Armeenia raadio

Հայկական ռադիո

Anek

Allan Espenberg

dood

id

Kujundanud Andres Tali Toimetanud Kadri Põdra

Allikas: Internet

© Allan Espenberg © Tammerraamat, 2018

ISBN 978-9949-616-33-6 Trükikoda Greif www.tammerraamat.ee

I A

R

A

R M E E

N

A

A D I O

Saateks Armeenia raadio oli 1960.-1970. aastatel nõukogude anekdootide peamisi liike ja Nõukogude Liidu kõige populaarsem raadiojaam, mida tegelikult raadiona polnudki olemas. See levis folkloorina suust suhu. Armeenia raadio väljamõeldud formaat osutus nii õnnestunuks, et muutus hiiglaslikuks fenomeniks, silmapaistvaks nähtuseks nõukogude ja vene folklooris.

Millalgi 1960. aastate lõpus või 1970. aastate alguses toimus Moskvas ametiühingute maja sammassaalis tele- ja raadiotöötajate üleliiduline nõupidamine, millest võtsid osa liiduvabariikide raadiokomiteede esindajad. Kui koosoleku juhataja teatas: „Sõna antakse Armeenia raadio esindajale,” siis puhkes saalis selline naerulagin ja kisa-kära, et õnnetu esindaja ei saanud pikka aega sõnavõttu alustada. Nördinud juhataja ja presiidiumi liikmed püüdsid saali rahustada: „Seltsimehed, rahu! Palume vaikust! Kuidas teil pole piinlik, ta on ju teie kolleeg!”

Kui naeruturtsatused lõpuks vaibusid, astus armeenlane tribüünile mikrofoni juurde ja ütles: „Meilt küsitakse tihti ...” Pärast seda lauset olevat kogu saal hakanud homeeriliselt rõkkama ja nõupidamise töö oli täielikult halvatud.

Kas see on tõestisündinud lugu või on tegu väljamõeldisega, ei oska keegi öelda, kuid Armeenia raadio anekdootide tagamaadest rääkides alustatakse tihti just selle loo jutustamisega. Igal juhul olid need anekdoodid Nõukogude Liidus sedavõrd populaarsed, et Armeenia tõelistel raadiotöötajatel oli väga raske end maksma panna ja tõsiseid programme teha, sest neisse suhtuti nagu naljanumbrisse ning neilt 5

oodati alati nalja ja naeru. See on seda ebaõiglasem, et neil polnud Armeenia raadio anekdootidega mingitki pistmist.

Kõik sai alguse pärast Stalini surma Arvatavasti sündisid esimesed Armeenia raadio naljad 1950. aastate keskpaiku või hiljemalt 1960. aastate alguses. See oli aeg, kui stalinlik diktatuur oli asendunud Hruštšovi sulaga. Räägitakse, et kui Nikita Hruštšov käis Ameerika Ühendriikides, siis pani ta tähele, et raadiol ja televisioonil on erakordselt suur mõju inimestele ning et meediakanalite kaudu on suhteliselt lihtne rahvaga manipuleerida. Peale propagandasaadete kasutati Ameerikas ideede pähe määrimiseks seebi­ oopereid, vestlus-show’sid ja küsimuste-vastuste saateid. Sestap said ka Nõukogude Liidu ajalehed ja raadiojaamad korralduse hakata vastama raadiokuulajate ja lehelugejate küsimustele.

Armeenia raadio olevat saanud alguse Jerevani raadiodiktori keelevääratusest eetris, kes ütles: „Kapitalismi ajal inimene ekspluateerib inimest, aga sotsialismi ajal toimub kõik vastupidi.” Ühestainsast apsakast piisas, et Armeenia raadiost sai spontaanselt tekkivate anekdootide tegelaskuju.

Teine versioon Armeenia raadio algusaegade kohta räägib, kuidas Jerevanis oli Manukjani tänaval majale nr 5 kinnitatud tahvel „Armeenia ühiskondlik raadio”. Ekskursioonijuhid vedasid sinna turiste, jutustades anekdoote ja näidates käega hoone kolmanda korruse suunas. Just selles majas olevat sündinud Armeenia raadio, mille naljad olid sedavõrd lihtsad ja toredad, et neid jutustati nii Nõukogude Liidus kui ka kaugemal.

Tegelikult on Armeenia raadio sünnilugu üsna saladuslik, sest tolleaegses Jerevani raadio saatekavas polnud kunagi olnud rubriiki „Küsimused Armeenia raadiole”. Samal ajal oli säärane rubriik olemas paljudes teistes NSV Liidu raadiojaamades. Armeenia ajaloolase Armen Davtjani sõnul olid Armeenia raadio anekdoodid tõenäoliselt paroodiaks saatele „Harts u patashan” („Küsimused ja vastused”), mis oli Nõukogude armeeniakeelne raadioprogramm armeeniakeelsetele kuulajatele välismaal.

