Fakte Tallinnast 2016

A

FAKTE TALLINNAST

2016

TALLINN — EESTI MAJANDUSKESKUS

B

1 EESTI VABARIIK 2 TALLINN 5 TÖÖTURG 6 MAJANDUS 10 SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA 16 RAHANDUS JA PANGANDUS 18 ETTEVÕTLUS 26 TURISM 31 VÄLISKAUBANDUS 34 ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA 37 TRANSPORT 41 TERVISHOID 43 HARIDUS 45 KULTUUR JA SPORT 48 KESKKOND 50 JUHTIMINE JA EELARVE

Koostanud Tallinna Ettevõtlusamet Kujundanud Disainikorp Pildistanud Rait Aguraijuja, Kaupo Kalda, Aivo Kallas, Kaupo Kikkas, Karel Korp, Lembit Michelson, Sven Soome Trükkinud Aktaprint Toimetanud Tekstitoimetus Välja antud 2016. aasta augustis

1

EESTI VABARIIK Pindala

45 339 km²

Keskmine õhutemperatuur juulis +16,1 °C (2015)

veebruaris –0,7 °C (2016)

Rahvaarv

1 311 759 (seisuga 01.01.2016)

Aeg

talvel Greenwichi aeg + 2 h

suvel Greenwichi aeg + 3 h

Riigikeel

eesti keel

Rahaühik euro (€) 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik.

1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik.

21. detsembrist 2007 kuulub Eesti Schengeni viisaruumi.

9. detsembrist 2010 on Eesti OECD liige.

Aastal 2017 on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa.

Aastal 2018 saab Eesti Vabariik saja-aastaseks.

2

TALLINN Kuulus hansalinn Tallinn sai linnaõigused 1248. aastal.

Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Geograafilised näitajad Asukoht

59°26´ põhjalaiust ja 24°46´ idapikkust

Pindala

159,31 km²

Saared

Aegna (3,01 km²)

Järved

Harku (1,7 km²) ja Ülemiste (9,4 km²)

Merepiir

49 km

Maismaapiir

58 km

Tallinn koosneb kaheksast linnaosast, kus elab kokku 440 702 elanikku (seisuga 01.05.2016).

Linna asustustihedus on 2766 in/km².

3

11 551

10 959

80–84

85+

75–79

15 774 70–74

65–69

60–64

55–59

50–54

45–49

40–44

35–39

30–34

25–29

20–24

18 590

24 012

26 769

27 845

26 329

27 722

31 714

35 257

23 638 16 370 15–19

10–14

20 277

25 134 5–9

0–4

20 619

38 636

39 506

Tallinna rahvastiku vanuseline jaotus (seisuga 01.05.2016)

Allikas: Rahvastikuregister

Tallinna rahvuskoosseis (seisuga 01.05.2016) 53,3% Eestlased 234 864 37,9% Venelased 166 831 3,4% Ukrainlased 15 063 1,7% Valgevenelased 7681 0,6% Soomlased 2698 0,3% Juudid 1471 0,3% Tatarlased 1301 2,5% Muud rahvused 10 793

53,3%

37,9%

3,4%

Kokku 440 702

1,7% 2,5%

0,3% 0,3%

0,6%

Allikas: Rahvastikuregister

Tallinna linna maaomand (seisuga 01.01.2016) Pindala (ha)

Osakaal linna maaomandi kogupindalast

Eramaa

5 811,7

36,7%

Munitsipaalmaa

4 916,1

31,1%

Riigimaa

2 309,8

14,6%

Reformimata maa

2 789,5

17,6%

15 827,1

100%

Kokku

4

Tallinn rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena (2016) HANSA

Hansaliikumine

UBC

Läänemere Linnade Liit

EUROCITIES

Euroopa Suurlinnade Liit

UCEU

Euroopa Liidu Pealinnade Liit

ECM

Euroopa Linnade Turunduse Liit

ECAD

Euroopa Linnad Uimastite Vastu

ICA

Rahvusvaheline Arhiivide Nõukogu

ICF

Intelligentsete Kogukondade Liit

LUCI

Rahvusvaheline Linnavalgustuse Liit

INTA

Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon

ASCE

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon

Baltic Metropoles

Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustik

POLIS

Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik

Strasbourgi klubi

Euroopa suurlinnade ja piirkonnakeskuste linnapeade mitteformaalne ühendus

EACTV

Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsioon

Tallinnal on koostöösuhe 26 linnaga üle maailma Annapolis (USA)

Kiel (Saksamaa)

Peterburi (Venemaa)

Berliin (Saksamaa)

Kiiev (Ukraina)

Riia (Läti)

Chengdu (Hiina)

Kotka (Soome)

Schwerin (Saksamaa)

Dartford (Suurbritannia)

Malmö (Rootsi)

Skopje (Makedoonia)

Firenze (Itaalia)

Moskva (Venemaa)

Stockholm (Rootsi)

Gent (Belgia)

Newcastle ja Gateshead

Turu (Soome)

Groningen (Holland)

(Suurbritannia)

Veneetsia (Itaalia)

Hangzhou (Hiina)

Odessa (Ukraina)

Viin (Austria)

Helsingi (Soome)

Peking (Hiina)

Vilnius (Leedu)

5

TÖÖTURG 15–74-aastaste Tallinna elanike majanduslik seisund (2015) Majanduslikult aktiivseid elanikke (tööjõud), sh

238 900

hõivatuid

225 900

töötuid

12 900

Majanduslikult passiivseid elanikke

75 700

Tööjõus osalemise määr (%)

75,9%

Tööhõive määr (%)

71,8%

Töötuse määr (%)

5,4%

Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring

Tallinnas tööga hõivatud inimesed tegevusala järgi (2015) Tegevusala

Hõivatute arv (tuh) Osakaal

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

37,1

14,6%

Töötlev tööstus

32,2

12,6%

Info ja side

21,5

8,4%

Ehitus

21,0

8,2%

Veondus ja laondus

20,1

7,9%

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

18,3

7,2%

Haridus

17,7

6,9%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

16,4

6,4%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

15,4

6,0%

Majutus ja toitlustus

13,2

5,2%

Haldus- ja abitegevused

11,1

4,4%

Finants- ja kindlustustegevus

7,7

3,0%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

7,4

2,9%

Kinnisvaraalane tegevus

5,1

2,0%

Elektri, gaasi, auruga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätmekäitlus

2,4

1,0%

8,3

3,3%

254,9

100%

Muud tegevusalad Kokku Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring

Veebiportaal Work in Estonia (www.workinestonia.com) aitab ettevõtetel palgata välisspetsialiste, tutvustab Eestit ja siinseid karjäärivõimalusi ning lihtsustab välistalentide Eestisse kolimist. Portaal pakub infot nii Eestis töötamisest huvitatud välismaalasele kui ka Eestis tegutsevale ettevõtjale, kes soovib leida uusi meeskonnaliikmeid teistest riikidest. Leht sisaldab Eestisse ümberasumise juhiseid, elukeskkonna infot, välismaalastele sobivaid töökuulutusi ning turundusmaterjale, mis on ettevõtjale välisvärbamisel abiks.

6

MAJANDUS MAJANDUSKASV Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) oli 2015. aastal jooksevhindades 19,96 miljardit eurot, millest Tallinna sisemajanduse kogutoodang hõlmas 51,9%.

2011

24 089,26 14 427,08

22 131,82 13 613,12

12 556,23

11 054,26

18 032,72

20 421,96

SKP elaniku kohta (€)

2012

2013

2014

Tallinnas Eestis kokku

Allikas: Statistikaamet

VÄLISINVESTEERINGUD 2015. aasta lõpuks ulatus Eesti Panga andmetel Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogusumma 17,4 miljardi euroni, mis teeb ühe Eesti elaniku kohta 13 244 eurot.

Välismaised otseinvesteeringud Eestisse (mln €)

Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute osakaal SKP-st

1218

6,8%

2,2%

382

1,9% 0,9%

187

411

723

4,3%

2011

2012

Allikas: Eesti Pank

2013

2014

2015

2011

2012

Allikas: Eesti Pank

2013

2014

2015

7

Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute jaotus Riigiti 25%

25% Rootsi 23% Soome 10% Holland 5% Venemaa 4% Norra 4% Küpros 3% Leedu 26% Ülejäänud riigid

23%

26%

3%

4%

Tegevusalade järgi 26% Finants- ja kindlustustegevus 19% Kinnisvaraalane tegevus 14% Hulgi- ja jaekaubandus 13% Töötlev tööstus 7% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 21% Muu

10%

5%

26%

19%

21% 14% 7%

Allikas: Eesti Pank (seisuga 01.01.2016)

4%

13%

Lisainfo: www.investinestonia.ee

8 ELATUSTASE ÜRO koostatud rahvusvahelises inimarengu edetabelis paikneb Eesti 188 riigi seas 30. kohal. Järjestus arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jms. Aastaga on Eesti positsioon kolme koha võrra paranenud.

Eesti tarbijahinnaindeks (%) 5,0 3,9

3,0

2,8

–0,1

–0,1 –0,5

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Allikas: Statistikaamet

Tallinna elanike peamised sotsiaalmajanduslikud näitajad (€) Keskmine kuu brutopalk (2015)

1208,00

Keskmine vanaduspension kuus (2015)

384,22

Toimetulekupiir kuus (2016)

130,00

Nädala toidukorv neljaliikmelisele perele (2016. aasta I kv) Kuu brutopalga alammäär (2016)

68,16 430,00

Allikad: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Konjunktuuriinstituut

KONKURENTSIVÕIME

•

Maailma Majandusfoorumi koostatud rahvusvahelises riikide konkurentsivõime raportis asub Eesti 30. kohal. Arvestusse on kaasatud 140 riiki. Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil.

Edetabeli koostamisel on analüüsitud riigi ressursi-, tehnoloogia- või innovatsioonipõhist arengut.

•

Organisatsiooni Transparency International koostatud rahvusvahelises korruptsioonitajumise edetabelis asus Eesti 168 riigi võrdluses 2015. aasta detsembris 26. kohal. Esikohal olevas riigis on korruptsioon kõige väiksem. Eesti positsioon jäi 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga samaks.

9 Eestit peetakse riigiks, kus on kõige suurem start-up- ehk idufirmade osakaal elaniku kohta. 2012. aastal ilmunud Wall Street Journali artikli kohaselt loovad inimesed Eestis ühe elaniku kohta rohkem idufirmasid kui mistahes teises Euroopa riigis.

“Vaid vähesed asjad ajavad meid nii põnevile kui Eesti asutajad,” teatas Twitteris Silicon Valley riskikapitaliguru Marc Andreessen pärast seda, kui tema ettevõte oli rahastamisvoorus investeerinud 58 miljonit dollarit rahvusvahelisse TransferWise’i rahaülekandefirmasse, millele on aluse pannud kaks eestlast.

•

Heritage Foundationi 2016. aasta majandusvabaduse edetabelis on Eesti maailmas 178 riigi võrdluses üheksandal kohal ja 44 Euroopa riigi võrdluses

kolmandal kohal. Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jms.

