Fakte Tallinnast 2018

FAKTE TALLINNAST TALLINN – EESTI MAJANDUSKESKUS

2018

B 1 2 5 6 10 15 18 26 30 32 36 40 42 43 49 51

EESTI VABARIIK TALLINN TÖÖTURG MAJANDUS SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA RAHANDUS JA PANGANDUS ETTEVÕTLUS TURISM VÄLISKAUBANDUS ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA TRANSPORT TERVISHOID HARIDUS KULTUUR JA SPORT KESKKOND JUHTIMINE JA EELARVE

Koostanud Tallinna Ettevõtlusamet Kujundanud Disainikorp Pildistanud Annika Haas, Annika Vahtra, Karel Korp, Kaupo Kalda, Krõõt Tarkmeel, Kärt Kanne, Martin Dremljuga, Merlen Aringo, Rasmus Jurkatam, Siim Semiskar, Skycam 2017, Teet Raik, Toomas Tuul Trükkinud Joon Toimetanud Luisa Tõlkebüroo Välja antud 2018. aasta augustis

1

EESTI VABARIIK Pindala 45 339 km² Keskmine õhutemperatuur juulis +15,7 °C (2017)

veebruaris –6,9 °C (2018) Rahvaarv 1 318 705 (seisuga 01.01.2018) Aeg talvel Greenwichi aeg + 2 h

suvel Greenwichi aeg + 3 h Riigikeel eesti keel Rahaühik euro (€) 13. novembrist 1999 on Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige.

29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik.

1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik.

21. detsembrist 2007 kuulub Eesti Schengeni viisaruumi.

9. detsembrist 2010 on Eesti Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige.

24. veebruaril 2018. aastal sai Eesti Vabariik saja-aastaseks.

2

TALLINN Kuulus hansalinn Tallinn sai linnaõigused 1248. aastal. Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Geograafilised näitajad Asukoht 59° 26’ põhjalaiust ja 24° 46’ idapikkust Pindala 159,37 km² Saared Aegna (3,01 km²) Järved Harku (1,6 km²)

Ülemiste (9,4 km²) Merepiir 49 km Maismaapiir 58 km

Tallinn koosneb kaheksast linnaosast, kus on kokku 450 073 elanikku (seisuga 01.05.2018).

Linna asustustihedus on 2824 in/km².

3

11 384 85+

13 356 80–84

16 093 75–79

65–69

60–64

55–59

50–54

45–49

40–44

35–39

30–34

25–29

70–74

18 436

24 274

26 849

27 709

25 816

29 886

33 357

23 086 20–24

15–19

10–14

17 627

22 748

23 933 5–9

0–4

20 652

36 055

36 806

42 006

Tallinna rahvastiku vanuseline jaotus (seisuga 01.05.2018)

Allikas: Rahvastikuregister

Tallinna rahvuskoosseis (seisuga 01.05.2018) 53,3%

53,3% Eestlane 239 778 37,5% Venelane 168 960 3,4% Ukrainlane 15 363 1,7% Valgevenelane 7504 0,7% Soomlane 2994 0,3% Juut 1478 0,3% Tatarlane 1291 2,8% Muu rahvus 12 705 Kokku 450 073

37,5%

3,4% 1,7% 2,8%

0,3% 0,3% 0,7%

Allikas: Rahvastikuregister

Tallinna linna maaomand (seisuga 31.12.2017) Eramaa

Pindala (ha)

Osakaal linna maaomandi kogupindalast

5766,5

36,2%

Munitsipaalmaa

5995,5

37,6%

Riigimaa

3065,8

19,2%

Reformimata maa Kokku Allikas: Maa-amet

1109,2

7%

15 937,0

100%

4

Tallinn rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena (2018) HANSA

Hansaliikumine

UBC

Läänemere Linnade Liit

EUROCITIES

Euroopa suurlinnade võrgustik

CNV

Euroopa kodanikukaitse ja kriisireguleerimise võrgustik

ECM

Euroopa Linnaturunduse Liit

ECAD

Euroopa Linnad Uimastite Vastu

ICA

Rahvusvaheline Arhiivide Nõukogu

ICF

Intelligentsete Kogukondade Liit

LUCI

Rahvusvaheline Linnavalgustuse Liit

IMPACTS

Rahvusvaheline Euroopa ja Põhja-Ameerika pea- ja suurlinnade võrgustik linnaliikuvuse ja transpordipoliitika küsimustes

ASCE

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon

Baltic Metropoles

Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustik

POLIS

Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik

Strasbourgi klubi

Euroopa suurlinnade ja piirkonnakeskuste linnapeade mitteformaalne ühendus

InterCity Youth

Euroopa linnade noorsooametite võrgustik

EACTV

Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsioon

Tallinnal on koostöösuhe 27 linnaga üle maailma Annapolis (USA) Berliin (Saksamaa) Chengdu (Hiina) Dartford (Suurbritannia) Firenze (Itaalia) Gent (Belgia) Groningen (Holland) Hangzhou (Hiina) Helsingi (Soome)

Kiel (Saksamaa) Kiiev (Ukraina) Kotka (Soome) Malmö (Rootsi) Moskva (Venemaa) Newcastle ja Gateshead (Suurbritannia) Odessa (Ukraina) Peking (Hiina) Peterburi (Venemaa)

Riia (Läti) Schwerin (Saksamaa) Skopje (Makedoonia) Stockholm (Rootsi) Thbilisi (Gruusia) Turu (Soome) Veneetsia (Itaalia) Viin (Austria) Vilnius (Leedu)

5

TÖÖTURG 15‒74-aastaste Tallinna elanike majanduslik seisund (2017) Majanduslikult aktiivseid elanikke (tööjõud), sh

249 900

hõivatuid

237 100

töötuid

12 800

Majanduslikult passiivseid elanikke

69 500

Tööjõus osalemise määr

78,2%

Tööhõive määr

74,2%

Töötuse määr

5,1%

Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring

Eestis on hõivatute osakaal tööealiste inimeste hulgas Euroopa suurimaid.

Tallinnas tööga hõivatud inimesed tegevusala järgi (2017) Tegevusala

Hõivatute arv (tuh) Osakaal

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

37,6

14,1 %

Töötlev tööstus

33,5

12,5 %

Info ja side

23,8

8,9 %

Veondus ja laondus

23,4

8,7 %

Ehitus

21,7

8,1 %

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

19,4

7,2 %

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

16,9

6,3 %

Haridus

16,1

6,0 %

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

14,3

5,3 %

Haldus- ja abitegevused

13,9

5,2 %

Majutus ja toitlustus

12,1

4,5 %

Finants- ja kindlustustegevus

10,0

3,7 %

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

7,4

2,8 %

Kinnisvaraalane tegevus

5,9

2,2 %

Elektri, gaasi, auruga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätmekäitlus

3,5

1,3 %

Muud tegevusalad Kokku

8,2

3,1 %

267,6

100,0%

Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed

Veebiportaal Work in Estonia (www.workinestonia.com) aitab ettevõtetel palgata välisspetsialiste, tutvustab Eestit ja siinseid karjäärivõimalusi ning lihtsustab välistalentide Eestisse kolimist. Portaal pakub infot nii Eestis töötamisest huvitatud välismaalasele kui ka Eestis tegutsevale ettevõtjale, kes soovib leida uusi meeskonnaliikmeid teistest riikidest. Leht sisaldab Eestisse ümberasumise juhiseid, elukeskkonna infot, välismaalastele sobivaid töökuulutusi ning turundusmaterjale, mis on ettevõtjale välisvärbamisel abiks.

6

MAJANDUS MAJANDUSKASV Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2017. aastal jooksevhindades 23 miljardit eurot. Tallinna sisemajanduse kogutoodangu 2017. aasta andmed avaldatakse 13.12.2018.

Eesti keskmine

16π034,7

15π478,1

15π030,5 2014

2015

Statistikaamet avaldab andmed 13.12.2018

17π463,4

25π705,72

25π230,34

24π005,18 14π364,4 2013

26π461,70

SKT elaniku kohta (€)

2016

2017

Tallinn

Allikas: Statistikaamet

VÄLISINVESTEERINGUD 2017. aasta lõpuks ulatus Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogusumma Eesti Panga andmetel 19,3 miljardi euroni, mis teeb ühe Eesti elaniku kohta 14 636 eurot.

Välismaised otseinvesteeringud Eestisse (mln €)

Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute osakaal (SKT-st %) 827

3,9

3,0 2,5

12

494

579

696

3,1

0,1 2013

2014

Allikas: Eesti Pank

2015

2016

2017

2013

2014

Allikas: Eesti Pank

2015

2016

2017

7

Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute jaotus (seisuga 07.05.2018) 28%

Riigiti 28% Rootsi 22% Soome 9% Holland 4% Leedu 4% Venemaa 3% Läti 3% Luksemburg 28% ülejäänud riigid

Tegevusalade järgi 28% finants- ja kindlustustegevus 18% kinnisvaraalane tegevus 14% töötlev tööstus 13% hulgi- ja jaekaubandus; mootor sõidukite ja mootorrataste remont 8% kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 19% muu

Allikas: Eesti Pank

22%

28%

3% 3%

4%

9%

4%

28% 19% 18%

8% 13%

14%

Lisainfo: www.investinestonia.ee

8 ELATUSTASE ÜRO koostatud rahvusvahelises inimarengu edetabelis (2017) paikneb Eesti 188 riigi seas 30. kohal. Järjestamisel on arvestatud elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jms. Aastaga on Eesti kerkinud tabelis kolme koha võrra.

Eesti tarbijahinnaindeks (%)

2010

2011

2012

2013

Eestit peetakse riigiks, kus on kõige suurem start-up- ehk idufirmade osakaal elanike arvu kohta. 2012. aastal ilmunud Wall Street Journali artikli kohaselt loovad inimesed Eestis ühe elaniku kohta rohkem idufirmasid kui mis tahes teises Euroopa riigis.

2014

2015

2016

Allikas: Statistikaamet

Tallinna elanike peamised sotsiaal-majanduslikud näitajad (€) Keskmine kuu brutopalk (2017)

1383,00

Keskmine vanaduspension kuus (2017)

415,32

Toimetulekupiir kuus (2018)

140,00

Neljaliikmelise pere nädala toidukorv (2018. aasta I kv) Kuu brutopalga alammäär (2018)

75,19 500,00

Allikad: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Konjunktuuriinstituut

Tallinn on Euroopa innovatsioonipealinnade seas teisel kohal.

• Maailma ühel suurimal tehnoloogiakonverentsil Web Summit kuulutati 7. novembril

2017 välja Euroopa innovatsioonipealinna konkursi parimad. Konkursil esmakordselt kandideerinud Tallinn saavutas koos Tel Aviviga Pariisi järel auhinnalise teise koha (Runner-Up Prize) ja eripreemia 100 000 eurot oma innovatsioonitegevuse laiendamiseks.

Tallinn esitles ennast Euroopa ühe uuendusmeelsema riigi pealinnana, kuhu tulevik on juba saabunud (The City Where the Future is Now): Tallinn kui tõeline e-ühiskond, kus kõik on digitaalselt võimalik; Tallinn kui terve elustiili linn, kus roheline ja tervislik eluviis on inimõigused; Tallinn kui kampaania „Teeme ära!” linn, kus loovus ja ühised ettevõtmised ühendavad kogukondi.

• • • •

9 Maailmakuulus ärimees Richard Branson (virgin.com) on öelnud:

KONKURENTSIVÕIME

• Maailma Majandusfoorumi koos-

tatud rahvusvahelise riikide konkurentsivõime raporti järgi asub Eesti 30. kohal. Arvestusse on kaasatud 138 riiki. Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Edetabeli koostamisel on analüüsitud riigi ressursi-, tehnoloogiavõi innovatsioonipõhist arengut.

„Tallinn püsib ühe kõige intelligentsema

linnana pidevalt Intelligent Community Forumi edetabeli tipus. Pealegi on see linn andnud meile Skype’i. Kuid tehnikat ei rakenda Tallinnas üksnes idufirmad ja veidrikest ettevõtjad. See on kasutusel kõikjal.”

• Organisatsiooni Transparency International koostatud rahvusvahelises korruptsiooni-

tajumise edetabelis asus Eesti 2016. aasta detsembris 180 riigi võrdluses 21. kohal.

Esikohariigis on korruptsioon kõige väiksem.

Ameerika riskikapitalist Tim Draper on maininud: „Ma armastan eestlasi.

Nad on pöörased!”

•

Heritage Foundationi 2018. aasta veebruari majandusvabaduse edetabelis oli Eesti maailmas 180 riigi võrdluses seitsmendal kohal.

Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jms.

Tim Draper on riskikapitaliettevõtte Draper Fis• Väljaande Bertelsmann Media her Jurvetson asutajapartner. San Franciscos Worldwide 2018. aasta Bertelsmanni toimunud ülemaailmsel mobiilse interneti transformatsiooniedetabelis kuulus konverentsil peetud kõnes ütles Draper, Eestile 129 riigi hulgas esikoht. See et õiget ärikliimat edendab kolm näitaja iseloomustab riigi turumajanduse ja riiki: Singapur, Lõuna-Korea demokraatia arengut sellekohaste reformide ja Eesti. kiiruse ning efektiivsuse järgi.

