Aasta ringi Eestis ringi by Tammerraamat

Aasta ringi Eestis ringi

Marko Kaldur

Aasta ringi Eestis ringi

Kujundanud Andres Tali Toimetanud Kadri Põdra Tekst ja fotod © Marko Kaldur Kaart: Alari Paluots ja Andres Tali

Sisukord Sissejuhatus 7 SUVI 9 Karudeta Karula radadel 11 Maaliline Matsalu 14 Saaremaa salajased pangad 17 Ajaloohõnguline Postitee 20 Matsideta Matsirand 22 Ennuksemäe metsavennapunker 24 Nõiduslik Kaibaldi nõmm 27 Militaarajalooga Juminda poolsaar 29 Venehõnguline Peipsiveer 32 Soontagana salarajad 35 Norra allikad 38 Viisata Venemaale 40 Šokeeriv Ida-Virumaa 42 Puhkus Pedassaarel 45 Kollastest akendest paistab Lõuna-Eesti 48 Tundmatud Piusa koopad 52 Liivimaa Koidulast Iklani 54 Meeldejäävad suvised sihtpunktid 58 Huvitavamad suvematkarajad 62

Contents

SÜGIS 67 Hundi ulg Põhja-Kõrvemaal 69 Ohvitseride küla Peressaare 72 Sada ja seened Lääne-Eesti rabades 74 Tõus Eesti kõrgeimale mäele 76 Sakala tee – sissejuhatus matkamisse 78 Ülgase koopad 81 Vaikne Varessaare 83 Paunküla mäed – tervislik puhkehetk 85 Sügisene saunaelamus 87 Saaremaa vähetuntud „tuntuim” vaatamisväärsus 89 Raketibaasides uitamas 91 Lõunapiiri legendirohked koopad 93 TALV 99 Talvine kanuumatk 101 Tõe ja õiguse otsinguil 104 Lõputud liuväljad 107 Hiiumaa talvised rannad 109 Matk jääaja muuseumis 112 Põhjasõja lahingupaikades 115

6 Jõulupõgenike pagulaslaagrid 117 Jäälossid põhjaranniku jugadel 120 Saluudihulluse eest ürgloodusesse 122 Alanud on tormiküttide hooaeg 125 Räätsadega rabaavarustele 129 Uppunud tanki otsimas 132 Kummituste kõrval ööbimas 135 Pikk vastlaliug läbi metsade 137 Jää peale kalale 139 Ida-Viru nõiduslikud paigad 142 Karakatitsa 145 KEVAD 149 Kevadine tiir ümber Võrtsjärve 151 Laulvad järved 155 Nelja Eestimaa kuninga jälgedes 157 Soomaa sügavustes 162 Jäisel südamel liugu laskmas 165 Sookuninga kuningriigis 167 Peidetud aardeid otsimas 170 Ekstreemmatk Emajõe suursoos 173 Sõdade tallermaa 176 Eesti oma peeglivabrik 180 Koordinaadid 183