•

Väljaande Bertelsmann Media Worldwide 2015. aasta Bertelsmanni transformatsiooniedetabelis kuulub Eestile 129 riigi hulgas teine koht. See näitaja iseloomustab riigi turumajanduse ja demokraatia arengut sellekohaste reformide kiiruse ning efektiivsuse järgi.

Maailmakuulus ärimees Richard Branson (virgin.com) on öelnud:

„Tallinn püsib ühe kõige intelligentsema linnana pidevalt Intelligent Community Forumi edetabeli tipus. Pealegi on see linn andnud meile Skype’i. Kuid tehnikat ei rakenda Tallinnas üksnes idufirmad ja veidrikest ettevõtjad. See on kasutusel kõikjal.“

•

Organisatsioon Freedom House seadis Eesti internetivabaduselt maailmas teiseks riigiks Islandi järel. 2015. aasta raportis võrreldi 65 riigi internetivabaduse trende 21 näitaja alusel.

•

Freedom House’i pressivabaduse edetabelis, milles võrreldi 199 riiki, säilitas Eesti kõrge positsiooni: 2015. aastal saavutati 16. koht.

Ameerika riskikapitalist Tim Draper on maininud:

„Ma armastan eestlasi. Nad on pöörased!“ Tim Draper on riskikapitaliettevõtte Draper Fisher Jurvetson asutajapartner. San Franciscos toimunud ülemaailmsel mobiilse interneti konverentsil peetud kõnes ütles Draper, et õiget ärikliimat edendavad kolm riiki: Singapur, Lõuna-Korea ja Eesti.

10

SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA •

Maailma Majandusfoorumi 2015. aastal koostatud rahvusvahelises IT-riikide edetabelis on Eesti saavutanud 143 riigi võrdluses 22. koha. Järjestuse aluseks on infotehnoloogia kasutamine riigi majanduse edendamisel.

Taani

Holland

0,64

Eesti

0,64

Soome

0,65

0,79

1,14

Rootsi

1,04

1,17

1,39

Mobiiliteenuse lõpptarbijate tihedus ühe elaniku kohta (juuli 2015)

Saksamaa

Läti

Leedu

Allikas: Euroopa Komisjoni digitaalarengu 2015. aasta tulemustabel

Tasuta wifi on laialt levinud linnapiirkondades, eriti Tallinnas, mis on arvatud kogu maailma linnade wifi-mugavuse esikümnesse.

Euroopa digilinnade edetabelis sai Tallinn 2015. aastal 35 Euroopa linna võrdluses 20. koha. Tallinna põhieelised on järgmised:

• • • •

Eesti valitsus soodustab tugevalt linna digiteerimist; uut ettevõtet on lihtne asutada; e-residendiks saada ja veebis paljudele digiteenustele (terviseloo kontrollimine, liiklusrikkumised jne) ligi pääseda on samuti lihtne; IT-talendid on soodsad: nii mõnigi idufirma eelistab asuda oma peakontoriga linnas, kus on turule strateegiline juurdepääs (näiteks Londonis), kuid jätab arendustiimi Tallinna;

• •

lairiba püsiühenduste hind on Euroopa madalaimate hulgas; peaaegu kõigis Tallinna kohvikutes on tasuta wifi.

11

• • • •

100%-l koolidest ja valitsusorganisatsioonidest ning 88%-l kodudest on lairibaühendus.

4/5-l elanikest on kodus arvuti.

3G- ja 4G-võrk on kõikjal kättesaadav.

2015. aasta internetivabaduse uuringus oli Eesti teisel kohal.

Eestist sai 2013. aastal kosmoseriik 07.05.2013 kell 5.06 startis Lõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaana väikelinna Kourou lähedal asuvalt Euroopa kosmodroomilt Euroopa Kosmoseagentuuri kanderakett VEGA 02, mille pardal viidi 600 km kõrgusele orbiidile Eesti esimene satelliit ESTCube-1. Nii sai Eestist 41. riik maailmas, kes on registreerinud sellekohases ÜRO registris kosmoses asuva tehisobjekti.

•

Eesti Kosmosebüroo peamine roll on koordineerida Eesti ettevõtete ja teadusasutuste suhtlust kosmosevaldkonna organisatsioonidega, eeskätt Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Muu hulgas nõustab kosmosebüroo Eesti ettevõtjaid ESA projektides, osaleb ESA juhtorganite töös ning propageerib igakülgselt koostööd Eesti ettevõtete, teadusasutuste ja ESA vahel.

•

Eestis puudub küll kosmosetööstus selle otseses mõttes, kuid siin on piisavalt ettevõtteid, kes suudavad osaleda kosmosevaldkonna projektides.

•

Digital 5 koostöövõrgustiku asutasid 2014. aasta detsembris Suurbritannia, Eesti, Iisrael, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaa. Võrgustik on avatud ka teistele riikidele.

•

Eesti asub infoühiskonna arendamisel ja teadvustamisel maailmas liidrikohal.

Selle on tinginud olemasolevate ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mida on eest vedanud avalik sektor. E-lahenduste ja -teenuste rakendamise suur aktiivsus on unikaalne ning see on omane vaid Eestile.

•

E-Estonia Showroom (e-estonia.com/e-estonia-showroom) on Eesti infoühiskonna parimaid praktikaid koondav ning Eesti ühiskonna nutikaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi tutvustav esitluskeskus, mis on mõeldud eelkõige väliskülalistele ning rahvusvahelistele delegatsioonidele. Eesti on tarkade lahenduste väljatöötamisel maailmas esirinnas, millest saab keskuses suurepärase ülevaate. Lisaks e-lahendustele on võimalik näha muid eri majandusharude nutikaid lahendusi. Keskus tegutseb alates 2009. aastast ning seal on käinud paljud presidendid ja ministrid, samuti ajakirjanikud peaaegu igast maailma riigist.

12

FAKTID

• • • • • • •

ID-kaarti kasutab üle 94% Eesti elanikkonnast.

99,9% pangaülekannetest tehakse elektrooniliselt ja 98% tuludeklaratsioonidest esitati 2016. aastal elektrooniliselt.

NATO Küberkaitse Kompetentsikeskus asub Eestis.

Euroopa IT-agentuuri (nn Schengeni viisaruumi infosüsteemi) peakorter paikneb Tallinnas.

2011. aasta rahvaloendusel osales 66% elanikkonnast elektrooniliselt.

Eestis oli seisuga 11.05.2016 antud 286 570 055 digiallkirja.

2015. aasta Riigikogu valimistel andsid Eesti kodanikud oma hääle e-hääletamisel 116 riigist. E-hääletajate osakaal kõigist hääletajatest oli 30,5% ja mobiil-ID-d kasutanud e-hääletajate osakaal kõigist e-hääletajatest oli 12,2%.

ARENDUSED

• •

Eesti IKT-arendused on koondatud lehele www.e-estonia.com.

X-tee (www.x-road.eu) on eri organisatsioonide infosüsteemide koosvõime lahendus andmete turvaliseks vahetamiseks. Lahendusel on kõrge tehniline turvatase ja standardiseeritud andmete vahetamise suhtluskeel ehk protokoll.

Tänu X-teele saavad infosüsteemid omavahel reaalajas suhelda ja ajakohaste andmete kasutamisel võivad organisatsioonid optimeerida oma äriprotsesse. Nii ei pea näiteks kodanik või ettevõtja taotlema paberil ühelt organisatsioonilt andmeid (tõendit, luba, litsentsi vms), et neid samu andmeid mõnele muule organisatsioonile esitada. Organisatsioonid vahetavad vajalikke andmeid ise – see võimaldab märkimisväärselt vähendada halduskoormust nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt.

13 Eesti e-riigi ülesehitus Erasektor (andmebaasid ja infosüsteemid) Telekommunikatsiooniettevõtted

Pangad Turvaserver

Adapterserver

Adapterserver

Kommunaalettevõtted

Turvaserver

Adapterserver

Turvaserver

X-TEE INTERNETIS

Avalik sektor (andmebaasid ja infosüsteemid) Rahvastikuregister

Liiklusregister

Äriregister

Dokumendihaldussüsteemid

Dokumendivahetuskeskus

Adapterserver

Adapterserver

Adapterserver

Adapterserver

Adapterserver

Turvaserver

Turvaserver

Turvaserver

Turvaserver

Turvaserver

X-TEE INTERNETIS

X-tee keskus Keskserver I

X-tee sertifitseerimiskeskus

Keskserver II

Keskne monitooring

Kasutajatugi

X-TEE INTERNETIS

Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA)

Avaliku võtme infrastruktuur (PKI)

Riigi infosüsteemi haldussüsteem

ID-kaart

riha.eesti.ee

Mobiil-ID

Adapterserver

Geoinfosüsteem (GIS)

X-GIS

Turvaserver

Adapterserver

Turvaserver

X-TEE INTERNETIS

Turvaserver

E-asutus (asutuse vaade) E-maakond (maakondlik vaade) Riigiportaal eesti.ee (üleriigiline vaade) Institutsionaalne vaade

KIT (eraisikule)

www.eesti.ee EIT (ettevõtjale) Esitluskiht

Teemapõhine vaade

AIT (ametnikule)

14

•

M-makse võimaldab mobiiltelefoniga tasuda mitmesuguste toodete ja teenuste eest.

•

Mobiil-ID teenuse kasutaja saab mobiiltelefoni vahendusel turvaliselt tõendada oma isikut, näiteks logida internetipanka ja anda digiallkirja. Mobiil-ID teenus on ID-kaardi analoog mobiiltelefonis, vt mobiil.id.ee.

•

E-äriregister võimaldab pärida andmeid ettevõtte majandusaruannete ja omanike kohta. Eesti ärikeskkond on tänu sellele läbipaistev ja usaldusväärne.

•

E-äriregistri ettevõtjaportaal võimaldab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, ettevõtte likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks. Eestis asutatakse 95% ettevõtetest e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Selles portaalis saavad nüüdsest kohale tulemata oma ID-kaardiga ettevõtte registreerida ka Eesti e-residendid.

•

Lennart Meri Tallinna Lennujaamas on avatud maailmas ainulaadne Skype’i kiosk, mille kaudu saab teha tasuta videokõnesid teistele Skype’i kasutajatele.

•

Riigiportaal eesti.ee on 2003. aastal avatud keskkond, kus riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused teevad koostööd, et kodanik, ametnik ja ettevõtja saaksid vajaliku info ning teenused kätte ühest kohast. Igale ID-kaardi kasutajale loob riik e-posti aadressi, mis on mõeldud riigi ja isiku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks.

Riigiportaali kaudu on kättesaadavad 99% riigi ja kohalike omavalitsuste teenustest.

•

E-kool (www.ekool.eu) on koolihaldussüsteem, mis ühendab kodu, kooli ja omavalitsust. See hõlmab Eestis 95% õpilastest ja 85% kõigist koolidest.

•

E-maksuameti ja e-tolli (www.emta.ee) kaudu on võimalik teha tollitoiminguid ning olla kursis oma maksuasjadega.