Lisaks väidetakse, et Armeenia raadio aluseks võisid olla Nõukogude populaarsed raadiosaated, milles esitati kuulajatele imelikke 6

küsimusi, millele kuulajad omakorda vastasid satiiri ja absurdiga. Näiteks huumorisaates „Byurakan” jutustas näitleja Rafael Kotandžjan eetris erilisi anekdoote, mis algasid sõnadega: „Armeenia raadiolt küsiti ...” Näitleja sõnutsi töötasid naljadega mitu toimetajat ja nalju võeti üle enamasti poolakatelt ja ungarlastelt. Seejuures tehti naljad ümber armeeniapäraseks nii sisult kui ka vormilt, sealhulgas küsimusteks ja vastusteks.

Miks just Armeenia raadio?

Armeenia raadio anekdootide eelkäijaks võib pidada alates 20. sajandi algusest levinud armeenia mõistatusi, mida iseloomustasid imelikud küsimused ja veelgi imelikumad vastused. Tegelikult olid juba 19. sajandi lõpus anekdootide peamised kangelased venelaste ja juutide kõrval ka armeenlased. Erinevalt juudist on armeenlane kaval, kuid lihtsameelne inimene, kes püüab kogu aeg petta venelast, kuid enamasti tal see ei õnnestu, sest ta teeb seda lapse kombel avalikult ja siiralt.

Samuti on arvatud, et müütiline raadio võis Armeenia nime saada seepärast, et armeenlased olid tollal Venemaal mõnes mõttes välismaalase staatuses: nad rääkisid naljaka aktsendiga ja kandsid veidraid välismaiseid riideid, mida hankisid tänu välismaal elavatele paljudele sugulastele.

Armeenia oli ka Nõukogude liiduvabariikide hulgas veidi erilisemal positsioonil, sest mitte kuhugi mujale ei saabunud nõnda palju repatriante ehk kodumaale tagasipöördujaid, kes aga nõukogude võimule sugugi ei meeldinud. Näiteks Armeenia kirik, mille tegevus oli ateistlikus nõukogude riigis peatatud, kogus tegevuskeelule vaatamata raha terve tankikolonni moodustamiseks. Repatriandid muutsid Armeenia NSV vähem nõukogulikuks, sest nad tõid välismaalt kaasa teistsuguse maailmavaate ja hariduse ning suhtumise poliitikasse ja kultuuri. Vene kirjanik Aleksandr Gribojedov (1795–1829) on armeenlaste eripärasuste kohta kirjutanud: „Jerevani elanikud võivad suvel olla väga toredad inimesed, aga talvel suhtuvad oma külalistesse väga jahedalt.” Ühe versiooni kohaselt said Armeenia raadio naljad alguse Siberi koonduslaagrites. Sealsed vangid olevat poliitiliste anekdootide peategelaseks valinud Armeenia kahel põhjusel. Raadiot ei nimetatud 7

juudi raadioks, kuna juutide olukord oli tollal isegi väga kehv ja neile ei tahetud rohkem kannatusi tekitada. Tšuktšid aga olid juba anekdootidesse kinnistunud, kuigi mitte nende loojatena.

Armeenia raadio saated olevat alanud nii: „Siin Jerevan, siin Armeenia raadio! Alustame uut üldhariduslikku saadet „Teie küsite, meie vastame!”. Küsida võib kõike, iga küsimus saab ammendava vastuse.”

Samas polnud Armeenia raadiol ei Jerevani linnaga ega Armeenia territooriumiga mingit pistmist, sest Armeenia raadio nalju mõeldi välja väljaspool Armeeniat. Päris alguses kasutati sissejuhatust „kodanik A linnast B küsib, kes/mis/miks/kuidas”. Seejuures olid inimeste perekonnanimed ja kohanimed armeeniapärased ning venekeelset teksti esitati armeenia või kaukaasia aktsendiga. Alles hiljem kadusid küsimusest nimed ja algussõnad lühenesid selliseks, nagu meie teame: „Armeenia raadiolt küsitakse ...” Seejuures võib algussõnad ka hoopis ära jätta, ilma et anekdoot kannataks.