Eesti võib tunduda geograafiliselt tilluke, aga tegelikult on siin pisikesel maalapil tuhandeid huvitavaid paikasid, millest jätkub reisiplaanide sisustamiseks terveks aastaks. Reisida ja rännata ei saa mitte ainult suvel, vaid ka sügisel, talvel ja kevadel on põnevust piisavalt, et koduseinte vahelt väljuda ning käesoleva raamatu seltsis Eestit avastama suunduda. Raamat „Aasta ringi Eestis ringi” kirjeldabki reise ja rännakuid Eestimaa pinnal päikeselõõsas ja paduvihmas, palavuses ja pakases, lumes ja roheluses. Siia on koondatud enam kui 350 huvitavat ja külastamist väärt paika kõikjal Eestis. Nende seas on mõisaid ja matkaradasid, loodusobjekte ja arhitektuuripärandeid, tööstusreostust ja sõjaajalugu, rännuideid ja rahvaüritusi ning palju muud huvitavat. Kirjeldatud paikadele on lisatud nende koordinaadid, et huvilised saaksid iseseisvalt objekte üles otsida. Paiga koordinaadid on iga peatüki juures nutiseadmega loetava QR-koodina ning raamatu lõpus numbriliselt. QR-koodi lugeja (reader) saab alla laadida telefonile/nutiseadmele sobivast rakenduspoest (nt Google Play, Windows Store, App Store jt). Koordinaadid on antud kümnendkraadides, mille põhjal aitavad asukohta leida GPS-seadmed, nutiseadmete kaardirakendused, GoogleMaps, OpenStreetMap, Yahoo! Maps, Here, Sygic, Waze, OruxMaps, LocusMap ja paljud teised interneti kaardi- ja otsingumootorid. Asukoha leidmine etteantud koordinaatide põhjal võib sõltuda ilmastikuoludest ja GPS-seadme täpsusest, ent üldjuhul peab otsitav punkt nullpunkti jõudes vaateulatusse jääma. See raamat on mõeldud keskkonnateadlikule ja loodusest hoolivale inimesele, kes käitub keskkonda säästvalt. Seetõttu ei ole igas peatükis eraldi välja toodud üksikasjalikke looduskaitselisi juhiseid, hoiatusi, piiranguid ega nõudeid. Eestimaa looduses ringi rännates võib tihtipeale osutuda probleemiks eramaadel liikumine, kuna paljud maaomanikud on oma territooriumi või läbisõidutee ebaseaduslikult sulgenud või seal liikumise keelanud. Kuidas käituda võõral maal ning millised õigused ja kohustused pooltele rakenduvad, sellest annavad ülevaate igaüheõigus1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus2. Kuigi raamatu reisikirjad on jaotatud aastaaegade järgi vastavalt sellele, millal autor mõnes paigas viibis, on enamik kohtasid külastatavad aasta läbi ja iga ilmaga. Sestap ei maksa peljata ühtegi aastaaega ega ilmastikuolu – pole olemas halba ilma ega kehva varustust, peamine on soov ringi reisida. Põnevaid elamusi aasta ringi Eestis ringi seigeldes! Marko Kaldur reisikirjanik ja rändur www.avastaeesti.ee 1 www.eesti.ee/est/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus; www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Igayheoigus_Eestis.pdf 2 www.riigiteataja.ee/akt/KeÜS (§ 32–39)

8 Setomaa vaated

SUVI

Karudeta Karula radadel Karula rahvuspargi käänulised rajad looklevad metsastel mäenõlvadel ja tillukeste järvesilmade kallastel, tõustes kõrgetele mäetippudele ning laskudes sügavatesse orgudesse. Karulas rändaja teele jääb üksikuid talusid, mille põllud mäenõlvadel laiuvad; hüljatud ehitisi, kus viimased elanikud aastakümneid tagasi viibisid; hingematvaid loodusvaateid, mis juba esmapilgul lummavad. Ka kohalikud loovad huvitavaid elamusi ja kordumatuid kogemusi. Üksnes karusid, kelle järgi tundub Karula oma nime saanud olevat, on seal üsna ebatõenäoline kohata. Karulas saab ringi rännata kõikvõimalikul moel: jalgsi, jalgrattal, autoga ja muude liikumisvahenditega. Tuleb aga arvestada, et Karula kruusateed tolmavad suvisel ajal hirmsasti ja iga möödasõitev auto matab matkajad pikaks ajaks paksu tolmupilve sisse. Leidub ka varjulisemaid radasid, kuhu tolmutekitajad ei satu ning kus linnulaulu ja loodushäälte seltsis võib tunde segamatult sammuda, ilma et inimhingegi teele satuks. Karula matka-, metsa- ja rattarajad ning muud marsruudid on korralikult tähistatud. Kuigi tegu on ürgsete loodusmaastikega, tuleb seal eksimiseks tublisti vaeva näha. Hea ülevaate Karulast saab vaatetornist.

