A
FAKTE TALLINNAST
2016
TALLINN — EESTI MAJANDUSKESKUS
B
1 EESTI VABARIIK 2 TALLINN 5 TÖÖTURG 6 MAJANDUS 10 SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA 16 RAHANDUS JA PANGANDUS 18 ETTEVÕTLUS 26 TURISM 31 VÄLISKAUBANDUS 34 ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA 37 TRANSPORT 41 TERVISHOID 43 HARIDUS 45 KULTUUR JA SPORT 48 KESKKOND 50 JUHTIMINE JA EELARVE
Koostanud Tallinna Ettevõtlusamet Kujundanud Disainikorp Pildistanud Rait Aguraijuja, Kaupo Kalda, Aivo Kallas, Kaupo Kikkas, Karel Korp, Lembit Michelson, Sven Soome Trükkinud Aktaprint Toimetanud Tekstitoimetus Välja antud 2016. aasta augustis
1
EESTI VABARIIK Pindala
45 339 km²
Keskmine õhutemperatuur juulis +16,1 °C (2015)
veebruaris –0,7 °C (2016)
Rahvaarv
1 311 759 (seisuga 01.01.2016)
Aeg
talvel Greenwichi aeg + 2 h
suvel Greenwichi aeg + 3 h
Riigikeel
eesti keel
Rahaühik euro (€) 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik. 1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik. 21. detsembrist 2007 kuulub Eesti Schengeni viisaruumi. 9. detsembrist 2010 on Eesti OECD liige. Aastal 2017 on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa. Aastal 2018 saab Eesti Vabariik saja-aastaseks.
2
TALLINN Kuulus hansalinn Tallinn sai linnaõigused 1248. aastal. Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Geograafilised näitajad Asukoht
59°26´ põhjalaiust ja 24°46´ idapikkust
Pindala
159,31 km²
Saared
Aegna (3,01 km²)
Järved
Harku (1,7 km²) ja Ülemiste (9,4 km²)
Merepiir
49 km
Maismaapiir
58 km
Tallinn koosneb kaheksast linnaosast, kus elab kokku 440 702 elanikku (seisuga 01.05.2016). Linna asustustihedus on 2766 in/km².
3
11 551
10 959
80–84
85+
75–79
15 774 70–74
65–69
60–64
55–59
50–54
45–49
40–44
35–39
30–34
25–29
20–24
18 590
24 012
26 769
27 845
26 329
27 722
31 714
35 257
23 638 16 370 15–19
10–14
20 277
25 134 5–9
0–4
20 619
38 636
39 506
Tallinna rahvastiku vanuseline jaotus (seisuga 01.05.2016)
Allikas: Rahvastikuregister
Tallinna rahvuskoosseis (seisuga 01.05.2016) 53,3% Eestlased 234 864 37,9% Venelased 166 831 3,4% Ukrainlased 15 063 1,7% Valgevenelased 7681 0,6% Soomlased 2698 0,3% Juudid 1471 0,3% Tatarlased 1301 2,5% Muud rahvused 10 793
53,3%
37,9%
3,4%
Kokku 440 702
1,7% 2,5%
0,3% 0,3%
0,6%
Allikas: Rahvastikuregister
Tallinna linna maaomand (seisuga 01.01.2016) Pindala (ha)
Osakaal linna maaomandi kogupindalast
Eramaa
5 811,7
36,7%
Munitsipaalmaa
4 916,1
31,1%
Riigimaa
2 309,8
14,6%
Reformimata maa
2 789,5
17,6%
15 827,1
100%
Kokku
4
Tallinn rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena (2016) HANSA
Hansaliikumine
UBC
Läänemere Linnade Liit
EUROCITIES
Euroopa Suurlinnade Liit
UCEU
Euroopa Liidu Pealinnade Liit
ECM
Euroopa Linnade Turunduse Liit
ECAD
Euroopa Linnad Uimastite Vastu
ICA
Rahvusvaheline Arhiivide Nõukogu
ICF
Intelligentsete Kogukondade Liit
LUCI
Rahvusvaheline Linnavalgustuse Liit
INTA
Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon
ASCE
Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon
Baltic Metropoles
Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustik
POLIS
Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik
Strasbourgi klubi
Euroopa suurlinnade ja piirkonnakeskuste linnapeade mitteformaalne ühendus
EACTV
Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsioon
Tallinnal on koostöösuhe 26 linnaga üle maailma Annapolis (USA)
Kiel (Saksamaa)
Peterburi (Venemaa)
Berliin (Saksamaa)
Kiiev (Ukraina)
Riia (Läti)
Chengdu (Hiina)
Kotka (Soome)
Schwerin (Saksamaa)
Dartford (Suurbritannia)
Malmö (Rootsi)
Skopje (Makedoonia)
Firenze (Itaalia)
Moskva (Venemaa)
Stockholm (Rootsi)
Gent (Belgia)
Newcastle ja Gateshead
Turu (Soome)
Groningen (Holland)
(Suurbritannia)
Veneetsia (Itaalia)
Hangzhou (Hiina)
Odessa (Ukraina)
Viin (Austria)
Helsingi (Soome)
Peking (Hiina)
Vilnius (Leedu)
5
TÖÖTURG 15–74-aastaste Tallinna elanike majanduslik seisund (2015) Majanduslikult aktiivseid elanikke (tööjõud), sh
238 900
hõivatuid
225 900
töötuid
12 900
Majanduslikult passiivseid elanikke
75 700
Tööjõus osalemise määr (%)
75,9%
Tööhõive määr (%)
71,8%
Töötuse määr (%)
5,4%
Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring
Tallinnas tööga hõivatud inimesed tegevusala järgi (2015) Tegevusala
Hõivatute arv (tuh) Osakaal
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
37,1
14,6%
Töötlev tööstus
32,2
12,6%
Info ja side
21,5
8,4%
Ehitus
21,0
8,2%
Veondus ja laondus
20,1
7,9%
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
18,3
7,2%
Haridus
17,7
6,9%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
16,4
6,4%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
15,4
6,0%
Majutus ja toitlustus
13,2
5,2%
Haldus- ja abitegevused
11,1
4,4%
Finants- ja kindlustustegevus
7,7
3,0%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
7,4
2,9%
Kinnisvaraalane tegevus
5,1
2,0%
Elektri, gaasi, auruga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätmekäitlus
2,4
1,0%
8,3
3,3%
254,9
100%
Muud tegevusalad Kokku Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring
Veebiportaal Work in Estonia (www.workinestonia.com) aitab ettevõtetel palgata välisspetsialiste, tutvustab Eestit ja siinseid karjäärivõimalusi ning lihtsustab välistalentide Eestisse kolimist. Portaal pakub infot nii Eestis töötamisest huvitatud välismaalasele kui ka Eestis tegutsevale ettevõtjale, kes soovib leida uusi meeskonnaliikmeid teistest riikidest. Leht sisaldab Eestisse ümberasumise juhiseid, elukeskkonna infot, välismaalastele sobivaid töökuulutusi ning turundusmaterjale, mis on ettevõtjale välisvärbamisel abiks.
6
MAJANDUS MAJANDUSKASV Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) oli 2015. aastal jooksevhindades 19,96 miljardit eurot, millest Tallinna sisemajanduse kogutoodang hõlmas 51,9%.
2011
24 089,26 14 427,08
22 131,82 13 613,12
12 556,23
11 054,26
18 032,72
20 421,96
SKP elaniku kohta (€)
2012
2013
2014
Tallinnas Eestis kokku
Allikas: Statistikaamet
VÄLISINVESTEERINGUD 2015. aasta lõpuks ulatus Eesti Panga andmetel Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogusumma 17,4 miljardi euroni, mis teeb ühe Eesti elaniku kohta 13 244 eurot.
Välismaised otseinvesteeringud Eestisse (mln €)
Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute osakaal SKP-st
1218
6,8%
2,2%
382
1,9% 0,9%
187
411
723
4,3%
2011
2012
Allikas: Eesti Pank
2013
2014
2015
2011
2012
Allikas: Eesti Pank
2013
2014
2015
7
Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute jaotus Riigiti 25%
25% Rootsi 23% Soome 10% Holland 5% Venemaa 4% Norra 4% Küpros 3% Leedu 26% Ülejäänud riigid
23%
26%
3%
4%
Tegevusalade järgi 26% Finants- ja kindlustustegevus 19% Kinnisvaraalane tegevus 14% Hulgi- ja jaekaubandus 13% Töötlev tööstus 7% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 21% Muu
10%
5%
26%
19%
21% 14% 7%
Allikas: Eesti Pank (seisuga 01.01.2016)
4%
13%
Lisainfo: www.investinestonia.ee
8 ELATUSTASE ÜRO koostatud rahvusvahelises inimarengu edetabelis paikneb Eesti 188 riigi seas 30. kohal. Järjestus arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jms. Aastaga on Eesti positsioon kolme koha võrra paranenud.
Eesti tarbijahinnaindeks (%) 5,0 3,9
3,0
2,8
–0,1
–0,1 –0,5
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Allikas: Statistikaamet
Tallinna elanike peamised sotsiaalmajanduslikud näitajad (€) Keskmine kuu brutopalk (2015)
1208,00
Keskmine vanaduspension kuus (2015)
384,22
Toimetulekupiir kuus (2016)
130,00
Nädala toidukorv neljaliikmelisele perele (2016. aasta I kv) Kuu brutopalga alammäär (2016)
68,16 430,00
Allikad: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Konjunktuuriinstituut
KONKURENTSIVÕIME
•
Maailma Majandusfoorumi koostatud rahvusvahelises riikide konkurentsivõime raportis asub Eesti 30. kohal. Arvestusse on kaasatud 140 riiki. Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Edetabeli koostamisel on analüüsitud riigi ressursi-, tehnoloogia- või innovatsioonipõhist arengut.
•
Organisatsiooni Transparency International koostatud rahvusvahelises korruptsioonitajumise edetabelis asus Eesti 168 riigi võrdluses 2015. aasta detsembris 26. kohal. Esikohal olevas riigis on korruptsioon kõige väiksem. Eesti positsioon jäi 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga samaks.
9 Eestit peetakse riigiks, kus on kõige suurem start-up- ehk idufirmade osakaal elaniku kohta. 2012. aastal ilmunud Wall Street Journali artikli kohaselt loovad inimesed Eestis ühe elaniku kohta rohkem idufirmasid kui mistahes teises Euroopa riigis.
“Vaid vähesed asjad ajavad meid nii põnevile kui Eesti asutajad,” teatas Twitteris Silicon Valley riskikapitaliguru Marc Andreessen pärast seda, kui tema ettevõte oli rahastamisvoorus investeerinud 58 miljonit dollarit rahvusvahelisse TransferWise’i rahaülekandefirmasse, millele on aluse pannud kaks eestlast.
•
Heritage Foundationi 2016. aasta majandusvabaduse edetabelis on Eesti maailmas 178 riigi võrdluses üheksandal kohal ja 44 Euroopa riigi võrdluses
kolmandal kohal. Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jms.