Sissejuhatusele järgnes üsna lihtne, tavaline, argipäevane või süütu, mõnikord ka jõhker ja häbitu küsimus, mis omakorda päädis paradoksaalse, isegi absurdse, aga kindlasti puändika ja pealtnäha tõese vastusega. Seejuures oli lakoonilises ja jaburas vastuses tihti peidus piisavalt satiiri ja irooniat nõukogude elu tegelikkuse kohta. Ja mida totram oli vastus, seda naljakam. Sageli võis rumalana näivates küsimustes ja teravmeelsetes vastustes leida ka sügavaid filosoofilisi mõtteid.

Armeenia raadio anekdootide ilmumine oli rahvatarkuse ja vaimukuse tulevärk, millega väljendati tohutut soovi ja võimalust kõik hinge pealt ära öelda. Need olid täpsed, õiged ja prohvetlikud vastused kõigile põletavatele küsimustele nõukogude elu kohta. Seejuures ei juhitud protsessi mitte kusagilt ja mitte kellegi poolt. Armeenia raadio oli vaba ja avatud, mistõttu sel polnud mingit probleemi parodeerida ametlikku raadiot, mis oli allutatud riigile ja mida kammitses tsensuur.

Armeenia raadio kangelane on tiirane seelikukütt Ukraina kirjanik Georgi Potšeptsov on väitnud, et Armeenia raadio anekdootide autorid olid armeenlased, kuid seda pole millegagi suudetud tõestada, mistõttu on tegu kõigest oletusega. Selle kasuks räägivad kaudsed tõendid: näiteks kujutatakse armeenlasi anekdootides positiivsete tegelastena, samal ajal kui tšuktšisid näidatakse rumalatena.

8

Kuigi ajalugu pole säilitanud ühegi diktori nime, on arvatud, et Armeenia raadios alustas loomingulist karjääri humorist Jevgeni Petrosjan (sündinud 1945). Ka on räägitud, et eriti naljakaid ja absurdseid vastuseid andis Armeenia raadio nimel luuletaja Mihhail Svetlov (1903– 1964), kelle surma järel langes raadiovastuste teravmeelsus kõvasti.

Filoloogid Jelena Šmeljova ja Aleksei Šmeljov on kirjutanud artiklis „Armeenia raadio anekdoodid: struktuur ja keelelised iseärasused”, et Armeenia raadio on omamoodi tegelaskuju, millel on ühelt poolt mitu anekdoodi-armeenlasele iseloomulikku joont: kaukaasialik aktsent, kiindumus tüsedatesse blondiinidesse, Armeenia patriotism ja vaenulik suhtumine grusiinidesse. Teisalt on ta tüüpiline nõukogude inimene, kes suhtub skeptiliselt riigivõimu, kannatab rahulikult ära toiduainete ja esmatarbekaupade puuduse ning irvitab nõukogude elukorralduse absurdsuse üle.

Autorid mainivad veel, et Armeenia raadio anekdootide ilmumise aegu 1960. aastatel oli NSV Liidu kõige populaarsem massiteabe­ vahend raadio, mistõttu ongi küsimustele vastama pandud Armeenia raadio, mitte mõni suvaline isik või asutus. Pealegi oli raadiosaadete levinud žanriks vastamine raadiokuulajate küsimustele. Samas oli teada, et paljud küsimused mõtlesid saadete autorid ja ajakirjanikud ise välja, et anda neile ideoloogiliselt õigeid vastuseid. Tsensuuri tõttu ei saanud riiklik raadio loomulikult vastata kõigile raadiokuulajate küsimustele.

Kultuuriajaloolane Maria Vorobjova on analüüsinud Armeenia raadio anekdoote ja koostanud naljade koondkangelase iseloomustuse: elurõõmus seelikukütist meesterahvas, keda kujutatakse armeenlasena (sellest annab tunnistust aktsent), kes tunneb suurt huvi seksi vastu.

Talle ei meeldi töötada, mistõttu hangib elatist muul viisil. Ta on ilmselgelt tige grusiinide peale ning muretseb erinevate poliitiliste ja olmeprobleemide pärast, viimaste üle rohkemgi. Anekdootide kangelane mõtleb poliitikast dissidentlikult, ta ei armasta nõukogude ideoloogiat, poliitikat ega eluviisi. Ta on äärmiselt laia silmaringiga ja suurepärase analüüsioskusega. „Vastused küsimustele paistavad silma teravuse, täpsuse, vaimukuse, leidlikkuse, ootamatuse ja paradoksaalsusega, meenutades idamaade tarkade mõtteteri,” on kirjutanud Vorobjova.