Karula Mäekonnu tornist

Mäekonnu torn

Rebasemõisa vaatetorn

Ähijärv

Mäekonnu torn Mähkli külas on üks vähestest „töökorras” tornidest Karulas. Tornitipuplatvormi piiretele kinnitatud infotahvlitel viidatakse Karula olulisematele vaatamisväärsustele. Tore on Mäekonnus seegi, et isegi palavamatel suvepäevadel lõõtsub tornitipus meeldivalt jahe tuul. Seal võib rahumeeli terve õhtupooliku päikese käes peesitada, karastavaid jooke rüübata ja päikeseloojangu värviküllaste vaadete nautimise järel torni lähistele laagrisse jääda. Karula ühes kõrgemas tipus Tornimäel asub Rebasemõisa vaatetorn, mis on aga amortiseerumise tõttu suletud. Sinna ronimine jääb igaühe enda südametunnistusele. Hambaid krigisema paneva kruusateede tolmu saab maha pesta Ähijärve kallastel asuvates laagrikohtades. Loomulikult leidub Karulas veel kümneid väiksemaid ja suuremaid järvesilmasid, kokku nelikümmend, mille kallastel peatuda ja puhata. Ent Ähijärve äärde on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) valmistanud mitu laagripaika ning

samuti asub seal Karula rahvuspargi külastuskeskus, kus on rahvusparki tutvustav väljapanek ja väiksematele pereliikmetele järveäärne laste loodusrada. Lastele, kes liialt ülekäte läinud või ringreisi ajal jonnima hakkavad, tasub Rebasemõisa bussipeatuse juures tutvustada Peksukivi. Mõisate tegutsemise ajal anti sellistes kohtades talupoegadele ihunuhtlust. Tänapäeval on see traditsioon muidugi unustusehõlma vajunud ja peksukividki heintesse kasvanud, ent kindlasti mõjub see lastele distsiplineerivalt, kui peksukiviga seotud traditsioone kohapeal dramaatilise tooniga kirjeldada. Üleannetuste andekssaamist võib paluda Karula kirikutes. Sellega kaasneb siiski mõningaid raskusi, kuna mõlemad Karula ajaloolised pühakojad on varemetes. Puitarhitektuuriga õigeusu kirik Kaika külas laguneb ühiskonna hoolimatuse tõttu takistamatult ning juba mõne aasta pärast ei pruugi mäenõlval kõrguvat ilusat hoonet enam eksisteeridagi. Lüllemäe kirikutest suurem, vana Karula Maarja kirik, on varemeis 1944. aasta sõjategevusest saati. Ajaloolise hoone majesteetlikud müürid ja võlvkaared mõjuvad aukartustäratavalt tänapäevalgi, rääkimata sellest, kui võimsana võis pimedal hiliskeskajal tunduda see kesk metsi ja mägesid kõrguv kirik kohalikele või juhuslikult piirkonda sattunud rändureile. Karula kuppelmaastike vahele on end ära peitnud Metsamoori perepark. See pole tavaline lõbustuspark, vaid mitmest eripalgelisest talust koosnev kompleks, kus pakutakse maalähedasi tegevusi ja ajaveetmisvõimalusi. Metsamoori taludes tutvustatakse huvilistele piirkonna eripärasid ja tavasid alates meemuuseumist ja lõpetades suitsusaunaga. Kui pikk päev Karulas seljataga, ent minema sõita veel ei ihka, siis matkaja hingega rändureile on Karulas palju lõkke- ja laagripaikasid. Veidi vesisema ilma korral leidub öömajalistele ka katus pea kohale, näiteks RMK Kautsi (Kaudsi), Kivi ja Aheru (Oore) igaüheõigusega metsamajakestesse mahub palju matkajaid.