•
Väljaande Bertelsmann Media Worldwide 2015. aasta Bertelsmanni transformatsiooniedetabelis kuulub Eestile 129 riigi hulgas teine koht. See näitaja iseloomustab riigi turumajanduse ja demokraatia arengut sellekohaste reformide kiiruse ning efektiivsuse järgi.
Maailmakuulus ärimees Richard Branson (virgin.com) on öelnud:
„Tallinn püsib ühe kõige intelligentsema linnana pidevalt Intelligent Community Forumi edetabeli tipus. Pealegi on see linn andnud meile Skype’i. Kuid tehnikat ei rakenda Tallinnas üksnes idufirmad ja veidrikest ettevõtjad. See on kasutusel kõikjal.“
•
Organisatsioon Freedom House seadis Eesti internetivabaduselt maailmas teiseks riigiks Islandi järel. 2015. aasta raportis võrreldi 65 riigi internetivabaduse trende 21 näitaja alusel.
•
Freedom House’i pressivabaduse edetabelis, milles võrreldi 199 riiki, säilitas Eesti kõrge positsiooni: 2015. aastal saavutati 16. koht.
Ameerika riskikapitalist Tim Draper on maininud:
„Ma armastan eestlasi. Nad on pöörased!“ Tim Draper on riskikapitaliettevõtte Draper Fisher Jurvetson asutajapartner. San Franciscos toimunud ülemaailmsel mobiilse interneti konverentsil peetud kõnes ütles Draper, et õiget ärikliimat edendavad kolm riiki: Singapur, Lõuna-Korea ja Eesti.
10
SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA •
Maailma Majandusfoorumi 2015. aastal koostatud rahvusvahelises IT-riikide edetabelis on Eesti saavutanud 143 riigi võrdluses 22. koha. Järjestuse aluseks on infotehnoloogia kasutamine riigi majanduse edendamisel.
Taani
Holland
0,64
Eesti
0,64
Soome
0,65
0,79
1,14
Rootsi
1,04
1,17
1,39
Mobiiliteenuse lõpptarbijate tihedus ühe elaniku kohta (juuli 2015)
Saksamaa
Läti
Leedu
Allikas: Euroopa Komisjoni digitaalarengu 2015. aasta tulemustabel
Tasuta wifi on laialt levinud linnapiirkondades, eriti Tallinnas, mis on arvatud kogu maailma linnade wifi-mugavuse esikümnesse.
Euroopa digilinnade edetabelis sai Tallinn 2015. aastal 35 Euroopa linna võrdluses 20. koha. Tallinna põhieelised on järgmised:
• • • •
Eesti valitsus soodustab tugevalt linna digiteerimist; uut ettevõtet on lihtne asutada; e-residendiks saada ja veebis paljudele digiteenustele (terviseloo kontrollimine, liiklusrikkumised jne) ligi pääseda on samuti lihtne; IT-talendid on soodsad: nii mõnigi idufirma eelistab asuda oma peakontoriga linnas, kus on turule strateegiline juurdepääs (näiteks Londonis), kuid jätab arendustiimi Tallinna;
• •
lairiba püsiühenduste hind on Euroopa madalaimate hulgas; peaaegu kõigis Tallinna kohvikutes on tasuta wifi.
11
• • • •
100%-l koolidest ja valitsusorganisatsioonidest ning 88%-l kodudest on lairibaühendus. 4/5-l elanikest on kodus arvuti. 3G- ja 4G-võrk on kõikjal kättesaadav. 2015. aasta internetivabaduse uuringus oli Eesti teisel kohal.
Eestist sai 2013. aastal kosmoseriik 07.05.2013 kell 5.06 startis Lõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaana väikelinna Kourou lähedal asuvalt Euroopa kosmodroomilt Euroopa Kosmoseagentuuri kanderakett VEGA 02, mille pardal viidi 600 km kõrgusele orbiidile Eesti esimene satelliit ESTCube-1. Nii sai Eestist 41. riik maailmas, kes on registreerinud sellekohases ÜRO registris kosmoses asuva tehisobjekti.
•
Eesti Kosmosebüroo peamine roll on koordineerida Eesti ettevõtete ja teadusasutuste suhtlust kosmosevaldkonna organisatsioonidega, eeskätt Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Muu hulgas nõustab kosmosebüroo Eesti ettevõtjaid ESA projektides, osaleb ESA juhtorganite töös ning propageerib igakülgselt koostööd Eesti ettevõtete, teadusasutuste ja ESA vahel.
•
Eestis puudub küll kosmosetööstus selle otseses mõttes, kuid siin on piisavalt ettevõtteid, kes suudavad osaleda kosmosevaldkonna projektides.
•
Digital 5 koostöövõrgustiku asutasid 2014. aasta detsembris Suurbritannia, Eesti, Iisrael, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaa. Võrgustik on avatud ka teistele riikidele.
•
Eesti asub infoühiskonna arendamisel ja teadvustamisel maailmas liidrikohal. Selle on tinginud olemasolevate ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mida on eest vedanud avalik sektor. E-lahenduste ja -teenuste rakendamise suur aktiivsus on unikaalne ning see on omane vaid Eestile.
•
E-Estonia Showroom (e-estonia.com/e-estonia-showroom) on Eesti infoühiskonna parimaid praktikaid koondav ning Eesti ühiskonna nutikaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi tutvustav esitluskeskus, mis on mõeldud eelkõige väliskülalistele ning rahvusvahelistele delegatsioonidele. Eesti on tarkade lahenduste väljatöötamisel maailmas esirinnas, millest saab keskuses suurepärase ülevaate. Lisaks e-lahendustele on võimalik näha muid eri majandusharude nutikaid lahendusi. Keskus tegutseb alates 2009. aastast ning seal on käinud paljud presidendid ja ministrid, samuti ajakirjanikud peaaegu igast maailma riigist.
12
FAKTID
• • • • • • •
ID-kaarti kasutab üle 94% Eesti elanikkonnast. 99,9% pangaülekannetest tehakse elektrooniliselt ja 98% tuludeklaratsioonidest esitati 2016. aastal elektrooniliselt. NATO Küberkaitse Kompetentsikeskus asub Eestis. Euroopa IT-agentuuri (nn Schengeni viisaruumi infosüsteemi) peakorter paikneb Tallinnas. 2011. aasta rahvaloendusel osales 66% elanikkonnast elektrooniliselt. Eestis oli seisuga 11.05.2016 antud 286 570 055 digiallkirja. 2015. aasta Riigikogu valimistel andsid Eesti kodanikud oma hääle e-hääletamisel 116 riigist. E-hääletajate osakaal kõigist hääletajatest oli 30,5% ja mobiil-ID-d kasutanud e-hääletajate osakaal kõigist e-hääletajatest oli 12,2%.
ARENDUSED
• •
Eesti IKT-arendused on koondatud lehele www.e-estonia.com. X-tee (www.x-road.eu) on eri organisatsioonide infosüsteemide koosvõime lahendus andmete turvaliseks vahetamiseks. Lahendusel on kõrge tehniline turvatase ja standardiseeritud andmete vahetamise suhtluskeel ehk protokoll. Tänu X-teele saavad infosüsteemid omavahel reaalajas suhelda ja ajakohaste andmete kasutamisel võivad organisatsioonid optimeerida oma äriprotsesse. Nii ei pea näiteks kodanik või ettevõtja taotlema paberil ühelt organisatsioonilt andmeid (tõendit, luba, litsentsi vms), et neid samu andmeid mõnele muule organisatsioonile esitada. Organisatsioonid vahetavad vajalikke andmeid ise – see võimaldab märkimisväärselt vähendada halduskoormust nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt.
13 Eesti e-riigi ülesehitus Erasektor (andmebaasid ja infosüsteemid) Telekommunikatsiooniettevõtted
Pangad Turvaserver
Adapterserver
Adapterserver
Kommunaalettevõtted
Turvaserver
Adapterserver
Turvaserver
X-TEE INTERNETIS
Avalik sektor (andmebaasid ja infosüsteemid) Rahvastikuregister
Liiklusregister
Äriregister
Dokumendihaldussüsteemid
Dokumendivahetuskeskus
Adapterserver
Adapterserver
Adapterserver
Adapterserver
Adapterserver
Turvaserver
Turvaserver
Turvaserver
Turvaserver
Turvaserver
X-TEE INTERNETIS
X-tee keskus Keskserver I
X-tee sertifitseerimiskeskus
Keskserver II
Keskne monitooring
Kasutajatugi
X-TEE INTERNETIS
Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA)
Avaliku võtme infrastruktuur (PKI)
Riigi infosüsteemi haldussüsteem
ID-kaart
riha.eesti.ee
Mobiil-ID
Adapterserver
Geoinfosüsteem (GIS)
X-GIS
Turvaserver
Adapterserver
Turvaserver
X-TEE INTERNETIS
Turvaserver
E-asutus (asutuse vaade) E-maakond (maakondlik vaade) Riigiportaal eesti.ee (üleriigiline vaade) Institutsionaalne vaade
KIT (eraisikule)
www.eesti.ee EIT (ettevõtjale) Esitluskiht
Teemapõhine vaade
AIT (ametnikule)
14
•
M-makse võimaldab mobiiltelefoniga tasuda mitmesuguste toodete ja teenuste eest.
•
Mobiil-ID teenuse kasutaja saab mobiiltelefoni vahendusel turvaliselt tõendada oma isikut, näiteks logida internetipanka ja anda digiallkirja. Mobiil-ID teenus on ID-kaardi analoog mobiiltelefonis, vt mobiil.id.ee.
•
E-äriregister võimaldab pärida andmeid ettevõtte majandusaruannete ja omanike kohta. Eesti ärikeskkond on tänu sellele läbipaistev ja usaldusväärne.
•
E-äriregistri ettevõtjaportaal võimaldab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, ettevõtte likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks. Eestis asutatakse 95% ettevõtetest e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Selles portaalis saavad nüüdsest kohale tulemata oma ID-kaardiga ettevõtte registreerida ka Eesti e-residendid.
•
Lennart Meri Tallinna Lennujaamas on avatud maailmas ainulaadne Skype’i kiosk, mille kaudu saab teha tasuta videokõnesid teistele Skype’i kasutajatele.
•
Riigiportaal eesti.ee on 2003. aastal avatud keskkond, kus riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused teevad koostööd, et kodanik, ametnik ja ettevõtja saaksid vajaliku info ning teenused kätte ühest kohast. Igale ID-kaardi kasutajale loob riik e-posti aadressi, mis on mõeldud riigi ja isiku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks. Riigiportaali kaudu on kättesaadavad 99% riigi ja kohalike omavalitsuste teenustest.
•
E-kool (www.ekool.eu) on koolihaldussüsteem, mis ühendab kodu, kooli ja omavalitsust. See hõlmab Eestis 95% õpilastest ja 85% kõigist koolidest.
•
E-maksuameti ja e-tolli (www.emta.ee) kaudu on võimalik teha tollitoiminguid ning olla kursis oma maksuasjadega.