• Organisatsioon Freedom House seadis Eesti internetivabaduse edetabelis kuuendale kohale. 2017. aasta raportis võrreldi 65 riigi internetivabaduse trende 21 näitaja alusel.

• Freedom House’i pressivabaduse edetabelis, milles võrreldi 201 riiki, säilitas Eesti kõrge positsiooni: 2017. aastal saavutati 16. koht.

• ÜRO koostatud e-valitsuse arengu indeksis on Eesti 193 riigi seas 13. kohal.

„Vaid vähesed asjad ajavad meid nii põnevile kui Eesti asutajad,”

teatas Twitteris Silicon Valley riskikapitaliguru Marc Andreessen pärast seda, kui tema ettevõte oli rahastamisvoorus investeerinud 58 miljonit dollarit rahvusvahelisse TransferWise’i rahaülekandefirmasse, millele on aluse pannud kaks eestlast.

10

SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA • Maailma Majandusfoorumi 2016. aastal koostatud rahvusvahelises IT-riikide edetabelis saavutas Eesti 139 riigi võrdluses 22. koha. Järjestuse aluseks on infotehnoloogia kasutamine riigi majanduse edendamisel.

Euroopa digilinnade edetabelis sai Tallinn 2015. aastal 35 Euroopa linna võrdluses 20. koha. Tallinna põhieelised on järgmised:

• Eesti valitsus soodustab tugevalt linna digiteerimist; • uut ettevõtet on lihtne asutada; • e-residendiks saada ja veebis paljudele digiteenustele

Tasuta wifi on laialt levinud linnapiirkondades, eriti Tallinnas, mis on arvatud kogu maailma linnade wifi-mugavuse esikümnesse.

(terviselugu, liiklusrikkumised jne) ligi pääseda on samuti lihtne; IT-talendid on soodsad: nii mõnigi idufirma eelistab asuda oma peakontoriga linnas, kus on strateegiline juurdepääs turule (näiteks Londonis), kuid jätab arendusmeeskonna Tallinna; peaaegu kõigis Tallinna kohvikutes on tasuta wifi.

• •

• 100%-l koolidest ja valitsusorganisatsioonidest ning 88%-l kodudest on lairibaühendus.

• 4/5-l elanikest on kodus arvuti.

• 2015. aasta internetivabaduse uuringus oli Eesti teisel kohal.

• Digital-5 koostöövõrgustiku asutasid 2014. aasta detsembris Suurbritannia, Eesti, Iisrael, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaa. Võrgustik on avatud ka teistele riikidele.

• Eesti on infoühiskonna arendamisel ja teadvustamisel maailmas liidrikohal. Selle on tingi-

nud olemasolevate ja uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, mida on eest vedanud avalik sektor. E-lahenduste ja -teenuste rakendamise suur aktiivsus on Eestile ainuomane.

Igal aastal soovivad koostööd teha ning Eesti uuenduslikkusest ja IKT-sektori saavutustest õppida ligi 600 otsuselangetajate delegatsiooni.

• E-Estonia Showroom (e-estonia.com/e-estonia-

showroom/) on Eesti infoühiskonna parimaid tavasid koondav ning Eesti ühiskonna nutikaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi tutvustav esitluskeskus, mis on mõeldud eelkõige väliskülalistele ning rahvusvahelistele delegatsioonidele. Eesti

11

on tarkade lahenduste väljatöötamisel maailmas esirinnas ja sellest saab keskuses suurepärase ülevaate. Lisaks e-lahendustele on võimalik näha muid eri majandusharude nutikaid lahendusi. Keskus on tegutsenud alates 2009. aastast ning seal on käinud paljud presidendid ja ministrid, samuti ajakirjanikud peaaegu igast maailma riigist.

• Eesti Kosmosebüroo peamine roll on koordineerida

Eesti ettevõtete ja teadusasutuste suhtlust Eestist sai 2013. kosmosevaldkonna organisatsioonidega, aastal kosmoseriik eeskätt Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Muu hulgas nõustab kosmo07.05.2013 kell 5.06 startis sebüroo Eesti ettevõtjaid ESA proLõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaana väikelinna Kourou lähedal asuvalt Euroopa jektides, osaleb ESA juhtorganite kosmodroomilt Euroopa Kosmoseagentuuri töös ning propageerib igakülgselt kanderakett VEGA 02, mille pardal viidi 600 km koostööd Eesti ettevõtete, teaduskõrgusele orbiidile Eesti esimene satelliit asutuste ja ESA vahel.

• Eestis puudub küll kosmosetööstus

selle otseses mõttes, kuid siin on piisavalt ettevõtteid, kes suudavad osaleda kosmosevaldkonna projektides.

ESTCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on registreerinud sellekohases ÜRO registris kosmoses asuva tehisobjekti.

12 FAKTID

• ID-kaarti kasutab üle 94% Eesti elanikkonnast.

• 99,9% pangaülekannetest tehakse elektrooniliselt ja 98% tuludeklaratsioonidest esitati

2018. aastal elektrooniliselt.

NATO Küberkaitse Kompetentsikeskus asub Eestis.

Euroopa IT-agentuuri (nn Schengeni viisaruumi infosüsteemi) peakorter on Tallinnas.

2011. aasta rahvaloendusel osales 66% elanikkonnast elektrooniliselt.

Eestis oli seisuga 14.05.2018 antud 500 527 182 digiallkirja, aktiivseid kaarte oli 1 298 413 ja elektroonilisi isikutuvastusi oli tehtud 674 388 129.

2015. aasta Riigikogu valimistel andsid Eesti kodanikud oma hääle e-hääletamisel 116 riigist. E-hääletajate osakaal kõigist hääletajatest oli 30,5% ja mobiil-ID-d kasutanud e-hääletajate osakaal kõigist e-hääletajatest oli 12,2%.

• • • • •

E-LAHENDUSED

• Andmevahetuskiht X-tee (www.ria.ee/x-tee) on tehniline ja organisatsiooniline lahen-

dus, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada.

Kuna X-teega liitunud süsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid. Tänu X-teele suhtlevad organisatsioonide infosüsteemid omavahel otse ja reaalajas ning nii ei pea näiteks kodanik või ettevõtja ühelt organisatsioonilt saadud andmeid (tõendit, luba, litsentsi vms) ise mõnele teisele organisatsioonile esitama. Sellega võimaldab X-tee märkimisväärselt vähendada halduskoormust nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt.

• M-makse võimaldab mobiiltelefoniga tasuda mitmesuguste toodete ja teenuste eest.

• Mobiil-ID teenuse kasutaja saab mobiiltelefoni vahendusel turvaliselt tõendada oma

isikut, näiteks logida internetipanka ja anda digiallkirja. Mobiil-ID teenus on ID-kaardi analoog mobiiltelefonis, vt mobiil.id.ee.

• E-äriregister võimaldab pärida andmeid ettevõtte majandusaruannete ja omanike kohta. Eesti ärikeskkond on tänu sellele läbipaistev ja usaldusväärne.

• E-äriregistri ettevõtjaportaal võimaldab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimi-

seks, registriandmete muutmiseks, ettevõtte likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks. Eestis asutatakse 95% ettevõtetest e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Selles portaalis saavad kohale tulemata oma ID-kaardiga ettevõtte registreerida ka Eesti e-residendid.

• Lennart Meri Tallinna lennujaamas on avatud maailmas ainulaadne Skype’i kiosk, mille kaudu saab teha tasuta videokõnesid teistele Skype’i kasutajatele.

13

RAHVASTIKUREGISTER

ANDMEKOGU

X-TEE

E

X-T E

TE X-

KESKNE MONITOORING

E JÄRELEVALVE

KASUTAJATUGI

ERP

LIIKMETE REGISTREERIMINE

X-TEE

X-TEE

AVALIK INTERNET

AJATEMBELDAJA

SERTIFITSEERIJA

EE X-T

X-T EE

MAKSUAMET

TELEKOMIETTEVÕTE

USALDUSTEENUSTE HALDUS

PANK

RIIGIPORTAAL

• Riigiportaal eesti.ee on 2003. aastal avatud keskkond, kus riigi ja kohaliku omava-

litsuse asutused teevad koostööd, et kodanik, ametnik ja ettevõtja saaksid vajaliku info ning vajalikud teenused kätte ühest kohast. Igale ID-kaardi kasutajale loob riik e-posti aadressi, mis on mõeldud riigi ja isiku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks.

Riigiportaali kaudu on kättesaadavad 99% riigi ja kohalike omavalitsuste teenustest.

• E-kool (www.ekool.eu) on koolihaldussüsteem, mis ühendab kodu, kooli ja omavalitsust. See hõlmab Eestis 95% õpilastest ja 85% kõigist koolidest.

• E-maksuameti ja e-tolli (www.emta.ee) kaudu on võimalik teha tollitoiminguid ning olla kursis oma maksuasjadega.

• E-kinnistusraamat (www.rik.ee) on ainulaadne veebirakendus. See sisaldab infot kõigi

omandisuhete kohta, mis puudutavad kinnisvara. Kogu teave on vaid mõne hiireklõpsu kaugusel. Kinnisvaraturu olulise tööriistana pakub e-kinnistusraamat täielikku läbipaistvust. Seal on olemas info iga kinnisvara registreeritud omaniku ja viimatiste piiride kohta. Register pakub ka muud potentsiaalsele ostjale kasulikku teavet. E-kinnistusraamat sisaldab katastriinfot, milleks on aadress, piirkond, maa otstarve, omandisuhted, koormatised, piirangud, kasutusõigused, muud märked ja hüpoteegiinfo.

• 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (www.digilugu.ee, www.etervis.ee) koondab

terviseandmeid, mida võivad kasutada nii arst kui ka patsient. Patsiendil on võimalik saada ülevaade enda terviseloost (tutvuda visiite, uuringuid, diagnoose jms puudutavate andmetega), broneerida arsti vastuvõtuaegu ja maksta visiiditasu. Meedikud saavad üksteisele edastada ravi käigus tekkivaid dokumente, vaadata röntgeniülesvõtteid ja muid piltdiagnostika tulemusi ning väljastada elektroonilist ravimiretsepti.

Delikaatseid isikuandmeid sisaldava tervise infosüsteemi arenduses on tähtsal kohal turvalisus: igal inimesel on võimalus kontrollida, kes on tema terviseandmeid vaadanud, sest igast andmevaatamisest jääb jälg.

14 E-RESIDENTSUS

• Eesti on maailma esimene riik, mis pakub e-residentsust. E-residentsus on riigi väljastatud

digitaalne ID, mis on kättesaadav kõikidele inimestele üle kogu maailma. E-residentsus annab igale maailma kodanikule võimaluse asutada internetis kerge vaevaga rahvusvaheline ELi ettevõte ning juhtida seda interneti teel sõltumata oma füüsilisest asukohast.

• Seni on e-residentsust taotlenud 33 000 inimest 154 riigist.

E-residendid saavad:

• asutada interneti kaudu ettevõtte vähem kui päevaga; • juhtida oma ettevõtet interneti teel sõltumata asukohast; • digitaalselt taotleda ettevõtte pangakonto avamist; • pääseda ligi rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele; • dokumente digitaalselt allkirjastada ja edastada; • deklareerida Eesti makse interneti kaudu.

Kuidas saada e-residendiks?

• Esitage taotlus internetis aadressil e-resident.gov.ee.

• Oodake taustakontrolli ja kinnitusmeili.

• Minge sobivasse Eesti välisesindusse, et saada kätte oma digitaalne ID-kaart.

• Seejärel saate kohe hakata e-residentsuse platvormil pakutavaid e-teenuseid kasutama.

OLULISED EESTI IT-PROJEKTID

• 2000 Mobiilne parkimine,

„Iga inimene vajab riiki, mis pakub talle ühiskonna liikmeks olemise võimalust. Mida rohkem on elus toimetamist erinevates riikides, seda vähem on inimese ja riigi kokkulepe geograafilise elukohaga seotud. Me peame oma rändavale kodanikule pakkuma püsivat suhet riigiga, võimalust maksta makse ja saada osa ühiskonna turvavõrgustikust, sõltumata tema asukohast maamunal. Täna lindpriilt maailmas kulgejad peavad saama tunnustatud osaks me ühiskonnast.

Kui suudame sama pakkuda oma e-residentidele, siis oleme 2027. aastaks kindlasti üks maailma edukamaid riike.”

e-maksuamet 2001 Rahvastikuregister, X-tee 2002 E-kool, digiallkiri, ID-kaart 2003 ID-bussipilet, e-kinnistusraamat 2005 E-hääletamine 2007 Mobiil-ID, Keyless Signature Infrastructure’i tehnoloogia, e-politsei süsteem 2008 E-tervise süsteem 2010 Digiretsept 2011 Tark elektrivõrk 2012 Elektriautode kiirlaadimisvõrk 2013 Euroopa X-tee 2014 E-residentsus, andmesaatkond

• • • • • • • • • • •

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid

• 2015 E-kviitung • 2016 Eesti-Soome X-tee • 2017 Pangakonto avamine veebi kaudu

15

RAHANDUS JA PANGANDUS FINANTSTEENUSED Eestile antud krediidireitingud Fitch Ratings

A+/positiivne (seisuga 04.05.2018)

Standard & Poor’s

AA‒/stabiilne (seisuga 09.06.2017)

Tallinnale antud krediidireiting Fitch Ratings

A+/stabiilne (seisuga 13.04.2018)

FinanceEstonia FinanceEstonia (www.financeestonia.eu) on avaliku ja erasektori huve ühendav esindusorganisatsioon, mille eesmärk on edendada finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ning teenuste eksporti.