Briti teleraadiokompanii BBC Moskva büroo juht Chris Booth on jutustanud ringsõidust Tšetšeenias 1995. aastal. Ajakirjanikele anti 9

kasutada kirsipunane Niva ja infoagentuur Associated Press loovutas suured kleebised oma logoga, mis kinnitati auto külgedele ja kapotile. Suured T- ja V-tähed lõikasid ajakirjanikud ise välja. „Me olime selle kunstitöö üle esialgu väga uhked, kuid hiljem selgus, et info­ agentuuri ladinatäheline lühend AP tähendab vene keeles hoopis tähti A ja R. Seetõttu vastasime tavaliselt küsimusele, kust me tuleme, et töötame Armeenia raadios. Huvitaval kombel rahuldas see vastus kõiki. Tollal arvasid nii venelased kui ka tšetšeenid tõsimeeli, et Jerevanis töötab sellenimeline raadiojaam, mis lähetas Tšetšeenia sõda valgustama inglase ja tatarlase, kusjuures veel võimsa professionaalse telekaameraga,” kirjeldab Booth.

Olgu veel öeldud, et Armeenia raadio ei demonstreeri vähimalgi määral halba või põlglikku suhtumist armeenlastesse, nagu on mõnikord väidetud.

Mida taheti Armeenia raadiolt teada?

Armeenia raadio on unikaalne nähtus kasvõi selle tõttu, et on alati valmis vastama mistahes küsimustele, isegi kui need on absurdsed või nii totakad, et neile polegi näiliselt võimalik vastata. Kui paljud poliitilised küsimused-vastused on tänaseks kaotanud osa oma aktuaalsusest ega ole nooremale publikule arusaadavad, siis olme- ja seksiteemad on mõistetavad iga poliitilise süsteemi ajal. Armeenia raadio lühilugudesse on sisse kodeeritud Kaukaasia rahvaste sajanditepikkune huumor ja vaieldamatu tarkus.

Kuigi Nõukogude Liidus eksisteeris tugev tsensuur, ei käinud selle jõud Armeenia raadio suulisest rahvaloomingust üle ja seda ei suudetud kontrollida. Nii sai tol ajal Armeenia raadio kaudu valjusti välja öelda kogu kriitika, mida avalikel esinemistel ega ametlikes meediakanalites teha ei saanud. Napakad vastused ei lõbustanud ainult tava­ inimesi, vaid ka parteifunktsionääre. Isegi sapistesse naljadesse polii­ tilistel teemadel ja otseselt nõukogudevastastesse vastustesse suhtuti ülalpool suhteliselt lojaalselt ja mõistvalt: mida ikka topskitelt tahta!

Armeenia raadio kõige populaarsemad küsimused puudutasid loomulikult nõukogude inimeste igapäevaelu ja NSV Liidu poliitikat.

Poliitiliste anekdootide teemad on riigijuhid, poliitilised repressioonid, eriteenistuste jälitustegevus, propaganda valelikkus, valimiste 10

nõmedus, parteiliikmete altkäemaksulembus, vargused sotsialismi ajal, kommunismi rajamise võimalused, marksismi-leninismi õpetus, riigi ametlik ideoloogia, nõukogude juutide emigreerumine Iisraeli, rahvusküsimused, põllumajandus jne.

Igapäeva- ja olmenaljade keskmes on positiivsed armeenlased, negatiivsed grusiinid, armeenlaste sallimatus grusiinide vastu, kergete elukommetega naised, naiste priiskav eluviis, naisterahva kehaosad, erinevad naistüübid, seksuaalsed orientatsioonid, armeenlaste seksuaalne aktiivsus, suguhaigused, tööpõlgus, mittetöised tulud, väike palk, toiduainete puudus, alkoholism, raskused eluaseme muretsemisel, kaupade vilets kvaliteet jne. Samuti on ohtralt sõnamängule üles ehitatud anekdoote.

Armeenia raadio anekdoote iseloomustavad: - rahvuslik üleolek (Milline rahvus on kõige ilusam maailmas? – Täname komplimendi eest.)

- oskus raha teenida (Kas on võimalik ära elada üksnes palgast? – Ei tea, pole proovinud.)

- riigitöö välistamine (Mida teha, kui tööisu peale tuleb? – Heitke pikali ja varsti läheb üle.)

- kõrgendatud huvi seksuaalelu vastu (Kas avatud õhuaknaga võib magada? – Võib, kuid parem on siiski naisega.)

- kalduvus homoseksualismile (Kas on tõsi, et helilooja Tšaikovski oli homo? – Tõsi, kuid me ei armasta teda mitte ainult selle pärast.)

- kirg kommunismi ja selle ülesehitamise vastu (Kas kommunismi ajal on litse? – Kommunismi ajal on kõike külluses.)