15
Eesti Vabariik on esimene maa, kes pakub e-residentsust (e-resident.gov.ee). See on turvaline digiidentiteet, mille võib võtta maailmas iga inimene, kes soovib veebis ajada asukohast sõltumatut äri. E-resident saab end digitaalselt autentida ja dokumente digiallkirjastada ehk kasutada neid turvalisi e-teenuseid, mis on olnud Eesti inimestele kättesaadavad juba aastaid. E-residentsus ei anna Eesti kodakondsust, elamisluba ega Eestisse sisenemise õigust. Kõigest ühe aastaga on Eesti saanud 7000 e-residenti ja 250 e-residendi asutatud ettevõtet.
•
E-kinnistusraamat (www.rik.ee) on ainulaadne veebirakendus. See sisaldab infot kõigi omandisuhete kohta, mis puudutavad kinnisvara. Kogu teave on vaid mõne kliki kaugusel. Kinnisvaraturu olulise tööriistana pakub e-kinnistusraamat täielikku läbipaistvust. Seal on olemas info iga kinnisvara registreeritud omaniku ja viimatiste piiride kohta. Register pakub ka muud potentsiaalsele ostjale kasulikku teavet. E-kinnistusraamat sisaldab katastriinfot, milleks on aadress, piirkond, maa otstarve, omandisuhted, koormatised, piirangud, kasutusõigused, muud märked ja hüpoteegiinfo.
•
2008. aastal loodud tervise infosüsteem (www.digilugu.ee, www.etervis.ee) koondab terviseandmeid, mida võivad kasutada nii arst kui ka patsient. Patsiendil on võimalik saada ülevaade enda terviseloost (tutvuda visiite, uuringuid, diagnoose jms puudutavate andmetega), broneerida arsti vastuvõtuaegu ja maksta visiiditasu. Meedikud saavad üksteisele edastada ravi käigus tekkivaid dokumente, vaadata röntgeniülesvõtteid ja muid piltdiagnostika tulemusi ning väljastada elektroonilist ravimiretsepti. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavate tervise infosüsteemi arenduste puhul on tähtsal kohal turvalisus: igal inimesel on võimalus kontrollida, kes on tema terviseandmeid vaadanud, sest igast andmevaatamisest jääb jälg.
Olulised eesti IT-projektid
• • • • • • • • • • • •
2000 Mobiilne parkimine, e-maksuamet 2001 Rahvastikuregister, X-tee 2002 E-kool, digiallkiri, ID-kaart 2003 ID-bussipilet, e-kinnistusraamat 2005 E-hääletamine 2007 Mobiil-ID, Keyless Signature Infrastructure tehnoloogia, e-politsei süsteem 2008 E-tervise süsteem 2010 Digiretsept 2011 Tark elektrivõrk 2012 Elektriautode kiirlaadimisvõrk 2013 Euroopa X-tee 2014 E-residentsus, andmesaatkond
16
RAHANDUS JA PANGANDUS FINANTSTEENUSED Eestile antud krediidireitingud (seisuga aprill 2016) Fitch Ratings Standard & Poor’s
A+ / stabiilne AA– / stabiilne
Moody’s
A1
Tallinnale antud krediidireiting (seisuga 06.11.2015) Fitch Ratings
A / stabiilne
Seisuga 01.04.2016 toimus 99,9% pangaülekannetest elektrooniliselt. 98% 2015. aasta tuludeklaratsioonidest esitati e-maksuameti kaudu.
Kiiresti arenev Eesti finantssektor hõlmab rahastajaid, finantstehnoloogiaettevõtteid, kutselisi nõustajaid, panku, avalikku sektorit ja ametiliitusid. FinanceEstonia on era- ja avaliku sektori algatus, mille eesmärk on tutvustada ning esindada suurt osa Eesti finantssektorist. FinanceEstonia liikmete ja tegevuse kohta leiate lisateavet veebisaidilt www.financeestonia.eu.
17
Nasdaqi Tallinna börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis, mis viib kokku investorid, börsiettevõtted ja liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid Nasdaqi elektroonilise kauplemissüsteemi vahendusel. Turukapitalisatsiooni järgi olid 2016. aasta keskpaiku kümme suurimat Nasdaqi Tallinna börsil noteeritud ettevõtet järgmised:
• • • • • • • • • •
680 miljonit eurot – Tallink Grupp (meretransport); 299 miljonit eurot – Olympic Entertainment Group (kasiinooperatsioonide korraldamine ja hotelli käitamine); 294 miljonit eurot – Tallinna Vesi (veevarustus ning reovee kogumine ja puhastamine); 277 miljonit eurot – Tallinna Kaubamaja Grupp (kaupade hulgi- ja edasimüük); 188 miljonit eurot – LHV Group (pangandus ja fondijuhtimine); 145 miljonit eurot – Merko Ehitus Eesti (ehitus); 77 miljonit eurot – Silvano Fashion Group (naistepesu tootmine ja müük); 44 miljonit eurot – Harju Elekter (elektri- ja sidesüsteemide tootmine ning turustamine); 39 miljonit eurot – Ekspress Grupp (meedia- ja kirjastustegevus); 34 miljonit eurot – Nordecon (ehitus).
Nasdaqi Tallinna börsi aktsiaindeks Juuni 2016
900 800 Juuni 2011 700 600 500
Allikas: www.nasdaqbaltic.com
18
ETTEVÕTLUS •
World Bank Group reastas riigid selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust alustada ja sellega tegeleda. 2015. aastal asus Eesti kõnealuses 189 riigi edetabelis 16. kohal.
•
Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli Tallinnas seisuga 01.04.2016 registreeritud 83 413 äriühingut ja 7564 füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE).
•
Seisuga 01.04.2016 oli Tallinnas iga 100 elaniku kohta 20,6 ettevõtet.
Tallinnas registreeritud ettevõtted põhitegevusalade kaupa (seisuga 01.04.2016) Tegevusvaldkond
Äriühinguid FIE-sid
Kokku Osakaal
Hulgi- ja jaemüük, mootorsõidukite ja mootorrataste remont
15 075
935
16 010
17,60%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
15 081
870
15 951
17,53%
Haldus- ja abitegevused
10 165
166
10 331
11,36%
Kinnisvaraalane tegevus
7 735
303
8 038
8,84%
Muud teenindavad tegevused
5 164
1 203
6 367
7,00%
Info ja side
5 633
201
5 834
6,41%
Finants- ja kindlustustegevus
5 344
32
5 376
5,91%
Ehitus
4 886
188
5 074
5,58%
Veondus ja laondus
3 141
1 799
4 940
5,43%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
3 025
881
3 906
4,29%
Töötlev tööstus
3 020
275
3 295
3,62%
Majutus ja toitlustus
1 832
41
1 873
2,06%
Haridus
1 452
297
1 749
1,92%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
1 055
135
1 190
1,31%
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
460
160
620
0,68%
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
127
1
128
0,14%
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
111
7
118
0,13%
Mäetööstus
29
0
29
0,03%
Tegevusala määramata
78
70
148
0,16%
83 413
7 564
90 977
100%
Kokku
Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus
19
Tallinnas registreeritud ettevõtted omaniku järgi (seisuga 01.04.2016) Omanik
Ettevõtteid
Osakaal
20
0,02%
Riik Kohalik omavalitsus
9
0,01%
Eesti eraõiguslik isik
79 095
86,94%
Välismaa eraõiguslik isik
11 845
13,02%
8
0,01%
90 977
100%
Alusinfo puudulik Kokku Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus
2016. aastal oli Tallinnas 14 977 välisosalusega ettevõtet, neist 12 208-s oli välisosalus üle 50%.
Töötajate arv Tallinnas aktiivselt tegutsevates äriühingutes (2014. majandusaasta aruande põhjal) 56,27% 0 töötajat 28 671 38,56% 1–10 töötajat 19 646 4,13% 11–50 töötajat 2103 0,89% 51–250 töötajat 452 0,15% Üle 250 töötaja 78
56,27%
Kokku 50 950 38,56% 0,15%
4,13%
0,89%
Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus
2014. aastal oli Tallinnas 12 572 ettevõtte käive üle 100 000 euro ja 32 ettevõtte käive üle 100 000 000 euro.
20 TALLINN ON ETTEVÕTLUSEKS AVATUD Tallinn on Eesti olulisim finants- ja ärikeskus. Pealinna ja selle ümbrusesse on koondunud peaaegu pool Eesti ettevõtetest ning Tallinnas luuakse üle poole Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Tallinn on tuntud ka tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonnana, pakkudes tegutsemispaika rahvusvaheliste ettevõtete arenduskeskustele ja idufirmadele. Eestis on e-riigi lahendustega tehtud firma loomine ja toetuste taotlemine lihtsaks, et julgustada inimesi ettevõtlusega alustama. Maailmas esimesena algatatud e-residentsus võimaldab välismaalasel kasutada kõiki samu e-teenuseid (sh ettevõtte registreerimine, digitaalne allkirjastamine), mida kasutavad kohalikud elanikud. Näiteks ettevõtte elektrooniline registreerimine võtab aega vaid paarkümmend minutit.
Väljaande fDi Magazine edetabelis „Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2016/2017“ asub Tallinn keskmise suurusega Euroopa linnade kategoorias neljandal kohal. Tugevaimad näitajad on Tallinna investeerimiskeskkonna ärisõbralikkus ja majanduspotentsiaal.
Täpsemat ettevõtlusinfot võib leida alljärgnevatelt veebilehtedelt:
• • •
ettevõtlusega alustamine: www.eesti.ee, www.eas.ee, www.investinestonia.com, ettevotja.tallinn.ee; ettevõtlustoetused: www.eas.ee, www.kredex.ee, www.estban.ee; e-residentsus: www.e-residency.com, e-estonia.com.
Ettevõtluse arendamisel keskendub Tallinn nutika spetsialiseerumise põhivaldkondadele ehk tegevusaladele, mille panus piirkonna arengusse on oluline, mille tootlikkus ja turg kasvab kiiresti ning mille areng avaldab majandustegevuse teistele valdkondadele tugevat mõju. Linna ettevõtlus- ja majanduskeskkonna arengut edendab kohalikul tasandil Tallinna Ettevõtlusamet.
TEENUSEMAJANDUS 1. Loomemajandus 2. Turism 3. Transport ja logistika 4. Terviseteenused 5. Finantsteenused
TULEVIKU‑ TEHNOLOOGIAD 1. Tervisetehnoloogiad 2. Mehhatroonika 3. Keskkonnatehnoloogiad
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
21
Tallinnas on koha leidnud traditsioonilised ettevõtlusüritused:
• • • • • • • •
Tallinna innovatsioonipäev (aprill): www.innovatsioonipaev.tallinn.ee; Baltic Capital Markets Forum (mai): www.financeestonia.eu; ICT Week (mai-juuni): www.ictweek.eu;
Lattitude 59 (mai-juuni): www.latitude59.ee; Industry 4.0 (juuni): www.industry40.ee; rahvusvaheline rakuravi ja koetehnoloogia konverents (juuni): www.cellintechnologies.com; MELTi foorum (juuni): www.melt.ee; Tallinna ettevõtluspäev (oktoober): www.ettevotluspaev.tallinn.ee.