16

ÜHISRAHASTUS Ühisrahastus on kiiresti arenev alternatiivse finantseerimise valdkond, kus Eesti hoiab Ühendkuningriigi järel Euroopas teist kohta.

Armastan aidata Fundwise

Hooandja Stardipalk Omakapital

Funderbeam

Vastastikused ärilaenud

Osalusannetus Vastastikused tarbimislaenud Omaraha

Investly

Invise

Crown estate

Estateguru

Bondora Mintos.lv Moneyzen

FINANTSTEHNOLOOGIA Finantstehnoloogia areneb kiiresti, konkurents on muutunud üleilmseks ja ka Eesti selle sektori ettevõtted paistavad Seisuga silma. Mitme ettevõtte tuntus ulatub Eestist palju kau01.05.2018 toimus 99,9% pangaülekannetest gemale. Ligi 40% FinanceEstonia liikmetest on seotud elektrooniliselt. 2018. aasta finantstehnoloogiaga, nende seas on nii idufirmasid kui tuludeklaratsioonidest ka juba väljakujunenud ja rahvusvaheliselt tegutsevaid esitati 98% e-maksuettevõtteid. FinanceEstonia tegutseb finantstehnoloogia ameti kaudu. ettevõtete parema tegevuskeskkonna ja rahvusvahelise konkurentsivõimelisuse nimel.

17 KREDIIDIANDJAD Krediidiandjate ja -vahendajate töörühm esindab Finantsinspektsiooni järelevalve all tegutsevaid laenuandjaid, kes ei ole pangad. Need ettevõtted pakuvad mitmesuguseid laenutooteid nii ettevõtetele kui ka eraisikutele ning neil on kümneid tuhandeid kliente.

FinanceEstonia eestvedamisel on koostatud sektori hea tava ning osaletakse aktiivselt sektorit puudutavas õigusloomes.

Eesti krediidiandjate turg (mln €) 575

Pankadega seotud krediidiandjad

Teised krediidiandjad

166

KAPITALITURUD Nasdaqi Tallinna börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis ning pakub investoritele ja ettevõtetele läbipaistvaimat, likviidseimat ja efektiivseimat kauplemiskeskkonda.

Eesti finantsturg (mld €)

21 17,5

2,4

SKT

Pangalaenud

0,7

Aktsiad, võlakirjad, fondiosakud

Erakapital

PRIVAATPANGANDUS

30.06.2013

Likviidsete varade maht

31.12.2014

Klientide arv

3164

6633

6607

31.12.2015

3074

6453

30.06.2015

2929

3422

6840

30.06.2014

3263

6650

31.12.2013

3135

6585 3048

6438 2927

6246 2551 31.12.2012

6817

Eesti privaatpanganduse areng (mln €)

30.06.2016 31.12.2016

18

2018. aastal oli Tallinnas 21 655 välisosalusega ettevõtet, neist 18 279-s oli välisosalus üle 50%.

ETTEVÕTLUS

• Maailmapanga Grupp on reastanud riigid selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust alustada ja sellega tegeleda. 2018. aastal asus Eesti 190 riigi edetabelis 12. kohal.

• Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli Tallinnas seisuga 01.04.2018 registreeritud 89 859 äriühingut ja 6443 füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE).

• Seisuga 01.04.2018 oli Tallinnas iga 100 elaniku kohta 20 ettevõtet.

2016. aastal oli Tallinnas 14 034 ettevõtte käive üle 100 000 euro ja 35 ettevõtte käive üle 100 000 000 euro.

Tallinnas registreeritud ettevõtted põhitegevusalade kaupa (01.04.2018) Tegevusvaldkond

Kokku

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

17 483

Osakaal Äriühinguid 18,15%

16 771

FIE-sid 712

Hulgi- ja jaemüük, mootorsõidukite ja mootorrataste remont

15 649

16,25%

14 904

745

Haldus- ja abitegevused

11 109

11,54%

10 969

140

Kinnisvaraalane tegevus

8 548

8,88%

8 290

258

Muud teenindavad tegevused

7 979

8,29%

7 787

192

Info ja side

7 037

7,31%

5 948

1 089

Ehitus

5 084

5,28%

4 934

150

Veondus ja laondus

4 773

4,96%

3 293

1 480

Finants- ja kindlustustegevus

4 698

4,88%

4 674

24

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

4 432

4,60 %

3 612

820

Töötlev tööstus

3 290

3,42%

3 058

232

Majutus ja toitlustus

2 047

2,13%

2 011

36

Haridus

1 903

1,98%

1 650

253

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

1 292

1,34%

1 173

119

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

587

0,61%

456

131

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

138

0,14%

137

1

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

108

0,11%

102

6

Mäetööstus

41

0,04%

41

104

0,11%

49

55

96 302

18,15%

89 859

6 443

Tegevusala määramata Kokku

Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

19 Tallinna ettevõtluse peamised tegevusalad müügitulu järgi (2014)

• hulgi- ja jaemüük; • töötlev tööstus; • ehitus; • mootorsõidukid; • laondus.

Tallinna töötleva tööstuse peamised tegevusalad müügitulu järgi (2014)

• elektroonika; • metalltooted; • toit; • puit; • keemiatooted.

Suurimad Tallinna ettevõtted müügitulu järgi (2014) Ericsson Eesti AS

sidevõrguseadmete tootmine

AS Tallink Grupp

reisijate- ja kaubavedu Läänemerel

Maxima Eesti OÜ

jaekaubandus

Selver AS

jaekaubandus

Neste Eesti AS

vedelkütuste jae- ja hulgimüük

Swedbank AS

finantsteenused

AS Eesti Telekom

telekommunikatsioon

Arte Bunkering OÜ

laevade varustamine kütuste, määrdeainete jms-ga

Statoil Fuel & Retail Eesti AS

vedelkütuste jae- ja hulgimüük

Allikas: Harjumaa majanduse ja ettevõtluse uuring 2016, Tartu Ülikool ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

20

Tallinnas registreeritud ettevõtted omaniku järgi (01.04.2018) Omanik

Ettevõtteid

Osakaal

21

0,02%

Kohalik omavalitsus

9

0,01%

Eesti eraõiguslik isik

83 745

86,96%

Välismaa eraõiguslik isik

12 522

13,00 %

5

0,01%

96 302

100

Riik

Alusinfo puudulik Kokku Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Töötajate arv Tallinnas aktiivselt tegutsevates äriühingutes (2016. majandusaasta aruande põhjal)

37,47%

57,98% 37,47% 3,72% 0,72% 0,11%

0 töötajat 33 817 1‒10 töötajat 21 850 11‒50 töötajat 2 164 51‒250 töötajat 418 üle 250 töötaja 69 3,72% 0,72% 0,11%

Kokku 58 318 57,98% Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

21 TALLINN ON ETTEVÕTLUSEKS AVATUD Tallinn on Eesti olulisim finants- ja ärikeskus. Pealinna ja selle ümbrusesse on koondunud peaaegu pool Eesti ettevõtetest ning Tallinnas luuakse üle poole Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Tallinn on tuntud ka tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonnana, pakkudes tegutsemisVäljaande fDi paika rahvusvaheliste ettevõtete arenduskesMagazine edetabelis kustele ja idufirmadele.

„Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2018/2019” asub Tallinn Eestis on tänu e-riigi lahendustele keskmise suurusega Euroopa linnade seas firma loomine ja toetuste taotleärisõbralikkuse kategoorias seitsmendal mine lihtne, et julgustada inimesi kohal. Tallinna puhul tõsteti esile eelkõige ettevõtlusega alustama. Maailmas linna investeerimiskeskkonna ärisõbralikkust, esimesena algatatud e-residentsus hinnates muu hulgas investeeringute mahtu, võimaldab välismaalasel kasutada äritegevuse lihtsust, välisinvesteeringute kõiki samu e-teenuseid (sh ettevõtte tulemusena loodud töökohtade arvu, registreerimine, digitaalne allkirjastakõrgtehnoloogiliste ja teaduspõhiste mine), mida kasutavad kohalikud elanikud. ettevõtete hulka ning maksukeskkonda.

Näiteks ettevõtte elektrooniline registreerimine võtab aega vaid paarkümmend minutit.

Täpsemat ettevõtlusinfot võib leida alljärgnevatelt veebilehtedelt:

• ettevõtlusega alustamine: www.eesti.ee, www.eas.ee, www.investinestonia.com, ettevotja.tallinn.ee; ettevõtlustoetused: www.eas.ee, www.kredex.ee, www.estban.ee; e-residentsus: e-resident.gov.ee.

• •

Ettevõtluse arendamisel keskendub Tallinn nutika spetsialiseerumise põhivaldkondadele ehk tegevusaladele, mille panus piirkonna arengusse on oluline, mille tootlikkus ja turg kasvab kiiresti ning mille areng avaldab teistele majandusvaldkondadele tugevat mõju.

Linna ettevõtlus- ja majanduskeskkonna arengut edendab kohalikul tasandil Tallinna Ettevõtlusamet.

Teenusmajandus

Tulevikutehnoloogia

1. Loomemajandus 2. Turism 3. Transport ja logistika 4. Terviseteenused 5. Finantsteenused

1. Tervisetehnoloogia 2. Mehhatroonika 3. Keskkonnatehnoloogia

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Tallinnas on koha leidnud traditsioonilised ettevõtlusüritused:

• MELT innovatsioonifoorum (aprill): melt.ee; • Latitude 59 (mai): www.latitude59.ee; • Tallinn Marketing Week (mai): www.tallinnmarketingweek.com; • Tallinna ettevõtluspäev (oktoober): www.ettevotluspaev.tallinn.ee.

22

ÄRIKESKKOND Tallinna Tööstuspargid AS Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) on Tallinna linna äriühing, mille eesmärk on pakkuda soodsaid tingimusi tööstusliku tootmise arendamiseks ja luua Tallinnas uusi töökohti.

Ettevõte on rajanud teed ja tänavavalgustuse ning kõik vajalikud kommunikatsioonid.

Tallinna Tööstuspargid on välja arendanud kolm suurt maa-ala, kus ettevõtja saab hakata endale tootmis- või ärihoonet ehitama:

• Tondiraba tööstuspark (22,5 ha; kõik kinnistud müüdud); • Betooni tööstuspark (3,6 ha; pakkuda veel kaks kinnistut); • Suur-Sõjamäe tööstuspark (6,4 ha; pakkuda veel seitse kinnistut).

Tööstuspargid asuvad logistiliselt soodsas paigas, Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme lähedal. Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad kümneminutilise sõidu kaugusele. Muuga sadam asub 20-minutilise autoteekonna kaugusel. Tänu suure elamurajooni lähedusele on ümbruses piisavalt tööjõudu.

Tondiraba tööstuspargi suurimad ja rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted on

• Baltika (www.baltikagroup.com); • Otto Bock Estonia (www.ottobock.com); • Flir Systems (www.flir.eu).

Betooni tööstuspargi suurim ettevõte on

• Eesti Eine AS (www.eine.ee).

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (www.inkubaator.tallinn.ee) on ellu kutsutud alustavate ettevõtete kasvu toetamiseks ning selle struktuuri kuuluvad Tallinna Loomeinkubaator ja Tallinn Design House.

Tallinna Loomeinkubaatori eesmärk on alustavate loomeettevõtete äri arendamine ja kasvatamine inkubatsiooniteenuse abiga. Selleks aitab inkubaator alustavatel ettevõtetel luua ja arendada ärimudelit, valideerida turul toodet või teenust ning laieneda välisturgudele. Inkubatsiooniteenuse raames pakutakse kliendile kuni kahe aasta pikkust individuaalset arenguprogrammi, mille käigus valmistatakse ärimudelit, toodet ja meeskonda ette kestlikuks kasvuks. Igal inkubatsiooniprogrammi kliendil on toeks inkubaatori ärikonsultant ja vajalike eriteadmistega mentor.

Loomeinkubaator asub Baltika kvartalis 1448 m² suurusel alal ning pakub stuudio- ja kontoripindu ligikaudu 40 ettevõttele. 7–54 m² ruumidesse mahub kuni 90 töökohta ja avatud kontoris on 12 ühiskasutuses töökohta.