- iroonia toiduainete nappuse üle (Mis oli enne: muna või kana? – Enne oli kõike.)

Raadiovastustes on kindel koht seksil ja suguelunditel. Paljud netiportaalid peavad nalju sedavõrd rõvedaks ja nilbeks, et pole neid oma kollektsioonidesse lisanud. Süütumad ja kahjutumad on naljad ämma, naise ja perekonna kohta. Piisavalt on anekdoote ka armeenlastest endast, Armeeniast, Jerevanist ja mõnest teisestki Armeenia linnast.

Kuna armeenlaste peamised rivaalid ja isegi vaenlased on grusiinid, siis on veidi nalju nendestki, kusjuures need on üsna mürgised, õelad ja isegi pahatahtlikud. Ka Aserbaidžaan ja aserid on Armeenia raadiolt nüpeldada saanud.

11

Kuigi Armeenia raadio teatas mitmel puhul, et majandusteemalistele küsimustele ei vastata, on siiski selliseidki nalju ja mitte vähe. Ka vastus „Armeenia raadio sellele küsimusele ei vasta” on tegelikult vastus. Seda anti välismaalt saabunud või NSV Liidu juhte puudutavatele küsimustele. Näiteks „Kuidas võidelda kiilaspäisusega? – Poliitilistele küsimustele Armeenia raadio ei vasta. See puudutab ka meile saadetud küsimust „Kas siga võib olla kiilas?””. Arusaadavalt käis see küsimus-vastus Nikita Hruštšovi kohta.

Kui aga poliitiliselt ohtliku küsimuse esitas Nõukogude Liidu raadiokuulaja, siis püüti teda hoiatada. (Kes ehitasid Valge mere – Läänemere kanali? – Parema kalda need, kes esitasid küsimusi. Vasaku kalda need, kes neile vastasid.) Sadade küsimuste hulgas oli selliseidki, millele Armeenia raadio väitis, et ei oska vastata. Näiteks „Kui kõik riigid muutuvad sotsialistlikeks, siis kust me vilja hakkame ostma?”.

Mõnikord väga harva hakkas Armeenia raadio küsimuse esitajaga polemiseerima. Teinekord ei saanud küsija vastusest aru ja palus täpsustada, mida Armeenia raadio enamasti ka tegi.

Armeenia raadio võttis alati sõna, kui nõukogude ühiskonnas toimus mõni muutus või kui tuli juurde midagi uut ja huvitavat. Näiteks kui NSV Liidus hakati kallihinnalisemaid kaupu, nagu telereid, mööblit, autosid ja külmikuid, müüma järelmaksu eest, siis küsiti Armeenia raadiolt, kas naisterahvas elab väikse palgaga ära. Vastuseks kõlas: „Elab küll, kui ta paneb end riidesse järelmaksu eest, aga riietub lahti sularaha eest.”

Armeenia raadiot teatakse ka Euroopas Armeenia raadio tipphetked jäid 1960.-1970. aastatesse. Sellal rääkisid fenomenist lisaks Nõukogude Liidule ka Ida- ja Lääne-Euroopa maad: Bulgaaria, Poola, Prantsusmaa, Tšehhoslovakkia, Saksa Demokraatlik Vabariik jt. Naljade levikule aitas kaasa Nõukogude Liidus alates 1967. aastast ilmunud populaarne ajakiri Sputnik (Спутник), mis ilmus paljudes keeltes ja oli mõeldud levitamiseks eeskätt välismaal.

Sputnik oli teiste Nõukogude väljaannetega võrreldes mõnevõrra vabameelsem, sest pidi demonstreerima välismaalastele Nõukogude Liidus valitsevat avatust ja vabadust.

Veidi hiljem tekkisid paljudes Euroopa riikides oma „Armeenia raadiod”, kuid erinevalt Nõukogude Liidu omast olid sealsed naljad 12

teistsugused ja raadioid nimetati samuti teisiti. Prantsusmaal oli Blague Arménienne, Iraanis väidetavalt Irawan mikoid, kuid enamasti kasutati nimetust Jerevani raadio või Raadio Jerevan (Saksamaal näiteks Radio Eriwan).

Välismaal muutus veidi ka anekdootide struktuur. Mõnikord asendusid dialoogid uudisteatega. Näiteks Bulgaarias levis selline nali: „Räägib Raadio Jerevan. Rühm Hiina agressoreid ründas ootamatult meie riigipiiril rahumeelselt põldu kündvat Nõukogude traktorit, mis vastas agressioonile rakettide koondtulega, misjärel tõusis õhku ja võttis kursi sisemaale. NSV Liidu põllumajandusministeerium hoiatab, et kui piirikonflikt peaks korduma, siis ilmuvad peatselt meie põldudele ka püststartniidumasinad.”

