiooniavad tagavad hea hingavuse ja õhu liikumise keha ning särgi vahel.

: :

Särgi materjalina kasutatakse kahekihilist konstruktsiooni, kus on ühendatud puuvill ja polüester, mis lisaks kehaniiskuse juhtimisele lisab kangale ka pehme, mugavama ja meelidvama tunnetuse.

KESKKONNASAASTLIK

Nike panustab jätkuvalt oma toodete valmistamisel materjalide taaskasutusse, et olla võimalikult keskonnasäästlik. Seetõttu on esimest korda terve võistlusvormi (särgid, püksid, kedrad) valmistamisel kasutatud ümte bertöödeldud plastikpudeleid. Kokku kasutatakse terve vormi valmistamisel keskmiselt 18 plastikpudelit. Püksid on valmistatud 100% taaskasutatud materjalidest, särkides kasutatakse 96% ning sokkidel 78% ulatuses taaskasutatud polüestrit. Aastast 2010 on Nike ümbertöödelnud üle 2 miljardi pudeli, mis on piisav arv, et katta enda alla rohkem kui 2800 jalgpalliväljakut. Keskonnasäästlikkus ja materjalide taaskasutus on Nike toodete ja materjalide disainis esmatähtis ning eesmärgiks on alati pakkuda sportlastele parimat toodet.

TAIUSLIK SOBIVUS

Särkide disainimiseks skaneerisid disainerid mitmete tippjalgpallurite kehad arvutitesse. Saadud andmetele tuginedes tehti kindlaks, kuidas tooted kõige paremini seljas istuvad ja käituvad vastavalt keha loomulikule liikumisele. Lisaks särkide ja pükste uurimisele pöörati täiendavat tähele-

panu ka sokkide juures. Kogudes kokku mängijate arvamused ning katsetades erinevaid materjale ja disaine valmisid Nike Elite Match Fit kedrad, mis pakuvad parimat sobivust. Sokkide konstruktsioonis on kasutatud mitmeid erinevaid kihte ja õmblusi, pakkudes vajalikku kaitset, stabiilsust ja toestust seal, kus seda kõige rohkem vaja on. Lisaks on pealsetel materjali minimaalselt, et tagada parem pallitunnetus.

NIKE PRO ALUSKIHT

Uudne Nike Pro aluskiht on kergem, kui eales varem ning toodetel on täiustatud jahutusvõimalusi ja hingavust. Mängijatel on võimalus valida erinevate Nike Pro toodete vahel, mis pakuvad kaitset ja mugavust erinevate ilmastikuolude korral. Jalgpalluritel tuleb Brasiilias mängida erinevates ilmastikuoludes, keskpäeval on temperatuurid kõrged ning õhtused mängud toimuvad jahedamatel temperatuuridel, seetõttu vajab keha optimaalse kehatemperatuuri hoidmiseks erinevaid tooteid. Nike Pro Combat Ultralight Slider püksid on uudne toode, mis valmistatud mängjate tagasiside põhjal ning kaitseb jalpallurite keha erinevate libisemiste ja hõõrdumiste korral. Püksid on oma eelkäijatest 20% kergemad ja on valmistatud 87% ulatuses taaskasutatavast materjalist.

e v u s d a v a t s u r õ õ v Kes Juunis algavad jalgpalli maailmameistrivõistlused on hea põhjus, miks Brasiiliast rohkem teada saada. Mõistagi ei piirdu Lõuna-Ameerika suurim riik vaid Rio de Janeiro, samba karnevali ja vutikoondisega. Siinkohal pakumegi lühikest vutihõngulist geograafiatundi MMi 12 võõrustaja-

linnast.

Brasília Rahvaarv: 2 470 000 Mängupaik: Estádio Nacional Mané Garrincha Mahutavus: 68 009 Kohtumised: Šveits–Ecuador; Kolumbia–Elevandiluurannik; Kamerun–Brasiilia; Portugal–Ghana Mida tasub teada: Brasília linn loodi alles 1960. aastal, kui riigi president Jusco Kubitschek viis ellu Brasiilia põhiseaduse artikli, mis nägi ette, et riigi pealinn peaks asetsema maa keskosas. Enne seda oli riigi pealinnaks rannikul paiknev Rio de Janeiro. Brasíliat peetakse maailmas modernse arhitektuuri pärliks. Selle eest võlgneb linn suurima tänu arhitekt Oscar Niemeyerile, kes projekteeris olulise osa Brasília tähtsatest hoonetest, nagu näiteks presidendipalee, Rahvuskongressi hoone, Brasília katedraali, ministeeriumihooned jm. Brasília on ka ainuke 20. sajandil loodud linn, mis on arvatud UNESCO maailmapärandi hulka. Brasílias asub palju valitsusasutusi ning viimaste andmete järgi 124 erineva riigi saatkonnad. Hetkel tegeleb Brasíliasse oma saatkonna rajamisega ka Eesti. MMi staadion Estádio Nacional Mané Garrincha ehitati 1974. aastal ja nimetati Botafogo jalgpalliklubi legendi, vutiajaloo ühe meisterlikuma triblaja Garrincha järgi. Põhjalikult renoveeritud staadion on saanud tõeliselt modernse väljanägemise. Selle ringjas katus toetub 288le ehitist ümbritsevale tugisambale. Huvitaval kombel pole ükski linna jalgpalliklubi riigi meistrisarjas. Brasília meeskonnad FC Brasilense ja SE Gama kuuluvad vastavalt kolmandasse ja neljandasse liigasse. Palju edukam on linna korvpallimeeskond UniCEUB/BRB, kes võitis ajavahemikus 2009–2012 kolm korda järjest riigi meistrivõistlused.