ÄRIKESKKOND Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid Asutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (www.inkubaator.tallinn.ee) pakub teenust neljas osas, lähtudes ettevõtte arengufaasist ja ettevõtja eesmärkidest:
• • •
ettevõtluse ABC etapis saab ettevõtja äri algteadmisi ning teda nõustatakse ja koolitatakse äriidee ning ettevõtte kasvuvõimaluste asjus; Loomemajanduse Arenduskeskuse eesmärk on võrgustumise ja koostöö kaudu lihtsustada loomeettevõtjal toodete või teenuste väljatöötamist ning turuletoomist; inkubatsioon aitab saavutada ettevõtte eesmärke individuaalse arenguprogrammiga, kus toode või teenus, ärimudel ja meeskond valmistatakse ette kiireks kasvuks ning eksporditegevuseks;
•
pakutakse ka äriruume, et ettevõtja saaks ruttu alustada meeskonnatööd ja klientide teenindamist.
22 Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid tegutseb kahes asukohas.
• •
Kopli ettevõtlusinkubaator pakub Tallinna Kopli Ametikooli hoone kolmandal korrusel bürooruume kuni 20 ettevõttele (750 m², 45 möbleeritud töökohta). Loomeinkubaator pakub Tallinna kesklinnas Baltika kvartalis büroo- ja stuudioruume loomevaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele (1600 m², kuni 90 töökohta).
Alates 2012. aastast tegutsev Loomemajanduse Arenduskeskus aitab loovisikutel ja loomeettevõtetel edendada ettevõtlust. Arenduskeskuse fookuses on eelkõige disainivaldkonnas tegutsejad. Arenduskeskuse raames töötab ka Eesti moe- ja aksessuaaridisaini esitluskeskkond Zero. Tallinna Ettevõtlusinkubaatori vilistlasteks on tootearendus- ja disainiettevõtted, IT- ja veebiteenuste ettevõtted, enamik Eesti moeloojaid ning muid teenuseid pakkuvad ettevõtted.
Tallinna Ettevõtlusinkubaatoritest tõusnud tähed on näiteks
• • •
veebipõhise keeleõppe platvorm Lingvist (www.lingvist.io), kes hakkab kogu Jaapanile inglise keelt õpetama; moelooja Lilli Jahilo (lillijahilo.com); soojus- ja gaasivarustuse projekteerimise ettevõte Heat Consult (www.heatconsult.ee).
Tallinna Tehnikaülikooli linnak Tallinna Tehnikaülikool ehk TTÜ (www.ttu.ee) kuulub maailma ülikoolide 3% tipu hulka. TTÜ on Eestis ja Baltimaades ainus selline ülikool, kus kogu tudengielu on mugavalt koondunud ühte kohta ehk ülikoolilinnakusse. Euroopa Rektorite Klubi (Club of the Rectors of Europe) tunnustas 2014. aastal TTÜ-d parima ülikoolilinnaku tiitliga. Kõnealuse territooriumi kogupindala on 55,5 ha ja seal asub 72 hoonet. Linnakust on kesklinna 7 km, lennujaama 9 km ja sadamasse 8 km.
23 TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory Mektory (www.mektory.ee) põhiülesanne on teha koostööd ettevõtetega, siduda ülikoolis õpitud teooria praktikaga, toetada tudengite iduettevõtteid ja innustada neid konkursside kaudu. Keskus tegeleb inseneride järelkasvuga, populariseerides inseneriteadust ka kooliõpilaste hulgas. Selleks on loodud Mektory Tehnoloogiakool. Olulise osa Mektory tegevusest hõlmab koostöö saatkondadega ning rahvusvaheliste suhete edendamine, kuna keskuses sulanduvad ühte eri riikide kultuuri- ja tööharjumused. Mektory on rahvusvaheline ja erialadevaheline ökosüsteem ning uuendusliku ettevõtluse toetaja. Selles keskuses kohtuvad ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased. See on paik, kuhu ettevõtja saab tulla alati, kui ta vajab tootearendusprobleemi lahendamiseks ülikooli abi. Majas asuvad töökojad, katselaborid, ettevõtete tipptehnoloogiaga demokeskused ja prototüüpimislaborid. 2016. aasta maikuus avati Mektorys virtuaalse reaalsuse labor, mis võimaldab minna virtuaalreaalsusesse ja teha seal mitmesuguseid teadusuuringuid. Kahe tegutsemisaasta jooksul on Mektorys käinud 150 riigist ligi 100 000 külalist.
Tallinna Teaduspark Tehnopol Tallinna Teaduspark Tehnopol on Mustamäel asuv teadus- ja ärilinnak, mille eesmärk on edendada Eestis tehnoloogiaettevõtlust ning pakkuda sobivaid tingimusi ja keskkonda läbimurdeliste äriideede elluviimiseks. Tehnopoli äriteenused on suunatud alustavatele ja arenevatele tehnoloogiaettevõtetele IKT, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia valdkonnas.
Tehnopol arvudes:
• • • • • • • • •
üle 200 pargis tegutseva ettevõtte; üle 120 teenuseid kasutava ettevõtte; üle 30 alustava ettevõtte Startup Inkubaatoris; 4000 töötajat ettevõtetes; 15 000 tudengit ja 1300 teadlast vahetus läheduses; 55 000 m² üüritavat kontori- ja laboripinda; 10 konverentsi- ja koosolekuruumi; 4 teadusarenduskeskust; 2 laboratooriumit.
24
Tehnopol on
• • •
Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health (www.connectedhealth.ee) eestvedaja; Eesti Targa Linna klastri (www.smartcitylab.eu) partner ja arendusjuht Tallinnas; Eesti IKT klastri (www.itl.ee) partner.
Tallinna Ettevõtlusameti eestvedamisel on valminud veebileht www.estonianclusters.ee, mis sisaldab ülevaatlikku eesti- ja ingliskeelset infot Eestis tegutsevate klastrite, klastripartnerite ning klastreid soosivate ärikeskkondade kohta. Veebilehe eesmärk on suurendada teadlikkust Eesti klastritest ja teha need nähtavaks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Ülemiste City – Tark Linn Ülemiste City on Tallinna lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud tänapäevane linnaosa, kus tegutseb suur hulk innovaatilisi ettevõtteid. Eesmärk on arendada 36 hektaril laiuv Tark Linn Baltimaade suurimaks teadmistele tuginevaks majanduskeskkonnaks. Linnaku arendamine sai alguse 2005. aastal. Nüüdseks on siin välja töötatud hästi toimiv majandusstruktuur. 2016. aasta alguseks oli välja ehitatud u 100 000 m² tänapäevast büroopinda, peale selle on Ülemiste Citys veel u 120 000 m² tööstus- ja laopinda. Linnakus tegutseb ligikaudu 300 ettevõtet, kus on endale töökoha leidnud 7000 töötajat. Ülemiste City eelis on hea asukoht: linnak paikneb Tallinnasse suubuvate suurte magistraalide Tartu maantee ja Peterburi maantee vahetus läheduses, 700 m kaugusel Tallinna lennujaamast, 300 m kaugusel Ülemiste rongipeatusest ning vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Paljudest Tallinna linnaosadest pääseb Ülemiste Citysse ühistranspordiga.
25
Linnakule lisavad väärtust Kalli-Kalli Lasteaed, Euroopa Kool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, toitlustuskohad, hambaravikabinet, rattaparkla, park ja lähedal asuvad suured kaubanduskeskused. Autoparklad mahutavad kokku ligi 2000 sõiduautot. 2015. aastal valmis linnaku esimene parkimismaja, mis mahutab 261 sõiduautot. Ülemiste City on loomingulisust ja impulsiivsust soodustav, ainulaadne ning inspireeriv keskkond. Eesti teadusajaloo auks saavad kõik sinna linnakusse rajatud uued või renoveeritavad hooned nime meie teaduse suurkujude järgi: Ülemiste Citys on näiteks Ludvig Puusepa, Walter Zappi, Ragnar Nurkse, Ustus Aguri, Artur Lindi, Johannes Käisi, Karl Papello, Boris Tamme, Ernst Julius Öpiku ja Bernhard Schmidti nimelised hooned. Kolmandikku linnakust arendab Technopolis Ülemiste, millest 51% kuulub ärikinnisvara ja tugiteenuseid pakkuvale Soome börsifirmale Technopolis Plc. Kaht kolmandikku linnakust arendab Mainor Ülemiste.
Linnaku kõige tuntumad ettevõtted on
• • •
Playtech Estonia (www.playtech.ee); Kühne + Nagel (ee.kuehne-nagel.com); Nortal (www.nortal.com).
Lisainfo: www.ulemistecity.ee
Tallinna Tööstuspargid Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) on Tallinna linna äriühing, mille eesmärk on pakkuda soodsaid tingimusi tööstusliku tootmise arendamiseks ja luua Tallinnasse uusi töökohti. Ettevõte ehitab välja taristuid, rajades teed ja tänavavalgustuse ning kõik vajalikud kommunikatsioonid.
Tallinna Tööstuspargid on välja arendanud kolm suurt maa-ala, kus ettevõtja saab hakata ehitama endale tootmis- või ärihoonet:
• • •
Tondiraba tööstuspark (22,5 ha); Betooni tööstuspark (3,6 ha; kaks kinnistut saadaval); Suur-Sõjamäe tööstuspark (6,4 ha; 13 kinnistut saadaval).
Tööstuspargid asuvad logistiliselt soodsas paigas, Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme lähedal. Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad kümneminutilise sõidu kaugusele. Muuga sadam asub 20-minutilise autoteekonna kaugusel. Tänu suure elamurajooni lähedusele on ümbruses piisavalt tööjõudu.
Tondiraba tööstuspargi suurimad ja rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted on
• • •
Baltika (www.baltikagroup.com); Otto Bock Estonia (www.ottobock.com); Flir Systems (www.flir.eu).
26
TURISM •
Maailma Majandusfoorumi koostatud turismi konkurentsivõime 2015. aasta raportis on Eesti 141 riigi arvestuses 38. kohal. Järjestus võtab arvesse turvalisust, transpordi- ja IT-taristut, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jmt.
•
Mobiilpositsioneerimise andmetel (Positium LBS, 2016) käis mullu Tallinnas kõigist Eesti väliskülalistest 69%.
•
Tallinna Turismiinfokeskus teenindas 2015. aastal üle 263 000 kliendi.
Väliskülaliste Tallinnas käigud (2015) 42% Mitmepäevakülastused 1 775 026 58% Ühepäevakülastused 2 490 232
58%
Kokku 4 265 258
42%
Allikas: Positium LBS
Väliskülaliste mitmepäevased Tallinnas käigud (2015) Majutatud välisturistid 1 381 575 Mujal ööbinud 393 451
1 381 575
Kokku 1 775 026
393 451
Allikad: Positium LBS, Statistikaamet, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
27
Mitu päeva kestnud külastuse puhul ööbis Statistikaameti valimisse kuuluvates majutusettevõtetes (vähemalt viis voodikohta) 1 381 575 välisturisti ja mujal (sh tasuta majutuses) 393 451 välisturisti.
Tallinn võttis 2015. aastal vastu 4,3 miljonit väliskülalist, kellest mitmepäevakülalisi oli u 1,8 miljonit ja ühepäevakülalisi u 2,5 miljonit.