15

Eesti Vabariik on esimene maa, kes pakub e-residentsust (e-resident.gov.ee). See on turvaline digiidentiteet, mille võib võtta maailmas iga inimene, kes soovib veebis ajada asukohast sõltumatut äri. E-resident saab end digitaalselt autentida ja dokumente digiallkirjastada ehk kasutada neid turvalisi e-teenuseid, mis on olnud Eesti inimestele kättesaadavad juba aastaid. E-residentsus ei anna Eesti kodakondsust, elamisluba ega Eestisse sisenemise õigust. Kõigest ühe aastaga on Eesti saanud 7000 e-residenti ja 250 e-residendi asutatud ettevõtet.

•

E-kinnistusraamat (www.rik.ee) on ainulaadne veebirakendus. See sisaldab infot kõigi omandisuhete kohta, mis puudutavad kinnisvara. Kogu teave on vaid mõne kliki kaugusel. Kinnisvaraturu olulise tööriistana pakub e-kinnistusraamat täielikku läbipaistvust. Seal on olemas info iga kinnisvara registreeritud omaniku ja viimatiste piiride kohta. Register pakub ka muud potentsiaalsele ostjale kasulikku teavet. E-kinnistusraamat sisaldab katastriinfot, milleks on aadress, piirkond, maa otstarve, omandisuhted, koormatised, piirangud, kasutusõigused, muud märked ja hüpoteegiinfo.

•

2008. aastal loodud tervise infosüsteem (www.digilugu.ee, www.etervis.ee) koondab terviseandmeid, mida võivad kasutada nii arst kui ka patsient. Patsiendil on võimalik saada ülevaade enda terviseloost (tutvuda visiite, uuringuid, diagnoose jms puudutavate andmetega), broneerida arsti vastuvõtuaegu ja maksta visiiditasu. Meedikud saavad üksteisele edastada ravi käigus tekkivaid dokumente, vaadata röntgeniülesvõtteid ja muid piltdiagnostika tulemusi ning väljastada elektroonilist ravimiretsepti. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavate tervise infosüsteemi arenduste puhul on tähtsal kohal turvalisus: igal inimesel on võimalus kontrollida, kes on tema terviseandmeid vaadanud, sest igast andmevaatamisest jääb jälg.

Olulised eesti IT-projektid

• • • • • • • • • • • •

2000 Mobiilne parkimine, e-maksuamet 2001 Rahvastikuregister, X-tee 2002 E-kool, digiallkiri, ID-kaart 2003 ID-bussipilet, e-kinnistusraamat 2005 E-hääletamine 2007 Mobiil-ID, Keyless Signature Infrastructure tehnoloogia, e-politsei süsteem 2008 E-tervise süsteem 2010 Digiretsept 2011 Tark elektrivõrk 2012 Elektriautode kiirlaadimisvõrk 2013 Euroopa X-tee 2014 E-residentsus, andmesaatkond

16

RAHANDUS JA PANGANDUS FINANTSTEENUSED Eestile antud krediidireitingud (seisuga aprill 2016) Fitch Ratings Standard & Poor’s

A+ / stabiilne AA– / stabiilne

Moody’s

A1

Tallinnale antud krediidireiting (seisuga 06.11.2015) Fitch Ratings

A / stabiilne

Seisuga 01.04.2016 toimus 99,9% pangaülekannetest elektrooniliselt. 98% 2015. aasta tuludeklaratsioonidest esitati e-maksuameti kaudu.

Kiiresti arenev Eesti finantssektor hõlmab rahastajaid, finantstehnoloogiaettevõtteid, kutselisi nõustajaid, panku, avalikku sektorit ja ametiliitusid. FinanceEstonia on era- ja avaliku sektori algatus, mille eesmärk on tutvustada ning esindada suurt osa Eesti finantssektorist. FinanceEstonia liikmete ja tegevuse kohta leiate lisateavet veebisaidilt www.financeestonia.eu.

17

Nasdaqi Tallinna börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis, mis viib kokku investorid, börsiettevõtted ja liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid Nasdaqi elektroonilise kauplemissüsteemi vahendusel.

Turukapitalisatsiooni järgi olid 2016. aasta keskpaiku kümme suurimat Nasdaqi Tallinna börsil noteeritud ettevõtet järgmised:

• • • • • • • • • •

680 miljonit eurot – Tallink Grupp (meretransport); 299 miljonit eurot – Olympic Entertainment Group (kasiinooperatsioonide korraldamine ja hotelli käitamine); 294 miljonit eurot – Tallinna Vesi (veevarustus ning reovee kogumine ja puhastamine); 277 miljonit eurot – Tallinna Kaubamaja Grupp (kaupade hulgi- ja edasimüük); 188 miljonit eurot – LHV Group (pangandus ja fondijuhtimine); 145 miljonit eurot – Merko Ehitus Eesti (ehitus); 77 miljonit eurot – Silvano Fashion Group (naistepesu tootmine ja müük); 44 miljonit eurot – Harju Elekter (elektri- ja sidesüsteemide tootmine ning turustamine); 39 miljonit eurot – Ekspress Grupp (meedia- ja kirjastustegevus); 34 miljonit eurot – Nordecon (ehitus).

Nasdaqi Tallinna börsi aktsiaindeks Juuni 2016

900 800 Juuni 2011 700 600 500

Allikas: www.nasdaqbaltic.com

18

ETTEVÕTLUS •

World Bank Group reastas riigid selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust alustada ja sellega tegeleda. 2015. aastal asus Eesti kõnealuses 189 riigi edetabelis 16. kohal.

•

Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli Tallinnas seisuga 01.04.2016 registreeritud 83 413 äriühingut ja 7564 füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE).

•

Seisuga 01.04.2016 oli Tallinnas iga 100 elaniku kohta 20,6 ettevõtet.

Tallinnas registreeritud ettevõtted põhitegevusalade kaupa (seisuga 01.04.2016) Tegevusvaldkond

Äriühinguid FIE-sid

Kokku Osakaal

Hulgi- ja jaemüük, mootorsõidukite ja mootorrataste remont

15 075

935

16 010

17,60%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

15 081

870

15 951

17,53%

Haldus- ja abitegevused

10 165

166

10 331

11,36%

Kinnisvaraalane tegevus

7 735

303

8 038

8,84%

Muud teenindavad tegevused

5 164

1 203

6 367

7,00%

Info ja side

5 633

201

5 834

6,41%

Finants- ja kindlustustegevus

5 344

32

5 376

5,91%

Ehitus

4 886

188

5 074

5,58%

Veondus ja laondus

3 141

1 799

4 940

5,43%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

3 025

881

3 906

4,29%

Töötlev tööstus

3 020

275

3 295

3,62%

Majutus ja toitlustus

1 832

41

1 873

2,06%

Haridus

1 452

297

1 749

1,92%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

1 055

135

1 190

1,31%

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

460

160

620

0,68%

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

127

1

128

0,14%

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

111

7

118

0,13%

Mäetööstus

29

0

29

0,03%

Tegevusala määramata

78

70

148

0,16%

83 413

7 564

90 977

100%

Kokku

Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

19

Tallinnas registreeritud ettevõtted omaniku järgi (seisuga 01.04.2016) Omanik

Ettevõtteid

Osakaal

20

0,02%

Riik Kohalik omavalitsus

9

0,01%

Eesti eraõiguslik isik

79 095

86,94%

Välismaa eraõiguslik isik

11 845

13,02%

8

0,01%

90 977

100%

Alusinfo puudulik Kokku Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

2016. aastal oli Tallinnas 14 977 välisosalusega ettevõtet, neist 12 208-s oli välisosalus üle 50%.

Töötajate arv Tallinnas aktiivselt tegutsevates äriühingutes (2014. majandusaasta aruande põhjal) 56,27% 0 töötajat 28 671 38,56% 1–10 töötajat 19 646 4,13% 11–50 töötajat 2103 0,89% 51–250 töötajat 452 0,15% Üle 250 töötaja 78

56,27%

Kokku 50 950 38,56% 0,15%

4,13%

0,89%

Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

2014. aastal oli Tallinnas 12 572 ettevõtte käive üle 100 000 euro ja 32 ettevõtte käive üle 100 000 000 euro.

20 TALLINN ON ETTEVÕTLUSEKS AVATUD Tallinn on Eesti olulisim finants- ja ärikeskus. Pealinna ja selle ümbrusesse on koondunud peaaegu pool Eesti ettevõtetest ning Tallinnas luuakse üle poole Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Tallinn on tuntud ka tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonnana, pakkudes tegutsemispaika rahvusvaheliste ettevõtete arenduskeskustele ja idufirmadele.

Eestis on e-riigi lahendustega tehtud firma loomine ja toetuste taotlemine lihtsaks, et julgustada inimesi ettevõtlusega alustama. Maailmas esimesena algatatud e-residentsus võimaldab välismaalasel kasutada kõiki samu e-teenuseid (sh ettevõtte registreerimine, digitaalne allkirjastamine), mida kasutavad kohalikud elanikud. Näiteks ettevõtte elektrooniline registreerimine võtab aega vaid paarkümmend minutit.

Väljaande fDi Magazine edetabelis „Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2016/2017“ asub Tallinn keskmise suurusega Euroopa linnade kategoorias neljandal kohal.

Tugevaimad näitajad on Tallinna investeerimiskeskkonna ärisõbralikkus ja majanduspotentsiaal.

Täpsemat ettevõtlusinfot võib leida alljärgnevatelt veebilehtedelt:

• • •

ettevõtlusega alustamine: www.eesti.ee, www.eas.ee, www.investinestonia.com, ettevotja.tallinn.ee; ettevõtlustoetused: www.eas.ee, www.kredex.ee, www.estban.ee; e-residentsus: www.e-residency.com, e-estonia.com.

Ettevõtluse arendamisel keskendub Tallinn nutika spetsialiseerumise põhivaldkondadele ehk tegevusaladele, mille panus piirkonna arengusse on oluline, mille tootlikkus ja turg kasvab kiiresti ning mille areng avaldab majandustegevuse teistele valdkondadele tugevat mõju.

Linna ettevõtlus- ja majanduskeskkonna arengut edendab kohalikul tasandil Tallinna Ettevõtlusamet.

TEENUSEMAJANDUS 1. Loomemajandus 2. Turism 3. Transport ja logistika 4. Terviseteenused 5. Finantsteenused

TULEVIKU‑ TEHNOLOOGIAD 1. Tervisetehnoloogiad 2. Mehhatroonika 3. Keskkonnatehnoloogiad

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

21

Tallinnas on koha leidnud traditsioonilised ettevõtlusüritused:

• • • • • • • •

Tallinna innovatsioonipäev (aprill): www.innovatsioonipaev.tallinn.ee; Baltic Capital Markets Forum (mai): www.financeestonia.eu; ICT Week (mai-juuni): www.ictweek.eu;

Lattitude 59 (mai-juuni): www.latitude59.ee; Industry 4.0 (juuni): www.industry40.ee; rahvusvaheline rakuravi ja koetehnoloogia konverents (juuni): www.cellintechnologies.com; MELTi foorum (juuni): www.melt.ee; Tallinna ettevõtluspäev (oktoober): www.ettevotluspaev.tallinn.ee.