Kuigi võiks arvata, et Armeenia raadio on praeguseks, pärast NSV Liidu lagunemist igavikku kadunud, pole see teps mitte nii. Raadio suutis keerulised perestroika, vaesuse ja iseseisvumiste ajad üle elada ning jätkab siiani tegevust ja nalju tehakse edasi. Kaasaegse Armeenia raadio uusimate küsimuste-vastuste tule alla on sattunud Venemaa president Vladimir Putin, Ukraina poliitilised sündmused, isegi Donald Trump ning muud isikud ja teemad, kusjuures sageli on uued anekdoodid teravamad ja päevakajalisemad. Samuti tehakse suurt kriitikat kadunud Nõukogude Liidu aadressil ning mõnitatakse nõukogude korda ja tolleaegseid liidreid.

Armeenia raadio folkloor on jõudnud ka päriselt raadioeetrisse.

Raadiojaamas Russkoje Radio oli 2000. aastatel kavas saade „Uus Armeenia raadio”, mida juhtisid huumorisaate KVN meeskonna „Uued armeenlased” liikmed. Samal ajal oli raadiojaamas Huumor FM kavas programm „Armeenia raadiolt küsitakse ...”, mida juhtis NSV Liidu rahvakunstnik Armen Džigarhanjan. Hiljem hakkas Džigarhanjan programmi esitama kontserdisaalides, pannes aluse muusikalisele huumoriprogrammile „Külas Armeenia raadiol”. Armeenlane Tigran Mkrttšjan ja juut Mark Klepfish teevad alates 2004. aastast Armeenia raadio naljasaadet Ameerika Ühendriikides Chicagos (raadiojaamas Reklama Radio), kusjuures saade on eetris kord nädalas.

Käesolevasse kogumikku on võetud ka selliseid küsimusi-vastuseid, mis arvatavasti pole algselt kuulunud Armeenia raadio vastuste hulka.

Kuna aga internetis leidub anekdoote sadadel lehekülgedel ja tohutul hulgal, siis tänaseks päevaks on paljud naljad segunenud. Mõned 13

Armeenia raadiole mittekuulunud vastused on kuulutatud nende omaks ja esineb ka vastupidist: mõned Armeenia raadio naljad on jäänud sellest tiitlist ilma. Näiteks on teada, et osad sajandivanused Odessa naljad on ümber tehtud Armeenia raadio anekdootideks.

Lisaks on aegade vältel Armeenia raadio omadeks vormistatud tavaanekdoote. Isegi mõned armeenia mõistatused on ümber tehtud Armeenia raadio küsimusteks-vastusteks. Seetõttu võib kogumikust leida ka nalju, mis tegelikult Armeenia raadio omad ei ole, kuid mis võiksid vastuse absurdsuse või naljakuse tõttu vabalt sellesse repertuaari kuuluda.

Viimased kaasaegseimate anekdootide põhjal läbi viidud sotsioloogilised küsitlused näitasid, et kõige targemad maailmas on juudid, hiinlased ja venelased. Loomulikult siis, kui uskuda juudi, hiina ja vene teadlasi. Kogu maailm nagu nõustuks sellega, kuid ainult Armeenia raadio jätkab vastu vaidlemist.

14

R

A D I O

A

I A

A

R M E E

N

Հայկական ռադիո

Mille üle võib Armeenia uhkust tunda?

Ta võib uhkust tunda asjade üle, mida tal pole kunagi olnud, kuid mis on talle toonud kuulsust rohkem kui need, mis tal on olemas.

Need on Ararati mägi ja Armeenia raadio.

Miks te olete alati eetris?

Aroomiteraapia.

•

Raadio Majak saadab Armeenia raadiole küsimuse: „Mis võib olla parem kui 40 aastat eetris?”

Armeenia raadio vastab: „Ainult 40 aastat piirituses.”

•

•

Tolliinspektor kurdab: „Te ei oska ettegi kujutada, kui keeruline on nendelt kavalpeadest armeenlastelt makse koguda. Näiteks Armeenia raadiot pole me veel üldse üles leidnud.”

Kas on küsimusi, millele Armeenia raadio ei oska naljakalt ja teravmeelselt vastata?

On, kuid neid ei esita meile mitte keegi.

•

•

Milline raadio on kõige teravam ja kõige teravmeelsem maailmas?

Täname komplimendi eest!