Peksukivi

Kaika kirik

Karula Maarja kirik

Metsamoori perepark

Aheru matkaonn

Kaudsi matkaonn

Kivi matkaonn

Maaliline Matsalu

Matsalu looduskeskus

Keemu vaatetorn

Suitsu vaatetorn

Matsalu rahvuspark ei ole põnev mitte ainult ornitoloogiahuvilistele, vaid sealsed kaunid loodusvaated meelitavad kõiki piirkonda avastama. Vähem kui pool sajandit tagasi oli Matsalu rahvuspark väga populaarne loodusreiside sihtpunkt Eestis. Viimastel aastakümnetel jääb ilusa ja omapärase loodusega kaitseala tänamatult teiste sihtkohtade varju. Tõsi, linnuhuviliste ja -vaatlejate seas on Matsalu püsivalt Euroopa ja ka maailma mõistes üks olulisemaid sihtpunkte, kuhu lindude rände ajal suunduvad sajad ornitoloogid. Linnuvaatlejate tarbeks on Matsalu põhja- ja lõunakaldale püstitatud hulk vaatetorne, mille tipust avanevad väga eripalgelised vaated. Keemu vaatetorni juurde on võimalik oma paadi või purjekaga randuda, mitte küll sügistormide aegu, ent südasuvel kindlasti. Suitsu vaatetorn ulatub kõrgele üle puulatvade ning sealt näeb Matsalu luhtasid, heinamaid ja jõekäärusid täies ilus. Vaatetorni jalamilt saab alguse lühike matkarada, mis viib nn kolme karu maja ehk linnuvaatluseks kohandatud heinaküüni manu, mille otsaseinas on eri kõrgustel luugid, kust lindude tegevust jälgida.

Penijõe vaatetornini pääsemiseks peab Matsalu looduskeskuse juurest mõõduka jalgsimatka ette võtma. Roostikus asuv torn on aeg-ajalt küll külastajatele suletud, ent vähem riskialtid ja ontlikumad näevad tornijalamilgi kihavat linnuelu. Kloostri vaatetornist avaneb vaade Kasari jõe luhtadele, sealsed jõekaldad paistavad kalameestegi seas populaarsed olevat. Kes vaid maanteed mööda kiirustab, selle teele jääb Rannajõe vaateplatvorm. Rajatise tipust paistev vaade meenutab pigem Kesk-Aasia steppe kui Läänemere kaldaid. Haeska vaatetorni juurde saamiseks tuleb samuti pikemalt sammuda, ent see väike jalutuskäik tasub end ära: tornist avanevad maalilised vaated piki rannajoont. Lähedal asuva männi koorel võib näha inimesekõrguseid kriimustusi rannale kevadeti vajunud rüsijääst. Kalaküla vaatetorn on omamoodi kultuurikeskus, mille allkorrusel on korralik väljapanek ümbruskonna ajaloost ja kultuurist. Naljanumbrina mõjub Puise ninal bussiooteplatvormist ümber ehitatud vaatetorn, mille otsast avaneb vaatepilt ümbritsevate eramaade hoovidesse. Tõenäoliselt on needsamad eramaad Matsalu madala populaarsuse põhjus. Nimelt on Matsalu territooriumil väga raske leida kohta, kus rändur tohib oma telgi üles panna ja retkest