ÄRIKESKKOND Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid Asutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (www.inkubaator.tallinn.ee) pakub teenust neljas osas, lähtudes ettevõtte arengufaasist ja ettevõtja eesmärkidest:

• • •

ettevõtluse ABC etapis saab ettevõtja äri algteadmisi ning teda nõustatakse ja koolitatakse äriidee ning ettevõtte kasvuvõimaluste asjus; Loomemajanduse Arenduskeskuse eesmärk on võrgustumise ja koostöö kaudu lihtsustada loomeettevõtjal toodete või teenuste väljatöötamist ning turuletoomist; inkubatsioon aitab saavutada ettevõtte eesmärke individuaalse arenguprogrammiga, kus toode või teenus, ärimudel ja meeskond valmistatakse ette kiireks kasvuks ning eksporditegevuseks;

•

pakutakse ka äriruume, et ettevõtja saaks ruttu alustada meeskonnatööd ja klientide teenindamist.

22 Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid tegutseb kahes asukohas.

• •

Kopli ettevõtlusinkubaator pakub Tallinna Kopli Ametikooli hoone kolmandal korrusel bürooruume kuni 20 ettevõttele (750 m², 45 möbleeritud töökohta).

Loomeinkubaator pakub Tallinna kesklinnas Baltika kvartalis büroo- ja stuudioruume loomevaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele (1600 m², kuni 90 töökohta).

Alates 2012. aastast tegutsev Loomemajanduse Arenduskeskus aitab loovisikutel ja loomeettevõtetel edendada ettevõtlust. Arenduskeskuse fookuses on eelkõige disainivaldkonnas tegutsejad. Arenduskeskuse raames töötab ka Eesti moe- ja aksessuaaridisaini esitluskeskkond Zero.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori vilistlasteks on tootearendus- ja disainiettevõtted, IT- ja veebiteenuste ettevõtted, enamik Eesti moeloojaid ning muid teenuseid pakkuvad ettevõtted.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatoritest tõusnud tähed on näiteks

• • •

veebipõhise keeleõppe platvorm Lingvist (www.lingvist.io), kes hakkab kogu Jaapanile inglise keelt õpetama; moelooja Lilli Jahilo (lillijahilo.com); soojus- ja gaasivarustuse projekteerimise ettevõte Heat Consult (www.heatconsult.ee).

Tallinna Tehnikaülikooli linnak Tallinna Tehnikaülikool ehk TTÜ (www.ttu.ee) kuulub maailma ülikoolide 3% tipu hulka.

TTÜ on Eestis ja Baltimaades ainus selline ülikool, kus kogu tudengielu on mugavalt koondunud ühte kohta ehk ülikoolilinnakusse. Euroopa Rektorite Klubi (Club of the Rectors of Europe) tunnustas 2014. aastal TTÜ-d parima ülikoolilinnaku tiitliga.

Kõnealuse territooriumi kogupindala on 55,5 ha ja seal asub 72 hoonet. Linnakust on kesklinna 7 km, lennujaama 9 km ja sadamasse 8 km.

23 TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory Mektory (www.mektory.ee) põhiülesanne on teha koostööd ettevõtetega, siduda ülikoolis õpitud teooria praktikaga, toetada tudengite iduettevõtteid ja innustada neid konkursside kaudu.

Keskus tegeleb inseneride järelkasvuga, populariseerides inseneriteadust ka kooliõpilaste hulgas. Selleks on loodud Mektory Tehnoloogiakool. Olulise osa Mektory tegevusest hõlmab koostöö saatkondadega ning rahvusvaheliste suhete edendamine, kuna keskuses sulanduvad ühte eri riikide kultuuri- ja tööharjumused.

Mektory on rahvusvaheline ja erialadevaheline ökosüsteem ning uuendusliku ettevõtluse toetaja. Selles keskuses kohtuvad ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased.

See on paik, kuhu ettevõtja saab tulla alati, kui ta vajab tootearendusprobleemi lahendamiseks ülikooli abi.

Majas asuvad töökojad, katselaborid, ettevõtete tipptehnoloogiaga demokeskused ja prototüüpimislaborid. 2016. aasta maikuus avati Mektorys virtuaalse reaalsuse labor, mis võimaldab minna virtuaalreaalsusesse ja teha seal mitmesuguseid teadusuuringuid.

Kahe tegutsemisaasta jooksul on Mektorys käinud 150 riigist ligi 100 000 külalist.

Tallinna Teaduspark Tehnopol Tallinna Teaduspark Tehnopol on Mustamäel asuv teadus- ja ärilinnak, mille eesmärk on edendada Eestis tehnoloogiaettevõtlust ning pakkuda sobivaid tingimusi ja keskkonda läbimurdeliste äriideede elluviimiseks.

Tehnopoli äriteenused on suunatud alustavatele ja arenevatele tehnoloogiaettevõtetele IKT, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia valdkonnas.

Tehnopol arvudes:

• • • • • • • • •

üle 200 pargis tegutseva ettevõtte; üle 120 teenuseid kasutava ettevõtte; üle 30 alustava ettevõtte Startup Inkubaatoris; 4000 töötajat ettevõtetes; 15 000 tudengit ja 1300 teadlast vahetus läheduses; 55 000 m² üüritavat kontori- ja laboripinda; 10 konverentsi- ja koosolekuruumi; 4 teadusarenduskeskust; 2 laboratooriumit.

24

Tehnopol on

• • •

Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health (www.connectedhealth.ee) eestvedaja; Eesti Targa Linna klastri (www.smartcitylab.eu) partner ja arendusjuht Tallinnas; Eesti IKT klastri (www.itl.ee) partner.

Tallinna Ettevõtlusameti eestvedamisel on valminud veebileht www.estonianclusters.ee, mis sisaldab ülevaatlikku eesti- ja ingliskeelset infot Eestis tegutsevate klastrite, klastripartnerite ning klastreid soosivate ärikeskkondade kohta. Veebilehe eesmärk on suurendada teadlikkust Eesti klastritest ja teha need nähtavaks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Ülemiste City – Tark Linn Ülemiste City on Tallinna lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud tänapäevane linnaosa, kus tegutseb suur hulk innovaatilisi ettevõtteid. Eesmärk on arendada 36 hektaril laiuv Tark Linn Baltimaade suurimaks teadmistele tuginevaks majanduskeskkonnaks.

Linnaku arendamine sai alguse 2005. aastal. Nüüdseks on siin välja töötatud hästi toimiv majandusstruktuur. 2016. aasta alguseks oli välja ehitatud u 100 000 m² tänapäevast büroopinda, peale selle on Ülemiste Citys veel u 120 000 m² tööstus- ja laopinda. Linnakus tegutseb ligikaudu 300 ettevõtet, kus on endale töökoha leidnud 7000 töötajat. Ülemiste City eelis on hea asukoht: linnak paikneb Tallinnasse suubuvate suurte magistraalide Tartu maantee ja Peterburi maantee vahetus läheduses, 700 m kaugusel Tallinna lennujaamast, 300 m kaugusel Ülemiste rongipeatusest ning vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Paljudest Tallinna linnaosadest pääseb Ülemiste Citysse ühistranspordiga.

25

Linnakule lisavad väärtust Kalli-Kalli Lasteaed, Euroopa Kool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, toitlustuskohad, hambaravikabinet, rattaparkla, park ja lähedal asuvad suured kaubanduskeskused. Autoparklad mahutavad kokku ligi 2000 sõiduautot.

2015. aastal valmis linnaku esimene parkimismaja, mis mahutab 261 sõiduautot. Ülemiste City on loomingulisust ja impulsiivsust soodustav, ainulaadne ning inspireeriv keskkond. Eesti teadusajaloo auks saavad kõik sinna linnakusse rajatud uued või renoveeritavad hooned nime meie teaduse suurkujude järgi: Ülemiste Citys on näiteks Ludvig Puusepa, Walter Zappi, Ragnar Nurkse, Ustus Aguri, Artur Lindi, Johannes Käisi, Karl Papello, Boris Tamme, Ernst Julius Öpiku ja Bernhard Schmidti nimelised hooned.

Kolmandikku linnakust arendab Technopolis Ülemiste, millest 51% kuulub ärikinnisvara ja tugiteenuseid pakkuvale Soome börsifirmale Technopolis Plc. Kaht kolmandikku linnakust arendab Mainor Ülemiste.

Linnaku kõige tuntumad ettevõtted on

• • •

Playtech Estonia (www.playtech.ee); Kühne + Nagel (ee.kuehne-nagel.com); Nortal (www.nortal.com).

Lisainfo: www.ulemistecity.ee

Tallinna Tööstuspargid Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) on Tallinna linna äriühing, mille eesmärk on pakkuda soodsaid tingimusi tööstusliku tootmise arendamiseks ja luua Tallinnasse uusi töökohti. Ettevõte ehitab välja taristuid, rajades teed ja tänavavalgustuse ning kõik vajalikud kommunikatsioonid.

Tallinna Tööstuspargid on välja arendanud kolm suurt maa-ala, kus ettevõtja saab hakata ehitama endale tootmis- või ärihoonet:

• • •

Tondiraba tööstuspark (22,5 ha); Betooni tööstuspark (3,6 ha; kaks kinnistut saadaval); Suur-Sõjamäe tööstuspark (6,4 ha; 13 kinnistut saadaval).

Tööstuspargid asuvad logistiliselt soodsas paigas, Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme lähedal. Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad kümneminutilise sõidu kaugusele. Muuga sadam asub 20-minutilise autoteekonna kaugusel.

Tänu suure elamurajooni lähedusele on ümbruses piisavalt tööjõudu.

Tondiraba tööstuspargi suurimad ja rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted on

• • •

Baltika (www.baltikagroup.com); Otto Bock Estonia (www.ottobock.com); Flir Systems (www.flir.eu).

26

TURISM •

Maailma Majandusfoorumi koostatud turismi konkurentsivõime 2015. aasta raportis on Eesti 141 riigi arvestuses 38. kohal. Järjestus võtab arvesse turvalisust, transpordi- ja IT-taristut, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jmt.

•

Mobiilpositsioneerimise andmetel (Positium LBS, 2016) käis mullu Tallinnas kõigist Eesti väliskülalistest 69%.

•

Tallinna Turismiinfokeskus teenindas 2015. aastal üle 263 000 kliendi.

Väliskülaliste Tallinnas käigud (2015) 42% Mitmepäevakülastused 1 775 026 58% Ühepäevakülastused 2 490 232

58%

Kokku 4 265 258

42%

Allikas: Positium LBS

Väliskülaliste mitmepäevased Tallinnas käigud (2015) Majutatud välisturistid 1 381 575 Mujal ööbinud 393 451

1 381 575

Kokku 1 775 026

393 451

Allikad: Positium LBS, Statistikaamet, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

27

Mitu päeva kestnud külastuse puhul ööbis Statistikaameti valimisse kuuluvates majutusettevõtetes (vähemalt viis voodikohta) 1 381 575 välisturisti ja mujal (sh tasuta majutuses) 393 451 välisturisti.

Tallinn võttis 2015. aastal vastu 4,3 miljonit väliskülalist, kellest mitmepäevakülalisi oli u 1,8 miljonit ja ühepäevakülalisi u 2,5 miljonit.