23

Tallinn Design House (TDH) on ühisturundus- ja ekspordiplatvorm juba tegutsevatele ning ennast turul tõestanud brändidele. See tutvustab esmakordselt esinduslikku valikut Eesti disainist, alates moest ja lõpetades mööbliga. TDH eesmärk on toetuse ja koostöö kaudu suurendada Eesti disainerite müügikäivet, viia edukaid tootemarke välisturgudele, tugevdada Eesti disaini kuvandit ja tutvustada seda avalikkusele. TDH teenindab keskmiselt 100 ekspordi- ja ühisturunduse platvormi klienti aastas. TDH asub Rotermanni kvartalis ning on avatud ka sündmusteks ja esitlusteks.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory TTÜ Mektory (www.mektory.ee) on rahvusvaheline innovatsiooni ökosüsteem ning uuendusliku ettevõtluse toetaja, mida külastab aastas keskmiselt 50 000 inimest Eestist ja välismaalt.

TTÜ Mektory keskuses kohtuvad ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased. See on paik, kuhu ettevõtja saab tulla alati, kui ta vajab tootearendusprobleemi lahendamiseks ülikooli abi.

Majas asuvad töökojad, katselaborid, ettevõtete tipptehnoloogiaga demokeskused ja prototüüpimislaborid.

TTÜ Mektory põhiülesanne on toetada TTÜ uurimisrühmade koostööd ettevõtetega ning soodustada tudengite ettevõtlikkust ja nende alustavaid idufirmasid.

4450 m² suuruses keskuses asuv Tehnoloogiakool tegeleb inseneride järelkasvuga, populariseerides kooliõpilaste hulgas inseneriteadust mitmesuguste töötubade ja kursustega.

Olulise osa TTÜ Mektory tegevusest hõlmab ka rahvusvaheliste ettevõtlussuhete edendamine, kuna keskuses sulanduvad eri riikide kultuuri- ja tööharjumused. TTÜ Mektory on avatud ka kõikidele ettevõtetele, kes soovivad keskuse ruume kasutada ajurünnakuteks, treeninguteks, kohtumisteks ja seminarideks.

24 Tallinna teaduspark Tehnopol Mustamäel asuv teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis aitab alustavatel ja kasvavatel tehnoloogiaettevõtetel (veel) kiiremini kasvada. Tehnopol on Baltimaade suurim teaduspark ning tehnoloogiaettevõtluse tõmbekeskus, mis hõlmab terviklikku linnakut – moodsaid büroopindasid, tasuta parkimist, seminari- ja koosolekuruume sündmuse korraldamiseks, põnevaid söögikohti, sportimisvõimalusi ja paljusid teisi teenuseid.

Tehnopoli startup-inkubaator on tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele abiks oma äri arendamisel ja investeeringute kaasamisel, kasutades selleks Eesti ja Euroopa parimaid mentoreid.

Tehnopoli äriarendusmeeskond aitab ettevõtetel leida uusi kontakte senistel ja uutel eksporditurgudel, arendada ja uuendada ettevõtte ärimudelit ning toetada tootearenduses, leida koostööpartnereid, viies ettevõtte kiiresti kokku õigete inimestega, ja võimaluse korral leida investeeringuid.

Tehnopol aitab:

• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtteid; • tervisetehnoloogia ettevõtteid; • rohetehnoloogia ettevõtteid.

Tehnopol arvudes:

• üle 210 pargis tegutseva ettevõtte; • üle 230 teenuseid kasutava ettevõtte; • üle 35 alustava ettevõtte startup-inkubaatoris; • 4000 töötajat ettevõtetes; • 11 000 tudengit ja 1300 teadlast vahetus läheduses; • 55 000 m² üüritavat kontori- ja laboripinda; • 16 konverentsi- ja koosolekuruumi; • 3 teadus-arenduskeskust; • 2 laboratooriumit.

25 Tehnopol on

• Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health (www.connectedhealth.ee) eestvedaja; • Eesti Targa Linna klastri (www.smartcitylab.eu) partner ja arendusjuht Tallinnas; • Eesti IKT klastri (www.itl.ee) partner.

Tallinna Ettevõtlusameti eestvedamisel on valminud veebileht www.estonianclusters.ee, mis sisaldab ülevaatlikku eesti- ja ingliskeelset infot Eestis tegutsevate klastrite, klastripartnerite ning klastreid soosivate ärikeskkondade kohta. Veebilehe eesmärk on suurendada teadlikkust Eesti klastritest ja teha need nähtavaks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Tallinna Teaduspargis Tehnopol tegutseb Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator (ESA BIC Eesti), mis on esimene omataoline Baltikumis ja 17. kogu Euroopas. ESA BIC Eesti juhtpartner on Tartu Teaduspark, mis koostöös Tallinna Teaduspargiga Tehnopol pakub inkubatsiooni nii Tartus kui ka Tallinnas.

Tallinna Tehnikaülikooli linnak TTÜ on Eesti ja Baltimaade ainus ülikool, kus kogu tudengielu on mugavalt koondunud ülikoolilinnakusse. Euroopa Rektorite Klubi (Club of the Rectors of Europe) tunnustas 2014. aastal TTÜ-d parima ülikoolilinnaku tiitliga.

Territooriumi kogupindala on 55,5 ha ja seal asub 72 hoonet. Linnakust on kesklinna 7, lennujaama 9 ja sadamasse 8 km.

26 Ülemiste City – tark linn Ülemiste City on Baltimaade suurim ja kõige kiiremini arenev ärilinnak, mis asub kompaktselt 36 hektari suurusel maa-alal Tallinna lennujaama kõrval. Soodne asukoht ning targa linna kontseptsioonist lähtuv linnakuarendus on kasvatanud Ülemiste City büroopinna 100 000 m² suuruseks ja seal tegutseb juba üle 300 eduka ettevõtte rohkem kui 8000 töötajaga. Ülemiste City on ajaloolisele tööstuspiirkonnale andnud uue elu ja hingamise. Endisaegse rasketööstuse on välja vahetanud moodsad büroopinnad ning neid üheks tervikuks siduvad rohealad ja pargid, mis loovad inspireeriva keskkonna kõigile siin tegutsevatele ettevõtetele.

Linnaku ettevõtetele ja töötajatele pakutavad teenused aitavad kaasa igapäevatoimetuste sujumisele. Linnakus asuvad muu hulgas basseiniga spordiklubi, toidupood, restoranid, lasteaed, kool, ettevõtluskõrgkool, hambaravikabinet, eraarstikeskus ja riiete keemiline puhastus. Ülemiste Citysse on koondunud inspireerivad inimesed. Mõnus keskkond ja huvitavad üritused teevad siin omavahelise suhtlemise lihtsaks. Ettevõtted saavad tutvustada oma teenuseid, korraldada kohtumisi ja ühisüritusi ning luua uusi edasiviivaid kontakte.

Eesti teadusajaloo auks saavad kõik Ülemiste Citysse rajatud uued või renoveeritavad hooned nime meie teaduse suurkujude järgi: Ülemiste Citys on näiteks Ludvig Puusepa, Walter Zappi, Ragnar Nurkse, Ustus Aguri, Artur Lindi, Johannes Käisi, Karl Papello, Boris Tamme, Ernst Julius Öpiku, Bernhard Schmidti ja Alexandre Liwentaali nimelised hooned.

Linnakusse toovad linnaliinibussid nr 7, 15, 45, 49 ja 65 ning tramm nr 4.

Kolmandikku linnakust arendab Technopolis Ülemiste AS, millest 51% kuulub ärikinnisvara ja tugiteenuseid pakkuvale Soome börsifirmale Technopolis Plc. Kaht kolmandikku linnakust arendab Mainor Ülemiste AS.

Linnaku kõige tuntumad ettevõtted on

• Playtech Estonia (www.playtech.ee); • Kühne + Nagel (ee.kuehne-nagel.com); • Nortal (www.nortal.com); • Helmes (www.helmes.ee); • ABB (abb.com/ee).

Lisainfo: www.ulemistecity.ee.

27

TURISM • Maailma Majandusfoorumi koostatud turismi konkurentsivõime 2017. aasta raportis on

Eesti 136 riigi arvestuses 37. kohal. Järjestamisel võetakse arvesse turvalisust, transpordi- ja IT-taristut, loodus- ja kultuurivarasid, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jmt.

• Mobiilpositsioneerimise andmetel (Positium LBS, 2018) käis mullu Tallinnas 74% kõigist Eesti väliskülalistest.

• Tallinna Turismiinfokeskus teenindas 2017. aastal üle 328 000 kliendi.

40%

Väliskülaliste Tallinnas käigud (2017) 40% mitmepäevakülastused 1 816 549 60% ühepäevakülastused 2 741 241 Kokku 4 557 790

60%

Allikas: Positium LBS

Välisriikide elanikud tegid 2017. aastal Tallinna 4,56 miljonit külastust: mitmepäevakülalisi oli 1,82 miljonit ja ühepäevakülalisi 2,74 miljonit.

Väliskülaliste mitmepäevased Tallinnas käigud (2017) 79% mujal ööbinud 1 493 544 21% mujal ööbinud 323 005 21%

Kokku 1 816 549 79%

Allikad: Positium LBS, Statistikaamet, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Mitu päeva kestnud külastuse korral ööbis Statistikaameti valimisse kuuluvates majutusettevõtetes (vähemalt viis voodikohta) 1 493 544 välisturisti ja mujal (sh tasuta majutuses) 323 005 välisturisti.

28 Tallinna suurimad konverentsipaigad (2018) Kohti konverentsi- Konverentsiruumis paiku Konverentsipaigad

500‒1000

14

Rahvusooper Estonia, Estonia kontserdisaal, Tallinna Tehnikaülikool, Vene Teater, Kultuurikatel, Lennusadam, Salme kultuurikeskus, Tallinna lauluväljak, Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus, Swissôteli Tallinna konverentsikeskus, Hilton Tallinn Park Hotelli konverentsikeskus, Hotell Olümpia konverentsikeskus, SpaceX sündmuskeskus, Vaba Lava teatrikeskus

1001‒2000

2

Alexela kontserdimaja, Eesti Näituste messikeskus

7000

2

Saku Suurhall, Tondiraba jäähall

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Konverentsiürituste andmekogusse www.meetings.ee sisestatud info põhjal toimus Tallinnas 2017. aastal 3755 konverentsiüritust, millest 1090 olid rahvusvahelised (st osalejatest vähemalt 20% olid välismaalased). Nendel üritustel osales 238 144 inimest, kellest 62 805 olid välismaalased.

74% Tallinnas toimunud konverentsidest olid ühepäevased ning 84% olid kuni 100 osalejaga konverentsid. Konverentsiüritused toimusid peamiselt kevadel ja sügisel, tippkuud olid aprill ning november.

Olulisimad rahvusvahelised konverentsid Tallinnas:

Statistikaameti andmetel viibisid 2016. aastal turistid Tallinnas keskmiselt 1,78 ööd. Kõige pikemaid reise tehti jaanuaris (1,89 ööd) ja kõige lühemaid juulis (1,72 ööd).

• idufirmade ja riskiinvestorite võrgustumiskonverents Latitude 59, 24.–25.05.2018, 1500 osalejat;

• Euroopa Lemmikloomaarstide Assotsiatsiooni

(FECAVA) 2018. aasta konverents, 14.–16.06.2018, 1200 osalejat; Euroopa Koolijuhtide Ühenduse (ESHA) konverents, 17.–19.10.2018, 500–700 osalejat; 10. rahvusvaheline küberkonflikti konverents „CyCon 2018”, 29.05.–01.06.2018, 500 osalejat.

• •

2013

Eesti elanikud

2014

Väliskülalised

1728 235

1493

1680

1462 218

2015

Kokku

1579

1381

1603

198

173

191

1412

1562

1389

Tallinna majutusettevõtetes peatunud inimesed (tuh)

2016

2017

Allikas: Statistikaamet

29

2013

Väliskülalised

2014

Eesti elanikud

2015

2016

Kokku

1,79

1,73

1,80

1,78

1,66

1,80

1,77

1,62

1,79

1,78

1,80

1,66

1,79

1,70

1,81

Keskmine Tallinna majutusettevõtetes viibimise kestus (öödes)

2017

Allikas: Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

2015

2016

143 979 921

126π208π722

2014

115π323π741

2013

115π451π872

108π417π985

Sissetulek majutusteenuste müügist (€)

2017

30

Tallinna majutusettev천tted teenisid 2017. aastal majutusteenuste m체체gist 143,9 miljonit eurot, mida oli 2016. aastaga v천rreldes 14% rohkem.

Kruiisilaevade peatumised Tallinna Vanasadamas

Tallinna Vanasadamas peatunud kruiisilaevade reisijate arv (tuh)

2014

Allikas: Tallinna Sadam

479

500

564 474

311 271

2013

280

297

330

519

2015

2016

2017

2013

2014

Allikas: Tallinna Sadam

2015

2016

2017

31 Tallinn on Läänemerel ristlevatele kruiisilaevadele populaarne peatuskoht: 2017. aastal peatusid kruiisilaevad Tallinnas 311 korda kokku 564 280 reisijaga.

Välisturistide Tallinnas käigu eesmärk (2017)

71%

71% Puhkusereis 21% Tööreis 5% Konverents 3% Muu eesmärk

21% 3%

5%

Allikas: Statistikaamet

2017. aastal Tallinna majutusettevõtetes majutatud 1 728 429 turisti jagunesid reisi eesmärkide põhjal järgmiselt: puhkusereisijaid 69% (1 198 076), tööreisijaid 23% (390 123), konverentsireisijaid 5% (85 845) ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis jm) reisijaid 3% (54 385).