Tallinna konverentsipaigad (2016) Kohti konverentsiruumis
Konverentsipaiku Konverentsipaigad
500–1000
12
Rahvusooper Estonia, Estonia kontserdisaal, Tallinna Tehnikaülikool, Vene Teater, Kultuurikatel, Lennusadam, Salme Kultuurikeskus, Tallinna Lauluväljak, Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus, Swissôtel Tallinna konverentsikeskus, Hilton Tallinn Park Hotelli konverentsikeskus, Spacexi sündmuskeskus
1001–2000
2
Nordea Kontserdimaja, Eesti Näituste messikeskus
7000
1
Saku Suurhall
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
Konverentsiürituste andmekogusse www.meetings.ee sisestatud info põhjal toimus Tallinnas 2015. aastal 4110 konverentsiüritust, millest 1250 olid rahvusvahelised (st osalejatest vähemalt 20% olid välismaalased). Nendel üritustel osales 238 766 inimest, kellest 45 306 olid välismaalased. Kolmveerand (76%) Tallinnas toimunud konverentsidest olid ühepäevased. Konverentsiüritused toimusid peamiselt kevadel ja sügisel, tippkuud olid aprill ning september.
28 Olulisimad rahvusvahelised konverentsid Tallinnas
• • •
Rahvusvaheline küberkonflikti konverents 31.05.–03.06.2016 (500 osalejat); NATO kommunikatsiooni- ja infoagentuuri konverents (NITEC 2016) 07.–09.06.2016 (500 osalejat); 31. ISTA põllumajanduskongress 15.–21.06.2016 (700 osalejat).
2012
1381 198
191 2013
Eesti elanikud Väliskülalised Kokku
1579
1603 1412
1562
173
156 2011
1389
1516
1360
1489
156
1333
Tallinna majutusettevõtetes peatunud inimesed (tuh)
2014
2015
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
2011
2012
Eesti elanikud Väliskülalised Kokku
2013
2014
1,79
1,77
1,62
1,78
1,80
1,66
1,79
1,81
1,70
1,82
1,83
1,69
1,86
1,88
1,74
Keskmine Tallinna majutusettevõtetes viibimise kestus (öödes)
2015
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
Statistikaameti andmetel viibisid 2015. aastal turistid Tallinnas keskmiselt 1,77 ööd. Kõige pikemaid reise tehti jaanuaris (1,91 ööd) ning kõige lühemaid juunis (1,73 ööd).
29
115 323 741
2014
2015
108 417 985
101 690 178
92 560 566 2011
115 451 872
Sissetulek majutusteenuste müügist (€)
2012
2013
Allikas: Statistikaamet
Tallinna majutusettevõtted teenisid 2015. aastal majutusteenuste müügist 115,3 miljonit eurot, mis 2014. aasta tulemusest väga ei erine.
Tallinna Vanasadamas peatunud kruiisilaevade reisijate arv (tuh)
2014
Allikas: Tallinna Sadam
2015
2011
2012
2013
2014
500
479
519 441
2013
438
2012
280
294
2011
297
293
330
Kruiisilaevade peatumised Tallinna Vanasadamas
2015
Allikas: Tallinna Sadam
Tallinn on Läänemerel ristlevatele kruiisilaevadele populaarne peatuskoht: 2015. aastal peatusid kruiisilaevad Tallinnas 280 korda kokku 500 622 reisijaga. Neist 28% oli pärit Saksamaalt, 18% USA-st, 13% Suurbritanniast, 5% Hispaaniast, 5% Kanadast, 5% Itaaliast, 3% Austraaliast, 3% Prantsusmaalt, 2% Venemaalt, 2% Soomest ning ülejäänud 16% 139 muust riigist.
30 Välisturistide Tallinnas käigu eesmärk (2015)
73%
73% Puhkusereis 20% Tööreis 5% Konverents 2% Muu eesmärk 2% 5% 20%
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
Siseturistide Tallinnas käigu eesmärk (2015)
63%
63% Puhkusereis 30% Tööreis 4% Konverents 3% Muu eesmärk
3%
30%
4%
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
2015. aastal Tallinna majutusettevõtetes peatunud 1 579 491 turisti jagunesid reisi eesmärgi alusel järgnevalt: puhkusereisijaid oli 72% (1 129 864), ärireisijaid 21% (337 102), konverentsireisijaid 5% (80 303) ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis jm) linnakülalisi 2% (32 222).
60% kõigist 2015. aastal Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijatest ööbis Tallinnas.
Lisainfo: www.visittallinn.ee; www.visitestonia.com
Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijad Tallinnas peatunute arv Tallinnas peatunute osakaal Eestis kokku
2011
2012
2013
2014
2015
369 096
378 000
383 153
394 045
417 405
57%
57%
56%
58%
60%
644 353
665 528
689 222
676 983
698 261
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
31
VÄLISKAUBANDUS
2011
2012
2013
13 084
11 626
13 776
12 083
13 902
12 288
14 096
12 521
12 003
12 726
Eesti kaubaeksport ja -import (mln €)
2014
2015
Eksport Import
Allikas: Statistikaamet
Eksport Import
2012
2013
3636
3625
3520
4748 3131
4486 2723
4040 2011
5123
6950
Eesti teenuseeksport ja -import (mln €)
2014
2015
Allikas: Eesti Pank
32 Eesti kaubaekspordi osakaal riigiti (2015) 18,8% Rootsi 1,9% Prantsusmaa 16,0% Soome 16,8% Muud riigid 10,4% Läti 6,7% Venemaa 5,8% Leedu 5,2% Saksamaa 4,1% Norra 3,2% Holland 3,1% Ameerika Ühendriigid 2,9% Taani 2,8% Suurbritannia 2,3% Poola
18,8% 16,0% 16,8% 10,4%
1,9% 2,3% 2,8%
6,7% 2,9%
3,1% 3,2% 4,1%
5,8%
5,2%
Allikas: Statistikaamet
Eesti teenuseekspordi osakaal riigiti (2015) 28% Soome 8% Venemaa 8% Rootsi 5% Läti 5% Norra 5% Suurbritannia 5% Saksamaa 4% Ameerika Ühendriigid 4% Šveits 28% Muud riigid
28%
28%
4% 4% 5% 5% 5% 5%
8%
8%
Allikas: Eesti Pank
Suurimad Eesti ekspordikauba jaotised (2015) 21% Elektriseadmed 10% Põllumajandussaadused ja toidukaubad 10% Puit ja puidutooted 9% Mineraalsed tooted 9% Mitmesugused tööstustooted 7% Metallid ja metalltooted 7% Mehaanilised masinad 27% Muud kaubad
27% 21%
7%
7% 10% 9% 9%
Allikas: Statistikaamet
10%
33
2015. aastal oli Eestis 14 717 eksportivat ettevõtet, neist 6161 tegutses Tallinnas.
Trade with Estonia (www.tradewithestonia.com) on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse portaal, mille eesmärk on luua uusi ekspordisuhteid Eesti ettevõtetega.
Suurimad Eesti impordikauba jaotised (2015) 18% Elektriseadmed 11% Mineraalsed tooted 11% Põllumajandussaadused ja toidukaubad 10% Mehaanilised masinad 9% Transpordivahendid 8% Keemiatööstuse tooraine ja tooted 8% Metallid ja metalltooted 25% Muud kaubad
25% 8%
18%
8%
9%
11% 10%
Allikas: Statistikaamet
11%
34
ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA ELAMUMAJANDUS Tallinna elamufond (seisuga 01.01.2012) Eluruumide arv
195 145
Eluruumide kogupind, sh
11 526 381 m2
riigi- ja munitsipaalomandi osakaal
2,12%
eraomandi osakaal
97,07%
Keskmine pind elaniku kohta
27 m2
Allikas: Statistikaameti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed
Tallinna uusehitised 2010
2011
2012
2013
2014
2015
Eluhooned Eluruumide arv
1 266
1 021
908
713
1 132
1 850
103 284
86 561
84 650
69 460
100 722
142 269
Kasulik pind (m²)
180 236
39 321
75 251
101 613
85 256
99 761
Eluhoonete ja mitteeluhoonete pind kokku (m²)
283 520
125 882
159 901
171 073
185 978
242 030
Eluruumide pind (m²) Mitteeluhooned
Allikas: Statistikaamet
ÄRIKINNISVARA Kaubanduskeskused on kujunemas piirkonna ja vaba aja keskuseks. Tallinna kaubanduspindade maht ületas 2015. aastal 800 000 m² piiri, mis tähendab, et iga tallinlase kohta on kaks ruutmeetrit kaubanduspinda. 2016. aastal lisandub Tallinnas kaubanduskeskuste turule u 40 000 m² äripinda.
Tänavasissepääsuga Tallinna kaubandus- ja teeninduspindade keskmine kuuüür (2015. aasta IV kvartal) Intensiivne Jalakäijate voog
Netohind (€/m²)
Väheintensiivne Jalakäijate voog
Netohind (€/m²)
Kesklinn
20−40
Kesklinn
10−20
Äärelinn
10−15
Äärelinn
5−10
Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade
35 2015. aastal võeti Tallinnas ja Harjumaal kasutusele 319 330 m² kaubandus- ning teeninduspinda, millest uusehitised hõlmasid 32 511 m² ja laiendused 286 819 m².
Valdav üürihindade vahemik Tallinn kaubanduskeskustes (2015. aasta IV kvartal) Äripinna otstarve
Äripinna suurus (m²)
Netohind (€/m²)
Lillepood
Kuni 100
40–60
Apteek
101–300
30–50
Optikapood
Kuni 100
20–35
Kaubandus
Kuni 100
30–40 (20–30)
101–300
20–35 (10–25)
Üle 300
10–25 (5–15)
101–300
10–15
Üle 300
7–12
Toitlustus Ankurüürnik
Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade (sulgudes hind väheintensiivse jalakäijate vooga piirkonnas)
Lao- ja tootmispindade turg on Eestis Harjumaa-keskne. Eelistatud piirkonnad on
• • • •
Tartu maantee ümbrus Rae vallas (kaardil numbrid 6, 7, 9, 10); Pärnu maantee äärne Tänassilma tehnopark (11); Kristiine ja Mustamäe linnaosas asuv Laki tänava ja Mustamäe tee vaheline piirkond (5); Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ümbrus (3) ja Sõjamäe (4).
Kontsentreeritumalt paiknevad lao- ja tootmispinnad veel Kopli piirkonnas, valdavalt sadamaalade vahetus läheduses (1), Nõmmel Männiku tee ümbruses (8) ning Tallinnast ida poole jäävas Nehatu ja Vana-Narva maantee piirkonnas (2). Peterburi tee ümbruses (3) ja Sõjamäel (4) on Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) välja arendanud suured maa-alad, kus ettevõtja saab hakata endale tootmis- või ärihoonet ise ehitama.