Tallinna konverentsipaigad (2016) Kohti konverentsiruumis

Konverentsipaiku Konverentsipaigad

500–1000

12

Rahvusooper Estonia, Estonia kontserdisaal, Tallinna Tehnikaülikool, Vene Teater, Kultuurikatel, Lennusadam, Salme Kultuurikeskus, Tallinna Lauluväljak, Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus, Swissôtel Tallinna konverentsikeskus, Hilton Tallinn Park Hotelli konverentsikeskus, Spacexi sündmuskeskus

1001–2000

2

Nordea Kontserdimaja, Eesti Näituste messikeskus

7000

1

Saku Suurhall

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Konverentsiürituste andmekogusse www.meetings.ee sisestatud info põhjal toimus Tallinnas 2015. aastal 4110 konverentsiüritust, millest 1250 olid rahvusvahelised (st osalejatest vähemalt 20% olid välismaalased). Nendel üritustel osales 238 766 inimest, kellest 45 306 olid välismaalased.

Kolmveerand (76%) Tallinnas toimunud konverentsidest olid ühepäevased. Konverentsiüritused toimusid peamiselt kevadel ja sügisel, tippkuud olid aprill ning september.

28 Olulisimad rahvusvahelised konverentsid Tallinnas

• • •

Rahvusvaheline küberkonflikti konverents 31.05.–03.06.2016 (500 osalejat); NATO kommunikatsiooni- ja infoagentuuri konverents (NITEC 2016) 07.–09.06.2016 (500 osalejat); 31. ISTA põllumajanduskongress 15.–21.06.2016 (700 osalejat).

2012

1381 198

191 2013

Eesti elanikud Väliskülalised Kokku

1579

1603 1412

1562

173

156 2011

1389

1516

1360

1489

156

1333

Tallinna majutusettevõtetes peatunud inimesed (tuh)

2014

2015

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

2011

2012

Eesti elanikud Väliskülalised Kokku

2013

2014

1,79

1,77

1,62

1,78

1,80

1,66

1,79

1,81

1,70

1,82

1,83

1,69

1,86

1,88

1,74

Keskmine Tallinna majutusettevõtetes viibimise kestus (öödes)

2015

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Statistikaameti andmetel viibisid 2015. aastal turistid Tallinnas keskmiselt 1,77 ööd. Kõige pikemaid reise tehti jaanuaris (1,91 ööd) ning kõige lühemaid juunis (1,73 ööd).

29

115 323 741

2014

2015

108 417 985

101 690 178

92 560 566 2011

115 451 872

Sissetulek majutusteenuste müügist (€)

2012

2013

Allikas: Statistikaamet

Tallinna majutusettevõtted teenisid 2015. aastal majutusteenuste müügist 115,3 miljonit eurot, mis 2014. aasta tulemusest väga ei erine.

Tallinna Vanasadamas peatunud kruiisilaevade reisijate arv (tuh)

2014

Allikas: Tallinna Sadam

2015

2011

2012

2013

2014

500

479

519 441

2013

438

2012

280

294

2011

297

293

330

Kruiisilaevade peatumised Tallinna Vanasadamas

2015

Allikas: Tallinna Sadam

Tallinn on Läänemerel ristlevatele kruiisilaevadele populaarne peatuskoht: 2015. aastal peatusid kruiisilaevad Tallinnas 280 korda kokku 500 622 reisijaga. Neist 28% oli pärit Saksamaalt, 18% USA-st, 13% Suurbritanniast, 5% Hispaaniast, 5% Kanadast, 5% Itaaliast, 3% Austraaliast, 3% Prantsusmaalt, 2% Venemaalt, 2% Soomest ning ülejäänud 16% 139 muust riigist.

30 Välisturistide Tallinnas käigu eesmärk (2015)

73%

73% Puhkusereis 20% Tööreis 5% Konverents 2% Muu eesmärk 2% 5% 20%

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Siseturistide Tallinnas käigu eesmärk (2015)

63%

63% Puhkusereis 30% Tööreis 4% Konverents 3% Muu eesmärk

3%

30%

4%

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

2015. aastal Tallinna majutusettevõtetes peatunud 1 579 491 turisti jagunesid reisi eesmärgi alusel järgnevalt: puhkusereisijaid oli 72% (1 129 864), ärireisijaid 21% (337 102), konverentsireisijaid 5% (80 303) ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis jm) linnakülalisi 2% (32 222).

60% kõigist 2015. aastal Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijatest ööbis Tallinnas.

Lisainfo: www.visittallinn.ee; www.visitestonia.com

Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijad Tallinnas peatunute arv Tallinnas peatunute osakaal Eestis kokku

2011

2012

2013

2014

2015

369 096

378 000

383 153

394 045

417 405

57%

57%

56%

58%

60%

644 353

665 528

689 222

676 983

698 261

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

31

VÄLISKAUBANDUS

2011

2012

2013

13 084

11 626

13 776

12 083

13 902

12 288

14 096

12 521

12 003

12 726

Eesti kaubaeksport ja -import (mln €)

2014

2015

Eksport Import

Allikas: Statistikaamet

Eksport Import

2012

2013

3636

3625

3520

4748 3131

4486 2723

4040 2011

5123

6950

Eesti teenuseeksport ja -import (mln €)

2014

2015

Allikas: Eesti Pank

32 Eesti kaubaekspordi osakaal riigiti (2015) 18,8% Rootsi 1,9% Prantsusmaa 16,0% Soome 16,8% Muud riigid 10,4% Läti 6,7% Venemaa 5,8% Leedu 5,2% Saksamaa 4,1% Norra 3,2% Holland 3,1% Ameerika Ühendriigid 2,9% Taani 2,8% Suurbritannia 2,3% Poola

18,8% 16,0% 16,8% 10,4%

1,9% 2,3% 2,8%

6,7% 2,9%

3,1% 3,2% 4,1%

5,8%

5,2%

Allikas: Statistikaamet

Eesti teenuseekspordi osakaal riigiti (2015) 28% Soome 8% Venemaa 8% Rootsi 5% Läti 5% Norra 5% Suurbritannia 5% Saksamaa 4% Ameerika Ühendriigid 4% Šveits 28% Muud riigid

28%

28%

4% 4% 5% 5% 5% 5%

8%

8%

Allikas: Eesti Pank

Suurimad Eesti ekspordikauba jaotised (2015) 21% Elektriseadmed 10% Põllumajandussaadused

ja toidukaubad 10% Puit ja puidutooted 9% Mineraalsed tooted 9% Mitmesugused tööstustooted 7% Metallid ja metalltooted 7% Mehaanilised masinad 27% Muud kaubad

27% 21%

7%

7% 10% 9% 9%

Allikas: Statistikaamet

10%

33

2015. aastal oli Eestis 14 717 eksportivat ettevõtet, neist 6161 tegutses Tallinnas.

Trade with Estonia (www.tradewithestonia.com) on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse portaal, mille eesmärk on luua uusi ekspordisuhteid Eesti ettevõtetega.

Suurimad Eesti impordikauba jaotised (2015) 18% Elektriseadmed 11% Mineraalsed tooted 11% Põllumajandussaadused

ja toidukaubad 10% Mehaanilised masinad 9% Transpordivahendid 8% Keemiatööstuse tooraine ja tooted 8% Metallid ja metalltooted 25% Muud kaubad

25% 8%

18%

8%

9%

11% 10%

Allikas: Statistikaamet

11%

34

ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA ELAMUMAJANDUS Tallinna elamufond (seisuga 01.01.2012) Eluruumide arv

195 145

Eluruumide kogupind, sh

11 526 381 m2

riigi- ja munitsipaalomandi osakaal

2,12%

eraomandi osakaal

97,07%

Keskmine pind elaniku kohta

27 m2

Allikas: Statistikaameti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed

Tallinna uusehitised 2010

2011

2012

2013

2014

2015

Eluhooned Eluruumide arv

1 266

1 021

908

713

1 132

1 850

103 284

86 561

84 650

69 460

100 722

142 269

Kasulik pind (m²)

180 236

39 321

75 251

101 613

85 256

99 761

Eluhoonete ja mitteeluhoonete pind kokku (m²)

283 520

125 882

159 901

171 073

185 978

242 030

Eluruumide pind (m²) Mitteeluhooned

Allikas: Statistikaamet

ÄRIKINNISVARA Kaubanduskeskused on kujunemas piirkonna ja vaba aja keskuseks. Tallinna kaubanduspindade maht ületas 2015. aastal 800 000 m² piiri, mis tähendab, et iga tallinlase kohta on kaks ruutmeetrit kaubanduspinda. 2016. aastal lisandub Tallinnas kaubanduskeskuste turule u 40 000 m² äripinda.

Tänavasissepääsuga Tallinna kaubandus- ja teeninduspindade keskmine kuuüür (2015. aasta IV kvartal) Intensiivne Jalakäijate voog

Netohind (€/m²)

Väheintensiivne Jalakäijate voog

Netohind (€/m²)

Kesklinn

20−40

Kesklinn

10−20

Äärelinn

10−15

Äärelinn

5−10

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

35 2015. aastal võeti Tallinnas ja Harjumaal kasutusele 319 330 m² kaubandus- ning teeninduspinda, millest uusehitised hõlmasid 32 511 m² ja laiendused 286 819 m².

Valdav üürihindade vahemik Tallinn kaubanduskeskustes (2015. aasta IV kvartal) Äripinna otstarve

Äripinna suurus (m²)

Netohind (€/m²)

Lillepood

Kuni 100

40–60

Apteek

101–300

30–50

Optikapood

Kuni 100

20–35

Kaubandus

Kuni 100

30–40 (20–30)

101–300

20–35 (10–25)

Üle 300

10–25 (5–15)

101–300

10–15

Üle 300

7–12

Toitlustus Ankurüürnik

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade (sulgudes hind väheintensiivse jalakäijate vooga piirkonnas)

Lao- ja tootmispindade turg on Eestis Harjumaa-keskne. Eelistatud piirkonnad on

• • • •

Tartu maantee ümbrus Rae vallas (kaardil numbrid 6, 7, 9, 10); Pärnu maantee äärne Tänassilma tehnopark (11); Kristiine ja Mustamäe linnaosas asuv Laki tänava ja Mustamäe tee vaheline piirkond (5); Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ümbrus (3) ja Sõjamäe (4).

Kontsentreeritumalt paiknevad lao- ja tootmispinnad veel Kopli piirkonnas, valdavalt sadamaalade vahetus läheduses (1), Nõmmel Männiku tee ümbruses (8) ning Tallinnast ida poole jäävas Nehatu ja Vana-Narva maantee piirkonnas (2).

Peterburi tee ümbruses (3) ja Sõjamäel (4) on Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) välja arendanud suured maa-alad, kus ettevõtja saab hakata endale tootmis- või ärihoonet ise ehitama.