Penijõe mõis

Penijõe vaatetorn

Haeska vaatetorn

Rannajõe vaatetorn

Kloostri vaatetorn

Kalaküla vaatetorn

Puise vaatetorn

Saastna mõis

Kloostri mõis

Näärikivid

Põgari palvemaja

puhata, end merelainetesse kasta või lihtsalt rannaniitude kauneid vaateid nautida. Seda eelkõige neis piirkondades, kus looduskaitselisi liikumispiiranguid ei ole kehtestatud. Tüüpiliselt Eesti mereäärsetele piirkondadele seisavad Matsaluski enamiku külateede otstel kohalike ja puhkajate poolt omaalgatuslikult (ja enamasti ebaseaduslikult) paigaldatud „Eratee” või „Eramaa” sildid. Sestap tuleb looduse põhjalikumalt uudistamise asemel piirduda Penijõe mõisas paikneva Matsalu looduskeskuse ekspositsiooni vaatamisega. Lisaks on huvitavad, aga ka varisemisohtlikud, Kloostri mõisa ja Saastna mõisa varemed. Ning loomulikult Näärikivid – suured rändrahnud Matsalu lõunakaldal, mis legendi järgi tõusnud ühel nääriööl merest. Teise pärimuse järgi löönud nääriööl välk ühe rahnudest pooleks. Põgari palvemajas pidas 1944. aastal viimase istungi Tallinnast Vene vägede pealetungi eest põgenenud Otto Tiefi valitsus. Palvemaja eemalt silmitsedes võib vaid ette kujutada, kui masendav meeleolu valitses septembrituultest räsitud üksikus mereäärses majas Rootsist saabuvat kiirpaati ootavate valitsuseliikmete hulgas. Traagiliselt lõppes Puisel ka tuntud ornitoloogi Sven Onno elutee, kes 1974. aastal hukkus Puise nina lähedal tormisel merel, olles parasjagu linde jälgimas. Tema mälestuseks seisab rannal mälestuskivi, milleni pääsemiseks peab end taas pressima läbi eramaade kadalipu.

Kasari sild

Saaremaa salajased pangad Saaremaa on läbi aegade olnud suvesihtkoht number üks Eestis. Lisaks tavapärastele vaatamisväärsustele pakun Eesti suurima saare külalistele välja põneva ja looduslikult mitmekülgse matka mööda Saaremaa pankasid ja pangakesi. Juba mai keskpaigas ummistavad turistidehordid Saaremaale suunduvaid praame. Mida nad kõik seal teevad, on raske öelda, sest kui enamikult mandrile tagasi suundujailt küsida, mida nähti, siis saab vastuseks vaid käputäie tuntumaid vaatamisväärsusi. Nimekirjast jookseb pea alati läbi Panga pank, kuhu minnakse kaunist merevaadet imetlema ja parklaäärsest turistilõksust suveniire soetama. Aga Saaremaa ülejäänud pangad? Kümmekond võimsamat ja hulk väiksemaid – neist pole valdaval osal turistidest aimugi! Üldistades võib öelda, et Eesti pankrannik ja pangad jaotuvad mitmesse geoloogilisse kategooriasse. Saare- ja Muhumaa põhja- ning läänerannikul paljastub geoloogiline Siluri klint, mille sadu miljoneid aastaid vanasid erineva kõrguse ja välimusega lõike näeb neil saartel paljudes paikades.