1 1
1 5
11
7
8
6
4
9 10
Allikad: Maa-amet, Uus Maa Kinnisvarabüroo, maps.google.ee
3
2
36 Tallinna äärelinna ning tehnoparkide tootmis- ja laopinna keskmine kuuüür (2015. aasta IV kvartal) Kvaliteediklass
Netohind (€/m²)
Stock-office*
5,5–6,5
A
4–5
B
2,5–4
* Äripind, kus saab korraga kasutada nii ladu, bürood kui ka kaubanduspinda Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade
Kontoripindade turgu iseloomustab Tallinnas tugev konkurents kesk- ja äärelinna vahel. Kesklinna kõrval on kõige nõutumad Tallinna äärealade ärilinnakud (Ülemiste City Lasnamäel, Tehnopoli teaduslinnak Mustamäel) ning linnasisesed magistraaliäärsed piirkonnad (Tammsaare tee ja Pärnu maantee lähedane Tondi asum, Mustamäe tee äärne piirkond). Lisaks väljakujunenud piirkondadele leidub kontorihooneid hajusalt üle kogu linna. 2015. aasta lõpuks oli Tallinnas moodsates A- ja B-klassi büroohoonetes kokku üle 600 000 m² äripinda. 2016. aastal lisandub turule ligi 80 000 m² moodsat äripinda. Uute kontoripindade puhul on olulised märksõnad hea asukoht ja seda ümbritsev taristu ning paindlik ruumilahendus. Järjest määravamaks muutub energiasäästlikkus. See võimaldab uude büroohoonesse kolivale üürnikule pakkuda väiksemaid kõrvalkulusid, mis peaksid kompenseerima asukoha vahetusest tingitud üürihinna kasvu.
Tallinna kontoripindade keskmine kuuüür (2015. aasta IV kvartal) Kvaliteediklass A
Netohind (€/m²)
Kvaliteediklass B
Netohind
Kvaliteediklass C
(€/m²)
Netohind (€/m²)
Äripiirkonna klass A
13–16
Äripiirkonna klass A
8–12
Äripiirkonna klass A
5–8
Äripiirkonna klass B ja C
9–13
Äripiirkonna klass B ja C
6,5–10
Äripiirkonna klass B ja C
2,5–6,5
Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade
Lisainfo: www.kv.ee, www.city24.ee
Arendusprojektid Noblessneri kvartal
24,54 ha
Kopli liinid
23,3 ha
Linnahall ja selle lähiala
11,5 ha
Suur-Sõjamäe tööstuspark
6,4 ha
Betooni tööstuspark
3,6 ha
Ülemiste City Targa Linna arendus
2,4 ha
Tallinna Teaduspark Tehnopoli arendus
1 ha
Lennujaama trammiühendus Reidi tee Gonsiori tänav Haabersti ristmik Allikas: Tallinna Linnaplaneerimise Amet
37
TRANSPORT Tallinn on pealinnana mere-, lennu-, raudtee- ja maanteevõrgustiku sõlmpunkt.
Tallinna lennuühendused (seisuga märts 2016) Kaugus Tallinnast lennukiga (km)
Lennuaeg
airBaltic, Nordica
1475
2 h 30 min
Ateena*
Aegean Airlines
2389
3 h 30 min
Barcelona*
Vueling
2560
3 h 50 min
Berliin
airBaltic, Nordica
1050
1 h 45 min
Bremen*
Ryanair
1220
2 h 25 min
Brüssel
Nordica
1600
2 h 35 min
Dublin*
Ryanair
2010
3 h 20 min
Düsseldorf
Ryanair
1458
2 h 15 min
Edinburgh*
Nordica
1712
2 h 25 min
Frankfurt
Lufthansa
1400
2 h 25 min
Girona*
Ryanair
2470
3 h 45 min
Helsingi
Finnair
82
30 min
Istanbul
Turkish Airlines
2070
3 h 20 min
Kiiev
Nordica
1075
1 h 50 min
Kopenhaagen
SAS
860
1 h 40 min
Kuressaare
Avies
188
45 min
Kärdla
Avies
124
30 min
London
easyJet, Ryanair
1750
2 h 55 min
Milano
easyJet, Ryanair
1870
3 h
Moskva
Aeroflot
860
1 h 40 min
München
Nordica
1495
2 h 20 min
Nice*
Nordica
2110
3 h 10 min
Odessa*
Nordica
1496
2 h 20 min
Oslo
Nordica, Norwegian, Ryanair, SAS
800
1 h 30 min
Pariis
airBaltic, Nordica
1845
2 h 55 min
Riia
airBaltic
280
55 min
Rijeka*
Nordica
1723
2 h 35 min
Rooma*
Vueling
2143
3 h 25 min
Split*
Nordica
1860
2 h 55 min
Stockholm
Nordica, SAS
380
1 h
Trondheim
Nordica
870
1 h 35 min
Varssavi
LOT Polish Airlines
840
1 h 40 min
Viin
airBaltic, Nordica
1369
2 h 10 min
Vilnius
airBaltic, Nordica
530
1 h 30 min
Sihtkoht
Lennufirma
Amsterdam
Allikas: Tallinna Lennujaam
* Hooajalised lennuühendused
38 Tallinna reisilaevaühendused (2016) Sihtkoht
Reise nädalas suvise graafiku alusel Sõiduaeg (h)
Helsingi
95
2–3,5
Mariehamn
14
11–14
Stockholm
14
16–20
Peterburi
2
12,5
Allikas: Tallinna Sadam
Tallinna Sadam 2011
2012
2013
2014
2015
Reisijaid (tuh)
8 479
8 842
9 236
9 569
9 793
Laevu, sh
7 206
7 243
6 865
6 865
7 081
2 119
1 966
1 932
1 982
1 684
kaubalaevu reisilaevu Konteinerveoseid (TEU) Kaubakäive (tuh tonnides)
5 087
5 277
4 933
4 883
5 397
197 717
227 809
253 627
260 293
203 784
36 467
29 476
28 247
28 321
22 431
Allikas: Tallinna Sadam
2015. aastal läbis Tallinna Sadama koosseisu kuuluvaid sadamaid 22,4 miljonit tonni kaupa ja 9,79 miljonit reisijat.
Eesti Raudtee Reisijaid (tuh) Kaubakäive (tuh tonnides)
2011
2012
2013
2014
2015
4 764
4 427
4 234
5 905
6 660
30 520
26 130
24 350
19 220
15 392
Allikad: Eesti Raudtee, Elektriraudtee, Edelaraudtee, GoRail
2015. aastal läbis Eesti Raudtee teid 6,6 miljonit reisijat ja 15,39 miljonit tonni kaupa. 2026. aastaks eeldatakse Rail Balticu raudtee valmimist. Rail Baltic (www.railbaltic.info) on Helsingit kaasav Tallinna, Riia, Kaunase ja Varssavi kaudu Berliini kulgev uus, Euroopa standarditele vastav u 700 km pikkune kiire raudteeühendus.
Tallinna Lennujaam 2011
2012
2013
2014
2015
1 913
2 207
1 959
2 017
2 167
Lennuoperatsioone (kõik maandumised ja stardid)
40 298
48 531
37 856
37 791
41 513
Kaubakäive (tonnides)
18 371
23 921
20 941
19 860
16 156
Reisijaid (tuh)
Allikas: Tallinna Lennujaam
39 2015. aastal läbis Tallinna Lennujaama üle 2 miljoni reisija ja 16 156 tonni kaupa.
Lennujaamade teejuht www.sleepinginairports.net hindas Tallinna Lennujaama Euroopas paremuselt viiendale kohale ja maailmas 12. kohale.
Kiirele wifile pühendunud veebisait blog.rottenwifi.com nimetas Tallinna Lennujaama Euroopa parima wifi-kvaliteediga lennujaamaks. Keskmine allalaadimiskiirus 23,96 Mbit/s on 185 maailma lennujaama hulgas kümnes ja Euroopa lennujaamade seas esimene tulemus.
Linna ühistransport ja parkimine
•
2012. aasta sügisel rakendus Tallinnas ja Harjumaal ühtne ning innovaatiline ühistranspordi piletisüsteem, mis loodi kontopõhise veebilahendusena. Paberpiletid asendati kontaktivaba ühiskaardiga, millega saab osta sõidupileteid, laadida kaardikontole raha ning kinnitada sõiduõigust bussis, trollis, trammis ja rongis. Pealinna piletisüsteemiga ühilduvad ka teiste regioonide (Tartu, Kohtla-Järve jt) piletisüsteemid, lisaks saab ühiskaardi asemel kasutada kontaktivaba kiibiga õpilaspileteid, ISIC-kaarte ja mõne bussifirma (Atko, GoBus) sõidukaarte, mis kõik on omavahel lõimitud ning teevad ühissõidukite kasutamise mugavamaks.
Alates 01.01.2013 on Tallinnasse registreeritud elanikele linna ühistransport tasuta. Selle tulemusena on vähenenud autoliiklus ja suurenenud ühissõiduki kasutajate arv.
•
Tallinnas on neli Pargi & Reisi (P&R) süsteemi parklat, kuhu on võimalik oma auto jätta selleks, et ühissõidukiga edasi liikuda. P&R-i parklas parkimine on tasuta, kui inimene kinnitab oma sõidu Ühiskaardiga. Kasutusele on võetud veel P&R-i pilet, millega saavad ka väljaspool Tallinna elavad autojuhid sõita pealinna ühistranspordis tasuta. Tulevikus lisandub Tallinna veel mitu P&R-i parklat.
•
Tallinna Linnatranspordi AS soetas 2015. aastal 44 uut bussi, sh 34 normaalbussi (neist 24 on Volvo hübriidbussid), 10 liigendbussi ja 17 CAFi trammi.
•
Liine teenindavatest bussidest, trammidest ja trollidest on 72% madalapõhjalised (vähemalt kahe madala sisenemisega).
•
Elektritaksosid oli seisuga 08.04.2016 Tallinnas 36.
40
•
Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on alates 2001. aastast kasutusel m-parkimise süsteem, mis võimaldab parkimise eest tasuda mobiiliga. 97% parkijatest kasutab just m-parkimist.
•
M-parkimisega ühilduv elektrooniline parkimislubade süsteem tagab elanikele kodu ligidal soodsama parkimise ja annab parkimiskontrollile teada, et sõidukil on õigus soodustusega parkida. Süsteem on täiesti paberivaba.