Kruttisin terve päeva raadionuppe, kuid Armeenia raadiot ei leidnud. Kus on Armeenia raadio?

Pange raadio peegli ette ja kruttige sõrmega oma meelekohal.

•

•

17

Armeenia raadiole esitati küsimus, aga nemad mängivad kogu loomingulise kollektiiviga lauamängu „Nardid”.

Kas on tõsi, et te valetate alati?

Me valetame alati ainult puhast tõtt.

•

•

Miks te piiksusite? Kas need on hiired või tsensuur?

Ei, hiired ei puutu üldse asjasse.

Me viskasime lihtsalt toru hargile.

Kui palju võib Armeenia raadiot küsimustega pommitada? On ju olemas Vikipeedia!

•

•

Eetris on Armeenia raadio. Täna on laupäev ja kell on 12.00. Kordame tšuktšidele: ärge otsige kellalt väikest seierit, see on suure taga peidus.

Kus on teie uus peatoimetaja?

Ta sai kolm aastat, istus ära viis, kuid sai ennetähtaegselt välja ja jäi uuesti vahele.

•

•

Miks Armeenia raadio saadete kvaliteet on viimasel ajal langenud?

Kõik asjatundlikumad ja pädevamad kaastöötajad sõitsid ära Iisraeli.

Miks Armeenia raadio programmis esineb kuni kahetunniseid vaheaegu?

Meie saadetes ei ole vaheaegu, sel ajal on saated kurttummadele.

•

•

Miks Armeenia raadio vait jäi?

Parem vaikida Jerevanis kui rääkida Magadanis.

Miks Armeenia raadio pole pikka aega eetris olnud?

Meie peatoimetaja Rabinovitš jäi haigeks.

•

•

Armeenia raadio, miks teid on viimasel ajal halvasti kuulda?

Varem tegime saateid Jerevanis, aga nüüd Magadanis. Side kvaliteet jätab soovida.

Miks Armeenia raadio ei vasta küsimustele?

Juut, kes vastas küsimustele, emigreerus.

•

•

18

Miks Armeenia raadio lõpetas tegevuse?

Suri juut, kes mõtles välja küsimusi.

Levivad kuuldused, et te pole Ar­ meenia oma?

Kõigele lisaks pole me ka raadio.

•

•

Miks te ei vasta televaatajate kirjadele?

Magnettormid põhjustavad liinihäireid.

Mispärast Armeenia raadio kinni pandi?

Kohatu pausi pärast.

•

•

Armeenia raadio toimetaja on KGBs. Uurija: „Palun istuge!” „Aitäh, ma juba istusin.”

Kuidas hinnatakse tööd Armeenia raadios?

Alates kolmest aastast üldrežiimil kuni seitsme aastani rangel režiimil.

•

•

Kus istub see juut, kes vorbib anekdoote Armeenia raadiole?

Ta veel ei istu.

Miks teid ei olnud nii kaua eetris?

Pidime oma toimetuses tegema muudatusi. Eelmine uudistediktor tegi liiga pika pausi pärast sõnu „mitte midagi”, lugedes uudist „Sotsialism pole mitte midagi võrreldes kommunismiga”.

•

Kus istub diktor, kes vastab küsimustele?

Ta veel ei istu, kuid võib-olla pannakse istuma.

Aga see, kes mõtleb vastuseid välja?

See juba istub.

•

Raadiokuulajat Movtšani Jerevanist huvitab, kes koostab poliitilisi anekdoote. Huvitaval kombel huvitab sama küsimus ka Juri Andropovit Moskvast.

•

Kas on tõsi, et Armeenia raadio peatoimetaja istub Jerevanis?

Tõsi, et istub, kuid hoopis Siberis.

•

•

19

Müügile ilmus Armeenia tolmu­ imeja, mis sisse lülitades ei hakka tavapäraselt undama, vaid sealt on kuulda Armeenia raadio saateid.

Uusvenelane sõidab uhiuue Mercedesega, lülitab sisse raadio ja kuuleb: „Te kuulate Armeenia raadiot ...” „On alles kaabakad, jälle tõmbasid naha üle kõrvade – Saksa auto, aga raadio ehitasid sisse Armeenia oma!”

•

Uudistesaade teatas, et Pariisis maabus Armeenia dessant ja hõivas raadiojaama. Nüüd hakatakse Armeenia raadio saateid eetrisse andma Pariisist.

•

Kuidas saab teile nõuannete eest kõige paremini tänu avaldada?

Sellest ajast alates, kui inimkond leiutas raha, pole see probleemiks.

•

Miks te midagi ei karda?

Pöörduge meie advokaadi poole.