1 1

1 5

11

7

8

6

4

9 10

Allikad: Maa-amet, Uus Maa Kinnisvarabüroo, maps.google.ee

3

2

36 Tallinna äärelinna ning tehnoparkide tootmis- ja laopinna keskmine kuuüür (2015. aasta IV kvartal) Kvaliteediklass

Netohind (€/m²)

Stock-office*

5,5–6,5

A

4–5

B

2,5–4

* Äripind, kus saab korraga kasutada nii ladu, bürood kui ka kaubanduspinda Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

Kontoripindade turgu iseloomustab Tallinnas tugev konkurents kesk- ja äärelinna vahel. Kesklinna kõrval on kõige nõutumad Tallinna äärealade ärilinnakud (Ülemiste City Lasnamäel, Tehnopoli teaduslinnak Mustamäel) ning linnasisesed magistraaliäärsed piirkonnad (Tammsaare tee ja Pärnu maantee lähedane Tondi asum, Mustamäe tee äärne piirkond). Lisaks väljakujunenud piirkondadele leidub kontorihooneid hajusalt üle kogu linna.

2015. aasta lõpuks oli Tallinnas moodsates A- ja B-klassi büroohoonetes kokku üle 600 000 m² äripinda. 2016. aastal lisandub turule ligi 80 000 m² moodsat äripinda.

Uute kontoripindade puhul on olulised märksõnad hea asukoht ja seda ümbritsev taristu ning paindlik ruumilahendus.

Järjest määravamaks muutub energiasäästlikkus. See võimaldab uude büroohoonesse kolivale üürnikule pakkuda väiksemaid kõrvalkulusid, mis peaksid kompenseerima asukoha vahetusest tingitud üürihinna kasvu.

Tallinna kontoripindade keskmine kuuüür (2015. aasta IV kvartal) Kvaliteediklass A

Netohind (€/m²)

Kvaliteediklass B

Netohind

Kvaliteediklass C

(€/m²)

Netohind (€/m²)

Äripiirkonna klass A

13–16

Äripiirkonna klass A

8–12

Äripiirkonna klass A

5–8

Äripiirkonna klass B ja C

9–13

Äripiirkonna klass B ja C

6,5–10

Äripiirkonna klass B ja C

2,5–6,5

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

Lisainfo: www.kv.ee, www.city24.ee

Arendusprojektid Noblessneri kvartal

24,54 ha

Kopli liinid

23,3 ha

Linnahall ja selle lähiala

11,5 ha

Suur-Sõjamäe tööstuspark

6,4 ha

Betooni tööstuspark

3,6 ha

Ülemiste City Targa Linna arendus

2,4 ha

Tallinna Teaduspark Tehnopoli arendus

1 ha

Lennujaama trammiühendus Reidi tee Gonsiori tänav Haabersti ristmik Allikas: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

37

TRANSPORT Tallinn on pealinnana mere-, lennu-, raudtee- ja maanteevõrgustiku sõlmpunkt.

Tallinna lennuühendused (seisuga märts 2016) Kaugus Tallinnast lennukiga (km)

Lennuaeg

airBaltic, Nordica

1475

2 h 30 min

Ateena*

Aegean Airlines

2389

3 h 30 min

Barcelona*

Vueling

2560

3 h 50 min

Berliin

airBaltic, Nordica

1050

1 h 45 min

Bremen*

Ryanair

1220

2 h 25 min

Brüssel

Nordica

1600

2 h 35 min

Dublin*

Ryanair

2010

3 h 20 min

Düsseldorf

Ryanair

1458

2 h 15 min

Edinburgh*

Nordica

1712

2 h 25 min

Frankfurt

Lufthansa

1400

2 h 25 min

Girona*

Ryanair

2470

3 h 45 min

Helsingi

Finnair

82

30 min

Istanbul

Turkish Airlines

2070

3 h 20 min

Kiiev

Nordica

1075

1 h 50 min

Kopenhaagen

SAS

860

1 h 40 min

Kuressaare

Avies

188

45 min

Kärdla

Avies

124

30 min

London

easyJet, Ryanair

1750

2 h 55 min

Milano

easyJet, Ryanair

1870

3 h

Moskva

Aeroflot

860

1 h 40 min

München

Nordica

1495

2 h 20 min

Nice*

Nordica

2110

3 h 10 min

Odessa*

Nordica

1496

2 h 20 min

Oslo

Nordica, Norwegian, Ryanair, SAS

800

1 h 30 min

Pariis

airBaltic, Nordica

1845

2 h 55 min

Riia

airBaltic

280

55 min

Rijeka*

Nordica

1723

2 h 35 min

Rooma*

Vueling

2143

3 h 25 min

Split*

Nordica

1860

2 h 55 min

Stockholm

Nordica, SAS

380

1 h

Trondheim

Nordica

870

1 h 35 min

Varssavi

LOT Polish Airlines

840

1 h 40 min

Viin

airBaltic, Nordica

1369

2 h 10 min

Vilnius

airBaltic, Nordica

530

1 h 30 min

Sihtkoht

Lennufirma

Amsterdam

Allikas: Tallinna Lennujaam

* Hooajalised lennuühendused

38 Tallinna reisilaevaühendused (2016) Sihtkoht

Reise nädalas suvise graafiku alusel Sõiduaeg (h)

Helsingi

95

2–3,5

Mariehamn

14

11–14

Stockholm

14

16–20

Peterburi

2

12,5

Allikas: Tallinna Sadam

Tallinna Sadam 2011

2012

2013

2014

2015

Reisijaid (tuh)

8 479

8 842

9 236

9 569

9 793

Laevu, sh

7 206

7 243

6 865

6 865

7 081

2 119

1 966

1 932

1 982

1 684

kaubalaevu reisilaevu Konteinerveoseid (TEU) Kaubakäive (tuh tonnides)

5 087

5 277

4 933

4 883

5 397

197 717

227 809

253 627

260 293

203 784

36 467

29 476

28 247

28 321

22 431

Allikas: Tallinna Sadam

2015. aastal läbis Tallinna Sadama koosseisu kuuluvaid sadamaid 22,4 miljonit tonni kaupa ja 9,79 miljonit reisijat.

Eesti Raudtee Reisijaid (tuh) Kaubakäive (tuh tonnides)

2011

2012

2013

2014

2015

4 764

4 427

4 234

5 905

6 660

30 520

26 130

24 350

19 220

15 392

Allikad: Eesti Raudtee, Elektriraudtee, Edelaraudtee, GoRail

2015. aastal läbis Eesti Raudtee teid 6,6 miljonit reisijat ja 15,39 miljonit tonni kaupa.

2026. aastaks eeldatakse Rail Balticu raudtee valmimist. Rail Baltic (www.railbaltic.info) on Helsingit kaasav Tallinna, Riia, Kaunase ja Varssavi kaudu Berliini kulgev uus, Euroopa standarditele vastav u 700 km pikkune kiire raudteeühendus.

Tallinna Lennujaam 2011

2012

2013

2014

2015

1 913

2 207

1 959

2 017

2 167

Lennuoperatsioone (kõik maandumised ja stardid)

40 298

48 531

37 856

37 791

41 513

Kaubakäive (tonnides)

18 371

23 921

20 941

19 860

16 156

Reisijaid (tuh)

Allikas: Tallinna Lennujaam

39 2015. aastal läbis Tallinna Lennujaama üle 2 miljoni reisija ja 16 156 tonni kaupa.

Lennujaamade teejuht www.sleepinginairports.net hindas Tallinna Lennujaama Euroopas paremuselt viiendale kohale ja maailmas 12. kohale.

Kiirele wifile pühendunud veebisait blog.rottenwifi.com nimetas Tallinna Lennujaama Euroopa parima wifi-kvaliteediga lennujaamaks.

Keskmine allalaadimiskiirus 23,96 Mbit/s on 185 maailma lennujaama hulgas kümnes ja Euroopa lennujaamade seas esimene tulemus.

Linna ühistransport ja parkimine

•

2012. aasta sügisel rakendus Tallinnas ja Harjumaal ühtne ning innovaatiline ühistranspordi piletisüsteem, mis loodi kontopõhise veebilahendusena. Paberpiletid asendati kontaktivaba ühiskaardiga, millega saab osta sõidupileteid, laadida kaardikontole raha ning kinnitada sõiduõigust bussis, trollis, trammis ja rongis.

Pealinna piletisüsteemiga ühilduvad ka teiste regioonide (Tartu, Kohtla-Järve jt) piletisüsteemid, lisaks saab ühiskaardi asemel kasutada kontaktivaba kiibiga õpilaspileteid, ISIC-kaarte ja mõne bussifirma (Atko, GoBus) sõidukaarte, mis kõik on omavahel lõimitud ning teevad ühissõidukite kasutamise mugavamaks.

Alates 01.01.2013 on Tallinnasse registreeritud elanikele linna ühistransport tasuta. Selle tulemusena on vähenenud autoliiklus ja suurenenud ühissõiduki kasutajate arv.

•

Tallinnas on neli Pargi & Reisi (P&R) süsteemi parklat, kuhu on võimalik oma auto jätta selleks, et ühissõidukiga edasi liikuda. P&R-i parklas parkimine on tasuta, kui inimene kinnitab oma sõidu Ühiskaardiga. Kasutusele on võetud veel P&R-i pilet, millega saavad ka väljaspool Tallinna elavad autojuhid sõita pealinna ühistranspordis tasuta. Tulevikus lisandub Tallinna veel mitu P&R-i parklat.

•

Tallinna Linnatranspordi AS soetas 2015. aastal 44 uut bussi, sh 34 normaalbussi (neist 24 on Volvo hübriidbussid), 10 liigendbussi ja 17 CAFi trammi.

•

Liine teenindavatest bussidest, trammidest ja trollidest on 72% madalapõhjalised (vähemalt kahe madala sisenemisega).

•

Elektritaksosid oli seisuga 08.04.2016 Tallinnas 36.

40

•

Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on alates 2001. aastast kasutusel m-parkimise süsteem, mis võimaldab parkimise eest tasuda mobiiliga. 97% parkijatest kasutab just m-parkimist.

•

M-parkimisega ühilduv elektrooniline parkimislubade süsteem tagab elanikele kodu ligidal soodsama parkimise ja annab parkimiskontrollile teada, et sõidukil on õigus soodustusega parkida. Süsteem on täiesti paberivaba.

•

M-parkimise süsteemi kaudu menetletakse veel parkimisrikkumisi. Kui sõiduki

omanik on jätnud parkimise eest tasumata, siis vormistatakse sanktsioon, mis jõuab kohe koos parkimist tõendavate fotodega parkimiskorralduse süsteemi.

Ka vaideid menetletakse samas süsteemis.

Allikas: Tallinna Transpordiamet

•

Nelja Tallinna avalikku rattaparklasse on paigaldatud kokku 50 elektroonilise lukustussüsteemiga Bikeepi jalgrattahoidikut. Need võimaldavad lukustada jalgratta mobiiltelefoni või ühiskaardiga turvaliselt ja tasuta. Lisaks elektroonilisele lukustussüsteemile on kõigis neis jalgrattaparklates videovalve.