Siseturistide Tallinnas käigu eesmärk (2017)

60%

60% Puhkusereis 32% Tööreis 6% Konverents 2% Muu eesmärk

2%

32%

6%

Allikas: Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijad Eestis kokku, sh

2012

2013

2014

2015

2016

689 222

676 983

698 261

730 290

771 643

383 153

394 045

417 405

432 335

475 968

56%

58%

60 %

59%

62%

Tallinnas Tallinnas peatunud ärireisijate osakaal Allikas: Statistikaamet

62% kõigist 2017. aastal Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijatest ööbis Tallinnas.

Lisainfo: www.visittallinn.ee; www.visitestonia.com

32

VÄLISKAUBANDUS

2012

2013

Eksport

2014

2015

2016

Import

14 734

12 861

13 514

11 905

13 097

11 575

13 788

12 006

13 902

12 288

14 096

12 521

Eesti kaubaeksport ja -import (mln €)

2017

Allikas: Eesti Pank

2013

Eksport

2014

Import

2015

4129

6038

3568

3892

5496

5237

3534

3623

4876

5322

Eesti teenuseeksport ja -import (mln €)

2016

2017

Allikas: Eesti Pank

2017. aastal oli Eestis 16 167 eksportivat ettevõtet, neist 6551 tegutses Tallinnas.

33 Eesti kaubaekspordi osakaal riigiti (2017)

Poola 2,1% Soome 16,1% 21,4% Prantsusmaa 2,0% Rootsi 13,5% Muud riigid 21,4% Läti 9,1% Venemaa 7,2% Saksamaa 7,2% 2,0% Leedu 5,8% 2,1% Norra 4,0% 2,2% Holland 3,7% 2,8% 2,9% Ameerika Ühendriigid 2,9% 3,7% Taani 2,8% 4,0% Suurbritannia 2,2%

16,1% 13,5%

9,1%

7,2% 7,2%

5,8%

Allikas: Statistikaamet

Eesti teenuseekspordi osakaal riigiti (2017) Soome 25% Rootsi 9% Venemaa 7% Läti 6% Saksamaa 5% Suurbritannia 5% Ameerika Ühendriigid 4% Norra 4% Leedu 3% Muud riigid 32%

25% 8% 7% 6% 32% 3%

4%

4%

5%

5%

Allikas: Eesti Pank

Trade with Estonia (www.tradewithestonia.com) on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse portaal, mille eesmärk on luua uusi ekspordisuhteid Eesti ettevõtetega.

Suurimad Eesti eksportkauba jaotised (2017)

Suurimad Eesti importkauba jaotised (2017)

Elektriseadmed

17 %

Elektriseadmed

15 %

Puit ja puidutooted

11 %

Transpordivahendid

13 %

Mineraalsed tooted

10 %

Põllumajandussaadused ja toidukaubad 10 %

Põllumajandussaadused ja toidukaubad

9%

Mineraalsed tooted

10 %

Mehaanilised masinad

9%

Mehaanilised masinad

10 %

Mitmesugused tööstustooted

8%

Keemiatööstuse tooraine ja tooted

9%

Metallid ja metalltooted

8%

Metallid ja metalltooted

9%

Allikas: Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

34

ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA ELAMUMAJANDUS Tallinna elamufond (01.01.2017) Eluruumide arv

213 307

Keskmine pind elaniku kohta

24,3 m²

Allikas: Statistikaamet

Tallinna uusehitised

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Eluhooned Eluruumide arv

908

713

1 132

1 850

2 264

2 732

84 650

69 460

100 722

142 269

170 986

190 722

Kasulik pind m²

75 251

101 613

85 256

99 761

206 599

268 798

Eluhoonete ja mitteeluhoonete pind kokku m²

159 901

171 073

185 978

242 030

377 585

459 520

Eluruumide pind m² Mitteeluhooned

Allikas: Statistikaamet

35 Maailmapanga raportis „Doing Business”, milles Tallinna planeeringute register analüüsitakse ettevõtlus- ja õigusAadressil tpr.tallinn.ee on kättesaakeskkonda, on Eesti kinnisvaratehingute davad detail- ja üldplaneeringute lihtsuse poolest 190 riigi seas 12. kohal. andmed ning samas toimub ka plaKinnisvaratehingute puhul hinnati nii kulusid, neeringute menetlemine. Registrisse näiteks notari tasu, kui ka asjaajamiseks saab sisse logida eesti.ee keskkonkuluvat aega ja bürokraatiat. Muu hulgas hinnati nas ID-kaardi, mobiil-ID või pangahoonetele ehitusloa ja elektriühenduse saamise lingi kaudu.

Igaühel on võimalik siselihtsust, vähemusinvestorite kaitset, neda registrisse kliendi rollis, eesti.ee piiriülese kaubandusega tegelemist keskkonnas saavad asutused määrata ka ja maksejõuetusest tingitud probleemide lahendamist. isikuid, kellel on õigus registris tegutseda määratud rollis (näiteks projekteerijana).

ÄRIKINNISVARA Vähemalt 5000 m² suurused kaubanduskeskused Tallinnas: Kaubanduskeskused on muutunud piirkonna ja vaba aja keskusteks. Samuti on populaarsed kodukauplused, mis rahuldavad elanike esmatarbevajadusi. Tallinna kaubanduskeskustes on kaubanduspinda ligikaudu 625 000 m², koos väiksemate keskuste ja kodupoodidega aga ligi 750 000 m². 2017. aastal võeti Tallinna kaubandushoonetes kasutusele ligi 55 000 m² äripinda. Viimase viie aasta jooksul on kaubanduskeskustes kasutusele võetud umbes 160 000 m² valdavalt nüüdisaegset äripinda. 2018. aastal lisandub kaubanduskeskustesse ligi 67 000 m² äripinda.

Tänavasissepääsuga Tallinna kaubandus- ja teeninduspindade keskmine kuuüür (2017. aasta IV kvartal) Intensiivne jalakäijate voog

Netohind (€/m²)

Väheintensiivne jalakäijate voog

Netohind

Kesklinn

20−40

Kesklinn

7−15

Äärelinn

7−15

Äärelinn

5−10

(€/m²)

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

Valdav üürihindade vahemik Tallinna kaubanduskeskustes Äripinna otstarve

Äripinna suurus m²

Netohind €/m²

Lillepood

Kuni 100

30–50

Apteek

101–300

30–50

Optikapood

Kuni 100

20–35

Kaubandus

Kuni 100

20–40 (15–30)

101–300

15–30 (10–20)

Üle 300

7–15 (5–10)

Toitlustus Ankurüürnik

101–300

7–15

Üle 300

8–12

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade (sulgudes hind väheintensiivse jalakäijate vooga piirkonnas)

36 Lao- ja tootmispindade turg on Eestis Harjumaa-keskne. Eelistatud piirkonnad on

• Tartu maantee ümbrus Rae vallas kaardil numbrid 6 , 7 , 9 , 10 ; • Pärnu maantee äärne Tänassilma tehnopark 11 ; • Kristiine ja Mustamäe linnaosas asuv Laki tänava ja Mustamäe tee vaheline piirkond 5 ; • Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ümbrus 3 ja Sõjamäe 4 .

• Kontsentreeritumalt paiknevad lao- ja tootmispinnad veel Kopli piirkonnas, valdavalt sadamaalade vahetus läheduses 1 , Nõmmel Männiku tee ümbruses 8 ning Tallinnast ida poole jäävas Nehatu ja Vana-Narva maantee piirkonnas 2 .

Peterburi tee ümbruses 3 ja Sõjamäel 4 on Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) välja arendanud suured maa-alad, kus ettevõtja saab hakata endale tootmis- või ärihoonet ise ehitama.

•

Allikad: Maa-amet, Uus Maa Kinnisvarabüroo, maps.google.ee

Aasta-aastalt on suurenenud ka kasutusse antud tööstus- ja laohoonete üldpind. 2017. aastal anti Tallinnas tööstus- ja laohoonetena kasutusse 55 451 m² suletud netopinda, sellest uusehitisi oli 30 146 m² ja laiendusi 25 305 m². Kogu Harjumaal anti kasutusse 333 944 m² tööstus- ja laopinda – seega oli Tallinna osakaal ligi 17%.

Tallinna äärelinna ning tehnoparkide tootmis- ja laopinna keskmine kuuüür (2017. aasta IV kvartal) Kvaliteediklass

Netohind (€/m²)

Stock-office*

6,5‒7,5

A

3,8‒5

B

2,5‒3,5

* Äripind, kus saab korraga kasutada nii ladu, bürood kui ka kaubanduspinda Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

1

1

2

3 5

4

6 7 9 9 10 11

37 Kontoripindade turgu iseloomustab Tallinnas tugev konkurents kesk- ja äärelinna vahel.

Kesklinna kõrval on kõige nõutumad Tallinna äärealade ärilinnakud (Ülemiste City Lasnamäel, Tehnopoli teaduslinnak Mustamäel) ning linnasisesed magistraaliäärsed piirkonnad (Tammsaare tee ja Pärnu maantee lähedane Tondi asum, Mustamäe tee äärne piirkond).

Lisaks väljakujunenud piirkondadele leidub kontorihooneid hajusalt üle kogu linna.

A- (kaardil tähistatud sinisega) ja B-klassi (tähistatud punasega) büroohooned Tallinnas:

• 2017. aasta lõpuks oli Tallinnas moodsates A- ja B-klassi büroohoonetes kokku ligikaudu 750 000 m² äripinda, sellest A-klassi hoonetes veidi üle 300 000 m².

• Viimase viie aasta jooksul on turule lisandunud rohkem kui 275 000 m² nüüdisaegset

büroopinda, sellest 2017. aastal 67 500 m². 2018. aastal tuleb juurde enam kui 110 000 m² büroopinda, mis on suurim maht pärast 2008. aastat.

• Uute kontoripindade puhul on olulised märksõnad hea asukoht ja ümbritsev taristu ning paindlik ruumilahendus.

• Järjest määravamaks muutub energiasäästlikkus. Tänu sellele on uude büroohoonesse koliva üürniku kõrvalkulud väiksemad, mis peaks korvama asukoha vahetusest tingitud üürihinna tõusu.

Tallinna kontoripindade keskmine kuuüür (2016. aasta IV kvartal) Kvaliteediklass A Äripiirkonna klass A Äripiirkonna klassid B ja C

Netohind (€/m²) 13‒16,5 10,5‒13,5

Kvaliteediklass B

Netohind (€/m²)

Äripiirkonna klass A Äripiirkonna klassid B ja C

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

8‒12 7,5‒10,5

Lisainfo: www.kv.ee, www.city24.ee

Arendusprojektid

• Noblessneri kvartal 24,54 ha • Kopli liinid 23,3 ha • Linnahall ja selle lähiala 11,5 ha • Suur-Sõjamäe tööstuspark 6,4 ha • Betooni tööstuspark 3,6 ha • Ülemiste City targa linna arendus 2,4 ha • Tallinna Teaduspargi Tehnopoli arendus 1 ha • Lennujaama trammiühendus • Reidi tee • Gonsiori tänav • Haabersti ristmik • Tammsaare pargi rekonstrueerimine • Tallinna peatänav (Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine)

• Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine

• Nõmme keskuse platsi ja ristmiku rekonstrueerimine

• Admiraliteedi basseini lähiümbrus (Norde

Centrum, Porto Franco, Poordi majad jne)

• Rotermanni kvartal (mitu hoonet valmis või valmimas)

• Mustamäe kirik Kiili tn 9 • Mustamäe ujula Akadeemia tee 30 • Järve Selveri laiendus • Tallinna Ülikooli spordihoone • Telliskivi Loomelinnak ja lähiümbrus • Depoo kvartal • Vesivärava tänava rekonstrueerimine • Mustjõe rannaala elamuarendus

jalakäijaid eelistavaks tänavaruumiks

• Kaubandus- ja meelelahutuskeskus Peterburi tee 2

Allikas: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

38

TRANSPORT • Tallinn on pealinnana mere-, lennu-,

raudtee- ja maanteevõrgustiku sõlmpunkt.

• 2017. aastal läbis Tallinna Sadama koosseisu kuuluvaid

Lennujaamade teejuht www.sleepinginairports.net

hindas Tallinna lennujaama Euroopas paremuselt 5. kohale ja maailmas 12. kohale.

sadamaid 19 miljonit tonni kaupa ja 10,56 miljonit reisijat.

• 2017. aastal läbis Eesti Raudtee teid 7,4 miljonit Wifi kiirust hindav veebisait blog.rottenwifi. com nimetas Tallinna lennujaama Euroopa parima wifi-kvaliteediga lennujaamaks. Keskmine allalaadimiskiirus 23,96 Mbit/s on 185 maailma lennujaama hulgas kümnes ja Euroopa lennujaamade seas esimene tulemus.

reisijat ja 12,4 miljonit tonni kaupa.

• 2026. aastaks peaks valmima Rail Baltic. See

on Helsingit kaasav ning Tallinna, Riia, Kaunase ja Varssavi kaudu Euroopasse kulgev üle 700 km pikkune kiire raudteeühendus.