Belo Horizonte Rahvaarv: 2 479 000 Mängupaik: Estádio Mineirão Mahutavus: 62 547 Kohtumised: Kolumbia–Kreeka; Belgia–Alžeeria; Argentina– Iraan; Costa Rica – Inglismaa

Visuaalse identit

Mida tasub teada: Sisemaal asuv ilma maaliliste randadeta Belo Horizonte jääb küll turistide poolt tihti märkamata, kuid New York Timesi hinnangul võiks tegu olla Brasiilia baaripealinnaga – väidetavalt tegutseb seal üle 12 000 erineva joogikoha. Linna majanduses mängivad olulist rolli põllumajandusproduktide ja maavarade töötlemine. Samas asuvad Belo Horizontes ka mitmete suurfirmade peakorterid. Erinevalt paljudest teistest Brasiilia suurlinnadest pole Belo Horizonte jaoks turism nii oluline sissetulekuallikas. Põhjamaadest pärit turistidele peaks Belo Horizonte iseäranis hästi meeldima, kuna enamasti jääb linnas valitsev temperatuur vahemikku 18–23 kraadi. Mineirão on Maracanã järel suuruselt teine staadion Brasiilias ja koduks linna suurklubidele Mineiro Atletico ja Cruzeiro. Enne MMi läbis Mineirão põhjaliku uuenduskuuri, mille peamiseks märksõnaks oli „jätkusuutlikkus”. Näiteks suudavad hoones asuvad seadmed kokku koguda kuni 6 270 000 liitrit vihmavett, et seda vajaduse korral taaskasutada. Linnas asub teinegi vägev staadion Estádio Independência, kus USA koondis valmistas jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloo suurüllatuse, kui alistas 1950. aastal 1 : 0 võimsa Inglismaa koondise.

? t s u m d n ü is d r o p s t a im r suu

Fortaleza

Fortaleza Rahvaarv: 2 551 000 Mängupaik: Estádio Castelão Mahutavus: 64 846 Kohtumised: Uruguai – Costa Rica; Brasiilia–Mehhiko; Saksamaa–Ghana; Kreeka–Elevandiluurannik Mida tasub teada: Kirde-Brasiilia rannikul asuv Fortaleza on riigi suuruselt viies linn, kus religioonidest domineerib täielikult roomakatoliku. Katoliiklased moodustavad Fortalezas erinevatel andmetel 74–80 protsenti elanikkonnast. Fortaleza on populaarne siseturismi sihtkoht. Väidetavalt asuvad seal ühed Brasiilia ilusaimad rannad. Linna peetakse Brasiilia muusika- ja tantsustiili forró keskuseks. Pärast jalgpalli MMi toimub Fortalezas veel üks globaalne suurüritus. Nimelt valitakse seal oktoobri alguses järgmine Miss Universum. Fortalezal puudub oma meistriliiga klubi, kuid jalgpall on siiski väga populaarne. Linnas tegutseb kolm suurt meeskonda: Ceará SC, Fortaleza EC ja Ferroviário AC.

Brasília

Belo Horizonte

Rio de Janeiro São Paulo

São Paulo

teedi käsiraamat

Rahvaarv: 11 244 000 Mängupaik: Arena Corinthians Mahutavus: 65 807 Kohtumised: Brasiilia–Horvaatia; Uruguai–Inglismaa; Holland– Tšiili; Lõuna-Korea – Belgia Mida tasub teada: São Paulo on rahvaarvult Brasiilia suurim linn. Rahvastikuteadlased arvavad, et praegu 11 miljonile inimesele koduks oleva linna populatsioon võib aastaks 2035 jõuda 20 miljonini. São Paulot peetakse Brasiilia ärikeskuseks, kuna linnas asuvad mitmete suurkorporatsioonide, pankade ja finantsasutuste peakorterid. Suurlinna üks linnaosadest kannab nime Liberdade. Siin on suurim väljaspool Jaapanit asuv jaapanlaste kogukond maailmas. 2000. aasta andmete järgi elas Liberdades üle 60 000 inimese ja linnaosa kasvas jätkuvalt. Turistide seas on tegemist menuka sihtkohaga. São Paulo jalgpalli A ja O on linna esindusklubi Corinthians, mis 2012. aastal tuli klubide maailmameistriks. Seejuures on tegemist Brasiilia kõige väärtuslikuma jalgpalliklubiga. Taibuka finantstegevusega silma paistva Corinthiansi hind küündib 262 miljoni euroni ehk kõrgemale kui Vana Maailma tipud Newcastle, Napoli või Hamburg. MMiks püstitatud ning umbes 255 miljonit eurot maksnud uhiuue staadioni omanikuks on samuti Corinthiansi klubi. Just seal leiab 12. juunil aset ka MMi avatseremoonia.