Panga pank

Üügu pank

Rannaniidu pank

Pulli pank

Ninase pank

Kuriku pank

Suuriku pank

Undva pank

Karala lähedal pangad

Muhul praamilt maha astudessõites ei jää esimene osa pankrannikust kuigi kaugele. Rannananiidu ja Üügu pangad paiknevad Muhu saare kirdekülje veepiirist veidi sisesaare poole ning on suures osas metsa või võsasse kasvanud. Panga all jalutades märkab silm mitmes kohas koopaid, millest suurematesse mahuks terve seltskond ära. Ilmekaim näide pankade väga pikast ajaloost on Pulli pank. Selle jalamil uhuvad merelained kaldale Panga pank erisuguseid kivistisi, mille vanust võib arvutada miljonite aastatega. Pulli pangale ligipääsemist raskendavad mõnevõrra eravaldused, ent nutikas ja igaüheõigusest teadlik reisija saab probleemideta pangani. Järjekorras järgmine ongi kuulus Panga pank. Kes korra üleval panga peal käinud, võiks võtta ette jalutuskäigu pangaseina alla, sest just seal avaneb Panga panga võimsus täies ulatuses. Panga peal seistes ei oska ette kujutadagi, et kivisein kerkib kõrgeimas kohas üle 21 meetri. Mõnekilomeetrise jalutuskäigu jooksul panga ühest servast teise näeb nii selle tõusu kui ka madaldumist. Ning see on vaid osa Panga pangast, pea sama kõrge astang paikneb merepõues, selle kontuurid on ülevalt pangaservalt vaadates aimatavad. Ninase panga omapäraks on sakiline pangaserv. Sarnast saehambulist pankrannikut võib näha mujal Eestis Pakri pangal ja Päite pangal. Ninase pangale on püstitatud parvlaev Estonia hukule pühendatud mälestussammas. Kuriku ja Suuriku pankasid mööda kulgev metsatee on kitsas ja käänuline. Suurema sõidukiga on seal raske liigelda, ent jalgrattaga on suisa lust kadakate vahelt läbi veereda. Palava ja tolmuse teekonna järel saab end pangajalamil jahutavasse merevette kasta. Ujujad ja puhkajad on rannale püstitanud kümneid kiviskulptuure, mis on marurohelistel looduskaitsjatel pidevalt pinnuks silmas. Iga suurem torm pühib aga skulptuurid taas rannale laiali, nii et need ei põhjusta loodusele vähimatki mõju. Undva panga jalamilgi leidub palju kivistisi aegade hämarusest. Sobiva ilma ja tuulesuuna korral hulbib panga all merevees tuhandeid roosasid millimallikaid. Pank ise, mis on ligikaudu poolteist meetrit kõrge, sobib pigem serva peal istudes jalgade kõlgutamiseks ja merevaate nautimiseks.

Suundudes rohkem edela poole, jääb Karala lähistel teele Elda pank. Sealtsamast lähedusest leiti rannale uhutuna meie laiuskraadidel harukordne mõõkkala, kes oli Läänemerre eksinud palju lõunapoolsematest vetest. Praegu peaks kala topis paiknema Kuressaare linnuses. Leitud mõõkkalale pühendati kohapeal Mõõkkalajooks. Kaugatoma ja Lõu pangapealselt avamere suunas vaadates märkab silm kaugemal tumedat neljakandilist kontuuri. See on Kreeka kaubalaeva Volare vrakk, mis sõitis 1980. aastal Saaremaa rannikul karile (väidetavalt kindlustuspettuse kordasaatmiseks) ja mille Nõukogude piirivalve ja kohalikud elanikud peagi paljaks rüüstasid. Aastaid on üritatud vrakki ennastki algosadeks lõigata, ent muutlik mereilm ja päikese käes keevitamisel tekkiv põrgukuumus on õnneks tänaseni suutnud vähemalt osa Volarest alles hoida. Ohessaare pank on samuti koht, kuhu püstitakse kiviskulptuure ja -torne. Seal on need küll väiksemad ja madalamad kui Kuriku või Suuriku kandis, kuid see-eest on neid rohkem. Mõne suurema turismigrupi lahkudes näeb rand tihtipeale välja nagu siili turi. Seda küll vaid järgmise tormini. Lõpetuseks tasub läbi põigata Viieristi looduskaitsealalt. Seal viivad matkarada ja trepp kõrgelt kaldapealselt rannaastangu jalamile, kus arvukad allikad maapõuest pulbitsevad. Sellega on ringkäik mööda Saaremaa olulisemaid pankasid läbi ning mandrile tagasi minnes teadmised Saaremaa huvitavatest paikadest loodetavasti mõnevõrra rikkalikumad. Olgu veel öeldud, et Saaremaa pankrannikut mööda liikudes jääb teele kümneid ja kümneid muidki vaatamisväärsusi, mida uudistada. Undva pank