Allikas: Tallinna Kommunaalamet

Tallinna tänavavõrk (2016) Tallinnas asuvad teed kokku

Nendest linnale kuuluvad teed

Sõiduteed

1022 km

955 km

Kõnniteed

953 km

935 km

Jalgrattateed

259 km

259 km

Allikas: Tallinna Kommunaalamet

Tallinna mootorsõidukite arv (seisuga 01.01.2016) Sõiduautod Veoautod

140 526 24 800

Mootorrattad

4065

Mopeedid

1404

Bussid Mootorsõidukid kokku Allikas: Statistikaamet

1404 172 279

41

TERVISHOID Eestisse tasub ravile tulla Selle nimel on ühendanud jõud kõik meditsiiniteenustega seonduvad asutused: haiglad ja kliinikud, labori- ja erihoolekandeteenuse pakkujad, teadusarenduskeskus, ülikoolid ning klastrid.

Teises riigis arsti juures käimine muutub üle maailma üha sagedasemaks. Euroopa Liidu (EL) kodanikele teeb ravireisimise ja ravikulude hüvitamise lihtsamaks EL-i patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv.

Eestis on

• •

kiire ja lihtne ligipääs arsti vastuvõtule; mõistlik hinnatase nii raviteenuste puhul kui ka patsienti saatvale lähedasele ajaveetmiseks.

Tavameditsiini kõrval on Eestis arenenud e-meditsiin Rakendunud on mitu uuenduslikku telemeditsiini- ja e-teenust.

•

Teatud valdkondade ja haigusseisundite puhul on perearstil võimalik e-saatekirja kaudu küsida eriarsti e-konsultatsiooni. Sellisel juhul saadab eriarst konsultatsiooni vastuse perearstile digitaalsena ning patsient ei pea selleks eriarsti visiidile minema.

Eriarsti konsultatsiooni eest esitatakse perearstile arve, mille tasub Haigekassa.

•

E-palat on Põhja-Eesti Regionaalhaigla välja töötatud lahendus: osakondade valvearstid kasutavad tahvelarvuti rakendust, mis võimaldab saada operatiivse ülevaate osakonnas viibivatest patsientidest ja nende terviseandmetest. Kaasaskantava tahvelarvuti vahendusel võib arst saada tarviliku info patsiendi kohta kätte seal, kus seda parasjagu vaja on.

•

E-voodiportaal on Ida-Tallinna Keskhaiglas rakendatud ning ettevõttes Girf välja töötatud lahendus, mis parandab ravikvaliteeti, viies olulise info patsiendi haiglavoodi juurde. Patsient saab tutvuda oma raviarsti, raviprotseduuri ja rehabilitatsiooniharjutustega mugavalt juba enne operatsiooni. Patsientide suurem informeeritus ja koostöö tagab omakorda parema ravitulemuse. Statsionaarse infoseadme kaudu, mis asub haiglavoodi küljes, saab patsient vaadata ka telerit ja filme, lehitseda internetilehti ning märkida üles oma terviseseisundit puudutavaid andmeid.

•

Teledermatoskoopia loob uue võimaluse pahaloomuliste nahakasvajate ennetamiseks, varaseks diagnostikaks ja sõeluuringuks. Teledermatoskoopia tarvis arendatud rakendustarkvara DermTest võimaldab edastada digitaalse dermatoskoobiga tehtud ülesvõtte haiguskoldest kiirelt ja mugavalt arvuti teel erialaspetsialistile hindamiseks: patsiendile määratakse diagnoos telekonsultatsiooni vahendusel.

42

97% kõigist retseptidest on Eestis välja kirjutatud digitaalsel kujul.

•

Tänu digiretsepti lahendusele ei pea inimene ravimi saamiseks alati arsti juurde kohale minema: piisab telefonikõnest arstile ja visiidist apteeki või tellimusest internetis. Retseptiravimite interneti teel müümise eeltingimuseks on, et arst peab retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja selle retseptikeskuses salvestama. Interneti vahendusel saab retseptiravimeid osta end ID-kaardiga identifitseerides. Internetis müümine parandab kindlasti ravimite kättesaadavust: ravimite ostmine veebi kaudu on mugav ja teenust saavad kasutada ka need, kellel kodu lähedal apteeki pole.

• •

Kasutusel on elektroonilised saatekirjad.

Eesti on üks vähestest riikidest, kus on rakendatud iga inimese terviseandmeid koondav üleriigiline elektrooniline terviseandmete register (www.digilugu.ee).

See infosüsteem võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust. Patsient saab oma terviseandmetega internetis turvaliselt tutvuda. Vajaduse korral ja patsiendi nõusolekul pääseb teenusepakkuja ligi ka nendele patsiendi uuringu- jt terviseandmetele, mis on salvestatud teise teenusepakkuja juures. Soovi korral saab patsient andmed kaasa CD-plaadil, mälupulgal või e-kirjaga.

Mitmed arenenud riigid on käinud uurimas Eesti e-tervise lahendust. USA president Barack Obama on toonud seda lahendust eeskujuks ja Soome on üles ehitamas analoogset süsteemi, võttes kasutusele Eestis välja arendatud X-tee standardi.

•

Tervisetehnoloogia klastris Connected Health (www.connectedhealth.ee) on 52 partnerit, sh 44 ettevõtet, kolm ülikooli, kolm haiglat, E-Tervise SA ja Tehnopol.

Connected Healthi tegevust toetab klastrite meetmest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Tehnopoli juhitav Connected Healthi klaster on European Connected Health Alliance’i partnerorganisatsioon.

Fakte Tallinna tervishoiu kohta (seisuga 01.01.2016) Voodikohti haiglates Perearstipraksiseid Inimesi perearstinimistutes kokku Perearstinimistu keskmine inimeste arv Allikad: Terviseamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

2 604 268 459 426 1 714

43

HARIDUS Majanduslikult aktiivsete Tallinna elanike haridustase (2015) Elanike arv (tuh)

Osakaal

13,3

5,6%

Teise taseme haridus (keskharidus, kutsekeskharidus)

108,9

45,6%

Kolmanda taseme haridus, sh

116,7

48,9%

Esimese taseme või sellest madalam haridus (algharidus, põhiharidus)

keskeriharidus pärast keskharidust

17,4

7,3%

kõrgharidus

99,3

41,6%

238,9

100%

Kokku Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring

Tallinna haridusasutused (2015/2016. õppeaasta) Asutuse liik Koolieelsed lasteasutused, sh Eesti Rahvusvaheline Eelkool, Rahvusvaheline Lasteaed, Tallinna Euroopa Kool

Asutuste arv 132

Alus- ja üldhariduskoolid, sh Tallinna Soome Kool, Eesti Rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool

86

Kutseõppeasutused

14

Kõrgkoolid, sh

13

avalik-õiguslikud ülikoolid

4

eraülikoolid

1

riigi rakenduskõrgkoolid

2

erarakenduskõrgkoolid

6

Allikad: Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Haridusamet

44 Eesti kõrgkoolide lõpetanute arv ja osakaal valdkonniti (2015) Lõpetanute arv

Osakaal

Sotsiaalteadused, äri ja õigus

2923

34%

Humanitaarteadused ja kunstid

1264

15%

Loodus- ja täppisteadused

1160

13,8%

Tehnika, tootmine ja ehitu

1100

13%

Haridus

836

9,9%

Tervis ja heaolu

581

6,9%

Teenindus

569

6,7%

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Üle 130 Eesti kraadiõppeprogrammi on läbinisti ingliskeelsed.

2015/2016. õppeaastal oli Eestis ligi 3800 rahvusvahelist kraadiõppe tudengit, üle 1500 vahetustudengi ja u 400 suve- või talveülikoolis osalejat.

Allikas: www.studyinestonia.ee

Enamik tallinlasi oskab eesti, vene ja inglise keelt. Räägitakse ka soome, saksa ja prantsuse keelt.

45

KULTUUR JA SPORT KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS Tallinnas tegutseb (seisuga 01.05.2016) 55 muuseumi; u 35

kunstigaleriid ja näitusesaali;

1 keskraamatukogu; 17 haruraamatukogu; 1 raamatukogubuss;

26

teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu);

70 kooliraamatukogu; 25 kontserdisaali; u 25

projekti- ja repertuaariteatrit;

6 kino;

18

kultuurikeskust, rahvamaja ja vabaajakeskust;

7 huvikeskust; 14 munitsipaalhuvikooli; 178

kultuuriseltsi ja -ühendust;

615

rahvakultuuri kollektiivi;

247 erahuvikooli;

11

avatud noortekeskust;

1 botaanikaaed; 1 loomaaed; 1 raekoda; 1 teletorn;

1

42

energia avastuskeskus; usuliste ühenduste pühakoda.

Allikad: Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Tallinna Haridusamet, Tallinna Keskraamatukogu

2015. aastal avati Tallinna südames Kultuurikatel (www.kultuurikatel.ee), et korraldada mitmesuguseid kultuuriüritusi ja edendada loomemajandust.

Kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas tegutseb Eestis üle 5000 ettevõtte ning organisatsiooni, neist 50% Tallinnas. Seda sektorit toetab vajaliku teabega loomemajanduse infokeskus Loov Eesti (www.looveesti.ee). Infot kultuuri ja loomemajanduse rahastusvõimaluste kohta jagab Loov Euroopa Eesti esindus (www.looveuroopa.ee).

Pealinnas asuvad kõik peamised loomemajanduse valdkondade katusorganisatsioonid ja arenduskeskused.

46 Tallinna loomekeskkond Pealinna tähtsaimad loomekeskused on Tallinna Kultuurikatel (www.kultuurikatel.ee), Tallinna Loomeinkubaator (www.inkubaator.tallinn.ee), Telliskivi Loomelinnak (www.telliskivi.eu) ja Kultuuritehas Polymer (www.kultuuritehas.ee).

Allikas: Loov Eesti

Maailma suurim iseseisev reisikirjanduse portaal Matador Network pani ritta kümme kõige vingemat loomekeskust väljaspool USA-d. Tallinn platseerus auhinnalisele teisele kohale.

Tallinna loomekeskkonna parimaks näiteks nimetati Telliskivi Loomelinnakut. See on endine tööstuskompleks, millest on saanud Eesti suurim loomekeskus. Praegu tegutseb seal üle 200 ärksa äri, vabaühenduse ja ettevõtte. Rahvusvahelised väljaanded ja portaalid on Telliskivi Loomelinnakut võrrelnud Ida-Berliiniga, New Yorgi Brooklyniga ja Londoni Shoreditchiga. Linnakus tegutsevad peale loomestuudiote veel kohvikud-restoranid, disainipoed, pagarikoda, rattastuudio ja kolm teatrit.

Telliskivi Loomelinnaku saalides, lokaalides ja õuel toimub igal aastal u 400 üritust, millest suurimad on Tallinna tänavatoidufestival, Telliskivi kirbufestival ning Telliskivi tantsupidu. Lisaks sellele toimuvad loomelinnakus rahvusvaheline džässifestival Jazzkaar, tribuudifestival, paljud Tallinn Music Weeki sündmused, Eesti fotokunstimess, teatrietendused, näitused ja muud huvitavad ettevõtmised. Igal laupäeval peetakse loomelinnakus kirbuturgu. Telliskivi Loomelinnakus käib aastas u 800 000 inimest.