Rio de Janeiro Rahvaarv: 6 400 000 Mängupaik: Estádio do Maracanã (Maracanã staadion) Mahutavus: 76 935 Kohtumised: Argentina – Bosnia ja Hertsegoviina; Hispaania–Tšiili; Belgia–Venemaa; Ecuador–Prantsusmaa; FINAAL Mida tasub teada: Ipanema ning Copacabana rannad, ligi 40meetrine Lunastaja Kristuse kuju, Suhkrupea mägi ning sambakarnevalid on peamised vaatamisväärsused, mille põhjal Rio de Janeirot maailmas tuntakse. Atlandi ookeani rannikul asuvat suurlinna külastab aastas ligi 2,8 miljonit turisti, olles seejuures menukas sihtkoht LGBT kogukonna seas. Viimasel kümnendil on Rios hoogustunud ka vastuoluline favela-turism ehk ringkäigud linna vaesteagulitesse, kus elab ligi viiendik Rio rahvastikust ja kus nii mõnegi arvates võib näha Brasiilia tegelikku nägu. Rio suurimaks probleemiks peetakse kuritegevust. Näiteks 2012. aastal toimus Rios 24 tapmist 100 000 elaniku kohta, Eestis jääb sama näitaja alla viie. Kõige massilisemad on aga vargused, pettused, narkoäri ja tänavaröövid. Viimati mainitu puhul on kurikaelte peamiseks sihtmärgiks erinevad elektroonikavidinad, nagu telefonid ja arvutid. Väidetavalt kuulub kahe suursündmuse ootuses elav Rio – 2016 toimuvad samas ka olümpiamängud – maailma kalleimate linnade hulka, kus ööbida. Öö eest hotellis tuleb maksta keskmiselt 205 eurot, see on küll mõnevõrra odavam kui Monte Carlos (243 eurot öö) või New Yorgis (227), kuid kallim kui näiteks Moskvas (190) või Cannes’is (185). Riot peetakse Brasiilia jalgpalli hälliks – just seal paikneb riigi menukaim vutiklubi Flamengo, mille fänniklubi kodumaal küündib 30 miljoni inimeseni. Samast linnast on pärit ka jalgpallilegendid Zico, Ronaldo, Romário ja Jairzinho. Rio de Janeiro on koduks ühele maailma tuntuimale staadionile Maracanãle, kus peetakse tänavune jalgpalli MMi finaal. Tribüünid mahutavad veidi alla 80 000 inimese, kuid 1950. aasta MMi kohtumist Brasiilia ja Uruguay vahel jälgis staadionil koguni üle 200 000 pealtvaataja. Enne MMi läbis Maracanã põhjaliku renoveerimise. Kõige suurem muudatus puudutas ehitise katust, mis nüüd pakub sademete eest kaitset 95 protsendile pealtvaatajaist.

Manaus Rahvaarv: 1 982 000 Mängupaik: Arena Amazônia Mahutavus: 42 347 Kohtumised: Inglismaa–Itaalia; Kamerun–Horvaatia; USA–Portugal; Honduras–Šveits

Manaus

Mida tasub teada: Manaus on Amazonase osariigi peamine keskus. Kummitööstus tegi Manausest 19. sajandil Lõuna-Ameerika rikkaima linna, kust liikus läbi 90 protsenti maailma kummitoodangust. Praegu on linna peamised kaubandusartiklid brasiilia pähklid, kütuse rafineerimine, seebi tootmine ja erinevad keemiatooted. Jalgpalli mängimiseks rasked ilmastikutingimused – Manauses on väga kuum ja lisaks ka 80-protsendine õhuniiskus – tegid linnast meeskondade seas kardetud paiga. Inglismaa peatreener Roy Hodgson ütles enne MMi alagruppide loosimist, et Manause tingimused teevad sellest ideaalse paiga, mida vältida. Nüüd võite kolm korda arvata, kus „Inglise lõvid“ oma esimese mängu peavad. Manausse kerkis MMi tarbeks küll tuliuus staadion, kuid paljud avaldavad sügavat kahtlust, kas vaev end ära tasus. Kuna suurehitise rajamine keset vihmametsa põhjustab lisaks muudele jamadele ka logistilist peavalu, ehitati staadioni erinevad osad valmis mujal ja transporditi siis Manausse, kus need kokku pandi. Staadioni 756st tükist koosnev struktuur? Portugalist. Katus? Saksamaalt. Muru? Kasvatati ühes São Paulo farmis. 90ndate vutilegend Romario nimetab sellist rahva raha raiskamist absurdseks.