Lisateave: www.railbaltic.info.

•

2016. aastal läbis Tallinna lennujaama üle 2,6 miljoni reisija ja 11 345 tonni kaupa.

39 Tallinna lennuühendused (mai 2017) Sihtkoht

Lennufirma

Amsterdam

airBaltic, Nordica

Kaugus Tallinnast lennukiga km

Lennuaeg

1475

2 h 30 min

Ateena*

Aegean Airlines

2389

3 h 30 min

Barcelona*

Vueling

2560

3 h 50 min

Berliin

airBaltic, Nordica, easyJet*

1050

1 h 45 min

Bremen*

Ryanair

1220

2 h 25 min

Brüssel

Nordica

1600

2 h 35 min

Constanța*

Nordica

1724

2 h 30 min

Dublin*

Ryanair

2010

3 h 20 min

Düsseldorf

Ryanair

1458

2 h 15 min

Edinburgh

Ryanair

1700

2 h 35 min

Frankfurt

Lufthansa

1400

2 h 25 min

Girona*

Ryanair

2470

3 h 45 min

Göteborg

Nordica

768

1 h 25 min

Hamburg*

Nordica

1114

3 h 20 min

Helsingi

Finnair

Istanbul

82

30 min

Turkish Airlines

2070

3 h 20 min

Kiiev

Nordica, Wizzair

1075

1 h 50 min

Kopenhaagen

Nordica, SAS

860

1 h 40 min

Korfu*

Ellinair

2235

3 h 20 min

Kuressaare

Transaviabaltika

188

45 min

Kärdla

Transaviabaltika

124

30 min

London

airBaltic, Wizzair

1750

2 h 55 min

Malta

Ryanair

2726

4 h 05 min

Milano

Ryanair

1870

3h

Moskva

Aeroflot

860

1 h 40 min

München

Nordica

1495

2 h 20 min

Nice*

Nordica

2110

3 h 10 min

Odessa*

Nordica

1496

2 h 20 min

Ohrid*

Nordica

2060

2 h 50 min

Oslo

Nordica, Norwegian, SAS

800

1 h 30 min

Paphos

Ryanair

2805

4 h 05 min

Pariis

airBaltic, Nordica

1845

2 h 55 min

Peterburi

Nordica

320

1h

Riia

airBaltic

280

55 min

Rijeka*

Nordica

1723

2 h 35 min

Split*

Nordica

1860

2 h 55 min

Stockholm

Nordica, SAS, airBaltic

Thessaloníki*

Ellinair

Trondheim

Nordica

870

1 h 35 min

Varssavi

LOT Polish Airlines

840

1 h 40 min

Viin

airBaltic, Nordica

1369

2 h 10 min

Vilnius

airBaltic, Nordica

530

1 h 30 min

* Hooajalised lennuühendused

380

1h

2099

2 h 55 min

Allikas: Tallinna Lennujaam

40 Tallinna reisilaevaühendused (2017) Sihtkoht

Reise nädalas suvise graafiku alusel

Sõiduaeg

Helsingi

84

2–3,5 h

Mariehamn

14

11–14 h

Stockholm

15

16–20 h

Peterburi

1

62 h

Allikas: Tallinna Sadam

Tallinna Sadam

2013

2014

Reisijaid (tuh)

9 236

Laevu, sh

6 865 1 932

kaubalaevu reisilaevu

2015

2016

2017

9 569

9 793

10 173

10 560

6 865

7 081

7 370

7 716

1 982

1 684

1 791

1 677

4 933

4 883

5 397

5 579

6 039

Konteinerveoseid (TEU)

253 627

260 293

208 784

202 327

215 451

Kaubakäive (tuh tonnides)

28 247

28 321

22 431

20 118,5

19 181,7

Allikas: Tallinna Sadam

Eesti Raudtee Reisijaid (tuh) Kaubakäive (tuh tonnides)

2013

2014

2015

2016

2017

4 234

5 905

6 660

6 925

7 435

24 350

19 220

15 392

12 522

12 402

Allikad: Eesti Raudtee, Elektriraudtee, Edelaraudtee, GoRail

Tallinna lennujaam

2013

2014

2015

2016

2017

1 959

2 017

2 167

2 222

2 648

Lennuoperatsioone (kõik maandumised ja stardid)

37 856

37 791

41 513

40 938

45 325

Kaubakäive (tonnides)

20 941

19 860

16 156

13 940

11 345

Reisijaid (tuh)

Allikas: Tallinna Lennujaam

Tallinna tänavavõrk km (2018)

Tallinnas asuvad teed kokku

Nendest linnale kuuluvad teed 967

Sõiduteed

1038

Kõnniteed

980

961

Jalgrattateed

273

273

Allikas: Tallinna Kommunaalamet

41 Targa linna lahendused

• Ühiskaart on elektrooniline kontaktivaba kaart (e-kaart), mis tõendab sõiduõigust. See

on tasuline isikustatud või isikustamata andmekandja, mis on ostetud e-pileti süsteemi kaudu ja varustatud Tallinna ühtse piletisüsteemi logoga. E-pileti süsteemis võib kasutada ka muud süsteemiga ühilduvat kontaktivaba kaarti (näiteks õpilaspiletit), mis vastab RFID-tehnoloogiat toetavale standardile, või lähiväljasidet võimaldavat mobiiltelefoni. Isikustatud e-kaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

• Parkimiskorralduse platvorm hõlmab mobiilset parkimist (sh SMSi-põhist infovahetust), (inva)lubade, trahvide ja vaiete haldust, kontrolöride töövahendit jms ning võimaldab teha kuni 95% tehingutest elektrooniliselt.

• „Pargi ja reisi” (P&R) süsteemi kasutaja on sõidukijuht, kes pargib oma sõiduauto

või kaubiku P&R-i parklasse ning liigub sihtpunkti ja tagasi ühissõidukiga. P&R-i pilet on P&R-i parkla ja ühistranspordi kasutamiseks mõeldud elektrooniline sõidupilet, mis ostetakse Ühiskaardi kontol oleva raha eest vahetult enne teenuse kasutamist.

Süsteemi saavad samadel tingimustel kasutada nii tallinlased kui ka linna külalised.

Vaata ka: www.youtube.com/watch?v=_vuJvmD3Ml8

• Tallinna nelja avalikku rattaparklasse on paigaldatud kokku 50 elektroonilise lukustussüsteemiga Bikeepi jalgrattahoidikut. Need võimaldavad lukustada jalgratta mobiiltelefoni või Ühiskaardiga turvaliselt ja tasuta. Lisaks elektroonilisele lukustussüsteemile on kõigis neis jalgrattaparklates videovalve.

Allikas: Tallinna Kommunaalamet

• Sixt jalgrattarent on ööpäev läbi avatud iseteeninduslik jalgrataste laenutuspunktide võrgustik. Jalgrattaid pakutakse olenevalt ilmastikuoludest, kuid vähemalt 1. maist 30. septembrini. Jalgrataste laenutuspunktide nimekiri, renditingimused ja hinnad on veebilehel www.sixtbicycle.ee.

Linna ühistransport ja parkimine

• 2012. aasta sügisel rakendus Tallinnas ja Harjumaal ühtne uuenduslik ühistranspordi

piletisüsteem, mis on loodud kontopõhise veebilahendusena. Paberpiletid asendati kontaktivaba Ühiskaardiga, millega saab osta sõidupileteid, laadida kaardikontole raha ning kinnitada sõiduõigust bussis, trollis, trammis ja rongis. Pealinna piletisüsteemiga ühilduvad ka teiste regioonide (Tartu, Kohtla-Järve jt) piletisüsteemid, lisaks saab Ühiskaardi asemel kasutada kontaktivaba kiibiga õpilaspileteid, ISIC-kaarte ja mõne bussifirma (Atko, GoBus) sõidukaarte, mis kõik on omavahel lõimitud ning teevad ühissõidukite kasutamise mugavamaks.

• Tallinnas on neli „Pargi ja reisi” (P&R) süsteemi parklat, kuhu on võimalik oma auto

jätta, et ühissõidukiga edasi liikuda. Neis parklates parkimine on tasuta, kui inimene kinnitab oma sõidu Ühiskaardiga. Samuti on kasutusele võetud P&R-i pilet, millega saavad ka väljaspool Tallinna elavad autojuhid pealinna ühissõidukites tasuta sõita.

42

• Tallinna Linnatranspordi AS soetas 2016. aastal kolm uut CAFi trammi ja liinidel alus-

tas tööd 24 Volvo hübriidbussi. MRP Linna Liinid soetas kuus uut normaalbussi. Alates 2017. aasta maikuust sõidab Tallinna tänavail 44 uut Volvo hübriidbussi.

• Liine teenindavatest bussidest, trammidest ja trollidest on 79% madalapõhjalised (vähemalt kahe madala sissepääsuga).

• Alates 2016. aasta maist antakse taksoveoks sõidukikaarte ainult nendele sõidukitele, mille heitenorm vastab tasemele EURO5.

• Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on alates 2001. aastast kasutusel m-parkimise süsteem, mis võimaldab parkimise eest tasuda mobiiliga. 97% parkijatest kasutab just m-parkimist.

• M-parkimisega

Alates 01.01.2013 on Tallinna registreeritud elanikele linna ühistransport tasuta. Selle tulemusena on vähenenud autoliiklus ja suurenenud ühissõiduki kasutajate arv. 2017. aasta mais jõudis Tallinn Euroopa kümne esimese hübriidtranspordiga linna hulka: üle kümnendiku Tallinna Linnatranspordi AS-i bussidest on hübriidbussid.

ühilduv elektrooniline parkimislubade süsteem tagab elanikele kodu ligidal soodsama parkimise ja annab parkimiskontrolörile teada, et sõidukil on õigus soodustusega parkida. Sama õigust saavad kasutada ka kõik elektrisõidukite omanikud. 2017. aastal on kesklinna tsoonis tasuta parkimise õigus 573 elektrisõidukil. Süsteem on paberivaba.

• M-parkimise süsteemi kaudu menetletakse veel parkimisrikkumisi. Kui sõiduki omanik

on jätnud parkimise eest tasumata, vormistatakse sanktsioon, mis jõuab kohe koos parkimist tõendavate fotodega parkimiskorralduse süsteemi. Ka vaideid menetletakse samas süsteemis.

Allikas: Tallinna Transpordiamet

43

TERVISHOID Eestisse tasub ravile tulla Selle nimel on ühendanud jõud kõik meditsiiniteenustega seonduvad asutused: haiglad ja kliinikud, labori- ja erihoolekandeteenuste pakkujad, teadus-arenduskeskus, ülikoolid ning klastrid.

Teises riigis arsti juures käimine muutub üle maailma üha sagedasemaks. Euroopa Liidu (EL) kodanikele teeb ravireisimise ja ravikulude hüvitamise lihtsamaks EL-i patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv.

Eestis on:

• kiire ja lihtne ligipääs arsti vastuvõtule; • mõistlik hinnatase nii raviteenuste eest tasumiseks kui ka patsienti saatvale lähedasele ajaveetmiseks.

Tavameditsiini kõrval on Eestis arenenud e-meditsiin Rakendunud on mitu uuenduslikku telemeditsiini- ja e-teenust.

• Teatud valdkondade ja haigusseisundite korral on perearstil võimalik e-saatekirja kaudu

küsida eriarsti e-konsultatsiooni. Sellisel juhul saadab eriarst konsultatsiooni vastuse perearstile digitaalsena ning patsient ei pea selleks eriarsti visiidile minema. Eriarsti konsultatsiooni eest esitatakse perearstile arve, mille tasub Haigekassa.

• E-palat on Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljatöötatud lahendus: osakondade valvearstid

kasutavad tahvelarvuti rakendust, mis võimaldab saada operatiivse ülevaate osakonnas viibivatest patsientidest ja nende terviseandmetest. Kaasaskantava tahvelarvuti vahendusel võib arst saada tarviliku info patsiendi kohta kätte seal, kus seda parasjagu vaja on.

• E-voodiportaal on Ida-Tallinna Keskhaiglas rakenda-

tud ning ettevõttes Girf välja töötatud lahendus, mis parandab ravikvaliteeti, viies olulise info Mitmed arenenud patsiendi haiglavoodi juurde. Patsient riigid on käinud uurimas saab tutvuda oma raviarsti, raviprotseEesti e-tervise lahendust. USA duuri ja rehabilitatsiooniharjutustega president Barack Obama on mugavalt juba enne operatsiooni. toonud seda eeskujuks ja Soome Patsientide suurem informeeritus on üles ehitamas samalaadset ja koostöö tagab omakorda parema ravitulemuse. Haiglavoodi küljes asuva süsteemi, võttes kasutusele statsionaarse infoseadme kaudu saab Eestis välja arendatud patsient vaadata ka telerit ja filme, lehitX-tee standardi. seda internetilehti ning märkida üles oma terviseseisundit puudutavaid andmeid.

44 • Teledermatoskoopia loob uue võimaluse pahaloomuliste nahakasvajate ennetami-

seks, varaseks diagnostikaks ja sõeluuringuks. Teledermatoskoopia tarvis arendatud rakendustarkvara DermTest võimaldab edastada digitaalse dermatoskoobiga tehtud ülesvõtte haiguskoldest kiirelt ja mugavalt arvuti teel erialaspetsialistile hindamiseks: patsiendile määratakse diagnoos telekonsultatsiooni vahendusel.