•
M-parkimise süsteemi kaudu menetletakse veel parkimisrikkumisi. Kui sõiduki
omanik on jätnud parkimise eest tasumata, siis vormistatakse sanktsioon, mis jõuab kohe koos parkimist tõendavate fotodega parkimiskorralduse süsteemi. Ka vaideid menetletakse samas süsteemis. Allikas: Tallinna Transpordiamet
•
Nelja Tallinna avalikku rattaparklasse on paigaldatud kokku 50 elektroonilise lukustussüsteemiga Bikeepi jalgrattahoidikut. Need võimaldavad lukustada jalgratta mobiiltelefoni või ühiskaardiga turvaliselt ja tasuta. Lisaks elektroonilisele lukustussüsteemile on kõigis neis jalgrattaparklates videovalve. Allikas: Tallinna Kommunaalamet
Tallinna tänavavõrk (2016) Tallinnas asuvad teed kokku
Nendest linnale kuuluvad teed
Sõiduteed
1022 km
955 km
Kõnniteed
953 km
935 km
Jalgrattateed
259 km
259 km
Allikas: Tallinna Kommunaalamet
Tallinna mootorsõidukite arv (seisuga 01.01.2016) Sõiduautod Veoautod
140 526 24 800
Mootorrattad
4065
Mopeedid
1404
Bussid Mootorsõidukid kokku Allikas: Statistikaamet
1404 172 279
41
TERVISHOID Eestisse tasub ravile tulla Selle nimel on ühendanud jõud kõik meditsiiniteenustega seonduvad asutused: haiglad ja kliinikud, labori- ja erihoolekandeteenuse pakkujad, teadusarenduskeskus, ülikoolid ning klastrid. Teises riigis arsti juures käimine muutub üle maailma üha sagedasemaks. Euroopa Liidu (EL) kodanikele teeb ravireisimise ja ravikulude hüvitamise lihtsamaks EL-i patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv.
Eestis on
• •
kiire ja lihtne ligipääs arsti vastuvõtule; mõistlik hinnatase nii raviteenuste puhul kui ka patsienti saatvale lähedasele ajaveetmiseks.
Tavameditsiini kõrval on Eestis arenenud e-meditsiin Rakendunud on mitu uuenduslikku telemeditsiini- ja e-teenust.
•
Teatud valdkondade ja haigusseisundite puhul on perearstil võimalik e-saatekirja kaudu küsida eriarsti e-konsultatsiooni. Sellisel juhul saadab eriarst konsultatsiooni vastuse perearstile digitaalsena ning patsient ei pea selleks eriarsti visiidile minema. Eriarsti konsultatsiooni eest esitatakse perearstile arve, mille tasub Haigekassa.
•
E-palat on Põhja-Eesti Regionaalhaigla välja töötatud lahendus: osakondade valvearstid kasutavad tahvelarvuti rakendust, mis võimaldab saada operatiivse ülevaate osakonnas viibivatest patsientidest ja nende terviseandmetest. Kaasaskantava tahvelarvuti vahendusel võib arst saada tarviliku info patsiendi kohta kätte seal, kus seda parasjagu vaja on.
•
E-voodiportaal on Ida-Tallinna Keskhaiglas rakendatud ning ettevõttes Girf välja töötatud lahendus, mis parandab ravikvaliteeti, viies olulise info patsiendi haiglavoodi juurde. Patsient saab tutvuda oma raviarsti, raviprotseduuri ja rehabilitatsiooniharjutustega mugavalt juba enne operatsiooni. Patsientide suurem informeeritus ja koostöö tagab omakorda parema ravitulemuse. Statsionaarse infoseadme kaudu, mis asub haiglavoodi küljes, saab patsient vaadata ka telerit ja filme, lehitseda internetilehti ning märkida üles oma terviseseisundit puudutavaid andmeid.
•
Teledermatoskoopia loob uue võimaluse pahaloomuliste nahakasvajate ennetamiseks, varaseks diagnostikaks ja sõeluuringuks. Teledermatoskoopia tarvis arendatud rakendustarkvara DermTest võimaldab edastada digitaalse dermatoskoobiga tehtud ülesvõtte haiguskoldest kiirelt ja mugavalt arvuti teel erialaspetsialistile hindamiseks: patsiendile määratakse diagnoos telekonsultatsiooni vahendusel.
42
97% kõigist retseptidest on Eestis välja kirjutatud digitaalsel kujul.
•
Tänu digiretsepti lahendusele ei pea inimene ravimi saamiseks alati arsti juurde kohale minema: piisab telefonikõnest arstile ja visiidist apteeki või tellimusest internetis. Retseptiravimite interneti teel müümise eeltingimuseks on, et arst peab retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja selle retseptikeskuses salvestama. Interneti vahendusel saab retseptiravimeid osta end ID-kaardiga identifitseerides. Internetis müümine parandab kindlasti ravimite kättesaadavust: ravimite ostmine veebi kaudu on mugav ja teenust saavad kasutada ka need, kellel kodu lähedal apteeki pole.
• •
Kasutusel on elektroonilised saatekirjad. Eesti on üks vähestest riikidest, kus on rakendatud iga inimese terviseandmeid koondav üleriigiline elektrooniline terviseandmete register (www.digilugu.ee). See infosüsteem võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust. Patsient saab oma terviseandmetega internetis turvaliselt tutvuda. Vajaduse korral ja patsiendi nõusolekul pääseb teenusepakkuja ligi ka nendele patsiendi uuringu- jt terviseandmetele, mis on salvestatud teise teenusepakkuja juures. Soovi korral saab patsient andmed kaasa CD-plaadil, mälupulgal või e-kirjaga.
Mitmed arenenud riigid on käinud uurimas Eesti e-tervise lahendust. USA president Barack Obama on toonud seda lahendust eeskujuks ja Soome on üles ehitamas analoogset süsteemi, võttes kasutusele Eestis välja arendatud X-tee standardi.
•
Tervisetehnoloogia klastris Connected Health (www.connectedhealth.ee) on 52 partnerit, sh 44 ettevõtet, kolm ülikooli, kolm haiglat, E-Tervise SA ja Tehnopol. Connected Healthi tegevust toetab klastrite meetmest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Tehnopoli juhitav Connected Healthi klaster on European Connected Health Alliance’i partnerorganisatsioon.
Fakte Tallinna tervishoiu kohta (seisuga 01.01.2016) Voodikohti haiglates Perearstipraksiseid Inimesi perearstinimistutes kokku Perearstinimistu keskmine inimeste arv Allikad: Terviseamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
2 604 268 459 426 1 714
43
HARIDUS Majanduslikult aktiivsete Tallinna elanike haridustase (2015) Elanike arv (tuh)
Osakaal
13,3
5,6%
Teise taseme haridus (keskharidus, kutsekeskharidus)
108,9
45,6%
Kolmanda taseme haridus, sh
116,7
48,9%
Esimese taseme või sellest madalam haridus (algharidus, põhiharidus)
keskeriharidus pärast keskharidust
17,4
7,3%
kõrgharidus
99,3
41,6%
238,9
100%
Kokku Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring
Tallinna haridusasutused (2015/2016. õppeaasta) Asutuse liik Koolieelsed lasteasutused, sh Eesti Rahvusvaheline Eelkool, Rahvusvaheline Lasteaed, Tallinna Euroopa Kool
Asutuste arv 132
Alus- ja üldhariduskoolid, sh Tallinna Soome Kool, Eesti Rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool
86
Kutseõppeasutused
14
Kõrgkoolid, sh
13
avalik-õiguslikud ülikoolid
4
eraülikoolid
1
riigi rakenduskõrgkoolid
2
erarakenduskõrgkoolid
6
Allikad: Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Haridusamet
44 Eesti kõrgkoolide lõpetanute arv ja osakaal valdkonniti (2015) Lõpetanute arv
Osakaal
Sotsiaalteadused, äri ja õigus
2923
34%
Humanitaarteadused ja kunstid
1264
15%
Loodus- ja täppisteadused
1160
13,8%
Tehnika, tootmine ja ehitu
1100
13%
Haridus
836
9,9%
Tervis ja heaolu
581
6,9%
Teenindus
569
6,7%
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Üle 130 Eesti kraadiõppeprogrammi on läbinisti ingliskeelsed. 2015/2016. õppeaastal oli Eestis ligi 3800 rahvusvahelist kraadiõppe tudengit, üle 1500 vahetustudengi ja u 400 suve- või talveülikoolis osalejat. Allikas: www.studyinestonia.ee
Enamik tallinlasi oskab eesti, vene ja inglise keelt. Räägitakse ka soome, saksa ja prantsuse keelt.
45
KULTUUR JA SPORT KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS Tallinnas tegutseb (seisuga 01.05.2016) 55 muuseumi; u 35
kunstigaleriid ja näitusesaali;
1 keskraamatukogu; 17 haruraamatukogu; 1 raamatukogubuss;
26
teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu);
70 kooliraamatukogu; 25 kontserdisaali; u 25
projekti- ja repertuaariteatrit;
6 kino;
18
kultuurikeskust, rahvamaja ja vabaajakeskust;
7 huvikeskust; 14 munitsipaalhuvikooli; 178
kultuuriseltsi ja -ühendust;
615
rahvakultuuri kollektiivi;
247 erahuvikooli;
11
avatud noortekeskust;
1 botaanikaaed; 1 loomaaed; 1 raekoda; 1 teletorn;
1
42
energia avastuskeskus; usuliste ühenduste pühakoda.
Allikad: Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Tallinna Haridusamet, Tallinna Keskraamatukogu
2015. aastal avati Tallinna südames Kultuurikatel (www.kultuurikatel.ee), et korraldada mitmesuguseid kultuuriüritusi ja edendada loomemajandust.
Kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas tegutseb Eestis üle 5000 ettevõtte ning organisatsiooni, neist 50% Tallinnas. Seda sektorit toetab vajaliku teabega loomemajanduse infokeskus Loov Eesti (www.looveesti.ee). Infot kultuuri ja loomemajanduse rahastusvõimaluste kohta jagab Loov Euroopa Eesti esindus (www.looveuroopa.ee). Pealinnas asuvad kõik peamised loomemajanduse valdkondade katusorganisatsioonid ja arenduskeskused.
46 Tallinna loomekeskkond Pealinna tähtsaimad loomekeskused on Tallinna Kultuurikatel (www.kultuurikatel.ee), Tallinna Loomeinkubaator (www.inkubaator.tallinn.ee), Telliskivi Loomelinnak (www.telliskivi.eu) ja Kultuuritehas Polymer (www.kultuuritehas.ee). Allikas: Loov Eesti
Maailma suurim iseseisev reisikirjanduse portaal Matador Network pani ritta kümme kõige vingemat loomekeskust väljaspool USA-d. Tallinn platseerus auhinnalisele teisele kohale. Tallinna loomekeskkonna parimaks näiteks nimetati Telliskivi Loomelinnakut. See on endine tööstuskompleks, millest on saanud Eesti suurim loomekeskus. Praegu tegutseb seal üle 200 ärksa äri, vabaühenduse ja ettevõtte. Rahvusvahelised väljaanded ja portaalid on Telliskivi Loomelinnakut võrrelnud Ida-Berliiniga, New Yorgi Brooklyniga ja Londoni Shoreditchiga. Linnakus tegutsevad peale loomestuudiote veel kohvikud-restoranid, disainipoed, pagarikoda, rattastuudio ja kolm teatrit. Telliskivi Loomelinnaku saalides, lokaalides ja õuel toimub igal aastal u 400 üritust, millest suurimad on Tallinna tänavatoidufestival, Telliskivi kirbufestival ning Telliskivi tantsupidu. Lisaks sellele toimuvad loomelinnakus rahvusvaheline džässifestival Jazzkaar, tribuudifestival, paljud Tallinn Music Weeki sündmused, Eesti fotokunstimess, teatrietendused, näitused ja muud huvitavad ettevõtmised. Igal laupäeval peetakse loomelinnakus kirbuturgu. Telliskivi Loomelinnakus käib aastas u 800 000 inimest.