Cuiaba

Porto Alegre

Rahvaarv: 544 000 Mängupaik: Arena Pantanal Mahutavus: 42 968 Kohtumised: Tšiili –Austraalia; Venemaa – Lõuna-Korea; Nigeeria – Bosnia ja Hertsegoviina; Jaapan – Kolumbia

Rahvaarv: 1 510 000 Mängupaik: Estádio Beira-Rio Mahutavus: 51 300 Kohtumised: Prantsusmaa–Honduras; Austraalia– Holland; Lõuna-Korea – Alžeeria; Nigeria–Argentina

Mida tasub teada: Cuiaba asub täpselt Lõuna-Ameerika keskpunktis. Nii Vaikne kui ka Atlandi ookean jäävad linnast 2000 kilomeetri kaugusele. 18. sajandil asutatud Cuiaba oli ligi 250 aastat väikelinna staatuses. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama eelmise sajandi keskel, kui loodi maanteühendused Mato Grosso, Goias`i ning São Paulo osariikide vahel. Kui 1960. aastal elas Cuiabas veel 57 000 inimest, siis nüüd juba üle poole miljoni. Cuiaba puhul väärib esiletõstmist linna ümbritsev imeline loodus, kus kohtuvad kolm peamist Brasiilias leiduvat ökosüsteemi: savannid, märgalad ja Amazonase vihmamets. Cuiabas pole kõrgeklassilisi jalgpalliklubisid ja seepärast toimuvad seal ainult mõned alagrupimängud. Pigem on Cuiabas MMi võõrustajana rakendatud regionaalpoliitika edendamise vankri ette. Kaasaegse Pantanali staadioni püstitamisel pandi suurt rõhku jätkusuutlikkusele. Ehitamiseks kasutati puitu, mis saadud säästliku metsamajandamise süsteemi järgivatelt firmadelt. Tekkinud prügi paisati aga juba samal ehitusel taaskasutusse. Lisaks on ehitise ökonoomne struktuur selline, mille abil saab staadioni suurust vastvalt vajadusele muuta.

Cuiaba

Visuaalse identit

Mida tasub teada: Porto Alegre on Brasiilia lõunapoolseim suurlinn, mille asutasid Assoori saartelt pärit sisserändajad 1772. aastal. Aegade jooksul on linna ümber asunud ka palju sakslasi, poolakaid, itaallasi, hispaanlasi, araablasi ja juudi rahvusest inimesi. Oma asukoha tõttu jagavad Porto Alegre elanikud ehk gaucho’d kultuurilisi sarnasusi Uruguai ja Argentina rahvusest inimestega. Porto Alegre on üks väheseid suurlinnu maakeral, mille eelarve sünnib rahva aktiivsel osalusel. Niinimetatud osaluseelarve koostamisel võetakse kuulda kõikide elanike hääli ja eelarve kujuneb välja vastavates arutelukogudes. Porto Alegre jalgpallimaastikku kujundab vihane rivaliteet meistriliiga klubide Gremio ja Sport-Club Internacionali vahel, mis paraku ei piirdu vaid jalgpalliga, vaid kandub üle ka linna ühiskondlikku ellu. MMi mänguareen Beira-Rio on klubihooajal Internacionali koduväljak.

Natal Rahvaarv: 803 811 Mängupaik: Arena das Dunas Mahutavus: 42 086 Kohtumised: Mehhiko–Kamerun; Ghana–USA; Jaapan–Kreeka; Itaalia–Uruguai Mida tasub teada: Troopilise kliimaga Natal asub Potengi jõe suudmes Atlandi ookeani rannikul. Seda peetakse Brasiilia ohutuimaks suureks linnaks. Natali üks kaubandusharu tegeleb haikõhrest valmistatud pulbri ekspordiga. Põhiliselt saadetakse kummalist toodet Jaapanisse, kus seda tarvitatakse vähivastase toidulisandina. Olgu siiski öeldud, et teadlased pole haikõhrel tuvastanud mingit tervendavat mõju. Tegu on pigem rahvauskumusega.

MMi puhuks otsustati Natalis vanad staadionid maatasa teha ja ehitada täiesti uus. Arena das Dunas sai nime sealse piirkonna ühe suurema vaatamisväärsuse liivaluidete järgi ning järgib sama teemat ka oma arhitektuurilahenduses. Natali linna elanikud pole MMi võõrustajaks olemisest üleliia vaimustunud. Peamine tüliõun ongi staadion, mille ehitamine maksis 125 miljonit eurot. Inimesed küsivad, kuidas leiti raha selle, aga mitte linna vaevavate sotsiaalprobleemide jaoks, nagu elamispindade ja tööpuudus.