• Tänu digiretsepti lahendusele ei pea inimene ravimi saamiseks alati arsti juurde

minema, piisab telefonikõnest arstile ja visiidist apteeki või tellimusest internetis.

Retseptiravimite interneti teel müümise eeltingimus on, et arst peab retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja selle retseptikeskuses salvestama. Interneti vahendusel saab 97% kõigist retseptiravimeid osta end ID-kaardiga identifitseerides. retseptidest on Internetis müümine parandab kindlasti ravimite kättesaaEestis välja kirjudavust: ravimite ostmine veebi kaudu on mugav ja teenust tatud digitaalsel saavad kasutada ka need, kellel kodu lähedal apteeki pole.

kujul.

• Kasutusel on elektroonilised saatekirjad.

• Eesti on üks vähestest riikidest, kus on rakendatud iga inimese terviseandmeid koondav

üleriigiline elektrooniline terviseandmete register (www.digilugu.ee). See infosüsteem võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust. Patsient saab oma terviseandmetega internetis turvaliselt tutvuda. Vajaduse korral ja patsiendi nõusolekul pääseb teenusepakkuja ligi ka nendele patsiendi uuringu- jt terviseandmetele, mis on salvestatud teise teenusepakkuja juures. Soovi korral saab patsient andmed kaasa CD-plaadil, mälupulgal või e-kirjaga. See infosüsteem võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust.

• Tervisetehnoloogia klaster Connected Health (www.connectedhealth.ee) on kogu-

kond, kuhu kuuluvad mitmesugused Eesti tervisevaldkonna asjaosalised. Nende ühine eesmärk on rakendada tehnoloogiat veelgi paremate tervisega seotud toodete ja teenuste pakkumiseks. Klastris tegutsevad tervisetehnoloogia ettevõtted, sh idufirmad, terviseinfotehnoloogia-, meditsiiniseadmete, biotehnoloogia- ja ravimiettevõtted.

Kaasa löövad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, kõik Eesti tervisetehnoloogia arenduskeskused, haiglad, kliinikud jt. Connected Healthi tegevust toetab klastrite meetmest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning klaster kuulub Euroopa Connected Healthi liitu ja ScanBalti võrgustikku.

Fakte Tallinna tervishoiu kohta (seisuga 01.01.2017) Voodikohti haiglates Perearstipraksiseid Inimesi perearstinimistutes kokku Perearstinimistu keskmine inimeste arv Allikad: Terviseamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

2 556 276 477 258 1 729

45

HARIDUS

Enamik tallinlasi oskab eesti, vene ja inglise keelt. Räägitakse ka soome, saksa ja prantsuse keelt.

Majanduslikult aktiivsete Tallinna elanike haridustase (2017) Elanike arv (tuh) Osakaal Esimese taseme või sellest madalam haridus (algharidus, põhiharidus)

15,1

6,0 %

Teise taseme haridus (keskharidus, kutsekeskharidus)

107,2

42,9%

Kolmanda taseme haridus, sh

127,7

51,1%

16,9

6,8%

110,8

44,3%

249,9

100%

keskeriharidus pärast keskharidust kõrgharidus Kokku Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring

Tallinna haridusasutused (2017/2018. õppeaasta) Asutuse liik Koolieelsed lasteasutused, sh Eesti Rahvusvaheline Eelkool, Rahvusvaheline Lasteaed, Tallinna Euroopa Kool

Asutuste arv 150

Põhikoolid ja gümnaasiumid, sh Tallinna Soome Kool, Eesti Rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool, Rahvusvaheline Kool Tallinnas

83

Kutseõppeasutused

12

Kõrgkoolid, sh

12

avalik-õiguslikud ülikoolid

4

eraülikoolid

1

riigi rakenduskõrgkoolid

3

erarakenduskõrgkoolid

4

Allikad: Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Haridusamet

46

Eesti kõrgkoolide lõpetanute arv ja osakaal valdkonniti (2017)

Lõpetanute arv Osakaal

Ärindus, haldus ja õigus

2233

23,25%

Tehnika, tootmine ja ehitus

1442

15,01%

Humanitaaria ja kunstid

1235

12,86%

Tervis ja heaolu

1245

12,96%

Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave

696

7,25%

Loodusteadused, matemaatika ja statistika

617

6,42%

Haridus

654

6,81%

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

717

7,46%

Teenindus

577

6,00 %

Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria

190

1,98%

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

47

KULTUUR JA SPORT KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS Tallinnas tegutseb (seisuga 01.05.2018) 52 muuseumi; 44 kunstigaleriid ja näitusesaali; 17 keskraamatukogu haruraamatukogu; 1 raamatukogubuss; 33 teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu); 68 kooliraamatukogu; 24 kontserdisaali; 32 projekti- ja repertuaariteatrit; 6 kino;

12 kultuurikeskust, rahvamaja ja vabaajakeskust; 10 munitsipaalhuvikooli; 2015. aastal 215 kultuuriseltsi ja -ühendust; avati Tallinna 378 erahuvikooli; südames Kultuurikatel 10 avatud noortekeskust; 1 botaanikaaed; (www.kultuurikatel.ee), et 1 loomaaed; korraldada mitmesuguseid 1 lauluväljak; kultuuriüritusi ja edendada 1 raekoda; loomemajandust.

1 teletorn;

1 energia avastuskeskus; 42 usuliste ühenduste pühakoda.

Allikad: Tallinna Kultuuriamet, Tallinna Haridusamet, Siseministeerium

Kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas tegutseb Eestis üle 5000 ettevõtte ning organisatsiooni, neist 50% Tallinnas. Seda sektorit toetab vajaliku teabega loomemajanduse info- ja arenduskeskus Loov Eesti (www.looveesti.ee). Infot kultuuri ja loomemajanduse rahastusvõimaluste kohta jagab Loova Euroopa Eesti esindus (www.looveuroopa.ee).

Maailma suurim iseseisev reisikirjanduse portaal Matador Network pani ritta kümme kõige vingemat loomekeskust väljaspool USA-d. Tallinn platseerus auhinnalisele teisele kohale.

Pealinnas asuvad kõik peamised loomemajanduse allvaldkondade katusorganisatsioonid ja arenduskeskused.

48

Arhitektuur Eesti Arhitektuurikeskus (www.arhitektuurikeskus.ee), Eesti Arhitektide Liit (www.arhliit.ee), Eesti Sisearhitektide Liit (www.esl.ee).

Audiovisuaalkunstid Eesti Filmi Instituut (www.filmi.ee), Eesti filmitööstuse ekspordiklaster Film Estonia (www.filmestonia.eu), digitaalsete ettevõtete kiirendi Digix (digix.eu), audiovisuaalettevõtete kiirendi Storytek (storytek.eu).

Disain Eesti Disainikeskus (www.disainikeskus.ee), Eesti Disainerite Liit (www.edl.ee), Eesti Moedisaini Liit (www.estonianfashion.eu), Eesti Moekunstnike Ühendus (www.facebook.com/moekunstnikud), Eesti Moebrändide Assotsiatsioon (www.efba-fashion.com), loovate idufirmade inkubaator Elevaator (elevatorstartups.com).

Teatrikunst Eesti Teatriagentuur (www.teater.ee), Eesti Etendusasutuste Liit (www.eeteal.ee), Vaba Lava (vabalava.ee), Eesti Tantsuagentuur (www.tantsuagentuur.ee).

IT- ja mängutööstus Rahvusvahelise mänguarendajate liidu IGDA Eesti haru (www.igdaestonia.org).

Kirjastamine Eesti Kirjastuste Liit (www.estbook.com), Eesti Lastekirjanduse Keskus (www.elk.ee).

Kultuuripärand Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (www.folkart.ee).

Kunst Eesti Kunstnike Liit (www.eaa.ee), Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (www.ecadc.ee).

49 Muusika Eesti Muusika Eksport (www.estmusic.com), Eesti Muusika Arenduskeskus (www.estonianmusic.ee), Music Estonia (musicestonia.eu).

Reklaam Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit (www.etkal.ee).

Tallinna loomekeskkonnad* Kultuurikatel (www.kultuurikatel.ee), Tallinna Loomeinkubaator (www.inkubaator.tallinn.ee), Telliskivi Loomelinnak (telliskivi.cc).

Allikas: Loov Eesti (www.looveesti.ee) * Maailma suurim sõltumatu reisikirjandusportaal Matador Network pani ritta kümme kõige ägedamat loomekeskust väljaspool USA-d. Tallinn platseerus auhinnalisele teisele kohale.

Tallinna kultuurielus on koha leidnud paljud traditsioonilised sündmused:

• Hiina uusaasta (jaanuar-veebruar), www.tallinn.ee/est/Hiina-uusaasta; • Eesti Muusika Päevad (aprill), www.eestimuusikapaevad.ee; • Tallinn Music Week* (aprill), www.tmw.ee; • rahvusvahelised džässifestivalid Jazzkaar, Sügisjazz ja Jõulujazz (aprill, september, detsember), www.jazzkaar.ee; Tallinna päev (15. mai); Tallinna kirjandusfestival Headread (mai), www.headread.ee; Muuseumiöö (mai), www.muuseumioo.ee; Tallinna lillefestival (mai–august), www.kadriorupark.ee/lillefestival; Vanalinna päevad (juuni), www.vanalinnapaevad.ee; Tallinna tänavatoidufestival (juuni), www.tallinnstreetfoodfest.ee; muusikafestival Nargen Festival (juuni–september), www.nargenfestival.ee; keskaja päevad (juuli); Kadrioru päevad (2018. aastal „Kadriorg 300”) (juuli), www.kadriorg300.ee; Õllesummer (juuli), www.ollesummer.ee; Tallinna merepäevad (juuli), www.tallinnamerepaevad.ee; rahvusvaheline orelifestival (august), www.concert.ee/kontserdi-kategooria/tallinna-rahvusvaheline-orelifestival/; Birgitta Festival (august), www.birgitta.ee; Tallinn Fashion Week (august), www.estonianfashion.eu; Kultuuriöö (augusti viimane laupäev), www.tallinn.ee/kultuurioo; K irjandustänava festival (september), www.kirjanduskeskus.ee/kirjandustanavafestival/; festival „Valgus kõnnib Kadriorus” (september), www.kadriorupark.ee/sundmused/valgus-konnib-kadriorus-2018; Disainiöö (september), www.disainioo.ee; teatrifestival Kuldne Mask Eestis (oktoober), www.goldenmask.ee; Mardilaat (november), www.folkart.ee/sundmused/laadad/mardilaat/; Pimedate Ööde filmifestival (november), www.2018.poff.ee/; teatrifestival „Talveöö unenägu” (detsember), www.linnateater.ee/festival-2018; jõuluturg Raekoja platsil (detsember-jaanuar), www.christmasmarket.ee.

• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •

* Tallinn Music Week on toimunud nüüdseks kümme korda ning kasvanud Balti- ja Põhjamaade suurimaks uue muusika festivaliks. Üritus on jõudnud maailma olulisimatesse reisisoovitustesse. Briti nädalaleht Observer valis Tallinn Music Weeki maailma viie parima festivali hulka, mida nad soovitavad talvehooajal külastada.

50

SPORT Tallinn on sobiv paik, kus korraldada nii tipp- kui ka harrastusspordi treeninglaagreid.

Tallinnas asub üle 200 spordirajatise, mis sobivad igal tasemel treeninguteks.

Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST (www.sportest.eu) on liikumistervise valdkonna põhi- ja tugiteenuseid pakkuvate asutuste kooslus, mille missioon on parandada inimeste tervist ning füüsilist seisundit, kasvatada teadlikkust liikumistervisest ja arendada uuenduslikke lahendusi.

Tallinna spordi- ja vabaajakeskused Sõle spordikeskus

Ujula, lastebassein, pallimängusaal, vehklemissaal, treeningsaalid, täismõõtmeline kunstkattega jalgpalliväljak, mis vastab FIFA Star2 normidele (talveperioodil katab seda kilekuppel).

Nõmme spordikeskus

Valgustatud terviserajad, rannajalgpalli ja -võrkpalliväljakud, tänavakorvpall, välibasseinid, suusatamine, uisutamine, jõusaal.

Pirita spordikeskus

Valgustatud terviserajad, velodroom, kunstkattega jalgpalliväljak, rannajalgpalli ja -võrkpalliväljakud, tenniseväljak, korvpalliväljak, judosaal, uisuväljak.

Uuenenud Kalevi spordihalli saalis (2586 m²) on neli ristipidi korvpalliväljakut, mida on võimalik vahekardinatega eraldada. Hallis on teleskooptribüünid, kus on istekohti kuni 1870 pealtvaatajale. Tribüünide kokkulükkamisel saab treeninguteks kasutada suuremat ala.