Kaugatoma pank

Lõu pank

Ohessaare pank

Viieristi rannaastang

Ajaloohõnguline Postitee

Postitee Tartupoolne algus

Postitee infotahvlid

Postitee Põlva- ja Võrumaal pakub meeldivat võimalust tiheda liiklusega maanteedelt maha pöörata ja ning jälgida ajaloo ja kauni looduse sujuvat möödakulgemist. Paljud linnadevahelised põhimaanteelõigud ei kulge enam sugugi sama trassi mööda, mis aegade jooksul välja kujunes. Üks selline on Piibe maantee, mis sajandeid ühendas Tallinna ja Tartut, tänapäeval aga on paljudele kahe Eesti suurema linna vahel liiklejaile teadmata. Tartu ja Võru vahelgi pole põhimaantee kogu aeg praegusel trassil asunud. Omaaegsele linnadevahelisele Postiteele pääsemiseks tuleb Tartust väljudes pöörata hoopistükkis Põlva suunda ning Liiva asula juurest algabki Postitee. Võru poolt sõites tuleb võtta suund esmalt Väimela ja Parksepa poole ning seejärel Tartule. Postitee on hästi tähistatud: kõikjal torkavad silma triibulised maanteetulbad ja iga vähegi tähtsama koha juures asub infotahvel või suunaviit. Postitee on kaunimaid teelõike Eestis, mida mööda sõites ei hakka igav ei suvel ega talvel. Lainelised ja käänulised teed ei luba õnneks kiirust suureks tõsta, sest kunagi ei tea, millal järgmise kurvi või

künka tagant mõni sõiduk välja ilmub. Seepärast tasub seal ettevaatlik olla ka jalgratturitel ja jalgsimatkajatel – kuigi Postiteel on liiklus hõre, siis masina tulekut väga pikalt ette ei näe ega kuule. Postitee olulisemaid vaatamisväärsusi on kahtlemata Maanteemuuseum. Omaaegses Varbuse postijaamas asuvas muuseumis näeb ülevaadet Eesti maanteedest ja neil liikunud sõiduvahenditest; liikluslinnas saavad oma teadmisi proovile panna nii lapsed kui ka täiskasvanud. Ringi sõidavad hobuvanker ja ajalooline buss; rasketehnikat saab oma käega katsuda. Maanteemuuseumis võib vabalt veeta terve päeva. Teistlaadse ekspositsiooni leiab Põlvamaa talurahvamuuseumist. Peale tavapäraste talukultuuri ja -ajalugu tutvustavate väljapanekute paikneb territooriumil väike Põlvamaa makett, mille peal saab ringi jalutada ja tuttavaid kohtasid miniatuurses vormis näha. Põdrakivil paistva kabjajälge meenutava süvendi olevat tekitanud erinevate legendide põhjal Peeter Suure või Karl XII ratsu. Tegelikult paiknes seal 1950ndatel hoopis suur hirvekuju. Selliseid kujusid ja skulptuure leidus nõukogude ajal Postitee ääres hulgaliselt, kuid praeguseks on enamik hävinud või purustatud. Mõnusad ujumis- ja laagriplatsid paiknevad Palojärve kallastel. Kel soov enne laagrisse jäämist või kosutavatesse järvelainetesse tormamist veidi füüsilist koormust kogeda, siis Penijärve, Põrguraja ja Tilleoru matkarajad viivad loodusesõbra maanteelt mõneks ajaks kauni looduse rüppe. Põrgurajal näeb looduses veel selgeid jälgi 1944. aasta ränkadest lahingutest: mürsulehtreid maapinnas, kildudest purustatud põlispuid jms. Märksa rahumeelsema elamuse annab maalilisel jõekaldal kulgev Tilleoru rada. Postitee sümboolseks Võru-poolseks lõpp-punktiks võib pidada Kirumpää linnust. Kunagi kaubateid ja piirkonda kaitsnud ehitisest on praegu järel vaid mõni müürijupp, ent vaade linnuseharjalt ulatub kauge silmapiirini ning hea tahtmise korral saab end seal kujutleda keskaegseks vahimeheks, kelle ülesanne oli Postiteel liikuvaid kaubavoore ja rändureid jälgida.