Fortaleza Natal Recife

Recife Salvador

Belo Horizonte

Rio de Janeiro

Curitiba

Mida tasub teada: Recifet peetakse Salvadori järel Kirde-Brasiilia huvitavaimaks linnaks, mis on nii tähtis kommerts- kui ka meditsiinikeskus. Samas võib Recifest leida ka ajaloo ilu. Linna lähedal asub ajalooline Olinda vanalinn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi hulka. Recifes asuv Suape sadam on üks tähtsamaid riigis. Sadam teenindab laevu 365 päeva aastas ja sealt käib läbi ligi 10 miljonit tonni kaupa. Recife tiheda sideme tõttu merega kutsutakse teda ka Brasiilia Veneetsiaks. Kuigi Recife rannad kuuluvad maailma kauneimate sekka, on need ujumiseks ühed ohtlikumad. Nimelt peetakse sealsetes vetes liikuvaid haisid eriliselt agressiivseks. Aastatel 1992–2012 registreeriti Recifes 56 hairünnakut, neist 21 lõppes surmaga. 12st linnast, mis MMi võõrustavad, on Recife asja kõige suuremalt ette võtnud. Kui teised renoveerivad vanu staadioneid või ehitavad uue, siis Recifesse püstitatakse terve spordilinnak, mis koosneb umbes 45 000-kohalisest staadionist, 9000 korterist, 6000 kohaga parklast, haiglast, koolist, ostukeskusest ja bussijaamast. Kõik see läheb kokku maksma ligi 500 miljonit eurot. Ehk on sellise kompleksi ehitamine põhjendatav asjaoluga, et Recife on koduks koguni kolmele olulisele vutiklubile (Sport Club do Recife, Santa Cruz, Nautico).

Curitiba Rahvaarv: 1 764 000 Mängupaik: Arena da Baixada Mahutavus: 43 981 Kohtumised: Iraan–Nigeeria; Honduras–Ecuador; Austraalia–Hispaania, Alžeeria–Venemaa

teedi käsiraamat Porto Alegre

Rahvaarv: 1 555 000 Mängupaik: Arena Pernambuco Mahutavus: 46 154 Kohtumised: Elevandiluurannik– Jaapan; Itaalia – Costa Rica; Horvaatia–Mehhiko; USA–Saksamaa

Mida tasub teada: Curitiba on Brasiilias jätkusuutliku arengu etaloniks. 1,8 miljoni elanikuga Curitiba saab uhkustada 16 pargi, 14 metsaala ja veel tuhande rohealaga; seal töödeldakse ümber kaks kolmandikku linna prügist ja elanike sissetulek ületab Brasiilia keskmist ligikaudu 60 protsenti. Tõhusalt toimib ka ühistransport – kuigi Curitibas on inimese kohta kõige rohkem autoomanikke, on autoliiklus 40 aastaga vähenenud 30 protsendi võrra. Väidetavalt olla ka Curitiba elanike rahulolu linnavõimude tegevusega üle 90 protsendi. 19. sajandil saabus Curitibasse palju sisserändajaid Poolast, Ukrainast, Itaaliast ja Saksamaalt. Nende mõjutusi on linna arhitektuuris tunda tänaseni. MMi uus staadion Arena da Baixada kerkib kohale, kuhu esimene areen ehitati juba 1914. aastal. Veel kuni 18. veebruarini oli Curitibal tõsine oht MMi mängude võõrustamisest sootuks ilma jääda: Arena da Baixada ehitus oli aasta algul sellises järgus, et FIFA kahtles sügavalt, kas staadion õigel ajal valmis saab. Eelpool nimetatud kuupäeval käisid FIFA inspektorid kohapeal ja andsid toimuvale siiski positiivse hinnangu.

Salvador Rahvaarv: 2 676 000 Mängupaik: Arena Fonte Nova Mahutavus: 56 000 Kohtumised: Hispaania–Holland; Saksamaa–Portugal; Šveits– Prantsusmaa; Bosnia ja Hertsegoviina – Iraan Mida tasub teada: Kirderannikul asuvat Salvadori kutsutakse Brasiilia õnnepealinnaks seal toimuva lõbusa tänavakarnevali ning tänavapidude tõttu. Salvadorile on märkimisväärset mõju avaldanud afro-brasiilia kultuur – valdav osa linna elanikest on Musta Aafrika orjade järeltulijad. Ajalooline keskus Pelourinho meenutab Portugali koloniaalaega, mil Salvadorist sai Uue Maailma üks esimesi linnasid. Pelourinho on arvatud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Salvadori elanike jalgpallihullus paistab silma, kui vaadata linna kahe suurklubi Bahia ja Vitoria mängude külastatavuse statistikat, mis tihti on Brasiilia meistriliiga kõrgeimate seas. MMi mänguareeniks olev Fonte Nova staadion ehitati 2007. aastal täielikult ümber, kui üks tribüüni rõdudest kokku varises ja seitse inimest surma sai. 2013. aasta kevadel tuli ilmsiks ka teine ehituspraak: kogunenud vihmavee raskuse all vajus osaliselt kokku staadioni katus.