51 Tallinnas toimub 2018. aasta juunist 2019. aasta juulini arvukalt rahvusvahelisi spordiüritusi.

2018:

• enduuro maailmameistrivõistluste etapp (juuni); • Euroopa meistrivõistlused veemotospordis (juuli); • rahvusvaheline triatlonivõistlus Ironman Tallinn (august); • Euroopa meistrivõistlused purjetamises (match racing) (august); • Euroopa meistrivõistluste valikmängud võrkpallis (august); • UEFA Super Cup jalgpallis (august); • Tallinna Maraton ja Sügisjooks (september); • juunioride Euroopa meistrivõistlused sulgpallis (september); • võistlustantsu maailmakarikaetapp Estonian Open Championships (september); • Tallinn International Horse Show (oktoober); • Euroopa meistrivõistluste valikmängud käsipallis (oktoober); • rahvusvaheline tenniseturniir Paf Open (oktoober/november); • naiste epeevehklemise maailmakarikaetapp Tallinna Mõõk (november); • kurlingu Euroopa meistrivõistlused (november).

2019:

• sulgpalli Euroopa karikaetapp „Yonex Estonian International” (jaanuar); • rahvusvaheline kiirturniir „Meenutades Paul Kerest” – ACP Open (jaanuar); • rahvusvaheline sisesõudmise võistlus Alfa (jaanuar); • rahvusvaheline noorte korvpalliturniir Baltic Sea Basketball Cup (jaanuar); • Euroopa suurim BMX- ja rulafestival Simple Session (veebruar); • rahvusvaheline noorte maadlusvõistlus EstWrestFest Tallinn Open (märts); • rahvusvaheline autoralli Tallinna Ralli (mai); • Tallinki Maijooks (mai).

52

Tallinna suuremad spordirajatised (seisuga 01.05.2018) 17 pallimängusaali; 21 ujulat ja veekeskust (sh kooliujulat); 13 jalgpallistaadioni (sh Sõle spordikeskuse täismõõtmeline kunstkattega jalgpalliväljak, mis vastab FIFA Star2 normidele); 8 tennisekeskust; 3 jäähalli; 3 kergejõustikuhalli; 6 kergejõustikustaadioni; 82 pallimänguplatsi; üle 50 välijõusaali-jõulinnaku.

Allikas: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

Tallinnas on kasutusel avalike kogunemiste infosüsteem AKIS, mille kaudu saab avaliku ürituse korraldaja esitada loataotluse ja kõik vajaminevad dokumendid (nt turvaplaan, liikluse ümberkorraldamine, parkimine). Samuti on tal kogu aeg ülevaade menetluse käigust: infosüsteemist on näha, kas taotlus on juba läbivaatamisel, kooskõlastamisel, vormistamisel, allkirjastamisel või väljastatud.

53

KESKKOND Eesti pealinnas lähtutakse keskkonnahoidlikust mõtteviisist. Seda maailmavaadet toetavad peale tasuta ühistranspordi ka alljärgnevad Tallinna iseloomustavad faktid.

Transport

• 88% elanikest pääseb kiiresti ja mugavalt ligi ühistranspordile.

• 52% kuni 5 km vahemaadest läbitakse ühissõidukiga ning 21% jalgsi või rattaga.

• 40% veeremist on vähesaastavad.

• Neljandik ühissõidukitest töötab elektri jõul.

Kliima ja energia

• Tallinnas on 459 elektrimootoriga sõidukit, neist 86 kuuluvad avalikule sektorile.

• Aastatel 2009–2014 renoveeriti riigi kaasabil 268 korterelamut.

• Aastatel 2009–2014 vähenes enim söe (–50%), kütteõli (–34%), bensiini (–20%) ja kaugkütte (–20%) tarbimine. Puiduhakke ja turba kasutamine on kasvanud 457%.

2030. aastaks plaanitakse vähendada CO₂-heidet 40%.

•

Loodus

• 8,2% Tallinna pindalast kuulub Natura 2000 võrgustikku.

• 13,8% pealinna pindalast on looduskaitse all.

• Kaitstavate alade kogupindala on 2200 ha.

• Tallinnas on 138 kaitsealust loomaliiki, sh 92 linnuliiki, ja 41 kaitsealust taimeliiki.

Rohealad ja maakasutus

• 87,3% linlastest elab kuni 300 m kaugusel rohealast.

• 25% Tallinna territooriumist on roheala.

• Ühe elaniku kohta on 90 m² avalikku roheala.

• 70% uusarendustest on tehtud linna tihendades.

• 55% pruunaladest* on võetud uuesti kasutusse. * Linnaruumi pruunala on alarakendatud või mahajäetud koht, mis on olnud varem kasutusel.

Välisõhk ja müra

• Tallinn kuulub maailma 500 puhtaima õhuga linna hulka.

• Kümne aasta jooksul pole Euroopa Liidu SO₂ ja CO piirmäärasid ületatud.

• 66% elanikest elab kuni 300 m kaugusel vaikalast*.

• Üle 120 fassaadi on linna toel renoveeritud mürakindlaks. * Vaikala on ala, mis on linnakodanikele mõeldud peamiselt rekreatiivseks kasutuseks.

Jäätmed

• Olmejäätmeid tekib ühe elaniku kohta 459 kg aastas.

• 99% tekkivatest olmejäätmetest suunatakse taaskasutusse.

• Pakenditest läheb 55% ringlusse ja 60% korduskasutusse.

• Tallinnas on 274 avalikku pakendijäätmete kogumispunkti.

54

Vesi ja reovesi

• Keskmine ööpäevane veekulu elaniku kohta on 122,8 l.

• 88% vajaminevast veest tuleb Ülemiste järvest.

• 99,8% eluasemetest on liidetud ühiskanalisatsiooniga ja 99,5% ühisveevärgiga.

• Kogu linna reovesi puhastatakse keemilis-bioloogiliselt.

• Linna veetrasside kogupikkus on 980 km, kanalisatsioonitorustikke on 830 km. Ökoinnovatsioon ja keskkonnajuhtimine

• 17% omavalitsuse sõidukipargist on elektrisõidukid.

• Tallinn on 14 rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni ja kontaktvõrgustiku liige.

• Linn osutab mitmesuguseid paberivabasid ehk e-teenuseid.

• Tallinna ametiasutustes juurutatakse Rohelise Kontori süsteemi ja muid keskkonnahoidlikke lahendusi.

Kalaranna nutikas tänav Kalaranna tänava leedlampidega tänavavalgustust koordineerib säästlik anduritega juhtsüsteem. Anduritega kogutavat teavet on võimalik reaalajas jälgida lehel www.eliko.ee/smartstreet. Sealt saab infot näiteks mürataseme, inimeste ja sõidukite liikumistiheduse ning linnavalgustuse energiatarbe kohta.

Targa tänava lahendusi on kasutatud mitmel Tallinna tänaval. Peamine eesmärk on rakendada uute tänavate ehitamisel või olemasolevate renoveerimisel nüüdisaegseid lahendusi ja süsteeme. Üks näide on Kalaranna tänav, vt www.eliko.ee/smartcity.

Linna operatiivinfo süsteem opinfo.tallinn.ee on välja töötatud linna operatiivinfo juhtimiseks ja haldamiseks. See toimib omavalitsuse lubade väljastamise ja haldamise süsteemina, mille kaudu menetletakse kaevetöölube, tänava ajutise sulgemise lube ja teehoiutöid. Süsteem võimaldab paberivaba asjaajamist ja kogu protsessi mugavat jälgimist.

Targa linna klaster ehk Smart City Lab ühendab ettevõtteid, linnakodanikke, avalikku võimu, teadus- ja arendusasutusi ning innovatsiooni tugistruktuure. Klaster keskendub linnaelu eri valdkondi hõlmavate uuenduslike lahenduste loomisele, arendamisele (sh lõpptooteks muutmisele) ja ekspordile.

Lisainfo: smartcitylab.eu/lahendused.

55

JUHTIMINE JA EELARVE Linnakantselei (331)

Linnavolikogu (79)

Linnasekretär Nõunikud jt Linna avalike suhete teenistus (57,5) Linna finantsteenistus (114) Linna haldusteenistus (29) Linna infotehnoloogia teenistus (36) Linna sisekontrolöri teenistus (12) Linna personaliteenistus (19) Linna õigusteenistus (21)

Linnavalitsus (7)

8 linnaosa valitsust (415,7) Haabersti linnaosa valitsus (35,5) Tallinna kesklinna valitsus (64) Kristiine linnaosa valitsus (42,2) Lasnamäe linnaosa valitsus (87) Mustamäe linnaosa valitsus (51,5) Nõmme linnaosa valitsus (43,5) Pirita linnaosa valitsus (25) Põhja-Tallinna linnaosa valitsus (66)

8 linnaosa halduskogu (166)

Linnavolikogu kantselei (34)

13 ametit (679) Ettevõtlusamet (60) Haridusamet (62) Keskkonnaamet (37) Kommunaalamet (53) Kultuuriamet (16,5) Linnaarhiiv (27) Linnaplaneerimise amet (108) Linnavaraamet (68) Munitsipaalpolitsei amet (104) Perekonnaseisuamet (34) Sotsiaal- ja tervishoiuamet (30) Spordi- ja noorsooamet (27,5) Transpordiamet (52)

10 komisjoni (179)

Sulgudes on märgitud ametikohtade arv.

2015

2016

Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

683 111

567 709

2014

655 343

550 382

2013

570 169

496 981

Tallinna eelarve (tuh €)

2017

2018

2013.‒2017. aasta eelarve täitmine, 2018. aasta eelarve

Tallinna Linnavalitsus on alates 2001. aastast juurutanud paberivaba dokumendihaldussüsteemi. Linna ametiasutustes ringlevaid dokumente ja õigusakte menetletakse ainult elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Tallinna linn pakub kokku 567 avalikku teenust, millest paljusid saab kasutada ja taotleda paberivabalt ja mugavalt veebilehe www.tallinn.ee kaudu. Avalike teenuste andmekogu on seotud finantsinfosüsteemi, iseteeninduskeskkonna ja veebikaardiga.

Tallinna eelarve sissetulekud € (2018) Üksikisiku tulumaks

400 100 000

Toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt

93 199 352

Tulud majandustegevusest

60 572 212

Võetavad laenud

30 000 000

Välisrahastus

28 518 004

Maamaks

25 730 000

Üür ja rent

8 791 141

Dividendid

7 260 000

Parkimistasu

6 300 000

Reklaamimaks

4 200 000

Hoiuste muutus

4 080 200

Muu toodete ja teenuste müük

3 681 175

Õiguste müük

3 083 781

Vara müük

2 814 616

Välisprojektide kaasfinantseerimine

1 781 533

Tänavate sulgemise maks

1 265 000

Muud tulud

854 000

Lõivud

467 800

Muud tulud varalt

367 000

Nõuete muutus Finantstulu Sissetulekud kokku Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

34 800 10 000 683 110 614

Tallinna eelarve väljaminekud (€, 2018) Haridus

172 857 586

sellest era- ja avaliku sektori koostööprojektid

13 056 018

Riigi ja muude institutsioonide eraldiste arvelt tehtavad kulud

88 345 398

Teed ja tänavad

83 300 783

Linnatransport

79 834 148

Sotsiaalhoolekanne

46 292 666

Linna tugiteenused

42 847 386

Kultuur

36 996 210

Linnamajandus (sh elamumajandus)

25 728 497

sellest era- ja avaliku sektori koostööprojektid

10 602 000

Sport ja vaba aeg

21 102 404

Heakord

19 687 758

Laenude tagasimaksed

18 489 583

Tervishoid

11 699 209

Tehnovõrgud

5 640 465

Reservid, sh

5 469 737

linnavalitsuse reservfond

939 215

linnaosade reservfond

157 000

kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv

1 000 000

linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv

100 000

oma- ja kaasfinantseerimise ja välisprojektide ettevalmistamise reserv

1 563 522

palga korrektsiooni reserv

1 710 000

Ettevõtluskeskkond

4 520 101

Linnaplaneerimine

4 232 787

Finantskulud

4 000 000

Avalik kord

3 617 553

Linna juhtimine

2 538 220

Noorsootöö

1 809 101

Muud kommunaalkulud

1 745 000

Keskkonnakaitse

1 678 585

Maksed teenuste kontsessioonilepingu raames

642 637

Kohustuste muutus

34 800

Väljaminekud kokku

683 110 614

Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

Tallinna suuremate investeeringute jaotus (€, 2018) 46,5% Teed ja tänavad 53 389 608 25,3% Haridus 29 115 786 2,7% Sport ja vaba aeg 3 091 000 4,4% Linnamajandus (sh elamumajandus) 5 103 000 5,0% Heakord ja keskkonnakaitse 5 735 545 7,5% Kultuur 8 636 234 3,5% Sotsiaalhoolekanne ja

tervishoid 4 039 701 3,3% Transport 3 743 200 1,8% Muud (tehnovõrgud, linna tugiteenused ja linnaplaneerimine) 2 053 994 Investeerimisprojektid kokku 141 555 100 Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

46,5% 25,3%

2,7% 1,8%

3,3% 3,5%

7,5%

5,0%

4,4%

TALLINNA ETTEVÕTLUSAMET Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Telefon 640 4218 ettevotlus@tallinnlv.ee ettevotja.tallinn.ee • tallinn.ee facebook.com/ettevotlusamet