50
KAVANDIT JOONISTAMISEKS
Originaali tiitel: Barrington Barber 50 DRAWING PROJECTS A CREATIVE STEP-BY-STEP WORKBOOK Arcturus Publishing Limited 26/27 Bickels Yard 151-153 Bermondsey Street London SE1 3HA Copyright © Arcturus Holdings Limited Tõlge eesti keelde © Kadri Põdra ja Tammerraamat, 2017 ISBN 978-9949-565-75-7 Trükikoda Greif www.tammerraamat.ee
SISSEJUHATUS See loovusraamat pakub välja 50 erinevat ideed joonistamiseks. Osa neist on võrdlemisi lihtsad, teised seevastu keerukamad, ent igal juhul tasub kõiki ideesid järele proovida, et joonistamist harjutada. Iga kavand on toodud sammsammulise juhisena, et näidata, kuidas kogu joonistamisprotsess käib. Seejärel on jäetud tühja ruumi, kuhu saate autori ideest lähtuvalt luua oma versiooni samal teemal. Ja kui etteantud kavandid on läbi proovitud ning teid inspireerivad, võite loomulikult proovida joonistada ka muid teemasid. Selles kogu idee seisnebki – meid ümbritseb kõikjal nii palju joonistamiseks sobilikke objekte, et tuleb lihtsalt enda jaoks huvitavamad välja valida ja nende kallal kätt proovida. Harjutamine on joonistamise puhul kõige olulisem, sest mida rohkem harjutate, seda paremini ka välja tuleb. Nii et proovige ja vaadake, kuidas õnnestub. Soovin teile edu ja head joonistamist! Barrington Barber
3
HARJUTUSED PLIIATSIGA TÖÖTAMISEKS Ainuüksi see tunne, kui pliiats paberit puudutab, on osa joonistamise võlust. Järgnevalt on toodud mõned harjutused, et tutvustada põhilisi tehnikaid, enne kui suundute raamatu põhiosa juurde. Need harjutused tulevad joonistamisel igal juhul kasuks. Esmalt sirgjooned ja ringid ning siis mõned toonimisvõtted.
Seejärel seeria joone- ja toonimisharjutusi.
Nüüd pisut keerulisem seeria toonitud ruute ja mõned põhikujundid. Järgmiseks paar kritseldatud pinda ja rida järjest keerulisemaid jooni. Ja nüüd mõned jooned, mille abil moodustada kolmemõõtmelisi vorme.
Lõpetuseks rida toonitud vorme, et tekiks ruumiline mõõde. 4
PERSPEK TIIVI JOONISTAMINE Et objektid paistaksid kolmemõõtmelisena, peab neid kujutama vähenevas mõõdus, nii nagu vaataja silmalegi paistab. Selleks tuleb kõigepealt tõmmata horisontaaljoon, mis tähistab horisonti ehk silmakõrgust, ja siis põhikujundi jooned, mis koonduvad ühes horisondil olevas punktis ehk pagupunktis (PP).
HORISONT
PP1
PP
Kui objekt asub vaataja silma suhtes otse, kasutatakse ühe punkti perspektiivi.
PP2
HORISONT
Kui objekt asub vaataja silma suhtes nurga all, läheb vaja kahe punkti perspektiivi ja kahte pagupunkti.
HORISONT
PP1
PP2
Siin on kujutatud keerukamat kolmemõõtmelist kujundirühma, mis tähistavad ruumiliselt paiknevaid hooneid. 5
INIMESE PROPORTSIOONID Keha Keskmine keha pikkus võrdub umbkaudu seitsme ja poole pea pikkusega, kuigi iga inimene on loomulikult pisut erinev.
Esimese pikkusühiku moodustab pea pealaest kuni lõuaotsani.
Teine ühik algab lõuaotsast ja lõpeb rinnanibudega.
Kolmas ühik lõpeb nabaga.
Neljas ühik ulatub kubemeni ehk jalgevaheni.
Viies ühik lõpeb põlvede ülaosaga.
Kuues ühik ulatub umbes sääre keskosani.
Seitsmes ühik lõpeb pahkluudega.
6
Enamiku viimasest poolest ühikust moodustavad jalalabad.
INIMESE PROPORTSIOONID Pea mõõdud Suuremal osal inimestel on pea proportsioonid enam-vähem sellised, nagu siin joonisel näha. Silmad asetsevad keset pea vertikaaltelge, mis algab pealaest ja lõpeb lõuaotsaga.
Laubal asuv juuksepiir hõlmab alates pealaest umbes viiendiku. Ninaots ulatub pea pikkuse kolmanda neljandiku lõpuni ehk silmade ja lõuaotsa vahele jääva ala keskpunktini. Suu asetseb pigem lähemal ninaotsale kui lõuaotsale, pea pikkuse neljanda viiendiku alguses.