Andres Oper viimast korda koondisesärgis Sadu kordi Eesti jalgpallifännide huulilt kõlanud laulukatkel „Me Operit, me Operit, me armastame Operit” on veel kord võimalus A. Le Coq Arena tribüünidel kaikuda, kui koondisekarjääri lõpetav Andres Oper 26. mail oma lahkumismängus Gibraltari vastu meie vutipühamu murule jookseb. TEKST ALVER KIVI, jalgpall.ee

ündaja Andres Operi löödud 38 väravat 133 Eesti koondise mängus, sealhulgas unustamatud tabamused Hollandi ja Venemaa vastu, on rohkem, kui keegi teine Eesti särgis iial on suutnud. Lisaks on Operit pärjatud koondise ilusaima värava eest Hõbepalliga 2001. ja 2005. aastal, ta on valitud aasta parimaks jalgpalluriks 1999., 2002. ja 2005. aastal ning ta on pälvinud Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi. Veel kuuluvad tema auhinnakappi neli Eesti meistritiitlit.

Läbimurre Aalborgi Andres Operile jalgpallitarkusi õpetanud treener Aivar Tiiduse sõnul oli kohe algul näha, et poisil on annet, sest ta oli töökas ja kiire ning tahtis alati väravaid lüüa ja mängu võita. Samas ei osanud treener öelda, kas üks tema andekamaid õpilasi võttis oma karjäärist maksimumi. „See on alati nii, et tahaks ikka rohkemat ja paremini, aga tema puhul võib öelda, et karjäär on ikkagi õnnestunud ja särav, kuigi see kõige parem mäng jäi mängimata,” lausus ta. Tiiduse hinnangul oleks Andres Operi võimed lubanud tal mängida Euroopa tippliigas, kuigi ega Venemaa ja Hollandi puhul pole ka midagi häbeneda. „Mõnes Inglismaa klubis oleks võinud ilusa värava ikka lüüa, sest 26

eeldused olid tal olemas. Aga ei usu, et Andresel endal midagi kripeldama jääb, koondis kompenseeris paljugi ning väravad Venemaa ja Hollandi vastu on meil kõigil meeles.“ Koondise sinisärgis tegi Andres Oper debüüdi 1995. aasta suvel Balti turniiri mängus Lätiga kõigest 17-aastasena. Esimese väravani koondises jõudis ründaja 1997. aastal Kadrioru staadionil MM-valikmängus Rootsiga, kui lõi 2 : 3 lõppenud kohtumises 74. minutil seisuks 1 : 3. Viimast korda sahistas Oper vastaste väravavõrku 2012. aasta oktoobris MM-valikmängus Andorra vastu, kui Eesti võitis mängu 1 : 0 just tänu tema väravale. Värvikas on olnud ka 1994. aastal FC Floras alustanud Andres Operi klubikarjäär. 1999. aastal sõlmis ta esimese välislepingu Taani meistriliiga meeskonna Aalborg BK-ga, kui tema eest maksti siis enneolematud miljon dollarit.

FOTOD Lembit Peegel

Salamís Famagusta FC (2012–2013). Andres Operi kauaaegne ründepartner FC Floras, Aalborg BK-s ja Eesti koondises Indrek Zelinski ütles, et Oper oli kiire, jõuline ja tugev ründaja, kes oli alati valmis kaitsjate selja taha murdma ning teda ei tohtinud kunagi valveta jätta. „Oma miinuseid teab Andres ise, aga võib-olla jättis soovida kastis mäng, sest tema tugevus tuli välja siis, kui mängisime koondisega vasturünnakutele,” leidis Zelinski. Paljudes koondise kohtumistes, kus Andres Oper säras, oli tema kõrval rünnakul just

Visuaalse identit

”Oper oli kiire, jõuline ja tugev Zelinski ründaja.” Indrek

Zelinski: täiendasime teineteist 2003. aastal siirdus Andres Oper mängima Venemaale Moskva Torpedosse ja 2005. aastal Hollandisse Roda JC-sse, kus lõi 103 kohtumises 32 väravat. Veel kuuluvad tema teenistuslehele Hiina Shanghai Shenhua (2009), Hollandi ADO Den Haag (2010) ning Küprose AEK Larnaca (2010–2011) ja Néa

Indrek Zelinski. „Me täiendasime teineteist, sest tema plussid olid minu miinused ja vastu pidi. Valikuvõimalus tegi treeneritel elu lihtsamaks, samas oli vastaste kaitsjatel jälle raskem,” meenutas praegune FC Levadia treener. Veebruaris oma mängijakarjääri lõpetamisest teatanud legendaarse ründaja Andres Operi lahkumismänguks on koondise 26. mai kodune maavõistlus Gibraltariga, mis on ühtlasi koondise uue treeneri Magnus Pehrssoni debüüt Eestis.