Maanteemuuseum

Postitee Võrupoolne algus

183

Koordinaadid Karudeta Karula radadel Aheru matkaonn: 57.682108,26.347577 Kaika kirik: 57.746719,26.524885 Karula Maarja kirik: 57.751541,26.376503 Kaudsi matkaonn: 57.705411,26.583065 Kivi matkaonn: 57.662252,26.419609 Metsamoori perepark: 57.733854,26.474159 Mäekonnu torn: 57.732691,26.489000 Peksukivi: 57.745118,26.418451 Rebasemõisa torn: 57.743560,26.409727 Ähijärv: 57.712403,26.502689

Matsideta Matsirand Matsiranna laagriplatsid: 58.364422,23.740339

Maaliline Matsalu Haeska vaatetorn: 58.779472,23.659152 Kalaküla vaatetorn: 58.771771,23.547940 Keemu vaatetorn: 58.745558,23.674239 Kloostri mõis: 58.739800,23.831505 Kloostri vaatetorn: 58.754249,23.844130 Matsalu looduskeskus: 58.714606,23.816041 Näärikivid: 58.727654,23.599760 Penijõe vaatetorn: 58.727241,23.802976 Puise vaatetorn: 58.766099,23.453646 Põgari palvemaja: 58.804118,23.531813 Rannajõe vaatetorn: 58.816003,23.781237 Saastna mõis: 58.724360,23.565302 Suitsu vaatetorn: 58.723159,23.746925

Militaarajalooga Juminda poolsaar Hara sadam: 59.588589,25.612068 Juminda matkarada: 59.588892,25.595398 Meremiinid: 59.648565,25.507266

Saaremaa salajased pangad Karala lähedal pangad: 58.304416,21.829491 Kaugatoma pank: 58.123866,22.193413 Kuriku pank: 58.502159,22.014145 Lõu pank: 58.112964,22.183499 Ninase pank: 58.543013,22.201057 Ohessaare pank: 58.001219,22.022524 Panga pank: 58.570479,22.28847 Pulli pank: 58.611687,22.956877 Rannaniidu pangad: 58.644171,23.35144 Suuriku pank: 58.509143,21.985703 Undva pank: 58.516887,21.917017 Viieristi rannaastang: 58.026419,22.178392 Üügu pank: 58.671432,23.23764

Soontagana salarajad Kurese muinasküla: 58.642357,24.137483 Maalinna parkla: 58.646616,24.175276 Soontagana maalinn: 58.660525,24.163592

Ajaloohõnguline Postitee Maanteemuuseum: 58.015759,26.912824 Postitee infotahvlid: 58.00044,26.929078 Postitee Tartu-poolne algus: 58.179981,26.827809 Postitee Võru-poolne algus: 57.860439,26.999931

Ennuksemäe metsavennapunker Ennuksemäe punker: 58.222721,25.728135 Viljandi-Rõngu maanteel, mõned kilomeetrid Holstrest Rõngu poole juhatab teeviit Ennuksemäe metsavendade punkri juurde. Nõiduslik Kaibaldi nõmm Kaibaldi nõmm: 58.973734,22.666420

Venehõnguline Peipsiveer Alatskivi loss: 58.603684,27.129632 Kallaste pank: 58.662645,27.165177 Kasepää: 58.795759,26.958969 Kasepää: 58.523661,27.235134 Kolkja: 58.554811,27.21365 Kükita: 58.806119,26.950997 Raja: 58.840582,26.947403 Varnja: 58.490969,27.241051

Norra allikad Oostriku allikajärv: 58.889848,26.048648 Ülejäänud allikad paiknevad Oostriku allikajärve ümbruses, viidad juhatamas huvitavamatesse kohtadesse. Viisata Venemaale Saatse saabas: 57.913594,27.716988 Šokeeriv Ida-Virumaa Aidu karjäär: 59.31829,27.04888 Kohtla-Järve tuhamäed: 59.397176,27.22513 Kukruse vulkaan: 59.393909,27.340049 Narva soojuselektrijaamade värvilised järved: 59.272098,27.939734 Sirgala kummituslinn: 59.320371,27.781012