47
Tallinna kultuurielus on koha leidnud paljud traditsioonilised üritused
• • • • • • • • • • • • • • • •
Tallinn Music Week* (märts-aprill): www.tmw.ee; Eesti muusika päevad (aprill): www.eestimuusikapaevad.ee; rahvusvahelised džässifestivalid Jazzkaar, Sügisjazz ja Jõulujazz (aprill, september, detsember): www.jazzkaar.ee; Tallinna päev (15. mai); muuseumiöö (mai): www.muuseumioo.ee; Tallinna lillefestival (mai–august): www.kadriorupark.ee/lillefestival; vanalinna päevad (juuni): www.vanalinnapaevad.ee; Tallinna tänavatoidufestival (juuni): www.tallinnstreetfoodfest.ee; Õllesummer (juuli): www.ollesummer.ee; Tallinna merepäevad (juuli): www.tallinnamerepaevad.ee; rahvusvaheline orelifestival (august): www.concert.ee/tallinnorganfestival; Birgitta festival Pirita kloostri varemeis (august): www.birgitta.ee;
Tallinn Fashion Week (august): www.estonianfashion.eu; disainiöö (september): www.disainioo.ee; Pimedate Ööde filmifestival (november): www.poff.ee; jõuluturg Raekoja platsil (detsember–jaanuar).
* Tallinn Music Week on toimunud nüüdseks kaheksa korda ning kasvanud Balti- ja põhjamaade suurimaks uue muusika festivaliks. Üritus on jõudnud maailma olulisimatesse reisisoovitustesse. Briti nädalaleht Observer valis Tallinn Music Weeki maailma viie parima festivali hulka, mida nad soovitavad talvehooajal külastada.
SPORT Tallinn on sobiv paik, kus korraldada nii tipp- kui ka harrastusspordi treeninglaagreid. Tallinnas asub üle 200 spordirajatise, mis sobivad igal tasemel treeninguteks. Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST (www.sportest.eu) on liikumistervise valdkonna põhi- ja tugiteenuseid pakkuvate asutuste kooslus, mille missioon on parandada inimeste tervist ning füüsilist seisundit, kasvatada liikumistervise teadlikkust ja arendada uuenduslikke lahendusi.
48
KESKKOND Eesti pealinn on kasvanud kohaks, mille tegevus on kantud rohelisest mõtteviisist. Seda maailmavaadet toetavad peale tasuta ühistranspordi ka alljärgnevad Tallinna iseloomustavad faktid.
Transport
• • • •
88% elanikest pääseb kiiresti ja mugavalt ligi ühistranspordile. 52% kuni 5 km vahemaadest läbitakse ühissõidukiga ning 21% jalgsi või rattaga 40% veeremist on madala heitmetasemega. Neljandik ühissõidukitest töötab elektri jõul.
Kliima ja energia
• • • •
Tallinnas on 459 elektrimootoriga sõidukit, neist 86 kuuluvad avalikule sektorile. Aastatel 2009–2014 renoveeriti riigi kaasabil 268 korterelamut. Enim on vähenenud söe (–50%), kütteõli (–34%), bensiini (–20%) ja kaugkütte (–20%) tarbimine. Puiduhakke ja turba kasutamine on kasvanud 457%. 2030. aastaks plaanitakse vähendada CO2-heidet 40%.
Loodus
• • • •
8,2% Tallinna pindalast kuulub Natura 2000 võrgustikku. 13,8% pealinna pindalast on looduskaitse all. Kaitstavate alade kogupindala on 2200 ha. Tallinnas on 138 kaitsealust loomaliiki, sh 92 linnuliiki, ja 41 kaitsealust taimeliiki.
Rohealad ja maakasutus
• • • • •
87,3% linlastest elab kuni 300 m kaugusel rohealast. 25% Tallinna territooriumist on roheala. Ühe elaniku kohta on 90 m² avalikku roheala. 70% uusarendustest on tehtud linna tihendades. 55% pruunaladest* on võetud uuesti kasutusse.
* Linnaruumi pruunala on alarakendatud või mahajäetud koht, mis on olnud varem kasutusel.
Välisõhk ja müra
• • • •
Tallinn kuulub maailmas 500 puhtaima õhuga linna hulka. Kümne aasta jooksul pole Euroopa Liidu SO2 ja CO piirmäärasid ületatud. 66% elanikest elab kuni 300 m kaugusel vaikalast*. Üle 120 fassaadi on renoveeritud linna toel mürakindlaks.
* Vaikala on ala, mis on linnakodanikele mõeldud peamiselt rekreatiivseks kasutuseks.
Jäätmed
• • • •
Elaniku kohta tekib aastas olmejäätmeid 459 kg. Pakenditest läheb 55% ringlusesse ja 60% korduvkasutusse. 99% tekkivatest olmejäätmetest suunatakse taaskasutusse. Tallinnas on 274 avalikku pakendijäätmete kogumispunkti.
49
Vesi ja reovesi
• • • • •
Keskmine ööpäevane veekulu elaniku kohta on 122,8 l. 88% vajaminevast veest tuleb Ülemiste järvest. 99,8% elamistest on liidetud ühiskanalisatsiooniga ja 99,5% ühisveevärgiga. Kogu linna reovesi puhastatakse keemilis-bioloogiliselt. Linna veetrasside kogupikkus on 980 km, kanalisatsioonitorustikke on 830 km.
Ökoinnovatsioon ja keskkonnajuhtimine
• • • •
17% omavalitsuste sõidukipargist on elektrisõidukid. Tallinn on 14 rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni ja kontaktvõrgustiku liige. Linn osutab mitmesuguseid paberivabasid ehk e-teenuseid. Tallinna ametiasutustes juurutatakse rohelise kontori süsteemi ja muid keskkonnahoidlikke lahendusi.
Kalaranna nutikas tänav Kalaranna tänava leedlampidega tänavavalgustust koordineerib säästlik sensoritega juhtsüsteem. Sensoritega kogutavat teavet on võimalik reaalajas jälgida lehel www.eliko.ee/smartstreet. Sealt saab infot näiteks mürataseme, inimeste ja sõidukite liikumistiheduse ning linnavalgustuse energiatarbe kohta.
50
JUHTIMINE JA EELARVE Linnakantselei (294)
Linnavolikogu (79)
Linnasekretär Nõunikud jt Linna avalike suhete teenistus (51) Linna finantsteenistus (91) Linna haldusteenistus (29) Linna infotehnoloogia teenistus (30) Linna sisekontrolöri teenistus (11) Linna personaliteenistus (15) Linna õigusteenistus (20)
10 komisjoni (177)
13 ametit (695) Ettevõtlusamet (61) Haridusamet (104) Keskkonnaamet (33,5) Kommunaalamet (50) Kultuuriamet (16) Linnaarhiiv (27) Linnaplaneerimise amet (98,5) Linnavaraamet (60) Munitsipaalpolitsei amet (110) Perekonnaseisuamet (29) Sotsiaal- ja tervishoiuamet (28) Spordi- ja noorsooamet (28) Transpordiamet (50)
Linnavalitsus (7)
8 linnaosa halduskogu (166)
8 linnaosa valitsust (403,2) Haabersti linnaosa valitsus (33,5) Tallinna kesklinna valitsus (64) Kristiine linnaosa valitsus (40,2) Lasnamäe linnaosa valitsus (86) Mustamäe linnaosa valitsus (51) Nõmme linnaosa valitsus (41,5) Pirita linnaosa valitsus (24) Põhja-Tallinna linnaosa valitsus (63)
Linnavolikogu kantselei (36)
Sulgudes ametikohtade arv
2013
Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
2014
2015
570 693
529 202
2012
570 169
453 158
2011
496 981
440 717
Tallinna eelarve (tuh €)
2016
2011.–2015. aasta eelarve täitmine, 2016. aasta eelarve
51
Tallinna eelarve sissetulekud (€, 2016) Üksikisiku tulumaks Maamaks Reklaamimaks Tänavate sulgemise maks Parkimistasu Lõivud Tulud majandustegevusest
326 300 000 27 800 000 3 285 000 900 000 6 850 000 559 000 47 508 162
Üür ja rent
8 199 980
Õiguste müük
3 187 236
Muu toodete ja teenuste müük
3 590 136
Muud tulud
996 000
Finantstulu
50 000
Vara müük
2 917 000
Muud tulud varalt Dividendid
147 150 8 900 000
Toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt
79 307 980
Välisrahastus
20 635 804
Välisprojektide kaasfinantseerimine Võetavad laenud Muutus hoiustes Sissetulekud kokku Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
466 632 20 000 000 9 093 006 570 693 086
52
Tallinna eelarve väljaminekud (€, 2016) Linna juhtimine Linna tugiteenused
2 263 435 34 132 890
Avalik kord
3 367 611
Haridus, sh
139 916 446
era- ja avaliku sektori koostööprojektid
14 627 977
Kultuur
28 724 347
Sport ja vaba aeg
20 577 069
Noorsootöö
1 724 623
Sotsiaalhoolekanne
35 435 117
Teed ja tänavad
74 135 336
Heakord
14 804 445
Tehnovõrgud Muud kommunaalkulud Linnamajandus, sh era- ja avaliku sektori koostööprojektid
5 690 618 1 607 678 27 185 355 10 156 000
Muu majandus
300 000
Linnatransport
71 049 092
Keskkonnakaitse
1 288 342
Linnaplaneerimine
3 512 025
Ettevõtluskeskkond
4 055 308
Tervishoid
2 034 354
Finantskulud
5 500 000
Reservid, sh
8 217 370
linnavalitsuse reservfond linnaosade reservfond kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv oma- ja kaasfinantseerimise reserv 2015. aastast 2016. eelarveaastasse ülekantavad kulutused Riigi ja muude institutsioonide eraldiste arvelt tehtavad kulud
1 490 000 189 420 1 507 532 100 000 4 930 418 300 000 76 000 000
Laenude tagasimaksed
7 569 265
Maksed teenuste kontsessioonilepingu raames
1 042 360
Sissemakse aktsiakapitali Väljaminekud kokku Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
260 000 570 693 086
C
Tallinna suuremate investeeringute jaotus (€, 2016) 52,4% Teed ja tänavad 46 084 639 17,2% Haridus 15 098 500 6,9% Sport ja vaba aeg 6 094 669 0,9% 9,1% Linnamajandus 1,9% 1,9 % (sh elamumajandus) 8 007 330 4,3% 5,4% Heakord 4 710 533 4,3% Kultuur 3 740 096 5,4% 1,9% Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 1 687 600 9,1% 1,9% Transport 1 684 000 0,9% Muud (tehnovõrgud, linna tugi teenused ja linnaplaneerimine) 851 600 Investeerimisprojektid kokku 87 958 967 Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
52,4%
6,9%
17,2%
D TALLINNA ETTEVÕTLUSAMET Vabaduse väljak 7 15199 Tallinn Tel 640 4218 Faks 640 4208 ettevotlus@tallinnlv.ee ettevotja.tallinn.ee tallinn.ee facebook.com/ettevotlusamet
TALLINNA LINNAVALITSUS