Eesti Jalgpalli Liit otsustas uuendada oma visuaalset identiteeti ning lisaks uuele logole anti roheline tuli Kalevipoja vahvale semule siilile, kes hakkab oma kavalusega koondisemängijaid aitama.

Eesti vastaseid hakkab kimbutama siil! TEKST Siim Kera

nne veel, kui saame hüpata uue okkalise semu sülle, tuleb minna aastasse 2012, mil Eesti koondis sai oma särkidele uue kirjaliigi, niinimetatud Kalevipoja fondi, mille autoriks graafiline disainer ning Tartu Kõrgema Kunstikooli tüpograafia õppejõud Mart Anderson. Uue agressiivse arhailise ning samas ka moodsa fondi võtsid hästi vastu nii mängijad kui ka toetajad. Kalevipoja uustrüki tüpograafial põhineva kirjaliigi särkidel kasutamise tulemusena vaatas Eesti Jalgpalli Liit üle kogu oma visuaalse poole ning selle, kuidas see liidu väärtusi väljapoole näitab. Jalgpalliliit tõstatas isekeskis üles küsimuse: kuidas tuleks Eesti maailmameistriks? Kas seepärast, et me oleme kõige võimsamad või hästi tehnilised? Ei. Pigem ikka seetõttu, et me võime olla kõige targemad. Nii nagu igas teises valdkonnas, peab Eesti olema taibukam, kui meist suuremad riigid. EJLi avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht annab aru, kuidas lõpuks siilini jõuti. „Hakkasime mööda n-ö Kalevipoja kirja minema ning leidsime, et siil on hea nõuandja ja sümboliseerib seda, mida ise oluliseks peame,” tõdeb mees. „Ta on väike, ta on tark, teda pole üldse kerge murda. Vajaduse korral tõmbub ta kerra ning kaitseb ennast. Avastasime ka selle, et siil on võimeline ründama. Oleme ettenägelikud ja armsad, aga suudame ka võidelda. Väljakul käib tõeline sõda.” Nii töötatigi koostöös disainifirma Identityga välja siil, kes praeguseks on oma koha leidnud koondise särgi seljal numbri ning krae vahel. Kusjuures, kaugel polnud ka sel-

teedi käsiraamat

line stsenaarium, kus siilist olekski saanud liidu uue logo staar. Sellest siiski lõpuks loobuti ning kaasa ei rääkinud mitte ainult EJLi juhatus, vaid ka koondise fännid, kellega saadi kaks korda kokku, et visuaalse poole asjus kõik südamelt ära rääkida. Kui siili idee oli poolehoidjatele arusaadav, siis logol teda eriti ei hinnatud. Ei saa eitada, et ka praegu tekitab okkaline loom paljudes küsimusi. Ei mõisteta, kes see ikkagi on. Uibolehe sõnul ei olnudki eesmärgiks, et siil näeks välja täpselt nii nagu ta looduses elutseb. Tegu on siiski sümboliga, keda on heraldiliselt kujutatud. Paljudel sarnastel logodel ongi puhtalt zooloogilisest vaatepunktist keeruline välja nuputada, millise neljajalgsega tegemist on. „Ükskõik, mis kunstiteost vaadata, ikka tekib küsimus, mida see täpselt endast kujutab,” on Uiboleht kindel. Kui kirja valimisel oli suur roll mängida koondislastel, kes nelja variandi hulgast valisid lõpuks kõige kandilisema ning agressiivsema, siis siili osas nendega ei konsulteeritud. Uus koondise peatreener Magnus Pehrsson on logo, s.t siili ning sellega käiva loo hästi vastu võtnud. Samamoodi on kiidusõnu saadud välismaalastelt, kellele siili kavalus sümboliseerib põhjamaisust. Ilmselt saavad fännid juba lähiajal selga tõmmata särgid, sallid ning lipsud, kuhu on end paigutanud siil. Tõenäoliselt jõuavad müüki siiliparukadki, mille täpne kujundus pole veel välja töötatud, kuid mis võivad saada koondise mängudes atmosfääri lahutamatuks osaks. Kes end avalikult siiliga ehtida ei taha, see võib endale soetada tasse ning õllekruuse. Siil on igal pool!