•

•

Briti teadlased kaebasid Armeenia raadio peale ... ... sest Armeenia raadio õõnestab Suurbritannia teadust: naerutab nii, et mõelda on võimatu. ... sest tunnetasid konkurentsi. ... kuulutades ta lööklaineks. ... Armeenia raadiole. Oodatakse naljakat vastust. ... sest signaal on nõrk, kuid väga tahaks kuulata. ... sest paljud naljad on kõrgemal tasemel nende teaduskraadidest. ... ja rohkem Armeenia tehnikat ei osta.

Miks te räägite armeenia keeles?

Et keegi pealt ei kuulaks.

•

Grusiin tuleb Armeenia raadiosse töövestlusele. „Te ju mõistate, et meile tööle saada pole lihtne. Peate testi tegema.

Näiteks vastake küsimusele: Kas inimene saab pugeda peldikupotti?” „Saab, kui pott on suur.” „Oi-oi, see on väga banaalne.

Mõelge veel.” „Saab, kui inimene on väike.” „Ei, teie kohe kindlasti meile ei sobi.” „Aga kuidas te ise oleksite vastanud?” „Saab, kui inimene on pask.”

•

•

Miks topib aser näpu eesli tagumikku?

Et parkida.

20

•

Milline rahvus on kõige ilusam maailmas?

Täname komplimendi eest.

Kas Armeenia raadio ajakirjanikud tellivad keskajalehti?

Kas te tõesti arvate, et me käime tualetis mikrofoniga?

•

•

Armeenia raadio pandi kinni ... ... teatas Armeenia raadio ja lõi mürtsuga kaane kinni. ... Armeenias ja arusaadavatel põhjustel avati Venemaal. ... mittetasuvuse tõttu. Džigurda üle naerdakse rohkem kui Džigarhanjani naljade üle. ... ja kõik armeenlased liikusid „Comedy Clubi”. ... kuid see on ajutine: mandariinide tõttu ei pääseta mikrofonide juurde.

Miks lutikas on lapik?

Et selle peal oleks mugavam magada.

•

Kes on šansonett?

Naine, kel pole šansse.

•

Kes on autoturist?

Inimene, kes sõidab 5000 miili kaugusele, et teha oma auto kõrval pilti.

•

•

Kuhu on kadunud Armeenia raadio?

Täpselt ei tea, kuid kõigis küsimustes palume pöörduda Sherlock Holmesi, Vovakese ja porutšik Rževski poole.

Miks mehed kannavad maksipintsakuid?

Et varjata oma imetlust miniseelikute üle.

•

•

Mille eest tappis Kain oma venna Aabeli?

Selle eest, et too jutustas vanu anekdoote.

Millal ja kus tekkis kiire vene tants tšetšotka?

Arvame, et tehasetöölise Saakjani peres, kus oli kümme last ja ainult üks ööpott.

•

•

Milles on elu mõte?

Küsimustes ja vastustes.

•

21

Kust sai alguse stepptants?

Stepptants sai alguse Karapetjani perekonnas, kus oli 13 last ja ainult üks ööpott.

Kas samovari alla tohib panna padja?

Tohib ikka. Kui see on teie samovar, võite selle toppida kuhu iganes soovite.

•

•

Mille poolest erineb arstirohi õllest?

Arstirohi antakse alguses välja, siis juuakse sisse. Õllega on vastupidi.

Kas kommunismi ajal on armastust?

Pole raha, pole armastust.

Mis on bisnis?

See on raha äravõtmise meetod toorest jõudu kasutamata.

Mis on sotsialistlik skleroos?

Kui tühja poekotiga seisev inimene püüab meenutada, kas ta tuli just poest või kavatseb sinna alles minna.

•

• •

•

Mida tähendab bisnis Vene moodi?

Tuleb varastada kast viina, viin pudelitest välja kallata, tühjad pudelid taarapunkti ära anda ja saadud raha maha juua.

Mis see on: neli jalga ja 40 hammast?

Krokodill.

Aga 40 jalga ja neli hammast?

NLKP keskkomitee poliit­büroo.

•

•

Millist protsessi mõeldakse kasvatuse all?

See on õppeprotsess, mille alguses õpetatakse last rääkima, lõpus aga vaikima.

Mis juhtub, kui Sahara kõrb liita Armeeniaga?

Aasta pärast saab liiv otsa.

•

•

Mis juhtub, kui Saharas ehitada üles sotsialism?

Tekivad häired liivaga varustamisel.

Kas ämma on võimalik tappa käterätikuga?

On, kui käterätiku sisse on keeratud triikraud.

•

•

22