47

Tallinna kultuurielus on koha leidnud paljud traditsioonilised üritused

• • • • • • • • • • • • • • • •

Tallinn Music Week* (märts-aprill): www.tmw.ee; Eesti muusika päevad (aprill): www.eestimuusikapaevad.ee; rahvusvahelised džässifestivalid Jazzkaar, Sügisjazz ja Jõulujazz (aprill, september, detsember): www.jazzkaar.ee; Tallinna päev (15. mai); muuseumiöö (mai): www.muuseumioo.ee; Tallinna lillefestival (mai–august): www.kadriorupark.ee/lillefestival; vanalinna päevad (juuni): www.vanalinnapaevad.ee; Tallinna tänavatoidufestival (juuni): www.tallinnstreetfoodfest.ee; Õllesummer (juuli): www.ollesummer.ee; Tallinna merepäevad (juuli): www.tallinnamerepaevad.ee; rahvusvaheline orelifestival (august): www.concert.ee/tallinnorganfestival; Birgitta festival Pirita kloostri varemeis (august): www.birgitta.ee;

Tallinn Fashion Week (august): www.estonianfashion.eu; disainiöö (september): www.disainioo.ee; Pimedate Ööde filmifestival (november): www.poff.ee; jõuluturg Raekoja platsil (detsember–jaanuar).

* Tallinn Music Week on toimunud nüüdseks kaheksa korda ning kasvanud Balti- ja põhjamaade suurimaks uue muusika festivaliks. Üritus on jõudnud maailma olulisimatesse reisisoovitustesse.

Briti nädalaleht Observer valis Tallinn Music Weeki maailma viie parima festivali hulka, mida nad soovitavad talvehooajal külastada.

SPORT Tallinn on sobiv paik, kus korraldada nii tipp- kui ka harrastusspordi treeninglaagreid.

Tallinnas asub üle 200 spordirajatise, mis sobivad igal tasemel treeninguteks.

Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST (www.sportest.eu) on liikumistervise valdkonna põhi- ja tugiteenuseid pakkuvate asutuste kooslus, mille missioon on parandada inimeste tervist ning füüsilist seisundit, kasvatada liikumistervise teadlikkust ja arendada uuenduslikke lahendusi.

48

KESKKOND Eesti pealinn on kasvanud kohaks, mille tegevus on kantud rohelisest mõtteviisist.

Seda maailmavaadet toetavad peale tasuta ühistranspordi ka alljärgnevad Tallinna iseloomustavad faktid.

Transport

• • • •

88% elanikest pääseb kiiresti ja mugavalt ligi ühistranspordile.

52% kuni 5 km vahemaadest läbitakse ühissõidukiga ning 21% jalgsi või rattaga 40% veeremist on madala heitmetasemega.

Neljandik ühissõidukitest töötab elektri jõul.

Kliima ja energia

• • • •

Tallinnas on 459 elektrimootoriga sõidukit, neist 86 kuuluvad avalikule sektorile.

Aastatel 2009–2014 renoveeriti riigi kaasabil 268 korterelamut.

Enim on vähenenud söe (–50%), kütteõli (–34%), bensiini (–20%) ja kaugkütte (–20%) tarbimine. Puiduhakke ja turba kasutamine on kasvanud 457%.

2030. aastaks plaanitakse vähendada CO2-heidet 40%.

Loodus

• • • •

8,2% Tallinna pindalast kuulub Natura 2000 võrgustikku.

13,8% pealinna pindalast on looduskaitse all.

Kaitstavate alade kogupindala on 2200 ha.

Tallinnas on 138 kaitsealust loomaliiki, sh 92 linnuliiki, ja 41 kaitsealust taimeliiki.

Rohealad ja maakasutus

• • • • •

87,3% linlastest elab kuni 300 m kaugusel rohealast.

25% Tallinna territooriumist on roheala. Ühe elaniku kohta on 90 m² avalikku roheala.

70% uusarendustest on tehtud linna tihendades.

55% pruunaladest* on võetud uuesti kasutusse.

* Linnaruumi pruunala on alarakendatud või mahajäetud koht, mis on olnud varem kasutusel.

Välisõhk ja müra

• • • •

Tallinn kuulub maailmas 500 puhtaima õhuga linna hulka.

Kümne aasta jooksul pole Euroopa Liidu SO2 ja CO piirmäärasid ületatud.

66% elanikest elab kuni 300 m kaugusel vaikalast*. Üle 120 fassaadi on renoveeritud linna toel mürakindlaks.

* Vaikala on ala, mis on linnakodanikele mõeldud peamiselt rekreatiivseks kasutuseks.

Jäätmed

• • • •

Elaniku kohta tekib aastas olmejäätmeid 459 kg.

Pakenditest läheb 55% ringlusesse ja 60% korduvkasutusse.

99% tekkivatest olmejäätmetest suunatakse taaskasutusse.

Tallinnas on 274 avalikku pakendijäätmete kogumispunkti.

49

Vesi ja reovesi

• • • • •

Keskmine ööpäevane veekulu elaniku kohta on 122,8 l.

88% vajaminevast veest tuleb Ülemiste järvest.

99,8% elamistest on liidetud ühiskanalisatsiooniga ja 99,5% ühisveevärgiga.

Kogu linna reovesi puhastatakse keemilis-bioloogiliselt.

Linna veetrasside kogupikkus on 980 km, kanalisatsioonitorustikke on 830 km.

Ökoinnovatsioon ja keskkonnajuhtimine

• • • •

17% omavalitsuste sõidukipargist on elektrisõidukid.

Tallinn on 14 rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni ja kontaktvõrgustiku liige.

Linn osutab mitmesuguseid paberivabasid ehk e-teenuseid.

Tallinna ametiasutustes juurutatakse rohelise kontori süsteemi ja muid keskkonnahoidlikke lahendusi.

Kalaranna nutikas tänav Kalaranna tänava leedlampidega tänavavalgustust koordineerib säästlik sensoritega juhtsüsteem. Sensoritega kogutavat teavet on võimalik reaalajas jälgida lehel www.eliko.ee/smartstreet. Sealt saab infot näiteks mürataseme, inimeste ja sõidukite liikumistiheduse ning linnavalgustuse energiatarbe kohta.

50

JUHTIMINE JA EELARVE Linnakantselei (294)

Linnavolikogu (79)

Linnasekretär Nõunikud jt Linna avalike suhete teenistus (51) Linna finantsteenistus (91) Linna haldusteenistus (29) Linna infotehnoloogia teenistus (30) Linna sisekontrolöri teenistus (11) Linna personaliteenistus (15) Linna õigusteenistus (20)

10 komisjoni (177)

13 ametit (695) Ettevõtlusamet (61) Haridusamet (104) Keskkonnaamet (33,5) Kommunaalamet (50) Kultuuriamet (16) Linnaarhiiv (27) Linnaplaneerimise amet (98,5) Linnavaraamet (60) Munitsipaalpolitsei amet (110) Perekonnaseisuamet (29) Sotsiaal- ja tervishoiuamet (28) Spordi- ja noorsooamet (28) Transpordiamet (50)

Linnavalitsus (7)

8 linnaosa halduskogu (166)

8 linnaosa valitsust (403,2) Haabersti linnaosa valitsus (33,5) Tallinna kesklinna valitsus (64) Kristiine linnaosa valitsus (40,2) Lasnamäe linnaosa valitsus (86) Mustamäe linnaosa valitsus (51) Nõmme linnaosa valitsus (41,5) Pirita linnaosa valitsus (24) Põhja-Tallinna linnaosa valitsus (63)

Linnavolikogu kantselei (36)

Sulgudes ametikohtade arv

2013

Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

2014

2015

570 693

529 202

2012

570 169

453 158

2011

496 981

440 717

Tallinna eelarve (tuh €)

2016

2011.–2015. aasta eelarve täitmine, 2016. aasta eelarve

51

Tallinna eelarve sissetulekud (€, 2016) Üksikisiku tulumaks Maamaks Reklaamimaks Tänavate sulgemise maks Parkimistasu Lõivud Tulud majandustegevusest

326 300 000 27 800 000 3 285 000 900 000 6 850 000 559 000 47 508 162

Üür ja rent

8 199 980

Õiguste müük

3 187 236

Muu toodete ja teenuste müük

3 590 136

Muud tulud

996 000

Finantstulu

50 000

Vara müük

2 917 000

Muud tulud varalt Dividendid

147 150 8 900 000

Toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt

79 307 980

Välisrahastus

20 635 804

Välisprojektide kaasfinantseerimine Võetavad laenud Muutus hoiustes Sissetulekud kokku Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

466 632 20 000 000 9 093 006 570 693 086

52

Tallinna eelarve väljaminekud (€, 2016) Linna juhtimine Linna tugiteenused

2 263 435 34 132 890

Avalik kord

3 367 611

Haridus, sh

139 916 446

era- ja avaliku sektori koostööprojektid

14 627 977

Kultuur

28 724 347

Sport ja vaba aeg

20 577 069

Noorsootöö

1 724 623

Sotsiaalhoolekanne

35 435 117

Teed ja tänavad

74 135 336

Heakord

14 804 445

Tehnovõrgud Muud kommunaalkulud Linnamajandus, sh era- ja avaliku sektori koostööprojektid

5 690 618 1 607 678 27 185 355 10 156 000

Muu majandus

300 000

Linnatransport

71 049 092

Keskkonnakaitse

1 288 342

Linnaplaneerimine

3 512 025

Ettevõtluskeskkond

4 055 308

Tervishoid

2 034 354

Finantskulud

5 500 000

Reservid, sh

8 217 370

linnavalitsuse reservfond linnaosade reservfond kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv oma- ja kaasfinantseerimise reserv 2015. aastast 2016. eelarveaastasse ülekantavad kulutused Riigi ja muude institutsioonide eraldiste arvelt tehtavad kulud

1 490 000 189 420 1 507 532 100 000 4 930 418 300 000 76 000 000

Laenude tagasimaksed

7 569 265

Maksed teenuste kontsessioonilepingu raames

1 042 360

Sissemakse aktsiakapitali Väljaminekud kokku Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

260 000 570 693 086

C

Tallinna suuremate investeeringute jaotus (€, 2016) 52,4% Teed ja tänavad 46 084 639 17,2% Haridus 15 098 500 6,9% Sport ja vaba aeg 6 094 669 0,9% 9,1% Linnamajandus 1,9% 1,9 %

(sh elamumajandus) 8 007 330 4,3% 5,4% Heakord 4 710 533 4,3% Kultuur 3 740 096 5,4% 1,9% Sotsiaalhoolekanne

ja tervishoid 1 687 600 9,1% 1,9% Transport 1 684 000 0,9% Muud (tehnovõrgud, linna tugi teenused ja linnaplaneerimine) 851 600 Investeerimisprojektid kokku 87 958 967 Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

52,4%

6,9%

17,2%

D TALLINNA ETTEVÕTLUSAMET Vabaduse väljak 7 15199 Tallinn Tel 640 4218 Faks 640 4208 ettevotlus@tallinnlv.ee ettevotja.tallinn.ee tallinn.ee facebook.com/ettevotlusamet

TALLINNA LINNAVALITSUS