Siil on hea nõuandja ja sümboliseerib seda, mida ise . oluliseks peame

ooaeg algas teleekraanil Gibraltari ja Eesti vutimatšiga, kus eestlased võõrsil vastased 2:0 alistasid. Kellel jäi mäng nägemata, siis sama meeskond tuleb meile külla juba 26. mail. Lisaks näeb teleülekandes Balti turniiri, maavõistlust Tadžikistani vastu ning sügisesi valikmänge Sloveenia, Leedu, Inglismaa ja San Marinoga. Premium liigast on võimalik sel aastal näha otsepilti nii interneti kui ka televiisori vahendusel. Televaatajatel on aeg harjuda laupäeva pärastlõunaga, sest kell 16 näitab ETV kõrgliiga mängu. „Premium liiga on selgelt tõusuteel, aga tööd on veel kõvasti teha. Oleme alaliidu poolt päris palju investeerinud järgmiste aastate tegevustesse. Oluline on, et meie klubid tegelevad oma vaimse ja füüsilise kogukonnaga," ütles Premium liiga arendusjuht Veiko Soo.

Maailmameistrivõistlused Brasiilias Sellel suvel on tähtsündmuseks jalgpalli maailmameistrivõistlused Brasiilias. Kõigist 64-st mängust teeb otseülekande ETV. Kommentaatoripulti istuvad Kristjan Kalkun, Tarmo Tiisler ja Alvar Tiisler. „Abikommentaatoreid on sel aastal mitmeid – ülekanded on öösiti ning teiste töökohustuste tõttu ollakse ka mujal hõivatud. Läbirääkimised veel alles käivad,“ rääkis Kristjan Kalkun. Praeguse seisuga on ETV käed löönud Indrek Zelinski, Marek Lemsalu, Karel Voolaiu, Aivar Pohlaku, Norbert Hurda, Martin Reimi ja Igor Prinsiga, kuid see nimekiri võib täieneda. Kuna kohalikud meistrivõistlused ja maailmameistrivõistlused toimuvad samaaegselt, siis kas on ka oht, et üks varjab teise? „Mina loodan, et seda ohtu ei ole – pigem toob just huvi juurde, sest harjutakse teleka vahendusel jalgpalli vaatama. MM toob televiisori ette suurema publiku, kes loodetavasti huvitub ka Eesti paremikust. Siiski on sellist asja pea võimatu ette ennustada," arvas Veiko Soo. Sarnane küsimus tekitas ka pausi vestluses ETV kommentaatori Tarmo Tiisleriga. „Pigem toetavad teineteist,“ vastas Tiisler. Ka ei näinud Tiisler potentsiaalse vutiüledoosi ohtu. „Jalgpalli MM on kommentaatori pidupäev," ei varjanud ETV kommentaator elevust. 28

Paarisaastad toovad televiisorite ette alati sadu tuhandeid Eesti televaatajaid. Sotši olümpia on seljataga, kuid murumätas on väljas ning jalgpallisõpradel on, mida vaadata.

Teleülekannete fookuses Eesti ja Brasiilia TEKST SANDER JÜRJENS

FOTOD scanpix

MM-finaalturniiri näitamiseks litsents Kõik MM-finaalturniiri avaliku näitamise õigused (sh baarides ja pubides) kuuluvad rahvusvahelisele jalgpalliliidule FIFA-le. FIFA on seadnud tähtaja 9. mai 2014, milliseks ajaks peavad kõik, kes soovivad ülekandeid avalikult näidata, taotlema FIFA-lt vastava loa (litsentsi). Taotleda saab kahte tüüpi litsentsi: kommertslikku avaliku näitamise litsentsi ja mitte- kommertslikku avaliku näitamise litsentsi. Kommertsliku avaliku näitamise litsentsi puhul küsib avaliku näitamise korraldaja külastajatelt otsest või kaudset piletiraha, saab muul moel avalikust näitamisest tulu ja/või on selle avaliku näitamise juurde kaasatud sponsoreid. Mitte-kommertsliku avaliku näitamise puhul piletiraha ei küsita ning sponsoreid kaasatud ei ole. Kommertsliku avaliku näitamise litsents on tasuline, mitte-kommertslikku avaliku näi-

tamise litsents on tasuta. FIFA on loonud ülal kirjeldatud korra, et kaitsta enda ja oma toetajate õigusi. MM- finaalturniiri näol on tegemist FIFA korraldatava üritusega ja FIFA toodetava tele pildiga. Seega on FIFA-l õigus kontrollida, et kolmandad osapooled ei teeniks läbi avaliku MM-finaalturniiri näitamise tulu kombel, mis kahjustaks MM-finaalturniiri korraldajate või selle toetajate õigusi. MM-finaalturniiri avaliku näitamise eest kogutud litsentsitasu kasutatakse heategevuslikel eesmärkidel. Kuna Eestis toimub MM-finaalturniiri avalik näitamine FIFA ametliku meediapartneri Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) programmide ETV ja ETV2 vahendusel, tuleb FIFA reeglite ning Eesti Vabariigis kehtiva autoriõiguse seaduse kohaselt MM-finaalturniiri avalikuks näitamiseks küsida luba ka ERR-ilt.

Visuaalse identit

teedi k채siraamat