Profiilis mahub pea ruudu sisse ja kõrv jääb täpselt ruudu keskpunkti taha. Juuste alla jääv ala hõlmab enda alla pea ülaosa ja seda piiritleb diagonaaljoon, mis ulatub eest ülevalt taha alla välja. Nina ulatub üldjuhul pisut üle ruudu ääre. Need mõõdud on enamikul inimestel sarnased. Väiksed erinevused esinevad tavaliselt lihavamates näoosades.
7
K AKS PIRNI 1
Esmalt joonistage pirnide piirjooned ilma liigse täpsuseta. Nagu näha, pole pirnid täpselt ühesuguse kujuga, kuna vaatenurk on erinev.
2
Seejärel viimistlege pirnide kujud kindlapiirilisemaks ja täpsemaks. Märkige ära kohad, kuhu langevad valgus ja varjud. 8
KAKS PIRNI
3
Nüüd varjutage ja toonige ära põhilised alad nii, et toon jääks võimalikult kerge ja ühtlane. Jätke katmata vaid kõige heledamad valguslaigud.
4
Järgmiseks toonitage kõige tumedamad kohad. Ärge unustage lisada varje ka aluspinnale, millel pirnid asetsevad. 9
KAKS PIRNI 1
2
3
4
5
L천puks kasutage keskmisi toone, et heledate ja tumedate v채rvilaikude 체leminek oleks sujuv, ning tehke teravamad kontuurid veelgi tugevamalt 체le.
10
KAKS PIRNI
Puuviljad on väga hea teema joonistamisega alustamiseks, kuna need on kergesti kättesaadavad ja suhteliselt lihtsa kujuga. 11
LEIVAPÄTS 1
Kõigepealt visandage kerge vaba käega leivapätsi, lõikelaua, noa ja leivaviilu piirjooned.
2
Siis märkige jooned tugevamalt, kuni kõik pildil olevad objektid on saanud kindla kuju. 12
LEIVAPÄTS
3
Lisage leivapätsi ja lõikelaua tekstuuri rõhutamiseks punkte ja kriipse.
4
Nüüd varjutage joonistus ühtlase kerge tooniga. Katke kõik pinnad, mis peaksid üht või teist tooni tulema. Jätke noa käepidemele heledam koht, et materjali tekstuur paremini esile tuua. 13
SISUKORD Koer . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156 Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . 3 Nuga, kahvel, lusikas ja konserviavaja . . . . . . . 68 Hobune . . . . . . . . . . . . . . . 160 Harjutused pliiatsiga töötamiseks . . . . . . . . . . . . . 4 Kastrul . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Kotkas . . . . . . . . . . . . . . . . 164
Perspektiivi joonistamine 5 Männikäbi . . . . . . . . . . . . . 76 Säga . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Inimese proportsioonid . . 6 Kolm merekarpi . . . . . . . . . 80 Krabi . . . . . . . . . . . . . . . . . 172
Keha . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Lillevaas . . . . . . . . . . . . . . . 84 Krokodill . . . . . . . . . . . . . . 176 Pea mõõdud. . . . . . . . . . . . . 7 Laualamp ja küünlajalg . . 88 Lõvi . . . . . . . . . . . . . . . . . . 180
Kroon . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 Tänavalamp . . . . . . . . . . . 184 Kaks pirni . . . . . . . . . . . . . . . 8 Spordijalatsid . . . . . . . . . . . 96 Auto . . . . . . . . . . . . . . . . . . 188 Leivapäts . . . . . . . . . . . . . . . 12 Kiiktool . . . . . . . . . . . . . . . 100 Mootorratas . . . . . . . . . . . 192 Kapsas . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Saapad . . . . . . . . . . . . . . . . 104 Vana kai jõe peal . . . . . . . 196
Kaks apelsini . . . . . . . . . . . 20 Konksu otsas rippuv Mootorpaat . . . . . . . . . . . . 200 mantel . . . . . . . . . . . . . . 108 Viinamarjakobar . . . . . . . . 24 Vana paat kaldal . . . . . . . 204 Tugitool . . . . . . . . . . . . . . . 112 Kaks sibulat . . . . . . . . . . . . 28 Ananass . . . . . . . . . . . . . . . 32 Isa ja tütar . . . . . . . . . . . . . 116 Kaks õuna . . . . . . . . . . . . . . 36 Tüdruku portree . . . . . . . 120 Mehe figuur . . . . . . . . . . . 124 Kauss sidrunite ja apelsiniga . . . . . . . . . . . 40 Potilill . . . . . . . . . . . . . . . . 128
Keraamiline kauss . . . . . . . 44 Kastekann . . . . . . . . . . . . . 132 Munad ja sööginõud . . . . . 48 Roos . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 Kastmekann . . . . . . . . . . . . 52 Maamaja . . . . . . . . . . . . . . 140 Kaks pudelit . . . . . . . . . . . . 56 Lehtpuu . . . . . . . . . . . . . . . 144 Veiniklaas . . . . . . . . . . . . . . 60 Palmipuu . . . . . . . . . . . . . 148 Kann . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Mustpea-põõsalind . . . . . 152
208